Ülevaade metsaressursist 2018. aastal smi tulemuste alusel · esmane katsetus eelmisel aastal...

Eesti metsavaru ja raiemahu värsked, 2018. aasta andmed

Ülevaade metsaressursist 2018. aastal SMI tulemuste alusel

ALLAN SIMSKeskkonnaagentuuri metsaosakonna

juhtivspetsialist


Statistiline metsainventuur

Ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustik:

• mõõdetud 2014-2018

• kokku 27 830 proovitükki

• 1 proovitükk 156 ha kohta

Eesmärk:

• 1,5% täpsusega pindala

• 5,0% täpsusega tagavara

Perioodid: 1999-2003, 2004-2008, 2009-2013, 2014-2018


Võrdlus teiste riikidega

Riik Metsamaad (miljonitha)

Hektarit proovitüki kohta

SMI periood

Soome 22,487 438 5 a

Šveitsi 1,213 173 10 a

Leedu 2,108 400 5 a

Eesti 2,331 156 5 a


Statistiline hinnang

Metsamaa pindala (2018. aastal)2,331 miljonit hektarit suhteliseveaga 1,1%.

95% tõenäosusega on pindalavahemikul 2,305-2,357 miljonithektarit.

Kõik tulemused on hinnangud, millel on statistiline viga.

2 100

2 150

2 200

2 250

2 300

2 350

2 400

2003 2008 2013 2018

Pin

dal

a (1

00

0 h

a)

Aasta


Täpsus muude meetoditega

Ülepinnaline kaardistamine

Iga piiri määratlemise viga mõjutab tulemust

Metsa piiri ca 220 000 km

1 m viga = 22 000 ha ehk 0,94%

Satelliidipildi piksli suurus 10 m

Minimaalne viga (5 m) on 4,7%


Piiritlemise täpsus

Ortofoto (0,25 m piksel) Satelliidipilt (10 m piksel))


Maakategooriad (1000 ha)

Metsamaad 51,4%

Metsamaa2 331,4

Põõsastik67,5

Põllu-majandus-maa

1 241,0

Soo222,1

Siseveed74,2

Muud veekogud187,1

Asustusala197,2

Teed68,3

Trassid74,4

Karjäärid26,6

Muud maad44,2


Metsamaa (1000 ha) omandi järgi

Metsamaast 51,4% on riigi hallata sh

RMK 46,6%

27,7% füüsilised isikud

20,1% juriidilised isikud

RMK1 087,4

Muu riigimaa111,6

Füüsilised isikud647,5

Juriidilised isikud469,0

Omand määramata

15,9


Arenguklassid

Metsamaa jaguneb:

metsata (ehk puistuta)

metsaga ehk puistud

Arenguklass Pindala(kha)

M

E

T

S

A

M

A

A

Lage ala 79,5

Selguseta ala 102,5

P

U

I

S

T

U

Noorendik 273,3

Latimets 154,5

Keskealine 811,4

Valmiv mets 278,3

Küps mets 631,9


Metsamaa pindala (1000 ha) enamuspuuliigi järgi

Kokku 50,1% on okaspuu enamusega metsad

Kokku 2,331 miljonit hektarit

Mänd729,931%

Kuusk438,719%

Kask683,129%

Haab146,0

6%

Sanglepp88,54%

Hall lepp208,2

9%

Teised37,02%


Puistute pindala (1000 ha) enamuspuuliigi järgi

Kokku 49,7% on okaspuu enamusega puistud

Kokku 2,149 miljonit hektarit

Mänd689,232%

Kuusk378,917%

Kask641,530%

Haab128,86%

Sanglepp79,44%

Hall lepp196,39%

Teised35,42%


Puistute pindala (1000 ha) muutus

Viimase 15 aastaga on pindalad kõikunud statistilise vea piires. 0

100

200

300

400

500

600

700

800

2003 2008 2013 2018

Männikud Kuusikud Kaasikud Haavikud Sanglepikud Hall lepikud


Tagavara (1000 tm) metsamaal enamuspuuliigi järgi

Okaspuu enamusega puistuid 55,7% .

Kokku 480,3 miljonit tihumeetrit(veapiirid: 475,0 - 485,6 milj. tm).

Mänd172 470

36%

Kuusk94 746

20%

Kask122 542

25%

Haab34 202

7%

Sanglepp17 922

4%

Hall lepp32 750

7%

Teised5 652

1%


Tagavara (1000 tm) puistutes enamuspuuliigi järgi

Okaspuu enamusega puistuid 55,6%

Kokku 480,2 miljonit tihumeetrit

Mänd172 450

36%

Kuusk94 711

20%

Kask122 521

25%

Haab34 196

7%

Sanglepp17 918

4%

Hall lepp32 737

7%

Teised5 646

1%


Puuliigi tagavara osakaal enamuspuuliigi alusel

Kuusk ja kask on enamesinevad kaaspuuliigid.

Hall-lepp Sanglepp Haab Kask Kuusk Mänd

Hall-lepik 64,9 1,9 3,8 9,2 8,6 1,4

Sanglepik 3,7 65,3 1,8 12,9 9,8 2,5

Haavik 1,7 1,7 64,4 11,7 12,9 2,1

Kaasik 3,3 5,7 5,6 58,8 16,8 5,8

Kuusik 2,7 1,9 4,2 13,6 66,7 7,6

Männik 0,5 0,6 1,4 9,6 15,5 71,5

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%


Tagavara osakaal puuliigi järgi

Mänd31%

Kuusk23%

Kask26%

Haab7%

Sanglepp4%

Hall lepp6%

Teised3%


Puistute tagavara (1000 tm) muutus

Männikute ja kaasikute tagavara on tõusnud, teistel liikidel on kõikumine statistilise vea piires

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

160 000

180 000

200 000

2003 2008 2013 2018



Vanuseline jagunemine (1000 ha)

Kaasikute ja männikute suur pindala 41-80 vanuseklassides on tingitud 1960-80ndate põllumaade metsastamisest.

0,0

50,0

100,0

150,0

200,0

250,0

…20 21…40 41…60 61…80 81…100 101…120 121…140 141…



Tagavara juurdekasv (1000 tm) puistutes enamuspuuliigi järgi

Puistute tagavara juurdekasv kokku 16,2 miljonit tihumeetrit.

Mänd4 709

Kuusk3 675

Kask4 276

Haab1 316

Sanglepp626

Hall lepp1 397

Teised160


Puistute tagavara juurdekasvu (1000 tm) muutus

Männikute, kuusikute ja kaasikute tagavara juurdekasv on tõusnud, teistel liikidel on kõikumine statistilise vea piires.

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2003 2008 2013 2018



Puistute keskmise vanuse muutus

Männikute vanused on tõusnud. Kuusikute keskmine vanus on langenud.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2003 2008 2013 2018Männikud Kuusikud Kaasikud Haavikud Sanglepikud Hall lepikud


Surnud puit (1000 tm) metsas

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2003 2008 2013 2018

Surnud seisev puit

Männikud Kuusikud Kaasikud

Haavikud Sanglepikud Hall lepikud

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2003 2008 2013 2018

Surnud lamapuit

Männikud Kuusikud Kaasikud

Haavikud Sanglepikud Hall lepikud


Metsade pindala (1000 ha) kaitse järgi

13,2% metsadest rangelt kaitstud.

Kokku 24,6%

Rangelt kaitstavad metsad

308,3

Maj. piiranguga metsad

266,2

Maj. piiranguta metsad1 757,0


Majandatavad metsad


Metsamaa pindala (1000 ha) enamuspuuliigi järgi

Kokku 47,5% on okaspuu enamusega metsad.

Kokku 1,847 miljonit hektarit .

Mänd543,929%

Kuusk334,318%

Kask568,431%

Haab113,4

6%

Sanglepp66,34%

Hall lepp189,610%

Teised31,22%


Tagavara (1000 tm) majandatavates puistutes enamuspuuliigi järgi

Okaspuu enamusega puistuid 55,6%.

Kokku 407,3 miljonit tihumeetrit.

Mänd140 098

Kuusk81 780

Kask106 845

Haab28 091

Sanglepp14 329

Hall lepp31 313

Teised4 879


Raiemaht (1000 tm) 2017. aastal


Sellest:

0,77 milj. tm surnud puitu

11,74 milj. tm kasvavaid puid

Valgustusraie48

Harvendusraie1 170

Sanitaarraie463

Lageraie10 133

Aegjärkne raie501

Valikraie96

Muud raied96


Raie pindala (1000 ha) 2017. aastalValgustusraie

11,6

Harvendus-raie15,2

Sanitaarraie11,4

Lageraie35,6

Aegjärkne raie3,2

Valikraie1,1

Muud raied3,5


Keskmised raiete pindalad (1000 ha)

0

5

10

15

20

25

30

35

40

1998-2002 2003-2007 2008-2012 2013-2017

Kes

kmin

e p

ind

ala

(10

00

ha/

aast

as)

Aastad

Lageraie Harvendusraie


Rangelt kaitstavad metsad


Pindala (1000 ha) rangelt kaitstavates metsades enamuspuuliigi järgi


Kokku 308,3 tuhat hektarit.

Mänd146,5

Kuusk46,5

Kask75,0

Haab15,9

Sanglepp13,3

Hall lepp7,0

Teised4,2


Tagavara (1000 tm) rangelt kaitstavates metsades enamuspuuliigi järgi



Mänd32352,3

Kuusk12932,1

Kask15678,4

Haab6106,2

Sanglepp3588,6

Hall lepp1424,8

Teised766,7


Lähituleviku plaanidStatistilise metsainventuuri arendamine on pidev protsess.


Kaugseire

Andmestikud:LiDAR

Satelliidipildid (optiline, radar)

Tulemused:Puuliigi, tagavara ja kõrguse kaardid

Lageraiete kaardid

Ruumiliselt täpsem infoVõimaldab täpsemat ruumilist analüüsi ja

planeerimist

Arenduses, projekti lõpp 31.07.2020


Maapealne laserskänner

Esmane katsetus eelmisel aastal

Eesmärk igal aastal ca 1000 proovitükki mõõta

Punkti tihedus 3 mm/10 m kaugusel

Tulemuseks:

Täpsem tüvemaht

Rohkem infot okste kohta

Jätkuarendused muude tunnuste tuvastamiseks (kahjustused jms).

’

Tänan!

Ülevaade metsaressursist 2018. aastal smi tulemuste alusel · esmane katsetus eelmisel aastal...

Documents