Tere tulemast Tallinna TehnikaülikooliSotsiaalteaduskonda!

Merli ReidolfSotsiaalteaduskonna dekanaadi juhataja

620 2646; 620 2647 merli@staff.ttu.eeX (Akadeemia tee 3) – 340

humanitaar.ttu.eeSise.ttu.ee

Õpingukorraldus - õppeaine eesmärgid

Anda ülevaade ülikooli struktuurist ja õppekorraldusest ning üliõpilase õigustest ja kohustustest; toetada üliõpilast õppetööga seotud info

leidmisel

Aine Õpingukorraldus korraldus 1 loeng eelnädalal

Ülikooli struktuur Õppe korraldus Olulisemad mõisted Olulisemad reeglid

Infootsing – raamatukogu tutvustus, infootsimine

Loeng ja hindamine semestri lõpul neile, kes ei ole e-õppe keskkonnas kõigis testides saanud vähemalt 75%

e-õpe Blackboard (webCT) keskkonnas

Webct.e-uni.ee/webct Materjalid Lisainfo Vajalikud veebid Ja testid

Tehke omale kasutaja nimi ja

saatke see merli@staff.ttu.ee

Hiljemalt 1. septembriks Lisan Teid kursusele

Tallinna Tehnikaülikoolist

Ülikooli struktuur

Ülikooli juhib rektor Peep Sürje

Akadeemiline jaguneb teaduskondadeks

Haldus- ja tugistruktuur Toetavad tegevused nagu nt raamatupidamine,

aga ka erinevad nõustajad nt psühholoog, karjääriteenistus

Õppehooned ja ruumid

Tunniplaan.ttu.ee

Ruumide leidmine – esimene number (sageli rooma aga kasutatakse

ka araabia numbrit) näitab õppehoonet, teine number ruumi, millest omakorda esimene

number viitab korrusele nt X-339 - dekanaat

TTÜ õppehooned

I-VI Peamaja (Ehitajate tee 5) VII Energeetikamaja VIII Loodusteaduste maja IX Soojusemaja (Kopli 116) X Majandusteaduskonna ja

sotsiaalteaduskonna maja (Akadeemia tee 3) IT – IT maja (Raja 15) S Spordihoone (Ehitajate tee 4) jne

Sotsiaalteaduskond

Teaduskonda juhib dekaan – prof Sulev Mäeltsemees

Teaduskond jaguneb instituutideks ja keskusteks

Dekanaat - tugistruktuur, üliõpilaste nõustaja õppekorralduse reeglite osas

Sotsiaal-teaduskond

Dekanaat

Avaliku halduse instituut

Tööstus-psühholoogia instituut

Õiguse instituut

Keeltekeskus

Spordikeskus

Avaliku halduse instituut

Filosoofia õt

Haldusjuhtimise ja –poliitika õt

Innovatsiooni ja tehnoloogia valitsemine õt

Regionaalpoliitika õt

Riigiteaduste õt

DEKANAAT

Nõustamine õppetöö alal – nii üliõpilasi kui õppejõudusid

Tõendid õppimise kohta

Õpitulemuste arvestus

Õppekoormus Õppetoetused

Õppekava täitmine Akadeemiline puhkus Õppekulude

hüvitamise lepingud, arved

Õppeinfosüsteem ÕIS

Igasugused muud mured

Üliõpilaste nõustajad – ÜLEÜLIKOOLILISED NÕUSTAJAD

Tuutorid Õppeosakond Üliõpilasesindus Karjääriteenistus (tööpakkumised, jm tööalane

info) Rahvusvaheliste suhete osakond

Nüüd õppe korraldusest ja reeglitest lähemalt

Õppetegevust reguleerivad õigusaktid

TTÜ õppekorralduse eeskiri TTÜ lõpetamise eeskiri Praktika korraldamise juhend Õppetoetuste juhend

Kättesaadavad: TTÜ koduleheküljel http://sise.ttu.ee. Lingi „Õpe“ all

Ametlik info – ehk info, millest mitteteadmine ei vabasta vastutusest

ÕIS – õppeinfosüsteem ois.ttu.ee Teaduskonna kodulehekülg humanitaar.ttu.ee Sotsiaalteaduskonna dekanaadi teadetetahvel

(Akadeemia tee 3 3. korrus) Avaliku halduse instituudi koduleht Õiguse instituudi koduleht Sise.ttu.ee

Mõisteid

Immatrikuleerimine – ülikooli vastuvõtmine; üliõpilasregistrisse kandmine

Eksmatrikuleerimine – ülikoolist välja viskamine; üliõpilasregistrist kustutamine

Ennistamine - reimmatrikuleerimine, endise üliõpilase taasimmatrikuleerimine

RE – riigieelarvelised – “tasuta” õppivad üliõpilased

REV – riigieelarvevälised – “tasulised” üliõpilased

Üliõpilaskood

üliõpilasele antud personaalne tunnus, mis antakse immatrikuleerimis- ehk vastuvõtukäskkirjaga

see õpi pähe Matriklinumber + õppekava kood

Nt 081234HAAB st 2008.a immatrikuleeritud, 1234. immatrikuleeritu 2008. aastal Avaliku halduse bakalaureuseõppe üliõpilane

EAP - ainepunkt

EAP-des arvestatakse õppeaine mahtu 1 EAP = 26 tundi tööd (nii auditoorset kui

iseseisvat)

Varem oli kasutusel AP 1 AP = 1,5 EAP = 40 tundi õppetööks kulutatud

tööd

Akadeemiline kalender

Akadeemiline kalender

Kehtestatakse igaks õppeaastaks eraldi näidatakse kuupäevaliselt õppeaasta algus ja

lõpp iga semestri algus ja lõpp semestri õpingukava e deklaratsiooni esitamise

tähtaeg punase joone päev ja palju muid olulisi tähtaegu

Akadeemilise kalendri tähtajad on väga olulised

Õppetoetuse Õppekoormuse Õppelaenu Millal saab veel eksameid teha Eksmatrikuleerimise ja üliõpilaseks jäämise jpm jaoks

Akadeemiline kalender

Õppetegevus on jagatud õppeaastateks Õppeaastas 2 semestrit

sügis- ja kevadsemester

Semester võib olla jagatud lühemateks tsükliteks

(nt poolsemestrid S1 ja S2)

Akadeemiline kalender

Semestris 16 nädalat auditoorset ja praktilist õppetööd ning 3 nädalat eksamisessioon

Ülikoolisisene õppenädalate lugemine algab semestri 1. nädalast 1. septembrile lähim esmaspäev 1. nädal – 31.aug -6. sept. 2009

Akadeemiline kalender – eel- ja vahenädal

Sügissemestrile eelneb eelnädal Värsketele üliõpilastele TTÜ-d ja õppekorraldust

tutvustavad loengud Täiendav eksamisessioon

Sügissemestri sees on jõuluvaheaeg Sügis- ja kevadsemestri vahel on vahenädal

Täiendav eksamisessioon

Õppetöö toimub õppekavade alusel

Õppekava

Õpingute alusdokument Määrab ära

Õppe eesmärgid õppeaja ja mahu, õppeainete loetelu koos mahuga, õppe lõpetamise tingimused

Õppekava

jaguneb mooduliteks ehk erinevateks õppeosadeks (üldõpe, alusõpe jne)

õppekava täitmisel (lõpetamisel) on oluline ka erinevate moodulite täitmine

Moodulid Üldõpe Alusõpe Põhiõpe Eriõpe Vabaõpe

Vaatame näiteks õppekava

Moodulid koosnevad õppeainetest, mis jagunevad ...

Kohustuslik aine tuleb õppekava täitmiseks läbida

Valikaine on üliõpilase poolt õppekavaga määratud valikainete hulgast valitav

õppeaine Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine,

mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse

Vabaõppe moodulisse võib valida

vabaõppe moodulisse võib valida ükskõik missuguseid aineid

Vabaaineid (nt matemaatika täiendõpe, kehaline kasvatud) ja/või

Teiste õppekavade kohustuslikke ja/või Teiste õppekavade valikaineid ja/või Teiste ülikoolide aineid

Tunniplaan

Koostatakse lähtudes tüüpõpingukavast Leiab tunniplaan.ttu.ee

Tüüpõpingukava Soovitatav tee õppekava täitmiseks Selle järgi koosta oma õpingukava ehk

deklareeri õppeained

Õppetöö jaguneb

Auditoorne töö loeng või seminar

Praktiline töö õppekeskkonnas harjutustund, praktikum

(laboratoorne töö) Töökeskkonnas tööpraktika

Iseseisev töö

Osalemine tundides

Seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal – KOHUSTUSLIK

1.semestril on bakalaureuseõppe üliõpilastel ka LOENGUTES osalemine KOHUSTUSLIK

Õppekoormus

NB! Väga oluline ja vahel segadust tekitav

Nominaalkoormus

Täiskoormus

Osakoormus

????

Nominaalkoormus semestri kohta

Kõigi kõrgharidusastmete üliõpilaste täissemestrile taandatud õppekoormus

võrdub 30 Euroopa ainepunkti (EAP) semestris 3. aastaga saab bakalaureuseõppe lõpetada

kui õppida nominaalkoormusega ehk 30 EAP semestris

Õppekoormus

Õppekoormuse järgi võib nii statsionaarne kui kaugõppe üliõpilane olla:

täiskoormusega õppija (vähemalt 75 % nominaalkoormusest)

osakoormusega õppija

Õppekoormus

Sisseastumisel valisite esimeseks õppeaastaks oma koormuse

Edaspidi arvestatakse iga õppeaasta lõpul üliõpilase õppekoormus järgmiseks õppeaastaks eelneva õpiaja tulemuste alusel

Koormus näitab, kui palju te varem olete õppinud, ei näita seda kui palju algaval õppeaastal võib õppida

Täiskoormusega õppes

peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks NB! Õppeaasta lõpp on kirjas akadeemilises kalendris –

nt 2. juuli 2010 Koguma kumulatiivselt (st arvestatakse ka varasemate

semestrite sooritusi) oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP iga

õppetööst osa võetud semestri kohta St et kui akadeemilisel puhkusel ei ole oldud, siis tuleb

kahe semestri peale kokku koguda vähemalt 45 EAP alates viimasest immatrikuleerimisest

St et üle kantud varasemad sooritused ei lähe koormuse juures arvesse

Osakoormusega õppes

peab statsionaarne üliõpilane iga õppeaasta lõpuks

Koguma kumulatiivselt Oma õppekava ainetest 15-22 EAP iga

õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest

Kaugõppe üliõpilane peab koguma 7,5-22 EAP

Üliõpilase kohustused koormusnõuete täitmisel

Esimesel semestrilbak.õppe stats.õppe üliõpilane

peab deklareerima ja õppima kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikke õppeaineid

Välja arvatud siis, kui need on varem läbitud sooritama eksameid ja arvestusi vähemalt 15

EAP ulatuses oma õppekava ainetest

Arvesse lähevad ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ettenähtud vabaõppemooduli mahust

RE üliõpilane

Peab iga õppeaasta lõpuks täitma täiskoormusega õppimise nõudeid

Kui üliõpilane ei täida täiskoormuse nõudeid, viiakse ta üle osakoormusega õppesse

Osakoormusega õppesse üleviimisel kaotab üliõpilane RE õppekoha

REV üliõpilane

Peab täitma vähemalt osakoormusega õppimise nõude

Üliõpilased, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse

Õppekoormusestja õppelaenust

Õppelaenu saab täiskoormusega üliõpilane

Osakoormusele üle viidud üliõpilane ei saa õppelaenu

Eksmatrikuleeritud (v.a diplomi saamise tõttu) üliõpilane peab hakkama laenu kiiremas korras tagasi maksma

Õpingukava esitamine ehk õpeainete deklareerimine

Ainesüsteem

Õppur õpib aineid enda poolt koostatud õpingukavade (ehk õppeainete deklareerimise) alusel

Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima

Arvestades õppeainetele kehtestatud eeldusainete nõudeid

Eeldusaine

Loogilise õppimisjärjestuse tagamiseks Igale õppeainele võib kehtestada kuni kaks

eeldusõppeainet Need peavad üldjuhul olema läbitud enne antud

õppeaine õppimist Õppejõud võib lubada üliõpilase õppeainet

õppima ka ilma eeldusaineid läbimata.

Õppekava vs õpingukava

Õppekava on dokument, kus on ära toodud

õppeainete loetelu, õppeainete

valikuvõimalused- ja tingimused,

lõpetamise tingimused jne

Õpingukava – ehk õppeainete deklaratsioon on

õppuri poolt eelseisvaks semestriks

valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima Ainete deklareerimisega

teatad ülikoolile, et asud ainet õppima

Üliõpilane peab igaks õppetööst osavõtu semestriks koostama õpingukava

Välja arvatud välisõppesse siirdumisel Õpingukava koostamise lihtsustamiseks on olemas

tüüpõpingukava Seda ei pea järgima (va esimene semester)

Üliõpilane valib õpingukavasse need õppeained, mida ta eeloleval semestril tahab ja saab õppida

Õppida saab õppeaineid, mille ainekaardil märgitud eeldusained on sooritatud ja/või on täidetud muud eeltingimused, mis on toodud õppeainele registreerimise reeglites

Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine

Õpingukava esitatakse akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks

Deklareerida saab kuni semestri õpingukava esitamise tähtajani – esmapäev 14. september 2009 kuni kell 17.00

E-deklareerimine ois.ttu.ee

Õpingukava esitamine ehk deklareerimine

NB! Ära jäta deklareerimist viimastele tundidele Kui on mingeid probleem või sa ei saa kõigest

aru – tule dekanaati Tehnilised probleemid või parooli kadumine –

pöörduda infosüsteemide talitusse (tel 620 3459, peamaja II-220)

Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine

Järgi tunniplaani ja tüüpõpingukava

Täida süsteemis kõik lahtrid Ära unusta lõplikult kinnitamast ja esitamast Ainult lõplikult esitatud õpingukava jõuab

dekanaati

Õpingukava esitamine ehk õppeainete deklareerimine

NB! Üldjuhul tuleb valida õppejõuks see õppejõud, kes on tunniplaanis

Kui tunniplaanis on kaks õppejõudu nt loenguid ja harjutusi annavad erinevad

inimesed siis järgi õppejõudude instruktsioone või küsi õppejõult järele, kelle nimele ainet deklareerida

Kui ei ole sobivat õppejõudu, pöördu ainet õpetavasse instituuti või dekanaati

Õppeaine kood - keeled

Õppekavas on nt akadeemiline võõrkeel HLX0020

Selline kood tuleb vastavalt keelele lahti kirjutada

HLI0020 akadeemiline inglise keel HLS0020 akadeemiline saksa keel HLS0120 akadeemiline prantsuse keel HLE0120 akadeemiline vene keel

Õppeainele registreerumise tühistamine

Õppejõud võib põhjendatud juhtudel üliõpilase õppeainele registreerimise tühistada

eeldusaine sooritamata, ei täitnud õppeainele registreerimise reegleid

kuni punase joone päevale järgneva tööpäeva lõpuni.

Erandolukorrad lahendab instituudi direktor/keskuse juhataja koos õppeprodekaani /dekanaadi juhatajaga

Kui eelseisvaks semestriks ei ole aineid deklareerida,

esitab tühja deklaratsiooni Pärast punase joone päeva akadeemilisele

puhkusele siirdumisel võib osaliselt või tervikuna loobuda selleks

semestriks esitatud õpingukavas olevate õppeainete õppimisest,

Vastav avaldus tuleb esitada dekanaati

Õpingukava esitamine:Õppekavasse mittekuuluvad õppeained

Kantakse vabaõppemoodulisse Õppekavakomisjoni esimehe otsusel võib

õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid kanda õppekava teistesse sobivatesse osadesse

Õppeaine valimine õpingukavasse (õppeaine deklareerimine) on ühtlasi õppeainele registreerimine

Õppepraktika deklareerimisel kehtivad samad reeglid, mis õppeainete deklareerimisel.

Suvel toimunud õppepraktika tuleb deklareerida järgmise sügissemestri algul.

Teisi praktikaid ei deklareerita

Iga õppeainet saab RE õppekohal tasuta õppida üks kord

Kui eksami või arvestuse sooritamine Õppekorralduse-eeskirjas toodud aja jooksul ei õnnestu

Saab õppeainet uuesti deklareerida ja õppida õppeteenustasu eest

Tasumäärad õppeainete korduval õppimisel on samad REV õppekohal õppivate üliõpilaste tasumääradega

Üliõpilase õppekavasse mittekuuluvaid õppeaineid (vabaõpet) saab RE õppekohal õppiv üliõpilane

õppida tasuta kuni 2-kordses oma õppekavas ette nähtud vabaõppe mahus.

Lisaks võib tasuta õppida vabaaineid rektori kehtestatud tingimustel ja korras

nt 2 AP ulatuses üldvõõrkeelt (lisaks õppekavas olevale akadeemilisele võõrkeelele)

Põhjendatud juhtudel, näiteks õppekava vahetuse korral, võib dekaan/õppeasutuse direktor lubada suuremamahulist tasuta vabaõpet

Edasi võib õppida oma raha eest

Võimaldada RE ja TREV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid

üldvõõrkeel, pole mahuliselt piiratud; tasandusõpe teadusvõõrkeeles, pole mahuliselt piiratud; eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel),

kuni; eesti keel kõrgtasemel; matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe,; tuutorite programm; enesejuhtimine; kehaline kasvatus, kuni 3 korda

Kusjuures neid võib õppida tasuta lisaks oma õppekavas ette nähtud 2-kordsele tasuta vabaõppe mahule

Võimaldada REV õppekohal õppivatel üliõpilastel õppida tasuta järgmisi vabaaineid

eesti keel kui riigikeel (vene keeles õpinguid alustanud üliõpilastel);

matemaatika täiendõpe; füüsika täiendõpe; tuutorite programm; enesejuhtimine

Tasulised ained (RE üliõpilastele)

Õppeaineid, mis kuuluvad ainult nendesse õppekavadesse, millele moodustatakse ainult REV õppekohti,

saavad teiste õppekavade alusel õppivad üliõpilased õppida õppeteenustasu eest.

Vabaaineid saab üldjuhul õppida õppeteenustasu eest. Tasuta on vabaaineid õigus õppida rektori kehtestatud

tingimustel ja korras, samuti ka külalislektorite poolt õpetatavaid vabaaineid.

Õppeainet õpetava instituudi direktori/keskuse juhataja otsusel võivad RE ja TREV õppekohal õppivad üliõpilased õppida ka teisi vabaaineid tasuta.

Õppeinfosüsteem - ÕIS

Õppeinfosüsteem - ÕIS

TTÜ ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond

Üliõpilastel ja õppetööd läbiviivatel ja korraldavatel töötajatel on KOHUSTUS regulaarselt ÕIS-i jälgida

KOHUSTUS kontaktandmeid koheselt uuendada

ois.ttu.ee

Sisse logimine

Sisselogimine ID-kaardiga või tuleb teha uus parool

Parooli saab tekitada ka ID kaardi abil

Kellel ei ole ID-kaarti dekanaati

Kui parool ei tööta, on kadunud Infosüsteemide talitusse

Mida saab ÕIS-is teha?

Avaldused esitatakse läbi ÕIS-i Tahte avaldamiseks tuleb esitada avaldus

(akadeemiline puhkus, lõpetamine, nime muutmine jne)

Üliõpilane saab ÕIS-is teateid ja saab ka neile vastata.

on võimalik saada emailile teade selle kohta, et ÕIS-is on teade, selle võimaluse peab igaüks süsteemis endale ise seadistama

Kui ÕISi kasutamisel tekib probleeme?

ÕISis “ABI” ja “TAGASISIDE” Sisulised küsimused – dekanaat

Siseveebis, ÕISI abis ja õpingukorralduse e-õppe keskkonnas ÕISi tutvustavad ja korduma kippuvate küsimuste ekraanivideod

PEAB ehk kohustused

NB! Esimesel semestril õppija PEAB

1. semestril deklareerima kõik tüüpõpingukavas ette nähtud 1. semestri kohustuslikud ained

1. õpingusemestri jooksul peab sooritama vähemalt 10 AP ulatuses oma õppekava ainetest – sh ka valikained ja vabaõppe moodulisse kuuluvad ained

Õppetööst osavõtt

Osalemine seminarides, harjutustundides ja praktikumides on kohustuslik

NB! Esimesel semestril on kohustuslik ka loengutes osalemine

Õppeaasta lõpuks peab

RE kohal õppija täitma täiskoormusega õppimise nõudeid

REV kohal õppija Vähemalt osakoormusega õppimise nõude

Ravikindlustus ja Kaitsevägi

Haigekassa Kindlustatud on Eesti alalisest elanikust

(kodanikud või alalise elamisloaga) üliõpilane Kindlustuskaitse lõpeb

õppeasutuse lõpetamisest - 3 kuu möödumisel

neil, kes ei ole lõpetanud aasta jooksul peale õppekava nominaalkestuse lõppemist (välja arvatud meditsiiniliste näidustuste tõttu) või

on õppeasutust lõpetamata välja heidetud või eksmatrikuleeritud - 1 kuu möödumisel.

Haigekassa 2

Kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks

Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata

ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest

NB! Kui akadeemilist puhkust võtta semestri keskel, siis võib Haigekassaga tulla ette segadusi

Kaitsevägi

Tõendit õppimise kohta ei ole vaja enam Kaitseressursside ametile viia – andmed on elektroonselt olemas

õigus saada akadeemilist puhkust kaitseväeteenistuse puhul kuni 1 aasta. Kaitseväeteenistuse läbimise ajal säilib 1 õppekoht

Kaitsevägi 2

Kui kutsealune kutsutakse ajateenistus-kohustustust täitma, väljastab Kaitseressursside Amet talle teatise õppeasutusele esitamiseks

Dekanaati tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse saamiseks

Lisada see teatis - selle alusel saab akadeemilist puhkust

Lisainfo www.kra.ee

Riigieelarveväline (REV) õppekoht

REV (riigieelarvevälisel ehk tasulisel) õppekohal õppimine Tasumäärad kehtestab igaks õppeaastaks TTÜ

nõukogu Tasumise kord sätestatakse vastavas juhendis

ja üliõpilase ning TTÜ vahel sõlmitavas lepingus

NB! REV õppekohal õppiv üliõpilane eksmatrikuleeritakse, kui ta on jätnud tasumata õppeteenustasu arvel märgitud tähtajaks

REV õppekohal õppimine

Arve summa = Reg.tasu + deklareeritud AP-d x AP maksumus

Praktika tasuta Lõputöö eest tuleb tasuda 1 kord Lõputöö AP on 50% 1 AP maksumusest

Veel REV

Kui aineid enam deklareerida ei ole ja olete üle läinud lõpetamisetappi, siis tuleb iga semester maksta ikkagi registreerimistasu

REV üliõpilasel on õigus kandideerida semestri algul vabadele RE õppekohtadele

Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine

Seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele

Omal soovil Edasijõudmatuse tõttu Õpingutest mitteosavõtu tõttu Seoses õppekoha kaotamisega Ebaväärika käitumise tõttu Surma korral

Eksmatrikuleerimine – üliõpilasregistrist kustutamine

seoses õppekava täitmise ja diplomi andmisega üliõpilasele

kui üliõpilane on täitnud õppekava täies ulatuses üliõpilase soovil

isikliku avalduse alusel

Eksmatrikuleerimine – edasijõudmatuse tõttu

edasijõudmatuse tõttu (bakalaureuseõppes) on 1. õppetööst osavõtu semestril kogunud

vähem kui 10,0 AP oma õppekava õppeainetest õppeaasta lõpuks ei ole täitnud vähemalt

osakoormusega õppimise nõuet

Eksmatrikuleerimine – õpingutest mitteosavõtu tõttu

akadeemilisel puhkusel või välisõppes mitteolev üliõpilane

ei ole esitanud punase joone päevaks õpingukava RE õppekohal ei ole esimesel õppetööst osavõtu

semestril deklareerinud punase joone päevaks kõiki tüüpõpingukavas ette nähtud esimese semestri kohustuslikke õppeaineid

Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega

kaotas RE õppekoha seoses REL-i ammendumisega ja

RE õppekohal õppimise aega ei ole pikendatud või pikendus on ammendunud ning ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale

üleviimisega osakoormusega õppesse ja ta ei ole saanud punase joone päevaks uut RE

õppekohta või ta ei ole sõlminud lepingut üleminekuks REV õppekohale

Eksmatrikuleerimine – seoses õppekoha kaotamisega 2

REV õppekohal õppides jätnud tasumata õppeteenustasu

õppekava suletakse ning üliõpilane ei ole üle viidud teisele õppekavale

Eksmatrikuleerimine

ebaväärika käitumise tõttu tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumisel dokumentide võltsimisel rängal eksimisel üldtunnustatud käitumisnormide

vastu ning üleastumisel akadeemilistest tavadest

surma korral surma tõendava dokumendi alusel

Akadeemiline puhkus

Akadeemiline puhkus

Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks täissemestriks

Omal soovil või Erakorraliselt

Omal soovil

kuni 2 semestrit (ühes kõrgharidusastmes) alates teisest semestrist avaldus kuni punase joone päevani Ei pea võtma 2 semestrit korraga RE üliõpilane saab akadeemilist puhkust võtta

niikaua kuni riigieelarveliste semestrite limiiti on

Akadeemiline puhkus – erakorraline

Tervislikel põhjustel arsti tõendi alusel kuni 4 semestrit

EV kaitsejõududes teenimise korral teatis Kaitseväest kuni 2 semestrit

Lapse hooldamiseks sünnitunnistuse alusel kuni lapse 3-aastaseks

saamiseni Saab võtta igal ajal ka semestri keskel

Ettevaatust Haigekassaga, kui akadeemiline semestri keskel

Akadeemiline puhkus 3

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega

Avaldus koos vastava tõendiga tuleb esitada dekanaati Läbi ÕISi tõend tuleb tuua või saata dekanaati

Akadeemilise puhkuse katkestamisel semestri keskel loetakse terve semester õppetööst osavõtu semestriks

Akadeemilisel olles võib osa võtta õppetööst ja sooritada eksameid ja arvestusi

Akadeemilise ajal (kui aineid ei deklareerita) REV üliõpilane registreerimistasu maksma ei pea

Eksamisessiooni ajal haigestumine

Üliõpilasel on võimalik taotleda (põhjendatud juhtudel) eksamite sooritamise tähtaegade pikendamist

Avaldus dekaanile (läbi dekanaadi) Pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina

sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone

päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused

arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka.

Hindamine

Õpisooritused

Aine sooritatud – ette nähtud eksamil või arvestusel on saadud positiivne tulemus ja kantud hinnetelehele/ vormistatud ÕIS-s

E – eksam ja H – hindeline arvestus - positiivsed sooritused „1“ kuni „5“,

A – arvestus positiivne „A“ – arvestatud; negatiivne „M“ – mittearvestatud

Saadud AP-de arv ei sõltu hindest Jooksva õppetöö (kontrolltööd, laboratoorsed

tööd, referaadid jne) tulemuste hindamise alused ja korraldus määratakse õppeaine laiendatud ainekavas.

Neid võib arvestada lõpphindamisel TTÜ-s kasutatav hindamissüsteem vastab

haridusministri poolt kinnitatud ühtsele hindamissüsteemile

Õppuri edukust mõõdetakse

Kaalutud keskhindega (KKH) KKH = kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega

lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga

Hindeta arvestusi keskhinde arvutusel ei arvestata Kasutatakse ka semestri kaalutud keskhinde (SKKH)

mõistet, mille puhul arvestatakse ühe semestri soortusi

Hindamine

Eksameid ja arvestusi hindab üldjuhul õppeainet õpetav või juhendav isik (õppejõud), kelle nimi on üliõpilase õpingukavas

Üliõpilasel on õigus nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni

Õppejõud tagab tulemused

kirjaliku eksami või arvestuse puhul hiljemalt 1 nädala jooksul pärast eksami või arvestuse sooritamist

suulise eksami või arvestuse tulemus tehakse teatavaks eksami või arvestuse päeval.

eksamisessiooni viimasel nädalal sooritatud eksamite ja arvestuste tulemused peavad olema kättesaadavad hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eksamisessiooni lõppu

Eksamid

Vähemalt 2 eksamiaega eksamisessiooni sees

kusjuures esimese ja viimase eksamiaja vahe peab olema vähemalt 3 päeva

1. semestril peab iga õppeaine 1. eksamiaja ees olema vähemalt 2 päeva, millal ei ole ette nähtud teiste õppeainete 1. eksamit

Edaspidi määrab eksamite ajad eksaminaator kokkuleppel üliõpilastega

Eksamite ajad avalikustatakse hiljemalt 4 nädalat enne eksamisessiooni algust

Enne 1. eksamit peab olema ette nähtud vähemalt 1 konsultatsioon,

mille aeg ja koht avalikustatakse koos eksamiaegadega.

Eksamile registreerimine Õppejõu juures või

instituudis/keskuses toimub ÕIS-i kaudu (uue OIS

käivitumisel)

Eksamid – põhieksam ...

On õppeaine deklareerimissemestri esimene eksam eksamisessioonil

peab olema sooritatud deklareerimissemestri eksamisessiooni lõpupäevaks

Dekaanil on põhjendatud juhtudel (haigus) õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega

kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone

päevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite tulemused

arvestatakse deklareerimissemestri soorituste hulka Põhieksamile mitteilmunud üliõpilase eksamitulemuseks

“mitte ilmunud”

Eksamid - lisaeksam

Lisaeksami sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine deklareerimissemestri lõppu.

Eksamile pääsemise eeldused (kontrolltööde jms sooritamine) peavad üldjuhul olema täidetud deklareerimissemestril.

Õppejõud võib lubada täita eksamieeldusi ka hiljem. Lisaeksami sooritamine peab olema võimalik vähemalt

1 kord mõlemal deklareerimissemestrile järgneval semestri eelnädalal/vahenädalal.

Õppejõu nõusolekul võib esimese lisaeksami sooritada ka eksamisessiooni sees pärast põhieksamit.

Eelnädalal ja vahenädalal sooritatud eksamid arvestatakse sellele nädalale järgneva semestri soorituste hulka

Eksamid – lisaeksam 2 Lisaeksamile registreerida

ainet õpetavas instituudis või otse õppejõu juures (olenevalt õppejõust)

Dekanaadist järeleksamileht Alates uue ÕIS-st - õppeinfosüsteemi kaudu.

Lisaeksamile registreerunud, kuid mitteilmunud üliõpilasele märgitakse hindamislehele hinne “0” (puudulik).

õigus ühe deklaratsiooni alusel sooritada eksamit antud õppeaines mitte enam kui 3 korral

Ühes õppeaines kolm hinnet “0” saanud või eksami sooritamiseks ette nähtud 2-semestrilise ajalimiidi ületanud üliõpilane peab õppeaine uuesti deklareerima või loobuma selle õppeaine sooritamisest (valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul).

see aeg ei pikene akadeemilise puhkuse võrra

Eksamid – hinde parandamine

Positiivset eksamit võib uuesti sooritada eksami sooritamisõiguse aja jooksul,

kui see ei ole saadud kolmandal eksamil Kehtima jääb viimane hinne Kui viimane hinne on “0”, siis tuleb aine uuesti

deklareerida või tuleb sellest loobuda Dekaanil on õigus lubada positiivsele hindele

sooritatud eksamit üks kord uuesti sooritada pärast eksami sooritamisõiguse aja möödumist

Eksamikorraldus

Eksaminaatori nõudel esitada isikut tõednav dokument Toimub õppekeeles

Kokkuleppel õppejõuga võib kasutada muud keelt Eksamikorralduse määrab õppejõud.

Mistahes abivahendeid või üliõpilase poolt koostatud materjale võib eksamil kasutada ainult õppejõu loal ja tingimustel.

Õppejõul on õigus üliõpilane eksamilt eemaldada, kui ta kasutab keelatud abimaterjale või eksamikaaslaste abi. Eksamihindeks on sel juhul “0” (puudulik).

Pärast eksamitulemuse teatavakstegemist on üliõpilasel õigus saada selgitusi eksamil tehtud vigade kohta

Arvestused

on teadmiste kontrolli või sooritatud praktilise töö hindamise vorm

võib olla ka hindeline (H) sooritamise võimalus tuleb tagada auditoorse

töö perioodil selle sooritamiseks olema ette nähtud vähemalt

3 aega enne eksamisessiooni algust vajadusel võib osaleda kõigil kordadel

Arvestused

Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani.

Semestri lõpupäevaks arvestust mittesooritanule märgitakse hindamislehele „M” (mittearvestatud).

Kui hindamislehele on kantud tulemus „M”, tuleb arvestuse sooritamiseks õppeaine uuesti deklareerida.

Dekaanil on õigus üliõpilase avalduse alusel ja õppejõu nõusolekul pikendada arvestuse sooritamise tähtaega kuni 2 semestri võrra

teoreetilist laadi õppeainetes või juhul, kui praktilise tööga seotud tööosa on sooritatud.

Hindelise arvestuse sooritamise tähtajad on samad eksami sooritamise tähtaegadega.

Aine sooritamise õigus

Eksami ja hindelise arvestuse sooritamise õigus säilib 2 semestri jooksul pärast õppeaine õpetamissemestri lõppu lisaeksamil

Ühes õppeaines kolm hinnet “0” – tuleb korrata kogu õppetööd või loobuda (valikaine)

Arvestuse sooritamise õigus sama õppesemestri lõpupäevani

Kui eksami või arvestuse sooritamine ei õnnestu ettenähtud aja jooksul, siis

REV (riigieelarveväline ehk tasuline) üliõpilane deklareerib (ja maksab) aine uuesti

RE üliõpilane saab ainet uuesti õppida Kui maksab selle eest, saab läbi ÕIS-i arve

Valikainest võib ka loobuda Täpsemalt tule küsi dekanaadist

RE õppekohale vastu võetud üliõpilasel

eraldatakse üliõpilasele riigieelarveliste semestrite limiit (REL) vastavalt nominaalsele õppeajale

REL = 6 (semestrit) REL vähendatakse ühe võrra pärast iga

õppetööst osa võetud semestrit Aeg pikeneb akadeemilisel puhkusel oldud aja

võrra

Kui üliõpilasele eraldatud REL ammendub

Kaotab ta semestri lõpul RE õppekoha

Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja

nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase

õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra.

Erand – neile, kes ...

on keskmise, raske või sügava puudega isik või on alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja

RE õppekohal 2 semestrit üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilasel, kes on üle viidud osakoormusega õppesse,

pikendatakse RE õppekohal õppimise aega, kui ta jätkab õpinguid sama õppekava järgi, täidab vähemalt osakoormuse nõudeid

üliõpilase avalduse ja olukorda tõendavate dokumentide alusel

Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse,

Kaotab ta RE õppekoha Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta.

Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale

Pärast RE õppekoha kaotamist ja enne uue õppekoha saamist

ei ole üliõpilasel õigust minna akadeemilisele puhkusele. Kuni järgmise semestri punase joone päevani võib

käesolevas lõikes nimetatud üliõpilane tasuta kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit.

E-kurususelt iseseisvaks õppimiseks

Õppetoetused Lõpetamine Praktika VÕTA ehk varasemate õpingute ja

töökogemuse arvestamine Külalisüliõpilasena teises kõrgkoolis õppimine Üliõpilaste nõustamine Õppetööga seotud otsuste vaidlustamine Hindamine

E-kursusel kordamiseks, üle kontrollimiseks

ÕIS Õpingukava esitamine Akadeemiline puhkus Eksmatrikuleerimine Õppekoormus Akadeemiline kalender

Kohtumiseni!

PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele

isegi rumalaid küsimusi

Õppetoetused

Õppetoetused

Põhitoetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus Põhitoetus 1000 kr kuus Täiendav toetus 500 kr kuus õigus taotleda põhitoetust ja täiendavat toetust

eritoetuse fondist, kui on raskusi õpingute jätkamisega ilma õppetoetuseta

või ei vasta toetuse saamise nõuetele

Toetust ei saa taotleda 1. semestril ja Akadeemilisel puhkusel olles

Õppetoetused – kellel on õigus saada põhitoetust?

on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel

omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse (RKT) alusel moodustatud õppekohti

õpib täiskoormusega ei ole ületanud õppe nominaalkestust

Õppetoetused – kellel on õigus saada täiendavat toetust?

Sellel, kellel on õigus saada põhitoetust Lisaks elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub

väljaspool kohalikku omavalitsusüksust või sellega piirnevaid kohalikke omavalitsusüksusi, kus asub TTÜ

Õppetoetuse taotlemine ja määramine

Elektroonselt õppeinfosüsteemis (OIS) Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel taotlus dekanaati. Taotlusele võib lisada dokumente, mis näitavad taotluse

motiveeritust. Septembris ja veebruaris Toetused määratakse vastavalt 10. oktoobriks ja 10.

märtsiks Toetused 5 kuuks (sept – jaan ja veeb – juuni) Makstakse välja 20. kuupäeval

Õppetoetuste määramine

Potentsiaalsed toetuse saajad avalikustatakse vähemalt 3 tööpäeva enne toetuste määramist dekanaadi teadetetahvlil

Proteste võetakse vastu avalikustamisele järgneva 3 tööpäeva jooksul

Paremusjärjestus õppekavati Erinevate aastate üliõpilased ühises

paremusjärjestuses

Õppetoetuste määramise pingerida

lähtutakse õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu täitmise protsendist

(30 EAP semestris = 100%) Erinevate aastate üliõpilaste kohta ühine paremusjärjestus Arvestatakse sooritusi, mis on tehtud

a) Pärast viimast üliõpilaseks immatrikuleerimist

b) kuni eelmise semestri viimase päevani (kevadsemestri määramisel) või kuni eelmise õppeaasta viimase päevani (sügissemestri määramisel)

kogu õppeaja KKH peab olema vähemalt 2,0

Õppetoetuste määramise pingerida

Semestris 30 EAP ja rohkem õppinud üliõpilased on pingereas võrdsed

Kui õppemahu täitmise % alusel koostatud paremusjärjestuses on mitmel üliõpilasel võrdsed tulemused,

eelistatakse esimeses järjekorras taotlejat, kellel on kõrgem kaalutud keskhinne

Täiendav toetus määratakse paremusjärjestuse alusel

mis on koostatud samadel põhimõtetel põhitoetuse määramise paremusjärjestusega

Üliõpilase andmete puudumisel Eesti rahvastikuregistris täiendavat toetust ei määrata.

Pärast õppetoetuse määramist akadeemilisele puhkusele siirdumisel

peatatakse üliõpilasele õppetoetuse maksmine ja

jätkatakse seda väljamaksmata jäänud mahus järgmisel õppetööst osavõtu semestril, mil üliõpilane ei saa taotleda uuesti õppetoetust.

Kui üliõpilane esitas valeandmeid …

… ja ei vastanud toetuse saamise tingimustele

lõpetatakse õppetoetuse maksmine ja üliõpilane kaotab õiguse saada õppetoetusi sel

õppeaastal, mil lõpetati talle õppetoetuste maksmine, ning

sellele järgneval õppeaastal Lisaks on õigus nõuda tagasi raha, mida ei oleks

pidanud maksma

Kui täiendava toetuse saamise ajal …

vahetab üliõpilane elukohta ja kaotab seetõttu täiendava toetuse saamise

õiguse tuleb elukoha vahetusest teavitada 10 päeva

jooksul dekanaati lõpetatakse õppetoetuse maksmine Kui dekanaati ei teavitata, järgnevad samad

sanktsioonid valeandmete esitamisega

Toetus eritoetuse fondist

Vormikohane taotlus (paberil) esitatakse dekanaati

Lisada dokumente, mis näitavad taotluse motiveeritust

Määramine oktoobri ja märtsi jooksul Määratakse vastavalt taotluse esitanuile,

arvestades Põhjendusi Dokumente ja Eritoetuse fondi suurust

Õppetegevusega seotud otsuste vaidlustamine

Õppuri õigus vaidlustada tema suhtes tehtud õppetegevusega seotud otsuseid

Pöörduma koheselt otsuse teinud isiku või kogu esimehe poole

Väljendama selgelt soovi otsus vaidlustada Vaidlustatava otsuse teinud isik või

otsustuskogu võib oma otsust muuta

Kui arutelu tulemusena otsust ei muudeta

võib üliõpilane esitada kirjaliku või suulise vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama

Dekaanile õppeprorektorile või rektorile, kui vaidlustab dekaani

korraldust või rektori käskkirja

Täpsemalt Õppekorralduse eeskirjas ja TTÜ nõukogu poolt kehtestatud kõrgharidusastme lõpetamise eeskirjas

Üliõpilaste nõustamine

Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna/õppeasutuse, õppeosakonna ja muude üliõpilaste nõustamisega tegelevate

töötajate või üliõpilasesinduse poole, et saada informatsiooni ja nõu tekkinud

probleemide ja küsimuste lahendamiseks. Esimest õppeaastat TTÜ-s õppivaid üliõpilasi

nõustab tuutor, kes on üliõpilasnõustamise alal ettevalmistuse

saanud üliõpilane.

Akadeemiline liikumine Võib taotleda õppekava

vahetamist Üleminek teisele

õppekavale on võimalik ainult vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras

RE õppekohal õppinud üliõpilaste riigieelarveliste semestrite limiiti ei saa üleminekul teisele õppekavale RE õppekohale suurendada

Uuele õppekavale saab üle minna, kui on kogutud uuest õppekavast vähemalt 20 AP

Spetsialiseerumist ja selle vahetamisega seonduvat korraldab õppekavakomisjon.

Võib taotleda üleminekut statsionaarsest õppest kaugõppesse ja

vastupidi. Üleminek teise õppevormi

on võimalik vabade õppekohtade olemasolul konkursi korras.

Kuni punase joone päevani

(Töö)praktika töökeskkonnas juhendaja

juhendamisel töökogemuse omandamise eesmärgil toimuv praktiline töö

maht AP-des määratakse õppekavaga

1 AP-ga võrdsustatakse 1-3 praktikanädalat, sõltuvalt töö iseloomust ja koormusest

1 AP = üldjuhul 40 tunni töötamisega praktikakohal

ei deklareerita õpingukavas

koha leiab üldjuhul üliõpilane, abistab karjääriteenistus

arvestuse saamiseks esitab praktika kuraatorile avalduse, originaalallkirjadega tõendid praktikakohtadelt ja praktikaaruande

Õppimine külalis-üliõpilasena teistes kõrgkoolides

osa õppetööd võib sooritada teistes EV kõrgkoolides või välisriikide kõrgkoolides (välisõpe)

üheks või mitmeks semestriks teise kõrgkooli õppima siirduja peab esitama avalduse (dekanaati)

välisõppesse minnes ei pea esitama semestri õpingukava nominaalne õppeaeg ei pikene välisõppes oleku aeg loetakse õppetööst osavõtu

semestriteks Sooritatud aineid arvestatakse (võimalusel) õppekava

täitmisena

Lõpetamine

Kõrgharidusastme lõpetamiseks peab õppur täitma õppekava täies mahus,

spetsialiseerumiste olemasolul tuleb õppekava täies mahus täita vähemalt ühe spetsialiseerumise osas

Juhendaja - meie teaduskonna magistrant või doktorant

Võib taotleda mõnede sooritatud vabaõppeainete lugemist õppekavavälisteks sooritusteks

Eelnevate õpingute ja töökogemuse arvestamine - VÕTA

VÕTA

Üliõpilane võib taotleda eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel

Hinnatakse omandatud pädevuste vastavust õppeaine/ -mooduli/ -kava eesmärkidele

Eelnevate õpingutena ei arvestata mujal kaitstud sama kõrgharidusastme lõputööd või mujal sooritatud lõpueksamit

Erialast töökogemust võib arvestada, kui see on seotud üliõpilase õppekava või õpitava õppeainega.

Hindamisel võib üliõpilaselt nõuda pädevustesti sooritamist või omandatu muul viisil tõendamist

VÕTA

Õigus nõuda kirjalikke selgitusi, alusdokumente, vajadusel taotleja teadmiste ja oskuste kontrolli

magistriõppe ja inseneriõppe lõpetamisel tuleb arvestada, et

erinevate kõrgharidusastmete õpingute, täiendõppe ja erialase töökogemuse eest arvestatud ainepunktide kogumaht peab olema vähemalt 200 AP

Kohtumiseni!

PS. Ja tulge küsige, kui milleski kahtlete, dekanaadist (X-339) järele

isegi rumalaid küsimusi