Lapse emotsionaalsest arengust

Kairi Ennok

Emotsionaalse arengu tähtsus

Lapse emotsionaalne areng on seotud:kõne arenguga;sotsiaalses keskkonnas toimetulekuga;õpitulemustega.

teadlik arendamine varases lapseeas aitab ennetada probleeme tulevikus (õpi- ja käitumisraskused, koolikiusamine jt).

Kiindumussuhe

pikaajaline kindlus- ja turvatunnet pakkuv suhe lähedase inimesega (nö turvaline tagala);

lapse mina-tunne kujuneb turvalise seotussuhte käigus, sellest omakorda tulenevad enesekontroll ja tunnete regulatsioon;

puudujääk turvatundes võtab lapselt huvi ja uudishimu (mis on arengu aluseks) ning võib põhjustada pöördumatuid häireid;

Kiindumussuhe

katkenud kiindumussuhe on ohuks lapse arengule, kuid selle mõju ei pruugi olla pöördumatu - aitavad head suhted mõne teise lähedasega.

Küsimus:Kui pikk lahusolek emast/isast on lapsele ohutu?

Rusikareegel (üle aastaste laste puhul): lapse vanus päevadesse arvestatuna + 2 päeva

Veel mõjutegureidvennad ja õed peres– annavad võimaluse õppida teiste mõistmist ja mõjutamist. Olulised ka vanemate kommentaarid venna/õe tegevusele;

lapse temperament – tingib vanemate reaktsioone, mis on oluline osa arengust;

üleorganiseeritus võib põhjustada üliemotsionaalset käitumist -last ei arenda elamused, mis ületavad tema taluvuse piire;

kõik see, mida lapsed ümbritsevaid inimesi ja nende lähisuhteid jälgides märkavad, mõjutab nende arusaamu ja käitumist.

suhtlemine omaealistega – lastevahelistes suhtlemises ei tehta üksteisele mööndusi (mida täiskasvanud tihti teevad);

rollimängud – võimaldavad lapsel asetada end teise inimese olukorda ja seeläbi õppida mõistma nende mõtteid ja tundeid;

peresisesed vestlused tunnete teemadel (olukordade selgitamine) ja positiivse (soovitud) käitumise/reaktsiooni tunnustamine;

täiskasvanu sensitiivsus/realistlik olukorratunnetus;

temaatilised õppetegevused lasteaias ja koolis.

Emotsionaalset arengut toetavad:

Lapsed oma tunnetest...Mind rõõmustab: 3a-mänguasjad, kingitused jmt (3a); 5a-inimestevahelised suhted-lähedaste/sõprade olemasolu ja head suhted nendega, sünnipäev, jõuluvana jmt

Mind kurvastab: kui mind lüüakse, pahandamine, kui ei taheta sõber olla, kui lubadusi ei täideta, kui minu peale valetatakse, kui ema on ära, kui pean üksi olema, kui minuga ei mängita jt

Ma kardan: pimedust, halba und, üksijäämist, kui keegi karjub, ema/isa surma, joodikuid, kurje inimesi, kolle, varje akna taga, kui keegi tahab lüüa

Mul on häbi: kui jonnin, kaklen, ropendan, käitun halvasti; kui minu üle naerdakse, kui nurka pannakse, kui mulle liiga tehakse. 6-7 ei taha tihti oma häbitegudest rääkida.

Kuidas aidata lapsel negatiivsete emotsioonidega toime tulla?

Olla olemas, märgata ja kuulata. Oluline on aktiivne kuulamine, lapse tunnete peegeldamine;

tähtis on jälile saada lapse hirmudele ja muredele!;

(tunnete) joonistamine, paluda lapsel joonistust kommenteerida);

negatiivsete tunnete (hirm, kurbus, viha jt) ära viskamine, kortsutamine/puruksrebimine, minema lennutamine/ujutamine...

olla rahulik ja järjekindel. Selgitada, millised väljendusviisid sobivad/ei sobi olukorda ja miks.

Kas peaksime kaitsma lapsi pettumuste, negatiivsete kogemuste eest?

Pettumuste talumise võime on reaalses elus oluline oskus:

1. laps märkab, et teised teevad neist midagi paremini;2. vanemad aitavad lastel esmaseid valusaid kogemusi ületada;3. laps mõistab, et ta ei ole sellepärast halvem, kui miski ebaõnnestub;

4. kujuneb adekvaatne suhtumine ebõnnestumistesse.

kui laps ei õpi pettumusi taluma, jääb väikelapseea “suurushullustus” püsima

hoides last kunstlikult õnnelikuna ei kujune tal realistlik minapilt ja maailmatunnetus

Emotsionaalset arengut toetavad tegevused lasteaias

Tegevused õpetavad:

enda ja teiste tundeid märkama ja nimetamatunnete olemusest aru saama oma tundeid ja vajadusi sõnastamaolukorda sobivaid väljendusviisearvestama rohkem kaaslastega, nende tunnetega

Arendavad tegevused lasteaias

Tujumärgid

Kasutusvõimalused:tujumärgi valimine, oma tunnete selgitamine;näoilmete vaatlemine/võrdlemine;matkimis-, liikumis-, tähelepanu- ja lauamängud;autoritool.

Tujumärgid

Tegevuspildid

Alustatakse lihtsate emotsioonidega

Pildi pöördel abistav spikker:Jutuke pildi kohtaArutelu/kogemuse jagamine-suunavad küsimused (oluline pakkuda vajadusel valikvastuseid: n kas ta on rõõmus või kurb?)Emotsiooni matkimine/kujutlusmäng LuuletusVanasõnad

Arendavad tegevused lasteaias

Tegevuspildi näidis

ARMUKADEDUS

Jutuke

Otto sai endale väikese õe. Õde oli tibatilluke ja hästiarmas. Aga ta nuttis palju, tahtis süüa ja sülle. Ise eiosanud ta midagi teha. Otto emme ja issi pidid tita eest palju hoolitsema, neil oli vähem aega temaga mängida. „Oma tita polegi nii tore, kui ma arvasin, mõtles Otto.

(Suunavad küsimused...)

Kujuta ette, et sulle tuleb külla üks tüdruk. Alati, kui ta tuleb, mürab su isa temaga ja ema pakub talle mängimiseks sinu mänguasju. Kas see meeldib sulle? Kuidas käitud? Kas ja miks peaks külalisega olema viisakas?

Luuletus:Ma ei taha, et see tüdruktuleks täna jälle meile.Siis kõik teda nunnutavad,täpselt nagu oli eile!

Vanasõnad

Armastusel om katskümmend paari silmi pään. Armastusel on sada paari silmi

Muinasjutud/lookesed/lavastused;

käelised tegevused: jänese häbiplekk, tujukaart, emotsioonide kollaaz, vihavolli, kurbusekoll, igavuse imeloom, kadeduseuss jpt;

mängud: käemängud, sõnamängud, liikumis- ja matkimismängud, loovmängud ja tegevused;

Arendavad tegevused lasteaias

Pettumuse ja rahulolu kuningriik (fantaasiajoonistamine muinasjutu põhjal)

Töölehed/ joonistused

Laps joonistab oma emotsiooniga seonduvaid olukordi (hirm, üllatus jt);

kirjeldab, mida joonistas;

õpetaja lisab töö juurde lapse kommentaari.

Ma kardan igal õhtul, et mu emme ja issi surevad ära. Draakon ja nahkhiired löövad nad (pildil) pikali.

Poiss, 6a.

Intervjuu

Näitab:

kuidas laps enda ja teiste emotsioonidest aru saab;milliseid käitumis/väljendusviise laps pakub olukordade lahenduseks;kuidas laps ise hindab oma tunnetega toimetulekut;lapse enesehinnangut ja õpimotivatsiooni.

Vastuseid intervjuudest (6-7a)

Kujuta ette, et sa tahad jooksu vms. võistlustel võita, kuid jääd teiseks. Mida sa siis teed?

T: Hakkan ennast treenima ja saan tugevamaksP: Ikkagi rõõmustan, teine koht on ka hea.T: Prooviksin järgmine kord uuesti.P: Vahetaksin võitjaga medalid ära.T: Kujutaksin ette, et ma olen esimene.

Homme võidad ehk sina... Saskia, 6a

Tänan!