Anu Luure on Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õppealajuhataja, kes on juba viisteist aastat koordineerinud sisserändetaustaga õpilaste õpetamist. Selle pika ja töömahuka aja jook-sul on Anu Luure jaganud teadmisi ja oskusi oma kooli õpetajatele ning teinud ka tänu-väärset tööd erinevatest kultuuridest pärit laste ja nende vanematega. Ta on võitnud laste ja lapsevanemate usalduse ning leidnud võimaluse töötamiseks ühise kõnekeeleta ja üksteist mõistmata.

Anu Luure abiga on koostatud õpilastele individuaalsed õppekavad ning ta on aida-nud leida võimalusi eesti keele õppe korral-damiseks. Anu Luure on seisnud hea selle eest, et kogu koolipere aitaks võõrsilt tulnuil kohaneda ja end Tallinna Lilleküla Gümnaa-siumis turvaliselt tunda. Viieteistkümne aasta

jooksul on Lilleküla Gümnaasiumis õppinud üle poolesaja välisriigist saabunud õpilase (Itaalia, Jaapan, Brasiilia, Lõuna-Aafrika, Kana-da, Pakistan, Sri-Lanka jne), lisaks on Anu Luu-re käinud kogemusi omandamas välisriikides (Soome, Holland jt).

Pikaaegne töö selles valdkonnas on tei-nud Anu Luurest eestvedaja ja teerajaja Eesti üldhariduskoolidele teabe jagamises sisse-rändetaustaga õpilaste õpetamise ja haridus-korralduse kohta. Ta on tunnustatud koolitaja ja nõuandja, tema osalusel on valminud pal-jud koolitus- ja juhendmaterjalid.

Täname Anu Luuret suure ja tänuväärse töö eest ja õnnitleme väärilise tunnustuse puhul!

Nr 3 (174) 18 . märts 2016 Kristiine linnaosa ajaleht www.tallinn.ee/kristiine

UUDISED

Kristiine Leht

Kristiine korteriühistute infopäevKristiine ja Kesklinna korteriühistute ühine ap-rillikuine infopäev toimub ekskursioonina marsruudil Tallinna Jäätmete Taaskasutuskes-kus – Jägala juga – Linnamäe hüdroelektri-jaam.

Väljasõit on 13.04 kell 12 Vene Kultuuri-keskuse eest (Mere pst 5).

Palume ekskursioonile enne 8. aprilli ette registreerida: anu.sygis@tallinnlv.ee või telefo-nil 645 7118.

Kristiine LOV hakkab pakkuma eakate-le inimestele tasuta saunakülastust

Alates 28. märtsist pakub Kristiine Linna-osa Valitsus koostöös Tallinna Kesklinna Valit-suse ja Raua Saunaga võimalust eakatele ini-mestele tasuta külastada Raua Sauna (Raua tn 23).

„Kristiine Linnaosa Valitsuse poole on palju pöördutud palvega võimaldada Kristiine eaka-tele elanikele tasuta saunakülastust. Koostöös Raua tänava saunaga kingime meie linnaosa eakatele elanikele kord kuus tasuta saunakü-lastuse. Tasuta sauna kutse ootab kõiki soovi-jaid Kristiine Sotsiaalmajas. Sauna külastami-se võimalus kehtib esmaspäevast reedeni kell 11–15, esialgu kuni 31. maini 2016. Kutse on personaalne, palume see sauna kas-sas pileti vastu vahetada,“ seletas Kristiine lin-naosa vanem Vadim Belobrovtsev.

Tasuta Raua Sauna külastamiseks tuleb Kristiine linnaosa elanikel pöörduda Kristiine Sotsiaalmajja (Sõpruse pst 5). Täpsem info:Pille Vahtra, telefon 651 2703.

Korteriühistute infopäev Kesklinnas ootab külla ka kristiinelasi

Infopäev toimub kolmapäev, 30. märts 2016 Hopneri majas Raekoja plats 18, kell 18.00-19.15 (III korruse kaminasaalis)

Päevakord: Avasõnad ja info linnaosa valitsuse tege-

mistest – Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja. • Kerda Kaur, Tallinna Keskkonnaamet. Ette-

kanne: „ Heakorrakuu saab 25 aastaseks“.• Sulev Järve, Tallinna Keskonnaamet. Ette-

kanne: „Puude raie- ja hoolduslõikuslubade taotlemine. Puuhooldusest üldiselt (kuidas va-lida puuhoolduse spetsialisti - arboristi, kuidas lõigata, kujundada ja toestada puid, kuidas kaitsta puid ehitus- ja kaevetöödel)“.

Osalemisest palun teada anda e-mail: henri.jyrlau@tallinnlv.ee või tel. 645 7212.

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õppealajuhataja Anu Luure sai Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi ordeni

Kristiine Leht

Tänavune traditsiooniline heakorrakuu toimub 15. aprillist kuni 15. maini. Sel aastal korraldatakse Tallinnas heakorrakuud 25. korda ning selle eesmärgiks on lüüa linn läikima ning korrastada oma koduümbrust.

Sel aastal toimub koostöös Eesti Muusika Päevadega heakorrakuu eelsoojendus, kus 9. ja 16. aprillil on Vabaduse väljakul elava muusikaga tantsuetendus nimega “Suurpuhastus”, milles muusikainstrumentidena kasutatakse luudasid ja harju.

Heakorrakuu avatalgud toimuvad 23. aprillil algusega kell 11.00 Stroomi rannas. Avatalgutel korrastatakse Stroomi ranna äärsed alad, talgulistele pakutakse kehakinnitust. Põhja-Tallinna Valitsus tänab loosiga osavõtjaid ning

võimalik on nautida meeleolukat muusikat, mida esitab ansambel Justament.

Heakorrakuu jooksul toimub kõikides linnaosades erinevaid heakorraüritusi, mida korraldavad l innaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, korteriühistute ja teiste organisatsioonidega. 30.04 toimuvad ohtlike jäätmete kogumisringid Kristiine linna-osas, täpsem info leheküljel 6. Traditsiooniliselt toimub aia- ja pargijäätmete vedu Kristiine linnaosa elanikele. Selleks tuleb veosoov registreerida aadressil: http://www.tallinn.ee/kristiine/. Käivitub uus kampaania, mille käigus jagame Kristiine korteriühistutele ja eramutele TASUTA kompostmulda koguses 2 kuni 10 tonni. Täpsem info leheküljel 6.

1.mail kell 11 olete kõik oodatud heakorratalgutele Kristiines, kus korrastame ühiselt Varese tn kaasikut (Sõpruse pst Rimi kõrval). Heakorrakuu lõpuüritus toimub 14. mail Tornide väljakul koos Kesklinna kevadlaadaga.

Heakorrakuu kampaaniat koordineerib Tallinna Keskkonnaamet. Tallinnas hakati ametlikult korraldama kevadisi heakorrakuid 1991. aastal. Heakorrakuu tunnuslause on „Lööme linna läikima!“

Täpsemat teavet heakorrakuu tegevuste kohta leiab veebiaadressilt www.tallinn.ee/heakorrakuu ja vene keeles: www.tallinn.ee/rus/mesjachnik-blagoustrojstva.

Lööme kõik koos Kristiine läikima!Eelmise aasta talgutel sai heakorrastatud Löwenruh’ ja Räägu tänava ümbrus. Täname kõiki osavõtjaid ning ootame teid ka sel aastal appi.

18 . märts 20162

Koolieelikute etlemis-konkursi „Eesti keele kaunis kõla“ Kristiine

linnaosa eelvoor toimus 2. märtsil kell 10.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis. Etlemiskonkurss toimus juba 12. korda. Sellest üritusest on välja kujune-nud traditsioon, mida oodatakse igal aastal suure huviga. Konkurss motivee-rib mudilasi ja nende õpetajaid eden-dama luuletuste esitamist, õpetab kor-rektset diktsiooni ja annab võimaluse eneseväljenduseks. Kristiine linnaosa eelvoorust võttis osa 30 last 11 linnaosa lasteaiast.

Lõppvoorus, mis toimus 14. märtsil

Estonia Talveaias, esindasid Kristiine linnaosa kolm parimat Kristiine voo-rust:

Anastasia Kosolapova, (5a) Mui-nasjutu lasteaiast, luuletusega „Ema kübarad“, autor J. Lember, juhendaja Valve Kaasik;

Tauri Murd, (5a) Lille lasteaiast, luu-letusega „Mootorrattur Hiir“, autor I. Trull, juhendaja Riina Lindmaa;

Bruno Aasa (3a) Linnupesa laste-aiast, luuletusega „Koletiste joonistami-ne“, autor V. Luik, juhendaja Kerli Aasa.

Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võitjaid!

LINNAOSAVANEMA VEERG

Vadim BelobrovtsevKristiine linnaosa vanem

Väljaandja: Kristiine Linnaosa ValitsusAadress: Tulika 33b, 10615 TallinnToimetaja: Kristel TammE-post: kristiineleht@tallinnlv.eeTelefon: 645 7117Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee, tel. 645 7134Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-LehtJärgmine leht ilmub 22. aprill 2016

Austatud Kristiine linnaosa elanikud! Esiteks lubage (olgugi et tagantjärele) õnnitleda kõiki meie linnaosa naisi rahvusvahelise naistepäeva puhul! Armsad nai-sed, Te muudate meie elu kaunimaks, olete meile toeks ja rõõ-muks. Aitäh Teile selle eest, et Te olemas olete, soovin Teile õnne, tervist, rõõmu ja, mis kõige tähtsam, rohkelt armastust!

8. märtsil viisin lilled kõikidesse meie linnaosa haridusasu-tustesse, õnnitlesin õpetajaid, direktoreid, kõiki koolide, laste-aedade ja huvikeskuste töötajaid. Oli väga meeldiv näha nii palju kauneid naiste naeratusi ja positiivseid emotsioone! On tunda, et meie haridusvaldkonna töötajad teevad oma tööd naudinguga ja nende kätte võib pikalt mõtlemata usaldada meie laste tuleviku.

Mis puudutab meie linnaosavalitsuse tegevust, siis me jät-kame oma igapäevast tööd ja oleme juba valmis kevadhooajaks. Rõõm on märkida, et aasta esimeste kuude jooksul on Kristiine linnaosa elanikkond taas kasvanud, ületades 32,5 tuhande piiri. Ilmselgelt tõmbab meie linnaosa ligi aina uusi elanikke ja see on vaieldamatult positiivne tendents.

Teiste uudiste seas märgin, et meie linnaosavalitsus jätkab ja laiendab koostööd Kesklinna avaliku saunaga Raua tänaval – Raua Saunaga. Kui veebruarist alates said Kristiine linnaosa vähekindlustatud inimesed tänu sellele koostööle kord kuus tasuta eraldi duširuumis käia, siis alates märtsi lõpust saavad avalikus saunas kord kuus tasuta leili võtta kõik linnaosa eakad inimesed. Selle jaoks tuleb küsida Kristiine Sotsiaalmajast vastav kutse, mida on vaja esitada Raua Sauna sisenedes. Loodame, et niisugune algatus on meie linnaosa elanikele meeltmööda, kuna oma avalikku sauna meil seni pole.

Lisaks tahan kõigile meenutada, et juba 9. aprillil toimub Tallinna Puuetega Inimeste Koja (Endla 59) saalis linnaosa ajaloo esimene Kristiine lahtine maleturniir, millest võivad osa võtta kõik soovijad, sõltumata east, elukohast, mänguoskuse tase-mest jne. Kutsun kõiki, kes tunnevad malemängu reegleid, kind-lasti jõudu proovima ja registreeruma turniiril osalemiseks. Tur-niir on kindlasti lõbus! Kõik osalejad saavad mälestuseks kingituse Kristiine Linnaosa Valitsuselt, osalemine on aga mõis-tagi tasuta.

Eraldi tähelepanu väärivad linna abiprogrammid korteriühis-tutele. Märtsi alguses lõppes avalduste vastuvõtt iga-aastase projekti „Hoovid korda“ raames. Juba alates 7. märtsist võetakse vastu taotlusi hoovide ja kruntide haljastusprojektide osaliseks finantseerimiseks projektis „Roheline õu“ ja alates 15. märtsist saab esitada taotlusi osalemiseks projektis „Fassaadid korda“. Kogu teave on nii eesti kui ka vene keeles kättesaadav linna internetileheküljel www.tallinn.ee.

Aprilli keskel algab traditsiooniliselt heakorrakuu, millesse saavad oma panuse anda kõik pealinna elanikud, sealhulgas loomulikult ka Kristiine linnaosa. Seekord kutsume soovijaid osalema Varese tänava kaasiku korrastamisel (Rimi kaupluse kõrval Sõpruse puiestee 174 /176) kell 11 pühapäeval, 1. mail. Meie, linnaosavalitsuse töötajad, võtame kindlasti osa koristus-töödest, mille lõppeesmärk on muuta praeguseks väga käest-lastud kaasik heakorrastatud haljasalaks, kus Kristiine elanikud saavad meeldivalt aega veeta. Lähematel kuudel on plaanis paigaldada sellele haljasalale tänavavalgustus ja pingid. Tulge ka Teie!

Lõpetuseks meenutan veel üht meie elanike jaoks meeldivat uudist – varsti hakkab meie linnaosavalitsus Kristiine linnaosa korteriühistutele ja eramajadele pakkuma tasuta kompostmul-da – kaks kuni kümme tonni objekti kohta. Täpsemat teavet leiate käesoleva ajalehe kuuendal leheküljel. Kevadtööd värskes õhus pole mägede taga, niisugune abi saabub minu arvates täiesti õigeaegselt.

Õnnitlen kõiki algava kevade puhul!

Korteriühistute infopäev 7. märtsil 2016Märtsikuu korteriühis-tute infopäev teemal „Värvimise ABC – sise- ja välisvärvimine“ toi-mus Tikkurila Koolitus-k e s k u s e s . Koolituskeskuse koge-nud spetsialistid Mee-lis Tarto ja Ivar Tom-p e r k a v a s i d osavõtjatele ukse vär-vide ja teiste viimist-

lusmaterjalide põnevasse maailma.AS Tikkurila kuulub Põhjamaade

juhtiva värvitootmiskontserni Tikkurila OYJ koosseisu. Tikkurila Koolituskeskus

tegutseb esimese värviõppekeskusena Baltimaades alates 1997. aastast. Tikku-rila Koolituskeskus pakub koolitusi kõi-gile neile, kes erialaspetsialistidena igapäevatöös värvidega kokku puutu-vad, ja ka eraisikutest värvimishuviliste-le (ehk neile, kes ise värvimistöödele käed külge panna tahavad). Informat-sioon koolituskeskuse tegemistest leiab veebilehelt: http://www.tikkurila-koolituskeskus.ee/

Korteriühistute infopäeva raames toimunud värvikoolitus käsitles korte-riühistuid puudutavaid teemasid: too-nid, värvikaardid, sise- ja välisvärvimi-n e . T u t v u s t a t i k a v a l d k o n n a tootearendust ja arengusuundi.

Osavõtjad said näpunäiteid värvi-toonide valimiseks, sobitamiseks ja tut-vustati uudset abivahendit –värvitooni valimise programmi ColorUP. Väga pal-ju kasulikku kuulsime pindade eeltööt-lusest, kruntimisest, erinevatest värvi-tüüpidest ja kvaliteedinõuetest, mida jälgida sise- ja välisvärvimisel.

Teoreetilisele osale järgnes Kooli-tuskeskuse testlaboris praktiline esit-lus, kus demonstreeriti uusimatel aren-gusuundadel, sh nanotehnoloogial, põhinevaid tooteid, näiteks päikesekiir-gust peegeldavat katusevärvi, konden-saaditõrje pinnakatet ja muid kaasaeg-seid lahendusi.

Raivo TammusKristiine linnaosa vanema asetäitja

XIII ülelinnaline koolieelikute etlemiskonkurss „Eesti keele kaunis kõla”Kristiine Leht

Märtsikuu korteriühistute ümarlaud toimus Tikkurila Koolitus-keskuses.

Koolitusele tulnuid tervitas Kristiine linnaosa vanem Vadim Belobrovtsev.

7. märtsil 2016 sai Kristi ine l innaosas asuv Tallinna Kannike-se Lasteaed 50-aasta-seks. Lasteaed avati 1966. aastal 6-rühma-lise tavalasteaiana. Viiekümne aasta jook-sul on lasteaial olnud mitmeid erinevaid ni-mesid: Tallinna 108. Lastepäevakodu, Tal-linna 1. Erilasteaed,

Tallinna Kõneravi-Lasteaed Kannike ja alates 2007. aastast Tallinna Kannikese Lasteaed.

Lasteaed kujunes erilasteaiaks aas-tatel 1974–1977. Paarkümmend aastat oli lasteaed tuntud kui logopeediline lasteaed. 1999. aasta põhimääruse alu-sel said kõneravirühmadest aga tasan-dusrühmad kõnehälvetega ja spetsiifi-liste arenguhäiretega lastele. Oleme arenev lasteaed ja seoses muutunud vajadustega avasime sügisel arendus-rühma. Alates 1. septembrist 2015 on lasteaias viis tasandusrühma ja üks arendusrühm. Praegu on lasteaias 74 last. Igas tasandusrühmas töötab lisaks õpetajatele ka logopeed ja arendus-rühmas eripedagoog. Pedagoogiline personal on erialase ettevalmistusega.

Kõige kauem on asutuses töötanud õpetaja Ingrid Rohtla. 43 aastat on Kannikese lasteaed olnud tema ainus töökoht ning 38 aastat on töötanud samas lasteaias suurte kogemustega õppealajuhataja Malle Kabrits.

Nende aastate jooksul on lasteaial olnud neli juhatajat: Liisbet Vaus, Hilja-Helgi Leek, Marju Metsniit ja alates 2004. aastast on lasteaia direktor Irja Keiv.

Lasteaed on praktikabaasiks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Sealt saame me lasteaeda tööle ka noored spetsialistid.

Meie lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonid. Austame rahvaka-lendri tähtpäevi, peame lugu riiklikest pühadest. Rühma meeskonnad valmis-tavad koostöös lastevanematega õp-peaasta jooksul ette sõnalavastuse. Iga aasta aprillikuus korraldame lasteaias lahtiste uste päeva, mil huvilised või-vad tulla tutvuma meie pedagoogide tööga. Alates 2007. aastast oleme liitu-nud TEL-i (tervist edendavad lasteaiad) võrgustikuga, mille raames pöörame erilist tähelepanu laste tervislikule toit-lustamisele, liikumisele ja tervisele.

2014. aastal algatasime lasteaias kõneprobleemide ennetamiseks ja

teadlikkuse tõstmiseks traditsiooni tä-histada rahvusvahelist logopeediapäe-va teemakohase infoseminariga. Huvi ürituse vastu on suur.

Ka töötajatel on omad traditsioo-nid. Kevadeti käime koos ekskursioonil mööda Eestimaad. Õpetajate päeva tähistame matkaga looduses. Ühiselt peame meeles oma töötajaid nende sünnipäevadel.

Meie lasteaed on lastevanemate seas hinnatud professionaalse peda-googilise ja logopeedilise töö poolest. Lapsed saavad kooliks võimetekohase ettevalmistuse. Tagasiside lapsevane-mate poolt on tunnustav ja toetav.

Irja KeivTallinna Kan-nikese Lasteaia direktor

Tallinna Kannikese Lasteaed tähistas 50. sünnipäeva

Kannikese personal koos külalistega.

Vasakult: Tauri ja õpetaja Riina, Anas-tasia ja õpetaja Valve, Bruno ja õpetaja Maris.

18 . märts 2016 3

2016. aastal jätkab Tallinna linn korteri-ühistute sihtotstar-

belist toetamist korterelamuid energiatõhusamaks muutvate pa-rendus- ja rekonstrueerimisprojekti-de elluviimisel. Uuendusena toeta-takse rekonstrueerimistöö käigus hoonete fassaadide ilmestamist su-pergraafikaga.

Toetuse taotlemise aluseks on u u s T a l l i n n a L i n n a v o l i k o g u 25.02.2016 välja antud määrus nr 8 „Projekti „Fassaadid korda“ raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord“.

Toetust antakse kuni 10% kredii-di- või finantseerimisasutuselt ener-giatõhususe suurendamiseks taotletavast korterelamu renoveeri-mislaenu summast või kuni 10% taotleja abikõlblike kulude sum-mast, mis on kinnitatud majandus- ja taristuministri 20. 03.2015 välja antud määruse nr 23 „Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused” alusel SA KredEx esita-tud korterelamu rekonstrueerimise toetuse taotluse rahuldamise otsu-sega, kuid mitte üle 20 000 euro aas-tas.

Lisaks antakse toetust taotleva korteriühistu tellitud supergraafika teostamiseks kuni 70% selle maksu-musest, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot.

Kalendriaastas eraldatakse toe-tusi Tallinna linna eelarves selleks ette nähtud vahendite piires.

Toetust võivad taotleda Tallinna linna territooriumil asuvad korteri-ühistud, kes vastavad järgnevatele tingimustele:

- korteriühistu on registreeritud

mittetulundusühingute ja sihtasu-tuste registris vähemalt kuus kuud enne taotluse esitamist.

- korterelamu energiaauditis esi-tatud energiatõhususarvu arvutuse järgi ei ületa korterelamu energiatõ-hususarv pärast taotleja kavandatud rekonstrueerimistöö lõpuleviimist majandus- ja taristuministri määru-sega nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” oluliselt rekonst-rueeritavale hoonele kehtestatud piirväärtust. Taotlusele lisatud ener-giaaudit peab olema koostatud ma-jandus- ja taristuministri 8.04.2015 välja antud määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ kohaselt ja sisaldama energiatõhu-susarvu arvutust kavandatava re-konstrueerimistöö kohta.

- miljööväärtuslikule hoonestus-alale jääva, väärtusliku üksikobjekti-na määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva korterelamu energiatõhusus-arv võib pärast rekonstrueerimistöö lõpuleviimist erineda käesoleva pa-ragrahvi lõikes 2 toodud piirväärtu-

sest juhul, kui on järgitud majandus- ja taristuministri 20.03.2015 välja antud määruse nr 23 „Korterelamu rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused“ § 14 nõudeid.

Projekti „Fassaadid korda“ raa-mes 2016. aastal toetuse saamiseks on korteriühistutel vaja esitada lin-naosa valitsusele vormikohane aval-dus koos nõutavate dokumentide-ga.

Taotlusi võetakse vastu alates 15. märtsist 2016.

T a l l i n n a L i n n a v o l i k o g u 25.02.2016 välja antud määrus nr 8 Projekti „Fassaadid korda” raames korterelamuid energiatõhusamaks muutvate korteriühistute toetamise kord ja toetuse taotlusele esitatavad nõuded on avaldatud Tallinna vee-bilehel http://www.tallinn.ee/est/fassaadidkorda.

Kristiine Linnaosa Valitsuses on kontaktisikuks Linnamajanduse osa-konna vanemspetsialist Marju Korts, e-post marju.korts@tallinnlv.ee, telefon 645 7125.

Käesoleval aastal on üle vabariigi kahe esimese kuu-ga tulekahjudes hukkunud juba 12 inimest. Kolm põh-ja regioonis, üks nendest Tallinnas. Eelmisel aastal oli Tallinnas eluhoone tulekahjusid 212.

Päris hirmuta-vad numbrid. Tule-

õnnetusi peab vältima, oma kodu tuleohutuks muutmine on tegelikult jõukohane praktiliselt kõigile.

Viimasel ajal on Tallinnas olnud kortermajade keldrites lühikese aja jooksul tervelt kolm tulekahju. Eel-misel kuul sai Mustamäel Vilde teel asuva kortermaja keldris lohakalt kustutatud suitsukonist alguse saa-nud põlengust eritunud suitsu tõttu kannatada ka kaks inimest, kellest üks viidi haiglasse. Keldrisse ja muu-dele ühiskasutatavatele pindadele ei tohi ladustada liikumist segavaid ning kergestisüttivaid asju. Tulekah-ju korral ei tohi hoone evakuatsioo-niteed olla suletud, samuti, kui maja ühiskasutatavatel pindadel ei hoita asju, pole seal ka millelgi põleda. Te-gelikult peab prahi kogunemise ning selle süttimise vältimiseks tihe-dalt puhastama ka liftišahte.

Lisaks maja ühiskasutatavate pindade tuleohutusele, saab palju ära teha ka koduseinte vahel.

1. Veendu, et kodus on nõuete-kohaselt paigaldatud ning töötava patareiga varustatud suitsuandur.

2. Ära suitseta siseruumides, kindlasti mitte voodis. Suitsetamine on ohtlik ka rõdul, sest lohakalt kus-tutatud suitsukoni võib lennata tuu-

lega kaugele ja põhjustada palju pahandust.

3. Kodust lahkudes ära jäta tööle vooluvõrku ühendatud elektrisead-meid (pesumasin, nõudepesuma-sin).

4. Kriitilise pilguga tasub üle vaa-data kodu elektrisüsteem, vajadusel saab abi professionaalselt elektri-kult.

5. Veendu, et Sinu kodul on kor-ralikult markeeritud majanumber, tuletõrjehüdrant on nähtav ning parkimine korraldatud selliselt, et see ei sega päästetööd – kõik see on vajalik, et päästjad saaksid õnnetuse korral kiiresti tegutseda.

6. Tegelikult peaks vähemalt nel-jakorruselistel korterelamutel olema asfaldil markeeritud koht tuletõrje-

redeli jaoks, see lihtsustab päästjatel evakuatsiooni akna kaudu.

7. Õpeta oma lastele tuleohutut käitumist ning aita vajadusel eakaid sugulasi, olgu abiks siis suitsuanduri patarei vahetus või elava tulega seo-tud tegevused.

Ning lõpetuseks, oma kodu tule-ohutusest saab hea ülevaate, täites tuleohutusalast testi leheküljel www.kodutuleohutuks.ee. Sama testi võib soovitada täita ka naabril ning aidata seda täita näiteks eakal sugulasel, pidades silmas just tema kodu eripärasid. Helistades numb-ril 1524, on inimesel võimalik leppida kokku kodunõustamine päästeametniku poolt enda jaoks sobivaks ajaks. Kutsume inimesi üles seda võimalust kasutama.

Muuda oma kodu tuleohutuks

Indrek HirsPõhja päästekes-kuse pressiesin-daja

Tuleõnnetus Vilde teel, põles prahti täis kelder. Foto: Põhja päästekeskuse menetlusbüroo.

Kristiine Leht Tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 22. v e e b r u a r i 2 0 1 0

määruse nr 17 „Tallinna teise elamu-ehitusprogrammi rakendamiseks Raadiku tänaval asuvate eluruumide üürileandmise korra“ §-st 6 ja Tallin-na Linnavolikogu 17. oktoobri 2002 määruse nr 56 lisa 3 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üüri-mist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra” punktist 13 on elu-ruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud isikud kohustatud iga aasta esimese kvartali jooksul kinni-tama kirjalikult, kas posti teel (ka e-postiga) või isiklikult eluasemeko-misjoni sekretäri juures eluruumi üürimist taotleva isikuna arvel ole-mise aluseid.

Kui isik ei täida ülalnimetatud ko-hustust, võidakse ta kustutada elu-ruumi üürimist taotlevate isikute nimekirjast.

Andmeid saab kinnitada Kristiine Linnaosa Valitsuse rahvastikuregist-ri sektoris Tulika tn 33b, II korrus, tuba 202 esmaspäeviti kell 15.00–18.00 ja neljapäeviti kell 9.00–12.00 või posti teel (ka e-postiga merike.melesk@tallinnlv.ee).

Täiendav teave telefonil 645 7129.

Kristiine LOV-s eluruumi üürimist taotlevad isikud peavad andmeid kinnitama/täpsustama

Kristiine Linnaosa Valitsus korraldab aprillis esmakordselt maleturniiri „Kristiine Open“

Kristiine Linnaosa Valitsuse poolt korraldatav kiirmaleturniir „Kristiine Open 2016“ toimub esmakordselt 9. aprillil 2016 algusega kell 11.00 Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis (Endla 59). Võistlejate nime-line registreerimine käib eelregist-reerimise alusel võistluspaigas kuni kella 10.40.

Kristiine linnaosa vanema Vadim Belobrovtsevi sõnul on võistluse üheks eesmärgiks tähistada Eesti XX sajandi parimaks sportlaseks valitud malesuurmeister Paul Kerese 100. sünniaastapäeva. „See on hea või-malus korraldada maleturniir esma-kordselt meie linnaosas, tutvustada malemängu ka Tallinnas ja Eestis ning anda maleharrastajatele või-malus sportlikuks tegevuseks. Tähtis on ka see, et võistlus on osamaksuta, kuna selle korraldab Kristiine Linna-osa Valitsus koostöös Eesti Malelii-duga,“ seletas Belobrovtsev, kes on ka ise lapsepõlves Paul Kerese male-majas malet mänginud.

„Mõte korraldada Kristiines oma maleturniir tekkis meil juba eelmise aasta suvel. 2016. aasta sobib selleks ideaalselt, sest terve Eesti tähistab suurmeistri Paul Kerese 100. sünni-aastapäeva. Turniirile on oodatud

kõik soovijad sõltumata vanusest, elukohast ja mängutasemest. Loo-mulikult loodame, et sellest saab veel üks ilus Kristiine linnaosa tradit-sioon, ning hakkame edaspidi Kris-tiine Open maleturniiri korraldama igal aastal,“ võttis teema kokku Kris-tiine linnaosavanem.

Võistlus viiakse läbi individuaal-turniirina šveitsi süsteemis 7 vooru-ga. Turniiril võivad osaleda kõik soo-v i j a d ( n o o r e d , s e e n i o r i d , tegevmaletajad, harrastajad, jne), kes on eelnevalt registreerunud hiljemalt 5. aprilliks e-posti aad-ressil maleliit@maleliit.ee, teata-des võistleja nime, sünniaasta ja klubilise kuuluvuse (olemasolul). Kuna korraldajad saavad võistlema lubada kuni 100 osalejat, siis suure-ma arvu soovijate korral lubatakse mängima varem registreerunud ma-lehuvilised. Võistlus on osavõtumak-suta. Võitjaid ootavad auhinnad.

Lisainfo:Hendrik Olde EML juhatuse esimees525 1623Maret Truusalu Kristiine LOV kultuuri- ja spordi-

töö peaspetsialist645 7120

Kristiine Leht

Algas projekti „Fassaadid korda“ taotluste vastuvõtt

KÜ Lagle korrastas eelmisel aastal fassaadi projekti „Fassaadid korda“ raames.

UUDISED

18 . märts 20164

Tervisepäev 12. aprillil Sotsiaalmaja päevakeskuses13.30 saalis „Terves kehas terve vaim“ - Saame teada erinevatest võimalustest, kuidas oma kehakoostist

parandada ning millistel põhjustel erinevad näitajad kehas muu-tuvad. Antakse lühiülevaade toitumise, toidulisandite ja kehakoos-tise (liigse kehakaalu) omavahelisest seosest ning tutvustatakse lühidalt Biaks OÜ poolt pakutavaid loodustooteid ning vitamiine, mis on mõeldud ainevahetuse parandamiseks, juuste, küünte, naha, veresoonte tugevdamiseks, veenilaiendite ravimiseks, liiges-te ja lihasvalude vähendamiseks, kevadväsimusega võitlemiseks. Soovi korral on võimalik tooteid osta kohapeal sularahas.

Osalejatel on tasuta võimalus lasta teha kehakoostise määrami-ne, mille käigus selguvad järgmised näitajad:

• Kehakaal

• Kehamassiindeks

• Keha rasvasisalduse protsent

• Skeletilihaste protsent

• Põhiainevahetuse kaloraaž

• Keha vistseraalse rasva sisaldus

• Kõikide näitajate klassifikatsioon

• Kõikidele osalejatele tulemused paberil kaasa ning kohapeal teostame ka tulemuste analüüsi

(kõigile korraga - kasutades powerpoint esitlust)

14.30 söögisaalis meestele: „Meeste vaimne tervis“ Kas teadsite müüti, et mehed ei räägi. Meie räägime. Räägime vaimsest tervisest! Tule osale meie juturingis, mille viib läbi

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vaimse tervise õppejõud Marianne Annion.

KRISTIINE SOTSIAALMAJAPäevakeskuse Sõpruse pst 5avatud üritusedaprill 2016

Tegus veebruarikuu Laste päevakeskusesVeebruarikuu algus tõi Eestimaale pimeda ja sombuse ilma, kuid sel-lest hoolimata ka palju vahvaid tähtpäevasid ning üritusi. Laste päe-vakeskuse lastele meel-dib väga erinevatest sündmustest osa saada – nii ka sel korral.

9. veebruaril tähista-sime üheskoos vastla-

päeva. Ilm meid ei soosinud ja kõle vihm krabistas vastu akent ning kelgud tuli koju jätta. See aga ei seganud vastlakuk-

lite valmistamist, millest võtsid osa nii suured kui väikesed keskuse lapsed. Kogu maja täitus imehea küpsetuslõhna-ga ja vahukooremütsid kuklitel meelita-sid kõiki sööma. Juba samal nädalal tä-histasime ka sõbrapäeva, mille ootuses olime valmistanud ka postkasti, kuhu kõigil oli võimalus sõbrale kaart jätta. Postkast osutus üsna menukaks ja ükski laps ei jäänud ilma kaardita. Suur rõõm oli ka keskuse töötajatel, keda peeti ime-armsate kaartidega laste poolt meeles. Sõbrapäeva tähistasime lõbusaid selts-konnamänge mängides, kus lapsed said end proovile panna nii sportlikes tege-vustes kui ka osavust vajavates mängu-

des. Käelist tegevust arendasime käe-paela punumisega sõbrale ning südamete viltimisega. Päeva lõpetasime maitsvate pannkookide söömisega, mil-le küpsetamisest said kõik osa võtta.

23. veebruar oli Laste päevakeskuse laste jaoks pidulik päev, mil tähistasime üheskoos meie kodumaa, Eesti, sünni-päeva. Kõik lapsed tulid sel päeval kes-kusesse pidulikes rõivastes, et minna lõunasöögile restorani Armudu. Siinko-hal täname kogu südamest restorani meeskonda, kes pakkus meile suurepä-rast teenindust ning kattis lõunalaua lastele kingitusena.

Evely MüllerKristiine Sotsiaal-maja, Laste- ja perede üksuse juht

Isetehtud vastlakuklid maitsesid hästi!

Meie aprillikuu persoon onristsõnameister, kirjamees,lauamängude väljamõtleja Tarmo TuuleT, 5.aprill kell 13.30Sotsiaalmaja päevakeskuse saalis

Tarmo Tuule on sündinud 1974. a. Õppinud Tallinna ja Helsingi Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust ning soome keelt ja kirjandust. Ta on kahekordne Eesti meister vibulaskmises.

Meie külaline on Ristiku ristsõnaajakirjade looja (2002) ning tänaseni selle p e a t o i m e t a j a . T a o n r i s t s õ n a t e a t m e t e o s e „Ristsõnastik“ autor ning t o i m e t a n u d l i g i 8 0 nuputamisraamatut. Ta on k a a s a u t o r p a l j u d e l e p o p u l a a r s e t e l e l a u a m ä n g u d e l e n a g u „ E e s t i m a a m ä n g “ , „Sõnadžungel“ jt. Tarmo s u l e s t o n i l m u n u d r a a m a t u d : absurdiluulekogu „Mine v ä r s s e ! “ ( 2 0 1 3 ) , lasteraamatud „Tattnokk ehk lapsed pole milleski süüdi!“ (2014) ja „Nii suur kala!“ (2015).

E, 11. aprill kell 13Sotsiaalmaja päeva-keskuse saalis

Vestlusringis on Kristiine linnaosa vanemVadim Belobrovtsev

T, 05. aprill kell 13.30 – Meil on külas ristsõnameister, kirjamees ja lauamängude väljamõtleja Tarmo TuuleN, 07. aprill kell 14.00-16.00 – Väärikate kontsert – tantsuõhtu (Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59)E, 11. aprill kell 13.00 – Vestlusringis on Kristiine LO vanem Vadim BelobrovtsevT, 12. aprill TERVISEPÄEVkell 13.30 (saalis) – „Terves kehas terve vaim“ Saame teada erinevatest võimalustest, kuidas oma kehakoostist parandada, ning millistel põhjustel erinevad näitajad kehas muutuvad. Biaks OÜ pakub võimalust tasuta oma kehakoostist määrata.Kell 14.30 loeng meestele (söögisaalis) - „Meeste vaimne tervis“ Kas teadsite müüti, et mehed ei räägi? Meie räägime. Räägime vaimsest tervisest! Tule osale meie juturingis, mille viib läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vaimse tervise õppejõud Marianne Annion.K, 13. aprill kell 15.00 – Vaegkuuljate infotund – Svetlana MaideK, 13. aprill kell 15.00 – Piiblitund – Pastor Helari PuuN, 14. aprill kell 13.30 – Vabadusvõitlejate koosolek – juhendaja Gunnar VompasN, 21. aprill kell 13.00 - „Tantsuga kevadesse 2016“, Seenioritantsurühm Kateriine 15 (Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59)K, 27. aprill kell 13.30 - Tantsime end terveks – juhendaja Ann AlasN, 28. aprill kell 13.00 – Infotund eakatele skautidele – Ingrid JunisovPäevakeskuse kohta saate infot tel 6512 702 või tulles aadressile Sõpruse pst 5 I korrus.

18 . märts 2016 5

Statistikaamet avaldas äsja andmed vaesuse kohta Eestis ning aval-datud info on murette-kitav. Eestis elab suhte-lises vaesuses 21,6 ja absoluutses vaesuses 6,3 protsenti elanikkon-nast. Paraku on oht, et vaesuses elavate ini-meste hulk kasvab lähi-aastatel veelgi. Eesti majandus on seisku-nud, investeeringute

tase on aina langemas ning viimased kuud on toonud järjestikku teateid Ees-tist lahkuvatest tootmistest. Nendega kaasnevad uudised suurtest koondamis-test ja võimalikust lähenevast masust, mis võimendavad vaesust.

Mõned aastad tagasi lubas Reformi-erakond viia Eesti Euroopa Liidu viie rik-kama riigi hulka. Veel vabariigi aastapäe-val kuulutas peaminister Taavi Rõivas, et saame rikkaks põhjamaaks. Mis rikkusest saame rääkida, kui iga viies inimene ei tule ots-otsaga kokku ja üle kuue prot-sendi elab absoluutses vaesuses. Kurja-kuulutavad on ka read, kus on kirjas, et ligi kolmveerand Eesti üksikpensionäri-

dest vaevleb igapäevase vaesusega ning pea pooled üksikvanemad on vaesed või lausa väga vaesed. Kahjuks otsustas va-litsus ka riikliku elatisabi fondi rakenda-mise esialgsest tähtajast aasta võrra eda-si lükata ja vähendada algselt ette nähtud 215 euro suuruse toetust vaid 100 euroni.

Aina langevad majandusnäitajad meie valitsust aga ei huvita. Kuna ideid majanduse arendamiseks pole, tegele-takse majandusnäitajate tähtsuse pisen-damisega. Kaitseminister Hannes Hanso on ühes intervjuus koguni kuulutanud, et majandus tuleb ohverdada julgeole-kule, andmata aru, et riigi julgeoleku te-gelik tagatis on inimeste hea elukvali-teet, toimetulek ja turvatunne. Rõivase arvates on majandusega kõik hästi. Aga Läti ja Leedu on meist nii majanduse kas-vunumbrite kui ka inimeste ostujõu poo-lest juba mitu aastat järjest eespool.

Kui küsida kärbete kohta saame valit-suserakondadelt ikka vastuseks, et riigil lihtsalt pole raha. Tegelikult, raha meil on, mõelgem! Näiteks ainuüksi Estonian Airiga viskas valitsus maha mitusada miljonit eurot olgugi et Keskerakond on juba aastaid ette negatiivset lõpptulemit prognoosis. Nüüd oleme pannud pool-

sada miljonit juba uue lennukompanii sisse. Kui siia juurde lisada Eesti Energia kallid riskiprojektid Jordaania ja USA kõr-betes ning probleemsed investeeringud Auveres, saame väga suure summa. Kõigi eelpool mainitud projektide ühisnimeta-jaks saab pidada Juhan Partsi ning IRL-i. Raha oleks veelgi rohkem, kui riik lõpuks ometi maksustaks ka välispankade ja suurfirmade poolt väljaviidavad tulud.

Eesti ei vaja peenhäälestust, nagu on sõnanud peaminister Taavi Rõivas, vaid kapitaalseid reforme. Muuta tuleb mak-susüsteemi, et saaksime majanduse taas tõusuteele pööratud. Vabariigi Valitsuse-le meeldib rääkida, et nemad maksude-ga ei mängi, kuid viimase kaheksa aasta jooksul oleme me kaudseid makse siiski tõstnud lausa kahekümnel korral. Bensii-ni ja diiselkütuse aktsiisi tõstmine on esi-mene, mida peale valimisi tehakse. Ma ei nõustu peaministriga, kes sõnab, et tege-mist on pahega, mida tuleb maksustada. Huvitav, kuidas siis maal üldse liigelda kui mitte autoga, sest bussiliiklus on ju ammu hävitatud.

Kas seda kõike nimetataksegi Eesti edulooks? Kuid see „edulugu“ vajab ka-pitaalset remonti ja poliitilist verevahe-tust!

Peenhäälestuse asemel kapitaalremont

Marika Tuus-LaulRiigikogu liige, Kristiine Haldus-kogu liige

Heakorrastamise ja haljastuse projekt “Roheline õu”

Tallinna linn toetab alates 2013. aastast projektiga „Roheline õu“ korteriühistuid hoovi heakorrastamise

või haljastuse rajamisega seotud kulude katmisel - kolme aasta jooksul on kokku 272 korteriühistule toetusteks eraldatud kokku enam kui 150 000 eurot. Projekti eesmärk on muuta linna elukeskkond atraktiivse-maks ja parandada elukvaliteeti. Ühtlasi soovitakse projektiga aidata kaasa Tallinna saamisele 2018. aasta Euroopa roheliseks pealinnaks.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletai-mede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude ma-hutite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; puude raieks ja hoolduslõikuseks ning loetletud tegevuste elluviimi-seks vajalike teenuste ostmiseks. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% kavandatud tege-vuste kogumaksumusest.

Abilinnapea Eha Võrk tõdes, et heakorrastatud õuesid tekib üha juurde ning projektis osaleda soovivate korteriühistute hulk aina kas-vab. „See on ehedaks näiteks, et elanikud ise saavad ümbritseva kesk-konna jaoks palju ära teha. Kutsun korteriühistuid projektis osalema,“ ütles Võrk.

Projekt „Roheline õu“ on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust üle 1000 korteriühistu. Lisaks on linn toetanud enam kui 140 korteriühistut fassaadide korrastamisel.

Taotlusvoor kestab 7. märtsist - 30. aprillini 2016http://www.tallinn.ee/est/rohelisemtallinn/ Projekti „Roheline õu“ kaudu on korteriühistutel võimalik taotleda

toetus: puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; puude raie ja hoolduslõikuseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks, istutusmaterjali soeta-miseks ja istutamiseks; muru rajamiseks ja sambla tõrjeks; eelnevates punktides loetletud tegevuste elluviimiseks vajalike teenuste ostmi-seks.

NB! Toetust ei anta punktis 1 loetletud tegevusteks vajalike tööriis-tade ja muu inventari, v.a punktis 3 nimetatu ostmiseks.

• Taotlusvoor kestab 7. märtsist kuni 30.aprillini 2016• Kavandatav tegevus tuleb ellu viia 10. septembriks 2016• Maksimaalne toetuse ühe taotleja kohta on 600 €Toetust antakse kuni 60% tegevusele kulutatud summastTaotlus tuleb esitada Tallinna Linnavaraametile (Vabaduse väl-

jak 10) 30. aprilliksTaotlust on võimalik esitada nii paberil kui ka elektrooniliselt

linnavaraamet@tallinnlv.ee Taotluste vastuvõtt toimub 7. märtsist kuni 30. aprillini. Taotlus

esitatakse Tallinna Linnavaraametile elektrooniliselt aadressil linnava-raamet@tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn.

Toetuse saamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud vormikohane taotlus ja lisada sellele järgmised dokumendid:

• seadusjärgse esindusõiguseta isiku volikiri;• eelarve (vastavalt vormile);• haljastusprojekt või asendiskeem koos seletuskirjaga;• fotod hoovist taotluse esitamise seisuga;• raieluba või hoolduslõikusluba (kui on asjakohane).Eelarve koostamiseks soovitame võtta hinnapakkumised, sest töö-

de hinnad näiteks puude raiel või hoolduslõikusel võivad oluliselt va-rieeruda.

Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb Tallinna Linnavaraamet orienteeruvalt kuu aja jooksul.

Kõik nõuetele vastavad taotlused hinnatakse järgmiste kriteeriu-mide alusel:

• Õueala atraktiivsus,• Omaalgatus ja sotsiaalsed suhted korteriühistus;• Kavandatava tegevuse jätkusuutlikkus;• Taotleja eelnev koostöö linnaga (on korrastanud ümbruse ja

rajanud linnamaale parkimiskohad).Hindamise tulemusena kujuneb pingerida, mille alusel langetatak-

se rahastamisotsus. Teate taotluse rahuldamisest või rahuldamata jät-misest saadab linnavaraamet taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Need toetuse saajad, kelle taotlus nägi ette vaid kevadisi töid, või-vad kohe pärast tööde elluviimist esitada linnavaraametile kuluaruan-de. Pärast asukohajärgse linnaosavalitsuse poolt edastatud akti ja kor-teriühistu poolt kuluaruande kontrollimist makstakse toetus välja. Toetuse saajad, kelle taotlus näeb ette ka sügisesi püsikute istutamise töid, esitavad kuluaruande siis, kui kõik taotluses ettenähtud tegevu-sed on ellu viidud, kuid mitte hiljem kui 10.septembril.

Linnavaraamet korraldab toetuse maksmise saaja arvelduskontole 3 kuu jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide (ku-luaruande ja asukohajärgse linnaosavalitsuse poolt edastatud kontrol-lakt) saamise päevast.

NB! Toetust ei maksta, kui toetuse saaja ei ole tähtpäevaks (hilje-malt 10. septembril) esitanud kuluaruannet koos nõutavate lisadega.

Täiendavat informatsiooni saab Tallinna Linnavaraametist telefonil 6404 515, Malle Oja.

Vastuvõtuajad esmaspäeval 15.00-18.00 ja neljapäeval 9.00-12.00.

Kristiine Leht

Andrei NovikovRiigikogu liige, Keskerakond

Tänane lõpetab keskmi-ne Eesti õpilane güm-naasiumitaseme hari-duse 18-19 aastaselt – minus tekitab see kü-simust, kas sisuliselt juba täiskasvanud ini-mese jaoks on see ikka õige?

Olukord koolis Siin on nii poolt kui vas-

tuargumente. Mäletan isegi omast güm-naasiumi ajast olukorda kaks inimest te-gutsesid paralleelselt oma ettevõttes, üks oli kogunisti tööandjaks, osad käisid tööl osalise koormusega. Kokku oli pa-ralleelselt õppetööga gümnaasiumi vii-mases klassis töötavaid ca 20% õpilas-test. Suveperioodil jäid aktiivsest tööelust kõrvale vaid üksikud.

Ligi aasta tagasi tunnistas seadusand-ja tänased noored piisavalt arukaks, et osaleda näiteks kohalike omavalitsuste volikoguse valimistel juba alates 16. elu-aastast. Isiklikult ei pea seda küll õigeks, kuid sellegi poolest, leidis valimisseadu-se mõttes alaealiste teovõime laiendami-se ettepanek riigikogu enamuse toetust. Siit tekib aga õigustatud küsimus, kas tegu peaks olema konjunktuurne üksik-samm või tähendab see laiemat kokkule-pet poliitilise suuna muutmiseks?

Vana Euroopa mudel

Vana Euroopa riikide noortel on täna meie omadest erinev mõttelaad. Nende elumudeli erinevust illustreerib vast kõi-ge paremini juhtum, kus sattusin kord

Belgia noorte seltskonda, kus 27. aastane noormees tegi kõigile välja oma esimesel töökohal saadud esimese palga puhul. Lähimal uurimisel selgus aga, et noor-mees pole sugugi erandlik ja hoopiski erandlik on meie riigi näide, kus esime-sed töökogemused saadakse hiljemalt ülikooli algusaastatel. Selline noortele antud võimalus on kahtlemata nende ühiskondade saavutus, on see aga täna enam jätkusuutlik? Kas seda sooviksime ka meie noortele? Kas selline olukord on parem või halvem jäägu igaühe enda ot-sustada, kuid usun, et minu vanemad või vanavanemad oleksid siinkohal sama ül-latunud kui mina.

Tööturu vajadused

Koolitee perioodi lühendamisel on muidugi terve rida vastuargumente, mil-lest peamine on see, et tänane töötaja peab olema hea haridusega. Lihtsa töö teevad ära masinad ning tulevikus see aina süveneb. Olen nõus, et kõrgema palgataseme ja arenguga riikide hulka jõudmiseks peab meie keskmine töötaja oskama midagi enamat kui lihtsalt luge-da ja kirjutada – see aga eeldab ka põh-jalikumat haridust. Kindlasti ei ole ei täna, ega homme mõtet valida gümnaa-siumitee, kui sellega kavatsetaksegi piir-duda – ilma kindla erialata haridus on paraku kõige konkurentsivõimetum va-lik. Kui paarkümmend aastat tagasi moo-dustasid suurimate ettevõtete põhivara enamjaolt masinad ja seadmed, siis täna maksavad patendid, litsentsid jm imma-teriaalne vara tunduvalt enam kui muu ettevõtte vara. See varaklass ei tähenda aga midagi muud kui ettevõtja arendus-

tegevust ja lõppkokkuvõttes haritud töö-tajate töövilju. Kui vaadata tänast riiki-devahelist konkurentsi, siis määravaks edufaktoriks ongi see, kas riiklik hari-dussüsteem suudab produtseerida pii-saval määral kaasaegse haridusega töö-jõudu.

Sotsiaalsfäär

Eesti demograafiline struktuur on tin-ginud olukorra, kus on tõstetud pensio-niiga. Selle põhjuseks on tõsiasi, et töö-tavate inimeste osakaal väheneb ja pensionäride arv aina kasvab. Seoses keskmise eluea kasvuga on vaadeldav tendents ühesugune kõikjal maailmas ning hoolimata üldisest rõõmust selle üle, et inimesed elavad üha kauem, toob see kaasa ka paratamatu vajaduse suu-rendada sotsiaalkulutusi (eeskätt kulusid pensionile ning ravile). Olukorrast välja-pääsemiseks on kaks teed, kas suurenda-da sündivust, ehk inimeste arvu, kes oma maksudega peavad sotsiaalsüsteemi üle-val või üritada kärpida teisest otsast – tõsta pensioniiga. Eesti on täna juba ära kasutanud esimese õlekõrre ja valinud pensioniea tõstmise. Sündimuse statisti-ka ning jätkuv väljaränne seab aga tule-vikus ette ainult halvad valikud. Täna peitub kasutamata reserv ainult inimeste varajasemas tööellu astumises. Mida va-rem hakatakse maksma makse, seda vää-rikam saab olema pensionäri elupõlv, samas ei tohi aga kannatada hariduse kvaliteet, sest muidu ei aita homme juba enam ka pensioniea tõstmine. Need on valikud, mille osas peaksEesti ühiskonnas täna toimuma diskussioon ja sündima kokkulepe.

Kui pikk peaks olema koolitee?

Rotid elavad koloo-niatena, nad on targad loomad ja neil on selgelt välja

kujunenud hierarhia – juht (kõige suu-rem ja tugevam), ihukaitsjad ja töölised. Paraku on need targad loomad linnaruu-mis paljudes paikades probleemiks. Tih-tipeale helistatakse linnaosavalitsusse ja informeeritakse meid rottide pesitsus-paikadest. Toonitame, et reeglina peab rotitõrjega tegelema kinnistuomanik, kelle maal on rotid omale pesitsuspaiga leidnud.

Rotid on paljude ohtlike haiguste

edasikandjad ning seetõttu on nende pesapaikade hävitamine iga maaomani-ku kohus. Äärmiselt vastutustundetu on aga nende toitmine, mida paraku tihti-peale esineb. Eksisteerib mitu rottide hävitamise meetodit. Rottide püüdmi-seks võib kasutada lõksusid, kuid kõige efektiivsem ja parim viis rottide hävita-miseks on nende mürgitamine.

Mõistlik on jätta see töö spetsialistide hooleks, kes kasutavad mürgitatud pei-butussööda paigaldamist spetsiaalselt selleks ettenähtud plastkarbikestesse. Selline mürk on ohutu lastele, koduloo-madele ning lindudele. Tuleb arvestada

sellega, et enne kui rotid tundmatut söö-ta maitsta usaldavad, võib minna mitu päeva.

Kõigepealt saadetakse karjast kõige nõrgem toitu proovima, teised rotid jäl-givad teda mitmeid tunde. Kui temaga selle aja jooksul midagi ei juhtu, söövad toitu ka teised rotid. Seepärast on ka müügil olevad rotimürgid pikatoimeli-sed, mürk mõjub alles mitu päeva hiljem ja rotid ei mäleta, mis kaaslase hukkumi-se põhjustas. Niisiis on vaja koguda veidi kannatust, et rotitõrje tulemusi näha.

Infot rotitõrjega tegelevatest firma-dest saate internetist.

Kristiine LOV linna-majanduse osakond

Palume rotte mitte toita

18 . märts 20166

Tänavune traditsiooniline heakor r a-kuu toimub 15. aprillist 15. maini. Sellel aastal korraldatakse Tallinnas 25. korda heakorrakuud ning selle eesmärgiks on lüüa linn läikima ning korrastada oma koduümbrus.

Heakorrakuu algab traditsiooni-liselt Tallinna Kommunaalameti kor-raldatud tänavapesuaktsiooniga. Sellel aastal toimub koostöös Eesti Muusika Päevadega heakorrakuu eelsoojendus, kus 9. ja 16. aprillil on Vabaduse väljakul elava muusikaga tantsuetendused nimega “Suurpu-hastus”, kus muusikainstrumentide-na kasutatakse luudasid ja harju.

Heakorrakuu avatalgud toimu-vad 23. aprillil algusega kell 11.00 Stroomi rannas. Sellel aastal toimu-vad talgud koostöös Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga, kes korraldavad koristustalgud samal päeval. Nelja linna vahel luuakse Skype vahendu-sel videosild, mille kaudu linnade esindajad jagavad tervitusi ja kuulu-tavad talgud avatuks. Avatalgutel

korrastatakse Stroomi ranna äärsed alad, talgulistele pakutakse kehakin-nitust, Põhja-Tallinna Valitsus tänab loosiga osavõtjaid ning võimalik on nautida meeleolukat muusikat an-sambel Justament esitluses. Avatal-gutel on huvilistel võimalus näha ja ka ise kaasa lüüa prügist kunsti tege-misel, mis pildistatakse üles ning saadetakse rändnäitusele.

Kuu jooksul toimub kõikides lin-naosades erinevaid heakorraüritusi, mida korraldavad linnaosavalitsused koostöös mittetulundusühingute, korteriühistute jt-ga. 23.04 toimu-vad ohtlike jäätmete kogumisringid Põhja-Tallinna ja Mustamäe linna-osas; 24.04 Lasnamäe ja Pirita linna-osas; 30.04 Kristiine ja Haabersti linnaosas; 01.05 Kesklinna ja Nõm-me linnaosas. Heakorrakuu lõpuüri-tus toimub 14. mail Tornide välja-kul koos Kesklinna kevadlaadaga.

Heakorrakuul antakse välja „Hea-korra ABC”, mis koondab infot linna mängu- ja koerteväljakute ning kal-

mistute kasutamise reeglite kohta; mitmesugust kinnistuomanikule va-jalikku infot; samuti ülevaate jäät-mete sortimise, neist vabanemise ning linnas elavate ja linna sattuvate lindude-loomade kohta; teavet, kuhu pöörduda linna heakorda puu-dutavates küsimustes. Heakorra ABC-d on kõigile tasuta kättesaada-vad linnaosavalitsustes, Tallinna Keskkonnaametis ning Tallinna Lin-navalitsuse infosaalis.

Heakorrakuu kampaaniat koordi-neerib Tallinna Keskkonnaamet. Tal-linnas hakati ametlikult korraldama kevadisi heakorrakuid 1991. aastal. Heakorrakuu tunnuslause on „Löö-me linna läikima“.

Täpsemat teavet heakorrakuu te-gevuste kohta leiab veebiaadressilt www.tallinn.ee/heakorrakuu ja vene keeles: www.tallinn.ee/rus/mesjach-nik-blagoustrojstva

Lisateave: projektijuht Kerda Kaur Tallinna Keskkonnaamet tel 616 4077, kerda.kaur@tallinnlv.ee

Algab 25. Tallinna Heakorrakuu

• Pliiakud• Patareid ja väikeakud• Ravimid• Vanad värvid, lakid, lahustid ja liimid• Õli, määrdeained ja kütusefiltrid• Aiandusmürgid, väetiste jäägid, foto- ja muud olmekemikaalid• Elavhõbedat sisaldavad jäätmed, sh elavhõbedalambid• Elektri- ja elektroonikajäätmed (vana kodutehnika)

Elanikelt vastuvõetavate ohtlike jäätmete nimekiri

Laupäev 30. aprill 201610.00-10.20 Energia 6b10.30-10.50 Tuisu/Alajaama nurgal11.00-11.20 Seebi 30 kõrval11.30-11.50 Tondi/Linnu tee ristmikul (Tondi 44 ees)12.00-12.30 Sõpruse RIMI parklas (Sõpruse pst 174/176)12.40-13.00 Luige 3 (Tedre põik ja Luige tn nurga tühermaa)13.10-13.30 Mustamäe tee 39 parkla13.40-14.00 Koskla 3 ja 5 vahel

30.04.2016 ohtlike jäätmete kogumisringi ajagraafik ja auto peatumiskoht Kristiine linnaosas

Aia- ja pargijäätmete vedu Kristiine linnaosa elanikele!Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 5 p 5 keelab kinnistuomanikul panna aia- ja pargijäätmeid olme-jäätmete konteinerisse. Tegemist on taaskasutatava toormega, mille bio-loogilisel ümbertöötlemisel saadak-se toiteainerikast mulda. Seega soo-vitame võimalusel oma aiajäätmed kompostida.

Kel sellist võimalust pole, neil aitab Kristiine Linnaosa Valitsus ka sellel aastal tasuta ära viia aia- ja par-gijäätmeid.

Aia- ja pargijäätmete veosoov tuleb eelnevalt elektrooniliselt registreerida aadressil: http://www.tallinn.ee/est/kristiine

Registreerimine toimub kuni 30. aprillini.

Äravedu on planeeritud 19. ja 20. nädalale. Täpse äraveoaja teatame

soovijatele vähemalt kaks päeva ette.

Kuna pakume kaasabi aia- ja par-gijäätmete äraveoks, siis palume ohtlikke jäätmeid, autorehve, olme-jäätmeid, koduelektroonikat ja ehi-tusprahti lehekottidesse mitte pan-na.

Juhul, kui kottidest avastatakse sellised jäätmed, siis neid ära ei vii-da.

Lisainformatsioon: heakorra pea-spetsialist Anu Sügiselt telefonil 645 7118 või anu.sygis@tallinnlv.ee

Kristiine LOV pakub tasuta kompostmuldaKoostöös Tallinna Jäätmete Taaska-sutuskeskuse AS-iga pakume Kristiine linnaosa korteriühistute ja eramute omanikele tasuta kompost-mulda.

Minimaalne kogus, mida Teile toome, on 2 tonni, maksimaalne kogus 10 tonni ühele objektile Kristiine linnaosas.

Mullasoov tuleb eelnevalt elekt-rooniliselt registreerida aadressil: http://www.tallinn.ee/est/kristiine

Registreerimine toimub kuni 15. aprillini.

NB! Mullasoovijate arv on piira-tud ja suure huvi korral hilisemad registreerijad kahjuks mulda sel aas-tal ei saa.

Kompostmuld on toodetud bio-lagunevatest jäätmetest.

- Kompostmulda on võimalik ka-sutada haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses.

- Kompostmulda on vaja segada oma aias oleva mullaga.

- Kompostmullale on tehtud Põllumajandusuuringute Keskuses analüüsid.

- Kompostmulla tootmist regu-leerib Keskkonnaministri 13.04.2013 välja antud määrus „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõu-ded“.

Tallinna Jäätmete Taaskasutus-keskuses kasutatakse kompostimisel Saksa firma Comp-Any tehnoloogiat Agile.

Lisainformatsioon: heakorra peaspetsialist Anu Sügiselt telefonil 645 7118 või anu.sygis@tallinnlv.ee

TA LG U K U T S EOlete oodatud

Kristiine linnaosa talgutele!

Talgud toimuvad 1. mail 2016

kell 11 Varese tn kaasikus,

Sõpruse pst 174 / 176 (Rimi kõrval).

Töövahendid linnaosavalitsuse poolt.

Orienteeruvalt kell 12.30 pakutakse

talgulistele kehakinnitust. Talgutel osalemiseks palume registreerida

tel. 645 7118 hiljemalt

25. aprilli õhtuks.

18 . märts 2016 7

KRISTIINE NOORTEKESKUS

Puhka koolivaheajal vaim välja!Märts on aeg, mil lähenemas on pingeli-ne eksamiperiood ja paljusid noori on kimbutamas kevadväsimus. Kevadisel koolivaheaja nädalal on Tallinnas toimu-mas mitmeid vaimu kirgastavaid üritusi, mis pakuvad tuge nii koolipingetega toi-metulekul kui ka kevadisteks eksamiteks ettevalmistumisel.

Selleks puhuks korraldab Tallinna spordi- ja noorsooamet 21.–24. märtsil terviseteemalise koolivaheaja nädala, mille fookuses on noortele suunatud ter-vist edendavad ettevõtmised. Kavas on nii praktilised loengud kui ka sportlikud üritused, eesmärgiga jagada kasulikke nippe ja nõuandeid, kuidas tõsta teadlik-kust oma tervislikest valikutest, paranda-da seeläbi enesetunnet ja suurendada postitiivset energiat.

Tervisenädala tegevused alga vad 21. märtsil ujumiskursustega Nõmme ujulas, kuhu on oodatud osalema koolinoored vanuses 12–19. Neli päeva vältaval kur-susel saavad huvilised treeneri juhenda-misel õppida ujumise algtehnikaid ja arendada ning lihvida olemasolevaid

oskuseid. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, kursuse osalustasu on 15 eurot.

Koostöös Tallinna Teeninduskooliga toimub 23. märtsil kaasahaarav ning sportlik toiduorienteerumine, mis lisaks toiduvalmistamisele annab ka vahva meeskonnatöökogemuse. Põnevust li-sab ülesanne, mille käigus tuleb poelet-tide vahel orienteerudes teha keerulisi valikuid – eesmärgiks on fikseeritud eel-arvega koostada kolmekäiguline mait-sev ja tervislik menüü. Selleks tuleb poest ise komponendid välja valida ning neist tervislikud road valmistada. Toi-duorienteerumine toimub formaadis, kus noori juhendavad noored ise – igas-se meeskonda kuuluvad kokandusalaste teadmiste ning oskustega Tallinna Tee-ninduskooli õpilased.

21. märtsi õhtupoolikul leiab aset ter-viseteemaline loenguõhtu pealkirjaga „Stressikohvik“, kus käsitletakse kaasava-te loengute formaadis toitumise, liikumi-se ja vaimse tervisega seotud teemasid. Ürituse eesmärgiks on tutvustada ja

üheskoos arutleda tervisliku toitumise ja liikumise võimaluste üle ning jagada ka-sulikke nippe, kuidas leevendada kevad-väsimust ja ergastada vaimu. Loengu esimest osa viivad läbi spordipsühholoo-gid, kellega koos tehakse vahvaid harju-tusi ning räägitakse liikumisest ja vaim-sest tervisest. Ürituse teises osas räägivad toitumisterapeudid erinevatest toiduai-netest, mis teevad targaks, õnnelikuks ja ilusaks.

22.–23. märtsil toimub gümnaasiu-minoortele suunatud ingliskeelne kom-munikatsiooniteemaline mini-õppesari, mille läbiviijaks on Tallinna spordi- ja noorsooametis oma vabatahtliku teenis-tust tegev Gülnur Kadirhan. Koolitusel räägitakse kahe päeva jooksul kommu-nikatsiooni põhitõdedest, heast kuula-misoskusest, kehakeelest, veenvast kom-munikeerimisest ning sõnade valikust. Loenguid ilmestavad põnevad praktili-sed harjutused.

Viimased paar-kolm talve on olnud Talinna Huvikeskuse „Kullo“ poistele rasked, sest tal-vine kalastusvõistluste graafik, mis tavaliselt 3 kuu pikkune, on tänu ebasoodsatele ilmasti-kutingimustele ja hal-b a d e l e j ä ä o l u d e l e pressitud kokku poole-teisele-kahele kuule. Ja nii tulebki tihti ette, et

kui laupäeval oleme ühes Eesti otsas võistlusel, siis juba järgmisel varahommi-kul stardime „Kullo“ eest sadakond või enamgi kilomeetrid hoopis vastassuu-nas. Vahepeal aga vaja veel talikastid uuesti korda seada, kõik võistlusõnged ümber siduda ja loota, et ka märjad rii-ded hommikuks ära kuivavad. Aga me oleme rahul!

„Kullo“ kalastusring „Koos kalale“ alustas tööd 2009 aastal toreda kalastus-kaaslase ja ringi promootori, Vladislav Koržetsi algatusel. Esimesed paar aastat üritasin ringi juhendajana jagada suht võrdselt nii praktika kui ka teooriatunnid, kuid lapsed, kes iga nädal 5 päeva kooli-pinki nühkinud, tahavad reaalselt kalale ning nii ongi viimased 5 aastat Kullo tun-niplaanis klassiruumi asukoha asemel suhteliselt ebaharilik kiri – Eesti veeko-gud. Põhimõte on väga lihtne: see, mida kuulsin tunnis, võib ununeda ja vajab vahel ka ülekordamist; see, mida nägin ja ise tegin, talletub mällu. Ja kogemusi poistel jagub. Viimased 2-3 aastat on Kul-lo kalastusringi poisid talviste kalapüügi-võistluste auhinnalaudadelt viinud mi-nema noorteklassi „kooresema“ ehk siis esikolmiku kohad ja harvad pole ka juhu-sed, kus võistluste noorteklassi tulemus-te tabelis koosneb esinelik-viisik vaid „kullokatest“.

Vahva, kuid ka mõtlemapaneva sei-gana on jäänud meelde üks mitme aasta tagune võistlus Viljandis, kus oma kalas-tuskasti sättimise ajal astusid ligi võistlu-sele tulnud paar kohalikku väikest poissi ja Kullo bussi juures askeldavate poiste peale näidates küsisid, et „Onu, kas need on need kullokad?“ Jaatava vastuse pea-le vaatas üks kurvalt teise otsa ja ütles: „Ma ju ütlesin, et nad tulevad! Meil pole siin enam midagi teha!“ Võistluse tule-musena Kullo poiste käes esiviisiku ko-had ja meeskondlikud I ja II koht. Paneb tõesti mõtlema, sest poisid on võistlus-telt koju toonud kõik, mis üldse tuua an-nab: medalitest – diplomitest ja väikse-matest kalastustarvetest alustades lõpetades paadimootorite ja suurte tele-viisoritega! Mingi aeg veel pakkus eluter-

vet ja edasiviivat konkurentsi tartlaste „Kalakrattide“ seltskond, kuid praegu-seks praktiliselt puuduvad poistel Eestis vastased. Hea näitena Erastvere järvel 28. veebruaril 2016.a. toimunud Eesti Meist-rivõistlused, kus noorteklassi kolme me-dalikohta läksid omavahel võistlustulle jagama 6 endist ja praegust Kullo kalas-tusringi poissi! Teise grupiga läksime „Maardu Ahven 2016“ võistlusele lootu-ses ka seal puhas laud teha. Ja tegime!

Ja, kui sellest aastast vähe pikemalt pajatada, siis poisid on mitte ainult väga valusalt astunud täiskasvanud talikalas-tuse võistlusässadele kannale, vaid ka löönud neid oma tulemustega pihuks-põrmuks.

16.jaanuar 2016 talipüügivõistlus „Tamula Talv 2016” noorteklass:

I-II - Johannes Aab (koht läks jagami-sele ); III koht - Aare Silm; IV koht - Martin Arm.

23.jaanuar „Paunküla Karikas 2016“ I etapp noorteklass:

I koht – Oliver Lavits; III koht – Martin Arm.

30.jaanuar 2016 „Võrtsjärve Kari-kas 2016“ noorteklass:

I koht – Oliver Lavits; II koht – Ralf Tõra; III koht – Martin Arm; 4.koht - Gevert Meite; 5. koht – Aare Silm.

21. veebruar 2016 „Erastvere Triibu 2016“ üldarvestus ja noorteklass:

Üldarvestuse I koht - Martin Arm.Noorteklass: I koht – Martin Arm;

II koht – Oliver Lavits; III koht – Andreas Schasmin ; 4.koht – Gevert Meite.

24.veebruar Eesti Spordiseltsi „Ka-lev“ Paunküla Karika II etapp üldar-vestus ja noorteklass:

Üldarvestuse I koht – Gevert MeiteNoorteklass: I koht – Gevert Meite ;

II koht – Sten Sommer; III koht – Aare Silm; 4.koht – Oliver lavits ; 5.koht – Mar-tin Arm.

28.veebruar Eesti Meistrivõistlu-sed 2016 noorteklass:

I koht – Johannes Aab; II koht – Aare Silm; III koht – Martin Arm; 4.koht – Sten Sommer; 5.koht – Oliver Lavits; 6.koht – Gevert Meite.

28.veebruaril „Maardu Ahven 2016“ üldarvestus ja noorteklass:

Üldarvestuse I koht – Georg Seme-novski.

Noorteklass: I koht – Andreas Schas-min; II koht – Anton Theo Girlin.

05.märtsil Paunküla Karikas III etapp noorteklass:

II koht – Johannes Aab; III koht – Mar-tin Arm.

Siit võib nüüd jääda ehk väär aru-saam, et me ainult võistlustel käimegi. Kindlasti ei, sest varsti kevad ja esmalt Saaremaal ning siis ka mandril kevadsär-je püük, järjekorras vimb ja latikas. Suvel kindlasti kas meile või mujale mitmeks päevaks kalastuslaagrisse. Aastate jook-sul on ülipopulaarseks muutunud ka sü-gisesed mitmepäevased lestarallid Hiiu-maal Kalana kandis ja iganädalased väljasõidud Peraküla randa. Oleme tegu-sad igal aastaajal ja iga ilmaga ning kellel huvi meie tegevuse vastu, siis täpsem info juba huvikeskuse „Kullo“ kodulehel: h t t p : / / w w w . k u l l o . e e / i n d e x .php?page=528&

Kullo poisid rühivad tippu

Harri NurkTallinna Huvi-keskuse „Kullo“ kalastusringi õpetaja

Viimased 2–3 aastat on Kullo kalastusringi poisid talviste kalapüügivõistluste auhin-nalaudadelt viinud koju noorteklassi esikolmiku auhinnad.

• Murupeade meisterdamineAEG: 21. märts, 13.00KOHT: Kristiine noortekeskus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, veneMeisterdame lihavõtete saabumise puhul vahvad murupead, mille saab iga osaleja koju kaasa võtta ja jälgida, kuidas enda panustatud aeg ja hoolitsemine aitavad kaasa roheluse loomi-sele. Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, siret@tallinnanoored.ee, 656 6802• Taimede istutamine AEG: 21. märts, 16.00KOHT: Kristiine noortekes-kus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Kutsume noori üheskoos noorsootöötajatega seem-nest taimi istutama, et need hiljem keskuse ette suurtesse pottidesse pan-na. Lisaks istutame ümber olemasolevad taimi, mis vajavad suu-remat kasvukeskkonda. Tule ja löö kaasa tegevuses, mis muu-dab kodukoha ilusamaks ja kutsuvamaks.Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, erko@tallinnanoored.ee, 656 6802• Munade värvimineAEG: 22. märts, 13.00KOHT: Kristiine noortekes-kus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Lihavõtete saabumise pu-hul saavad noored endale omanäolise muna värvida. Teeme pühadeaja meelde-jäävaks – katsetame uud-seid värvimistehnikaid ning panustame traditsioonide hoidmis-se. Töötoas eoalemiseks ei vaja eelnevalt registreeruda.Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, anita@tallinnanoored.ee, 656 6802• Katsed toidugaAEG: 22. märts, 16.00KOHT: Kristiine noortekeskus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Teeme töötoas põnevaid katseid igapäevaste toiduainetega ja piilume lihtsa füüsika maailma.Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, erko@tallinnanoored.ee, 656 6802• Savist ehete meisterdamineAEG: 23. märts, 13.00KOHT: Kristiine noortekes-kus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Meisterdame töötoas sa-vist ehteid. Töötuppa on oodatud noo-red alates 7. eluaastast.Lisainfo: www.tallinnanoo-red.ee/kristiine, siret@tallinnanoored.ee, 656 6802• MälumängAEG: 23. märts, 16.00KOHT: Kristiine noortekeskus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Toimub põnev ja meelelahutuslik mälumäng, kus saab oma teadmisi proovile panna looduse teemadel. Võitjatele on ka vahvad auhinnad!Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, erko@tallinnanoored.ee, 656 6802• Suud magusaksAEG: 24. märts, 13.00KOHT: Kristiine noortekes-kus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Osalejatel on võimalus valmistada lihavõttepüha-dele traditsiooniks saanud magustoitu – üheskoos valitakse retsept ning räägitakse ka selle toidu päritolust ja tähendusest.Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, anita@tallinnanoo-red.ee, 656 6802• FilmiõhtuAEG: 24. märts, 16.00KOHT: Kristiine noortekeskus (Sõpruse pst 4a)Töökeel: eesti, vene Toimub filmiõhtu – tule kohale ja võta sõbrad ka kaasa! Filmi teemaks on loodus. Lisaks tutvustame noortekeskuse uut keskkonnateemalist tegevust, mille raames on toimumas suve-matkad Tallinna lähedale väikesaartele.Lisainfo: www.tallinnanoored.ee/kristiine, erko@tallinnanoored.ee, 656 6802

Koolivaheaja programm

18 . märts 20168

Kinnisvara üüriteenus. Tel. 5089052, Eurostar OÜ

Ostan vanu rinnamärke, vanaraha, postkaarte, trü-kiseid ja muid kollektsioneerimise esemeid. Tel. 6020906 ja tel. 5011628 Tim

Halupuud. Lahtiselt, konteineris, võrkkotis. Brikett. Kõdusõnnik 40l. Kviitung. Tammaru Farm www.tg.ee. Tel. 6541100, 5238852

Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee. Tel. 5196 9314

Müüa kütte-ja kaminapuud, (25, 30, 40, 50cm), lahtiselt ja võrgus, klotsid 40L võrgus, tulehakatus, saepuru kotis, koos toomisega, www.kaminapuud.com, tel. 5018594

Müügil kvaliteetne Puitbrikett 144€/ 1 tonn. Tel. 56690811

Ehitus-remont, santehn.-, elektri-, maalritööd. Ummistuste kõrvaldamine. Tel. 5850 8713

Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel. 53 529 476 email: ehitus@miltongrupp.ee

Lp.pensionär! Telli soodsalt juuksur koju. Tel. 5645 2420. Helista julgesti.

Müüa LOOMASÕNNIKUT 7T-150€, 15T-220-€, MULDA, KILLUSTIKKU, FREESASFALTI ja LIIVA. Tel. 56971079, taluaed@hot.ee

01.- 03. aprillil 9.00-20.00 toimub SUUR KEVAD-LAAT Haabersti RIMI parklas. Tel. 56912670

KUULUTUSED

*Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.

JÄRVE 3 ja 3a kinnistu detailplaneeringu eskiis-lahenduse ja lähteseisukohtade avalik arutelu toimub 30.03.2016 kell 15.00. Kristiine Linnaosa Valitsuses Tulika 33b II korruse saalis.

Materjalidega on võimalik tutvuda Kristiine Lin-naosa Valitsuses Tulika 33b III korruse toas 301 töö-ajal. Lähemat teavet detailplaneeringu kohta saab planeeringute registrist http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Kristiine Linnaosa Valitsus teatab

Kristiine Linnaosa Valitsuses saab taotleda erinevaid sotsiaaltoetusiToetusetaotlusi võetakse vastu:E 9.00–13.00, 14.00–18.00T, N 9.00–13.00, 14.00–17.00Info telefonidel 645 7131, 645 7133Kristiine Linnaosa Valitsuse, sotsiaal-hoolekande osakond, Tulika 33b, I korrusÜldinfo tel 645 7140kristiine.sotsiaal@tallinnlv.eehttp://www.tallinn.ee/est/kristiine

ToimetulekutoetusToimetulekutoetust on õigus saada üksi ela-val isikul või perekonnal, kellel pärast ühe kuu eluasemekulude eest tasumist jääb alles vähem kui ametlikult kehtestatud toimetu-lekupiir. Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas.

Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonna-liikmeks.

Kehtivaks toimetulekupiiriks on 1. pere-liikme kohta 130 eurot, teiste täisealiste pereliikmete kohta 80% sellest (104 eu-rot). Pere iga alaealise lapse toimetulekupiir on 130 eurot.

Toetus määratakse jooksvaks kuuks, sel-le arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu neto-sissetulek, jooksval kuul tasumisele kuulu-vad eluruumi alalised kulud ning kehtesta-tud toimetulekupiir.

Sissetulekute hulka ei arvata ühekord-seid toetusi riigi või kohalikust eelarvest, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi (v.a puudega va-nema toetus), õppelaene ning tööturutee-nuste ja toetuste seaduse alusel või struk-tuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust, vajaduspõhist õppe- ja eritoetust, vajadus-põhist peretoetust, riiklike peretoetuste sea-duse alusel makstavat kolmanda ja iga järg-mise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta.

Elamuasemekulud võetakse arvesse normpinna ulatuses vastavalt kehtesta-tud piirmääradele. Normpinnaks loetakse

18 m2 üldpinda iga pereliikme kohta ja sel-lele lisaks 15 m2 perekonna kohta. Eluruu-mis üksinda elavate pensionäride normpin-naks võib arvestada kuni 51 m2.

Enne toimetulekutoetuse taotlemist ko-gunenud võlgnevusi eluasemekulude hulka ei arvestata.

Toetuse saamiseks tuleb esitada sotsiaal¬hoole¬kande osakonnale taotlus iga kuu hiljemalt 20. kuupäevaks.

Toetuse esmakordsel taotlemisel lisatak-se avaldusele järgmised dokumendid:

• isikut tõendav dokument,• alalise eluruumi omandiõigust tõendav

dokument või üürileping,• varade loetelu (kinnisasjad ja vallasas-

jadest eluruumid, sõidukid, väärtpaberid),• üliõpilastel tõend stipendiumi (õppe-

toetuse) saamise või mittesaamise kohta.Igakuiselt on vaja lisaks taotlusele esi-

tada • elamuvaldaja makseteatis jooksva kuu

eluasemekulude kohta,• jooksva kuu elektriarve ,• jooksva kuu gaasiarve ja/või maksekvii-

tung,• kviitung kütte ostmise kohta,• vajadusel tõend elatisraha saamise/mit-

tesaamise kohta, pangakonto väljavõte või muu sissetulekut tõendav dokument.

Toimetulekutoetuse võib jätta määra-mata:

1) töövõimelises eas isikule, kes ei tööta ega õpi ja kes ei ole ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud või on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldu-nud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses;

2) isikule, kellel endal või kelle eestkoste-taval on õigus elatist saada, kuid kes keel-dub elatise saamise kohta dokumenti esita-mast või elatist sisse nõudmast;

3) kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis ole-vad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatus-vahendid.

Väärikad kinohommikud Artises“Väärikad kinohommikud” toimuvad igal tei-sipäeval kell 11 kinos Artis. Lisaks linastuvad dokumentaalfilmid valikuliselt reedeti kell 11. Artise kino on popcornivaba ja meeldiv keskkond hea filmi nautimiseks.

Seanssidele kehtib seeniori kinopileti hind 3 eurot. Lisaks on kõigil eriseansside kü-lalistel võimalus koguda kassas spetsiaalsele flaierile iga külastuse eest templeid ning siis on kuues seanss täiesti tasuta.

Kino Artis asub Solarise keskuse III korrusel, sissepääs Rävala puiesteelt.

Aprillikuu filmid:Teisipäeval, 5. aprillil kell 11MA MA (Hispaania 2015, draama).Režissöör: Julio Medem. Osades: Penelope Cruz, Silvia Abascal, Àlex Bren-demühl, Elena Carranza.Kaks meest, üks naine ja üks 10-aastane poiss. Nad rõõmustavad ja kur-vastavad erinevate asja-de üle elus, vaimustuvad jalgpallist, võitlevad ras-ke haigusega ning armastavad üksteist üle kõige maailmas.Magda on andekas õpetajanna, armastav ema, kes võttes kokku raske haigusega või-deldes kõik oma jõuvarud, annab endale või-maluse elada ja olla õnnelik. Hispaania keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega.R E E D E L, 8. aprillil kell 11 BOLSHOI BABYLON. (Suurbritannia 2015, dokumentaalfilm).Režissöör: Nick Read, Mark Franchetti.Briti režissöörid Nick Read ja Mark Franchetti said ainulaadse ligipääsu 250-aastase kultuu-ritempli Moskva Suure Teatri sisemusse ühel selle jaoks kõige keerulisemal perioodil. 2013. aastal toimus kõiki šokeerinud happerünnak

noore ja andeka balleti kunstilise juhi Sergei Filini vastu. Me näeme ilustamata pilti, kuidas see otse Kremli vastas asuv hiiglane toimib. Ent administratiivne jagelus on vaid pinnavirvendus võimsa ja muutumatu sisu, kunstil ise k ire, meisterlikkuse ja karis-ma ees, millega Bolshoi siiani üle maailma imet-lust tekitab. Vene keeles, eestikeelsete subtiitrite-ga.Teisipäeval, 12. aprillil kell 11 OLEN ELULT KÕIK SAANUD / Elämältä kaik-en sain (Soome 2015, komöödia / draama).Režissöör: Mika Kaurismäki.Osades: Peter Franzén, Vesa-Matti Loiri, Armi Toivanen.Naljakas film koju tagasiminekust ja ammu kadunud suhete taaselustamisest silmnähta-valt võimatute inimestega. Tiina otsustab ha-kata taas suhtlema oma elatanud ning üksi elava boheemlasliku isaga. Koos oma tõrksa tütre ja uue abikaasaga kolivad nad sisse va-nasse majja ning hakkavad seda remontima. Kuid mõlemad – nii remont kui ka mineviku-ga silmitsi seismine – on pingutust nõudvad tegevused. Soome keeles, eesti- venekeelsete subtiitritega.Teisipäeval, 19. aprillil kell 11 SUREMATUD ARMASTUSKIRJAD / La Corris-pondenza (Itaalia 2016, romantiline draama).Režissöör: Giuseppe Tornatore.Osades: Olga Kurylenko, Jeremy Irons. See on kummastav lugu noorest veetlevast Amy, kes doktorantuuri õpingute kõrvalt tee-nib elatist filmikaskadöörina, ning tema pika-ajalisest armuloost vanaldase astrofüüsika professori Ediga. Põhiosa paari sügavast ja hingelisest armastusest kulgeb e-kirjade ja videoklippide vahendusel. Mehega üle pika

aja näost näkku kohtuma minnes tabab naist aga šokk, väidetavalt on professor siit ilmast lahkunud. Ometi laekuvad Edilt tema jumal-datud Amyle endiselt postipakid, videokõned ja e-kirjad. Prantsuse keeles, eesti- ja inglise-keelsete subtiitritega.Teisipäeval, 26. aprillil kell 11 PÄEVAD, MIS AJASID SEGADUSSE (Eesti 2016, komöödia).Režissöör: Triin Ruumet . Osades: Hendrik Toompere Jr ja Juhan Ulfsak, Juss Haasma, Liina Vahtrik, Merle Palmiste.Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragiko-möödia “Päevad, mis ajasid segadusse” tege-vus toimub 1990. aastate teises pooles. Filmi peategelane Allar (27) liigub ühelt südasuvi-selt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juh-tumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõt-lema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates. Eesti keeles, ve-nekeelsete subtiitritega.R E E D E L, 29. aprillil kell 11 BONUS TRUCK. Portreefilm Sven Grünbergist (Eesti 2016, dokumentaalfilm).Režissöör: Riho Västrik. Helilooja Sven Grünberg saab sel sügisel 60.aasta-seks. Tema väga eripal-geline looming, kus on palju filmimuusikat, pro-gerocki katsetusi ja bu-distlikku muusikat, ula-t u b s a d a d e s s e nimetustesse. Ta jätkab muusika loomist, hoolit-seb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma väikest tütart ning korraldab Tema Pühaduse XIV Da-lai-laama vastuvõttu.Eesti keeles, venekeelsete subtiitritega.

Vajaduspõhine peretoetus Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada pere-konnal, kelle liikmete hulka kuulub vähemalt üks lapsetoetust saav laps, kui:

• perekonnale määrati vajaduspõhise peretoe-tuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetuleku-toetus või

• perekonna keskmine kuu netosissetulek taot-lemisele eelneval kolmel kuul on alla vajaduspõ-hise peretoetuse sissetulekupiiri.

2016. aastal on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus ja igale järgnevale vähemalt 14-aasta-sele perekonnaliikmele 179 eurot kuus ning alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eu-rot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele.

Vajaduspõhine peretoetus määratakse taotle-misele järgnevaks kolmeks kuuks.

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

• abielus või abieluga sarnanevas suhtes ole-vad isikud,

• esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased,

• muud isikud, keda seob ühine kodune maja-pidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aas-tane õpilane ja üliõpilane, kui tema rahvastikure-gistrisse kantud elukoha aadressiandmed lange-vad kokku perekonnal i ikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti õpilane, kelle rahvas-tikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadres-siandmetega, kuid kelle eest makstakse perekon-naliikmele lapsetoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise pere-toetuse määramine taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sel juhul tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad pe-rekonnaliikmete netosissetulekut.

Perekonna sissetulekute hulka ei arvata: • ühekordseid toetusi, mida on üksi elavale isi-

kule, perekonnale või selle liikmetele makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest,

• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus,

• riigi tagatisel antud õppelaenu, • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel

või struktuuritoetuste vahenditest makstavat sti-pendiumi ning sõidu- ja majutustoetust,

• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõ-hist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eri-toetuse fondi vahenditest makstud toetust,

• riiklike peretoetuste seaduse alusel maksta-vat kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta.

Kui perekonnale määrati vajaduspõhise pere-toetuse taotlemisele eelnenud kuul toimetuleku-toetus, siis kolme eelmise kuu sissetulekuid ei ar-vestata.

Vajaduspõhist peretoetust saab perekonnas taotleda see, kellele makstakse vähemalt ühe pe-rekonnaliikmete hulka kuuluva lapse eest lapse-toetust. Seejuures peavad lapsed olema lapsetoe-tuse saajad toetuse taotlemise kuul.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks taotlus linnaosavalit-susele, kelle halduspiirkonnas pere elab.

Juhul, kui mõni perekonnaliige on maksnud elatist, tuleb lisada ka dokumendid, mis tõenda-vad toetuse taotlemisele eelnenud kolmel kuul makstud elatise suurust. NÄIDE: Vajaduspõhist peretoetust taotleb 4-liik-meline perekond, kus on 2 täiskasvanut, üks 14-aastane või vanem laps ja üks alla 14-aastane laps.

Sellise perekonna vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir on 823,4 eurot (358 + 179 + 179 + 107,4 = 823,4).

Pere saab 90 euro suurust vajaduspõhist pere-toetust taotlemisele järgneval kolmel kuul juhul, kui perekonna kolme taotlemisele eelneva kuu keskmine netosissetulek on väiksem kui 823,4 eu-rot kuus või kui perele määrati toetuse taotlemi-sele eelneval kuul toimetulekutoetus.

Sotsiaalhoolekande seadus § 131 - 139.

18 . märts 2016 9

Neljapäeval: 7. APRILL 2016

kell 14Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59

Тallinna Puuetega Inimeste Koda asub Endla 59.Tantsuõhtu lõpeb kell 16

SISSEPÄÄS TASUTA!

Väärikate kontsert-tantsuõhtuTantsuks teeb muusikat

NÕMME AKORDIONI KLUBI

Tel 66 00 190, 51 36 999.Info@kytteladu.ee. Pärnu mnt 139E/7, TallinnE–R 8–18; L 10–14; P suletud

PUITBRIKETT, PELLETIDTURBABRIKETT, KIVISÜSIKAMINAPUUD

PUITBRIKETT, PELLETIDTURBABRIKETT, KIVISÜSIKAMINAPUUDTASUTA TRANSPORT

JA SOODSAD HINNAD!

TASUTA TRANSPORT

JA SOODSAD HINNAD!

VEO- ja KOLIMISTEENUS

11.00–11.15 Avasõnad

11.15–12.15 Suulise töölepingu ja selle tingimuste tõendamine Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ

12.15–13.15 Uus tarbijakaitseseadus – samm usalduse suunasEbaausad kauplemisvõ�ed praktikasThea Palm, Tarbijakaitseamet

13.15–13.45 Vaheaeg

13.45–14.45 Perekonnaseisu mõjust kinnisvara-tehingule – varasuhted ja pärimineEvi Hindpere, Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo; Kinnisvarakool

14.45–15.45 Miks on oluline töötaja registreerimine töötamise registris?Evelyn Liivamägi, Maksu- ja Tolliamet

TALLINNATARBIJAÕIGUSTE PÄEV

5. APRILL 2016 | 11.00–16.00

KASULIKUD NÕUANDED TARBIJALE JA KAUPLEJALE | Korraldaja: Tallinna Linnavalitsus | Info 640 4232 | www.tallinn.ee/tarbija

Sünkroontõlge vene keelde

ÜRITUS ON TASUTAEESTI RAHVUS-

RAAMATUKOGU

SUUR SAAL

TÕNISMÄGI 2

Kasuta võimalust ja reklaami end kohalikus

linnaosa lehes!

Info Kristiine Lehe reklaami kohta:

veronika.kotilevitš@tallinnlv.ee

Tel. 645 7134