On saanud tradit-siooniks, et Keilas tähistatakse Ees-

ti Vabariigi aastapäeva 23. veebruaril kontsertaktusega kultuurikeskuses ja enne aktust kohtub linnapea rep-resseeritutega. Nii oli ka seekord. Südamlikust koos-viibimisest võttis osa ka Eesti Vabariigi eakaaslane, 99-aastane Eduard Kuus-kor.

Aktus algas Eesti hüm-niga, kus eeslauljateks olid Sille Krooni laulustuudio ja rahvamuusikaansambli Möllav Meri lauljad. Pidu-päeva kõne pidas linnapea

Enno Fels. Kõne lõpuks tänas Enno Fels Keila lin-na tänukirjaga Krasnojars-ki krai Eesti Kultuuriseltsi juhti Vera Oinetsi tähelepa-nuväärse töö eest Peterbu-ri arhiivides, uurimisasu-tustes ja raamatukogudes leidmaks Martin Lutherile 1862. aastal püstitatud ja 1949. aastal purustatud mälestusmärgi sünnilugu. Reformatsiooni 500. juube-liaastal on eriti kohane lei-da uusi fakte Kumna teeristi püstitatud usureformaatori monumendi loosse.

Traditsiooniks on saanud seegi, et aastapäevaaktu-sel antakse üle Keila linna kultuuripreemiad. Täna-

vusi kandidaate ja laureaa-te tutvustas linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees, kultuuripreemia komisjo-ni tööd juhtinud Erki Fels. Kultuuripreemia saajaid õnnitles linnavolikogu esi-mees Tanel Mõistus.

Tänavu pälvisid Keila lin-na kultuuripreemia Sille

Apri, kes suure pühendu-musega õpetab lapsi muu-sikat armastama, ja Pille Karras rahvamuusika hoid-mise ja väärtustamise eest. Sille Apri tõi kontsertaktu-sele oma laulustuudio. Pille Karras ei saanud kahjuks aktusest osa võtta ja andis oma autogrammi linna au-

raamatusse juba varem.Veel esinesid aktusel Kei-

la rahvatantsijad – sega-rühm Pillerkaar ja naisrühm Koidula. Meeleolukaid pil-lilugusid esitas Keila val-la Lahepere Kultuuriselt-si rahvamuusikaansambel Möllav Meri.

Keila nädalalehtReede, 03.03.2017

nr 9 (436)

uudised

uudis

lk 2

uudis

uudis

Järjekindel tegevus tõi Eksporditoe auhinna.

Janek Laev

tegijad

lk 4

Keila JK esindusmees-kond alustab liigamänge.

Jalgpallurite avamatš

Ajalooline leid kirikus

lk 2

FOTOD: VALDUR VACHT JA AIVO TAMM

Harju Elekter pälvis tunnustuse

112.

lk 2

Kiriku pööningult leiti puidust epitaaf.

keila leht LEHT@KEILA.EE

Iseseisvuspäeva eel oli kultuurikeskus piduehtes nii seest kui väljast. Valgus- installatsiooni abil värvus hoone õhtu- pimeduse saabudes sinimustvalgeks.

Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus

Piduehtes kultuurikeskus

Vabariigi aastapäeva eelõhtul andis president Janek Laevale ühtse tunnustusavaldusena üle Punase Risti III järgu teenetemärgi – ühtse hä-daabinumbri mahuka reformi läbiviimise eest. 2006. aastast on tal juba Punase Risti IV järgu teenetemärk.

Janek on läbi-lõhki Keila poiss, kuigi elab juba mõnda aega Laulas-maal, vanemate suvekodust ehitatud majas. Keilast käib ta ikkagi pea iga päev läbi – vanemaid vaatamas. Päästjaks sai Janek 1990. aasta sep-tembris. Pärast Polütehnikumis arvutite hoolduse ja remondi eriala lõ-petamist töötas ta mõne kuu Harju Elektris ja läks siis vastloodud Keila komandosse tuletõrjujaks-päästjaks. Erialasele tööle minekut takistas detail, et arvuteid tol ajal suurt polnudki.

Tuletõrjuja töö kõrvalt käis Janek Väike-Maarja Päästekoolis, oli I lennu vanem. Tegi karjääri, oli päästetööde juht, juhtis teisigi üksusi. Kui ta 1998. aastal kutsuti käivitama Harjumaa Häirekeskust ja numb-rit 112, oli igas maakonnas oma häirekeskus. Süsteemi loomist alustas ta aastal 2000, kui hakati maakondlikke häirekeskusi koondama nelja regionaalsesse keskusesse. 2005. aastast sai ta uue ülesande – hakata juhtima ühtset häirekeskust Päästeameti alluvuses. Alates 2012. aas-tast, seega viimased viis aastat on Janek olnud üleriigilise häirekeskuse peadirektor. Haridusenõude täitmiseks läbis ta Sisekaitseakadeemia si-sejulgeoleku magistriõpingud ja õppis lisaks veel EBS-is. Veebruariga lõpeb Janeki tööleping Häirekeskuse peadirektori ametis. Janek ei tea veel, mis temast edasi saab: „Väljakutsed ootavad. Küllap ma sisejulge-oleku teemal tegutsema hakkan,“ arvab ta. Samas tunnistab, et emot-sioonid on segased. „Üks ajajärk on läbi. See on vist sama tunne, mida tunneb lapsevanem, kui laps on suureks kasvanud ja hakkab elama oma elu. Suur töö on tehtud, vabariigi president on seda märganud ja mind tunnustanud. Olen tänulik. Ja ka uhke, sest on õnnestunud tööle panna keeruline ja elutähtis süsteem, mis töötab tõrgeteta – 24/7. „Minu moto on, et ametkond peab olema näoga inimese poole ja nägema teenust läbi inimese. Niipea, kui asutus hakkab toimima ametkondlikes huvides, kaotame inimesele suunatud näo,“ kirjeldab Janek oma kreedot.

Eraelust tal suurt rääkida pole. „Isiklik elu on minimaalne. Käin kodus peamiselt magamas. Pole aega peretki luua olnud. Olen tegutsenud põ-himõttel, et kui midagi teed, tee seda nii, et sellest oleks kasu nendele, kelle jaoks sa seda teed,“ räägib Janek, kes peab ennast ülesehitaja, arendaja tüübiks.

Ühe töövälise ja sügava huvi on Janek siiski endas säilitanud – aja-loo. Lemmikteemad on keskaeg, muinasaeg, ka sõjaajalugu. Kodusena tunneb ta end ka numismaatikas ja vanade raamatute maailmas. Sport – kooliaegne harrastus on jäänud minevikku, kuigi ta oli toona lootust-andev jalgpallur. Palju ei puudunud, et oleks ka siiani teada-tuntud „Lõ-vide“ meeskonda pääsenud. „Puberteet tuli peale. Mart Poomile sain värava siiski löödud,“ naerab Janek. Ja jutt läheb taas tööle, millele Janek on üdini pühendunud. „Päästjaks olemine on õpetanud, mida tä-hendab elule oht, risk, turvalisus ja mida elu hoidmiseks teha annab. Teise inimese päästmine on väga üllas tegu,“ mõtiskleb Janek.

Reede, 03.03.2017 • Nr 9 (436)2

väljaandja: sa keila lehtKeskväljak 11leht@keila.eetel 658 8569

K e i l a n ä d a l a l e h t

vastutav väljaandja:agu veetammküljendaja:IMBI KROMANOV

korrektor:anne siniveerreklaami- ja levikorraldaja:küllike zukker

trükk: Printall Kojukanne: as express post tel 617 7717 uudised facebookis: www.facebook.com/keilalinn

Nädal piltides

Vastlapäeval oli Keilas sooja 6 kraadi ja liugu said lasta vaid vä-hesed. Vastlakukleid jagus aga kõigile. Gnoomi kondiitrid Koidula Sippol ja Raili Kolk valmistasid neid vastlapäevaks üle 1500. Muide, Rootsis valmistati neid tänavu kokku üle 5 miljoni. Meil veel arenguruumi on.

Ülesõidu tn 5 asuvas endises saunamajas algas kapitaalremont. Kaua tühjana seisnud hoonesse tuleb omaniku kinnitusel väike lihatööstus ja pole võimatu, et ka armeenia restoran. Vanemad inimesed, kes veel sauna mäletavad, saavad siis kunagises fua-jees šaslõkki süüa, leiliruum sobib rohkem köögi jaoks.

Kuna Keila Koolis oli eelmisel nädalal vaheaeg, võttis Lätte kool üle iseseisvuspäeva rongkäigu tava. Läbi Keskpargi ja üle Keskväljaku kulgenud õpilasterivi tervitasid juhuslikud möödu-jad, kultuurikeskuse töötajad ja üks kodunt jalga lasknud koer. Päevakohase kõne pidas lapsevanem Lauri Vahtre.

Uudised

FOTOD: VALDUR VACHT

valdur vachtvvacht@keila.ee

uudis

Harju Elektri kontsern on olnud edukas uute turgude leidmisel.

FOTO: VALDUR VACHT

Harju Elekter pälvis eksporditeo

Alates 2014. aastast annab KredEx Krediidikindlustus üle eksporditeo auhinda, millega tunnustab Eesti ettevõtteid või tööstusharusid, mis säili-tavad ja kasvatavad ekspordi-mahte ning on olnud edukad uute turgude leidmisel.

Tänavu pälvis eksporditeo auhinna AS Harju Elekter, mille üleandmise tseremoonia toimus eile Keilas. Auhinna

tegija

Janek Laevkuu konsolideeritud puhaska-sum oli 3,22 (2015: 3,18) mil-jonit eurot.

Kontsern on aasta jooksul in-vesteerinud materiaalsesse põ-hivarasse ja kinnisvarasse kok-ku 4,6 (2015: 2,3) miljonit eurot, millest 3 miljonit eurot investeeriti kontserni Allika Tööstusküla tootmishoonete arendamisse.

uudis

Leitud vappepitaaf pärineb 17.–18. sajandist.

KEILA LEHT LEHT@KEILA.EE

Kiriku pööningult leiti unikaalne

Leidja au kuulub Miikaeli ko-guduse õpetajale Marek Root-sile, kes avastas üsna viletsas seisus vappepitaafi kiriku pöö-ningult möödunud suvel. Ta näitas seda konservaator Hilk-ka Hiopile, kes viis vapi Eesti Kunstiakadeemia muinsus-kaitse ja konserveerimisosa-konda. Nüüd on vapp kirikus tagasi, samuti väike materjal vapi võimaliku ajaloo kohta, kus kirjutatakse järgmist:

„Kuna taustinformatsioon antud vapi kohta puudus, võe-ti ühendust Tallinna Linna-muuseumi heraldikaspetsia-listi Ando Pajusega, kes omakorda konsulteeris ajaloo-laste Sulev Mäeväli ning Pia Ehasaluga.

Vappepitaafe ja nende pärit-olu ning ka hilisemat saatust

20. sajandil just väljaspool Tal-linna kirikuid on väga vähe uu-ritud. Väidetavalt ei ole Keila kirikust leitu puhul tegemist ühegi tuntud baltisaksa sugu-võsa vapiga ja selline vapp ei ole siinsetel aladel varem tun-tud. Vapi omanik ei kuulunud kohalikesse rüütelkondadesse immatrikuleeritud aadli hulka, kui tegemist ei ole just väga ammu välja surnud ja väga vähe

andis Harju Elekter juhatuse esimehele Andres Allikmäele üle KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla.

Väljastpoolt Eestit teenitud müügitulu moodustas Harju Elektri kontsernil 2016. aastal 78,1% (2015: 76,6%). Kontser-ni ettevõtteid on suutnud oma müügimahtusid Soome turule kasvatada, mille tulemusel kas-

vas Soome turu osakaal kont-serni müügitulus 67%-ni (2015: 64,1%). Kontsern jätkas aktiivset tööd Rootsi-suunali-ses tegevuses nii müügi kui ka tootearenduse vallas.

2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli kontsernil 61,2 (2015: 60,7) miljonit eurot ning ärikasum 3,2 (2015: 3,3) miljonit eurot. 2016. aasta 12

KEILA LEHT LEHT@KEILA.EE

tuntud suguvõsaga. Tõenäoli-selt on baltisaksa aadlik abiel-lunud mujalt Euroopast pärit naisega ning vapp kuulub naise suguvõsale. Kuna selle suguvõ-sa esindajaid siin rohkem ei ol-nud, jäi vapp unustusse ning sattus nii Keila kiriku pöönin-gule.

Vappepitaaf dateeriti 17.-18. sajandisse, kuid kuna vapil puuduvad klassitsistlikud joo-

ned, siis pärineb ta tõenäoliselt varasemast perioodist kui 18. saj viimane veerand. Vapi kiiver on hävinud, kilbil on helehallil/punasel taustal näha kolm kuuske loomulikes värvides. Sarnane vapp on Ando Pajuse väitel Tiroolis Austrias Bizau külal, väga lähedane sellele on ka Rautte asula vapp, mis asub samuti Tiroolis. Perekonnavap-pide puhul võib uurida, kas Keila kandis on elanud isikuid nimedega Tanne, Tannen, Tan-nenbaum või ka Wald, Walden, Walder. Perekonnavapina leidis Ando Pajus ühe peaaegu täpse vaste – kolm rohelist kuuske hõbedasel/punasel kilbil – pe-rekond Holzerile kuuluv vapp. Samas mainib Pajus, et tege-mist võib olla ka juhusliku kok-kulangevusega – Holzerid on suguvõsa Šveitsis, Wallise kan-tonis 20. sajandil.“

auhinna

vapp

Praegu käivitunud haldusre-formiga seoses tuleb kõige-pealt meelde üks teine hal-dusreform, mis nõukogude võimu kinnistamisel pärast sõda üritas kogu vana elukor-raldust segamini paisata ja tollase suure kodumaa järgi uueks muuta. Eesti Wabariik, mis enne sõda koosnes 11 maa-konnast, jagati ühtäkki 40 ra-jooniks, mis omakorda jaotati kolme oblasti – Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel. Õnneks leidus kõrgemal pool ka mõistusega määrajaid, kes üsna peagi said aru, et oli liiale mindud: üsna kähku kaotati meile võõraks jäänud oblastid ja ametlikult hakkas kehtima 39 maarajoo-ni, kus igaühes üritati hakata oma keskust arendama. Jälle-gi õnneks jäi suurem osa nen-dest plaanidest vaid paberile, sest niiviisi kunstlikult loodud rajoonid polnud elujõulised ja neid hakati sedamaid jäl-le liitma. See protsess kestis aastaid, kuni jõuti jällegi üsna lähedale ajaloolisele jaotusele, välja arvatud paratamatud ja tarvilikuks osutunud muutu-sed – Petserimaast tuli Moskva poolt tehtud piiride õgvenda-mise tõttu loobuda, geograafi-liselt pikaks venitatud Virumaa kaheks jagada, eraldi saarel

Arvamus 3Reede, 03.03.2017• Nr 9 (436)

Meie elukorraldust jälgides tuleb vahel tunne, et põlvkondade vahetudes on mõned ajaloo õppetunnid riigijuhtidel ja otsustajatel mööda külge maha jooksnud.

FOTOd: ERAKOGU

arvamus

ERIK TOHVRI KIRJANIK

asuv Hiiumaa omaette maa-konnaks tunnistada ja naabe-ralade arvel luua juurde veel kolm maakonda – Jõgevamaa, Põlvamaa ja Raplamaa. Pärast suuri pööramisi tundus kõik jälle mõistlik olevat, kampaa-nia korras tehtu oli tagasi pöö-ratud ja Eesti taasiseseisvus kõigiti normaalse administra-tiivse jaotusega riigina, milles oli 15 maakonda.

Nüüd, kakskümmend viis aastat hiljem, on jällegi val-landunud lausa hüsteeriline kampaania, jälle uus haldus-reform, milles nähakse mingit imevõimet kõik seni viltuläinu üheainsa liigutusega paika panna. Niisuguse pealesunni-tud reformi negatiivsed taga-järjed ja tarbetud lisakulud on hoopiski kõrvale jäetud, neist ei räägita ja tegutsetakse põ-himõttel, et kõigepealt tuleb kõik vana segamini lüüa, küllap siis on aega sõklaid ja terakesi eraldama hakata. Millist aega, vaeva ja raha niisugune asja-de paikapanek nõuab, seda ei taha ega oska keegi nimetada. Lugu tuletab meelde kunagi kuuldud idamaist vagajuttu lollist kuningast, kes olevat nõudnud, et kogu tema sõja-vägi peab koosnema täpselt ühepikkustest võitlejatest. Ning kui talle seletati, et see pole võimalik, sai kuningas ti-gedaks ja käratas: mõõgad on

Säästkem meie väikelinnuteil olemas, ei oska pikematelt juppi maha võtta või?

Hea küll, jätkem rumalad naljad ja rääkigem parem sel-lest, mis Eestimaal toimuma hakkab. Uutest maakaartidest pole mõtet juttu teha, see on kaarditegijate teenistus, ja seda saavad nad kindlasti pi-kalt nautida, sest esialgu kokku lepitud piirid hakkavad alatasa muutuma, vähemalt esimesel kümnel aastal. Hullem on see, et nii vallad, külad kui ka väike-linnad on kõik segatud üheks supiks, mille osistel puudub isegi korralik eestikeelne nimi – enam pole see linn, küla, alev ega vald. Mis ta siis on – kas jälle rajoon nagu nõukaajal? Mida ütlevad keeleteadlased? Sajad külanimed muudetakse, ka sildimaalijatel pole tööpuu-dust karta. Minul on kõige roh-kem kahju aga meie kaunitest ja omanäolistest väikelinna-dest, mis niiviisi keedetud supi sees tikuvad ära lagunema ja laostuma. Linn kui tihedama asustusega asum toob juba mitmesuguste maksude näol paratamatult rohkem tulu sisse, mida seni kulutati selle konkreetselt piiritletud asula järjekindlaks korrastamiseks, aga nüüd ilmselt hakatakse sel-lega tasandama palju suurema territooriumi ebakohti! Kuida-gi ei saa väita, et niisugune pealesunnitud haldusreform, mida nüüd juba häbenemata sundliitmiseks nimetatakse, ei avalda mõju meie väikelinna-de heakorrale, kui kogu raha ühte ja paraku põhjatusse ra-

hakotti kogutakse. Millegipä-rast viirastub mulle siinjuures ühel Tõrva väikelinna tänaval nähtud üleni lillesülemites vana hobuvanker kui tunnis-tus, et inimesed on oma linna patrioodid ja tahavad seda kaunimaks muuta. Kogu Ees-timaa ongi taas iseseisvana võrratult paremaks ja kauni-maks muutunud, ja kõigiti po-sitiivne kolkapatriotism män-gib selles vaieldamatult oma osa. Ei ole midagi halba selles, kui tahetakse oma maja või aeda naabri omast ilusamaks muuta, oma küla naaberkülast korralikumana hoida, rääki-mata veel väikelinnadest, mis kohati on tõelisteks Eestimaa pärliteks kujunenud.

Olen elanud paraja suuru-sega, kümne tuhande elaniku-ga Keila linnas üle neljakümne aasta ja näinud, kuidas tänu linnajuhtide järjekindlatele püüdlustele ja suunamisele on meie linn aina kaasaegse-maks, inimsõbralikumaks ja kodusemaks muutunud. Olen kaasa tegutsenud Harju KEK-i muutmisel kõigiti kaasaeg-seks, territoriaalselt piiratud tööstuspargiks, näinud Kei-la linna tööstuste sihikindlat koondamist eraldatud rajooni, elamumajanduse ja kauban-dusettevõtete proportsionaal-set arendamist, aga ka linna kõikide kommunaalsete teh-novõrkude tänapäeva parima-le tasemele viimist. Meie linna haljastust võiks tuua eeskujuks ükskõik millisele asumile ning Keila uuele komplekssele koo-

lihoonele ei leidu kogu riigis võrdset. Meil on suurepärane spordihoone ujula ja spordi-saaliga, kus saab läbi viia ka rahvusvahelisi võistlusi, kõrge taraga ümbritsetud jalgpalli-väljakute kompleks, neist üks tehismuruga, ja kilomeetrite pikkune ideaalselt sileda as-faltkattega mägine metsarada rulluisutajatele ja jalgratturite-le. Meil on Jõepark, mis nüüd on nõukaperioodi võsast välja kooritud rahulik ja looduskau-nis puhkekoht.

Et see kõik toimiks, on linna juhtkond ja kõik linla-sed küllalt vaeva näinud ning kahtlemata oma linna üle uhked. Seda enam šokeeris mind teade, et ka Keila linn tahetakse sundliitmise korras ümbritsevate omavalitsuste-ga liita! Kas see on karistus, et oleme oma linna liiga kau-niks muutnud? See mõte jääb täiesti arusaamatuks, sest ise-seisvalt toimiv kümne tuhande elanikuga linn ei kuulu ühegi näitaja poolest liidetavate, ammuks siis sundliidetavate omavalitsuste kategooriasse. Kas kehtibki meil lolli idamaise kuninga seadus, et kui keegi

on peajagu pikemaks kasva-nud, siis – pea maha? Ei kujuta ette, et Keila elanikud peaksid hakkama otse maksma Rum-mu hiigelvangilaagri varemete lammutamise või kogu Lääne-Harjumaa teede remondi ja korrashoiu eest, see kohustus on riiklike maksude kaudu na-gunii reguleeritud.

Suur üldriiklik kampaania on käima lükatud ja veereb nagu veskikivi, purustades kõik ettejääva, sealhulgas ka hea ja kasuliku. Kõik käib kam-paania korras, nõukoguliku va-nasõna „kus suuri asju tehak-se, seal ikka laastud lendavad“ põhimõttel tehakse rumalaid tegusid ja pärast, kui valitsus on vahetunud, ei vastuta üli-agara ministri tegevuse eest mitte keegi. Veerevat veski- kivi on raske peatada. Aga äkki on võimalik teha nii, et Eesti-maa väikelinnad ikka omanäo-listeks linnadeks jääksid ega sulanduks nimetuna üldisesse halli massi?

Autor saatis artikli 17.02 Postimehe toimetusele, kes sellele ei reageerinud.

Leht on jälgitav ka neile, kel-lel puudub konto Facebookis. Piisab, kui sisestate interneti otsingusse „Iseseisev Keila linn“.

Miks ma pidasin selle grupi loomist oluliseks? Uudis Keila linna sundliitmisest nelja oma-valistusega tabas mind külma dušina. Ma ei olnud selliseks uudiseks valmis. Kuigi ma ei ole seotud ühegi poliitilise ettevõtmisega, huvitab mind toimuv ning eeskätt see, mis puudutab kogukonda, milles ma toimetan ja elan. Läbirää-kimised ühinemiseks algasid juba 2011. aastal ja linna sei-sukoht selles küsimuses on olnud ühinemise vastu. Linna-

Tegin koos abikaasaga Facebooki grupi „Iseseisev Keila linn“, et inimesed saaksid sõna sekka öelda Keila linna sundliitmise kohta.

Maret Lepiksaar Keila linna kodanik

kodanikuna on mulle see sei-sukoht meeldinud ja seetõttu ma isegi ei osanud spekulee-rida mõttega, et võiks teisiti minna. Keila linna kriteeriumid haldusreformi koha pealt on ju täidetud ning sundliitmine meid ei ähvardanud. Ent siis-ki… Reaalsus on teine ja vastu-seid, miks see nii on, pole mina

Iseseisva Keila linna nimeltänini saanud. Olen usinalt lugenud mõtteavaldusi erine-vates gruppides sotsiaalmee-dias, jälginud piirkondlikke ning üleeestilisi meediakana-leid, rääkinud ametnikega. Ja ma ei saa ikka vastuseid.

Sundliitmine tähendab minu jaoks Keila linna identi-teedi lõhkumist. See on miski, mida saab võrrelda, kui kee-gi tuleb ilma argumentideta, ilma ühtegi paikapidavat tões-tust toomata, võtma meilt ära midagi, mis on meile püha, millel on oma ajalugu, aga ka suur tulevik. Ma siiralt usun, et Keila on võimekas ja arenev linn. Kui vaadata Keilas ringi, siis näeme, et uusi maju ker-kib järjest juurde. Need majad täituvad uute elanikega. Kui see ei ole areng, siis mis see on? Kui vaadata linna võime-kust, siis rääkigu aastatetagu-sed uuringud, mida tahavad, need andmed on vananenud. Uusi andmeid meil ei ole (vii-tan siinkoha eeskätt Sisemi-

nisteeriumi tellitud Geomedia analüüsile perioodi 2010–2013 kohta). Jah, linnal on olnud suur laenukoormus, ent see kahaneb iga aastaga ning selle eest on tehtud ka suuri inves-teeringuid. Ma kolisin Keilasse 2002. aastal ja kui ma võrd-len tollast Keilat praegusega, siis on areng olnud tohutu. Arengule on kaasa aidanud nii laen, projektitoetused kui inimressurss. Inimesed on tõe-näoliselt ka palju ohverdama pidanud, sest oluliste linna-töötajate palgatase on nn kok-kuhoiuaastatel kannatanud. Ma pean eelkõige silmas linna allasutuste ja lasteaedade töö-tajaid jt. Nüüdseks on olulised investeeringud suurel mää-ral tehtud ja võib loota, et ka palgad tõusevad. Muidugi siis, kui linn jääb iseseisvaks… Sest omavalitsused, kellega Keila linna tahetakse liita, vajavad lähiajal väga suuri investee-ringuid, mis tähendaks taas, et palgad võivad oodata.

Mul ei ole põhjapanevaid fi-nants- või riskianalüüse ja mõ-juraporteid, mida üks või teine otsus endaga kaasa toob. Sest neid pole tehtud ja neid pole olemas. Või kui on, siis need ei ole erapooletud. Kõik on spe-kulatiivne, katse ja eksituse meetodil ehk, kui me ei proovi, ei saa ka teada. Mulle selline suhtumine ei meeldi. Eemalt tundub see ühe partei ärapa-nemine teisele, haldusreformi eesmärk meie näitel on küll ammu silmist läinud. Mulle näib, et säärane otsus soo-dustab ääremaastumist veelgi enam. Mina näen ohumärke väiksematele kogukondadele. Miks peaksid selle loogika järgi jätkuma hariduse või muu tee-nuse kättesaadavus kohtades, kus elab vähe inimesi? Eesti on küll väike, aga miskipärast meile meeldivad kombinaadid. Teeme suuri koole, lasteae-du, paneme need pilgeni lapsi täis – hoiame kõvasti kulusid kokku! Mille nimel? Minu sil-

mis seesugune suurvald võib sellist toimimismustrit luua. Keila linnal on niigi suur kool, suured lasteaiad. Paisutame veelgi? Miks ei või jääda oma-valitsused, kes täna endaga suurepäraselt toime tulevad, omaette? Ka need, kelle elani-ke arv jääb alla 5000.

Kokkuvõtteks. Meil kõigil on oma arvamus, kuid see on vaja ka enda jaoks läbi analüüsida ja teada anda rahvahääletuse kaudu. Rahandusministeeriu-mi poolt on paika pandud, et rahvahääletus toimub 23.–24. aprillil. Kuidas protseduur väl-ja näeb ja kuhu selleks mine-ma peab, selle info annavad eelnevalt Keila linna infokana-lid – Keila koduleht, Keila Leht, Facebook. Kõige hullem, mis antud olukorras võib juhtuda, on passiivsus. Keila on meie linn ja kui see on sulle tähtis, siis ole toimuvaga kursis. Ja kui see ei ole tähtis, siis… Pole mõtet tagantjärele tark olla.

Uudised4 Reede, 03.03.2017 • Nr 9 (436)

Сегодня в номереvenekeelne veerg

l Volikogu tervitas oma uut liiget

Merle Liivandit, kes on volikogu

liikme staatusest loobunud Gaily

Vaikma asendusliige.

l Linnavolikogu saatis II lugemi-

sele Keila linna 2017. aasta I lisa-

eelarve eelnõu, mille kogumaht

on 5 952 671, millega kantakse

linna eelarvest läbi peamiselt

sihtotstarbelised laekumised.

l Linnavolikogu andis Keila linna-

peale Enno Felsile volituse Keila

linna kui iseseisva kohaliku oma-

valitsuse üksuse õiguste kaits-

mise eesmärgil välja selgitama

15. veebruaril 2017 Keila linnale

põhjendamatult esitatud vabarii-

gi valitsuse ettepanekuga seotud

olulised asjaolud, tellima selleks

muuhulgas vajalikke konsultat-

sioone, uurimusi, analüüse ning

allkirjastama vastavad dokumen-

did.

Hääletus oli nimeline. Vastu hää-

letas Leino Mägi, erapooletud

olid Ilona Laido ja Merike Käver.

Puudus Ago Kokser. Ülejäänud

olid eelnõu heaks kiitmise poolt.

Keila linn sai kavatsusest liita Kei-

la linnaga neli pikalt ühinemislä-

birääkimisi pidanud omavalitsus-

üksus – Paldiski linn, Keila, Padise

ja Vasalemma vald – teada alles

pärast 9. veebruaril 2017 toimu-

nud vabariigi valitsuse istungit.

Sinnamaani teadis Keila linn, et

jätkab isesesisva omavalitsusük-

susena, kuna vastab elanike arvult

miinimumsuuruse kriteeriumile ja

kellega ei ole hädavajadust liita

miinimumsuuruse kriteeriumitele

mittevastavaid omavalitsusük-

suseid. Samuti Põhja-Eesti piir-

kondlik komisjon, kuhu kuulusid

mitmed Rahandusministeeriumi

ametnikud, esitasid 10. jaanuaril

2017 vabariigi valitsusele ette-

paneku, mis ei puudutanud Keila

linna. 31. mail 2016 võttis Keila

Linnavolikogu vastu otsuse nr 21

„Keeldumine Keila valla algata-

tud ühinemisläbirääkimistel osa-

lemisest”, kuna ei pidanud põh-

jendatuks Keila valla ettepanekus

nimetatud omavalitsusüksustega

liitumist. Ettepaneku tegija Keila

vald ning Paldiski linn, Vasalem-

ma vald ja Padise vald pidasid

ühinemisläbirääkimisi peaaegu

2016. aasta lõpuni, kuni enamik

osalenud omavalitsuste volikogu-

sid hääletasid lõpuks siiski liitumi-

se vastu. Oluline aspekt on see, et

Keila vald (elanike arv vaid pisut

alla 5000), Paldiski linn (elanike

arv ligi 4000), Padise vald (ela-

nike arv alla 2000) ja Vasalemma

vald (elanike arv üle 2500) olid

2016. a lõpuks liitumiskokkuleppe

enam kui 13000 elanikuga valla

moodustamiseks kõigi osalevate

omavalitsusüksuste huve arvesse

võttes valmis töötanud.

l Keila Linnavolikogu muutis

oma määrust „Müügipileti väl-

jastamise korra ja müügipileti

hinna kehtestamine”. Muudatus

puudutab müügipileti hinda linna

avalikel üritustel kaubanduse kor-

raldamisel.

l Linnavolikogu otsustas taotle-

da munitsipaalomandisse Jõe tn

62b maaüksuse, mille osale plaa-

nitakse rajada kergliiklustee ja

raudtee ülekäik jalakäijatele.

l Linnavolikogu kinnitas kultuuri-

komisjoni järgmises koosseissus:

esimees Erki Fels, aseesimees

Merle Liivand ning liikmed Heli Il-

jašenko, Ivar Krustok, Ilona Laido,

Mairoos Kala, Katrin Sassi, Kadri

Tomera ja Marge Tänava.

Keila Linnavolikogus

Уникальный герб на цер-ковном чердакеСтаринный герб на церковном чердаке прошлым летом обна-ружил пастор Марек Роотс. Герб был в плохом состоянии, и, по словам специалистов, отно-сится к 17-18 веку. После рестав-рационных работ, проведенных в Художественной академии, уникальная находка вернулась в церковь. По всей видимости, владелец герба не принадлежал к числу местного дворянства, скорее всего, представитель ост-зейского дворянства взял в жены дворянку из европейской страны, и герб – три зеленые ели на серо-красном фоне - при-надлежит именно семье жены. Похожие гербы есть в Австрии, точнее, в Тироле, и в одном из кантонов Швейцарии (стр.2).

Сохраним маленькие горо-даВ сегодняшнем номере город-ской газеты статья писателя Эрика Тохври, посвященная ма-леньким городам Эстонии, их истории и возможному будуще-му. По словам автора, наблюдая за происходящими событиями, он склонен считать, что далеко не все исторические уроки не-давнего прошлого запомнились представителям властных структур. В связи с администра-тивной реформой вспоминается послевоенная административ-ная реформа: республику разде-лили на 40 районов, которые, в свою очередь, распределили между тремя областями. К сча-стью, очень быстро власти по-няли, что области - лишние, и их ликвидировали. После вос-становления независимости вернулись к делению на уезды. В Эстонии появилось 15 уездов. Спустя 25 лет началась новая волна перемен, причем, нега-тивные последствия принуди-тельного реформирования и бесполезные затраты особо не обсуждаются. Статью полно-стью можно прочитать на стра-нице 3.

Новости городского собра-нияВ городском собрании к испол-нению обязанностей приступи-ла Мерле Лийванд, которая сме-нила на этом посту Гайли Вайкна. Городское собрание от-правило на второе чтение про-ект первого дополнительного городского бюджета на 2017 год в размере 5 952 671 евро. Город-ское собрание с целью защиты прав на самостоятельность са-моуправления уполномочило мэра города Энно Фельса выяс-нить обстоятельства, связанные

с предложением правительства ЭР от 15.02.2017 г., а также зака-зать необходимые для исполне-ния данной цели консультации, исследования и анализ. Голосо-вание по этому вопросу было публичным. Против предложе-ния проголосовал Лейно Мяги, воздержались Илона Лайдо и Мерике Кявер, на заседании от-сутствовал Аго Коксер. Осталь-ные члены городского собрания проголосовали за указанное предложение (стр.4).

Харью Электер удостоен премии за экспортКонцерн Харью Электер успеш-но занимается поисками новых рынков для сбыта своей продук-ции. Начиная с 2014 года, пред-приятие KredEx Krediidikindlustus выделяет фирмы и концерны, которые прикладывают усилия, позво-ляющие сохранять экспортные объемы. В этом году приз за успехи в поисках новых рынков получил Харью Электер. В 2016 году доход от продаж за преде-лами Эстонии составил в кон-церне Харью Электер 78,1% (2015: 76,6%). Также концерн продолжает активную деятель-ность в Швеции, как в области увеличения продаж, так и в об-ласти развития производства (стр.2).

Начинается важный сезонВ городском футбольном клубе начинается важный сезон: клуб-ная команда никогда еще не вы-ступала на турнирах такого уровня. Команда начала трени-ровки в январе, и уже проведено пять дружеских встреч на уров-не Футбольного союза Эстонии. В основном, команда состоит из игроков, которые в прошлом году ходе серьезной борьбы до-бились места в высшей лиге. Поскольку речь идет о дебют-ном сезоне для команды, то главная цель этого сезона – удержать свои позиции в лиге (стр.4).

Клубу «Киванис» - 25 летГорожане знают, что клуб «Ки-ванис» проводит и организует много мероприятия – печет блины день города, проводит сожжение рождественских елок в день трех королей, шьет куклы для детских больниц. А моло-дые члены клуба уже много лет принимают активное участие в международных юношеских ла-герях «Киванис». Движение «Киванис» началось в США в 1914 году, а в Эстонии история клуба насчитывает 25 лет. Более подробно – на странице 5.

Keila Jalgpalliklubi

Jaan Murdla Keila Linnavolikogu aseesimees

REPLIIK

Kas haldusreform ikka tõstab finantsvõimekust?

Haldusreformi ühe positiivse aspektina tuuakse sageli pare-mat finantsvõimekust.

Tegelikult on nii, et peale laekuva tulumaksuosa on täht-sal kohal ka riigipoolsed toe-tused. Kas need aga tingimata kasvavad?

Kujutage ette keskmist pe-rekonda, kelle kolm last soovi-vad minna Keila päevale.

Tuleb esimene laps ja ütleb: „Ma tahaksin minna Keila päe-

vale ja osta seal jäätist ja veel midagi, aga oleks taskuraha tarvis.” Lapsevanem ulatab tal-le lahkelt kümneeurose raha-tähe. Tuleb teine laps ja esitab sama küsimuse. Kuna esimene laps sai kümme eurot, siis saab ka tema. Tuleb kolmas laps ja saab samuti kümme eurot. Kogukulu on kolmkümmend eurot.

Kui need lapsed tuleksid aga korraga ja kolmekesi, siis ütleb lapsevanem tõenäoliselt nii: „Siin on teile kamba peale

kakskümmend eurot, minge ja tundke ennast hästi.” Tunne-vadki, aga raha said nad ühe lapse kohta arvestatuna kol-mandiku võrra vähem.

Sama efekt võib toimuda ka liitunud omavalitsustega. Väga tõenäoliselt hakatakse ra-hastust kärpima. Ilmselt mitte esimesel eelarveaastal, pigem hiljem. Võtame näiteks riigi-gümnaasiumid. Riik käivitas suure kampaania nende loo-miseks, aga nüüd kavatsetakse need omavalitsustele üle anda,

kuna riigil nende ülalpidami-seks raha ei jätku. Omavalitsu-sed on probleemi ees, millega nad polnud arvestanud, riik aga pühib oma käed puhtaks ning lahkub, üleni valges, ilma ühegi plekita. Samale problee-mile viitas ka oma aastapäeva-kõnes Kersti Kaljulaid: „Ahvat-lev on nüüd, kui omavalitsused on suuremad, lükata nende vastutusele näiteks gümnaa-siumiharidus või esmatasandi arstiabi korraldus. Seda ei tohi teha.”

l Linnavalitsus väljastas Artex

KV OÜ-le ja Autem Stuudio OÜ-le

ehitusloa ehitiste püstitamiseks

Keilas Kalda põik 22, 24, 26, 28,

30, 32, 34, 36, Kalda tn 9, Kalda

tänav, Kalda tänav T1, Kalda tä-

nav T2, Kalda põik, Kalda põik T1

ja Tuula tee kinnistutele. Ehituslu-

ba on seitsme boksiga ridaelamu

(kolmest ridaelamust kõige raud-

teepoolsem), vee, kanalisatsioo-

ni ja sademevee kanalisatsioo-

nitorustiku, sidekanalisatsiooni,

kaugküttetorustiku, mänguvälja-

ku ja Kalda põik tänava ehitami-

seks. Ridaelamu ehitusprojekti

koostas Arhitektuuribüroo Kor-

rus OÜ, rajatised projekteeris

Autem Stuudio OÜ. Juurdepääs

projekteeritud ridaelamutele ja

perspektiivsetele paarismajadele

on projekteeritud kvartalisisese

tänava Kalda põik kaudu, mis on

liikluskorralduse järgi õueala. Kei-

la linna ja Kalda KV OÜ vahelisel

kokkuleppel on Tuula tee 5 detail-

planeeringu elluviimine jagatud

etappidesse. Käesoleva eelnõu

kohase ehitusloa väljastamine

annaks võimaluse hakata ehita-

ma I etapi hoonet ja rajatisi.

l Linnavalitsus määras linnavo-

likogu 28. jaanuari 2014 otsuse-

ga kehtestatud Põhja 8 kinnistu

ning lähiala detailplaneeringu

alusel kinnistule moodustatava

liikluspinna nimeks Põhjakaare

tänav. Uus tänav algab Uus-Pal-

diski maantee ringteelt ja kulgeb

otse kunagise koolimaja esiseni ja

pöörab siis hoone asemest lääne

poolt mööda kuni koolimaja aluse

edelanurgani.

l Linnavalitsus jagas Põhja tn 8

( pindala 32482 m2, sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa 100%)

kuueks eraldi maaüksuseks ja

määras moodustatavatele ka-

tastriüksustele koha-aadressid

ja sihtotstarbed: Põhja tn 8 (siht-

otstarve ühiskondlike ehitiste

maa 100%;), Põhjakaare tänav

(transpordimaa), Põhjakaare tn

1 ( ärimaa), Põhjakaare tn 6 (äri-

maa), Põhjakaare tn 8 (ärimaa) ja

Põhjakaare tn 10 (ärimaa).

Keila Linnavalitsuses

uudis

Jalgpallurid alustavad liigamänge

Tegemist on Keila Jalgpalliklu-bi ühe tähtsama hooajaga, sest kunagi varem ei ole klubi esin-dusmeeskond nii kõrgel liiga-tasemel mänginud. Meeskond alustas treeningutega jaanuari alguses ning on maha pidanud EJL sisehallis viis sõpruskoh-tumist. Suures osas koosneb võistkonna tuumik samadest mängijatest, kes eelmisel aas-tal esiliiga koha välja võitlesid. Kuid mõned mängijate liiku-

mised klubisse sisse ja välja on toimunud. Sellest aastast hakatakse kaasama esindus-meeskonna ja äsja loodud duu-belmeeskonna (IV.N/W liiga) tegemistesse Keila JK U-17 võistkonna noormängijaid, kes teevad trenni juba koos mees-tega. Lisaks on klubiga liitu-nud mõned Keila lähiümbruses elavad jalgpallurid, mistõttu oleme kokku saanud äärmiselt huvitava ja võimsa koosluse. Kuna tegemist on meie debüüt-hooajaga esiliigas ning nii tihe-

da mängugraafikuga kogemu-sed meil puuduvad (kokku 36 liigamängu + karikamängud), siis peamiseks eesmärgiks on liigasse püsima jäämine. Esilii-ga B moodustavad mitmed tu-gevad iseseisvad klubid, nagu Raasiku FC Joker, Viimsi JK, Vändra JK Vaprus, Kohtla-Jär-ve JK Järve, ja Premium liiga klubide järelkasvuvõistkonnad, nagu Tartu JK Tammeka U21, Paide Linnameeskond U21, Nõmme Kalju FC U21, JK Sil-lamäe Kalev U21, ja esiliigas

mängiva JK Tallinna Kalevi duubel. Esimene mängudevoor on juba sellel pühapäeval, kui Keila JK võõrustab kell 16.00 algavas kohtumises Tartu JK Tammeka U-21. Suuremat tä-helepanu oleme hakanud pöö-rama mängude korralduslikule poolele – teeme pealtvaatajate-le erinevaid auhinnamänge ja pakume kvaliteetsemat meele-lahutust. Rohkem infot Keila JK kodulehelt, Facebookist või Instagrammist!

Kiwanis ja 21. jaanuaril regist-reeriti uue organisatsiooni põhikiri juba ametlikult. Seda kuupäeva tähistatakse klubi sünnipäevana.

Paraku tekkisid klubi liik-mete ja klubi ühe asutaja Allen Browne vahel erimeelsused. Browne ja veel osa klubiliik-metest lahkusid Detroidi klu-bist ning lõid peagi teise klubi Clevelandis, kus klubi heate-gevuslik fookus kandus vä-hekindlustatud lastele. Aga Detroidi klubi kannab endiselt auväärset nime Kiwanis klubi number 1.

Nii ta läks. Uute klubide ja klubiliikmete arv USA-s kasvas jõudsalt. 1916. aasta tõi kaasa laienemise Kanadasse, kus loo-di klubi Hamiltonis Ontarios. Sellest ajast alates saame rää-kida rahvusvahelisest Kiwanise liikumisest.

1920. aastal võeti Kiwanise motoks „We Build“ (me ehita-me). Selle all tegutseti 2005. aastani – kuni Kiwanise 90. sün-nipäevani, mil uueks motoks

Novembris saabus Keilasse Orlando Kiwanis klubi delegat-sioon, et läbi viia Keila Kiwanis Klubi ametlik asutamiskoos-olek ehk charter. Tegelikult sai Keila klubi endale veel teisegi sponsorklubi – Raisio Kiwanis Klubi ja nendegagi peeti maha asutamiskoosolek. Nii juhtus, et Keila Kiwanis klubil on kolm sünniga seotud tähtpäeva: 29. oktoober; 11. november ja 24. veebruar. Ehk on seegi üks põhjus, miks klubi on kestnud 25 aastat ja ei näita mingeid väsimusemärke.

Ah jaa, artroskoop jõudis 1993. aasta algul kenasti Ees-tisse ja rakendati Keila haiglas kohe ka töösse.

Aga Kiwanise-vanker oli õn-nestunult ja vääramatult liik-vele läinud. 2001. aastal loodi Keilasse Kiwanise naisteklubi Kinake. Kinake järgib kõige enam Kiwanise põhimõtet teha midagi ära oma kätega. Just neid näeb Keila päeval pannkooke küpsetamas ja ad-vendilaadal isetehtud maiusi ja käsitööd pakkumas. 2006. aastal loodi Kinakese abiga Keila noortest, kes osalesid iga-aastastes Kiwanise noor-telaagrites, Keila juunioride klubi. Praegu on toonased juu-niorid juba täiskasvanud ja osa neist üsna värske 2015. aastal loodud Keila Young Professio-nals klubi liikmed. Juunioride ehk noorteklubi tegutseb aga edasi, ainest selleks annab jät-kuvalt Keilas asuv Harjumaa suurim kool. 2011. aastal loo-di Tallinna Kiwanis Klubi, kes oma Noorte Talentide Fondi kaudu toetab noori ja andekaid Eestimaa lapsi.

Keila rahvas teab juba, et Kiwanis korraldab kolmekuningapäeval

kuuskede põletamist, kutsub advendiajal kultuurimajja Kiwa-nis-nukke valmistama, teeb ja müüb Keila päeval pannkooke, Keila noored on aastaid osale-nud rahvusvahelistes Kiwanise noortelaagrites.

Aga mis see Kiwanis üldse on? Kust ta pärit on ja kuidas siia sattus?

Nagu paljud tänapäeva maailmas tuntud ideed on alguse saanud Ameerikast, sündis ka Kiwanis-liikumise mõte seal. 20. sajandi teisel kümnendil ägas Euroopa pa-rajasti I maailmasõja rinnetel, kuid Ameerika esialgu sellesse ei sekkunud, vaid tegeles oma majanduse arengule kiirema hoo andmisega, muutudes peagi tööstusriigiks number 1. Eriti märkimisväärne oli areng USA idaranniku linnades. Det-roidist sai tänu Henry Fordile maailma autotööstuse pealinn. Detroit on ka Kiwanise sünni-kodu.

Majanduskasvu tingimustes tekkisid ja kinnitasid järjest enam kanda sotsiaalse hooli-vuse ideed.

See oli augustis 1914, kui kaks ärimeest, iiri juurtega elu-kutseline organisaator Allen S. Browne ja rätsep Joseph G. Prance, said kokku ja mõtiskle-sid selle üle, kuidas luua orga-nisatsioon, mis ei oleks ainult sõpruskond, vaid toetaks noori ärimehi ilma üksteise huvisid kahjustamata. Sellist ühingut ei olnud maailmas veel keegi loonud. Otsustati luua hea-tegevuslik ja tervistedendav mittetulundusühing tollele ajale kohaselt uhke nime-ga Heatahtlike Orduvendade Ülemloož (The Supreme Lodge Benevolent Order Brothers ehk lü-hidalt BOB).

Kiiresti kasvav liikmeskond tüdines sellest nimest üsna ruttu, sest kes ikka tahaks esin-dada kedagi BOB-i. Uue nime otsingul tuli appi üks Detroidi ajaloolane, kes pakkus välja Otchipew hõimu indiaanikeel-se fraasi „Nun Keewan-is“, mida tõlgiti kui „We have a good time – we make noise“ ehk siis „Meil on hea olla – me oleme häälekad“. Seda põhimõtet väärtustatak-se tänase päevani – kui sul on hea olla, siis suudad sa ka head teha! 1915. aasta jaanuarikuu esimesel koosolekul otsustati klubi nimena võtta kasutusele

Vaba aeg 5Reede, 03.03.2017• Nr 9 (436)

Keila Kiwanis Klubil on käimas 25. hooaeg.

Kiwanise liikmete ehitatud jalakäijate sild üle Keila jõe.

MARIKA SEPPIUS KEILA KIWANIS

Paljud ehk ei teagi, et algusaastatel oli Keila päevade laat Kiwanis klubi korraldada.Kiwanis ja pannkoogid kuuluvad kokku. Saadud tulu läheb alati heategevuseks.

FOTOd: kiwanis klubi

Kiwanis Eestis 25

Kogukonnale ja kogukonnaga

sai „Serving the Children of the World“ (teeni-des maailma lapsi). Sellega v ä ä r t u s t a -ti eelnenud üheksat aas-takümmet ja määrati tulevi-kusuund.

E s i m e n e klubi Euroopas asutati 1963. aastal Austria pealinnas Vii-nis. Eestisse jõudis Kiwanis 1992. aastal, mil Keilast kujunes omamoodi Eesti Kiwanise pealinn.

Pikka aega oli Kiwanis tun-tud kui meeste klubi. 1987. aasta juulis otsustati rahvus-vahelisel Kiwanis klubide 72. aastakoosolekul Washingtonis muuta põhikirja ja naised said õiguse osa võtta klubi töödest ja tegemistest. Esimeseks Kiwanis International’i naispre-sidendiks sai sada aastat pä-

rast esimese klubi asutamist Sue Petrisin.

Üle maailma kuulub Kiwa-nis-liikumisse praegu 702 701 liiget. Tegutsevad 8309 täis-kasvanute ja 7930 noorteklu-bi.

Kogu meie elu on üks ju-huste ja kokkusattumuste jada, nendib Kiwanise maale-tooja Jüri Pere ja meenutab: „Kui ma poleks aastal 1990 sattunud Helsingisse ja seal Aerofloti kontorist endale ja naisele ostnud lennupileteid Moskva–New York (küllakut-se ja viisa olid olemas, ent ma keeldusin tolleaegse Võidu väljaku ääres oleva Aerofloti piletimüügileti mitmetunnises sabas seismast), siis poleks ma sama aasta suvel jõudnud sugulaste juurde Orlandosse ja saanud kohalike eestlaste aja-lehest Vaba Eesti Sõna lugeda

korp! Rotalia stipendiumipak-kumisest. Kui mul poleks olnud head sõpra, kes vedas mind kättpidi postkontorisse, et ma saaks veel viimasel hetkel ära saata oma taotluse, poleks ma saanud Rotalialt stipendiumi ja leidnud ennast 1992. aasta jaanuaris taas Orlandost, seda-puhku Jewett’i ortopeediaklii-nikust.“ Keila haigla ortopeed jälgis Orlando kliinikus oma ala proffide tööd ja talletas tead-

16 aasta jooksul on Keila sotsiaalkeskuse ja linna-rahva abiga valminud ligi 16 000 nukku, mis pakuvad turvatunnet lastehaiglasse sattunud pisikestele pat-sientidele ja on nende seas väga populaarsed.

misi-kogemusi. Enne kojusõitu andis ta telefonintervjuu ko-halikule ajalehele. Järgmisel päeval ilmuski artikkel, kus kir-jeldati muu hulgas Eesti tervis-hoiu tollast olukorda.

Tagasi Eestis oma igapäe-vatöö juures, sai doktor Pere mõne kuu pärast Ameerikast kirja, milles keegi advokaat Robert E. Evans Orlandost pakkus abi Eesti, eriti Keila meditsiini toetamiseks. Eda-sises kirjavahetuses selgus, et Keila tohtrite soovitud art-roskoobi saatmine Eestisse ei ole mingi probleem. „Ainult et oleks kena, kui te teeksite seal Keilas oma Kiwanis klubi, mis oleks meie, Central Orlando Kiwanis klubi tütarorganisat-sioon. Siis oleks meil lihtsam asja organiseerida,” kirjutas Robert Evans. Edasine on juba ajalugu.

Jüri Pere rääkis klubi loo-mise ideest esmalt oma kollee-gidele ortopeedia osakonnas, ka haigla juhtkond oli valmis kaasa tulema. Tollase Keila linnapea Andres Pärdi kaudu tekitas mõte huvi mitmes Kei-la ettevõtjas ja teistes ärksa meelega keilalastes. Arengud toimusid tagantjärele vaadates tohutu kiirusega. Suvel algas Jüri Pere kirjavahetus Robert Evansiga, oktoobriks oli tuleva-se klubi tuumik juba koos. Kei-la haigla ortopeedia osakonna saalis toimusid kogunemised, kus räägiti klubitegevuse hea-dest külgedest ja ühistegevu-sest. Seeme sattus viljakasse mulda, sest 29. oktoobril 1992 kirjutasid samas saalis 26 Keila linnaga seotud inimest alla uue klubi asutamislepingule.

Kiwanise lugu maailmas

Kuidas Kiwanis Eestisse tuli

Jüri Pere ja Robert E. Evans Keila Kiwanis Klubi asutamis- koosolekul 11. novembril 1992.

KAMMERMUUSIKAÕHTUKlaverikvartett InterEST: Maarja Helen Oserov (viiul), Merike Heidelberg (vioola), Valle-Ras-mus Roots (tšello), Auli Lonks (klaver).3. märts kell 18Sissepääs tasuta

„VIIMASED RELIIKVIAD“Parimad laulud G. Otsa reper-tuaarist, igihaljad vene rahva-laulud.The Russian Song vokaal- ansambel Minskist1. aprill kell 18Pilet: 5/7 eurot Piletilevist või enne algust kohapeal.

TASUTA MÄNGIMISVÕIMALUSE, K, R 10-14Koolieelikutele koos täiskasva-nuga

„Väikelapse esmaabi II“Inge Rumbergi loeng6. märts kell 14.30

„Lapse areng ja vajadused: nutt ja jonn“Ülle Lemberi loeng15. märts kell 15

„Enamlevinud lastehaigused ja nende ravi“Inge Rumbergi loeng20. märts kell 15.30

NB! Koolitustele on vajalik eelnev registreerumine aadressil anneli@hiirekese.ee

Paastuaja 1. pühapäev Jumalateenistus armulauaga Pühapäeval kell 11

PÜHAPÄEVAKOOLkell 11.00 kogudusemajas

PIIBLITUND8. märts kell 13

OSADUSÕHTU8. märts kell 18.30

KOORIPROOVIDTeisipäeviti kell 18 koguduse-majas

Lisainfo: www.keilakirik.ee

JUMALATEENISTUS Pühapäeval kell 11

JUMALATEENISTUS Laupäeval kell 11

PIIBLITUND„Püha Vaim ja kogudus“Laupäeval kell 12

JUMALATEENISTUS Ülekanne Neumünsterist.Pühapäeval kell 11

Reede, 03.03.2017 • Nr 9 (436)Vaba aeg6Vargused20. veebruaril teatati, et Harku vallas Kumna külas asu-vast ehitusobjektilt varastati kaablit. Esialgne kahju on 4800 eurot.20. veebruaril teatati, et Vasalemma vallas Veskikülas asuvast talumajast varastati tehnikat, alkoholi ja raha-kott. Esialgne kahju on 1130 eurot.ALLIKAS: PPA

krimi

LILLEMUSTRILISED NAISTE-MÜTSIDNäitus Harjumaa kihelkondade pottmütsidest10. märts – 7. mai 2017

„HARJU ELU“Püsinäitus Harjumaa ajaloost

„SEE KÕIK ON TEMA“Rakvere Teater8. märts kell 19

HUVITAVATE KOHTUMISTE KLUBI18. märts kell 19

„ALIAS“VAT Teater20. märts kell 19

HARJUMAA LAULULAPS 2017 Keila eelvoor-kontsert24. märts kell 16

„AI HEIT MJUUZIK“Koomiline kontsert: Maris Lilo-son, Haide Männamäe, Toomas Tross, Siim Selis.30. märts kell 19

„OKASROOSIKE“Viljandi Laste- ja Noorteteater Reky6. aprill kell 11

SLAVA ISETSKY KONTSERT8. aprill kell 17

„TÄNA ALGAB UUS ELU“Vana Baskini Teater11. aprill kell 19

„IGAVESTI NOOR“Kaunimate Aastate Vennaskon-na kevadkontsert19. aprill kell 19

REET ÕUNLOO maalitud port-selani väljapanek (I korruse vitriinides)Alates jaanuarist.

ETTELUGEMISHOMMIKLaupäeval, 4. märtsil kell 12 loe-me jutte Helle Laasi raamatust „Ämbliku pesupäev“.

RAAMATUNÄITUSED* 25 kauneimat eesti raamatut 2016* Вспоминая Ю. М. Лотмана - Meenutades Juri Lotmani * Pilk laste kriminaaljuttude maailma* Eesti asja arutusi. Enn Soo-saar 80.

Kuhu minna, mida tehaharjumaa muuseumLiNNuse 9

Keila kultuurikeskuskeskväLjak 12

harju maakonna-raamatukoguehitajate tee 1

Keila advenTkogudusjaama 18

Keila baptisti kogudushaapsaLu mNt 10

Keila miikaeli koguduspaLdiski mNt 2

Keila uusapostlik kirikjaama 18

hiirekese perekeskushaapsaLu mNt 31

Keila muusikakoolehitajate tee 1

Keila Miikaeli koguduseLEERIKURSUS TÄISKASVANUTELE

algab 17. märtsil kell 18.00koguduse majas (keila, paldiski mnt 2)

Leerikool tutvustab kristliku usu põhialuseid ja annab võimaluse saada koguduse täieõigusli-kuks liikmeks.

Leeriõnnistamine on eelduseks oma laste risti-misel ristivanemaks saamisel ja abielu laulatami-sel.

NB! Leerikooli võivad tulla ka need, kes on kunagi leeris käinud,

aga soovivad oma teadmisi värskendada

täpsem info: 51 93 15 01 (õp. marek Roots)marek.roots@eelk.ee

mtÜ Naabrivalve tegevjuht marek väljari andis esmaspäe-val keila linna sotsiaalnõunik piia petersonile ja kultuu-rinõunik jaanus väljamäele üle konkursi „ hea ametnik 2016” võitja tunnustuse ning tänas neid hoolivuse ja abivalmiduse eest!

12. märtsil kell 12.00

keila aiandus- ja mesindusseltsi

üldkoosolek, 2016. aasta kokkuvõte.

keila amsOhtu tee 5tel: 604 5621info@keilaams.eu

Keila Kultuurikeskuses 8.03.2017 kell 19.00

Kas teavad kõik, et Eestimaal,üks kaunis koht on Laulasmaa?

Kutse

Laulasmaa Kooli 10. sünnipäeva kontsert toimub 24. märtsil kell 18:00

Oodatud on kõik Laulasmaa Kooli praegusedja endised õpetajad, töötajad ja vilistlasedInfo ja registreerimine kooli kodulehel

KEILA PIIRKONNA VÄÄRIKATE ÜLIKOOLILOENGUD MÄRTSIS

7. märts – „Pensioni- ja tervishoiuprobleemid“, lektor riigikogu-lane Marika Tuus-Laul.

15. märts – Liiklusalane vestlus-viktoriin-kohvilaud, korraldab Maanteeamet.

23. märts - „Eakate terviseprobleemidest“, dr Jüri Raudsepp.

Keila Koolis toimub inglise keele õpe igal neljapäeval algusega kell 11.00 ja soome keele õpe igal laupäeval algusega kell 12.00.

Oodatud on kõik huvilised.

Loengud ja kursused on tasuta, projekti rahastab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) vahenditest.

tunnustus linnaametnikele

korrusel, heas korras, soe, vaik-

ne, rõdu 3 m2, ilus vaade. Hind

59000 €. Tule vaatama, tingimi-

se võimalus. Võib vastu pakkuda

1-toalist korterit alumistel kor-

rustel. Tel 5656 4432.

Ostan garaaži, kõik pakkumi-

sed on oodatud! Tel 5664 1122.

Keilas asuv trükikoda otsib

kujundajat, trükkalit, müügiesin-

dajat, järeltöötlejat. Täis- või osa-

line tööaeg, kodus töötamise või-

malus. Lisainfo: info@notes.ee

Massaaž: klassikaline, kupu-,

aroomi-, tselluliidi- ja meemas-

saaž. triin.massaaz@gmail.com,

5331 3644 Triin.

kaske, halli ja musta leppa. Hind

alates 32 eurot/ruum. Pakume

ka kuiva leppa võrgus ja lahtiselt.

Transport Keilas ja lähiümbruses

tasuta. Tellimine: 5554 1063.

Müüa saetud, lõhutud kütte-

puud - lepp, sanglepp, kask, met-

sakuiv okaspuu. Pikkus vastavalt

soovile. Kaminapuud 40 l võrgus

(lepp, kask). Tel 509 6735, halu-

kuller.ee

Toores lepp 32 €/rm, toores

kask 40 €/rm, toores haab 32 €/

rm, märg okaspuu 35 €/rm, met-

sakuiv 40 €/rm. Pikkus 30, 40 ja

50 cm. Vedu 3-7 rm kaupa. Tel

516 4278.

Ostan Eesti- ja nõukogude-

aegset vanavara: raamatud,

nõud, märgid, fotod, postkaardid,

kohvrid, mündid, vinüülplaadid

jne. Tel 514 0618, 504 0999.

Müüa puitbrikett 120 €/t, üm-

margune, 25 kg kottides. Pellet

170 €/960 kg, 8 mm. Hinnad

koos transpordiga Keilas ja selle

lähiümbruses. Tellimine tel 501

1898.

Anda üürile töökojaks, laoks

või garaažiks sobiv pind uues

ehitises, 220 m2 või osa sellest.

Tel 501 9685, mati@makrokapi-

tal.ee. Pildid ja info ka Makroka-

pitali Facebooki lehel.

Üürile anda 2-toaline möblee-

ritud korter Vasara tn. Tel 5691

9600.

Keilas välja üürida 1-toaline

värskelt remonditud korter. 505

7611.

Müüa Keilas Kruusa 15 2-toa-

line korter 47,5 m2. Korter 5.

Kuulutused7Reede, 03.03.2017 • Nr 9 (436)

kinnisvara

Ostan seismajäänud põllutöö-

riistu, mis sobivad vene trakto-

rile. Pakkuda võib ka niidukeid,

kärusid ja traktorit. Paku julgelt!

Tel 5809 3776.

Aia-, värava-, tõstukse- ja

automaatikalahendused pari-

ma hinnaga Eestis. Liugvärava

komplekt kuni 4,5 m avale 1495

€. Tiibvärava komplekt kuni 4 m

avale 1150 €. Tõstuks 2,5 x 2 m

450 €. www.koduvärav.ee, tel

5895 8809, info@koduvärav.ee

Müüa toored küttepuud - lepp

33 €/rm, sanglepp 36 €/rm, haab

36 €/rm, kask 39€/rm, saar 39 €/

rm. Kogus alates 7 rm, transport

hinna sees. Tel: 5551 8498.

Küttepuude tootja Keilas

müüb saetud-lõhutud toorest

Kuulutused

müük/ost

töö

muu

Sügav kaastunne Karely Kivinurmele

VANAISA

surma puhul.

AS Harju Elekter Elektrotehnika

Meie kaastunne tütar Leale ja kasulastele

peredega

Liidia Kalmeti surma puhul.

Endised töökaaslased Valve, Ants, Maida, Mare, Lea,

Tiiu, Leida

Sügav kaastunne Kalev Vabsonile

EMA surma puhul.

AS Harju Elekter Elektrotehnika

Avaldame sügavat kaastunnet Aleksandra Gerbergile

kalli õe

Valentina Türina surma puhul.

Sõbrad Valja, Volodja, Rimma

Avaldame kaastunnet lähedastele

Aleksander Vabsoni

surma puhul.

Korteriühistu 31

MOOTORSAAGECHO CS-501SX

MOOTORSAAGECHO CS-490ES

MOOTORSAAGECHO CS-310ES

589 €

469 €

199 €

519 €

389 €

179 €

VIIS AASTAT KAKS AASTAT

179 €179 €179 €

ECHO CS-501SX

519 €

389 €389 €389 €

519 €

Jalaravi Kliinik – tervis algab jalgadest! Kabinet asub Keila SA PJV Hooldusravi Kliiniku ruumes Pargi 30, 3. korrus Broneerimiseks helista tel: 627 4222 või 568 46 330 Ravipediküür ja nõustamine labajala probleemide korral: -seenhaigusest kahjustatud varbaküüned - traumajärgsed probleemid varbaküüntel Sissekasvanud küüne ravi Diabeetilise jala tüsistuste ravi Nahapaksendite ja kannalõhede ravi Konnasilmade ja soolatüügaste ravi

Ravipediküüri saab tellida ka koduteenusena!Jalaravi Kliinik OÜTervishoiuteenuste osutamise luba nr L04047Asume ka Tallinnas Estonia pst 1, Tallinn 10143 II korrus (Mammograafi Kliiniku ruumides) Kotka Tervisemaja, Kotka tn 12, Kristiine linnaosa

Jalaravi Kliinik – tervis algab jalgadest!

www.jalaravikliinik.ee info@jalaravikliinik.ee

Reede, 03.03.2017 • Nr 9 (436)Reklaam8NÄDALALÕPU

SOODUSTUSED -20%

Kauplus avatud:E - R 10.00-18.30L 10.00 - 17.30

Tehase 1, Keila (Terko hoov) www.usin.ee

• Kartuli-singisalat Usin• Salat Sarm

• Asuu sealihaga• Õuna-vaniljekreemistruudel

SündinudLEONEL ARUŠANJAN 10.02

KAAREL VÄINASTE 10.02

ELĺF YURTBAŞI 17.02

KARL MIRKO ZUJEV 18.02

LOORE MIA KALJAS 18.02

SASKIA AUSMEEL 24.02

JuubilaridKALJO MELLES 85

TAMARA LILLEORG 83

MART KALLISMAA 80

HELDUR KULLERKANN 76

ALEKSANDRA GERBERG 75

TIIU ZUJEVA 75Õnnitleb Keila linna Pensionäride Ühendus

Palju õnne!

Lisainfo: www.keilaty.ee, tel: 6580800

Keilas:Rõõmu KaubamajaKpl. JaamaKpl. Keila

Pakkumine kehtib 3.-5. märts või kuni kaupa jätkub!

3.-5. märts

-20%Dekoratiiv-kosmeetika

(s.t. huulekosmeetika, silmakosmeetika, küünekosmeetika, jumestusvahendid)

Britta kook 900 g Eesti Pagar 5,40 € (6,00 €/kg) tavahind 7,40 €

Väike viiner 260 g Maks ja Moorits 0,89 € (3,42 €/kg) tavahind 1,39 €

Seaguljašš 450 g Rakver 1,99 € (4,42 €/kg) tavahind 3,30 €

Nescafe Classic3in1 10-pakk

1,49 € (0,15 €/tk)

tavahind 2,10 €

Nature Lovermajap.paber4 rulli1,99 € tavahind 2,60 €

Tatra-singisalat3,39 €/kg tavahind 4,75 €/kg

Meekook kondenspiimaga

5,99 €/kg tavahind 7,99 €/kg -30%

-30%

-30%

-40%

-36%

-28% Apelsin 0,99 €/kg

-23%