mesinduskonverents´”keskkonnahoidlik majandamine läbi ... · 26.oktoober 2013 konverentsi...

26.oktoober 2013 Konverentsi rahastus MAK 2007-2013 meede 1.1.1.

Mesinduskonverents´”Keskkonnahoidlikmajandamine läbi mesinduse”

• Rahastus konverentsi korralduseks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 1.1.1 raames.

• Toimumisaeg: 26.oktoober 2013

• Toimumiskoht: Karksi-Nuia, Viljandimaa


Mesilate tervise uuringud ja tulemused 2012-2013 – (Arvi Raie)


MESILA KONTROLL• Väljavalitud mesilates teostatakse läbiviidava

seireprogrammi kestel kolm kontrolli. • Iga kontrolli ajal koostatakse mesila kontrolli akt,

kus fikseeritakse kontrollitava mesilaspere seisukord ja haiguse kliinilised sümptomid. Igast kontrollitud mesilast võetakse mesilasperedest proove, et teha kindlaks haigustekitajate esinemine.

• Kõik kavandatud kontrollid tuleb läbi viia väljavalitud mesilates ühe kuu jooksul.


PROJEKTI RAAMES UURITAVAD HAIGUSED

• varroatoos• ameerika haudmemädanik• euroopa haudmemädanik• nosematoos• äge paralüüsi viirus• deformeerunud tiibade viirus• eksootilised putukad (Tropilaelaps spp. ja väike

tarumardikas)


MESILA KONTROLLIDE AJAKAVA

• I mesila külastus – 01.09. - 30.09.2012• II mesila külastus - 01.04. - 30.04.2013• III mesila külastus – 01.07. - 31.07.2013


I MESILA KÜLASTUSE TULEMUSED

• Plaanis oli võtta 1555 elus mesilaste proovi 196 mesilast

• Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse saabunud proovide arvud on:

• 2333 elus mesilaste proovi• 8 haigete mesilaste proovi• 14 haudme ja vastsete proovi• Neist 2 positiivset proovi ameerika

haudmemädanikule


VARROATOOS


II MESILA KÜLASTUSE TULEMUSED

Võeti: •199 proovi nosematoosi uuringuteks ja 96 neist osutus positiivseks.•17 haudmeproovi, neist 15 olid positiivsed ameerika haudmemädanikule.


VIIRUSHAIGUSED• Ägedale paralüüsi viirusele uuriti 196 proovi

ehk igast mesilast 1 proov. 1 proov oli positiivne.

• Deformeerunud tiibade viirusele uuriti samuti 196 proovi. 192 proovi olid positiivsed.


III KÜLASTUSE TULEMUSEDVõeti:•238 haudmeproovi ameerika haudmemädaniku uurimiseks, 14 osutus positiivseks•235 haudmeproovi euroopa haudmemädaniku uurimiseks, kõik negatiivsed


Ameerika haudmemädanik (AHM) (Paenibacillus larvae)

• AHM on väga ohtlik meemesilaste haudmehaigus, mida põhjustab eoseid moodustav bakter Paenibacillus larvae larvae. Haigus on pikaldase kestusega, salajase, hiiliva levikuga ja raskesti tõrjutava iseloomuga ohtlik mesilaste haudme haigus. See levib kergesti perest peresse ja naabermesilatesse. Kui ei rakendata piisavalt tõhusaid tõrjemeetodeid, siis kliiniliste AHM sümptomitega mesilaspered tavaliselt surevad.

• Haigus on teatamiskohustuslik kõigis 178 O.I.E liikmeks olevas riigis, sh.Eestis.• Vastuvõtlikud on noored vastsed, täiskasvanud mesilased ei haigestu.• Ainult eosed on võimelised nakkust üle kandma.• Iga nakatunud vastse kohta toodetakse üle miljardi eose.• Ühe vastse nakatamiseks võib olla piisav doos alla kümne eose.• Minimaalne nakkusdoos (LD50) 24-48 h vanusele mesilasvastsele on 8,49 eost.• Nakatumine toimub eoste kaudu enne haudme kaanetamist


Paenibacillus larvae eosed

• Meetoodetes (mesi, vaha, kärjeraamid) ja keskkonnas võivad eosed olla eluvõimelised 3-10 aastat, puhtad eosed isegi enam kui 70 aastat.

• Eosed hävivad +100ºC vees keetmisel 15min, mees 20 min jooksul

• suiras, pinnases ja kärjekannudesse jäänud koorikutes (surnud vaklade kuivanud jäänused) säilida elujõulistena isegi kümneid aastaid


AHM peetakse ülemaailmselt kõige enammajanduslikku kahju põhjustav mesilastehaiguseks.

AHM levik maailmas


VTL-s AHM positiivsed proovid

6

1

56

16

4

10

15

4

12

5

02468

10121416

pos AHM

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

VTL diagnoositud AHM juhud


AHM esinemine 2013.a.

• AHM seisuga 25.09.13 22 mesilas

9

4

32

1 12

01

2

34

5

6

78

9

Hiiumaa Valgamaa Tartumaa Järvamaa Põlvamaa Saaremaa Pärnumaa

Series1


AHM analüüs

2221195271122KOKKU

posit222202Pärnumaa

surnud110111Saaremaa

vindusid110111Põlvamaa

2110222Järvamaa

1 likv331313Tartumaa

1 kindel41122444Valgamaa

99?1429Hiiumaa

MärkusedKitsend.51-16_501_15KTHPMTSMesila


AHM levik


Haiguspuhang

Perede tugevusPerede tugevus

Hügieeniline taseHügieeniline tase

Füsioloogilised teguridFüsioloogilised tegurid

Nektari korje ja Õietolmu kogumineNektari korje ja

Õietolmu kogumine

Nakkuse tugevus

Eoste levikEoste levik

AHM eoste avastamine

AHM eoste avastamine

AHMtüvedAHMtüved

AHMvirulentsus

AHMvirulentsus

Kontroll

AHM vastupanuvõime


Kliinilised tunnused


Diagnoosimine

• Kärjeproovide võtmine (10 x 10 cm )• Proovid pakendatakse ja saadetakse

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse.

• Kaaskiri • Võimalik kindlaks teha Am.

Haudme-mädaniku eoste esinemist mees, suiras, vahas ja õietolmus, tarulangetises

• Kasutatakse bakterioloogilist uurimist, PCR-test


Vita® AHM kiirtesti


Ameerika haudmemädaniku tõrje programm

• Kitsendused• AHM kliiniliste tunnustega perede

hukkamine• Taru inventari ja kärgede hävitamine• Deso


Puhastamine ja desinfitseerimine.• Kõigepealt kaabitakse inventar vahast, taruvaigust ja

mustusest puhtaks.• leeklambiga põletamine• Küürimine küürimisnuustiku ja sooja seebiveega,

loputamine puhta veega• survepesu külma veega• pritsimine Virkon R S 1% lahusega• Klassikaline steriliseerimine(+120ºC - 200 kPa - 20 min)Hea deso: 10 liitri veele+ liiter 5%NaClO+0,5 kg seebikivi


Kahekordne ümberajamine(Schirach 1769)

• mesilaspered aetakse ümber puhastatud tarudesse või kastidesse liistudele kärjepõhja ribaga.

• Inventari võimalik põletamine • Kõigi kliiniliste sümptoomidega perede kärgede

ümbersulatamine • Ülesehitatud varukärgede ümbersulatamine • Haigestunud perede tarude, kattelaudade, kassettide,

emalahutusvõrede jm. Inventari puhastamine ja desinfitseerimine

• 4 päeva möödudes tagasiajamine puhastatud tarru kunstkärgedele

• Kärjepõhjaga liistud põletatakse• Ümberajamiskast puhastatakse


Saastunud inventari põletamine


Ennetusmeetmed.1. Osta vaid haigusest vabad peresid ja inventari.2. Nõua müüjalt kinnitust, et mesilased on uuritud AHM

suhtes meeproovidest. 3. Meetmed eostega saastumiseks viia miinimumini, et taud ei

puhkeks ega leviks.4. Ära sööda mesilastele võõrast mett või võõrast

steriliseerimata õietolmu.5. Hoolitsemine ja perede puhastus vähendab mesilaspere

haigestumist AHM.6. Oluline on vanad haudme- ja meekärjed ära sulatada ja

asendada uutega. 7. Vältida mesilaste liikumist võõrastesse tarudesse8. Väldi vargust mesilastarude vahel.


Tänan tähelepanu eest!• Küsimused?

mesinduskonverents´”keskkonnahoidlik majandamine läbi ... · 26.oktoober 2013 konverentsi...

Documents