Nr. 4 (103) Oktoober-november-detsember 2011

E E S T I M E T O D I S T I K I R I K U A J A K I R I

Igavesed seadused:KÜMNES KÄSK

Edulugu: Hugo LepnurmeMÄLESTUSORELJÕUDIS KOJU

Euroopa metodistideliidrid Eestis

Seminari tudengidSakussaares jaRakveres

Nobeli rahupreemiaLibeeria metodistile

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:22 Page 1

Tallinna koguduse orel on koju jõudnud. Küllap puudutabsee sündmus rohkem Tallinna kogudust ja mitte niivõrdkogu Eesti Metodisti Kirikut. Vestlustest oma koguduseinimestega tean ka, et Tallinna koguduseski leidub neid,keda oreli tulemine pole niiväga puudutanud või kes lausa

otsesõnu on ütelnud, et nende arvates oleks kogudus võinud üldlauleklaveri saatel laulma jäädagi. Midagi pole teha, me oleme erinevad kaniisuguse margapuuga mõõdetuna ja küllap on see hea, vastasel juhuloleks maailm üks üpris üksluine paik.

Toimetaja meelevalda kasutades ja isiklikust sümpaatiast tulenevaltolen suurema osa 2011. aasta jõulunumbrist siiski eraldanud orelile.Toetuseks siinkohal EMK arengukava rakendusplaani viimane punkt(5.6.3.4), mis teeb ülesandeks jagada ajakirjas ka meie edulugusid. Jamida muud see Hugo Lepnurme mälestusoreli ehitamine lõppkokku-võttes siis ikka on kui üks tõeline edulugu. Lugu sellest, kuidas meele-tuna tundunud idee kaksteist aastat tagasi inimesed sütitas, kuidas pal-jud on väsimatult selle idee teostamise nimel tegutsenud, ja kuidas Jumal on neid jõupingutusi õnnistanud, sest inimlikult tundub toonapüstitatud eesmärk vist küll enamiku tegijate jaoks isegi praegu veelunistuste sinilinnuna, mis ratsionaalse mõistuse kiuste mingil imeliselviisil on õnnestunud kinni püüda.

Mulle isiklikult on Tallinna koguduse oreli lugu üks minu Joona-kogemustest, nagu ma neid enda jaoks olen kutsuma hakanud. Hindanväga orelit ja orelimuusikat, minu jaoks on see Eesti kristliku kultuurija traditsiooni lahutamatu osa. Võiksin isegi öelda, et minu isiklikudkirkaimad kohtumised Jumalaga on toimunud pigem läbi orelimuusi-ka kui läbi ratsionaalse sõna. Ometi olin 1999. aastal veendunud, etmul on niigi piisavalt kohustusi ja et see keegi, kes meie perest ses asjas kaasa peaks lööma, on pigem mu muusikust abikaasa. Mäletanoma joonalikku vastupunnimist ja teadlikku kõrvalehoidmist, aga ideeja selle taga seisvate inimeste innukus lummas ja tõmbas ikkagi kaasa,pani oreli heaks tegutsema nii minus peituva Maarja kui Marta.

Pühapäevastel teenistustel, kus heliseb orel ja ko-guduse ühislaul tundub vägevam kui kunagi varem,omandavad hoopis uue tähenduse kas või needkipsalmisti sõnad (98:4) �Hõisake Issandale, kogu ilma-maa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!�

TOIMETAJA VEERGIndeks 78228 ISSN 1406-2291Nr. 4 (103) 2011 Jaemüügihind 3 eurot

SELLES NUMBRIS

� SuperintendendiltTaavi HollmanOn aeg häälestada süda ja meeled ................................ 3

� PiibelToomas PajusooMida võime õppida kümnest käsust? Kümnes käsk ............ 4

� Meilt ja mujaltÜllas TanklerEuroopa metodisid Eestis ...... 5Uudised ja sündmused .......... 6Valdeko DreifeldÜks rääkimata lugu.............. 21

� Noorte nurkMarjana LuistMetokad on muhedad! .......... 9

� Naiste ÜhendusesPille MägilaÕppides olema tänulik! ........ 10

� EduluguOlgu temast palju rõõmu! .... 11

Väljaandja: EMK kirjastustoimkondNarva mnt 51, 10152 TallinnTel: 6688 479 e-post:

koduteel@metodistikirik.eewww.metodistikirik.ee/Koduteel

Toimetuse kolleegium: Anneli Klausson,Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, PriitGregorios TammToimetaja: Kärt Jänes-KappKujundaja-küljendaja: Taimi PärnaKirjasaatjad: Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa ja Ahja)

Esikaanel: Hugo Lepnurme mälestu-sorel. Foto: Uno Looris

Koduteel pakub taas SÕBRATELLIMUSTAastatellimuse hind 2012. aastal 8 ¤

ja taas pakutava sõbratellimuse (ajakiri endale ja sõbrale) hind 12 ¤.

KÄRT JÄNES-KAPP

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:22 Page 2

KODUTEEL 4/2011 3

SUPERINTENDENDILT

On aeg häälestada südaja meeled Jumalat kiit-ma ja ülistama. Mõt-teid argistest tegevus-test Jumalale suunates

leiame kindlasti asju, mida Issandmeiegi elus mööduval aastal on tei-nud ja mille eest tänu on ehk liig ka-sinaks jäänud. Üle kõige rõõmustameaga pääste üle, mille ta meile kingiboma Pojas Jeesuses Kristuses.

Rõõmustamise põhjus ei ole vä-listes asjades, meie rõõmustume ISSANDAS! Seda rõõmu Issandas eisaa riisuda meilt ka talviselt lühike-ne päev, majanduslik pitsitus isikli-ku, koguduse või kiriku sissetuleku-tes ega mõni kurb fakt, mis meiemeeleolu tavaliselt nulli tahab viia.Niikaua kui fookuses on Issand, või-me rõõmu tunda ka raskustes. Ja se-da mitte hetkeliselt, korraks, vaidpüsivalt rõõmustudes TEMAS! TE-

MAGA koos võime kindlalt minnaka uude aastasse.

Lähtuvalt 2011. aastal valminudEMK arengukava tegevusplaanistaastani 2015 oleme nimetanud 2012.aasta Eesti Metodisti Kirikus �Heamajapidamise ja kümnise aastaks�.Igaühel meist on ühel või teisel moelmajapidaja vastutus: kas siis omaen-da elu ja kodu, sissetulekute ja välja-minekute tasandil või laiemalt kogu-duse ja üldkiriklikul tasandil. Issandkutsub meid olema ustav ja hea ma-japidaja kõiges, mis meie kätte usal-datud on. Kümnis kuulub Jumalalemitte ainult minu kätte usaldatud ra-hast, vaid ka minu kätte antud ajastning mulle antud oskustest ja talen-tidest!

Meie ees on vastutus majandadahästi aja-, inim- ja finantsressurssi,mis meie vastutusse on antud. JohnWesley kutsus üles tegema kõike

head, mida suudame, kõigi vahendi-tega, igal moel, kõigis paigus, alati jakõikidele inimestele, niikaua kuimeil võimalust on.

Oleme siis ustavad selles, midaJumal meie kätte annab aja, raha,andide ja ka kaastööliste näol. �Heamajapidamise ja kümnise aasta� te-maatika ümber tahame koonduda kakevadsuvisel aastakonverentsil.

Rahulikku jõulu-aega ja õnnistatuduut aastat!

TAAVI HOLLMANsuperintendent

Jõulueelsel ajal on kohane meenutada Jeesuse emaMaarja ülistuslaulu Issandale (Lk 1:46-50):

�Mu hing ülistab väga Issandat ja mu vaim rõõmut-seb Jumalas, minu Õnnistegijas; sest ta on vaada-nud oma ümmardaja alanduse peale ... sest minuleon teinud suuri asju Vägev, ja tema nimi on püha,ja tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes te-da kardavad!�

Samalaadset ülistust Jumalale kostub ka Jesajasuust (61:10): �Ma rõõmutsen väga Issandas, muhing ilutseb mu Jumalas, sest ta on mind riietanudpäästeriietega.�

On aeg häälestada süda ja meeled

Niikaua kui fookuses on Issand, võime rõõmu tunda ka raskustes. TEMAGA koos võime kindlalt minna ka uude aastasse.

Arh

iivifo

to

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:22 Page 3

KODUTEEL 4/20114

Erinevates kiriklikes tra-ditsioonides on kümnen-da käsu lähtepunkt eri-nev. Juudid, reformeeri-tud ja kreeka-katoliku

kirik aktsepteerivad kümnenda kä-suna Teise Moosese raamatu kirja-kohta 20:17, mis algab sõnadega: �Saei tohi himustada ��, kus rõhuasetuson ligimese varal. Täielik tekst oleks:�Sa ei tohi himustada oma ligimesekoda! Sa ei tohi himustada oma ligi-mese naist, sulast ega teenijat, härgaega eeslit ega midagi, mis su ligime-se päralt on!� Metodisti kirik lähtubnagu teisedki vabakirikud samastkirjakohast.

Samas roomakatoliku, anglikaanija luteri kirik lähtuvad Deutero-noomiumi versioonist ehk ViiendaMoosese raamatu kirjakohast 5:21,kus öeldakse: �Sa ei tohi himustada��, kuid rõhuasetus on ligimese nai-sel! Kogu tekst kõlab järgmiselt: �Saei tohi himustada oma ligimese naist!Sa ei tohi himustada oma ligimesekoda, tema põldu, sulast ja teenijat,härga ja eeslit ega midagi, mis su li-gimese päralt on!� Selle kirikliku tra-ditsiooni kohaselt on antud salm ja-gatud kaheks, kusjuures üheksaskäsk ütleb, et �Sa ei tohi himustadaoma ligimese naist!� (Metodisti tra-ditsioonis on üheksas käsk: �Sa ei to-hi tunnistada oma ligimese vastu va-letunnistajana!�; 2Ms 20:16), ningkümnes käsk � �Sa ei tohi himustadaoma ligimese koda.�

Kuigi eri kirikud lähtuvad eri sal-midest, saavad need kümnendas kä-sus lõpuks siiski kokku.

Kümnenda käsu fookuses on tege-likult mitte niivõrd ligimese vara hi-mustamine, kui just selle austamine.Kõige lihtsam himustamise definit-sioon võiks olla järgmine: himusta-mine on lubamatu soov millegi järe-

le, mis kuulub kellelegi teisele. Hi-mustamise korral peab olema midagiviltu inimese suhtumises. Seepärastpidigi Jumal Moosese kaudu meenu-tama oma rahvale himustamise oht-likkust.

Kui inimene astub üle kümnen-dast käsust, siis esiteks toob see kah-ju tema suhetele Jumalaga ja kaasini-mestega. Teiseks peitu-vad himustamises palju-de pattude juured, misviivad inimese üle astu-ma ülejäänud üheksastkäsust. Paulus on öel-nud (Rm 7:7): �Mis mesiis ütleme? Kas Seaduson patt? Mitte sugugi!Kuid pattu ma poleksära tundnud muidu kuiSeaduse läbi; sest ma eioleks himustamisest midagi teadnud,kui Seadus ei oleks öelnud: �Sa ei to-hi himustada!��

Mida Piibel õpetab himustamisest?

Alustame apostel Pauluse kirjastkoloslastele, kus ta ütleb (3:5): �Sur-make nüüd need liikmed, mis on maapeal: hoorus, rüvedus, kirg, kuri hi-mu ja ahnus, mis on ebajumalatee-nistus.�

Kas panete tähele, et kurja himu jaahnust võrreldakse ebajumalateenis-tusega? Himustades rikub inimeneseega nii kümnendat kui ka esimestkäsku, mis ütleb: �Sul ei tohi ollamuid jumalaid minu palge kõrval!�

Jumala Sõna on himude suhtes ra-dikaalne � need tuleb surmata. Pau-

lus lisab kirjas efeslastele (5:5): �Se-da teadke kindlasti, et ühelgi hoora-jal ega kõlvatul ega ahnitsejal � tä-hendab ebajumalateenreil � ei ole pä-randit Kristuse ja Jumala riigis.� Hi-mustaja ja ahnitseja on Paulusel sü-nonüümid. Nagu näha, suhtub Jumalsellistesse inimestesse väga hoiata-valt. Kuid see on hoiatus armastu-sest, sest Jumal ei soovi, et ükski ini-mene hukkuks, vaid et tal oleks iga-vene elu koos Temaga.

Jeesus õpetas oma jüngreid (Lk12:15): �Vaadake ette ja hoiduge iga-suguse ahnuse eest, sest külluseski eiolene kellegi elu sellest, mis tal on!�Kui meie põhivajadused on täidetud,ei ole meil vaja himustada rohkemat.

Me ei pea võistlemanaabritega, kes kedaüle trumpab. Seepä-rast ärgu meie sooviddikteerigu me elustii-li. Kui paljud kannata-vad liigse himustami-se tõttu, neid rõhuvadrasked pangalaenud,liisingud, krediitkaar-divõlad.

Piibel õpetab meidolema rahul sellega, mis meil on.Näiteks ütleb Paulus (Fl 4:11-13):�Ma ei ütle seda puuduse pärast, ku-na ma olen õppinud olema rahul sel-lega, mis mul on. Oskan elada keh-valt ja oskan elada ka jõukalt, olenkõigega ja kõigi oludega tuttav: niikõhtu täis sööma kui nälgima, elamanii jõukuses kui puuduses. Ma suu-dan kõik tema läbi, kes teeb mind vä-gevaks.� Ja kirjutab oma usupojaleTimoteosele (1Tm 6:6): �Ent jumala-kartus on suur tuluallikas, kui inime-sele piisab sellest, mis tal on.�

Kuidas himustamisega võidelda?

Siingi annab Piibel vastuse. Heeb-rea kirja autor alustab mõttega: �Teieeluviis olgu rahaahnuseta; jääge

PIIBEL

TOOMAS PAJUSOO

Mida võime õppida kümnest käsust?

KKümnes käskümnes käsk

Himustamises peituvad paljude

pattude juured, misviivad inimese üleastuma ülejäänudüheksast käsust.

Piibel õpetab meidolema rahul sellega,

mis meil on.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:22 Page 4

KODUTEEL 4/2011 5

rahule sellega, mis teil on, sest temaon öelnud: �Ma ei hülga sind ega jä-ta sind maha!�� Kui tahad elada õn-nelikult ja olla rahul sellega, midaJumal on sulle kinkinud, siis ära seooma südant raha külge. Raha kaob,aga Jumala hoolitsus oma lapse eestei kao kuhugi. Kristlase õnneliku elusaladus ongi selles, et ta võib kõigiseluvõitlustes usaldada Jumalat.

Veel tuletab Jeesus meile meelde(Gl 5:16-17) inimese lihalikku loo-must, mille tulemusena meie lihali-kud himud on pidevas vaenujalasJumala Vaimuga. Ainuke väljapäässelles olukorras on käia Pühas Vai-mus, st lasta Jumala Vaimul meie elujuhtida.

Öeldu võib nii mõnelegi uuelekristlasele tunduda võimatu, ent Jee-sus julgustab (Lk 18:27): �Inimestekäes võimatu on Jumala käes võima-lik.�

Tänane piiblitund on kuhjaga täit-nud oma otstarbe, kui see on pannudsind prioriteete vaagima. MõtlemeJeesuse sõnadele (Lk 16:12-13): �Jakui te võõra varaga ei ole olnud usta-vad, kes annaks teile kätte teie oma?Ükski sulane ei või teenida kahteisandat, ikka on nii, et ta vihkab ühtja armastab teist või et ta pooldabüht ja põlgab teist. Te ei saa orjataJumalat ja mammonat!� Kas sa ar-mastad Jumalat üle kõige? Kui vas-tad sellele küsimusele jaatavalt, siis

suudad asendada himustamise mille-gi palju paremaga, nimelt Jumala jateiste inimeste teenimise ja armasta-misega. Kui armastad Jumalat ülekõige ja ligimest nagu iseennast, siiskõlab ka kümnes käsk hoopis teisiti:�Siis sa ei himusta oma ligimese ko-da! Siis sa ei himusta oma ligimesenaist, sulast ega teenijat, härga egaeeslit ega midagi, mis su ligimese pä-ralt on!�

Lõpetuseks midagi meile kõigilepraktiliseks rakenduseks (Hb 13:16):�Ärge unustage teha head ja pidadaosadust, sest sellistest ohvritest onJumalal hea meel!�

Jumal meid selleks õnnistagu!

MEILT JA MUJALT

Septembri teisel nädalavahetu-sel, 9.�13. septembril, toimus

Tallinnas � ja esimest korda Eestis �kolme olulise Euroopa metodismiüksuse istung: oma iga-aastast koos-olekut pidasid Euroopa MetodistiNõukogu (EEuurrooppeeaann MMeetthhooddiissttCCoouunncciill,, EMC), Euroopa Misjoniko-misjon (EEuurrooppeeaann CCoommmmiissssiioonn oonnMMiissssiioonn,, ECOM) ning Euroopa Mis-joniprojektide Toetusfond (FFuunndd ffoorrMMiissssiioonn iinn EEuurrooppee, FMiE).

Euroopa Metodisti Nõukogu onkõigi Euroopa metodisti kirikute esin-duskogu, mis saab kokku kord aastasise piirkonnas/riigis ja käsitleb küsi-musi, mis kõiki metodiste mingilmoel puudutavad. Euroopa Misjoni-komisjon on komisjon, mis koosnebmeie kontinendi metodisti kirikutemisjonikomiteede esindajatest, kesarutavad kõiki osapooli puudutavaid

välismisjoniga seotud küsimusi. Sel-lega seoses viibisid Eestis kõikKontinentaal-Euroopa metodisti piis-kopid ning Briti ja Iiri metodistideliidrid, Itaalia ja Portugali metodistikiriku kõrged esindajad ja paljud tei-sed, kokku umbes viiskümmend ini-mest. Osales ka Ühinenud MetodistiKiriku ülemaailmse misjonikomitee(General Board of Global Ministries)peasekretär Thomas Kemper. EestiKirikute Nõukogu poolt tervitas küla-lisi asepresident piiskop PhilippeJourdan.

Eesti võttis külalised vastu tervi-tusõhtuga Tallinna metodisti kirikus,kus peale piiskop Christian Alsteditervitust tutvustas superintendentTaavi Hollman külalistele Eesti meto-dismi ajalugu ja tänapäevaseid aren-guid. Ehedat eesti muusikat pakkusidCredo-Allika kammerkoor ning rah-vamuusikat viljelev ansambel TuliTaevast.

Seekordse istungi keskseks tee-maks oli misjon. Lisaks mitmetele vä-ga eripalgelistele ettekannetele erimaadest tutvustas Mark Nelson küla-listele misjonitööd, mida eestlasedteevad soome-ugri rahvaste seas,ning Üllas Tankler käsitles küsimusiseoses metodistliku traditsiooni jaidentiteediga misjoni kontekstis.

Pühapäeval, 11. septembril osale-sid külalised mitmetel jumalateenis-tustel. Enamik neist jäi Tallinna, kuseestikeelsel jumalateenistusel jutlus-tas Portugali piiskop Sifredo Teixeira

ja venekeelsel jumalateenistuselEuraasia piiskop Hans Växby. Lisaksviisid kolm autot väiksemad külalisterühmad teistesse linnadesse: Haap-sallu, kus jutlustas meie oma, Põhja-maade ja Baltikumi piiskop ChristianAlsted, Pärnusse, kus jutlustas Kesk-ja Lõuna-Euroopa piiskop PatrickStreiff, ning Rakverre, kus jutluse pi-das Saksamaa piiskop RosemarieWenner. Paljudele metodistide liidri-tele oli see esimene kord Eestit kü-lastada. Tagasiside andis märku, etneile jäi meie maast ja vastuvõtustväga hea mulje.

ÜLLAS TANKLER

Mark Nelson tutvustamas Euroopasttulnud külalistele misjonitööd, midaeestlased teevad soome-ugri rahvas-te seas.

Tervitusõhtul pakkus ehedat eestimuusikat lisaks Credo-Allika kam-merkoorile rahvamuusikaansambelTuli Taevast.

Euraasia piiskop Hans Växby, EestiKirikute Nõukogu asepresident Phi-lippe Jourdan, Põhjamaade ja Balti-kumi piiskop Christian Alsted, Britimetodiste esindanud Christine Elliott,Eesti Metodisti Kiriku superintendentTaavi Hollman, Iiri metodiste esinda-nud Donald Ker, Kesk- ja Lõuna-Eu-roopa piiskop Patrick Streiff ningSaksamaa piiskop Rosemarie Wenner.

Foto

d: Ü

LLA

S T

AN

KLE

R

Euroopa metodistid Eestis

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 5

KODUTEEL 4/20116

Kirikuvalitsuse uue tööhooaja algus

Kirikuvalitsuse sügishooaja esi-mesele istungile 21. septembril

kogunes kirikuvalitsuse kaks järjes-tikust koosseisu, tehti kokkuvõtteidsenisest ja seati uusi sihte.

Koosolekul osalesid Taavi Holl-man, Kärt Jänes-Kapp, Kaupo Kant,Tõnu Kuusemaa, Rein Laaneser, Ar-tur Põld, Meeli Tankler, Robert Tðe-renkov ning esimeses pooles ka Too-mas Pajusoo ja Olav Pärnamets. Töö-kohutuste tõttu ei saanud seekordSaaremaalt Tallinna sõita teine juuni-kuus kirikuvalitsusse valitud uus liige� Marjana Luist. Koosolek algas tänu-osadusega, kus superintendent jagasvaimulikke mõtteid (Js 42:1�8 ja 5 Ms5:33), palvetati ning tänati Olav Pär-nametsa, kelle tööstaaþ kirikuvalitsu-ses jõudis 40 aastani, Toomas Paju-sood, kes on kirikuvalitsuses tööta-nud 30 aastat, ning õnnitleti hiljutisesünnipäeva puhul Tõnu Kuusemaad.Järgnes tervituskohv ning kohvikõr-vane uutele ja vanadele kirikuvalitsu-se liikmetele.

Koosoleku töisem pool algas vali-mistega. EMK kirikuvalitsuse esime-heks valiti Taavi Hollman, aseesime-heks Robert Tðerenkov, sekretärina(koosolekute protokollijana) jätkabMeeli Tankler. Töökorralduse osasotsustati oktoobrikuu koosolekultäiendavalt, et kirikuvalitsuse doku-mendihaldusega hakkab tegelemaRein Laaneser, kellele seni vastavavaldkonna eest vastutanud ToomasPajusoo annab dokumentatsiooni üle1. detsembriks 2011. Novembrikuukoosolekul tutvustas Rein Laaneserjuba kirikuvalitsusele ka kiriku doku-mendihalduse arendamise võimalusi.

KT

Külaskäigul toomkoolis

EMK Kirikuvalitsus külastas Ap-teegi tänava majas 1. septembril

tööd alustanud toomkooli.Kirikuvalitsuse liikmed tutvusid

Apteegi tänava majas toimunud muu-tustega ja jätkuva remondiga 21. sep-tembril. Ühtlasi meenutati ühiseltruumide kasutust ajal, kui hoones te-gutsesid veel EMK kirikukeskus ja se-minar. Korraks kiigati sisse ka poisteklassi tundi, 1. klassi tüdrukud olidparasjagu väljas kehalise kasvatusetunnis. Kokkuvõttes oli kirikuvalitsu-se liikmeil hea meel tõdeda, et EMKApteegi tänava maja on toomkoolinäol leidnud endale väga väärika jasüdantsoojendava rakenduse.

KT

Kolmkümmend aastat koguduseteenistuses

29.septembril kogunes Tallin-na metodisti kiriku noorte-

ruumis grupp kristlikke sõpru, et tä-histada vend Tõnu Lepisto kolme-kümne aasta juubelit kassapidaja-laekuri ametis.

Tõnu ise ütleb enda kohta nii: �Ar-vasin, et proovin mõned kuud kassa-pidajana, kas pean vastu. Pidasin, ko-guni kolmkümmend aastat.� Sellesseaega on jäänud palju ilusat. Nii naguSaalomon ütleb Koguja 3:1: �Igale as-jale on määratud aeg, aeg on igal te-gevusel taeva all.� Tõnu Lepisto tänaskoguduse pastoreid, juhatust, raama-tupidajaid ja kõiki teisi, kellega on ol-nud väga hea seda tööd teha ningrõõme ja muresid jagada.

Küsimusele, kas ta on pidanudpalju endast andma, vastas Tõnu, eton saanud palju rohkem, kui on isevälja jaganud. Seda on hea kuulda.

Tõnu Lepisto tööd laekuri ametisjätkab Tallinna koguduses MariannMünter.

Tõnu Lepisto on sündinud 31.märtsil 1939 kristlikus kodus Tallin-nas. Sõja puhkedes läks perekondSaaremaale ema vanemate koju, ku-hu jäädi elama, isa mobiliseeriti sõtta.Tõnu on õppinud tolleaegses Kingis-sepa nim Keskkoolis. Kristlaseks saiTõnu baptisti koguduses ja 1957. aas-ta kevadel ühines Kuressaare meto-disti kogudusega. Aastail 1963�1969aitas ta kaasa Kõrkvere koguduses,1969. aastal ühines Tõnu Tallinna ko-gudusega, kus on olnud aastaid juha-tuse liige.

Tõnu abiellus 18. mail 1968 Tallin-nas Heidi Milleriga, kes oli saanud

MEILT JA MUJALT

Samal koosolekul öeldi 30 aastajooksul kirikuvalitsuses tehtud tööeest tänusõnu Toomas Pajusoole.

21. septembri kirikuvalitsuses tänatiOlav Pärnametsa 40 aasta jooksultehtud töö eest.

Foto

d: K

odut

eel

Olav Pärnamets jagab Artur Põlluleselgitusi oma kunagise kabineti ak-nast avaneva vaate kohta.

Kirikuvalitsuse liikmed toomkoolitunnis.

Apteegi tänavalt lahkudes koguneskirikuvalitsus ka ühispildile.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 6

päästetud 10-aastaselt ja tegutses ak-tiivselt kiriku töös.

Soovime armsale vennale koosabikaasa Heidiga palju jõudu, head jatugevat tervist ja palju Taevaisa õn-nistust.

JOHANNA NIIDU

Loodi majandus- ja arengukavakomisjon

EMK arenguplaanidest tulenevaltkinnitas kirikuvalitsus superin-

tendendi ettepanekul 21. septembrilmajanduselu komisjoni ja 21. ok-toobril arengukava komisjoni koos-seisu. Mõlema komisjoni eesmär-giks on aidata kaasa meie kiriku ra-kenduskavas püstitatud eesmärkidesaavutamisele.

Majanduskomisjon kinnitati koos-seisus Robert Tðerenkov, Tõnu Kuu-semaa, Allan Ventsel, Maiu Mäevere,Taavi Hollman ja tulevane EMK fi-nantsjuht. Majanduselu komisjon ko-gunes oma esimesele kokkusaamise-le reedel, 21. oktoobril, mil komisjoniesimeheks kinnitati Robert Tðeren-kov ja aseesimeheks Allan Ventsel.Samal kokkusaamisel otsustas ko-misjon kuulutada välja ka konkurssiEMK haldus- ja finantsjuhi ametiko-ha täitmiseks (vt ka lk 23).

21. oktoobril kinnitas kirikuvalit-sus arengukava komisjoni koosseisus

Taavi Hollman, Kärt Jänes-Kapp,Meeli Tankler, Artur Põld, ReinLaaneser, Marjana Luist ja KaupoKant ning otsustas alustada läbirääki-misi Üllas Tankleri ja Jana Tammeganende kaasamiseks vastavasse töös-se. Novembris peetud esimesel koos-olekul valiti komisjoni esinaiseksMarjana Luist, kelle rolliks jääb koor-dineerida tegevust, mida rakenduska-va raames on juba alustanud mitmedtöögrupid, nagu pastori toimetulekutöögrupp, haridustoimkond, noorte-toimkond, ordinatsioonikomisjon jt.

KT

Lastetöötoimkond sai uue juhi

Viimastel aastatel EMK lastetöötoimkonda juhtinud Ele Paju

andis detsembrist teatepulga üleEgle Hollmanile.

Ele Paju astus toimkonna juhi ko-halt tagasi tulenevalt soovist pühen-duda õpingutele Tallinna ülikoolis.Kirikuvalitsus toetas 21. oktoobrilEgle Hollmani kandidatuuri EMK las-teöö juhina.

KT

Nobeli rahupreemia metodistile

Üks kolmesttänavuse

aasta Nobelirahupreemialaureaadist �Ellen Johnson-Sirleaf � onmetodist.

Norra NobeliKomitee otsus-tas jagada 2011.aasta Nobeli ra-

hupreemia kolmeks võrdseks osaks japärjata sellega kolm inimest: EllenJohnson Sirleaf, Leymah Gbowee jaTawakkul Karman said Nobeli rahu-preemia oma vägivallatu võitluse eestnaiste turvalisuse ning õiguse eestosaleda rahu ülesehitamises. Nobelikomitee väitis otsust põhjendades, etmaailmas ei ole võimalik saavutadademokraatiat ning kestvat rahu, kuninaistel pole ühiskonna arengu mõju-tamisel samu võimalusi kui meestel.

Üks preemiaga pärjatuid, Libeeriapresident Ellen Johnson-Sirleaf, on

Aafrika esimene demokraatlikult va-litud naispresident ja ühtlasi LibeeriaMetodisti Kiriku (ÜMK Libeerias) ak-tiivne liige. Alates oma valimisest pre-sidendiametisse 2006. aastal on ta pa-nustanud rahu kindlustamisesse Li-beerias, majanduslikku ja sotsiaalses-se arengusse ning naiste rolli tugev-damisesse riigis.

KT

Ta on peajagu pikem kui kõik muu rahvas

ÜMK Põhja-Euroopa ja

Baltikumi piir-konna piiskopChristian Als-ted tähistas 18.novembril viie-k ü m n e n d a tsünnipäeva.

Piiskopi juu-beli eel väljasaadetud pressi-

teates kirjutab J¸rgen Thaarup, et kuiChristian Alsted 2009. aastal Strand-bys peetud keskkonverentsil piisko-piks valiti, siis leidus neid, kes teda eiteadnud ega tundnud. Kohalikus poe-keses olevat kaks kalameest omava-hel asja arutanud ja üks neist olevatkommenteerinud: �See on lihtne, taon neist kõigist kõige pikem!� (vt1Sm 9:2 ja 10:23)

Christian Alsted on pikk mees, seeon näha igaühele, aga �pikk� on katema visioon ja haare ÜMK Põhja-maade ja Baltikumi piirkonna piisko-pina kirikut juhtides, jätkab J¸rgenThaarup. Evangelism moodsas ühis-konnas, jüngerlus kohalikus kogudu-ses ja apostellik koguduserajamineon vaid mõned suunad, mida piiskopChristian Alsted oma tegevuses rõhu-tab.

Christian Alsted on üles kasvanudTaanis Horsensis, kus ta lülitus kametodisti kiriku töösse. PärastHorsensi gümnaasiumi lõpetamist te-gutses ta aasta vabatahtlikuna Svend-borgi metodisti koguduses ja asusseejärel õppima Rootsi Överasi meto-disti seminari. Tema esimene teeni-mispaik aastatel 1984�1989 oli Esb-jerg. Sealt suundus ta Kopenhaageni

KODUTEEL 4/2011 7

MEILT JA MUJALT

Tallinna koguduse rahvas TõnuLepisto teenimise kolmekümnendatverstaposti tähistamas.

Foto

d: U

NO

LO

OR

IS

Libeeria presidentEllen Johnson-Sirleaf.

Piiskop ChristianAlsted 2009. aas-tal Pärnus EMKaastakonverentsil.

Foto

: ÜLL

AS

TA

NK

LER

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 7

KODUTEEL 4/20118

Jeruusalemma kirikusse, kus tööhakkas tema juhtimisel hoogsalt ede-nema. Muu hulgas asutas kogudus te-ma juhtimisel ka kaks uut kogudust �Kopenhaageni rahvusvahelise ja Sol-rodi koguduse. 1999. aastal asusChristian Alsted end akadeemiliselttäiendama Asbury teoloogilises semi-naris. Ta on juhtinud kaheksa aastatoma aastakonverentsi noortetööd, ol-nud oma piirkonna superintendent,juhtinud Taani aastakonverentsi uuelauluraamatu kokkupanekut, olnud1996. aastal ÜMK peakonverentsi de-legaat ning ülemaailmse jüngerluse-komitee (General Board of Disciple-ship) liige.

Christianil ja tema abikaasal Elisa-bethil on kolm täiskasvanud last � Sara, Mathias ja Caroline.

EMK ja EMK Teoloogilise Semina-ri poolt käis piiskoppi tema juubeli-sünnipäeval 18. novembril Taanis õn-nitlemas superintendent TaaviHollman, kes kinkis juubilarile küm-nest roosist koosneva suure lillekim-bu ja väärika sulepea-pastaka komp-lekti. Jeruusalemma kiriku osadus-saalis toimunud vastuvõtul oli külali-si lisaks Eestile ja Taanile ka Rootsist,Norrast ja Soomest, samuti oikumee-nilisi külalisi teistest uskkondadest.

KT

Sakussaare kogudus sai kümneseks

Oktoobrikuu lõpus tähistas küm-nendat aastapäeva meie Sakus-

saare kogudus.Tänujumalateenistuse sel puhul

pidas kogudus 6. novembril, kui Sa-kussaarde kogunes külalisi nii lähe-dalt kui kaugelt. Teenistusel jutlustassuperintendent Taavi Hollman ningmuusikaga teenisid Ülemiste vabako-guduse noored. Juubeli puhul meenu-tas pastor Hans Lahi Sakussaare ko-guduse kujunemist ja rajamist ka Vi-hula valla lehes.

KT

Tallinna kogudus rõõmustabuute liikmete üle

Tallinna koguduse eestikeelneosa täienes kirikuaastal 2010/

2011 AD 15 uue liikmega.Kogudusega liitusid aasta jooksul

Raimond Gornischeff, Monika Häng,Mari-Liis Järvekülg, Meelis Järve-külg, Art Kuum, Elo Kuum, VeronikaMäemets, Johanna Theresa Mägila,Eevi Ploomipuu, Heino Ploomipuu,Mihkel Rehepapp, Aimi Vaiknurme,Mart Hendrik Vaiknurme, Karl Mar-tin Ventsel, Maria Kristiina Ventsel.

Tere tulemast metodistide osa-dusse!

ANNELI KLAUSSON

Tartu metodistid ETV ekraanil

Esimese advendi jumalateenistu-se kandis Eesti Televisiooni esi-

mene programm üle EMK Tartu Pü-ha Luuka kogudusest.

Pühapäeva, 27. novembri jumala-teenistuse lindistust näidati ETV-s al-gusega kell 17.20. Teenis Tartu PühaLuuka koguduse pastor Priit Tamm,kaasa teenis Jaak Ristioja, organistoli Tanel Tamm. Videosalvestuse re-þissöör oli Toivo Kõster ja produtsentEne Kõster.

KT

Kohviku pidamise kunst

Maikuust alates on Tallinna ko-guduse töötegijail olnud või-

malus valmistada ette pühapäevane

kirikukohv ja -kohvikõrvane ningkoguda oma tööharu jaoks annetusi.Lisaks orelifondile on ses ettevõtmi-ses kaasa löönud misjonitöö, laste-töö ja noortetöö tegijad. 4. detsemb-ril oli kord ajakirja Koduteel käes.

Tegelikult polnud 4. detsembersee päris esimene kord, kus Kodu-teele heaks annetusi koguti, aga va-rasemalt olime seda ikka teinudkoos orelifondi vabatahtlikega jaseevõrra jaganud ka vastutuse koor-mat. Ent 4. detsembril korraldasidorelifondi abilised heategevat adven-dimüüki ja kohvik jäeti kogu täiegaajakirjale, andmata eriti võimalustkivastu vaielda.

Päeva lõpuks sai EMK ajakirjaheaks tehtud annetusi kokku 197eurot ja 62 senti ning lisandus 13 tel-lijat.

Kõrvaltvaatajale võib tundudalihtne, aga proovige järele teha! Toi-metaja jaoks algas kogu ettevalmis-tus sellest, et pidasin nädala algusesnõu orelifondi �igiliikuri� Helviga jaküsisin, mida ja kui palju. Sain kuul-da, et arvestada tuleks sadakonnainimesega. Aga see tähendab ju kasadat papptaldrikut, kohvitassi, mor-sitopsi, teelusikat, sõltuvalt pakuta-vast kohvikõrvasest ka sadat plast-kahvlit ja -nuga (või siis pärast vas-tava arvu toidunõude pesemist!).�See on ju nagu pulmalaud! Ja suurepulma laud!� käis mõte läbi pea.

Egas midagi. Palusin abikaasaAndrese appi ja käisime kõigepealthulgimüügilaos papp- ja plastnõusidostmas (siinkohal tänu heale sõbraleJukule, kes mulle selle soodsa võima-luse andis). Aga vaja oli ju nii morsi-ainest, teed, kohvi, suhkrut kui kakoort, ja selle kõrvale nii soolast kuimagusat. Kokku oli vaja leppida, kesseda kõike küpsetab ja valmistab, kespühapäeva hommikul kohvi keedab,kes leti taga seisab. Unustada ei toh-tinud ka vahetusraha. Otsisin ise abi-lisi, aga ega Helvigi mind tegelikultpäris üksi jätnud ja korraldas sujuvakergusega kõige muu kõrvalt ikkagika mõnegi kohvikuasja. Nii ongi mulpõhjust tänada neid, kes 4. detsemb-ril panustasid ajakirja heaks korral-datud kirikukohvikusse nii aega kui

MEILT JA MUJALT

Tallinna kogudus õnnitlebEster Paja � 3. oktoober 80Maret Puu � 4. november 90Hille Veertee � 19. november 65Urmas Raude � 22. november 50Aino Henno � 25. november 90Astrid Rannamäe � 5. detsember 70Ruth Brand � 6. detsember 50Aili Rüütel � 14. detsember 65Lemmi Ventsel � 20. detsember 80Sofia Erm � 25. detsember 85Ülle Luur � 26. detsember 55Merle Hollman � 28. detsember 40Ene Mänd � 31. detsember 65

Kirikuvalitsus õnnitleb!Mark Philip Nelson � 2. oktoober 40Viktor Batov � 26. november 65Aleksandr Fjodorov �

14. november 40

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 8

KODUTEEL 4/2011 9

NOORTE NURK

Nädalavahetuse kahelesimesel päeval ko-gusime tarkust ja in-nustust GLS-ilt, kusettekandeid esitasid

väga laia elukutsete- ja kogemuste-spektriga kõnelejad: pastorist-kirja-nikust-koolitajast kuni emateresa-liku loomuga lasteorganisatsiooniloojani. Lisaks sügavasisulistele jasütitavatele ettekannetele pakkusGLS võimaluse ka taaskohtumisteks

teiste kirikute töötegijatega. Igal GLS-koolituse õhtul ning püha-päevasel pealelõunal saime kokkumetodisti noortejuhtidega üle Eesti:Kristiina Luik Aserist, NadeþdaUustal Pärnust, Merlin Raev, RiineTiirik ja Marjana Luist Reekülast,Hannes Tasso Viitkalt, Lea Palo, Tor-mi Hääl, Merlin Metsla ja Livia TellesVõrust, Lemme Aulis, Joel Aulis, Joel-Matthias Looris, Kristjan Lilleoja,Mirjam Lend, Riin Pärnamets ja

Johanna-Maarja Looris Tallinnast.Ühistel koosviibimistel olime osadu-ses, mängisime põnevaid mänge, ja-gasime muresid ja rõõme igaühe ko-guduse noortetööst ning elasime kaa-sa Iirimaa-Eesti jalgpallimängule.Ühiselt veedetud aeg oli innustav jajulgustav. Püüdsime leida lahendusi,kuidas tugevamad noortetöö grupidsaaksid nõrgemaid toetada, unistasi-me paremast homsest ja andsime en-did ja Eesti Metodisti Kiriku noorte-töö palves Jumala hoolde.

Pühapäevasel isadepäeva jumala-teenistusel teenisime üheskoos Tal-linna metodisti kirikus.

Tagasi koosoldud ajale mõeldes lä-heb süda soojaks ja rõõmsaks �metokad on muhedad!

MARJANA LUIST

Metokad on muhedad!

ka kõige otsesemas mõttes raha, mil-le eest ostetud kraamist valmisid niivõileivad kui küpsetised. Tänu InnaVäljale, kes kohvi tõi, ja ElikoLoorisele, kes kohvi keetis (ja kõigemuuga, sh prügikoti väljaviimisegaabiks oli); Virve Soodele, kes lõhetsoolas; Velli Hollmanile, kes keetismunad ja tegi ise valmis nii vürtsikilukui kiluleivad; Liidia Ehandile, kespeterselliga aitas; Jorma Wilppo-nenile, kelle Soomest toodud leivad-saiad taas kord abiks olid; AnneliKlaussonile, kes piparkoogi-moosi-kooki küpsetas; Urve Pärnametsale,kes kohupiimakooki tegi; NiinaReialile, kes tänu Andrei Roosilla finantsabile öö jooksul sefiiritordivalmis meisterdas, mu abikaasa Andresele, kes varahommikul Õis-mäel sellel järel käis, ja Anneli Tom-

bakule, kes seda profes-sionaali vilumusega ser-veeris; Helvi Kruusmanni-le, kes morsimaterjaligaabistas; Vilja Ventselile,kes makramunavõileibutegi ja leti taga asju kindlakäega ohjas; Ave Niidule,kes õunakooki küpsetas,

arvutamise vaeva kandis ja nõudkipuhtaks pesi; Õie Puidetile, kes lõ-puks mündid kokku luges; ja siis veelühele minu jaoks tundmatuks jäänudkoogitoojale. Mu enese laupäeva õh-tupoolik oli möödunud võileiva- ja pi-parkoogitorti tehes, aga uueks näda-laks jäi toimetaja kohuseks veel üks-nes annetus panka viia, et raamatupi-daja Maiu Mäevere saaks selle omatabelitesse kanda. Hea lugeja võibnüüd ise kokku rehkendada, kui pal-ju inimesi ühe keskmise pühapäeva-hommikuse kirikukohvi teostumissepanustama peab! Ja loomulikult tänuigaühele, kes kodukiluleiva ja kodu-käijatordi ja kodujuustutordi jms eestoli lahkelt nõus annetama. Südamelejäi kripeldama pisiasi, et ajapuuduselei suutnud toimetaja olla järjekindelkogu pakutava kodu-nimeliseks ni-

metamisel. Eks siis järgmisel korral!Meeleolukaks lõpetuseks tsitee-

rin oma lemmiku Koguja sõnu(8:15): �Seepärast ma ülistan rõõmu,sest inimesel ei ole muud parematpäikese all kui süüa ja juua ning rõõ-mus olla; see saatku teda ta vaevastema elupäevil, mis Jumal temaleannab päikese all!�

KÄRT JÄNES-KAPP

Euroopa metodistide festival 2012

8.�12. augustil 2012 peetakse Poo-las Krakówis järjekorras juba

kolmandat Euroopa metodisti festi-vali.

Korraldamaks Eesti metodistideosavõttu järgmise suve festivalist ot-sustas kirikuvalitsus 21. oktoobriltaotleda transporditoetust EuroopaMetodisti Nõukogult. Festivalistsaab lähemalt lugeda veebiküljeltwww.methodistfestival.eu.

KT

MEILT JA MUJALTFo

tod:

Kod

utee

l

Noortetoimkond on peaaegu igal aastal korraldanudoma noortejuhtidele koolitust, et üheskoos õppida,kuidas veel paremini noorteni jõuda ja oma tööd tõ-husamalt teha. Tänavu ühendasime noortejuhtidekoolituse Global Leadership Summit�i (GLS) nimeli-se juhtimisalase koolitusega 11.�13. novembril.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 9

KODUTEEL 4/201110

NAISTE ÜHENDUSES

5. novembril pidas EMKNaiste Ühendus korralistsuurkogu, mille läbivaksteemaks oli �Tasakaal�.

Suurkogu algas Tallinna kiriku palve-kabelis kell 11 piduliku teenistusega,mille avas tervitusega esinaine PilleMägila. Muusikaga rõõmustasid ko-haletulnuid Lea Kangur (laul), PeeterRahuvarm (klaver) ja Jaan Kont (sak-sofon). Ühiselt sai loetud pühakirja,jutluse pidas Meeli Tankler. Jumala-teenistus lõppes armulauaga, midajagasid Tallinna koguduse vanempas-tor Olav Pärnamets ja Matti Hollman.

Pärast väikest pausi jätkasid nai-sed grupitööga jutluse tekstide (Fl3:12�14 ja Fl 4:11�13) põhjal. Algul saioldud üksi oma mõtetega, seejärel tu-li leida sõber, kellega olla nii kuulajakui jagaja rollis. Lõpuks ühineti veelühe paariga, arutati jutluse aluseks ol-nud kirjakohti ja toodi välja gruppidekokkuvõtted. Mõned neist: harjutaennast usaldama Jumalat; valva omarahulolematust, et see ei läheks ülenurinaks; õpi olema rahul ja tänulik.

Lõunasöögilaud oli rikkalik ja pi-dulikult kaunistatud, mille eest täna-me Anneli Tombakut. Seejärel saimekuulda naistetööst kogudustes, kirja-liku julgustussoovi saatis Tea LandViitkalt.

Pille Mägila andis lühikese ülevaa-te 2009.�2011. aastal tehtud töödest.Kolmeaastasesse perioodi on mahtu-nud 21 üritust, kus naised on võinudkokku tulla nii väiksemal kui ka suu-remal hulgal üle Eesti. 2011. aastal onrahvusvahelisel tasandil Eesti meto-

distide naistetööd esindanud Sirly La-hi 27.-29. mail Norra Metodisti Kirikunaistekonverentsil Drammenis, PilleMägila 28. maist 1. juunini Saksa-maal Tharandtis oikumeenilisel semi-naril �Naabrid ümber Balti mere�,kus koos olid naised kirikutest niiLäänest kui Idast eesmärgiga luuakontakte ja õppida tundma omanaabreid. 10.�15. augustini osales Pil-le Mägila Lõuna-Aafrikas Johannes-burgis Metodisti ja Ühendatud Kiri-kute Naiste Maailmaföderatsiooni 12. assambleel, mille teemaks oli�Bambelela, Kristus on meie lootus�ja kuhu oli kohale tulnud üle 500 nai-se. Pille Mägila tegutses assambleelhäältelugemise komisjonis. Euroopakontinentaalpiirkond, kuhu ka Eestikuulub, sai presidendiks pastori Bul-gaariast ja asepresidendiks RootsiNaiste Ühenduse esinaise.

Ka EMK Naiste Ühenduse suurko-gu lõppes valimistega. Esinaiseks va-liti järgmiseks kolmeks aastaks taga-si Pille Mägila, juhatusse valiti kaksuut liiget. Soojade tänusõnade ja kal-

listustega tänati kogu juhatust tublitöö eest, eriline tänu kuulus pikkaaega juhatuses töötanud ValentinaPõllule ja Imbi Hermile. Uus eestsei-sus jätkab tööd koosseisus PilleMägila, Lii Lilleoja, Irina Semjonova,Vööbe Uus ning uute liikmetena PiretKirejev Pärnust ja Triin Tarendi JõhviPetlemma kogudusest.

Suurkogul osales ligi 30 inimest,esindatud olid Pärnu, Tallinn (nii ees-ti kui vene osa), Rakvere, Jõhvi (niieesti kui vene kogudus), Aseri.

Soovime eelseisvateks aastateksJumala juhtimist, rikkalikult õnnistu-si naiste tegemistele-toimetamistelening rõõmu jumalariigi töös.

PILLE MÄGILANaiste Ühenduse esinaine

Õppides olema tänulik!

Naiste suurkogu tõi novembri algul Tallinna ligi kolmkümmend inimest.

Foto

d: P

IRE

T K

IRE

JEV

Lugemine. EMK Naiste Ühenduse juhatus.Muusikud.

Laua kattis Anneli Tombak.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:23 Page 10

KODUTEEL 4/2011 11

EDULUGU

20. sajandi lõpp: kõhklusedMälestusi oreli sünniloost JO-

HANNA NIIDULT: �Orelifond sai al-guse 1999. aastal, kui laekusid esime-sed annetused. Olulise tõuke selleksandis professor Hugo Lepnurmeleomistatud elutöö preemia. Selle väär-tusliku seemne panid mulda tematütred Urve Aulis ja Virve Soode. Pin-nas oli soodne ning seeme hakkasvaikselt idanema ja kasvama.

Orelifondi esialgne koosseis kogu-nes Virve ja Mati Soode kodus, kusüksmeelselt oldi haaratud mõttest, etmetodisti kirikus peaks olema orel.Kohal olid ka Ene Salumäe ja mitmedteised selle eriala inimesed. Kohvi-lauas juttu puhudes ja mõtteid veere-tades jõuti üksmeelsele otsusele, etasi tuleb teoks teha.

Aeg veeres. Pikkamisi sugenestunne, et oleme omadega tupikteel.Kuskilt ei paistnud valguskiirt, rahaka mitte. Oli selline tunne, et see asijääb küll pooleli.

Ühel ööl, kui uni põgenes silmist,lasti mul kuulda vaimus selle oreliimeilusat ja võimsat kõla. See oli niiilus ja võimas, et �sipelgad jooksidmööda selga�.

Kui orelisõbrad järgmine kord ko-gunesid ja Urve Aulis murega ütles,et paistab, nagu jääks asi katki, sest

raha lihtsalt ei ole ega tule, ütlesin,et tuleb. Tuligi. Rääkisin siis, et usu-kinnituseks lasti mul tulevase pillivõimsat ja imelist kõla kuulda.

Üksnes Suur Jumal ise teab, kuipalju vaeva, muret ja uneta öid on kõi-ge sellega olnud, aga pill hüüab, pillmängib kalli Virve Soode sõrmede all.

Olgu temast palju rõõmuHugo Lepnurme mälestusorel jõudis koju

Kui mina 26. septembrisombuses varahommi-kus mõned minutid pä-rast kaheksat Tallinnametodisti kiriku juurdejõudsin, oli suur rekkaend juba Narva maanteeäärse sissepääsu ettekõnniteele manööverda-nud ning orelidetailidemahalaadimine alanud.Hugo Lepnurme mäles-tusorel oli koju jõudnud.

Urve Aulise meisterdatud orelikell kuulutab lõpuks suurt rõõmu!

Foto

d: U

NO

LO

OR

IS, T

AA

VI H

OLL

MA

N, M

ATI S

OO

DE

, TO

OM

AS

PA

JUS

OO

, Kod

utee

l

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:24 Page 11

KODUTEEL 4/201112

Virve küsimusele, et �noh, kas sipelgad jooksevad?� Vastasin:�Jooksevad, jooksevad, tõesti jook-sevad.�

Ime on see küll, suur ime. Tõsi,osa orelist on veel maksta, seepäraston iga sent ja euro teretulnud.

Ususõbrad on olnud kui sipelgatevägi, kes on siblinud ja töötanud sel-le nimel, et oleks orel. On olnudsuurannetajaid ja väikeannetajaid,kes on kümne euro ja krooni kaupapannud oma piskut kokku. Tänu Ju-malale selle eest. Olgu õnnistus iga-ühega, kes on jaganud ja andnud.

Jääb küll öelda koos kuningasJoosafatiga (2Aj 20:20?22): �Kuulgemind, Juuda ja Jeruusalemma elani-kud! Uskuge Tema prohveteid, siis teilõnnestub!� Ja ta pidas rahvaga nõu,seadis Issandale lauljad ja kiitjad, kespühas ehtes pidid minema relvastatu-te ees ja ütlema: �Tänage Issandat,sest Tema heldus kestab igavesti!� Selajal, kui nad hakkasid hõiskama jakiitma, pani Issand varitsejad Am-moni, Moabi ja Seiri mägestiku poe-gadele, kes olid tulnud Juuda vastu, janad löödi maha.�

September 2011: ootused ja lootused

Ootus oli kruvinud end kogu sügi-se. Üksnes asjaosalised ise teavad,kes, kui palju ja mis asju täpselt kor-raldasid. Kes käis oreliehitajatel len-nujaamas vastas ja kes nad õigel ajaltaas lennukile saatis, kes neile ööma-ja korraldas ja kes kehakinnituse eesthoolt kandis, kes kiriku ukse nendeees varavalges avas ja kes selle õhtu-pimeduses sulges, kes hoolitses selleeest, et majas valitseks meistrile vaja-

lik vaikus, aga et ka koguduse elu pä-riselt ei seiskuks, kes mõtles läbi ore-li pühitsemise talituse ja pani paikajumalateenistuse, kes valis välja esi-mesel kontserdil esitatavad palad jaleppis kokku esitajad, kes koostas jateostas näituse, kavalehed, orelifondibukleti, kes kirjutas ja saatis laialikutsed ning valmistas ette tänukirjad,kes tellis kringlid ja kes kattis lauaõhtuseks ametlikuks vastuvõtuks,kes lihvis oma sõnavõtu teksti, keskandis hoolt selle eest, et toimuvasttalletuks visuaalne jälg, millest unis-tuste täitumise korral õnnestuks ehk

isegi film kokku panna, kes saatislaiali pressiteated, kes pidas ühen-dust Belgia saatkonnaga, kes kandishoolt, et vajalikud arved makstudsaaksid, kes oreliehitajatele pühapäe-vasel jumalateenistusel jutlust tõlkis,kes nende tööriistakasti lõpuks taasBelgiasse teele pani jne. Palvetest,mis kogu selle sigina-sagina taustal jaettevõtmise õnnestumise nimel taevapoole õhatud, on ülevaade üksnesTaevaisal endal!

Toimetaja e-postkastis on aga tal-lel Hugo Lepnurme nimelise Oreli-fondi nõukogu liikme, TallinnaToomkoguduse organisti ja HugoLepnurme õpilase ENE SALUMÄEkiri orelisõpradele 19. septembrist,mis asjaosaliste toonast meeleoluhästi iseloomustab ja millest seetõttutema lahkel loal siinkohal mõned kat-kendid pakun: �Minu siiras imetlus jakummardus teile kõigile, et üks vägaammu kantud unistus ja palvesoovon jõudmas käegakatsutava tulemu-seni! Te olete olnud väga sihikindladja erakordselt tugeva usuga!

Sellele inimlikule visadusele lisaks

nõustume küllap kõik, et tegemist onennekõike Jumala järjekordse imega!

Mul on olnud rõõm olla selle imesündimise juures, algushetkedel füü-siliselt lähedal olevamana, hiljem olu-de sunnil rohkem distantsilt vaimseltpalveis kaasa elades ja muul viisilaidata püüdes. Teie entusiasmi ja ore-lisõprade siirast usku kõik need aas-tad kord lähemalt, kord kaugemaltnähes ei ole ma hetkekski kahelnud,et varem või hiljem see vileorel sinnakirikusse tuleb! Ja pean tunnistama,et kõiges usus ja lootuses teostus seeime minu jaoks siiski pigem varem,kui julgesin oodata.

Orelifondi tegevus on olnud vägaprofessionaalne ja asjakohane � tar-gad inimesed head asja ajamas � seepeab viima unistuste täitumiseni!Veel kord: imetlen teid ja rõõmustankoos teiega!

Aga nagu tean omadestki koge-mustest, on oreli esimesed hingetõm-bed nagu inimlapselgi siia ilma sündi-misel väga tähelepanuväärsed ja nen-dest sõltub kogu edasine käekäik.[�]

Eks uusi oreleid on Eestis ju ikkaaeg-ajalt valminud. Mõni isegi Nõu-kogude ajal ja mõni juba taasiseseis-vunud Eesti ajal ka. Alles möödunudaastal valmis Pärnu Eliisabeti kirikussuur Kriisade orel, mis annab tunnis-tust, et ka meie oma eesti oreliehitussiiski püsib veel õnneks jalgel ja kan-nab aastasadade traditsiooni edasi.

Ka iga oreli remont või restauree-rimine Eestis on suur sündmus. Seesai laiema üldsuseni ulatuva mõõtme1995. aastal Tallinna Toomkiriku ore-li restaureerimise julge sammu ette-võtmise ja õnnestumisega 1998. aas-tal ning on kenasti veerenud sealtToompea mäest alla üle Eesti Valga jaKadrinani välja. Viimati pühitseti res-taureerimise läbi teinud ajaloolineorel alles paar pühapäeva tagasi Ha-geris.

See on suurepärane, et Eestisväärtustatakse oreleid nii ajaloolisipille remontides ja restaureerides kuika täiesti uusi vileoreleid hankides.Ja seda majanduslikult kõikuvatestoludest hoolimata! [�]

Meister Guido Schumacheri puhulon tegemist omal alal igati professio-naalse ja tunnustatud meistriga,

Orelit täis rekka 26. septembril Tallinna metodisti kiriku ees.

Oreliehituse olulised hetked jääd-vustati ajaloo tarbeks ka liikuva pil-dina. Ehk valmib neist materjalidestkunagi ka film.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:24 Page 12

KODUTEEL 4/2011 13

Göran Grahni puhul Eestis juba mit-me oreli restaureerimistööde eksper-dina usalduse võitnud ja üle Euroopaoma kvaliteetsete ja asjatundlikenõuannetega tuntud eksperdiga ningHugo Lepnurme mälestusoreli puhulnende mõlema ja koguduse orelifon-di koostöös sündinud meistriteosegaoma ainulaadsuses, sest iga orel liht-salt ongi ainukordne käsitsi töö, mison täpselt välja mõõdetud ja timmi-tud kõige paremini kõlama just selleskohas, kuhu see püsti pannakse.

Seetõttu on ka selle uue vileorelivalmimise puhul kindlalt tegemist vä-ga suure sündmusega Eesti orelimuu-sikas, Tallinna muusikaelus, rahvus-vahelisel muusika-, kultuuri- ja oreli-maastikul. Järjekordne uus orel Ees-tis on valminud ja see annab küllapjulgust nendele hetkel pooleli oleva-tele orelihangetele nii Tartus kui Nar-vas kui ehk mõnes muuski paigas, etsee uute orelite valmimine Eestis ik-ka edaspidigi jätkuks!

Tallinna orelipark saab nüüd ole-ma täiuslikum kui kunagi varem. Mõ-ne aasta eest valminud Tallinna Jaanikiriku uhiuus Haseborg-orel ei oleenam see kõige viimane pääsuke,vaid kõlapilti hakkab rikastama järje-kordne uus tegija � Tallinna metodis-ti kiriku Schumacher-orel.

Ja kui siis tahta sinna loetelusseselle oreli ainukordsuse kohta lisadaveel midagi tõeliselt ainukordset, siison see tõesti fakt, et ühtki Belgia ore-limeistri orelit ei ole Eestimaal teada-olevalt varem olnud. Siinsetes kiriku-tes olevate kuulsamate ja vähemkuulsamate valdavalt saksa ja eestimeistrite ajaloolised ning nüüdisaeg-sed pillid saavad nüüd juurde saksa-

prantsuse toonides barokseid kõla-värve järele aimava kolleegi. Seegi onmärkimist väärt fakt selle uue oreliainukordsusest.

Niisiis on piisavalt põhjusi ja fakte,mis teevad sellest orelist tähelepanu-väärse ja annavad põhjust suurelt jakaugeleulatuvalt mõelda ja tegutseda.

Ajastus Hugo Lepnurme oreli ava-miseks on ka suurepärane � täpseltHugo Lepnurme sünniaastapäevaeelõhtul! Kui Tallinna PiiskoplikusToomkirikus oleme professor Lep-nurme kui oma koguduse kauaaegsetjuhatuse esimeest ja Toomkiriku ore-lifondi esimeest alati sel päeval mee-nutanud ja väga oluliseks pidanud te-ma aastakümnete pikkust seost selleoreli restaureerimisega, mille ta jõu-dis lõpuni ära näha, siis on tõestisümboolne, et professori mälestuselab edasi ja seda väärtustatakse kaühes täiesti uhiuues vileorelis, millevalmimisele professori tütred on nur-gakivi pannud. Mis saab olla kaunimkui paigutada oma isa elutööpreemiatema elutöö jätkuvuse sümbolisse �uude orelisse! [�]

Olgu temast palju rõõmu ja õnnis-tust nii teile, suure vaeva nägijad �head orelisõbrad ja orelifondi liik-med �, kui kõigile, kes sellel pillilmängivad, selle pilli saatel laulavadja selle pilli kuulamisest hingekosu-tust saavad!�

September-oktoober: käärime käised ülesse

21. septembril kella nelja paikupealelõunal linnulennult 1500 kilo-meetri kauguselt Belgiast Eupenistteele asunud rekka oli täis hoolikaltkaitsvasse pakendisse mähitud oreli-

detaile. Mulle, kes ma juunis orelitoma silmaga näinud olin, reetsidainuüksi juba mõnegi paki kontuu-rid, kuhu selles peituv osa valmisorelis paigutub. Oli suuremaid javäiksemaid kandameid, mehed tas-

Suured pakid, väiksed pakid �

Orelisõber Mati Soode koos oreli-ehitajatega 25. septembril Tallinnalennujaamas. Vasakult: orelimeisterGuido Schumacher, Heinz Reul,Heiko Roehl, Manfred Croe, StefanSchlenter.

26. september: orel kerkib silma-nähtavalt.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:24 Page 13

KODUTEEL 4/201114

sisid detaile lakkamatu voona küllühe-, küll kahe-, küll mitmekaupa,mõne kasti liigutamiseks tuli appivõtta rattad.

Hetke emotsionaalsuses ei tulnudpähegi ajaloo jaoks jäädvustada, keskõik tol sügisesel esmaspäevahom-mikul oreliüritusse sel hetkel nii va-jalikku lihaste jõudu panustasid. Ta-gantjärele piltide põhjal meenutadesolid kohal Rain Tombak, Meelis Jär-

vekülg, Raimond Gornischeff, Too-mas Pajusoo, Olav Pärnamets, MattiHollman, Andres Kapp, Uno Looris,Joel-Matthias Looris, Tarmo Lilleoja,Mati Soode, Mati Mägila, Oleg Bajev.Loengu vaheajal lõi korraks käedkülge Mark Nelson. Abiks oli tulnudka parasjagu Vene tänaval asuvaPeeter-Pauli koguduse orelit restau-reeriv Saksa orelimeister AlexanderEckert.

Muidugi juhtis kogu mahalaadi-mistööd ja juhatas detailide paiguta-mist kirikusaali juba eelmisel õhtullennukiga Eupenist Tallinna saabu-nud orelimeister Guido Schumacherkoos kolleegide Heniz Reuli, StefanSchlenteri, Heiko Roehli ja ManfredCroega.

Algul mitte nii väga suurena ja va-hepeal lausa põhjatuna tundunudrekka sai tühjaks ligikaudu keskpäe-vaks. Ja vähemasti allakirjutanujaoks ootamatult kiiresti oli selleksajaks kirikusaalis kerkimas juba ore-li �karkass�.

Keskpäeval pakkusid �Martad�Helvi Kruusmann, Eliko Looris jaLea Kangur kõigile kehakinnitust,mispeale talgulised olidki vabadning orelimeistrid keskendusid omatööle � päev päeva järel varavalgesthiliste õhtutundideni. Sama väsima-tu oli Helvi, kes iga päev meestelekaks korda, hommikupoolikul kellaüheteistkümne ja õhtupoolikul viiepaiku kohvi ja teed pakkus.

Orelifondi juhatuse esimees ArthurRaichmann kuulab orelimeister Guido Schumacheri selgitusi.

Oreliehituse seis 26. septembrikeskpäevaks.

26. septembri talgulised kesk-päeval kohvilauas.

Iga orelivile oli Tallinna saatmisekshoolsalt pakitud.

Kui nädala sees võis kirikusaalisuudistada rohkelt kõikjal laiutavaidoreliehitajate tööriistu, siis järgmi-sel pühapäeval poleks seda osa-nud aimatagi.

Ja pakiti sama hoolsalt ka lahti.

Orelimeister peab mahtuma pillisisse!

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:24 Page 14

KODUTEEL 4/2011 15

Reedel, 30. septembril tähistasüks oreliehitajaist, Manfred Croe,viiekümnendat sünnipäeva, midakohvipausi ajal suure tordi söömise-ga tähistati. Ühtlasi oli see juba kalahkumispidu, sest Guido, Heinz jaHeiko sõitsid samal päeval tagasiBelgiasse. Sünnipäevalaps Manfredja Stefan lõpetasid 1. oktoobril töö jalahkusid Eestist pühapäeval, 2. ok-toobril, jõudes enne korraks siiski kaTallinna linna vaadata.

Nii juhtuski, et ega suur osa Tal-linna koguduse inimestest oreliehi-tuse protsessi või visuaalselt pooli-kut orelit oma silmaga ei näinudki,sest kui 25. septembril oli oreli kohtveel täiesti tühi olnud, siis järgmiselpühapäeval, 2. oktoobril, avanes ki-rikulistele juba vaade väliselt tipp-topp pillile, mis küll alles ootas meis-ter Guido Schumacheri naasmist 11.oktoobril, et alustada häälestustöid.

Ka häälestusperioodil, 12. oktoob-rist 21. oktoobrini, võisime kogedaorelimeistri tohutult intensiivsettööd iga päev varahommikust hilis-õhtuni. Üheks päevaks saabus talleRootsist abiks ka orelikonsultantGöran Grahn ning taas ulatas abikäeAlexander Eckert. Helvi Kruusmannaga kattis Marta rollis lauda. Kom-menteerides oma askeetlikku eluvii-si, ütles kleenuke orelimeister orelipühitsemise päeval naljatamisi, etteistsugune talle ju ei sobikski, sestkui ta kaalus juurde võtaks, ei ma-huks ta enam orelisse ja peaks hak-kama hoopis �avaramaid� pille ka-vandama.

Sellessegi tööperioodi mahtus ükssünnipäevapidu � 14. oktoobril ko-gunesid orelisõbrad, orelimeister jaselleks päevaks Eestisse sõitnudGöran Grahn õnnitlema sünnipäeva-last Virve Soodet.

30. oktoober: see on see päevHugo Lepnurme mälestusorel pü-

hitseti ja �anti üle meie kõigeväeliseleJumalale kirkuseks ja koguduse tee-nimiseks� pühapäeval, 30. oktoobril.

Oreli pühitses Eesti Metodisti Kiri-ku superintendent TAAVI HOLL-MAN, kes luges katkendi 92. psal-mist ja jätkas sõnadega: �Igavene Ju-mal, keda põlvest põlve on teenitudmuusikaanniga, võta vastu meie kii-tus Sulle, mis kõlab sellel orelil, mil-le meie pühitseme Sinu nimel ja Sinukirkuseks. Anna, et selle oreli muusi-ka oleks õnnistuseks kõi-gile, kes siin Sind teeni-vad. Et nemad oleksid pü-hitsetud Sinule, kelle häälon kõlanud üle kogu maaja kelle sõnad maailmaäärteni. Olgu meie muusi-ka nõnda ühendatud Sinupüha sõnaga, et Sinu kir-kus ümbritseb meid ja an-nab meile väe selleks tee-nimistööks, mille Sinameile oled andnud sellesmaailmas. Meie pühitsemeHugo Lepnurme mälestus-oreli Kolmainujumala, Isaja Poja ja Püha Vaimu ni-mel. Aamen.�

Päevale sobivaid kirjakohti Piib-list olid lugema palutud HugoLepnurme lapselapsed Piibe Piirma(Ps 33:1-3), Marja Peetmaa (Ps 81:1-3), Helina Aulis (Ps 150) ja Joel Aulis(Kl 3:12-17 ). Lastejutluse pidas JoelAulis, kes selleski seoses meenutasvanaisa, muu hulgas tõsiasjaga, etkuigi Hugo Lepnurmest sai hiljemmuusik, helilooja ja orelikunstnik,on ta oma mälestusteraamatus esi-mese kooliaasta kohta kirjutanud, ettal polnud sel ajal suuremat laulu-häält ja tema lauluhinne olevat ol-nud suisa �nõrk�.

Pastor OLAV PÄRNAMETSA jut-lus keskendus päevakohaselt orelileja maestro Lepnurmele ning algassõnadega: �Armsad õed ja vennadKristuses, armsad sõbrad! Me tea-me, et kõik head anded tulevad Tae-vaselt Isalt! [�] Üksteist aastat taga-si septembris võisime õnnistust palu-da meie pühakojale. Täna on meiljälle suur pidupäev � oleme saanudvileoreli.

Kirik ilma orelita tundus nagupeigmees ilma pruudita. Ilma pruu-dita, kelle rõõmus laul võiks ollakuuldav selleski Jumala kogudusekodupaigas.�

Ja edasi: �Orel on olnud läbi sajan-dite kristliku muusikakultuuri lahuta-matu osa. Otsisin mõttes kõige esime-si viiteid oreli kui muusikariista eel-käijate kohta. Tõepoolest, need päri-nevad juba veeuputuse-eelsest ajast,kui loeme Esimese Moosese raamatu4. peatükist, mis räägib Lemeki

Noorteruumis kella-viie-teel: Manfred Croe, Heiko Roehl, Stefan Schlenter,Heinz Reul ja Guido Schumacher.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 15

KODUTEEL 4/201116

pojast Juubalist, kes sai kõigi kandle-lööjate ja � pange tähele! � vilepuhu-jate isaks. Juba tol ajal oli tekkinudsoov puhuda mitut erineva heliga vi-let korraga, nii et nad omavahel kaharmoneeruksid!�

Olav Pärnamets meenutas jutlu-ses veel paljusid Piibli kirjakohti,mis pakuvad teavet muusika ja muu-sikariistade kohta, nagu näiteksMoosese kiidulaul Jumalale Egiptu-se orjusest pääsemise puhul, kümnekäsu teadaandmine Siinai mäel sar-vehääle saatel, Jeeriko vallutaminejäärasarvede soofarite puhumisega,kolmesaja sarvpasuna roll Gideonivabadusvõitluse loos, seaduselaekatoomine Jeruusalemma hõisates jasarve puhudes. Ta rõhutas, et olulis-tele usulistele hetkedele Vana Testa-mendi loos kaasneb ikka muusika javeel ütleb Vana Testament, et templilauljad ja pillimehed kutsuti Leeviehk siis preestrite suguharust.

Mida kõike õpetlikku jutlustajal olija ajalool oleks muusika, sealhulgasorelimuusika arengust kristliku kiri-ku elus pakkuda, ei mahuta selle aja-kirja kaante vahele paremagi tahtmi-se korral. Siinkohal veel üksnes paarlõiku jutluse lõpuosast: �See seeme �Urve ja Virve annetus oma isa elutöö-preemiast � on osutunud üle ootusteidanemisvõimeliseks ja inspireerinudpaljusid. [�] Et meil on HugoLepnurme mälestusorel, seda hindabTallinna metodisti kogudus kui privi-leegi, mis meile kingitud.

Tundsin maestro Lepnurme enne-kõike kui pühendunud kristlast, kel-le usk jäi kindlaks ka katsumustes jakelle vennalik meelsus ulatus ülekonfessioonide piiride.

Vend Hugo on nüüd seal, kus tanäeb sellist ilu ja kirkust, mida üks-ki silm pole näinud. Ta kuuleb muu-sikat, mida siin maa peal ükski kõrvpole kuulnud. Seda on Jumal valmis-tanud neile, kes teda armastavad.Aamen!�

Oreli pühitsemisele järgnevalpäeval, 31. oktoobril 2011 oleks Hu-go Lepnurm saanud 97-aastaseks.

***Teenistuse preluudiumi esitas sak-

sofonil Miikael Mägila, oreli taga agaistus kogu teenistuse ajal orelikonsul-tant ja EELK Stockholmi koguduseorganist Göran Grahn. Lisaks täitismuusikalist osa Credo-Allika ühend-kammerkoor dirigentide Eivin Toodoja Raili Vahermägi juhatusel keerukaja nõudliku kavaga, millesse solistinaoli kaasatud sopran Arete Teemets.Ettekandele tulid a capella �Siis vaiki-vad kõik mõtted� (Pärt Uusberg),�Ave Mater� (Rene Eespere), �AvePater� (Rene Eespere), �LaudateDominum� (W. A. Mozart), �Otsekuihirv� (Rudolf Tobias) ja �I was glad�(Sir Charles Hubert Hastings Parry).Esimesed oreli saatel lauldud ühis-laulud olid 17. sajandi Saksamaalloodud �Oh võtkem Jumalat� ja Char-les Wesley �Kui kiidaks Sind�.

Pärast teenistust pakuti kirikuaatriumi poolel kõigile kirikulistelekringlit ja kohvi ning kirjutati üldisemelu taustal pidulikult alla oreli üle-andmise-vastuvõtmise aktile. SAHugo Lepnurme nimelise Orelifondiehk tellija nimel tegi seda juhatuse

Göran Grahn.

Orel on kohe-kohe üle antud javastu võetud: Göran Grahn ja Guido Schumacher jälgimas aktilealla kirjutavat Ülle Kruuse-Kingot.

Pidupäevale kohaselt pakuti 30. ok-toobril kõigile kirikulistele kringlit.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 16

KODUTEEL 4/2011 17

liige Ülle Kruuse-Kingo, tuleb agasilmas pidada, et sihtasutus kuulubkogudusele.

Orelifondi esimehe Arthur Raich-manni käest hiljem üle kontrollitudandmetel kujunes oreli maksumuseks(koos käibemaksuga) 356 040 eurot.Kultuurkapitali toetus moodustab sel-lest ümmarguselt 115 000 eurot, see-ga ligi 40 protsenti tänaseks laekunudannetustest. Oreliehitusfirmale onvälja makstud esialgne lepingujärgnesumma, aga võlgu on fond veel 29 200eurot hiljem lisandunud ühe registrija vilede eest. Riigile on lepingu põhi-summalt käibemaks makstud. Garan-tii osas sätestab leping, et kolm kuudtehakse vajalikke parendustöid tasu-ta; vigastele detailidele või defektsete-le materjalidele on garantii kümmeaastat.

Arthur Raichmanni sõnul on ore-lifondi esmane prioriteet hetkel ole-masolevad kohustused korrektselttäita, aga juttu on olnud, et fondvõiks jätkata oreli hooldamise ja ki-riku organisti palkamise tegevusel.

Ka 30. oktoobril võis soovija koh-vi ja kringli eest teha annetuse, sa-muti läks oreliehituse seni veel kat-mata kulude katteks selle päeva kor-jandus. Seda kõike tuli kokku ligi2300 eurot.

***Õhtul kell viis kogunes rahvas

taas kirikusse � kuulama orelikont-serti, kus esinesid professor HugoLepnurme õpilased ja Göran Grahn.

Kontsert algas Hugo Lepnurme�Avamänguga� (Overture, 1998),mille esitas Ene Salumäe. Tallinnametodisti koguduse organisti ja Hu-go Lepnurme tütre Virve Soode esi-tuses kõlas Peeter Süda �Ave Maria�

ja Fr.-Cl. Théodore Dubois' �Grandchoeur�; Tallinna Kaarli koguduseorganisti Piret Aidulo kavasse kuu-lusid Roman Toi �Palve Ketsemaniaias� ja Hugo Lepnurme �Toccata�;Göran Grahn esitas viis osa F.Couperini teosest �Messe pour lesparoisses�, Hugo Lepnurme Muusi-kaühingu esindaja Kristel Aer män-gis Johann Sebastian Bachi �Prae-ludium in E BWV 566� ja koraalieel-mängu BWV 678, Eesti Muusika- jaTeatriakadeemia oreliõppejõud Too-mas Trass kandis ette Charles-MarieWidori Adagio ja Toccata teosest �V Synphonie pour orgue�.

Avakontsert lõppes ühislauluga�Võta nüüd Issandat, vägevat kunin-gat kiita�.

Muusika kõrvale mahtus kontser-diõhtusse ka juttu. Pastor ToomasPajusoo tsiteeris muusikat sisse ju-hatades Taaveti 118. laulu, öeldes:�See on päev, mille Issand on teinud:ilutsegem ja rõõmutsegem temast!�Ning tänas eeskätt Jumalat, agamuidugi ka orelimeistrit koos abi-kaasa Michaelaga, Göhran Grahni,koguduse orelifondi ja iga annetajat,keda on olnud ligi 2000.

Kõrvalepõikena olgu öeldud, etArthur Raichmanni sõnul on suuri-ma eraisikust annetaja panus orelis-se olnud ligi 21 000 eurot, aga tooannetaja eelistab, et tema nime eipublitseerita. Rohkete üksikanneta-jate, asutuste ja oreli heaks esinenudmuusikute nimed on ajaloo jaoks tal-letatud oreli �Kuldraamatusse�. Sü-dantsoojendav on olnud naaberkiri-kute toetus, Tallinna PiiskoplikuToomkiriku sõbraõlg on meie kõrvalolnud algusest lõpuni. Kõiki abilisi,kaasaelajaid ja kaaspalvetajaid teabküll vaid Jumal taevas.

Sõna sai orelimeister GUIDOSCHUMACHER, keda tõlkis ToomasMäeväli:

�Lugupeetud kuulajad! Mind kuioreliehitajat on palutud öelda teiletervitussõnad ja mõned sõnad orelikohta. On olnud suur au olla esime-ne Belgia meister, kes ehitab oreliEestisse.

Sooviksin rääkida pisut tehnili-sest küljest, aga arvan, et publikujaoks on oluline natuke teada saadaka selle pilli kujunemisloost.

Kui sain kutse ja esimest kordasiia kirikusse jõudsin, olin meeldi-valt üllatunud sellest suurepärasestmoodsa arhitektuuriga ja akustiliselthästi läbi mõeldud hoonest. Muidugitekkisid kohe ka küsimused, kuidasselles ruumis toimida: kuidas mahu-tada orel tema jaoks ette nähtudkohta, kuidas istutada selle ruumiakustikasse ja lahendada kõik muudtehnilised küsimused. Sellest on tul-nud välja see, mida te just kuulnudolete.

See orel on omamoodi peegelduspiirkonnast, kust ma tulen. See on vä-ga multikultuurne ja saanud suurimõjutusi mitmelt poolt. Tulen saksa-keelsest Belgia osast, aga prantsus-keelne Belgia jääb ainult kolme kilo-meetri kaugusele ja flaamikeelneasub 20 kilomeetrit edasi. See on nii-siis �mitmekeelne� orel, mis ühendabmitut traditsiooni � saksa, prantsuseja kohalikku. Aga see oli ka tellija, sel-le koguduse soov, et see orel võiks ol-la midagi uut selles kultuuriruumis jaorelimaastikul, et see võimaldaks esi-tada hoopis teistmoodi literatuuri kuiseni siia valmistatud pillid on võimal-danud, ja anda sellega laialdasemadvõimalused muusikaeluks.

Lisan ka mõned tehnilised üksik-asjad, mis laiemale publikule võib-olla nii palju huvi ei paku, aga matean, et saalis viibib ka palju oreli-mängijaid, oreliehitajaid ja muiduorelitehnikat tundvaid inimesi, kel-lele see on oluline.

See on kahe manuaaliga orel, mil-lel on 24 registrit, mis on jagatudpeavärgiks, ülavärgiks ja pedaaliks.Väike tehniline detail � pedaali re-gistrid on omamoodi transmissioon-registrid, nii et ainult alumine ok-taav on iseseisvate viledega, ülejää-nud on laenatud teistest registritest.

Sellel pillil on ligikaudu 1500 vi-let, enamik neist inglistinast, aga kü-laltki suur osa ka puidust. Kõige ma-dalamat tooni andva vile pikkusekson 2,5 meetrit ja kõige kõrgemat he-li andval 6 mm. Kõik ülejäänud ma-huvad nende mõõtude vahele.

Oreli ümbriskapi arhitektuurisoleme juhindunud ruumi varasemastsisekujundusest � ribidest pinkidelja looþi ees, samuti silindrilistestsammastest kirikusaali keskel jaümara vormiga kantslist. Kõik need

Orelifondi nõukogu esimees MartLaar orelisõber Niina Reialiga.Taustal orelinäitus.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 17

KODUTEEL 4/201118

detailid on leidnud omamoodi kajas-tamist ka oreliprospekti kujundami-sel, ümbriskapi valmistamisel ja vär-vilahendustes, et jääks mulje, naguoleks orel kogu aeg siin ruumis ol-nud.

Arvude taga on siiski alati ka ini-mesed, ja sellegi oreli on inimesedvalmistanud. Mitte üksi meister, vaidtöökoja 12-liikmeline meeskond.Oreli valmistamiseks on kulunud üle6000 töötunni.

Aga tahan toonitada seda, et igaprojekti taga on idee. Me seisame tä-na siin ja kuulame seda pilli ainultühe inimgrupi, võiks öelda täiestifriigi moodi inimeste töö tulemusena� see on Hugo Lepnurme nimelineOrelifond, kes võttis pähe ehitadasiia kirikusse orel Hugo Lepnurmemälestuseks. See oli täiesti enneole-matu ettevõtmine, kui seda töödalustati, aga see on läinud korda.

Orelifondi inimesed on olnud kamulle sellel tööperioodil väga suu-reks toeks. Nad on mind kenasti vas-tu võtnud, nad on mind toitnud jamulle kohvi keetnud, täitnud kõikmu soovid ja aidanud igal sammul,kus vähegi abi on tarvis läinud.Ainult nii on saanud see töö õnnes-tuda!

Ma olen õppinud tundma sedamaad, seda rahvast ja teie külalis-lahkust ja see on valmistanud mullesuurt rõõmu. Ma soovin teile ilusaidhetki uue oreliga ja rõõmsat pilli ka-sutamist!�

Orelimeister sai tänutäheks lilledRiigikogu aseesimehelt LAINERÄNDJÄRVELT, kes tõi tervitusedRiigikogu nimel ja väljendas oma lü-hikeses sõnavõtus rõõmu, et justkultuuripealinna aastal on Tallinnasaabunud uus kuningas, pillide ku-ningas.

Muusikapaladele rääkis vahejuttuka Hugo Lepnurme tütar VIRVESOODE: �Seda orelit on hakatud kut-suma Hugo Lepnurme mälestusore-liks. Mida orel siis võiks mäletada?

Et esimene annetus oreli ehitami-seks tuli Hugo Lepnurme elutöö-preemiast 1999. aastal. Sellele järg-nesid annetused kaheteistkümneaasta jooksul väga paljudelt inimes-telt. Nüüd on ta siis valmis.

Kui meie isa veel elaks, siis ta vis-kaks frakisabad üle orelipingi, tõm-baks lahti meelepärased registrid jahakkaks mängima. Enne kindlastipalvetaks vaikselt omaette. Kuimuusikast hoogu satuks, siis ümi-seks kaasa.

Kus ta mõtted rännata võiksid?Kas lapsepõlveradadel kehvas Agu-mäe rannatalus? Suure neljapäevahommikul märtsis 1923, kui perresündis kolmas poeglaps Enno, viidipoisike näha surivoodil lebavale va-naisale. Taat kutsus enda juurde kavanemad vennaksed Hugo ja Arnoning õnnistas kõiki kolme. See õn-nistus saatis neid kogu elu, vaatama-ta vintsutustele, mis neid tabasid.Nad leidsid igaüks oma kutsumuse,millest rõõmu tundsid ja tunnustustleidsid.

Tänase kontserdi kavas onWidori V orelisümfoonia. Hugo Lep-nurm mängis seda oma esimesel ise-seisval orelikontserdil Estonia kont-serdisaalis märtsis 1937. Ta kirjutab�Mälestustes�: �See muusika tundusnii ilus, et ei tahtnud seda kuidagivii-si pidada endale, vaid rahvale jaga-da. Kontsert õnnestus hästi. Rõõmtundus väga puhtana, polnud mulmingit auahnet eesmärki.�

Aga nüüd märts 1942 tööpataljo-nis Udmurtias, kus Eesti mehedraiusid 40-kraadises pakases kirka-dega maad suurte naftatsisternidetarvis või rügasid hommikul kellakahest õhtul poole kümneni köögis,koorides läbi häda hangitud külmu-nud kartuleid, nii et kas või näpudmädanevad otsast. Tundus, et elupole enam inimlik, see on mingi töö-

looma orjus. Agaometi Jumalik väl-gatus: �Kord ain-ult 10-kraadiseskülmas päikese-paistel kõndidesoleks nagu koguloodus muusikanahelisenud. Midagisäärast pole masaavutanud pillil.Kui hiljem lugesinvanaaja sfääride-muusikast, siistookord arvasinseda tajuvat.�

Küllap taevaselpillil on need helid kõik olemas.

Meie tänane orel oma 1500 vile ja24 erinevat kõlavärvi registriga onend võimalikult mitmekülgselt esit-lemas. Isa tavatses öelda, et orel onüks Jumala kiitmise masin (sõna pa-rimas tähenduses muidugi) ja küllapiga annetaja siit oma orelivile hääleära tunneb.�

Maestro tütarde jutu järele sobitubsellesse minu üsna eklektilisse üle-vaatesse paar meenutust, mida Eesti-maa kirikute maestrost HugoLepnurmest on oreli tuleku tuhinataustal toimetajaga jaganud KALLEKANT. Neist esimene pärineb kuldse-test kuuekümnendatest, mil nelinoormeest olid kord teel KohilastPärnusse, kuhu meeskvartetti esine-ma oodati. Oli pühapäev ja Rapla ki-riku juurde jõudes kuulsid noorhär-rad nii tugevat orelimängu, et kirikuaknaklaasid tegid võrra-kõrra. Noor-sandid astusid kirikusse ja ühinesidpalvelistega. Orelimäng sai läbi, kõ-nelema asus Rapla praost Esra Rahu-la. Kärsitud laulumehed tõusid viima-sest kirikupingist ja astusid üles Rap-la kiriku koori peale, kus oreli taga is-tus Hugo Lepnurm, kes käsutas po-jad ritta oreli ette, öeldes: �Kui praostkõne lõpetab, laulate mitu laulu!�

�Olen laulnud elus seitsmesmeeskvartetis, aga nii head saadetkui Rapla kirikus Hugo Lepnurmegapole mul elus rohkem olnud,� kõlabKalle Kandi hinnang.

Tema teine mälestus pärineb1980. aastate Puhjast, kus parasjaguoli abiellumas noor kirikuõpetaja jalaulatusetalitust läbi viimas Võru-

Oreli avakontserdil esinenud organistid: Ene Salu-mäe, Virve Soode, Kristel Aer, Piret Aidulo ning Too-mas Trass ja Göran Grahn.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 18

KODUTEEL 4/2011 19

maa praost Villu Jürjo. Puhja kirikoli puupüsti rahvast täis, sest nii va-nad kui noored tahtsid näha noorekirikuõpetaja laulatust. Laulma pa-lutud Kalle Kant jõudis kirikussekoos pruutpaariga ja pidi küünar-nukkidega kõvasti trügima, et koori-pealsele pääseda. Lõpuks jõudis taorelipingini Hugo Lepnurme kõrva-le. Harjutanud nad ei olnud jamaestro sai aru, et noormehel onnärv sees. Ta pani käe isalikult laul-ja õlale ja ütles: �Laula ikka nii, na-gu oled ennegi laulnud, küll ma ore-liga sulle järele tulen!� AugustTopmani �Kalla kallis isakäsi� tulivälja hästi, teisi laule Kalle Kant eimäleta. Ent reisides mööda Eestit onPuhja ja Rapla kiriku tornidel tallepalju öelda.

Mis puudutab kontserti, siis ko-dus kommenteeris mu abikaasaANDRES KAPP toimunut umbesselliste sõnadega: �Oli pidulik ja kor-daläinud päev. Orel on väga kauniltsobitatud kirikuruumi. Jääb mulje,nagu oleks pill seal kogu aeg olnud.Pidin veel kord kogema, kui heaakustikaga on meie kirikusaal. Olikerge jälgida-kuulata isegi väga teh-nilisi, figuratiivseid muusikalõike,mida vanemates kirikutes kipub se-gama liigne kaja. Üldiselt on orel

heade kõlaomadustega ja huvitavatetämbritega. Kergesti tundsin äraflöödi, klarneti, posaune. Isegi kõigemadalamad bassiviled ei hakanudkirikusaalis liigselt resoneerima.Oreli kõlajõud ulatub õhkõrnadestpiano-pianissimo toonidest kunivõimsa forte-fortissimo helikujundi-ni. Samuti oli meeldivaks kogemu-seks hommikusel jumalateenistuselsee, kui hästi sulandus oreli saate-partii koori ja solisti kõlavärvingute-ga.�

Nii hommikusel jumalateenistu-sel kui õhtusel kontserdil oli 600 is-tekohaga kirikuruum rahvast tulvil.Tallinna kogudusele nii olulist üri-tust austasid oma kohalolekuga mit-med tähtsad külalised, lisaks riigiko-gu aseesimehele Laine Randjärveleorelifondi nõukogu esimees kaitse-minister Mart Laar, Belgia kuningrii-gi suursaadik Nicolaas Buyck jaTðehhi vabariigi suursaadik Ale-xandr Langer, mitmeid orelimeist-reid nii Eestist kui raja tagant.

Hommikuse piduliku jumalatee-nistuse andis tavapärasel viisil samapäeva õhtul eetrisse Pereraadio. Õh-tuselt orelikontserdilt tegi otseüle-kande ERR-i Klassikaraadio. Soovi-jad saavad järelkuulata mõlemat lin-distust vastavalt siis Klassikaraa-diost ja Pereraadiost.

Pereraadio arhiivist on järelkuu-latav ka Janne Kütimaa �Teeliste�sarja saade �Issanda kiitmise pill ja tema teekond�, kus meie oreli saamisloo eri etappidest räägivadHugo Lepnurme tütred, kogudusepastorid, orelimeister jpt.

***Oreli avakontserdile järgnes amet-

lik vastuvõtt, mille kulud kandis Bel-gia suursaatkond. Pastor Toomas Pa-jusoo sõnul on Belgia saatkond luba-nud edaspidi vahendada ka Belgia or-ganistide kontserte uuel orelil.

Vastuvõtul pakkus muusikat Tal-linna Ooper-kvartett, uudistada saiPiibe Piirmaa ja Marja Peetmaakoostatud-kujundatud näitust, kont-serdil käinutele jäi mälestuseks kakenalt kujundatud kava ja buklett,mis tutvustas orelifondi tegevust.

Tänati orelifondi juhatuse esi-meest Arthur Raichmanni (kes iseküll töökohustuste tõttu sel päevalEestist eemal viibis) ja liiget ÜlleKruuse-Kingot, nõukogu esimeestMart Laari ja liikmeid Olav Ehalat,Leev Kuuma, Ene Salumäed, UrveAulist, Virve Soodet, Ülle Kirsipuud,Allan Ventselit, Olav Pärnametsa jaToomas Pajusood, Jaani koguduseõpetajat ja Tallinna praosti JaanTammsalut, kes korraldas korjandu-se Hugo Lepnurme mälestusorelitoetuseks, ning emeriitõpetaja Ivar-Jaak Salumäed, kes korraldas Tal-linna Toomkoguduses üheksa Oreli-silla kontserti, mille tulud läksid sa-muti meie uue oreli toetuseks, ningmitmeid orelisõpru, tänu kelle en-nastsalgavale vabatahtlikule tööle jaannetustele orel on valminud.

Tänulõuna orelifondi vabatahtli-kele töötegijatele sai teoks teise advendi eelõhtul, 3. detsembril.

Orelikonsultant Göran Grahn, orelifondi nõukogu esimees Mart Laar, oreli-meistri abikaasa Michaela Schumacher, Belgia kuningriigi suursaadikNicolaas Buyck ja orelimeister Guido Schumacher 30. oktoobril pärast ore-li pühitsusteenistust.

Tallinna Ooper-kvartett

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 19

KODUTEEL 4/201120

20. november: orel näitas end tänukontserdil

20. novembri õhtusest tänukont-serdist, kui orelil mängis Kristel Aerja viiulil Sigrid Kuulmann-Martin, onjaganud muljeid URVE AULIS: �Jo-hann Sebastian Bachi Prelüüd jaFuuga a-moll näitasid oreli parimatsaksapoolset värvingut ja organistivõimeid täies hiilguses. Tema tubli-del abilistel � tütardel � oli parasjagutegemist lehtede pööramise ja regist-rite vahetusega. Just nii võis ka Bachise omal ajal pilli taga mõnutundegaoma muusikat võlvide poole tõustalasta.

Johann Sebastiani poja CarlPhilipp Emanueli Sonaat D duur ni-hutas meid juba tundelisema ajastu �Haydni ja varase Beethoveni suunas.Eluajal oli ta oma isast kuulsam jaedukam. Oma rohke ja rikkalikumuusika eesmärgiks pidas ta inim-südamete puudutamist ja nendes pa-rimate suundumuste äratamist. Or-ganistil õnnestus taipliku registriva-liku ja hea sisseelamisega seda kuu-lajatele meeldivalt tõestada.

Jehan Alaini �Litaaniad� on kuul-davasti kirjutatud tema õe mälestu-seks. Siin oli organistil hiilgav või-malus tuua esile pilli rikkalikudprantsusepärased registrikombinat-sioonid, särav pedaalitehnika ningoskuslik manuaalikäsitlus. Omalajal, 1939. aastal torkas Jehan AlainHugo Lepnurmele silma Pariisisnende ühistel tundidel Marcel Dupréimprovisatsiooniklassis. Alain oli siisjuba tunnustatud helilooja ja tegev-organist. Tema improviseeritud fuu-gad olid kui küpsed meistriteosed,imetluseks kaasõpilastele ja mõni-kord maestrole endalegi. HugoLepnurm sai kaasa elada ka JehanAlaini lõpueksamile Pariisi konser-vatooriumis 1939. aasta kevadel.Kahjuks katkes selle andeka muusi-ku elutee 1940. aastal.

Kui teha juttu orelist endast, siispilli avakontserdil 30. oktoobril tun-dus heli kohati kuivavõitu, mis onsaali akustilist omapära arvestadeska paratamatu. Nimelt suunab telgi-kujuline lagi helid alla, laskmata tek-kida suurtele katedraalidele omaselkajal. Lindistusteks on metodisti ki-rik oivaline paik ja sellisena oli see

ka kavandatud. 20. novembri kont-sert kõlas mahlakamalt, organistidkohanevad järjest rohkem ruumi jaoreli koosmänguga. Lõpuks võtabiga uue oreli sisseelamine oma saalialati mitu aastat aega. Seega � midarohkem orelikontserte, seda parem!

Viiuldaja Sigrid Kuulmann-Mar-tin oli oma lood häälestanud eestilainele � Arvo Pärt ja Artur Kapp.Ulatuslikum ja põnevaim lugu oli Ar-vo Pärdi �Fratres�. Tehnika polnudviiuldaja jaoks mingi pähkel, tõlgen-duslik külg kaasahaarav ja kaasamõtlema panev. Praeguses saali kõi-kuva temperatuuriga seisus kipuvadoreli keelregistrid, mida tuli saateskasutada, intonatsioonilt �mängi-ma�. Samal ajal ei luba viiuli flagio-lettide- ja ülemheliderohke partii sel-list mängimist kaasa teha. Loomuli-kult timmis orelihooldaja koos Kris-tel Aeruga enne kontserti terve orelihäälestuse paika, aga saali päevanetihe kasutus oli jälle vingerpussimänginud. Sestap on mõistetav, etorelihooldaja jääb oreli �heaks vai-muks� alatiseks. Tema ametikoht onsama loomulik nagu kiriku organis-ti(de) olemasolu. Nemad armastavadoma pilli ja oma tööd.

Artur Kapi �Viimne piht� kõlasviiuldaja esituses peaaegu sõnadessetõlgitava sisseelamisega ja igavikupühapäeva meeleoludesse sulandu-vana. Kava lõpulugu, Arvo Pärdi�Peegel peeglis� on helilooja kunst-

tükk, mida annab igaühel omamooditõlgendada. Selles loos olid orel javiiul õnnestunud kooskõlas.

Kuulajad läksid kontserdilt kodupoole helges ja tänulikus meeles.�

20. novembri tänukontserdil orelitmänginud KRISTEL AER ütles pä-rast kontserti pilli iseloomustami-seks järgmist: �Uus orel on nagu uusmaailm, mida on võimalus avastada.Igal uuel orelil on mängijale vägapalju õpetada � kuidas sealt väljameelitada kauneim heli ja kuidas takiriku akustikas parimal viisil kõla-ma saada. Metodisti kiriku orelile onpuudutus väga tähtis ... aga tal onveel palju sees, mida leida, ja paljukauneid kõlasid, mida avastada!�

Esimesel advendil, 27. novembrillülitus meie uus orel juba ka laie-masse kultuuriellu, kui sai teokskontsert jõulumuusika festivali �Ki-rikupühad Maarjamaal� raames ningesinesid Andres Uibo (orel), ka BoChan (kontratenor) ja Mail Sildos(barokkviiul). Teisel advendil nauti-sime taas tasuta kontserti, kus astu-sid üles Kadri Ploompuu (orel) jaOksana Sinkova (flööt). Aga jääguneed ja järgnevad kontserdielamu-sed juba järgmiste lugude teemaks.

Oreli saime pealekaubaLõpetuseks veel paar sõna sellest,

kuidas paljudele arusaamatul viisilon Tallinna koguduses nende aastatejooksul põimunud oreliehitus ja sot-siaaltöö, nii et täna on ootamatultraske aru saada, kus siis ikkagi ükslõpeb ja teine algab. Neis oludes onmõned asjaosalised meenutanud Ur-ve Aulise ettenägelikke sõnu möödu-nud aastatuhande lõpul: �Orel ei oleeesmärk omaette. Öeldud on (Mt6:33): �Aga otsige esmalt Jumala rii-ki ja tema õigust, siis seda kõike an-takse teile pealegi!�� Aga kuidas sanäljasele ja paljale inimesele ütled,et nõua kõigepealt Jumala riiki? Tä-na väidavad tegijad, et 80�90 prot-senti tehtud tööst on olnud sotsiaal-töö ja 10�20 protsenti orelitöö.

Ja orel antigi pealekauba!

Infokillud ja muljed kogus ja põimis kokku

KÄRT JÄNES-KAPP

6. november � esimene pühapäevkoos pühitsetud oreliga. Uudista-jaid jätkus! Pildile on jäänud Eivinja Emil Joosep Toodo.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 20

KODUTEEL 4/2011 21

VALDEKO DREIFELD, Võru kogudus

Pilguheit teise kursuse väljasõiduleSakussaare ja Rakvere kogudusse,mis sai teoks EMK Teoloogilise Semi-nari 2011. aasta kevadsemestri kursu-se �juhendatud teenimine� raames.

14. mail 2011 SakussaaresOli jahe ilm. Olime oma kursuse palvegrupiga just

tundnud Hans ja Sirly Lahi külalislahkust Sakussaaresnende kodus, mis on ühtlasi Sakussare koguduse hoonening kooskäimise koht. Õhtu oli möödunud heas ja sõb-ralikus osaduses, valmistudes järgmise päeva teenistu-seks EMK Rakvere koguduses. Tundus, et kõik sujub,nagu vaja. Teenistust juhatama olime ühel häälel valinudvend Mihkel Nõlvaku, muusika ja laulude esitajaks SirlyLahi ja Mary-Liisi Riibaki, tunnistuste jagajaiks SigridKaarlõpi ja Urmas Jäe, eestpalvetajateks Sirly, Urmase,Mary-Liisi ja jutlustajaks minu. Tunnistas Maris Kuiv.

Olin oma jutluse mitu nädalat varem valmis kirjuta-nud ning teinud seda erilise hoolikusega. Lugesin sedakorduvalt ning tegin hulga keelelisi ning sõnalisi paran-dusi. Põhjus oli lihtne � tahtsin Jumala Sõna mitte ainultvõimalikult hästi edasi anda, vaid siduda selle ka vasta-va aja ja päevaga. Oli juba väike hirm, et pean tekstiuuesti trükkima, sest polnud sellega ikka veel rahul.

Paar päeva enne jutlustamist otsustasin, et enam teks-tile pilku ei heida � ei saa ju lõputult parandada, kusagilon mõistlikkuse piir. Kartsin �vinti üle keerata� ning loo-busin isegi teksti meenutamisest. Asi läks nii kaugele, etkui teenistuse eelõhtul minult küsiti, millest tahan rääki-da, siis ei meenunud enam midagi � pidin ikkagi tekstivälja võtma.

Jutluse teema olin valinud kirikukalendrist, selleks olialgkoguduse areng pärast Jeesuse ristisurma ja üles-tõusmist. Ma ei kahelnud hetkegi, et on õige rääkida, mi-da elasid üle Jeesuse jüngrid pärast Kristuse kannatusi.

Kui varasemalt olin jutluste teemat valides alati tund-nud �suurt peavalu�, sest �head ideed� ei tahtnud kuida-gi pähe tulla (olen nimelt oma koguduse jutlustaja ja mit-te ainult � käin mõnikord ka mujal esinemas), siis eelmi-sel õppesessioonil Priit Gregorios Tamme liturgialoenguajal sain ühtäkki selguse, kui ta ütles, et peame teenis-tustel lähtuma kirikukalendrist. Kogu kirikuaasta onüles ehitatud Jeesuse sünni ja surnuist ülestõusmise tel-

jele ning seda peaksimegi võimalikult loomutruult ja täp-selt oma kogudusele edasi andma. Sel momendil taipa-sin, et pole vaja otsida midagi ekstravagantset ega origi-naalset oma mõistusest, vaid Jumal on see, kes annabjutluse teema. Need teemad on peaaegu valmis kujul et-te antud ja pole vaja hakata endal välja mõtlema, misvõiks �rahvale peale minna�. Küllap poleks viimane kaJumala valitud Sõna oma rahvale. Nii et edasised jutlu-seteemad on mul ikka olemas olnud � nende aluseks onPiibel ning teemavalikul on abiks kirikukalender, mis onalati käeulatuses. Nii lihtne see ongi. Heureka!

Niisiis, ees ootas ärev öö ja hommik.P. S. Urmase õhtune grillitud seakaelaliha oli fantasti-

line. Ja mis �kõige tähtsam� � seda oli palju, jätkus kõi-gile ning jäi hommikukski.

15. mail 2011 RakveresHommik Sakussaares ja aeg enne teenistust Rakveres

läksid kiiresti ning sujuvalt. Pastor Hans Lahi juhatas teenistuse sisse ja andis oh-

jad üle meie teenistusgrupile. Mihkli kindlakäeline juhti-mine, ilusa kõlaga laulud ning simbli ja kandle rahusta-vad helid olid nagu palsam minu ärevale hingele. Püüd-sin olla rahulik. Teadsin, et kõik, mis vaja, on tehtud jahästi tehtud � ma polnud ennast kunagi nii põhjalikultette valmistanud kui selleks päevaks. Kuid ärevus kas-vas. Palvetasin mõttes, et Jumal aitaks ja rahustaks, sestliigne närveldamine pole hea � see mõjub halvasti muhäälele, mis on mingi haiguse sümptomina kähe ja tükibvibreerima. Teadsin ka, et väike närv peab enne esine-mist siiski sees olema, sest liigne rahu ei tähenda kuna-gi midagi head.

Üks rääkimata lugu

Foto

d: M

AR

EK

NU

MM

U

Urmas Jäe, Mari-Liis Riibak ja Sirly Lahi.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:25 Page 21

Järsku oligi käes minu hetk. Mih-kel tegi mulle rahva jaoks märkama-tu märguande � sinu kord, kuulajadon sinu päralt. Tõusin aeglaselt möö-da kantsli treppi üles ja peas vasardasüksainus mõte � kõik peab minema jalähebki hästi. See pole esimene kord.

Asetasin prillid ninale, ootasinmeelega veidi kauem. Kirikuruumisvalitses hiirvaikus.

Tervitasin. Andsin edasi tervitusedVõru koguduselt (pidin end seejuuresparandama, sest sõnasin algul Võruasemel Räpina) ja selgitasin, et olennagu teisedki teise kursuse üliõpila-ne, ja et mul on rõõm koos sellistetublide noorte inimestega koos õppi-da ning teenida. Selgituseks � olenüle kuuekümne ja arvatavasti tekitassee kuulajates teatud segadust, sestruumist käis kahin läbi.

Umbes nii see algas. Tundus, etsissejuhatus polnud paha. Ovatsioo-ne ja hurraahüüdeid küll polnud,kuid öeldu võeti vastu ja saalist hõi-gati tervisi ka Võru kogudusele.

Võib-olla oligi mu väike eksimushea ning kaotas minu ja kogudusevahelise distantsi. Kogudus nägi, etka mina olen ekslik. Võib-olla tõestioli see õige ja hea, sest kohe oli mär-gata, et kuulama asuti hoolsasti. Äk-ki peaks selliseid �väikeseid� eksitu-si edaspidigi tegema?

Edasi kulges kõik väliselt ladu-salt, vähemasti arvasid nõnda mu

pärimise peale hiljem teised, kes eimärganud midagi. Samas oli minusees nagu mingi saatan, kes tahtiskogu aeg mind segadusse ajada,hääle värisema panna ning jaladnõrgaks muuta. Ma mõtlesin, et missee nüüd küll on? Kas tõuge läbipõ-lemisele, läbikukkumisele? Ei, sedarõõmu ma talle (saatanale) ei val-mista! Nõnda võitlesin seal selle�kutsumata külalisega�. Olin pingu-tusest lõpuks higine, olgugi et saaloli jahe ja mul oli enne kantslisse mi-nekut isegi külm.

Lõpuks, kui jutlus läbi sai ja ütlesin�palvetagem�, saabus minusse äkkiüleloomulik rahu, nagu ma polnudkunagi pärast oma ülesastumist tund-nud. Mul käis peast läbi mõte � saatanläks �saba jalge vahel� ära, sest olikaotanud. Ja ta oligi kaotanud, sest

Jumala abiga läks kõik hästi. Pärast teenistust oli mul väga hea

meel nii oma kursusekaaslaste, pas-tori kui ka minu jaoks täiesti võõras-te inimeste tänusõnade, õnnitluste jakallistuste üle. Jutlus olevat väga heaolnud.

Arvan, et mitte ainult jutlus pol-nud hea, vaid kogu teenistus oli heaja selle eest tuleb tänada kogu meieharuldaselt head ja tublit palvemees-konda ning sama tublit ja head kur-sust, aga ka õppejõude ja seminari.Võin liialdamata öelda, et meie väikekollektiiv (sekulaarses keeles) ontõesti eriline. Seda on mitmed õppe-jõud juba varem märganud ja ka väl-ja öelnud.

Tänu Jumalale, et oleme nõndakokku saanud ja saame Tema Kõr-gust teenida!

KODUTEEL 4/201122

Valdeko Dreifeld

Seminari palvegrupp koos pastoriga Rakvere metodisti kiriku trepil. Esireasvasakult paremale: Sirly Lahi, Leevi Lahi, Valdeko Dreifeld ja Mihkel Nõlvak,aste kõrgemal Maris Kuiv ja pastor Hans Lahi, viimases reas Urmas Jäe jaMari-Liis Riibak ning Marek Nummu ja Liisi Talv.

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:26 Page 22

KODUTEEL 4/2011 23

Eesti taasiseseisvumisejärgse kahekümne aastajooksul on EMK saanudmärkimisväärset majan-duslikku toetust välis-

maalt nii ehituste, pastorite palkadekui ka paljude muude projektide ra-hastamiseks. Täname Jumalat ja pal-jude riikide vendi-õdesid metodiste,kes on meie väikest kirikut toetanud.Samas viitavad viimaste aastate ten-dentsid, et välismaine toetus on ka-hanemas.

Vaimuliku teenimise ja misjonitöökõrval tuleb kirikul hakata ühe roh-kem mõtlema, kuidas heaperemehe-likult majandada ka siis, kui välisabijärk-järgult vähenedes üldse ärakaob. Piiskop on andud mõista, etmajanduslik iseseisvus ja toimetulekpeab oleme koguduste kasvu ja uutekoguduste rajamise kõrval meie kiri-ku üks põhiprioriteete.

Täna on EMK pastorite palgad väi-kesed ja kogudused majanduslikultmitte väga tugevad. Mõningais kogu-dustes on raskusi elektri ja küttearve-te tasumisega, rääkimata finantsideeraldamisest kogudusetöö sisuliseksedasiarendamiseks või pastorile jatöötegijatele palga maksmisest.

Oleme teinud ettevalmistusi, etolukorda Jumala abiga parandada.Kuigi oleme väike kirik, on Jumalandud meilegi ressursse, mis tulebpanna kiriku missiooni täitmiseksmajanduslikku tulu teenima.

Varakevadel avanes võimalus kir-jutada projekt toetuse saamiseksEMK finants- ja haldusjuhi töölevõt-miseks. Pean seda imeks, et Inglis-maa Metodisti Kirik, kuhu projekt

sai esitatud, saatis meile augusti lõpul positiivse vastuse, olles pro-jekti heaks kiitnud ja seega järgne-vaks viieks aastaks andnud finants-katte majandusjuhi töölevõtmiseks.

Seetõttu ongi EMK kirikuvalitsuskuulutanud välja konkursi EMK hal-dus- ja finantsjuhi ametikohale.

TAAVI HOLLMANsuperintendent

Konkurss EMK haldus- ja finantsjuhi ametikohale

Kandidaadilt eeldame, et ta on olnud vähemalt viis aastat ühe kristlikukiriku liige ning soovib töötada haldus- ja finantsküsimuste valdkonnas.

EMK haldus- ja finantsjuhi ametikohale kandideerijailt ootamen kirjalikku nägemust oma tööst sel ametikohal,n CV-d,

mis tuleb saata aadressile keskus@metodistikirik.ee hiljemalt 31. detsembriks 2011.

EMK haldus- ja finantsjuhi tööülesanded

n kiriku, koguduste ja misjonikeskuste finantsalane konsulteerimine kirikuvarade ja finantside efektiivseks kasutamiseks

n kiriku kinnisvara hooldusega ja finantsidega seotud administratiivülesan-nete täitmine

n kinnisvaraalaste konsultatsioonide administreerimine (konsultantide leid-mine)

n kiriku administreerimist ja jätkusuutlikkust toetavate seminaride korralda-mine ja infomaterjalide koostamine

n seminaride korraldamine ja infomaterjalide koostamine propageerimakskümnise maksmise ja annetuste tegemise piibellikke aluseid

n projektide kirjutamine ja koolituste korraldamine projektide kirjutamiseksn nüüdisaegsete kommunikatsioonivahendite kasutamise alaste koolituste

korraldamine

Nõuded EMK haldus- ja finantsjuhile

n vastab eluviisilt kristliku moraali ja eetika normidelen omab head organiseerimis- ja suhtlemisoskust, loovust, pingetaluvust

ja aktiivsustn oskab kirjutada projekten valdab eesti, inglise ja vene keeltn omab kõrgharidust (soovitavalt majandusalane või juriidiline), oskab

kasutada arvutit n vastava ala töökogemusn isikliku sõiduvahendi kasutamisvõimalus tööülesannete täitmiseks

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:26 Page 23

EMK aasta 2012

8.�15. jaanuar - Eesti Evangeelse Alliansi palvenädal

10. veebruar - viimane võimalus vormistada Koduteel 2012. aasta tellimus

16.�18. veebruar - Eesti Sõprade koosolek Nashville�is2. märts - ülemaailmne oikumeeniline

naiste palvepäev22.�24. märts - koguduse arengu kool Tallinnas,

pastorite õppepäevad22. aprill � 4. mai - ÜMK peakonverents Tampas 26. mai - jutlustajate jututuba Pärnu

Agape kirikus19.�20. juuni - aastakonverents Tallinnas21. juuni - Teoloogilise Seminari lõpuaktus10.�15. juuli - noorte misjoniseminar 16.�23. juuli - suvemisjon kogudustes24.�29. juuli - oikumeeniline misjoniüritus

�Heartbeat Tallinn�24.�30. juuli - bussimisjon �Heartbeati� raames

Tallinnas28. juuli - oikumeeniline Kristuspäev Tallinnas8.�12. august - Euroopa metodisti festival Krakówis 23.�26. august - suvekonverents Giideoni laagris28.�29. september - pastorite osadus- ja õppepäev17.�21. oktoober - Põhja-Euroopa ja Euraasia

ÜMK Keskkonverents Kaunases9.�10. november - GLS-juhtimiskoolitus Tallinnas16.�17. november - GLS-juhtimiskoolitus Tartus

EMK kalender aastaks 2012Telli kirikukeskusest!

ISSN 1406-2291

EMK kalender aastaks 2012Telli kirikukeskusest!

Kodu_4_2011v.qxd 9.01.2012 20:26 Page 24