otsides ja leides sissepaasu toomaailma

KarjääriinfoKompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldusKarjääriplaneerimineTööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kauduEttevõtlikkus kui mõtteviisTöökasvatus ja programm Euroopa NooredTöökasvatus ja programm ÕpilasmalevTööle kandideerimise protsessOma ettevõte või tööle välismaaleTöötervishoid ja tööohutusTöösuhted ja töövaidlusMaksudAmetiühing

Otsides ja leidessissepääsuTÖÖMAAILMA

Tööhõivevalmiduse suurendamineja tööõigusalane teave

Juhendmaterjalnoortega töötavale spetsialistile

Koostanud Eesti Noorsootöö Keskus

Juhendmaterjali valmimisele on kaasa aidanud:

SA Innove Karjääriteenuste Arenduskeskus – Kadri Eensalu

Eesti Noorsootöö Keskus – Epp Reedik, Toni Käsper

Töötukassa – Küllike Heide

MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku – Mart Jallai

SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo – Marit Kannelmäe-Geerts

Tööinspektsioon – Heidi Vilu

Eesti Maksu- ja Tolliamet – Kaia-Liisa Kallas

Eesti Ametiühingute Keskliit – Jana Morozov, Monika Šarina

Sisukord

Sissejuhatus .............................................................................................. 4

Karjääriinfo ................................................................................................ 5

Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus ........................................ 13

Karjääriplaneerimine................................................................................ 27

Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu ................................. 35

Ettevõtlikkus kui mõtteviis........................................................................ 43

Töökasvatus ja programm Euroopa Noored............................................ 49

Töökasvatus ja programm Õpilasmalev .................................................. 57

Tööle kandideerimise protsess ................................................................ 63

Oma ettevõte või tööle välismaale........................................................... 73

Töötervishoid ja tööohutus ...................................................................... 79

Töösuhted ja töövaidlus........................................................................... 89

Maksud .................................................................................................. 105

Ametiühing............................................................................................. 121

Sissejuhatus

Meie ühiskond on muutuste teel. Me seisame silmitsi inforohkuse, uue tehnoloogia, üleil-mastumise ja palju muuga ning see paneb igaüht meist proovile. Et töömaailmas hakkama saada, on vaja end pidevalt täiendada ja muutustega kohaneda. Noore jaoks on töömaa-ilm aga koht, kuhu ta suundub esmakordselt. Kõik, mis seal sünnib, tekitab ootusärevust ja pisut ehk ka hirmu. Noorel inimesel tekib tööellu astumise eel terve hulk küsimusi: kuidas karjääriinfos orienteeruda, kust töökogemusi hankida, miks makse tuleb maksta, kuidas ohutult töötada, millele tuleb töölepingut sõlmides tähelepanu pöörata, mis on ettevõtlus ja kas ettevõtlikkus on õpitav, kuidas tööintervjuul käituda ja tööläbirääkimisi pidada, mida enda juures arendada, kuidas end tööeluks ette valmistada, kust alustada jne.

Noored otsivad sissepääsu töömaailma. Nende ettevalmistamine tööeluks on mitme-tahuline. Olulist rolli mängivad nii haridus, nõustamine, praktilised kogemused kui ka info. Mida paremini noori tööeluks ette valmistada, seda sujuvam ja teadlikum on nende sisenemine sellesse ellu, seda rahulolevam on noor oma valikute ja karjääriga ning seda rahulolevam on omakorda ühiskond.

Käesolev väljaanne on mõeldud eelkõige metoodiliseks abivahendiks noorsootöötaja-tele, karjäärinõustajatele ja õpetajatele, kes käsitlevad noortega töömaailma puudutavaid teemasid.

Juhendmaterjali on koondatud kolmteist teemat, mida noortele tööelu eri külgi tutvus-tades arutada. Iga teema kohta on koostatud lühike teoreetiline ülevaade ning praktiliste harjutuste juhised ja näidisülesanded, mille abil teemat noortega käsitleda. Kasutatud on meetodeid, mis arendavad noorte sotsiaalseid oskusi.

Materjali abil võib üles ehitada tööelu tutvustava koolituse, samuti võib teemasid tööklu-bides, õpitubades või mujal vastavalt ajalistele võimalustele ühekaupa käsitleda. Teemade arutamise järjekorda võib muuta, arvestades konkreetsete noorte huvisid ja vajadusi.

Head pealehakkamist!

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma

1Karjääriinfo

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaKarjääriinfo

1

Eesti Noorsootöö Keskus6

KarjääriinfoÜlevaade teemast

Karjääriinfo on info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest. Seda kasutatakse karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Kar-jääriinfo abil saab inimene teha otsuseid oma elutee kavandamiseks.

Karjääriinfo võib olla statistiline või jutu vormis, seostatud ajaloo, tänapäeva või tulevikusuundumustega.

Majanduse ja tööturu vajadused muutuvad kiiresti. Terveks eluks õpitavaid ameteid jääb järjest vähemaks. Enam pole haruldane, et uue ameti õppimine on möödapääsmatu. Töö-turul ei pruugi samade elukutsete järele pidevat vajadust olla ja varem omandatud kvali-fikatsioon võib osutuda kasutuks, sest uued nõuded eeldavad uusi oskusi. Ka ühe ameti piires muutuvad tehnoloogia ja töökorraldus inimese tööelu jooksul mitmeid kordi.

Karjääriinfo sisaldab andmeid õppimisvõimalustest, tööhõivest, vabadest töökohtadest, kvalifikatsioonist ja töötingimustest. Selle abil saab teha järeldusi, millist tüüpi tööd on võimalik eri valdkondades konkreetses kohas konkreetsel ajal leida. Igal inimesel on vaja laiemat pilti ametite struktuurist, töö olemusest ja sellest, kust leida oma karjäärivalikute tegemiseks vajalikku teavet.

Et nõustajad saaksid nõustada ja karjäärikoordinaatorid koolis karjääriõpet korraldada, on vaja karjääriinfo spetsialiste, kes aitavad nii teistel asjatundjatel kui ka oma klientidel toime tulla ebakindlustundega, mida kiirelt muutuv majandusolukord peale surub.

Olulisim ei olegi mitte kõike teada, vaid osata leida vajalikku infot. Karjääriinfo spetsia-listid saavad selles abiks olla.

Põhjendatud karjäärivalikute tegemiseks on vaja usaldusväärset teavet tulevikuvõima-lustest. Seega on ka oskused uurida, analüüsida ja õigeid küsimusi esitada tulemuslike karjäärivalikute huvides asendamatud. Oskused, mida inimesed vajavad selleks, et oma elu korraldamisel suurt hulka teavet koguda, hinnata ja liigendada, saab kokku võtta ühise nimetajaga – see on infokirjaoskus.

Tehnoloogia on avanud uusi töövõimalusi. See omakorda on pannud inimesi otsima oma karjäärivalikute tegemiseks abi sageli väga suure mahuga info hulgast. Kasvanud infohulk on osa inimesi aidanud, kuid teised halvanud. Karjääriinfo spetsialisti üks ülesanne on aidata info üleküllusest halvatud taas jalgadele.

Karjääriinfo spetsialistid vahendavad noortele teavet suulises või elektroonilises suhtluses personaalselt, mitmesugustel infoüritustel ja trükitud, elektrooniliste või muude mater-jalide kaudu.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Karjääriinfo

1

Eesti Noorsootöö Keskus 7

Lisainfo

Karjääriplaneerimist puudutavat teavet leiab noor veebilehelt www.rajaleidja.ee. Seal vastatakse hea meelega ka infopäringutele ja küsimustele, mis on tekkinud seoses edasiõppimise, töömaailma või enesetäiendamisega. Igas maakonnas on ka teavitamis- ja nõustamiskeskused, kuhu noor saab pöörduda.Samalt veebilehelt leiab teavet ja tuge ka noore suunaja, kes soovib info otsimisel ja karjääriplaneeri-misel abiks olla (vt www.rajaleidja.ee/suunaja).Hulgaliselt harjutusi on internetiaadressil www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Infoteejuht/RL_harjutusel_lehel.pdf.

Teema käsitlemine noortegaKarjääriinfo

Eesmärgid:

Noor teab, mis on infovajadus »

teab, et info hindamiseks on vaja sellesse kriitiliselt suhtuda »

mõistab, mis on infomüra »

teab, kuidas infomüra võib mõjutada info otsimist ja hindamist »

oskab oma infovajaduse väljaselgitamiseks infot otsida »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:

Noortele peaks selgitama karjääriinfo olemust (vt teksti eelmisel lehel) ja infokirjaoskuse (s.o infovajaduse analüüsi, info otsimise ja hinda-mise) põhitõdesid; peab teadma, mis on infomüra, kuidas see tekib ja kuidas raskendab infos orienteerumist.

Märksõnad

karjääriinfo• infovajadus• info hindamine• info otsimine• infomüra•

Vajalikud vahendid

soovitatavalt detailirohke • tekst mõne ameti kohtatöölehed igale rühmale• kirjutusvahendid•

Aeg: 50 minutit

soojendusharjutus infomüra • kohta10–20 minutitinfovajaduse analüüsi • harjutusumbes 30 minutitvajaduse korral võib kasu-• tada ka eraldi harjutustena


1


Teema käsitluse tutvustus (soojendusharjutus)

Infomüra

Paluge osalejatel ukse taha minna. Hea, kui mõni osaleja jääb ruumi n-ö vaatlejaks. Esi-mene mängija tuleb ruumi tagasi ja mängujuht loeb talle loo ette. Lugu ei ole eriti pikk, see sisaldab arve, nimesid, tegevust, tagajärgi jne. Kutsutakse sisse teine mängija ja nüüd on esimese mängija kord rääkida talle kuuldud lugu. Seejärel tuleb ruumi kolmas mängija ja teine räägib talle loo jne. Kui kõik on saanud lugu jutustada, loeb mängujuht ette loo originaalversiooni. Järgneb analüüs.

Õpitu analüüs

Mis juhtus originaallooga? • Kas mõni fakt jäi üldse samaks?Miks lugu nii palju muutus?

Kui reaalse situatsiooniga on tegemist? • Kas kuuldud lugudega juhtub tihti samamoodi?

Mis kuulamise ajal juhtus? • Miks osa teksti läks meelest või muutus teistsuguseks? Kuidas on sellega seotud kuulamisoskus?

Mis oleks aidanud lugu tõesemalt edasi rääkida? • Kui paljud kuulajatest esitasid kuulamise käigus küsimusi?

Mängujuht selgitab, mis on infomüra, kuidas see tekib ja kuidas raskendab • infos orienteerumist.


1


Teema käsitluse tutvustus

Kuumaõhupall

Paluge noortel jaguneda väiksematesse rühmadesse. Seejärel jutustage neile lugu:

„Kuus inimest on lõksus õhupallis, mis hakkab vaikselt Atlandi ookeani kukkuma. Päästeteenistus on kohal, kuid kurb tõsiasi on see, et päästa jõutakse vaid kaks inimest.”

Rühmas tuleb otsustada, millised järgmistest inimestest te päästate.

Rühmas tuleb otsustada, millises järjekorras peaksid ülejäänud inimesed alla hüppama.

Pange otsused kirja.

Tagasisideringis põhjendage oma otsuseid.

Inimesed õhupallis:noor arst, kes avas hiljuti praksise• kahe lapsega üksikvanem• preester, kes on käinud misjonäritööd tegemas• vanem naisterahvas, kellel on südamerike• keskealine meesterahvas, kes on olnud viimased kolm aastat töötu• jurist, kes on spetsialiseerunud koduvägivalla juhtumitele•

Kui rühmad on oma valikud teinud ja ära põhjendanud, selgitage tegelikku olukorda.

Arst on 31aastane, tema tegevusluba on peatatud kahtlaste asjaolude ilmnemise tõttu praksises ja arstiteaduskonna lõpetamine õnnestus tal alles kolmandal korral.

Üksikvanem on meesterahvas, kelle lapsed on sotsiaalhoolekanne ära võtnud, tal on alko-holiprobleem, ta on olnud varguse pärast vanglas ja praegu on ta töötu.

Preester on töötanud Aafrikas ja aidanud seal orbusid. Parajasti on ta teel Etioopiasse, kodus olles pühendab oma aja kodututele.


1


Vanem naisterahvas on 60aastane ja tal on õnnestunud just saada südamesiirdamise ope-ratsioonile. Ta on tegelnud heategevusega ja aidanud kodututele raha koguda.

Töötu meesterahvas on 33aastane ja töötu seepärast, et on viimased kolm aastat oma kolme väikese lapse eest hoolitsenud; tema naine jättis ta just maha. Tal on inseneriharidus.

Jurist pakub õigusabi väikese sissetulekuga perekondadele ja on aidanud sisse nõuda üle 22 000 krooni väärtuses hüvitisi.

Õpitu analüüs

Mängijad mõistavad korrektse taustteabe olemasolu ja infovajaduse täpsustamise • tähtsust.Paluge noortel tuua näiteid juhustest oma elus, kus puudulik info on viinud valede • otsusteni.Paluge noortel tuua oma elust vastupidiseid näiteid, kus asjakohane ja õigeaegne info • on aidanud teha vajalikke otsuseid.Mida on vaja selleks teha, et õigel ajal õiget infot saada?• Kuidas noored tavaliselt oma otsuseid teevad?• Kui palju näevad noored enne tähtsate otsuste langetamist vaeva piisava hulga vajaliku • info otsimisega? Mis teeb infootsimise raskeks?Milline on nende jaoks tõeliselt tähtis otsus, mille jaoks nad infot vajaksid? • Kas vajalikku infot on kerge leida? Kes võiks aidata neil infos orienteeruda? Tutvustage võimaliku abistajana karjääriinfo spetsialisti. Uurige ka noorte teadlikkust • portaalist rajaleidja.ee ja andke teada, et sealt võib leida palju kasulikku teavet. Võite anda noortele väikese iseseisva ülesande leida sellelt veebilehelt teavet tähtsa otsuse langetamiseks, mida nad enne mainisid.


1


Tööleht:

Kuumaõhupall

Kuus inimest on lõksus õhupallis, mis hakkab vaikselt Atlandi ookeani kukkuma. Pääste-teenistus on kohal, kuid kurb tõsiasi on see, et päästa jõutakse vaid kaks inimest.

Rühmas tuleb otsustada, millised järgmistest inimestest te päästate.

Rühmas tuleb otsustada, millises järjekorras peaksid ülejäänud inimesed alla hüppama.

Pange otsused kirja.

Tagasisideringis põhjendage oma otsuseid.

Inimesed õhupallis:noor arst, kes avas hiljuti praksise• kahe lapsega üksikvanem• preester, kes on käinud misjonäritööd tegemas• vanem naisterahvas, kellel on südamerike• keskealine meesterahvas, kes on olnud viimased kolm aastat töötu• jurist, kes on spetsialiseerunud koduvägivalla juhtumitele•


1


Esimesena päästame

Teisena päästame

Alla hüppavad:

1.

2.

3.

4.

Põhjendused:


2Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaKompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

2


Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldusÜlevaade teemast

Tööturg ootab järjest mitmekülgsemaid inimesi, kellel on lisaks headele kutseoskustele ka probleemilahendamis-, analüüsi-, suhtlemis- ja meeskonnatööoskus, keeleoskused, info- ja sidetehnoloogia kasutamise oskus ning veel palju teisi oskusi, mis pole harjumus-pärased. Tööturg ootab kompetentseid töötajaid. Töötaja kompetentsus seisneb tema tööülesannetega toimetulemiseks vajalike teadmiste, oskuste ja pädevuste ehk tegelike õpitulemuste kogumis, s.t nii teoreetilistes teadmistes kui ka praktilistes ja tehnilistes oskustes ning sotsiaalses pädevuses.1

Elukestev õpe on Euroopa Liidu hariduspoliitika strateegiline eesmärk ning samal ajal tööturu- ja sotsiaalpoliitika ja demokraatlike uuenduste võtmeelement. Kui elukestev õpe saab reaalsuseks, aitab see kaasa Euroopa muutumisele kõrge konkurentsieelisega tead-muspõhiseks majanduseks, sotsiaalselt ühtekuuluvaks aktiivseks kodanikuühiskonnaks.2

Euroopas on välja töötatud elukestva õppe võtmepädevused, mis aitavad lahti mõtestada tööturu ootusi nii sinna sisenejale kui ka seal juba pikemat aega tegutsevale inimesele. Pädevuse all mõeldakse teadmiste, oskuste ja suhtumise kombinatsioone. Võtmepäde-vused peaksid kokkuvõttes toetama iga inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Nende pädevuste kaudu saab hinnata enda õpitulemusi. Praeguseks on kirjeldatud kaheksat võtmepädevust, mis kõik on võrd-selt olulised.3

1 Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa ühendused, 2008.2 www.innove.ee3 Võtmepädevused elukestvas õppes – Euroopa lähteraamistik, 2006.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Kompetentsus kui tööturul läbilöömise eeldus

2


1. Emakeeleoskus

Emakeeleoskus on suutlikkus väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arva-musi nii suuliselt kui ka kirjalikult ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erine-vates ühiskondlikes ning kultuurilistes situatsioonides nii koolis, tööl, kodus kui ka vabal ajal. Emakeeleoskus eeldab teadmisi sõnavarast, funktsionaalsest grammatikast ja keele funktsioonidest. Pädevus eeldab suulise ja kirjaliku suhtlemise oskust mitmesugustes suhtlussituatsioonides ja oskust oma suhtlusviisi jälgida ning kohandada seda vastavalt olukorra nõuetele. Samuti eeldab emakeeleoskus suutlikkust eristada ja kasutada eri liiki tekste, otsida, koguda ja töödelda teavet, kasutada abivahendeid ning oma suulisi ja kirja-likke argumente veenvalt ja kontekstikohaselt sõnastada ja väljendada.

2. Võõrkeelteoskus

Võõrkeelteoskus on suutlikkus mõista, väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides koolis, tööl, kodus ja vabal ajal. Samuti hõlmab võõrkeelteoskus selliseid oskusi nagu suhtluse vahendamine ja kultuuridevaheliste erinevuste mõistmine. Võõr-keelteoskus eeldab teadmisi sõnavarast ja funktsionaalsest grammatikast ning verbaalse suhtluse peamiste liikide ja registrite tundmist. Olulised on ka teadmised ühiskonnas kehtivate tavade, kultuuri ja keelte variatiivsuse kohta. Vajalikud põhioskused hõlmavad suutlikkust mõista kõnet, algatada, jätkata ja lõpetada vestlusi ning lugeda, mõista ja luua tekste, lähtuvalt isiklikest vajadustest.

3. Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest

A. Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahen-dada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Matemaatikapädevus hõlmab võimet ja soovi kasutada matemaatilisi mõttemeetodeid (loogikat ja ruumilist mõtlemist) ja esitusviise (valemid, mudelid, skeemid, graafikud). Matemaatikaalased vajalikud tead-mised hõlmavad head numbrite, mõõtesüsteemide, struktuuride, põhitehete ja matemaa-tiliste esitusviiside tundmist, arusaamist matemaatilistest terminitest ja mõistetest ning küsimustest, millele matemaatika võib aidata vastuseid leida. Vajalikud oskused on mate-maatika põhiprintsiipide ja -protsesside rakendamine igapäevastes olukordades kodus ja tööl ning võime järgida ja hinnata argumentatsiooni.


2


B. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogiapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduslik pädevus ja tehnoloogiapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest. Teaduses ja tehnoloogias hõlmavad põhiteadmised looduse põhi-printsiipide, põhiliste teaduslike mõistete, põhimõtete ja meetodite, tehnoloogia ja teh-noloogiliste toodete ja protsesside tundmist ning teaduse ja tehnoloogia poolt loodusele avalduva mõju mõistmist. Põhioskused on võime kasutada tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning teaduslikke andmeid teatava eesmärgi saavutamiseks või teatava tõenditel põhineva otsuse või järelduse tegemiseks. Pädevust iseloomustav suhtumine põhineb kriitikameelel ja uudishimul, huvitumisel eetilistest küsimustest ning turvalisuse ja jätku-suutlikkuse tähtsakspidamisel, eelkõige nendes küsimustes, mis käsitlevad teaduslikku ja tehnoloogilist arengut inimese enda, tema pere, kogukonna ja globaalsest seisukohast.

4. Infotehnoloogiline pädevus

Infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt info-ühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui ka suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamistel info- ja sidetehnoloogia alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõr-kudes osalemine interneti teel. Oluline on mõista, kuidas infotehnoloogia toetab loo-mingulisust ja uuendustegevust, suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe paikapidavusse ja usaldusväärsusesse ning olla teadlik infotehnoloogia interaktiivse kasutamise õiguslikest ja eetilistest põhimõtetest. Pädevust aitab arendada huvi osaleda võrkudes ja ühendustes kultuurilistel, sotsiaalsetel ja/või ametialastel eesmärkidel.

5. Õppimisoskus

Õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enese-kindlus. Õppimisoskuse omandamiseks on vaja, et õppija teaks, milliseid õpistrateegiaid ta eelistab, ja saaks nendest strateegiatest aru, mõistaks oma oskuste ja kvalifikatsioonide tugevaid ja nõrku külgi ning oleks suuteline leidma haridus- ja koolitusvõimalusi ning sobivaid juhendajaid ja/või toetajaid. Õppijad peavad suutma töötada iseseisvalt, näi-dates üles enesedistsipliini, aga teha õppeprotsessis ka kollektiivset tööd, kasutada ära heterogeense rühma eeliseid ning jagada omandatud teadmisi.


2


6. Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Need personaalsed, isikutevahelised ja kultuuridevahelised pädevused hõlmavad kõiki käitumisviise, mis võimaldavad inimestel osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt sotsiaalses ja tööelus ning eelkõige aina mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas ja vajaduse korral lahendada konflikte. Isiklik ja sotsiaalne heaolu nõuab, et inimene tunneks võimalusi optimaalse füüsilise ja vaimse tervise saavutamiseks ning teaks, kuidas tervislikud eluvii-sid saavad sellele kaasa aidata. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Pädevus eeldab oskust suhelda konstruktiivselt erinevates keskkon-dades, olla salliv, väljendada ja mõista eri seisukohti, pidada veenvalt läbirääkimisi ning tunda empaatiat. Inimesed peaksid huvituma sotsiaal-majanduslikust arengust, kultuu-ridevahelisest suhtlemisest ja väärtushinnangute mitmekesisusest, tundma austust teiste vastu ning olema valmis eelarvamuste kõrvalejätmiseks ja kompromissideks. Kodaniku-pädevus põhineb teadmistel demokraatia, õigluse, võrdsuse, kodakondsuse ja kodaniku-õiguste kohta. See hõlmab teadmisi kaasaja sündmustest, samuti peamistest sündmustest ja suundumustest oma riigi, Euroopa ja maailma ajaloos. Oluline on kriitiline ja loomin-guline mõtlemine ning konstruktiivne osalemine kogukonna tegevuses ja otsustamises kõigil tasanditel kohalikust riikliku ja Euroopa tasandini, eelkõige hääletamise teel.

7. Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eel-dab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. Vajalikud teadmised hõlmavad võimet teha kindlaks olemasolevad võimalused isiklikus elus, kutsealal ja äritegevuses, sealhulgas üldisemat arusaamist elu- ja töökeskkonnast: teadmised majanduse toimi-misest ja tööandja või organisatsiooni võimalustest ja probleemidest. Vajalikud oskused on aktiivne projektijuhtimine, tõhus esindamine ja läbirääkimiste pidamine ning oskus töötada nii üksi kui ka töörühma liikmena. Väga oluline on võime mõista oma tugevaid ja nõrku külgi ning hinnata ja võtta õigustatud riske. Ettevõtlikku suhtumist iseloomus-tab algatusvõime, aktiivsus, iseseisvus ja uuendusmeelsus isiklikus, töö- ja ühiskondlikus elus.


2


8. Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mit-mesuguste vahenditega – muusikat, lava- ja kujutavat kunsti, kirjandust. Kultuurilised teadmised seisnevad teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. Tähtis on mõista Euroopa ja maailma teiste regioonide kultuu-rilist ja keelelist mitmekesisust, vajadust seda säilitada ning esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus. Oskused on seotud nii mõistmise kui ka väljendusega: nii oskus hinnata ja nautida kunstiteoseid ja -sündmusi kui ka eneseväljendus mitmete vahendite kaudu, lähtudes inimese kaasasündinud võimetest. Samuti on tähtis osata seostada oma isiklikke loomingulisi ja eneseväljenduslikke seisukohti teiste arvamusega ning leida ja realiseerida kultuuritegevuse sotsiaalseid ja majanduslikke võimalusi. Oluline on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise väljenduse mitmekesisuse vastu.

Need on pädevused, mida iga inimene saab enda juures arendada, et suurendada kon-kurentsivõimet tööturul.


2


Teema käsitlemine noortega: Võtmepädevused tööturu uste avamiseks

Eesmärgid:

noor teab võtmepädevuste sisu ja seda, kuidas neid arendada (sh noorsoo- »töös osalemise kaudu)

saab aru võtmepädevuste seosest tööturu vajaduste ja ootustega »

oskab analüüsida enda pädevusi »

mõistab õpieesmärkide seadmise vajalikkust oma pädevuste arendami- »sel ja teab eri võimalusi, kuidas pädevusi enda juures arendada


Tutvuge enne võtmepädevustega ja elukestva õppe põhimõtetega; valmistage ette kaardid rühmatöö ülesannetega – lõigake kaardid välja ning kleepige võtmepädevuse tutvustus ühele ja rühmatöö ülesanne teisele poolele.

Märksõnad

kompetentsus• võtmepädevused• enese arendamise vajadus• elukestev õpe•

Vajalikud vahendid

8 suurt paberit plakatite jaoks• markerid• kaardid võtmepädevuse • tutvustuse ja rühmatöö ülesandegaametisildid• paljundatud tööleht „Võti • töömaailma” igale osalejale

Aeg: 120 minutit.


2



Tutvustage elukestva õppe põhimõtet ja enda kompetentsuse pideva arendamise vajadust. Selgitage noortele, et tööturg ootab mitmekülgselt pädevaid inimesi. Rääkige, et Euroopa Liidus on välja töötatud kaheksa võtmepädevust, mida inimesed võiksid elu jooksul enda juures arendada, et tööturul konkurentsivõimelisena püsida. Öelge noortele, et ka nemad saavad võtmepädevuste arendamise teel suurendada enda konkurentsivõimet tööturule sisenemiseks.

Paluge moodustada kaheksa rühma, üks rühm iga pädevuse kohta. Kutsuge igast rühmast enda juurde üks esindaja, kes tõmbab oma rühmale ühe kaardi.

Selgitage, et kaardi ühel küljel tutvustatakse üht võtmepädevust ja teisel küljel on rüh-male mõeldud ülesanne, mis tuleb ühiselt täita.

Andke rühmadele kaardiga tutvumiseks ja ülesannete täitmiseks 20 minutit aega.

Rühmatöö ajal asetage noortele nähtavasse kohta mõned ametinimetustega sildid.

ARST• KASVATAJA• ADVOKAAT• ELEKTRIK•

Töö lõppedes andke igaühele tööleht „Võti töömaailma”. Seda täidetakse esitluste ajal iga võtmepädevuse kohta, et tekiks terviklik ülevaade kõigist pädevustest. Sinna kirjutatakse võtmepädevuse nimetus, kõige olulisemad märksõnad, mis on seotud selle võtmepädevu-sega, ja mõtted, kuidas pädevust saaks arendada. Andke iga rühma esindajale 1–2 minutit rühmatöö ettekandmiseks. Iga ettekande lõpus paluge iga väljapandud ametisildi juures nimetada, millistes tööülesannetes peab ametipidaja tutvustatud pädevust kasutama.

Kui kõik ettekanded on kuulatud ja töölehed täidetud, paluge igaühel hetkeks mõelda, kui palju punkte ta viie punkti skaalal (5 – max, 1 – min) iga pädevuse kohta endale annaks. Nimetage väikeste pauside järel kõik pädevused uuesti ja andke pärast iga päde-vust aega endale hinnangu andmiseks. Hinnangu võivad noored märkida töölehele „Võti töömaailma”.


2


Õpitu analüüs

Alustuseks küsige, kui olulised tunduvad võtmepädevused tööturul hakkamasaamiseks.Kui olulised on teie arvates võtmepädevused selleks, et tööturul edukalt hakkama • saada?Mis tunne on enda juures pädevusi hinnata?• Kui keegi andis ennast hinnates mõnele pädevusele maksimumhinde, siis kas see • tähendab, et seda pädevust polegi vaja rohkem arendada?Milliseid tegevusvõimalusi teate, mille kaudu on pädevusi huvitav arendada?•

Iga kaardi peal oli ka üks pädevusega seotud probleem. Milline probleem tundus teile tõsine, millega peaks tegelema? • Kuivõrd see probleem teid või teie sõpruskonda puudutab? • Mida saaks ära teha probleemi vähendamiseks?•

Lisainfo

Noori võib suunata kirjutama teemantluuletust ehk cinquain’i, mis koosneb viiest reast ja teeb noortele töö lihtsamaks (emakeeleoskust puudutava pädevuse raames):

nimisõnaomadussõna, omadussõnategusõna, tegusõna, tegusõnaneljasõnaline lause,nimisõna

Viimane nimisõna on esimese nimisõna sünonüüm ehk ümberütlev sõna. Kõik sõnad peavad olema antud valdkonnaga seotud, käsitletud teemat kokku võtvad.


2


Emakeeleoskus

Kirjeldus: suutlikkus väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult ning suhelda keeleliselt kohasel viisil ja loovalt erinevates ühiskondlikes ja kultuurilistes olukordades nii koolis, tööl, kodus kui ka vabal ajal.

Probleem: Euroopa Liidus on üsna palju noori, kes ei oska lugeda. See takistab ka edasist õppimist ja enese arendamist.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu emakeeleoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause luuletus emakeele rollist illustreeriv pilt

Lühike promotekst, mis selgitaks: mis oskusega on tegemist miks seda vaja on kuidas see aitab tööturule siseneda toimingud, kus seda oskust kasutatakse õpetussõnad, kuidas seda oskust saab

arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Võõrkeelteoskus

Kirjeldus: suutlikkus mõista, väljendada ja tõlgendada mõtteid, tundeid, fakte ja arvamusi nii suuliselt kui ka kirjalikult mitmesugustes sotsiaalsetes ja kultuurilistes situatsioonides koolis, tööl, kodus ja vabal ajal. Samuti hõlmab võõrkeelteoskus selliseid oskusi nagu suhtluse vahendamine ja kultuuridevaheliste erinevuste mõistmine.

Probleem: võõrkeelteoskuse puudumine muudab teiste rahvustega suhtlemise keeruliseks ja on takistuseks piiriüleses ehk teistesse riikidesse liikumises (reisimisel, õppimisel, töötamisel, vabatahtlikus noorsootöös jms).

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu võõrkeelteoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause üks lause (nt „Mis su nimi on?”) nii paljudes

keeltes, kui te teate illustreeriv pilt




2


Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest

Kirjeldus: A. Matemaatikapädevus on oskus arendada ja rakendada matemaatilist mõtlemist, et lahendada mitmesuguseid igapäevaelus tekkivaid küsimusi. Vajalikud oskused on matemaatika põhiprintsiip-ide ja -protsesside rakendamine igapäevastes olukordades kodus ja tööl ning võime järgida ja hinnata argumentatsiooni. B. Teaduslik pädevus osutab võimele ja soovile rakendada loodusnähtuste selgitamiseks kasutatavaid teadmisi ja meetodeid probleemide identifitseerimiseks ning tõenditel põhinevate järelduste tegemiseks. Tehnoloogiapädevuse all mõistetakse nende teadmiste ja meetodite rakendamist inimeste soovide või vajaduste teenistusse. Teaduslik pädevus ja tehnoloogiapädevus eeldavad arusaamist inimtegevuse põhjustatud muutustest ja üksikisiku vastutusest.

Probleem: noored ei tunne piisavalt huvi tehnika ja teaduse vastu.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu matemaatika-, teadus- ja tehnoloogiaoskuste tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist:= lööklause= ajatelg teaduse ja tehnoloogia avastustest (märkige 6–8 avastust; mida täpsema ajatelje koostate, seda parem)= illustreeriv pilt

Lühike promotekst, mis selgitaks:= mis oskusega on tegemist= miks seda vaja on= kuidas see aitab tööturule siseneda= toimingud, kus seda oskust kasutatakse= õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid

Infotehnoloogiline pädevus

Kirjeldus: infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui ka suhtlemise eesmärgil. Oluline on mõista, kuidas infotehnoloogia toetab loomingulisust ja uuendustegevust, suhtuda kriitiliselt saadaoleva teabe paikapidavusse ja usaldusväärsusesse ning olla teadlik infotehnoloogia interaktiivse kasutamise õiguslikest ja eetilistest põhimõtetest.

Probleem: noored ei oska end internetivägivalla eest alati piisavalt hästi kaitsta.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu infotehnoloogilise pädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist:= lööklause= esikümme netiportaalidest, mida noored kõige enam kasutavad (te kõik peate pingereaga nõustuma)= illustreeriv pilt

Lühike promotekst, mis selgitaks:= mis oskusega on tegemist= miks seda vaja on= kuidas see aitab tööturule siseneda= toimingud, kus seda oskust kasutatakse= õpetussõnad, kuidas seda oskust saab arendada nii, et noored seda teha tahaksid


2


Õppimisoskus

Kirjeldus: õppimisoskus on järjepidev teadmiste omandamise oskus. Pädevus eeldab teadlikkust oma õpiprotsessist, vajadustest ja võimalustest ning oskust kõrvaldada takistused eduka õppimise teelt. Pädevuse omandamisel mängivad esmatähtsat rolli motiveeritus ja enesekindlus. Õppijad peavad suutma töötada iseseisvalt, näidates üles enesedistsipliini, aga teha õppep-rotsessis ka kollektiivset ehk meeskonnatööd.

Probleem: paljud noored jätavad haridustee pooleli, omandamata sageli isegi põhiharidust või kutset.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu õppimisoskuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause kirjeldage või kasutage plakatil kaht erinevat

õppimismeetodit, mis on lahedad ja aitavad teil uutest asjadest hästi aru saada (nt mõistekaart)

illustreeriv pilt



Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Kirjeldus: need personaalsed, isikutevahelised ja kultuuridevahelised pädevused hõlmavad kõiki käitumisviise, mis võimaldavad inimestel osaleda tõhusalt ja konstruktiivselt sotsiaalses ja tööelus ning eelkõige aina mitmekesisemaks muutuvas ühiskonnas ja vajaduse korral lahendada konflikte. Edukaks inimestevaheliseks suhtlemiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks tuleb mõista eri ühiskondades ja keskkondades (nt tööl) üldiselt kehtivaid käitumisreegleid. Kodani-kupädevus põhineb teadmistel demokraatia, õigluse, võrdsuse, kodakondsuse ja kodanikuõi-guste kohta.

Probleem: noortele heidetakse ette käitumisprob-leeme, suutmatust tulla toime pingete ja kriitikaga, kohanematust normide ja reeglitega, huvipuudust poliitika ja osalemise vastu ühiskonda edendavas tegevuses jms.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu sotsiaalsete oskuste ja kodanikupädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause küsige iga rühma käest üks iseloomulik

omadus või tegevus (erinevad), mis kuulub hea kodaniku juurde. Moodustage hea kodaniku õpetus, alustades näiteks nii: „Hea kodanik on…”

illustreeriv pilt




2


Algatusvõime ja ettevõtlikkus

Kirjeldus: algatusvõime ja ettevõtlikkus viitab inimese võimele mõtteid tegudeks muuta. See eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust ja riskivalmidust, samuti oskust kavandada ja läbi viia oma eesmärkide saavutamist võimaldavaid projekte. Vajalikud teadmised hõlmavad võimet teha kindlaks olemasolevad võimalused isiklikus elus, kutsealal ja äritegevuses, sealhulgas üldisemat arusaamist elu- ja töökeskkonnast. Ettevõtlikku suhtumist iseloomustab algatus-võime, aktiivsus, iseseisvus ja uuendusmeelsus isiklikus, töö- ja ühiskondlikus elus.

Probleem: vähe on noori, kes loovad ise ettevõtteid ja töökohti.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu algatusvõime ja ettevõtlikkuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause valige tähestikust kümme tähte ja kirjutage iga

tähte algustähena kasutades kokku kümme sõna, mis on seotud algatusvõime või ettevõtlikkusega. Peate neid sõnu plakatil ära kasutama leidlikul moel

illustreeriv pilt



Kultuuriteadlikkus ja -pädevus

Kirjeldus: oskus pidada tähtsaks ideede, kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendust mitmesuguste vahenditega – muusikat, lava- ja kujutavat kunsti, kirjandust. Kultuurilised teadmised seisnevad teadlikkuses kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. Tähtis on mõista Euroopa ja teiste maailma regioonide kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, vajadust seda säilitada ning esteetiliste tegurite olulisust igapäevaelus. Oluline on avatud suhtumine ja lugupidamine kultuurilise väljenduse mitmekesisuse vastu.

Probleem: sage on sallimatus teatud rahvuste või rasside või teatud ühiskonnarühmadesse kuuluvate inimeste suhtes.

Ülesanne

Koostage plakat, mis juhiks noorte tähelepanu kultuuriteadlikkuse ja -pädevuse tähtsusele (mõelge lahedatele reklaamplakatitele, mida te olete näinud ja mis on teie pilku püüdnud). Eesmärk on näidata, et selle võtmepädevuse arendamine aitab avada uksi töömaailmas.

AGA plakatilt peab leidma kindlasti järgmist: lööklause iseloomustage kolme rahvust, keda te tunnete,

tuues välja nende sarnasused ja erinevused illustreeriv pilt




2


Nimetus:

Märksõnad:

Arendamisvõimalused:

Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:

Nimetus:

Märksõnad:


Hinnang:


3Karjääriplaneerimine

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaKarjääriplaneerimine

3


KarjääriplaneerimineÜlevaade teemast

Karjääriplaneerimine on inimese karjääri kujundavate elusündmuste juhtimise protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutsevalikuks, tööleminekuks või teisteks elumuutusteks, kasutades süsteemset lähenemist ja arvestades kõikide elurollidega.

Karjääriplaneerimisest saab rääkida kahes tähenduses:

Kitsamas tähenduses on see isikliku karjääri kavandamine ühe asutuse või elukutse raa-mes. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta.

Laiemas tähenduses on see kestev protsess, mille mõte on enese ettevalmistamine elu-kutsevalikuks, tööleminekuks või üldse elumuutusteks, arvestades eri elurolle. Laiemas tähenduses kujutatakse karjääri ette teena, mille kulgemist üldiselt teatakse, kuid mille käänakud võivad tuua ootamatusi ja ebameeldivusi, aga ka meeldivaid üllatusi.

Karjääriplaneerimise etapid

1. EnesetundmineTundes enda omadusi (temperament, võimed, iseloom, väärtused jt isiksuseomadused), saab teha häid otsuseid.

2. Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmineMida rohkem on infot ümbritseva maailma võimaluste kohta, seda rikkalikum on valik otsuste tegemisel.

3. Planeerimine ja otsustaminePlaneerides seob inimene oma isiksuseomadused ja keskkonna võimalused ühtseks tervikuks ning võtab vastu otsuse, mille põhjal asub tegutsema. Otsuste langetamisele järgneb tegutsemine ja analüüsimine. Vajaduse korral tuleb otsust korrigeerida ja tegut-seda vastavalt sellele.

Hea on kirja panna eri aspektid, mida peetakse tulevase karjääri juures oluliseks. Selline planeerimine aitab selgemalt määratleda, millist tööd soovitakse tulevikus teha. Vas-tust tasub otsida küsimustele, millised on parimad oskused ja tugevad küljed, millised

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Karjääriplaneerimine

3


on lemmiktegevusalad (keskkond, sport, haridus vms), milline peaks töökoht olema (kus see peaks asuma, kas peaks võimaldama väljas või sees tegutsemist, välisreise vms), millega asutuses, kuhu soovitakse tööle minna, tegeldaks, millised peaksid töökaaslased olema, millised peaksid olema kliendid või inimesed, keda tahetakse aidata, millised on peamised eesmärgid (kuhu jõuda tahetakse, mida kujutatakse end tegemas viie aasta pärast), milline peaks olema palgatase. Oluline on mõelda enda huvidele, oskustele, võimetele, soovidele, aga ka võimalustele.

Karjäärinõustamine toetab inimesi karjääri kujundamisega seotud otsuste tegemi-sel ja elluviimisel. Nõustamisel kõneldakse elukutse-, õppimis- ja töökohavalikutega seonduvast.

Karjäärinõustamine võib kasulik olla eelkõige siis, kuipole tööks vajalikku väljaõpet• pole töökogemust ja teadmised töömaailmast vajaksid täiendamist• on soov hinnata oma eeldusi kutsevaliku tegemiseks, sobiva koolituse ja töö leidmiseks• on soov saada nõuandeid tulemuslikumaks tööotsimiseks•

Karjäärinõustamine toimub individuaalselt või grupitööna. Individuaalne nõustamine kestab tavaliselt umbes tund aega ning selles osaleb noor ja karjäärinõustaja. Grupinõus-tamisest võtab osa 8–16 inimest. Grupinõustamisel on võimalik õppida teiste koge-mustest ja jagada enda omasid, arendada koostöö- ja eneseväljendusoskusi ning saada grupikaaslastelt tuge.

Mida karjäärinõustamisel tehakse?Jagatakse teavet tööturul toimuvast, õppimisvõimalustest, elukutsetele esitatavatest • nõuetest ja tööotsimisallikatestTäpsustatakse õppimis- ja töösoove• Hinnatakse nii olemasolevaid kui ka arendamist vajavaid teadmisi ja oskusi• Kavandatakse edaspidist tegevust ja tööotsinguid• Hinnatakse testide abil oma kutsesobivust ja isiksuseomadusi – see aitab välja selgi-• tada tugevamad küljed

Pärast karjäärinõustamist nooroskab paremini hinnata enda eeldusi ja võimalusi tööturul• orienteerub õppimisvõimalustes, mis aitavad tal valikuid teha• suudab teha sobivamaid elukutse- ja töövaliku otsuseid• omab paremaid teadmisi ja oskusi tööotsinguks – oskab koostada CVd ja motivatsioo-• nikirja ning valmistuda tööintervjuuksoskab oma karjääri pikemaks ajaks planeerida•


3


Noortele pakutakse karjäärinõustamisteenust teavitamis- ja nõustamiskeskustes, kus korraldatakse individuaalset ja grupinõustamist, viiakse läbi noortele huvipakkuvaid koolitusi ja töötube, tehakse karjäärinõustamise teste ja muud.

Samuti pakub karjäärinõustamisteenust Töötukassa. Töötukassas on noorte toetamiseks ellu kutsutud ka tööklubid.

Tööklubi on mõeldud 15–24aastastele noortele. Seal pakutakse noortele lisavõimalusi hankida teavet tööturul toimuvast. Tööklubis saab koostada CVd, õppida käituma töö-intervjuul, vahetada teiste klubilistega kogemusi jne. Korraga osaleb klubis 3–15 noort. Kokku saadakse üks kord nädalas nelja nädala vältel ning iga kokkusaamine koosneb teoreetilisest osast ja praktilisest tegevusest. Igal tööklubi sessioonil käsitletakse vähemalt üht järgmistest teemadest: CV koostamine, tööotsimise tõhusad moodused, ametifilmid ja kutsemapid, karjäärivõimalused, Euroopa tööturg, välismaal töötamise kogemused.

Et hoida üleval noorte huvi ja motivatsiooni aktiivselt kaasa töötada, vahelduvad teoreeti-lised loengud praktilise tegevusega. Otsitakse infot tööpakkumiste ja kutsenõuete kohta, koostatakse mitmesuguseid dokumente (CV, motivatsioonikiri, kaaskiri, töökuulutus), mängitakse läbi konkreetseid olukordi (töövestlus, uuel töökohal käitumine), analüüsi-takse saadud infot ning tehakse isiksuse- ja karjääriplaneerimise teste.

Lisaks tööklubist saadud teadmistele on väga oluline ka sealne omavaheline suhtlemine, kogemuste vahetamine ja üksteise toetamine.

Töötukassa kaudu saavad noored osaleda tööpraktikas. Sel juhul peavad nad aga olema registreerunud töötuks.

Tööpraktika on mõeldud tööoskuste ja -kogemuse omandamiseks. Praktika kestab kuni neli kuud ja sellel osaletakse kuni kaheksa tundi päevas ehk kuni 40 tundi nädalas. 16–17aastane saab praktikal olla kuni seitse tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Praktika ajal peab pidama praktikapäevikut, kus praktikant kirjeldab täidetud tööülesan-deid. Praktikandile makstakse stipendiumi ning tema sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse. Peale selle, et tööpraktika annab oskusi ja kogemusi, võib selle kaudu leida endale ka töökoha.

Lisainfo

Lisateavet karjäärinõustamise kohta saab veebilehtedelt www.rajaleidja.eewww.tootukassa.ee

Teavitamis- ja nõustamiskeskuste kontaktandmed on internetiaadressil www.entk.ee/index.php?id=98&keel=ee


3


Teema käsitlemine noortega: Karjääriplaneerimine

Eesmärgid:

noor teab, millised on olulised aspektid karjääriplaneerimises; »

teab, kust karjääriplaneerimiseks abi otsida; »

oskab enda vaba aja tegevuses näha õpinüanssi. »


Mõelge läbi vastused küsimustele, millele palute noortel vastata; võite küsimusi enne mõne karjäärinõustajaga arutada.


Sissejuhatuseks jagage igale osalejale inimbingo tööleht. Öelge, et osalejad peavad oma-vahel suhtlema ja igaüks üritagu saada kõik mänguväljad täis. Igale mänguvälja ruudule tuleb võtta allkiri ühelt osalejalt, kes vastab ruudul esitatud tingimusele. Kes saab esime-sena kõik mänguväljad täis, on võitnud.

Järgneda võib arutelu teemal, millise mänguvälja ruudu jaoks oli kõige raskem allkirja saada. Võib ka ühiselt kõik küsimused läbi küsida, et näha osalejate üldist tausta.

Järgmiseks paluge noortel istuda ringi. Saatke ringi käima müts. Paluge igal osalejal võtta mütsist üks kokkuvolditud paberitükk, enne piilumata.

Osalejatel on viis minutit aega, et paberitükil olevale küsimusele üheminutiline sorav vas-tus ette valmistada. Reegel on, et teiste juttu korrata ei tohi ja jutt peab olema sorav.

Laske igal osalejal oma jutt rääkida. Pärast iga jutu ärakuulamist jätke paar-kolm minutit kommentaarideks.

Märksõnad

karjääriplaneerimine• edasiõppimine• tööelu• CV•

Vajalikud vahendid

igale osalejale inimbingo • töölehtmüts või anum• lahtilõigatud küsimused• kolm suurt paberit seinale • kinnitamiseks

Aeg: 120 minutit.


3


Kui mõne teema kohta on rohkem kommentaare, siis kirjutage see teema üles ja öelge, et pöördute hiljem selle juurde tagasi.

Kui kõik on oma jutu ette kandnud, pöörduge poolelijäänud küsimuste juurde tagasi.

Viimase harjutusena öelge, et nüüd proovivad osalejad olla ise karjäärinõustajad. Lugege neile ette juhtum.

„Juku on 16aastane. Ta lõpetas kuus kuud tagasi põhikooli. Edasi õppima ta ei läinud. Tal õnnestus alguses ehitusele abitöölisena tööle saada, kuid paar kuud pole seal enam Jukule sobivaid ülesandeid pakkuda olnud ja nüüd on Juku töötu. Mida Juku peaks tegema?”

Paluge noortel kirjutada ettepanekud seinale kleebitud paberitele. Igal paberil on üks küsimus.

Paberid on seinal järgmiste küsimustega:

Homme? Kuu aja pärast? Tulevikus?

Seejärel paluge kolmel õpilasel vastused ette lugeda. Arutage, milliseid lahendusi Juku kõige tõenäolisemalt reaalselt ellu viiks.

Õpitu analüüs

Kui kerge oli teisele inimesele nõu anda?• Mida käsitletud teemast uut teada saadi? Missugune info üllatas?• Missugustele aspektidele noored nüüd karjääri planeerides kindlasti mõtlevad ja soo-• vitavad teistel mõelda?Jagage infot ka tööklubide ja tööpraktika võimaluste kohta.•

Lisainfo

Personalitöötajad hoiatavad: noored esitavad oma CVs Rate’i kontosid ja ebakorrektseid meiliaad-resse – need nüansid ei jäta head muljet. Samuti otsivad personalitöötajad sageli kandidaadi nime Google’i kaudu ja leiavad nõnda palju kommentaare, mida noor on internetis esitanud, tema Face-booki, Rate’i, Orkuti ja muud kontod. Kõik need mõjutavad mulje kujunemist.Personalitöötajad soovitavad: CVsse tasub kirja panna ka hobid ja huvialad, kõik koolivälised aren-davad tegevusalad – need annavad kandidaadist positiivset teavet.


3


Inimbingo tööleht

Püüa leida inimesi, kelle kohta kehtib alljärgnevates lahtrites toodu – vähemalt üks inimene iga mänguvälja ruudu kohta. Kirjuta nende nimed lahtritesse! (või: lase neil oma allkiri kirjutada vastavasse lahtrisse)

On noorte-organisatsiooni liige.

Tal on autojuhiluba. On töötanud töömalevas.

Käib tehnikahuviringis.

Talle meeldib raamatuid lugeda.

Kirjutab luuletusi. Käib kolm või enam korda nädalas trennis.

On olnud müüja.

On/oli õpilas-esinduses.

Annab järeleaitamis-tunde.

Tema tehtud pilt (või foto) on osalenud konkursil.

Talle meeldivad reaalained.

On aidanud kirjutada noorteprojekti.

Vaatab iga päev uudiseid.

Tahab saada näitlejaks.

Talle meeldivad loomad.

On aidanud korral-dada noortele üritusi.

Käib tööl.

Käib vähemalt korra kuus teatris.

On olnud vahetusõpilane välismaal.


3


Tööleht küsimustega:

Milleks on vaja teada oma iseloomu tugevaid külgi?

Milline inimene ei jää töötuks?

Kas noor peaks õppimise kõrvalt töötama? Miks?

Kui suurt palka on mõistlik tööandjalt küsida?

Kust otsida abi CV koostamiseks?

Milline vaba aja tegevus on arendav? Kuidas?

Kellega võiks arutada enda karjääriplaane?

Kas enda juures tuleks arendada pigem tugevaid külgi ja oskuseid või neid, mis on kehvemad? Miks?

Milline peaks olema meiliaadress, mis kirjutatakse CVsse?

Kuidas inimese huvid mõjutavad tema karjäärivalikuid?

Mida saab teha selleks, et vältida töötust?

Kas erialavalikut tehes peaks lähtuma pigem enda huvidest või tööturu vajadustest?

Milliseid praktilisi kogemusi võiks CVs välja tuua töökogemus-tena?

Millise haridusega inimesi tööturg praegu vajab? Miks?

Milliseid eeliseid annab vabatahtlikuna tegutsemine tööturul konkureerimiseks?

Milliselt ametiposit-sioonilt peaks noor oma karjääriteed alustama? Miks?

Kas Rate’i konto aadressi võiks CVsse lisada? Miks?

Milliseid tööeluks vajalikke teadmisi saadakse vabatahtli-kuna laste turvakodus tegutsedes?

Milliseid tööeluks vajalikke oskusi õpitakse korvpalliga tegeldes?

Kas enda jaoks tuleks läbi mõelda, milline peaks olema sinu töökeskkond? Miks?

Mida on enne vaja teada, et osata edasiõppi-miseks õige valik teha?

Millise foto võiks endast tööandjatele saata, kui seda koos CVga palutakse?

Kuidas internetist inimeste kohta leitav info võib mõjutada nende karjääri ja töölesaamist?

Kust saab abi, kui ei oska oma karjääri ja edasiõppimise kohta otsust teha?


4Tööeluks vajalikudkogemused noorsootöökaudu

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

4


Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kauduÜlevaade teemast

Koolist tööellu üle minnes on noor silmitsi tõsiasjaga, et tööturg ootab hästi etteval-mistatud inimesi, kellel on hea, s.t tööturu vajadustele vastav haridus ja mitmeaastane, soovitatavalt erialane töökogemus. Noor ei suuda oma ea tõttu viimast tingimust täita ja satub ebaõiglasesse nõiaringi – töökogemuse saamiseks tuleb tööl käia, töölesaamiseks peab aga töökogemus olema. Probleem pole tegelikult ületamatu. Abi saab pakkuda noorsootöö oma võimalustega. Kui noor mõistab, et töökogemusi on võimalik hankida ka tööl käimata, avaneb talle uskumatult palju arendavaid väljavaateid. Nii saabki noor oma konkurentsivõimet parandada ja pädevust mitmekesiselt arendada noorsootöös osa-ledes ning sealjuures teha seda koolis õppimise kõrvalt. Tööturule sisenemise hetkel võib ta tänu noorsootöös omandatud kogemustele nii mõnegi juba tööturul oleva konkurendi ees olulise eelise saada.

Noorsootöö loob noortele järjest enam huvitavaid tasemekoolituse, perekonna- ja töövä-liseid osalemisvõimalusi paljudes arendavates valdkondades. Noorsootöö sisu on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab nende vaimset ja füüsilist arengut. Noorsootöös osaletakse vabal tahtel ja see loob eelduse, et osalemiseks ollakse sisemiselt motiveeritud. Noorsootöös ei panda hindeid, kuid õppimine toimub sellegipoolest. Noorel avaneb võimalus end paljudes rollides proovile panna, võtta oma tegevuse eest vastutust, õppida ennast ja oma huve tundma. Noorsootöös toimub õppimine mittefor-maalselt, aktiivse osalemise kaudu, ise tehes. Nii on võimalik katsetada ja proovida neid teadmisi ja tõdesid, mida kool on õpetanud, ning uurida huvipakkuvat veel juurde.

Noorsootöös osalemise kaudu kasvab noorte sotsiaalne võrgustik, mis on tööturule sise-nemisel ülimalt kasulik. Peale selle arendab noor oma võtmepädevusi: sotsiaalseid oskusi, kultuuriteadmisi, ettevõtlikkust jne.

Käesoleva teema all tutvustatakse mõningaid noorsootöö võimalusi, milles noor saab enese tundmaõppimise või uute kogemuste hankimise eesmärgil osaleda.

Noorteühendused on ühendused, mis on sündinud noorte endi huvist või vajadusest midagi head või kasulikku korda saata. Noorteühenduses korraldavad noored ise tege-vust, võtavad vastutuse ja õpivad üheskoos tööeluks vajalikke oskusi. Noorteühendused tegutsevad väga paljudes eluvaldkondades, nt keskkonnakaitse, spordi, kultuuri, ettevõt-luse, sotsiaalvaldkonnas ja mujal.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Tööeluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu

4


Suuremad Eesti noorteühendused on järgmised:

Eesti Skautide Ühing – skautlus pakub regulaarset tegevust igas vanuses noortele. Põhi-tegevus toimub salgasüsteemis ja kokku saadakse iga nädal. Tegeldakse noori huvitavate teemadega. Korraldatakse laste- ja noorteüritusi, sh spordi-, puhke- ja õppelaagreid, matku jms. Noored saavad nii vaimselt kui ka füüsiliselt end arendada ja proovile panna, omandavad eneseteostuse, korraldamise ja vastutuse kogemuse. Lisateavet saab veebile-helt www.skaut.ee.

Eesti Laste Organisatsioon – eesmärk on aidata kaasa Eestis tegutsevate noorteorgani-satsioonide koostööle ja vastavate seaduste loomisele, toetada heategevuslikku kultuuri-, haridus-, spordi- ja loodushoiutööd avalikkuse huvides ning õpetada lapsi ja täiskasva-nuid elama täisväärtuslikku elu. Tegevuses võib esile tuua kaht põhisuunda: koolitus ja meelelahutus, sh spordiüritused (korvpallifestival, olümpia). Koolitused toimuvad noori arendavates valdkondades ja puudutavad näiteks ettevõtlust, psühholoogiat, eduteooriat jne. Lisateavet saab veebilehelt www.elo.ee.

Eesti 4H – eesmärk on edendada maaelu, rahvuskultuuri ja noorsootööd, et aidata kaasa noorte headele harjumustele. 4H soovib pakkuda mitmekülgseid võimalusi, lähtudes noorte endi huvidest ja tahtest. Tihtipeale on vaba aja veetmise võimalused maakohta-des piiratud ning seepärast tahab 4H näidata, et noored saavad ise oma elu huvitavamaks teha ja ühtlasi midagi oma kodukoha heaks korda saata. Kodukandiarmastuse kõrval peab Eesti 4H oluliseks veel seda, et maanoor laiendaks oma silmaringi ka väljaspool kooli- ja tavakeskkonda. Seepärast käiakse palju reisimas ja pakutakse võimalust osaleda rahvusvahelises noorsoovahetusprogrammis. See programm kestab kuus kuud, mille jooksul liigutakse 2–4 nädala järel perest peresse. Niiviisi saadakse osa kohalikust kul-tuurist ja tehakse peres ka tööd. Lisateavet saab veebilehelt www.eesti4h.ee.

Eesti Noorteühenduste Liit – katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. Eesmärk on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Koolituste, seminaride, konverentside jms kaudu pakutakse noortele ja noorteühendustele tuge ja nõu, et noorte häält eri eluvaldkondades üha rohkem kuulda oleks. Lisateavet saab veebilehelt www.enl.ee.


4


Noored saavad end arendada ka õpilasesinduste ja noorte osaluskogude kaudu

Õpilasesindusse kuulumine võimaldab kaasa rääkida otsuste langetamisel, et kaitsta õpi-laste õigusi ja huve, aidata kaasa õppetöö ja koolielu korraldamisel ja arendamisel, aidata õpilaste vaba aega sisustada, olla vahelüli õpetajate ja õpilaste vahel. Sellise osaluse kaudu arendab noor läbirääkimis- ja esindamisoskust ning avaliku suhtlemise oskust.

Noorte osaluskogusse kuulumine võimaldab kaasa rääkida noore jaoks olulistes tee-mades ja osaleda otsuste tegemisel. Noorte osaluskogu eesmärk on võimaldada noortel otsustamisel osaleda ja kaitsta oma huve neid puudutavates valdkondades maakondlikul tasandil. Noorte osaluskogu liikmed on kaasatud otsustamisse eelkõige sellistes valdkon-dades nagu maakonna üldareng, ühissõidukid, keskkond, noortepoliitika, haridus, noor-sootöö ja kuriteoennetus. Noorte osaluskogus osalemine annab esinemis-, läbirääkimis-, koostöö-, korraldamis- ning muid sotsiaalselt olulisi oskusi ja kogemusi.

Kogemuste saamiseks on veel võimalusi

Avatud noortekeskused on noorsootöö asutused, mis toetavad noorte omaalgatust ning loovad koostöös noortega võimalusi huvitavaks ja arendavaks tegevuseks. Noortekeskuste eluolu korraldavad peamiselt või täielikult noored ise. Nii saavad nad juhtimiskogemusi ja ka muid edaspidiseks tööeluks olulisi oskusi. Avatud noortekeskuses leiab teavet paljude huvitavate valdkondade kohta, võimalik on üritustel osaleda või neid ise korraldada ja projekte ellu viia. Saab end mitmekülgselt proovile panna nii noortega suhtlemises kui ka korraldustegevuses, läbirääkimistes ja koostöös. Lisaks saab uusi teadmisi noorsootööst. Piirkondade noortekeskuste kontaktandmed leiab veebilehelt www.ank.ee.

Vabatahtlik tegevus on üks töötamise liik, mille käigus on võimalik omandada elu- ja töökogemusi, saada uusi teadmisi ning kohtuda aktiivsete inimestega. Vabatahtlik töö annab noorele tulevaseks tööeluks oskusi, aitab välja selgitada tema oskused ja on igati abiks karjääriplaneerimisel. Vabatahtlik on aktiivne inimene, kes tahab aidata oma vabast tahtest, tasu saamata. Vabatahtlik tegevus toimub alati heategevuslikul eesmärgil või üldise elukeskkonna paremaks muutmise nimel, mitte ärilistel eesmärkidel. Noor võib korraldada mõnes organisatsioonis üritusi, väljasõite, kokkusaamisi, aidata abivajajaid õppimises, haiglates, laste- või hooldekodudes. Samuti võib abiks olla mittetulundus-ühenduse või heategevusorganisatsiooni igapäevatöös. Vabatahtlik tegevus võib anda vajalikud töökogemused. Vabatahtlik tegevus on suurepärane võimalus leida just see eluvaldkond, mis noorele sobib ja millest võib saada tulevikus tema elukutse. Kasuks tuleb see, et organisatsioonis vabatahtlikuna tegutsedes näeb noor, kuidas üks organisat-sioon, asutus või ettevõte toimib. Saab lihvida suhtlus-, arvutikasutamis- või keeleoskust. Lisateavet saab veebilehtedelt www.vabatahtlikud.ee või www.euroopa.noored.ee/evs.

Huvitegevus on võimalus tegelda vabal ajal oma hobidega. Sageli võib juhtuda, et kooli ajal alguse saanud huvitegevus on väga põhjalik ja aitab hiljem noorel elukutset valida. Huvitegevuse kaudu arendab noor mõnd enda jaoks huvipakkuvat oskust, kohtub teiste sarnaste huvidega inimestega ja laiendab nii sotsiaalset suhtevõrgustikku. Omandatud teadmised ja praktilised oskused tulevad töökoha otsingutel kasuks. Huvitegevuse võima-luste kohta saab lisateavet veebilehelt www.ehis.ee.


4


Teema käsitlemine noortega: Ennetav tööotsimine ehk ettevalmistus tööeluks

Eesmärgid:

noor mõistab tööeluks valmistumise tähtsust ja rolli »

teab, kust saada varakult tulevase tööelu jaoks sobivaid kogemusi »

oskab leida võimalusi oma kogemustepagasi suurendamiseks »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:tutvuge noorsootöö võimalustega oma piirkonnas; tutvuge veebileh-tedega ja kirjutage üles aadressid, kust noored võiksid oma piirkonna või üldisema noorsootöö võimaluste kohta teavet saada; printige välja jutukesed ja lõigake need reakaupa lahti; printige välja ka tööülesanded ja lõigake need ülesande kaupa osadeks.


Küsige sissejuhatuseks, kas noored oskavad öelda, milliseid nõudmisi tööle kandideerijale tavaliselt esitatakse. Juhtige vestlust nii, et ühe nõudmisena kõlaks ka töökogemus. Selle abil saate uurida, kas noored tunnevad, et töökogemuse eeldamine on nende suhtes õig-lane. Seejärel andke teada, et asute üheskoos otsima lahendusi, kuidas juba väga noorena vajalikke töökogemusi saada. Mainige, et on võimalusi, mille kaudu noored saavad väga paljude tööelu valdkondadega tutvuda ning hankida just huvipakkuva valdkonna jaoks sobilikke oskusi ja teadmisi, mida hiljem tööle kandideerides töökogemusena esitada. Rääkige, et noored, kes on selliseid võimalusi kasutanud, on tööle kandideerides eduka-mad, sest nad on enesekindlamad. Nad oskavad juba teha mõningaid asju, mida ameti-koht eeldab. Nad saavad öelda, et neil on vastavas ametis töötamiseks juba kogemusi.

Öelge noortele, et annate igaühele pabeririba, millele on kirjutatud üks osa väikesest jutust. Jutt on viierealine. Seega peavad viis noort kokku saama ühe tervikliku jutukese. Jutukesi on kokku samuti viis. Iga jutuke tutvustab üht võimalust, kuidas noored saavad tööelu jaoks vajalikke kogemusi hankida. Noored peavad aru saama, millist võimalust nende lugu tutvustab.

Märksõnad

noorsootöö• noorteorganisatsioon• vabatahtlik tegevus• huvitegevus• avatud noortekeskus• õpilasesindus• noorte osaluskogu•

Vajalikud vahendid

suur paber igale rühmale• värviline marker• teip•

Aeg: 120 minutit


4


Kui lood on kokku pandud, öelge, et nüüd tekkis viis rühma, kes peaksid kokku istuma. Paluge igal rühmal saadud lugu ette lugeda ja öelda, mis võimalusega on tegemist.

Andke kätte järgmine ülesanne. Jälgige, et iga rühm saaks oma looga kokku sobiva üles-ande. Andke noortele teada, et nad peavad nüüd välja mõtlema väited, mis veenaksid töö-andjat, et noored on omandanud tööelu jaoks väga olulisi kogemusi ja väärivad seetõttu töölesaamist.

Paluge noortel kirjutada väited suurele paberile. Ülesande sooritamiseks on aega viis kuni kümme minutit.

Kui väited on kirjutatud, paluge igal rühmal kordamööda üks väide esitada. Laske igal rühmal esitada kolm kuni viis väidet. Seejärel kinnitage paberid seinale kõigile nähtavasse kohta.

Paluge noortel istuda.

Õpitu analüüs

Alustuseks küsige, kui paljud noortest tegelevad huvitegevusega. Paluge mõnel noo-rel oma huvitegevusest lähemalt rääkida. Seejärel küsige sama vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonis, õpilasesinduses, noortekeskuses tegutsemise kohta. Laske jällegi mõnel noorel oma kogemust kirjeldada. Kui noored pole mõne võimalusega ise kokku puutunud, siis uurige, miks see nii on. Arutage noortega järgmisi küsimusi.

Mis on noorte eelis tööturule sisenemisel?• Milliseid võimalusi nad teavad oma kodukoha lähedal, kust tööelu jaoks vajalikke • kogemusi saada?Kuivõrd on üldse vaja hakata varakult end tööeluks ette valmistama ja kogemusi • hankima? Kas noortel on võimalik töötust ennetada? Kas nad on selle peale varem mõelnud? Miks? Miks mitte?Kas piirkonnas on piisavalt võimalusi? Kust saaks võimaluste kohta infot? Millised • võimalused enim huvitaksid?

Lisainfo

Noortele võib teha väikese infosedeli oluliste internetiaadressidega, kust nad saaksid oma piirkonna võimaluste kohta teavet otsida. Samuti võiks korraldada ühiskülastusi või teha ühisüritusi ja -projekte piirkonna noorteorganisatsioonidega ning noortekeskustega.


4


Tööleht jutukestega

Reho tunneb huvi igasuguse tehnika vastu. Talle meeldib isa auto parandamise juures aidata ning maal vanavanemate juures nokitseb ta muruniiduki ja traktori kallal, kui need katki lähevad. Nüüd on tal aga tekkinud huvi mudellennukite vastu. Ta kavatseb oma teadmisi selles vallas suurendada ja juba registreeris end mudellennukite huviringi. Oma tulevase elukutse seob ta kindlasti tehnika valdkonnaga.

Harro on loodusesõber. Ta on osalenud koristustöödel, kus korjatakse metsa alla ja teepervedele kogunenud prügi. Ta on aidanud ka õlireostuste korral veekogusid ja hätta sattunud linde puhastada. Korra nädalas käib ta vabatahtlikuna loomade varjupaigas loomadele toitu viimas ja nendega tegelemas. Oma tulevase elukutse seob Harro kind-lasti looduse ja keskkonnakaitsega.

Mai arvab, et õpilased peavad koolis oma huvide eest seisma. Tema esindab oma klassi ja tutvustab nende mõtteid kooli juhtkonnale. Üheskoos toimetavad nad ka kooli ajalehte ja korraldavad üritusi. Mai ei tea veel kindlalt, kes temast tulevikus saab, kuid tal on juba kogemusi ürituste korraldamisega, ajalehe toimetamisega ning hulgaliselt suhtlemis-, läbirääkimis- ja esinemiskogemusi. Mai usub, et temast võiks saada hea suhtekorraldaja.

Grete joonistab, teeb käsitööd, tegeleb hiphopiga, mängib natuke kitarri – ta teeb peaaegu kõike, mida noortekeskuses teha saab. Kui tal tuleb mõni idee, mida ta veel teha tahab, siis kirjutab ta koos sõpradega projekti. Nii on Grete õppinud asjaajamist, natuke ka raamatupidamist, ürituste korraldamist, läbirääkimisi. Projektide kaudu on ta saanud palju uusi kontakte ja sõpru ka välismaalt. Grete plaanib tulevikus oma ettevõtte teha.

Fred huvitub matkamisest ja seiklustest. Ta tunneb ellujäämise põhitõdesid ning oskab anda vajaduse korral esmaabi. Fredile meeldib end proovile panna. Eneseületamise võimalusi, seiklust ja põnevust saab ta skaudina noorteorganisatsioonist. Tegelikult meeldib talle ka teisi juhendada ja õpetada. Ta on saanud skautluse kaudu palju mees-konnatöö oskusi, aga ka juhtimisoskusi. Fred mõtleb päästetöötaja karjäärile.


4


Tööleht: noorsootöö võimalused

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et huvitegevuses osalemine annab tööle kandideerides noorele eelise.

Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks on just need kogemu-sed kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et noortekeskuse tegevuses osalemine annab tööle kandideeri-des noorele eelise.

Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks on just need kogemu-sed kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et noorteorganisatsioonis osalemine annab tööle kandideeri-des noorele eelise.

Mõelge ülesannet täites enne ka järgmistele küsimustele. Mida õpitakse? Milliseid oskusi arendatakse? Kas saadakse uusi kontakte, tuttavaid? Miks just need kogemused on kasulikud ja vajalikud? Kuidas arendatakse oma tugevaid külgi?

Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et vabatahtlikus tegevuses osalemine annab tööle kandideeri-des noorele eelise.


Te peate oma meeskonnaga välja mõtlema nii palju väiteid, kui suudate. Kujutlege, et peate veenma tööandjat, et õpilasesinduses osalemine annab tööle kandideerides noo-rele eelise.



5Ettevõtlikkus kui mõtteviis

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaEttevõtlikkus kui mõtteviist

5


Ettevõtlikkus kui mõtteviisÜlevaade teemast

Majanduskriisis kasvavad ootus ja surve uute ettevõtete loomiseks. Uutelt ettevõtetelt oodatakse enam uuendusmeelsust, suuremat tootlikkust ja paremat kasumlikkust. Et noori nähakse riskialtimatena ja uuendusmeelsematena, siis oodatakse ka nendelt panust uute ettevõtete loomisse, sealhulgas sotsiaalselt suunitletud ettevõtmistesse. Ettevõtlik-kus on mõtteviis, mis võib viia oma ettevõtte rajamiseni. On tore, kui noored rajavad ise endale ja teistele töökohti.

Kõik noored ei pea tingimata ise ettevõtjaks hakkama. Küll aga võiksid kõik noored olla ettevõtlikud. Hea, kui noored teavad, kuidas olla ettevõtlik ja kuidas soovi korral ka ettevõtlusega algust teha. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) püüab alati toetada huvitavaid ettevõtmisi, mille eesmärk on noorte inimeste ettevõtlikkust soosivate hoia-kute kujundamine ja/või ettevõtlusinfo parem kättetoimetamine. Toetatud on näiteks konverentse ja muid üritusi, mitmeid neist juba korduvalt – olgu mainitud „Õpilasest ettevõtjaks”, „Lahe koolipäev”, „Juhtimisaju”, „Turundusaju” jt. Koostöös AIESECiga on välja antud DVD-materjal „Ettevõtliku noore teejuht”. Maakondades toimuvad ettevõt-lusseminarid on mõeldud kaasama muu hulgas kutsekoolide ja ülikoolide noori. Tegevust on suunatud ka koolidesse (õppematerjalid, programmide toetamine, nt „Ettevõtlik kool” Ida-Virumaal). Eesmärk on, et ettevõtlusõpe jõuaks igasse kooli ja igal noorel oleks juurdepääs huvitavatele ettevõtlikkust arendavatele võimalustele.

Ettevõtliku hoiaku kujundamisega tegelevad Eestis mitmed noorteorganisatsioonid.

AIESEC on maailma suurim rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega. AIESEC pakub noortele reaalset juhtimis- ja rahvusvahelist kogemust ning mit-mekülgset õpikeskkonda. Eesmärk on kujundada noortest ettevõtlikud ja edasipürgivad, vastu-tustundlikud ja avara silmaringiga maailmakodanikud. Noortele korraldatakse konverentse, kuhu kutsutakse esinema ettevõtjaid, firmajuhte ja tuntud avaliku elu tegelasi. Korraldatakse töötube ja loenguid. Tallinnas, Tartus ja Pärnus viiakse läbi õppesarja „Klapid eest!”. Aasta läbi toimuvad jooksvalt umbes kahetunnised õppesarja loengud, töötoad, koolitused või ettevõttekülastused. Teemadeks on ettevõtlikkus ja vastutustundlik ettevõtlus. Üritused on alati kõigile tasuta ning neid viivad läbi ettevõtjad, juhid, koolitajad või tuntud arvamusliidrid. Tulevaste ürituste kohta saab teavet internetiaadressil www.klapideest.aiesec.ee.

AIESEC korraldab ka noorte liidrite päeva. Poole päeva jooksul räägitakse noorte kaasabil liid-riks olemisest ja eestvedamisest ning sellest, kuidas sellised inimesed ühiskonda panuse annavad. Liidriks olemine või eestvedamine on AIESECi jaoks keskne teema, mistõttu soovitakse ka teistele noortele seda tutvustada. Lisateavet saab veebilehelt www.aiesec.ee.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Ettevõtlikkus kui mõtteviis

5


Heateo Sihtasutus on innovaatiliste ühiskondlike algatuste kasvulava. See organisatsioon toetab algatusi, millel on uuenduslik ja jätkusuutlik idee ning tugevad eestvedajad. Toetus hõlmab raha-list investeeringut ja vabatahtlike ekspertide kaasamist. Heateo Sihtasutuse portfelli kuuluvad organisatsioonid Noored Kooli, Terve Eesti SA, Uuskasutuskeskus, noorteprogramm SINA, võõrutuskeskus Re-hab, SOS-lasteküla. Lisateavet saab veebilehelt www.heategu.ee.

Noorteprogramm SINA on Eesti esimene programm, mis toetab noori sotsiaalseid ettevõtjaid. SINA sai alguse 2007. aasta kevadel Heateo Sihtasutuse algatusena. Noortel (13–19 a) aidatakse oma esimesed suured ideed teoks teha ja mõni ühiskondlik algatus käima lükata. Noori innusta-takse avastama võimalusi, kuidas ise häid asju ära teha. Lisateavet saab veebilehelt www.sinanoored.ee. Vaadake ka programmi tutvustusvideot aadressil www.sinanoored.ee/sina.

Junior Chamber International ( JCI, tõlkes rahvusvaheline noortekoda) on mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad kuni 40aastased aktiivsed inimesed. JCI missioon on pakkuda arenguvõimalusi, mis innustavad noori positiivset muutust looma. Eesmärk on olla juhtiv ülemaailmne noorte aktiivsete inimeste võrgustik. Tegevusvaldkondade hulka kuuluvad isiksuse arendamine, ühiskondlik ja rahvusvaheline tegevus ning ettevõtlus. Liikmetele soovitakse pak-kuda võimalust saada paremaks juhiks, liidriks, koolitajaks või ettevõtjaks. Eestis on JCIga seotud ligikaudu 500 inimest, kellest enamik on ka huvitatud liidritemaatikast ja vastavast arengust/arendamisest. Korraldatakse konverentse, koolitusi ja võrgustikuüritusi nii kohalikul tasemel kui ka rahvusvaheliselt. Lisaks on organisatsioonil välja töötatud maailmatasemel koolitajate väljaõppe süsteem. Olemas on ulatuslik rahvusvaheline võrgustik (ligikaudu 200 000 JCI liiget üle maailma), mis võimaldab luua üleilmseid sõprussidemeid, võimalus saada võrdlevat infot, viia kiiresti asjakohaseid uuringuid läbi jne. Iga-aastaste sündmuste hulka kuuluvad näiteks kontori-rottide jooks (Rat Race), heategevusüritused, äriplaanide võistlus positiivse muutuse saavutami-seks (Best Business Plan Competition), ülemaailmne silmapaistvate noorte tunnustamine (The Outstanding Young Person – TOYP), noorte innovaatiliste ettevõtjate tunnustamine (Creative Young Enterpreneur Award – CYEA).

MTÜ Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (SENT) on organisatsioon, kuhu kuluvad Junior Achievementi Arengufondi ( JAA) programmide vilistlased, enamasti õpilasfirma programmi läbinud noored. Praegu on liikmeid ligikaudu 40. MTÜ SENT kuulub Junior Achievementi - Young Enterprise’i ( JA-YE) organisatsiooni Alumni Europe, mis ühendab rohkem kui 40 riigi noori. Eesmärk on Eesti ettevõtlikkusmaastiku kujunemisel kaasa rääkida, luues silla noorte ja ettevõtlusmaailma vahele. Järjepidevalt tegeldakse n-ö ettevõtlikkuspisiku levitamisega noorte hulgas. Selleks korraldatakse näiteks nii tudengitele kui ka keskkooliõpilastele ettevõtlusööpäeva laagreid. Peale selle viiakse läbi mängu „Turuplats” ja korraldatakse üritust „Töövarjupäeva kroon”. Koostöös JAAga korraldatakse rahvusvahelist noortekonverentsi jne. Lisateavet saab veebilehelt www.sent.ee.


5


MTÜ Õpilasest Ettevõtjaks on asutatud 2006. aastal. Kuni 2007. aastani tegeldi ettevõt-luse propageerimisega konverentside ja seminaride korraldamise kaudu. 2008. aastal otsustati tegevust laiendada ja järk-järgult muutuda alustavale noorele ettevõtjale täisteenust pakkuvaks organisatsiooniks. Korraldatakse konverentse ja seminare ning välja on antud noori motiveerivat ajakirja Noor Ettevõtja. Põhiväärtused on areng – investeerimine elukestvasse õppimisse, koos-töö – ühine pingutus tulemuste nimel, täiuslikkus – püüdlus saavutada perfektsus ka pisiasjus, rõõmsameelsus – oskus naerda, naljatada ja naljast aru saada. Lisateavet saab veebilehelt www.ettevotja.ee.

JA-YEE õpilasfirma programm on gümnaasiumiõpilaste ettevõtlusõppe programm. Junior Achievementi Arengufondi ( JAA) programmide tähtis põhimõte on „Õpime tegevuse kaudu”. Õpilasfirma on üks selle põhimõtte ilmekamaid realiseerimisvorme. Õpilasfirma luuakse majan-dusõppe programmi osana selleks, et omandada paremini äritegevuse põhimõtteid, arendada õpilastes algatusvõimet ja soovi ise probleeme lahendada. Programmi jooksul rakendatakse mitmeid teooriast tuttavaid kontseptsioone ja õpitakse praktiliselt tundma majandusmõistete tõelist tähendust. Õppevormina suudab see tihti köita ka neid õpilasi, kelle jaoks akadeemilised loengud muutuvad igavaks. Samas näitab õpilasfirma selgelt koolis omandatavate teadmiste vaja-likkust igapäevaste äriotsuste tegemisel ja edukas palgatöös. Paraneb otsuste langetamise oskus. Õpilasfirma kogemus on hindamatu väärtus tööturul, kus järjest rohkem hinnatakse ettevõtlikke ja loovaid inimesi. Tänapäeva muutuvas maailmas tuleb järjest suuremal hulgal inimestel elatise teenimiseks oma ettevõte luua, et endale ja teistele tööd pakkuda. Tõelisest ärist erineb õpilas-firma selle poolest, et ta on õppeprotsessi osa. Õpilasfirma registreeritakse JAA juures. Ta tohib tegutseda üksnes JAA koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud õpetaja/konsultandi juhendamisel, kes vastutab õpilasfirma tegevuse eest. Õpilasfirma lõpetatakse kooliaasta lõp-pedes. Minimaalne firmaliikmete arv on kolm ja sinna võivad kuuluda ainult õpilased. Õpilas-firma programm on ehitatud üles väikefirma tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma ettevõtte, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded. Alustamisel koostatakse äriplaan, mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma tegevus lõpetatakse. Programmi käigus omandatakse juhtimise ja meeskonnatöö oskusi. Aktsionäri või juhina osaletakse otsuste vastuvõtmisel. Õpilasfirma töötajad teenivad palka tootjate, müüjate või juhtidena. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsar-vestust ja tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne. Et õpilasfirma programm on levinud nii Euroopas kui ka Ameerikas, saavad paljud õpilased õpilasfirmade laatadel ja muudel üritustel oma eakaaslastega teistest maadest jõudu katsuda. Igal aastal selgitatakse Eesti parim õpilasfirma, kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Samuti on käimas uus programm „Piiri-deülene õpilasfirma”, millest saavad osa võtta ka Eesti noored. See annab võimaluse arendada rahvusvahelisi suhteid juba idee põhjal. Lisateavet saab veebilehelt www.ja.ee.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Ettevõtlikkus kui mõtteviis

5


Teema käsitlemine noortega: Loovus ja uuenduslikkus kui ettevõtlikkuse alus

Eesmärgid:

noor mõistab ettevõtlikkuse rolli tänapäeva tööelus, oskab näha ettevõtlik- »kuse seost reaalse eluga;

teab noortele mõeldud, ettevõtlikkust arendavaid programme ja oskab »nende kohta infot otsida;

oskab probleemidele loovalt ja uuenduslikult läheneda. »


tutvuge võimalustega, kust noored saavad ettevõtlikkuse ja ettevõtluse kohta infot ja millised programmid ja algatused on olemas; pange lauale valmis mitmesuguseid esemeid – need võivad olla täiesti tava-lised asjad: kustutuskumm, kirjaklamber, nööp, ümbrik, mingi anum jne. Kirjutage noortele nähtavasse kohta meeskondade ülesanded või tehke ülesandest igale meeskonnale koopia.


Selgitage, et järgmine ülesanne paneb proovile noorte uuenduslikkuse ja loovuse, mida iga tänapäeva tööandja oma töötajatelt ootab.

Alustuseks tehke ajurünnak. Näidake noortele pastakat ja küsige, mida sellega võiks peale kirjutamise veel teha – näiteks selga sügada vms.

Kui ideid rohkem ei tule, paluge noortel ette kujutada, et nad on ühe väga maineka ette-võtte töötajad. Nende juurde tuleb ülemus ja teatab:

„Meie ettevõte on olnud pidevalt turuliider, nüüd aga on majandusolud rängad – kliendid otsivad soodsamaid lahendusi. Me peame midagi ette võtma, et oma liidripositsiooni säilitada. Me peame leidma uusi lahendusi. Ma olen otsustanud, et me peame tegelema tootearendusega ja pakkuma oma klientidele midagi enamat kui seni. Selleks moodustame tootearenduse meeskonnad. Igas meeskonnas on kuni viis töötajat. Teie ees on kõik meie tooted. Iga meeskond valib siit kolm toodet. Teie ülesanne on:

neid kolme toodet kombineerides või eraldi võttes leida uus nüanss või funktsioon, • mis muudab tooted klientidele taas huvipakkuvateksmõelda uuele tootele välja uus nimi• mõelda välja toote tutvustus•

Märksõnad

ettevõtlikkus• uuenduslikkus• loovus•

Vajalikud vahendid

suured paberid igale rühmale• kirjutusvahendid• esemeid nii palju, et igale • meeskonnale jaguks kolm eset

Aeg: 120 minutit


5


Välja tuleb tuua: a) toote nimi• b) põhjendus, miks kliendid peaksid seda toodet tahtma• c) kes on täpne sihtrühm• d) toote reklaamlause ja logo• e) miks on see toode parem kui konkurentide oma• g) kus ja kuidas te toodet reklaamiksite. Mõelge välja üheminutiline reklaamklipp•

Paluge rühmadel võtta lauale asetatud esemete seast kolm eset.

Andke rühmadele kakskümmend minutit aega, et uue toote tutvustus ette valmistada. Öelge, et alustuseks kuulate iga meeskonna toote lühikest tutvustust ja siis reklaamklippi. Andke teada, et nad peavad veenma oma töökaaslasi, et just nende meeskonna väljamõel-dud lahendus on parim. Te valite koos võidutoote.

Kui meeskonnad on ülesandega valmis saanud, kuulake tutvustused ära. Kui kõik toote tutvustused on ära kuulatud, siis arutage, millisel tootel oleks tulevikku. Mõelge, millele tuginedes tööandja võiks oma valiku ühe või teise toote arenduse kasuks teha. Valige võidutoode.

Õpitu analüüs

Paluge igal rühmal anda tagasisidet tööülesande täitmise kohta ja rääkida, kuidas nad uue toote lahenduseni jõudsid. Küsige, kuidas nad end tundsid, kui nende toode osutus või ei osutunud väljavalituks. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi.

Kui reaalne see on, et ettevõte ootab oma töötajatelt loovust ja uusi lahendusi firma • eesmärkide teostamiseks?Mida tähendab ettevõtlikkus? Kas tänapäeva noor peaks olema ettevõtlik?• Kui kerge või raske on olla loov ja uuenduslik?• Kui kerge või raske on tulla toime kriitikaga? Miks on kriitika vajalik?• Kui paljud on mõelnud oma ettevõtte loomise peale? Miks? Miks mitte?• Mis takistab tavaliselt noori oma ideid ellu viimast?• Kuidas saab noor oma ettevõtlikkust proovile panna?•

Tutvustage noortele ettevõtlusprogramme, mis on just neile mõeldud, nt õpilas-firma, ettevõtlusööpäeva laager, noorteprogramm SINA jms. Hea, kui on võimalik rääkida noorte edulugusid. Samuti juhtige noorte tähelepanu sellele, et ettevõtlikkus ei ole sama mis ettevõtlus. Ettevõtlik saab olla oma kodukohas, koolis, noorteorga-nisatsioonides, noortekeskustes, vabatahtlikuna tegutsedes. Tänapäeval on noortel palju võimalusi, et oma ideid teostada ja ettevõtlikkust arendada.

Lisainfo

Ettevõtluse teema tutvustamiseks võib kutsuda näiteks mõne juba õpilasfirma programmi läbinud noore programmi võimalustest rääkima. Selleks võib võtta ühendust MTÜga Sild Ettevõtlike Noorte Tulevikku (www.sent.ee).


6Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTöökasvatus ja programm Euroopa Noored

6


Töökasvatus ja programm Euroopa NooredÜlevaade teemast

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored pakub suurt valikut mitmekesiseid töövahendeid, mille abil saab noorte tööhõivevalmidust suurendada ja nende tööturule sisenemist parandada. Mõned programmi alaprogrammid on otsesemalt töökasvatuse eesmärkidega seotud kui teised, kuid üldiselt võib tervet programmi pidada noortele heaks arenguvõimaluseks, mille üks eesmärke on toetada nende paremat hakka-masaamist tööturul. Programmis on võimalusi nii tööturult kõrvale jäänud ja pikaajalise töötusega silmitsi seisvatele noortele kui ka aktiivsetele noorteorganisatsiooniga seotud noortele.

Programmi Euroopa Noored (2007–2013) eesmärk on toetada noorte aktiivseks koda-nikuks kujunemist mitteformaalse õppimise kaudu. See tähendab, et projektid, mida noored teevad, pakuvad neile võimalust saada uusi teadmisi, oskusi, kogemusi, panna proovile oma väärtushinnangud ja suhtumised. Rahvusvaheline projekt, mida noor programmi Euroopa Noored raames ellu viib, võib olla üks vahend tema arenguteel, üks viis, kuidas täita seatud õpieesmärke ja jõuda soovitud haridusteele või tööturule. 2007. aastal valminud programmi mõju-uuringus selgus, et noored arendasid projektide kaudu põhiliselt suhtlemisoskust, kohanemisvõimet, julgust, meeskonnatööd, juhtimis- ja orga-niseerimisvõimet, aja planeerimise oskust ja keeleoskust – mitmeid pädevusalasid, mida tööturule sisenemisel kindlasti vaja läheb.

Programm Euroopa Noored on mõeldud 13–30aastastele. Programmi rahastus on jaotatud alaprogrammideks: rahvusvahelised noortevahetused, Euroopa vabatahtlik tee-nistus, noortealgatused, noorte demokraatiaprojektid ja seminarid. Noortega töötavatele inimestele annab programm võimaluse osaleda koolitustel, seminaridel ja töövarju pro-jektides ning neid korraldada, aga pakub ka palju muid enesetäiendamisviise. Koostööd saab teha nii Euroopas kui ka kaugemal asuvate riikidega.

Rahvusvaheline noortevahetus on Euroopa eri riikidest pärit noortegruppide oma-vaheline kohtumine (6–21 päeva), mille käigus käsitletakse noorte jaoks huvitavaid ja olulisi teemasid ning tutvutakse teistsuguste kultuuritraditsioonidega. Noortevahetuses osalevate noorte vanus peab olema 13–25 aastat. Igal noortegrupil peab olema vähemalt üks juhendaja, kes jälgib projekti elluviimist ja on vajaduse korral noortele abiks. Kuigi nende projektide üks olulisemaid eesmärke on see, et noored saavad algusest lõpuni projekti teostuse eest ise vastutada, tehakse kõike siiski oma võimete ja oskuste kohaselt. Noortejuhtide koostatud projektidel on teistsugused lähenemisviisid ja eesmärgid kui projektidel, milles noorsootöötaja abiga kaasatakse pikaajalisi töötuid noori. Olene-valt grupist ja noorte erivajadusest võib projekti teostus langeda rohkem juhendaja(te)

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Töökasvatus ja programm Euroopa Noored

6


le ning noored saavad oma võimetele vastavaid ülesandeid. Kindlasti on oluline, et noored saavad projekti jooksul oma võimeid proovile panna ja uusi oskusi omandada. Programmist rahastatakse suurt osa tegevus- ja reisikuludest. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/noortevahetus.

Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT) on võimalus 18–30aastastele, kes soovivad teha välisriigis 2–12 kuud vabatahtlikku tööd ja tutvuda sealjuures selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. Üldjuhul on EVT ühekordne kogemus, kui aga noore ja teda saatva orga-nisatsiooni hinnangul vajab noor esialgu lühemaajalist kogemust ja seejärel pikemat vabatahtliku teenistuse projekti, on see programmi reeglite kohaselt täiesti lubatud. Organisatsioonidele pakub EVT võimalust saata Eesti noori välismaale või kaasata oma igapäevatöösse välisriigist tulevaid vabatahtlikke. Noore jaoks võib EVT olla üks samm lähemale iseseisvale elule, soovitud haridusele või tööle. Teenistuses kaetakse noore ela-mis-, toitlustus-, reisi- ja muud projektiga kaasnevad kulud. Kõik olemasolevad projektid võib leida üleeuroopalisest andmebaasist, mis muudab koostöö organisatsioonide vahel kergemaks. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/evs.

Noortealgatus on noorte ideedel põhinev noorte korraldatav tegevus, tegevuste sari, etendused, näitused vms, mille sihtrühmaks võivad olla noored, täiskasvanud või kogu ühiskond nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas. Noortealgatuses on eestvedajateks 15–30aastastest koosnev tuumikrühm, kes soovib koos teiste noortega enda jaoks olulise teema päevakorda võtta ja oma koduküla, -valla, -linna, maakonna või laiemalt Eesti elu mõjutada ja edendada. Võimalik on teha nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi noortealga-tusi. Programmist rahastatakse vaid projekti tegevuskava elluviimisega otseselt seotud kulusid ja toetus ei ületa 90% projekti kogukuludest. Toetust on võimalik taotleda kuni 125 173 Eesti krooni. Lisateavet saab veebilehelt euroopa.noored.ee/noortealgatus.

Lisaks eeltoodule saavad noored noorte demokraatiaprojektide ja seminaride kaudu oma osalusvõimalusi kohalikus omavalitsuses või isegi laiemalt Eestis proovile panna. Nende projektide eesmärk on tekitada dialoog noorte ja otsustajate vahel – see on kindlasti ka üks võimalus tuua esile noorte ees seisvad ülesanded tööturul ja hari-dusmaastikul nii Eestis kui ka mujal. Selle teema kohta saab lisateavet veebilehtedelt euroopa.noored.ee/demokraatiaprojekt ja euroopa.noored.ee/noorteseminar.

Programm Euroopa Noored lisab töökasvatusele väärtust mitteformaalse õppe tun-nustamise vahendiga Noortepass. Selle abil saavad noored programmis õpitut enda jaoks analüüsida, aga ka saadud pädevused kokku võtta ja neid tööturul või õpingu-tes kasutada. Mitteformaalse õppe tunnustamise kohta saab lisateavet veebilehtedelt euroopa.noored.ee/noortepass või www.mitteformaalne.ee.


6


Noorsootöötajatel on soovitatav tutvuda programmi Euroopa Noored võimalustega ja alustada koostööd büroo töötajatega, et siis noortele juba täpset infot ja abi anda. Lisateave programmi kohta on SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kodulehel euroopa.noored.ee. Noorte tööotsijatega tegelevatel spetsialistidel on kasulik tutvuda ka 2007. aastal toimunud koolituse „Noorte tööotsijate kaasamine läbi mitteformaalse õppimise” (12.–16.08.2007) kokkuvõttega internetiaadressil euroopa.noored.ee/tegevus.


6


Teema käsitlemine noortega: Euroopa Noored

Eesmärgid:

noor teab programmi Euroopa Noored ja selle programmi võimalusi »

mõistab, millega programmi raames tegeldakse »

mõistab väärtusi, mida programmi kaudu levitatakse »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:Valmistage ette umbes 5–10 väidet eri tahkude kohta selles teemas, milles soovite osalejaid mõtlema panna.

Hea väide:on kirjutatud sõnadega, mida kõik osalejad mõistavad• on vormistatud nii, et ei teki küsimust, mida see väide tähendab• on selgelt mõistetav • („Ei ole olemas sellist asja nagu rahvuskultuur”, mitte „Selline asi nagu rahvuskultuur võib olemas olla, aga tundub, et ei ole”)ei ole osalejate jaoks täiesti ilmselge • (seetõttu ei ole näiteks väide „Maa on kerakujuline” hea)kutsub inimesi nõustuma / lahkarvamusel olema, puudutades üht (mitte • enamat) arutatava teema olulist külge („Sellist asja nagu rahvuskultuur ei ole olemas”, mitte „Rahvuskultuuri ei ole olemas, igal põlvkonnal on oma kultuur”; viimane väide on parem kaheks jagada)

Valmistage kõigi väikeste rühmade jaoks ette suured paberid väidetega, igal lehel üks, et osalejad näeksid korraga ainult üht väidet. Valmistage iga väikese rühma jaoks ette üks ruum, pange ruumi pabertahvel ja kinnitage vastasseintele märgid.

Märksõnad

Euroopa Noored• vabatahtlik tegevus• noortealgatus•

Vajalikud vahendid

piisavalt ruumi, et osalejad • saaks jagada väiksema-teks rühmadeks – viis kuni kümme liiget ühes rühmas (tööd saab teha piiramatu hulga sellise suurusega rüh-madega, sest väikese rühma tulemuste struktureeritud esitlus kogu rühmale ei ole vajalik, ainus piirav asjaolu on läbiviijate ja tööruumide arv)pabertahvel selle lehtedele • kirjutatud väidetega, üks väide lehekülje kohtakaks vastasseintele kinnita-• tud märki „Jah” ja „Ei”

Aeg: 30–60 minutit

Sõltuvalt arutatavate väidete • arvust


6



Tutvustage osalejatele harjutust. Neile esitatakse väide. Neil palutakse otsustada, kas nad nõustuvad või ei nõustu väitega, ja minna vastavasse ruumiossa (nõustudes lähete märgi „Jah” poole, lahkarvamusel olles märgi „Ei” poole). Kõik peavad seisukoha võtma, keskele jääda ei saa. Kui kõik on poole valinud, palutakse osalejatel üksteisele selgitada, miks nad nõustusid / ei nõustunud. Kõik võivad arutelu ajal vabalt pooli vahetada, kui esitatud argumendid neid ümber veenavad.

Alustage harjutust esimese väite näitamisega. Andke osalejatele aega väidet lugeda ja seda mõista. Sageli esitavad osalejad selgitavaid küsimusi. Kui neid esitatakse tõesti sellepärast, et väite olemusest ei saada aru, võite neile vastata. Samas püüdke vastamist vältida siis, kui vastus oleks ise väite poolt- või vastuargument. Paluge inimestel pool valida. Kui kõik on otsustanud, paluge neil oma otsuseid selgitada. Vajaduse korral võite arutelu ergutada, küsides inimestelt otse, kuidas nad end tunnevad. Tavaliselt võtab arutelu iseenesest hoogu.

Selles staadiumis ei ole harjutuse eesmärk üksmeelele jõuda. Otsustage ise, millal peate paremaks arutelu lõpetada ja järgmise väite juurde liikuda.

Teine staadium (soovi või vajaduse korral): pärast seda, kui olete kõik väited läbi tööta-nud, minge nende juurde ükshaaval tagasi. Seekord palutakse osalejatel väide sellisel moel ümber sõnastada, et nad kõik saaksid sellega nõustuda, muutmata väite teemat. Andke osalejatele aega esitatud väited läbi töötada, veendudes, et ei piirdutaks nõustumise või lahkarvamusel olemisega.

Tutvustage programmi Euroopa Noored ja selle võimalusi noorte jaoks.


6


Õpitu analüüs

Sageli ei vaja see harjutus põhjalikku analüüsi. Ometi oleks kasulik rühmaga mõnda küsimust arutada.

Miks oli mõne väite puhul nii raske üksmeelt leida? Miks see teiste väidete puhul • lihtsam oli?Kas osalejad tunnevad ennast mõne teema puhul kindlamalt kui teiste puhul? Miks?• Kas on teemasid, millele inimesed sooviksid rohkem aega kulutada, et selle üle mõt-• teid vahetada?Kellel on vabatahtliku tegevusega kogemusi? Miks mõni inimene tahab vabatahtlik • olla?Mida teatakse programmist Euroopa Noored? Milline on olnud kokkupuude?•

Tutvustage programmi võimalusi. Seejärel uurige, kas kellelgi tekkis soov ise midagi korraldada ja mõni projekt teha. Jagage infot, kuidas programmi Euroopa Noored Eesti büroo konsultantidega ühendust saab võtta.

Lisainfo

Seda meetodit on kasutatud ulatusliku teemaderingi jaoks ja saadud väga erinevaid tulemusi. Rühma jaoks juba mõnda aega tuttavate teemade puhul on harjutus osutunud ainult alguseks kogu seminari vältel jätkuvale teemakohasele väitlusele.Käesoleva näite autor on Piret Jeedas. Meetodi allikas: Kultuuridevaheline õppimine, T-Kit, kättesaadav internetiaadressil http://www.mitteformaalne.ee/index.php?file=124.


6


Väidete näited

Euroopas toimuv eestlasi ei puuduta.Vabatahtlik töö on naiivsetele.Igaüks on oma õnne sepp, kuid igaühel ei ole oma sepikoda.Koos on parem kui üksi.Teadmine on kohustus sekkuda.Mina suudan maailma muuta.Teiste aitamine on peamiselt isekas tegu.Vabatahtlikuks olemine on parim viis maailma muuta.Eestlased on oma olemuselt tolerantsed.Usk väärtustesse on kadumas.Need väärtused, mis ei ilmne käitumises, on väärtusetud.Elus hästi toimetulemiseks piisab kooliharidusest.Ainuke õige suhtlemisoskus on oskus suhelda endast erinevatega.


7Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTöökasvatus ja programm Õpilasmalev

7


Töökasvatus ja programm ÕpilasmalevÜlevaade teemast

Eestis sai malevatöö alguse 1964. aastal, kui loodi esimesed Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva rüh-mad. Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (EÜE) oli noorte töökoondis, kuhu võisid astuda üliõpilased ja keskeriõppeasutuste õpilased. Malev korraldas suvevaheajal oma liikmete tööd ja puhkust. EÜE algüksus oli rühm, mille eesotsas seisis komandör. Rühm sõlmis ettevõttega lepingu, milles nähti ette nii töö kui ka tasu. Korraldati ka ekskursioone, kohtumisi teiste rühmadega jm. Malevlased kandsid ühesugust vormirõivastust ja varrukal maleva embleemi. Traditsioonilised üritused olid hoogtööpäevad, regiooni- ja vabariiklikud kokkutulekud ja spartakiaadid. Mõni rühm saadeti tööle mõnda teise liiduvabariiki, vahetuse korras ka lähematesse sotsialismimaadesse nagu Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia. EÜE alustas tööd 1964. aastal Kasahstanis uudismaade ülesharimisel, alates 1966. aastast töötati Eestis. EÜE üldjuht oli ELKNÜ keskkomitee juures asuv keskstaap. Põhiliselt tehti ehitustööd. Vabal ajal harrastati mänge, taidlust ja sporti.

Harju piirkonna kokkutulek Soodlas 1985. aastal.

Eesti Õpilasmalev (EÕM) oli noorte töökoondis, kuhu võisid astuda vähemalt 15aastased üldhari-dus- ja kutsekoolide ning keskeriõppeasutuste õpilased. Malev korraldas suvevaheajal õpilaste tööd ja puhkust. Malev jagunes piirkonnaüksusteks, need omakorda laagreiks (I–VII klassi õpilased töötasid neli nädalat) ja rühmadeks (õpilased alates 15. eluaastast töötasid seitse nädalat). Rühm oli EÕMi algüksus, mille eesotsas seisis komandör. Rühm sõlmis ettevõttega lepingu, milles nähti ette nii rühma töö kui ka tasu normid. Vabal ajal tegeldi mängude, taidluse ja spordiga, korraldati ekskursioone, kohtuti teiste rühmadega jm. EÕMi traditsioonilised üritused olid töösuve avamine ja lõpetamine, malevlaseks löömine, töövõistlus, laupäevak, talilaager, lauluvõistlus, lastevanemate päev ja kokkutulek. Igal malevarühmal oli oma atribuutika: ühtne riietus, käiseembleem ja märk, lipp, kroonika, malevalaul, infostend. Õpilasmaleva loomise ajendiks sai õpilaste, eriti linnalaste töökasvatus. Tolleaegne Eesti haridusminister Ferdinand Eisen ütles 1966. aastal: „Töökasvatus ei piirdu üksnes tööõpetusega. Mõelda tuleb suvistele töö- ja puhkelaagritele.”

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

7


Paljud endised malevlased räägivad: „Malev – see oli elustiil.” See võimaldas veeta suve linnast väl-jas omasuguste seltsis, vaadata, mida teised teevad, ja panna oma võimed kokkutulekutel proovile. Seal võis avaneda ja areneda ka see noor, keda koolis nohikuks peeti.

Huvi noortele töise suvevaheaja korraldamise vastu jätkub. Mõnes piirkonnas oli 2009. aasta malevasuvi juba Eesti iseseisvusaja kümnes sellelaadne. Õpilasmaleva tegevust Eestis koordineerib ja toetab 2005. aastast Eesti Noorsootöö Keskus. Õpilasmalevad tegutsevad mitmes maakonnas, linnas ja vallas. Malevarühmad jagunevad kaheks suureks grupiks – ööbimiseta ja ööbimisega. Val-davalt on maakondlikud malevad linnasisesed (ööbimiseta). See tähendab, et noored käivad kodus magamas ja söömas. Töösuve lõpus korraldatakse maleva kokkutulek, kus malevlased kohtuvad teiste rühmadega. Õpilasmaleva kasutegur peitub töökasvatuses – töökogemuses ja karastuses, mida noored saavad tööd tehes. Olulised on noorte tööohutus ja töösuhted, et arendada neis tead-likkust ja oskusi positiivse töökogemuse saavutamiseks.

Sisuliselt on omaaegse õpilasmalevaga sarnanev tegevus nüüd tagasi. Malevasuve õnnestumine sõltub paljudest asjaoludest: kuidas saavad tööandjad ja rühmad omavahel läbi, milline on töö-korraldus, kuidas saavutab rühmajuht noortega kontakti, milliseks kujunevad omavahelised suh-ted. Õpilasmalev vormib noorte moraalseid tõekspidamisi, arendab omaalgatust, distsipliini- ja vastutustunnet.

Teema käsitlemine noortega:Õpilasmalevlased

Eesmärgid:

noor teab õpilasmaleva sümboolikat »

tutvub õpilasmalevas kasutatava meetodiga »

kogeb meeskonnatöö kui vahendi tõhusust. »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:Tutvuge õpilasmaleva atribuutikaga ja kasutage neid järgmises ülesandes.

Märksõnad

sümboolika• meeskonnatöö• tööohutus•

Vajalikud vahendid

õpilasmalevas kasutatava • sümboolika lehtpaber• pliiatsid• käärid•

Aeg: 60 minutit


7



Selgitage, et ülesanne seisneb meeskonnatöös.

Paluge noortel jaguneda kolme rühma.

Andke igale rühmale malevarühma töö sisu:marjade korjamine• busside sisepuhastus• lasteaia mänguväljaku parandamine ja värvimine• kaminapuude pakkimine• surnuaia hooldamine• mõisahoone korrastamine• matkaraja korrastamine• bussipeatuste värvimine• muud huvitavat, mida loetelus ei ole•

Andke rühmadele aega tutvuda õpilasmaleva sümboolikaga. Seejärel paluge neil mõelda välja oma rühma embleem, lipp, hümn.

Õpitu analüüs

Paluge igal rühmal anda oma meeskonna töö kohta tagasisidet, kuulake ka teiste noorte kommentaare. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi.

Kuidas leiti embleemide valmistamisel ühine tulemus?• Milline on noorte ettekujutus etteantud tööst ja sellega kaasnevatest ohtudest?• Milline peaks olema tööohutus etteantud töö puhul?• Milline peaks olema noorte ettevalmistus tööks?• Kui mõnel noorel on õpilasmaleva kogemus, võib lasta tal seda teistega jagada.•

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Töökasvatus ja programm Õpilasmalev

7


Õpilasmaleva atribuutika

Maleva atribuutika on malevarühma nägu. Atribuutika väljatöötamiseks on rohkesti võimalusi, alates pearättidest ja lõpetades sokkide ja särkidega. Lisaks võetakse arvesse kohalikke olusid, maakonna, linna ja valla eripära.

MALEVAVORMMaleva vormiriietus väljendab malevlaste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Selleks on igal aastal ühtse embleemiga malevasärk. Lisaks veel malevapluusid, mille varrukatele kin-nitatakse maleva embleem. Õpilasmaleva rühmajuhtide/komandöride malevapluusid on punased, malevlaste omad tumesinised. Malevapluusi kandmine kõikidel malevaüri-tustel on kohustuslik. Samuti on seda lubatud kanda mitmesugustel üritustel, et luua malevale ja malevlastele positiivset mainet.

Malevapluusi ei tohi kanda siis, kui selle kandja ei ole oma käitumises adekvaatne ja võib sellega kahjustada õpilasmaleva mainet.

LIPPÜhine malevalipp saadab malevlasi ühisüritustel. Kokkutulekutel on igal malevarühmal iseloomustav lipp.


7


EMBLEEMMalevasuve sümboliseerivat märki kantakse vormipluusi varrukal. Rühma embleemi kavandi mõtleb välja rühm ise, lähtudes oma tööst ja asukohast. Rühma embleem (iga rühma loodud embleem, mis loob rühma identiteedi) õmmeldakse järgmiselt: malev-lastel parema ja vasaku rinnatasku kohale (kummalegi maksimaalselt kaks embleemi), rühmajuhtidel/komandöridel parema ja vasaku rinnatasku alla, taskust 2 cm, emblee-mide vahe samuti 2 cm (kummalegi maksimaalselt kolm embleemi). Teiste rühmadega vahetatud embleemid võib õmmelda oma malevapluusi seljale. Rühmajuhtidel/koman-döridel on parema rinnatasku kohal rinnasildid – rühmajuhi täisnimi ja sellest üleval-pool ametinimetus. Sildid peavad olema servapidi koos ja nimesildi alumine äär on vastu tasku serva. Tikandid malevapluusil on tumesinised. Rühmajuhtidel/komandöridel on vasaku rinnatasku kohal piirkonnamärk tikitud tumesinise niidiga, malevlastel punase niidiga.

FOTO(d)FFOFOFFFOFOFOFOOFOFOFOFOFOFOOOOOOOFOFOOOOOOFOFFOFOOOOFFOFOFOFOOOFOFFOOFOOOFOFFFFOFFOFFFFFFFOFOFFOOOOOOOOOOOOFFFOFOFOFFOOOOOOOFFFOFOFFFOOOOOOOOOOOOOOOOFFOFFFFFFFFOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOFOFOFOFOFOFOOOOFFOOFOOOOOOOOOOOOFOOOOOOOOOOOOOOOOOTTTOTOTOOOOOOOOOOOOOTOTOTOOTOTOTOOOTOOOTTTTTTTTTTTTOTOTOTOTOOOOOOOOOOOTOOOTOTOTOOOOOTOTOTTTTTTTTTTTTTTTOTOOOOOOOTOTOOOOOOOTTTTTTTOTTTTTTTOTOOOOTOOTOOOOOOOOOTTTTOTTTTOTTTTOTTTTTOOOOOOOOTOTTTTTTTTTOOOTTTTTTTTTOTTOOOOOOTOTOTTTOTTOOOOOOOTOTOTTOOOOOOOOOOOOOOOTOTOTOOOOTOOOOOTOTOTOTOOOOOOTOTOTOOOOOOOOOOTOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOTTOTTOOOOOOOOOOOOOTOTTTTTTTOOOOOOOOOOOOTOTTTTTOOOOOOOTTTTOTTOTOTTTTTTTTTOOOOOOOOOTTOT ((d(d(ddddd(ddddddddd(dd))))))


8Tööle kandideerimiseprotsess

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTööle kandideerimise protsess

8


Tööle kandideerimise protsessÜlevaade teemast

Noored on tööturul ohustatumaid sihtrühmi, kellel on raskem tööd leida ja leitud tööd hoida. Samas on just esmasel töökogemusel oluline mõju noore inimese edasisele karjää-rile. Edukas sisenemine tööturule aitab kaasa rahulolu pakkuva karjääritee kujunemisele, ebaedukas sisenemine võib viia aga ebaõnnestumiste nõiaringi. Noortel on sagedamini oht sattuda töötama madalama kvaliteediga, ajutistel töökohtadel, kus makstakse vähe. Peamised ametialad, kus Eesti noored statistikaameti andmetel töötavad, on oskus- ja käsitöö 22,6%, teenindus- ja müügitöö 22,4%, keskastme spetsialistid ja tehnikud 12,5%, lihttöö 11,5%, seadme- ja masinaoperaatorid 10,6%. Eesti noortest (15–24 aastat) on tööga hõivatud 34,7%, mis jääb Euroopa keskmisele 3% alla. Samas on tööga hõivatus noortele oluline, sest see annab neile suurema autonoomsuse. Tööellu siirdumise protsess algab juba koolieas ennetava tööotsimisena – noor püüab kõigepealt hankida töökoge-musi noorsootöö võimalusi kasutades (vabatahtlik tegevus, noorteorganisatsioonides tegutsemine, huvitegevus jms). Tööellu siirdumise esimeses etapis on noore jaoks oluline õppida võimalikult hästi tundma iseennast – oma huve, soove, unistusi, võimeid, oskusi jms. Siin saab abiks olla karjäärinõustaja.

Noort tuleb lisaks ennetava tööotsimise juurde suunamisele teavitada ka tööle kandidee-rimise protsessist. Mida enam on asjakohast infot noorega jagatud, seda edukam on töö-ellu siirdumine. Tööle kandideerimise protsess algab tööotsimisest. Tööotsimise allikaid on mitu.

NB! Töövahendusfirma ei tohi tööotsijalt töövahenduse eest tasu küsida, s.t vaba töökoha andmed peab tööotsija saama tasuta. Eratöövahendusfirma võib tasu võtta tööandjalt, kellele ta sobivaid töötajaid vahendab.

Noored leiavad töö peamiselt tutvuste kaudu. Sotsiaalne suhtevõrgustik on töö leidmisel väga oluline. Sellist suhtevõrgustikku aitab luua ka ennetav tööotsimine (vt teemat „Töö-eluks vajalikud kogemused noorsootöö kaudu”).

Noored reageerivad töökuulutustele, mida potentsiaalsed tööandjad levitavad avalikes kanalites. Seega on väga oluline, et noor oskaks töökuulutusest võimalikult palju infot välja lugeda.

AKTIIVNE tööotsimise viisPASSIVNE tööotsimise viis

Töökuulutus ajalehes

Töötukassa infokanalid

Töövahendusportaalid internetis

Firmade ja organisatsioonide kodulehed

Personaliotsingufirmade infokandjad

Raadio, TV, teadetetahvlid jms

Uurida perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt, anda neileteada, et otsitakse tööd ja millist tööd soovitakse

Pöörduda julgelt võimaliku huvipakkuva tööandja poole, minna kohale

Pöörduda võimaliku tööandja poole kirjalikult, saata CV tutvumiseks

Helistada võimalikule huvipakkuvale tööandjale

Avaldada oma isiklik tööotsimise soov ajalehes, internetis, personaliotsingufirmade andmebaasis

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Tööle kandideerimise protsess

8


Töökuulutuste analüüsallikas: www.cvkeskus.ee

Firma tutvustus – annab ülevaate, mis on ettevõtte põhieesmärgid. Uue töötaja palkami-sega on firmal kindlad ootused. Kas loodetakse muuta tööd sujuvamaks või planeeritakse kasvunumbreid? Kas otsitakse asendajat töölt ajutiselt kõrvale jäävale töötajale või vaevab firmat ehk kaadri voolavus?

Ametinimetus – see võib olla ühene ja selgelt arusaadav, kuid võib peita endas ka ülesan-deid, mida esmapilgul ei oska oodata.

Töö kirjeldus – annab ülevaate sellest, mida vastavas ametis tegema peab. Tasub võrrelda, kuidas kirjeldus on vastavuses ametinimetusega.

Nõudmised kandidaadile – see osa aitab kandidaadil otsustada, kas ta sobib pakutud ametikohale. Kas on olemas sobivad isikuomadused? Kas tulevasele töötajale pole pan-dud liialt suuri ootusi?

Ettevõte pakub – see töökuulutuse osa peaks andma vastused kõige tähtsamatele küsi-mustele, ometigi annab see ka kõige rohkem tõlgendamisvõimalusi, nt „konkurentsivõi-meline” või „motiveeriv” töötasu. Täiskohaga töö puhul tasub läbi mõelda vastuvõetava töötasu piir. Teisest küljest sisaldab töötasu ka mitterahalisi motiveerivaid tegureid, nt osaajaga töö kodus või tasuta sõit töökohta.

Lisainfo – iga info, mis tulevast töökohta puudutab, on oluline. Siit leiab vastuseid küsi-mustele, kas tegemist on täiskohaga või vahetustega tööga. Tihti täpsustatakse töökoha asukohta või aadressi – ka see ei ole valikul vähetähtis. Lisainfo hulgas võivad olla loetle-tud ka vältimatud eeldused: nõue esitada CV mõnes teises keeles, viibida töölähetustes või omada isiklikku sõiduautot. Ei ole mõtet väänata tingimusi, mis on juba ette antud.

Kontaktinfo – tuleks tähele panna, kas kontaktinfo on peidetud või ollakse valmis küsi-mustele vastama. Lisaks on hea uurida ettevõtte kohta ka tema kodulehelt.

Kindlasti tasub noorel enne otsuse langetamist iseendas selgusele jõuda, kas pakutav töö-koht on tõesti see, mida on otsitud, ning kas noor on valmis eesmärgi nimel pingutama ja enda sobivust tõestama.

Järgmine samm on CV ja motivatsioonikirja koostamine. Selle kohta leiab õpetusi väga paljudest kohtadest (nõustamis- ja teavitamiskeskused, Töötukassa, kirjandus – nt teatmik „Targalt ametlik” vms). Peamine on aga, et CVs tutvustataks ka enda enneta-vaid töökogemusi, sh vabatahtliku tegevuse, noorteorganisatsioonis või noortekeskuses


8


osalemise, huvitegevuse, õpilasesinduste või noorte osaluskogudes osalemise või muu kaudu omandatud kogemusi. Noored kipuvad selliseid kogemusi vähetähtsaks pidama, kuid just need pakuvad võimalust tõestada enda paremust teiste kandidaatide ees.

TööintervjuuElemendid, mis kuuluvad iga intervjuu juurde:

intervjueerija tutvustab end, firmat ja intervjuu eesmärki• arutelu kandideerija hariduse ja senise karjääri üle• arutelu kandideerija ametialaste eesmärkide ja ootuste üle• arutelu eri teemadel, selgitamaks välja kandideerija iseloomu ja suhtumist• tööülesandeid kirjeldav esmane arutelu• muud küsimused•

Tööintervjuu eesmärgid:võimaldada tööandjal luua intervjueeritavaga isiklikku suhet ja sügavamat kontakti• süveneda käsitletavatesse teemadesse• saada kohest tagasisidet• arvestada intervjueeritava individuaalseid vajadusi• tööotsija püüab oma tööjõudu (töötasu hinnaga) müüa soovides tööandjat veenda, et • ta suudab ülesanded täita ja firmale kasu tuua

Tööintervjuul püüab intervjueerija hinnata kõiki kandidaate kolme kriteeriumi põhjal:

1. Kas kandidaat on • võimeline tööga toime tulema?2. Kas ta on • valmis töö õnnestumise nimel pingutama?3. Kas ta on • juhitav?

Kehakeel tööintervjuul

Negatiivsed märguanded:< haigutamine = tüdimus< siblimine sõrmedega = tähelepanematus< sage kella vaatamine = mõtted mujal< pilk suunatud põrandale = kui saaks minema

Närvilisuse märgid:< huulte puudutamine, käeseljaga nina hõõrumine = enese rahustamine< risti üle keha asetsev käsi = enesekaitse< jäik jalgade asend = ebamugavustunne< ekslev pilk = ebakindlus

Vead, mida saab vältida:< huvi ja entusiasmi puudumine< isiklike probleemide rõhutamine< puudulik väljendusoskus< rõhu asetamine palgaprobleemidele

Positiivsed märguanded:< lai naeratus = avatus, enesekindlus< istumine sirge seljaga, käed paigal = enesekindlus< avatud käed = avatus< silmside

Ülbuse tunnused:< räägib pidevalt = puudub austus tööandja suhtes< ülemäärane toolil laiutamine = mina olen väga tähtis< ringutamine = mulle on kõik lubatud< jalg üle põlve istumine = mulle on kõik lubatud


8


Lisainfo

Portaalid www.rajaleidja.ee• www.cvkeskus.ee• www.tootukassa.ee•

Õppevideod tööintervjuul käitumise kohtawww.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=1336&career_style=•

Lisamaterjalidwww.entk.ee/index.php?id=187&keel=ee• www.innove.ee/karjaariteenused/trykised/trykised•

Teema käsitlemine noortega: Tööle!

Eesmärgid:

noor oskab töökuulutusest olulist infot välja lugeda »

teab, kuidas tööintervjuuks valmistuda »

teab, millele tööläbirääkimistel tähelepanu pöörata »

oskab läbirääkimisteks valmistuda »


otsige üks töökuulutus, mida noortega analüüsida; otsige ka mõni lugu, kus töövahenduse eest on tasu võetud, aga inimene pole tööd saa-nud või on muud probleemid tekkinud – inimest on petetud; vaadake CV-keskuse kodulehelt enne näidisintervjuusid ja valige välja üks, mida koos noortega vaadata ja analüüsida; paljundage tööläbirääkimiste juhtumid.

Märksõnad

töökuulutus• tööintervjuu• tööläbirääkimised•

Vajalikud vahendid

töökuulutus• tööintervjuu küsimused• tööläbirääkimise juhtumid•

Aeg: 180 minutit


8



Sissejuhatuseks arutage tööotsimise võimaluste ja seejärel töökuulutuse üle.

Võtke üks töökuulutus ette ja analüüsige seda, et näidata noortele, mille suhtes nad peavad tähelepanelikud olema. Kindlasti rõhutage, et töövahendusteenus peab tööotsijale tasuta olema. Kui selle eest küsitakse raha, peab väga ettevaatlik olema ja suhtluse pooleli jätma. Hea, kui oleks võimalik rääkida mõnest näitest, kus inimesed on petta saanud. Võimalik, et noored ise teavad selliseid näiteid – siis on hea lasta neil oma näiteid teistega jagada.

Järgmiseks öelge, et nad leidsid väga hea tööpakkumise ja kandideerisid kõik sellele kohale. Küsige neilt, mis töökoht see võiks olla. Valige esitatud variantide seast üks.

Andke teada, et nad kõik on kutsutud korraga tööintervjuule. Paluge neil istuda ringikujuliselt.

Seejärel võtke endale intervjueerija roll. Tutvustage ennast, lühidalt firmat ja intervjuu eesmärki.

Andke teada, et intervjuu on korraldatud nii, et igaüks saab ühe küsimuse, millele peab vastama. Esitage küsimused järgemööda igaühele. Vastab see, kelle käes on kord. Öelge, et teised kandideerijad võivad ka vastata, kuid alles siis, kui küsimuse saanud inimene on vastanud. Samas rõhutage, et nad peavad jätma endast hea mulje, et tööd saada.

Kui küsimustele on vastatud, analüüsige toimunut.

Järgmiseks võite läbi mängida juba tööläbirääkimised. Jaotage noored kahte rühma. Üks rühm mängib tööandjat ja teine töövõtjat. Kumbki rühm valib endi seast läbirääkija. Siis valmistatakse ette läbirääkimiste plaan. Kui see on valmis, toimub esindajate vahel läbirääkimine. See algab tervitusest. Kumbki läbirääkija proovib saavutada enda jaoks parima võimaliku tulemuse. Kui läbirääkijal tekib olukord, et ta ei tea, kuidas vastata, võib ta hõigata „Stopp!” ja läbirääkimised peatada. See annab võimaluse üheks minutiks oma rühma juurde minna ja nõu pidada. Läbirääkimised jätkuvad pooleli jäänud kohast. Läbi-rääkijaid vahetada ei tohi, aga läbirääkimisi võib peatada nii palju, kui selle järele vajadust on. Läbirääkimised lõpevad siis, kui saavutatakse kokkulepe (võib muidugi ka juhtuda, et kokkulepet ei saavutata ja tööleping jääb sõlmimata).

Järgneb analüüs.


8


Õpitu analüüs

TööintervjuuUurige, millised küsimused tundusid raskemad.• Kuidas saaks end tööintervjuuks ette valmistada?• Kuidas peaks tööintervjuul rääkima enda tugevustest ja arendamist vajavatest • külgedest?Võite vaadata mõnd näidisintervjuud ja sealsete vigade üle arutada, suunata tähele-• panu ka kehakeelele (www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=1336&career_style=).

TööläbirääkimisedUurige, kuidas läbirääkijad ennast tundsid. Kas nad jäid tulemustega rahule?• Uurige, kas meeskonnad jäid tulemustega rahule.• Mis tulemusi loodeti saavutada? Kas kõik saavutati? Kas jäi midagi saavutamata? Kas • saavutati midagi enamat, kui loodeti?Kas rühmades mõeldi enne ka läbirääkimiste taktika välja?• Millised olid läbirääkimiste ajal emotsioonid?• Kas läbirääkimisteks on vaja enne valmistuda? Miks?•


8


Tööintervjuu küsimused

1. Miks soovite just meile tööle tulla?

2. Mida te teate sellest tööst?

3. Millised on teie varasemad töökogemused?

4. Missugused on teie plaanid järgmiseks viieks aastaks?

5. Öelge kolm põhjust, miks just teid tuleks eelistada.

6. Mis teile töötamise juures kõige rohkem meeldib?

7. Mis teile töötamise juures kõige vähem meeldib?

8. Mida konkreetselt ootate uuelt töökohalt?

9. Kuidas tulete toime tagasilöökidega töö juures?

10. Millega teile vabal ajal meeldib tegelda?

11. Kui teid keegi kritiseerib, kuidas reageerite?

12. Mis võib teie jaoks selle töö juures kõige raskem olla?

13. Millised on teie varasemad kogemused?

14. Millise saavutuse üle oma varasemas elus olete kõige uhkem?

15. Millisest kogemusest oma varasemas elus olete kõige enam õppinud?

16. Millised peaksid olema teie kolleegid?

17. Mida ootate oma ülemuselt?

18. Kas teile meeldib töötada pigem iseseisvalt või meeskonnas? Miks?

19. Mida teeksite siis, kui te mõnd tööülesannet täita ei oska?

20. Kui aktiivne olete ühiskondlikus elus (nt kas kuulute õpilasesindusse, noorteorganisatsiooni, olete vabatahtlik vm)?


8


Tööläbirääkimised: töövõtja

Sina: 17aastane, gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Töö: asjaajaja - ürituste korraldaja.

Palju õnne! Sa olid tööle kandideerimisel edukas. Nüüd ootab tulevane ülemus Sind tööläbirääkimistele. Te räägite tööülesannetest, palgast, tööajast ja teistest tingimustest. Sina saad uues kohas tööd alustada kolme nädala pärast, sest oled lubanud noortekeskuses korraldada tervisespordile ja kunstile pühendatud laheda noortepäeva. Ürituse planeeri-mine ja korraldamine võtab sult iga nädal vähemalt kümme tundi. Üritus toimub kahe nädala pärast, aga sa soovid enne tööleasumist ka natuke puhata. Pealegi käid sa veel koolis viimases klassis. Seaduse järgi on sul lubatud töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Et sa käid koolis, siis täiskohaga sa töötada ei taha. Pead õppimist sama oluliseks. Samuti võtab iga nädal aega trenn. Käid trennis kolm korda nädalas. Veel käid iga nädal noortekeskuses aitamas sealseid noorteüritusi korraldada. Otsustasid, et noortekeskuses hakkad käima korra nädalas enne või pärast trenni, sest soovid ka edaspidi olla ühiskond-likult aktiivne ja anda oma panuse noorte elu korraldamisse. Lisaks saad noortekeskusest palju häid kogemusi, nt projektikirjutamise oskus, suhtlemisoskus, millest sinu tulevasele tööandjale kindlasti kasu on. Vabal ajal meeldib sulle sõpradega aega veeta ja ka neile huvitavaid üritusi korraldada, aga sageli satute raskustesse ruumide rentimisega. Sulle meeldib ka autoga sõita, aga bensiini peale väga palju kulutada ei saa. Uus töökoht on sinu kodust kahekümne kilomeetri kaugusel. Pead tööl hakkama käima bussi või autoga, mis tähendab teatud lisakulu. Sinu brutopalgasoov on 13 000 täiskohaga töö puhul, 6500 poole kohaga töötamise korral. Tööle oled nõus asuma maksimaalselt poole kohaga, tege-likult tahaksid töötada kaks tundi päevas ehk kümme tundi nädalas, siis on sul võimalik pärast kooli tööle tulla ja õhtul koos vanema vennaga koju sõita. Sellisel juhul oleksid nõus brutopalgaga 3700 krooni.

Pange kirja kõik enda soovid ja tingimused. Otsustage, millised soovid või tingimused • on kõige tähtsamad.Otsustage, milliste alternatiivsete lahendustega oleksite nõus (millistes soovides/tingi-• mustes saate teha järeleandmisi).Mõelge iga soovi/tingimuse juures, mis on alumine piir, millega saate nõustuda.• Pange kirja kõik tööandja võimalikud soovid/tingimused, mis teie arvates temale • olulised on. Mõelge, kuidas ja kas te saaksite nendele soovidele mingeid lahendusi pakkuda.


8


Tööläbirääkimised: tööandja

Kanditaat: 17aastane gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Töö: asjaajaja - ürituste korraldaja.

Palju õnne! Leidsite endale noore ja hakkaja uue töötaja. Kutsusite uue töötaja tööläbi-rääkimistele, et kokku leppida täpsed tööülesanded, palga ja muud töötingimused. Teil on kahe nädala pärast vaja korraldada üks suur ja meeldejääv reklaamiüritus oma väga olulisele kliendile. Peate jõudma tegelda veel kutsetega, muusikaga, reklaamplakatite koostamise ja levitamisega ning palju muuga. Seega on hästi oluline, et uus töötaja asuks tööle võimalikult kiiresti, et ta saaks teid selle ürituse planeerimise ja korraldamise juures aidata. Hea, kui ta alustaks juba homme. Te teate, et töötaja õpib veel, ja olete nõus olema tööaja suhtes igati paindlik, et õppimine ei saaks kannatada, kuid samas ka mitte tööüles-anded. Siiski ei ole te esmalt nõus, et osa ajast töötab noor kodus. Peate vajalikuks teda enne tundma õppida, et teada, kui vastutustundlik ta on ja kuivõrd teda võib usaldada. Hiljem võite selles järeleandmisi teha. Põhimõtteliselt on teil lisahüvena võimalik pak-kuda töötajale firmaauto kasutamise võimalust, ent vaid täiskasvanutele töötajatele ning uute töötajate puhul katseaja läbides. Motivatsioonipaketti kuulub teil ka teatud summas tervisespordi kulude hüvitamine ja telefonikulude kompenseerimine ning puhkuste ajaks on firmal looduskaunis kohas oma kämping, kus töötajad võivad käia vaba aega veetmas.

Te olete nõus maksma täiskohaga töötajale 8000–14 000 krooni brutopalka olenevalt kogemustest ja tööpanusest. Te soovite, et noor töötaks kontoris 4–5 tundi päevas nädala sees ja ülejäänud aja nädalavahetusel. Osaajaga töötamise puhul aga soovite, et vähemalt kahel korral nädala sees töötaks noor kontoris neli tundi päevas ja ülejäänud aja talle sobi-val ajal, võib ka nädalavahetusel. Te soovite ka, et noor asuks teie juurde tööle võimalikult kiiresti, olete nõus kõigepealt talle kergemaid ülesandeid andma ja teatud järeleandmisi saate teha ka tööajas. Kuid soovite, et kahe nädala pärast aitaks ta teid juba maksimaalselt ja oleks kindlasti üritusel abiks.

Pange kirja kõik enda soovid ja tingimused. Otsustage, millised soovid või tingimused • on kõige tähtsamad.Otsustage, milliste alternatiivsete lahendustega oleksite nõus (millistes soovides/tingi-• mustes saate teha järeleandmisi).Mõelge iga soovi/tingimuse juures, mis on alumine piir, millega saate nõustuda.• Pange kirja kõik uue töötaja võimalikud soovid/tingimused, mis teie arvates temale • olulised on. Mõelge, kuidas ja kas te saaksite nendele soovidele mingeid lahendusi pakkuda.


9Oma ettevõte või tööle välismaale

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaOma ettevõte või tööle välismaale

9


Oma ettevõte või tööle välismaaleÜlevaade teemast

Ettevõtluse alustamine

Ettevõtluse arendamisele aitab Eestis kaasa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Et Eesti ettevõtlusaktiivsus on madalam kui Euroopas keskmiselt, on alustajatele mõeldud tegevuses rõhk ettevõtlusteadlikkuse suurendamisel ja potentsiaalsete ettevõtjate innus-tamisel. Info ja teadlikkus on esiplaanil ka juba alustanud ettevõtjate puhul, kellel on sageli põhjalikud oskused ja kogemused küll oma tegevusvaldkonnas, kuid napib teadmisi ettevõtlusest. EAS pakub alustajatele mitmekesist teavet, alates veebiinfost ja lõpetades personaalse nõustamisega mentoriprogrammi raames. Lisaks saavad alustajad taotleda otsetoetusi ja soodsatel tingimustel stardilaenu.

Alustajaid toetades peab EAS silmas järgmisi eesmärke: rohkem alustavaid ettevõtjaid, ettevõtete suurem ellujäämismäär ja rohkem kiiresti kasvavaid ettevõtjaid.

Ettevõtjatele ja ka mitmesugustele kolmanda sektori organisatsioonidele on pakkuda terve hulk toetusi. Siiski on kohati toetuste saajaid vähe, sest sageli ei teatagi kõigist võimalustest ega osata kusagilt pihta hakata. Infot võib alati küsida piirkondlikest EASi arenduskeskustest.

Ettevõtluse alustamise toetust pakub ka Töötukassa. Kui on kavas teha oma ettevõte, on selleks Töötukassalt võimalik kuni 70 000 krooni toetust saada. Toetust saab taot-leda juhul, kui taotlejal on majandusalane haridus või eelnev ettevõtluskogemus või kui ollakse läbinud ettevõtluskoolituse. Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja äriplaan. Juhul kui alles õpitakse, võib taotleda kuni 20 000 krooni toetust.

Ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks peab olema töötuna registreeritud.

Lisateave

www.aktiva.ee• www.eas.ee• www.tootukassa.ee•

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Oma ettevõte või tööle välismaale

9


Tööle Euroopasse

Kui noorel tekib soov minna tööle välismaale, peaks esimese asjana läbi mõtlema oma oskused ja võimalused ning selle põhjal välja selgitama, kas ja millist tööd tasuks otsida. Väga oluline on osata selle riigi keelt, kuhu plaanitakse tööle minna – ilma keeleoskuseta välisriiki suundumine on riskantne ega tarvitse lõppeda soovitud tulemusega.

Põhjalikku ja ajakohast teavet Euroopas töötamise kohta saab Töötukassa koordinee-ritava võrgustiku EURES nõustajatelt ja kodulehelt www.eures.ee. EURESe kodulehelt leiab infot kõigi Euroopa riikide elu- ja töötingimuste kohta, EURESe nõustajad jagavad teavet konkreetsesse riiki tööle asumist puudutavates küsimustes. Sobivat töökohta tasub otsida Euroopa EURESe portaalist eures.europa.eu, kuhu on koondatud kogu Euroopa tööpakkumised. Portaalis on toodud ka viited EURESe riikide tööturuasutuste koduleh-tedele, kust võib samuti tööpakkumisi leida.


9


Mida teha, et välismaale tööle asumine oleks võimalikult turvaline?

Kui otsitakse tööd iseseisvalt, tasub tööotsimiseks kasutada Euroopa EURESe portaali abi – sealsete pakkumiste ja ka tööandjate kohta oskavad teiste riikide EURESe nõustajad anda täpsemat teavet.

Külastada võiks veebilehte www.europassikeskus.ee. Sealt saab juhiseid ja soovitusi, kuidas kirjeldada oma kvalifikatsiooni, kogemusi, oskusi ja teadmisi nii, et need oleksid Euroopa tööandjatele üheselt mõistetavad.

Tuleks viia ennast kurssi teise riigi palgatasemete ja tööõigusaktidega (katseaja pikkus, miinimumpalk, maksumäärad jne).

Tutvuda tasub teise riigi elamiskuludega: toidukaupade, hügieenitarvete ja tarbeesemete hindade, eluaseme (üüri)hindade, (ühis)transpordikuludega jne.

Isegi siis, kui tööandja lubab pakkuda majutust, oleks kasulik uurida alternatiivsete ela-misvõimaluste kohta juba Eestis olles.

Haigekassast tuleks taotleda endale Euroopa ravikindlustuskaart – see annab õiguse saada teistes Euroopa riikides viibimise ajal arstiabi. Lisateave Euroopa ravikindlustuskaa-rdi kohta on haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee.

Enne ärasõitu võiks käia EURESe nõustaja juures. Nõustajad tegutsevad Töötukassa Tallinna, Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa osakondades, nende kontaktandmed leiab Töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee ja Eesti EURESe kodulehelt.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Oma ettevõte või tööle välismaale

9


Teema käsitlemine noortega: Ettevõtlus või töö välismaal

Eesmärgid:

noor teab ettevõtluse alustamise poolt- ja vastuargumente; »

teab välismaale tööle minemise poolt- ja vastuargumente; »

teab, kust ja millist infot otsida, kui on soov ettevõtlusega alustada või »välismaale tööle minna.

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:tutvuge väitluse läbiviimise põhimõtetega; tutvuge infoga, mida on vaja enne ettevõtte loomist ja välismaale tööle minemist teada.

Väitluse ajaraamistik:jaatuse esimene kõneleja ( J1) – 6 minutit• eituse kolmas kõneleja (E3) küsitleb J1 – 3 min• eituse esimene kõneleja (E1) – 6 minutit• jaatuse kolmas kõneleja küsitleb E1 – 3 min• jaatuse teine kõneleja ( J2) – 5 min• E1 küsitleb J2 – 3 min• eituse teine kõneleja (E2) – 5 min• J1 küsitleb E2 – 3 min• jaatuse kolmas kõneleja ( J3) – 5 min• eituse kolmas kõneleja (E3) – 5 min•

Et kõneajad on täpsed, peaks väitlusel olema ajamõõtja – see võib olla ka kohtunik. Aja-mõõtja peaks kõnelejale iga minuti möödudes näitama, mitu minutit tal on kõne lõpuni jäänud. Seda tehakse tavaliselt näppudega. Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause mõistlikkuse piires ära lõpetada ja peab siis kõne lõpetama. Kõne käigus kõnelejale vahele segada ei tohi.

Kummalgi võistkonnal on 8 minutit mõtlemisaega, mida nad võivad kasutada oma ära-nägemise järgi enne kõnesid või ristküsitlusi, andes sellest ajamõõtjale vastavalt märku. Mõtlemisaja võtmisel tuleks arvestada, et seda jätkuks kõigile võistkonna liikmetele.

Märksõnad

ettevõte• välismaal töötamine• EURES• EAS•

Vajalikud vahendid

nähtavale kohale kirjutatud • väited

Aeg: 90 minutit


9


Teema käsitluse tutvustusMoodustage neli rühma. Kahele rühmale andke sama teema. Teemad on järgmised:

1. Ainult hulljulged loovad oma ettevõtte.

2. Välismaale tööle minemine on parim võimalus rikkaks saada.

Tutvustage väitluse läbiviimise põhimõtet ja ajaraamistikku. Andke rühmadele aega enda argumendid ette valmistada.

Andke teada ka sellest, et väitlusel on võitja – võidab see pool, kes argumenteerib paremini.

Väitluse hindamiseks võib moodustada eraldi rühma, kes peab võitjate kohta otsuse langetama.

Õpitu analüüs

Kui kerge oli leida argumente enda seisukoha kaitsmiseks? Kuidas te oma rühmas • ühised argumendid leidsite?Kuidas tulite väitluse ajal toime emotsioonidega?• Kas väitluse tulemused mõjutavad teie arvamust teemadest – kas nõustute või ei • nõustu väidetega nüüd?Mida on vaja enda ettevõtte loomiseks enne teada ja teha? Kust infot saada?• Mida tuleb enne välismaale tööle minemist kindlasti teada ja teha? Kust infot saada?•


10Töötervishoidja tööohutus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTöötervishoid ja tööohutus

10


Töötervishoid ja tööohutusÜlevaade teemast

Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab Eestis järe-levalvet Tööinspektsioon. Järelevalve toimub mitmesuguste meetoditega – tehakse eri eesmärkidega kontrolle ja uute või rekonstrueeritud ehitiste ülevaatusi, viiakse läbi isiku-kaitsevahendite turujärelevalvet.

Töökeskkonna kontrolli käigus koostati 2008. aastal kokku 2299 töökeskkonna ohute-gurite hinnangulehte, milles hinnati töökeskkonna 28 näitajat. Kõiki tegureid üldiselt arvestades hindasid inspektorid töökeskkonda heaks 34% juhtudel, pigem heaks 48%, pigem halvaks 12% ja halvaks 5% juhtudel.

Töökeskkonna olukorra hindamisel on üks oluline näitaja tööõnnetuste arv. 2008. aastal registreeriti Eestis 4059 tööõnnetust. Raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetusi oli neist 944, kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetusi 3094 ja töösurmi 21. Võrreldes 2007. aastaga kasvas registreeritud tööõnnetuste arv 9%, kuid kasvu põhjus oli peamiselt tõhusam kergetest tööõnnetustest teatamine. Raskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2% ja surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus 2008. aastal sama palju kui 2007. aastal.

Kui vaadata, mis valdkondades kõige enam õnnetusi juhtub, paistavad ohtlikkusega silma metallitööstus, masinate ja elektriseadmete tootmine ning ehitus. Üle 65% tööõnne-tustest toimub meestega. Tööõnnetuste põhjusteks on sagedamini 1) tööohutusalaste nõuete rikkumine töötaja poolt, 2) töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine, 3) puu-dulik töökeskkonna sisekontroll ja 4) töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele.

2008. aasta statistika põhjal juhtub kõige rohkem tööõnnetusi 25–34aastaste töötajatega – 23,2% kõigist tööõnnetustest (942 õnnetust). 18–24aastastega juhtunud õnnetused moodustavad 17,9% tööõnnetustest. 2008. aastal toimus 25 korral tööõnnetus ka noo-rema kui 18aastasega. Noored ei satu õnnetustesse aga mitte ainult tööl olles või vabal ajal, vaid ohud valitsevad ka koolis. Nii näiteks sai 2008. aasta esimesel poolaastal tööõpe-tuse või kodunduse tunnis haigekassa andmeil viga 474 last ja kehalise kasvatuse tunnis või spordipäeval esines vigastusi enam kui 2000 korral.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Töötervishoid ja tööohutus

10


1. Töökoht ja töövahend

Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnne-tusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud üldised nõuded on näiteks järgmised:läbi on viidud töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus tööandja on teinud kindlaks • ohutegurid, hinnanud nende mõju töötaja tervisele ja vajaduse korral võtnud meet-meid terviseriski vältimiseks või vähendamiseksavariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed on vabad• töökohad on korras hoitud, vead on võimalikult kiiresti kõrvaldatud• töötajaid on töötervishoiu ja tööohutuse teemal juhendatud•

Töövahend on masin, seade, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahend peab olema tehniliselt heas seisukorras, korrapäraselt hooldatud ja töötajale sobiv.

2. Tööõnnetus ja kutsehaigus

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis on aset leidnud tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutu-sele. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. Tööõnnetuse korral peab tööandja läbi viima uurimise, vormistama tööõnnetuse raporti 10 tööpäeva jooksul ja esitama selle Tööinspektsioonile.

Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud töökeskkonna ohutegur.

3. Töökeskkonna ohutegurid

Töökeskkonna ohutegurid jagunevad füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsio-loogilisteks ja psühholoogilisteks.


10


Füüsikalised ohutegurid:müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laser-• kiirgus, infrapunakiirgus) ja elektromagnetväli;õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;• masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja • elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.

Üks tavalisemaid füüsikalisi ohutegureid, millega miljonid töötajad kogu Euroopas iga päev töökohal kokku puutuvad, on müra. Kuigi see on endastmõistetavalt probleem näiteks töötlevas tööstuses ja ehituses, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töö-keskkondades, kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuulda-vaks teha, ja seitsmel protsendil on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus.

Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, kesk-konda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see muutub ohtlikuks.

Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endo-parasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushai-gust, allergiat või mürgistust.

Bioloogilised ohutegurid ohustavad enim näiteks tervishoiu, korrakaitse, teeninduse, hoolekande, samuti lasteasutuste jne töötajaid, kellel on oma igapäevatöös oht kokku puu-tuda potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega (nahka läbiv vigastus, limaskesta või kahjustunud naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega).

Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.

Psühholoogilised ohutegurid on töö kavandamise, korraldamise ja juhtimisega ning ka töö majandusliku ja sotsiaalse kontekstiga seotud riskid, mis suurendavad stressi ja võivad viia vaimse ja füüsilise tervise tõsise halvenemiseni. Tööstress on Euroopas üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme. Iga neljas töötaja kannatab selle all ja uuringud näitavad, et 50–60% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise mõttes. Tööstressi kogetakse siis, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võime nendega toime tulla või neid kontrollida. Stress ei ole haigus, kuid kui see on tugev ja kestab mõnda aega, võib see viia vaimse ja füüsilise terviserikkeni.


10


4. Noored töötajad

Noored on töökohal eriti ohustatud, sest nende kogemus, väljaõpe ja teadlikkus võib olla vähene. Neile on vaja head nõu, küllaldast teavet ja juhendamist ning sobivaid ja tervisele ohutuid töökohti. Kogu Euroopas on 18−24aastastel poole suurem tõenäosus tööõnne-tusse sattuda kui vanematel töötajatel. Samuti on noortel suurem tõenäosus haigestuda kutsehaigustesse.

Noored on ohtude suhtes tundlikud, sest nende jaoks on tööülesanded ja töökoht uus, nad on kogenematud ega pööra piisavalt tähelepanu ohtudele, millega kokku puutuvad.

Nad ei pruugi olla füüsiliselt ja vaimselt piisavalt küpsed.• Neil võib olla vähem oskusi ja puududa vajalik väljaõpe.• Nad ei pruugi teada oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana.• Nad võivad karta probleemidest rääkida.•

Võib juhtuda, et tööandjad unustavad arvestada noorte töötajate tundlikkusega – tagavad küll väljaõppe, juhendamise ja vajalikud kaitsevahendid, kuid annavad neile tööülesan-deid, mis ei ole noortele jõukohased.

Riskid, millega noored kokku puutuvad, sõltuvad tööst, mida nad teevad. Levinud riskid on järgmised:

libastumine ja kukkumine• ohtlikud seadmed• raskuste tõstmine• kiire, üksluine töö• töötamine ebaloomulikus asendis• müra ja vibratsioon• kokkupuude kemikaalide, kiirguse, kuumuse või külmaga• stress• kaaslaste vägivald•

Noorte tööohutuse eest vastutavad ennekõike tööandjad, kuid ka noored ise peavad tööd alustades tundma tööohutuse ja -tervishoiu probleeme, et ohtusid vältida.


10


Enda ohutuse tagamiseks peavad noored:küsima, kui neil on millegi suhtes kahtlusi• teadma, millised on nende õigused ja kust saada abi• mitte asuma tööülesandeid täitma enne, kui on saanud vastava väljaõppe, ja järgima • saadud suuniseidteadma, mida teha hädaolukorras• teadma, millised on töökoha riskid• julgema probleemidest rääkida•

Alaealiste töötamisvõimalusi on seadusega piiratud, et tagada suurem ohutus. Loetelu töödest, mida alaealised tohivad teha (7–12aastased võivad töötada vaid loetelus kahek-sandana nimetatud valdkonnas):

põllumajandustööd• näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade ja puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ette-valmistamine, ravimtaimede kogumine, kuivatamine või pakkiminetööstusettevõttes tehtavad lihtsamad abitööd• kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd• näiteks kauba lahtipakkimine ja selle asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjali või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, samuti müügitöötoitlustus- või majutusettevõttes tehtavad abitööd• näiteks laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristaminekäsitöö• näiteks suveniiride või muu sarnase valmistamine ja müükkontoritööd• näiteks töötamine asjaajajana, käskjalanapuhastus- või koristustööd• näiteks tootmisega mitteseotud ruumide või maa-ala koristamine või puhastamine, väike-semõõduliste esemete peseminekultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud tööd• näiteks osalemine etendusasutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõdulise ja odava kauba müümine, reklaamnäi-diste või -trükiste jagamine, müümine või kuulutusetulpadele kleepimine


10


Teema käsitlemine noortega: Töötervishoid ja tööohutus

Eesmärgid:

noor teab, millised võivad olla ohutegurid töö juures »

teab, millised on tema õigused ja kohustused tööohutuse tagamisel »

teab, milliseid töid alaealine võib teha »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:tutvuge tööõnnetuste statistikaga• valmistage end ette teabe jagamiseks iga väite kohta• veenduge, et tunnete kogu teavet, vajaduse korral otsige lisa•


Paluge noortel püsti tõusta. Jaotage ruum kaheks, näiteks teibi abil. Öelge, et loete noor-tele järjest ette kümme väidet ja iga väite korral peavad noored valima, kas nad nõustuvad väitega või mitte. Leppige noortega kokku, milline ruumi osa tähistab nõustumist, mil-line mittenõustumist. Kui nad nõustuvad väitega osaliselt, peavad nad minema ruumi keskele.

Alustage väidete lugemist. Iga väite järel paluge mõnel noorel oma arvamust põhjendada. Kui mõni väide tekitab elavamat mõttevahetust, siis peatuge selle teema juures nii kaua, kuni küsimused saavad vastused. Iga väite juures andke ka lisainfot.

Kui väidete ülesanne on lõppenud, paluge noortel istuda.

Paluge neil pakkuda reegleid selle kohta, mida nad peaksid kindlasti tegema, et osata ohutult töötada. Märkige reeglid kõigile nähtavalt üles.

Märksõnad

tööõnnetus• ohutegurid• alaealistele lubatud tööd• töövahendid ja -varustus•

Vajalikud vahendid

väited• teip• suur paber või tahvel • kirjutamisekspunased meelespeapaberid• liim•

Aeg: 60 minutit


10


Jaotage noortele punased paberilehed, kuhu nad kirjutavad kõige olulisemad ohutust tagavad käitumisreeglid. Sinna võiks kirja saada näiteks järgmine:

OHUTULT TÖÖTAMISE MEELESPEAEnne uuele tööle asumist palu alati endale tööga seotud riske ja ohte tutvustada.• Küsi väljaõpet.• Järgi kõiki ohutuseeskirju ja juhiseid.• Küsi vajaduse korral kaitsevarustust.• Ära kasuta masinaid ega seadmeid, mille kohta sul väljaõpe puudub.• Anna ülemusele või juhendajale teada, kui tööülesande täitmine tundub sulle ohtlik.•

Paluge noortel kleepida meelespea enda märkmikusse või päevikusse ja see enne töölemi-nemist kindlasti uuesti läbi lugeda.

Õpitu analüüs

Sel ajal kui noored meelespead märkmikusse kleebivad, alustage juba küsimustega.Kas noored teavad enda arvates piisavalt, kuidas töö juures ohutult käituda?• Miks inimesed siiski seavad end ohtu ega järgi alati ohutusreegleid?• Millised on levinumad tööd, mida noorte teada nende eakaaslased teevad? Millised • ohud on nende tööde juures kõige sagedasemad? Kuidas nendest hoiduda?Milline mõte jäi käsitletud teemast kõige enam meelde?•

Lisainfo

Lisateavet saab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.


10


Väited. Vali pool.

1. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noored satuvad rohkem tööõnnetustesse kui vanemad inimesed?

V: Kõige enam satuvad tööõnnetustesse 25–34aastased (23%) ja 18–24aastased (18%). Neil on vähem kogemusi, nad riskivad rohkem, samas ei pruugi nad olla vaimselt ja füü-siliselt veel nii küpsed ja tugevad, nad võivad karta probleemidest rääkida, nad ei pruugi teada oma kohustusi, õigusi ja vastutust töötajana.

2. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noored töötavad ka tööstusettevõtetes, nt metallitööstuses?

V: Jah, aga võivad teha ainult lihtsamaid abitöid. Veel võivad noored teha põllumajan-dustöid (nt istutamine, rohimine, kastmine, saagi koristamine), abitöid kaubandus- või teenindusettevõttes (nt kauba lahtipakkimine ja selle asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjali või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõ-duliste esemete pakkimine, samuti müügitöö), abitöid toitlustus- või majutusettevõttes (nt laudade katmine, nõude koristamine või pesemine, majutusruumide koristamine), käsitööd (nt suveniiride või muu sarnase valmistamine ja müük), kontoritööd (nt töötamine asjaajajana, käskjalana), puhastus- või koristustöid (nt tootmisega mittese-otud ruumide või maa-ala koristamine või puhastamine, väikesemõõduliste esemete pesemine), kultuuri-, spordi- või reklaamitegevusega seotud töid (nt osalemine etendus-asutuse töös loomingulise töötajana, töö modelliagentuuris, töö siseturismiga seotud üritustel, väikesemõõduliste ja odava kauba müümine, reklaamnäidiste või -trükiste jagamine, müümine või kuulutusetulpadele kleepimine).

3. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et levinumad tööõnnetused noortega on libastu-mine ja kukkumine?

V: Jah, veel ka põletused tule ja kuuma veega, mürgistused, loomahammustused, uppu-mine, põllumajandusõnnetused masinatega.

4. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et üks suur ohutegur tööl on üksluine töö?

V: Jah, sest tähelepanu hajub ja inimene võib muutuda hooletumaks või väsida. Riskid kaasnevad ka raskuste tõstmisega, ohtlike seadmetega, ebaloomulikus asendis tööta-misega, müra ja vibratsiooniga, kaaslaste vägivallaga, stressi, keemiliste ainete, kiirguse, kuumuse ja külmaga.


10


5. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et enamik noori küsib enne tööle asumist töö-andjalt, millised on töökohaga seotud ohud?

V: Peab küsima, teadma peab ka seda, mida teha enda ohutuse tagamiseks ja kuidas käituda õnnetuse korral.

6. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et tööandjad annavad väljaõppe ja juhendavad noori töökohal tööohutuse teemal?

V: Tööandja on kohustatud väljaõppe tegema ja noort juhendama.

7. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et töötajal on õigus saada tasuta vajalik kaitsevarustus?

V: Jah. Kui varustust ei anta, peab noor seda ise küsima või vastasel korral ülesande täitmisest keelduma.

8. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noor töötaja keeldub ülesandest, kui see tun-dub talle ohtlik, isegi siis, kui mõni kaastööline täidab sama ülesannet?

V: Noor peab oma juhendajat teavitama, kui ülesanne tundub talle ohtlik, ja ta ei ole kohustatud seda ülesannet täitma. Teistel kolleegidel võib olla suurem väljaõpe ja roh-kem kogemusi.

9. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et noor vastutab nii oma kui ka teiste tööohutuse eest?

V: Jah. Ennast ei tohi ohtu seada ega oma tegevuse tõttu ka teisi ohustada. Teisi ei tohi segada, kui nad ohtlike masinate või seadmetega töötavad. Kindlasti tuleb teada või küsida, kuidas ohutult töötada. Jälgida tuleb kõiki ohutuseeskirju ja väljaõpet. Varustust ja seadmeid tuleb õigesti kasutada.

10. Kas nõustud või ei nõustu sellega, et töövahendite kättesaamisel tutvuvad tööta-jad alati kõigepealt vahendite turvalisusega ja ohuteguritega ning kontrollivad, mida saab teha ohu vältimiseks?

V: Kontrollima peab seda, kas osatakse seadet õigesti kasutada, kas töövahenditel on pii-savad ohutusseadised (et näiteks riided ei takerduks masina vahele), kust saaks seadme kiiresti välja lülitada, kas töövahendeid on korralikult hooldatud ja ohutusvahendid töötavad (ega seade ole ohtlikuks muutunud).


11Töösuhtedja töövaidlus

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaTöösuhted ja töövaidlus

11


Töösuhted ja töövaidlusÜlevaade teemast

Tööturul reguleerivad töötaja ja tööandja suhteid mitmed seadused. Eestis teostab järe-levalvet töösuhete üle Tööinspektsioon. Seda, et kontrollivat jõudu on tarvis, tõendab statistika. 2008. aastal avastati Eestis 1971 töösuhete alast rikkumist. Kõige enam esineb probleeme töölepingute ja tööaja arvestusega. Nii avastati 2008. aastal enam kui pool tuhat juhtumit, mil sõlmitud tööleping ei vastanud nõuetele, ja enam kui 200 puhul leiti, et ettevõttes ei peeta tööaja arvestust.

Lisaks järelevalvega tegelemisele pakub Tööinspektsioon abi töösuhetega seotud prob-leemide lahendamisel. Tööõigusalast nõustamist pakuvad Tööinspektsiooni juristid üle Eesti. Abi saab ka infotelefonilt, kus jurist vastab töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka, töökeskkonna ohutust ja kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Kui aga pole tarvis lihtsalt töösuhete alast nõuannet, vaid lahendust esilekerkinud probleemile, võib abi otsida töövaidluskomisjonist. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduste arv on pidevalt kasvanud – kui veel 2007. aastal jäi kvartalis esitatud avalduste arv enamasti 500 ja 700 vahele, siis 2009. aastal küündib kvartalis esitatud avalduste hulk juba 2000 ligi. Töövaidluskomisjonidele esitati 2008. aastal 4102 avaldust, mis oli 57% rohkem kui aasta varem. 96% töövaidluskomisjonidele laekunud avaldustest esitasid töötajad. Mured on seotud peamiselt saamata jäänud rahaga – sagedasemad nõuded puudutasid maksmata jäänud palka (52% avaldustest) ning tööraamatu ja lõpparve kin-nipidamist (41% avaldustest).

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Töösuhted ja töövaidlus

11


1. Töösuhted

Töötaja ja tööandja vahel tekivad töösuhted töölepingu sõlmimisel. Töösuhe algab ka siis, kui tööandja on töötajale andnud loa töökohuseid täitma hakata ja töötaja on tööle asunud. Tööandja põhikohustus töösuhtes on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ja maksta selle eest palka. Töötaja põhikohustus on teha tööandja heaks tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töösuhteid reguleerib töölepingu seadus.

2. Tööleping

Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3) tööülesannete kirjeldus 4) ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed 6) muud hüved, kui nendes on kokku lepitud 7) aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg) 8) töö tegemise koht 9) puhkuse kestus 10) viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad 11) tööandja kehtestatud reeglid töökorralduse kohta 12) viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut

Töölepingut on lubatud muuta vaid poolte kokkuleppel.


11


3. Töötasu

Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäevaks sellele eelnevat tööpäeva. Tööandja peab kandma töötaja palga ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Töötasu alammäära kehtestab vabariigi valitsus. Alates 2009. aasta juulist on töötasu alammäär 27 krooni tunnis ja täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus.

4. Töö- ja puhkeaeg

Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et täistööajaga töötaja teeb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi tööd ja töötab 8 tundi päevas. Osalise tööaja puhul on tööandja ja töötaja leppinud kokku lühemas tööajas. Kokku ei tohi tööaeg ületada kesk-miselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Keskmist arvutatakse üldjuhul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.

Kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, üldjuhul lubatud ei ole. Seadus eeldab, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.

Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja teeb ületunnitööd ehk kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö kokkulepet ei tohi aga sõlmida tööta-jaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Tööandja võib nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju ärahoidmiseks. Üle-tunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepi-tud rahalises hüvitises. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja töötajale tavalisest 1,5 korda suuremat töötasu.

Kõrgemat palka peab tööandja maksma ka öisel ajal ja riigipühal tehtud töö eest. Öötööks loetakse kella 22.00–6.00 tehtavat tööd, mille eest tuleb maksta 1,25kordset töötasu. Või-malik on sõlmida ka kokkulepe, mille kohaselt sisaldub ööajal töötamise tasu juba palgas. Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest kahekordset töötasu.


11


5. Puhkus

Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest ja selle aja määrab tööandja, arvestades võimaluste piires tööta-jate soove.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui töö-andja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti.

Lisaks põhipuhkusele on töötajal järgmised õigused:naisel on õigus saada • rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäevaisal on õigus saada kokku kümme tööpäeva • isapuhkustalla 10aastase lapse lapsendajal on õigus saada • lapsendaja puhkust 70 kalendripäevaemal või isal on õigus saada • lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseniemal või isal on õigus igal kalendriaastal saada • lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last, ja kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps; puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseniemal või isal, kes kasvatab kuni 14aastast last või kuni 18aastast puudega last, on õigus • saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkusttöötajal on õigus saada • õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ette nähtud tingi-mustel ja korras

6. Töölepingu sõlmimine alaealise töötajaga

Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on kehtestatud terve hulk piiranguid. Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vaja tema seadusliku esindaja nõusolekut, lisaks peab 7–14aastase lapse puhul töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andma tööinspektor. Alaea-lisel on keelatud teha tööd, mis ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab kõlb-lust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist ja ohustab alaealise tervist.


11


Alaealiste piirangud töötamisel:

7–12aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal; töö-lepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut; teatud juhul tuleb kaasata lastekaitsetöötaja.

13–14aastasel on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.

15–16aastasel on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

17aastase puhul kehtivad üldised alaealiste töö kohta sätestatud piirangud; töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.

Lastel on lubatud teenida taskuraha juhul, kui töö ei sega õpinguid. Et kindlustada koo-likohustuslikule alaealisele võimalus õppetööks välja puhata, ei tohi alaealise seaduslik esindaja anda luba töötamiseks rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Alaealiste põhipuhkuse pikkus on 35 kalendripäeva ja koolikohustuslikul alaealisel on õigus nõuda põhipuhkust koolivaheajal.

Alaealisel töötajal on lubatud töötada järgmiselt:

7–12aastane – 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas

13–14aastane või koolikohustuslik – 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas

15aastane mittekoolikohustuslik – 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas

16aastane mittekoolikohustuslik ja 17aastane – 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas

Alaealist ei ole lubatud tööle rakendada kella 20.00–06.00. Erandina on alaealisel luba-tud kultuuri, kunsti, reklaami või spordi alal teha kerget tööd täiskasvanu järelevalve all kella 20.00–24.00. Alaealist on keelatud rakendada ületunnitööle. Koolikohustuslikul töötajal on keelatud töötada vahetult enne koolipäeva algust.


11


7. Töölepingu ülesütlemine

Töölepingu ülesütlemise viisid ja kord on reguleeritud töölepingu seadusega. Töölepingu saab lõpetada ülesütlemisavaldusega, mis on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ülesütlemisavaldus on esitatud vorminõuet rikkudes, siis see ei kehti.

Kui tööandja soovib töölepingut üles öelda, peab ta seda alati põhjendama. Töötaja peab põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Ka ülesütlemise põhjendamine peab toimuma kirjalikus vormis.

8. Töövaidlus ja töövaidluskomisjonid

Töövaidlus on töötaja ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhete õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel ja mida ei ole olnud võimalik lahendada kokkuleppe teel.

Töötaja ja tööandja võivad omavahelise töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaid-luskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonides lahendatakse vaidlusi kuni 150 000 krooni suuruste rahaliste nõuete üle. Töövaidluskomisjoni otsust tuleb täita. Kui otsu-sega ei nõustuta, on õigus sama vaidluse läbivaatamiseks kohtusse pöörduda.

Töövaidluskomisjon on tavaliselt kolmeliikmeline ja sellesse kuuluvad juhataja, kes on Tööinspektsiooni ametnik, ning töötajate esindaja ja tööandja esindaja. Töövaidlusko-misjonide koosseisu määravad esindajaid keskliitude juhtorganid. Töövaidluskomisjonid asuvad Tööinspektsiooni kohalike inspektsioonide juures ja kokku on neid Eestis 11 – neli Tallinnas, kaks Tartus ning üks Võrus, Narvas, Jõhvis, Pärnus ja Saaremaal.

Selleks et nõuda töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamist ja kaitsta rikutud õigusi, on töövaidluskomisjonile nõude esitamiseks või kohtusse pöördumiseks üldjuhul aega neli kuud.

Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on aega 30 kalendripäeva alates ülesütlemis-avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.


11


Avaldus esitatakse kirjalikult kahes eksemplaris töötaja töökohajärgsele töövaid-luskomisjonile. Kui töötaja töökoht on töölepingus kindlaks määratud mitut maa-konda hõlmavas piirkonnas, esitatakse avaldus tööandja asukoha- või elukohajärgsele töövaidluskomisjonile.

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus tuleb läbi vaadata ühe kuu jooksul alates aval-duse saabumisele järgnevast päevast. Töövaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse üldjuhul töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresolekul. Otsus tehakse vaidlevatele pooltele teatavaks viie tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.


11


Teema käsitlemine noortega:Töösuhted ja töövaidlus

Eesmärgid:

noor teab, millised on alaealise tööõigused ja -kohustused »

teab, millele töösuhte sõlmides tähelepanu pöörata »

teab, kust saab abi, kui töösuhetes ei arvestata alaealise õigusi »

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:Tutvuge töölepingu seadusega, täpsemalt alaealiste õigustega.


Selgitage, et ülesanne seisneb rollimängus, mis puudutab noorte õigusi töökohal. Korral-dage enne väike ajurünnak noorte õiguste kohta tööl.

Paluge noortel jaguneda rühmadesse (kuni viis liiget rühmas).

Lugege ette rollimängu taustteave:

Jack on olnud juba peaaegu kuus kuud töötu ja näinud töö otsimisega kõvasti vaeva. Ta on lõpetanud põhikooli, kuid edasi õppima ei saanud minna, sest peab vanematele toeks olema, et peret majanduslikest raskustest välja aidata. Ta on veel 15aastane, varsti saab 16. Kümme päeva tagasi käis ta tööintervjuul, et saada töökoht, mis talle tõeliselt meeldib – see oli täpselt see, mida ta oli otsinud! Kõik läks hästi ja talle pakuti tööd. Vanemad andsid nõusoleku. Tal paluti tulla töölepingut sõlmima. Ta oli intervjuul oma töökohustusi ja teisi tööga seotud asjaolusid juba arutanud. Just siis, kui Jack oli lepingut allkirjastamas, öeldi talle, et teda koheldakse teiste töötajatega võrdselt. Töö hakkab olema vahetustega ja osa vahetusest jääb ka õhtusele ajale, mis tähendab, et vahel saab ta koju alles pärast kella kümmet. Tööaeg on 40 tundi nädalas, nii nagu teistelgi töötajatel.

Märksõnad

tööleping• tööaeg• tööõigused•

Vajalikud vahendid

töölepingu näidis igale • osalejale

Aeg: 120 minutit


11


Andke rühmadele kakskümmend minutit aega, et mõelda loole lõpp ja valmistada ette rollimäng. Rollimäng peaks algama kohtumisega tööandja ja Jacki vahel ning see ei tohiks kesta rohkem kui viis minutit.

Paluge igal rühmal esitada oma rollimäng. Järgneb arutelu õpitu üle.

Järgmiseks võib noortele kätte jagada töölepingu näidise, kuhu saab juurde kirjutada kommentaare oluliste punktide kohta, millele tuleks tähelepanu juhtida, enne kui noored hakkavad ise töölepinguid sõlmima. Järgneb arutelu.

Õpitu analüüs

Rollimängu järel

Paluge igal rühmal anda tagasisidet oma rollimängu kohta, kuulake ka teiste noorte kommentaare. Siis asuge arutama järgmisi küsimusi.

Kas selline olukord võib ette tulla meie riigis?• Kuidas rühmad otsustasid selle, milline peaks olema lõpplahendus?• Kas need lõpud olid realistlikud? • Missugused olid tugevad ja missugused nõrgad punktid selles, kuidas Jack olukorda lahendas? Kui raske on sellises olukorras enda õigustele kindlaks jääda ja mitte järele anda ega samas ka agressiivseks muutuda?Miks tööandjad ei pruugi arvestada noorte õigustega ja võivad neid vahel rikkuda?• Kust saada abi, kui noor tunneb, et tema suhtes ollakse ebaõiglane?•

Töölepingu täitmise järel

Küsige, kas noored said teada midagi uut.• Missugune uus teadmine neid üllatas?• Kui vanalt peab noor vanematelt nõusoleku võtma, kui tahab tööle minna?• Mida tuleb tööle minnes kindlasti jälgida?•

Tuleb veenduda, et tööandja vormistab kirjaliku töölepingu.

Tuleb jälgida, et tööaeg ei ületaks seadusega ettenähtud normi.

Tuleb jälgida, et tööaeg oleks ainult päevasel ajal.

Tuleb veenduda, et palgamäär ei ole alla riigis kehtiva palga alammäära.

Tuleb jälgida, et töötingimused ei ohustaks tervist.


11


Kommentaarid töölepingu näidise kohta:

1. Tööleping tuleb alati sõlmida isiklikult.

2. Määratakse kindlaks, millal algab töösuhe. Töötajal tekivad töökohustused töö-andja ees, tööandjal tekivad kohustused töötaja ees.

3. Alaealisele töötajale ei tohi kehtestada katseaega.

4. Määratakse kindlaks, mis kutsenõudmisi ametikoha esindajalt oodatakse.

5. Lepitakse kokku ülesanded, mida töötaja peab täitma.

6. Lepitakse kokku, kus tööülesandeid täidetakse, võidakse kokku leppida näiteks ka selles, et osa ülesandeid täidetakse kodus.

7. Lepitakse kokku, kas tööle asutakse täistööajaga või osaajaga. Alaealise täistööaeg on lühem kui täiskasvanutel ja see sõltub vanusest.

8. 2009. aastal on Eestis miinimumtasu 27 krooni tunnis ja 4350 krooni kuus. Nendest summadest vähem ei tohi töötajale tasu maksta.

9. Alaealise puhkus on 35 kalendripäeva ja koolikohustuslikul alaealisel on õigus võtta puhkus koolivaheaegadel.

10. Tööandja on kohustatud andma tööülesanded ja -korraldused, töövahendid, või-maldama koolitust või juhendamist ohutuks töötamiseks, maksma töö eest tasu.

11. Töötaja on kohustatud pidama kinni kokkulepetest, töötama ohutult ja teisi ohusta-mata, hoidma tööandja poolt talle usaldatud infot.

12. See on info, mida tohib kasutada ainult tööülesannete täitmiseks. Väljaspool tööd seda jagada ei tohi.

13. Töölepingu peavad saama mõlemad pooled. Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole nõusolekul. Leping tuleb allkirjastada isiklikult.


11


Töölepingu näidisallikas: www.cvok.ee/content/est/for_employers/92/96/

TÖÖLEPING NR.

Tallinn ..... ........... 200... a.

Tööandja, ...................................................... , registrikood ............., aadress ......................................, tegevdirektor hr. ............................ isikus ja Töötaja, hr. ............................., isikukood ......................., elukoht ...................................................................., sõlmisid töölepingu (edasipidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:

1. Mõisted1.1. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Leping tähendab käesolevat töölepingut koos kõikide lisadega ning kõikide Lepingule tehtavate kirjalike muudatuste ja täiendustega, mis on käesoleva Lepingu lahutamatuteks osadeks.1.2. Lepingu Pooled on Tööandja ja Töötaja.

2. Lepingu tähtaeg2.1. Töötaja asub tööle alates ........... 200....a.2.2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks.2.3. Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestuseks on neli (4) kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on ..............200....a.

1.

2.

3.


11


3. Töö sisu3.1. Töötaja asub tööle ........................................ ametikohale.3.2. Töötaja tööülesanneteks on............................................. 3.3. Töötaja tööülesannete üksikasjalik kirjeldus on määratletud ametijuhendis. Töötaja on kohustatud lisaks ametijuhendis ettenähtud ülesannetele erikorralduseta täitma muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust.

3.4. Tööülesandeid annab ning nende täitmist kontrollib vahetult Töötaja ametijuhendis selleks määra-tud isik.3.5. Töötaja töökoht asub ...............................3.6. Tööandjal on õigus paigutada Töötaja teisele töötamiskohale tööülesannete täitmise asukoha administratiivpiires.

4. Tööaeg4.1. Töötaja asub tööle ...................................... tööajaga.4.2. Töötaja tööaja algus, lõpp ja vaheaeg määratakse kindlaks Tööandja poolt ettevõtte töösisekorraees-kirjadega ning on Töötajale täitmiseks kohustuslik.4.3. Pidevat tööstaaži Tööandja juures arvutatakse alates................................200...a.

5.

6.

7.

4.


11


5. Töötasu5.1. Töötaja makstakse palka ........................................( ) krooni kuus.5.2. Tööandja kohustub maksma Töötajale palka üks (1) kord kuus, arvestuskuule järgneva kuu ............................... kuupäevaks.5.3. Palga maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega Töötaja isiklikule arvelduskontole pangas.5.4. PaIga maksmise teostamiseks kohustub Töötaja teatama Tööandjale vähemalt viis (5) kalendripäeva enne palgapäeva oma pangarekvisiidid.5.5. Tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest ning pree-miat väga heade töötulemuste eest.

6. Puhkus6.1. Töötajale antakse puhkust vastavalt kehtivale seadusele. Töötaja põhipuhkuse kestus on kaksküm-mend kaheksa (28) kalendripäeva tööaasta eest.6.2. Töötaja iga-aastase puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel võimalusel arvestatkse Töötaja sooviavaldust6.3. Töötajale antakse lisapuhkust vastavalt seaduses sätestatud korrale.

7. Poolte kohustused

7.1. Tööandja ja Töötaja on kohustatud täitma kõiki Töölepingust tulenevaid kohustusi.7.2. Käesoleva lepingu tingimused ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.7.3. Tööandja on kohustatud kindlustama Töötaja kokkulepitud tööga, töövahendite ja andma vajalikke tööalaseid korraldusi ja maksma töö eest tasu vastavalt töölepingus kokkulepitud korrale.

8.

9.

10.


11


7.4. Töötaja kohustub täitma ilma erikorralduseta või otsese ülemuse korraldusel muid ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust.7.5. Töötaja kohustub täitma Tööandja töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast.7.6. Töötaja on kohustatud hoiduma Tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel Töötajatel kohus-tuste täitmist, kahjustavad teiste Töötajate või kolmandate isikute vara.7.7. Lepingus loetletud kohustuste rikkumist käsitletakse distsiplinaarsüüteona. Kui kohustuste rik-kumisega kaasnes Tööandjale varalise kahju tekitamine, kannab Töötaja lisaks distsiplinaarvastutusele ka materiaalset vastutust.7.8. Töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena Tööandja äri –ja tootmissaladusi, samuti hoidma sala-duses kõiki andmeid, mis puudutavad Tööandja kommerts-, tehnilisi-, finants- või muid Tööandja poolt määratletud saladusi. Töötajal ei ole õigust kasutada ka otseselt või kaudselt informatsiooni, mis kuulub Tööandja äri- ja tootmissaladuste hulka muul otstarbel kui ainult käesoleva töölepinguga temale pandud kohustuste täitmiseks.7.9. Töötaja kohustub sõltumata töölepingu lõpetamise alusest tagastama temale usaldatud materiaalsed väärtused hiljemalt töölepingujärgsel viimasel tööpäeval.

8. Konfidentsiaalne informatsioon

8.1. Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse: .................................................. .................................................. ..................................................Käesolevas punktis loetletud informatsiooni loetakse konfidentsiaalseks niikaua, kuni Tööandja ei ole seda avalikustanud.8.2. Töötaja ametijuhendis või ettevõttesiseste dokumentidega võidakse täpsustada Töötaja kohustusi Tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmisel.

9. Materiaalne vastutus9.1. Töötaja vastutab tema poolt süüliselt Tööandjale tekitatud materiaalse kahju eest vastavalt seadusele. 9.2. Töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisel tagastama Tööandjale tema kasutusse antud tööva-hendid ja tagastamisele kuuluva Tööandja vara.

11.

12.


11


10. Töölepingu lõpetamine10.1. Töölepingu lõpetamisel lähtutakse Eesti Vabariigi seadusandlusest.

11. Lõppsätted11.1. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest, kehtivatest õigusaktidest, töösisekorraeeskirjadest, ametijuhendist ja teistest Tööandja otsustest ja sisedokumentidest.11.2. Käesoleva lepingu tingimusi saab muuta vaid kirjalikul kokkuleppel, mis on käesoleva lepingu lahu-tamatuks osaks.11.3. Käesolevast lepingust tulenevad vaidlused püütakse igal juhul lahendada kõigepealt pooltevaheliste läbirääkimistega. Juhul, kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, lahendatakse vaidlused vastavalt kehtivale seadusele ettenähtud korras.

11.4. Käesolev leping on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks kummalegi poolele.

TÖÖANDJA TÖÖTAJA(esindaja)

13.


12Maksud

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaMaksud

12


MaksudÜlevaade teemast

Eesti maksusüsteem jaguneb:riiklikeks maksudeks• tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimakskohalikeks maksudeks• müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki-maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu

Jaotus on tehtud vastavalt sellele, kes maksu kehtestab ja kogub. Näiteks maamaks laekub täielikult kohalikule omavalitsusele, aga on siiski riiklik maks.

Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude haldur on valla- või linnavalitsuse või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.

Kolm kaalukamat maksu Eestis:tulumaks (maksumäär 21%)• sotsiaalmaks (maksumäär 33%)• käibemaks (maksumäär alates 2009. aasta 1. juulist 20%)•

Need maksud täidavad suuremas osas Eesti riigi eelarve.

Milleks meile maksud?

Maksu- ja Tolliameti üks põhiülesanne on tagada riiklike maksude ja tollitulude laeku-mine riigieelarvesse. Selle näitlikustamiseks oleme loonud maksupuu.

Juurte osa kujutab Eesti nelja kaalukamat maksu: tulumaksu ja sotsiaalmaksu (otsesed), aktsiise ja käibemaksu (kaudsed). Aktsiisid jagunevad tegelikult veel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisiks. Jooniselt on välja jäänud maamaks, sotsiaalkindlustus-maksed, tollimaks, hasartmängumaks, raskeveokimaks, mis moodustavad tühise osa (umbes 2%) kogutud maksudest.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Maksud

12


Maksupuu võra osa kujutab maksuraha kulutamist.


12


Puu rohelised oksad on proportsionaalses vastavuses maksuraha kulumisega antud oksale.

Oluline on märkida, et maksud jagunevad aluspinnasele õiglaselt ja ühetaoliselt, võrdse-tel alustel. Kui üks juureosa saab kannatada (näiteks maksupettuse tõttu), kannatab kogu puu ja mõni oks puu võras võib selle tõttu närbuda.

Kui jätta maksud maksmata, kannatavad:koolid, lasteaiad ja ülikoolid • (õppimine)haiglad ja tervisekindlustus • (perearst)julgeolek ja turvalisus • (politsei, päästeamet, piirivalve, kaitsevägi)ühistransport • (bussid, trammid, trollid, rongid)maanteed ja tänavavalgustus, veevärk• pensionid•

Suvel töötavatel noortel on oluline teada järgmist:nad maksavad makse samamoodi nagu täiskasvanud• noortele kehtivad samasugused maksusoodustused mis täiskasvanutele• maksude tasumisel ja deklareerimisel on erinevus, kas töötatakse Eestis või välismaal•

Kui töötatakse EestisMaksuvaba tulu

Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus – maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata. 2009. aastal on tulumaksuvaba summa 2250 krooni kuus (27 000 krooni aastas).

Et tööandja teaks palgast maksuvaba tulu arvestada, tuleb tööandjale kirjutada aval-dus maksuvaba tulu rakendamiseks. Ilma avalduseta ei tohi tööandja maksuvaba tulu arvestada.

Tulumaks

Palgasumma, mis ületab 2250 krooni, maksustatakse tulumaksuga.

Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt. 2009. aas-tal on tulumaksumäär 21%.


12


Maksed, mis peetakse palgast kinni

Tööandja peab palgast kinni pidama ka töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumis-pensioni makse (peatatud kuni 31. detsembrini 2010).

Näide palga maksustamisest

Töötasu (brutopalk) on 5000 krooni. Töötaja on teinud avalduse maksuvaba tulu saamiseks.

Töötuskindlustus 5000 x 1,4% = 70 krooni (tööandja) 5000 x 2,8% = 140 krooni (töötaja)

Tulumaks 5000 – (2250 + 140) x 21% = 548 krooni (töötaja)Sotsiaalmaks 5000 x 33% = 1650 krooni (tööandja)Töötaja saab kätte 5000 – 140 – 548 = 4312 krooniTööandja maksab maksudeks 70 + 1650 = 1720 krooni

Kui töötatakse välismaal

Kui noor läheb suvel tööle välismaale, peab teadma, et igal riigil on oma maksuseadused ja maksumäärad, millega tuleks enne tööle asumist kindlasti tutvust teha. Seda saab teha näiteks sihtkohariigi saatkonnas Eestis. Ka Maksu- ja Tolliameti kodulehelt leiab lingid paljude riikide maksuametite kodulehtedele.

Mõned soovitused välismaale tööle minekuks

1) Enne Eestist lahkumist peaks uurima, kas palka maksab Eesti või sihtriigi tööandja ja kuidas töö eest tasutakse.

2) Maksu- ja Tolliameti kodulehelt (www.emta.ee/?id=1518) või teenindusbüroost võiks uurida, kas Eestil on riigiga, kuhu tööle minnakse, sõlmitud kahepoolne maksuleping ja millised on töötaja võimalikud maksukohustused.

3) Kohale jõudes võiks tööandjalt uurida, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maks-mine (kas tööandja peab maksu kinni või peab selle ise tasuma).


12


4) Tuleks välja selgitada, kas seal peab ka tuludeklaratsiooni esitama.

5) Alles tuleks hoida kõik tasu saamise või maksu maksmisega seotud dokumendid.

6) Kõik välisriigis tulu saanud isikud peavad selle Eestis deklareerima ka siis, kui välisriigi tööandja on maksud kinni pidanud ja tasunud.

7) Kui välisriigis on tulumaks selle riigi seaduste kohaselt tasutud ja välisriigil on maksus-tamise õigus (mille tagab kahepoolne maksuleping), siis välismaa tulu Eestis topelt ei maksustata.

8) Kui välismaa tulude deklaratsioon esitatakse internetis, peab teadma, et andmeid välismaalt saadud palga ja makstud tulumaksu kohta Maksu- ja Tolliamet eeltäidetud deklaratsioonile ei kanna (nagu enamiku Eestis saadud tulude puhul), vaid need tuleb endal deklaratsioonile märkida.

Välismaal töötamine ja Eesti tulumaks

Isegi kui välismaal on tulumaks tasutud, võib juhtuda, et seda tuleb siiski ka Eestis maksta – seda tuleb teha juhul, kui välismaal on tulumaks kinni peetud väiksema määraga kui Eesti tulumaksumäär (2009. aastal 21%). Välismaa tuludelt arvestatav Eesti tulumaksu-kohustus arvutatakse Eesti seaduste kohaselt. Muu hulgas kohaldatakse välismaa tulude suhtes ka maksuvaba tulu (2009. aastal 27 000 krooni).

Tulumaksust, mis tuleb Eestis tasuda, lahutatakse see tulumaks, mis on välismaal samalt tulult juba tasutud. Eestis tasutakse seega vahe, mille võrra välismaal tasutud tulumak-susumma on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.

Kui välismaal on tulumaksu tasutud Eestis kehtivast maksumäärast rohkem, siis seda määra ületavat osa Eestis ei tagastata.

Maksualased ja salakaubaveoga seotud õigusrikkumised on ohud, mis varitsevad ka noori. Need on muu hulgas:

ümbrikupalk• tankistiks sattumine (enda allkirja kuritarvitada laskmine)• looduslike suveniiride ebaseaduslik vedamine•


12


Ümbrikupalk

2008. aastal sai iga kümnes inimene ümbrikupalka. Seetõttu jäi riigile laekumata üle 1,8 miljardi krooni maksutulu. Kokku jäi 2008. aastal riigikassasse laekumata umbes neli miljardit krooni.

Kui palka saadakse ümbrikus, kaotatakse järgmised hüved:vanemahüvitis• tervisekahjustuse hüvitis• ajutise töövõimetuse hüvitised• laenuvõimalused• töötuskindlustuse hüvitis• pension• puhkusetasu• töölepingu lõpetamise hüvitis• elatis abikaasale või lapsele•

Kõik inimesed tarbivad hüvesid, aga kui riigil ei jätku enam raha, sest makse ei maksta, siis ei ole need teenused vajaduse korral enam kättesaadavad.

Tankistiks sattumine

Selleks et vältida variisikuks ehk tankistiks sattumist, ei tohi:allkirjastada tundmatuid pabereid• lasta end segastel asjaoludel juhatuse või nõukogu liikmeks vormistada• usaldada tundmatuid isikuid• jätta informeerimata maksuhaldurit•

Salakaubavedu ja narkokulleriks sattumineKui keegi pakub võimalust kergelt raha teenida, näiteks viia mõni pakk Soome, siis seda ei tohi teha!


12


Reisilt võib kaasa tuua piiratud koguses järgmisi suveniire:

suur tiibkodalane (Strombus gigas) 3 tükki

ebapärlikarp (Tridacnidae) 3 tükki

krokodillinahast tooted 4 tükki

kaktusest vihmakepid 3 tükki

merihobud 4 tükki

must kalamari 150 grammi

Lisateavet saab veebilehelt www.emta.ee.

kki


12


Teema käsitlemine noortega:Mis saaks siis, kui keegi ei maksaks ausalt makse

Eesmärgid:

noor mõistab maksude maksmatajätmisega kaasnevaid tagajärgi »

oskab hoiduda maksupettustest »

teab, millised maksud on Eestis ja miks neid vaja on »

oskab oma lähikondlastele (perele, sugulastele, sõpradele, töö- ja »koolikaaslastele) teemat edasi anda ja ärgitab inimesi rohkem kaasa mõtlema

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:Tutvuda ülaltoodud teoreetilise materjaliga, mis on piisavalt põhjalik, et sealt vajadust mööda teemasid lühendada või vahele jätta.

Märksõnad

ühiskonna heaolu• sotsiaalsed hüved ja • garantiid

EI ütlemineümbrikupalgale• tankistiks olemisele• narkokulleriks sattumisele•

Vajalikud vahendid

rollimängude kirjeldused• ristsõnad• viktoriin•

Aeg: 110 minutit

teoreetiline osa • u 20 minutitrollimängudeks ja muuks • u 90 minutit.


12



Kõigepealt tutvustage noortele teooriat.

Edasi paluge noortel moodustada rühmad ja igal rühmal välja mõelda oma nimi.

Selgitage, et igal rühmal on vaja läbi mõelda üks rollimäng ja see teistele esitada, selle põhjal vaadatakse hiljem koos tulemused üle (vt ka rollimängude näiteid).

Sellele järgneb ristsõnade lahendamine (ristsõna lahendus: 1. Sotsiaalne kaitse 2. MTA 3. Rahandus 4. E-maksuamet 5. Koostöö 6. Käibemaks 7. Peadirektor 8. Teenindus 9. Tollikontrolli 10. Maks 11. Krokodill 12. Lõuna 13. Ümbrikupalk) ja valikvastustega küsimustiku täitmine.

Õpitu analüüsMis tundeid teis tekitas see, et olite ümbrikupalga saaja, tankist, salakaubavedaja?• Kuidas oleks veel saanud eri situatsioone lavastada? Mis olid nende situatsioonide • sõnumid?Mida saaks iga inimene teha selleks, et linnas ja riigis oleks võimalikult hea elada (et • oleks kättesaadav tasuta algharidus, kiirabi, politsei jne)?

Lisainfo

Lisateavet saab Maksu- ja Tolliameti kodulehe rubriigist „Noortele”:www.emta.ee/?id=21309.•


12


RollimängEi ümbrikupalgale

Ülemus: „Kutsusin su enda juurde, et teha sulle väga hea pakkumine, millest võidaksime me mõlemad.”

Alluv: „Ma kuulan. Milline on pakkumine?”

Ülemus: „Eestis teevad kõik praegu nii. Ma ei maksa sulle tänasest alates enam mitte pan-gaarvele, vaid sa tuled palgapäeval minu juurest läbi ja saad oma palga sularahas.”

Alluv: „Miks nii? Me leppisime ju töölepingu allkirjastamisel kokku ja mulle just sobib, kui see raha mu pangaarvele kantakse – siis on hea oma ülekandeid teha ja makseid tasuda.”

Ülemus: „Jah, leppisime küll alguses nii kokku, aga ma pakun, et lisan veel 500 krooni su palgale juurde, kui sa nõustud, et tuled rahale ise järele. Kas sobib?”

Alluv: „Kas firmal on probleeme? Miks te siis nüüd ühtäkki nii tahate teha? Kas hakkate koondama?”

Ülemus: (läheb juba närvi): „Ei hakka koondama, aga nii on lihtsalt parem.”

Alluv: „Kellele parem? Mulle küll mitte, sest siiani sain haigeks jäädes haigekassalt hüvitist. Kui nüüd aga haigekassa näeb, et ma ei tööta ega saa töötasu, siis haigeks jää-des ei ole mul õigust mingile rahale. Kas siis teie maksate mulle mu haigusperioodil haigushüvitist?”

Ülemus: „Ei maksa, aga ega sa nii kergelt haigeks ka jää, pole siiani ju jäänud. Niisiis pole probleemi?”

Alluv: „Aga kui mu laps haigeks jääb ja ma pean temaga koju jääma? Ei, ma ei saa sellega riskida, palun mulle erandkorras siiski palk ka edaspidi pangaarvele kanda. Mul on liiga palju kaotada. Mul on pangalaenud, pank jälgib mu maksekäitumist ja võib küsida, kas minu palk ei laekugi enam nende panka. Mida ma siis vastan? Ja kui mul peaks uus laps sündima, siis ei saa ma ju vanemahüvitist. Kui mõelda sellele, et linn saab oma eelarvesse järjest vähem tulumaksu, sest inimesed käituvadki palga saamisel ebaausalt ega maksa makse, siis varsti elame kõik sellises räpases keskkonnas, kus pole lasteaedu ega koole ja tänavatel ei kannata kõndida, ja arstile ei saa ja probleemide korral pole tuletõrjet ega kiirabi ega politseid. Ei, ma ei saa nii!”


12


RollimängTankistiks värbamise katse

Võõras inimene või juhututtav: „Tere! Mul on sulle üks pakkumine. Tahad kuulda?”

Mina: „Tere! Noh, ma kuulan.”

Võõras: „Kas tahaksid raha teenida?”

Mina: „Kuidas siis?”

Võõras: „No tegelikult väga lihtsalt. Ma annan sulle 500 krooni ja mul oleks vaja nendele paberitele lihtsalt sinu allkirja.”

Mina: „Miks sul minu allkirja on vaja?”

Võõras: „Tead, see on lihtsalt üks suvaline formaalsus, saad pärast homset veel 500 krooni minult. Oled nõus?”

Mina: „Nii lihtsalt käibki või?”

Võõras: „Jah, pane allkirjad siia ja siia ning 500 krooni on kohe sinu!”

Mina: „Ja homme õhtul tood mulle veel 500 krooni siia?”

Võõras: „Jah!”

Mina: „Raha oleks küll hädasti praegu vaja, aga meil koolis just räägiti, et paralleelklas-sis üks poiss kirjutas mingitele paberitele alla ja tal on politseiga jama tekkinud. Ta olla mingite firmade juht ja raha on firmadest kadunud ja teda süüdistatakse nüüd pettuses ning Maksu- ja Tolliamet ka küsitleb teda. Remo andis ka ainult mõned allkirjad pool-tühjadele paberitele ja sai kopsaka summa, aga mina sellist jama küll ei taha! Isegi mitte sellise raha eest!”


12


RollimängSalakaubavedajaks ja narkokulleriks meelitamise katse

Keegi tuleb sadamahoones või lennujaamas sinu juurde ja ütleb: „Tere! Mul on sulle üks suur palve. Sa lähed praegu ka Soome, eks?”

Mina: „Jah, lähen.”

Keegi: „Ma ei saa kahjuks ise täna laevale tulla, sest mu vanaema jäi haigeks ja on haiglas, pean tema juurde minema. Aga mu väike tütar ootab minult seda mängukaru, lubasin talle selle täna tuua. Kas sa saad selle talle viia, palun?”

Mina: „No ma ei tea, äkki saadate postiga ikka ise?”

Keegi: „Aega pole kahjuks ja mu tütar ootab juba kolme tunni pärast sadamas, siin on tema telefoninumber.”

Mina: „Ma ei saa kahjuks siiski seda teha, peate saatma postiga või ise hilisema laevaga minema.”

Keegi: „Kas sul tagasisõidu laevapilet on juba olemas?”

Mina: „Ei, mis siis?”

Keegi:„Ma ostan sulle selle kohe, kui oled siiski nõus mind aitama. Palun!”

Mina: „Väga suuremeelne teist, aga ma olen kuulnud võimalikust pettusest, et niimoodi värvatakse narkokullereid, ja siis jään ju mina piirikontrollis vahele ja mulle jääb külge märge, et mind kahtlustati narkootikumide või salakauba edasitoimetamises. Nii see ei lähe!”


12


Maksu- ja Tolliameti viktoriinMilline on sobivaim vastusevariant?

1. Kust on võimalik saada vastus küsimusele, kas mingi kindel kaubamärk on Eestis kaitstud?A. Eesti Patendiameti andmebaasist.B. Äriregistrist.C. Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.D. Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehelt.

2. Millistel tingimustel on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata reprodutsee-rida õiguspäraselt avaldatud teoseid?A. Isiklikeks vajadusteks.B. Teaduslikel, hariduslikel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel.C. Raamatukogu, arhiivi ja muuseumi jaoks.D. Teatud piirangutega kõigi eelnevate variantide puhul.

3. Mis on tööstusdisainilahendus?A. Toote sisekujundus.B. Toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus.C. Tööstushoone kujunduselement.

4. Millised võimalikud trendid võivad mõjutada intellektuaalomandit rikkuvate kaupade tootjaid lühiajaliselt?A. Tulevased suursündmused (spordivõistlused, kontserdid).B. Hetkel populaarsed teleseriaalid ja filmid.C. Hooajal moes olevad riided.D. Kõik eelloetletud.

5. Millised märgid viitavad sellele, et tegemist võib olla intellektuaalomandit rikkuva audiovi-suaalse tootega?A. CD ümbrised on ebakvaliteetse trükiga.B. CD karpides on vaid üks kirjeldav leht, mitte vihik.C. DVDdel on regioonina märgitud „ALL”.D. Kõik eelloetletud.

6. Millised märgid viitavad sellele, et tegemist võib olla riiete või jalanõude intellektuaal-omandi rikkumisega?A. Puuduvad sildid kiudude sisalduse andmete ja pesemisjuhisega.B. Jalanõude osade vahelt on liim välja jooksnud.C. Õhkpadjaga jalanõudel on vaid õhkpadja imitatsioon.D. Kõik eelloetletud.


12


7. Milliseid riike võib pidada võltsitud ja piraatkaupade silmapaistvaimateks päritolumaa-deks?A. Tai, Venemaa, Slovakkia, Kasahstan.B. Hiina, Vietnam, Belgia, Venemaa.C. Hiina, Tai, Türgi, Venemaa.D. Tai, Korea, Kasahstan, USA.

8. Mis on geograafiline tähis?A. Geograafilise piirkonna lühend.B. Sümbol maakaardil.C. Geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu (näiteks Parma sink).D. Vihje geograafilisele alale, mis tähistab riiki, kus on palju intellektuaalomandi rikkumisi.

9. Milline on sinu arvates õige Maksu- ja Tolliameti kodulehekülg?A. www.emta.eeB. www.mta.eeC. www.maks.eeD. www.toll.ee

10. Kui sa tead, et kellelegi on töötasu makstud mustalt (makstud ümbrikupalka), siis millisel e-posti aadressil sa saad Maksu- ja Tolliametile sellekohase vihje jätta?A. [email protected]. [email protected]. [email protected]. [email protected]

11. Kas sa saad kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, et tööandja on sinu eest riigile maksud ära maksnud?A. Ei.B. Jah.C. Ma ei tea.

12. Miks sa ei tohi suvalisi dokumente allkirjastada?A. Sest siis võin sattuda maksupettuse kaasosaliseks.B. Sest minu allkiri on minu allkiri.C. Sest seadus ei luba seda.D. Kõik eelloetletud.

13. Mida sa kaotad, kui saad ümbrikupalka?A. Vanemahüvitise, isapuhkuse, tervisekahjustuse hüvitise, laenuvõimalused, pensioni, töövõime-tuse ja töötuskindlustuse hüvitised.B. Head sõbrad, palju raha.C. Kõik eelloetletud.


12


Maksu- ja Tolliameti ristsõna

1. … on valdkond, millele kulub kõige rohkem maksuraha. 2. Maksu- ja Tolliameti lühend. 3. Maksu- ja Tolliamet on …ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. 4. E-keskkond, kus saab kontrollida oma maksuandmeid. 5. Üks MTA põhiväärtustest on … 6. 20% ehk lisandunud väärtuse maks, üks kahest tähtsamast kaudsest maksust Eestis. 7. Enriko Aav on Maksu- ja Tolliameti … 8. Üks kolmest MTA tulemusvaldkonnast. 9. MTA …osakonna üheks ülesandeks on salakauba avastamine piiril. 10. … on rahva tulu osa, mille kaudu saame kasutada avalikke teenuseid. 11. Loom, kelle nahast tooteid võib reisilt kaasa tuua 4 tükki. 12. Selles maksu- ja tollikeskuses asub Koidula tollipunkt. 13. Inimese palk, mille ta saab mitteametlikult ja millelt makse ei ole makstud.

13. Ü

1. KT

2.

3.

4. A

5. K

6. B

7. D

8.

9. T T

10.

11. K D

12.


13Ametiühing

Otsides ja leides sissepääsu töömaailmaAmetiühing

13


AmetiühingÜlevaade teemast

Ametiühingu tegevuse eesmärgid

Peamine on kaitsta end kui töötajat, teades oma õigusi ja kohustusi tööturul. Ametiühin-gute ülesanne on esindada töösuhetes nõrgemat poolt – töötajaid. Ametiühing aitab töötajatel saavutada paremad töötingimused (palk, tööriided, töövahendid, töökoha tin-gimused), tugevamad sotsiaalsed garantiid (haigusraha, töötu abiraha, koondamisest ette teatamise ajad, töölt vabastamisest ette teatamine, puhkeaeg tööpäeva kestel ja töönädala jooksul jne), töötajate jaoks paindliku tööturu (võimalus saada kiiresti ja töötajale tasuta ümberõpet, vahetada valutult töökohta). Ametiühingu põhiidee on kokkukuuluvuse jõud, s.t üheskoos on eesmärke saavutada kergem kui igaühel eraldi. Riigi tasandil esinda-vad ametiühingud tööturu üht poolt – töötajaid.

Otsides ja leides sissepääsu töömaailma Ametiühing

13


Märksõnad

1. Usaldusisik – töötajate endi valitud inimene, kes esindab neid töösuhetes tööandja juures. Tema tegevust reguleerib töötajate usaldusisiku seadus.

2. Kollektiivleping – vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Kollektiivlepingud jagunevad järgmiselt:

kollektiivlepingud ettevõtte tasandil• kokkulepped sektori tasandil• kolmepoolsed kokkulepped ehk riigi tasandi kokkulepped (alampalga kokkulepped, • seaduste muutmine, loomine)

Kes mida teevad?Ettevõtteis kohapeal sõlmivad kollektiivlepingu usaldusisik ja ametiühingu liikmed.• Harutasandil sõlmivad kokkuleppeid haruliitude esindajad/esimehed. Praegu on • olemas metalli- ja transpordisektori ning õdede palgakokkulepped.Kolmepoolselt ehk riiklikul tasandil sõlmivad kokkuleppeid ametiühingute kesklii-• dud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon), tööandjate keskliidud ja valitsus.

Kollektiivlepingus lepitakse kokku:palk, lisatasud;• põhipuhkus ja lisapuhkepäevad;• sotsiaaltagatised;• töö- ja puhkeaeg;• töökeskkond, töötingimused;• ametiühingu ja tööandja vahelised suhted;• usaldusisiku tagatised (kaitse tööandja omavoli eest).•

3. Läbirääkimised

Läbirääkimisi peetakse kollektiivlepingu sõlmimiseks, aga ka muude igapäevaste olu-kordade lahendamiseks – see on rahumeelne viis töötajate ja tööandja vahelisi küsimusi lahendada.


13


4. Aktsioonid, meeleavaldused, streik jne

Need märksõnad tähistavad ametiühingute seadusest tulenevaid õigusi seista oma õiguste ja eesmärkide saavutamise eest neil puhkudel, kui tööandjad, nende ühendused või riik ei ole valmis rahumeelselt kokkuleppele jõudma või ei taha arvestada töötajate vajadus-tega. Streik on kõige viimane ametiühingute käsutuses olev meede, mida võib rakendada juhul, kui läbirääkimised ja lepitamine riikliku lepitaja vahendusel ei vii ametiühingutele vastuvõetava tulemuseni.

5. Solidaarsus

Solidaarsus on ametiühinguliikumise võtmesõna – see on põhiidee ja põhijõud, mida ametiühinguliikumine endas kannab. Ametiühingu liikmena ei ole sa oma probleemi-dega üksi. Sulle on tagatud kaitse töökohal ning oma ametiühingu liikmete, haruameti-ühingu liikmete ja ametiühingute keskorganisatsiooni toetus ja solidaarsus.

Mida annab ametiühing töötavale noorele?

Võitleme koos parema palga ja paremate töötingimuste eest.

Kambavaim – üks kõigi, kõik ühe eest!

Uued tutvused ja põnevad ettevõtmised.

Koolitused ja laiem silmaring, eneseteostuse võimalus.

Tasuta õigusnõustamine tööküsimustes.


13


Teema käsitlemine noortega:Mis on ametiühing?

Eesmärgid:

noor teab mõiste „ametiühing” tähendust ja ametiühingu tegevuse »eesmärke

teab, millised seadused reguleerivad ametiühingute ja usaldusisikute »tegevust ning kollektiivlepingu läbirääkimisi

saab aru ametiühingute rollist ja ülesandest tööturul ja ühiskonnas »

oskab nimetada ametiühingute ja usaldusisikute õigusi, kohustusi ja »pädevusvaldkondi

teab, kust leida infot ametiühingute kohta, ja tunneb ametiühingute »struktuuri

mõistab ametiühingute tegevuse põhimõtteid ja teab, kuidas ameti- »ühingud toimivad

Ettevalmistus teema käsitlemiseks:tutvuge enne ametiühinguid tutvustava materjaliga; valmistage ette rühmatöö küsimused, millele õpilased saavad materjalidele tuginedes vastata; teise ülesande jaoks tõstke kuus tooli ringikujuliselt ruumi esimesse ossa – need toolid on eri poolte esindajatele.

Märksõnad

ametiühing• usaldusisik• kollektiivleping• läbirääkimised• solidaarsus• aktsioonid•

Vajalikud vahendid

esimese ülesande jaoks• paljundatud materjal ameti-ühingute kohtapabertahvel rühmatöö jaoks• markerid• kaardid küsimustega rühma-• töö jaoksteise ülesande jaoks• paljun-datud situatsioonikirjeldused igale osalejale

Aeg: 45 + 110 minutit


13


Teema käsitluse tutvustus nr 1

Enne kui materjali noortele kätte annate, esitage küsimusi, et uurida välja nende senised teadmised ametiühingust.

1. Kas olete kuulnud midagi ametiühingust (meedias, kodus, koolis, praktika ajal)?

2. Millega ametiühing tegeleb?

Vastused: ettevõtte tasandil töötajate õiguste kaitsmine; riigi tasandil tööturu ühe osa-poole – töötajate – esindamine seaduste loomisel ja teiste kokkulepete sõlmimisel (näi-teks alampalga kokkulepe).

Rühmi moodustage nii palju, kui on küsimusi. Suuremate õppegruppide puhul võib üht küsimust lasta lahendada mitmel rühmal (andke selleks aega 15 minutit).

Vastused tuleb kanda pabertahvlile.

Laske rühmadel teistele tutvustamiseks ette valmistada esitlus küsimuste tulemustest (1–2 minutit igale rühmale).

Õpitu analüüs

Arutlege omavahel ametiühingute rolli, võimaluste ja vajaduse üle meie ühiskonnas.

Kui oluline on õigus kuuluda ametiühingusse? Mis juhtuks, kui sellist õigust poleks?• Kui tugevad on ametiühingud meie riigis? Kas ka tööandjatel on oma • esindusorganisatsioonid?Mis on ametiühingusse kuulumise eelised ja puudused?•


13


Teema käsitluse tutvustus nr 2

Tutvustage ülesannet. Selgitage, et tegemist on rollimänguga, kus kohtuvad ühelt poolt tööandja ja teiselt poolt töötajad koos ametiühingu usaldusisikutega. Eesmärk on saavu-tada palgakokkulepe ja tingimused kollektiivsete läbirääkimiste tarvis.

Küsige alustuseks, millise organisatsiooniga võiks tegemist olla, millega see tegeleb, mida toodab, mis selle organisatsiooni nimi võiks olla – see võib olla reaalne või väl-jamõeldud ettevõte.

Siis jaotage rühm kaheks suhtega 2:1. Väiksem rühm on tööandjad, suurem töötajad ja nende ametiühingu usaldusisikud.

Jagage laiali situatsioonikirjeldused. Andke 5–6 minutit aega materjali lugemiseks. Siis kontrollige, kas kõik said loetust aru.

Selgitage lühidalt, kuidas rollimäng hakkab välja nägema: tööandjad on kutsunud kokku kohtumise ja üks neist on kohtumise juhataja. Nemad esitavad oma ettepanekud esimesena. Seejärel esitavad töötajad ja nende esindajad oma ettepanekud. Siis asuvad kõik pooled läbi rääkima, et leida ühine kokkulepe.

Leppige enne omavahel kokku kohtumise ajaraamistik, s.t kui kaua saab iga osaleja rääkida (näiteks kaks minutit) ja kui kaua kohtumine kestab. Kas kohtumise kestel peaks olema võimalik võtta pause, et esindajad saaksid oma rühmaga nõu pidada? Kas peale esindajate võib veel keegi sõna võtta?

Paluge osalejatel minna oma rühmadesse ja teema ette valmistada, aega on 30 minutit. Tööandjad peavad valima kaks esindajat ja kellegi, kes kohtumist juhiks. Töötajad peavad valima neli esindajat. Mõlemad rühmad peavad:

välja töötama uued ettepanekud, mida kohtumisel esitada• otsustama, milline võim on nende esindajatel (kas nad võivad teha ise otsuse, pidama • otsuse eel rühmaga nõu vms)otsustama, mis on nende alumine piir, mis on halvim lahendus, millega nad võivad • nõustuda

Kui rühmad on valmis, kutsuge esindajad ringis olevatele toolidele istuma ja ülejäänutel paluge istuda nende taha teistele toolidele. Kutsuge kohtumise juhataja ja paluge tal koosolek avada.

Kui kohtumine on läbi, tehke väike paus, et osalejad saaksid rollidest väljuda, ja siis asuge toimunud analüüsima.


13


Lisainfo

Ülesanne on koostatud tuginedes järgmisele allikale „Compass – A Manual on Human Rights Educa-tion with Young people”.

Õpitu analüüs

Küsige alustuseks, kuidas ülesanne osalejatele meeldis, ja siis minge edasi aruteluga selle üle, mida õpiti.

Kuidas rühmades omavaheline koostöö laabus, kuidas jõuti ühiste ettepanekuteni? • Kas see oli kerge või raske?Kas siis, kui arutati ettepanekute üle, mõeldi oma isiklikele eesmärkidele või organi-• satsiooni kui terviku eesmärkidele?Kas rühm mõtles välja ka taktika, kuidas läbirääkimisi pidada?• Kuidas kohtumine läks? Kas kõik, kes tahtsid sõna võtta, said öelda seda, mida nad • soovisid?Kas jõuti ühise, mõlemale poolele vastuvõetava kokkuleppeni?• Kas osalejad teavad mõnda näidet, kus töötajad on otsustanud streikida, et oma • õiguste eest seista?Kas meie riigis seisavad töötajad julgelt oma õiguste eest?•


13


Lugemismaterjal: ametiühing

Inimene veedab peaaegu poole oma ärkveloleku ajast tööl. Selleks et elus hästi hakkama saada ning stressivaba ja täisväärtuslikku elu elada, peab seega lisaks isiklikule elule laabuma ka tööelu – tuleb osata töökaaslastega hästi läbi saada, leida tööga tegelemiseks motivatsiooni ja tunda rõõmu oma töö tulemuste vajalikkusest. Kõik see eeldab, et töö-andja kohtleks töötajat kui subjekti, mitte objekti, et töötajat kaasataks otsuste tegemisse ja et talle tagataks juurdepääs teatud infole.

Tööandja ja töötaja ei ole töölepingu sõlmimisel (ega ka pärast sõlmimist) tavaliselt võrdses seisundis. Töötaja allub tööandjale. Seega ei pruugi alluv tööandjat tööl esineva-test probleemidest ja puudustest teavitada, otsuste põhjendusi küsida või neid kriti-seerida. Tulemuseks on ühelt poolt töötaja leppimine paratamatusega ja käegalöömise tunne ning teiselt poolt tööandja kasvav illusioon, et kõik on justkui korras ja hästi. Palju tõhusam on see, kui töötajad räägivad oma probleemidest koos, ühise esindaja – ametiühingu usaldusisiku – kaudu.

Majanduslik liberalism on ettevõtete tegevuse aluseks määranud majandusliku tasu-vuse. Mõttekas on teha neid asju, mis toovad rahalist kasu. Siit tuleneb peamine huvide konflikt tööandja ja töötaja vahel. Esimene soovib maksimaalset tulu ning teine õiglast töötasu ja häid töötingimusi. Ametiühingu roll ongi esindada töösuhetes nõrgemat poolt – töötajaid.

Eesti 1,34 miljonist elanikust on üle 600 000 töötajad. Nendest kuulub ametiühingu-tesse vaid 54 000 – alla 10% töötajaskonnast. Sellise olukorra põhjusteks on

varakapitalistlik ühiskond, mis väärtustab individualismi (ise hakkama saamist),• arusaam, et ametiühing võitleb niikuinii kõikide töötajate eest – vahet pole, kas olla • selle liige või mitte;teadmatus ametiühingu tegemistest ja eelarvamused selle suhtes.•

Mitmed uurimused kinnitavad, et alates teatud arengutasemest ei tee raha enam inimesi õnnelikuks. Esile tõusevad teistsugused väärtused (nagu näitab Maslow’ püramiid). Ametiühingute tegevus pole seotud ainult suurema töötasu nõudmisega. See on ka sotsiaalne võrgustik, kus inimesed saavad vabalt oma muredest rääkida, rõõme jagada, koos otsuseid vastu võtta ja arendada demokraatiale nii olulist osalemisprotsessi (alt üles suunatud algatus). Seega aitavad ametiühingud kaudselt luua riigi tegevuses kaasa rääkida soovivaid kodanikke (mitte kliente), andes ühiskonda oma panuse palju laiemal moel kui lihtsalt töötajate eest seismisega.


13


Eesti on võrreldes muu maailmaga väga rikas riik. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on nii majandus kui ka elatustase kiirelt kasvanud. Muutused on toimunud nii kiiresti, et mingisugust tõsisemat tööliste väärkohtlemist või töötingimuste rikkumist, mis tööli-sed muidu teistes riikides ametiühingutesse on koondanud, pole olnud. Heaoluühiskon-nas on ametiühing justkui mingi elementaarne asi, mis on alati olemas olnud – umbes nagu tsensuurivaba ajakirjandus. Paraku on unustatud, et ilma töölisliikumiseta ei oleks meil kaheksatunniseid tööpäevi, puhkusevõimalusi, töötukassat, miinimumpalga nõuet ega olukorda, kus rasedaid ja alaealisi ei kohelda töökohal meestega võrdselt.

Kuigi formaalselt on ametiühingute loomine enamikus maailma riikides lubatud, kõlab lausa uskumatult, et näiteks Filipiinidel on mõnes tehases keelatud rääkida ja naeratada, Hiinas on dokumenteeritud kolm päeva kestnud vahetused ja Mehhiko maquiladora’des (allhanketehastes) peavad naised tegema rasedusteste või tõendama arstitõendiga menst-ruatsiooni. Sri Lankal on aga ebaseaduslik kõik, mis võib kahandada riigi eksporditulu, sealhulgas kriitiliste materjalide avaldamine ja levitamine. Lisaks ei pruugi riigi seadustes kehtestatud miinimumpalk tähendada, et töölistele nii palju ka makstakse. Näiteks Filipiinidel asuvasse Cavite vabakaubandustsooni ei tohi kohalik politsei ning munitsi-paalametnik ilma kaubandus- ja tööstusministeeriumi loata isegi siseneda.

Kõik see näitab, et ilma töölisliikumiseta käituvad tööandjad küllaltki ülbelt ja vastutus-tundetult, seades eesmärgiks maksimaalse kasumi ja vilistades nii mõnegi eetikanormi peale.

Oma eriala hea tundmine teeb töötajast oskustöölise, spetsialisti. Lisaks ametialastele teadmistele on aga vaja osata ka oma huvide eest seista. Tööalastes küsimustes on sel-leks vaja teada ametiühingute rolli ühiskonnas, sellel loomise tingimusi, ametiühingu enda õigusi ja kohustusi, ametiühingu ülesehitust ja toimimispõhimõtteid.

Milleks ametiühing?Ettevõttes on üldjuhul palju töötajaid ja tööandjale ei ole üks töösuhe tähtis – alati saab inimesi asendada. Küll aga on töötajale tähtis, et tal oleks töö, ja erinevalt kauba valimi-sest ei saa ta olla tööandja otsimisel pirtsakas või nõudlik. Tööandja ja töötaja suhet ei saa võrrelda müüja ja ostja suhtega. Seega peab töötaja tavaliselt leppima sellega, mida talle pakutakse.

Üks võimalus tööandja monopolile vastu hakata on koonduda ja reguleerida töösuhteid kollektiivlepinguga – see annab töötajatele võimaluse oma töötingimuste eest paremini seista.


13


Mis juhtuks ametiühinguta?Ettevõtete vahel toimuks n-ö alapakkumine. Ei ole ju mõtet maksta töötajale suuremat palka, kui ta rahuldub palju väiksemaga ega lahku töölt. Kui toimub selline alapak-kumine, on üksikul töötajal väga raske väärilist tasu nõuda – ta asendatakse järgmise soovijaga, keda motiveerib lihtsalt töö omamine.

Ametiühing peatab allakäigu.Töötajad lepivad kokku, et alla mingit palgataset ja töötingimusi enam ei töötata. Üksi-kult oleme nõrgad, kuid töötajate jõud on ühtsuses ja solidaarsuses.

Mis on ametiühing?Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus ühiste eesmärkide saavutamiseks ja turva-lisuse loomiseks nii töökohal kui ka ühiskonnas tervikuna.

Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute seadus:Seaduses on sätestatud ametiühingute põhilised õigused, tegevuse alused, suhted riigi- • ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja tööandjatega.Ametiühingud on oma seaduslikus käitumises sõltumatud.• Ametiühingutel on õigus iseseisvalt oma tegevust ja juhtimist korraldada.• Teistel pooltel on keelatud ametiühingu tegevusse sekkuda.• Ametiühingute seadus reguleerib põhimõtteid, kuidas ja mis tingimustel ametiühin-• guid võib luua ja mis alustel nad võivad tegutseda (§ 6–15).Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühing on juriidiliselt loodud • siis, kui ta on registrisse kantud. Selleks tuleb korraldada asutamiskoosolek, koostada põhikiri (§ 8) ja allkirjastada asutamisleping.Põhikirjas pannakse paika juhtorganid. Kõrgeim organ on üldkoosolek või konve-• rents, mis koguneb 3–4 aasta järel. Vahepealsel ajal tegutsevad volikogu ja juhatus.


13


Ametiühingute õigused:kollektiivsetes töösuhetes esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve• individuaalsetes töösuhetes esindada ja kaitsta oma liikmete, vajaduse korral ka mitte-• liikmete õigusi ja huve liikme volituse alusel, kui seadustes ei ole sätestatud teisitisaada infot – tööandjal on kohustus anda ametiühingule õigel ajal ja piisavalt töö- ja • sotsiaalalast teavetpidada partneritega nõu – suhelda ja arutada oluliste teemade üle (kas on võimalik • midagi teistmoodi teha, näiteks koondatavate arvu vähendada jne)teavitada töötajaid – töötajad peavad olema teadlikud sellest, mis ettevõttes toimub. • See on kasulik ka tööandjale, sest siis ei pea ta kõiki raskeid olukordi ise lahendama;pidada läbirääkimisi töö-, teenistus- ja sotsiaalküsimustes kollektiiv- ja muude lepin-• gute sõlmimiseksteha ettepanekuid seaduseelnõudesse• saada teavet riigi tööolukorra kohta• avaldada oma seisukohti massimeedias• korraldada oma eesmärkide saavutamiseks aktsioone• arendada välissuhteid• koolitada ja nõustada oma liikmeid•

Ametiühingu pädevuses on:sõlmida kollektiivlepinguid ettevõtte, sektori ja riigi tasandil;• teha ettepanekuid seaduseelnõudesse (näiteks töölepingu seadus) – selles osalevad • keskliidud;teha ettepanekuid tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks;• teha koostööd tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega, et parandada ühiskonna • tööga hõlmatust;osaleda töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel ametiühingu usaldusisiku • kaudu;esindada ja kaitsta liikmeid töövaidlusorganites suhetes riigi- ja kohalike omavalit-• suste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.

Ametiühingu usaldusisikAmetiühingud teostavad oma õigusi usaldusisikute kaudu. Ametiühingu usaldusisik on ametiühingu liikmete poolt üldkoosolekul valitud esindaja, kes esindab ametiühingu liikmeid suhetes tööandjaga.

Usaldusisiku ülesandedTöötajate usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega reguleerib töötajate usaldusisiku seadus.


13


Seaduses on sätestatud:usaldusisiku ülesanne on esindada töötajaid tööõigusaktide ja kollektiivlepingu • rakendamisega seotud küsimustes ning ettevõtte töötajate vaheliste suhetega seotud küsimustesametiühingu valitud usaldusisiku ülesanne on vahendada infot ametiühingu ja tööta-• jate vahel ning vastavalt ametiühingu põhikirjale juhtida nimetatud organisatsiooni ja selle liikmeid. Usaldusisik ja tööandja peavad tegema koostööd vastastikuse usalduse alusel ja heas usus, võttes arvesse töötajate ja tööandja õigusi, kohustusi ja huve

Usaldusisiku õigused:tutvuda takistamatult töötingimuste ja töökorraldusega• saada tööandjalt vajalikku teavet ja konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga• peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine• pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks• esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel• teavitada ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingute liitu või keskliitu tööandja-• poolsest töötingimuste rikkumisestpöörduda töövaidluskomisjoni• saada koolitust oma ülesannete täitmiseks• kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte• kokkuleppel tööandjaga kasutada tööandja ruume•

Usaldusisiku kohustused:osaleda teavitamisel ja konsulteerimisel• vahendada teavet tööandjale ja töötajatele• jälgida töötingimuste täitmist ja teatada rikkumisest tööandjale või tööinspektorile• töötaja taotlusel esindada teda töövaidluses tööandjaga enne töövaidluskomisjoni • pöördumistaidata kaasa töörahu hoidmisele• teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna • nõukoguga


13


Teavitamise ja konsulteerimise kohustus

Tööandja teavitab järgmisest:tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, • mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisulekavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused • töökorralduseskavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töötajate • töölepingulistes suhetes, sealhulgas töösuhete lõpetamine

Tööandja kohustused ametiühingu ees:anda ametiühingule võimaluse korral tööruum• anda vähemalt kord kuus ruum ametiühinguürituste läbiviimiseks• võimaldada ametiühingu liikmele aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks • ametiühingu korraldatavatel koolitustel või ametiühingute organite töösasuda ametiühingu esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu või muu • töövaldkonda puudutava lepingu sõlmimisekslubada ametiühingu esindajatel takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja • tingimustega ettevõttestäita ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid • kohustusi

Ka ametiühingud koonduvad

Eestis tegutseb praegu kaks ametiühingute keskliitu:Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) 39 800 liikmega (www.eakl.ee)• Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon (TALO) 13 000 liikmega (www.talo.ee)•

Keskliitude liikmesorganisatsioonid (haruametiühingud) hõlmavad pea kõiki Eesti töövaldkondi.

EAKL / TALO

Haruametiühingud

Ametiühingu osakonnad (ettevõtetes loodud ametiühingud)


13


Rollimäng: kohtumine tööandjate ja töötajate vahel

Tegemist on kohtumisega tööandjate, töötajate ja ametiühingu vahel, kes püüavad saa-vutada palgakokkulepet.

Ettevõte tegutseb 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas. Seal on tuhat töötajat, alates toot-misest ja lõpetades juhtimisega. Kõik töötajad on ametiühingu liikmed.

Nüüd on ettevõttel tekkinud rahalised ja majanduslikud raskused, kuid veel ei ole pank-rotiohtu. Kasum on püsinud suurena, kuid siiski eelmise aastaga võrreldes vähenenud, sest kogu majandussektoris on teatud langus. Kolme aasta jooksul on palk langenud 3% ja personali on vähendatud 10%.

Töötajad nõuavad palgatõusu.

Juhtkond ütleb, et palgatõusu tagamiseks on vaja töötajaid koondada. Nende ettepa-nek on järgmine:

4% palgatõus kaheteistkümne kuu jooksul (inflatsioon on 2%);• ületunnitöö ja soodustused kaotatakse• töötajate arvu vähendatakse (10% töötajatest, peamiselt osaajaga ja tähtajalise lepin-• guga töötajad ja praktikal olevad noored, järgitakse reeglit „viimasena sisse, esimesena välja”)

Juhtkonna ettepanek lükati tagasi, sest see seaks töötajad halvemasse olukorda (praegu saavad 40% töötajatest suure osa lisatasust ületunnitöö eest). Tehti vastuettepanek:

tõsta kahe aasta jooksul palka 9%• ületunnitöö ja boonused jäetakse alles• töötajate arv säilitatakse ja iga töötaja, keda senises ametis vaja pole, saab tööandja • kulul ümberõppekui nõudmistele ei tulda vastu, korraldatakse streik•

Vastuettepanekust keelduti, sest need ei lahenda ettevõtte probleeme.

Läbirääkimised on kestnud kaks kuud. Ettevõtte poliitika on, et kui kokkulepet ei saavutata, siis korraldatakse kõiki asjaosalisi kaasav kohtumine. See kohtumine ongi nüüd rollimängu aluseks. Mõlemad pooled peavad kohtumisele tulema uute ja realistlike ettepanekutega, et jõuda vastastikusele kokkuleppele.

Läbirääkimistes osaleb seitse inimest: kaks tööandjate esindajat juhtkonnast, üks kohtu-mise juhataja (tööandjate seast) ja neli esindajat töötajate seast. Et see on üldkoosolek, on kohtumisele oodatud kõik töötajad.


13


otsides ja leides sissepaasu toomaailma

Documents