kõmsi keel ja kirjandus

of 30/30
1 1. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“ 1. 1. Üldalused 1.1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Põhikooli lõpetaja: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi; 9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma; 10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust; 11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid. 1.1.2. Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.- 9. klassini, kirjandust 5.- 9. klassini. Eesti keele ja kirjanduse nädalatundide jaotumine kooliastmeti. I kooliaste Eesti keel 18 tundi II kooliaste Eesti keel - 11 nädalatundi Kirjandus - 4 nädalatundi 1.1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1.1.4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes Kultuuri- ja väärtuspädevus Kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ja kultuuriväärtuste kujundamine loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel.

Post on 13-Jan-2017

194 views

Category:

Education

2 download

Embed Size (px)

TRANSCRIPT

  • 1

    1. AINEVALDKOND KEEL JA KIRJANDUS

    1. 1. ldalused

    1.1.1. Keele- ja kirjanduspdevus Phikooli lpetaja:

    1) vrtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust pioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab phiteadmised keelest ja saavutab igekirjaoskuse; 4) vljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris

    vlja kujunenud keelekasutustavasid;

    5) kuulab, loeb ja kirjutab mtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja

    kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

    7) vrtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva primuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust;

    8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mistab selle kunstilisi vrtusi; 9) loeb eakohast vrtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma klbelisi

    tekspidamisi ning rikastades mtte- ja tundemaailma;

    10) suudab kujundada ja vljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

    11) oskab ppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sna- ja ksiraamatuid.

    1.1.2. Ainevaldkonna ppeained Ainevaldkonna kohustuslikud ppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt pitakse 1.- 9.

    klassini, kirjandust 5.- 9. klassini.

    Eesti keele ja kirjanduse ndalatundide jaotumine kooliastmeti.

    I kooliaste Eesti keel 18 tundi

    II kooliaste Eesti keel - 11 ndalatundi

    Kirjandus - 4 ndalatundi

    1.1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine knes ja kirjas

    on inimese mtlemisvime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi.

    Eesti keele hea valdamine on eduka ppimise eeldus kigis ppeaineis. Ainevaldkonna

    ppeained toetavad eesktt pilase emakeele- ja kirjanduspdevuse ning kommunikatiivsete

    oskuste arengut. Ainevaldkonna ppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning

    erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel

    kujuneb pilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.

    Ainevaldkonna ppeained toetavad ka pilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning

    kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

    1.1.4. ldpdevuste kujundamine ainevaldkonna ppeainetes

    Kultuuri- ja

    vrtuspdevus

    Klbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete vrtuste ja kultuurivrtuste

    kujundamine loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel.

  • 2

    Keel kui rahvuskultuuri kandja.

    Keeleoskus kui inimese identiteedi thtis osa.

    Funktsionaalse kirjaoskuse vrtustamine

    Teadlik kriitiline suhtumine teabeallikatesse, sh meediasse

    Sotsiaalne ja

    kodanikupdevus

    pilase maailmapildi avardamine

    Ettekujutuse loomine inimsuhetest, kaaslaste ideede tunnustamine ja

    teistega arvestamine.

    Koostoskuste kujundamine paaris- ja rhmat kigus.

    Olusid arvestava eetilise suhtluse kujundamine suuliste ja kirjalike eri

    laadi lesannete kaudu.

    Enesemratlus-

    pdevus

    Meedia- ja kirjandustekstidest kui ka pilaste igapevaelust lhtuvate

    eakohaste probleemide arutamine, seisukohavtu ja lahenduste

    otsimine

    Positiivse minapildi loomine.

    pilaste eriprade ja annete vljatoomine loovlesannete ja erinevate

    piolukordade kaudu.

    pipdevus Kuulamis- ja lugemisoskuse arendamine

    Eri liiki tekstide mistmine.

    Fakti ja arvamuse eristamine.

    Teabe hankimine eri allikatest ja selle kriitiline kasutamine

    Eri liiki tekstide koostamine.

    Oma arvamuse kujundamine ja snastamine.

    Suhtluspdevus Suulise ja kirjaliku suhtluse oskuse kujundamine.

    Suhtluspartneri arvestamine.

    Sobiva kitumisviisi valimine.

    Oma seisukohtade esitamise ja phjendamise oskuse ning suhtlemise

    kujundamine diskuteerimise ja vitluse kaudu.

    Ettevtlikkus-

    pdevus

    pilaste osalemine projektides, mis eeldavad pilaste omaalgatust ja

    aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning

    tiendamist eri allikatest

    Ettevtlikkuse ja vastutustunde kujundamine igapevaelust lhtuvate

    eakohaste probleemide arutamise ja lahenduste otsimisega.

    Matemaatika-,

    loodusteaduste ja

    tehnoloogiaalane

    pdevus

    Matemaatikapdevuse vajalikkuse ksitlemine erinevates elu- ja

    tegevusvaldkondades.

    Teabegraafika vi muu visuaalse info lugemisoskuse arendamine.

    Mthikute teisendamise kaudu arvutusoskuse edendamine.

    Teadusliku teabe eristamine ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust.

    Tehnoloogiliste abivahendite kasutamine tekstide loomisel,

    korrigeerimisel ja esitamisel.

    1.1.5. Liming teiste ainevaldkondadega

    Vrkeel Vrkeelte grammatilist ssteemi tundma ppides on toeks

    emakeeletundides omandatud keelemisted.

    Vrsnade ppimine soodustab vrkeelte ppimist.

    Vliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi vrkeelte

    ppimise vastu

  • 3

    pitavas vrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine

    svendab huvi pitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse

    originaalkeeles lugemise vastu.

    Matemaatika Eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus soodustab

    ppetekstide ja tekstlesannete mistmist.

    Arvsnade igekirja ppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse

    omandamist.

    Heade pitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine eeldab, et ka

    matemaatikatundides ttataks tekstiga ppesisu vi -lesande mistmise

    nimel.

    Kirjalikes tdes nutakse elementaarsete igekirjanuete jrgimist.

    Loodusained ppe- ja teabetekstide mistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja

    tekstitd.

    pilane peab ppima igesti kirjutama kohanimesid ning loodusnhtuste ja

    loodusobjektide nimetusi.

    Loodusalased tekstid eesti keele ppekirjanduses ning loetavas

    ilukirjanduses aitavad loodust tundma ppida ja vrtustada..

    Loodusainetes omandatud snavara ning teadmised soodustavad

    kirjandusteoste looduskirjelduste mistmist, kujutluspiltide teket ja

    emotsionaalset mju lugejale

    Sotsiaalained Ilukirjandusteoste lugemine ja anals toetavad maailmapildi kujunemist,

    ajaloosndmuste ja arengu mistmist ning hiskonnaelus ja inimsuhetes

    orienteerumist.

    Kirjandustekste valides ja ksitledes peetakse silmas hiskonnaelus

    olulisi valdkondi: vrtused ja klblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur

    ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuhiskond ja rahvussuhted.

    Sotsiaalaineid ppides omandatud teadmised toetavad ajaloost, hiskonna

    arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes

    kajastatud hiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mistmist.

    Keeletundides pitakse riikide, henduste, organisatsioonide, ajalooliste

    isikute, ajaloosndmuste nimetuste igekirja norme; Neid kinnistatakse

    konkreetsete nidete phjal ajaloo- ja hiskonnatundides.

    Arutlusoskust ning info hankimise, tlgendamise ja kasutamise oskust

    arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete ppes sisult erinevate

    tekstidega ttades.

    Kunstiained Kirjandusteose anals seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab

    kunsti vljendusvahendite eripra mistmist.

    Reklaami terviklik ksitlemine keeleppes eeldab ka visuaalsete

    komponentide eritlemist ja analsi, mida viks teha koosts

    kunstipetajaga

    Kirjandusteose ksitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga

    soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mjust ning kunstilistest

    vljendusvahenditest

    Kirjanduse ja muusikapetuse hisosa on (rahva)laul, selle tekst ja

    esitamine, mis eeldab ainepetajate koostd

    Kehaline

    kasvatus

    Elukogemuste saamine meedia ja kirjandustekstide valiku kaudu.

    Vrtustava eluhoiaku kujundamine plakateid ja esitlusi koostades.

    Tervislike eluviiside propageerimine vitluse kaudu.

    Eluliste olukordade dramatiseerimine ja rollimngudes kajastamine.

  • 4

    Tehnoloogia Tehnoloogia rakendamisega kaasnevate vimaluste ja ohtude hindamine.

    Tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse

    nuete jrgimine.

    1.1.6. Lbivad teemade rakendamise vimalusi.

    Elukestev pe ja

    karjri

    planeerimine

    Arendatakse pilaste suhtlus- ja koostoskusi, suutlikkust oma

    arvamust kujundada ja vljendada ning probleeme lahendada.

    Eneseanalsiks vajaliku snavara kujundamine.

    Eneseanalsi tulemuste kasutamine tulevase haridustee ja telu

    planeerimisel.

    ppetegevus vimaldab pilasel mrgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi

    ning arendada loomevimeid.

    Vahetu kokkupuutumine tmaailmaga (ainevaldkonnaga seotud ametite

    tutvustamine jm)

    Dokumentide koostamine tle kandideerimiseks ja pingute

    jtkamiseks.

    Keskkond ja

    jkusuutlik

    areng

    Tervis ja ohutus

    Taotletakse pilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks,

    keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust

    vrtustavaks inimeseks.

    Arengusuundumisi toetatakse teemakohaste tekstide, sh meediatekstide

    valiku ja analsi ning neis tstatatud probleemide le arutlemisega

    suulises ja kirjalikus vormis

    Kodanikualgatus

    ja ettevtlikkus

    hiskonna probleemide mrkamine ja neile lahenduste otsimine.

    Kultuuriline

    identiteet

    pilastes kujuneb arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele

    erikujudest (nt Mulgi, Vru, Setu, Kihnu murre)

    pitakse lugu pidama endast ja oma rahvast, teiste rahvaste tekstide abil

    kujundatakse arusaam kultuuride erinevustest, aga ka tdemus

    inimkonna kultuurilisest hisosast

    Teabekeskkond Eri allikatest (sh internetist) teabe hankimine, selle kriitiline hindamine

    ja kasutamine nii keeleteadmiste ning ppeteemakohaste teadmiste

    laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

    Tehnoloogia ja

    innovatsioon

    pilesannete lahendamiseks kasutatakse teadlikult infohiskonna

    vimalusi.

    pilasi suunatakse alternatiivseid lahendusi otsima, oma ideid ellu

    rakendama.

    Vrtused ja

    klblus

    Ainevaldkonna ppeainetele eriomased teemad, mida ksitletakse

    lbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja

    analsides, nende le arutledes ning nende phjal kirjutades

    pilaste kujundamine klbelisteks isiksusteks, kes teavad ja tunnustavad

    ldinimlikke ja hiskondlikke vrtusi.

    Kujundatakse julgust astuda vlja taunimisvrsete tegude ja hoiakute

    vastu.

    1.1.7. Hindamise alused. Hindamisel lhtutakse kooli ppekava ldosas olevast hindamise korraldusest ja hindamise

    kriteeriumidest.

    Hinnatakse pilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tde alusel,

    arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele pitulemustele. pitulemusi

    hinnatakse snaliste hinnangute vi numbriliste hinnetega.

  • 5

    Hinnatakse pilaste teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (sh esituste) ning kirjalike tde

    alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele pitulemustele;

    pilaste individuaalseid iserasusi ja mtlemistasandite arengut. Hoiakutele (nt huvitatus,

    thtsuse mistmine, vrtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite jrgimine)

    antakse hinnanguid.

    Eesti keel.

    I kooliastmes hinnatakse pilase:

    1) suulist keelekasutust, s.o knelemist ja kuulamist,

    2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mistmist ja vabalugemist,

    3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, igekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

    II kooliastmes hinnatakse pilase:

    1) suulist ja kirjalikku suhtlust,

    2) tekstide vastuvttu,

    3) tekstiloomet,

    4) tekstide igekeelsust.

    Kirjandus

    II kooliastmes (5., 6. klass) hinnatakse:

    1) teoste lugemist ning tutvustamist,

    2) jutustamist,

    3) tekstide tlgendamist ja analsi, kirjandusliku kujundi mistmist,

    4) teksti esitust ja omaloomingut.

    1.1.8. Fsiline ppekeskkond

    Keele ja kirjanduse valdkonna ainete pe toimub:

    1) klassis, kus saab mblit mber paigutada liikumistegevusteks (nt dramatiseeringud,

    ppemngud) ning rhmatks;

    2) kooli raamatukogus ning vljaspool kooli vastavalt kooli ppekavas stestatule.

    Kool vimaldab:

    1) klassiruumis kasutada igekeelsussnaraamatuid ja vrsnade leksikoni;

    2) kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pikeskkondi ning ppematerjale ja -

    vahendeid, sealhulgas veebisnaraamatuid.

    1.2. EESTI KEEL

  • 6

    1.2.1. I kooliaste Eesti keele ppe- ja kasvatuseesmrgid I kooliastmes 3. klassi lpetaja:

    1) mistab suulisi ja kirjalikke ksimusi ning vastab nendele, kasutades knes ja kirjas sobivaid lhivastuseid ning terviklauseid;

    2) kasutab kirjutades igeid thekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava kekirjaga; 3) oskab sihipraselt vaadelda ja nhtut kirjeldada ning mrkab erinevusi ja sarnasusi; 4) kirjeldab eesmrgipraselt eset, olendit ja olukorda; 5) jutustab endast ja lhimbruses toimunust; 6) kuulab mtestatult eakohast teksti; 7) loeb pitud teksti selgelt, ladusalt ja igesti ning saab sellest aru, mistab lihtsat

    plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;

    8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 9) kirjutab pitud keelendite piires igesti; 10) jutustab ja kirjutab ksimuste, pildi, pildiseeria, mrksnade vi kava abil; 11) ttab tekstiga petaja juhiste alusel.

    1. klass ppetundide maht 245 tundi ppeaastas (7 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline keelekasutus

    pilane:

    eristab hlikuid (asukoht ja jrjekord snas), tishliku

    pikkusi;

    toimib petaja ja kaaslase suulise juhendi jrgi;

    kuulab petaja ja kaaslase esituses lhikest eakohast teksti,

    mistab kuuldud lause, jutu sisu;

    teab, et snadel on lhedase vi vastandthendusega sna ja

    nimetab neist mningaid;

    vljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt:

    palub, ksib, tnab, vabandab;

    jutustab suunavate ksimuste toel kuuldust, nhtust, loetust;

    Kuulamine Helide, hlte ja hlikute eristamine (asukoht ja

    jrjekord snas), hliku pikkuse eristamine, phirhk

    tishliku pikkusel.

    petaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi jrgi toimimine. petaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine.

    Kuuldu ja nhtu kommenteerimine.

    Knelemine Hldus- ja intonatsiooniharjutused. Hlduse

    harjutamine, hle tugevuse kohandamine olukorrale.

    T lhedase thendusega snaga, snathenduse selgitamine ja tpsustamine.

    Sobivate knetuste (palumine, ksimine, keeldumine, vabandust palumine, tnamine) valik

    suhtlemisel

    Lihtlauseliste ksimuste moodustamine, ksimuste

    esitamine ja neile vastamine.

    Eri teemadel vestlemine snavara rikastamiseks, arutamine paaris ja vikeses rhmas.

    Jutustamine kuulatu, nhtu, lbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema phjal; aheljutustamine.

    Esemete, nhtuste, tegelaste jms vrdlemine, he-kahe tunnuse alusel rhmitamine.

    Enesevljendus dramatiseeringus ja rollimngus. Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine.

    vastab ksimustele, kasutades sobivalt tislauseid ja

    lhivastuseid;

    annab ksimustele toetudes arusaadavalt edasi ppeteksti,

    lugemispala, pildiraamatu, filmi

    ja teatrietenduse sisu;

    avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta, mrkab

    erinevusi ja sarnasusi ning

    kirjeldab neid;

    mtleb loole alguse ja lpu;

    esitab peast luuletuse vi lhiteksti.

  • 7

    Lugemine (lugemistehnika, teksti

    mistmine, vabalugemine)

    pilane:

    loeb pitud teksti ette igesti, selgelt ja sobiva

    intonatsiooniga;

    ttab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

    mistab hlega vi endamisi (vaikse hlega vi huuli

    liigutades) lugedes loetu sisu;

    mtleb jutule alguse vi lpu; on lugenud mnda lasteraamatut,

    nimetab nende pealkirja ja

    autoreid, annab loetule

    emotsionaalse hinnangu (lbus,

    tsine, igav

    vastab suulistele ja lhikestele kirjalikele ksimustele loetu

    kohta;

    teab nimetada mnd lastekirjanikku.

    Raamatu/teksti ldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, ppelesannete esitus.

    Trkithtede (nii suurte kui vikeste) tundma ppimine. Thtedest snade ja snadest lausete lugemine. Silpidest

    snade moodustamine.

    Lugemistehnika arendamine petaja juhendite jrgi (ige hldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo, oma

    lugemisvea parandamine, kui sellele thelepanu

    juhitakse). Lugemistehniliselt raskete snade ja

    snahendite lugema ppimine.

    Oma ja petaja kekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

    Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (pilaspevik, kutse, nnitlus, saatekava, tjuhend,

    raamatu sisukord) lugemine.

    Sna, lause, teksti sisu mistmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, ksiksnade jm alusel.

    Loole lpu mtlemine. Tegelaste iseloomustamine.

    Ksimustele vastamine, millele vastus on tekstis otsesnu

    kirjas.

    ksikute tingmrkide (ppekirjanduse tingmrgid), skeemide, kaartide lugemine ppekirjanduses, nende

    thenduse tabamine.

    Luuletuste ilmekas (mtestatud) lugemine. Riimuvate snade leidmine petaja abiga.

    Tekstiliikide eritamine: jutt, muinasjutt, luuletus, mistatus.

    Kirjandustekstid: liisusalm, muinasjutt, mistatus, luuletus, piltjutt, vanasna, jutustus, nidend.

    Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. Loetule emotsionaalse

    hinnangu andmine (lbus, tsine, igav jne).

    Huvipakkuva raamatu leidmine kooli vi kodukoha raamatukogust tiskasvanu abiga.

    Kirjutamine

    pilane:

    kasutab igeid kirjutamisvtteid, teab, kuidas vikesi ja suuri

    kirjathti kirjutatakse ning snas

    igesti seostatakse;

    kirjutab tahvlilt ra; tidab tahvlinidise jrgi petaja

    abiga pilaspevikut, paigutab

    nidise jrgi td vihikulehele,

    varustab t kuupevaga;

    koostab nidise jrgi kutse; eristab hlikut, thte, tis- ja

    kaashlikut, sna, lauset;

    kirjutab omasnade algusesse k, p, t;

    kirjutab igesti lhemaid (kuni

    Kirjatehnika Kirja eelharjutused. Kirjutamine pliiatsi ja kriidiga,

    joonisthtede kirjutamine. ige pliiatsihoid ja

    kirjutamisasend istudes ja seistes (tahvli juures). Vikeste

    kirjathtede ppimine. Suurte kirjathtede ppimine

    (vajadusel 2.klassis). Thtede seostamine.

    Tahvlile, vihikusse ja pilaspevikusse kirjutamine. T vormistamine nidise jrgi, t puhtus, kekirja loetavus.

    Teksti rakiri tahvlilt, pikust.

    Kirjalik tekstiloome Tarbeteksti kirjutamine nidise jrgi: kutse, nnitlus

    (kujundamine nidise jrgi).

    Jutu kirjutamine pilditiendusena (pildi allkiri, kahekne jms). Jutule lpu kirjutamine. Loovt kirjutamine (pildi,

    pildiseeria, ksimuste jrgi). Lnkmberjutustuse

    kirjutamine.

  • 8

    2-silbilisi) snu ja lauseid;

    teab, et lause lpeb punktiga; teab, et lause alguses, inimeste,

    loomade, oma kodukoha nimes

    kasutatakse suurt algusthte;

    kirjutab igesti oma nime.

    igekiri Hlik, sna, lause, tekst. Thed ja thestik, vrthtede

    vaatlus. Hlikute mrkimine kirjas. Sna ja lause

    ladumine ja kirjutamine.

    Tis- ja kaashlikud. Tishlikuhendi vaatlus. Tishliku pikkuse eristamine ja igekiri, kaashliku

    pikkusega tutvumine. Sulghlik (k, p, t) omasnade

    alguses. i ja j ning h sna alguses seoses thtede

    ppimisega.

    Suur algustht lause alguses, inimese- ja loomanimedes. Liitsna vaatlus (moodustamine). Snade lpu igekiri d ja -vad (mitmus) ning -b

    (tegusna 3. pre) igekirjaga tutvumine.

    Tutvumine jutustava (vit-), ksi- ja hdlausega. Lause lpumrgid: punkt, (ksi- ja humrgi vaatlemine).

    Koma lauses (teksti vaatlus).

    Oma kirjutusvea parandamine petaja abiga. Ettetlemise jrgi snade ja lausete kirjutamine (1520

    sna lihtlausetena).

    2. klass

    ppetundide maht 210 tundi ppeaastas ( 6 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline keelekasutus

    pilane:

    eristab tis- ja suluta hliku pikkusi;

    kuulab petaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib

    saadud snumi kohaselt petaja

    abil; vastab ksimustele, kasutades

    sobivalt tislauseid ja

    lhivastuseid; koostab kuuldu phjal lihtsama

    skeemi ja kaardi petaja abil;

    kasutab knes terviklauseid; teab ja leiab vastandthendusega

    snu ning petaja abil ka

    lhedase thendusega snu;

    vljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi vikeses ja

    suures rhmas; vestleb oma

    kogemustest ja loetust;

    annab petaja abil edasi lugemispala, ppeteksti, filmi ja

    teatrietenduse sisu;

    oskab suhtlusolukordades ksida, paluda, selgitada,

    keelduda, vabandust paluda,

    tnada;

    koostab petaja abil jutu pildiseeria, pildi vi ksimuste

    Kuulamine Hliku pikkuste eristamine, phirhk suluta

    kaashlikul.

    petaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise juhendi meeldejtmine ja selle jrgi toimimine.

    petaja etteloetud ainetekstist oluliste mistete leidmine ja lihtsa skeemi koostamine petaja juhendamisel.

    Kaaslase ettelugemise kuulamine ja hinnangu andmine he aspekti kaupa (igsus, pausid ja intonatsioon mtte

    toetajana).

    Knelemine Snathenduste selgitamine ja tpsustamine aktiivse

    snavara laiendamiseks.

    Kuuldud jutu mberjutustamine; pikema dialoogi jlgimine, hinnangud tegelastele ja sisule.

    Hldus- ja intonatsiooniharjutused. Enesevljendus dramatiseeringus ja rollimngus. Kne eri nansside

    (tempo, hletugevus, intonatsioon) esiletoomine

    dramatiseeringus jm esituses.

    Knelemine eri olukordades (telefonitsi, rhma esindajana), rollimngud.

    Nii enese kui ka teiste tde tunnustav kommenteerimine.

    Oma arvamuse avaldamine (raamatu, filmi jm) kohta ja selle phjendamine. Arutlemine paaris ja rhmas: oma

    suhtumise vljendamine, nustumine ja mittenustumine,

    histe seisukohtade otsimine.

    Sndmuse, isiku, looma, eseme kirjeldamine tugisnade, skeemi, tabeli abil.

  • 9

    toel; mtleb jutule alguse vi

    lpu;

    vaatleb ja kirjeldab nhtut, mrkab erinevusi ja sarnasusi

    petaja suunavate ksimuste

    toel;

    esitab peast luuletust vi lhiteksti.

    Mtete vljendamine terviklausetena. Ksimuste moodustamine, ksimuste esitamine ja neile vastamine.

    Eri meeleoluga luuletuste (aastaajad, laste elu) mtestatud peast esitamine.

    Lugemine (lugemistehnika, teksti

    mistmine, vabalugemine)

    pilane: loeb nii hlega kui ka endamisi

    ladusalt ja teksti mistes;

    loeb pitud teksti ette igesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;

    ttab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

    vastab suulistele ja lhikestele kirjalikele ksimustele loetu

    kohta;

    eristab kirjalikus tekstis videt, ksimust, palvet, ksku ja

    keeldu; tunneb ra jutustuse, luuletuse,

    mistatuse, nidendi ja

    vanasna;

    kasutab piku snastikku petaja abiga snade leidmiseks

    algusthe jrgi;

    on lugenud mnda lasteraamatut ja oskab kneleda raamatust;

    teab nimetada mnd lastekirjanikku.

    Lugemistehnika arendamine petaja juhendite jrgi: oma

    lugemisvea parandamine, kui sellele thelepanu

    juhitakse, sobiva intonatsiooni kasutamine.

    Lugemistehniliselt raskete snade ja snahendite

    lugema ppimine.

    Kahekne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ja partnereid arvestades.

    Eri liiki lhitekstide (teade, kiri, ajakirja rubriik, snastik) mistev lugemine. Oma ja petaja kekirjalise teksti

    lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

    Raamatu/teksti ldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, ppelesannete esitus. ksikute tingmrkide

    (ppekirjanduse tingmrgid, liiklusmrgid jms),

    skeemide, kaartide ja tabelite lugemine ppekirjanduses

    ning lasteraamatutes.

    Teksti sisu aimamine pealkirja, piltide, ksiksnade jm alusel.

    Tekstist pitavate keelendite, samuti snonmide, otsese ja lekantud thendusega snade jms leidmine. piku

    snastiku kasutamine.

    Tekstis ksimuse, palve, ksu ja keelu ratundmine. Loetud jutustuse ja muinasjutu kohta kava koostamine

    (teksti jaotamine osadeks); skeemi/kaardi koostamine

    petaja abiga. Loetu phjal teemakohastele ksimustele

    vastamine (ka siis, kui vastus otse tekstis ei sisaldu).

    Loole alguse ja lpu mtlemine. Tegelaste

    iseloomustamine.

    Luuletuste ilmekas (mtestatud) esitamine. Riimuvate snade leidmine petaja abiga.

    Tekstiliikide eristamine: jutustus, luuletus, nidend, mistatus, vanasna.

    Kirjandustekstid: rahvaluuleline liisusalm, muinasjutt, mistatus, luuletus, piltjutt, vanasna, jutustus, nidend,

    muistend.

    Loetud raamatu tutvustamine ja soovitamine. Vajaliku teose otsimine kooli vi kodukoha raamatukogust autori

    ja teema jrgi tiskasvanu abiga.

    Kirjutamine

    pilane:

    kasutab kirjutades igeid vikeste ja suurte kirjathtede

    thekujusid ja seoseid;

    kirjutab tahvlilt vi pikust ra;

    Kirjatehnika

    Suurte ja vikeste kirjathtede kordamine.

    Kirjutamise tehnika arendamine: htlane kirjarida, iged thekujud ja seosed nii vikestel kui suurtel

    kirjathtedel.

  • 10

    tidab iseseisvalt pilaspevikut ja kujundab vihikut, paigutab

    nidise jrgi td vihikulehele,

    kirja joonelisele lehele, varustab

    t kuupevaga;

    koostab petaja abiga kutse, nnitluse ja teate;

    kirjutab loovt ning mberjutustuse pildiseeria,

    tugisnade ja ksimuste abil;

    eristab hlikut, thte, tis- ja kaashlikut, silpi, sna, lauset,

    tishlikuhendit;

    kirjutab igesti sulghliku omasnade algusesse ja

    omandatud vrsnade

    algusesse;

    mrgib kirjas igesti tishlikuid;

    teab peast vrthtedega thestikku;

    alustab lauset suure algusthega ja lpetab punkti vi

    ksimrgiga;

    kasutab suurt algusthte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates

    kohanimedes;

    kirjutab igesti snade lppu -d (mida teed?), -te (mida

    teete?),

    -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta

    (kelleta? milleta?);

    kirjutab ettetlemise jrgi pitud keelendite ulatuses sisult tuttavat

    teksti ja kontrollib kirjutatut

    nidise jrgi (2025 sna

    lihtlausetena).

    Nidise jrgi kirjat paigutamine vihiku lehele, kirjapaberile; kuupeva kirjutamine.

    Kirjalik tekstiloome Kutse, nnitluse ja teate koostamine petaja abiga. Tekstilhedase mberjutustuse kirjutamine

    ksimuste ja tugisnade toel.

    Loovt skeemi, kaardi toel; fantaasialugu. Jutu lesehitus: alustus, sisu ja lpetus; jutule alguse ja

    lpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti le

    kaaslasega arutlemine. igekiri Varasemale lisanduvalt keeleteadmised:

    tishlikuhendi igekiri, suluta kaashliku pikkus ja

    igekiri; k, p, t s-i ja h krval; i ja j silbi alguses, h sna

    alguses.

    Silbitamine, poolitamise ldphimtted. Lauseliik ja lpumrk (jutustav e vit- ja ksilause).

    Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest,

    aga, kuid puhul.

    Suur algustht oma kooli ja tuttavates kohanimedes. Snade lpu igekiri d (mida teed?), -te (mida

    teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega?

    millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te,

    nad igekiri.

    Ettetlemise jrgi kirjutamine pitud keelendite ulatuses (2025 sna lihtlausetena).

    Kirjavea parandamine, kui veale thelepanu juhitakse; kirjavea vltimine, kui veaohtlikule

    kohale thelepanu juhitakse.

    3. klass

    ppetundide maht 175 tundi ppeaastas (5 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline keelekasutus

    pilane:

    kuulab mtestatult eakohast teksti, toimib saadud snumi vi

    juhendite jrgi; oskab suhtlusolukordades

    ksida, paluda, selgitada,

    keelduda, vabandust paluda,

    tnada;

    avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta, mrkab

    Kuulamine Hliku pikkuste eristamine, phirhk sulghliku

    pikkusel.

    Pikema suulise juhendi meeldejtmine ja selle jrgi toimimine. Kaaslase ja petaja juhtnride kuulamine,

    nende jrgi toimimine.

    Ettelugemise kuulamine. Kaaslase ettelugemise hindamine he aspekti kaupa (igsus, pausid ja

    intonatsioon mtte toetajana). Kuuldu ning nhtu

    kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine.

  • 11

    erinevusi ja sarnasusi ning

    kirjeldab neid; annab ksimuste toel

    arusaadavalt edasi ppeteksti,

    lugemispala, pildiraamatu, filmi

    ja teatrietenduse sisu; koostab

    kuuldu/loetu phjal

    skeemi/kaardi;

    jutustab loetust ja lbielatud sndmusest; jutustab pildiseeria,

    tugisnade, mrksnaskeemi ja

    ksimuste toel; mtleb loole alguse ja lpu; leiab vljendamiseks lhedase ja

    vastandthendusega snu; esitab peast luuletuse vi

    lhiteksti.

    petaja etteloetud ainetekstist oluliste mistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine.

    Kuuldu (muinasjutt, lhijutt lapse elust, proosa-, luule ja ainetekst), nhtu (lavastus, film) sisu mberjutustamine.

    Dialoogi jlgimine, hinnangud tegelastele ja nende

    tlustele.

    Knelemine Hldus- ja intonatsiooniharjutused. Selge hlduse

    jlgimine teksti esitades. Kne eri nansside (tempo,

    hletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine

    dramatiseeringus jm esituses.

    Sobivate knetuste (palumine, ksimine, keeldumine, vabandust palumise, tnamise) valik suhtlemisel. Suuline

    selgitus, knetus- ja viisakusvljendid, teietamine ja

    sinatamine.

    Knelemine eri olukordades: vestlus tundmatuga, sh telefonitsi, klassi/kooli esindamine, vistkonda

    kutsumine, koostegevusest loobumine jms.

    Snavara arendamine: snathenduse selgitamine ja tpsustamine, aktiivse snavara laiendamine, lhedase ja

    vastandthendusega sna leidmine. Eri teemadel

    vestlemine snavara rikastamiseks, arutamine paaris ja

    vikeses rhmas.

    Oma arvamuse avaldamine, nustumine ja mittenustumine, histe seisukohtade otsimine, kaaslase

    arvamuse ksimine.

    Mtete vljendamine terviklausetena ja sobiva snastusega (snavalik, mtte lpuleviimine). Ksimuste

    moodustamine ja esitamine ning neile vastamine.

    Jutustamine kuuldu, nhtu, lbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema phjal; aheljutustamine.

    Sndmuste, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisnade, skeemi ning tabeli abil. Enesevljendus

    dramatiseeringus ja rollimngus erisuguste meeleolude

    vljendamiseks.

    Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mtestatud) esitamine.

    Nii enese kui ka teiste tde tunnustav kommenteerimine petaja juhiste alusel.

    Lugemine

    pilane:

    loeb nii hlega ja kui endamisi

    ladusalt ja teksti mistes; loeb pitud teksti ette igesti,

    selgelt ja sobiva intonatsiooniga;

    ttab tekstiga eakohaste juhiste alusel;

    vastab suulistele ja lhikestele kirjalikele ksimustele loetu

    kohta;

    eristab kirjalikus tekstis videt, ksimust, palvet, ksku, keeldu;

    tunneb ra jutustuse, luuletuse, nidendi, muinasjutu,

    mistatuse, vanasna, kirja;

    Lugemistehnika

    Teksti mistmine

    Vabalugemine.

    Raamatu/teksti ldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, ppelesannete esitus. Teksti lesehitus: pealkiri, teksti

    osad (ligud, loo alustus, sisu, lpetus).

    Lugemistehnika arendamine petaja juhendite jrgi (ige hldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; oma

    lugemisvea parandamine, kui sellele thelepanu

    juhitakse).

    Ladus ja automatiseerunud lugemine. Oma ja kaaslase lugemistehnika hindamine petaja juhiste alusel. Oma ja

    petaja kekirjalise teksti lugemise klassitahvlilt ja

    vihikust.

    Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti

  • 12

    mistab tabeleid, diagramme, skeeme ja tingmrke;

    on lugenud lbi vhemalt 10 eesti ja vliskirjaniku teost,

    kneleb loetud raamatutest; on lugenud lbi vhemalt neli

    eesti ja vliskirjaniku teost,

    kneleb loetud raamatust;

    teab nimetada mnd lastekirjanikku.

    (pilaspeviku, kutse, nnitluse, saatekava, tjuhendi,

    raamatu sisukorra, snastiku, teate, eeskirja, retsepti,

    pikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe- ja ajakirja ning

    muu meediateksti) lugemine.

    ksikute tingmrkide (ppekirjanduse tingmrgid, liiklusmrgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite

    lugemine ppekirjanduses, lasteraamatutes ning

    lasteajakirjanduses.

    Sna, lause ning teksti sisu mistmine. Tekstis ksimuse, palve, ksu ja keelu ratundmine. Teksti sisu

    ennustamine pealkirja, piltide ja ksiksnade jrgi.

    T tekstiga: tekstist pitavate keelendite, snonmide, otsese ja lekantud thendusega snade leidmine. piku

    snastiku iseseisev kasutamine.

    Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi

    koostamine. Loetu phjal teemakohastele ksimustele

    vastamine. Loole alguse ja lpu mtlemine. Teksti teema

    ja peamtte snastamine, tegelaste iseloomustamine.

    Jutustavate luuletuste ja proosateksti mtestatud esitamine. Riimuvate snade leidmine. Kahekne

    lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel

    ning partnereid arvestades.

    Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lhikokkuvtte tegemine.

    Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt.

    Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mistatus, vanasna, luuletus, jutustus, nidend, kiri

    Kirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus, kahekne, nidend,

    snamnguline tekst, piltjutt, mistatus, vanasna.

    Kirjutamine

    pilane:

    kasutab kirjutades igeid thekujusid ja -seoseid, kirjutab

    loetava kekirjaga;

    kirjutab tahvlilt ja pikust igesti ra; paigutab teksti korrektselt

    paberile, vormistab

    vihiku/pilaspeviku

    nuetekohaselt; eristab hlikut ja thte, tis- ja

    kaashlikut, hlikuhendit,

    silpi, sna, lauset;

    eristab lhikesi, pikki ja lipikki tis- ja suluta kaashlikuid;

    kirjutab igesti asesnu; mrgib pitud snades igesti

    kaashlikuhendit; kirjutab

    igesti sulghliku omandatud

    oma- ja vrsnade algusse;

    mrgib kirjas igesti knd- ja prdsnade pitud lppe ja

    tunnuseid;

    Kirjatehnika Kirjutamise tehnika svendamine, oma loetava kekirja

    kujundamine, kirjutamise kiiruse arendamine.

    Kirjutamisvilumuse saavutamine (iged thekujud ja proportsioonid, loetav kekiri, htlane kirjarida, kirjat

    nuetekohane vlimus, t vormistamine).

    Teksti rakiri tahvlilt ja pikust. Kirjutatu kontrollimine piku ja snastiku jrgi. Oma kirjavea parandamine.

    Ettetlemise jrgi kirjutamine. Tahvlile, vihikusse ja

    pilaspevikusse kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine

    nidise jrgi: kutse, mbrik.

    igekiri Thestiku jrjekord. Tis- ja kaashlikuhendi igekiri.

    Tis- ja suluta kaashliku pikkuse kordamine,

    sulghliku pikkuse eristamine ja igekiri. k, p, t s-i ja h

    krval. i ja j igekiri (v.a vrsnades ja tegijanimedes).

    h sna alguses. Sulghlik oma- ja vrsnade alguses.

    Suur algustht lause alguses, inimese- ja loomanimedes, tuntumates kohanimedes.

    Vike algustht ppeainete, kuude, ndalapevade, ilmakaarte nimetustes. Poolitamise harjutamine. Liitsna.

    Nimi-, omadus- ja tegusna. Ainsus ja mitmus.

  • 13

    teab peast vrthtedega thestikku, kasutab lihtsamat

    snastikku ja koostab lihtsaid

    loendeid thestik- jrjestuses;

    kirjutab suure algusthega lause alguse, inimese- ja loomanimed

    ning pitud kohanimed;

    piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lpumrgi;

    kirjutab ettetlemise jrgi sisult tuttavat teksti ja kontrollib

    kirjutatut nidise jrgi (3040

    sna); koostab kutse, nnitluse, teate

    ning kirjutab eakohase

    pikkusega mberjutustusi ja teisi

    loovtid ksimuste, tugisnade,

    joonistuse, pildi, pildiseeria,

    mrksnaskeemi vi kava abil

    Snavormide moodustamine ksimuste alusel. Mitmuse

    nimetava ning sse-lpulise sissetleva, kaasatleva ja

    ilmatleva knde lpu igekirjutus.

    Olevik ja minevik. Prdelppude igekirjutus. Erandliku igekirjaga ase- ja ksisnad (ma, sa, ta, me,

    te, nad, kes, kas, kus).

    Vit- (jutustav), ksi- ja hdlause. Lause lpumrgid. Koma kasutamine loetelus; et, sest, vaid, kuid, aga, siis,

    kui puhul; sidesnad, mis koma ei nua.

    Ettetlemise jrgi kirjutamine pitud keelendite ulatuses (3040 sna). Oma kirjavea iseseisev leidmine.

    Snavara: lhedase ja vastandthendusega sna. Sna ja tema vormide igekirja ning thenduse omandamine ja

    tpsustamine.

    Kirjalik tekstiloome Lausete laiendamine ja sidumine tekstiks. Tarbeteksti (ajaleheartikli, teate, nimekirja jne)

    kirjapanek.

    mberjutustuse kirjutamine tugisnade, skeemi, kaardi vi kava toel.

    Loovt kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, ksimuste, skeemi, kaardi vi kava toel, fantaasialugu).

    Jutu lesehitus: alustus, sisu, lpetus.

    Sndmusest ja loomast kirjutamine. Jutule alguse ja lpu kirjutamine. Kirja kirjutamine. Omakirjutatud teksti le kaaslasega arutami

    1.2.2. II kooliaste Eesti keele ppe- ja kasvatuseesmrgid II kooliastmes 6. klassi lpetaja:

    1) tunneb pitud tekstiliike ning nende kasutamise vimalusi;

    2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;

    3) oskab koostada ppetks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

    4) tunneb esinemise ettevalmistuse phietappe ja esineb suuliselt;

    5) suhtleb eesmrgipraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmrgistatult;

    6) tunneb eesti igekirja aluseid ja phireegleid;

    7) oskab kasutada Si ja interaktiivseid igekeelsusallikaid.

    4. klass ppetundide maht 175 tundi ppeaastas (5 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline ja kirjalik suhtlus

    pilane:

    kuulab mtestatult eakohast teksti, toimib saadud snumi vi

    juhendite jrgi;

    oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali

    Hliku pikkuste eristamine. Kaaspilase ja petaja eesmrgistatud kuulamine. Kuuldu

    phjal tegutsemine, kuuldu kohta arvamuse esitamine..

    petaja ettelugemise jrel (ainealane tekst, likhaaval) oluliste mistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist

    lhikokkuvtte snastamine. Kuuldud teabe rhmitamine

  • 14

    valida;

    esitab kuuldu ja loetu kohta ksimusi ning avaldab arvamust;

    lahendab lihtsamaid probleemlesandeid paaris- ja

    rhmats;

    kasutab snastikke ja teatmeteoseid;

    esitab peast luuletuse vi rolliteksti;

    skeemi, mrksnade jm alusel.

    Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja ainetekstide

    sisu mberjutustamine.

    Snavara avardamine ja tpsustamine, t snastikega. Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis,

    avalikus kohas, eakaaslastega, tiskasvanutega suheldes,

    suulises knes ja kirjalikus tekstis.

    Vestlus etteantud teema piires. Ksimustele vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate kitumisviiside ja

    koostvormide vrdlemine. Oma arvamuse avaldamine,

    seisukoha phjendamine, kaaslaste arvamuse ksimine.

    Lisateabe otsimine.

    Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine. Pantomiim. Rollimng.

    Kaaspilaste tdele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine. Klassivestlus, diskussioon.

    Teksti vastuvtt

    pilane:

    loeb ja mistab eakohaseid pi- ja elutarbelisi ning

    huvivaldkondade tekste;

    otsib teavet tundmatute snade kohta, teeb endale selgeks nende

    thenduse;

    vastab teksti phjal koostatud ksimustele tekstinidete vi

    oma snadega, koostab teksti

    kohta ksimusi;

    leiab tekstist vajalikku infot; tunneb pitud tekstiliike ja nende

    kasutamise vimalusi;

    tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kneleb

    loetust;

    Eesmrgistatud lugemine, kuulamine, vaatamine. Tjuhendi lugemine. Tarbe- ja ppetekstide mtestatud

    lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm).

    Sna, lause ning teksti sisu mistmine. Kujundlik keelekasutus (piltlik vljend). Teksti sisu ennustamine

    pealkirja, piltide, remarkide, ksiksnade jm alusel. Enne

    lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja

    kogemuste vljaselgitamine, oma ksimuste esitamine

    ning uute teadmiste vastu huvi ratamine (mida tean,

    mida tahaksin teada).

    Kirjandustekstid: kunstmuinasjutt, tsielujutt eakaaslastest, loomateemaline ilukirjanduslik ja aimejutt,

    seiklusjutt, nidend, rahvaluule, vrsslugu, vanasnad

    ning kneknud.

    Kirjandusteksti see, sndmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased. Tegelaste kitumise motiivide

    anals.

    Luuletuse mtestatud lugemine (meeleolu, laad).

    Kirjanduse eri liike ja anre esindavad tekstid ppe - kirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja

    vliskirjanike loomingust, arvestades jrgmisi

    teemavaldkondi:

    Vrtused ja klblus.

    Enesehinnang. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ning teiste vajadused ja huvid. Arusaamine heast ja halvast.

    iglus ja ebaiglus. Kiiduvrne ja taunitav. Erinevus

    teistest. Minu hobid ja huvid. Minu tervis ja tulevik.

    Rikkuse ja vaesusega seotud probleemid. Kohustused ja

    vastutus. ksiolek ja hirmud.

    Kodus ja koolis.

    Perekond. Kodu turvalisus. Vgivald kodus. Armastus oma kodu ja koduste vastu. Suhted vanemate,

  • 15

    kasuvanemate ning vanavanematega. Suhted dede,

    vendade, teiste lhisugulastega. Poiste ja tdrukute

    suhted. Sallivus teistsuguste inimeste suhtes. Abivajaja ja

    aitaja. Nohiklikkus ja trjutus. Piir oma ja vra vahel.

    Piir lubatu ja lubamatu vahel.

    Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus.

    Rahvuskultuuri eripra ja olulisus rahvale. Matkamine kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Kultuuride

    mitmekesisus. Erinevate rahvaste uskumused ja tavad.

    Kitumine eri kultuuriruumides. Klalislahkus.

    Lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja

    inimestesse.

    Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja

    hoidjad.

    Mngiv inimene.

    Ringmngud ja mngulust. Snamngud. Teatri vlumaailm. Leidlik probleemide lahendamine.

    Iluelamused. Loominguline koost. Mngult ja priselt.

    Phjendatud ja phjendamata riskid

    Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng.

    Minu osa looduse hoidmisel. Austav suhtumine elus- ja eluta loodusesse. Hdasolija aitamine.

    Lemmikloomad ning vastutus nende eest. Aastaaegade

    omanolisus.

    Kodanikuhiskond ja rahvussuhted.

    Minu juured. Seos mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Traditsioonid ja sndmused, mis tagavad jrjepidevuse.

    Suhtumine keelde. Kodupaiga keel. Suhted teiste

    rahvustega

    Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon.

    Avastamisrm ja pikogemused. Tnapevased teabe otsimise ja edastamise vimalused. Internet kui silmaringi

    avardaja ning infoallikas. Internet kui ohu allikas.

    Kitumine suhtlusportaalides.

    Film ja foto kui hetke ning ajaloo jdvustajad.

    Tekstiloome

    pilane:

    jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult;

    avaldab viisakalt ja olukorrast lhtudes arvamust sndmuse,

    nhtuse vi teksti kohta nii

    suuliselt kui ka kirjalikult;

    vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

    kirjutab eesmrgipraselt loovtid ja kirju;

    leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet;

    Raamatust kokkuvtte ning raamatu kohta lugemissoovituse kirjutamine.

    Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumistest jutustamine ning kirjutamine.

    Luuletuse kirjutamine. Protsesskirjutamine: suuline eelt, kava ja mttekaardi

    koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine,

    toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

    igekeelsus ja keelehoole

  • 16

    pilane:

    tunneb eesti keele hlikussteemi, snaliikide

    tpjuhte;

    mrgib snades igesti kaashlikuhendit;

    kirjutab sulghliku omandatud oma- ja vrsnade algusse;

    prab tegusnu olevikus; moodustab ainsust ja mitmust,

    olevikku ja minevikku;

    poolitab snu (pitud reeglite piires);

    moodustab ja kirjavahemrgistab lihtlauseid ja lihtsamaid

    liitlauseid;

    rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning

    tekste analsides ja hinnates;

    kirjutab suure algusthega isiku ja kohanimed ja vikese

    algusthega ppeainete, kuude,

    ndalapevade, ilmakaarte

    nimetused;

    tunneb ra liitsna; oskab kasutada veebi- ja

    pabersnaraamatut sna

    thenduse ja igekirja

    kontrollimiseks;

    ldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kneldavad keeled.

    Hlikupetus ja igekiri Thestik. Tis- ja kaashlikud. Suluga ja suluta hlikud.

    Helilised ja helitud hlikud. Vrthed ja -hlikud.

    Tis- ja kaashlikuhend.

    Kaashlikuhendi igekiri. g, b, ds-i krval, higekiri. I ja j igekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite

    igekirjaga.

    Silbitamine ja poolitamine (ka liitsnades). ppetegevuses vajalike vrsnade thendus, hldus ja

    igekiri.

    Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja ldnimetused.

    igekirja kontrollimine snaraamatutest (nii raamatu - kui ka internetivariandist).

    Snavarapetus Snonmid. Antonmid. Liitsnamoodustus: tiend- ja phisna, liitsna

    thendusvarjund.

    Vormipetus ja igekiri Tegusna. Tegusna ajad: olevik, lihtminevik. Tegusna

    pramine ainsuses ja mitmuses.

    Kndsna. Kndsnade liigid: nimisna, omadussna, asesna.

    Nimisnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsnade igekiri. Rooma numbrite kirjutamine.

    Lausepetus ja igekiri Lause. Lause laiendamise lihtsamaid vimalusi. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemrgid. Ksi-, vit- ja hdlause lpumrgid ja kasutamine. Otsekne ja saatelause.

    Muud igekirjateemad Algusthe igekiri: nimi, nimetus, isiku- ja kohanimed,

    ametinimetused.

    5. klass ppetundide maht 105 tundi ppeaastas (3 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline ja kirjalik suhtlus

    pilane:

    oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali

    valida;

    leiab koos partneri vi rhmaga vastuseid lihtsamatele

    probleemlesannetele, kasutades

    sobivalt kas suulist vi kirjalikku

    Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, tiskasvanutega suheldes,

    suulises knes ja kirjalikus tekstis.

    Kaaspilase ja petaja eesmrgistatud kuulamine. Kuuldu phjal tegutsemine, kuuldu kohta arvamuse esitamine.

    Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine.

    Ksimustele vastamine, esitlus ja tutvustus.

  • 17

    keelevormi;

    esitab kuuldu ja loetu kohta ksimusi ning avaldab arvamust;

    Vite phjendamine.

    Teksti vastuvtt

    pilane:

    tunneb pitud tekstiliike ja nende kasutamise vimalusi;

    loeb ja mistab eakohaseid pi- ja elutarbelisi ning

    huvivaldkondade tekste;

    valib juhendamise toel oma lugemisvara;

    Eesmrgistatud lugemine, kuulamine, vaatamine, kokkuvtte tegemine, kuuldu konspekteerimine.

    Visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) phjal lihtsamate jrelduste tegemine, seoste leidmine.

    Tarbe- ja ppetekstide mtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart, saatekava jne).

    Trkised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

    Tekstiloome

    pilane:

    jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult;

    vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

    esineb suuliselt, vtab sna, koostab ning peab lhikese

    ettekande;

    Loetule, nhtule vi kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lhiettekande esitamine.

    Kirjeldamine: snavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse lesehitus: ldmulje, detailid,

    hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine.

    Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle vljendamine. Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine

    ning kirjutamine. Jutustuse lesehitus. Ajalis-phjuslik

    jrgnevus tekstis. Sidus lausestus.

    Otsekne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Phjuse ja tagajrje eristamine.

    igekeelsus ja keelehoole

    pilane:

    tunneb eesti keele hlikussteemi, snaliikide

    tpjuhte ja lihtvormide

    kasutust;

    jrgib eesti igekirja aluseid ja pitud phireegleid;

    moodustab ja kirjavahemrgistab lihtlauseid, sh koondlauseid, ja

    lihtsamaid liitlauseid;

    rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning

    tekste analsides ja hinnates;

    ldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kneldavad keeled.

    Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.

    Hlikupetus ja igekiri Thestik. Tis-ja kaashlikud. Suluga ja suluta hlikud. Helilised ja helitud hlikud. Tis- ja kaashlikuhend. Kaashlikuhendi igekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsnades). Snavarapetus Liitsnamoodustus: tiend- ja phiosa, liitsna

    thendusvarjund. Liitsna ja liitega sna erinevused.

    Snavara avardamine ja tpsustamine. Sna thenduse leidmine snaraamatutest (nii raamatu-

    kui ka internetivariandist).

    Vormipetus ja igekiri Snaliigid: tegusnad, kndsnad ja muutumatud snad. Tegusna. Tegusna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja

    eitava kne kasutamine. Tegusna pramine ainsuses ja

    mitmuses. Tegusna oleviku- ja minevikuvormi

    kasutamine tekstis.

    Kndsna. Kndsnade liigid: nimisna, omadussna,

  • 18

    arvsna, asesna.

    Knamine. Knded, nende ksimused ja thendus. ige knde valik sltuvalt lause kontekstist.

    Ainsus ja mitmus. Nimisnade kokku- ja lahkukirjutamine. Lausepetus ja igekiri Lause. Alus ja eldis. Lause laiendamise lihtsamaid

    vimalusi.

    Korduvate lauseliikmete kirjavahemrgistamine koondlauses.

    Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemrgid. Ksi-, vit- ja hdlause lpumrgid ja kasutamine.

    Muud igekirjateemad Algustheigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja

    kohanimed.

    6. klass ppetundide maht 105 tundi ppeaastas (3 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Suuline ja kirjalik suhtlus

    pilane:

    valib juhendamise toel suhtluskanali;

    peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi, kirja- ja

    meilivahetust;

    vtab loetut ja kuuldut lhidalt kokku nii suulises kui ka

    kirjalikus vormis.

    leiab koos partneri vi rhmaga vastuseid lihtsamatele

    probleemlesannetele, kasutades

    sobivalt kas suulist vi kirjalikku

    keelevormi;

    esitab kuuldu ja loetu kohta ksimusi ning avaldab arvamust;

    oskab oma seisukohta phjendada ja vajaduse korral

    sellest taganeda;

    Seisukoha phjendamine paaris- vi rhmat ajal ning knejrg.

    Kaaslase tiendamine ja parandamine. Kaaspilaste tdele hinnangu andmine ja tunnustuse

    avaldamine.

    Klassivestlus, diskussioon. Telefonivestlus: alustamine, lpetamine. Suhtlemine virtuaalkeskkonnas: eesmrgid, vimalused,

    ohud, privaatsus ja avalikkus.

    E-kiri.

    Teksti vastuvtt

    pilane:

    tunneb pitud tekstiliike ja nende kasutusvimalusi;

    loeb ja mistab eakohaseid pi- ja elutarbelisi ning

    huvivaldkondade tekste;

    vrdleb tekste omavahel, esitab

    Raadio- ja telesaadete eripra, vormid ning liigid. Trkiajakirjandus: pressifoto, karikatuur, pildiallkiri. Reklaam: snum, pildi ja sna mju reklaamis, adressaat,

    lastele meldud reklaam.

    Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid.

  • 19

    ksimusi ja avaldab arvamust

    ning teeb tekstist

    lhikokkuvtte;

    kasutab ts tekstidega pitud keele- ja tekstimisteid;

    Skeemist, tabelist, kuulutusest, siduplaanist, hinnakirjast andmete kirjapanek ja seoste esiletoomine.

    Tekstiloome

    pilane:

    leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku teavet;

    tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise

    phietappe;

    kirjutab eesmrgipraselt loovtid ja kirju;

    avaldab viisakalt ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta

    sndmuse, nhtuse vi teksti

    kohta nii suuliselt kui ka

    kirjalikult;

    kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja

    tekstimisteid ;

    Protsesskirjutamine: suuline eelt, kava ja mttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine,

    toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.

    Kirjandi lesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lpetus. Mustand.

    Oma vigade leidmine ja parandamine. Lisateabe otsimine. Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamad vtted. Visuaalsed ja tekstilised infoallikad ning nende

    usaldusvrsus.

    Erinevatest allikatest prit info vrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest.

    Teksti loomine pildi- ja nitmaterjali phjal. Fakt ja arvamus. Uue info seostamine oma teadmiste ja kogemustega. Kiri, mbriku vormistamine.

    igekeelsus ja keelehoole

    pilane:

    tunneb eesti keele hlikussteemi, snaliikide

    tpjuhte ja lihtvormide

    kasutust, jrgib eesti igekirja

    aluseid ja pitud phireegleid;

    moodustab ja kirjavahemrgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja

    lihtsamaid liitlauseid;

    oskab kasutada veebi- ja pabersnaraamatut sna

    thenduse ja igekirja

    kontrollimiseks;

    rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes,

    tekste analsides ja hinnates.

    ldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel

    Hlikupetus ja igekiri g, b, d s-i krval. h igekiri. I ja j igekiri (tegijanimed ja

    liitsnad). gi- ja ki-liite igekiri.

    Sulghlik vrsna algul ja sna lpus, sulghlik sna keskel.

    f-i ja igekiri. ppetegevuses vajalike vrsnade thendus, hldus ja

    igekiri.

    Silbitamine ja poolitamine (ka liitsnades). igekirja kontrollimine snaraamatutest (nii raamatust

    kui ka internetivariandist).

    Snavarapetus Kirjakeelne ja knekeelne snavara, uudissnad,

    murdesnad, slng.

    Snonmid, antonmid, homonmid, nende kasutamine.

    Snavaliku tpsus erinevates tekstides. Igapevaste vrsnade asendamine omasnadega ja

    vastupidi.

    Liitsna ja liitega sna erinevused. Sna thenduse leidmine snaraamatutest (nii raamatu-

    kui ka internetivariandist).

    Vormipetus ja igekiri Nimisnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussna knamine koos nimisnaga. lik- ja ne-

  • 20

    liiteliste omadussnade knamine ja igekiri.

    Omadussnade vrdlusastmed. Vrdlusastmete

    kasutamine.Omadussnade tuletusliited.

    Omadussnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-

    liitelised omadussnad).

    Arvsnade igekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Phi- ja jrgarvsnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupeva

    kirjutamise vimalusi. Arvsnade knamine. Phi- ja

    jrgarvsnade kirjutamine snade ja numbritega, nende

    lugemine. Arvsnade kasutamine tekstis.

    Asesnade knamine ja kasutamine. Snaraamatute kasutamine kndsna phivormide

    kontrollimiseks.

    Lausepetus ja igekiri Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesnaga ja

    sidesnata liitlause. Kahe jrjestikuse osalausega liitlause

    kirjavahemrgistamine.

    Otsekne ja saatelause. Saatelause otsekne ees, keskel ja jrel.

    Otsekne kirjavahemrgid. Otsekne kasutamise vimalusi.

    te ja selle kirjavahemrgid. Muud igekirja teemad Algustheigekiri: ajaloosndmused; ametinimetused ja

    ldnimetused; perioodikavljaanded; teoste pealkirjad.

    ldkasutatavad lhendid. Lhendite igekiri, lhendite lugemine.

    1) koostab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt; 2) avaldab arvamust phjendatult ja keeleliselt korrektselt; 3) mistab eesti keele thtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 4) hindab meediast ja internetist leitud asjakohast teavet kriitiliselt ning kasutab seda

    sihipraselt;

    5) kasutab sna- ja ksiraamatuid ning leiab igekeelsusabi internetiallikatest.

    1.3. KIRJANDUS

    1.3.1. II kooliaste (5. ja 6. klass) Kirjanduse ppe- ja kasvatuseesmrgid II kooliastmes 6. klassi lpetaja:

    1) loeb eakohast eri anris vrtkirjandust, kujundab selle kaudu oma klbelisi tekspidamisi

    ning arendab lugejaoskusi;

    2) loeb ladusalt ja ilmekalt jukohase keerukusega teksti ning mistab seda;

  • 21

    3) oskab tutvustada loetud teoste sisu ja tegelasi, arutleda tegelassuhete ja probleemide le,

    sealhulgas vrrelda tegelaste ning enda vrtushoiakuid ja huvisid;

    4) oskab teksti- vi elamusphiselt jutustada ja loetu le arutleda;

    5) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi tid, vljendades end

    korrektselt;

    6) oskab vajaliku teavet hankides kasutada eri allikaid, sealhulgas snaraamatuid ja internetti.

    5. klass ppetundide maht 70 tundi ppeaastas (2 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    pilane:

    On lbi lugenud vhemalt neli

    eakohast ja erianrilist

    vrtkirjanduse hulka kuuluvat

    tervikteost (raamatut);

    loeb eakohast erianrilist

    kirjanduslikku teksti ladusalt ja

    mtestatult, vrtustab lugemist;

    tutvustab loetud kirjandusteose

    autorit, sisu ja tegelasi, kneleb

    oma lugemismuljetest, -

    elamustest ja kogemustest.

    Lugemine

    Lugemise eesmrgistamine. Lugemiseks valmistumine,

    keskendunud lugemine.

    Lugemistehnika arendamine, hlega ja hleta lugemine,

    pauside, tempo ja intonatsiooni jlgimine.

    Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev

    lugemine. Lugemisrm.

    Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine

    klassikaaslastele.

    Soovitatud tervikteoste kodulugemine, hisaruteluks

    vajalike lesannete titmine.

    Jutustamine

    pilane:

    jutustab tekstilhedaselt

    kavapunktide jrgi vi

    mrksnade toel;

    jutustab mttelt sidusa ja

    tervikliku lesehitusega loo,

    tuginedes kirjanduslikule tekstile,

    tsielusndmusele vi oma

    fantaasiale;

    jutustab piltteksti phjal.

    Tekstilhedane sndmustest jutustamine kavapunktide

    jrgi.

    Tekstilhedane jutustamine mrksnade toel.

    Aheljutustamine.

    Loo mberjutustamine uute tegelaste ja sndmuste

    lisamisega.

    Iseendaga vi kellegi teisega toimunud sndmusest vi

    mlestuspildist jutustamine.

    Jutustamine piltteksti (foto, koomiks) phjal.

    Fantaasialoo jutustamine.

    Teksti tlgendamine, anals ja

    mistmine

    Teksti kui terviku mistmine

    pilane:

    koostab teksti kohta eriliigilisi

    ksimusi;

    vastab teksti phjal koostatud

    ksimustele oma snadega vi

    tekstinitega;

    koostab teksti kohta sisukava,

    kasutades viteid vi mrksnu;

    leiab ligu kesksed mtted;

    Teose mistmist toetavad tegevused:

    Mlu- ehk faktiksimuste ja loovksimuste koostamine.

    Ksimustele vastamine tsitaadiga (tekstiligu vi

    fraasiga), teksti jrgi oma snadega ning peast.

    Teksti kavastamine: kavapunktid ksi- ja vitlausete ning

    mrksnadega.

    Likude kesksete mtete otsimine. Teksti teema ja

    peamtte snastamine. Arutlemine mne teoses

    ksitletud teema le.

  • 22

    jrjestab teksti phjal

    sndmused, mrab nende

    toimumise aja ja koha;

    kirjeldab loetud tekstile

    tuginedes tegelaste vlimust,

    iseloomu ja kitumist, analsib

    nende omavahelisi suhteid,

    hindab nende kitumist, lhtudes

    ldtunnustatud

    moraalinormidest, vrdleb

    iseennast mne tegelasega;

    leiab ligu kesksed mtted ja

    snastab peamtte;

    arutleb kirjandusliku tervikteksti

    vi katkendi phjal teksti teema,

    phisndmuste, tegelaste, nende

    probleemide ja vrtushoiakute

    le, avaldab ja phjendab oma

    arvamust, valides sobivaid

    niteid nii tekstist kui ka

    igapevaelust;

    otsib teavet tundmatute snade

    kohta, teeb endale selgeks nende

    thenduse;

    Oma arvamuse snastamine ja phjendamine.

    Illustratiivsete nidete (nt tsitaadid, iseloomulike

    detailide) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine.

    Esitatud videte testamine oma elukogemuse ja

    tekstinidete varal. Loetu phjal jrelduste tegemine.

    Oma mtete, tundmuste, lugemismuljete snastamine.

    Tundmatute snade thenduse otsimine snaraamatust

    vi teistest teabeallikatest, oma snavara rikastamine.

    Teose/loo kui terviku mistmine

    Sndmuste toimumise aja ja koha kindlaksmramine.

    Sndmuste jrjekord.

    Sndmuste phjuse- tagajrje seosed.

    Minajutustaja kui loo edastaja.

    Tegelaste probleemi leidmine ja snastamine.

    Teose sndmustiku ja tegelaste suhestamine (nt

    vrdlemine) enda ja mbritsevaga.

    Pea- ja krvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise,

    tegelastevaheliste suhete jlgimine, tegelaste

    iseloomustamine, kitumise phjendamine.

    Tegelasrhmad. Tegelastevaheline konflikt, selle

    phjused ja lahendamisteed.

    Kujundliku mtlemise ja

    keelekasutuse, sh metakeele

    mistmine

    pilane: tunneb ra ja kasutab tekstides

    tuntumaid knekujundeid;

    seletab pitud vanasnade ja knekndude thendust;

    mtestab luuletuse thendust, tuginedes enda elamustele ja

    kogemustele;

    seletab pitud knekujundeid, rahvalaulu, muistendi ja

    muinasjutu olemust oma

    snadega;

    Misted: vrdlus, vanasna, kneknd, muinasjutt,

    muistend, valm.

    Epiteedi ja vrdluse ratundmine ning kasutamine. Valmi mistuknest arusaamine. Lihtsamate smbolite seletamine. Tegelaskne varjatud thenduse mistmine. Knekndude ja vanasnade olemus, nende

    thenduse seletamine, selle vrdlev ja eristav

    seostamine tnapeva elunhtustega.

    Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rtmi ja kla tunnetamine. Oma kujundliku vljendusoskuse hindamine ja

    arendamine.

    Luuleteksti tlgendamine. .

    Teose mistmiseks vajaliku metakeele tundmine

    Rahvalaulu olemus.

    Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tptegelased ning

    tunnused (lugu, tegelased, hea vitlus kurjaga jne).

    Tekke- ja seletusmuistendi tunnused; Hiiu- ja

  • 23

    vgilasmuistendi tunnused.

    Seiklusjutu tunnused.

    Teose teema ja idee, probleem.

    Pea- ja krvaltegelane, tptegelane.

    Luuletuse vorm. Rahvalaulu olemus.

    Pevik kui ilukirjandusliku teose vorm.

    Animafilmi olemus.

    Teksti esitus ja omalooming

    pilane:

    esitab peast luuletuse, lhikese proosa- vi rolliteksti,

    taotledes esituse ladusust,

    selgust ja tekstitpsust;

    kirjutab erineva pikkusega erianrilisi omaloomingulisi

    tid, sealhulgas kirjeldavas ja

    jutustavas vormis.

    Esitamine

    Esitamise eesmrgistamine (miks, kellele ja mida?)

    Esitamiseks kohase snavara, tempo, hletugevuse ja

    intonatsiooni valimine; ige hingamine ja kehahoid.

    Luuleteksti esitamine peast.

    Lhikese proosateksti esitamine (dialoogi vi

    monoloogina).

    Omalooming

    Kirjeldamine: snavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste

    esitamine.

    Kirjelduse lesehitus: ldmulje, detailid ja hinnang.

    Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete

    kirjeldamine.

    Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle vljendamine.

    Jutustamine. Jutustuse lesehitus.

    Ajalis-phjuslik jrgnevus tekstis.

    Sidus lausestus.

    Otsekne jutustuses.

    Minavormis jutustamine.

    pilased kirjutavad lhemaid ja pikemaid omaloomingulisi

    tid:

    1) loomamuinasjutt, imemuinasjutt, tekke- vi

    seletusmuistend, hiiu- vi vgilasmuistend, seiklus- vi

    fantaasiajutt, mlestuslugu.

    2) jutuke vanasnade vi knekndude phjal,

    algusthekordustega naljalugu, luuletus etteantud riimide

    phjal vi iseseisvalt samasisuline jutt luuletuse phjal.

    3) looduskirjeldus, loom- vi kirjandusliku tegelase kirjeldus,

    teose vi kujuteldava tegelase pevikuleheklg,

    sndmustiku vi tegelasega seotud kuulutus, loo sndmustiku

    edasiarendus, uus vi jtkuv lpp loole, tegelastevaheline

    dialoog, kiri mnele teose tegelasele vi tegelasrhmale.

  • 24

    Kirjandustekstide valik

    Teemavaldkonnad:

    Vrtused ja klblus.

    Enesehinnang. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ning teiste

    vajadused ja huvid.

    Arusaamine heast ja halvast. iglus ja ebaiglus.

    Kiiduvrne ja taunitav. Erinevus teistest. Minu hobid ja

    huvid. Minu tervis ja tulevik. Rikkuse ja vaesusega seotud

    probleemid. Kohustused ja vastutus. ksiolek ja hirmud.

    Kodus ja koolis

    Perekond. Kodu turvalisus. Vgivald kodus. Armastus oma

    kodu ja koduste vastu. Suhted

    vanemate, kasuvanemate ja vanavanematega. Suhted dede,

    vendade, teiste lhisugulastega. Poiste ja

    tdrukute suhted. Sallivus teistsuguste inimeste suhtes.

    Abivajaja ning aitaja. Nohiklikkus ja trjutus. Piir oma ja

    vra vahel. Piir lubatu ja lubamatu vahel.

    Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus

    Rahvuskultuuri eripra ja olulisus rahvale. Matkamine

    kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Kultuuride

    mitmekesisus. Erinevate rahvaste uskumused ja tavad.

    Kitumine erinevates kultuuriruumides. Klalislahkus.

    Lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse.

    Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja

    hoidjad.

    Mngiv inimene

    Ringmngud ja mngulust. Snamngud. Teatri vlumaailm.

    Leidlik probleemide lahendamine. Iluelamused.

    Loominguline koost. Mngult ja priselt. Phjendatud ja

    phjendamata riskid.

    Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng

    Minu osa looduse hoidmisel. Austav suhtumine elus- ja eluta

    loodusesse. Hdasolija aitamine. Lemmikloomad ning

    vastutus nende eest. Aastaaegade omanolisus.

    Kodanikuhiskond ja rahvussuhted

    Minu juured. Seos mineviku, oleviku ning tuleviku vahel.

    Traditsioonid ja sndmused, mis tagavad jrjepidevuse. Suhe

    keelesse. Kodupaiga keel. Suhted teiste rahvustega.

    Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

    Avastamisrm ja ppimiskogemused. Tnapevased teabe

    otsimise ja edastamise vimalused. Internet kui silmaringi

    avardaja ning infoallikas. Internet kui ohuallikas.

    Kitumine suhtlusportaalides. Film ja foto kui hetke ning

    ajaloo jdvustajad.

    Terviklikult ksitletavad teosed

    O.Luts Kevade, ks vabalt valitud luulekogu Leelo tungla loomingust

  • 25

    Lisaks 2-3 raamatut soovituslikest teostest teeb petaja.

    Valik antakse petaja poolt ppeaasta alguses.

    Rahvaluuletekstid.

    Rahvalaulud: tlaulud, laulud tarkusest ja rumalusest,

    maagilised laulud, loitsud. Kalevala lood. Looma- ja

    imemuinasjutud. Tekke- ja seletusmuistendid. Hiiu- ja

    vgilasmuistendid (Kalevipoeg, Suur Tll). Piiblilood,

    erinevate rahvaste mdid. Tarkuse-, ppimis- ja

    tteemalised vanasnad ning kneknud. Paikkondliku

    algupraga rahvaluuletekstid, muistendid.

    Phjalikumalt ksitletavad autorid.

    Sissevaateid Leelo Tungla, Oskar Lutsu ning mne

    paikkondlikult thtsa kirjaniku elu-, tegevus- ja

    loomingulukku.

    6. klass ppetundide maht 70 tundi ppeaastas (2 tundi ndalas)

    PITULEMUSED PPESISU

    Lugemine

    On lbi lugenud vhemalt neli

    eakohast ja erianrilist

    vrtkirjanduse hulka kuuluvat

    tervikteost (raamatut);

    loeb eakohast erianrilist

    kirjanduslikku teksti ladusalt ja

    mtestatult, vrtustab

    ilukirjanduse lugemist;

    tutvustab loetud kirjandusteose

    autorit, sisu ja tegelasi, kneleb

    oma lugemismuljetest, -

    elamustest ja kogemustest;

    Eesmrgistatud lelugemine.

    Oma lugemise jlgimine ja lugemisoskuse hindamine.

    Etteloetava teksti eesmrgistatud jlgimine.

    Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev

    lugemine. Lugemisrm.

    Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine

    klassikaaslastele.

    Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele.

    Soovitatud tervikteoste kodulugemine, hisaruteluks

    vajalike lesannete titmine.

    Jutustamine

    jutustab tekstilhedaselt kavapunktide jrgi vi

    mrksnade toel;

    jutustab mttelt sidusa tervikliku lesehitusega

    selgelt snastatud loo,

    tuginedes kirjanduslikule

    tekstile, tsielusndmusele vi

    oma fantaasiale;

    jutustab piltteksti phjal.

    Tekstilhedane sndmustest jutustamine kavapunktide jrgi.

    Tekstilhedane jutustamine mrksnade toel. Aheljutustamine. Loo mberjutustamine uute tegelaste ja sndmuste

    lisamisega.

    Iseendaga vi kellegi teisega toimunud sndmusest vi mlestuspildist jutustamine.

    Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) phjal.

    Fantaasialoo jutustamine.

    Teksti tlgendamine, anals ja

    mistmine

  • 26

    Teksti kui terviku mistmine.

    pilane:

    vastab teksti phjal koostatud

    ksimustele oma snadega vi

    tekstinitega;

    koostab teksti kohta eri liiki

    ksimusi.

    koostab teksti kohta sisukava,

    kasutades ksimusi, viteid vi

    mrksnu;

    leiab ligu kesksed mtted ja

    snastab peamtte;

    jrjestab teksti phjal

    sndmused, mrab nende

    toimumise aja ja koha;

    kirjeldab loetud tekstile

    tuginedes tegelaste vlimust,

    iseloomu ja kitumist, analsib

    nende omavahelisi suhteid,

    hindab nende kitumist, lhtudes

    ldtunnustaud moraalinormidest,

    vrdleb iseennast mne

    tegelasega;

    arutleb kirjandusliku tervikteksti

    vi katkendi phjal teksti teema,

    phisndmuste, tegelaste, nende

    probleemide ja vrtushoiakute

    le, avaldab ja phjendab oma

    arvamust, valides sobivaid

    niteid nii tekstist kui ka

    igapevaelust;

    otsib teavet tundmatute snade

    kohta, teeb endale selgeks nende

    thenduse;

    Teose mistmist toetavad tegevused

    Ksimustele vastamine tsitaadiga (tekstiligu vi

    fraasiga), teksti abil oma snadega, peast.

    Mlu-ehk faktiksimuste ja loovksimuste koostamine.

    Teksti kavastamine: kavapunktid ksi- ja vitlausetena,

    mrksnadena.

    Likude kesksete mtete otsimine ja peamtte

    snastamine.

    Teksti teema ja peamtte snastamine.

    Arutlemine mne teoses ksitletud teema le.

    Oma arvamuse snastamine ja phjendamine.

    Illustratiivsete nidete (nt tsitaatide, iseloomulike

    detailide) otsimine tekstist.

    Detailide kirjeldamine.

    Esitatud videte testamine oma elukogemuse ja

    tekstinidete varal.

    Loetu phjal jrelduste tegemine.

    Oma mtete, tundmuste, lugemismuljete snastamine.

    Tundmatute snade thenduse otsimine snaraamatust

    vi teistest teabeallikatest, oma snavara rikastamine.

    Teose/loo kui terviku mistmine

    Sndmuste toimumise aja ja koha kindlaksmramine.

    Sndmuste jrjekord.

    Sndmuste phjus-tagajrg-seosed.

    Minajutustaja kui loo edastaja.

    Tegelaste probleemi leidmine ja snastamine. Teose

    sndmustiku ja tegelaste suhestamine (nt vrdlemine)

    enda ja mbritsevaga.

    Pea- ja krvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise,

    tegelastevaheliste suhete jlgimine, tegelaste

    iseloomustamine, kitumise phjendamine.

    Tegelasrhmad.

    Tegelastevaheline konflikt, selle phjused ja

    lahendamisteed.

    Looma- ja imemuinasjutu tptegelased.

    Kujundliku mtlemise ja

    keelekasutuse, sh metakeele

    mistmine

    pilane:

    tunneb ra ja kasutab enda

    loodud tekstides epiteete ja

    vrdlusi jt tuntumaid

    knekujundeid.

    seletab pitud vanasnade ja

    knekndude thendust;

    mtestab luuletuse thenduse

    Misted: vrdlus, vanasna, kneknd, muinasjutt,

    muistend, valm.

    Epiteedi ja vrdluse ratundmine ja kasutamine.

    Lihtsamate smbolite seletamine.

    Tegelaskne varjatud thenduse mistmine.

    Knekndude ja vanasnade thenduse seletamine, selle

    vrdlev ja eristav seostamine tnapeva elunhtustega.

  • 27

    iseenda elamustele ja

    kogemustele tuginedes

    Koomilise leidmine tekstist.

    Riimide leidmine ja loomine.

    Luuletuse rtmi ja kla tunnetamine.

    Luuleteksti tlgendamine.

    Oma kujundliku vljendusoskuse hindamine ja

    arendamine.

    pilane:

    seletab pitud knekujundeid,

    rahvalaulu, muistendi ja

    muinasjutu olemust oma

    snadega.

    Teose mistmiseks vajaliku metakeele tundmine

    Hiiu- ja vgilasmuistendi tunnused.

    Tekke- ja seletusmuistendi tunnused.

    Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tptegelased ja

    tunnused (lugu, tegelased, hea vitlus kurjaga jne).

    Vanasna ja kneknu olemus.

    Seiklusjutu ja ajaloolise jutustuse tunnused.

    Teose teema ja idee.

    Probleemi olemus.

    Pea- ja krvaltegelane. Tptegelane.

    Tegelastevahelise konflikti olemus.

    Luuletuse vorm: salm ja riim.

    Rahvalaulu olemus.

    Pevik kui ilukirjandusliku teose vorm.

    Animafilmi olemus.

    Teksti esitus ja omalooming

    pilane:

    esitab peast luuletuse, lhikese

    proosa- vi rolliteksti, jlgides

    esituse ladusust, selgust ja

    tekstitpsust.

    Esitamine

    Esitamise eesmrgistamine (miks, kellele ja mida?)

    Esitamiseks kohase snavara, tempo, hletugevuse ja

    intonatsiooni valimine; ige hingamine ja kehahoid.

    Luuleteksti esitamine peast.

    Lhikese proosateksti esitamine (dialoogi vi

    monoloogina).

    Rollimng, rolliteksti esitamine.

  • 28

    kirjutab erineva pikkusega

    eriliigilisi omaloomingulisi tid,

    sealhulgas kirjeldavas ja

    jutustavas vormis

    Omalooming

    Kirjeldamine: snavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste

    esitamine.

    Kirjelduse lesehitus: ldmulje, detailid, hinnang. Eseme,

    olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete

    kirjeldamine.

    Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle vljendamine.

    Jutustamine.

    Jutustuse lesehitus.

    Ajalis-phjuslik jrgnevus tekstis.

    Sidus lausestus.

    Otsekne jutustuses.

    Minavormis jutustamine.

    pilased kirjutavad lhemaid ja pikemaid

    omaloomingulisi tid:

    loomamuinasjutt, imemuinasjutt, tekke- vi

    seletusmuistend, hiiu- vi vgilasmuistend, seiklus- vi

    fantaasiajutt, mlestuslugu.

    jutuke vanasnade vi knekndude phjal,

    algusthekordustega naljalugu, luuletus etteantud riimide

    phjal vi iseseisvalt samasisuline jutt luuletuse phjal.

    looduskirjeldus, loom- vi kirjandusliku tegelase

    kirjeldus, teose vi kujuteldava tegelase pevikuleheklg,

    sndmustiku vi tegelasega seotud kuulutus, loo

    sndmustiku edasiarendus, uus vi jtkuv lpp loole,

    tegelastevaheline dialoog, kiri mnele teose tegelasele

    vi tegelasrhmale.

    Kirjandustekstide valik

    Teemavaldkonnad:

    Vrtused ja klblus.

    Enesehinnang. Ausus enese ja teiste vastu. Iseenda ning teiste

    vajadused ja huvid. Arusaamine heast ja halvast. iglus ja

    ebaiglus. Kiiduvrne ja taunitav. Erinevus teistest. Minu

    hobid ja huvid. Minu tervis ja tulevik. Rikkuse ja vaesusega

    seotud probleemid. Kohustused ja vastutus. ksiolek ja

    hirmud.

    Kodus ja koolis

    Perekond. Kodu turvalisus. Vgivald kodus. Armastus oma

    kodu ja koduste vastu. Suhted

    vanemate, kasuvanemate ja vanavanematega. Suhted dede,

    vendade, teiste lhisugulastega. Poiste ja tdrukute suhted.

    Sallivus teistsuguste inimeste suhtes. Abivajaja ning aitaja.

    Nohiklikkus ja trjutus. Piir oma ja vra vahel.

    Piir lubatu ja lubamatu vahel.

    Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus

    Rahvuskultuuri eripra ja olulisus rahvale. Matkamine

  • 29

    kodukohas ning reisimine kaugetes maades. Kultuuride

    mitmekesisus. Erinevate rahvaste uskumused ja tavad.

    Kitumine erinevates kultuuriruumides. Klalislahkus.

    Lugupidav suhtumine teistesse kultuuridesse ja inimestesse.

    Kultuuriinimesed kui eesti rahvuskultuuri tutvustajad ja

    hoidjad.

    Mngiv inimene

    Ringmngud ja mngulust. Snamngud. Teatri vlumaailm.

    Leidlik probleemide lahendamine. Iluelamused.

    Loominguline koost. Mngult ja priselt. Phjendatud ja

    phjendamata riskid.

    Keskkond ja hiskonna jtkusuutlik areng

    Minu osa looduse hoidmisel. Austav suhtumine elus- ja eluta

    loodusesse. Hdasolija aitamine. Lemmikloomad ning

    vastutus nende eest. Aastaaegade omanolisus.

    Kodanikuhiskond ja rahvussuhted

    Minu juured. Seos mineviku, oleviku ning tuleviku vahel.

    Traditsioonid ja sndmused, mis tagavad jrjepidevuse. Suhe

    keelesse. Kodupaiga keel. Suhted teiste rahvustega.

    Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon

    Avastamisrm ja ppimiskogemused. Tnapevased teabe

    otsimise ja edastamise vimalused. Internet kui silmaringi

    avardaja ning infoallikas. Internet kui ohuallikas.

    Kitumine suhtlusportaalides. Film ja foto kui hetke ning

    ajaloo jdvustajad.

    Terviklikult ksitletavad teosed

    E. Raud Kalevipoeg

    Astrid Lindgreni Vennad Lvisdamed vi Rvlittar

    Ronjavi Meisterdetektiiv Blomkvist

    Lisaks 2-3 raamatut soovituslikest teostest teeb petaja.

    Valik antakse pilasele petaja poolt.

    Rahvaluuletekstid.

    Rahvalaulud: tlaulud, laulud tarkusest ja rumalusest,

    maagilised laulud, loitsud. Kalevala lood. Looma- ja

    imemuinasjutud. Tekke- ja seletusmuistendid. Hiiu- ja

    vgilasmuistendid (Kalevipoeg, Suur Tll). Piiblilood,

    erinevate rahvaste mdid. Tarkuse-, ppimis- ja

    tteemalised vanasnad ning kneknud. Paikkondliku

    algupraga rahvaluuletekstid, muistendid.

    Phjalikumalt ksitletavad autorid.

    Sissevaateid Friedrich Robert Faehlmanni, Friedrich

    Reinhold Kreutzwaldi,

    Astrid Lindgreni ja ning mne paikkondlikult thtsa

  • 30

    kirjaniku elu-, tegevus- ja loomingulukku.