pääste elu

Päästeteenistuse ajakiri Nr 2 2016

„Särasilmne pesamuna“ sai 10-aastaseks

Ennetus

TULETÕRJESPORDI SUURSÜNDMUS BALTI MATŠ – JÄLLE EESTIS!

MIKS PÕLES MAHA OTEPÄÄ SPAA-HOTELL

BERNHARD?

Teeme Ära veeohutustalgud – tegime jälle ära!Veesõidukis kanna alati päästevesti

Ühised väärtused eristavad meid teistest organisatsioonidest ja näitavad, millesse usume. Päästeameti kolm väärtust ABIVALMIDUS, JULGUS ja USALDUS

on igaüks eraldiseisvana selge sõnumiga, mida oma töös, käitumises ja kolleegides hindame. Koos moodustavad nad moodustavad tugeva terviku ja

on tööriistaks kõikidele organisatsiooni liikmetele. Ühtsust, tugevust ja selgust sümboliseerib ka loodud kolmevärviline logo, mille valimisel said

kaasa lüüa kõik teenistujad.

Väärtused aitavad teha valikuid keerukates olukordades, värvata meile sobivate hoiakutega töötajaid ja liikuda igaühe kaasabil ühise eesmärgi poole.

Väärtused annavad suuna meie otsustele ja käitumisele.

5.–15. aprillini 2016 oli Päästeameti teenistujatel võimalus kaasa rääkida Päästeameti väärtuseid kujutava logo valimisel. Valimisel osales

280 teenistujat ja 137 häälega võitis pildil kujutatud logo.

VÄÄRTUSED – LUBADUS ORGANISATSIOONI

SISSE JA VÄLJA

4 Vestlusring Ennetus. „Särasilmne pesamuna“ sai 10-aastaseks

9 Ennetuse aastakümme Kümme aastat ennetuse kasvamist

12 Päästeala noortelaager Positiivne nähtus päästemaastikul – päästeala noortelaager

16 Ennetustöö ja teised valdkonnad Ennetus teiste valdkondade pilgu läbi

19 Päästetöö Uuenes valveteenistujate hindamissüsteem

20 Demineerimine ja ennetustegevus Demineerimisvaldkonna ennetustegevusest läbi aegade

22 Muuseum ja ennetustegevus Tuletõrjemuuseum – ohutu Eesti kool

24 Teeme Ära Teeme Ära talgulised andsid olulise panuse Eestimaa veeohutusse

26 Päästetöö Järjepidev juhtimiskompetentside arendamine ja hindamine päästeteenistuses on oluline

29 Tuleohutusjärelevalve Tulekahjude menetlemise töökorraldus muutub

30 Personalistrateegia Personalistrateegia elluviimise esimene aasta

32 Tervis ja ohutus Tervis ja ohutus Päästeametis igaühe kaasabil

34 Seadusandlus Põhiõigus kodu puutumatusele ja suitsuanduri kontroll

36 Tulekahju ülevaade Miks põles maha Otepää spaa-hotell Bernhard

39 Tuleohutusjärelevalve Muutuvad ehituslikud tuleohutusnõuded

40 Tunnustus Tunnustati elupäästjaid ja päästeala arendajad

43 Tuletõrjesport Balti Matš – jälle Eestis!

47 Uudiskirjandus

Hea lugeja!

T eie käes on Pääste Elu esimene ahjusoe number. Seniaja-ni, juba enam kui 20 aastat, ilmus päästeala ajakiri Häire 112 nime all. Selle aasta alguses otsisime aga ajakirjale uut

nime, mis oleks rohkem meie organisatsiooni nägu ning seotud ka Päästeameti strateegiliste eesmärkide ja tegevussuundade-ga.

Uue hingamise on saanud ka ajakirja sisu ja visuaalne väl-janägemine. Lugejale mõeldes püüame ajakirja koondada eel-kõige lood, mis on päästevaldkonnas hetkel huvipakkuvad ja aktuaalsed. Samuti keskendume edaspidi igas numbris pea-miselt ühele Päästeameti valdkonna või päästealase teema tut-vustamisele, mis võimaldab lugejani põhjalikumalt tuua meie organisatsiooni suundumused ja arengud.

Käesoleval aastal möödub 10 aastat ametliku ennetustege-vuse algusest Päästeametis. Suvehõnguline Pääste Elu ava-number on paljuski pühendatud meenutustele Päästeameti ühe põhivaldkonna – ennetustöö algusaastatest. Jagame luge-jatega lugusid sellest, kuidas kõik alguse sai, kuhu on tänaseks jõutud ning mida võib tuua tulevik.

Igaühel, kes avanumbris sõna võtab, on rääkida ennetustöö algusest oma lugu. Ajas on need lood pisut muutunud. Tänasel päeval aga ehk ei olegi enam nii tähtis, mis tegelikult juhtus, peaasi, et see lugu jätkuks.

Ennetustöö teemal saavad sõna ka Päästeameti teiste vald-kondade esindajad, kes räägivad ennetustööst oma pilgu läbi. Enda rolli ennetustöös avab lähemalt nii demineerimise vald-kond kui ka Eesti Tuletõrjemuuseum.

Pääste Elu avanumbrist saab lugeda ka järjekordsest korda-läinud Teeme Ära talgupäevast, mille fookuses oli sel korral veekogude-äärne turvalisus, samuti meedias palju kirgi küt-nud Otepää spaa-hotelli Bernhard põleng.

Lähemalt tutvustame ka käesoleva aasta tuletõrjespordi tippsündmust, Tartus aset leidvat, järjekorras juba 41. Balti-maade parimate tuletõrjesportlaste mõõduvõtmist – Balti Matši ja selle ajalugu.

Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

Birgit Okmees,Pääste Elu peatoimetaja

kaks korda aastas ilmuv päästeteenistuse ajakiri nr 1 / 2016

Juhtkiri Sisukord

VÄljaanDja

päästeamet raua 2, tallinna 10124Küsimused ja tagasiside:

[email protected]

esiKaane foto: eesti ajalehed/scanpix

ToiMETUS

Peatoimetaja: Birgit okmees

Keeletoimetamine, Küljendus ja maKett:

ajakirjade kirjastus as

trüKK: printall

tiraaž: 2100

Pääste elu Nr 2 2016

Rubriik

4

Vestlusring

M ida tähendab ennetus tavalise inimese jaoks?

Alo Tammsalu: Kümne aasta vältel on inimeste mõtted ennetustööst väga palju muutunud. Tule-nevalt kunagisest riigikorrast arvasid inimesed, et keegi teine peab kõik nende eest ära tegema ja vas-tutus pandi eelkõige riigile. Inimesed eeldasid ta-suta meditsiini ja päästeteenust. Iseenda vastutus oli ununenud. Inimesed ei mõelnud sellele, et vas-tutus algab eelkõige tema enda tegevusest, kodust ja käitumisest. Ennetustööd võeti kui riigi poolt peale surutud tegevust, nagu kohustust koolitustel käia või suitsuandur lakke paigaldada. Seda tehti ikka kellegi teise pärast. Tänasel päeval on vastu-tuse võtmine enda ja oma lähedaste ohutuse eest iseenesestmõistetav.

Ennetus „SärASILMne peSAMUnA“ SAI 10-AAStASekS

2016. aastal möödub 10 aastat ametliku ennetustegevuse algusest Päästeametis. Kuidas

kõik algas, kuhu on tänaseks jõutud ning mida võiks tuua tulevik, räägivad lähemalt Päästeameti

peadirektori asetäitja ennetustöö alal Alo Tammsalu, ennetustöö Päästeametis käima lükanud praegune

arendusosakonna juhataja Viola Murd ning Päästeameti üks esimesi ennetajaid, Lääne päästekeskuse

ennetustöö büroo juhataja Piret Seire.

Birgit Kermes kommunikatsiooniosakonna juhataja

Birgit Okmees kommunikatsiooniosakonna ekspert

Nr 2 2016 Pääste elu 5

Vestlusring

Mida võib lugeda ennetustöö sünnihetkeks Päästeametis?

Viola Murd: Siinkohal võib paralleele tuua lapse sündimise-ga – läheb aega, enne kui ta „val-mis saab“. Lapse kujundi kohal-damine ennetustööle sobis väga hästi. Organisatsioon ei tahtnud ennetustööd algul hästi vastu võtta, mistõttu lõimegi kuvan-di, et päästetöö on kõige vanem laps ja ennetustöö kõige noorem, kes paraku vajabki tähelepanu. Minu jaoks hakkas see lapse kujund väga hästi tööle. Enne-tustöö ametlik sünnikuupäev on aga 1. märts 2006.

Alo: 2007. aastal enne Pärnus toimunud visioonikonverentsi „Komando 2007“ kogusin erine-vatelt Päästeameti teenistujatelt valdkondade kohta iseloomu-omadusi. Nende alusel joonistas ennetustöö osakonna ekspert Janek Innos kõik Päästeameti valdkonnad üles, mille tulemu-sel ennetusest sai „särasilmne siiras pesamuna“, kes arvas, et on maailma naba ja just tema teab, kuidas on õige elada, pääs-tetöö oli aga „aktiivne vanem vend“, kes tõttas alati appi, sai kõigega hakkama, aga kes oli ka veidi edev ja ootas, et kogu tähelepanu ja tunnustus langeks

just temale. Tunnetasin, et selliseid võrdlusi tehes hakkas organisatsioon mõistma, et kõikidel vald-kondadel on oma kindel ja väga oluline osa Pääs-teameti peres.

Viola: Peremudel hakkas organisat-sioonis hästi tööle, kõik mõistsid, et noo-rema lapse perre tulemine nõuab kõigilt kohanemiseks aega. Organisatsioonis tekkis mõistmine.

Milline oli inimeste ja organisatsiooni vastuvõtlikkus uue teema osas?

Viola: 2001. aastal magistriõppesse minnes kaitsesin oma magistritöö teemat päästealasest ennetustööst. Tollal öeldi mulle, et sellist tööd ei ole vaja ja see ei ole uurimisteema organisatsioonikäi-tumise tudengi magistritööks. Hiljem sai töö siis-ki sellisel kujul teoks, kuid koolis ei saadud kaua aega aru, millest ma räägin. Eestis arvati algul, et ennetustöö on vaid lastega joonistamine.

Kui me ennetustööga alustasime, siis me näiteks veeõnnetustega tegeleda ei jõudnudki. Esialgu oli tulesurmasid rohkem ja nendega oligi vaja rohkem tegeleda. Mingil hetkel jõudsime tulesurmadega veeõnnetustele lähemale ja hakkasime ka veeõnne-tustega tegelema. Usun, et me ootasime siiski õige aja ära, sest tegelikult rääkisime ka siseministeeriu-mi tasandil korduvalt varem ennetustöö vajalik-

kusest, kuid see ei läinud kaubaks. Ehk ei olnudki ühiskond seda teemat veel valmis vastu võtma.

Alo: Kui me mõtleme inimese igapäevaelu pea-le, siis me tegelemegi teemadega, mis „põletavad“ ja millega on vaja tegeleda. Tulevikku vaatavaid teemasid on alati võimalik edasi lükata. Kümme aastat tagasi oli päästes üsna kriitiline olukord, meil ei olnud piisavalt päästetehnikat, komando-hooned vajasid remonti, varustust ei olnud. Välja-minekud olid kordades suuremad kui eelarvelised sissetulekud. Nüüd pidid komandod selle kõrval hakkama tegema veel ennetustööd. Seetõttu tege-lesimegi esimesed aastad rohkem ennetustöö mai-ne kujundamisega just organisatsioonis sees. Me ei suutnud ka poliitikutele ennetustöö vajalikkust al-guses „maha müüa“ ning näidata, et meil on selle jaoks vaja lisaraha.

Viola: Me tegelesime organisatsioonis palju mõtteviisi muutmisega: samasugune kangelane, nagu on päästja, kes toob tulest välja lapse, on see päästja, kes teeb ennetustööd ja on valmis minema lasteaeda lastele ohutusest rääkima… Võib-olla ta päästab seeläbi veelgi rohkem elusid.

Piret Seire: Kõige suurem raskus seisnebki siin selles, et kui päästja käib sündmuskohal, siis ta näeb kohe, mitu inimelu on ta päästnud. Kunagi aga ei tea, kas inimene just tänu koolitusele käitus ohuteadlikumalt ja õigemini, kas seeläbi õnnestus mõni tulekahju ära hoida?

Millised on teie mälestused ennetustöö algus-perioodist?

Viola: Mäletan hetke aastal 2004, kui Alo mi-nuga ühendust võttis ja tegi ettepaneku hakata vedama meeskonda, kes hakkab välja töötama en-netustöö strateegiat. Olin sellel ajal lapsega kodus ja mõtlesin, et just see võiks olla see, mis ma teha tahan. Põlv ikka veidi värises ka ülesannet vastu võttes, aga ma tahtsin igal juhul proovida. Ülesan-ne oli nii vastutusrikas ja hõlmas tervet Eestit. Me

andsime kohe alguses välja julgeid lubadusi selle kohta, et tules hukku-nute arv langeb kolme esimese aas-taga 15%. Samas puudus igasugune teadmine ja kogemus, kuidas see te-gelikult tööle hakkab.

Alo: Minu jaoks algas ennetustöö 1999. või 2000. aastal, kui töötasin veel Harjumaa päästeteenistuses. Hakkasime koos tolleaegse kom-munikatsioonijuhi Beata Vessartiga (Perens) Harjumaa kõikides lasteae-dades ja koolides läbi viima pääste- ja

ennetusteemalisi laste joonistusvõistlusi. Pääste-ametisse tööle asudes laiendasin sellist võistlust juba koos Violaga üle-eestiliseks. Ennetustöö vaa-de tekkiski alguses eelkõige läbi laste kaasamise.

Ühel hetkel mõistsin, et ainult läbi joonistamise ja laste ning üksikute väikeste projektide me tule-õnnetuste arvu oluliselt ei vähenda ja meil on vaja strateegilisemat ja jõulisemat lähenemist. Küpses otsus luua Päästeametisse eraldiseisev ennetustöö valdkond. Tegin Violale ettepaneku hakata seda teemat kogu päästealal vedama. Õnneks võttis ta väga ambitsioonika pakkumise vastu.

Alo TAmmsAlu: Inimeste mõttemaailm ohutuskultuuri mõistes on oluliselt muutunud.

Vasakult: piret Seire, Viola Murd ja Alo tammsalu

PääS

TEAM

ET


Vestlusring

6

PÄÄSTETÖÖesiklaps, püsimatu, kärsitu, edev, sebija,

nutikas, tugev, ilus, abivalmis, toetav, läbilöögivõimeline• kuikülasonmingiprobleem,siistõttabtemaalati

kõhklemata appi;• taeeldab,etkogutähelepanujakiituslangeb

temale;• taarvab,etkõikkülatüdrukudainultõhkavad,kuita

möödub (ja nii see ongi);• vahetevahelteebennemkuimõtleb;• onkoolis“keskmine”,kuidsaabkõikideasjadega

hakkama.

Viola: Ennetustegevuse algusajal meil raha pal-ju ei olnud, nt loomingukonkursi läbiviimiseks käisin ja rääkisin ära erinevaid sponsoreid. Raha jätkus vaevalt laste söögirahaks. Ise ma igaks ju-huks söömas ei käinud, sest ei teadnud, kas kõigi-le, kes osa võtsid, ikka toitu jagub. Kõik ei saanudki. Ütlesin, et ära mine sööma, kui sul kõht tühi ei ole. Ka auhinnad käisime ja rääkisi-me ettevõtetelt välja – kõik andsid, keegi ei keeldunud.

Piret: Minu jaoks algas enne-tustöö Päästeametis 2002. aastal, kui ühel hetkel oli vaja otsustada, mis teemal lõputööd teha. Tollal Sisekaitseakadeemias õpingute ajal ennetustöö temaatikat ei õpetatud. Lõputöö juhendaja Margo Klao-sega (tol ajal Järvamaa Päästetee-nistuse direktor) tegime ennetus-töö-alase lõputöö ja selle loogilise jätkuna asusin ka 2003. aastal Järva-maa päästeteenistusse tööle. Margo oli suurepära-ne tugi ja mentor, kes suunas mind ka selles osas, kuidas ennetustööd maakonnas hakata ellu viima.

Piret, kas võib öelda, et Sina olid esimene amet-lik ennetustöötaja Päästeametis?

Piret: Võib öelda, et üks esimestest.

Mis tunne oli olla esimene selle ameti peal?Piret: Ennetustöö algusajal ei olnud organi-

satsioonis vaadet selles osas, kuhu see kõik peab välja viima… ei olnud tööplaani. Kõikide ideede osas, mis pähe tulid, sain põhimõtteliselt rohelise tule (muidugi oli ka juhtkonna tugev toetus tee-male). Kuna aga polnud eelarvet, siis tuli headele ideedele projekte kirjutada ja hankida raha mu-jalt. Enamasti ka saime teostuseks raha.

Sel viisil sai alustatud ka projektiga „Nub-lu aitab“. Mul ei lähe kunagi meelest see tunne, kui ma lasteaia direktoritele läksin projekti tut-vustama. Nad vaatasid mind umbuskliku näo-ga – tuleb lastele tuleohutusest rääkima, see on ju hirmus. Aga kui esimesed koolitused said las-teaedades läbi viidud, tekkisid koolitustele juba järjekorrad. See näitas, et meie tegevus läks neile korda. Ilmselt kasutasime ka õigeid meetodeid. Siit kujunes välja ka ennetaja profiil – teotahteline ja motiveeritud, selline, keda eesolevad seinad ja suletud uksed ei pea.

Kes said ennetustöötajaks?Viola: Ennetajateks said need inimesed

Päästeameti seest, kellel olid vastavad isi-kuomadused – päästetaustaga inimesed. Lisaks pedagoogilise ja sotsiaaltöö tausta-ga inimesed. Alguses mõeldi, et miks te nii palju tüdrukuid ennetustööd tegema võtate, mee-litage ikka päästjaid. Meil oli tollal organisatsioo-nis aga teadmist pedagoogikast ja sotsiaaltööst väga vähe. Tekkis väga hea sünergia. Näiteks Lääne päästekeskuses pandi alguses koolitusi ja kodukülastusi koos tegema järelevalve või pääs-tetöö teenistuja ja ennetaja. Ennetustöötaja õppis

päästjatelt vajalikke teadmisi ning päästjad õppi-sid, kuidas end esitleda, kuidas suhelda jne.

Kas võib öelda, et elu soosis ennetustöö käima-lükkamist Päästeametis?

Viola: Arvan, et osaliselt kindlasti soosis. Vahe-tult ennetustöö strateegia valmimise hetkel juhtus üks kolme hukkunuga tuleõnnetus. Sai osutada, et Päästeametil on ennetustöö strateegia valmis, ka huvi ja vajadus selle vastu oli ühiskonnas üleval. Ühtlasi oli ka üleval ootus tulemustele. Meilt haka-ti väga kiiresti ootama tulemusi, kuid meeskondki polnud veel komplekteeritud. Me ei saanud ini-mesi, kes meile tööle tulid, isegi ette valmistada. Nad pidid kohe hakkama kodukülastusi tegema, kuid meil ei olnud isegi materjale, mida neile kaasa anda.

Mis nendel esimestel improviseeritud kodukü-lastustel juhtus?

Viola: Õnneks see aeg väga pikalt ei kestnud. Need olid õnneks päästjad ja komandopealikud, kes olid tulekahjusündmustel käinud ja tundsid asja.

Mis takistusi veel ette tuli ennetustöö strateegia loomisel ja kogu ennetustöö valdkonna süs-teemsel käimalükkamisel?

Viola: Hoolimata sellest, et ennetustöö stratee-gia oli meil päästeasutuste vahel kokku lepitud (päästekeskused olid sel ajal iseseisvad päästeasu-tused), toimetas iga keskus algul natuke isemoodi, mõistis ennetustööd pisut erinevalt ja kohandas vastavalt oma mõtetele. Raske oli sellises olukorras kujundada ja kokku panna ühtset meeskonda. See-tõttu tegelesime algul väga palju meeskonnatöö ja koolitustega, et kujundada ühetaolist väärtuste süsteemi. See oligi kõige raskem – panna keskuste tegevus ja strateegia ühte sammu astuma. Näida-ta, et me oleme koos tugevamad. Keskused olid ka väga erineva kiirusega. Lääne päästekeskus liikus kohe algul väga kiiresti eest ära: komplekteeris meeskonna, võttis ennetustöötajaid tööle rohkem-gi, kui algselt oli ette nähtud. Mõnes piirkonnas nägime aga palju vaeva põhjendamaks, kas kolme-le ennetajale ikka jätkub keskuses tööd.

ViolA murd: See aeg oli justkui

jäälõhkumine või uudismaa rajamine.

Pidi võpsikus teed otsima. Tänaseks on

põld lahti lükatud – künna, külva ja korja saaki.

Nr 2 2016 Pääste elu

Vestlusring

7

ENNETUSTÖÖPesamuna, särasilmne, siiras, jutukas, toimekas ja ettevõtlik, mitmekülgne • arvab,etonjuba

maailmanaba;• räägibkõigile,kuidaspeab

elama,tegutsemajne.• lähebsiiraltka80aastase

külaonujuurdejaräägib,kuidas on õige elada.

• usubisejasuudabkateisiveenda.

kujundama meie igapäevaelu ja ohutuskultuuri.Viola: Nendel aastatel hakkasime juba teadli-

kumalt tegelema ka veeohutuse temaatikaga. Me hoidsime veeõnnetustel seniajani silma peal ja juba ka varem olime siseministeeriumilt taotlenud veeõnnetuste ennetamiseks raha. Kui andsime aga teada, palju selleks raha vajame, jäi ministeerium natukeseks ajaks mõtlema. Kuna me rääkisime sellest aga avalikul pressikonverentsil ning meil oli tuleõnnetuste ennetamise osas kogemus ole-mas, korjas Praxis (toimetus: sotsiaal-majandusli-ke rakendusuuringute tegija) teema üles ja arvutas meie vajaduse kiiresti ümber rahakeelde. Praxis tõi täpselt välja, kui palju riik võidab, kui soovitud eel-arvega ja planeeritud mahus veeõnnetusi vähenda-da. Rahakeelest saavad kõik aru. Niikaua, kui rää-kida emotsioonide pealt ja eludest, ei ole asjad nii selged. Tänu Praxisele ja inimestele, kes siseminis-teeriumis ennetuse teemat vedasid, saime soovi-tud raha ja võimaluse ennetustööga ka veeohutuse

teemal süsteemselt tegeleda.

Millised on peamised erinevu-sed praegusaja ennetustegevu-ses algusajaga võrreldes? Kuhu oleme ennetustegevuses tänaseks jõudnud?

Viola: Vaadates tagasi kümne aasta tagusele ajale – see aeg oli justkui jäälõhkumine või uudismaa rajamine. Pidi võpsikus teed otsi-ma. Tänaseks on põld lahti lükatud – künna, külva ja korja saaki.

Piret: Kõige enam on ajas muu-tunud sihtgrupi vastuvõtlikkus ja teadlikkus. Enam ei pea nii palju

seletama, mis on suitsuandur, inimesed valdavalt juba teavad. Selleks, et saavutada aga Päästeame-ti strateegias seatud eesmärke 2025. aastaks, peab ennetustöö muutuma järjest detailsemaks ja tea-duspõhisemaks. Kindel on, et sellist hüpet nagu eelneva kümne aasta jooksul tule- ja veeõnnetustes hukkunute vähenemise osas, ei ole võimalik järg-neva kümne aasta jooksul samade meetoditega enam saavutada. Murekohaks on probleemsed kodud, mis on kujunenud ennetustöö üheks suu-remaks väljakutseks.

Viola: Aastatel 2007–2010 tegi Eesti läbi kõige suurema languse tulesurmade osas Euroopa rii-kide seas. Kui me ennetustööga alustasime, siis jagasime tulesurmades maailmas esimest kohta Venemaa ja Lätiga. Ennetustegevuse algusaastal (2006), oli Eestis 12 hukkunut 100 000 elaniku koh-ta. 2010. aastaks oli see arv vähenenud poole võr-ra – 6 hukkunut 100 000 elaniku kohta. Euroopa Liidus äratas see tähelepanu, taheti teada, kuidas me selle tulemuseni jõudsime. Võib öelda, et tänu tulemuslikule ennetustööle tunnustati meid nn täisväärtusliku partnerina järgnevatel aastatel ka Euroopa Liidus ja rahvusvahelisel tasandil.

Alo: Oleme tänaseks Põhjamaades ja Lääneme-re regioonis ennetustöö üheks veduriks. Meile vaa-datakse otsa, oodatakse ideid. Oleme ka üks vähe-seid riike Euroopa Liidus, kes mõõdab ennetustöö tegevuse tõhusust.

Piret: Arvan, et esimene raskus oli õige mees-konna komplekteerimine. Kui 2006. aastal enne-tustöö struktuur loodi ja meeskonda hakkasime kasvatama, siis mõned inimesed leidsid õige pea enda jaoks uue väljundi – see polnud nende jaoks päris õige töö, nad olid teistes valdkondades märk-sa edukamad. Ennetustööd ei saa teha käsu korras või nii nagu ametijuhend ette näeb. Ennetustöö tegemisel peab olema sisemine sära ja põlemine tegevuse juures.

Viola: Võib siiski öelda, et me jõudsime stratee-gia valmis õigel ajal. Meil oli ka enne plaane, mida olime tutvustanud ja rahataotlusi, mis olid töös. Kuid sellises mahus ei saanud need rahastatud. Strateegia valmimise ajal olid kõik võtmeisikud Päästeametist, kellega koos strateegiat tegime, valmis panustama (juhtkond, osakonnajuhatajad jt). Selleks hetkeks, kui me organisatsioonis suut-sime kokkuleppele jõuda ja määratleda, mis see päästealane ennetustöö on ja mida me järgnevate aastate jooksul saavutada tahame, oli ühis-kond valmis ning majanduslikult oli ka riigil parem seis. Saime oma tegevuse-le rahastuse ja kõik hakkas kohe kii-resti liikuma.

Kuidas tulemused hakkasid ilmuma?Viola: Esimene eduelamus tuli kätte

kahe aastaga. Hukkunute arvud hak-kasid kiiresti langema. 2008. aastal läbiviidud ennetustöö konverents oli esimene edu tähistamine – me olime selleks ajaks juba üheks meeskonnaks liitunud, oli olemas juhtkonna toe-tus ning ka teadmine organisatsiooni sees, et ennetustöö toob tulemusi. Kahe aastaga hakati juba aru saama, et tööl, mida me teeme, ongi mõju.

Alo: Meie edutulemuse taga oli oma osa kindlasti ka suitsuanduri vajalikku-se rõhutamisel. 2008. aastal tõusis näi-teks suitsuanduritega varustatud kodu-de osakaal juba ca 20% aastas.

Viola: Suitsuandur muutus kohustuslikuks 1.06.2009. Seda ei olnud küll strateegias kirjas, kuid me võtsime eesmärgiks, et üle poolte inimestest peaksid olema seadusekuulekad selleks hetkeks, kui seadus kehtima hakkab. Aastaga tegime tohu-tut tööd, inimesed paigaldasid suitsuandureid ja need hakkasid päriselt ka päästma.

Mis muutus ennetustöös aastatel 2010–2012 päästekeskuste tsentraliseerimise perioodil, kui keskused toodi Päästeameti alla?

Alo: Arvan, et üks suuremaid muutusi seisnes selles, et üle-eestiliselt lisandus päästjate ameti-juhendisse ennetustöö tegemine. Sellest hetkest hakkas ka päästjate mõttemaailm muutuma. Üle Eesti tekkis neid komandosid ja päästjaid, kes va-bast tahtest hakkasid käima lasteaedades ja kooli-des nõustamas. Seniajani oli päästjal vaid nn kan-gelase kuvand – see, kes kustutab ja reageerib. Nüüd tekkis talle uus kuvand: päästja nõustab ning õpetab. Ennetustöö muutus nähtavamaks ja veelgi jõulisemaks ning ennetav mõtteviis hakkas


Vestlusring

8

Kas sellel, et Eesti inimeste usaldus Päästeameti vastu on nii kõrge, võib olla seos ka ennetuste-gevusega?

Viola: Kui aastaid tagasi ministeeriumi ta-sandil koostati siseturvalisuse arengukava, siis arutati, kuidas ennetustöö mõjutab inimeste tur-vatunnet. Selgus, et kui inimesed ei tea ohte, siis turvatunne võib olla kõrge, kuid ei ole adekvaat-ne. Kui hakkame ohtudest rääkima, siis turva-tunne (ja sellega koos ka usaldusväärsus) esialgu langeb, sest inimesed saavad ohtudest teadlikuks. Praegu on ennetustöö mõju usaldusväärsusele ehk juba positiivse märgiga.

Piret: Eesti inimeste kõrge usaldus Päästeame-ti vastu on paljuski tekitatud päästjate poolt. Ne-mad on kangelased inimeste silmis. Kui praegu panna lapsed joonistama ennetajat või päästjat, siis joonistatakse ilmselt päästjat.

Alo: Aga päästjat joonistatakse täna juba teist-moodi. Enne kujutati päästjat kangelasena. Nüüd ehk juba rõõmsa, positiivse suhtlejana. Turvalisu-se sümbolina.

Millises suunas liigub ennetustegevus Pääste-ametis? Mis võiks toimuda selles valdkonnas ühe kuni viie aasta pärast?

Alo: Ennetustöö algusaastatel oli ennetaja läbi-viija rollis – ise õpetas ja koolitas. Järgmises etapis hakkasid ennetustöötajad õpetama ja kaasama

teisi – nii päästjaid, kohalikke omavalitusi, sotsiaaltöötajaid kui ka õpetajaid. Praeguseks on ennetustöötajad n-ö koor-dinaatorid – ennetustööjuhid. Nad annavad teadmised edasi, planeerivad ja lepivad kokku koolitused ja vahendid, kuid koolituste läbiviijad on juba tei-sed inimesed. Tulevikus suure-neb see roll aga veelgi. Ennetaja

profiil on muutumas veelgi enam kaasajaks ja koordineerijaks.

Samuti laieneb teemade ring. Ennetustöö al-gusaastatel olid ennetaja töölaual konkreetsed teemad: tuleohutus ja veeohutus. Nüüd lisandu-vad näiteks hädaolukorraks valmisolek, ka kogu kodu ohutus. Ennetaja muutub laia kompetentsi-ga ohutuskultuuri edendajaks. Ka mõttemaailm on muutumas ohutuskultuuri mõistes. Me lii-gume sinnapoole, et Päästeamet oleks tulevikus ühenduslüli erinevate ministeeriumide, ametite, ettevõtete ja eraisikute vahel. Seetõttu peab ka ennetaja profiil muutuma: alates isetegijast kaasa-jaks ja diplomaadiks. Ennetustöötaja on justkui kompetentsikeskus, uute koostööpartnerite kaas-aja ja võrgustike haldaja.

Piret: Ministeeriumide vaheline koostöö või-maldab pikemas perspektiivis jõuda nende prob-leemsemate kodudeni, kus tänased ennetusmee-todid enam ei tööta. Et need kodud muutuksid ohutumaks, on vajalik uute partnerite kaasamine. Üksi me seda ei suuda.

Viola: Tänasel päeval võime öelda, et kõik, mis on inimeste teadlikkusega ennetatav, on suures plaanis ennetatud. Nüüd peame seda taset hoid-

ma. Me ei saa öelda, et need inimesed ei teaks, kuidas peaks, kuid on olukordi, kus neil puudub kas võimalus või võimekus oma kodu ohutust tagada. See on juba riikliku tasandi teema. Eel-mistel aastatel alustasime diskussiooniga alko-holipoliitika, toimetulekuraskuste ning füüsilise keskkonna ohutuse üle. Need teemad on järg-nevate aastate väljakutsed ja mitte ainult Pääs-teameti väljakutsed. Järjest rohkem saame aru, et viimase 20 iseseisvusaastaga on meil tohutud arengud mingites valdkondades toimunud, kuid teatud seltskond on rongist maha jäänud. Enam ei saa silmi kinni pigistada. Kui me tahame tule-surmasid vähendada, siis tuleb nendega tegeleda.

Alo: Päästeamet liigub üldise teadmistejagami-se poole, kuid iga asi peab olema tasakaalus. Me ei saa olla lõpuni kompetentsed kõigis asjades: elekt-riohutuses, meditsiinis vms valdkonnas. Ühiskon-nas ei tohi tekkida tunnet, et Päästeamet vastutab kõige eest ja teised saavad käed rüpes istuda. Kok-kuvõtvalt taandubki meie tegevus väärtustele. Me ei ole kinni piirides, mis on kirjutatud sisse põhi-määrusesse või ametijuhendisse. Me oleme abi-valmid ja märkame. Me ei ütle, et teeme ära, kuid tõstatame teema ja aitame seda lahendada. Pääste-amet ei ole osa probleemist, vaid osa lahendusest. Väärtused kannavad meie inimesi edasi.

Mis oli teie jaoks suurim väärtus selles pikas protsessis?

Viola: Minu jaoks oli kõige suurem väärtus nendes üksikutes, kes ennetustöö algusajal tee-masse uskusid ja kaasa tulid – Einar Klaos, Arvi Luuk, Tuve Kärner vabatahtlikuna toetamas, ja paljud teised. Päästjad, komandopealikud, vaba-tahtlikud, kellele sai loota. Need mehed-naised ei lasknud ennast segada takistustest, nad leid-sid võimalusi ka siis, kui meie Päästeametis ei jõudnud õigeks ajaks vahendeid või ettevalmis-tusi teha. Komandopealike seminaridel rääkimas käies otsisin alati neid sõbralikke silmapaare ja ajaga tekkis neid järjest enam. Kõige väärtusli-kum kogemus minu jaoks oligi tunne, et minu ümber on inimesed, keda saan usaldada ja koos saame hakkama ka mõne meelest hullude ideede elluviimisega.

Piret: Tulemustes, mida Päästeamet on täna-seks saavutanud, on suur roll meie ennetusmeel-setel inimestel.

Alo: Võime öelda, et usaldusväärsus Pääs-teameti vastu on tekkinud läbi reaalse kontakti: päästja lasteaias või päästja sündmuskohal, en-netustöötaja või järelevalvetöötaja. Meie tegevus peabki olema tasakaalus – me ei jõua kunagi sin-namaani, et me tegelema ainult ennetusega. Aga ei saa ka olla, et ainult reageerimisega. Igas enne-tajas peab olema terake reageerijat ning igas rea-geerijas osa ennetajat. Leian, et kõik see, millesse me uskusime, ja kõik need, kes on sellesse usku-nud – tänu neile on tulnud ka tulemused.

Aitäh kõigile, kes uskusid ja kaasa tulid ning ei osutanud sellele, mis on puudu või valesti, vaid leidsid võimaluse, kuidas üheskoos edasi minna. n

PireT seire: Tulemustes, mida Päästeamet on

tänaseks saavutanud, on suur roll meie

ennetusmeelsetel inimestel.


ennetuse aastakümme

Kiira UduLääne päästekeskuse ennetustöö büroo

Aastatel 2010–2014 alustati suures mahus päästjate kaasamist ja mõt-temustrite muutmist – üha enam

ennetustegevusi koondus päästjatele. Ennetustööga alustades ei julgenud keegi uskuda, et ühel päeval teevad päästjad sellises mahus ennetust nagu täna. Päästeameti ennetustöö osakon-na juhataja Indrek Ints tunnistab, et arusaamad on muutunud. „Ennetus-tööga alustades ei võtnud kogu asu-tus seda kuigi tõsiselt. Paljud pidasid ennetust pehmeks alaks ja „tüdrukute tilu-liluks“, mis oli suuresti ennetustöö-tajate südameasi. Ühel hetkel paradig-ma muutus ja ennetustöö polnud enam pelgalt ennetajate ülesanne. Ennetaja on kujunenud läbiviijast koordineeri-jaks ja oluliselt on kasvanud päästja roll ennetajana,“ räägib Indrek Ints.

Meie ennetus on lühikese ajaga ku-

junenud eeskujuks nii meie lähematele naabritele kui ka teistele Euroopa rii-kidele. „Riigid, kelle poole vaatasime 10 aastat tagasi, vaatavad nüüd meie poole. Analüüsivõimekus, uuringud ja tõenduspõhisus on meie tugevused. Meie tegevustes on rohkem kalkuleeri-tust ja vähem emotsionaalsusel põhi-nevaid otsuseid. Me sihime täpselt, kellega on vaja tegeleda, et jõuda õige abivajajani,“ rõhutab ennetustöö osa-konna juhataja. Ühtlasi tõstab ta esile ennetuse muutumise teaduspõhiseks ja toonitab, et ennetust ilma teadusasu-tusteta enam ei tehta – Sisekaitseaka-deemia, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool on ennetuse kindlad partnerid.

Paljud tegevused, mis hetkel tun-duvad kõigile elementaarsetena, olid aastaid tagasi vaid unistus. Kogu orga-niseeritud ennetustegevus on tänaseks saanud sootuks uue kuue. Oluline tea-ve ennetuse paremaks planeerimiseks kogutakse nüüd kliendilt endalt. Tee-nuste tarbijate tagasiside ja rahulolu on kvaliteeti panustamisel esmatähtis.

Laste joonistustest veeohutustalguteniLoomingukonkurss on olnud üks esi-mesi tegevusi, millega tuleohutustee-masid inimestele, peaasjalikult lastele lähemale viidi. Ohutusalaseid loome-töid on päästeametile esitatud alates 2001. aastast ja nende teemad on va-rieerunud seinast seina. Kui esimestel aastatel laekusid päästekomandodes-se- ja kontoritesse peamiselt joonis-tused ja meisterdused, siis hiljem on olnud aegu, kus kujundati postreid ja valmistati isegi videoklippe.

Info levitamise kanalid on ajas muutunudElanike teavitamiseks alustati 2006. aastal esimese tuleohutuskampaania-ga, mis kandis nime „Kahjutuli saab alguse pisiasjast“. Ühe kampaania-ga taheti öelda nii palju kui võimalik. Õppides ja arenedes on aga jõutud tõdemusele, et korraga ühe sõnumi edastamine toimib paremini, sest ini-

Kümme aastat ennetuse kasvamistEnnetustegevused on olnud ajas pidevas muutumises. Algusaastatel oli ennetuse areng väga kiire. Inimeste harimiseks võeti kasutusele uusi programme ja meetodeid, toimusid esimesed elanikkonna teadlikkuse uuringud, millega loodi alus inimeste teadmiste ja päästeameti tegevuste efektiivsuse võrdluseks. Erasektori eeskujul alustati teenusepõhist juhtimist, millega koondati kõik ennetustegevused kolme teenuse alla – teavitamine, koolitamine ja nõustamine. Et veeõnnetuste ennetamisega riigis keegi süsteemselt ei tegelenud ja uppunute arv oli samuti murettekitavalt kõrge, võeti 2010. aastal uue teemana pardale veeohutus.

tuleohutus 2010 tuleohutus 2011 Veeohutus 2013



meste vastuvõtulävel on piir. Kui en-netustöö osakonna teavitusteenuse ekspert Janek Innos võrdleb aegu 2006 vs 2016, siis tema sõnul on suures osas muutunud info levitamise kanalid. En-netustöö algusaegadel olid peamisteks kanaliteks televisioon ja välimeedia, kuid täna on peamine rõhk pööratud sotsiaalmeediale.

Ajalehtede reklaami sotsiaalsõnu-mite levitamiseks ei kasutata näiteks enam üldse. „Publik tarbib visuaalselt ja kiirelt. 1-minuti loeng, gif-id (ani-meeritud pildifailid) – need on hetkel moes,“ lisab Janek ja kinnitab, et televi-sioon pole kanalina kuhugi kadunud, kuid suur osa sellestki on liikunud vee-bi. „Me ei püüa enam niivõrd klippe toota, kui et siduda sõnumid saadete ja lugudega, nii et neisse põimitud sot-siaalreklaam muutub jutustavaks“, sel-gitab teavitusteenuse ekspert.

Päästeameti kampaaniad on leidnud tunnustustTuleohutuskampaaniatele lisandusid 2010. aastal veeohutuskampaaniad, mõlemaid korraldatakse sellest ajast saadik kord aastas, esimene neist sü-gise saabudes ja teine vahetult enne suve algust. Kahel viimasel aastal on kampaaniad seotud „Teeme ära“ tal-guüritustega, 2015. aastal toimusid üle-eestilise talgupäeva raames tule-ohutustalgud ning käesoleval aastal veeohutustalgud.

Päästeameti kampaaniad on leidnud tunnustust mainekal reklaamiauhinda-de konkursil „Kuldmuna“. Erinevate aastate kampaaniad on Raua tänava kolmanda korruse seinale toonud viis erinevat, visuaalilt praemuna meenu-tavat trofeed.

Inimeste huvi ja vastuvõtlikkus on ajas kasvanudKümne aasta jooksul on valmis meis-terdatud kolm õppefilmi, neist kaks

tuleohutuse ja üks veeohutuse teemal. „Miks see just meiega juhtuma pidi“ linastus läbi ennetajate koolituste eri-nevates koolides ja komandodes 2007. aastal. Teine film „Teoreem tulest“ linastus esmakordselt Pärnus, 2008. aasta detsembris. Senine ainuke veeo-hutuse õppefilm „Peata oma sõbrad“ sai valmis 2013. aastal ja jõudis publi-ku ette 2014. aasta kevadel. Viimane film loodi juba nii, et seda on võimalik eraldiseisvate klippidena kasutada eri-nevatel ennetustegevustel, näiteks sot-siaalmeedias jagamiseks või koolituste näitlikustamiseks.

Oluliselt on ajas muutunud pääste-ameti osalemine avalikel üritustel. Päris alguses piirdus osavõtt infopäevadest pelgalt kohaloleku, mõne kleebise ja kommi jagamise ning päästeauto näita-misega. Tänaseks on nii info- kui ohu-tuspäevade tarbeks nuputatud mitmeid praktilisi tegevusi, mille kaudu oman-davad inimesed ohutusalaseid teadmisi ja oskusi hoopis tõenäolisemalt.

Lääne päästekeskuse juht Ivar Kal-dasaun toob esile, et ühel hetkel oli selgelt näha seniste arusaamade mur-dumist elanikkonna hulgas ja inimeste suhtumine avalikel üritustel jagatavas-se teabesse muutus: „Kihvt on olnud jälgida kodanike huvi ja vastuvõtlik-kuse kasvu. Kui aastal 2003 vaadati suitsuandurit väga skeptiliselt, siis juba 2015. aastal seisid inimesed ohutuspäe-vadel signastendi (andurite stendi) juu-res juba järjekorras.“

Teiste hulgas ei saa mainimata jätta aegade algusest alates aset leidvaid ko-mandode lahtiste uste päevi, mil läbi aastate on erinevaid päästekomandosid külastanud kümned tuhanded pisike-sed ja suuremad huvilised. Praegugi on külaliste jaoks komandode uksed valla vähemalt kord aastas – organiseeritud tuletõrje aastapäeval, septembri alguses.

Ehkki võimalusi teabe edasi and-miseks aina lisandub, on sellega kaas-nenud uus väljakutse, nimelt kogu

informatsioonitulva seast publiku tähe-lepanu võitmine. Selleks on tarvis häid ideid, mis tuleb omakorda geniaalselt lahendada.

Küsimuse peale, millise õnnestumi-se üle teavitusteenuse ekspert erilist uhkust tunneb, vastas ta: „See, kuidas ühiskond on kümne aastaga muutu-nud, ja teadmine, et minulgi on selles protsessis olnud kanda üks osa – see on nii hea tunne. Kõik ellu viidud teavi-tustegevused on andnud oma panuse!“

Nublust e-koolikotiniPäästeameti koolituste arengulugu on olnud äärmiselt kirju. Liialdamata võib öelda, et koolitada on püütud peaaegu kõiki, kes on vaatevälja sattunud.

Üks esimesi koolitusprogramme oli muidugi „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT), mis erinevate allikate sõnul sai alguse juba üle 20 aasta tagasi Jõgeva-maalt. 1998. aastal alustas Margo Klaos toonases Jõgevamaa päästeteenistuses esimese KEAT õppematerjali kirju-tamist. Et arvutid olid teenistuses tol ajal vaid raamatupidajatel, siis kirjutas ta päevasel ajal materjali käsitsi ning õhtul kui raamatupidaja oli töö lõpeta-nud, trükkis kirjutatu ümber arvutisse. Jõgevalt võttis Margo KEATi endaga Järvamaale ühes ning edasi levis pika ajalooga projekt nagu kulutuli igasse maakonda.

Järgmised koolitustegevused suu-nati pisematele ühiskonnaliikmetele – lasteaialastele loodi projekt „Nublu aitab“, milles ennetajad, päästjad ja Nublu väisasid lasteaedu ja jagasid üheskoos tuleohutusalast tarkust. Sa-mast projektist on tänaseks arenenud programm „Tulest targem“, millest on erru saadetud päästekoer Nublu ja kogu tegevuse peaosalisteks on täieõi-guslikult päästjad. Esimesse klassi as-tujatele mõeldi 2005. aastal välja vahva projekt „Nublu kaitseb ja õpetab“, mis vältas 2009. aastani ja mille raames said

Ivar kaldasaun tiina Laube (tagareas) Janek Innos ja kairet kõljalg, 2007



kõik kooliteed alustanud lapsed kingi-tuseks suitsuanduri ning sellega kaasa tarkusi tuleohutusest. Tegevus lõpetati vahetult enne, kui suitsuandur seadu-sega kohustuslikuks muutus. Algklas-silapsed aga koolitusest ilma ei jäänud, sest peagi loodi Taani eeskujul prog-ramm „Tean tulest“, milles külastavad lapsed komandosid ja õpivad seal läbi praktiliste tegevuste ning olukorda-de uusi teadmisi tuleohutusest. Seegi vastutusrikas roll on hetkel täielikult päästjate kanda.

Iga siht- ja riskirühm nõuab koolitamisel erinevat lähenemistKoolitustega on tarkust jagatud ha-ridusasutuste töötajatele. Perioodil 2006–2009 viidi personali tuleohutus-alased koolitused ja evakuatsiooniõp-pused läbi pea kõikides haridusasu-tustes üle Eesti. Sellele lisaks valmis haridusasutustele õppematerjal, mille eesmärk oli anda neile tugi teemaga iseseisvalt toimetulemiseks.

Koolitustega on lisaks haritud täis-kasvanuid, töötuid, eakaid, erivajadus-tega inimesi, sotsiaaltöötajaid, külava-nemaid ja korteriühistuid. Nüüdseks on need tegevused lõppenud. Osad neist arenesid edasi nõustamistee-nuseks, nt haridusasutuste, kohalike omavalitsuste ja korteriühistute võt-meisikute nõustamine. Koolitustee-nuse ekspert Kairet Kõljalg räägib, et teised tegevused lõpetati selleks, et keskenduda koolitustegevuses just las-tele ja noortele. Kairet täiendab: „Siin-kohal on oluline märkida, et iga siht- ja riskirühm nõuab erinevat lähenemist. Õpetada ja koolitada saab ainult neid inimesi, kellel on selleks motivatsioon. Riskirühma kuuluvad täiskasvanud ja eakad vajavad enamasti personaalset nõustamist.“

Veeohutuse teema lisandumisega 2010. aastal alustati gümnaasiumi-noorte koolitustega. 2011. aastal asuti

veeohutusalaselt koolitama ajateenis-tusse astunud noori mehi. Mõlemad tegevused toimuvad tänaselgi päeval. Käesoleval aastal alustati esimese klas-si laste veeohutusalaste koolitustega, mis on justkui sissejuhatus algklassilas-te kohustuslikku ujumise algõpetusse.

Õppe- ja jaotusmaterjalist tähtsam on koolituste sisuKoolituste kõrval on alati olulist rol-li mänginud õppematerjalid, mis on läbi aja olnud erineva kuju ja vormiga – töövihikud, ülesannetelehed, mängu-kaardid, raamatud jne. Õppefilmide- ja klippide kõrval valmis 2015. aastal esi-mene õppemultifilm „Tulest targem“, mis pajatab koolieelikutele loo tule-kahju tekkepõhjustest ja suitsuanduri vajalikkusest. Koolitusteenuse ekspert selgitab juurde: „Õppe- ja jaotusma-terjalist tähtsam on muidugi koolitus-te sisu, mida läbi aastate on lihvitud praktilisemaks ja laste jaoks mängulise-maks. Selle kõrval pole unustatud koo-litajate endi oskusi, mille parendami-seks on loodud näiteks pedagoogilisel teemal videokoolitused ja programmi-de näidistunnid.“

Koolitusedki liiguvad kanalitesse, kus lapsed, noored ja neid harivad inimesed on kättesaadavad. Sel aastal kasutusele võetud e-koolikott hakkab lisaks matemaatika võrranditele ja eesti keele grammatikale sisaldama tule- ja veeohutusalast tarkust.

Vabatahtlikest noorteringideni ja kodukülastustest kodunõustamiseniEnnetuses on tegevusi, mis lõplikult polegi mahtunud ühegi konkreetse teenuse alla, vaid on olnud seotud pigem vastutava isikuga. Nii on va-batahtlike kaasamine, sh projektikon-kursi korraldus, priitahtlike foorumid, päästeala noorteringid ja noortelaager olnud pikalt tänase nõustamisteenu-

se eksperdi Tiina Laube eestvedada. Läbi aja on nõustatud erinevaid siht-

gruppe – külavanemad, korstnapüh-kijad, sotsiaaltöötajad, KOVide ja hari-dusasutuste võtmeisikud jne.

Suitsuanduri paigaldamisest on saanud inimeste nõustamineNende tegevuste kõrval on kogu aeg küpsenud projekt „Kodu tuleohu-tuks“, mida hakati ette valmistama juba 2006. aastal ja ellu viima aasta hiljem. Tol ajal oli projekti põhirõhuks kodude külastamine ja selle käigus suitsuanduritega varustamine. Kui al-guses oli see üks tegevus teiste hulgas, siis praeguseks on see oma mastaabilt kasvanud üheks mahukamaks ette-võtmiseks, mille käigus külastati 2014. aastal pea 9000 kodu, möödunud aas-tal 16 000 kodu ning käesolevalgi aastal jääb külastatavate kodude arv samasse suurusjärku kui mullu.

Erinevalt ennetuse algusaegadest viivad praegu kodukülastusi täies mahus läbi päästjad. Muutunud on tegevuse sisu – suitsuanduri paigalda-misest on saanud inimeste nõustami-ne. Kodunõustamistega püütakse üha enam jõuda võimalikult täpse riski-rühmani. Lähenetakse inimesele per-sonaalselt ja tema koduse keskkonna vajadusi silmas pidades.

Ennetuse pidevat muutust peab nõustamisteenuse ekspert üheks suuri-maks väljakutseks. „Tahaks rahulikult mõelda, süveneda ja siis teha, aga õn-netused ei oota, tuleb edasi tormata,“ räägib Tiina.

Ennetustöö osakonna juhataja Ind-rek Ints lisab, et ta poleks eluski usku-nud, et kodukülastuste teema nii kau-gele jõuab. Indrek tunnistab: „Tundus ulme, et ühel heal päeval on kodude külastamine ja inimeste nõustamine nii mastaapne ettevõtmine. Tulesurmade vastu on see hetkel kahtlemata võtme-tegevus.“ n

nublu aitab, 2007 tulest targem

Foto

d: P

ääST

EAM

ET


Päästeala noortelaager

12

S ee nähtus on nii hämmastav, et sellega on tut-vumas käinud külalisgrupid nii Armeeniast, Gruusiast, Soomest, Lätist kui ka Rootsist.

Inimesed, kes seda loovad ja kujundavad, satuvad sellest sõltuvusse. See on mõjutanud nende elu-teed ning võimendub ikka ja jälle siis, kui nädalaks kokku saadakse. Sellel aastal toimub noortelaager 4.–8. juulini Pärlseljal, ja seda juba viieteistküm-nendat korda.

Mida arvavad Päästeala noortelaagrist aga loojad ja osalejad ise?

Viola Murd, päästeala noortelaagri algataja, Päästeameti arendusosakonna juhataja

„Päästeala noortelaager on nähtus omaette. See ei ole lihtsalt suvisel vaheajal lastele suunatud mõ-testatud tegevus, vaid see on olnud algusest peale klubi, mis elab oma elu ka laagrivälisel ajal. Loo-mulikult on kõige olulisem, et lastel oleks huvitav ja kasulik, aga laager klubina ühendab nii laagris

positiivne nähtus päästemaastikul – päästeala noortelaager

Tiina LaubeEnnetustöö osakonna ekspert

Alates 2002. aastast ilmutab kord aastas end nähtus nimega Päästeala noortelaager, mis koondab juba viieteistkümnendat aastat erinevates päästeorganisatsioonides tegutsevaid aktiivseid lapsi ja noori, tutvustab lähemalt päästja elukutset, selgitab meid ümbritsevaid ohte ja õpetab, kuidas ohu korral käituda. Igal aastal on selle laagriga seotud vähemalt 50 vabatahtlikku ja 200 last ning noort üle Eesti. Laager kestab viis ööpäeva, toob osalejatele kaasa unepuuduse, loob tegutsemistahte ja rohkelt rõõmu.

käinud lapsi, päästeameti töötajaid, vabatahtlikke päästjaid kui ka meie sõpru väljastpoolt ametit – laagri kor-raldajaid, päevajuhte, ürituste läbivii-jaid, toetajaid jne.

Laagriga alustades kutsusime nõu andma Soome kolleegid. Nad ikka imestasid, kui kuulsid, kes korral-dustiimi kuuluvad – peadirektor, ase-täitjad, osakondade juhatajad, tolle-aegsete maakondlike päästeasutuste juhid. Nii esinduslikku korraldustoim-konda ei lootnud kolleegid eest leida.

Ühel aastal taipasime Indrek Intsu-ga (Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja), et ei saa enam laste kõne-

pruugist hästi aru, kas nende nali tähendab head või halba. See oli märk kõrvale astuda ja teha ruu-mi uutele tegijatele, kes igal aastal laagriga liituvad ning „vanadelt kaladelt“ sujuvalt vastutuse üle võ-tavad – nii uueneb kogu tiim ja vaatamata pikale ajaloole ollakse noorte jaoks ikka äge. Valdik Kask Fo

tod:

Pää

STEA

MET



mu jaoks midagi ime-list, 200 last kõik koos teadmisi omandamas, lõbutsemas ja hommi-kuti tantsimas – see kõik on lihtsalt lahe.

Igale laagrile taga-si mõeldes tuleb suur igatsus, nii oli siis, kui ma laps olin ja ka nüüd kasvataja rollis olles. Vanasti oli tunne, et näen jälle sõpru. Nüüd tean, et näen neid pi-sikesi, kes südames-se poevad ja ootavad juba esimesel päeval tantsuõpetaja tundi.“

Margo Lempu, 2002. aasta laagri korraldaja, laagristaaži 13 aastat, Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhataja

„Minu jaoks on see „nähtus“ eelkõige igasuvine aeg, mil kohtun toredate inimestega ning teeme ühiselt midagi noorte ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks. See on aeg ja toimetamine, mis viib mõtted eemale igapäevastelt tegevustelt ja mure-delt, teeb niiöelda vaimse restardi.

Minu jaoks algas laager 2002. aasta alguses, kui selgus, et koos Margus Leisiga kirjutatud projekti peetakse parimaks konkursil osalenute seas. Vio-la Murd Päästeametist helistas 2002. aasta aprilli-kuus ning teatas, et nüüd tuleks see laager ära kor-raldada. Kuna projekti järgi pidi laager toimuma enne jaanipäeva, siis reaalselt laagri ettevalmista-miseks jäi aega napilt. Aga ära tegime! Piduliku rongkäigu ja avadefileega! Laager oli kolmepäe-vane ja vahelduvate tegevustega, kus noored said erinevates punktides teha tuletõrjesporti, lõket või proovida tulekustutamist ning kuulata õpe-tussõnu metsas hakkamasaamise kohta. Noored jagati vanuse järgi gruppidesse ning et neil ker-gemini vahet teha, kandsid nad eri värvi T-särke. Päästekoer Nublu tol aastal veel kahjuks laagris ei osalenud, küll aga oli esindatud politseilõvi Leo ja sponsori esindajana Draakon. Ühe ülesandena tuli noortel tegevuspunktides välja mõelda laagri sümboolika, mille seast parim idee ilutses uhkelt laagri lõpetamise tordil.

Järgnevatel aastatel toimunud laagritest olen osa võtnud nii korraldaja, kasvataja kui ka päeva-

ja Tiina Laube on vist ainukesed, kes on siiani laagris. Neid võib juba laagri fossiilideks pidada.

Laagri põhikontseptsioon on vastu pidanud tänaseni. Iga laagripäev on pühendatud omaette teemale, mida korraldab eraldi meeskond – selline ülesehitus annab laagrinädalale erilise sisu ja roh-kelt vaheldust.

Paljud osalenud lapsed on tänaseks suureks saanud ja ise laagrit korraldamas ning tööl päästes – kutsume neid tagaselja ikka oma lasteks. Laag-rist sai mitteformaalselt ka uue töötaja päästesse sisseelamise programm – kui olid laagris kasva-tajana või korraldajana osalenud, siis olid klubis sees, tundsid inimesi ning orienteerusid päästealal paremini. Mingil ajal käis üsna tihe konkurents – tekkis suur hulk inimesi, kes oma puhkuse ajast ja tasu saamata soovisid laagrisse kasvatajaks või abiliseks tulla. Kes sõrme andis, sellelt süda võe-ti. Me kõik, kes laagrist läbi käinud, oleme siia-ni omavahel laagrilugudega seotud. Erinevad lood ja mälestused on ajas moondunud, aga ega ei olegi tähtis, kuidas kõik tegelikult oli. Peaasi, et see lugu jätkuks.“

Sandra Kaldasaun, staažikas laagrikasvandik, päästeala noortelaagri tantsulavastaja, gümnasist.

„Minu jaoks on päästeala noortelaager kodune koht. Mälestusi on peaaegu 15 aasta jagu ja kõik on head.

Esimese asjana meenub mulle küpsisetordi tege-mine. Mäletan, kuidas ma olin 6-aastane plikatirts ja kõik koos tegime kooki ja hiljem sõime ära ka. Praeguseks on kogu laagrimeeskond minu jaoks nagu üks suur pere. Päev varem kohale minnes tekib tunne, et jõudsin jälle koju. Lapsed on alati fantastilised – need viis päeva on lihtsalt imelised. Kogu see motivatsioon ja positiivsus, mis sealt tu-leb, on nii hea ja annab jaksu järgnevaks pooleks aastaks. Pärast laagrit on tavaellu naasmine iga kord nii raske. Hommikutants on saanud osaks rutiinist, laste unised naeratused hommikuti nii armsad ja koju minna on alati kurb. See nähtus on

Laagrist sai mitteformaalselt ka uue töötaja päästesse sisseelamise programm – kui olid

laagris kasvatajana või korraldajana osalenud, siis olid klubis sees, tundsid inimesi ning

orienteerusid päästealal paremini.



14

juhina. Olen väga rahul sellega, et laager on kõvas-ti edasi arenenud ja noorte seas populaarne. Kõik, kes on korra osalenud, tahavad tulla aina uuesti ja uuesti. Mõnel neist on päästelaagri pisik nii tuge-valt sisse jäänud, et on isegi laagri korraldajana kätt proovinud, rääkimata eriala valikust. Paljud noo-red, kes on osalenud päästeala noortelaagris, on hiljem valinud oma elukutseks päästevaldkonna ja saavad sellega suurepäraselt hakkama. Südant-soojendav on uudistest kuulda, kuidas päästeala noortelaagris osalenud noor päästab oma oskusli-ku kustutikäsitlemisega vanavanemate kodutalu. Mu oma poegki on noortelaagri fänn, ehkki laag-rinooreeast välja sirgunud. Aga tema vanus on praegu täpselt paras selleks, et jätkata kasvatajana.

Loodan, et laager toimub veel palju aastaid ja noortel lubatakse seda oma heade mõtetega veelgi paremaks muuta.“

Sandra Tammiksaar, laagristaaži 4 aastat osalejana ning 3 aastat kasvatajana, Põhja Päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhtivspetsialist

„Päästeala noortelaager on minu elus väga suure tähendusega. Sealt olen saanud sõbrad, kellega suhtlen siiani väga tihedalt ja nüüdseks on meist saanud Päästeala noortelaagri kasvatajad. Samuti on minu elukutsevalikus noor-telaager mänginud üsna suurt rolli. Eelmisel aastal lõpetasin Sisekaitseakadeemia Päästekol-ledžis päästeteenistuse eriala ja nüüd töötan Päästeameti Põhja päästekeskuses.

Kõige toredamad mälestu-sed pärinevad juba esimesest laagrist, sealt sain ka palju uusi tarkusi ja sõpru. Minu lemmikpäe-vaks oli läbi aastate vee- ja tulepäev. Veepäeva tegi eriliseks veepark, kus läbimärjaks saamine oli garanteeritud. Tulepäeva eriline osa oli vahu sees mängimine.

Ka kasvatajate “karistusi” on lõbus laagrilistega meenutada – üheks neist oli öösel pidžaamas auto lükkamine.“

Martin Allikas, laagristaaži 4 aastat osalejana ja 2 aastat kasvatajana, Kohtla-Järve päästekomando meeskonnavanem.

„Kui mõtlen tagasi ajale, mil olin ise üks paljudest laagrilistest, meenub hulganisti huvitavaid laagrimälestusi: kuidas sai joos-tud ja tantsitud, sõlmitud uusi tutvusi. Kogu selle lõbu juures omandasime rohkelt erinevaid eluks vajalikke tarkusi. Mee-nuvad tollased rõõmsameelsed kasvatajad, kes juhtisid meid, peata ja ajatajuta pulbitsevat lastemassi läbi huvitavate män-gude, matkade, viktoriinide ja jõukatsumiste põnevatest tee-mapunktidest veel põnevamas-se maailma. Laagrisuvesid sain

kogeda neljal aastal ja need olid tõsiselt oodatud! Esimene laagrisse minek oli Remnikusse, mis oli kodu lähedal ja lapsena andis ka kindlustunde, et mine tea, ehk tuleb koduigatsus peale. Midagi sellist aga ei juhtunud, päevad olid tihedalt ja hu-vitavalt sisustatud, käisime palju ujumas – aeg len-

das kiiremini kui tahtnud oleks. Sarnased vormisärgid tekitasid laagriliste seas ühtsus- ja kokku-kuuluvustunde. Õppuste käigus reaalse tulega võitlemine lisas vaid vürtsi.

Olen päris kindel, et kui minu elus poleks olnud neid laagri-

episoode, poleks ma täna see, kes ma olen – arva-tavasti ei töötaks ma Päästeametis. Tänu varases nooruses omandatule, tunnen end päris kindlana erinevates elusituatsioonides, millega poleks osa-nud ilma laagris käimata toime tullagi. Tänaseks tundub oskus haava siduda, kannatut stabiliseeri-da ja verd mitte karta iseenesestmõistetavana.

Laager oli ja on superkogemus, mis aitab noorel inimesel areneda, iseseisvuda ja eluks vajalikke ko-gemusi omandada.“

Marlen Jalast, laagristaaži 10 aastat, Demineerimiskeskuse planeerimis- ja valmisolekutalitluse juhataja

„Päästeala noortelaager kujundas minu eluteed ja tänu sellele ehk olengi täna see, kes ma olen. Laa-ger on õpetanud mulle meeskonnatunnet, olen saanud juurde palju sõpru, kellega puutun igapäe-vatöös tihedalt kokku ning kellele võin alati loota, kui olen sattunud hätta nende kodupiirkonnas. Aastate jooksul tekkisid laagris minu tõelised toe-tajad. Ühel aastal, kui olin projektijuht ning mul oli vaja käigu pealt laagriliste päev sisustada, toeta-sid head sõbrad, kes olid laagris kasvatajad, mind ideedega, et see päev toimuks ning oleks meelde-jääv. Selle eest olen neile väga tänulik!

Samuti oli Päästeala noortelaager minu ame-tivalikul suureks abiks. Ma teadsin juba kahek-sandas klassis, kus ma tulevikus töötada tahan. Iga-aastane laagriskäik aina kinnitas seda tunnet. Olin Päästeala noortelaagris vaid ühel aastal kas-

Päästeala noortelaagrist on paljud kuulnud, ja hulk õnnelikke on saanud kaasa lüüa ja olla osa sellest suurepärasest ettevõtmisest.



vandik, kes tuli esmaspäeva hommikul laagrisse ärevus sees ning lahkus reedel silmad märjad, et miks see juba läbi sai. Pärast seda algas minu kar-jäär laagri meeskonnas tänu Piret Seirele (Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja). Ma olin väga õnnelik, kui tema kõne sain. Noortelaagris olen ma peaaegu kõik „ametikohad“ läbi proovi-nud, ainult laagrimeedik ja logistik pole mul veel olnud au olla.

Esimene laagriaasta on mul hästi meeles, minu rühm oli hästi kokkuhoidev ja me võitsime põhi-mõtteliselt kõik võistlusalad. Huvitav on veel see, et pooltega neist kohtusime aastal 2008, kui astu-sime koos Sisekaitseakadeemiasse. Võin öelda, et sain endale sealt sõbrad, kellega tänaseni on suht-lus väga hea.“

Valdik Kask, laagristaaži 14 aastat, Telia põhiteenuste ja pakkumiste arenduse projektijuht

„Minu meelest on see laager erakordne nähtus. Nähtus on üsna hea sõna, sest seda laagrit saaks-ki võrrelda pigem mõne uskumatu nähtusega nagu virmalised või vikerkaar. Sellest on paljud kuulnud, ja hulk õnnelikke on saanud kaasa lüüa ja olla osa sellest suurepärasest ettevõtmisest. Ma ütleksin, et tegemist on kasuliku koolituslaagriga, kus igal aastal on praktilist ja põhjalikku ohutus- ja päästealast õpet saanud umbkaudu 200 last ja noort! See teeb tänaseks siis 15 x 200 = umbes 3000 last ja noort! Mul on olnud au olla praktiliselt kõi-kides laagrites (ainult esimeses laagris, Luunja jääb nimekirjast välja) ja paljudes rollides: rühmakas-vataja, päevajuht, programmijuht-korraldusmees-konna liige.

Suur rõõm on näha ja kuul-da, kuidas nii mõnegi laagrilise elu on positiivselt mõjutatud. Näiteks on valitud edasiseks ametiks päästevaldkond või on

laagrist leitud tee Sisekaitseakadeemiasse. Tänavu tähistame Päästeala noortelaagri 15. juubelilaagrit. Olles ise niiöelda süsteemiväline inimene ehk va-batahtlik ja suur päästeala fänn, ning kokku puu-tudes päris paljude teiste laagritega, võin öelda, et teha 15 aastat sellisel tasemel praktilist õppelaagrit on omaette klass. Julgeksin nimetada, et tegemist on eraldi kvaliteeditasemega. „Latt” on ikka pä-ris kõrgele lükatud. Võimalikuks on see saanud ainult tänu kõigile korraldajatele ja vabatahtlikele kasvatajatele, kes leiavad oma suvest selle nädala ning pühendavad Päästeala noortelaagrile. Laagri veteranina ütlen teile suur aitäh ning usun, et mi-nuga liituvad kõik need umbes 3000 last ja noort läbi aegade! Me kõik loodame, et saame ühel päe-val tähistada 25. või 50. juubelit. Palju, palju õnne, Päästeala noortelaager!“ n

Tänavu tähistame Päästeala noortelaagri

15. juubeliaastat.

Laagri juhid ja toimumiskohad läbi aastate:2002 MargoLempu,MargusLeis Luunja2003 InnarMalleus,(ViolaMurd) Pärlselja2004 Indrek Ints Remniku 2005 PiretSeire,EimarTäht Valgemetsa2006 PiretSeire,MargoTammepõld Remniku2007 DagiDorbek,RaidoTaalmann Pärlselja2008 MargoLempu,ErkiRemmelkoor Valgemetsa2009 IndrekInts,TiinaLaube Valgemetsa2010 JaanOhtra,RaidoTaalmann Remniku2011 RaidoTaalmann,KristiHakk Pärlselja2012 RaidoTaalmann,MarlenJalast Pärlselja2013 MarlenJalast,ViktorSaaremets Pärlseljal2014 KiiraUdu,ViktorSaaremets Pärlseljal2015 KatrinŽagorski,MikkoVirkala Pärlselja

Foto

d: P

ääST

EAM

ET

VALDIk kASk


ennetustöö ja teised valdkonnad

16

Einar Klaos, Märjamaa päästekomando pealik Kui algusaastatel oli ennetustöö ja noortele suu-natud tuleohutusalane tegevus paljuski selle ala tulihingeliste eestvedajate tööpõld, siis viimase viie või ka kümne aasta jooksul on seda vankrit vedama rakendatud kogu päästeala kaardivägi koos vabatahtlikega. Tegevustesse on lisandunud palju uuendusmeelsust ja lisaks lastele on haara-tud kogu riigi elanikkond. Teadlikkus on tõusnud kõigil, nii tegijatel kui ka saajatel.

Kuidas paistab ennetustöö teiste valdkondade pilgu läbi?

Jako Vernik, arendusosakonna nõunik Päästeamet on Eestis enneta-va tegevuse lipulaev. Algusest peale on ennetustegevus põhi-nenud analüüsil ja planeerimi-sel. Tegevuste ja tegijate fookus võib küll muutuda, kuid en-diselt ollakse inimest aitaval, hoolival kursil. Kui alguses pidi komplekteerima enneta-jate tiimi, siis tänaseks oleme jõudnud selleni, et ennetaja on pigem metoodik, arendaja, planeerija ja korraldaja. Tegevused ise on liikunud „eesliinile“ ehk komandodesse ja part-neritele. Juba mõnda aega on selge, et ainult pääs-teameti jõupingutustega on viimast arenguhüpet saavutada keeruline, kui mitte võimatu. Seetõttu muutub üha tähtsamaks partnerite kaasamine. En-netustegevused ise liiguvad teistesse valdkonda-desse – noori õpetatakse koolides, õnnetuste arvu püüame vähendada füüsilise keskkonna paranda-misega. Päästeameti analüütilise võime kasvamise tulemusel oskame üha täpsemalt leida riskirühmi, mis omakorda võimaldab teha paremat ennetust vähema ressursiga.

E nnetustöö on kogu asutuse ülesanne, see on päästeameti tiimitöö. Igaüks, kes päästeame-tis töötab, on selle tiimi liige. Osalust saavad

kõik ise reguleerida. Panustada on võimalik roh-kem või vähem, kuid „üldse mitte“ variandi jätaks siinkohal mainimata, sest tundub elementaarne, et kui asutuse missioon on luua turvalisem elukesk-kond kõigile, siis iga liige annab sellesse oma osa. Ennetustöötajad on alati tänulikud igale entusias-tile, kes soovib kaasa aidata. Ennetustöö toimimi-seks on kõikide valdkondade panus ja koostöö hädavajalik.

Ennetus teiste valdkondade pilgu läbi

Veikko Juusu, Assaku päästekomando pealik Kui 1997. aastal alustasime noorpäästjatega, soosis juhtkond igati seda tegevust. Harjumaa ja Tallinna päästeteenistuse algusajal suhtusid toonased juhid ennetustöösse aga väga skeptiliselt. Kindlasti on hetkelgi veel me ridades inimesi, kes arvavad, et

ennetusse suunatud raha on raiskamine. Olen ol-nud alati teist meelt. Minu eesmärk on pidev ja järje-kindel laste koolitamine, alustades lasteaedadest ja lõpetades keskkooliga. Tähtis on kasvatada põlv-konda, kes oskab ohte hinnata ja neid vältida. Seega proovin oma kogu-konnas järjepidevalt edas-tada kogemusi/teadmi-si/läbielamisi, mõeldes läbi need tegevused, mis kaasajalgi esile kerkivad. Ainult järjepidevusega suudame jõuda Põhja-maade tasemele.

Ennetustööd pole võimalik teha üksi. Kes tahes on ennetusega kokku puutunud, teab, et see on meeskonnatöö. Nii nagu meeskond vajab

ennetajaid, vajab ta ka päästjaid, haldustöötajaid, juriste, menetlejaid, kriisireguleerijaid jne.

Kiira Udu, Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo



Milvi Kompus, ennetajastaaž 10 a, Ida päästekeskuse ennetustöö bürooMind võlub ennetustöö juures eelkõige võimalus suhelda inimestega, õpeta-mine, selgitamine, veenmine. See sobib mulle, ma oskan seda, teen seda rõõmu-ga ja pühendumusega!

Mulle meenub, et ajal, mil ennetustöö-ga alustasime, tuli palju ise luua, mõelda ja valmis teha. Seda aga sageli vaid ko-gemuste najal ja katse-eksitusmeetodil. Meelde tuleb „Nublu aitab“, „Päästja aitab“, „Tean tulest“ projektide loomine. Tiina Laube, Katrin Rüütel jäid meelde väga toredate juhtidena, kes kaasasid meid juba algusest peale töörühmades-se. Tegin näidistunde, kõik ennetajad tulid vaatama. See lisas igapäevatööle vürtsi! KEAT ohutuslaagrid on olnud vahvad ja lõbusad meeskonnatöökoolid.

Päästeala noortelaagrisse kutsus mind esmakordselt Marika Uussalu ja pärast esimest korda ma enam pidama ei saanudki. Minu laagrikasvataja kar-jäär vältas koguni 10 aastat. Kui hakata meenutama, võiksin memuaare kirju-tada, põnev töö, erinevad väljakutsed, toredad tee- ja mõttekaaslased, sõbrad, kolleegid... oh, see on vahva! Meeles on ka need, kes on ära läinud, kuid on andnud oma panuse päästeteenistuse töösse!

Tahaksin kõikidele endistele, praegus-tele ja tulevastele kolleegidele sisendada – ärge andke alla, ärge mõelge, et 5 aastat on töötamise piir! Oh ei! Ei ole! Pange en-nast proovile, süvenege põhjalikult prob-leemidesse. See toob lahenduse.

Mis võlub ennetustöö juures ennetustöötajaid ning millised on nende eredamad mälestused oma tööst?

Annika Koppel, Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuhtMis see kommunikatsioongi muud on kui enne-tus? Avalikkusele erinevatest traagilistest õnnetus-test rääkimine pole kaugeltki meedia uudishimu rahuldamiseks. Ennetuse abi päästesündmuste mõtestamisel on hindamatu, sest õnnetuste sisu on mõtet inimestele lahata vaid selleks, et neid edas-pidi enam ei juhtuks.

Tarmo Terep, kriisireguleerimise osakonna juhataja2015. aasta oli tegelikult päästeameti jaoks faasi-nihkega ja tekkis uus reaalsus – väljakutsete arv sündmustele oli esimest korda väiksem kui enne-tusalaste tegevuste arv päästekomandode tasan-dil. See on hea uudis ning loob turvalisust kogu Eesti jaoks. Samas moodustavad väljakutsed sündmustele meie maksumaksjate poolt tasutud tööajast vähem kui 2%, mistõttu tuleks mõelda veel suuremalt. Elanike hädaolukorraks valmis-olek on ennetuse lahutamatu osa olnud selle loo-mise algusest.

Keskendumine sellele, kuidas inimene ennast ise aidata saab ja teistele abi võib pakkuda, keh-tib nii igapäevase ohutuse kui ka hädaolukorra puhul. Kriisiolukorras loevad väikesed asjad, millele toetuda ning mis aitavad meist igaüht. Ennetuse hea töö tulemusena on Eestis loodud soodne pinnas elanike teadlikkuse tõstmiseks hä-daolukordadeks valmistumisel. Meid kuulatakse ja usaldatakse, mistõttu peame uute väljakutsete (sh julgeolekualaste kriiside) valguses pakkuma oma teadmisi, abistavat ja suunavat kätt.

Kristel Mahon, tuleohutusjärelevalve osakonna ekspertIgaüks vaatab ikka oma mätta otsast ja tarkus sünnib enda võrdlemisest teisega. Vahel on tunne, et misasja see selts-kond (st ennetajad) oma jutustamisega üritab saavutada, selgitaks ikka paragrahve ja annaks teada, mis on kee-latud. Ennetajate võtted tunduvad järelvalvajate kõrval pehmed, aga lõpuks tuleb meil (järelvalvajatel) ikka nen-tida, et nendesugused, inimkeeles (mitte ametnikukeeles) kõnelejad, optimistid ja entusiastid, kes usuvad eelkõige

inimese võimesse muutuda, on vajalik osa ja täiendus teiste valdkondade töövõtetesse. Aeg-ajalt on raske ennetajate lennukate mõtete tõttu ühes in-foväljas püsida, sest need ideed tunduvad meist, pragmaatikutest, olevat miljoni valgusaasta kaugusel.

Ivo Paulus, tuletõrjemuuseumi juhatajaMuuseum on üks osa ennetusvaldkon-nast. Kõik muuseumi saali külastajad saavad algteadmised Eesti tuletõrje ajaloost, neile tutvustatakse nii suitsu- kui ka vinguandurit ning on võimalus vaadata ennetuse loodud õppefilme. Lampidega varustatud puidust elu-hoone maketil on kujutatud 23 võima-likku tulekahju põhjust ning see vaa-tamisväärsus on saali populaarseim. Tulekahjude ohtlikkust demonstreeri-takse videote kaudu, kus on filmitud reaalseid tuletõrje- ja päästetöid.



18

Tiina Laube, ennetajastaaž üle 10 a, ennetustöö osakond

Ennetustöö juures võlub mind enim loomingulisus ja vaheldusrikkus. Mulle väga meeldib minu töö ja heameelt tunnen kõikide tehtud asjade üle.

Mul meenub üks tore lugu näituse “Tule- ohutusplakat täna ja eile” avaürituselt Energia avastuskeskuses. Palusime sinna osalema mitu nõukogudeaegset propagandatöötajat, kes pidid jutustama ja tooma näiteid tolleaegsest ennetus-

tööst. Päevakava oli üpris tihe, see-ga ei saanud me ajaliselt kuidagi üle minna (ruumi eest tuli palju raha väl-ja käia ja seetõttu pidime õigeaegselt ürituse lõpetama). Juhtus aga nii, et kunagised vanad tegijad läksid oma sõnavõttudega nii hoogu, et lõppu nende lugudel ei paistnudki. Avami-ne oli mõeldud lühikese püstijalaüri-tusena, kuid oli näha, kuidas külalised hakkasid nihelema ja väsisid lugudest, mida kõnelejad nii innukalt nautisid. Otsustasin vastutajana, et nii kui mõt-tepaus tuleb, hakkan valjult plaksuta-ma. Nii sain vist kolm korda teha, kui viimaks saadi aru, et pikemalt rääkida pole enam viisakas.

Merle Liba, ennetajastaaž 10 a, Lõuna päästekeskuse ennetustöö bürooEnnetustöö juures võluvad mind erinevad inimesed, uued väljakutsed ning loomuli-kult kustumatu sära meie laste silmis, kellega ikka ja jälle kokku puutun.

Minule meenub, kuidas aastaid tagasi, ühel kevadise koolivaheaja päeval sõitsime endise operatiivkorrapidaja Marekiga lastele infopäeva läbi viima ja meid tabas Nublut autost välja võttes ebameeldiv üllatus. Nimelt oli minu Nubluke vahepeal kärssama läinud. Süüdistasin muidugi koheselt Marekit, et ilmselt oli tal Nublut autosse toppi-des sigaret hambus ning nüüd oli tulemus käes. Pärast juurdlemist saime aga aru, et Nublu oli hoopis olnud vastu pagasiruumis olevat lampi, mis sõidu ajal põles ning soo-just tekitas. Rohkemat polnudki vaja – õppematerjal omast käest võtta. Õnneks Nublu (päästekoer, ennetustöö maskott) teenib mind siiani laitmatult ning armid vaid kaunis-tavad teda. Järgnevaks kümneks aastaks soovin, et meil kõigil jaguks meelekindlust, os-kust teha vahet vajalikul ja ebavajalikul ning tarkust öelda välja oma tundeid ja mõtteid.

Reili Kull, ennetajastaaž 3 a, Põhja päästekeskuse ennetustöö büroo

Mind on ennetustöö juures võlunud see, et ma saan ilma taga-mõtteta öelda – ma armastan oma tööd. Kui küsida, miks, siis see töö on nagu pusle, mida ikka ja jälle saab kokku panna – sõnum on üks, aga pildid on erinevad.

Mul meenub üks ere seik, kui gümnaasiumi veeohutuse loengu päeval konkureerisin samal ajal kõnet pidava ministriga. Tundsin, kuidas klassitäis noori täiskasvanuid hoopis poliitika-valdkonda tahtis sukelduda. Mina selle peale kustutasin klassiruumis tuled ja hakkasin rääki-ma. Eneselegi üllatusekski muutus klass tasaseks ning mõtlikuks. Ka tunnikella helin ei liigutanud kedagi, muudkui rääkisime ja rääkisime. Lõpuks tõusis üks poiss püsti ja ütles: „Saadan need paar punnitatud küsimust, mis mul ministrile olid, e-posti teel ja vaatan, kas ta reageerib sama kii-relt nagu meie päästjad?!“

Kätlin Poopuu, ennetajastaaž 8 a, Lääne päästekeskuse ennetustöö bürooEnnetustöö juures võlub mind kõige enam suhtlemine ja kõik need ini-mesed, kellega kohtun. Kui on võimalik meeskonda valida, siis valin need, kellega ma tahan koos olla ja kellele ma saan igal hetkel toetuda ja kindel olla. Minu kõige olulisemad kolleegid on päästjad.

Minu jaoks on tähtis, et mul oleks tööd tehes lõbus. Kui mul en-dal lõbus pole, siis ma ei mängi enam. Panustan sellele, et anda oma tegevusele sisu, selleks kulub kindlasti hulk loovust, mis on jällegi tore. Ennetus ei ole pelgalt Nublu komm ja kleeps – koolituste puhul ei näe ma ammu enam nende järele vajadust. Inimesele tuleb teisiti läheneda – sisu on peamine ja kui see on olemas, siis polegi kommi ja kleepsu vaja.

Mul meenub mitmeid naljakaid seiku, millest osad küll algul hoo-pis pisarad silma tõid. Saaremaal oli alguses näiteks täiesti tavaline, et sain pärast koo-litusi või ennetusüritusi Margus Lindmäe (Saaremaa päästepiirkonna juhataja) nimega tänukirju. Üks mõrunaljakamaid juhtumeid on kindlasti minu käruavarii juhtum, kus ma suutsin Kuressaare komando parklas mitu autot lömastada nii, et ei saanud ise sellest aru, enne kui Margus hoogsalt kätega vehkima hakkas. Politsei hiljem küsis, kas mul kaheteljelise käru juhtimise luba on? Selle peale vastati: „No ei ole! Ta ei teadnud-ki, et tal käru taga on!“ Värsketele päästjatele, kes asusid minu üle nalja tegema, öeldi aga: „Selleks, et selle tüdruku kallal võtta, pead sa siin kauem tööl olema!“ n


Päästetöö

19

Aivar Kilp, päästetöö osakond, planeerimise talitus, nõunik

Juta Urbalu, päästetöö osakond, planeerimise talitus, nõunik

Hindamissüsteemi muudatuse eesmärgid• päästjate hindamise viimine teoree-

tiliste teadmiste (Webtraineri testid) hindamiselt käeliste tegevuste vilu-muse tõstmiseks ning meeskondliku soorituse hindamiseks;

• päästjate hindamisel viia vastutus üle vahetule juhile, kellel on parim ülevaade päästja käitumisest sünd-muskohal ning kelle eesmärk on olla sündmusel väljas parima meeskon-naga;

• I ja II juhtimistasandi hindamine viia teoreetiliste teadmiste (Webtraine-ri testid) hindamiselt operatiivsete juhtimisotsuste tegemise vilumuse tõstmiseks ja hindamiseks.

Päästjate hindamissüsteemist lähemaltViimased kuus aastat koosnes pääst-jate hindamine Webtraineri baastead-miste ja erivõimekuste testidest ning kahest loosi teel valitud kontrollhar-jutusest. Endine hindamine tekitas kü-simuse, millisel määral mõjutab fakti-teadmine praktilist sooritust. Samuti ei selgunud kindlalt, kas praktiliste os-kuste tase on päästjate hulgas piisav, kuna päästetööl on just päästja käeline

tegevus oluline. Uuenenud hindamis-süsteem toob põhifookusesse baastee-nuse kontrollharjutused ning asendab online-testide täitmise hindamisvestlu-sega.

Dubleerivad harjutused kaotatiBaasteenuse kontrollharjutusi uuenda-ti seoses töövõtete ja -vahendite uuene-misega. Kaotati olemuselt dubleerivad harjutused (nt erinevad tõmberedeliga harjutused, erinevad voolikuliinide harjutused), eesmärgiga hinnata ai-nult põhilisi kriitilisi kompetentse, mis kutsestandardis kirjeldatud. Kokku kinnitati 18 kontrollharjutust, mida hindamisel tuleb läbida. Harjutuste sooritamise hindamisel uuendati hin-damiskriteeriume, mille tulemusena korrigeeriti ajalisi normatiive. Uued ajalised normatiivid saadi ettevalmis-tavas etapis juhuvalikuga kontrollgru-pi keskmise alusel. Kontrollgrupp soo-ritas uuena kirjeldatud harjutused ilma kindla ajalise eesmärgita. Lisaks toodi harjutuste ajalise normatiivi kõrval sis-se tööohutuse ja kvaliteedi kriteeriu-mid, et vältida edaspidi tööõnnetusi harjutuste tegemisel. Kontrollijal lasub vastutus hinnata ajalise faktori kõrval ka tehnilist kvaliteeti. Eesmärk on har-jutusi sooritada võimalikult kiiresti ja kvaliteetselt ning ohutult nii endale kui ka teistele. Vastutus meeskonna kvaliteedi hindamisel antakse rühma-pealikule/meeskonnavanemale, kuna nemad on vahetud juhid operatiivtööl ning oskavad päästjate tegevusi hinna-ta kõige täpsemalt.

Uuenes valveteenistujate hindamissüsteem Päästeameti strateegia 2015–2025 näeb ette, et Päästeameti organisatsiooniline võimekus suureneb läbi teenistujate vilumuse ja kompetentsi tõstmise. Hindamissüsteemi muutmist toetas ka Päästeameti personalistrateegia 2015–2025, mille alusel on aastaks 2018 iga teenistuja vastavalt valdkonnale hinnatud ning selle põhjal on koostatud teenistuja isiklik arenguplaan vilumuste, kvalifikatsiooni ja kompetentside tõstmiseks. Päästeameti strateegiliste eesmärkide täitmiseks läbis ka valveteenistujate hindamissüsteem uuenduskuuri.

Siinkohal kordaks üle põhimõtte, et kontrollharjutused on kriitiliste kom-petentside miinimumlävendite kirjel-dused. Iga päästja peab neid igal ajal suutma sooritada ja selleks harjutama regulaarselt. Kontrollharjutused pole mõeldud hindamise jaoks, kuid hin-damine toimub läbi kontrollharjutuste sooritamise.

HindamisvestlusestHindamisvestluse eesmärgiks on anda päästjale tema tööalaste tegevuste ja tulemuste kohta tagasisidet ning lep-pida kokku järgmise hindamisperioodi eesmärgid. Hindamisvestluse viib läbi meeskonnavanem või rühmapealik ning oma kirjaliku hinnangu annab ka komandopealik. Vestluse läbiviija üles-andeks on päästjaga arutada läbi eelne-nud aasta päästesündmused, päästja läbitud koolitused ja õppused ning läbi viidud ennetustöö. Lähtuvalt eelmise aasta tulemustest lepivad vestluse lä-biviija ja päästja kokku järgmise aasta plaani, mis hõlmab nii tööalaseid ees-märke kui ka päästja isiklikku arengu-plaani oma vilumuste, kvalifikatsiooni ja kompetentside tõstmiseks.

Tulevikus on hindamissüsteemi ootamas mõned täiendused, näiteks meeskonnavanemate ja rühmapealike arenguvestluse läbiviimiseks koosta-takse päästjatega sarnane strukturee-ritud vestluse vorm. IT-lahendusena peaks tulevikus toetama vestluste lä-biviimist kokkuvõtete liikumine online-keskkonda, mille arendamist veab per-sonali- ja asjaajamise osakond. n

tõrva päästekomando mehed Janno Hansson ja risto kase riietumise kontrollharjutust sooritamas.

tõrva päästekomando mehed Janno Hansson ja risto kase kontrollharjutusi

sooritamas ning meeskonnavanem kalev Mäekalle hindamas.

REM

o Su

RRI


demineerimine ja ennetustegevus

20

Kalvar TammineLõuna-Eesti pommigrupi juhtaja

L isaks ennetusele on demineerijate üheks olu-liseks valdkonnaks teavitustegevus. Teavi-tustegevuseks saab pidada ohutusloenguid

koolides, partnerstruktuurides ja ohutusprojekti-des või ohutuspäevadel osalemist. Seda tegevust on pommigruppide demineerijad väga suures osas oma initsiatiivil üsna edukalt ellu viinud. Palju on siinkohal abiks olnud USA kaitseministeeriumi MRE (Mine Risk Education) programmi toetus. Ameeriklaste finantseerimisel toodeti õppefilme, soetati õppe- ja jaotusmaterjale, koolitusvahendeid ning motiveeriti teavitustööd tegevaid demineeri-jaid.

Teavitustegevuse algusaegPõhjalikuks ja koordineeritud üldhariduskoolide teavitustegevuse algusajaks võib pidada 2000. aas-tat. Esimeseks teavitusprogrammiks oli „Ettevaa-tust, plahvatab!“. Selle tarvis filmiti ohutusfilm, mis salvestati ka kõigi üldhariduskoolide jaoks VHS-kassettidele. Lisaks toodeti meediale rek-laamklippe, mis näitasid lahingumoonaga seotud ohte ja tagajärgi. Koolidesse ja asutustesse jagami-seks trükiti „Ära puutu pommi“ plakatid ja voldi-kud selgitustega, kuidas tegutseda ohtliku eseme leidmisel. Esimene teavitusmaterjal oli nii eesti- kui ka venekeelne.

DEmINEERImISVALDKONNA ennetustegevusest läbi aegade

Demineerimisvaldkonna suurimad teenused on lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus ning

pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus. Nende tegevuste elluviimiseks tegelevad demineerijad oma

töös igapäevaselt ennetustööga. Meie ülesandeks on jõuda sündmuskohale enne, kui lõhkekeha,

lõhkematerjal või lõhkeseadeldis plahvatab. Demineerimisvaldkonna ennetustöö alguseks

Päästeametis võib lugeda 25. maid 1992, mil registreeriti esimene väljakutse. 24 aasta jooksul on

demineerijad ennetanud üle 21 000 õnnetuse.

teavitustöö

LõuN

A-EE

STI P

oMM

IgRu

PP

plakat „ära puutu pommi“.


demineerimine ja ennetustegevus

Aastatega on ohud muutunudAmeeriklaste tugi meile oli pidev, kuid samas ko-hustas see meid andma aru, milleks nende toetus läheb ning kas on ka tulemusi. Meile antud hin-nangute järgi saime oma ülesannetega väga edu-kalt hakkama ning 2009. aastal toetati meid uue filmi tootmiseks. Aastatega olid ohud meie ümber muutunud. Filmis „Ära puutu pommi!“ on lisaks lahingumoona ohule käsitletud ka teisi deminee-rimisega seotud teemasid. Tähelepanu juhitakse pommiähvardusele kui kuriteole, pürotehnika-ga seotud ohtudele, kodukeemia kasutamisele ja tõusvale trendile – harrastusarheoloogidele ehk detektoristidele. Filmi on võimalik vaadata eesti, vene ja inglise keeles.

Kui esimene film oli suunatud ainult õpilastele, siis uus film on sobilik pea kõigile sihtrühmadele. Teine film salvestati DVD-plaatidele ja tänaseks on see väga paljude koolide riiulitel. Hetkel on kõik teavitusfilmid saadaval ka YouTube’is.

Filmide mõjukus lähtub mõjukatest kõneisiku-test. Filmis „Ettevaatust, plahvatab!“ kannavad olulist rolli demineerimissüstee-mi loojad Mati Mullas ja tänaseks meie hulgast lahkunud Jüri Kask ning oma kogemusest rääkiv Ants Laur. „Ära puutu pommi!“ filmis selgitab olukordi karmi-sõnaliselt demineerimiskeskuse instruktor Margus Kurvits ja kur-vast kogemusest räägib endine demineerija Arne Lokk. Väga suur osatähtsus oli teavitusprogrammide elluviimisel filmide valmis-tamise ajal MRE projektijuhil Eestis Stan Reberil, kes tänu oma kogemustele ning kontaktidele oli demineerijate edukas nõustaja ja toetaja.

2011. aasta tõi jällegi ameeriklaste rahasüsti ning üheks tulemuslikuks projektiks oli toona Tartus Cinamoni kinos enne filmide algust näidatud ohu-tusklipp. See põhines filmil „Ära puutu pommi!“ ning meile teadaolevalt nägi seda 37 167 inimest.

Oluline on koostöö partneritegaDemineerijad on olnud alati aktiivsed ka oma part-neritele plahvatusohust rääkimisel. Ohuteavitust ja käitumisjuhiseid oleme jaganud nii politseinike-le, päästjatele, kohtunikele kui ka kiirabitöötajate-le. Seda kõike ainult ühe eesmärgi nimel – teavi-tada inimesi, et nad ei saaks mõtlematu tegevuse tõttu viga ning parandada koostööd partneritega sündmuste lahendamisel.

2013. aastal tegime aktiivselt koostööd AHHAA teaduskeskusega. Korra kuus käisid demineerijad teaduskeskuses, rääkisid ohutusest ja tutvustasid demineerijate elukutset. Teaduskeskuse valikus on etendus nimega „Ettevaatust, plahvatus!“. Esitlus annab piltliku ülevaate lõhkematerjali ohtudest ning samas õpetab õigesti käituma.

Mainimata ei saa jätta ka seda, et demineeri-jaid on kaasatud kooliõpilastele mõeldud kooli-tusprogrammi „Kaitse end ja aita teist“ (KEAT). Siiani oleme püüdnud jõuda koolidesse või oleme kutsunud koolid endale külla, et näidata ja rääkida plahvatusohust. Traditsiooniks on saanud pommi-

gruppide osalemine võimaluste piires regionaalse-tes KEAT laagrites.

Kogu teavitustegevus on tänaseni olnud pal-jude demineerijate missiooniks, eesmärgiga viia ohutussõnum võimalikult paljude Eesti inimesteni ja hoida ära õnnetusi. Selleks ei ole meid kohusta-nud ükski ametijuhend või käskkiri, kõik tuleb va-

bast tahtest. Viimased aastad on seda entusiasmi küll pisut vähendanud, kuid loodame sellest partnerite abi-ga üle saada. Kahjuks on globaalma-janduslikel põhjustel kadumas MRE programmi tugi. n

Ohutuspäev elvas.

LõuN

A-EE

STI P

oMM

IgRu

PP

Mati Mullas filmis „ettevaatust

plahvatab“.

Jüri kask filmis „ettevaatust

plahvatab“.

Margus kurvits filmis „ära puutu

pommi“.

24 aasta jooksul on demineerijad ennetanud üle 21 000 õnnetuse.


Ivo PaulusEesti Tuletõrjemuuseumi juhataja

M uuseumil on olemas näitliku õppevahendi-na „Nublu kohver“ ja kaks töötavat signa-lisatsiooniandurit. 1. juulist 2009 on Eestis

kohustuslik suitsuandur, mille käsitsemine on eriti lihtne ja mida saab ka kohapeal proovida. Lisaks on olemas vingugaasiandur, millest külastajad sa-geli palju ei tea. Suitsuanduri puhul on kurvastav asjaolu, et pea igast külastanud lastegrupist tõuseb mõni käsi, kui küsida karmil toonil: “Kas on ke-dagi, kellel pole siiani kodus suitsuandurit?“ Vin-

gugaasi anduri paigaldamise kohaks pakub samas iga teine eluruumi lage, suitsuanduri kõrvale või siis isegi selle asemele paigaldamist. Elanikkonna teadlikkuse taset nii vingugaasist kui ka andurist tuleb kindlasti tõsta.

Avastamisrõõmu jagub nii lastele kui ka täiskasvanuteleEkspositsioonisaalis räägime kindlasti ka vee-ohutusest. Olemas on veeohutust propageeri-vad materjalid ja võimalus kohapeal päästevesti proovida. Vaatame veeohutusalaseid filme, kus mudilased saavad oma teadmisi proovile panna.

Eesti Tuletõrjemuuseum on alates 1. novembrist 2013 Päästeameti üks struktuuriüksus ja seda just ennetustöö valdkonna osakonnana. Tuletõrjemuuseumi roll Päästeameti missiooni täitmisel on seotud eeskätt õnnetuste ennetamisele suunatud informatsiooni vahendamisega. Kõik inimesed, kes külastavad Tallinnas Raua tänav 2 asuvat teise korruse muuseumisaali, saavad ülevaate Eesti tuletõrje ajaloost ning omandavad praktiliste näidete varal teadmised tulekahjude ohtlikkusest elule, varale ja keskkonnale. Samuti räägitakse huvilistele sellest, et õnnetusi saab ära hoida suhteliselt lihtsate teadmiste ja vahenditega.

TuLETõrJEmuuSEum –ohutu Eesti kool

Vankerprits näitusel Viru keskuses.


muuseum ja ennetustegevus

Hästi lähevad peale Jänku-Jussi õppefilmid, mida hiljem ühiselt kommenteerime. Muuseumisaa-li kõige populaarsem ennetustöö instrument on kahtlemata pui-dust elumaja makett, kus on ku-jutatud lambikestega 23 põhjust, millest võib puhkeda tulekahju. Avastamisrõõmu jagub nii las-tele kui ka täiskasvanutele. Maja on koopia Tallinnas, Telliskivi 42 asuvast elumajast, kus maketi autor, pühendunud tuletõrjetöötaja Teedo Melts ise elas. Õnneks pole see ainus hea ennetusvahend Eestis. Samasugused maketid on veel tuletõrjemuuseumi Saku vanateh-nika hoidlas, Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumis, Pai-de, Pärnu ja Rapla päästekomandodes.

Kohe samas kõrval on veel teinegi makett, mis rõhutab piksekaitse olulisust äikese korral. Sealne häälekas vihmasabin ja efektiivsed pikselöögid

on nii menukad, et lähevad tavaliselt kordamise-le. Teadmiste kinnistamiseks on võimalus vaada-ta kroonikakaadreid suurematest tulekahjudest Tallinnas, mis on filmitud aastatel 2002–2006. See teeb tõsiseks ja loodetavasti paneb ka külastajad mõtlema teemal, kas poleks mõistlikum õnnetusi ennetada. Šokiteraapia mõjub just täiskasvanutele.

Tuletõrjemuuseum näitab end ka väljaspool TallinnaAastas külastab muuseumi saali üle tuhande kü-lastaja ning suur hulk kolleege mujalt maailmast. Tuletõrjemuuseum näitab end ka väljaspool Tal-linna. Mööda Eestit liigub ringi muuseumi ränd-näitus „Mees kuldse nööbiga“, mis tutvustab korsnapühkijate tööd läbi ajaloo. Näitus sai uue hingamise 2015. aasta lõpus ning pärast värsken-duskuuri on valmis tulema kutse peale pea igasse Eestimaa nurka (näiteks käidi Tori rahvamajas). Korras küttekolded ennetavad tulekahjusid ja kui kasvõi üks ahi on pärast näituse külastamist korda tehtud, võib muuseum endaga väga rahul olla.

Muuseum võtab osa nii muuseumiööst kui ka ohutuspäevadestKord aastas toimub Eestis muuseumiöö, kus ühel maikuu laupäeval saavad inimesed külastada ta-suta muuseume üle kogu Eesti. Tegemist on üle-euroopalise projektiga. Tuletõrjemuuseum on osalenud muuseumiööl kolm korda temaatiliste väljapanekutega (koostöös Põhja päästekeskuse ennetajatega). Muuseumiöö on igal aastal viinud kokku üle tuhande kultuurihuvilise inimese pääs-tealase ennetustöö materjalidega, see on osutunud ülimalt populaarseteks. Suviti osaleb muuseum võimalusel ohutuspäevadel, kus koostöös enne-tajatega ühendame ajaloo ja päästealase ennetuse-töö. See projekt on küll algusjärgus, aga kõik head ideed võtavad aega.

Eesti Tuletõrjemuuseum kujundab Eesti tule-vikku ohutumaks parimal moel. Seda kinnitab ka asjaolu, et kõik muuseumis käinud lapsed tahavad saada päästjaks, seega osaks päästealasest enne-tustööst. n

Korras küttekolded ennetavad tulekahjusid

ja kui kasvõi üks ahi on pärast näituse

külastamist korda tehtud, võib muuseum

endaga väga rahul olla.

näitus kuressaares „Mees kuldse nööbiga“.

Ohutuspäev tammsaare pargis.

Lapsed tuletõrjemuuseumis ekskursioonil „koduse tuleohutuse maketi juures“. Fo

tod:

Pää

STEA

MET


teeme Ära

24

Iveri MarukašviliPäästeameti kommunikatsiooninõunik

K oostöö Päästeameti ja Teeme Ära vahel kes-tab juba kaks aastat. Päästeameti peadirekto-ri asetäitja Alo Tammsalu meenutab projekti

tagamaid ja veeohutuskampaania algust järgmi-selt: „Talgupäeval on mitmeid võimalusi, kuidas Eestit ühiselt paremaks ja ohutumaks muuta. Vee-ohutus oli ja on kindlasti üks neid teemasid, mis puudutab meid kõiki. Eestimaal on palju veeko-gusid, kus ei saa tõenäoliselt kunagi olema vetel-päästjat ja kus ohutus sõltub meist igaühest endast. Seetõttu mõtlesime, et sel aasta innustame kogu-kondi paigaldama oma kodupaiga ujumiskohtade lähedusse veeohutuse stende, mis kutsuvad üles ohutusele tähelepanu pöörama ja kui õnnetus peaks siiski juhtuma, võivad päästerõngas ja õiged päästevõtted aidata säästa elusid.“

Neile kogukondadele, kes võtsid veeohutuse üheks oma talguteemaks, oli Teeme Ära talgu-päeva meeskonnal varuks üllatus. Et innustada kogukondi valmistama ja püstitama oma ujumis-

koha äärde puidust veeohutuse püstakuid, andis Teeme Ära omalt poolt päästerõnga koos viskelii-niga ning ohutusjuhistega infotahvli. See sai teoks tänu siseministeeriumi rahastamisele ning heas koostöös Päästeameti ja vabatahtlike päästjatega. Päästevahendite saamiseks tuli talgujuhil vaid avaldada soov talgupäeva kodulehel ja märkida üles rajatava veeohutuse stendi plaanitav asukoht.

Ühe päevaga ligi 500 veeohutuse stendiTalgupäev läks hästi korda, suviselt soe ja päikese-line ilm tõi kodudest välja vähemalt 42 013 talgulist. Talgupäeva raames korraldati kokku 1986 talgut, neist 402 oli pühendatud veeohutusele nii mereäär-setes paikades kui ka siseveekogude ääres. Nii us-kumatu kui ka see pole, kuid päeva jooksul püstitati üle Eesti kokku ligi 500 veeohutuse stendi!

Kui rääkida numbritest, siis enim talguid toi-mus Harjumaal ja Tallinnas, elanike arvu järgi oli kõige rohkem talgulisi aga hoopis Saaremaal. Talguid korraldati ka väljaspool Eestit, neist kolm toimus Soomes, millest võttis osa 38 inimest, ning üks toimus Kanadas Toronto lähistel, kus osales 30 talgulist.

Teeme Ära talgulised andsid olulise panuse eestimaa veeohutusseJuba üheksandat aastat järjest tähistab suur hulk eestimaalasi kevade saabumist Teeme ära talguliste seltsis. Koos õnnestub teha nii mõndagi kogukonna heaks. Nii ka sel aastal. Prügikoristusest alguse saanud kodanikualgatusest on tänaseks välja kasvanud suur liikumapanev jõud, mis koondab inimesi, lükkab kokku prügi, paneb mõtte jooksma ja muudab maailma. Kui eelmisel aastal mai algul aset leidnud talgupäeva fookuses oli tuleohutus, siis sellel aastal võeti sihikule veekogude-äärse turvalisuse ülevaatamine, valmistati ujumiskohtadesse talgukorras puidust veeohutusstende ning muudeti Eestimaa üleüldiselt ohutumaks.

ValgamaaleSan-gaste valda Restu karjääri ujumiskohta paigaldasid Teeme Ära talgulised veeohutuse infotahvli. Talgutel osalenud Sangaste valla elanik ja talgujuht Sille Roomets rääkis ajaleheleValgamaala-ne,etveeohutuspüs-tak valmistati Keeni koolis,suuredteenedon selles õpetaja Kalle Haagelil.“Loodame,etkogukond hoiab stendi ega lase ka külalistel seda rikkuda. Sangaste vabatahtlikud päästjad soovivad turvalist ujumist.”rääkista.

Purtse kalasadama Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud! Talgupäevalosaleskokku17inimest,kespaigaldasidsada-masseendatehtudohutustendi,koristasidaastakümnetegakogunenudprahti,puhastasidjõepõhja,sõidmaitsvatsuppipirukatega ning nautisid fantastilist ilma.

purtse kalasadama talgud.

talgud Valgamaal Sangaste vallas restu karjääri ujumiskohas.


teeme Ära

IgAÜHE KAASABILrääkisime ka talgupäeva eestvedaja, eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme tarmo tüüriga.

Tarmo, miks nii palju eestimaalasi läheb iga aastaga Teeme Ära aktsiooniga kaasa?

Mulle tundub, et üha enam inime-si märkab, et Teeme Ära talgupäev on suurepärane võimalus meie kõigi jaoks. See on võimalus midagi vajalikku ära teha, elukeskkonda paremaks ja turvali-semaks muuta, oma inimesi kokku tuua, luua uusi kontakte ja suhteid, võimalus vabatahtlikult panustada. Arvud näitavad, et seda võimalust kasutatakse üha rohkem. Tänavu oli taas talgute rekord – 1986 talgut üle Eesti!

Ma arvan, et talgupäeva elujõulisus tuleneb sel-lest, et on loomulik, et me ise oma elukeskkonna ja kogukonna heaks panustame ning abivajajaid aitame. Nii peaks see olema ja üha enam ongi aasta-ringselt. Teeme Ära päev mai alguses muudab selle meile kõigile lihtsalt hästi nähtavaks ja tuntavaks ning aitab mõtteviisil levida!

Mis olid selle aasta talgupäeva märksõnad, mida oskaksid esile tuua?

Teeme Ära talgupäeva formaat on püsinud juba 2010. aastast sama – iga inimene või kogukond ot-sustab ise, millised tööd tegemist vajavad ning kor-raldab need. Kõik tööd on teretulnud ning igaüks saab need oma talgutena Teeme Ära veebilehele kirja panna. Talgupäeva meeskonna poolt toome aga igal aastal ka esile mõned teemad ja rõhuasetu-sed, millele soovijad võivad oma talgutel tähelepa-nu pöörata ja kust saab uusi ideid leida. Tänavu olid rõhuasetusteks merekultuuriaasta ning veeohutus. Mõlemad võeti suurepäraselt vastu ning üle Eesti ära tehtu räägib iseenda eest!

Mille üle saab kõige rohkem uhkust tunda?Kindlasti on põhjust igal eestimaalasel tunda

uhkust ja head meelt selle üle, et veeohutuse teema kõnetas tänavuse talgukevade raames väga paljusid ning me saame suvehooajale vastu minna turvalise-mate ujumiskohtade ja kindlama tundega. Ligi 500 rajatud veeohutuse stendi (seni oli neid üle Eesti alla 200) on tähelepanuväärne märk. Märk sellest, et kohalikud kogukonnad on mõelnud oma veekogu turvalisusele ja selle heaks ise käed külge pannud. Paljud on seeläbi uurinud ka stendil kirjas olevat ning mõelnud, kuidas päästevahendeid kasutada. Ilmselge, et oma rahvaga rajatud stend ja selle külge pandud päästevahendid ka püsivad paremini.

Kas koostöö Päästeametiga jätkub ka tuleval aastal?Meie koostöö Päästeametiga on läbi kahe aasta

olnud väga hea ja hästi sisuline. Oleme kindlasti valmis seda jätkama!

Päästeameti visioonis on kirjas õnnetuste ja kahju vähenemine IGAÜHE KAASABIL. Meil on olnud hea meel veenduda, et need pole mitte lihtsalt kaks sõna paberil, vaid inimestel ongi soov ja valmisolek nii tegutseda.

Aitäh kõigile Päästeameti töötajatele ja vabataht-likele päästjatele, kes koostööle kaasa aitasid! n

Keri saare veeohutustalgutel osales 40 inimest. Lisaks veeohutusstendi ja päästerõngapaigaldamiselesaidtalgulisedkateadmisisellest,mikspääste-

vestikandmineonhea,kuidaskülmasveesalajahtumistvältidajamitutinimestkannab päästerõngas. Talgulised said ise proovida ka päästerõnga viskamist

kannatanule. Keri saare veeohutus on edaspidi kindlasti parem.Tegime taas ära!

Talgulised toimetasid nii maal kui kaveepeal.Võhandujõevapratetalgulistevanusjäi6ja68aastavahele. Kokku veetsid talgulised veepeal8tundijavaatamatasel-

lele lubasid järgmisel aastal uuesti tulla. „Kui looduse reostajad edasi prügi kallastele ladustavad ja sea-dustesteihooli,siismeietööpõldotsaeisaa,“tõdesidtalgulised.

Kootsaare ranna koristustalgud Hiiumaalontäies hoos.

LIIN

A LA

uRIK

AINE

N

talgulised Võhandu jõel.

kootsaare ranna koristustalgud

Hiiumaal.keri saare talgulised.


Päästetöö

Stella Polikarpus, Sisekaitseakadeemia Päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli lektor

Andres Mumma, Sisekaitseakadeemia Päästekolleži kriisireguleerimise õppetooli assistent

P äästeameti personalivaldkonna üheks üldeesmärgiks on Pääste-ametile vajalike teadmiste ja os-

kustega pühendunud ja Päästeameti väärtusi kandvate teenistujate vilumu-se ja kompetentsi kasv. Päästeametis soovitakse arendada juhtimist tervi-kuna läbi selle, et motiveerida teenis-tujaid ennast arendama. Aastaks 2020 peaksid kõik juhid vastama valitud kompetentsimudeli nõuetele (Pääste-ameti personalistrateegia 2015–2025).

Hindamine toimub ühtse hindamismetoodika aluselPäästeamet on tellinud Sisekaitseaka-deemialt I ja II tasandi päästetöö juhtide (edaspidi PTJ) juhtimiskompetentside hindamise kord kolme aasta jooksul. Teaduslikul mudelil tuginevaks hin-damiseks koolitas ja koolitab jätku-valt Sisekaitseakadeemia hindajaid, keda omakorda hindab ja sertifitseerib Operatiivtööde tulemusliku juhtimise (Effective Command) metoodika looja PhD Katherine Lamb Suurbritanniast. PTJde hindamine ühtse hindamisme-toodika alusel võimaldab Päästeametil saada ülevaadet arendamist vajavatest teguritest, et täpsustada oma koolitus-tellimusi ja sisekoolituse kavasid. Sa-muti dokumenteeritakse hindamisel PTJde otsuste vastuvõtmise kompe-

tentsid, teadmised protseduurireegli-test, olukorrale kohane riskihinnang ja suhtlemisoskus ning sündmuskoha haldamise ja õnnetuse hindamise os-kused.

Oluline on teadvustada otsuse lan-getamiseks saadaolevat ajaressurssi ja olukorda iseloomustavat riskitaset.

Otsuste vastuvõtmine ajakriitilises olukorras on kirjeldatav SPAR otsuste vastuvõtmise mudeli (vt joonis 1) alu-sel (Launder ja Perry, 2014). Joonisel 1 toodud mudel ongi Sisekaitseakadee-mias läbiviidava operatiivtööde tule-musliku juhtimise hindamise aluseks.

Kõrge riskiga ja ajakriitilises olu-korras otsuste vastuvõtmist on uuri-tud mitmeid aastaid, et jõuda üldise mudelini, mis oleks kasutatav kõigil päästesündmustel. Erialakirjandusele tuginedes võib öelda, et 80% maailma tulekahjusündmustel vastuvõetava-test otsustest jääb alla 1-minutilisse ajaraami, samas aga on ajakriitilises olukorras võimalik langetada ainult rahuldavaid otsuseid. Ajakriitilisuse puudumine võimaldab aga tänu suu-rema ajaressursi olemasolule otsida optimaalseid otsuseid, mis on läbi-mõeldumad ning oma olemuselt ka laiemat oluliste tegurite spektrit hõl-mavad. Seepärast on äärmiselt oluline, et PTJ oleks võimeline endale teadvus-tama otsuse langetamiseks saadaole-vat ajaressurssi ja olukorda iseloomus-tavat riskitaset. Kas olukord nõuab:

a) kohest ja kiiret, kuid samas ainult rahuldava otsuse langetamist, et min-gilgi määral kutsuda esile positiivseid muutusi olukorra lahendamisel;

b) või tänu ajakriitilisuse puudu-

misele saab rakendada formaalset otsustamisstrateegiat, et langetada optimaalseim otsus ja leida olukorrale positiivne lahendus.

Sobiva otsustusstrateegia valiku tähtsusest arusaamine avardab võima-lusi, et teha paremini sobivaid otsuseid ja selle läbi tagada tulevikus ootama-tute olukordade tulemuslik lahenda-mine. Kindlasti peavad madalamad juhtimistasandid sündmuste lahenda-misel rohkem kasutama kiireid otsus-tusstrateegiad (olukord esmareageeri-jate saabumisel on alati vaenulik, ei ole võimalik pingevabalt infot otsida ning seda analüüsida ja erinevaid tegevus-suundi omavahel võrrelda), kuid PTJ peab suutma tuvastada olukordi, kus saab otsida optimaalset lahendust.

Kõrgemad juhtimistasandid pea-vad olukordadele lahenduste otsimisel rohkem rakendama formaalset otsus-tusstrateegiat. On vaja teha optimaal-seid otsuseid. Laiemalt kogukonda või ühiskonda puudutavates olukordades tuleb langetada otsuseid, mis võtavad arvesse oluliste tegurite laiemat spekt-rit, ehk siis, need otsused on enam tu-levikku suunatud.

Oluline on koolitada kõiki päästetööde juhtimistasandeidPraegu on Sisekaitseakadeemia Pääste-kolledž otsustusprotsesside õpetamisel, treenimisel ja hindamisel keskendunud ennekõike kiiretele otsustusstrateegia-tele, mida, nagu eespool mainitud, ka-sutavad operatsioonilise/tehnilise ta-sandi juhid (päästemeeskonna vanem) ja olulisel määral ka taktikalise tasandi

Järjepidev juhtimiskompetentsidearendamine ja hindaminepäästeteenistuses on olulinePäästeameti sooviks on vähendada õnnetuste arvu ja sedasi tõsta ühiskonna turvalisust. õnnetuste arvu pidev vähenemine tähendab päästemeeskonna juhtide ja operatiivkorrapidajate jaoks vähem juhtumeid, kus neil tuleb ajakriitilises ja kõrge riskiga olukorras võtta vastu otsuseid. Samas uued ohud ja riskid ühiskonnas (nt terrorism, keemiaõnnetused, elektri- ja gaasiautod jms) muudavad õnnetuste olemuse keerukamaks. Sellega seoses kasvavad ootused päästetöötajale. Väiksem kogemus ja praktika tähendab oskuste ja teadmiste langust ning seetõttu muutub juhtide arendamine ja hindamine olulisemaks kui kunagi varem. Eesti päästeteenistus vajab nutikaid töötajaid, et pakkuda piiratud eelarve tingimustes endiselt kvaliteetset teenust.


Päästetöö

27

juhid (operatiivkorrapidaja). Kahjuks on suuresti katmata formaalsete otsus-tusstrateegiate õpetamine, treenimine ja hindamine. Formaalset otsustamist peavad rakendama nii taktikalise kui ka enamjaolt alati strateegilise tasandi juhid (päästekeskuste ja ameti opera-tiivkorrapidajad). Seepärast on oluline koolitada, arendada ja hinnata kõiki päästetööde juhtimistasandeid. Hetkel on kindel üksnes see, et esmareageeri-vate juhtide kvaliteetsem ettevalmistus on alanud.

Siinkohal keskendumegi ennekõike kiiret otsustusstrateegiat selgitava SPAR mudeli tutvustamisele (vt joonis 1).

Vajalikud on selged eesmärgid ja sellega kooskõlas valitud strateegiline suundSituatsiooniteadlikkuse juures hinna-takse PTJi kolme oskust: info kogu-mist, sellest arusaamist ning kuidas ta sellest lähtuvalt prognoosis sündmuse edasist arengut.

Näiteks reageerides korteritulekah-jule paneelmajas peaks päästetööjuht koguma infot sündmusele reageerides häirekeskuselt (M-Gis ja raadio teel: nt kannatanute ja suitsu leviku kohta trepikotta, korruste kohta kõnede arv, lisaohud vms) ja oma meeskonna-kaaslastelt (piirkonna tundmine) ning meenutama oma varasemaid teadmisi (järgmisena saabuva meeskonna koos-seis, vesivarustus, kortermaja tüüppla-neering, ilmastik jms).

Kohale jõudes saab meeskonnava-nem teha täiendavaid infokogumiste-gevusi – luuret ja elanike küsitlemist,

et oma arusaamist olukorrast täienda-da. Luure käigus peaks meeskonnava-nem leidma uut infot (põlemisgaaside värvus, tihedus, olukord trepikojas, suitsu levik objektil jms) ja saama kin-nitust olemasolevale infole (nt kanna-tanute arvatav asukoht ja arv, maja konstruktsioonid ja tulekahju asu-koht).

Kogutud info põhjal tekib PTJl aru-saam sündmusest, selle suurusest ja keerukusest ning olukorrast objektil antud ajahetkel ning ohtudest ja ris-kidest. Ta kasutab oma teadmisi ning varasemaid kogemusi, et prognoosi-da, milline tegevus aitaks olemasoleva ressursiga jõuda optimaalse lahen-duseni. Näide: põlemisgaasid ei ole väljunud korterist, kus tuli on alguse saanud, aknad on terved ja pole tah-munud, arvatav kannatanu võib olla köögis, kuid kogu korter on tiheda he-leda suitsuga täitunud.

Tuginedes oma teadmisele, milline on korteri planeering ja võimalikud ohud suitsusukeldujatele (nt gaas, disorientatsioon vms) ja tulekahju arengufaas, püstitab PMJ suitsusukel-duslülile ülesande, nimetab varustuse ja teeb ohutusbriifingu. Kui tegemist on PMJga, kellel on varasem kogemus sarnasest olukorrast, teeb ta suure tõe-näosusega esimese otsuse tuginedes varasemale kogemusele (äratundmi-sele tuginev otsustamine). Kui tege-mist on PMJga, kes pole varem sellises olukorras otsustama pidanud, teeb ta otsuse kas tuginedes protseduuridele (päästetööde üldjuhend, suitsusukel-dumise juhend, standardtegevuste ju-hised nt päästetöödel korterelamutes)

või otsustab ta emotsioonile tugine-des. Emotsioonile tuginev otsus võiks olla nt tunne, et sisenema peab kind-lasti tööliiniga ja esmalt tuleks otsida inimest, kuna inimese päästmine on kõige tähtsam (st, elu on suurim väär-tus).

Kui PTJ on asjaosalistele teada and-nud oma otsustest meeskonna järg-nevate tegevuste osas ja nende kulge-misest, peab PTJ pidevalt ülevaadet omama, et tõsta oma situatsioonitead-likkust ja teha sündmuse lõplikuks la-hendamiseks oma peas plaan.

Päästesündmuse lahendamise plaa-nil peaksid olema selged eesmärgid ja sellega kooskõlas valitud strateegiline suund. Kasutatud näite puhul võiks olla eesmärgiks päästa inimene köö-gist ja strateegiline suund on seega ründav (sisenetakse kiiresti korterisse esmaste tulekustutusvahenditega). PTJ arendab pidevalt oma plaani ja prognoosib, milliseid ressursse ta va-jab selle elluviimiseks, seepärast kin-nitab ta ka väljasõidu astme või tõs-tab seda. Jälgides tulekahju arengut ja pidades sidet suitsusukeldujate ja teiste ametkondadega ning küsitledes inimesi, saab PTJ ülevaate sündmu-se arengust ning tõstab sellega oma situatsiooniteadlikkust (nt milline on olukord põleva korteri peal olevas korteris) ja vajadusel PTJ muudab oma plaani või tegevusi selles.

Juhid ei tee täpselt ühesuguseid otsuseid ega plaaneKuna iga PTJi situatsiooniteadlikkus on pisut erinev, siis ei tee ka juhid täpselt ühesuguseid otsuseid ega plaane, see-ga ei saa ühelgi ajakriitilises ja kõrge riskiga situatsioonil olla vaid ühte õiget lahendust. SKAs töötavate sertifitseeri-tud hindajate ülesanne on teha pärast sündmuse lahendamist virtuaalsimu-latsiooni keskkonnas XVR vestluse käigus selgeks, kas PTJl on olemas har-jumus infot koguda, seda analüüsida ja sündmuse kulgu prognoosida, kui häs-ti ta oskab suhelda meeskonna ja teiste kaasatud isikutega, hallata sündmus-kohta, koostada plaani ja tagada selle ellu viimiseks ressursid.

XVR virtuaalsimulatsiooni kesk-kond võimaldab anda visuaalset infot kõiki liiki päästesündmuste ja seal teh-tavate tegevuste kohta.

PTJle on otsuste vastuvõtmisel tähtis dünaamiline riskide hindami-ne. PTJ peab märkama ohte ja andma neile riskihinnangu (kui tõenäoline on, et märgatud oht realiseerub ja millised on selle tagajärjed) ning võt-

Joonis 1. SpAr otsuste vastuvõtmise mudel (Launder ja perry, 2014, tõlkinud autorid).


Päästetöö

ma kasutusele riski maandamismeet-med. Eelneva kaasuse puhul oleksid riskikontrolli meetmeteks hingamis-aparaati lülitumine ja termokaamera kasutamine põlemisgaaside tempera-tuuri mõõtmiseks, kiireks kannatanu ja tulekolde leidmiseks ning parema orientatsiooni tagamiseks suitsuses keskkonnas. Esmaste tulekustutusva-henditega püütakse tulekahju likvi-deerida, seega edasine oht kõrvalda-da. Tegevusest saadav kasu (võimalus päästa inimelu) peab kaaluma üles riskid, mis selle tegevusega võetakse (kahe päästetöötaja rakendamine ohu-koldes, võimalik suitsu tungimine tre-pikotta jne).

Kui saadav kasu ei kaalu üles riske, mis tegevusega võetakse, tuleb kaalu-da, kas on täiendavaid riskikontrolli meetmeid (nt esmaste tulekustutus-vahendite asemel kasutada tööliini, trepikoja ülerõhustamine jms) ja kui täiendavad meetmed aitaks riski kont-rollida, tuleb need rakendada ning jät-kata olukorra monitoorimisega. Kui ka täiendavad meetmed ei suuda riski kontrollida selliselt, et saavutaksime neile vastava kasu, tuleb kaaluda teisi alternatiive olukorra lahendamiseks (näiteks ründava suuna asemel valitak-se kaitsev suund). Dünaamiline riskide hindamine on kujutatud joonisel 2.

Hindamisel ei ole rõhk sündmuse lahendamisel tehtud vigadel, vaid mõttemustrite tuvastamiselTegemist on tähendusliku õppimise ja õppimist toetava hindamisega. Iga PTJ saab SPAR mudeli alusel oma otsu-seid ja tegevusi sündmustel analüüsi-da. Isikliku kogemuse reflekteerimine teeb õppimise tähenduslikuks ning sellest õpitu saab kogemuseks, mis ai-tab järgmisel korral olla tulemuslikum juht. Sisekaitseakadeemias läbiviidav hindamine toetab õppimist, kuna hin-damisel ei ole rõhk sündmuse lahen-damisel tehtud vigadel, vaid hoopis mõttemustrite tuvastamisel. Asja-tundjatega ühiselt lahendatud kaasust analüüsides saab õppija aru, millised on edasist arendamist vajavad kohad. Analüüs aitab ühiselt tuvastada kogu organisatsioonis arendamist vajavad protseduurid ning kasutusel oleva ris-kifilosoofia.

Kuna artikli ilmumise ajaks on 40 päästemeeskonna vanemat juba läbi-nud hindamise, siis viimases osas soo-viks heita pilku ka tuvastatud tugevus-tele ja vajakajäämistele juhtimisotsuste vastuvõtmisel, võttes aluseks SPAR ot-sustusmudeli.

Oluline on panustada situatsiooniteadlikkuse tõstmiseleHindamisel osalenud päästemeeskon-na vanemate tugevuseks on olnud otsustuskindlus ja julgus kiiresti otsu-seid vastu võtta. Tugevad ollakse ka ülesannete delegeerimisel, arusaada-vate ja sündmustele kohaste juhtimis-struktuuride moodustamisel ning te-gevuste koordineerimisel. Samuti võib tugevuste hulka liigitada ka selgete ja sündmusele kohaste eesmärkide, stra-teegilise suuna ja taktikaliste tegevuste määramise. Kokkuvõtvalt võib meie päästemeeskonna vanemate tugevu-sed liigitada SPAR mudelis planeeri-mise ja tegutsemise etappidesse.

Vajakajäämistena võib välja tuua ennekõike harjumuse puudumise täp-sema info hankimiseks, infost mitte-täieliku arusaamise ja sellest tulenevalt tagasihoidliku kvaliteedi sündmuse edasise võimaliku arengu prognoosil. Kokkuvõttes tähendab see tulevikus rohkem panustamist situatsiooni-teadlikkuse tõstmisele. Kuna otsustes soovitakse olla väga kiired, võib selle tagajärjel situatsiooniteadlikkus olla lubamatult madal.

Senini ongi rõhutatud meie tuletõr-je- ja päästekultuuris kiiret otsust, isegi olukorras, kus otsus tehakse sünd-must täpselt mõistmata. Vahel esi-

neb probleeme suhtlemiskäitumises, nimelt kiputakse palju eeldama ning kommunikatsioon asjasse puutuvate inimestega jääb kesiseks. Selle põhju-seks võib pidada nii meile omast taga-sihoidlikumat suhtlemisvalmidust kui ka madalat situatsiooniteadlikkust. Viimasena võib välja tuua vajakajää-mise sündmuse muutuste ja rakenda-tud plaani tulemuslikkuse hindamisel ehk SPAR mudeli ülevaate etapp jäe-takse läbimata.

Operatiivtööde tulemusliku juhti-mise metoodika rakendamine võimal-dab ühesugust otsustamise protsessi läbi eri juhtimistasandite ja organisat-sioonide. Metoodika rakendamine õppetöös, harjutamisel ja hindami-sel tagab meile tulevikus juhid, kes suudavad teha otsuseid ajakriitilises situatsioonis ja neid otsuseid hiljem selgitada ning vajadusel põhjendada lähtuvalt sündmusest ja olukorrast, protseduurireeglitest, ohu- ja riskihin-nangutest, kasutada olnud ressurssi-dest jms. Nii võime olla kolme aasta pärast veendunud, et meie PTJd on tu-lemuslikud operatiivtööde juhid, kes teevad ka ajakriitilistes ja keerukates olukordades optimaalseid otsuseid. Või nagu Effective Commandi kogu-konnas tavatsetakse öelda tulemusli-ku PTJi kohta: „Õige inimene heade erialaste teadmise ja oskustega teeb õigeid otsuseid õigel ajal“. n

Joonis 2. Dünaamiline riskide hindamine (Lamb, 2016).

Viidatud allikadEffective Command [Võrgumaterjal] Leitav: www.effectivecommand.org Lamb, K., 2016. Risk Assessment. Slaidiesitlus koolitusel jaanuaris 2015.Launder, D., ja Perry, C., 2014. A study identifying factors influencing decision making in dynamic emergencies like urban fire and rescue settings. International Journal of Emergency Services Vol. 3 No. 2, 2014 pp. 144-161 [Võrgumaterjal] www.effectivecommand.org/Media/IJES-06-2013-0016-Launder-Perry.pdf Päästeameti personalistrateegia 2015-2015.XVR [Võrgumaterjal] Leitav: www.xvrsim.com/en/Media/Image_gallery/


tuleohutusjärelevalve

29

Kristel MahonTuleohutusjärelevalve osakonna ekspert

M enetleja jõuab sündmuskohale samadel kellaaegadel ka nädalavahetuseti, riigi- ja riiklikel pühadel ja lühendatud tööpäeva-

del, kuid arvestades reageerimiskriteeriume ja väl-jasõidukohustust. Reageerimiskriteeriume esialgu ei muudetud – avalik huvi, hukkunutega sünd-mused ning tulekahjud ööpäevaringses kasutuses olevates hoonetes, majutusasutustes ja tööstushoo-netes annavad sisendi, kuidas tulevikus sarnaseid sündmuseid ära hoida, kuidas vältida inim- ning varakahjusid. See on pigem vajalik juhtimisinfo valdkondade töö planeerimiseks.

Samaks jäävad ka valvemenetlejate kontaktand-med, kuid tuleb arvestada, et väljaspool valveaega menetlejad sündmuskohti ei teeninda ning kohale sõidetakse tööpäeval, sõltuvalt teenindusjärjekor-ras olevatest tulekahjusündmustest.

Reaalse olukorra kaardistamine ning tööjõudlus selgub konkreetsest töösituatsioonistÜmberkorraldused on mõjutanud teenuse ellu-viimist peamiselt kahest väga olulisest, üksteise-ga seotud aspektist. Esiteks aeg – varasemalt oli kasutada ööpäevaringne valveaeg olulisemate sündmuste menetlemiseks, mis vähendas olulisel määral tavatööpäeva koormust. Teiseks inimesed – kaotatud on 38% teenuseosutajate ametikohta-dest ning mõju teenuse osutamisele ja elluviimise-le on märkimisväärne. Alates aprillist/maist tagab igas päästekeskuses tulekahjude menetluse teenu-se elluviimist kolm menetlejat, Põhja päästekesku-ses neli. Hetkel on menetlejatel läbi töötada ligi 14 000 tulekahjukutset aastas ning detailsemalt tuleb tegeleda ligi 2 000 hoonetulekahju sündmusega. Muude tegevuste kõrval tehakse üle 200 väärteo-otsuse ning kohaldatakse enam kui 200 haldusakti aastas, kontrollitakse üle 1 000 kasutuseta hoonet, et muuta inimeste suhtumist ja käitumist tuleohu-tusega seonduvalt.

tulekahjude menetlemise TööKORRALDUS mUUTUBAlates 1. aprillist 2016 asendati tulekahjude tekkepõhjuste kindlaks-tegemiseks ööpäevane reageerimine ja väljasõidukohustus igapäevase valvega ajavahemikul 8.00-17.00, sõltudes päästekeskuses kehtestatud tööpäeva alguse ja lõpu kellaajast.

Suure tõenäosusega ei jõua menetleja enam igale hoonetulekahju sündmuskohale ning reaal-se olukorra kaardistamine ning tööjõudlus selgub reaalsest töösituatsioonist. Ligi 70% hoonetulekah-judest ning hukkunutega/vigastatutega tulekahju-sündmustest leiab aset väljaspool tööaega. Seetõttu on teenuse elluviimise mõistes vajalik muuta töö-korraldust ja seada teenuse eesmärke nii, et taga-tud oleks minimaalne vajalik sisend juhtimisinfo teenusesse tulekahjuandmete kogumise näol ning piisaval määral tegelemine õnnetustesse sattunud inimestega, et vältida uusi juhtumeid ja raskemaid tagajärgi tulevikus.

Töökorralduse muutmine toimub järk-järgultTöökorralduse muutmist alustame järkjärgult ning senisest enam vajame tuge sündmustele reageeri-vatelt päästemeeskondadelt päästesündmuste ja ressursside andmekogu PÄVISe täpsema täitmise osas. Arvestades strateegilisi eesmärke tuleb eri-line rõhk seada hoonetulekahjude, hukkunutega ning vigastatutega sündmuste andmete kogumi-sele. Menetlusotsuste tegemisel on korrektsed al-gandmed ja fotod asendamatud, need vähendavad menetlejate aega nii täiendavate andmete kogumi-se osas kui ka sündmuskohale korduva sõitmise osas. Suurimaks probleemiks on koristatud sünd-muskohad, mis tegelikult ei anna õiget ülevaadet ega sisendit juhtunu kohta. n

Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Mati käo Jõgevamaal Valgma külas pärast tulekahju.

ALDo

Luu

D/õH

TuLE

HT/S

cANP

Ix B

ALTI

cS


Personalistrateegia

30

Teenistujate arendamise teenusTeenistujate arendamise teenuse fookuseks 2016. aastal on juhtide arendamine. Tulenevalt persona-listrateegiast, mis näeb ette teenistujate vilumuse paranemist ja kompetentsi kasvu, valmivad aasta esimeses pooles kompetentsiprofiilid kõikidele juhtide tasemetele, mille alusel planeeritakse eda-sisi juhtide arendustegevusi. Tänaseks on juba alustatud suuremahuliste projektidega, mille ees-märk on laiemalt toetada juhtide arengut läbi eri-nevate arenguseminaride, juhtimiskoolituste ning juhtimisalase kirjanduse. Kord kuus ilmub Pääs-teameti uudiskirjas juhtimisrubriik, mille eesmärk on vahendada häid juhtimisotsuseid, tuua huvilis-teni intervjuusid juhtidega ning artikleid põneva-test personalivaldkonna teemadest.

Lisaks on üheks eesmärgiks jätkata juhtide jä-relkasvu tagamisega ning leida üles Päästeametis need talendid, kellega süsteemselt edasi tegelema hakata. Mentorlus ja coaching saavad põhimõtete-na kirja, et toetada teenistujate töö käigus õppimist tööalaste eesmärkide saavutamiseks ning pikalt küsimusi tekitanud teema – Päästeameti teenistuja koolitajana tegutsemine – saab kindlad põhimõt-ted, mis loob ühtse arusaamise osalemistingimus-test teenistujate koolitusturul.

Infohaldusteenus (endine dokumendi- haldusteenus)Dokumendihalduse valdkonnas on selle aasta suuremaks eesmärgiks juurutada ning võtta kasu-

tusele uus dokumendihaldussüsteem Delta. Prae-gu kasutusel olev dokumendihaldussüsteem Pos-tipoiss on funktsionaalsuse poolest ajast maas ning ei võimaldada dokumentide korrektset säilitamist ja arhiveerimist. Delta kasutuselevõtuga muude-takse dokumentide loetelu, asjaajamiskorda ning valmistatakse ette sihtgruppidele koolitusmater-jalid.

Dokumendihaldussüsteemi pääsevad kõik Päästeameti teenistujad ning uue süsteemi kasu-tuselevõtmine ka mõjutab üldjoontes kõiki teenis-tujaid. Enne Delta kasutuselevõttu migreeritakse andmed Postipoisist Deltasse ning alustatakse teenistujate koolitamisega. Delta on plaanitud ka-sutusele võtta sügisel 2016, seega pärast suve ha-katakse aktiivselt tegelema teenistujate koolita-misega. Koolitused toimuvad sihtgruppide- ja regioonide-põhiselt ning koolitamist alustatakse alates komandopealikest ning peademineerijatest. Edasised koolitused toimuvad kokkuleppel asja-ajajatega.

Organisatsioonikultuuri teenusOrganisatsioonikultuuri teenus rõhutab sellest aastast enam Päästeameti väärtuseid – ABIVAL-MIDUS, JULGUS ja USALDUS. Ühised väärtu-sed väärivad meie töös suuremat tähelepanu ja mõtestamist, et need jõuaksid „peast südamesse“ ehk paberilt igapäeva käitumisse. Oleme kõik eri-nevad, kuid ühise eesmärgi nimel koos edukalt toimimiseks on kokkulepitud väärtuste jagamine parim meie-tunde looja.

Personalistrateegia elluviimise esimene aasta

Personali ja asjaajamise osakond on oma uues struktuuris tegutsenud pea pool aastat. Võib öelda, et oleme nüüdseks saanud tööprotsessid käima selliselt, kus personalistrateegiast tulenevate eesmärkide täitmist sisustab ekspertide meeskond ning mugandavad ja viivad struktuuriüksusteni personalinõunikud koos oma meeskondadega. 2016 on personalistrateegia elluviimise esimene aasta. Alljärgnevalt sellest, millised on teenustepõhised reaalsed tegevused personali valdkonnas käesoleval aastal.

Katrin Ehala, personali ja asjaajamise osakonna juhatajaPääS

TEAM

ET


Personalistrateegia

31

Aasta teisel poolel soovime kõiki teenistujaid kaasata töötajate rahulolu-uuringu läbiviimisse, mille tulemusel selguvad Päästeameti teenistuja-te hinnangud ja ootused sisekommunikatsioonile, organisatsioonikultuurile ning rahulolule tööga. Selle aasta uuring on sisendiks ka tööandja väär-tuspakkumise loomisele. Loodud väärtuspakku-mine tõstab töötaja motivatsiooni, kuna hõlmab endas materiaalseid ja mittemateriaalseid hüvesid.

Samuti rõhub organisatsioonikultuuri teenus Päästeameti ühtsusele: vajadusel korrastame ja aja-kohastame organisatsioonikultuuri puudutavad tavad ja dokumendid. Nii näiteks tingib asutuse ja meid ümbritseva keskkonna pidev muutumine Päästeameti eetikakoodeksi ülevaatamise ja kaas-ajastamise. Eetika puudutab seda, mida me ütle-me, teeme või tegemata jätame, kes me oleme ja mida väärtustame, värskendatud koodeks pakub tuge eetiliste valikute tegemisel.

Värbamise teenusVärbamise peamine eesmärk 2016. aastal on tõs-ta organisatsiooni võimekust, tagades järelkas-vu ja tõstes värbamise ja valiku kompetentsust. Värbamise ja valiku kompetentsuse tõstmiseks läbivad juhid neile loodud värbamisalase kooli-tusprogrammi. Koolitus annab ülevaate värbamis-strateegiast, valikumeetoditest, väärtuspõhisest värbamisest ja uue töötaja sisseelamisest. Lisaks koolitatakse komandopealikke, kuidas värba-mistegevusi päästjate tööle võtmisel ellu viia. Kompetentsemad juhid ja õiged valikud inimeste värbamisel tagavad, et organisatsiooni võimekus kasvab, kuna Päästeamet värbab meie väärtustele ja hoiakutele vastavaid kompetentseid teenistu-jaid, kes annavad oma panuse Päästeameti visioo-ni täitmiseks aastaks 2025.

Meeskonnavanemate komplekteerimise ees-märk on, et Päästeametil ei oleks ühtegi koman-dot, kus valvevahetuses puudub kvalifitseeritud päästetöö I juhtimistasandi juht. Meeskonnavane-mad on võtmeametikohad selleks, et suurendada komandode võimekust nii reageerimisel kui ka ennetamisel. Eesmärgi täitmiseks komplekteeri-takse Sisekaitseakadeemia päästekolledži pääs-tekooli päästemeeskonnajuhi riikliku koolitustel-limusejärgsed õppekohad soovitud mahus ning järelkasvu tagamiseks esitatakse uus koolitustelli-mus 2017/2018 õppeaastaks. Jooksvalt tegeletakse koostöös päästekeskustega meeskonnavanema ametikohtade täitmisega ja järelkasvu tagamisega läbi meeskonnavanema ameti populariseerimise.

Töökeskkonna teenus Töökeskkonna teenuse raames on sellel aastal foo-kuses mitu olulist teemat. Personalistrateegiast tu-lenevalt valmib selle aasta lõpuks tervisepoliitika, mis koondab endasse teenistujate tervisega seon-duvad teemad ning annab tegevussuunad järg-misteks aastateks.

Suure fookuse alla oleme võtnud sellel aastal ka teenistujate teadlikkuse tõstmise läbi ohutusalaste juhendamiste ning tööõnnetuste analüüside. Töö-

keskkonnaspetsialistid külastavad sisekontrolli raames komandosid ja eraldi asuvaid struktuuri-üksusi, nõustades vahetuid juhte tööohutusalase juhendamise korralduse ja vormistamise osas. Li-saks pöörame sisekontrolli külastuste raames tähe-lepanu töökeskkonna (hooned, tööruumid) tööter-vishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Sellel aastal on fookuses ka tööõnnetuste põhju-sed – eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust ohutust ja riske ennetavast käitumisest töökesk-konnas ning omavastutust.

Töö- ja teenistussuhete korraldamise teenusPäästeametis võeti 2016. aasta märtsist kasutusele riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste halduse moodul. Portaali puhkuste moodul on veebikesk-kond, mille kasutamine tõhustab ja kiirendab töö-protsesse. Töötaja esitatud puhkusetaotlus läbib sealsamas keskkonnas kogu kooskõlastusringi ning pärast andmete kinnitamist jõuavad need au-tomaatselt riigi personali- ja palgaarvestuse süstee-mi SAP, kus arvestatakse töötajale puhkusetasu. Tänu ühekordsele andmesisestusele on muutunud tööprotsessid efektiivsemaks ning paranenud and-mete kvaliteet. Portaali kasutamisele võtmisel oli oluliseks faktoriks ka Päästeameti palga- ja perso-naliarvestuse konsolideerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse (RTK). Portaali kasutamine lihtsustab asjaajamist RTKga ning vähendab oluliselt asutus-tevahelist bürokraatiat.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele viiakse Päästeameti palga- ja personaliarvestuse teenus alates 1. jaanuarist 2017. aastast Riigi Tugiteenus-te Keskusesse. Sujuvamaks teenuse üleviimiseks ning võimalike riskide maandamiseks on moo-dustatud töörühmad ning kinnitatud tegevus-kava. Arvestusteenuse üleandmisega kaasnevad personali ja asjaajamise osakonna töös mõningad ümberkorraldused ja väheneb palga- ja personali-töötajate arv, kuid teiste töötajate jaoks see sisuli-si muudatusi kaasa ei too. Igasse keskusesse jääb personalitöötaja, kes vahendab RTKle palga- ja personaliarvestuseks andmeid ning kelle poole saavad töötajad alati pöörduda.

Kuidas elluviiv meeskond personalistrateegia struktuuriüksusteni viib?Heas personalitöös on lisaks hästi korraldatud suhetele vahel ka vaidlusi ja ebaõnnestumisi. Kui sellised olukorrad saab kiirelt, valutult ja märka-matult lahendatud, võib öelda, et personalitöö on organisatsioonis hästi korraldatud. Personali ja asjaajamise osakonna personalinõunikud oma meeskonnaga ning teenuste spetsialistid tagavad personalistrateegia elluviimise sujumise, olles abiks ja toeks keskuse teenistujatele personali-valdkonna küsimustes, korraldades töösuhteid, koolitusi, dokumendihaldust. Nad hoiavad silma peal, et teenistujatel oleks oma töökohtadel hea ja mugav töötada. Tööõnnetuste korral uurivad nad põhjuseid, miks õnnetus juhtus ning loovad reeg-listikke ja juhendavad teenistujaid, kuidas töötada nii, et selliseid olukordi vältida. n


tervis ja ohutus

32

Kätlin Saarestpersonali- ja asjaajamise talituse ekspert

Viimasel paaril aastal oleme süs-teemsemalt ja järjepidevamalt hakanud tähelepanu pöörama

teenistujate terviseriskidele ning tervi-sekahjude ja tööõnnetuste ennetami-sele. Päästeameti töökeskkonnaspet-sialistide ülesandeks on kontrollida ja nõustada juhte ning teenistujaid töö-keskkonnas ohutult ja tervist kahjusta-mata käituma, rakendades kindlaid põ-himõtteid ja väärtusi teenistujate tervise ja ohutuse nimel. Mitmed tegevused on omavahel põimunud üheks tervikuks suurema eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust ja ennetada tagajärgi.

Tervisekontrollid Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb kõigile tööandjatele kohustuse korraldada oma töötajatele tervise-kontrolle. Selles suhtes ei ole Pääste-amet oma nõuetega suureks erandiks. Ametikohta, kus töötaja poleks ohus-tatud ühestki ohutegurist, praktiliselt pole. Päästetööde puhul tuleb arves-tada, et töökohustused nõuavad toimetulekut kõr-ges riskikeskkonnas ning pikaajaline kokkupuude töökeskkonna ohuteguritega võib põhjustada ter-visenäitajate halvenemist. Seetõttu on väga oluline nii teenistuja kui ka tööandja seisukohalt viia läbi regulaarseid tervisekontrolle. Tervisekontrolle saavad läbi viia ainult töötervishoiuarstid, kellel on ainsana väljaõpe, mis võimaldab hinnata tervi-seseisundit ja töökeskkonna ohutegureid.

Tööandjad on lisaks teenistujate nimekirjadele kohustatud teenuse osutajatele edastama ka töö-keskkonna riskianalüüsid, mis hindavad täpselt erinevaid ohutegureid ja kirjeldavad ametikoh-tade tööülesandeid. Seega peab töötervishoiuarst lisaks uuringutele ja analüüsidele hindama ka töö-

keskkonda ja tehtavat tööd. Eriarste kaasa-vad töötervishoiuarstid nendel kordadel, kui soovivad saada kinnitust mõnele ter-visehäirele. Eriarst aga ei langeta lõplikku otsust töötaja sobivuse osas antud ameti-kohale.

Töötaja seisukohalt on oluline mõista oma tervislikku seisundit ning töötervis-

hoiuarsti ettekirjutuste alusel ka ennetavate tege-vustega tegeleda. Soovituslik on kord aastas kü-lastada oma perearsti ning kontrollida olulisemaid tervisenäitajaid. Nii saab teenistuja ise ennetada ebameeldivaid üllatusi töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis ning tegeleda terviseriskide maa-ndamisega. Eesmärk on pikendada tervelt elatud eluaastaid ning vähendada õnnetusse sattumise riski.

Ohutusalane juhendamine töökohal Kehtiv seadusandlus paneb tööandjale juhenda-mise osas suure vastutuse. Oluline on uue töötaja puhul tema väljaõpe ja juhendamine töökohale asudes. Vastavalt vajadusele (nt uue töövahen-

tervis ja ohutus päästeametis

IgaühE KaaSabIL Päästeameti strateegia järgmiseks kümneks aastaks on suunatud õnnetuste ennetamisele, sest kui päästeauto välja sõidab, teame, et kahju on juba tekkinud. Kõik Päästeameti teenistujad töötavad igapäevaselt selle nimel, et ühiskondlikul tasandil paraneks ohutuskultuur ja suureneks igaühe vastutus. oluline on mõista, et meie inimeste tervis ja ohutu käitumine tagab suutlikkuse efektiivselt ennetustööd ühiskonnas ellu viia ning õnnetuste korral ka tulemuslikult abi osutada. Päästeameti personalistrateegia on võtnud tähelepanu alla järgmisel kümnel aastal kõigi meie tublide inimeste tervise ja ohutuse, kes igapäevaselt elanikkonna turvalisuse nimel komandodes ja büroodes üle terve Eesti usinasti tööd teevad.

päästja isiku-kaitsevarustus ja joatoru.

päästeameti jalgpallikoondis.

PääS

TEAM

ET


tervis ja ohutus

33

di kasutusele võtmisel, tööprotsessi muutumi-sel või ohutusnõuete rikkumise tagajärjel) tuleb läbi viia töötajate täiendjuhendamised. Tänane seadusandlus ei vabasta tööandjat juhendamise kohustusest ka siis, kui töötajal on erialane hari-dus. Seadmed ja töövahendid võivad töökohtadel erineda, samuti peab töötaja tööandjalt saama sel-ged juhised töökeskkonnas ohutuks käitumiseks. See, mis võib olla ühe jaoks ohutu, ei ole seda tei-se jaoks.

Sellepärast peab tööandja väga selgelt ütlema, mis on tema juures töötades lubatud, mis mitte. Eesmärk on anda töötajale teada, kuidas tuleb antud tööülesannet täita ning mida enda ohutu-se tagamisel silmas pidada. Juhendite lugemine ainuüksi ei anna soovitud tulemust. Juhendi lu-gemisele peab järgnema vahetu juhi poolt reaalne juhendamine. Töövahendite puhul tuleb ette näi-data nende kasutamine, üle korrata vajalikud isi-kukaitsevahendid ning olulised põhitõed, mida ülesannet täites silmas pidada.

Kindlasti peab töötajal olema võimalus täpsus-tada talle arusaamatuks jäävaid detaile. Juhen-damisel on mõistlik näitlikustamiseks kasutada video- või pildimaterjale. Näiteks raskuste ohutul teisaldamisel peab ette näitama õige kehaasendi, et raskuse teisaldamine oleks vigastusi ennetav. Töökeskkonnaspetsialistid pakuvad järjepidevalt tuge juhtidele, kes juhendamisega igapäevaselt tegelevad. Ohutusalasele juhendamisele ning selle nõuetekohasele registreerimisele oleme tähelepanu juhtinud kõikides päästekeskustes. Individuaalselt nõustavad töökeskkonnaspetsia-listid struktuuriüksuste juhte ka töökeskkonna sisekontrolli raames.

Sisekontrollid 2016. aastal viivad töökeskkonnaspetsialistid juba kolmandat aastat järjest läbi töökeskkonna sise-kontrolli meie hoonetes ja tööruumides. Eesmär-giks on kontrollida töökeskkonna nõuetele vasta-vust, tuvastada töökeskkonnas esinevaid riske ja rikkumisi ning nõustada struktuuriüksuste juhte seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Sisekontrol-li läbi viies juhindume töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, kontrollides kindlaksmääratud standar-deid ja nende vastavust töökeskkonnas. Oluline on teha süsteemset koostööd teiste osakondadega, et likvideerida puudusi ja rakendada efektiivseid en-netusmeetmeid. Tervislik ja ohutu töökeskkond on aega nõudev protsess, kuid järjepideva ja süsteem-se koostöö tulemusena on see võimalik.

Tööõnnetused Kui päästeauto komandost välja sõidab, on kahju juba sündinud. Samamoodi on ka toimunud töö-õnnetuses töötaja juba kannatada saanud. Tööõn-netuste arv Eestis, sh ka Päästeametis, on viimase kolme aasta jooksul kasvanud. Üheks põhjuseks on kindlasti inimeste teadlikkuse kasv – õnnetusi ei varjata ning nendest teavitatakse õigeaegselt. Tööõnnetusi uurides selgub sageli tõsiasi, et õnne-tuse üheks põhjuseks on teenistuja enda ettevaata-matus ning ohutusnõuete täitmata jätmine.

Elupäästeahela oluliseks mõõdikuks on kiirus. Samas ei tohi me ka kiirustades teha järeleandmisi iseenda ohutuse osas. Pole päästjat, pole ka pääs-tetut. Selleks, et tulla edukalt toime keerulises olu-korras päästesündmusel, on oluline süsteemselt ja järjepidevalt harjutada. Ainult nii kasvab vilumus ning tekib „lihasmälu“. Ohutuskultuuri tekkimi-sel on oluline igaühe kaasabi. Iseenda elu ja tervis peavad olema oluliseks prioriteediks neil, kes töö-tavad kõrges riskikeskkonnas ning täidavad kee-rulisi tööülesandeid.

Tervislikud eluviisidHea tervis tagab toimetuleku elu erinevate üles-annetega. Pääste- ja demineerimistööd nõuavad väga head vastupidavust ning füüsilist vormi. Sel-leks on oluline olla igapäevaselt füüsiliselt aktiivne ning pöörata tähelepanu mitmekesisele toitumise-le. Võimaluste piires pakume erinevaid liikumis-aktiivsusega seotud tegevusi ka Päästeametis, olgu nendeks mõnusad matkapäevad looduses, seik-luslik rogain, erinevad meeskondlikud pallivõist-lused või igapäevane sammude lugemine.

Vajadusel saavad kõik meie teenistujad ka-sutada psühholoogilise nõustamise teenust üle Eesti asuvate partnerite juures. 2015. aasta lõpus ning käesoleva aasta esimeses pooles oleme pak-kunud kõikides päästekeskustes ühele suuremale komandole võimalust treenida personaaltreeneri kaasabil, et korrigeerida tehnikat ning rikastada treeningplaani. Jõudumööda uuendame ka struk-tuuriüksustes asuvaid jõusaale ning parandame nende varustust. Lisaks saame üle Eesti kasutada tasuta tervise- ja matkaradasid, soodustusi paku-vad meie teenistujatele mitmed spordiklubid eri-nevates piirkondades. Seega peaks igaüks endale sobiva tegevuse leidma. Oluline on tahe ja huvi olla heas füüsilises vormis ning iseenda tervisele enam tähelepanu pöörata.

Igaühe kaasabil saame kujundada ohutu töö-keskkonna ning hoida oma teenistujate tervist. Oluline, et väärtustaksime enda elu, kannaksime hoolt oma tervise eest ning tagaksime enda ja kol-leegide ohutuse. Üheskoos suudame vähendada töökohal toimuvaid õnnetusi ning ennetada tervi-sekahjusid. n

terVISLIk tÖÖkOHt

Füüsiline keskkond

psühhosotsiaalne keskkondtervislikud eluviisid

terVISLIkU tÖÖkOHA MUDeL

TERV

ISE

AREN

gu IN

STIT

uuT


seadusandlus

34

Margit-Marit RaudseppPäästeameti õigusosakonna ekspert

P õhiseaduse § 33 (PS) on sõnastatud nii: „Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruu-mi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi ot-

sida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste

õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestami-seks, kurjategija tabamiseks või tõe välja selgitami-seks kriminaalmenetluses.“

Suitsuanduri kontrolli ei ole võimalik läbi viia teisti, kui tuleb siseneda eluhoonetesse ja -ruumi-desse ning valdusesse sisenemine kuulub PS §-s 33 nimetatud kodu puutumatuse kaitsealasse, seega leiab tuleohutusülevaatuse käigus tõesti aset kodu puutumatuse põhiõiguse riive. Põhiseaduse kom-mentaarides (http://www.pohiseadus.ee) selgi-

Põhiõigus kodupuutumatusele

ja suitsuanduri kontrollIga kord kui Päästeamet korraldab nn suitsuanduri reidi ja sellest avalikkust informeerib, kerkib teema, kas tuleohutusjärelevalve eesmärgil inimeste kodudesse sisenemine on ikka kooskõlas põhiseadusega. Alati leidub mõni inimene, kes väidab, et ta ei luba päästeametnikke enda koju, sest tema hinnangul on põhiseadusest tulenev kodu puutumatus ülimuslik.


seadusandlus

tatakse, et kodu puutumatust võidakse riivata ka haldusmenetluses, kusjuures õigustus kodu puu-tumatuse riiveks tuleneb avaliku korra kaitse vaja-dusest. Seega võidakse kodu puutumatust riivata ka päästeametnike teostatavas riikliku järelevalve menetluses, kui selleks riiveks on seaduslik alus.

Avaliku korra mõiste sisustab korrakaitse seadus (KorS) järgmiselt: see on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushü-vede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Tule-ohutusnõue on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhke-mise korral evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus (TuOS 2 lg 1). Seega on tuleohutusnõuded suuna-tud avaliku korra tagamisele ning aitavad inimestel realiseerida oma muid ja samuti neile PS-ga ette-nähtud õigusi, nagu õigust elule, tervisele ja oman-di puutumatusele (§ 16, 28 ja 32).

Päästeametil on korrakaitseorganina kodu puu-tumatuse riive teostamiseks olemas nii õiguslik alus, kehtestatud regulatsioon kui ka vastavad asutusesisesed haldusaktid.

TuOS § 39 annab Päästeametile õiguse kohaldada KorS toodud erimeetmeid ja nende hulgas ka § 50 toodud meedet – valdusesse sisenemine. Üldiselt on sisenemise meedet lubatud kasutada otsese ohu korral, kuid teatud tingimustel on seda võimalik kasutada ka ohu ennetamiseks või väljaselgitami-seks (§ 50 lg 1 p 3). Ohu ennetamine tähendab, et puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võima-likuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohu-kahtlus või oht. Ohu ennetamine on KorS mõistes teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingu-te kavandamine ja elluviimine ning riikliku järele-valve meetmete kohaldamine avalikku korda tule-vikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks. Veel sätestab KorS, et riikliku järelevalve erimeedet on lubatud kohaldada ohu ennetamiseks, kui ohu-prognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht.

Tavaliselt suitsuanduri kontrolli läbiviimisel jä-relevalveametnikel puuduvad andmed konkreet-ses eluruumis suitsuanduri puudumise või muude tuleohutusalaste rikkumiste kohta. Sellisel juhul on kontrollitavad objektid valitud abstraktse ohu-hinnangu alusel lähtudes Päästeameti ohuprog-noosist. Ohuprognoos on kehtestatud päästeameti peadirektori 08.07.2014 käskkirjaga nr 1.1-3/311 ning 2015. aastal on sama ohuprognoos üle vaada-tud ja asjakohaseks hinnatud. Selle alusel ja arves-tades ka muud informatsiooni, valitakse enne iga nn reidi kontrollitavad eluhooned ja -ruumid, reidi läbiviimise ja valitud objektide kohta koostatakse vastav päästekeskuse juhi käskkiri.

Seega on Päästeametil korrakaitseorganina kodu puutumatuse riive teostamiseks olemas nii õiguslik alus, kehtestatud regulatsioon kui ka vas-tavad asutusesisesed haldusaktid.

Suitsuandurite kontrollil kodu puutumatuse rii-ve lubatavuse küsimuses on pöördutud ka õigus-kantsleri poole.

Õiguskantsler on 2009. aastal vastuses kodaniku pöördumisele asunud seisukohale, et kodu puu-tumatuse põhiõiguse piiramine tuleohutuse taga-miseks on lubatav ning ta põhjendas seda avaliku korra kaitse ja kindlustunde tagamise vajadusega. Õiguskantsler rõhutas, et suitsuandur on mõeldud eelkõige selleks, et teavitada eluruumis viibivaid inimesi (st teises ruumis viibivaid või magavaid inimesi, korterelamus ka naabreid) sisetulekahjust selle algstaadiumis. Ilma riigipoolsete sunnimeet-meteta jääks suitsuanduri kohustus sisutuks. Õi-guskantsler leidis, et suitsuanduri kontrollimine ei riiva kodu puutumatuse põhiõigust intensiivsel määral, inimeste elu, tervise ja vara kaitse on olu-liselt kaalukam kui mõneminutilise eelnevalt ette teatatud (pidades siinkohal silmas teavitust mee-dias) kontrollkäigu talumise kohustus. Märkusena lisan, et viidatud seisukoht on antud enne KorS jõustumist, millest tulenevalt käsitleti selles valdu-sesse sisenemist päästeseaduse tänaseks kehtetute §-de valguses.

Päästeametil on kehtivate õigusaktide järgi ko-hustus kontrollida inimeste kodudes suitsuan-durite olemasolu ja korrasolekut

2016. aastal on õiguskantsleri poole samas küsimu-ses pöördunud Eesti Maksumaksjate Liit. Õigus-kantsleri seisukoht oli, et päästeametniku õigus eluruumi siseneda tuleb TuOS §-st 39 ja KorS §-st 50. Veel selgitas ta, et hetkel ei viita miski sellele, nagu tegutseks Päästeamet tuleohutusalase järe-levalve teostamisel, sh suitsuandurite olemasolu ja korrasoleku kontrollimisel ning selleks (lühi-ajaliselt) eluruumidesse sisenemisel põhiseaduse-vastaste õigusaktide alusel või seadust rikkudes. Päästeametil on kehtivate õigusaktide järgi tule-ohutuse tagamisel mitte ainult õigus, vaid ka ko-hustus kontrollida inimeste kodudes suitsuanduri-te olemasolu ja korrasolekut. Sellist kontrolli ei saa läbi viia eluruumidesse sisenemata. Tuleohutus-nõuded on suunatud avaliku kindlustunde taga-misele ja aitavad inimestel realiseerida oma õigusi elule, tervisele ja varale. Tegemist on avaliku korra kaitseks kehtestatud õigusnormidega, mistõttu on tuleohutuse tagamise eesmärgil vajadusel lubatav ka põhiseaduses sätestatud kodu puutumatuse õi-guse piiramine.

Õiguskantsleri seisukohad on avalikud ning loeta-vad tema kodulehel http://oiguskantsler.ee/.

Kokkuvõtteks – riive kodu puutumatusele tuleo-hutuse tagamise eesmärgil ei ole vastuolus põhi-seadusega. n

kodukülastus.

ANN

IKA

HAAS


tulekahju ülevaade

36

Marek KiikLõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Otepää meeskonna esmased tegevusedVähem kui viie minutiga kohale jõudnud Otepää meeskonnavanem andis kell 17:20 teada, et hoo-ne põleb lahtise leegiga. Hoone põlengu ulatus-likkust kinnitab ka juhusliku möödamineja kell

17:33 tehtud foto. Päästjad püüdsid küll algul kus-tutamiseks peasissekäigust siseneda, kuid kõrge kuumuse tõttu olid nad sunnitud taganema. Nii ei jäänudki muud üle kui püüda abijõudude saa-bumiseni leeke väljast summutada, et pidurdada tule levikut hoones ning säästa ümberkaudseid elamuid.

Kuni Elva päästjate tulekuni jätkus vett Otepää paakautost ja päästeauto paagist. Seejärel tagati

miks põles maha Otepää spaa-hotell Bernhard26. jaanuaril kell 17.14 sai häirekeskus hädaabikõne, kus teatati, et otepää linnas Kolga teel põleb midagi. Mõne hetke pärast selgus, et see „midagi“ on spaa-hotell Bernhard. Kohale jõudnud otepää meeskond püüdis siseneda, kuid hoone põles juba lahtise leegiga ning seal tegutsemine osutus võimatuks. õnneks oli maja põlengu hetkel inimtühi. Efektiivsed kustutustööd said alata poole tunni järel pärast teate saamist, kui otepää meeskonnale saabusid koos Tartu ja Võru operatiivkorrapidajatega appi Elva, Antsla ning Tõrva päästemeeskonnad ja Rõngu vabatahtlikud.

Otepää spaa-hotell Bernhard järgmisel päeval pärast põlengu

kustutamist.

LõuN

A Pä

äSTE

KESK

uS


tulekahju ülevaade

Viljar SchmidtLõuna päästekeskuse juhi asetäitja järelevalve alal

Võimalikud ehituslikud puudused jäid välja selgitamata PärasttähelepanujuhtimistväljastasOtepäävaldhoonelekasutusloa,kuidPäästeame-tigasedaeikooskõlastatud.Põhjenduseksväitisvaldhiljem,etPäästeametjubategiobjektil tuleohutusülevaatuse ja esitas ettekirjutused. Päästeamet teavitas olukorrast maavanemat,etebaseaduslikukasutusloaväljastamiseülealgatataksmenetlus,kuidvalla põhjendustele toetudes ei alustanud järelevalvemenetlust ka maavanem. Meieni jõudisseeinfohilinemisega,milletõttueiolnudvõimalikosalisteleehitisekasutusloamenetluse erinevust tuleohutusülevaatusest ennetavalt selgitada.

Kasutusloa menetlus ja tuleohutusülevaatusKasutusloa menetlusel kontrollib insenertehnilise büroo inspektor konstruktsioonide jatuletõkkeseintetulepüsivust,sise-javälispinnakihtidetuletundlikkust,tuleohutus-paigaldisi ja tule leviku tõkestamist nii visuaalselt kui dokumentatsiooni alusel. Seda saabtehakaetudtööde(sttööd,midahiljemeinäe,sestnadonseinavõikattetaga)aktide, ehituspäeviku, standardite, teostusjooniste ja muu alusel. Tavalisel tuleohu-tusülevaatusel ehituslike tuleohutusnõuete täitmist sel moel tagantjärgi hinnata ei ole võimalik. Spaa-hotellile Bernhard tehti tuleohutusülevaatusel ettekirjutused ainult tuvastatavateehituslike tuleohutusnõuete rikkumistekohta,misseostusidvaldavaltevakuatsioonipääsude ja -teedega.

EttekirjutusedHooneomanikesitasjärjepidevalttaotlusiettekirjutustetähtaegademuutmiseks,millealusel tehtud kokkuleppeid aga hiljem ei täitnud. Menetluse jooksul pidi omanik tasuma nõuete tähtaegse täitmata jätmise eest sunnivahendina sunniraha. Omanikku karistati ühe rikkumise pärast väärteokorras. 26. jaanuari tulekahju ajaks oli täitmata kuus et-tekirjutust.

Tulekahju leviku seosed kooskõlastamata kasutusloagaSuuremate materiaalsete kahjudega tulekahjude uurimine antakse üle politsei- ja pii-rivalveametile (PPA), kuspäästeametosalebainult asjatundjaesialgsearvamusega.Informatsiooni on PPAlt päringute teel võimalik saada piiratult. Seepärast on tulekahju tekkepõhjustvägaraskekiirestiteadasaada,kuigiseepeakskajastumameieasutu-seanalüüsides.Kõiktulekahjugaseotudasjaolud,sealhulgaskatulekahjukiirelevikupõhjused,selgitatakseväljakriminaalmenetluseraames.Kuid,kasneedpõhjusedPPA-leüldsehuvipakuvad?Eitea.Igatahesontäninivägaraskeandahinnangut,kuipaljuvõisid hoone võimalikud puudujäägid ehituslikus tuleohutuses soodustada tulekahju agressiivset levikut. Põhjused võisid olla ka mujal.

KindlustusMeile praegu teadaoleva info järgi keeldus kindlustus hotelliomanikule kahjude kom-penseerimisest,kuivõrdhotelliomanikupooltolirikutudolulistlepingupunkti.Lepingusoli nõue tagada objektil ööpäevaringne valve. n

vesivarustus Elva paakautost ning vee võtmise võimalusi kontrolliti ka ümberkaudsetest hüdran-tidest. Hüdrantide veeloovutus oleks olnud põle-miskoormust silmas pidades liiga väike. Õnneks leiti põleva hoone tagant suur tiik, mille kaldalt Rõngu vabatahtlike ja Antsla päästjate maastiku-võimekusega päästeautod vett pumpama hakka-sid. Lisaks paigaldati tiigile ujuvpump. Paraku ei olnud tiik tuletõrje veevõtukoha nõuetele vasta-valt hea juurdepääsuga. Antsla ning Rõngu masi-nad vajasid hiljem ärasõiduks pukseerimist.

„Veevahet kustutustöödel ei tekkinud ja kõi-gile joaga päästjatele tööks vett jätkus,“ selgitas regiooni korrapidaja ülesannetes olnud reagee-rimisbüroo nõunik Toomas Arumägi. „Lahtise veevõtukoha kasutuselevõtt sündmuse alguses sai vesivarustuse jaoks otsustavaks ning sealt saadud veest kustutustöödeks piisas.“ Arumägi lisas, et kohal olnud Rõngu vabatahtlike paakauto püsis sündmuse lõpuni reservis ning selle vett vaja ei läinudki.

Päästetöö raskusedJuurdepääsutee kitsuse, libeduse, järsu kalde ja põlengu kõrge kuumuse tõttu tõstukautot hotelli juurde paigaldada ei saanud. Kogu tehnika jäe-ti kaugemale, sest lisaks kuumusele ja libeduse-le mattis põlengusuits hoone ümbruse enda alla. Päästjad pidid hoone lähedal töötama hingamis-aparaatides. Üks Otepää päästjatest hakkas umbes tund pärast kustutustööde algust kurnatusest ok-sendama ning langes rivist välja. Kiirabi viis mehe haiglasse, kus ta pärast turgutamist koju lubati. Päästetehnika liiklemist ning päästjate tööd mõju-tasid hulgaliselt kohale tulnud pealtvaatajad, kelle ohjeldamiseks telliti kohale politsei lisapatrull.

„Suuremahulistel päästetöödel on alati väikse-maid või suuremaid takistusi ja inimressursi vaja-kajäämisi, mis ei lase asjadel ideaalselt ning kiiresti laheneda,“ nentis Toomas Arumägi. „Kui aga ho-tellina kasutatav suur hoone põleb juba teatamise ajal lahtise leegiga, siis võtab selle kustutamine vältimatult kauem aega ja nõuab käepärasest olu-liselt rohkem ressursse.“

PäästevõimekusSuuremal osal Eesti päästekomandodest on kriiti-line miinimum kolmemeheline meeskond, kes ük-sikuna tegutsedes tagab ennekõike elupäästevõi-mekuse. See tähendab, et meeskond saab siseneda ruumidesse ja tuua välja kannatanud, korraldada ohtu sattunud inimeste evakuatsiooni ja kustuta-da tulekolded ruumides. Neid töid saab teha, kui tulekahju avastatakse varakult ja see on hoones levinud piiratud ulatuses. Lahtise leegiga hoone põlengul saab esimesena kohale jõudev meeskond ainult tule levikut piirata ja kaitsta ümbrust.

„Spaa-hotelli hävimine ütleb meile, et ennekõi-ke tagab elude päästmise ning hoone maksimaalse säilimise tulekahju varajase avastamise töökorras süsteem ja see, kui juba hoone ehitamisel on tule-ohutusnõudeid hoolikalt järgitud ning ennast ja oma asutuse töötajaid tuleohutuses koolitatud,“ kommenteeris Arumägi kokkuvõtteks. n

Spaa-hotelli Bernhard tuleohutusjärelevalvestSpaa-hotelli Bernhard hoone oli nõukogude ajal spordibaas. Hoone kohandati hotelliks ja spaa hooneosa ehitati hotellile juurde hiljem. Plaanilise tuleohutusülevaatuse käigus juba pärast spaa avamist selgus, et hoonele ei ole omavalitsusest kasutusluba võetud. Kasutusloa väljastamisel hinnatakse ehitatud hoone vastavust ehituslikele tuleohutusnõuetele ning varem kooskõlastatud projektile. Seega ilma kasutusloata, mille menetlusse oleks kaasatud Päästeameti inspektorid, võivad ehitisel olla puudused, millega kaasneb kõrgendatud risk tulekahju pidurdamatuks levikuks.


tulekahju ülevaade

38


Sündmuse areng alguses ja võtmeinfoTeadasaamine, et põlevas hoones inimesi pole, oli valvepressiesindajale suur kergendus. Seejärel sai sündmuse oodatavaks murdepunktiks tulekahju lokaliseerimine. Võtmeinfona edastati meediale, et hotell põles juba tulekahju avastamise ajal lahtise leegiga ning esialgsetel andmetel kannatanuid ei ole. Meediale edastatud infos paluti ümberkaudse-tel elanikel tulekahjust leviva suitsuga arvestada, kuid kiireks ohuteavituseks põhjust ei olnud.

MeediateenindusTelevisiooni esindajad olid kiiresti kohal ja soovi-sid õhtuste uudiste jaoks uudisklippe valmis saa-da. Televisiooniajakirjanike teenindamisega tulid sündmuskohal kahepeale toime Võru ja Tartu vanemoperatiivkorrapidajad. Regiooni korrapi-dajaga konsulteerides otsustati, et pressesindajat sündmuskohale vaja pole, sest infot hankida ja kir-jutava meedia päringutele vastata oli pressiesinda-jal tubastes tingimustes parem. Tulekahju lokali-seeriti 21:30 paiku, seejärel väljastati kokkuvõtlik pressiteade ning sellega oli tulekahju akuutse faasi kommunikatsioon läbi.

JätkuloodJärelkommunikatsioonis edastasime, et hotellihoo-ne kasutusluba ei olnud Päästeametiga kooskõlas-tatud. Päästekeskuse kõneisikuna mainis kommu-

nikatsioonijuht seda järgmise päeva (27.02) Kanal 2 Reporterile antud kommentaaris. Edaspidi hak-kas hoone omanik Madis Mutso meedias rohkem päästetöid kritiseerima. Tema huvi oli kindlus-tuselt kompensatsiooni saada, mida esile toodud fakt ei soosinud. Meediale antud intervjuudes (näi-teks TV 3 Seitsmesed uudised 7.02) toetusid Mutso kriitilised hinnangud anonüümsete tunnistajate ütlustele. Mutso sai spekuleerida, kuid ametkond sai esitada ainult teadaolevaid fakte, mille selgita-mine päästetööde analüüsimise raames alles käis. Seetõttu oli hotelliomanikul kommunikatsioonis teatud eelis. Emotsionaalselt asus ajakirjandus pi-gem ohvri ja kannatanu versiooni toetama, kuigi lood olid üldjuhul tasakaalus ning kommentaaride andmist võimaldati mõlemale poolele võrdselt.

Kooskõlastuseta kasutusloa teemat kommen-teerisime Kanal 2 Radari ajakirjanikule, kuid Viljar Schmidti teleloo jaoks antud kommentaari hiljem saatelõigus ei kasutatud. Pikemad kasutusloa puu-dumist mainivad lõigud ilmusid Tartu Postimehe (3.02), Õhtulehe (6.02) ja Valgamaalase (6.02) artik-lites.

Kooskõlastuseta kasutusluba huvitas ajakirjan-dust paraku vähe ja fookus kaldus rohkem pääs-tetööde problemaatikale ja ametkonna versiooni vastandamisele hotelliomaniku omaga. Tulekahju põhjusena esitas viimane jõuliselt süütamisver-siooni, mis samuti ajakirjandusele rohkem huvi pakkus. Meil polnud kuskilt võtta fakte, mis vii-danuks, kuidas tuleohutusnõuete rikkumised tule-kahju käiku mõjutasid ning infoga spekuleerimist piiras alustatud kriminaalmenetlus. n

Otepää hotellitulekahju meedias

Otepää spaa-hotelli Bernhard põleng 26.01.2016 kell 18.34.

LõuN

A Pä

äSTE

KESK

uS


tuleohutusjärelevalve

M ääruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muutmi-sega on tegeletud alates 2015. aasta algusest. Muudatuste põhjuseks on eelkõige asjaolu, et kehtivmäärus on kirja

pandud kaheteistkümne aasta tagust parimat teadmist arvestades. Selle ajal jooksul on ehitusvaldkonnas toimunud suured muutused –kasutuseleonvõetuduued tehnoloogiad,uuenenudmaterjalid,ka hoonete funktsionaalsused on muutumas. Määruse planeeritav jõustumine on 1. jaanuar 2017.

Määruses sätestatud nõuded kehtivad uutele ja ümberehita-tavatele hoonetele, olemasolevatele hoonetele kõik määruseskehtestatu ei laiene. Tagasiulatuvalt saab esitada evakuatsiooni ja päästemeeskondade ohutusega seonduvaid nõudeid.

n Puidu laiema kasutamise võimaldamine – uuenenud määrus lubab senise nelja korruse asemel püstitada kuni kaheksakorruse-list puidust elu- ja büroohoonet. Puithoonena käsitletakse määruse kontekstis eelkõige puidust kandekonstruktsiooniga hoonet. Tead-likult ja turvalisuse kaalutlustel ei ole lubatud kõrgeid puithooneid ehitada näiteks lasteasutusena ja suurte rahvahulkade kogunemis-hoonetena.

n Avatäited ja tehnosüsteemid tuletõkkekonstruktsioonis – tu-letõkkeuste puhul on suurima muudatusena lisatud tingimus, etlisaks tule leviku tõkestamisele peavad tuletõkkeuksed piirama ka suitsu läbitungimist.

n Ehitiste vaheline kaugus (kuja) – senisest selgemalt on sätes-tatud,millalarvataksehooneidnöühekshooneksjakuidasmõõtaehitistevahelist kaugust naaberkinnistutel asuvate ehitiste vahel. Praktikas on just see osa olnud sagedasti naabritevaheliste vaidlus-te objektiks. Uue sõnastusega soovitakse seda olukorda parandada ja anda selgemad suunised nii ehitiste vahelise kauguse mõõtmi-seks kui ka ehitiste kaitsmiseks tulekahju korral.

n Küttesüsteemi tuleohutus – määrus sätestab põhinõuded küt-tesüsteemituleohutusetagamiseks,varasemaltoliküttesüsteemituleohutus määruses kajastamata. Lisaks kehtestatakse nõue ta-gada korstnapühkijatele kohtkindel ja aastaringselt kasutatav ohu-tu juurdepääs.

n Ventilatsioonisüsteemi tuleohutus – sarnaselt küttesüsteemi tuleohutusnõuetega kehtestatakse ka ventilatsioonisüsteemi ehi-tamisele üldised tuleohutusnõuded. Spetsiifilisemad nõuded on jätkuvalt kirjeldatud vastavas standardis.

n Tuletõrje voolikusüsteem – ühe suurema muudutusena kaob ära voolikusüsteemi nõue, va tootmishooned. Päästeameti tule-kahjude statistika näitab, et nende süsteemide kasutamine onäärmiselt vähene, aga samas nende ehitamine ja hooldamine onarvestatav kulu. Senisest enam nõutakse hoonetesse märgtõusu-torudepaigaldamist.Tegemistonlahendusega,midapäästemees-kond saab kasutada ja mis kiirendab tulekustutustööde läbiviimist (elupäästeahela lühendamine). Märgtõusutoru tuleb rajada hoone-tesse,kustuletõrjevoolikutehargnemineonajamahukas–hooned,kus selle tasapinnas võetuna kaugeim punkt korruse sissepääsust

muutuvad ehituslikud tuleohutusnõuded

JÄRgNEVALT MÕNED MÄRKSÕNAD

onenamkui50mkauguselninghoonetesse,millelonrohkemkuikaheksa korrust ning mitmekorruselistesse keldritesse.

n Evakuatsioon – uue lähenemisena on toodud võimalus kasutada erinevaidevakuatsioonilahendusi(massiline,etapiline,passiivne)ja nendega tuleb arvestada juba projekteerimisel. Senisest täpse-malt on kirjeldatud mõisted väljumistee ja evakuatsioonitee ja neile esitatavad nõuded. Lisaks on sätestatud nõuded evakuatsiooniteel asuvatele ustele ja nende sulustele.

n Päästemeeskonna ohutus – määratakse ära hoonele juurde-pääsudenõuded,sätestataksehoonessesissepääsudegaseonduvning uue mõistena tuuakse määrusese päästemeeskonna info-punkt.Seeonkoht,mistulebluuahoonetesse,kusonautomaatnetulekahjusignalisatsioon. Samuti määratakse hoonete operatiiv-kaartide koostamise ning nende paiknemisega seotud nõuded.

n Ehitisteväline tuletõrjevesi – ühe suurema muudatusena võib väljatuuaasjaolu,etteatudjuhtudeleinõutaehitisevälisttuletõrje-vett.JuhulkuitegemistonTP3võiTP2hoonega,kuhupäästemees-konna kohalejõudmise aeg ületab 30 minutit ja naaberkinnistu hoo-nedasuvadkaugemalkui40meetrit,siiseiolekohustuslikrajadaka tuletõrje veevõtukohta. n

Mari Tikan Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik

Margus PiikTuleohutusjärelevalve osakonna ekspert

Raido Jalas Tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist

evakuatsioon hoonest

Hoonetevaheline kaugus

PääS

TEAM

ET


tunnustus

40

Tunnustati elupäästjaid ja päästeala arendajad16. veebruaril Tallinnas Lillepaviljonis toimunud pidulikul tseremoonial tunnustasid siseminister Hanno Pevkur ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu 87 inimest, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel.

E lupäästja medaliga tunnustati seekord 13 päästeameti teenistujat, ühte G4S rannavalve Lõuna piirkonna vahetuse vanemat ja kuut eraisikut, kes tänu ennastsalgavale tegutsemisele päästsid inimeste

elu. Ühele päästjale omistati teenete eest inimelude päästmisel (viies kord elupäästja medali kandidaat) ja pikaajalise laitmatu teenistuse eest pääste-teenistuse medal. Elupäästja medaliga tunnustati ka ühte Austraalia ko-danikku. Kokku tänati elupäästja medaliga 20 inimest, neist 17 puhul oli tegemist nende esimese elupäästemedaliga, kolm päästjat olid selle tun-nustuse osaliseks saanud varemgi.

elupäästja II klassi medal

Aimur Rebane, PäästeametSergey Shcherbakov, PäästeametImre Soilts, Päästeamet

elupäästja III klassi medal

Andrei Drobotun, PäästeametJanno Kiik, PäästeametDmitri Bažura, Päästeametgarry Kruusma, PäästeametErgo Saarestik, PäästeametHanno grünthal, PäästeametAnti Arikainen, Päästeamet Dmitri Maksimkin, PäästeametPjotr Karu, PäästeametEinar Viital, PäästeametViktor Juhkam, eraisikLarisa Kobar, eraisikMihkel Luht, eraisikRaul Lehismets, eraisikPriit Lehismets, G4S rannavalve Lõuna piirkonna vahetuse vanemAnnika Altmäe, eraisikSteven Dunning, eraisik

Missioonimedalid

Peeter Eylandt, PäästeametOtt Lagemaa, Päästeamet

peadirektori tänukiri

Hevelin Õispuu, PäästeametAlar Nõmm, PäästeametJuta Urbalu, PäästeametLeho Lemsalu, PäästeametJaak Janno, PäästeametEnn Eberg, PärnuHaiglaJevgeni Jutkevitš, PäästeametMait Soolepp, PäästeametAhti Tall, PäästeametJaana Palusaar, Tallinna KiirabiRoman Mägedi, PäästeametToomas Kääparin, PäästeametKuido Parm, MTÜ Kolga-Jaani Tuletõrje SeltsReikko Virit, MTÜ Kolga-Jaani Tuletõrje SeltsAigur Klaas, Orava vabatahtlik päästekomandoEsper Ilm, Orava vabatahtlik päästekomandoOlev Peramets, Pala vabatahtlik päästekomandoEerika Kurm, Politsei- ja Piirivalveametmajor Vahur Kasemets, Kaitseliidu peastaapKevin Saar, eraisikRait Roosileht, eraisikMartin Kattai, eraisik

peadirektori tänukiri meenega

Paula Saaremäe, eraisik

Päästeteenistuse aumärgid

päästeteenistuse Suur kuldrist

Alo Tammsalu, Päästeamet

päästeteenistuse Hõberist

Kari Koivistoinen, pensionärAndres Mumma, SisekaitseakadeemiaPer-Anders Berthlin, eraisikgert Teder, PäästeametPriit Janno, PäästeametAndres Heinsalu, Päästeamet

päästeteenistuse medal

Vallo Koppel, Politsei- ja PiirivalveametVäle Prutt, Suhka vabatahtlik päästekomandoMargus Kaasik, Palamuse vabatahtlik päästeko-mandoErvin Tamberg, Mõisaküla linnavalitsusJaan Rüüberg, Mõisaküla linnavalitsusAnts Rikberg, Sisekaitseakadeemia päästekolledžMart Pruul, MTÜSimunaVabatahtlikuTuletõrjeSeltsMargus Madal, PäästeametPeeter Kuhi, Päästeamet

Valeri Mogilenskihh, PäästeametMarit Tisler, PäästeametKarin Sõrmus, PäästeametAlari Pagi, PäästeametErki Väljaots, PäästeametIllar Mikson, PäästeametMerle Liba, PäästeametJanar Jeets, PäästeametMarko Pihlak, PäästeametLeo Otsma, PäästeametIndrek Pung, PäästeametKaarel Kuznetsov, PäästeametIvo Laaniste, PäästeametDeniss Petrov, PäästeametVeljo Juuse, PäästeametErti Suurtalu, PäästeametRain Põllu, PäästeametErgo Meriküll, PäästeametKristian Sirp, PäästeametKarmo gudinas, PäästeametMargo Kivi, PäästeametRamon Ruotsi, PäästeametMarko Merzen, PäästeametKristo Leotoots, PäästeametValeri Morozov, PäästeametAndrei Biba, Päästeamet


tunnustus

41

SERgEY SHCHERBAKOV, Narva pääste- komando päästja. Staaž 26 aastat.Elupäästja II klassi medal

DMITRI MAKSIMKIN, Narva päästekomando päästja. Staaž 17. aastat.Elupäästja III klassi medal

n 21. juulil 2015 kell 23:04 said narva päästjad kutse Bastrakovi tänava korteri tulekahju-le. sündmuskohale saabudes oli näha lahtist tuld esimese korruse aknast. korteri aknad olid trellitatud. päästjad sergey ning dmitri said ülesandeks korterisse siseneda. korteril oli korralik metalluks. Ühe minuti jooksul avasid päästjad metallukse ning alustasid korteris kannatanute otsinguid. nähtavus korteris oli väga halb ning liikumine raskendatud, kuna esikus oli ladustatud mööbel. esime-ne kannatanu leiti voodist, teine kannatanu voodi kõrval põrandalt. kannatanud olid teadvuseta. dmitri ja sergey viisid mõlemad kannatanud välja ja andsid üle kiirabile. seejärel jätkasid kustutustöid korteris.

tänu sergey ja dmitri kiirele ja oskuslikule tegutsemi-sele päästeti kahe inimese elu.

ANNIKA ALTMÄE, eraisikSTEVEN DUNNINg, eraisik Elupäästja III klassi medal

KEVIN SAAR, eraisikRAIT ROOSILEHT, eraisikPeadirektori tänukiri

n 16. detsembril 2015 kell 23:57 sai häire-keskus teate lääne maakonnast kullamaalt, kus elumaja oli sinist suitsu täis ning teada-olevalt võis sees olla ka inimene. sündmus-kohal selgus, et maja elanik oli ahjusiibri liiga vara kinni pannud ning ise voodisse läinud. liiga vara suletud siibri tõttu täitus maja suitsuga ning tööle hakkas suitsuandur. kuna kannatanu oli juba liiga palju vingu sis-se hinganud, ei olnud ta enam võimeline hoo-nest väljuma ning kukkus kokku köögiukse juures. töötavat suitsuandurit kuulsid lähe-dal asuvas koolis üritusel viibinud noorukid kevin saar ja rait roosileht, kes teavitasid kiirelt täiskasvanuid. eestis külas olnud, muidu austraalias elavad annika altmäe ja tema sõber steven dunning läksid seepeale kontrollima, miks naabril suitsuandur töötab. majani jõudes leidsid nad eest suitsu täis hoone ning toapõrandal lamava kannatanu. koos tõid nad meesterahva majast välja ning avasid hoone aknad, uksed ning ah-jusiibri. värske õhu kätte toimetatuna tuli kannatanu teadvusele. kohalejõud-nud kiirabi kontrollis kannatanu seisundit ja andis talle hapnikku. Haiglasse toimetamist ta ei vajanud.

selle sündmuse puhul võib kindlalt öelda, et töökorras suitsuandur, tä-helepanelikud noormehed ja kiiresti reageerinud annika altmäe ning steven dunning päästsid tol ööl ühe inimese elu.

EINAR VIITAL, Koeru päästekomando päästja. Staaž 20 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 7. detsembril sai koeru päästekomando meeskond väljakutse järvamaale paide valda suurpalu külla, kus teataja sõnul oli ühekordse puumaja aknast näha leeke. suitsu sellel hetkel veel näha ei olnud. Helistaja teatel elas majas kaks inimest. teel sündmuskohale saabus lisainfo, et majast tuleb ka suitsu ja et üks maja elanikest on liikumispuudega.

päästja einar viital oli sel päeval koeru päästeko-mando valveteenistuse eest vastutav isik. sündmus-kohale jõudes andis ta teistele meeskonnaliikmetele korralduse moodustada põhiliini hargnemine ja valmistuda suitsusukeldumiseks, minnes ise samal ajal luuret tegema. einar üritas avada maja välisust, kuid see oli lukus. kuna välisuks oli kinni, läks einar ümber maja, et leida mõni teine sobilik sisenemistee ning teada saada, kas majas on ini-mesi. jõudes maja tagumisel küljel asuva akna juurde, nägi ta suitsuses toas, akna lähedal istuvat meest, kes vehkis kätega. einar avas akna ja põlevas toas istuv mees teatas, et ta ei saa liikuda, kuna tema jalad ei liigu.

kuna einar nägi, et olukord on kriitiline, otsustas ta kohe tegutseda. ta kummardus üle aknalaua ja haaras me-hest kinni, tiris ta aknalauale ning järgmise tõmbega toast välja. kaks minutit pärast sündmuskohale jõudmist tea-tas einar häirekeskusele, et üks kannatanu on majast päästetud ja suitsusukelduja alustas tööd teise kannatanu ot-simiseks. tulekahju tagajärjel põletushaavu saanud mees anti üle kiirabile ning toimetati tervisekontrolliks haiglasse. suitsusukeldujad leidsid majast ka teise kannatanu, kuid tema elu kahjuks päästa ei õnnestunud.

PRIIT LEHISMETS, g4S rannavalve Lõuna piirkonna vahetuse vanem

RAUL LEHISMETS, eraisikelupäästja iii klassi medal

n 10. augusti lõuna paiku oli pühajärve rannas ligi poolsada inimest ja lehvis roheline lipp. 56-aastane jaak otsustas ujuma minna. umbes 20 meetri kaugu-sel kaldast kaotas ta jalgealuse, tõmbas vett kopsudes-se ja sattus paanikasse. uppumisohtu sattunud meest märkas kaldalt rannavalvur ahti kobin ja saatis uppujale appi rannavalvur priit lehismetsa. samal ajal helistas teine rannavalvur hädaabinumbrile 112. priit tõi kannatanu veest välja. mees oli teadvuseta ja ei hinganud ning teda tuli elustama hakata. priidule tuli appi samal ajal rannas viibinud vend raul lehismets, kes on varasematel suvedel rannavalvurina töötanud. koos alustasid nad kannatanu elusta-mist – priit tegi kunstlikku hingamist ja raul südamemassaaži. pärast minutilist elustamist tuligi mees teadvusele. rannavalvurid lasid tal pikali olla ja varjasid teda päikese eest. kui kiirabi kohale jõudis, tundis kannatanu end juba paremini. tänu priidu ja rauli oskuslikule ja kiirele tegutsemisele jaak ei uppunud ega saanud ka pöördumatuid ter-visekahjustusi.

AIMUR REBANE, Valga päästekomando päästja. Staaž 4 aastat.Elupäästja II klassi medal

ANTI ARIKAINEN, Valga päästekomando päästja. Staaž 13 aastat.Elupäästja III klassi medal

n möödunud aasta 19. detsembril sai valga päästekomando päästjad väljakutse valga linna kungla tänavale, kus lahtise leegiga põles kahekordse puidust maja tuulekoda. teate kohaselt pidi majas elama üksik haige inimene. päästjate saabumise ajaks olid tuulekojast leegid kandunud maja sei-nale ja katuse alla. teise korruse akendest oli näha, et hoone on paksult suitsu täis. valga päästjad aimur rebane ja anti arikainen sisenesid majja ning leidsid koridorist maja peremehe, kes suitsuan-duri signaali peale oli ärganud ja otsis väljapääsu. aimur ja anti tõid kannatanu välja, andsid ta üle kiirabile ning jätkasid otsinguid hoones. päästemeeskonna kohale saabumisest kannatanu välja toomiseni kulus kolm minutit. meeskonna kiire ja professionaalne tegutsemine hoidis ära maja pe-remehe suuremad tervisekahjustused ja võimaliku hukkumise, lisaks päästeti ka hoone.

PJOTR KARU, Narva-Jõesuu päästekomando päästja. Staaž 21 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 3. juulil 2015 kell 16:11, tund aega enne narva-jõesuu rannas toimunud traagilisi õnnetusi, kus uppus kaks täiskasvanud meest ja kaks tüdrukut, said narva-jõesuu päästjad väljakutse. 16-aas-tane tüdruk vigastas merel jalga ja oli uppumisohus 30 m kaugusel narva-jõesuu rannast, vene-maa piiri ääres. narva-jõesuu komando päästjad jõudsid sündmuskohale esimesena ja nägid, et laine oli tüdruku viinud 50 meetri kaugusele rannast ning ta hoidis kinni vana muuli metallkonst-ruktsioonist. keegi puhkajatest ei julgenud lapsele appi minna, sest puhus tugev tuul ja laine oli kõrge. politsei- ja piirivalve kaater ei saanud samuti appi minna, sest merel oli torm. oodates vees abi, libisesid tüdruku käed lahti ja ta üritas lainega võideldes pinnal püsida. päästja pjotr karu, tea-des, et narva pinnaltpäästjad jõuavad kohale alles 10 minuti pärast, võttis vastu otsuse viivitama-tuks elupäästmiseks. pjotr, riskides oma eluga, ujus tüdrukuni, toimetas ta madala veeni ja kandis kätel kaldale. kaldal osutati tüdrukule esmaabi. tänu pjotri kiirele ja otsustavale tegutsemisele ning kohalike eripärade tundmisele päästeti tüdruku elu.

Elupäästjate lood

Foto

d: K

ALEV

Kuu

SIK


tunnustus

42

MARTIN KATTAI, eraisik Peadirektori tänukiri

n 8. detsembril 2015 kell 7.24 tegi martin kattai oma igapäevaste tööülesannete täitmisel ringkäigu ümber spa tervise paradiisi. ringkäigu ajal kuulis ta mere suu-nas kõrkjate läheduses inimese nõrka appihüüet. väljas oli varahommikul pime ja kõrkjate piirkond vesine ning pehme, mille tulemusel ei saanud martin väga lähedale minna. martin helistas kiirelt abi saamiseks hädaabi-numbrile.

kohale saabunud päästemeeskond alustas hädas-oleva inimese otsinguid pinnaltpäästja isikukaitseva-rustuses. päästjad kasutasid luurel termokaamerat ja leidsid selle abil roostikust puusadeni mudasse vajunud inimese. päästjad sumasid läbi jäise vee kannatanuni, kes külmast kangestunud sõrmedega üritas end tulutult mudasest lõksust päästa. Ühiste jõupingutuste tulemu-sena õnnestus kannatanu vabastada ning ta anti üle kiirabile, kes hüpotermias mehe haiglasse viis. tänu mar-tin kattai tähelepanelikkusele ning kiirele ja oskuslikule tegusemisele õnnestus koos päästjatega abivajaja kül-mast mudast kiirelt päästa. ilma selleta oleks see külm hommik kannatanu jaoks võinud jääda viimaseks.

ANDREI BIBA, Kesklinna päästekomando päästja. Staaž 17 aastat.Päästeteenistuse Medal

ANDREI DROBOTUN, Kesklinna päästekomando päästja. Staaž 6 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 28. detsembril 2015 kell 16:22 sai tallinna kesklinna päästekomando väljakutse majaka tänavale, kus põles kortermaja neljanda korruse korter.kesklinna päästekomando pääste-töödejuht andis andrei Bibale ja and-rei drobotunile korralduse siseneda korterisse esmaste tulekustutusvahenditega ning leida võimalik kannatanu. korter, kuhu siseneti, oli täitunud paksu suitsuga. andrei Biba ja andrei drobotun leidsid termokaamera abil põlevast voodist abitus seisundis kannatanu ning toimetasid ta korterist välja koridori. sealt toimetasid teise päästemees-konna liikmed kannatanu kiirabiautosse. andrei Biba ja andrei drobotun jätkasid korteris tulekahju kustutamist.

on märkimisväärne, et alates sündmuskohale saabumisest kuni kannatanu kiirabiautosse transportimiseni, läks aega vaid kuus minutit. tänu andrei Biba ja andrei drobotuni kiirele ja oskuslikule tegutsemisele sündmuskohal õnnestus päästa inimelu.

HANNO gRÜNTHAL, Loksa päästekomando päästja. Staaž 3 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 2. veebruaril 2015 teatati, et kahala järvel on läbi jää vajunud kalamees. loksa päästekomando pinnaltpäästjad reageerisid sündmusele. peagi selgus, et ligipääs järve äärde oli raskendatud – järveni viis ligi 300 meetri pikkune kitsas teelõik. kannatanu asus kaldast kaugel ning oli jääkülmas vees viibinud juba ligi 30 minutit.

koheselt läks kannatanule appi pinnaltpäästja Hanno Grünthal. Hanno päästis kontaktivõimetu ja jää külge klammerdunud kannatanu jääaugust ning toimetas ta kaldale, kus kannatanu anti üle kiirabile. vaatamata raskesti ligipääsetavale sündmuskohale ja kannatanu kaugusele järve kaldast, kestis päästeoperatsioon sündmuskohale jõudmisest kuni kannatanu kiirabile üleandmiseni kõigest 10 minutit. Hanno Grünthali kiire ja oskuslik tegutsemine sündmuskohal tagas eduka päästetöö, mille tulemusena õnnestus päästa inimelu.

ERgO SAARESTIK, Loksa päästekomando päästja. Staaž 13 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 29. septembril 2015 kell 21:55 teatati, et Harjumaal kolga-aabla külas on süüdatud maja seinast 2 meetri kaugu-sel olev prahihunnik. leegi kohal olevad elektriliinid olid läbi põlenud ning maja sein oli tulikuum ja iga hetk sütti-mas. samuti teatati, et majas võib viibida inimene. teatajaks oli sündmuskoha läheduses elav ergo saarestik, kes on loksa päästekomando päästja. ergo asus kohe tegutsema, sisenes majja ning tassis kannatanu välja värske õhu kätte. loksa päästekomando päästja ergo saarestiku kiire ja oskuslik tegutsemine väljaspool tööaega päästis majaomaniku elu.

DMITRI BAŽURA, Lilleküla päästekomando päästja. Staaž 7 aastat.

gARRY KRUUSMA, Lilleküla päästekomando päästja. Staaž 2 aastat.Elupäästja III klassi medal

n möödunud aasta 13. juulil sai tallinna lilleküla päästeko-mando valvekoosseis väljakutse ehte tänavale, kus viienda korruse korterist oli näha välja imbumas suitsu. teataja sõ-nul võis korteris olla vanem naisterahvas. meeskonnavane-ma korraldusel sisenesid dmitri Bažura ja Garry kruusmaa trepikoja kaudu korterisse. dmitri ja Garry avasid lukustatud ukse ja sisenesid korterisse, mis oli tihedalt suitsuga täitunud. korterist leidsid nad põlevalt diivanilt teadvuseta ja põletushaavadega naisterahva, kelle nad hoonest välja toimetasid. dmitri ja Garry jätkasid suitsusukeldumist ja põlengu likvideerimist, tuulutades hiljem ruumid.

lilleküla teise põhiauto meeskonnavanem kait talve osutas kannatanule esmaabi ning kiirabi saabumise ajaks oli kannatanu teadvusel ning tema seisund paranenud.

tänu dmitri ja Garry oskuslikule ja kindlakäelisele tegutsemisele suudeti kiiresti avada korteri lukustatud uks, leida ja välja tuua kannatanu ning likvideerida tulekahju, tekitamata korterile lisakahjustusi.

IMRE SOILTS, Lilleküla päästekomando päästja. Staaž 9 aastat.Elupäästja II klassi medal

JANNO KIIK, Lilleküla päästekomando päästja. Staaž 4 aastat.Elupäästja III klassi medal

n 23. mail 2015 kell 05:05 sai tallinna lilleküla päästeko-mando väljakutse kotka tänavale, kus ühiselamu-tüüpi kortermajas põles korter. tulekahju tagajärjel oli koridor täitunud suitsuga. imre soilts ja janno kiik sisenesid kor-terisse suitsusukeldusvarustuses ning leidsid koridorist teadvuseta kannatanu, kelle nad majast välja toimetasid. lisaks aitasid imre ja janno tihedalt suitsuga täitunud kortermaja trepikojast välja reaalsustaju kaotanud vane-ma naisterahva.

tänu imre ja janno kiirele tegutsemisele said kaks inimest õigeaegselt abi ja võimaluse elule.

VIKTOR JUHKAM, eraisikLARISA KOBAR, eraisikElupäästja III klassi medal

n eelmise aasta 30. septembril kella kahe paiku päeval mängisid neli 7–9 aastast poissi edit oÜ territooriumil. män-guhoos kukkus üks poistest läbi vana tuletõrjekaevu luugi vett täis kaevu. teised poisid hakkasid kohe appi hüüdma, mispeale kaevu juurde ruttas territooriumil viibinud tööline viktor juhkam. ta andis poisile käe ja hoidis teda kinni. Õnnetust märkas ka maksu- ja tolliameti töötaja larisa kobar, kes tõttas sündmuskohale, kutsus abijõudu ja aitas koos viktor juhkamiga poisi kaevust välja. kui viktor ja larisa ei oleks kiiresti tegutsenud, oleksid juhtumil võinud olla traagilised tagajärjed.

MIHKEL LUHT, eraisik Elupäästja III klassi medal

PAULA SAAREMÄE, eraisikPeadirektori tänukiri meenega

n 21. detsembril 2015 õhtul kella 22.45 paiku kuulis paula saaremäe nõrka suitsuanduri heli, mille peale äratas elu-kaaslase mihkel luhti. koos läksid nad trepikotta uurima, kust signaal võis tulla. trepikojas selgus, et heli tuli naa-berkorterist. koputamise peale keegi ei avanud ja korteri-uks oli lukus. endise elukutselise ja praeguse vabatahtliku päästjana hakkas mihkel luht kohe tegutsema – kuna tegu oli teise korruse korteriga, tõi ta kuurist redeli. mih-kel ronis üles ja nägi, et korter on suitsu täis ning diivanil on inimene. samal ajal helistas paula häirekeskusesse ja teatas tulekahjust. mihkel lõi korteriukse lahti, vedas seal olnud joobes meesterahva õue ja nad alustasid kannatanu elustamisega. kohale saabunud päästemeeskonnale anti täpne info sündmuse kohta. paula ja mihkli kiire ja oskus-lik tegutsemine päästis inimese elu.

Foto

d: K

ALEV

Kuu

SIK


tuletõrjesport

43

Birgit Okmeeskommunikatsiooniosakonna ekspert


Miks Balti Matši korraldatakse?Võistlustel edendatakse ja demonstreeritakse

eelkõige tuletõrje kutseala meisterlikkust ja aren-datakse riikide heanaaberlikke suhteid. Võistluste üldarvestuses on vahed alati väikesed ja omava-heline rebimine kuni lõpuni ülipingeline. Eks see naabrite vaheline mõõduvõtmine on eriline ja an-nab kõigile motivatsiooni pingutamiseks. Naabrist tahaks ju ikka üle olla!

balti matš – jälle Eestis!

Balti Matši korraldatakse juba 1961. aastast ja eranditult igal korral on nii Eesti, Läti kui ka Leedu esindus kohal

olnud. Viimastele võistlustele on kutsutud võistkondi ka Poolast, Tšehhist, Valgevenest, ukrainast ja Venemaalt,

mis lisab üritusele rahvusvahelist mastaapi ja tõstab tulemuste üldist taset. Võistlus korraldatakse igal aastal

erinevas Balti riigis, seekordne mõõduvõtmine toimub 12.–14. juulil 2016 Tartus uuendatud Tamme staadionil.

Konksredeliga ronitakse Annelinna päästekomando hoovil asuvas uues tornis, milleni viib ainulaadne tartaankattega rada. Esimest korda võistlevad Balti Matšil ka naised. Balti

Matšist räägib tuletõrjespordi endine saavutussportlane ja mitmekordne medalimees Peeter Eylandt.

eesti 4x100 teatevõistkond 2015. aasta Balti Matšil Valmieras

PääS

TEAM

ET

BALTIC STATES41st FIREFIGHTERS GAMES

Tartu 2016 Estonia

BALTIC STATES41st FIREFIGHTERS GAMES

Tartu 2016 Estonia


tuletõrjesport

44

Seekordne Balti Matš on järjekorras 41. Algul korraldati võistlusi iga kahe aasta tagant, alates 1991. aastast aga igal aastal. Kahjuks ei ole keegi seni Eestis võistluse üksikasjalikku ajalugu kirja pannud. Selle töö peaks kindlasti ette võtma. Siin, meie eriala-ajakirjas on seda teemat muidugi va-remgi kajastatud (endise nimega Häire 112), Need-ki kajastused peaks üle vaatama ja kokku koguma. Samuti tasuks uurida, kui palju on teistes riikides ajaloolise ülevaate tarbeks võistluse kohta infot üles tähendatud.

Kuidas ise tuletõrjespordi juurde sattusid?1973. aastal läksin Lilleküla komandosse tööle ja

hakkasin tasapisi muu spordi kõrvalt ka selle alaga tegelema. Juhtus nimelt nii, et esimesel võistlusel, kuhu mind agara spordimehena kutsuti, läks hästi ja sain selle eest töölt kolm vaba päeva. Mõtlesin, et peaks veel proovima, äkki võidan ja saab vabu päevi veel (naerab). Edasi läks asi juba n-ö uute saatust kujundavate juhustega. Nimelt kaotas Ees-ti koondise koosseisus „Dünamo“ üleliidulistele meistrivõistlustele minema pidanud mees oma passi ja tema asemele kutsuti mind. Saime juh-tumisi kohe meeskondliku pronksi 4x100 m tea-tejooksus, mis oli tollel ajal ikka väga kõva sõna. 1980. aastal Jerevanis tulime muude saavutuste hulgas lahinghargnemises juba NSV Liidu meist-riks, mis oli absoluutne tipp.

Võistlustel osales ikka väga mitmekülgseid sportlasi, kes olid ka muudel aladel NSV Liidu meistersportlased. Siit üleskutse noortele ande-katele sprinteritele, et kui Eestis kergejõustikus

meistriks ei õnnestu tulla, siis tasub proovida tu-letõrjesporti. Heade sprinterieeldustega noorele on tuletõrjesporti tõsiselt tehes maailm lahti!

Kui alguses otsustas minu puhul juhus, siis mil-lalgi mõistsin, et siin võib häid tulemusi saavutada ja meistersportlase märgi rinda saada – hakkasin teadlikult treenima. Treenereid meil polnud, olime iseõppijad. Pideva analüüsi kaudu omandasime uusi tehnilisi nippe, et ideaalset sooritust saavu-tada. Paljud jõudsid omal ajal just spordi kaudu tuletõrjuja ameti ja päästeala juurde.

Mis alal sa peamiselt võistlesid ja mis on muu-tunud?

Minu põhiala oli 100 meetri takistusjooks ja ka-hevõistlus. Kahevõistlust, kus võitja selgitati 100 meetri takistusjooksu ja konksredeliga ronimise summas, enam eraldi alana olemas ei ole. Samuti on kadunud tõmberedeliga harjutus, mida teh-ti kahe mehega. Lihtsalt ühesuguseid tõmbere-deleid on eri riikides keeruline leida ning ühtne standard puudub.

Üldjoontes on alad püsinud sisu poolest ühesu-gused, ainult reeglid ning juhendid on aja jooksul oluliselt täpsustunud ja võistluse tingimused ning

Tuletõrjesport on ka seltskondlik tegevus, mille juurde tulijad jäävad enamasti

pikemalt pidama – nii kujunevad välja tugevad sõprussidemed.

eesti noorte võistkond (mootorpumba harjutuse võitjad) 2015. aastal Balti Matšil Valmieras.

PääS

TEAM

ET


tuletõrjesport

võistlejate varustus muutunud. Kuulun ka ise rahvusvahelisse tuletõrjespordi tehnilise komiteesse, mis pidevalt reeg-lite vastavust tegelikele oludele moni-toorib ning vajadusel täiendused välja töötab. Eks igaüks otsib nippe, kuidas reeglite mitmetitõlgendatavust võidu nimel ära kasutada.

Praegu joostakse tartaanrajal, jooks-jatel on jalas naelikud, ümber kerged vööd ja seljas spetsiaalsed kerged spor-diriided, mida omal ajal ei lubatudki kasutada. Võistluse algusaastatel joosti ikka vöödega, mille küljes rasked kara-biinid ja roobadega, mis olid tuletõrju-jate tavavarustuses. Muidugi on koos tehnika arenguga muutunud ka moo-torpumbaga hargnemises kasutatav pump.

Mis aladest tuletõrjesport koosneb ja kui nõudlik see spordiala sportlaste jaoks on?

Eranditult kõik alad on välja kujunenud, võttes eeskujuks praktilises tuletõrje- või päästetöös teh-tavaid töövõtteid.

Alasid on nii individuaalse meisterlikkuse kui ka meeskonnatöö proovilepanekuks. Individuaal-selt tehakse 100 meetri takistusjooksu ja konksre-deliga ronimist, meeskondlikult jälle 4x100 meetri teatejooksu ja mootorpumbaga hargnemist. Kui konksuga ronimine välja arvata, siis tuleb eri aladel lahti vedada voolikuid, neid omavahel ja jagajasse ühendada, ületada plank ja poom või imiteeritud katus ning kustutada põleva süütevedelikuga vann või veejoaga täita 10 liitrine märklauamahu-ti. Balti riikide arvestuses peetakse punktiarvestust nii meeste, noorte kui ka nüüdsest naiste arvestu-ses ning kõigi alade lõikes ka üldarvestuses.

Konksredeli start antakse 32 meetri (täpne 32,25 m) kaugusel tornist, mille läbimise järel ronivad mehed torni aknaaukudega külge mööda neljan-dale korrusele (IV korruse aknalaud asub maapin-nast 10,85m kõrgusel). 15 sekundit on korralik tu-lemus, mille saavutamiseks tuleb mitmeid aastaid vaeva näha, aga maailma parimad teevad seda 12 sekundiga!

Võistlejad peavad olema ühtlasi kiired nagu sprinterid ja osavad nagu akrobaadid. Alad on väga atraktiivsed vaatajatele, aga ka ettevalmistu-ses nõudlikud ja isegi vigastusohtlikud. Konksre-deliga ronijatel, kes ronivad nii kiiresti, et näpud vaevalt redelipulki puudutavad, on vigastused võistlustel üsna tavalised.

Mis tasemel võisteldakse ja mis riikide võistle-jad praegu parimad on?

Viimastel aastatel on Baltimaadest domineeri-nud Leedu. Ukraina, Venemaa, Tšehhi, Poola või Valgevenega ei hakkakski esialgu ennast võrdle-ma. Neil on isegi internaatkoolid, nagu meil Ees-ti Spordigümnaasium (varasem TSIK – Tallinna Spordiinternaatkool), kus seitse päeva nädalas ai-nult tuletõrjesporti tehaksegi. Tuletõrjesportlased on sarnaselt muude spordialade tipptegijatele sa-muti professionaalid, kes muuga ei tegelegi. Teata-

vasti nõuab profisport aga ka üsna suuri rahasum-masid, mida meil kahjuks pole. Eesti sportlased on pigem asjaarmastajad. Tuletõrjesport pole just kõige laiemalt tuntud ja populaarne ala, inimesi, kes sellega tegeleks, on vähe, ning sporti tehakse-gi harrastusena muu tegevuse ja töö kõrvalt. Meie tugevus on seepärast hea meeskonnatöö ja sihiks pigem edu meeskonnaaladel kui individuaalala-del. On ikka vahe, kas sul on valikus 10 või 100 ini-mest, kelle seast parimaid valida. Meeskonnaladel aga hakkavad individuaalse meisterlikkuse kõrval hoopis teised tegurid rolli mängima.

Aga tore on, et profid meile võistlema tulevad, sest on väga hea ennast nendega siis võrrelda, et kaugel me maailma tipptasemest oleme.

Igal aastal toimuvad ka eraldi maailmameistri-võistlused tuletõrjespordis nii meestele, naistele, juunioridele kui ka noortele. Lisaks rahvusvaheli-sed erinevates riikides toimuvad võistlused.

Kui kallis ja keeruline võistluste korraldamine on?Võistlusi korraldab Eesti Tuletõrjespordi Liit

(ETTSL), kuhu on selleks koondunud oma ala parimad spetsialistid. Pääs-teamet toetab liitu võistluste korraldamisel lisaks spet-sialistidele ka rahaliselt. Iga Baltimaade osalejariik mak-sab oma medalikomplektid ise kinni, kus igaühe panus küünib 2000 euroni. Välja jagatakse tervelt 135 medalit. On ju mitmed eri alad ja vanuseklassid ning nüüd ka naised juures. Mootorpumba harju-tuses on igas võistkonnas suisa 7 võistlejat. Võist-lejad on kohal kolm päeva, võistlused kestavad kokku kaks pikka päeva.

Kahel rajal võistlemiseks (4x100 m) on rahvus-vaheliste reeglite järgi vaja 33 kohtunikku, aga koos varuga on neid praegu kirjas 40. Nendele lisandub veel võistluse logistiline meeskond, sek-retariaat, korraldajad jt. Teised riigid, kes löövad kaasa väljaspool arvestust, kannavad kõik oma kulud ise. Tänavu kutsume osalema ka Poola ja Ukraina tuletõrjesportlasi.

eesti kohtunikud 2013. aasta Balti Matšil rakveres.

heade sprinterieeldustega noorele on tuletõrjesporti tõsiselt tehes maailm lahti!

PääS

TEAM

ET


tuletõrjesport

46

Mis innustab seda tööd tegema?Olen võistluste korraldamises kaasa löönud

juba 1996. aastast. Hingelt logistikuna mulle or-ganiseerimine ja üksikasjade läbi mõtlemine so-bib, ja sellise suurürituse korraldamine nõuab-ki seda. Väga oluline on tuletõrjespordi hea tundmine ja ka meeskond, kellega koos kõike teha. Ilma kogu selle kaadervärgi üksikasjaliku tundmiseta ja meeskonnata, kus igaüks täpselt oma ülesandeid teab, pole võimalik sellist suurt asja korraldada. Meie kooslus on aastatega välja kujunenud ja selle sissetöötatud toimimine teeb paljud asjad lihtsamaks.

Tuletõrjesport on seltskondlik tegevus, mil-le juurde tulijad jäävad enamasti pikemalt pi-dama – nii kujunevad välja tugevad sõprussi-demed. Muidugi on hea meel võitlustel vanu tuttavaid näha. Tunned ju praktiliselt kõikide maade esindajaid. Need, kellega omal ajal rajal mõõtu sai võetud, on nüüd oma riigi pääste-ametites kõrgetel ametipostidel ning rõõm taas-kohtumistest on alati vastastikuselt ülevoolav. Nagu üks slaavlasest kolleeg seda naljatades iseloomustas: „Ne dnja ne projdjot ne potselu-ja mužika.“ Ehk siis: „Ei möödu päevagi meest suudlemata.“ Keegi aga ei solvu selle peale, asja võetakse huumoriga.

Kuidas järelkasvu ja ala arendamisega Eestis lood on?

Väga tahaks ära näha ka Eesti võistlejate uue tõusu. Nende võit on ka minu võit ja ikka ta-haks teistest parem olla! Lootustandvad noored on täitsa olemas ja tööd selle nimel tehakse. Näi-teks meie silmapaistva veteransportlase Margo Tammepõllu lapsed on juba sportlaste rivis, mis traditsioonide hoidmise osas on väga liigutav. On mitmeid andekaid noori, kellest tulevikus Eesti koondise koosseisus tugevaid etteasteid ootaks. Püüan ise treenerina alati siin-seal ko-hal olla, et noored minu kogemuse ära saaksid kasutada ja see raisku ei läheks. Kogemuse jaga-mine annab mulle väga hea tunde.

Paides on meil ju nüüd täismõõtmetes sise-torn, mis on meie tingimustes unikaalne. Mui-du sai ronimist ainult suvel harjutada. Seal on mitmendat aastat ka noortevõistlusi korral-datud, kus osalejate järjekord üsna pikk. Ka Tallinnas Lasnamäe komando juures on nüüd korralik rada ja torn, kus harjutada. Tartu uue päästehoone ja Võrus renoveeritud hoone juu-res samuti.

Kui 2013. aasta Podolski maailmameistri-võistlustel alustuseks noorte klassis kaks me-dalit teenisime, siis võttis ikka silma märjaks (Gert Valdsalu 100 m – A klass 3. koht ja Mih-kel Holzmann 100 m – C klassi 2. koht). Samal aastal Lõuna-Koreas täiskasvanute maailma-meistrivõistluste pumbaharjutuse meeskondlik hõbe (Timo Laks, Margo Tammepõld, Lembit Laks, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Gert Vald-salu, Ragnar Lai) oli veel tõsisem üllatus. Nii et lootust on, et asi edasi areneb ja üsna pea mõni meie tuletõrjesportlane jälle tippu või vähemalt selle lähedale jõuab! n

BalTI MaTšI EESTI rEkordId

Mehed

ALA AASTA TULEMUS

4x100m 2005 57,16

Noored (17 – 18 a.)

ALA AASTA NIMI TULEMUS

100m 2004 J.Remmel 16,51

EESTI rEkordId

ALA AASTA NIMI TULEMUS

Mehed

konks 1980,2005 Ü.Laks,A.Oviir 14,0

100m 2004 A.Oviir 15,93

kahevõistlus 2005 A.Oviir 30,97

4x100m 2005 57,16

mootorpump 2010 30,35

Noored (17 – 18 a.)

konks 2006 I.Koppel 11,05

100m 2004 J.Remmel 16,36

Noored (15 – 16 a.)

konks 2011 G.Valdsalu 7,57

100m 2002 J.Remmel 16,94

Noored (13 – 14 a.)

konks 2011 K.Siimut 7,73

100m 2008 S.Nurgamaa 18,3

Noored

4x100m 2005 60,33

mootorpump 2011 22,53

OLETE OODATUD 12–14. JUULIL 2016 TARTUS TOIMUVALE BALTI MATšI VÕISTLUSELETulge omadele kaasa elama ja maailma tipptasemel sportlaste etteasteid nautima!

VõISTLUSTEAJAKAVA:13. juuli 201610.00–10.30 Võistlustepidulikavamine Tammestaadion10.30–13.30 100 m tuletõrjetakistusriba Tamme staadion15.00–17.00 4x100 m teatetakistusriba Tamme staadion

14. juuli 201610.00–12.30 Konksredeliga ronimine torni Lõuna päästekeskuse Annelinnakomandohoov, Jaama207,Tartu13.30–16.30 Mootorpumbaga hargnemine Tamme staadion17.00–19.00 Pidulik lõpetamine ja autasustamine

Võistlusonpealtvaatajateletasuta.

Veeohutuskoolitusel räägiti tundmatus kohas vettehüppamisest. Koolitaja küsis lastelt, miks ei tohi tundmatus kohas vette hüpata? Üks laps vastas: „Tundmatus kohas ei tohi vette hüpata seetõttu, et siis võid pea vastu põhja ära lüüa, pea läheb katki ja kõik mõtted voolavad välja!“ LÄÄNEMAA

Turvalisuspoliitika 2008-2015 Kokkuvõte “Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” täitmisest / SiseministeeriumKoostajad: Karin Kase, Kati Päike, Viola MäemurdTallinn: Siseministeerium, © 2016

Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, PäKK raamatukogu

Tutvustatakse turvalisuspoliitika prioriteetseid vald-kondi:sisejulgeolek,pääste,piirivalve,kriisireguleerimine,kodakondsus ja ränne,kogukondlikturvalisus.

Diamantes, David

Principles of fire preventionBurlington, MA: Jones&Bartlett Learning, © 2016

Asukoht: SKA raamatukogu

Teavikus on esitatud põhjalikud teadmi-sed,kuidastulekahjuennetada,kuidasvähendada tulekahju-de korral surmajuh-tumeid ja vigastusi. Lisaks tutvustatakse tuleohutuse põhi-mõtteid.

„Lapsesuu ei valeta“ehk lood elust enesest

Veeohutuskoolitusel räägiti abi kutsumisest ja hädaabinumbrist 112. Koolitaja küsis lastelt, mis on esimene asi, mida tuleks öelda, kui oled helistanud numbrile 112? Üks laps vastas: „Esimene asi, mida tuleks öelda, kui oled helistanud numbrile 112, on „Tere!““ HARJUMAA

„Suitsuandur hakkab tööle siis, kui õhk on toas paksuks läinud.“ VILJANDIMAA

„Minu vanaemal on pika juhtmega suitsuandur – kui midagi põlema läheb, siis suits läheb mööda juhet üles ja suitsuandur hakkab karjuma“. VILJANDIMAA

„Minu kodus on tikud köögiriiulis punase karbi taga. See on saladus, mida teab ainult ema.“ VILJANDIMAA

Veeohutuskoolitusel näidati lastele pilte ohtlikest olukordadest veekogu ääres, muuhulgas ka pilte sellest, et veekogu põhja võib olla visatud igasugust rämpsu ja ka ohtlikke esemeid, mis võivad inimest vigastada, kui hüpatakse tundmatus kohas vette. Pildil oli rämpsuna kujutatud ka kummikut. Üks laps tõstis käe ja küsis tõsise ning asjaliku häälega: „Öelge palun, missugust ohtu kummik endast kujutab?“ HARJUMAA

Ennetaja küsis lasteaias lastelt: „Miks pannakse suitsuandur lakke?“ Väikemees vaatas ennetajale otsa ja ütles: „Selleks, et ma teda mängimiseks kätte ei saaks!“ JÕGEVAMAA

ennetustegevuse infopäev

PääS

TEAM

ET

Foto

d: g

REAT

PIcT

uRE

Vaata uudiskirjandust:

Sisekaitseakadeemia RAAMATUKOgU•kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu •uudiskirjandus:riksweb.sisekaitse.ee •e-raamatud:

www.sisekaitse.ee/raamatukogu/e-raamatud •müügilolevadtrükised:

www.sisekaitse.ee/kirjastus

UUDISKIRJANDUS SISEKAITSEAKADEEMIA RAAMATUKOgUDES

pääste elu

Documents