itsvad taimed ruumis Esitluse koostas: Tiia Niiduviir

Materjal on osa sisehaljastuse kursuse teemadestRpina Aianduskool 2007

itsemise saladus: Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel tagatud igeaegne itsemine igel taimeosal, nimelt indutseerib vike, lehtedes moodustuv molekul taime kasvukuhikus ite algmed. Avastus selgitab, kuidas vlissignaalid kivitavad iealgmete arengu, paljusid taimede itsemine on ra mratud peva pikkusega. Taimelehtede tundlikkust pevapikkusele teati juba 1930. aastatel, ning kuna iedtekivad tavaliselt vrsetippudesse, siis jreldati, et lehtedes algavsignaal peab liikuma vrsetippu algmete moodustumiseks. /.../

Allikas: John Innes Centre koduleht: http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/current-releases/050811.htm

Selleks, et itseda, vajab taim:piisavalt valgustiepungade moodustumise ajal korralikku kastmist ja piserdamistiget vetamist (P,K)iepungades taime pole soovitav prata (pungad pudenevad!)iget temperatuuri (nit. looduses oleneb lillede itseaeg eelkige ilmadest, hutemperatuurist!)

Veel temperatuurist...pungade puhkemise ajal viks ruum olla mne kraadi vrra madalam tavalisest toatemperatuurist seega 16-18C, itsemise ajal soojem 18-22C;pakasese ilmaga ostetud itsev taim vajab korralikku pakkimist ning peale toasooja toomist mne aja paberis seismist, et taim temperatuurimuutustega paremini kohaneks itsemisjrgselt peaks laskma taimel 1-1,5 kuud puhata 2-3C kraadi vrra jahedamas ruumis sel ajal vhem kasta, mitte vetada!

itsemise kestuse jrgi jagunevad toataimed:Pikaajalised itsejad:1-3 ndalat (ratsuritht, kliivia jt.)1-3 kuud (flamingolill, sntpoolia, alpikann jt.)

Lhiajalised itsejad:alla 1 ndala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.)ks (kuninganna e. suureieline kuukaktus); ks pev (rooshibiski ja kannatuslille ks is)

itsemise sagedusmonokarpsed 1 kord elus itsevad (agaav, ekmea)

polkarpsed korduvalt itsevad ja viljuvad (sidrunipuu, koralltomat)- Toatingimustes harva (vanemas eas) itsevad taimed on draakonipuud, tkliiliad jmt.

Lhnavad ja lhnatud ied Lhnadel on thtis osa selles, kuidas me tunnetame nhtusi ja situatsioone, need ratavad mlestusi ning neid leidub kikjal , olenemata sellest, kas me oleme sellest teadlikud vi mitte. Lhnavate itega toalilled on looduses enamasti putuktolmlejad.

ite aroom vib olla inimese jaoks... meeldiv (nit. sidrunipuu, gardeenia, jasmiin, jt.)

ebameeldiv (nit. stapeelia, titaanjuur jt.)

Lhnatud iedMnede toataimede ied on suured, erakordselt vrvikad (nit. paradiisilinnulill, kannatuslill jt.) nemad on looduses lindtolmlejad

Valik silmatorkavamaid itsejaid toataimede hulgast:Korallpsas isikud ilmuvad allarippuvate roosade isikuvarte otsa. isikuvarrel on lestikku mitu paberja tekstuuriga krglehte, nende vahel puhkevad suured ereroosade isikute kobarad

Valik silmatorkavaid itsejaid...Roniliilia kroonlehed sarlakpunased, sdamik ja kroonlehtede servad kuldkollased. Kik kuus kroonlehte keerduvad tagasi, puudutades vart. ie sdamikust, kroonlehtede vahelt kaarduvad vlja pikad pilku kitvad tolmukad.

Roniliilia

Valik silmatorkavaid itsejaid...Kannatuslill ied hekaupa, rohekasvalgete kroonlehtede ning sinaka, valge vi purpurse neljarealise lisakrooniga

Valik silmatorkavaid itsejaid...Ratsuritht isikuvars pikk, selle tipus suured kreemikad, valged, punased vi kahevrvilised kellukjad ied

Valik silmatorkavaid itsejaid...Kngurukpp pstine isik, ied viltjad, torujad, vrvuselt punased, kollased vi oranzid, sarnanevad knguru kpaga

Kasutatud kirjandus:Bland, Jane & Davidson, William Toataimed, valik ja hooldamine, Varrak 2004Lancaster, Biggs - Iga toataim igel kohal, Tallinn 2000Nissen, Donte - Toataimede piibel, Sinisukk 2005Roost, Virve Toalilled, Varrak 1980Pildid internetist

Tagasiside:Mis taim see on ja millist nuannet annaksid selle taime hooldajale?

Kes itseb?

Kes itseb?

Tnan vaatamast!