REL 2011: elanikkonna

haridustase ja õppimises

osalemine

Koit Meres

Statistikaameti juhtivstatistik

27.03.2013

Enne hariduse juurde

minekut…

27.03.2013

Statistika andmebaasi tabelid

on 10-aastase ja vanema

elanikkonna kohta, esitluse

slaidid peamiselt 20-aastase ja

vanema elanikkonna kohta.

10–19-aastaste vanuserühm on

40% väiksem kui 2000. aastal.

2000 – 211 237;

2011 – 126 273

Vahe 84 964.

10–19-aastased — see on

vanuserühm, kes üldjuhul käib

koolis — hilisemas õppijate

käsitluses tuleb nende puhul

rääkida osatähtsusest ja mitte

absoluutarvudest.

0510152025303540455055606570758085+

60 000 40 000 20 000 0

Mehed

0 20 000 40 000 60 000

20112000

Naised

Mõisted ja metoodika

27.03.2013

Omandatud hariduse kohta

esitati 2000. ja 2011. aasta

loendusel küsimusi.

Õppimise kohta küsiti 2000.

aastal ja 2011. aasta loendusel

võeti andmed Eesti Hariduse

Infosüsteemist (EHIS).

Kõrgharidus –

rakenduskõrgharidus või

keskeriharidus pärast

keskharidust, bakalaureus, enne

1992. aastat kehtinud õppekava järgi

omandatud kõrgharidus, magister

või sellega võrdsustatud

kõrgharidus, doktor (ja varasem

teaduste kandidaat).

Keskharidus – on omandatud

vähemalt keskharidus sõltumata

selle omandamise kohast

(üldhariduskool või erinevad

kutsekoolid) ja sõltumata omandatud

kutseharidusest.

Põhiharidus (siin ja enamikus

tabelitest on põhi- ja madalam

haridus) –

alghariduseta, algharidusega, põhih

aridus sõltumata selle omandamise

kohast (üldhariduskool või erinevad

kutsekoolid) ja sõltumata omandatud

kutseharidusest .

20-aastase ja vanema

elanikkonna haridustase

kahel loendusel (%)

27.03.2013

Kõrgharidusega inimeste arv

suurenes 76 448 inimese võrra

(kaheksa protsendipunkti).

Keskharidusega inimeste arv

vähenes 1559 võrra ehk jäi

praktiliselt samaks.

Põhiharidusega inimeste arv

vähenes 73 311 inimese võrra

(seitse protsendipunkti).

Teadmata on 1,5%

haridus.

0.00%

5.00%

10.00%

15.00%

20.00%

25.00%

30.00%

35.00%

40.00%

45.00%

50.00%

2000 osakaal

2011 osakaal

Haridustaseme tõusu

demograafilised põhjused (1)

27.03.2013

Vanem põlvkond, kes

on ajaloolistel põhjustel

väiksema

haridusega, sureb

paratamatult

2000. aastal 60-

aastased olid järgmise

loenduse ajal 71 või 72

aastat vanad…

0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

70.00%

50 - 59 a 60 - 69 a 70 - 79 a

REL 2000

põhiharidus või vähem

keskharidus

kõrgem haridus

50-aastase ja vanema rahvastiku

haridustase, 2000 (%)

Haridustaseme tõusu demograafilised

põhjused (2)

27.03.2013

Keskeas suremusel on suured

soolised ja hariduslikud erinevused.

2000. aasta põhiharidusega

meestest suri 12 aasta jooksul 10%

Keskharidusega meestest 5%

Kõrgharidusega meestest 1%

Põhiharidusega naistest 4%

Keskharidusega naistest 2%

Kõrgharidusega naistest 0,4%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus

Mehed

Naised

25–44-aastaste suremus REL 2000

haridustaseme järgi, 2000–2011

20-aastase ja vanema

elanikkonna sooline hariduslõhe

kahe loenduse võrdluses

27.03.2013

Mehed

Põhiharidusega meeste

osatähtsus vähenes kuus

protsendipunkti

Kõrgharidusega meeste

osatähtsus tõusis neli

protsendipunkti

Naised

Põhiharidusega naiste

osatähtsus vähenes kaheksa

protsendipunkti

Kõrgharidusega naiste

osatähtsus tõusis kümme

protsendipunkti

Sooline hariduslõhe suurenes

Põhihariduse osas kaks

protsendipunkti

Kõrghariduse osas kuus

protsendipunkti

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

mehed naised mehed naised

2000 2011

Põhiharidus

Keskharidus

Kõrgem haridus

20-aastase ja vanema

elanikkonna sooline

hariduslõhe

27.03.2013

Arv Osatähtsus, %2000 2011 2000 2011

Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised

Põhiharidus

ja vähem

133 558 153 829 107379 106 697 30 27 24 19

Keskharidus 213 164 243 675 222 102 233 178 48 43 49 42

Kõrgharidus 100 684 165 157 124 586 217 703 23 29 27 39

Õppijate osatähtsus

kahe loenduse võrdluses (%)

27.03.2013

7–14-aastastest õppis mõlema

loenduse ajal 99%.

2011. aastaks suurenes õppijate

osatähtsus kõigis vanemates

vanuserühmades:

15–19-aastased: neli

protsendipunkti (85%-lt

89%-le)

20–24-aastased: 12

protsendipunkti (33%-lt

45%-le)

25–30-aastased: seitse

protsendipunkti (10%-lt

17%-le)

Üle 30-aastased: üks

protsendipunkt (1%-lt 2%-le)

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

15 - 19 aastat

20 - 24 aastat

25 - 30 aastat

üle 30 aasta

Õppijate osakaal vanuserühmades 2000

Õppijate osakaal vanuserühmades 2011

Õppijate sooline võrdlus

27.03.2013

Vanuse

rühm

2000 2011

mehed naised mehed naised

15-19 82% 89% 88% 90%

20-24 28% 38% 39% 51%

25-29 9% 13% 14% 20%

30+ 1% 1% 2% 3%

Õppijate osatähtsus võrreldes

2000. aastaga suurenes.

Kõigis vanuserühmades on

naiste osatähtsus õppijate seas

suurem kui meestel.

Õppivate meeste osatähtsus

2011. aastal on võrreldav

õppivate naiste osatähtsusega

2000. aastal.

Suurim juurdekasv Meestel ja naistel vanuses 20–

24 (tavapärane kõrghariduse

saamise iga).

Naistel vanuses 25–29

(pikaleveninud kõrgharidus).

Meestel vanuses15–19 (kesk-

või kutsehariduse omandamise

aeg).

Linna- ja vallaelanike

haridustase kahe loenduse võrdluses

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

50%

Linnad vallad Linnad vallad

2000 2011

põhi

kesk

kõrg

Linna- ja maaelanike vaheline piir on alati

tinglik. Siin on aluseks võetud KOV üksuse

nimetus.

REL 2000 – haritumad inimesed olid linnades

ja vähemharitud maal.

Kümnendi jooksul on toimunud:

Linnastumine ja valglinnastumine

Kaugtöö võimaluse lisandumine

Kahe loenduse võrdluses on vähenenud

hariduslik lõhe linna ja maa vahel.

Põhihariduse osas: varasem lõhe

20%, nüüd 12%

Keskharidus: varasem lõhe 6%, nüüd

0%

Kõrgharidus: varasem lõhe

15%, nüüd 12%

27.03.2013

Linna- ja vallaelanike

haridustaseme võrdlus

27.03.2013

Haridus-

tase

Arv Osatähtsus, %2000 2011 2000 2011

linn vald linn vald linn vald linn vald

Põhiharidus

ja vähem

152 157 135 230 108 290 105 786 22 42 17 29

Keskharidus 324 444 132 395 293 714 161 566 47 41 45 45

Kõrgharidus 213 944 51 897 248 532 93 757 31 16 38 26

Maakondade võrdlus

0.00%

5.00%

10.00%

15.00%

20.00%

25.00%

30.00%

35.00%

40.00%

45.00%

50.00%

2000 a

2011 a

2000 a

2011 a

2000 a

2011 a

Harjumaa Tartumaa Ida_Virumaa

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Kolm kõrgeima haridusega

maakonda olid 2011. aastal

samad, mis 2000. aastal –

Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa

(ka samas järjestuses). Ülejäänud maakonnad ei eristunud

omavahel selgelt ja kolme esimese

erinevus ülejäänutest on suurenenud

võrreldes eelmise loendusega.

Loomulik küsimus, kuidas seostub

Ida-Virumaa kõrge haridustase üldise

teadmisega sealsest raskest

olukorrast.

27.03.2013

Maakondade 20-aastase ja

vanema elanikkonna

haridustase, %

27.03.2013

Harjumaa Tartumaa Ida-Virumaa

2000 2011 2000 2011 2000 2011

põhiharidus 19 14 26 20 29 20

keskharidus 46 44 46 45 47 46

kõrgharidus 35 42 27 35 24 33

Ida-Virumaa 20-aastase ja vanema

elanikkonna haridustase, 2011 (%)

27.03.2013

Kuidas seostub Ida-Virumaa kõrge

koht hariduse üldises tabelis

arusaamaga sealsest raskest

olukorrast?

Graafikult on näha, et nooremas

vanuserühmas on kõrgharitute

osatähtsus kordades väiksem kui

vanemates vanuserühmades.

20–29-aastaste hulgas 17%,

samal ajal kui kõigi

vanuserühmade keskmine on

33% (vanuserühmas 65 ja

vanemad 25%)

Jätkusuutlikkus?

Kas olukord, kus maakonna

kõrgharitud elanikkond vananeb

ja noori ei ole, on iseloomulik

ainult Ida-Virumaale?

0.00%

10.00%

20.00%

30.00%

40.00%

50.00%

60.00%

70.00%

20-29 30-49 50-64 65 ja vanemad

Ida-Virumaa

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Kõrgharidusega inimeste

osatähtsus maakonniti,

2011 (%)

27.03.2013

Pärast esimest kolme

(Harjumaa, Tartumaa ja Ida-

Virumaa) ei ole märgata selget

erinevust kõrgharidusega

inimeste osatähtsuses.

0% 10% 20% 30% 40% 50%

HARJU

TARTU

IDA-VIRU

PÄRNU

LÄÄNE-VIRU

LÄÄNE

VILJANDI

VALGA

RAPLA

HIIU

VÕRU

SAARE

PÕLVA

JÄRVA

JÕGEVA

Kõrghariduse maakondlikud

erisused

27.03.2013

Kuni 30-aastased

64-aastased ja vanemad

JÕGEVA 7,4% 20,3%

JÄRVA 8,3% 20,2%

PÕLVA 8,7% 18,8%

SAARE 8,7% 16,9%

VÕRU 10,7% 19,3%

HIIU 8,0% 18,9%

RAPLA 9,2% 17,0%

VALGA 7,1% 22,6%

VILJANDI 8,8% 22,3%

LÄÄNE 7,9% 20,1%

LÄÄNE-VIRU 9,4% 17,5%

PÄRNU 8,7% 19,5%

IDA-VIRU 7,2% 17,8%

TARTU 18,6% 16,4%

HARJU 14,4% 16,3%

Kui suure osa maakonna

kõrgharidusega inimestest

moodustavad noored (kuni 30-

aastased) ja pensioniealised

(64-aastased ja vanemad)?

100% = kõik maakonna

kõrgharidusega elanikud

Kolmes maakonnas ületab

noorte hulk kümnendiku.

Viies maakonnas ületab

pensioniealiste hulk viiendiku.

Kõrghariduse taasteindeks

maakonniti (%)

27.03.2013

Pensionieas inimeste arv

jagatud alla 30-aastastega

Esimesed kuus on üle 50% iga kahe pensioniealise kohta on üks

kõrgharidusega noor

Tartu- ja Harjumaa kõrge koht

on loomulik Eesti suurimad tõmbekeskused

Juba kõrgharidusega noored

jätkavad õppimist (magistrantuur

ja doktorantuur)

Meeldivalt üllatasid Võru, Rapla,

Lääne-Viru ja Saare – vähemalt

kõrgharitud noorte osatähtsuse

osas ei saa ääremaastumisest

rääkida.

Ida-Virumaa

0.0% 20.0% 40.0% 60.0% 80.0%100.0%120.0%

TARTU

HARJU

VÕRU

RAPLA

LÄÄNE-VIRU

SAARE

PÕLVA

PÄRNU

HIIU

JÄRVA

IDA-VIRU

VILJANDI

LÄÄNE

JÕGEVA

VALGA

Küsimusi ennetavalt

2011. aasta loendusel loendati 20-aastase ja

vanema elanikkonna hulgas

334 880 kõrgharidusega inimest, neist

140 285 rakenduskõrgharidusega

52 572 bakalaureusekraadiga

101 416 enne 1992. aastat kehtinud programmi

järgi omandatud kõrgharidusega

40 607 magistrikraadiga

7409 doktorikraadiga

3450 alghariduseta isikut, neist

1460 kirjaoskamatut

27.03.2013

27.03.2013