maailma rahvastik

Download Maailma Rahvastik

Post on 16-Jun-2015

13.638 views

Category:

Business

0 download

Embed Size (px)

TRANSCRIPT

  • 1. Maailma rahvastik Selle muutused Meeli Loite Sonn Gustav Adolfi Gmnaasium 2007 aasta

2. Maailma rahvaarv

  • Maailma rahvaarv suureneb jrgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile,
  • Maailma rahvaarv kasvab 50 aasta jooksul 9 miljardini
  • 21.03.2001 Maailma rahvaarv suureneb jrgneva 50 aasta jooksul 6,1 miljardilt 9,3 miljardile, ennustas RO raport. Suurim kasv toimub Aafrikas ja Aasias ning seda vaatamata tohutule livule, mida AIDS seal vtab.

3. Rahvaarv kasvab vaatamata AIDSi hvitustle

  • Tenoliselt saab rahvaarvu kasvust ks suurimaid probleeme jrgmise 50 aasta jooksul, tles Paul Hewitt Washingtoni rahvusvaheliste uuringute keskusest.
  • Aastaks 2050 kolmekordistub 48 vaeseima riigi rahvaarv. Peamiselt Sahaarast luna poole jvas Aafrikas kasvab rahvaarv 658 miljonilt 1,8 miljardile. RO raporti jrgi suureneb rahvaarv vaatamata tsiasjale, et AIDS teeb Aafrika rahvastiku seas tsist hvitustd.

4. Maailma rahvaarv kasvab, samas 39-s riigis vheneb

  • Ilma AIDSita oleks rahvaarv 300 miljoni vrra suurem, tles Joseph Chamie RO rahvastikuosakonnast New Yorkis. Chamie tles ajakirjaleLancet , et 50 aasta prast on maailma rahvastik mrkimisvrselt suurem, oluliselt vanem, rohkem koondunud arengumaadesse, rohkem linnastunud ning etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisem kui praegu.
  • Raporti jrgi vheneb rahvaarv 39 riigis, sealhulgas Jaapanis, Saksamaal, Itaalias, Ungaris ja Venemaal.

5. Kasvu tagajrjed

  • Teadlaste snul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel vivad olla tsised tagajrjed rahva tervisele.
  • Meie planeedi loodusvarad kuluvad ha kasvavas tempos ning nii vibki inimkond lhitulevikus silmitsi seista valikuga hvingu vi uue kodu leidmise vahel.

6. Veel.....

  • aastaks 2050. elab 50 maailma vaesemas riigis kokku kuni 1,7 miljardit inimest, nende maade rahvaarv kolmekordistub vaid mnekmne aastaga. Tna tunnistavad eri maailmajagude elanikud, et talluvad ksteisel varvastel. Oleme harjunud mttega, et meid elab Maal liiga palju.

7. Mndi teine klg

  • Igal mndil on aga kaks klge.Kolmanda maailma riikide plahvatusohtliku inimarvu krval on oluliselt suurem mure rahvastiku kahanemine enamikes riikides. Kui Nigeeria pealinn Lagos kasvab lhimalhitulevikus silmitsi seista valikuga hvingu vi uue kodu leidmise vahel.Mdunud aasta 15. aastaga kuni 10 miljonit, siis Euroopa ning Aasia linnades on olukord vastupidine.Kui 1972 sndi maailmas keskmiselt 6 last naise kohta, siis tna on maailma keskmine langenud 2,9-ni ning kui demograafe uskuda, langeb arv veelgi. 2050. aastaks on maailma rahvaarv kasvanud 6,4 miljardilt 9 miljardini, kuid sajandi teisel poolel demograafiline situatsioon muutub ja rkima hakatakse uuest fenomenist, depopulatsioonist .

8. Hrenev Euroopa

  • Et hiskond end uuendaks, peaks iga naine snnitama keskeltlbi 2,1 last. Kuid RO raportist nhtub, et sndivus Euroopas on juba aastakmneid hmmastavalt madal. 1,8 lapsega naise kohta on IirimaajaPrantsusmaa Euroopa esireas, mujal on lood tsisemad. Saksamaa reiting on 1,4 last naise kohta, jrgnevad Itaalia ja Hispaania 1,2 lapsega. Ida-Euroopas vaevleb sndimus hoopis valulikes krampides. Berliini Arengu ja Demograafia instituudi direktori Reiner Klingholzi snul on enamik Ida-Euroopa maadest juba praegu vga hredad. Situatsiooni Venemaal on president Putin ristinud rahvuskriisiks, kuna sealne inimdefitisiit (rahvastiku vhenemine aasta jooksul on tusnud 750 000 inimeseni; Lne-Euroopa inimdefitsiit tuseb koguni 3 miljoni inimeseni aastas.

9. Mida peaksime jreldama

  • Reiner Klingholzi snul pole midagi srast nhtud prast Kolmekmneaastast sda (1618 1648). Kui RO ennustus peab paika, kaotab Euroopa jrgneva 40 aasta jooksul umbes 83 miljonit elanikku. Jaapan on krge arengutasemega heaoluriik, mille keskmine eluiga on 81,7 aastat, krgeim maailmas. Kuid Jaapanis on aastaks 2025 iga 9. inimene 80-aastane vi veelgi vanem, siingi toimub peatselt leminek positiivselt iibelt negatiivsele. Sndivus on Jaapanis praegu 1,3 last naise kohta ja vastavalt RO raportile kaotab rahvaarv terve veerandi. Hiina 1970. a. iibe uhke nit 5,8 on tnaseks kahanenud 1,8ni ja varsti koguni 1,3ni. Vastavalt Washingtoni Instituudi strateegiasuhete ppetooli thelepanekule vananeb Hiina rahvas he plvkonnaga samapalju kui Euroopa oma viimase 100 aastaga, aastaks 2050 on uhke impeerium kaotanud kuni 30% igast plvkonnast. Suur langus hendab kogu Aasiat, inimread vhenevad Hong Kongis, Taiwanis, Koreas, Sri Lankal, Tais, Birmas ning Austraalias.

10. Erandeid Euroopas ja mujal

  • Positiivseteks eranditeks on Kosovo, Albaania, Mongoolia, Pakistan ja Filipiinid. Noodes riikides on sndivus tusuteel. RO jrgi kahekordistub ka Lhis-Ida 326-miljoniline rahvaarv. Sealne sndivuse rekord kuulub Jeemenile, kus naine snnitab keskmiselt 7,2 last. Jrgmised on Palestiina territooriumid 5,9 ja Saudi-Araabia 5,7 lapsega. Kuigi enamus Lhis-Ida ja Phja-Aafrika territooriumist on nnistatud rohke lastearvuga, elavad Tuneesia, Liibanon ja Iraan negatiivse iibe piiril. Aafrikas jb aga sndivus vaatamata epideemiaile ning nljahdadele krgele tasemele.

11. Depopulatsiooni tagajrjed

  • Ameeriklane Ben Wattenberg kirjutab oma artiklisHow the New Demography of Depopulation Will Shape Our Future , et isegi keskaja Must Surm ei teinud srast laastutd kui praegune depopulatsioon. Millest see tuleneb? Wattenberg arvab, et see on seotud linnade titumise, ruraalpiirkondade hvimise ning laste krge surevusega. Aastaks 2007 elab pool maailma elanikkonnast linnades.

12. Mjutavaid tagajrgi

  • Mjutavaid tegureid on veelgi. Kolmanda maailma areng on kaasanud kodus lapsi kantseldavad emad avalikku ellu, haridus on andnud neile uue, laiema silmaringi. Tnaseks on lahutuste ja abortide ssteem lihtsustunud, abiellutakse vhem. Ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine on tusnud viimase kmne aastaga RO andmeil kuni 62%. Niteks Venemaal piirab rahva arengut alkoholism ja narkootikumid, Indias on ohtralt levinud AIDS. Mehe viljakusele on oma pitseri pannud saaste ja industriaalmrgid. Ning Euroopas ja Ameerikas on sotsiaalne heaolu ning majanduslikud eelistused demoraliseerinud noori nii, et soojatkaminekannatab.Kapitalism on parim ennetusmeetod , mrgib Wattemberg irooniliselt oma raamatus.

13. Tulevik on tume

  • Vrreldes Euroopas ning Aasias toimuvaga on Ameerika rahvaarv sna stabiilne. Arvestades sealset immigratsioonipoliitikat, on hendriigid ilmselt ainus lneriik, kuhu meie probleemid ei ulatu. Kui Euroopa kaotab jrjest enam vajalikku inimmassi, siis USA on aastaks 2050 juurde vitnud 100 miljonit! Muidugi ei thenda see, et ameeriklasi hdad ei tta. Ka sealne tjuline elanikkond vananeb ning toob endaga kaasa pingeid rahvuste ning rasside vahel. Ameerika n. eeskujulik multikulturism vtab uue suuna, vhemuste ridadesse asuvad mustade krvale samahsti ka valged ja rassism hakkab Ameerikast eemale peletama. htlasi ronivad peamiste kommertspartnerite Euroopa ning Jaapani siseprobleemid sna krmelt ka USAsse.

14. tagajrgi

  • Homses Euroopas on oskusttajate defitsiit ksikes pidevalt miinuses vireleva pensionifondiga. Hiinas on asi hullem, sealne he lapse nue on teinud kahjuliku kannaprde. Kui arvestada, et iga inimene saab he lapse, saame tuletada lihtreegli 4-2-1. See thendab, et tulevikus peab inimene ksi hoolitsema oma he lapse, kahe vanema ja nelja vanavanema eest.Hiina saab vanaks enne kui juab oma vastse avanemise tttu rikastuda.
  • Ideaalis laheneb olukord siis, kui luna lerahvastatud aladelt kolib tasakaalustav mass le phja, kus ootavad tkohad.Arvestades eurooplaste ja jaapanlaste mitte eritientusiastlikku suhtumist sisserndajatesse, lheks lahenduse leidmiseks pikki aastaid.

15. Aafrika Eestisse

  • Depopulatsiooniga seonduvad mured ti Eestis pevavalgele juba 1999. aastal Eesti erakondade rahvastikupoliitiliste seisukohtade debatt.Toona leiti, et Eestis on siiani snastamata rahvastikupoliitika tagajrjed.

16. Eesti

  • Eestis on siiani (!) kombeks viidata teistele leminekumajandusega riikidele ning elda, et kll snnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihiprane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib nidata.Sndimata on jnud le 50 000 lapse, abiellujate arv on langemas. Keskmine eluiga on jtkuvalt lhike. Kuigi nende protsesside phjuste teaduslik svaanals puudub, vib phjuseks tuuaEesti snastamata rahvastikupoliitika ning vljattamata rahvastikuprogrammi. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja vimutasandite tegevus on mratlemata ja omavahel koordineerimata. Leigelt suhtutakse meil RO ning Euroopa Nukogu rahvastikupoliitilistesse soovitustesse, spetsialistide infot teadvustatakse ebapiisavalt. Eesti teaduspoliitika prioriteetide hulgas puudub depopulatsiooniga seonduv.

17. Eesti

  • Kui empiiriliselt hinnata, siis mida vaesem riik, seda krgem iive. Kuid vaesuse kaudu me ju iivet tsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terved lapsed. Eestisse snnib ikka neljandiku jagu vhem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti lapsed ja lapselapsed hakkavad vanemate, st. meie heaks td rgama. Kuid lppeks on ikkasuund vljasuremisele. Juba Nukogude Liidu vitis tuntud demograaf , Georgetowni likooli professor Murray Feshbach, et The Estonians are going out of business : enne oma surma leiame end vanadekodu-riigist. Depopulatsioonist vljapsu otsiv hiskond on sunnitud rahvastikupoliitiliste otsustega tegelema kigil tasanditel ja kogu aeg.

18. Eesti