majandusareng ja innovatsioon - · pdf fileand interpreting technological innovation data,...

Innovatsioon ja majandusareng

Tarmo Kalvet

17. november 2005

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

• Poliitikauuringute Keskus PRAXIS on esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus (thinktank) Eestis, mille eesmärgiks on toetada analüüsile, uuringutele ning osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi.

• Innovatsiooni-, töö- ja sotsiaalpoliitika; hariduspoliitika programmid

• www.praxis.ee

Innovatsioonist arusaam on oluline?

John Godfrey Saxe (1816-1887)

“The Blind Man and the Elephant”

http://www.noogenesis.com/pineapple/blind_men_elephant.html

Loengu struktuur

I. Innovatsiooni mõistest ja olulistest seostest;

tajumine Eestis

II. Majandusteooriad ja innovatsioon

III. Majandustegevuste kvalitatiivne erinevus

IV. Innovatsioonisüsteem

I. Innovatsiooni mõistest ja seostest

Innovatsioon...

• … on leiutise, avastuse, uue või olemasoleva teadmise uudne kasutamine majanduslikus protsessis (Joseph A. Schumpeter)

• Innovatsioon – ettevõtte poolt turule toodud uus või oluliselt täiustatud toode (kaup/teenus), samuti uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi (sh ka turustus-, tarnimismeetodi vms) rakendamine ettevõttes (OECD)

The Measurement of Scientific and Technological Activities, Proposed Guidelines for Collecting and Interpreting Technological Innovation Data, Oslo Manual, OECD, 2005; Community Innovation Survey, http://www.cordis.lu/innovation-smes/src/cis.htm; Jan Fagerberg, David C. Mowery ja Richard R. Nelson (toim.), The Oxford Handbook of Innovation, Oxford: Oxford University Press, 2004.

Seos: innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus

fundamentaalneteadus

rakenduslikteadus

müük jatarbimine

arendus, tootmineja marketing

v a j a d u s e d j a t u r u n õ u d l u s

IDEE arendus japrototüüp

tootmine jamarketing

TURGturustamine ja müük

o l e m a s o l e v ja u u s t e h n o l o o g i a j a t e a d m i s e d

Innovatsioon ja ettevõtjad

• “Innovation is possible without anything we should identify as invention and invention does not necessarily induce innovation, but produces of itself no economically relevant effect at all” (Schumpeter 1939, 59)

• Innovations are produced by entrepreneurs, whosemotives are more complex than profit maximisation and may include… “the dream and the will to found a privatekingdom, usually, though not necessarily, also a dynasty,”the “will to conquer: the impulse to fight, to prove oneselfsuperior to others, to succeed for the sake, not of thefruits of success, but of success itself,” and/or the “joy ofcreating, of getting things done, or simply of exercisingone's energy and ingenuity” (Schumpeter 1934, 93)

Baasinnovatsioon - järkinnovastioon

• radikaalne või baasinnovatsioon (radical or basicinnovation) – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsiooni-süsteemide põhjalik muutus

• järkinnovatsioon (incremental innovation) –

järk-järguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine;

Allikad: Joseph A. Schumpeter, Business Cycles, New York: McGraw-Hill, 1939; Chris Freeman, Technological Revolutions and Catching-Up: ICT and the NICs, raamatus: Jan Fagerberg, Bart Verspagen, Nick von Tunzelmann (toim), TheDynamics of Technology, Trade and Growth, Aldershot: Edward Elgar, 1994, 198-221

Innovatsioonide tüpoloogia

• uus toode/teenus (tooteinnovatsioon);

• muutused ettevõtete tootmisprotsessis (protsessiinnovatsioon);

• muudatused ettevõtte struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon);

• uuenduslike disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon).

Allikas: Euroopa innovatsiooniuuring Community Innovation Survey (CIS4), 2005, http://www.cordis.lu/innovation-smes/src/cis.htm

Innovatsiooni tajumine Eestis

• „Vanad inimesed rääkisid enne, et sõnajalg õitseb

jaaniööl. Kis siis sõnajala õie ää toob, see saab kõik

maailma õnned kätte. Sõnajala õie peab tooma

südaööl, ja nii kaugelt metsast, kus enam kukelaul ei

kosta. Kui nii ligidalt sõnajala õit otsitakse, kus veel

kukelaul kosta võib, siis ei saa õit kätte. Aga kaugel

metsas on kurjad vaimud ja need tulevad kohe

kallale.”

(Emilie Poom, Loviise Paaks, 1939, http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu2/30.html)

Innovatiivsuse mõõtmine

• T&A mõõdikud

– GERD / GDP

– BERD / GDP

• Patendid

• Kesk- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse osakaal– ekspordis

– lisandväärtuses

Euroopa innovatsiooniarengu edetabel 2004. aastal, hinnangud Eesti asetusele

Allikas: European Innovation Scoreboard 2004. Comparative Analysis of Innovation Perfomance, European Commission, 2004; Eesti asetusele hinnang intervjueeritutelt.

II. Majandusteooriad ja innovatsioon

Teadusartikleid, milliste pealkirjas “innovatsioon”

Jan Fagerberg, Innovation: A guide to the Literature, in: Jan Fagerberg, David C. Mowery, and Richard R. Nelson (eds), The Oxford Handbook of Innovation, Oxford University Press, 2004.

Innovatsiooniõpetlased majandusajaloos

http://www.othercanon.org/artikkel.asp?id=174

Majanduteooriad ja innovatsioon (1)

• Juhtimis- ja organisatsiooniteooriad

– Peter Drucker, Tom Kelley ja Jonathan Littman(IDEO), Teece (1997), Nelson (1991)

• Neoklassikaline majandusteooria (1950- )

– Solow, Arrow, Stiglitz

– tehnoloogiline areng ja innovatsioon kui süsteemivälised nähtused

– poliitikameetmed – turutõrgetest lähtuvalt

– lineaarne arusaam T&A&I seostest

Majanduteooriad ja innovatsioon (2)

• Uus kasvuteooria (New Growth Theory)

– Romer (1986), Lucas (1988)

– Tehnoloogiline ja inimkapital

– Tehnoloogiline areng ja innovatsion kui süsteemisisesed nähtused

• Evolutsioonilised teooriad (ca 1980 -)

– Nelson ja Winter (1982), Hodgson (1988), Lundvall(1988), Freeman (1987)

– Tehnoloogilise arengu ja innovatsiooni dünaamilisus

– Institutsionaalne raamistik ja innovatsioonisüsteemid

Kaks tõekuulutust (1)

"[What counts is] competition from the new commodity, thenew technology, the new source of supply, the new type oforganization... competition which... strikes not at the marginsof the profits and the outputs of the existing firms but at theirfoundations and their very lives." (Schumpeter)

Turg lisaks kui erinevate toodete/teenuste ja erinevate lahenduste testimise koht

Turg kui hinna määratlemise mehhanism

InnovatsioonikonkurentsTäiuslik konkurents (hinnakonkurents!)

Õppimine ja otsustamine ebakindlates tingimustes (Schumpeter, Keynes, Shackle)

Tasakaal täiusliku informatsiooni tingimustes

“Teine kaanon” (The Other Canon)Standardne kaanon

Erik S. Reinert, http://www.othercanon.org/


Käitav jõud: uued teadmised, mis tekitavad nõudluse kapitali järele

Kapital per se kui kapitalistliku mootori käivitaja

Teadmisi ja tehnoloogiat toodetakse ning see on erineval moel kaitstud

Tehnoloogia kui vaba kaup (manna from heaven)

Uuenduslikkus kui keskne liikumapanev jõud

Uuenduslikkus kui süsteemiväline muutuja

“Teine kaanon” (The Other Canon)

Standardne kaanon



Tasakaalu otsimine täpsuse ja olulisuse vahel

Väga täpne oma tulemustes(would rather be accurately wrong than approximately correct)

Üldistuse tase valitud lähtuvalt probleemist

Kõrge abstraktsiooni tase

Keskendumine muutuseleKeskendumine tasakaalule

Inimene kui innovator jatootja (A. Lincoln: Men are animals which not only work, but innovate)

Inimene kui tarbija (A. Smith: Men are animals which have learned to barter)

Metafoorid (kui üldse) bioloogiast

Metafoorid füüsikast


Standardne kaanon



Majandustegevused kvalitatiivselt väga erinevad

Majandustegevused on võrdsed, suhteline konkurentsieelis ning sellele keskendumine

Majandus on integreeritud ühiskonnaga

Majandus on suuresti sõltumatu ühiskonnast

Nii teooria kui poliitikasoovitused kontekstispetsiifilised

Teooria ja poliitikasoovitused kipuvad olema kontekstist sõltumatud (one medicine cures all)

Ajalugu on olulinePuudub kumulatiivsus ning ajalugu pole oluline


Standardne kaanon


III. Majandustegevuste kvalitatiivne erinevus

Loov hävitusprotsess

• tööstuse mutatsioon ... on see,

mis lakkamatult

revolutsioneerib majanduse

struktuuri seestpoolt,

lakkamatult vana hävitades

ning uut luues.

Loovhävitusprotsess on

kapitalismi kõige olulisem

iseloomujoon" (Schumpeter

1950, 83).

Allikas: Joseph A. Schumpeter, Capitalism, Socialism and Democracy. 3rd ed. New York, Evanston: Harper & Row, 1950, 83.

Tehnoloogilis-majanduslikud paradigmad

• Tehnoloogiline areng ei ole sihitu ega lineaarne, vaid

hüppeline (loominguline hävitusprotsess) ja kõrgema

tootlikkuse suunas liikuv (Schumpeter)

• Kondratjevi lained (Kondratjev – Schumpeter - Perez):

– 40-60 aastat

– Kahes suures etapis:

• Tehnoloogia kiire areng (1971-2000)

• Krahh (2000)

• Tehnoloogia levik ja uute otsing (kuni ca 2030)

Tehnoloogia elutsükkel:Tooted, tööstusharud, tootmissüsteemid

Kõrged kuludsuured riskid

tohutud ootused

Kõrge kasumvähenevad kulud ja riskid

Suured tootmis-mahud, hea kasum

Madal kasum-likkus, staatili-sedturud

AegAeg

Tehnoloogia Tehnoloogia ja turu kja turu küüpsuspsus

Idanemise Idanemise perioodperiood

Läbimurre

I faasI faas II faasII faas

Arendustöö, uued tootmissüsteemid

III faasIII faas

Potentsiaal ammendatud

IV faasIV faas

Radikaalne Radikaalne innovatsiooninnovatsioon

õlu

AI

VCR

RNAi

Slaidi autoriõigused kuuluvad Carlota Perezile. Vt ka Majandusministeeriumi ja PRAXISe seminari"Technological Revolutions and Techno-economic Paradigms as Framework for Designing Industrial Policy" (Tallinnas, 27 septembril 2002) salvestust www.praxis.ee/innovation/workshop

LONGLONG--TERM DEVELOPMENTTERM DEVELOPMENTLOOKS LIKELOOKS LIKE

THE RELENTLESS ADVANCE OF TECHNOLOGYTHE RELENTLESS ADVANCE OF TECHNOLOGY……

Technologicalprogress

Time40-60 years

……but progress takes place by overlapping surgesbut progress takes place by overlapping surgesSlaidi autoriõigused kuuluvad Carlota Perezile.

THE LIFE CYCLE OF A TECHNOLOGICAL REVOLUTION THE LIFE CYCLE OF A TECHNOLOGICAL REVOLUTION

TimeTime

Degree of Degree of technological technological

maturitymaturityand market and market saturationsaturation

Around half a century

Explosive growthof core products

Phase onePhase oneIRRUPTIONIRRUPTION

Full constellation Fast growth of

new infrastructure

Phase twoPhase twoFRENZYFRENZY

Fullexpansion

of innovationand market potential

Phase threePhase threeSYNERGYSYNERGY

Last new products and industries. Earlier onesapproaching maturity and market saturation

Phase fourPhase fourMATURITYMATURITY

Irruption, deployment and exhaustionIrruption, deployment and exhaustion

big-bang

Gestation period

nextbig-bang

Next TR

Slaidi autoriõigused kuuluvad Carlota Perezile.

1920-29FRENZY

RoaringTwenties

WorldWar II

1908Ford Model-T

1908-1920IRRUPTION

(USA)

Mass production

Earlydevelopmentoil and automobiles

TheBelleEpoque

Internet& Telecomsmania

1987-2001FRENZY

Rejuvenation of mass production

industriesBreakdown

of Soviet system

ICT Revolutionand stagflation

1971-87IRRUPTION

1971Intel

Micro-processor

Redeployment of mature industries

to Third World;Brasil, Korea “miracles”

,Social unrestViet Nam war

1960-74MATURITY

Early developmentTransistors; computers;analog instruments;numerical control

Post warGolden Age

1943-59SYNERGY

Two different phases in each period Two different phases in each period THE SUCCESION OF PARADIGMS IN THE TWENTIETH CENTURYTHE SUCCESION OF PARADIGMS IN THE TWENTIETH CENTURY

Crash1929

Bretton WoodsWelfare StateMarshall Plan

Dep

ress

ion

1930

’s a

nd W

WII

Collapses AsiaNasdaq collapse;

draining stock markets

Cor

pora

te s

cand

als

Rec

essi

on…

???

???

The Age of Information Technologyand Global Telecommunications

The Age of Steeland Heavy Engineering

The Age of Oil, Automobiles and Mass Production


The double nature of technological revolutionsThe double nature of technological revolutions

Change in techno economic paradigmChange in techno economic paradigm(New best practice (New best practice ““common sensecommon sense””))

A powerful cluster of new and dynamic technologies,

products and industries

Explosivegrowth

and structural change

An interrelated set of generic technologies and

organizational principles to upgrade mature industries

Quantumjump in

potential productivity

for all


Tehnoloogilised revolutsioonid

1971The Intel microprocessor is announced in Santa Clara, California

USA (spreading to Europe and Asia)

Age of information and telecommunications

FIFTH

1908First Model-T comes out of the Ford plant in Detroit, Michigan

USA (with Germany at first vying for world leadership), later spreading to Europe

Age of oil, the automobile and mass production

FOURTH

1875

The Carnegie Bessemer steel plant opens in Pittsburgh, Pennsylvania.

USA and Germany forging ahead and overtaking Britain

Age of steel, electricity and heavy engineering

THIRD

1829

Test of the ‘Rocket’steam engine for the Liverpool-Manchester railway

Britain (spreading to Continent and USA)

Age of steam and railways SECOND

1771Arkwright’s mill opens in CromfordBritainThe ‘Industrial

revolution’FIRST

Yearbig-bang initiating the revolution

Core country or countries

Popular name for the period

Techno-logical Revolution

Töötlev tööstus! (ja teadmistemahukad teenused)!

• Oskuste ja tehnoloogia kasutamisega – tööstusega –

kaasneb positiivne mastaabiefekt (tootmismahtude

kasvades tootmiskulud vähenevad).

• Põllumajandusele ja teenindusele ei ole see omane,

vastupidi – negatiivne või konstantne mastaabiefekt

• Põllumajanduse ja teeninduse sisendiks tehnoloogia!

• Mastaabiefekt + tehnoloogiate ristkasutus

= jõukus kõigil võrgustikus osalejatele

• Tehnoloogia levik = konkurentsieelise kadu

IV. Innovatsioonisüsteem

Delft, Holland, 1650’s: An Innovation System Based on Diversity

Erik S. Reinert

NAVY: MERCHANT MARINE

ART

INDUSTRYTextile employs glass lenses

Printing: copper for printing platesPottery: tiles for export

SCIENCE

Supply: canvas,linseed oil

Supply: newspecies fromafar to study

Supply: lenses+ brass for microscopes

Supply: lenses for camera obscuraDemand: luxury painting

Supply: lenses for brass for binoculars + maps

Innovatsioonisüsteem

• Rahvuslik innovatsioonisüsteem on

organisatsioonide (sh ettevõtete,

ülikoolide, valitsusasutuste) ja

nendevaheliste suhete süsteem, mille

raames toimub majanduslikult kasulike

teadmiste ja tehnoloogiate loomine,

levitamine ja rakendamine. Allikad: Chris Freeman, Technology and Economic Performance: Lessons from Japan, London: Pinter, 1987; Bengt-Åke Lundvall, National Innovation Systems: Towards a Theory of Innovation and Interactive Learning, London: Pinter, 1992; Richard Nelson, National Innovation Systems. A Comparative Analysis, New York/Oxford:Oxford University Press, 1993; OECD, Dynamising National Innovation Systems, 2002.

Allikas: Managing National Innovation Systems, OECD, Paris 1999, 23.

Uuenduste juurutamist takistavad tegurid

2

4

7

9

12

14

19

25

36

48

0 10 20 30 40 50 60

koostööpartnerite puudumine TA asutustehulgas

liiga suur rahvusvaheline konkurents

liiga suur kodumaine konkurents

koostööpartnerite puudumine ettevõtetehulgas

liiga suur risk

muu

ebakindel nõudlus uuenduslikekaupade/teenuste järgi

liiga kulukas

kvalifitseeritud tööjõu nappus

rahastamisallikate nappus

%

Ettevõtjate poolt enim hinnatud meetmed

0

5

10

15

20

25

30

35

Koo

litus

(tood

e/te

enus

)

Ris

kika

pita

l(to

ode/

teen

us)

Ette

võte

teja

harid

usas

utus

teva

helin

eko

ostö

öU

utel

etu

rgud

ele

sise

nem

ine

(turu

ndus

)

Uut

ese

adm

ete

soet

amin

e(p

rots

ess)

Nõu

stam

iste

enus

ärip

laan

ide

välja

tööt

amis

eks

Har

idus

asut

uste

prak

tikas

üste

emid

(org

anis

atsi

oon)

Hoo

nete

uuen

dam

ine/

uute

hoon

ete

soet

amin

e(p

rots

ess)

Info

tehn

oloo

gia

kasu

tuse

levõ

tt(to

ode/

teen

us)

Tehn

ilise

infr

astr

uktu

uri

para

ndam

ine/

loom

ine

Ette

võte

teja

harid

usas

utus

teva

helin

eko

ostö

öIn

fote

hnol

oogi

aka

sutu

sele

võtt

(pro

tses

s)N

õust

amin

ete

adm

iste

pate

ntee

rimis

eks

jaEt

tevõ

tete

ja T

Aas

utus

teva

helin

eko

ostö

ö

Koo

litus

(pro

tses

s)

%

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

4,5

Jah, soovime oma ettevõttele (% vastanutest) Riik peaks toetama (hinne 1- ei, kindlasti mitte ... 5- jah, kindlasti)

Edasist lugemist

Lugemist (1!)

• Jan Fagerberg, Innovation: A guide to the Literature, in:

Jan Fagerberg, David C. Mowery, and Richard R. Nelson

(eds), The Oxford Handbook of Innovation, Oxford

University Press, 2004.

• Tarmo Kalvet, Rainer Kattel, Kaspar Küünarpuu, Daniel

Vaarik, Katrin Rahu, Evelin Ojamets, Innovatsioon ja

Eesti arvamusliidrid, Eeluuring riikliku

innovatsiooniteadlikkuse programmi sihtrühmade

relevantsete vajaduste leidmiseks, 2005,

http://www.praxis.ee/data/EAS_innovatsiooniteadlikkus

_PRAXIS_HillKnowlton_310305.pdf

Lugemist (2)

• Erik S. Reinert, „Riigi roll majanduskasvus“,

Teadmistepõhine riik ja majandus, Riigikantselei,

2004.

• Erik S. Reinert, The Role of the State in Economic

Growth, Journal of Economic Studies, vol. 26, 4/5,

268-326, 1999.

• Carlota Perez, Technological Revolutions and Financial

Capital. The Dynamics of Bubbles and Golden Ages,

Cheltenham - Northampton, MA, Edward Elgar

Publishers, 2002.

Lugemist (3)

• Anne Jürgenson, Tarmo Kalvet, Rainer Kattel,

Ettevõtluse toetusmeetmed Riigieelarve Strateegias

2007-2013, Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS,

2005.

• Rainer Kattel ja Tarmo Kalvet, Teadmistepõhine

majandus ning info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogiaalane kõrgharidus: hetkeolukord ning

väljakutsed kõrgharidussüsteemile aastani 2008,

PRAXIS, ilmumas 2005.

• Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet, Made in

Estonia, Tartu, 2005, www.praxis.ee/MiE

Lugemist (4)

• Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet,

Teadmistepõhine Eesti 2010: kontekst ja

poliitikasoovitused, Riigikogu Toimetised, 2004, No

10, pp. 31-38.

• Marek Tiits, Rainer Kattel, Tarmo Kalvet, Rein Kaarli,

Eesti majanduse konkurentsivõime ja

tulevikuväljavaated, Tallinn: TAN, 2003.

• Tarmo Kalvet and Rainer Kattel, Majandusareng,

innovatsioon ja tehnoloogilis-majanduslik

paradigma: väljakutse Kesk- ja Ida-Euroopa

riikidele, Riigikogu Toimetised, 2002, No 5, pp. 142-

148.

Suur tänu!

Tarmo Kalvet

Poliitikauuringute Keskus PRAXIS

[email protected]

majandusareng ja innovatsioon - · pdf fileand interpreting technological innovation data,...

Documents