nõo valla ühisveevärgi janõo valla ühisveevärgi ja ... · • maaparanduse uurimistöö...

MTR registreeringud:

• EP10171636-0001

• MP0010-00

Objekti aadress: Nõo vald, Tartumaa

Tellijad: AS EMAJÕE VEEVÄRK

NÕO VALLAVALITSUS

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Koostajad: KATRIN HELM

TARVI MIILITS, TMT PRO OÜ

Kontrollisid: MARTIN VÕRU

ENE KÕND

Jaanuar 2013 TARTU

Nõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi jaNõo valla ühisveevärgi ja

––––kanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kavakanalisatsiooni arendamise kava

2013201320132013----2024202420242024

Riia 35, Tartu 50410, EESTI tel.: 730 0310 faks: 730 0315

[email protected]

TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012TÖÖ NR 2012----165165165165

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava 2013-2024

Kobras AS töö nr 2012-165


2

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2024

OBJEKTI ASUKOHT:

Nõo vald, Tartumaa

TÖÖ EESMÄRK:

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

koostamine.

TÖÖ LIIK: Arendamise kava

TÖÖ TELLIJAD: AS Emajõe Veevärk Registrikood 11044696 Sõbra 56 Tartu 51013

Nõo Vallavalitsus Registrikood 75007942 Voika 23 Nõo 61601

Kontaktisikud: Katrin Kõnd tel 731 1847 [email protected]

Sven Tarto tel 745 5332 [email protected]

Koostamise korraldaja: Nõo Vallavalitsus

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu tel 730 0310, faks 7300 315 http://www.kobras.ee

Arendamise kava koostajad:

Katrin Helm - projekteerija Tel 730 0311, 5 599 7537 [email protected] Tarvi Miilits, TMT Pro OÜ, finantskonsultant tel 510 6411 [email protected]

Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kadi Kukk - projektijuht, keskkonnaekspert (KMH0126) Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija

Kontrollijad: Martin Võru- projekteerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija





3

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0047 Anne Rooma; KMH0126 Kadi Kukk.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 170 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:

• Ehitusjuhtimine EEJ002734;

• Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002;

• Kaevandamine KKA000152;

• Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Tegevusluba. Kultuurimälestiste – maastikuarhitektuuri konserveerimise, restaureerimise ja

remondi projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uurimistööd, muinsuskaitseline

järelevalve E 377/2008-P.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,

heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10.





4

SISUKORD

ASUKOHA SKEEM ................................................................................................................8

SISSEJUHATUS.......................................................................................................................9

1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED..................10

1.1 PEIPSI ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA.....................................................................11

1.2 OMAVALITSUSE ARENGUKAVA.............................................................................................11

1.3 PLANEERINGUD, EHITUSPROJEKTID ......................................................................................12

1.3.1 Tartumaa maakonnaplaneering.........................................................................12

1.3.2 Nõo valla üldplaneering....................................................................................12

1.3.3 Detailplaneeringud............................................................................................13

1.4 PÕHJAVEEVARUDE UURINGUD..............................................................................................15

1.4.1 Nõo vallas tehtud veeuuringud:........................................................................15

1.5 TEHNOVÕRKUDE JOONISED ..................................................................................................15

1.6 VEE ERIKASUTUSLUBA .........................................................................................................16

1.7 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA.........................................................19

1.8 KOKKUVÕTE .........................................................................................................................21

2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD............................22

2.1 KESKKOND ............................................................................................................................22

2.1.1 Lühiülevaade ....................................................................................................22

2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus....................................................................................23

2.1.3 Põhjavesi...........................................................................................................25

2.1.4 Põhjavee füüsikalis-keemilised omadused .......................................................26

2.1.5 Põhjavee kaitstus ja potentsiaalsed reostusallikad ...........................................26

2.1.6 Puurkaevude passide olemasolu vee erikasutusloa valdajatel ..........................28

2.1.7 Puurkaevude arvestuskaardid ...........................................................................28

2.1.8 Põhjavee tarbevarud .........................................................................................28

2.1.9 Veehaarde sanitaarkaitseala olemasolu (selle projekteerimise vajadus) ..........29

2.1.10 Pinnavesi...........................................................................................................31

2.1.11 Tehiskeskkond..................................................................................................33

2.1.12 Kokkuvõte ........................................................................................................35





5

2.2 SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .................................................................................37

2.2.1 Lühiülevaade ....................................................................................................37

2.2.2 Elanikkond........................................................................................................38

2.2.3 Ettevõtlus ..........................................................................................................39

2.2.4 Tööhõive...........................................................................................................40

2.2.5 Nõo valla eelarve ..............................................................................................40

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID......................................41

3.1 ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID .....................................................................................................41

3.1.1 Puurkaev-pumplad............................................................................................41

3.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid...................................................................50

3.1.3 Veetornid ..........................................................................................................51

3.1.4 Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad ...............................................................51

3.1.5 Veetorustikud ...................................................................................................51

3.1.6 Tuletõrjehüdrandid ...........................................................................................59

3.1.7 Tuletõrje veevõtukohad ....................................................................................59

3.1.8 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad...............................................................60

3.1.9 Kokkuvõte ........................................................................................................61

3.2 ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID ........................................................................................62

3.2.1 Hajaasustuste majapidamise reovee puhastamise põhilahendid.......................62

3.3 KANALISATSIOONITORUSTIKUD ...........................................................................................63

3.3.2 Reoveepumplad ................................................................................................68

3.3.3 Purgimissõlmed ................................................................................................68

3.3.4 Reoveepuhastusseadmed ..................................................................................68

3.3.5 Heitvee analüüsid .............................................................................................79

3.3.6 Sademeveekanalisatsioon .................................................................................81

3.3.7 Kokkuvõte ........................................................................................................81

4 FINANTSANALÜÜS .....................................................................................................84

4.1 METOODIKA ..........................................................................................................................84

1.1 PEAMISED EELDUSED ............................................................................................................84

4.2 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE KULUD ...................................................................88

4.3 VEE- JA KANALISATSIOONIMAJANDUSE TULUD....................................................................91





6

4.4 INVESTEERINGUTE FINANTSEERIMINE ..................................................................................96

1.2 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ..........................................................................................98

5 ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ............99

5.1 VEE-ETTEVÕTTE TEGEVUSE KORRALDAMINE.......................................................................99

5.1.1 Vastutus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest ...................99

5.2 TEENINDUSPIIRKONNAS TEGUTSEVA VEE-ETTEVÕTTE PÕHINÄITAJAD ................................99

5.2.1 Teenuste hinnad................................................................................................99

5.2.2 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad .......................................................101

6 ARENGUKAVA KOOSTAMINE ..............................................................................102

6.1 ARENGUKAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED .........................................................................102

6.1.1 Planeerimistüübid ...........................................................................................102

6.1.2 Planeerimistasand ...........................................................................................102

6.2 ARENGUKAVA KOOSTAMISE JA REALISEERIMISE ETAPID ...................................................103

6.2.1 Programmide koostamine ...............................................................................104

6.2.2 Arengukava arutelu, heakskiit ja juhtimine....................................................112

7 ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID..............................................................113

8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................115





7

Lisad

Lisa 1. Kooskõlastuste lehed

Lisa 2. Tartumaa Nõo valla puurkaevude register

Tabel 1. Puurkaevude register

Tabel 2. Nõo valla tamponeeritud, konserveeritud ja likvideeritud puurkaevude register

Lisa 3. Puurkaevude passid ja arvestuskaardid

Lisa 4. Nõo valla heitvee analüüside tulemused

Lisa 5. Nõo valla põhjavee ja joogivee analüüsid

Lisa 6. ÜVK-ga liitumist ettenägevad detailplaneeringud

Lisa 7. Tuletõrje veevõtukohad Nõo vallas

Tabel 1. Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Tabel 2. Nõo valla hüdrandid

Lisa 8. Finantsanalüüsi tabelid

Joonised

Joonis 1. Nõo valla maa-ala plaan M 1:20 000

Joonis 2. Nõo aleviku olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 3. Nõo aleviku planeeritava veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000

Joonis 4. Tõravere olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 5. Tõravere perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 6. Luke olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 7. Luke perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 8. Nõgiaru olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 9. Meeri olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 10. Tamsa olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 11. Tamsa planeeritava veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiskeem M 1:2000

Joonis 12. Etsaste olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 13. Uuta küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 14. Uuta küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 15. Vissi küla olemasoleva veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000

Joonis 16. Vissi küla perspektiivne veevarustuse ja kanalisatsiooni üldskeem M 1:2000





8

ASUKOHA SKEEM





9

SISSEJUHATUS

Käesolev arendamise kava on koostatud AS Emajõe Veevärk ja Kobras AS vahel sõlmitud

lepingu nr 2012-165 põhjal. Töö eesmärgiks on korrigeerida ja täiendada Nõo valla

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi Nõo ÜVKA). Töö ülesehitusel ja

tabelite koostamisel on lähtutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise

juhendist (Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Keskkonnaministeerium).

Kanalisatsiooni ja veemajanduse arengukava koostamise eesmärgiks on määratleda tehniliste

rajatiste ajalugu, olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid. Käesolev arengukava on

edasiste täpsemate investeerimiskavade ja ettevõtete arengukavade väljatöötamise aluseks.

Arengukava on oluline ka valla elanikkonna teadvustamisel vastavatest probleemidest ning

vallaametnikele ja ettevõtete esindajatele ülevaate andmiseks väljakujunenud olukorrast.

Nõo vald paikneb Tartu maakonna keskosas, jäädes Tartu linnast edelasse. Läänes piirneb vald

Elva linnaga, Konguta ja Rõngu vallaga. Põhjas asuvad Puhja ja Tähtvere ning idas Ülenurme ja

Kambja vald. Väikeses ulatuses on lõunas valla naabriks Palupera vald Valgamaal. Nõo valla

pindala on 170 ruutkilomeetrit, mis moodustab 5,5 protsenti Tartumaast ja 0,4 protsenti Eesti

pindalast. Vallas on 20 küla ja 2 alevikku. Valla administratiivkeskus paikneb Nõos.

Vallakeskusest on Tartusse 17 ja Elvasse 10 kilomeetrit.





10

1 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

Käesolev arendamise kava tugineb järgnevalt tutvustatud dokumentidele.

Riigikogu poolt 14. veebruaril 2007. aastal heaks kiidetud Eesti Keskkonnastrateegia aastani

2030 (RT I, 01.03.2007, 19, 96) eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest

majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja

inimesele.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb

kehtivast seadusandlusest, eelkõige ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest, mis on vastu

võetud 10. veebruaril 1999 (RT I 1999, 25, 363).

Tartumaa maakonnaplaneeringus (1998) on veemajanduses planeeritud veevarustuse

korraldamine omavalitsuse territooriumil vastavalt väljatöötatud kavadele ja põhjaveevarude

säästliku kasutamise edendamine.

Nõo valla üldplaneering on koostatud Nõo Vallavalitsuse ja AS K&H koostööl aastal 2006.

Kehtestatud Nõo Vallavolikogu määrusega nr 15, 29. juuni 2006.

Nõo valla arengukava 2037 on koostatud aastal 2012 Nõo Vallavolikogu poolt. Vastu võetud

Nõo Vallavolikogu poolt 27. september 2012 määrusega nr 49.

Nõo valla ehitusmäärus, mis on kinnitatud Nõo Vallavolikogu määrusega nr 15, 26. juuni

2003.

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on Nõo Vallavolikogu poolt

kinnitatud määrusega nr 17, 26. oktoober 2006.





11

„Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi-

ja kontrollinõuded“ on Sotsiaalministri määrus nr 1, 2. jaanuar 2003.

1.1 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava

KEHTESTATUD: 28.05.2008

Veemajanduskava on dokument, mis koostatakse veevarude otstarbeka majandamise

eesmärgil. Selle tähtsaim põhimõte on veemajanduse korraldamine jõgede valgalade alusel.

Veemajanduskava pakub välja meetmekava vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu

elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhirõhk on pandud

reostusallikate korrastamisele, joogiveevarustusele ja vee seisundi halvendamise ennetusele.

Kaitsmata põhjaveega alasid, väga heas seisundis järvi, väikejärvi ja väikeseid väärtuslikke

jõgesid mõjutavaid või ohustavaid objekte on kavas korrastada eelisjärjekorras.

Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on

kehtestatud 28. mail 2008. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava materjalid on valminud

2002. a alanud rahvusvahelise LIFE-Environment projekti “Viru-Peipsi Catchment Area

Management Plan“ raames, mida rahastasid Euroopa Liit, Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti

Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Projekt hõlmas Viru ja Peipsi

alamvesikonnad.

1.2 Omavalitsuse arengukava

Nõo valla arengukava 2037 on koostatud 2012. aastal. Arengukava eesmärk on luua

laiapõhjaline alus valla sihipärasele pikaajalisele tasakaalustatud arengu suunamisele ja selle

rahastamisele. Arengukava koostamisel on edasi arendatud Nõo valla varasemat arengukava

ning viidud see kooskõlla vahepealsetel aastatel muutunud võimaluste ja vajadustega,

säilitades samas arendustegevuste järjepidevuse. Arengukava uuendamisel vaadati üle valla

viimaste aastate tegevus, koostati SWOT analüüs hetkeolukorrale hinnangu andmiseks ja

võimaluste ning ohtude kaardistamiseks, täpsustati varasemas arengukavas määratletud valla

arengu visiooni ja valla strateegilise arendamise mudelit ning pandi paika vajalikud

investeerimistegevused.





12

1.3 Planeeringud, ehitusprojektid

1.3.1 Tartumaa maakonnaplaneering

Koostaja: Tartu Maavalitsus

Kehtestatud: 01.01.1998

Maakonnaplaneeringu veemajanduse osa eesmärgiks on inimtegevuseks vajalikus koguses

kvaliteetse põhjavee säilitamine ilma selle varusid oluliselt kahjustamata. Planeeringu

koostamisel on lähtutud Säästva arengu seadusest, Veeseadusest ning teistest vee kasutamist

ja kaitset reguleerivatest seadusandlikest aktidest.

Tartumaa prognoositud ekspluatatsioonilised põhjaveevarud on 209,4 tuhat m3/ööpäevas.

Kinnitatud põhjavee tarbevaru on ainult Tartu linnal - 69 tuhat m3/ööpäevas. Prognoositud

ekspluatatsioonilistest põhjaveevarudest kasutatakse maakonnas käesoleval ajal 13 %.

1.3.2 Nõo valla üldplaneering

Koostajad: Nõo Vallavalitsus ja AS K&H

Kehtestatud: Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15

Üldplaneering on valla ruumilise arengu kavandamine, mille käigus lepitakse kokku üldistes

ruumilise arengu põhimõtetes - kuhu tulevad elamualad, kuhu tööstusalad, missugused maa-

alad jäävad põlluharimise ja metsamajandamise tarbeks ning missugused avalikule sektorile,

samuti teede, erinevate tehnovõrkude jms asukohad.

Kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud.

Sademevesi tuleb kogu valla ulatuses juhtida kraavide või sademeveekanalisatsiooni abil

lahtistesse veekogudesse ja/või maaparandussüsteemidesse. Sademevett ei tohi juhtida

reoveekanalisatsiooni. Parklate alal kogunev sademevesi tuleb puhastada õlipüüduris.





13

1.3.3 Detailplaneeringud

Nõo valla detailplaneeringud, mis näevad ette ühenduse ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga

ning planeeringutega määratletud tegevused veemajanduse valdkonnas on loetletud

alljärgnevalt (vt lisa 6 ja asukohta vt joonis 1).

Nr

kaardil

Detailplaneeringu nimi Kehtestamise aeg

1 Nõo alevikus Tartu – Valga raudtee eraldusriba, aleviku

kanalisatsioonitrassi, Nõo–Tamsa mnt ja Vana-Kruusa kinnistu

vahelisele maa-ala detailplaneering

21.12.2000

määrus nr 21

2 Nõo alevikus asuva kinnistu Veski 1 I maatüki ning Voika tänava,

Nõo-Tamsa maantee ja planeeritud Tuuleveski elamurajooniga

piirneva maa-ala osa detailplaneering

26.06.2003 otsus

nr 64

3 Nõgiaru tn 12 kinnistu detailplaneering 22.09.2005 otsus

nr 194

4 Nõo alevikus asuva Kuuse tn 5 kinnistu detailplaneering 22.12.2005 otsus

nr 26

5 Nõo alevikus asuva Tartu, Järve ja Lätte tänavate vahelisel maa-

alal asuva EELK Nõo Koguduse maa (katastritunnus

52801:010:0025) detailplaneering

18.05.2006 otsus

nr 56

6 Nõo alevikus asuva Lätte tn 7 kinnistu detailplaneering 29.06.2006 otsus

nr 61

7 Luke külas asuvate Lahkaja ja Lahkaja puuviljaaed katastriüksuste

(katastritunnused 52801:009:0271 ja 52801:009:0728)

detailplaneering (edaspidi nimetusega Lahkaja detailplaneering)

24.08.2006 otsus

nr 71

8 Nõo alevikus asuva Männiku kinnistu detailplaneering 28.09.2006 otsus

nr 78

9 Nõo alevikus asuva Nõo-Tamsa kõrvalmaantee ning Tartu ja Meeri

tänavate vahelisel maa-alal asuva EELK Nõo Koguduse maa

(katastritunnus 52801:010:0021) ja selle lähiala detailplaneering

15.03.2007 otsus

nr 116

10 Nõo alevikus asuva Vana-Aia kinnistu detailplaneering 19.04.2007 otsus





14

nr 124

11 Nõo alevikus asuva Uus-Aia kinnistu detailplaneering 19.04.2007 otsus

nr 125

12 Nõo alevikus asuva Heinla kinnistu ja selle lähiala detailplaneering 28.06.2007 otsus

nr 140

13 Nõo alevikus asuva Rohtla katastriüksuse detailplaneering 30.08.2007 otsus

nr 148

14 Nõo alevikus asuva Nõo lasteaia „Krõll“ territooriumi ja selle

lähiümbruse maa-ala detailplaneering

30.08.2007 otsus

nr 149

15 Nõo alevikus asuva Liiva tn 30 kinnistu detailplaneering 04.10. 2007 otsus

nr 154

16 Nõo alevikus asuva Lao tn 3 kinnistu detailplaneering 29.04.2009 otsus

nr 250

17 Nõo alevikus asuva Kaasiku kinnistu detailplaneering 22.05.2010 otsus

nr 33

18 Nõo alevikus asuvate Hariduse tn 3 // 3b, Hariduse tn 3c, Hariduse

tn 5 ja Hariduse tn 5a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering

25.11.2010 otsus

nr 55

19 Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn 8a kinnistu detailplaneering 16.12.2010 otsus

nr 60

20 Nõo alevikus asuvate Niidu tn 2, Niidu tn 4 ja Niidu tn 6 kinnistute

ja nende lähiala detailplaneering

18.08.2011 otsus

nr 92

21 Tõravere alevikus asuva Veeru katastriüksuse ja selle lähiala

detailplaneering

19.04.2012 otsus

nr 112

22 Nõo vallas Vissi külas asuvate Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute

detailplaneering

16.08.2012 otsus

nr 123

23 Tõravere alevikus asuva Jõe-Ollise katastriüksuse ja selle lähiala

detailplaneering

24.01.2013 otsus

nr 137





15

1.4 Põhjaveevarude uuringud

1.4.1 Nõo vallas tehtud veeuuringud:

1. Tartumaa. Nõo alevik. Uurimistöö: Nõo aleviku puurkaevu ja asula veevõrgu joogivee

kvaliteedi uuring ja meetmete väljatöötlus puurkaevu vee kvaliteedi tõstmiseks EVS

663:1995 “Joogivesi” nõuete tasemele. OÜ Veelux (konsultatsioonifirma veepuhastuse

tehnoloogia alal). Tallinn, 1999. a.

2. Nõo valla salvkaevude olukord. Nõo Vallavalitsus. Nõo, 2001.

3. Väljavõte aruandest “Отчёт о работах по контролю за охраной подземных вод по

территории ЭССР от загрязнения и истощения за 1981-1982 гг.”Savitskaja, L., Vares, H.,

Grünberg, A. “Tartu rajooni reostuskaitstuse tingimused ja põhjavee kvaliteedi muutused

seoses tehnogeensete faktoritega”. Geoloogia Valitsus, Eesti Hüdrogeoloogia Töökond.

Tallinn, 1983. a.

4. Taastatavate maaparandusobjektide väljavalik, keskkonnakaitseline järelevalve ja

veeproovide võtmine. Tartumaa, Nõo vald Voika objekt. 1998.- 2000. a. (IBRD/IDA

finantseerimisel). Tellija Keskkonnaministeerium. Töö täitja Kobras AS.

1.5 Tehnovõrkude joonised

Käesoleva arengukava koostamisel kasutati tehnovõrkude asukohtade määramisel 2008. aastal

koostatud Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ja Emajõe-Võhandu jõe

valgala veemajandusprojekti Emajõe alamprojekti.





16

Tabel 1.1 AS Emajõe Veevärk andmetel aastatel 2008 - 2012 koostatud ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga seotud projektid seisuga detsember 2012

Töö nimetus Töö nr Töö koostaja Koostamise aeg

Nõo vald, Nõo-Tamsa kõrvalmaantee nr

22155 km kuni 1.0-1.6 rekonstrueerimine ja

tehnovõrgud. Eelprojekt.

01-09 Eesti Veeprojekt AS 05.2009

Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt. 360-05-K Eesti Veeprojekt AS 2008

Emajõe ja Võhandu veemajandusprojekt.

Tartumaa alamprojekt.

0116.01.01 OÜ Keskkonnaprojekt 02.06.2011

Vissi küla veevarustuse ja kanalisatsiooni

ehitusprojekt.

03-10 Eesti Veeprojekt AS 2010

Tuuleveski elamupiirkonna tänavad ja

tehnovõrgud. II osa veevarustus ja

kanalisatsioon. Ehitusprojekt.

06-09 Eesti Veeprojekt AS 07.2009

1.6 Vee erikasutusluba

Vastavalt Veeseaduse § 8 (2) peab vee erikasutusluba olema, kui võetakse põhjavett rohkem

kui 5 m3/ ööpäevas.

Vee erikasutusluba tuleb vormistada vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 18 (RTL

2002,48,664), jõustunud 1.06.2002. a “Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise,

muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa

vormid”, mis on muudetud 17.02.2006 (RTL 2006, 19, 330), 21.01.2009 (RTL 2009, 11, 131)

ja 29.10.2012 (RT I, 01.11.2012, 21).

Vee erikasutuse tasumäärad veevõtul veekogust ja põhjaveekihist on määratud Vabariigi

Valitsuse määrusega nr 171 (vastu võetud 12.11.2009) „Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu

eest veekogust või põhjaveekihist“. Vastavalt määrusele oli devoni põhjaveekihist

ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee kihini veevõtu erikasutuse tasumäär 2011. aastal 66.53

eurot/1000 m³, 2012. aastal 73.17 eurot/1000 m³ ja 2013. aastal on 76.82 eurot/1000 m³.





17

Keskkonnatasude seadusega (vastu võetud 07.12.2005. a) on määratud saastetasu määrad

saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse ning tasu arvutamise ja maksmise

kord.

Keskkonnatasude seadus § 20 Saastetasumäärad saasteainete heitmisel veekogusse,

põhjavette ja pinnasesse:

1) orgaanilised ained, ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks hapnikutarbeks

seitsme ööpäeva jooksul (BHT7) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 1379 eurot, alates 2012.

aasta 1. jaanuarist – 1392 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 1406 eurot, alates 2014. aasta

1. jaanuarist – 1420 eurot, alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 1435 eurot;

2) fosforiühendid ümberarvestatuna üldfosforiks (Püld) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 4206

eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 5468 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 7109

eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist 9241 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 12014

eurot;

3) lämmastikuühendid ümberarvestatuna üldlämmastikuks (Nüld) – alates 2011. aasta 1.

jaanuarist – 1616 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 1858 eurot, alates 2013. aasta 1.

jaanuarist – 2137 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist 2457 eurot ja alates 2015. aasta 1.

jaanuarist – 2826 eurot;

4) heljum – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 377.65 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist –

415.42 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 456.96 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanaurist –

502.66 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 552.89 eurot;

5) sulfaadid, ümberarvestatuna sulfaatiooniks (SO42-) – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 5.81

eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 6.13 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 6.45 eurot,

alates 2014. aasta 1. jaanaurist – 6.77 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 7.09 eurot;

6) ühealuselised fenoolid – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 11 731 eurot, alates 2012. aasta 1.





18

jaanuarist – 14 077 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 16 893 eurot, alates 2014. aasta 1.

jaanaurist – 20 272 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 24 326 eurot;

7) nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise

töötlemise vedelsaadused – alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 2620 eurot, alates 2012. aasta 1.

jaanuarist – 3013 eurot, alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 3465 eurot, alates 2014. aasta 1.

jaanaurist – 3985 eurot ja alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 4582 eurot;

8) käesoleva lõike punktides 1–7 nimetamata muud ohtlikud ained veeseaduse tähenduses –

alates 2011. aasta 1. jaanuarist – 12 039 eurot, alates 2012. aasta 1. jaanuarist – 13 844 eurot,

alates 2013. aasta 1. jaanuarist – 15 921 eurot, alates 2014. aasta 1. jaanuarist – 18 309 eurot,

alates 2015. aasta 1. jaanuarist – 21 056 eurot.

Saastetasumäärasid suurendatakse:

1) 2,5 korda, kui saasteaineid heidetakse kaitsmata põhjaveega pinnasesse;

2) 1,5 korda, kui heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui

200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri,

piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu;

3) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelaskme kaudu.

Täiendavalt makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem

kui 6,0 kuni 0.19 eurot igas kuupmeetris heitvees väärtusega 9.0 ületava või väärtusest 6.0

väiksema pH ühikukümnendiku kohta.

Kui kõik saastetasu maksja väljalaskme heitvett iseloomustavad näitajad on vee

erikasutusloaga määratud heitvee reostusnäitajate piirväärtustest väiksemad või nendega

võrdsed ning vee erikasutaja on esitanud vee erikasutusloa andjale veeseaduse § 21 punktis 6

nimetatud aruande tähtpäevaks ja nõutud andmete ulatuses, vähendatakse käesoleva paragrahvi

lõikes 1 kehtestatud saastetasumäärasid selle väljalaskme osas kaks korda. Vähendamist ei

kohaldata ajutise vee erikasutusloa korral.





19

Keskkonnaamet on väljastanud aktsiaseltsile Emajõe Veevärk vee erikasutusloa nr

L.VV/300660 Tartumaal Nõo vallas Nõo ja Tõravere alevikes ning Nõgiaru ja Luke külades

puurkaevudest põhjavee võtmiseks üle 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimiseks suublasse (Elva

jõkke, Nõo ojasse, Voika ojasse, Varespalu ojasse ja Keeri ojasse). Vee erikasutusluba muudeti

seoses kahe uue veehaarde lisamisega (Nõo ja Tõravere alevikus), lubatud veevõtu

suurendamisega Nõo aleviku Luke tn puurkaevul ja Luke küla puurkaevul, väljalaske

likvideerimisega ja uue väljalaske „Nõgiaru reoveepuhasti“ lisandumisega. 2012. aasta

jaanuaris on AS Emajõe Veevärk teinud taotluse vee erikasutusloa muutmiseks. Muudatusega

lisanduvad vee erikasutusloale Tamsa küla biotiikide heitvee juhtimine Illi ojja.

Ööpäevaringset hooldust ja rehabilitatsiooniteenust eakatele ja puuetega inimestele pakkuv

Sihtasutus Nõo Hooldekodul on vee erikasutusluba nr L.VV.TM-169708. Vee erikasutusluba

annab Sihtasutusele Nõo Hooldekodu loa heitvee juhtimiseks suublasse, milleks on Voika oja.

Vee erikasutusluba kehtis ajavahemikus 01.01.2008 – 01.01.2013. 21. detsembril 2012 on

Keskkonnaamet pikendanud vee erikasutusluba kuni 20.03.2013.

Nõo Vallavalitsusel on vee erikasutusluba nr L.VV/320124, mis annab loa Voika ojasse

suubuva vooluveekogu paisutamiseks ja veetaseme reguleerimiseks Luke mõisapargis viie

tõkestusrajatisega ajavahemikul alates 24.03.2011 kuni 24.03.2016.

Aktsiaseltsil Planserk vee erikasutusluba nr L.VV/321741, mis annab loa Laguja külas Laguja

oja paisutamiseks Üleoja kinnistul (katastritunnus 52801:012:0016) ja Veskijärve kinnistul

(katastritunnus 52801:012:0406).

1.7 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni esimene arengukava koostati 2001. aastal AS

Kobras poolt. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koosnes kahest osast,

lisaks Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale koostati ka joogivee kvaliteedi

parandamise ja reovee puhastamise arengukava Nõo valla hajaasutuses. Arengukavas oli antud

põhjalik ülevaade olemasolevast olukorrast ja kalkulatsioon planeeritavate veevärgi- ja

kanalisatsioonirajatiste kohta.





20

Uus Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020 koostati

2008. aastal Kobras AS poolt. Arengukava koostamisel selgitati välja amortiseerunud ja

kasutult seisvad puurkaevud, mis peab likvideerima põhjavee reostumise vältimiseks. Nähti

ette veetorustike ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine ning uute puhastite rajamine.

Kehtivat Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020

täiendati 2010 aastal. Täiendusega määratleti olemasolev olukord ja tuleviku stsenaariumid

Nõo valla territooriumile ulatuval Elva reoveekogumisalal Vissi ja Uuta külas.

Teistkordselt täiendati kehtivat Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava

2008. aastal aastateks 2008-2020, Meeri küla osas täiendati 2010. aastal. Täienduse koostamise

eesmärgiks oli täpsustada Meeri küla ühisveevärgiga seonduvat.

Käesolevas arendamise kava aluseks on võetud 2008. aastal koostatud ja hiljem täiendatud

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2008-2020. Käesoleva

arengukava koostamise hetkeks on elluviidud suurem osa eelmises arengukavas planeeritud

töödest. Tõraveres, Lukel, Nõgiarus on rajatud uued reoveepuhastid. Etsastes ja Meeri

biotiigid on puhastatud ja rekonstrueeritud ning tiikide ette on rajatud septik koos võrega.

Rekonstrueeritud on 5 ühisveevärgis kasutatavat puurkaev-pumplat ning juurde on rajatud üks

puurkaev. Nõo vallas on veetorustikke rekonstrueeritud 10.1 km ning uusi veetorustikke

rajatud 10 km. Kanalisatsioonitorustikke on rekonstrueeritud 15.7 km ja uusi

kanalisatsioonitorustikke on rajatud 9.5 km.





21

1.8 Kokkuvõte

Tabel 1.2 Kokkuvõte

Lähteandmestik Olemasoleva lähteandmestiku

kirjeldus

Vajadus

lähteandmestiku

täiendamiseks või

koostamiseks

(orienteeruv aasta)

1. Veemajanduskava Kinnitatud 28. mai 2008

2. Omavalitsuse arengukava Vastu võetud 2012. a

3. Planeeringud:

(maakonnaplaneering,

üldplaneering, teemaplaneering,

detailplaneering)

• Maakonnaplaneering

koostatud 1998

• Nõo valla üldplaneering

kehtestatud 29.06.2006

• Ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga seotud

detailplaneeringud

4. Põhjaveevarud Põhjaveevarusid ei ole kinnitatud

Nõo vallas.

5. Tehnovõrkude joonised Aastatel 2009-2012 koostatud

6.Vee erikasutusload ettevõtete

kaupa

AS Emajõe Veevärk, Nõo

Vallavalitsus, Sihtasutus Nõo

Hooldekodu, AS Planserk

8. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arengukava

Esimene koostatud 2001. a.

Teine 2008. aastal, mida on

täiendatud 2010. aastal.





22

2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

2.1 Keskkond

2.1.1 Lühiülevaade

Maastikuliselt paikneb Nõo vald Kagu-Eesti lavamaal, ainult valla kagupoolne osa jääb Otepää

kõrgustiku servaalale. Maapinna absoluutsed kõrgused Kagu-Eesti lavamaal Nõo valla piires

on valdavalt 60-80 m ja Otepää kõrgustikul 100-120 m.

Kagu-Eesti lavamaa on suhteliselt tasane, lainjas ala, mida liigestavad ürgorud: Elva ja Voika-

Tatra ürgorg. Kagu-Eesti lavamaal leidub pinnavorme, mis mitmekesistavad maastikku:

otsamoreenid – Pangodi mäed, Vapramägi (78 m), seljakute ahelik Luke ja Tamsa lähikonnas

(kuni 128 m).

Otepää kõrgustikku piiritleb 100 m samakõrgusjoon. Kõrgustiku jalami keskmine kõrgus on 88

meetrit üle merepinna. Otepää kõrgustiku jalami madalamad lõigud asuvad Elva ürgoru

lähedal, 60 m üle merepinna. (Eesti NSV saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine, 1979. a.).

Nõo valla aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar) ja Burtnieki lademe

(D2br) aleuroliidid ja liivakivid. Enamus valla territooriumist on Aruküla lademe kivimite

avamusalal, vaid lõunaosas avaneb Burtnieki lade. Devoni liivakivide-savide kogupaksus Nõo

valla maa-alal on keskmiselt 200 m.

Pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (gIII, moreenid) esineb ka jääjärvelisi setteid

(lgIII, liiv, saviliiv, liivsavi), glatsiofluviaalseid setteid (fIII, liiv, kruus), jõesetteid (aIII-IV,

liiv), soosetteid (bIV, turvas). Pinnakattes sisaldavad vett eelkõige liivad-kruusad ja vähesel

määral ka moreenis esinevad liiva-kruusa vahekihid. Pinnakattes olev põhjavesi on lokaalse

levikuga.

Nõo vallas moodustab ülemise aluspõhjalise põhjaveekihi Kesk-Devoni (D2) liivakivides-

aleuroliitides sisalduv vesi. Vaadeldav veekiht on Nõo vallas umbes 130 m paksune. Veekihid

toituvad sademete veest, mis infiltreerub läbi kõrgemal lasuvate setete või Otepää kõrgustikult





23

pealevalguva vee arvelt. Põhjavee üldine liikumissuund on lõunast põhja, põhjaveekihte

dreenivad Elva ja Voika-Tatra orud.

Ühisveevarustuses kasutatakse Nõo vallas valdavalt Devoni põhjaveekihi Kesk-Devoni

põhjaveekogumit (D2).

Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonda, vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 132,

09.09.2010. a ”Vesikondade ja alamvesikondade määramine1”.

Jõgesid ja ojasid, mille valgala on üle 25 km2, on Nõo vallas kuus: Elva, Ilmatsalu, Laguja, Illi,

Nõo ja Voika, mis kõik kuuluva Suur-Emajõe jõgikonda ja erilist kalamajanduslikku tähtsust

ei oma.

Illi, Laguja, Voika ja Varesepalu oja on tuntud lõheliste kudemis- ja elupaikadena.

Suuremad järved on Suur Karujärv, Väike Karujärv, Vissi, Suur-Umbjärv, Luke Vanajärv,

Väike-Umbjärv. Paisjärvi on kolm: Viinamärdi, Voika ja Nõo Veskijärv. Nõo valla piiril asub

Keeri ja Viisjaagu järv.

Nõo vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnaveekogusid. Pinnaveekogusid kasutatakse

reoveepuhastite heitvee suublatena.

Sood moodustavad valla territooriumist väikese osa, paiknedes Suure Karujärve, Väike

Karujärve, Keeri järve ja jõgede ümbruses.

2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus

Nõo valla pinnakatte skeem.

Pinnakatte skeem on koostatud Geoloogia Valitsuse 1978-1981. aastal toimunud melioratiivse,

hüdrogeoloogilise ja ehitusgeoloogilise kaardistamise käigus mõõdus 1:50 000 Tartu ümbruse

aruandele. Kaardileht 0-35-XV. Kasutatud on ka Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud

kaarti mõõtkavas 1:400 000, Eesti Kvaternaarisetted (Tallinn, 1999. a).





24

Nõo valla võib jagada põhja- ja lõunaosaks (mõtteline joon kulgeks Luke küla keskusest lõuna

poolt). Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem ja põhjavesi on keskmiselt või hästi

kaitstud. Valla põhjaosas on pinnakatte paksus väiksem ja põhjavesi on nõrgalt kaitstud või

kaitsmata.

Nõo valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), milles esineb kohati

viirsavi, tolm- ja peenliiva ja kruusa vahekihte ning läätsi. Moreenil lasub laiguti liiva, mis

madalamates kohtades asendub turbaga. Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt jääb

10-40 m vahele. Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on

pinnakatte paksus Voika ojast põhja pool. Pinnakate on paksem ürgorgudes 40-80 m ning

Tamsa külast kagu pool oleva seljandiku piires.

Järgnevalt on pinnakatet kirjeldatud Nõo valla tiheasustusaladel, kus on ühisveevärk ja -

kanalisatsioon.

Nõo alevik

Nõo alevik asub Kagu-Eesti lavamaal. Nõo alevikus on pinnakatte paksus 2-20 meetrit.

Pinnakatte paksus on väiksem Nõo oja ümbruses. Kvaternaarisetetest on esindatud

glatsigeensed setted (gIII), valdavalt on tegu saviliivmoreeniga, kuid esineb ka liivsavimoreeni;

glatsiofluviaalsed setted (fIII) on esindatud liiva ja kruusaga (Nõo Reaalgümnaasiumi ja

Põhikooli ümbruses).

Tõravere alevik

Tõravere alevik jääb Kagu-Eesti orgudega liigestatud lavamaale. Tõravere Observatoorium

asub lainja reljeefiga platool, lääne poole madaldub platoo järsu nõlvana ja ida poole lauge

nõlvana. Idaosas liigestab platood kitsas loode-kagusuunaline vagumus, mis on nüüdisaegses

reljeefis jälgitav oruna, kuhu on rajatud tiigid.

Pinnakatte paksus on valdavalt 0.7-4.0 m piires. Vagumuse piires pinnakatte paksus suureneb

6.7-7.6 m, ala kirdeosas on pinnakatte paksus üle 8.0 m.





25

Glatsiofluviaalsed setted (f III) on esindatud kruusast saviliivani. Liivad lasuvad õhukese

kihina moreenil (paksus alla meetri), ainult tiikidest kirdes on liiva- kruusakihi paksus 1.95 m.

Pinnakattes valdab sitkeplastne kuni kõva, ainult kohati voolava saviliivaga punakaspruun

saviliivmoreen, mis levib kogu Tõravere aleviku territooriumil paksusega 0.35-6.5 m,

valdavalt 1.5-3.0 m, vagumuses üle 6.0 m. Kvaternaarisetetega seotud põhjavesi ei ole

ehitusmaterjalide suhtes agressiivne.

Luke küla

Luke küla keskus asub Otepää kõrgustiku servaalal, liigestatud moreenmaastikul.

Kvaternaarisetetest on valdavad saviliivmoreenid (g III) ja glatsiofluviaalsed liivad (f III),

Luke lõunaosas esinevad jääjärvelised setted (lg III).

Ehitusgeoloogilised tingimused on Lukel rahuldavad. Savipinnased on tundlikud leondumise

suhtes, ehituse ajal tuleb hoida süvendid kuivad. Pinnakatte paksus on paiguti vaid 2.0-4.0 m.

Valdavalt lasub aluspõhi 5-10 m sügavusel. Moreeni paksus on valdavalt 2.0-2.5 m.

Nõgiaru küla

Nõgiaru küla asub väheliigestatud moreenmaastikul. Ehitusgeoloogilised tingimused on head.

Pinnakatte paksus on 3 - 5 m. Pinnakattes valdavad glatsigeensed setted (g III),

punakaspruunid saviliiv- ja liivsavimoreenid, plastsed kuni kõvad. Moreenis esineb

glatsiofluviaalsete liivade (f III) vahekihte ja läätsi. Vahekihtidena on esindatud ka

jääjärvelised setted (lg III, liivsavi ja savi).

2.1.3 Põhjavesi

Põhjavesi on defineeritud Veeseaduse § 2 punkt 6) põhjavesi - maapõues sisalduv vesi.

Veeseaduse § 2 punkt 5) põhjaveekiht - üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud

geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal

märkimisväärselt voolata, või millest saab olulises koguses põhjavett võtta.





26

Keskkonnaministri 29.12.2009 määruses nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja

nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite

seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste

näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse

läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside

määramise kord1“ on § 4 loetletud 5 põhjaveekihti ja nende põhjaveekogumid.

Põhjaveekihid:

(1) Kambriumi-Vendi (Cm-V);

(2) Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm);

(3) Siluri-Ordoviitsiumi (S-O);

(4) Devoni (D);

(5) Kvaternaari (Q).

Nõo vallas on peamiselt kasutuses Devoni põhjaveekiht.

2.1.4 Põhjavee füüsikalis-keemilised omadused

Sotsiaalministri 02.01.2003 määruses nr 1 (RTL 2003, 9, 100) “Joogivee tootmiseks

kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded“ on

põhjavesi vastavalt põhjavee keemilistele näitajatele jaotatud kolme erinevasse

kvaliteediklassi.

2012. aasta märtsis ja mais võttis AS Emajõe Veevärk analüüsid erinevates Nõo valla

piirkondade puurkaevudest (vt lisa 5). Probleemne on puurkaevude vee mangaani ja raua

sisaldus, kuid käesoleva arendamise kava koostamise hetkeks on kõikidele ühisveevärgi

puurkaevudele (va Laguja puurkaev) juurde rajatud veetöötlusjaamad, milles on mangaani ja

rauaeraldusseadmed.

2.1.5 Põhjavee kaitstus ja potentsiaalsed reostusallikad

Veeseadusega on defineeritud kaitsmata, nõrgalt kaitstud, keskmiselt kaitstud ja hästi kaitstud

põhjaveega alad.





27

Seaduse §2613(3) alusel loetakse kaitsmata põhjaveega aladeks karstialasid, alvareid, kus

põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva-

või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10

meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40

meetri paksune liiva- või kruusakiht. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus

põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või

liivsavikiht. Suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20

meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht. Kaitstud

põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

Lähtudes eelpool toodud seadusele on Nõo valla lõunaosa valdavalt keskmiselt või hästi

kaitstud põhjaveega ala. Valla põhjaosa (Luke küla keskusest põhja pool) kaitsmata või nõrgalt

kaitstud põhjaveega ala.

Veeseadus § 26. Valgala kaitse veereostuse eest

Reostusallika ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise ennetamiseks kehtestab

Vabariigi Valitsus oma määrustega veekaitsenõuded potentsiaalselt ohtlike reostusallikate

kohta nende liikide kaupa. Veekaitsenõuded veeseaduse tähenduses on potentsiaalselt ohtlike

reostusallikate ehitus-, planeerimis- ja ekspluatatsiooninõuded, mis aitavad vältida

reostusallika ohtlikku seisundit ja vähendada tekkiva reostuse mõju.

Veeseadus § 26 (4) Potentsiaalselt ohtliku reostusallika liigid on:

1) kanalisatsiooniehitised;

2) naftasaaduste hoidmisehitised;

3) siloladustamiskohad;

4) sõnnikuhoidlad;

5) väetisehoidlad.

Potentsiaalselt ohtlikud on vanad kütusemahutid (vanad bensiinitanklad, katlamajad, elamute

(maetud) küttemahutid), imbkaevud ja omavolilised imbkaevud, endised suvilaasumid -

aiandusühistud.





28

2.1.6 Puurkaevude passide olemasolu vee erikasutusloa valdajatel

AS Emajõe Veevärgil ei ole Nõo valla puurkaevude passe.

Nõo Vallavalitsusel on olemas kolme ühisveevärgis kasutatava puurkaevu pass. Lao tn, Kivi

tn ja Luke puurkaevu passe vt Lisa 3

2.1.7 Puurkaevude arvestuskaardid

AS Emajõe Veevärgil on olemas Nõo aleviku katastri nr 6891, Tõravere katastri nr 6829 ja

6799, Nõgiaru katastri nr 7414, Etsaste katastri nr 6824, Tamsa katastri nr 6835 ja Meeri

katastri nr 6798 puurkaevude arvestuskaardid.

AS-il Emajõe Veevärk olemasolevaid arvestuskaarte vt lisas 3.

2.1.8 Põhjavee tarbevarud

Veeseaduse §12 lõike 6 alusel, Põhjaveekomisjon 02.12.2005. a ettepaneku põhjal ning

vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarde nimistu hoitavale põhjaveevarude arvestusele

kinnitati Tartu maakonna põhjaveevarud Elva linnas ja Tartu linnas. Veevõtuks on vajalik

kõigil veehaaretel kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, kui veevõtt ületab 500 m3/d

(Veeseadus). Elva linna põhjaveevaru 1200 m3/ööp.

Kui veevõtt ületab 5 m3/d, tuleb vormistada vee erikasutusluba ja pidada veevõtu arvestust

(keskkonnaministri määrus nr 18, 26. märts 2002. a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee

erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike

materjalide loetelu ja loa vormid”).

Vastavalt Veeseaduse § 12. Põhjaveevarude hindamine

(1) Põhjaveevaru hindamiseks tehakse uuringuid.

(2) Põhjaveehaarde eeluuringuid korraldab Keskkonnaministeerium.

(3) Põhjaveevarude hindamise korra kehtestab keskkonnaminister oma määrusega.





29

2.1.9 Veehaarde sanitaarkaitseala olemasolu (selle projekteerimise vajadus)

Veeseaduse § 28. Veehaarde sanitaarkaitseala

(1) Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus

veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse

tegevust ja piiratakse liiklust.

(2) Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:

1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga.

(3) Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe

kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab

keskkonnaminister.

Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996. a „Veehaarde sanitaarkaitseala

moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha

hooldusnõuded põhjavee kaitseks” punkt 4.

Veevõtukoha hooldusnõuded:

4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate

(kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata

saunad jne) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja

neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast

kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine

tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi

peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale

pinnasevee maksimaalsest tasemest.

4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud.

4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik

(valdaja).

Veeseaduse § 28. Veehaarde sanitaarkaitseala





30

(4) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks:

1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja

kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks;

2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja

põhjaveekiht on hästi kaitstud;

3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja

põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule,

mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala

vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

(5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda veevõtukohast kuni 200 meetrini, kui põhjaveekihist

võetakse üle 500 kuupmeetri vett ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde

projekti alusel Keskkonnaamet.

(6) Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab

keskkonnaminister. Nimetatud kord sätestab ka omavalitsuse informeerimist veehaarde

sanitaarkaitseala moodustamisest.

Veeseadus § 281. Kitsendused veehaarde sanitaarkaitsealal

(1) Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus

keelatud, välja arvatud:

1) veehaarderajatiste teenindamine;

2) metsa hooldamine;

3) heintaimede niitmine;

4) veeseire.

Üldjuhul Nõo valla puurkaevude sanitaarkaitsealadel reostusallikaid ei ole ja majandustegevust

ei toimu, erandiks on Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn puurkaev (katastri nr 6913), mille 30 m

raadiusega sanitaarkaitsealal harib kõrvalkinnistu omanik põllumaad.





31

Keskkonnaministeerium nõustus 2002. aastal vähendama Illi külas (katastri nr 18030) ja Meeri

külas (katastri nr 6798) Nõo vallale kuuluvate puurkaevude sanitaarkaitseala suurust 30

meetrini. 2003. aastal vähendati Sassi külas (katastri nr 6806) Nõo vallale kuuluva ning

Etsaste külas (katastri nr 6824), Tamsa külas (katastri nr 6835), Nõo alevikus (katastri nr 6891,

6892, 6913, 6924 ning 14346) ja Luke külas (katastri nr 6922) AS Emajõe Veevärgile

kuuluvate puurkaevude sanitaarkaitseala suurust 30 meetrini ning Nõgiaru keskuses (katastri nr

7414) AS Emajõe Veevärgile kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala 20 meetrini. 2004. aastal

nõustus Keskkonnaministeerium vähendama Meeri külas (katastri nr 6797) AS Emajõe

Veevärgile kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala 20 meetrini.

2.1.10 Pinnavesi

Nõo valla territooriumil asuvad järved suuruse järjekorras on Suur Karujärv 15,9 ha (avalikult

kasutatav), Väike Karujärv 8,9 ha (avalikult kasutatav), Vissi 5,4 ha (avalikult kasutatav),

Umbjärv 2,0 ha (avalikult kasutatav), Luke Vanajärv 1,4 ha ja Väike Umbjärv 1,0. Vald

piirneb veel Keeri 125,8 ha (avalikult kasutatav) ja Viisjaagu järvega 23 ha (avalikult

kasutatav). Valla territooriumil on Viinamärdi paisjärv 5,9 ha (avalikult kasutatav), Voika

paisjärv 1.3 ha (avalikult kasutatav) ja Nõo Veskijärv 44.4 ha (avalikult kasutatav).

Nõo vallas asuvad järgmised vooluveekogud:

Nimetus Pikkus

(km)

Valgala

(km2)

Avalikult

kasutatav

veekogu

Riigi poolt

korrashoitavad

ühiseesvoolud

Lõhilaste

elupaik

Elva jõgi 85 451.4 X X

Laguja oja 8.8 13.9 X X

Ilusa oja 8.8 13.9

Illi oja 7.7 27.3 X X

Varespalu oja 7.0 10.2 X

Peedu oja 6.8 9.0

Voika oja 9.7 27.1 X X X

Kuigaste oja 3.9 7.8





32

Nõo oja 10.9 27.9 X X X

Järiste oja 2.5 4.2

Keeri oja 9.2 16.2 X

Ilmatsalu jõgi 23 116 X X

Täsvere oja 2.3 1.4

Liudsepa pkr 7 11.6 X X

Nõo vald kuulub Peipsi alamvesikonna piirkonda. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava

koostamise käigus on läbi viidud suuremate jõgede keemilise ja ökoloogilise seisundi

hindamine. Elva jõe keemilist seisundit on hinnatud heaks, kuid ökoloogiline seisund on kohati

rahuldav, sest mõningad paisud tõkestavad seal kalade rännet.

Ilmatsalu jõe keemilist ja ökoloogilist seisundit on hinnatud halvaks, sest jões on ülemäärane

fosfori, lämmastiku ning orgaanilise aine sisaldus.

Pinnaveekogudele, nii vee kui ka kalda või ranna kaitseks on veeseaduse ja

looduskaitseseadusega kehtestatud kaitsevööndid, kui üldplaneeringuga ei ole sätestatud teisiti.

Ranna või kalda piiranguvöönd: 100 m >10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning

> 25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal,

maaparandussüsteemi eesvoolul

(„Looduskaitseseadus“)

50 m allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel

ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse

valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi

eesvoolul („Looduskaitseseadus“)

Veekaitsevöönd: 10 m („Veeseadus“)

Ehituskeeluvöönd: 50 m >10 hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning

>25 km2 suuruse valgalaga jõel, ojal,

maaparandussüsteemi eesvoolul





33

25 m allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel

ja veehoidlal ning kuni 25 km2 suuruse

valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi

eesvoolul („Looduskaitseseadus“)

Kallasraja laius: 4 m („Veeseadus“)

Vee erikasutus: 1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam

kui 30 m3/ööpäevas;

4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse;

5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või

hüdroenergia kasutamine;

6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase

paigaldamine;

7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse;

9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu

bioloogilisi omadusi („Veeseadus“ § 8(2))

Nõo valla territooriumil ei asu silmapaistvaid soid. Peamised märgalad ja madalsood

paiknevad Suur Karujärve, Väike Karujärve, Keeri järve ja suuremate jõgede ümbruses.

Nõo vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Küll aga kasutatakse pinnaveekogusid

reovee ja heitvee suublatena. Olulise koormuse saavad Nõo oja (Nõo asula väljalase), Voika

oja (Nõo Hooldekodu, Luke asula läbi Kuigaste oja)) ja Illi oja (Etsaste asula).

2.1.11 Tehiskeskkond

Nõo vallas ei asu suurtööstusi, valdavalt on tegemist väikeettevõtlusega. Suurimad ettevõtted

on AS Nõo Lihatööstus, Berendsen Textile Service AS ja AS Cautes. AS Nõo Lihatööstus ja

Brendsen Textile Service AS on ühendatud ühisveevärgiga. AS Cautes kasutab enda

puurkaevu, mis asub Voika 16 (katastri nr 14273).





34

Teised potentsiaalsed ohuallikad on katlamajad (Tõravere, Nõo keskkatlamaja ja Nõo kooli

katlamaja). Suurt võimalikku ohtu kujutab ka kogu valda kirdest-loodesse läbiv raudtee (~11

km).

Sõnnikuhoidlaid on tegutsevate lautade juures: Soone laut, Luke laut, Tamsa laut, Meeri I

(Võidutalu) ja Meeri II (Uue-Kivistiku) laudad ja Lahkaja talu, Ecu tallid.

Kõik Nõo vallas asuvad prügilad on suletud, jäätmed veetakse Aardlapalu jäätmejaama.

Endised kütusehoidlad on likvideeritud ja ainukesena töötab OÜ Nõo NRT bensiinijaam.

Katlamajadest töötavad Nõo vallas Tõravere, Nõo ja Nõo kooli katlamaja.

Tabel 2.1 Tehiskeskkonna objektid Nõo vallas (vt joonis 1)

Nr

kaardil

Objekti nimetus Märkused

KARJÄÄRID

1 Kahna karjäär Omanik Maanteeameti Lõuna regioon.

Karjääris krossirada.

2 Laguja liivakarjäär Omanik Nõo Vallavalitsus

3 Vitipalu liivakarjäär Omanik Maanteeameti Lõuna regioon

SULETUD PRÜGILAD

1 Laguja prügila Suletud

2 Kolga prügila Suletud

3 Nõgiaru prügila Suletud

4 Viinamärdi loomade matmispaik Suletud

LOOMAKASVATUSHOONED

1 Soone laut

2 Luke laut

3 Tamsa laut

4 Meeri I laut

5 Meeri II laut

6 Metsküla laut





35

7 Luke küla, Lahkaja laut

8 Eccu tallid

KÜTUSEHOIDLAD

1 OÜ Nõo NRT Nõo Voika tn 20

SILOHOIDLAD

1 Tamsa

2.1.12 Kokkuvõte

Pinnakate

Pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (gIII, moreen), esineb ka jääjärvelisi setteid

(lgIII, liiv, saviliiv, liivsavi), glatsiofluviaalseid setteid (fIII, liiv, kruus), jõesetteid (aIII-IV,

liiv), soosetteid (bIV, turvas).

Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt 5-40 m. Valla lõunaosas on pinnakatte paksus

suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on pinnakatte paksus Voika ojast põhja pool. Pinnakate

on paksem ürgorgudes (40-80 m) ning Tamsa külast kagu pool oleva seljandiku piires.

Põhjavesi

Nõo vallas kasutatakse peamiselt Devoni põhjaveekihi vett.

Võimalikud meetmed põhjavee kvaliteedi halvenemise ärahoidmiseks:

1) puurkaevud, mida ei kasutata on vaja likvideerida;

2) puurkaevudele tuleb projekteerida ja tagada sanitaarkaitsealade olemasolu;

Pinnavesi

Nõo vald on maakondlikult oluline lõheliste kudemispaikade poolest. Vastavalt

Keskkonnaministri määrusele nr 73 (vastu võetud 15.06.2004) on Nõo valla territooriumil

kolm vastavat vooluveekogu:

1. Illi oja;

2. Võika oja;

3. Nõo oja.





36





37

Tehiskeskkond

Olulist ohtu kujutavad pinna- ja põhjaveele prügilad. Prügilate rajamisel ei ole arvestatud

põhjavee ja üldiste keskkonnakaitse parameetritega. Nõo vallas on kõik prügilad suletud, seega

ka oht põhjaveele on vähenenud.

Käesoleval perioodil ei kujuta põllumajandusreostus enam suurt probleemi, sest väetiste ja

taimekaitsevahendite kasutus on minimeeritud. Samuti on vähenenud loomakasvatus, seoses

sellega on paranenud sõnnikuhoidlate ja lautade üldised tingimused. Silotootmise tehnoloogia

on muutunud ning enam ei kasutata silohoidlaid.

Tööstuse osakaal on reostamises väikene, kuid ta kujutab suuremat ohtu. Raudtee (11 km)

paikneb reostustundlikele jõgedele lähedal.

2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad

2.2.1 Lühiülevaade

Seisuga 01.01.2012 elas Nõo vallas alaliselt 3918 inimest. Valla asustustihedus on 23 in/km².

Valla haldusterritooriumil asub 2 alevikku ja 20 küla. Valla administratiivkeskus ja olulisem

kohalik tõmbekeskus asub Nõo alevikus.

Nõo valla juhtimine toimub kahel tasandil – vallavolikogu ja vallavalitsus.

Nõo Vallavolikogu on 13-liikmeline ja moodustatud on 5 komisjoni:

• eelarvekomisjon,

• vallaelukomisjon,

• majanduskomisjon,

• arengukomisjon,

• revisjonikomisjon.

Nõo Vallavalitsus on viieliikmeline.





38

2.2.2 Elanikkond

Ligi pool elanikkonnast elab Nõo (1503 inimest) ja Tõravere (289) alevikus. Küladest on

suuremad Luke (331), Meeri (303), Nõgiaru (252), Vissi (197), Voika (204) ja Illi (133).

Loetletud on alalised elanikud. Suvekuudel suureneb elanikkond eelkõige endiste

suvilakooperatiivide asunike arvel.

Alljärgnevas tabelis on esitatud elanike arv asulate lõikes 01.01.2012 seisuga

Tabel 2.2 Elanike arv alevikes ja külades

Nõo alevik 1503 Tõravere alevik 289 Aiamaa küla 72 Altmäe küla 35 Enno küla 7 Etsaste küla 51 Illi küla 133 Järiste küla 55 Keeri küla 40 Ketneri küla 19 Kolga küla 64 Kääni küla 33 Laguja küla 36 Luke küla 331 Meeri küla 303 Nõgiaru küla 252 Sassi küla 37 Tamsa küla 70 Unipiha küla 69 Uuta küla 64 Vissi küla 197 Voika küla 204 elukoht Nõo vald 54

Allikas: www.nvv.ee





39

Nõo valla elanikkonna vanuselist ning soolist jaotus iseloomustab järgmine tulpdiagramm:

Allikas: www.stat.ee

Nõo valla rahvastikust ca 53% moodustavad naised ning 47% mehed.

Detailsem Nõo valla sotsiaalmajanduslike näitajate ülevaade on dokumendis „Nõo valla

arengukava 2037“, kättesaadav Nõo valla kodulehe aadressilt www.nvv.ee

2.2.3 Ettevõtlus

Nõo valla ettevõtlusele on suurest haritava maa osakaalust tulenevalt iseloomulik eelkõige

põllumajandus ning seejärel teenindus ja kaubandus. Vähesemal määral on arenenud tootmine

ja ehitustegevus.

Seisuga 13.03.2012 oli Nõo vallas äriregistri andmetel registreeritud 6 aktsiaseltsi, 189

osaühingut, 93 füüsilisest isikust ettevõtjat, 71 mittetulundusühingut, 3 sihtasutust ja 2

usaldusühingut ehk äritegevusega tegeleb 288 ettevõtet/ettevõtjat ja mittetulutoova tegevusega

76 organisatsiooni.

Taime- ja loomakasvatuse, mesinduse või muu põllumajandustootmisega tegeleb 67

ettevõtet/ettevõtjat, teenindus- ja kaubandussektoris tegutseb 49 ettevõtet/ettevõtjat,





40

tootmistegevusega tegeleb 26 ettevõtet/ettevõtjat, ehitustegevuste ja erinevate seadmete

paigaldamisega tegeleb 21 ettevõtet/ettevõtjat, nõustamis- ja investeerimisteenuseid pakub 18

ettevõtet/ettevõtjat. Esindatud on ka meditsiini, vaba aja, arhitektuuri, disaini, loometegevuse,

koolituse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Nõo Vallavalitsus annab tööd 174-le töötajale.

Oluline osa valla elanikest käib tööle teistesse omavalitsustesse, eelkõige Tartusse.

2.2.4 Tööhõive

Nõo vallas on seisuga 01.01.2012 tööealisi (19-64) elanikke 2422 (Rahvastikuregister), mis

moodustab 61,8% registrisse kantutest. Neist töötuna on registreeritud 98 inimest.

Traditsiooniliselt on suvekuudel töötuse tase madalaim. Töötutele pakutakse töötugiisiku

teenust, töötukoolitust, samuti on võimalus osa saada töötamist toetavatest loengutest ja

koolitustest. Töötute tööle rakendamiseks tehakse koostööd MTÜ Johannes Mihkelsoni

Keskusega, Töötukassaga ja Tartu Kutsehariduskeskusega.

2.2.5 Nõo valla eelarve

Nõo valla 2012. a eelarve võeti vastu 16.02.2012. a määrusega nr. 39. Vastuvõetud eelarve

kohaselt moodustasid tulud kokku ca 2,87 milj eurot ning kulud ca 2,78 milj eurot (eelarve

ilma hilisemate lisaeelarveteta).

Olulisim osa tulude eelarvest põhineb laekuval maksutulul (ca 64%), kuludest moodustavad

olulisima osa kulutused haridusele (ca 54%), vabale ajale, kultuurile ja religioonile (ca 17%) ja

üldistele valitsussektori teenustele (ca 11%).

Nõo valla 2013. a eelarve on käesoleva ÜVKA koostamise ajal alles menetlemisel.





41

3 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Ühisveevärgi objektid

3.1.1 Puurkaev-pumplad

Nõo alevikus on ühisveevärgisüsteemis kolm puurkaev-pumplat.

Hariduse tn puurkaevu manteltoru ulatub kuni 185 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 87,0 ja

ulatub 185 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri läbimõõt 219

mm.

Hariduse tn puurkaevu rekonstrueeriti 2004. ja 2009. aastal vahetati välja filtri sisu. 2006.

aasta rekonstrueerimise käigus vahetati välja kogu torustik uute plasttorude vastu. 4 m3

hüdrofoor puhastati roostest ja jäeti töösse. Hoonesse paigaldati veetöötlusseadmed

tootlikkusega 7,2 m3/h.

Lao tn puurkaev rekonstrueeriti 2009. aastal. Veetöötluse tarbeks rajati puurkaevu kõrvale uus

hoone. Lao tn puurkaevu manteltoru ulatub kuni 187 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 92,0 ja

ulatub 187 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Traatfiltri läbimõõt 168

mm.

Veetöötlushoones asuvad veemõõdusõlm, veepuhastusseadmed, puurkaevpumpade töö

juhtimiseks vajalikud automaatikaseadmed. Veepuhastussüsteemi maksimaalne toodang on

456 m3/d. Puurkaevuvee töötlemine seisneb vee aereerimises ja filtreerimises.

Kivi tn puurkaev rekonstrueeriti 2009. aastal. Kivi tn puurkaev on 75 m sügavune, rajatud

1989. aastal. Enne rekonstrueerimist oli puurkaevu hoone ja selle seadmed amortiseerunud.

Tööde käigus lammutati vana hoone ning rajati uus. Kogu seadmestik vahetati välja. Paigaldati

sügavveepump, mis tagab tootlikkusega 6 m3/h töörõhu H=5.0 m.

Kivi tn puurkaev on reservpuurkaev ning seda kasutatakse paakautode täitmiseks. Hoone ette

rajati plats auto parkimiseks ja ümberpööramiseks.





42

Voika tn 22a asuv puurkaev katastri nr 6892 ei ole rekonstrueeritud ning puudub elektriga

liitumine. Puurkaevust on võimalik viia toorveetorustik lähedal asuvate ettevõteteni.

Puurkaevu kasutusele võtul tuleb arvestada ka elektriliitumistasudega. Toorveetorustiku

rajamine ja puurkaevpumpla rekonstrueerimine teostatakse liitumistasude alusel.

Tabel 3.1 Puurkaevud Nõo asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Objekti

rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Hariduse tn,

nr 6891

1960 2004 A-528-M hea

2 Lao tn, nr

6924

1988 2009 5947 hea

3 Kivi tn, nr

14346

1998 2009 1-17 hea

4 Voika tn 22A,

nr 6892

1964 1220 rahuldav

Tõravere puurkaevu katastrinumbriga 6829 manteltoru ulatub 80 m-ni. Perfofilter algab

kõrguselt 52 ja ulatub kuni 75 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 426 mm.

Perfofiltri läbimõõt on 168 mm. Puurkaev nr 6829 on ilma hooneta maa-alune pumpla.

Puurkaev ei ole enam kasutuses ning see tuleb likvideerida.

Puurkaevu katastrinumbriga 6799 manteltoru ulatub kuni 150 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt

120,0 ja ulatub 150 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri

läbimõõt 168 mm. Puurkaev nr 6799 on ilma hooneta, maa-alune pumpla.

Puurkaevu katastrinumbriga 6843 manteltoru ulatub kuni 220 m-ni. Perfofilter algab kõrguselt

165,55 ja ulatub kuni 220 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 377 mm.





43

Perfofiltri läbimõõt on 146 mm. Puurkaev rekonstrueeriti 2010. aastal. Tööde käigus lammutati

vana hoone ning rajati uus koos seadmestikuga.

Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil läbi kolme paralleelse rauaeemaldusfiltri

asulatorustikku. Filtritele eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral), aereerimine

suruõhuga kompressori abil, üleliigse õhu eemaldamine õhueraldusventiilidega filtrite peal.

Oksüdeerunud raud sadeneb filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis. Filtrite läbipesu

toimub puurkaevu pumbaga. Pesu ajal uhutakse vastupidiselt töö suunale filtermaterjali

kogunenud rauaosakesed koos veega kanalisatsiooni.

Tabel 3.2 Puurkaevud Tõravere asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta (hea,

rahuldav,

mitterahuldav)

1 Tõravere nr

6799

1959 A-44-B mitterahuldav,

puurkaevu ei kasutata

2 Tõravere nr

6829

1975 4076 rahuldav

3 Tõravere nr

6843

1991 2010 6333 hea





44

Nõgiarus kasutatakse ühisveevarustuses puurkaevu nr 7414. Puurkaev on rajatud 1955. aastal.

Puurkaev rekonstrueeriti 2003. aastal.

Tabel 3.3 Puurkaev Nõgiaru asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Nõgiaru

keskus nr

7414

1955 2003 7414 hea

Meeris on hetkel kasutusel ühisveevarustuse puurkaevudena Kooli nr 26450 ning nr 6797 ja

Küla nr 6798. Kooli puurkaevude juurde on rajatud veetöötlusjaam.

Meeri küla puurkaevu nr 6798 manteltoru ulatub kuni 70 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 51,0

ja ulatub 70 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 273 mm. Perfofiltri läbimõõt

114 mm.

Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ §2 punktile (1)Ühisveevärk ja -

kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega

varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt

50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või

ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Meeri Küla nr 6798 puurkaevuga on ühendatud 12 elanikku, mistõttu ei saa seda lugeda

ühisveevärgiks.





45

AS-il Emajõe Veevärk on plaanis lõpetada ühisveevärgi teenuse pakkumine Meeri Küla

puurkaevu piirkonnas tuginedes „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktidele 6 ja

7:

(6) Vee-ettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

pakkumise peatamist või lõpetamist kohalikku omavalitsust ja Konkurentsiametit

kirjalikult informeerima peatamise või lõpetamise ajakavast ja esitama ülevaate

abinõudest, mis tagavad käesolevast seadusest ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud

lepingutest tulenevate nõuete täitmise.

(7) tegevuse lõpetamine või peatamine on lubatud üksnes juhul, kui käesolevast seadusest

ja kohaliku omavalitsusega sõlmitud lepingutest tulenevate vee-ettevõtja kohustuste

täitmise tagab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt määratud teine vee-ettevõtja või

juhul, kui vee-ettevõtja kohustuste täitmine on tagatud muul moel ja Konkurentsiamet

kiidab selle heaks.

Meeri Küla puurkaev jäetakse kasutada kohalikele ettevõtetele. Eraklientidel lahendatakse

veevarustus salvkaevudega.

Meeri kooli puurkaevu kinnistul oleva puurkaevu nr 6797 manteltoru ulatub kuni 80 m–ni.

Perfofilter algab kõrguselt 62,0 ja ulatub 80,0 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on

läbimõõduga 377 mm. Perfofiltri läbimõõt 168 mm. Puurkaevu lähistele rajati 2010. aastal

teine puurkaev. Puurkaev nr 26450 manteltoru ulatub kuni 80 m-ni. Perfofilter algab kõrguselt

59.0 ja ulatub 80.0 meetrini. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 110 mm. Perfofiltri

läbimõõt 110 mm.

Meeri kooli pumpamaja kinnistule rajati 2010. aastal uude hoonesse veetöötlusjaam.

Puurkaev-pumpla seadmete töö on täisautomaatne. Pumplas asuvad puurkaevupump ja

veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike torustike ja abiseadmetega. Vajaliku torustikurõhu

tagab süvaveepump koos hüdrofooride ja rõhureleega.

Vesi pumbatakse puurkaevu pumba survel läbi kahe paralleelse filtri asulasse. Peamise

puurkaevuna töötab uus puurkaev (nr 26450) vanem puurkaev on reservis. Puurkaevust





46

filtritesse minev vesi läbib mudafiltri ja veemõõtja. Enne filtreid on paigaldatud hüdrofoor

mahuga 500 liitrit. Enne filtreid on ka paigaldatud naatriumhüpokloriidi doseerimispunkt

(dosaatorpump) ja samuti aeratsiooniõhu sisend. Aeratsiooni suruõhu liinil on solenoidklapp.

Peale filtreid on paigaldatud puhastatud vee veemõõtja.

Tabel 3.4 Puurkaevud Meeri asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Meeri kooli

nr 6797

1959 A-413-M rahuldav

2 Meeri kooli

(uus) nr

26450

2010 hea

3 Meeri küla nr

6798

1967 1814 mitterahuldav

Luke küla puurkaevu manteltoru ulatub kuni 105 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt 69,2 ja

ulatub 95,5 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 426 mm. Perfofiltri läbimõõt

168 mm. Puurkaev rekonstrueeriti 2003. aastal, filtri sisu vahetati 2012. aastal.

Tabel 3.5 Puurkaev Luke asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Luke küla

keskus nr

6922

1985 2003 5500 hea





47

Etsaste küla puurkaevu nr 6824 manteltoru ulatub kuni 105 m–ni. Perfofilter algab kõrguselt

79,2 ja ulatub 105 m-ni. Puurkaevu manteltoru suue on läbimõõduga 273 mm. Perfofiltri

läbimõõt 114 mm.

Etsaste puurkaev on rekonstrueeritud 2010. aastal ning puurkaevu juurde on eraldi hoonesse

rajatud veetöötlusjaam. Pumplas on veemõõdusõlm, sulg- ja reguleerarmatuur:

tagasilöögiklapp, siibrid, mudapüüdja, veemõõtja, proovivõtukraan, manomeeter, rõhuandur.

Puurkaevu töö on täisautomaatne. Pumplas asuvad veetöötlusseadmed koos kõigi vajalike

torustike ja abiseadmetega, mis tagavad seadmete automatiseeritud töö. Vajaliku

torustikurõhu tagab süvaveepump koostöös hüdrofoori ja rõhureleega.

Puurkaevus on pump, mis tagab tootlikkuse 3 m3/h.

Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil kontaktmahutisse mahuga 750 l.

Kontaktmahutile eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral) ja aereerimine suruõhuga

injektori abil.

Kontaktmahutis oksüdeerub 2-valentne raud 3-valentseks vette lisatud õhuhapniku ja kloori

toimel. Puurkaevu pumpa juhivad tasemeandurid kontaktmahutis. Kontaktmahuti on

dimensioneeritud lähtuvalt vajadusest anda veele aega oksüdeerumisprotsessi toimumiseks.

Vajalik aeg on 20-25 min. Kui veetöötluse nõutud tootlikkus on 1,6 m3/h, siis on

kontaktmahuti vajadus 750 l.

Kontaktmahutist saab vee II astme pump, mida juhitakse rõhulülitiga hüdrofoori peal väljuval

torustikul.

II astme pump pumpab vee läbi filtrite väljuvasse torustikku. Filtrites filtreeritakse välja

eelnevalt oksüdeeritud raud ja mangaan. Oksüdeerunud raud ja mangaan sadenevad

filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis.





48

Tabel 3.6 puurkaev Etsaste asulas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Etsaste küla nr

6824

1972 2010 3394 hea

Tamsas on ühisveevarustuses kasutusel puurkaev nr 6835, mis on rajatud 1982. aastal.

Puurkaev on rekonstrueeritud 2010. aastal ja juurde eraldi hoonesse on rajatud veetöötlusjaam.

Puurkaevu vesi pumbatakse süvaveepumba abil kontaktmahutisse mahuga 750 l.

Kontaktmahutile eelneb toorvee kloreerimine (vajaduse korral) ja aereerimine suruõhuga

injektori abil. Kontaktmahutis oksüdeerub 2-valentne raud 3-valentseks vette lisatud

õhuhapniku ja kloori toimel. Puurkaevu pumpa juhivad tasemeandurid kontaktmahutis.

Kontaktmahuti on dimensioneeritud lähtuvalt vajadusest anda veele aega

oksüdeerumisprotsessi toimumiseks. Vajalik aeg on 20-25 min. Kui veetöötluse nõutud

tootlikkus on 1,6 m3/h, siis on kontaktmahuti vajadus on 750 l. Kontaktmahutist saab vee II

astme pump, mida juhitakse rõhulülitiga hüdrofoori peal väljuval torustikul.

II astme pump pumpab vee läbi filtrite väljuvasse torustikku. Filtrites filtreeritakse välja

eelnevalt oksüdeeritud raud ja mangaan. Oksüdeerunud raud ja mangaan sadenevad

rauaeemaldusseadme filtermaterjali ja pestakse välja läbipesu tsüklis.





49

Tabel 3.7 Puurkaevpumpla Tamsa külas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti

valmimisaasta

Rekonstrueerimise

aasta

Puurkaevu

passi nr

Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Tamsa küla nr

6835

1982 2010 5123 hea

Sassi (Laguja) külas asub 1958. aastal rajatud Nõo Vallavalitsusele kuuluv puurkaev (katastri

nr 6806) endise Laguja kooli juures. Puurkaevu manteltoru ulatub kuni 110 meetrini.

Perfofilter algab 77 m pealt ja ulatub kuni 110 meetrini. Puurkaevu manteltoru suue on

läbimõõduga 324 mm. Perfofiltri läbimõõt 168 mm.

Sassi küla puurkaevu ei ole rekonstrueeritud. Puurkaevul puudub veetöötlusjaam. AS-il

Emajõe Veevärk on plaanis 2013. aasta alguses puurkaevule paigaldada raua- ja

mangaanieralduse filter.

Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ §2 punktile (1)Ühisveevärk ja -

kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega

varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt

50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või

ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

Laguja puurkaevuga on ühendatud 21 elanikku, mistõttu ei saa seda lugeda ühisveevärgiks.

AS-il Emajõe Veevärk on kavas Laguja külas lõpetada ühisveevärgi teenuse pakkumine

tuginedes „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktidele 6 ja 7. Puurkaev ja muud

ühisveevärgi rajatised antakse haldamiseks üle MTÜle Laguja Külaselts või mõnele muule

tarbijate poolt moodustatud ühingule.





50

Tabel 3.8 Puurkaevpumpla Sassi külas

Jrk

nr

Objekti

nimetus

Objekti valmimisaasta Puurkaevu passi nr Hinnang tehnilise

seisukorra kohta

(hea, rahuldav,

mitterahuldav)

1 Sassi küla nr

6806

1958 A-358-M mitterahuldav

Uuta ja Vissi küla on ühendatud Elva linna ühisveevärgiga.

3.1.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid

Nõo alevikus on terasest survepaagid kõigi kolme puurkaevu juures.

Tabel 3.9 Survepaagid Nõo alevikus

PK nimi Survepaagi maht, m3

Lao tn 0.2

Hariduse tn 4

Kivi tn 0.5

Nõo alevikus Lao tn puurkaevul on kaks II astme veemahutit kogumahuga 220 m3 (2 x 110

m3).

Nõgiaru pumbamajas on kasutusel 2003. a paigaldatud terasest survepaak mahuga 0,5 m3.

Meeri küla pumbamajas on kasutusel 4 m3 terasest survepaak, Meeri kooli pumbamajas

survepaak mahuga 0,5 m3.

Luke pumbajaamas on kasutusel 2003. a paigaldatud terasest survepaak mahuga 0,5 m3.

Etsaste pumbamajas on kasutusel terasest survepaak mahuga 0,8 m3.

Tamsa puurkaev-pumbamajas on kasutusel terasest survepaak mahuga 0,8 m3.





51

3.1.3 Veetornid

Nõo vallas ei ole kasutusel olevaid veetorne.

3.1.4 Veepuhastus- ja veetöötlemisjaamad

Veetöötlusseadmed on paigaldatud puurkaevude juurde Nõo ja Tõravere alevikus, Luke,

Etsaste, Meeri, Tamsa ja Nõgiaru külas.

Nõo alevikus on Lao tn puurkaevul II astmeline veetöötlusjaam. Nõo aleviku Kivi ja Hariduse

tn, Tõravere alevikus, Luke, Etsaste, Meeri, Tamsa ja Nõgiaru külas on puurkaevudel I

astmelised veepuhastusjaamad.

Lähtudes 2012 võetud joogiveeanalüüsidele vastab peale Laguja ja Meeri küla puurkaevu

piirkonna kõikides AS Emajõe Veevärgi opereeritavates piirkondades joogivesi kehtestatud

nõuetele ja normidele.

3.1.5 Veetorustikud

Nõo vallas on veetorustik valdavalt rekonstrueeritud.

Nõo alevikus on veevarustusega ühendatud 1442 inimest ehk 99,5 % reoveekogumisalal

elavatest inimestest. Reoveekogumisalal ei ole ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatud

kolm majapidamist.

Alates aastast 2009 on Nõo alevikus rekonstrueeritud 3.35 km ulatuses veetorustikke ja uusi

veetorustikke on juurde rajatud 9.4 km.





52

Tabel 3.10 Veetorustikud Nõo asulas

Veetorustiku vanus aastates Kokku

0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm

Torustiku pikkus 15.35 km

1 Malm 100 0.20 0.20

2 Plast 32 1.48 0.41 1.89

40 0.36 0.36

50 1.47 1.47

63 1.47 0.12 1.59

90 0.25 0.25

110 8.40 0.36 8.76

160 0.91 0.91

*Torustike pikkused on tabelis antud kilomeetrites.

Nõo alevikus on plaanis rekonstrueerida veetorustikke Voika tänaval 325 m ulatuses. Uued

veetorustikud on plaanis rajada Voika tn ringsüsteemi loomiseks (210 m), Tartu tn 26 krundini

(126 m), Nõgiaru tn 12 krundini (95 m), Liiva tn 28A krundini (47 m), Raudtee tn (208 m) (vt

joonis 3). Reoveepuhastisse minev veetorustik (Ø32 mm) tuleb asendada suurema

läbimõõduga (Ø40-50 mm) torustikuga (175m). Liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1) on plaanis rajada uued torustikud Kiriku tn (354 m),

Tuuleveski elamurajooni (1114 m), Vahe tn (274 m), Männiku tn (264 m), Kaare tn (313 m).

Nõo alevikus võeti veevärgi veeproovid 15.05.2012 Nõo Reaalgümnaasiumi sööklast.

Määratud näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01

„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt

lisa 5).





53

Tõravere aleviku reoveekogumisalal on veevarustussüsteemiga varustatud 210 inimest ehk

100% elanikest. Alates aastast 2009 on Tõravere alevikus rekonstrueeritud 1.97 km

veetorustikke ja uusi torustikke on juurde rajatud 0.09 km.

Tabel 3.11 Veetorustikud Tõravere alevikus


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.14 0.14

40 0.30 0.26 0.56

50 0.62 0.62

63 0.83 0.83

75 0.17 0.17


Tõravere alevikus võeti veeproovid 17.05.2012 Tõravere lasteaia köögist. Määratud näitajate

osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi-

ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).

Tõravere alevikus on perspektiivsed uued torustikud toodud detailplaneeringus „Jõe-Ollise

katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering“ (vt joonis 5). Perspektiivsed torustikud on

plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).

Nõgiaru reoveekogumisalal on veevarustussüsteemiga varustatud 148 inimest ehk 100%

elanikest. Alates 2009. aastast on Nõgiaru külas rekonstrueeritud 1.27 km veetorustikke ja uusi

veetorustikke on juurde rajatud 0.6 km.





54

Tabel 3.12 Veetorustikud Nõgiaru külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.47 0.47

40 0.41 0.41

50 0.39 0.39

63 0.06 0.06

75 0.56 0.56


Nõgiaru külas võeti veeproovid 15.05.2012 Nõgiaru lasteaia köögist. Määratud näitajate osas

uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja

kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).

Meeri mõisas oleval reoveekogumisalal on ühisveevärgiga ühendatud 62 inimest ehk 100%

elanikest. Meeri küla puurkaev (nr 6798) varustab hetkel 12 inimest. Alates 2009. aastast on

mõisa piirkonnas rekonstrueeritud 0.48 km veetorustikke.

Tabel 3.13 Veetorustikud Meeri külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.01 0.01

40 0.18 0.18

63 0.29 1.11 1.40






55

Meeri küla nn. kaarhalli piirkonna (Meeri küla puurkaev nr 6798 piirkond) osa jäetakse

ühisveevärgi alast välja käesoleva arendamise kavaga. Tuginedes „Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse“ §7 punktide 6 ja 7, alustab AS Emajõe Veevärk kui piirkonna vee-

ettevõtja ühisveevärgi teenuse lõpetamist. Eraklientide veevarustus on planeeritud lahendada

salvkaevude baasil ning ettevõtted jäävad puurkaevu vett tarbima.

Meeri küla veevärgist võeti veeproovid 15.05.2012 Sonn K. elamust. Määratud näitajate osas

uuritud veeproov vastab kõikide näitajate poolest, väljaarvatud raua ja mangaani näitaja,

sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele. Mangaani sisalduse tulemus oli 65 µg/l,

piirsisaldus on 50 µg/l. Raua sisaldus veevärgi vees oli 8570 µg/l, piirsisaldus on 200 µg/l (vt

lisa 5).

Luke küla reoveekogumisalal on ühisveevärgiga ühendatud 191 inimest ehk 100% elanikest.

Alates aastast 2009 on Luke külas rekonstrueeritud 2.27 km veetorustikke.

Tabel 3.14 Veetorustikud Luke külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.13 0.13

40 0.50 0.50

50 0.59 0.59

63 0.81 0.81

75 0.24 0.24


Luke külas on perspektiivsed uued veetorustikud toodud „Luke külas asuvate Lahkaja

kinnistu detailplaneeringus“ (2006) (vt joonis 7). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada

liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).





56

Luke küla veevärgist võeti veeproovid 23. jaanuaril, 1. märtsil ja 15. mail 2012. aastal Luke

lasteaia köögist. Määratud näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega

nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud

piirnormidele (vt lisa 5).

Etsaste külas on ühisveevärgiga ühendatud 51 inimest ehk 95% elanikest. Etsaste külas on

rekonstrueeritud 2010. aastal 0.45 km veetorustikku.





57

Tabel 3.15 Veetorustikud Etsaste külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.24 0.24

40 0.02 0.02

63 0.19 0.19


Etsaste külas võeti veevärgist veeproov 17. mai 2012 Etsaste majast nr 5. Määratud näitajate

osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi-

ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).

Tamsa külas on ühisveevärgiga ühendatud 50 inimest ehk 71% elanikkonnast. Tamsa külas on

rekonstrueeritud 210 m veetorustikke.

Tabel 3.16 Veetorustikud Tamsa külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 63 0.21 0.21


Tamsa külas võeti veevärgist veeproov 21.05.2012 Tamsa maja 8-2 köögist. Määratud

näitajate osas uuritud veeproov vastab sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee

kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele (vt lisa 5).





58

Vissi külas varustatakse hetkel Emajõe Veevärk AS poolt 72 elanikku ehk 36%

elanikkonnast. Vissi küla on ühendatud Elva linna veevärgiga.

Tabel 3.17 Veetorustikud Vissi külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.42 0.42

63 0.93 0.93

110 0.92 0.92


Perspektiivsed uued veetorustikud Vissi külas on toodud „Nõo vallas Vissi küla Kingu, Vahe

ja Lohu kinnistute detailplaneeringus“ (vt joonis 16). Perspektiivsed torustikud on plaanis

rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).

Uuta külas varustatakse hetkel Emajõe Veevärk AS poolt 6 elanikku ehk 10% elanikkonnast.

Uuta küla on ühendatud Elva linna veevärgiga. Hetkel on võimalus külas ühendada

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga veel 13 kinnistut.

Uuta küla perspektiivsed uued veetorustikud on toodud „Nõo vallas Uuta külas asuva

katastriüksuse tunnusega 52801:012:0089 (Uhuta kinnistu) detailplaneeringus“ (2007) (vt

joonis 14). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).

Sassi külas on ühisveevärgiga ühendatud 21 inimest. Tuginedes Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse §7 punktide 6 ja 7 alusel alustab AS Emajõe Veevärk kui piirkonna

vee-ettevõtja ühisveevärgi teenuse lõpetamist Sassi külas. Puurkaevu ja torustike haldamine

antakse üle MTÜle Laguja Külaselts või mõnele muule tarbijate poolt moodustatud ühingule.





59

Sassi küla veevärgist võeti veeproovid 21.05.2012 Palvemaja kinnistult. Määratud näitajate

osas uuritud veeproov vastab kõikide näitajate poolest, väljaarvatud raua ja mangaani näitaja,

sotsiaalministri määrusega nr 82, 31.07.01 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning

analüüsimeetodid“ kehtestatud piirnormidele. Mangaani sisalduse tulemus oli 133 µg/l,

piirsisaldus on 50 µg/l. Raua sisaldus veevärgi vees oli 1850 µg/l, piirsisaldus on 200 µg/l (vt

lisa 5).

3.1.6 Tuletõrjehüdrandid

Hüdrandid on Nõo vallas Nõo alevikus ja Vissi külas. Nõo alevikus on 22 hüdranti (vt joonis

2). Vissi külas Pirnaku piirkonnas on kolm hüdranti. Üks hüdrant on Uuta külas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga varustatud majapidamiste juures.

Vastavalt EVS 812-6:2005 on alla 30 000 elanikuga asulas, milles on üle 4-kordne hoonestus

samaaegsete tinglike tulekahjude arv 1 ning tulekahju normvooluhulk 15 l/s.

Tabel 3.18 Tuletõrjehüdrandid

Hüdrantide vanus aastates Kokku

0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk nr Hüdrandi tüüp ja

paigaldamisviis

1 maapealsed hüdrandid 26 26

3.1.7 Tuletõrje veevõtukohad

Enamus kinniseid tuletõrje veevõtukohti (veehoidlad) on rahuldavas seisukorras. Lahtiste

tuletõrje veevõtukohtade (tiik, oja jne) juurde ei ole valdavalt rajatud spetsiaalseid

aastaringselt kasutatavaid veevõtukohti. Lahtised tuletõrje veevõtukohad vajavad

investeeringuid, et need muuta paremini aastaringselt kasutatavateks.

Tuletõrje veevõtukohtade avaliku kasutamise tagamiseks ning nende parendamiseks vajalike

investeeringute tegemiseks on vaja taotleda Nõo valla munitsipaalomandisse Vissi külas Vahe





60

teel olev maaüksus tiigiga (perspektiivne aadress Vahe tn 32), Illi külas endises

aianduskooperatiivis Kaseke olev maaüksus tiigiga, Tabuli väikekohas asuv maaüksus tiigiga.

Meeri kooli veehoidla ja Meeri pumbamaja kinnistutel ning Tõravere alevikus Torni tn 7

olevad veehoidlad on tugevasti amortiseerunud ja vett ei pea- seepärast pole ka kasutusel.

Rahastamisvõimaluste leidmisel tuleb kaaluda nende veevõtukohtade rekonstrueerimist ja

kasutusele võtmist.

3.1.8 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Tabel 3.10 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Nimetus Asukoht Maht Tüüp Kasutamisaeg

veehoidla Nõo, Vana-Nõo tn 14 maja juures 100 m3 kinnine aastaringselt

veehoidla Nõo, Lao tn 10 a 75 m3 kinnine aastaringselt

tiik Nõo, Karulomp (Liiva tn 28a vastas) 5000 m3 lahtine suvel

tiik Tõravere alevikus kahe tiigi vahel 5000 m3 lahtine suvel

jõgi Tõravere alevik, Tõravere vesiveski 5000 m3 lahtine suvel

tiik Tõravere, „Lehise“ puhkemaja 100 m3 lahtine suvel

tiik Nõgiaru park lahtine suvel

veehoidla Nõgiaru, Mariksoo, OÜ Saltus 2x100

m3

kinnine aastaringselt

tiik Meeri, Kandi talu 100m3 lahtine suvel

veehoidla Meeri Soone lauda juures 50 m3 kinnine aastaringselt

tiik Meeri, vana ja uue tee vahel (Kandle talu) 20 m3 lahtine suvel

tiik Luke, Nõo Hooldekodu veevõtukoht lahtine aastaringselt

tiik Luke keskuse tiik lahtine suvel

tiik Luke Mõisapargis 500 m3 lahtine aastaringselt

järv Luke, Vanajärv (Mõrsjamäe) lahtine suvel

tiik Etsaste elamute juures (Sultsi) lahtine suvel

tiik Tamsa, puurkaevu kõrval tiik (Kopli) 200 m3 lahtine suvel

oja Vissi, Mosina veski pais lahtine suvel





61

järv Vissi, Viisjagu järv lahtine suvel

tiik Vissi, suvilate kompleks lahtine suvel

oja Illi, endise vesiveski juures (Allika) lahtine suvel

tiik Laguja, Koru kinnistul Illi-Laguja tee ääres lahtine suvel

tiik Voika, Tõru väikekoht lahtine suvel

tiik Unipiha pargis lahtine suvel

tiik Unipiha, Nõo-Kambja tee ääres

(Maarjakase)

lahtine suvel

tiik Kolga, puidutöökoda (Kolga-Räisa) lahtine suvel

veehoidla Tõravere, Observatooriumi tn 1 (peahoone

taga)

kinnine aastaringselt

tiik Vissi, Vahe tee 32 lahtine suvel

tiik Illi, endine aianduskooperatiiv Kaseke lahtine suvel

tiik Kääni, Kuuse kinnistu lahtine suvel

paisjärv Luke, Viinamärdi paisjärv lahtine aastaringselt

paisjärv Meeri, Keresoja paisjärv lahtine aastaringselt

tiik Meeri, suvilad (Männi, Silva väikekoht 12

taga)

lahtine aastaringselt

paisjärv Laguja, Üleoja kinnistu lahtine aastaringselt

tiik Järiste, Märdi kinnistu lahtine suvel

3.1.9 Kokkuvõte

Tabel 3.11 Nõo valla veevarustuse uuendamist ja rekonstrueerimist vajavad

objektid

VEEVARUSTUS

Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad

1 Nõo aleviku uued torustikud ~1.1 km

2 Nõo aleviku rekonstrueeritavad

torustikud

~0.33 km

3 Salvkaevude rajamine Meeri külas 3 tk





62

Tabel 3.12 Nõo valla perspektiivsed uued veetorustikud, mis on mõeldud uute

elamute teenindamiseks

VEEVARUSTUS

Jrk nr Objekti nimetus Tehnilised näitajad

1 Nõo perspektiivsed veetorustikud ~2.25 km

2 Toorvee torustiku rajamine ~0.2 km

2 Tõravere perspektiivsed veetorustikud ~1.0 km

3 Luke perspektiivsed veetorustikud ~0.09 km

4 Uuta perspektiivsed veetorustikud ~0.8 km

5 Vissi perspektiivsed veetorustikud ~1.1 km

*Perspektiivsete torustike välja ehitamine toimub „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse“

alusel läbi liitumistasude.

3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid

3.2.1 Hajaasustuste majapidamise reovee puhastamise põhilahendid

Üksikmajapidamises tekkiva reovee käitlemise võimalused on järgnevad:

1. koguda reovesi mahutisse;

2. juhtida reovesi läbi septiku ja seejärel puhastada pinnaspuhastis;

3. biopuhasti.

Kõige enam kasutatakse reovee puhastamist oma krundi pinnaspuhastis. Enne pinnasesse

juhtimist peab reovesi olema puhastatud mehaaniliselt (septikuga). Mehaanilisel puhastusel

vabaneb reovesi mehaanilistest võõristest ja hõljuvainetest.

Pinnaspuhasti rajamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrust nr 171, mille

§16 Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded punkt 3 kohaselt peab biotiikide põhja ja

põhjavee kõrgeima taseme vahe olema vähemalt 1.2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud,

tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada

geomembraaniga.





63

Imbkraav on 0,8...1,0 m sügav ja sama lai kraav, mille põhja rajatakse 25...30 cm paksune

kruusakiht. Kruusakihi sisse paigaldatakse augustatud veejaotustorud. Toru lõpeb põlvega,

mille otsa pannakse maast välja ulatuv tuulutuspüstik. Kraav täidetakse täitepinnasega. Ühe

imbkraavi pikkus võib olla kuni 20 m ning selle kaudu saab maasse immutada kuni 1,5 m3 vett.

Imbpeenar erineb imbkraavist selle poolest, et selle põhja laius on suurem, 2,0...2,5 m ja

jaotustorud paiknevad ühises täidiskehas. Torude vaheline kaugus on ~1,5 m.

Juhul kui reovett pinnases puhastada ei ole võimalik, tuleb muretseda tehases valmistatud

üheperepuhasti. Need on väikesed aktiivmudapuhastid või biofiltrid, mis vajavad

elektrienergiat võimsusega 0,5...1,0 kW. Puhastid on tavaliselt maa-alustes soojustatud

mahutites.

3.3 Kanalisatsioonitorustikud

3.3.1.1 Nõo alevik

Nõo alevikus on liitunud ühiskanalisatsiooniga reoveekogumisalal 1442 inimest ehk 99,5 %

elanikest. Ühiskanalisatsiooniga ei ole reoveekogumisalal ühendatud kolm majapidamist.

Kanalisatsioonitorustikke on Nõo alevikus alates 2009. aastast rekonstrueeritud 9.9 km ja uusi

torustikke on rajatud 7.8 km.

Tabel 3.18 Kanalisatsioonitorustikud Nõo alevikus


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 63 0.27 0.27

110 2.94 2.94

160 5.58 5.58

200 8.25 8.25

250 0.88 0.88






64

Nõo alevikus on planeeritud rajada uus kanalisatsiooni torustik Tartu tn 22 krundini (126 m),

Nõgiaru tn 12 krundini (95 m), Raudtee tn (208 m) ja Liiva tn 28a krundini (47 m).

Liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1) on plaanis rajada

uued torustikud Tuuleveski elamurajooni (1337 m), Vahe tn (274 m), Männiku tn (264 m) ja

Kaare tn (473 m).

3.3.1.2 Tõravere alevik

Tõravere asulas on reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooniga ühendatud 210 inimest ehk 100%

elanikest. Alates 2009. aastast on Tõravere alevikus rekonstrueeritud 1.52 km

kanalisatsioonitorustikke ja uusi torustikke on rajatud 0.8 km.

Tabel 3.19 Kanalisatsioonitorustikud Tõravere alevikus


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 90 0.13 0.13

110 0.20 0.20

160 1.93 1.93


Tõravere alevikus on perspektiivsed uued torustikud toodud detailplaneeringus „Jõe-Ollise

katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering“ (vt joonis 5). Perspektiivsed torustikud on


3.3.1.3 Nõgiaru küla

Nõgiaru küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 148 inimest ehk 100%

elanikest. Alates aastast 2009 on Nõgiaru külas rekonstrueeritud 1.12 km

kanalisatsioonitorustikke ning uusi torustikke on juurde rajatud 1.2 km.





65

Tabel 3.20 Kanalisatsioonitorustikud Nõgiaru küla


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 110 0.76 0.76

160 1.66 1.66


3.3.1.4 Meeri küla

Meeri küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 62 inimest ehk 100%

elanikest. Meeri külas on alates 2009. aastast rekonstrueeritud 0.4 km kanalisatsiooni, uusi

torustikke on rajatud 0.06 km.

Tabel 3.21 Kanalisatsioonitorustikud Meeri küla


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 63 0.12 0.12

160 0.55 0.55


3.3.1.5 Luke küla

Luke küla reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga ühendatud 191 inimest ehk 100%

elanikest. Kanalisatsioonitorustikke on Luke külas kogupikkusega 4.65 km, millest





66

reoveekogumisalal ühiskanalisatsioonina 2.36 km. Rekonstrueeritud on alates aastast 2009

Luke külas 2.3 km ning uusi kanalisatsioonitorustikke on rajatud 0.08 km.

Tabel 3.22 Kanalisatsioonitorustikud Luke küla


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 63 0.08 0.08

110 0.01 0.01

160 2.27 2.27


Luke külas on perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud toodud „Luke külas asuvate

Lahkaja kinnistu detailplaneeringus“ (2006) (vt joonis 7). Perspektiivsed torustikud on


3.3.1.6 Etsaste küla

Etsaste külas on 51 inimest ehk 95 % elanikkonnast varustatud ühiskanalisatsiooni teenusega.

Kanalisatsioon kogupikkusega 0.45 km rekonstrueeriti 2011 aastal.

Tabel 3.23 Kanalisatsioonitorustikud Etsaste küla


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Plast 32 0.24 0.24

40 0.02 0.02

63 0.19 0.19






67

3.3.1.7 Tamsa küla

Tamsa külas kasutab 50 inimest ehk 71% elanikkonnast ühiskanalisatsiooni teenust.

Kanalisatsioonitorustikke on Tamsa külas kogupikkusega 0.77 km, millest

ühiskanalisatsioonina on kasutusel 0.4 km. Tamsa külas olevate kanalisatsiooni torustike

vanus on üle 30 aasta. Rekonstrueerimistööd on plaanis teostada tulevikus.

Tabel 3.24 Kanalisatsioonitorustikud Tamsa küla

Veetorustiku vanus aastates Kokku 0

...5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


1 Malm 150 0.77 0.77


3.3.1.8 Vissi küla

Vissi küla on ühendatud Elva linna ühiskanalisatsiooniga.

Tabel 3.17 Kanalisatsioonitorustikud Vissi külas


0...

5

6...

10

11.

..15

16.

..20

21.

..25

26.

..30

Üle

30

Jrk

nr

Toru

materjal

Toru

läbimõõt

mm


Plast 63 0.24 0.24

110 0.47 0.47

160 1.65 1.65

200 0.05 0.05






68

Perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud Vissi külas on toodud „Nõo vallas Vissi küla

Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute detailplaneeringus“ (vt joonis 16). Perspektiivsed torustikud

on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).

3.3.1.9 Uuta küla

Uuta külas on ühendatud Elva ühiskanalisatsiooniga 6 elanikku ehk 10% elanikkonnast.

Hetkel on võimalus külas ühineda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga veel 13 kinnistul.

Uuta küla perspektiivsed uued kanalisatsioonitorustikud toodud „Nõo vallas Uuta külas asuva

katastriüksuse tunnusega 52801:012:0089 (Uhuta kinnistu) detailplaneeringus“ (2007) (vt

joonis 14). Perspektiivsed torustikud on plaanis rajada liitumistasude alusel (Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seadus § 6 lg 6 p 1).

3.3.2 Reoveepumplad

Nõo alevikus on üksteist reoveepumplat.

Tõravere alevikus on kaks reoveepumplat.

Vissi külas on kaks reoveepumplat.

3.3.3 Purgimissõlmed

Nõo vallas on üks purgimissõlm, see asub Nõo alevikus reoveepuhasti juures. Purgimissõlme

on lubatud vedada ainult Nõo vallas tekkivat reovett. Nõo aleviku purgimissõlme on võimalik

vedada reovett nädalas ~10 m3.

3.3.4 Reoveepuhastusseadmed

3.3.4.1 Nõo alevik

Nõo alevikus Voika tn 31 asuv reoveepuhasti on aktiivmuda-puhasti. Enne aktiivmuda-

puhastisse jõudmist läbib reovesi lämmastikuärastuse basseini. Aktiivmudamassi segab ja

õhutab Celpoxi 2 bioreaktorit, järgneb järelsetiti ja mudatihendusseade. Muda tihendamiseks

kasutatakse betoonist mahutit ja muda tahendamiseks Huberi pressi.





69

Reoveepuhasti jõudlus on:

· Qkeskm – 290 m3/d

· qmaks – 40 m3/h

· Reostuskoormus – 2100…2300 ie

· BHT7 – 130…140 kg

Reovee järelpuhastamiseks on Nõo reoveepuhastis biotiigid kogupindalaga ~8000 m2. Hetkel

kasutatakse kolme biotiiki. Heitvesi juhitakse biotiikidest Nõo ojja (kood nr 10383).

Reoveepuhastis tekkiv muda tahendatakse mudatahendusseadmega. Nõo reoveepuhastis tekib

nädalas 10 m3 setet, mille tahke osakaal moodustab 17-20%. Nõo reoveepuhastil puudub

väljak sette kompostimiseks, seepärast veetakse setet Elva reoveepuhasti

kompostimisväljakule.

Foto 1. Nõo aleviku reoveepuhasti (27.11.2012)





70

Foto 2. Nõo aleviku biotiigid (27.11.2012)

Nõo aleviku reoveepuhasti on rajatud 2002. aastal. Reoveepuhasti jaoks on saadud toetusi SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuselt seadmete rekonstrueerimiseks. 2006. aastal paigaldati

reoveepuhastisse mudapress. 2008. aastal laiendati Nõo reoveepuhastit rajades juurde

protsessimahuti, vana protsessimahuti pandi tööle lämmastiku ärastuse basseinina.

Nõo reoveepuhastisse on vaja paigaldada uus efektiivsem liiva-rasva püünis ja uus võre koos

prahipressiga. Samuti on vajalik paigaldada puhastisse ühtlustusmahuti, mis teeks puhasti töö

stabiilsemaks. Puhasti biotiigid vajavad puhastamist. Reoveepuhastis oleks vajalik paigaldada

kaasaegsem automaatika ning purglale mõõtur ning kiipkaardiga automaatika. Nõo aleviku

reoveepuhastis tuleb kaaluda teistsuguseid muda käitlemise lahendusi.

3.3.4.2 Tõravere alevik

Tõravere aleviku rajati uus reoveepuhasti Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2010. aastal.

Tõravere aleviku reoveepuhasti asub Observatooriumi tn 19 katastriüksusel (kü nr





71

52801:009:0363). Puhasti ette on rajatud sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele.

Sissevoolupumplaks on plastist kompaktreoveepumpla.

Reoveepuhasti on rajatud nii, et vajadusel saab juhtida reovett ka puhastist mööda

filterpeenrasse. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.

Reoveepuhastussüsteemi etapid on järgnevad:

1. reovee eelpuhastus kruvivõrel jämeheljumi eemaldamiseks;

2. ühtlustusmahuti;

3. reovee bioloogiline puhastus (reovesi puhastatakse bakterite elutegevuse läbi);

4. reovesi juhitakse järelsetitisse, aktiivmuda eemaldatakse reoveest, reovesi juhitakse

puhta vee mahutisse ning sealt edasi suublasse;

5. sete kogutakse settemahutisse, millest see transporditakse Elva linna

reoveepuhastisse;

6. settemahuti ülevoolust juhitakse vesi tagasi protsessi algusesse (ühtlustusmahutisse).

Reovee puhastist möödajuhtimise kanalis on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega

eemaldatakse reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest

settimise teel. Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on

330 m2.

Reoveepuhasti reostuskoormus on 221 ie (13.3 kgBHT7/d) ja projekteeritud vooluhulk 28.7

m3/d.





72

Foto 3. Tõravere aleviku reoveepuhasti 27.11.2012

3.3.4.3 Nõgiaru küla

Nõgiaru aleviku reoveepuhasti asub Nõgiaru puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:007:0124).

Reoveepuhasti rajati Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusel 2010. aastal. Puhasti ette on rajatud

sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele. Sissevoolupumplaks on plastist

kompaktreoveepumpla.


filterpeenrale. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.









73




reoveepuhastisse;


Reovee puhastist möödajuhtimisel on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega eemaldatakse

reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest settimise teel.

Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on 330 m2.

Reoveepuhasti reostuskoormus on 115 ie (6.9 kgBHT7/d) ja projekteeritud vooluhulk 15 m3/d.

Nõgiaru reoveepuhasti juurde on vajalik rajada muda käitluseks mudatahendusväljak.

Mudatahendusväljakuks rajatakse maapinnast madalam ala, mis kaetakse geomembraaniga.

Foto 4. Nõgiaru küla reoveepuhasti (27.11.2012)





74

3.3.4.4 Meeri küla

Meeri küla reoveepuhasti asub Meeri puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:002:0104).

Reoveepuhasti rekonstrueeriti Euroopa Ühtekuuluvusfondi abirahadest 2010. aastal. Meeri

külas on reoveepuhastuseks septik koos biotiikidega. Septik on kolmekambriline kogumahuga

15 m3. Biotiikide vee sügavus on 1.2 m ning veepeegli pindalad 460 m2 ja 500 m2.

Reoveepuhasti reostuskoormus on 51 ie ja arvutuslik vooluhulk 7m3/d.

Foto 5. Meeri küla biotiigid (27.11.2012)

3.3.4.5 Luke küla

Luke küla reoveepuhasti asub Luke puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:009:0152).

Reoveepuhasti rajati Euroopa Ühtekuuluvusfond abirahadest 2010. aastal. Puhasti ette on

rajatud sissevoolupumpla reovee pumpamiseks võrele. Sissevoolupumplaks on plastist

kompaktreoveepumpla.





75


filterpeenrale. Selleks on võreseadmele eelnevale survetorule paigaldatud siibrid.








reoveepuhastisse;


Reovee puhastist möödajuhtimisel on eelpuhastuseks võrekaev-septik. Võrega eemaldatakse

reoveest jämeheljum. Septikus toimub peenemate osakeste eraldumine reoveest settimise teel.

Edasi juhitakse eelpuhastatud reovesi filterväljakule. Filterväljaku pindala on 330 m2.

Reoveepuhasti reostuskoormus on 165 ie ja projekteeritud vooluhulk 21.5 m3/d.

Luke reoveepuhasti juurde on vajalik rajada muda käitluseks mudatahendusväljak.

Mudatahendusväljakuks rajatakse maapinnast madalam ala, mis kaetakse geomembraaniga.





76

Foto 6. Luke küla reoveepuhasti (27.11.2012)





77

3.3.4.6 Etsaste küla

Etsaste küla reoveepuhasti asub Suntsi puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:012:0609).

Reoveepuhasti rekonstrueeriti SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel 2011. aastal.

Varasemalt oli Etsaste külas reoveepuhastiks kaks biotiiki. Nüüdseks on biotiikide ette rajatud

eelpuhastiks käsivõre ja kolmekambriline septik (20 m3). Biotiigid on puhastatud ja rajatud

uued ülevoolud. Biotiikide veepeeglite pindalad on 824 m2 ja 742 m2.

Foto 7. Etsaste küla reoveepuhasti (27.11.2012)





78

Foto 8. Etsaste küla biotiigid (27.11.2012)





79

3.3.4.7 Tamsa küla

Tamsa külas töötavad reoveepuhastina biotiigid, mis kuuluvad eraomandisse. Omanikuks on

OÜ Tamsa Agro. Biotiigid on mudastunud.

Emajõe Veevärk AS-il on Tamsa Agro OÜ-ga isiklik kasutusleping järgnevaks 6.5 aastaks.

Foto 9. Tamsa küla biotiigid (27.11.2012)

Olemasolevatele biotiikidele lisaks on võimalus reoveepuhastuseks rajada septik koos võrega

(vt joonis 11).

3.3.5 Heitvee analüüsid

2012. aasta augustis võttis AS Emajõe Veevärk heitvee analüüsid erinevatest Nõo valla

asulatest. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrus nr 99 (RT I, 04.12.2012,1)

„Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,

heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise





80

meetmed 1“ määrab ära veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse

piirväärtused.

Tabel 3.13. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed („Reovee

puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja

sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“,

lisa 1)

Reostusnäitaja Reoveekogumisala reostuskoormus

Alla 300 ie 300-1999 ie 2000-9999 ie 10 000-99 999

ie

100 000 ja

enam ie

Reostusnäitaja

piirväärtus,

mg/l

Reostusnäitaja

piirväärtus,

mg/l

Reostusnäitaja

piirväärtus,

mg/l

Reostusnäitaja

piirväärtus,

mg/l

Reostusnäitaja

piirväärtus,

mg/l

Biokeemiline

hapnikutarve

(BHT7)

40 25

15 15 15

Keemiline

hapnikutarve

(KHT)

150 125 125 125 125

Üldfosfor Ei kohaldata 2 1 0.5 0.5

Üldlämmastik Ei kohaldata 60 45 15 10

Heljuvaine 35 35 25 15 15

Tabel 3.14 Heitvee analüüside tulemused biotiikide väljavooludes

Analüüside tulemused/meetod

BHT7

mgO/l

Heljum

mg/l

Püld

mg/l

Nüld

mg/l

KHT

mgO/l

pH

Proovivõtu koht

EVS-EN

1899-2

(1999)

ISO 11923

(1997)

EVS-EN

ISO 6878-1

(2004)

SFS 3031

ISO 7890-3

(1988)

HACH

8000

(1995)

SFS

3021

(1979)

Nõo rvp ja biotiikide

väljavool (22.08.2012)

10 18 0.59 13 102 7.3

Nõgiaru reoveepuhasti <3 4.7 <0.2 3.5 <50 7.3





81

(30.08.2012)

Meeri biotiigi väljavool

(24.09.2012)

4.8 5.2 0.4 7.6 <50 7.9

Tõravere reoveepuhasti

väljavool (16.08.2012)

24 18 0.91 41 72 6.9

Luke rvp väljavool

(28.08.2012)

8.5 24 1.2 27 53 7

Etsaste biotiigi väljavool

(15.08.2012)

7 11 0.86 4.6 91 7.7

3.3.6 Sademeveekanalisatsioon

Nõo vallas on sademeveetorustikud Nõo alevikus korrusmajade ja töökodade juures.

2007. aastal Nõo alevikku ehitatud spordihoone katuselt ja siseõuest kogunev sademevesi

juhitakse reoveekanalisatsiooni.

Sademevesi moodustab Nõo aleviku reoveepuhastis puhastatavast reoveest ligikaudu 30

protsenti. Sademevee osakaalu reoveest saab vähendada välja ehitades vajalikud

sademeveetorustikud

Luke külas on rajatud 163 m pikkuselt sademeveetorustik.

Nõo alevikus on planeeritud sademeveetorustikke rekonstrueerida Voika tn 237 m ning uusi

torusid rajada Hariduse tn - Kirsi tn – Tartu tn – Oja tn 782 m, Nõo-Tamsa teele 419 m ja

Voika tn 78 m ning Sügaoru tn 64 m.

3.3.7 Kokkuvõte

2012. aasta seisuga on Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike seisukord hea.

Suurem osa vajalikest rekonstrueerimistöödest on tehtud.





82

Tabel 3.15 Nõo valla rajatavad ja rekonstrueerimist vajavad

reoveekanalisatsiooni objektid

KANALISATSIOON

Jrk nr Objekti nimetus Tööde maht

1 Nõo aleviku uued isevoolsed

kanalisatsioonitorustikud

~0.43 km

2 Nõo aleviku uued

sademeveetorustikud

~1.34 km

3 Nõo aleviku rekonstrueeritavad

sademeveetorustikud

~0.24 km

4 Tamsa isevoolse torustiku

rekonstrueerimine

~0.55 km

5 Nõo RVP seadmed

6 NÕO RVP biotiikide

puhastamine

7 Nõo RVP mudakäitluse

lahendamine





83

Tabel 3.16 Nõo valla perspektiivsed kanalisatsioonitorustikud,

uute elamute teenindamiseks

KANALISATSIOON

Jrk nr Objekti nimetus Tööde maht

1 Nõo perspektiivsed isevoolsed


~2.4 km

2 Tõravere perspektiivsed

isevoolsed


~1.0 km

3 Luke perspektiivsed isevoolsed


~0.2 km

4 Uuta perspektiivsed isevoolsed


~0.7 km

5 Vissi perspektiivsed isevoolsed


~1.0 km

*Perspektiivsete torustike välja ehitamine toimub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse

alusel läbi liitumistasude.





84

4 FINANTSANALÜÜS

4.1 Metoodika

Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud:

o Statistikaameti ning EV Rahandusministeeriumi poolt avaldatud materjale ning

andmeid,

o Emajõe Veevärk AS-st saadud andmeid,

o konsultandi poolt tuletatud andmeid,

o ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi.

Nõo ÜVKA finantsanalüüs sisaldab järgmiseid komponente:

o Opereerimiskulude prognoos. Prognoosis kajastatakse rahalisi ja mitterahalisi vee-

ja kanalisatsioonimajandusega seotud kulusid.

o Opereerimistulude prognoos. Tulude prognoosimiseks on koostatud vee- ja

kanalisatsiooniteenuse nõudlus- ning tariifide analüüs.

o Analüüs VK teenuste kulukusest leibkonnaliikme sissetuleku suhtes.

Analüüsitakse vee- ja kanalisatsioonitariifide määrasid ning üldist teenuse

kulukuse taset leibkondade sissetulekust.

o Analüüsitakse investeeringute omafinantseeringute tagamise võimekust.

Finantsanalüüsis on eeldatud omafinantseerimise allikana laenuvahendite

kasutamist.

Nõo ÜVKA finantsanalüüs hõlmab alljärgnevaid ÜVK Nõo valla asumeid: Nõo, Tõravere,

Luke, Nõgiaru, Meeri, Tamsa ja Etsaste. Nõo valla vee-ettevõtja on AS Emajõe Veevärk.

1.1 Peamised eeldused Ajahorisont

Nõo ÜVKA finantsanalüüs on koostatud perioodi 2013 – 2024 kohta.





85

Makromajanduslikud eeldused

ÜVKA finantsanalüüsis on prognoosi koostamisel kasutatud alljärgnevaid

makromajanduslikke näitajaid:

o tarbijahinnaindeksi muut aastas,

o nominaalpalga kasvumäär.

Makromajanduslikud näitajad pärinevad Rahandusministeeriumi 2012. a. sügisesest

prognoosist (avaldatud 01.10.2012), periood 2011 – 2060. a.

Tabel 4.1 Makromajanduslikud näitajad

Indikaator / Näitaja 2013 2015 2020 2024

Tarbijahinnaindeks 3,5% 2,8% 2,7% 2,6%

Nominaalpalga

kasvumäär 5,5% 6,0% 5,7% 5,6%

Allikas: Rahandusministeeriumi koduleht

“Saastaja maksab” printsiibi täitmine

Finantsprognoos on koostatud põhimõttel, et kõik veemajandusega seonduvad kulud peavad

olema kaetud teenuste tarbijatelt laekuvatest maksetest. See tähendab tariifitulud peavad

olema tasemel või siis prognoosiperioodil saavutama taseme, mille korral on kaetud nii

rahalised kui mitterahalised (sh põhivara kulum) kulud.

Põhivarakulum

Finantsprognoosis on põhivarakulumina võetud arvesse nii olemasoleva kui ka ÜVK

arendamise kavas ettenähtud investeeritava põhivara soetamise maksumus omaosaluse

finantseerimise vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.

Teenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes

Tariifide korrigeerimisel on finantsprognoosis lähtutud põhimõttest, et vee- ja

kanalisatsiooniteenuse kulukus leibkonnaliikme netosissetuleku suhtes ei ületaks

rahvusvaheliselt aktsepteeritud määra 4%.





86

Käesolevas finantsprognoosis on leibkonnaliikme netosissetuleku väärtus saadud

Statistikaameti andmebaasist. Kasutada on 2007. a Tartumaa vastav näitaja. Netosissetuleku

2007. a väärtust on prognoosiperioodi lõikes korrigeeritud Rahandusministeeriumi poolt

01.10.2012. a avaldatud nominaalpalga muutuse määraga perioodil 2008 - 2024.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid

Finantsprognoos on koostatud eraldi vee- ning kanalisatsiooniteenuse lõikes. Kummagi

teenuse puhul on jälgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduses sätestatut, sh nii “saastaja

maksab” printsiibi täitmist, tariifide rakendamise järgset teenuse kulukust leibkonnaliikme

netosissetuleku suhtes, mõistlikku tulusust ning lisaks ka laenuteenindamise kattekordaja

minimaalse taseme 1,2 saavutamist (vt. alapunkt „Investeeringute finantseerimine).

Tariifide korrigeerimisel on arengukava kontekstis täiendavalt arvestatud põhimõttega, et

aastane tariifide suurenemine ei oleks üle 35%. Seega perioodidel, kus “saastaja maksab”

printsiibi täitmine ning põhjendatud tulukus eeldavad kõrgemat kui 35% tariifide

korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 35%

ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval

perioodil saavutatud “saastaja maksab” printsiibi täitmine ning tagatud on põhjendatud

tulukus, siis tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st tariife ei suurendata ega

ka vähendata). Põhjendatud tulukuse piirväärtuseks on käesoleva arendamise kava

finantsanalüüsis võetud eelduslikult 1,5 kordne omafinantseeringult arvutatud põhivara

kulumi summa.

Tariifide tõstmisel jälgitakse lisaks ka põhimõtet, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukus ei

ületaks 4% leibkondade sissetulekust.

Investeeringute finantseerimine

ÜVK arendamise kavas on määratletud investeeringute vajadus arendamise kavaga hõlmatud

perioodile. Käesolevas finantsanalüüsis on eeldatud, et investeeringute elluviimisel on lisaks

omafinantseerimisele võimalik taotleda ka tagastamatut abi. Käesolevas finantsanalüüsis on

arvestatud uute vee- ja kanalisatsioonimajandusega seotud investeeringute omafinantseeringu





87

osakaaluks 15% ning sademeveesüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise korral 50%.

Lähtutud on senisest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt Keskkonnaprogrammi

rahastamise põhimõtetest. Välja on jäetud uusarenduspiirkonnad väljaspool

reoveekogumisala, mille väljaehitamine toimub liitumistasude alusel.

Investeeringute omafinantseerimise võimaliku allikana on käesolevas finantsprognoosis

eeldatud laenuvahendite kasutamist, st ÜVK teenuse otsesed tarbijad võtavad osa

investeeringute rahastamisest ning seeläbi täidetakse ka „saastaja maksab“ printsiipi.

Rahavooprognoosid on koostatud sellised, mille korral oleks vee- ja kanalisatsiooniteenuse

tariifidest võimalik lisaks tegevuskulude katmisele teostada ka laenude teenindamist ehk

intressikulu ning laenu põhiosa tagasimaksmist.

Omafinantseeringu katteks arvestatud laenude osas on eeldatud järgmiseid tingimusi:

o Laenu kestus alates laenu võtmisest kuni viimase tagasimakseni on 20 aastat.

o Laenu väljavõtmise järgse 2 aasta jooksul laenu põhiosa tagasimakseid ei teostata,

tasutakse vaid intresse. Laenu tagasimakse toimub laenu väljavõtmisest alates kolmandal

aastal järgneva 18 aasta jooksul.

o Laenude intressimääraks on eelduslikult kogu prognoosiperioodil 5% ning intressikulu

arvestatakse võlgnetavalt laenujäägilt.

Investeeringute elluviimine toimub eelduslikult alljärgnevalt:

Tabel 4.2 Investeeringute elluviimine Inve ste e ringute e lluviim ine Kokku 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Lühiajaline program m 2012-2017 100% 10% 25% 25% 25% 15%

K um uleeruvalt LP 10% 35% 60% 85% 100%

P ikaajaline program m 2018 - 2024 100% 10% 15% 15% 15% 15% 15% 15%

K um uleeruvalt P P 10% 25% 40% 55% 70% 85% 100%

Allikas: Konsultandi arvutused





88

Laenu kasutusse võtmine toimub iga-aastaselt vastavalt investeeringute elluviimisele

alljärgnevalt:

Tabel 4.3 Laenu kasutamine

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Laenud 23 511 58 778 58 778 58 778 35 267 504 756 756 756 756 756 756

Laen cum 23 511 82 289 141 067 199 845 235 112 235 616 236 372 237 128 237 884 238 640 239 396 240 152


Laenuteenindamise kattekordaja

Käesoleva ÜVKA investeeringute omaosaluse finantseerimise allikana on käesolevas

finantsprognoosis eeldusena nähtud ette laenuvahendite kaasamist (näit. SA KIK

Keskkonnaprogramm).

Laenude võtmisel soovib laenuandja üldjuhul, et laenuteenindamise (st laenu perioodilise

põhiosa tagasimakse ning intressikulu) kattekordaja oleks vähemalt 1,2.

Laenuteenindamise kattekordaja leitakse järgmise valemi abil:

Laenuteenindamise kattekordaja = perioodi kulumi ja laenuteenindamise eelne netorahavoog

perioodi laenuteenindamine

Käesolev finantsprognoos on koostatud selliselt, et prognoosiperioodi igal aastal oleks

laenuteenindamise kattekordaja vähemalt 1,2.

Laenu kasutamine ning laenuteenindamise arvutused on näidatud käesoleva arendamise kava

lisas 8.

4.2 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse kulud

ÜVKA finantsanalüüsi koostamisel on kulude baasina kasutatud AS Emajõe Veevärk 2012. a

9 kuu tegelikke andmeid tegevuskulude ja vee- ja kanalisatsiooni müügimahtude kohta.

Eelpoolnimetatud andmete alusel on tuletatud 12 kuu andmed 2012. kui tervikaasta kohta.





89

Täiendavalt on arvesse võetud ÜVK arendamise kava tehnilistes peatükkides toodud eeldusi

ning lühiajalises ja pikaajalises investeeringuprogrammis määratletud projektidest tulenevaid

mõjusid (sh kulum ja laenuteenindamine).

Käesolevas finantsanalüüsis prognoositud tegevuskulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks.

Muutuvkulud

Muutuvkulud on kulud, mis on otseselt seotud toodangumahtudega. Käesolevas

finantsanalüüsis on võetud arvesse järgmised muutuvkulud:

o veetootmise ja pumpamisega seotud elektrikulu,

o kanalisatsiooni pumpamise ning puhastamisega seotud elektrikulu,

o keskkonnatasud, sh veeressursimaks ning saastetasu.

Muutuvkulude prognoosimisel on võetud arvesse veetootmise ning reoveepuhastile

suunatavad kogused. Siinjuures veetoodangu prognoosimisel arvestatakse nii müüdavate

kogustega kui ka mittearvestusliku osaga. Mittearvestuslik osa moodustub peamiselt torustike

ning siibrikaevude veeleketest. Puhastile jõudvate reoveekoguste juures on arvesse võetud ka

infiltratsioonist tingitud koguseid.

Elektrikulu

Finantsanalüüsis on eristatud kahte erinevat elektrikulu gruppi:

o vee pumpamisega seonduv,

o reovee pumpamisega ja puhastamisega seonduv.

Veepumpamisega seonduv elektrikulu 2012. a hindades oli ca 0,1 eur/m3.

Reoveepumpamise ja puhastamise elektrikulu 2012. a hindades oli ca 0,21 eur/m3.

Prognoosiperioodil on kuluühikute (eur/m3 kohta) muutus seotud tarbijahinnaindeksi

muutusega ning kogukuluks vastava perioodi prognoositav vee- ja kanalisatsioonimaht

korrutatuna vastava perioodi tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud kuluühikuga.





90

Keskkonnatasud

Veeressursitasu on 2012. a hindades oli ca 0,08 eur/m3. Kuluühiku prognoosimisel on

arvestatud 5% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud

kulumäära kasvu vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Saastetasu on 2012. a hindades oli ca 0,06 eur/m3. Kuluühiku prognoosimisel on arvestatud

13% suurenemisega kuni aastani 2015 k.a. Edaspidi on prognoosis eeldatud kulumäära kasvu

vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Püsikulud

Käesolevas finantsanalüüsis on püsikuludena arvestatud järgmised kulud:

o Muud tegevuskulud (sh, reoveepuhastites kasutatav keemia, tööjõukulud, remont

ja hooldus, transport, üldhaldus)

o põhivarade kulum.

Muud tegevuskulud

Muud tegevuskulud olid 2012. a. kohta leitud andmete alusel ca 134 tuh eurot. Kulu on

jaotatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahel lähtuvalt vee- ja kanalisatsioonikoguste

omavahelisele osakaalule.

Prognoosiperioodil korrigeeritakse muid tegevuskulusid tarbijahinnaindeksi muutuse

määraga.

Põhivarade kulum

Põhivarade kulum koosneb nii olemasolevate varade kulumist kui ka ÜVK arendamise kavas

väljapakutud investeeringute kulumist, sealjuures kulumi arvestuse aluseks on põhivara

maksumus omaosaluse vääringus. Põhivara elueaks on arvestatud 40 aastat.

Finantsprognoosis on lähtutud järgmistest eeldustest:





91

• Olemasoleva põhivara aastane kulum on:

o veevarustus ca 8,3 tuh eurot,

o kanalisatsioon ca 9,9 tuh eurot.

• Lühiajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on kajastatud prognoosis eeldades

investeeringute valmidusastet järgmiselt:

2 013 2 014 2 015 2 016 2 017 2 018

0% 0% 50% 50% 50% 100%


• Pikaajalise investeeringuprogrammi rajatiste kulum on lülitatud finantsprognoosi

järkjärguliselt arvestades investeeringuprogrammi prognoositavat valmidust

järgnevalt:

2 018 2 019 2 020 2 021 2 022 2 023 2 024

0% 0% 25% 40% 55% 70% 85%


Tegevuskulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 8.

4.3 Vee- ja kanalisatsioonimajanduse tulud

ÜVK arendamise kavas kirjeldatud projektid sisaldavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

rekonstrueerimist ja ehitamist. ÜVK tuludeks on nimetatud süsteemide abil teenuse

osutamisest laekuv tulu.

Tulude prognoosimisel on arvesse võetud tarbitavate koguste ning tariifide prognoos.

Tarbitavate koguste prognoos

Alljärgnevalt on esitatud perspektiivse veetarbimise prognoos.





92

Tabel 4.4 Perspektiivne veetarbimine

Veevarustus Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Nõo m3/a 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792 27 792

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Tõra vere m3/a 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141 7 141

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Luke m3/a 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697 4 697

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Nõgia ru m3/a 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548 2 548

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Meeri m3/a 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355 1 355

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Ta ms a m3/a 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524

Ela ni ke ve eta rbi mi ne - Ets a s te m3/a 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729 729

Elanike veetarbimine kokku m3/a 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787 44 787

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Nõo m3/a 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306 45 306

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Tõra vere m3/a 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965 965

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Luke m3/a 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171 171

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Nõgi a ru m3/a 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247 247

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Me eri m3/a 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149 149

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Ta ms a m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

As utus te ja ettevõtete veeta rbi mine - Ets a s te m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49

Asutuste ja ettevõtete veetarbimine kokku m3/a 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887 46 887

Veetarbimine kokku m3/a 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674 91 674


Prognoosi kohaselt on lähtuvalt konservatiivsuse printsiibist eeldatud, et tarbimine jääb

võrreldes 2012. a samale tasemele. Üheltpoolt võib eeldada eelnenud ÜF kaasrahastatud

projekti raames rajatud liitumispunktide juurde veel täiendavat liitumist, kuid teisalt on

täheldada üleüldist trendi vee ühiktarbimise vähenemise suunas, seetõttu arengukava

kontekstis ei nähta ette müüdavate koguste suurenemist prognoosiperioodi kestel.

Alljärgnevalt on esitatud kanalisatsioonikoguste prognoos (tariifiga maksustatavad kogused).

Tabel 4.5: Perspektiivsed liitumised - kanalisatsioon

Kanalisatsioon Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Ela ni ke reoves i - Nõo m3/a 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393 29 393

Ela ni ke reoves i - Tõra ve re m3/a 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948 6 948

Ela ni ke reoves i - Luke m3/a 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476 3 476

Ela ni ke reoves i - Nõgi a ru m3/a 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348 2 348

Ela ni ke reoves i - Meeri m3/a 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011 1 011

Ela ni ke reoves i - Ta ms a m3/a 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524 524

Ela ni ke reoves i e - Ets a s te m3/a 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717 717

Elanike reovesi kokku m3/a 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417 44 417

As utus te ja ettevõtete re oves i - Nõo m3/a 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692 43 692

As utus te ja ettevõtete re oves i - Tõra vere m3/a 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869 869

As utus te ja ettevõtete re oves i - Luke m3/a 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324 324

As utus te ja ettevõtete re oves i -Nõgi a ru m3/a 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144 144

As utus te ja ettevõtete re oves i - Meeri m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49

As utus te ja ettevõtete re oves i - Ta ms a m3/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

As utus te ja ettevõtete re oves i - Ets a s te m3/a 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49 49

Asutuste ja ettevõtete reovesi kokku m3/a 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128 45 128

Müüdud kanalisatsioon kokku m3/a 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546 89 546






93

Sarnaselt veetarbimise prognoosiga on ka kanalisatsioonikoguste prognoosimisel

konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt eeldatud, et kogused jäävad võrreldes 2012. a samale

tasemele.

Tariifiprognoos

Peatükis “Peamised eeldused” on kirjeldatud koostatud tariifiprognoosi aluseks olnud

põhimõtted.

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 14 kohaselt peab hind olema kujundatud selliselt,

et see tagaks:

1) tootmiskulude katmise;

2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;

3) keskkonnakaitse tingimuste täitmise;

4) põhjendatud tulukuse;

5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise vastavalt ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba

on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.

Nõo ÜVK-ga hõlmatud piirkondades kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osas järgmised

tariifid (sh käibemaks):

• vesi - hind koos käibemaksuga 1,07 eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi I grupp - hind koos käibemaksuga 1,31

eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi II grupp - hind koos käibemaksuga 1,81

eurot/m3; • ühiskanalisatsiooni juhitav heitvesi III grupp - hind koos käibemaksuga 2,04

eurot/m3.

Finantsprognoosis on veemajanduse tulud ning kulud erinevate teenuse osutamise kohtade

osas keskmistatud ning leitud on veele ning kanalisatsioonile keskmised tariifimäärad.





94

Finantsprognoosis prognoositud tariifid on koostatud peatükis “Peamised eeldused”

kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Tariifide korrigeerimisel on arvestatud põhimõttega, et

aastane suurenemine ei oleks üle 35%. Seega perioodidel, kus “saastaja maksab” printsiibi

täitmine ja põhjendatud tulukuse taseme saavutamine eeldavad kõrgemat kui 35% tariifide

korrigeerimist, toimub korrigeerimine eelneva perioodi suhtes siiski maksimaalselt 35%

ulatuses. Samas kui eelneval perioodil toimunud tariifide korrigeerimise järgselt on järgneval

perioodil saavutatud “saastaja maksab” printsiibi täitmine ning põhjendatud tulukus, siis

tariifide korrigeerimist vastaval perioodil ei teostata (st tariife ei suurendata ega ka

vähendata). Lisaks võetakse arvesse vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulukust leibkondade

sissetuleku suhtes ning tariifid kujundatakse selliselt, millede rakendamisel teenuse kulukus ei

ületaks 4%.

Käesolevas arendamise kavas toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifipoliitika

sätestamiseks kuna ÜVK arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument. Seetõttu

ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne ning suures

plaanis üldistatud prognoos ÜVK-ga hõlmatud piirkonna tegevuskulude ja – tulude kohta ning

sealjuures lähtudes kõikidest prognoosimise aluseks olevatest eeldustest ning põhimõtetest.

Kui muutuvad prognoosi aluseks olevad baasnumbrid, makromajanduslikud eeldused või

muud tegevuskulusid ja –tulusid mõjutavad näitajad, siis vajab korrigeerimist ka

finantsprognoos.

Finantsanalüüsis on eristatud veevarustuse ning kanalisatsiooniteenuse osutamise kulud ning

seetõttu tariifide prognoosimisel on jälgitud kummagi teenuse osas eraldi, et esmajoones oleks

tagatud vastavate teenuste osutamisega seotud kulude 100% kaetus.

Järgnevas tabelis on esitatud ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis kirjeldatud

alusandmetest ja eeldustest lähtuvalt tariifide prognoos:





95

Tabel 4.6 Tariifide prognoos

Teenuste tariifid 2013 2015 2020 2024

veetariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,18 1,25 1,41 1,54

kanalisatsioonitariif, Eur/m3, ilma km-ta 1,33 1,47 1,71 1,84

Koondtariif, km-ta 2,51 2,72 3,11 3,38


Tariifide prognoos aastate kaupa on esitatud käesoleva ÜVKA lisas 8.

Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu ei tohi soovituslikult ületada 4% leibkonna

netosissetulekust. Täiendavalt tuleb arvestada ka sotsiaalselt vähekindlustatud gruppide

võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leidmisel leibkonna netosissetuleku suhtes on kasutatud

Statistikaameti poolt avaldatud andmeid Tartumaa kohta. Viimased ametlikud andmed

pärinevad aastast 2007. Finantsanalüüsis on korrigeeritud 2007. a andmeid

Rahandusministeeriumi poolt avaldatud nominaalpalga muutuse määraga aastatel 2008 –

2012. Seega 2012. a lõpu seisuga oli eelpoolnimetatud korrigeerimise tulemusena Tartumaal

sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 423 eurot.

Järgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulukuse määr leibkondade

sissetulekutest.

Tabel 4.7 Teenuse kulukuse määr

Teenuse kulukus 2013 2015 2020 2024

Sissetulek leibkonna liikme kohta

kuus, Tartumaa 446 500 666 828

Koondtariif Elanikud sh. k.m. 3,01 3,27 3,74 4,06

Keskmine tarbitav kogus l/in/p 100 100 100 100

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu

leibkonnaliikme sissetuleku suhtes 2,02% 1,96% 1,68% 1,47%






96

Prognoosi kohaselt pikas perspektiivis kasvab leibkonna sissetulek kiiremini tariifide tõusust

tingitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulust ning seetõttu teenuse kulukuse määr leibkonna

sissetulekust on 12 aasta jooksul alaneva trendiga.

Tegevustulude prognoos on näidatud käesoleva arendamise kava lisas 8.

4.4 Investeeringute finantseerimine

ÜVK arendamise kavas on määratletud vajalikud investeeringud ning elluviimise ajakava.

Kuna investeeringud on arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisest laekuvat

jooksvat tulemit mahukad, siis see tingib vajaduse taotleda finantseerimiseks abirahasid ning

võimaliku omafinantseerimise allikana kaaluda ka laenuvahendite kasutamist.

ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on eeldatud, et vee- ja kanalisatsioonimajandusega

seotud investeeringute läbiviimisel moodustab omafinantseeringu osa 15% ning

sademeveesüsteemidega seotud investeeringute puhul 50%. Ülejäänud investeeringu osa

eelduslikult finantseeritakse tagastamatust abist.

Kuna konkreetsed rahastamistingimused sh rakendatav abimäär sõltuvad siiski konkreetsest

meetmest / koostatavast rahastustaotlusest / rahastamisallikast, siis seetõttu käesolevas

arendamise kavas on vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimise arvutamisel lähtutud

senisest SA KIK Keskkonnaprogrammist finantseeritavate projektide rahastamise

proportsioonist, mille puhul maksimaalne abimäär vee- ja kanalisatsiooniprojektide korral on

85% ning sademeveesüsteemide projektide puhul 50%.

Finantsanalüüsi kontekstis on eeldatud, et lühi- ja pikaajalise investeerimisprogrammi

investeeringute elluviimine toimub kogu arengukava kestel (vt. tabel 4.2 Investeeringute

elluviimine).

Alljärgnevas tabelis on toodud ÜVK arendamise kavas määratletud investeeringukulutused,

ning finantseerimise jagunemine vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele.





97

Tabel 4.8 Investeeringud ja finantseerimine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Investeeringud Kokku

Lühiajaline periood (2013-2017) 858 665 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800

Pikaajaline periood (2018-2024) 33 600 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040

Investeeringud kokku: 892 265 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040

Finantseerimise prognoos

Riiklik ja/või välisabi 652 113 62 355 155 888 155 888 155 888 93 533 2 856 4 284 4 284 4 284 4 284 4 284 4 284

Omafinantseering 240 152 23 511 58 778 58 778 58 778 35 267 504 756 756 756 756 756 756

Finantseerimine kokku: 892 265 85 867 214 666 214 666 214 666 128 800 3 360 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040 5 040

PikaajalineLühiajaline


Omafinantseerimise allikana on arendamise kava finantsprognoosis nähtud ette laenude

kasutamist vastavalt eelpoolkirjeldatud eeldustele. Seejuures on tariifipoliitika kujundamisel

lähtutud muuhulgas laenuteenindamise kattekordaja minimaalse taseme 1,2 saavutamisest.

Järgnevas tabelis on näidatud laenuteenindamise kattekordaja väärtused prognoosiperioodil.

Tabel 4.9 Laenuteenindamise kattekordaja 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Kulumieelne rahavoog 45 507 45 507 52 855 52 755 52 855 60 202 60 202 60 280 60 327 60 375 60 494 60 469

Laenuteenindamine (põhiosa +

intressid) 588 2 645 6 825 12 801 18 025 21 642 22 986 22 398 21 821 21 242 20 661 20 078

Rahavoog peale

laenuteenindamist 44 919 42 862 46 030 39 954 34 830 38 559 37 215 37 882 38 506 39 133 39 833 40 391

Laenuteenindamise kattekordaja

(min. 1,2) 77,4 17,2 7,7 4,1 2,9 2,8 2,6 2,7 2,8 2,8 2,9 3,0


Arvestades kõiki finantsanalüüsis aluseks võetud põhimõtteid on prognoosi igal aastal tagatud

laenuteenindamise kattekordaja minimaalne tase 1,2.





98

1.2 Finantsanalüüsi kokkuvõte

Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument,

seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne,

üldistatud ning põhineb väga paljudel eeldustel ning prognoosidel.

Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid

arvestades juba elluviidud ning arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute

projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega ning

olemasolevate varade kulumiga. Täiendavalt on võetud arvesse arendamise kavas

väljapakutud investeeringute elluviimisest tulenevate mõjudega (sh kulumi lisandumine,

laenuteenindamine).

Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning testitud on

veemajanduse rahavooge etteantud eeldustel. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei

ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete

suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja

kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik.

Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine sh omafinantseerimine kujunevad

tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele

rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele

tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine

on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga testida veemajanduse rahavooge arendamise

kavas kirjeldatud eeldustel.

Finantsanalüüsi arvutused on ära toodud käesoleva arendamise kava lisas 8.





99

5 ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV

ETTEVÕTE

5.1 Vee-ettevõtte tegevuse korraldamine

5.1.1 Vastutus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest

2006. aastal on koostatud Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojekt, mille kohaselt on

antud projekti käigus rajatavate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste omanik AS Emajõe

Veevärk. Nõo valda rajatavate veemajanduslike varadega opereerimise eest vastutab AS

Emajõe Veevärk, opereerimist korraldab aktsiaseltsi juhatus, järgides aktsionäride lepingus

kokkulepitud tingimusi.

AS Emajõe Veevärk osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid terves Nõo vallas – Nõo alevikus,

Tõravere alevikus, Nõgiaru, Meeri, Luke, Etsaste Tamsa,Vissi, Uuta ja Laguja külas.

AS Emajõe Veevärk kohustub osutama kõigile oma teeninduspiirkonna tarbijatele vee- ja

kanalisatsiooniteenuseid 24 tundi ööpäevas aastaringselt. Ettevõte tagab tuletõrjehüdrantidega

varustatuse teeninduspiirkonnas, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu

vastavalt eeskirjale ja lepingule. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni arendatakse omavalitsuse

volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel.

5.2 Teeninduspiirkonnas tegutseva vee-ettevõtte põhinäitajad

5.2.1 Teenuste hinnad

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise hind koosneb järgmistest komponentidest:

• abonenttasu;

• tasust müüdud vee eest;

• tasust heitvee ärajuhtimise eest.

Nõo vallas kehtivad AS Emajõe Veevärgi 01.01.2011 kehtestatud hinnad.





100

Tabel 5.1 Vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise teenuste hinnad

Teenuse liik Mõõtühik Hind ilma

käibemaksuta

eurodes

Hind koos

käibemaksuga

eurodes

Ühisveevärgist tarbitav vesi elanikele eurot/m3 0.89 1.07

Ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi

elanikelt

eurot/m3 1.09 1.31

Vesi ettevõtetele eurot/m3 0.89 1.07

Kanalisatsioon ettevõtetele 1. grupp eurot/m3 1.09 1.31



Tabel 5.2 Ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee hindade hinnagruppidesse jaotamine

Reostusnäitaja I grupp II grupp III grupp Maksimaalne

piirkontsentratsioon

Hõljuvaine mg/l Kuni 240 241-480 481-800 Üle 800

BHT mg/l Kuni 600 601-1200 1200-

1500

Üle 1500

Üldfosfor mg/l Kuni 5 6-10 11-15 Üle 15

Üldlämmastik mg/l Kuni 30 31-60 61-75 Üle 75

pH 6,0...9,0 6,0...9,0 6,0...9,0 Alla 6,0 ja üle 9,0

Rasvad mg/l Kuni 50 51-100 101-160 Üle 160

Naftasaadused mg/l Kuni 0,5 0,6-1 1,1-2,0 Üle 2

Ühe või enama reostusnäitaja osas hinnagrupile ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel

võetakse heitvee eest tasumise aluseks järgmine grupp. Hinnagrupp määratakse heitveest

vähemalt iga kolme kuu järel võetavate analüüside põhjal maksimaalse saasteaine sisalduse

järgi. Kui heitvee reostusnäitajad vastavad kolmandale hinnagrupile või maksimaalsele

piirkontsentratsioonile, võtab vee-ettevõtja kliendi heitveest analüüse iga kuu. Ühe või enama





101

saasteaine osas maksimaalse piirkontsentratsiooni ilmnemisel määratakse ülereostuse eest

hinnalisa keskkonnatasude seaduses toodud saastetasumäärade alusel.

5.2.2 Ettevõtte finants-majanduslikud näitajad

AS Emajõe Veevärk 2010. a müügitulu oli ca 800 tuh eurot ning aruandeaasta kasum – 27 tuh

eurot. Müügitulust ca 88% moodustas tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest, ülejäänud osa

moodustasid tulu varade rentimisest ning muud tulud.

2011. a müügitulu oli 1 330 tuh eurot ning aruandeaasta kasum ca 32 tuh eurot. Müügitulust

ca 87% moodustas tulu vee- ja kanalisatsiooniteenustest, ülejäänud osa moodustasid tulu

varade rentimisest ning muud tulud.

Alljärgnevalt on esitatud AS Emajõe Veevärk 2010. a ja 2011. a kasumiaruanded.

Tabel 5.3 AS Emajõe Veevärk 2010. a ja 2011. a kasumiaruanne

2011 2010

Müügitulu 1 330 115 796 654

Muud äritulud 1 383 688 634 716

Kaubad, toore, materjal ja teenused -728 301 -496 332

Mitmesugused tegevuskulud -146 474 -233 505

Tööjõukulud -322 423 -322 423

Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 460 155 -417 540

Muud ärikulud 277 0

Ärikasum (kahjum) 31 923 -38 430

Finantstulud ja -kulud -275 11 262

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 31 648 -27 168

Aruandeaasta kasum (kahjum) 31 648 -27 168





102

6 ARENGUKAVA KOOSTAMINE

Vastavalt „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele“ on käesolev arengukava ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni rajamise aluseks. Käesolev arendamise kava on uus Nõo valla ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024.

6.1 Arengukava koostamise põhimõtted

6.1.1 Planeerimistüübid

Üldjuhul võib eristada nelja erinevat planeerimistüüpi:

Otsene planeerimine – ressursse jagatakse administratiivse korralduse alusel.

Kaudne planeerimine – võimaldab tegevusautonoomiat ettevõttele, säilitades samal ajal

riikliku kontrolli sõlmparameetrite üle.

Regulatiivne planeerimine – on kasutatud keskkonnakaitselistes tegevustes. Sel juhul

kohaldatakse regulatiivseid mõjutusvahendeid nii riikliku- kui ka erasektori mõjutamiseks

stiimulite ja õigusliku regulatsiooni kaudu.

Indikatiivne planeerimine – toimub majanduse arengut ette prognoosides, võttes aluseks

samal ajal riikliku sektori ja valitsuse kulutused.

Käesolev arengukava tugineb eelkõige kolmele esimesele planeerimistasandile. Eesti

praegusele majandusolukorrale ja arenevale haldusreformile tuginedes on väga raske kasutada

indikatiivset planeerimistüüpi.

6.1.2 Planeerimistasand

Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud omavalitsuse arengukava tasandist ja osaliselt

ka ettevõtte arengukava tasandist.

Arengukava tugineb Eesti Vabariigi kehtivale seadusandlusele. Vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivale seadusandlusele määravad kanalisatsiooni- ja veevarustuse teenust pakkuvate

ettevõtete tegevust järgmised õigusaktid:

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• Veeseadus;





103

• Jäätmeseadus;

• Säästva arengu seadus;

• Looduskaitseseadus;

• Rahvatervise seadus;

• Tarbijakaitseseadus;

• jm seadustest tulenevad täpsustavad määrused ja käskkirjad.

Käesolev arengukava peab seadma pikaajalised eesmärgid ulatusega kuni 12 aastat. See on

oluline seoses suurte investeeringumahtudega.

6.2 Arengukava koostamise ja realiseerimise etapid

Arengukava koostamine jaguneb etappideks järgnevalt:

• Olemasoleva olukorra analüüs.

• Probleemide määratlemine.

• Programmide koostamine:

• eesmärkide püstitamine;

• tegevuste määratlemine;

• projektide määratlemine;

• projektide eelhindamine.

• Arengukava arutelu ja heakskiitmine.

Arengukava rakendamine jaguneb etappideks järgnevalt:

• planeeringute koostamine;

• projektide tehniline ettevalmistamine;

• projektide koostamine ja heakskiit;

• investeerimisprogrammi finantseerimise tagamine;

• projektide rakendamine;

• järeldushinnang.





104

6.2.1 Programmide koostamine

6.2.1.1 Ülevaade programmide koostamisest

Arengukava aluseks on eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Eesmärkide püstitamisel on

aluseks võetud nende mõõdetavus. Käesoleva Nõo valla ÜVK arengukava eesmärgid on

kehtestatud seadusandluses. Eesmärgid võib jagada edasise planeerimise käigus kitsamateks

alaeesmärkideks. Eesmärgid aitavad keskenduda tulemustele. Eesmärkide täitmiseks

kavandatakse tegevused. Tegevused omakorda grupeeritakse programmideks.

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava põhieesmärgiks on loodus- ja

inimkeskkonda säästev vee- ja kanalisatsioonimajandus. Selle teostamiseks vajalikud

eesmärgid on:

• Keskkonda hoidev kanalisatsiooni- ja veemajandus.

Kontroll põhjaveevarude kasutamise üle, kontroll sademevee, reovee ja heitvee

töötlemise, suublasse juhtimise ning puhastamise üle, kontroll joogivee kasutamise üle

jne.

• Standarditele vastav joogivesi.

Puurkaevude sanitaarkaitsealade projekteerimine, veetorustike rekonstrueerimine.

• Normatiividele vastav heitvesi.

Olemasolevate puhastite laiendamine.

• Veeteenuste hea kättesaadavus valla elanikele.

Uute torustike rajamine, olemasolevate laiendamine jne.

• Kanalisatsiooniteenuste hea kättesaadavus valla elanikele.

Uute torustike rajamine, olemasolevate laiendamine jne.





105

Vastavalt eesmärkidele hõlmab vee ja kanalisatsiooni arengukava paljusid tegevusi/projekte,

mis peavad haakuma nii ajaliselt kui ka sisuliselt.

Projekti sisuline struktuur hõlmab järgmisi valdkondi:

• institutsioonilised;

• majanduslikud;

• tehnilised;

• sotsiaalsed.

Lähtudes püstitatud üldeesmärkidest ja olemasoleva olukorra hinnangutest, saab koostada

järgmised projektid eesmärkide täitmiseks ja hilisemaks hindamiseks, koos alltegevustega.

Nõo asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:

• uute veetorustike rajamine;

• veetorustike rekonstrueerimine;

• uute kanalisatsioonitorustike rajamine;

• uute sademeveetorustike rajamine;

• reoveepuhasti seadmete uuendamine;

• tagada tuleb kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning joogivee kontroll vastavalt

kehtivatele nõuetele.

Tõravere asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:



Luke asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:


kehtivatele nõuetele;

• mudatahendusväljaku rajamine reoveepuhasti juurde.





106

Nõgiaru asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:



• mudatahendusväljaku rajamine reoveepuhasti juurde.

Etsaste asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:



Meeri asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:

• ühisveevärgi teenuse pakkumise osaline lõpetamine AS Emajõe Veevärk poolt ning

kolme salvkaevu rajamine klientidele;



Tamsa asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:

• kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine;



Vissi asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:



Uuta asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:



Laguja asula vee- ja kanalisatsioonivarustuse arenguprojekt aastateks 2013-2024:

• raua- ja mangaanieralduse filtri paigaldamine puurkaevule;







107

• ühisveevärgi teenuse pakkumise lõpetamine AS Emajõe Veevärk poolt ning veevärgi

rajatiste haldamiseks üle andmine MTÜ Laguja Külaseltsile.

6.2.1.2 Projekti raamistik

Käesolevas arengukavas ei kirjeldata projekte läbi projekti raamistiku.

6.2.1.3 Tegevuste ja projektide maksumuste hindamine

Tehniliste projektide väljatöötamisel kasutatakse põhiliselt kahte metoodikat:

a. projekti maksumuse ja toodangu mahu suhte printsiip – selle meetodi puhul

leitakse sarnaste, erineva toodangu mahuga projektide maksumuse ja mahu

suhe ning töötatakse välja mastaabisäästu määr. Suhe esitatakse kujul

CA/CB=(SA/SB)ά,

kus CA, CB on projektide A ja B maksumus ning SA, SB on projektide A ja B

toodangu maht, ά on tavaliselt 0,6...0,8.

b. füüsiliste mõõtmete kasutamine – projekti maksumuse ligikaudseks

määramiseks kasutatakse füüsilisi mõõtmeid.

Käesolevas töös on kasutatud projektide hindamisel füüsilist mõõdet.

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringu maksumuse arvutamisel on

lähtutud järgmistest hindadest:

1. vee-ja kanalisatsioonitorustike rajamine ühises kaevikus 290 eurot/m;

2. veetorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m;

3. isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 225 eurot/m;

4. survekanalisatsioonitorustike rajamine eraldi kaevikusse 160 eurot/m;

5. veetorustiku rekonstrueerimine 160 eurot/m.





108

Tabel 6.1 Nõo vallas planeeritud tööd ja nende maksumus 2012. a jooksevhindades

Jrk

nr

Projekti nimetus Tööde

maht (m)

Tööde

maksumus 2012

a.

jooksevhindades

Planeeritav

ajavahemik

tööde

teostamiseks

Objekti

omanik

Nõo alevik

1 Vee- ja

kanalisatsioonitorustike

rajamine ühisesse

kaevikusse

479 m 138 910 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

2 Veetorustike rajamine

eraldi kaevikusse

674 m 107 840 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

3 Veetorustiku

rekonstrueerimine

325 m 52 000 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

4 Sademeveetorustike

rajamine

1343 m 302 175 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

5 Sademeveetorustike

rekonstrueerimine

237 m 53 325

5 Nõo reoveepuhasti

liiva- ja rasvapüüdur,

uus võre koos

prahipressiga,

ühtlustusmahuti

100 000 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

6 Nõo rvp automaatika

uuendamine

10 000 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

7 Nõo rvp biotiikide

puhastamine

15 000 2013-2024 AS Emajõe

Veevärk

8 Muda käitluse

lahendamine

2015-2024 AS Emajõe

Veevärk





109

Kokku: 779 250

Tamsa küla

1 Isevoolse

kanalisatsiooni

rekonstrueerimine

574 m 129 150 2014-2024 AS Emajõe

Veevärk

2 Isevoolse

kanalisatsiooni rajamine

83 m 18 675

2 Septik 5 m3 1 3000 2014-2024 AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 150 825

Meeri küla

1 Uute salvkaevude

rajamine

3 tk 4500 2013-2014 AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 4500

Luke küla

1 Mudatahendusväljaku

rajamine

1 6000 2015-2024 AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 6000

Nõgiaru küla

1 Mudatahendusväljaku

rajamine

1 6000 2015-2024 AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 6000

*Eelnimetatud projektide hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.





110

Tabel 6.2 Nõo vallas reoveekogumisaladest välja jäävad tööd, mis teostatakse

liitumistasude alusel (maksumus 2012. a jooksevhindades)

Jrk

nr

Projekti nimetus Tööde

maht (m)

Tööde

maksumus 2012

a.

jooksevhindades

Planeeritav

ajavahemik

tööde

teostamiseks

Objekti

omanik

Nõo alevik

1 Vee- ja


rajamine ühisesse

kaevikusse

1831 m 530 990 vastavalt

liitumistele

AS Emajõe

Veevärk


eraldi kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

3 Kanalisatsiooni

torustiku rajamine

eraldi kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

4 Survetorustiku rajamine

eraldi kaevikusse

51 m 8160 vastavalt

liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

5 Toorveetorustiku

rajamine


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

6 Reoveepumpla rajamine 2 50 000 vastavalt

liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 797 640

Tõravere alevik

1 Vee- ja


rajamine ühisesse

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk





111


eraldi kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

3 Kanalisatsioonitorustike

rajamine eraldi

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 295 000

Luke küla

1 Vee- ja


rajamine ühisesse

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

2 Kanalisatsioonitorustike

rajamine eraldi

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 45 865

Uuta küla

1 Vee- ja


rajamine ühisesse

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk


eraldi kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

3 Kanalisatsioonitorustiku

rajamine eraldi

kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 225 300

Vissi küla

1 Vee- ja



liitumistele

AS Emajõe

Veevärk





112

rajamine ühisesse

kaevikusse


eraldi kaevikusse


liitumistele

AS Emajõe

Veevärk

Kokku: 306 000

*Eelnimetatud projektide hinnad on orienteeruvad ja võivad muutuda.

6.2.2 Arengukava arutelu, heakskiit ja juhtimine

Arengukava arutelu, heakskiitu ja juhtimist korraldab kohalik omavalitsus koos AS Emajõe

Veevärgiga. Eesmärk on anda igale valla elanikule võimalus kommenteerida ja arvustada

arengukava. Valla elanike kaasamine protsessi tagab ka arengukava parema jätkusuutlikkuse.

Arengukava kiidab heaks kohaliku omavalitsuse volikogu. Arengukava realiseerimist jälgib

Nõo Vallavalitsus.





113

7 ÕIGUSAKTID JA NORMDOKUMENDID

1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 (RT I 1999, 25,

363).

2. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 (RT I 1994, 40, 655).

3. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid* vastu võetud

Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 (RTL 2001, 100, 1369).

4. Looduskaitseseadus vastu võetud 21.04.2004 (RT I 2004, 38, 258).

5. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu

Keskkonnaministri määrus nr 73, 15.06.2004 (RTL 2004, 87, 1362).

6. Vesikondade ja alamvesikondade määramine1 09.09.2010 Vabariigi Valitsuse

määrus nr 132 (RT I 2010, 64, 477).

7. Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 7.12.2005 (RT I 2005, 67, 512).

8. Säästva arengu seadus vastu võetud 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 384).

9. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks

tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid.

Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002 (RTL 2002, 48, 664).

10. Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik,

mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid,

seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate

tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse

läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite

seisundiklasside määramise kord1 Keskkonnaministri 29.12.2009. a määrus nr 75 (RTL

2010, 2, 22).

11. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning

sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks.

Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 (RTL 1997, 3, 8).

12. Rahvatervise seadus vastu võetud 14.06.1995 (RT I 1995, 57, 978).

13. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee

kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Sotsiaalministri 2.01.2003 määrus nr 1.

14. Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52).





114

15. Tarbijakaitseseadus, vastu võetud 11.02.2004 (RT I 2004, 13, 86).

16. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr

171 (RT I 2001, 47, 261).

17. Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded. Vabariigi Valitsuse 16.05.2001

määrus nr 172 (RT I 2001, 47, 262).

18. Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja

sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Vabariigi

Valitsuse 28.08.2001 määrus nr 288 (RT I 2001, 72, 443).





115

8 KASUTATUD KIRJANDUS

1. Moorast, P., Rooma, A., Maask, K. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arengukava, Kobras AS, Tartu 2001.

2. Moorast, P., Rooma, A., Maask, K., Gross, M. Joogivee kvaliteedi parandamise ja

reovee puhastamise arengukava Nõo valla hajaasutuses, Kobra AS, Tartu 2001.

3. Helm, K., Vene, H., Kõnd, E. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise

kava 2008-2020, Kobras AS, 2008.

4. Tarto, S. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 2008-2020

täiendus, Nõo 2010.

5. Keskkonnaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete, Liit Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

arendamise kava koostamise juhend, Tallinn 2007.

6. Emajõe ja Võhandu jõe valgala veeprojekt, OÜ Keskkonnaprojekt, AS Eesti Veevärk

Konsultatsioon, OÜ Eesti Veeprojekt, Tartu 2006.

7. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (RTI, 01.03.2007, 19, 96)

8. Nõo valla üldplaneering, Nõo Vallavalitsus, AS K&H, 2006. Kehtestatud Nõo

Vallavolikogu määrusega nr 15, 29.06.2006.

9. Nõo valla arengukava 2037, Nõo Volikogu, 2012.

10. Nõo valla ehitusmäärus, Nõo Vallavolikogu määrus nr 15, 26.06.2003.

11. Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, Nõo Vallavolikogu

määrus nr 17, 26.10.2006.

12. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava, 28.05.2008.

13. Tartumaa maakonnaplaneering, Tartu Maavalitsus, 01.01.1998.

14. Järvekülg, A., Eesti jõed, EPMÜ Zoloogia ja botaanika instituut, Tartu 2001.

15. Tamre, R., Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved,

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2006.

16. Kajak, K., Eesti kvaternaarisetted, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 1999.

17. Eesti Loodusuurijate Selts, Eesti NSV Saarkõrgustike ja järvenõgude kujunemine,

Valgus, Tallinn 1979.

18. Omandi OÜ, Nõo alevikus asuva Lao tn 3 kinnistu detailplaneering, 29.04.2009.





116

19. Omandi OÜ, Tõravere alevikus Tartu Observatooriumi kü 52801:009:0312 osa

detailplaneering, 29.04.2009.

20. Omandi OÜ, Nõo alevikus asuva Kaasiku kinnistu detailplaneering, 22.04.2009.

21. Nõo Vallavalitsus, Nõo alevikus asuva Nõgiaru tn 8a kinnistu detailplaneering,

16,12.2010.

22. Kobras AS, Nõo alevikus asuvate Hariduse tn 3//3b, Hariduse tn 3c, Hariduse tn 5 ja

Hariduse tn 5a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering, 29.12.2010.

23. AS K&H, Nõo alevikus asuvate Niidu tn 2, Niidu tn 4 ja Niidu tn 6 kinnistute ja nende

lähiala planeering, 18.08.2008.

24. Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ, Nõo valla Vissi küla Kingu, Vahe ja Lohu kinnistute

detailplaneering, 16.08.2012.

nõo valla ühisveevärgi janõo valla ühisveevärgi ja ... · • maaparanduse uurimistöö...

Documents