LAMMASTE HEAOLU

OLUSTVERE, 14.12.2018

ANN MARI ANUPÕLD

LOOMAARST, LAMBAKASVATUS KONSULENT

PI IRSALU VETPUNKT

MINA JA LAMMAS –Loomaarst, Konsulent, Praktik www.piirsaluvetpunkt.ee

2008-2014 suvetöö lambafarmides (Island, Saaremaa)

2014 – Viini veterinaaria ülikool, Diplomitöö resistentsedsooleparasiidid Eesti lambakarjades

2014 Piirsalu loomakliiniku loomine, Läänemaa

2016 Lambakasvatuskonsulent, kutseeksam

2017 Veisekasvatuskonsulent, kutseeksam

Programm• 12.00- 13.30 Loeng 1

• Töövõtted: süstimine, poltpüss

• Loomsete jäätmete käitlemine

• Ravimite arvestus

• Nakkushaigused/Loomataudid: levik, kuidas tõkestada, bioohutus, karantiin

• Esmaabi varustus/vajadus

• 13.30-13.45 Paus

•13.45 – 15.15 Loeng 2

• Praktiliste ülesannete lahendamine => poegimisaegsed esmaabi olukorrad, vigastused

TÖÖVÕTTED

Süstekohad lambal

Süstimise meelespea• Pikema ravi puhul vaheldada süstimiskohta

• Lihase sisse: õlg, kints

• Naha alla: villavabad alad (nähtavus!), kubemes, esijala taga

• Valida nõela suurus vastavalt ravimi konsistentsile

• Ravimit enne kasutamist loksutada (piimjad segud)

• Õhumullid?

• Nõela korduvkasutus?

Ravimi/süstelahuse säilitamine• ?

Ravimi/süstelahuse säilitamine• Pimedas (kapis sees) => paljud ravimid lagunevad päikesevalguse käes

• Külmkapp? Vähestele ravimitele. Näiteks penitsilliini süstelahused

• Aegumine pärast esmast avamist? Enamasti 30 päeva

• Ravikuuride pikkus? Loomaarsti poolt määratud

• Tagasiside loomaarstile pärast ravikuuri lõppemist (vajadusel saab pikendada, muuta, täiendavaid uuringuid teha)

• Ravimite keeluaegade jälgimine (igal ravimil erinev. Mahedad: päevade arv x2)

Poltpüssi kasutus• Loomapidaja kohustus omada humaanset viisi kuidas piinades loomlõpetada

• Nudid lambad ja kitsed: kõrvade vaheline nina poolne ühendusjoon. Suunaga kõri poole.

• Sarvilised lambad ja kitsed: sarvede tagumises osas asuvalühendusjoonel. Suunaga kõri poole.

Poltpüssi kasutus

Poltpüssi kasutusKui tuimestus on korrektselt läbi viidud näitavad loomad järgnevaid tunnuseid:

◦ Äkkiline kokkuvarisemine

◦ Jäik kramp, jalad tõmbuvad kokku, selg sirge

◦ 10 sekundit hiljem algavad toonilised (äkilised) krambid, jalad aerutavad

◦ Saba ja kõrvad on lõdvad, rippus (ilma toonuseta)

◦ Keel ripub lõdvalt suust välja

◦ Hingamine lakkab koheselt peale laskmist

◦ Silmad vaatavad jäigalt otse ette (silmad Ei pöörita ega tõmble)

Poltpüssi kasutusKui näete järgnevaid tunnuseid tuleb tuimestust vajadusel korrata:◦ Äkilised krambid puuduvad◦ Selg või pea tõmbavad küüru◦ Katsed püsti tõusta◦ Saba jäik või liigub◦ Kõrvad kikkis või liiguvad◦ Pööritavad silmad või silmavärinad

Kui näete järgnevaid tunnuseid tuleb tuimestust viivitamata korrata:◦ Rahulik hingamine◦ Suunatud pilk või silmade pilgutamine◦ Häälitsemine peale lasku

Vere laskmine• Peale poltpüssi kasutust tuleb võimalikult kiiresti veri välja lasta. Hiljemalt 20 sekunditpärast laskmist sarvedeta lammastel ja 15 sekundit kitsedel ja sarvedega lammastel.

• Vere laskmine terava torkava noaga millel on vähemalt 12 cm tera

• Vere laskmise lõige: sõrme laiuse jagu alalõuast tagapool, kõrvast kõrvani läbi kõri jakudede kuni selgrooni välja. Te lõikate seejuures läbi kaela lihaste, söögitoru, hingamistoru ja kaela soonte

• Pulseeriv veri väljub koheselt joana. Esimese 30 sekundi jooksul peaks täiskasvanudlambal saadav kogus olema kuskil 1.5 liitrit

• Kui kahtlete vere laskmise lõike mõjus, korrake lõige koheselt üle/pikendage võisüvendage lõige

LOOMSETE JÄÄTMETE KÄITLEMINE

Ajuproovid• Üle 18 kuu vanuse lamba enda tarbeks tapmisest on loomapidajalkohustus Vet ja toiduametit 24 h enne teavitada

• Teavitada tuleb ka siis kui üle 18 kuune lammas on surnud võihädatapetud

• Volitatud loomaarst võtab ajuproovi => uuring TSE’le (lammastelSkreip, veistel hullu lehma tõbi)

Loomsed jäätmed – mida saata?• Hukkunud või hädatapetud loomade korjused (kaasa arvatud surnult sündinud talled, abordimaterjal)

• kohapeal oma tarbeks tapmisel tekkinud ja inim- ega lemmikloomatoiduksmittekasutatavad osad

• Loomsed jäätmed/korjused tuleb farmis hoida suletult (või suuremata loomakorjustepuhul vähemalt kaetult) ning lekkekindlates tingimustes.

• Loomseid kõrvalsaadusi tuleb ladustada farmist väljaviimiseni eraldi loomadest jasöödast ning selliselt, et sellele puudub juurdepääs nii kodu- kui metsloomadel, lindudelja närilistel.

•Hukkunud looma korjust tohib saata kõrvaldamisele ainult I kategooriatöötlemisettevõttesse (AS Vireen).

• Hinnakiri Vireen: käitlemine 156,58 €/t ja transport 61,36 €/

Saatekirjad, dokumentatsioon• Kuni 2018: vajalik volitatud loomaarstilt veterinaartõendit

• Alates 2018: Veterinaartõendit EI ole vaja. PRIA teavitamine läbiE-pria digitaalselt => Registrid => uus taotlus => Põllumajandusloomakorjuse utiliseerimine

• Korjusega kaasa saateleht: andmed looma, koguse, märgistuse, loomapidaja, vedaja, utiliseerija kohta

RAVIMITE ARVESTUS

Ravimite arvestusLoomapidaja peab pidama arvestust lammastele/kitsedele manustatud ravimite ja

ravimsöötade kohta.

Arvestuses peavad kajastuma:1) looma kõrvamärgi number;2) kasutatud ravimi või ravimsööda nimetus ja manustatud kogus;3) andmed ravimi väljastaja (veterinaararsti või apteegi) kohta;4) ravimi manustamise kuupäev ja andmed manustaja kohta;5) veterinaararsti etteantud manustamisviis ja raviskeem;6) määratud keeluaeg.

Loomapidaja võib arvestust pidada kirjalikult või elektroonselt.

Põllumajanduslooma müügi või mõnel muul viisil võõrandamise korral keeluaja kehtides on loomapidaja kohustatud edastama keeluajaga seonduvad andmed uuele loomapidajale.

•

Kuupäev Loom/grupp

Ravi Põhjus

KasutatudRavim, partiinumber

Manustamis-Viis ja kogus

Keeluajad

01.07.2018 Jäärtalled Soole parasiidid, Roojaproov 1500 epg

Alphalben07180038

Suukaudne0.75 ml/10 kg

Liha 14 päeva

01.11.2018 EE0005209057 Vigastus, haavapõletik

Cronyxin7A016B

Lihasesse1.8 ml

Liha 28 päeva

Ravimite arvestus – sagedased vead• Ravimi nimetuse asemel pannakse toimeaine

• Partii numbri või keeluaegade asemel pannakse ravimi endasäilivuskuupäev kirja

• Ravivihiku pidamine farmis on iga loomapidaja enda kohustus, loomaarst kes teile ravimeid väljastab ei pea teie eest arvestustpidama

NAKKUSHAIGUSED -LOOMATAUDID

Loomataudid• haigustekitaja poolt põhjustatud looma haigus

• nakatumine:• Otseselt loomalt loomale• Keskkonna vahendusel (inimesed, tööriistad, transpordivahendid)• Vektori vahendusel (putukatega üle kanduvad taudid)

• Teatamiskohustuslikud/registreerimiskohustuslikud

• Teatamiskohustuslikud: eriti ohtlikud loomataudid (levivad väga kiiresti, raskehaigestumine), inimesele ohtlikud loomataudid (zoonoosid), sellisedloomataudid, mida eesti loomapopulatsioonides pole kunagi või pikema ajavältel diagnoositud.

TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMATAUDID, Lambad

Suu ja sõrataud

Lammaste ja kitsede rõuged

Lammaste katarraalne palavik(Bluetongue)

Uttede enzootiline abort(Klamüüdia)

Brucella ovis (Jääradenakkuslik epididümiit)

Väikemäletsejaliste katk

Skreipi

Brutselloos

Kopsu adenomatoos

Kaseoosne lümfadeniit

Lammaste nakkav agalaktia

‘’TAUDID’’ MIDA ME TEGELIKULT ‘’KARDAME’’ ?

‘’TAUDID’’ MIDA ME TEGELIKULT ‘’KARDAME’’

Orf

Maedi Visna

Resistentsedsooleparasiidid

Välisparasiidid(raudkärbes, väivid, lestad)

Skreipi

Kopsu adenomatoos

Sõramädanik (Footrot)

LOOMATAUDIDNAKATUMISE ALLIKAD ?

LOOMATAUDIDNAKATUMISE ALLIKAD

Karjatamine ühistel maadel(laiud?)

Pügaja, loomaarst, kokkuostja

Tuttavad talunikud

Kaalupuurid, kogumisaiad

Imporditud loomad

Loomaveohaagised

Tööriistad

Farmide külastused(välisreisid)

Sisse ostetud loomad (jäär)Õhk

Näitused, oksjonid

KUIDAS ARU SAADA ET LAMBAL ON MIDAGI VIGA(KODUSED DIAGNOSTIKA

VÕIMALUSED)

?

Kuidas tõkestada?•

Imporditud loomad – haiguste levik

5 % haigust karjas

20 uue uteostmine 64 % tõenäosust et saate

haiguse endale karja

Imporditud loomad•

Imporditud loomad - Karantiin•Ostke nii vähestest kohtadest kui võimalik

• Tehke võimalikult põhjalik taustauuring (Maedi visna, footrot, etc.)

• Eeldage alati kõige hullemat!

• Usalda aga kontrolli => kas kõik tõrjed on ka tegelikult tehtud mida eelmineomanik lubab? Pigem tee igaks juhuks topelt!

• Koostöös oma loomaarstiga

• Karantiini ruum/ala peab olema oma karjast selgelt eraldatud, lihtsastidesotatava pinnasega (kui karjamaal siis see karjamaa peab jääma pärast seda 1 aasta tühjalt puhkama/heinamaaks/läheb ümber kündmisele)

Karantiin – soovituslik miinimum 3 nädalat• Päev 1: Roojaproovid, põhjalik loomade läbivaatus, sõrgade ülevaatus, lõikus, sõravann (tsinksulfaat lahus)

• Päev 7: Ussirohud, sõrgade ülevaatus, sõravann

• Päev 14: Roojaproovid, sõrgade ülevaatus, sõravann

• Päev 21: Sõrgade ülevaatus, sõravann

• Vajadus profülaktilisele Antibiootlisele ravile? Import loomad: jah!

• Vajadus välisparasiidi tõrjele? Väivid-raudkärbsed näha, sügelislest mitte.

KARANTIINI MITTE LÄBI VIIMINE ON NAGU RAHA PÕLETAMINE:

EI MINGIT KASU AGA KINDLASTI KAHJU (VÄIKE või SUUR

või VÄGA SUUR)

Sisse ostetud loomad (jäär)• Sama lähenemine nagu importloomale• Taustauuring, haiguste eelnev kontroll (footrot, resistentsed

sooleparasiidid, välisparasiidid => raudkärbes, väiv; orf)

• tõrjete kontroll

• looma ostueelne läbivaatus

• Kodus: karantiin + tõrjed (sise-välisparasiit, sõravann, roojaproovid ravi toime kontrolliks)

• => mõelge sugujäära ostu peale enne kui paaritushooaeg juba käes on!

Karjatamine ühistel maadel• Eestis vähem levinud, osadel laidudel mitme taluniku lambad koos

• Islandil väga tavapärane praktika• ühismaadel karjatamine ja sügisel kogumisaedades loomade

sorteerimine

• tuhandeid loomi üheskoos, “stressi” olukorras

• geniaalne viis haiguste väga kiireks levikuks

•

Haiguste levik – Islandi näide• 1933 imporditi majanduse turgutamiseks 20 Karakul lammast

Saksamaalt Islandile. Lambad olid vastavalt tolle aja teadmistele uuritudning haigusvabaks tunnistatud.

• Imporditud lambad kandsid kroonilisi, aeglasi haigusi

• lammaste haigused levisid kiirelt üle kogu riigi => kogu Islandilambakasvatus oleks äärepealt otsa saanud

• « Karakullide taudid » => Paratuberkuloos (Johne’s disease), Kopsuadenomatoos (Jaagsiekte), Maedi, Visna

Haiguste levik – Islandi näide• 1933 imporditud loomad, 1939 Maedi-Visna ametlikult diagnoositud,

1965 lõplikult tõrjutud

• Island on ainuke riik kes on edukalt tõrjunud kopsu adenomatoosi(Jaagsiekte) kasutades samu reegleid nagu maedi-visnal• Talled võetakse sündides kohe ute alt ära (EI tohi terespiima saada)

• Kasvatatakse eraldi üles

• Nakatunud karjad hävitatakse

• Paratuberkuloosist ei ole lahti saadud => ohustatud piirkondades on vaktsineerimine kohustuslik, see vähendab kadusid kuni 90%

LOOMATAUDIDNAKKATUMISALLIKAD

Karjatamine ühistel maadel(laiud?)

Pügaja, loomaarst, kokkuostja

Tuttavad talunikud

Kaalupuurid, kogumisaiad

Imporditud loomad

Loomaveohaagised

Tööriistad

Farmide külastused(välisreisid)

Sisse ostetud loomad (jäär)Õhk

Näitused, oksjonid

Loomaveohaagised, kaalupuurid, kogumisaiad, tööriistad• Enamus haigustekitajaid on suutelised keskkonnas ellu jääma tunde, päevi, nädalaid, kuid

• Dichelobacter nodosus (footrot): 7 päeva (niiske-soe keskkond => kauem)

• Maedi-Visna viirus: keskkonnas paar päeva

• Bluetongue viirus (katarraalne palavik): suudab sääsega koos isegitalvituda!

• Suu ja sõrataud: 6 kuud

Viiruste ja bakterite hävitamine• soe, kuiv keskkond => haigustekitajad hävinevad kiiremini

• siledad pinnad, kergesti desotatavad (betoon-metall versus puit)

• desovahendid: Virkon S, Virakil, Virocid, Kloor, jne.

• Toote juures peab olema välja toodud milliste haigustekitajate vastuta mõjub (bakterid, viirused, seened)

• Jälgige täpseid kasutusjuhiseid (lahjendusaste, toimimise pikkus, kas sobib loomade juures kasutamiseks, jne.)

•

Loomaveohaagised, kaalupuurid, kogumisaiad, tööriistad• Kasutage desovahendeid millal iganes te toote oma farmiriistasid/masinaid sisse, ja alati ka siis kui olete vahepeal midagi väljalaenanud (kas usaldate teist taluniku piisavalt korraliku desotegema?)

• Ka kõige väiksemate tööriistadega võib haigustekitajaid edasikanduda (süstlad, nõelad, sõratangid, kõrvamärgi tangid, jne.)

Pügaja, loomaarst, kokkuostja, konsulent, aretustöö koordinaator, tuttav talunik, teistefarmide külastus, …• Farmi sissetoodavate pisikute minimeerimine

• Farmi tervise eest vastutab ikka esmajoones omanik ise!

• Desomatid => vedeliku peab iga 2-3 päeva tagant vahetama, olenevalt toimeainest!

• Vahetusriided => teha farmi sisse minekuks eraldi riietusruum japakkuda farmi oma riideid / ühekordseid kombesid/ kilesusse

• Kui olete ise käinud teises farmis siis vältige samal päeval enda karjajuurde minemist/desotage kummikud üle/vahetage riided ära

Näitused, oksjonid• Käituda samamoodi nagu sisse ostetud looma toomisel

• Tagasi farmi naasedes panna loom eraldusse (1-3 nädalat) => stressiolukorras (reisimine, näitused) levivad haigused veel jõudsamalt

• Meeles pidada enda riiete/jalanõude deso, masinate/vaheaedadedeso!

LOOMATAUDIDNAKKATUMISALLIKAD

Karjatamine ühistel maadel(laiud?)

Pügaja, loomaarst, kokkuostja

Tuttavad talunikud

Kaalupuurid, kogumisaiad

Imporditud loomad

Loomaveohaagised

Tööriistad

Farmide külastused(välisreisid)

Sisse ostetud loomad (jäär)Õhk, putukad(sääsed)

Näitused, oksjonid

ESMAABI VARUSTUS

KODUAPTEEK

KODUAPTEEK

Süstlad, nõelad

Vatsa stimulaatorid, energiajoogid

Multivitamin, E-seleen(suukaudne või süstitav)

Kraadiklaas

Lillatera

Jood

Haavaravi vahendidTõrv, aerosool, jne.

Sond

Süstitav glukoosi lahus

SidumisvahendidSidemedToruteip

Sundjootmis pudel

Sünniabi nöörid

Sõratangid

Kindad (rektaal+tava)

Libestusgeel Hädatapu vahend (poltpüstol, nuga)

Soojenduslamp

ÜLESANDED

Ülesanne 1 – Poegimishooaeg, on kesetööd ja lambal on emakas välja tulnudTe kutsute loomaarsti. Ta jõuab 2 tunni pärast. Mida te senikaua teetelambaga/emakaga (teil puuduvad sel korral oskused või julgus et proovida isetagasi panna)?

Sama olukord aga loomaarsti ei ole võimalik kätte saada. Te üritate emakat isetagasi panna. ◦ Mis varustust teil selleks vaja on ? (mõelge ka lihtsatele asjadele nagu

kummikindad, desovahendid, jne. Ning selgitage miks neid selles olukorrastarvis on)

◦ Kuidas te emaka tagasipanekule lähenete? (mis järjekorras te asju teete)

◦ Mis on ohud? (võimalikud vigastused, kas on põletiku oht, jne.)

Ülesanne 1 – Poegimishooaeg, on kesetööd ja lambal on emakas välja tulnudKas emaka välja langemisega lammas paraneb täielikult ning teda võib järgmiselaastal aretuses uuesti kasutada?

Teie tuttava karjas on selle hooaja jooksul juba neljal lambal emakas välja tulnudja viiel on tuped välja tulnud. ◦ Kas need asjad võivad olla omavahel seotud?

◦ Kas on olemas tõulisi soodumusi?

◦ Mis soovitusi te oma tuttavale annate, mida ta peaks tegema selleks et vähendada väljalangemiste arvu ? (söötmine, pidamine, aretuslikud valikud)

Emaka väljalangemine• Vahetult peale poegimist (kuni 4 tundi hiljem)

• Võimalikud põhjused: kaltsiumi/energia puudus, soodumus, vägasuured talled, vigastused poegimise ajal (lammas jääb valustpunnitama)

• Esmaabi: Emakas peab püsima märg! Voolikust külma vett, pakkidamärgade linade sisse/kile sisse. Vältida emaka määrdumist javigastusi

Emaka väljalangemine• Reponeerimine: Päramised eemaldada, puhastada põhjalikult

• Lamba tagumise otsa kõrgemale tõstmine aitab

• ettevaatust karunkulid! Verejooks => külm vesi

• Emaka puhastamiseks MITTE kasutada ärritavaid vahendeid(tugevaid joodi või lillatera lahuseid)

• Kui emakas on vigastatud (näpud lähevad kuskilt läbi, loom astubpeale) siis seda EI tohi mingil juhul niisama tagasi panna (õmblused, antibiootiline ravi)

Ülesanne 2 Teie esimene poegimishooaeg. Leiate laudast eile sündinud talle keda peate algselt surnuks kuidsiis näete et ta vaevu märgatavalt veel hingab. Reaktsioonid puuduvad, katsudes on tall täiestijääkülm.

Küsimused

Te kutsute loomaarsti. Ta jõuab 2 tunni pärast. Mida te senikaua teete tallega ?

Sama olukord aga loomaarsti ei ole võimalik kätte saada. Te üritate talle ise päästa. ◦ Mis varustust teil selleks vaja on ? (mõelge ka lihtsatele asjadele nagu kummikindad, desovahendid,

soojavee pudelid, sond, jne. Ning selgitage miks neid selles olukorras tarvis on)

◦ Kuidas te talle päästmisele lähenete? (mis järjekorras te asju teete)

◦ Mis on ohud? (kas on võimalik kuidagi talle olukorda hullemaks teha?)

Ülesanne 2 Teie esimene poegimishooaeg. Leiate laudast eile sündinud talle keda peate algselt surnuks kuidsiis näete et ta vaevu märgatavalt veel hingab. Reaktsioonid puuduvad, katsudes on tall täiestijääkülm.

Küsimused

Kas rängalt alajahtunud (komaatilises seisundis olnud) tall paraneb täielikult või on oht et ta jääbpikaajaliselt teistest nõrgemaks?

Teie tuttava karjas on selle hooaja jooksul juba kuus talle alajahtumise kätte ära surnud. Veelkümme tükki on tal õnnestunud päästa. Kokku on probleemseid tallesid 10%.

◦ Kas 10% probleemseid tallesid on vähe või palju?

◦ Mida te soovitate oma tuttaval kontrollida selleks et probleemi põhjus üles leida ? (pidamistingimused, söötmine, loomad, aretuslikud valikud, jne.)

Tallede esmaabi

• Alla 5 päevased talled võivad väga kiiresti alajahtumise all kannatada

•Põhjused: hoolimatud uted, nälg, märg keskkond, tõmbetuul

• Kuidas tuvastada probleem: kraadiklaas!

•Kliinika: kehatemperatuur langenud alla 39 kraadi, apaatsed, komaatilisedseisundid võimalikud, imemisrefleks puudub

Tallede esmaabi•Ravi• Temperatuur 37-39, imemisrefleks säilinud: sondiga piima, soojenduslambi

alla, kontrollida kehatemperatuuri ja reaktsioone, tagasi ute juurde

• Temperatuur alla 37: Intraperitoneaalne glukoosi lahuse süst, soojendadakuni 37 kraadi, sondiga piima, soojendada kuni norm temperatuur, tagasi utejuurde

•Sondimine: 50 ml/kg kehakaalu

•Glukoos: 10 ml 40% lahust + 10 ml ringerit

Alajahtunud tall – kõhu sisene glukoosisüst

https://www.youtube.com/watch?v=mTi6k6C2dXA

Alajahtunud tall – sondimine

https://www.youtube.com/watch?v=cUKqbg5hSvc

(alates 4:00)

Ülesanne 3On augusti lõpp. Lähete karjamaale ja tuvastate et öösel on käinud hunt. Viis lammast on

surnud, kolm veel hingitsevad kuid ei ole suutelised tõusma. Ülejäänud kari on hirmunult ühtekarjamaa nurka kokku tõmmanud.

Küsimused

Kas teil on kohustus hundirünnakust kuhugi teatada? Kui jah siis kuhu?

Mida te teete raskelt vigastatud lammastega ? Kas neid on võimalik ravida?

Üldised lähenemised haavaravile ja ohud suviste haavadega? (mis vahendeid kasutatehaavaravis, kas üldse kasutate)

Mida te teete ülejäänud lammastega ?

Mis on võimalused oma karja kaitsmiseks kiskjate eest?

Hundirünnakkahjustusest ja selle iseloomust kohene Keskkonnaameti teavitamine (suuliselt, telefoni, e-kirja teel)

• hoida sündmuskoht võimalikult puutumata, vajadusel võib ravida või hukata

• ameti töötaja tuleb esimesel võimalusel kahjustust hindama ja hindamisaktikoostama. Akt saadetakse kahjusaajale.

• peale hindamisakti saamist võimalus 1 kuu (suurkiskjad) või 12 kuu (linnud) jooksul esitada Keskkonnaametile kahju hüvitamise kirjalik taotlus

• www.keskkonnaamet.ee -> teenused -> looduskaitse -> looma/lindudetekitatud kahju -> taotluse vorm

Haavaravi

Haavaravi – haava hindamine• sügavus

• saastumine/haava vanus

• kiskjarünnak – suured verevalumi alad, rebitud haavad(välimiselt paistab ainult pisike kihvaauk aga nahk on kudede küljest lahti ja suured mädapaised tekivad)

• veritseb aktiivselt? Hele või tume veri?

• Verejooksu peatamine: surve, jahutamine

Haavaravi• õmblemine => oluliselt kiirendab ja parandab haavaravi. Ainult siis võimalik kuihaav on vähem kui 24 h vana (värsked haavad) => loomaarsti töö!

• pügage haava ümbrus võimalikult paljaks

• haava loputamine/puhastamine: õrn lillatera lahus, õrn joodi lahus => kasutagevahendeid mis ei ärritaks ega kahjustaks kude ülearu. Vesi otse voolikust!• Mida rohkem te kude kahjustate, seda kauem võtab haava paranemine aega!

• haava hooldamine: Braunovidon salv, tõrva salvid, antibiootilised aerosoolid

• ettevaatust kärnad: sageli varjavad suurt mädanevat ala. Vajadusel ära kiskuda

• Suvine periood: kaitse kärbeste eest

Haavaravi

Küsimused?

KODUNE ÜLEVAATUS

KODUNE ÜLEVAATUS

TemperatuurLimaskestad

Kehakonditsioon(Krooniline või akuutne)

Rooja olemasolu, konsistents

Uriini olemasolu, värvus

Taustauuring

Kraadimine• Kraadiklaas pärasooles veidi kallutada, nii et see puudutakslimaskesta

• Temperatuur: 38.5-39.5 °C• Tall: 38.5-40 °C

• Liiga madal temperatuur on ka väga oluline näitaja!

Limaskestad•

•

Kehakonditsiooni hindamine

Kroonilised või akuutsed haigusedPange loomale käsi külge!!

Kehakonditsiooni hindamine?•

VIGASTUSED

Luumurrud

Luumurrud – mida me suudameparandada?

Luumurrud – mida me suudameparandada?• Lahtine või kinnine => lahtine soosib põletiku teket

• Killud => paranemine raskem

• Kui lihtne või keeruline on lahast paigaldada ning kui hästi see püsib

• Korralik hooldamine => loom eraldusse, lahase jälgimine ningvajadusel uuendamine

• Valuvaigisti!

Lahase paigaldamine• Lahas peab ulatuma üle vigastuse kõrval asuvate liigese otste

• ohtralt pehmendust

• tuge pakkuvad kaikad peavad olema vastavalt pehmendatud

• abiline hoiab lammast et lahase paigaldamine õnnestuks ilmalambale lisavigastusi tekitamata

• piisavalt tugevalt aga mitte liiga tugevalt => hinnata järgmistelpäevadel jala temperatuuri ja turset

•Talledel: 2-4 nädalt. Täiskasvanud loom 4-6 nädalat.

Lahase paigaldamine

Lahase paigaldamine

Lahase paigaldamine

https://www.youtube.com/watch?v=nAHcWDD-wE4

Jäärade kaklused

Trauma järgne ninaverejooks + koordinatsiooni häired

Sisemised vigastused? • Limaskestade värvi hindamine (sisemine verejooks)

• Kehatemperatuur (hakkab langema)

• Looma enesetunne

• Kõhu kuju (läheb turse)

Silmavigastused

- Kiire sekkumine oluline- Põletiku tekkides võivad silma

kaotada- Loomaarst!

MÜRGITUSED

Mürgitused• Sool/mineraal

• Roiskunud/hallitanud sööt

• Mitu looma haigestub korraga!

• Sümptomid erinevad: vahutamine, loid, ei suuda tõusta

Mürgitused – esmaabi• Mürgi allikas eemaldada (sool, roiskunud sööt, jne)

• Loomadele ohtralt värsket vett pakkuda

• Sundjootmine + söötmine

• NB! Sundjoota ainult siis kui loom on veel suutelineneelama

• Komaatilises seisundis loomad lõpetada

NÄRVINÄHUD

Närvinähud• Teetanushttps://www.youtube.com/watch?v=AC4q1d5aDSs&t=19s

• Listeriooshttps://www.youtube.com/watch?v=9Gqmm30ZCH4

Närvinähud• Listerioos – vajab kiiret antibiootilist sekkumist. Lisaksloom eraldada, sundsöötmine

• Teetanus – ravi ei ole võimalik. Loom tuleb hukata.

• Närvinähtude tõttu hukatud looma liha koertele MITTE sööta

TÜMPAANIA

TÜMPAANIA• vahutav puhitus/mitte vahutav (häire gaasi väljutamisel vatsast)

• kastemärja või külmunud karjamaarohu söömisel, eeskätt kui taimedekoosluses on lutserni, ristiku või kaleegat. Raps, kartul, suhkrupeet.

• suure koguse vilja/jõusööda söömine

• massiline loomade haigestumine, 1-3 tundi peale söömise algust

• loomade kere turses, eriti vasakul küljel (vats)

TÜMPAANIA -RAVI• Teha vahust üks suur gaasimull

• Ajada see gaasimull lamba seest välja

• Panna vats uuesti tööle

• => sööt eest ära (loomad karjamaalt lauta ajada)=> suukaudsed preparaadid vahu lõhestamiseks (tümpanool)=> sondimine, nõelaga vatsa torgata=> ajada lammas liikuma=> kui vatsa turse on alanenud siis alustada vatsa tööd stimuleerivate

preparaatide manustamisega

TÜMPAANIA – NÕELAGA GAASI VÄLJUTAMINE• Veenduge et tegemist ei ole vahuse tümpaaniaga (sel juhul nõelast ei väljumidagi)

• Valige võimalikult suure läbimõõduga nõel (valge otsikuga)

• Katsuge lammast vasakult küljelt, leidke kõige kõrgem ja trummis koht(enamasti tühimiku lähedal)

• Torgake looma pea suunas, hoidke nõela tugevasti vastu lammast

• Gaas väljub, heli + lõhn

Küsimused?