A L G E R I A L I B YA E G Y P T

UKRAINE

BELARUS

REPUBLIC OF MOLDOVA

T U R K E Y

GREECE

B U L G A R I A

R O M A N I A

CROATIA

I T A LY

S P A I N

F R A N C E

F.Y.R OF MACEDONIA

KOSOVO under UNSC resolution 1244

SLOVENIA

AUSTRIA

HUNGARY

SLOVAKIA

CZECH REPUBLIC

P O L A N D

S W E D E NF I N L A N D

ESTONIA

LATVIA

L I T H U A N I A

G E R M A N Y

BELGIUM

NETHER-LANDS

DENMARK

U N I T E D K I N G D O M

REPUBLIC OF

IRELAND

POR-TUGAL

M O R O C C O

TUNISIA

JORDAN

OCCUPIED PALESTINIAN TERRITORY

ISRAEL

LEBANON

BOSNIA &

HERZEGOVINAREPUBLIC OF

SERBIA

MONTE-NEGRO

ALBANIA

CYPRUS

MALTA

S Y R I A

GEORGIA

ARMENIAAZERBAIJAN

LUXEMBOURG

NF-30-08-032-ET-D

Laenud sinna, kus need on vajalikudVäikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) võivad

kõikjal silmitsi seista ettevõtte laiendamiseks mõeldud

laenudele tagatise leidmise probleemiga. Eriti teravalt

puudutab see probleem Palestiina VKEsid, arvestades

poliitilist ebakindlust, milles nad tegutsevad, ja kohaliku

panganduskultuuri suhteliselt riske vältivat laadi.

Et julgustada panku laenama raha VKEdele, kellel on

usaldatav äriplaan, kuid puudub lisatagatis, rahastavad

EL ja Saksamaa Euroopa-Palestiina laenutagatisfondi, et

garanteerida laenu kuni 20 töötajaga väikeettevõtetele.

„Programm on algusest peale, 2006. aasta septembrist,

aidanud luua või säilitada 2226 töökohta ja jätkab seda

tulevikuski,” selgitab fondi direktor John Khoury. Umbes

80% fondist kasu saavatest fi rmadest ei oleks saanud

pangalaenu, kuna neil puudub vara selle tagamiseks.

Seni programmist kasu saanud ettevõtete hulka

kuuluvad arstipraksised, väikepoodnikud, mööblitootjad,

alumiiniumraamide tootjad ja oliivipuust nikerduste

valmistajad.

Pangad arvestavad ideedega

Antud kava põhjal laenavad niisugused pangad nagu

Kaubanduse ja rahanduse elamupank VKEdele keskmiselt

25 000 USA dollarit ja maksimaalselt 50 000 USA dollarit.

2009. aastal on plaanis välja anda vähemalt 200 fondi

poolt garanteeritud laenu.

„Tänu fondile laename VKEdele kergema südamega,”

märgib panga piirkonnajuhi asetäitja Suzan Khoury.

„Nüüd on võimalik laenata raha klientidele, kes ei

oleks lisatagatise puudumise pärast laenu saanud. See

võimaldab neil ettevõtet laiendada, luues uusi võimalusi

ja töökohti.”

Pangatöötajad saavad ka koolitust hindamaks ettevõtte

fi nantstervist rahavoogude põhjal, selle asemel, et nõuda

traditsioonilisi laenutagatisi vara näol.

Räägime äriasjadestKuigi Euroopa Liit on Iisraeli peamine kaubanduspartner,

jääb piisavalt arenguruumi. Paljulubavate uute koostöö-

võimaluste uurimiseks on EL ja Iisrael kutsunud tippet-

tevõtjaid äriasjust rääkima.

2007. aasta novembris käivitatud ELi-Iisraeli äridialoog

toob kokku umbes 20 Iisraeli ja Euroopa äriliidrist

koosneva tuumikrühma, et hoogustada kahepoolset

kaubandust ja investeerimist.

„Iisraeli-suguse väikeriigi jaoks on heade ärisidemete

loomine ELiga eluliselt vajalik,” selgitab Yossi Vardi, üks

Iisraeli juhtivaid kõrgtehnoloogia teerajajaid, kes on

dialoogi Iisraeli-poolne eesistuja.

Euroopa-poolne eesistuja on Mathias Doepfner, Euroopa

suure meediagrupi Axel Springer tegevjuht.

Grupp areneb kiire tempoga. Esimese paari tegevuskuuga

on juba alustatud tööd oma poliitilisi seisukohti käsitleva

dokumendiga, loodud mitmeid valdkondlikke foorumeid

nii erinevates valdkondades nagu Telekom ja uus meedia,

rahandus, samuti energeetika ja keskkonnasäästlikud

tehnoloogiad, ning korraldatud kohtumisi kümnete

ettevõtjate vahel

Varsti korraldab grupp reisi Euroopa ning hiljem Iisraeli

äridelegatsioonidele.

Euroopa naabruspoliitika

ec.europa.eu/world/enp

Euroopa Komisjon

Välissuhete

peadirektoraat

B – 1049 Brüssel

enp-info@ec.europa.eu

HEAOLU

LOOMISE ÄRI

EUROOPA NAABRUSPOLIITIKA: ÄRI JA KAUBANDUS

ELi liikmesriigid

ENP partnerriigid

ELi liikmekandidaadid

ELi potentsiaalsed liikmekandidaadid

© iS

tock

ph

oto

© K

ha

led

Dia

b

© D

avid

Kri

ss

© D

mit

ry P

istr

ov

REL 7 0300_business_ET.indd 1 6/01/09 10:09:03

Enamik Euroopa Liidu kodanikke toetavad

hiljutise uuringu andmeil tihedamat koostööd

naaberriikidega. Arvatakse, et tihedamad sidemed

tugevdaksid rahu ja demokraatiat.

Täpselt seda käsitlebki Euroopa naabruspoliitika

(ENP). Aastatel 2003–2004 laienenud ELi ja meie

naabrite lähendamise eesmärgil välja töötatud ENP

käsitleb konkreetsete meetmete võtmist reformide

toetamiseks ja heaolu suurendamiseks ning seega

meie naabruses elavate inimeste igapäevaelu

parandamiseks.

Niisiis kuidas see toimib? EL ja kõik ta naabrid lepivad

kokku, kuidas sõlmida tihedamaid suhteid ja toeta-

da reforme kolme- kuni viieaastase perioodi lõikes.

Ühised kohustused sätestatakse niinimetatud tege-

vuskavades. Kaasajastamise ja reformide toetuseks

pakub oskusteadmisi ja rahastamist (2007. aastast

2013. aastani peaaegu 12 miljardit eurot) Euroopa

naabrus- ja partnerlusvahend (ENPI).

Ettevõtlikud lahendusedMajanduslik integratsioon on aidanud ELil saada maailma

suurimaks kõrge elatustasemega kaubandusühenduseks.

Heaolu on aidanud kaasa ka rahu ja stabiilsuse loomisele.

ENP aitab naaberriikidel välja töötada ja teostada

kaubanduse ja investeerimise stimuleerimiseks vajalikke

poliitilisi ja majanduslikke reforme ning pakub neile paremat

ligipääsu liidu turule.

Lugematu hulk võimalusi Ukraina firmadeleDonbassi tööstusliit (IUD) on ebatavaline ettevõte.

See on üks vähestest Ukraina ettevõtetest, millel on

ELis laiaulatuslik turg ja mis ka investeerib sinna. Olles

spetsialiseerunud metallurgiale, kaevandamisele,

mehaanikale ja toiduainetööstusele, on kontsernil peale

teiste Euroopa riikide tehased ka Poolas ja Ungaris.

IUD ja teised Ukraina fi rmad ootavad igatsusega ekspordi-

ja investeerimisvõimalusi, mida paremad sidemed

ELiga kaasa toovad. Seoses Ukraina hiljutise astumisega

Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks ja

päevakorral oleva uue vabakaubanduslepinguga ELiga

mitmekordistuvad Ukraina fi rmade võimalused saada

Euroopa ja maailma kaubandussüsteemi lahutamatuks

osaks.

„See vabakaubandusleping aitab Ukrainal oma

ettevõtlus- ja investeerimiskliimat parandada,” selgitab

Oleksei Mirošnitšenko, umbes 5 miljonile töötajale

rakendust pakkuvat 200 suurimat fi rmat esindava Ukraina

tööandjate liidu tegevjuhist asepresident. „See on hea

ettevõtlusele ja mõjutab positiivselt teisi valdkondi,

näiteks tööstandardeid ja keskkonda.”

Kasulikud suhted

Vabakaubanduslepingu eesmärk on stimuleerida

kaubandust ja investeeringuvooge ELi ja Ukraina vahel.

„Ligipääs fi nantsidele on Ukraina fi rmade jaoks määrava

tähtsusega küsimus,” märgib Mirošnitšenko. „Loodame

suurendada välismaiseid otseinvesteeringuid ja lepingust

Euroopa Liiduga peaks olema kasu.

ELi õiguse järgimine erinevates ettevõtluskeskkonna

arengut ja edendamist mõjutavates valdkondades

lihtsustab Ukraina ettevõtete sisenemist Euroopa turule,”

selgitab ta.

Erinevuste silumine dialoogi abilSaades innustust ELi sotsiaaldialoogi mudelitest,

kohtuvad Ukraina tööandjad, ametiühingud ja valitsus

regulaarselt riiklikus kolmepoolses sotsiaalmajanduslikus

nõukogus.

Kolmepoolne nõukogu soodustab dialoogi paljudes

küsimustes, sealhulgas palgad, töötingimused ning

valitsuse määrused ja poliitika. Nõukogu püüab vahetu

mõttevahetuse kaudu säilitada tasakaalu töötajate,

tööandjate ja riigi huvide vahel.

„Kolmepoolne nõukogu on juhtiv sotsiaal-, õigus- ja

valitsusküsimuste teemaliste mõttevahetuste foorum,”

ütleb Oleksei Mirošnitšenko, kes on üks nõukogu

kaaseesistujaid.

Konkreetne teabevahetus loob tugeva aluseMaroko ehitus- ja avalike rajatiste föderatsioon (FNBTP)

esindab 1350 kõikvõimaliku suurusega fi rmat otseselt ja

veel 2700 fi rmat kaudselt.

„Kutseorganisatsioonide suurim probleem on see, et

liikmed tunnetavad sageli teabenappust,” ütleb FNBTP

president Mustafa Miftah.

Seetõttu otsustas FNBTP oma kommunikatsioonitegevust

parandada ja kaasajastada, et tegevust paremaks muuta.

ELi toetusega on ühing korraldanud tööstusmesse,

ärifoorumeid ja välja arendanud oma kohalolu internetis.

Egiptuse turismitööstuse tõhustamineEgiptus on maailma vanim turismisihtpunkt, kuhu reisiti

juba Vana-Rooma aegadel. Püramiididest ja Teeba templitest

Punase mere ja Kairo megapolini, kultuuri rikkusest inimeste

külalislahkuseni – Egiptusel on palju turismimagneteid ja

praegu võõrustab riik üle 10 miljoni külastaja aastas, olles

üks maailma peamistest turismisihtmärkidest.

„Turism on Egiptuses väga edukas, kuid Egiptuse

turismiamet tahab seda veelgi edukamaks muuta, mis

eeldab võimekuse olulist suurendamist,” ütleb Tim Bartlett,

projekti ELi konsultant. „Investeerime siin lisaajudesse, et

aidata tugevdada turismiametit.”

Kaks pead on ikka kaks pead

Bartlett osaleb ühes nn mestimisprojektis, mille raames

ELi eksperdid töötavad külg külje kõrval oma Egiptuse

ametivendadega ja koolitavad neid, et täiustada tegevust ja

juurutada kaasaegseid tavasid. „Mestimine on põhimõtteliselt

teadmiste ja oskusteabe ülekandmine,” selgitab ta.

„Egiptuse riigiteenistuses on vaja kultuurilist nihet meie

hoiakutes meeskonnatöö ja teabe jagamise suhtes ning

sellest projektist on olnud abi,” tõdeb mestimisprojekti

assistent Sahar Abdel-Megeed Saleh.

See konkreetne mestimisprojekt on aidanud Egiptuse

turismiametil oma juhtimisstruktuure ja süsteeme

kaasajastada ning on toetanud seda igakülgse

turundusstrateegia väljatöötamisel. „Meie välja töötatud

plaan aitab Egiptusel tugineda oma tugevatele külgedele

ja välja kujundada uusi nišše,” väidab Elisabeth Woschnogg,

Austria ekspert.

EL ja Egiptus teevad sarnaste mestimisprojektide raames

koostööd ka teistes valdkondades, nagu maantee-, raudtee-

ja mereohutus, telekommunikatsioon, postisüsteem,

välismaised otseinvesteeringud, keskkonnaküsimused ning

tööohutus ja -tervishoid.

© J

an

Rih

ak

© A

rja

n H

uijz

er

© iS

tock

ph

oto

REL 7 0300_business_ET.indd 2 6/01/09 10:09:08