Tänavune aasta on Eestis kuulu-tatud liikumisaastaks. Elatusta-seme tõus on muutnud inimesed mugavamaks. Mida mugavam elu, seda vähem liigutakse. Lii-kumisvaegus on heaoluriikides paljude haiguste ja enneaegse vananemise põhjustajaks. Lii-kumisaasta eesmärk on tead-vustada regulaarse liikumise vajalikkust ja tõsta nende arvu, kes liigutavad end pool tundi korraga vähemalt kahel korral nädalas, olgu kasvõi koeraga jalutades, lund rookides või rat-tasõidul ümbruskonna metsas. Uuringud näitavad, et hetkel tegeleb liikumisharrastusega Eestis vähem kui pool kogu ela-nikkonnast.

Samas on neidki, kes on liikumise ette võtnud väga tõ-siselt. Meie vallas Laulasmaa mändide all elavad Pille ja Peeter Vennikas, kes koos oma tütre Heleeniga on tuntud ult-rajooksjad. Aastate jooksul on nad läbinud mitmeid ülipika-maajookse. Politseinikust Pille-le, kes eelnevalt maratone jook-sis, jäi ultrajooksupisik külge kümmekond aastat tagasi, kui avastas Helsingis toimuva 100-kilomeetrise ultrajooksu Maso-

kistin Unelma. Heleeni seni kõi-ge pikem jooks on Spartathlon – 246 kilomeetrit Ateenast Spar-tani, mille ta läbis koos isaga, kes on seda jooksnud neli kor-da. „Minu pikim ultrajooks on Heleeniga joostud 212 km üm-ber Balatoni järve“, ütleb Pille. Sellist distantsi joosta tundub paljudele kindlasti üliinimlik.

Selle pisut ekstreemse har-rastusega tegeleb Eestis pidevalt vaid mõnikümmend inimest. Võib väita, et üks-kaks korda on ultradistantsi (s.t. pikem maa kui klassikaline maraton 42,2 km) läbinud vaid üle paari-saja eestlase. Perekond Venni-kas on asutanud lausa Eesti Ult-rajooksjate Klubi ja aastast 2010 korraldavad nad ultrajookse siinsamas Keila vallas. Laulas-maa Ultra on suvel juunikuus toimuv üritus, kus Laulasmaa ja Vääna-Jõesuu metsades saab joosta või kõndida 21,1 kilo-meetri pikkusel ringil järjest kokku 32 tundi. Maksimum-distantsiks on kümme ringi ehk viis maratoni – 211 km. Karm rada kulgeb läbi imeilusa loo-duse – kõigepealt stardialalt Meremõisast läbi Keila-Joa pargi Türisalu pangale ja sealt alla Vääna-Jõesuu rannani ning tagasi Meremõisa ja lõpetuseks väike Heliküla ring.

Talvine üritus kannab nime Viimase Öö Unistus ning toi-

mub aasta viimasel päeval. Siis on kell 12–24 avatud kilo-meetrine ring RMK Meremõisa telkimisalal. Laulasmaa ultra-jooksudel osalejate arv on aas-ta aastalt kasvanud – viimasel üritusel 31. detsembril osales 80 inimest, neist 41 Lätist. „Kah-juks ei tulnud lund maha. Seni on olnud väga tore aasta viima-sel päeval lumises metsas joos-ta, küünlad rada valgustamas,“ ütleb üks ürituse korraldajatest Heleen Vennikas. Seekordsel Viimase Öö Unistusel püstitati ka kaks Eesti maratonirekordit: 73-aastane Rein Pärn läbis oma karjääri 224. klassikalise ma-ratoni. 67-aastane Leili Teeväli jooksis 2013. aastal oma 26. ma-ratoni – enamat pole ükski eest-lane ühe kalendriaasta jooksul suutnud! Jooksudel osaleb väga erineva vanusega inimesi. Mär-kimisväärne on Erik-Voldemar Üpruse (71) eelmise aasta Lau-lasmaa Ultral ajaga 24 tundi 36 minutit läbitud 136 km.

Diplomi saab igaüks, kes läbib suvisel ultrajooksul vähe-malt 21,1 km ja talvisel 10 km. Heleen julgustab kõiki tulema oma võimeid testima. „Ultra-jooksudel käib väga erineva füüsilise ettevalmistusega ini-mesi, sugugi kõik pole väga treenitud. Samas oleme leidnud ka tõelisi talente sellistelt üritus-telt. Paljudele on see aga lihtsalt

hea võimalus rahulikus tempos joosta või kõndida ja nautida looduse ilu. Aega on piisavalt ja ei pea muretsema, et rada kinni pannakse,“ lisab ta.

Pille alustas jooksutreenin-gutega 34-aastasena. „Jooks-mine on selles mõttes mugav spordiala, et sellega saab tegele-da kus ja millal tahes. Pole vaja eraldi kuskile minna ja see sääs-tab aega,“ ütleb ta. Kui Pille 15 aastat tagasi abikaasalt jooksu-pisiku külge sai, olid ta neli last veel üsna väikesed. „Alguses jooksin ma ülepäeva 20 minutit korraga. Selle aja leidsin ikka,“ lisab Pille. Järk-järgult füüsilise vormi paranedes suurenes läbi-tud distants ja aeg. Praegu jook-seb ta 3–4 korda nädalas küm-mekond kilomeetrit korraga.

Kindlasti ei pea kohe nii ak-tiivselt liikumisega alustama ja see võib ettevalmistuseta lausa ohtlik olla. Oluline on tegeleda liikumisharrastusega regulaar-selt, ükskõik millisel moel: kõn-dida, joosta, sõita rattaga, uju-da, suusatada jne. Sportlikud inimesed on tervemad, rõõmsa-mad ja töövõimelisemad. Keila vallas on kevad-suvisel hooajal tulemas ka muid spordiüritu-si, mille kohta jagame lähemat infot kindlasti lehe järgmistes numbrites.Allikad: www.liigume.ee, www.estonian-ultrarunners.com

KEILA VALLA LEHT24. jaanuar 2014

Elektroonne bussipilet odavneb Head uudised Keila valla bussisõitjaile koos seletuste ja ülevaatliku tabeliga. lk 4

Ülevaatlikult talvisest teehooldusestKuidas valla teed talvel lumest puhtaks saavad ja milline on teehoolduse kord. lk 3

Põllküla loodKeila valla kõige väiksema küla köitvad lood viivad lugejad aegade taha.lk 2

Toimetaja veerg

Liikumisaasta ergutab vallaelanikke sportima!

Külli LiebertKloogaranna

Head inimesed ja head soovidHea lugeja! Värske vallaleht on jälle Teie laual. Tunnen ennast kui Kivirähu “Maailma äärel” kõndijana – kõik, kellega lehe-teo raames kokku puutun, on sõbralikud, koostöö- ja abival-mid; nendega suhtlemine annab energiat ja viib tulemusteni. Ka selle lehenumbri tegelased on justkui eelnimetet raamatust välja astunud – ühtehoidev, te-gus ja ülisportlik Vennikaste pere, sõna saanud soovide esi-tajad ja muidugi kolleegid ras-kel leheteol: emakeeleabi Egle, ideede veskist küljendaja Sverre, ülitöökas nõuandja Heli, vaheda sulega Kadri, tublid kaasautorid Külli ja Marju.

Lisaks headele inimestele on tänases lehes häid uudiseid – paljude jaoks läheb odavamaks bussipilet, ees ootavad põne-vad suvesündmused ning pal-ju muud. Alustame rubriigiga “Minu küla”, kus teeb otsa lahti Põllküla. Toimetus ootab jätku-valt initsiatiivi ja vihjeid järg-misteks külalugudeks, aga ka muudeks huvipakkuvateks tee-madeks!

Eestlasi on ikka kinniseks, teinekord lausa joodikrahvaks peetud, selle drastiliseks tõestu-seks on piirangud soovile “Head uut aastat!” Räägitakse midagi pudelist ja kolmekuningapäe-vast, pärast mida enam head uut aastat ei kõlbavat soovida. Toe-tudes saadud positiivsele ener-giale soovin Teile kõigile jätku-valt ja alati

HEAD UUT AASTAT!

Heiki Hõimoja

Jookse terviseks!Liikumisaasta tõmbas valla elanikud kaasa. lk 1

Perekond Vennikaste algatatud jooksuüritus Meremõisas aasta viimasel päeval aitab populariseerida jooksuharrastust.

Foto

Urm

as V

eers

alu

Nr. 1

24. jaanuar 2014lk 2

Lühiuudised

Meie küla on Keila valla väik-seim. Siin elab 1. jaanuari seisu-ga 35 inimest. Minu meelest on meie küla keskpunktiks raud-teejaam – Põllküla rongipeatus. Raudteejaama kõrval elab veidi üle seitsmekümnene Õie, kes on sündinud ja peaaegu terve elu veetnud raudtee kõrval vanas raudteevahi majas, mis ehita-ti üle saja aasta tagasi. Kohtun Õiega hallil detsembripäeval, vinge tuul puhub lõunast ja me otsime Õie maja nurga tagant varjulist kohta rääkimiseks. Jutt algab raudteest, millega Õie on tihedalt seotud. Aastaid on ta ol-nud raudteelane, tema toaaknast on relssideni napp viis meetrit.

Põllküla peatuses oli kuna-gi uhke jaamahoone, kus elas Alma. Almal oli alati varajasel hommikutunnil külmal ajal ahi köetud, et koolilapsed ja tööle-minejad saaksid rongi oodates oma konte soojendada. Esimesel korrusel oli nii ootesaal, pileti-kassa kui ka pagasiruum. Alma ise elas teisel korrusel. Nüüd pole enam isegi jaamahoone vundamendist jälgi, uue plat-vormi ehitamisega kadus vana jäädavalt ajaloo hõlma.

Tegelikult oli ju ammusel ajal meie küla suur koht 17. sajandil asutatud mõisaga. Uurin, kas meil siin kunagi ka kauplus oli. „Ei, kauplust meil ei olnud, see asus naaberkülas Kersalus, mäe

otsas“, teab Õie rääkida. Mõisa asukoht on praegugi aimatav ja suure tee pealt paistavad vanade tallide lagunenud hallid müürid. Aastakümneid Rootsis elanud ja esivanematelt siin maad tagasi saanud vanapaar korrastab nüüd jõudumööda mõisaparki ja tule-mus on juba silmaga näha, sellest tuleb veel üks väga ilus park.

Õie kodust üle raudtee met-sas asub ingerisoomlaste kalmis-tu. Viimasel suvel pandi üles ka tahvel kirjaga, et igaüks saaks teada, mida mets endas peidab. Laager, kuhu ingerisoomlased paigutati, asus rohkem Paldiski pool. Kuid nälg ja haigused tap-sid paljud laagris elanud ja need õnnetud maetigi Õie trepist lin-nulennult 300 meetri kaugusele kalmistule. Õie mäletab veel sel-gesti, kuidas tema ema pakkus laagrielanikke vaatama tulnud sugulastele oma lakas öömaja

Marju PiirimägiPõllküla

või kuidas ema vahest salaja läbi aia kartulit või liha andis ja selle-ga nii mõnegi laagrielaniku elu päästis. Kel aega ja võimalust, tutvuge valge tahvliga Põllküla jaama juures ja jalutage mööda metsateed kalmistuni. Pimedas pidavat olema isegi tunda, et te ei viibi seal üksi. Kui Õiele seda mainin, hakkab ta suure häälega naerma: „Ei siin küll ei kummita, ma olen tihtipeale õhtuhämaru-ses jalutanud, pole seal kedagi“. Koledad mälestused on aga seo-tud ka lähedal Kloogal asunud juutide koonduslaagriga.

Märkamatult on kell jõud-nud nii kaugele, et varsti tuleb pealinna poolt rong ja Õie ootab rongi pealt Arkaadit. Arkaadil on auto ja sellega on plaanis järg-misel päeval naabrimees Dima matustele sõita. Õnneks on väljas plusskraadid – Arkaadi Žigulil talverehve ei ole.

Minu Põllküla: värvikad lood aegade hämarusest

Põllküla raudteejaam, foto 1936. aasta suvest.

Matmispaik, raudtee ja Õie maja – nii algab Põllküla.

AS Ragn-Sells lõpetas vallas pakendiringi Jäätmevedaja kurb tõdemus oli, et paraku jääb meie kandi tead-likelt kodanikelt koguneva pakendikoguse ja ettevõtte transpor-dikulu suhe kaugele keskkonnasõbralikkusest. Hajaasustusega piirkondades õigustab ennast pakendikonteinereite süteem, kus iga keskkonnateadlik kodanik peab puhtama keskkonna nimel oma taarakotiga ise paar sammu tegema. Keila vallas asuvad pakendikonteinerid: � Laulasmaal kooli kõrval “ringteel”� Lohusalu külas vana poe juures� Karjakülas asula keskel platsil� Lehola külas kuuseplatsil

Lisaks on konteinerid Klooga ja Keila-Joa kortermajade juures, nende kasutuskorrast tuleb rääkida vastavate korteriühistutega.

Benital uus nimi ja uued hinnadEakate kodu Benita on reageerinud turunõudlusele – tänu uutele ruumidele kahekordistus voodikohtade arv. See oma-korda võimaldas alandada teenuse hinda ligi 30%, mis on täies-ti konkurentsivõimeline muude Tallinna lähiümbruse eakate kodudega. Küll aga omatakse võimsat eelist spetsiaalselt eakate-koduks ehitatud hoone ja kauni looduse näol. Vallaelanike jaoks pole vähetähtsad ka sealsed toitlustusvõimalused, külaliste jaoks majutusvõimalused, sealhulgas Eesti ainuke invahotell.

2014. aasta plaanid Keila-JoalKeskkonnainvesteeringute Keskus eraldas hiljaaegu Keila-Joa muinsuskaitsealuse mõisapargi taastamiseks 186 000 eurot. Mõi-sahärra Andrei Dvorjaninovi sõnul on tänavu suvel plaan korda teha mõisasüdame peaväljak koos sellega külgnevate aladega.

Kogu loss taastatakse ühiskondlikuks kasutuseks – restoranid, muuseumid, majutus ning multifunktsionaalsed ruumid semina-rideks, näitusteks, spordiüritusteks ja muudeks sündmusteks.

Lossi taastaja silmis saab Keila-Joast üks parimaid puhkekoh-ti looduses nii eestimaalastele kui ka külalistele kaugemalt.

Grupiekskursioone korraldatakse juba täna, aktiivsem tege-vus algab suvel. Huvilised võiksid juba praegu oma kalendrites ära märkida 7. juuni, mil on tulemas huvitav kontsert ja maailma-tasemel kunstinäitus. Suvel avatakse ka lossi muuseum.

Matemaatikanädal KloogalKlooga Koolis vedas uue aasta käima matemaatikaõpetaja oma ainele pühendatud nädalaga. Fr. Gauss on öelnud: „Matemaatika on teaduste kuningas, aritmeetika tema kuninganna“. Sellest läh-tudes andsid endast parima nii õpilased kui õpetaja, kes pani iga-sugustele töödele ja tegemistele „punktid külge“ ja kõik võistlesid kõigiga. Nuputamist jagus – peastarvutamine, geomeetria, arvuti- ja loovtöö. Tagatipuks ühendati ka liikumine matemaatikaga.

Nädal läks kui lennates, pakkus põnevust ja tegemislusti. Kel-legi tuju ei saanud rohkest matemaatikast rikutud. Tublimatest tublimad said tunnuskirja ja meene. Rehkendamisel „kahjusta-tud“ ajurakud turgutati üles kommidega.

Paldiski–Kloogaranna teeristi söögikohta ei tuleBuumiaegne kumu söögikohast Paldiski–Kloogaranna teeristi palkmajas ei pea vett. Paljud möödasõitjad on märganud, et rist-mikul aastaid poolikuna seisnud palkmajas on detsembrist alates tuled põlenud ja inimesed toimetanud. Meie püstolreporter käis kohal ja sai teada, et kunagised plaanid on muutunud ja suu tuleb puhtaks pühkida. Küll aga tasub oodata uut puhvetit Laulasmaal.

Matemaa­ti kast sai käsitöö. Etteantud krundile pidi mahutama kõik vajaliku.

Foto

Hei

ki H

õim

oja

Minu küla

Tänaste keskealiste ja eakamate jaoks seon-dub Põllküla legendaarse Harju KEKi puhke-baasiga. Kalamehed tunglevad kevadeti Vasa-lemma jõe silla juures, ajaloohuvilised teavad sealsamas olevat Vanaveski vesiveskit ja selle omanikku Eesti Vabariigi esimese iseseisvus-aja suurettevõtjat Evald Puhki.

Autosõitjate jaoks tähendab küla kolme kilo-meetrit Põllküla raudteejaamast Vasalemma jõeni mõne teeäärse majaga. Kes hoo maha võtab ja suurelt teelt ära keerab, näeb oluliselt rohkem elamuid, millest nii mõnigi on ehitatud viimase kümne aasta jooksul. Ühes neist elab ka allakirjutanu.

Foto

Tiiu

Too

mits

lk 324. jaanuar 2014

Lühiuudised Teehooldus mõjutab kõigi valla elanike turvalisust

Kalendern 24. jaanuaril kl 10–15 Laulasmaa

Kooli lasteaias konverents “Pärimuskultuur lasteaias”. Ettekanded ala professionaalidelt: Ene Lukka-Jegikjan, Pille Karras, Leanne Barbo, Piret Arikainen ja Heli Vassar. Kõik on oodatud!

n 1.veebruaril alates 10:30 Laulasmaa Koolis teatrifestivali TEENIFEST XII etenduste päev. Kitzberg, Saint-Exupery, Karupoeg Puhh, impro, 3D, eksperiment. Kava Teenifesti Facebook-i lehel.

n Keila Raamatukogus (Ehitajate tee 1) iga kuu kolmandal laupäeval kl 11 ettelugemistund lastele.

n 24. veebruaril vabariigi aastapäe-va matk. Algus kl 11 Laulasmaa Spa rannas. Lisainfo külade meili-listides ja sotsiaalmeedias.

Vallaelanike igatalvine kuum teema on lumelükkamine. “Oota-matult saabunud talv” on palju-de talviste pilajuttude refrääniks. Kuidas ollakse talveks valmis Keila vallas, uurime AS-i Laheve-si spetsialistilt Mart Arrakult.

Keila vallas korraldab teede-hoolet valla ettevõte AS Laheve-si. Valla eelarves on selleks ette nähtud nii igakuine püsikulu kui otsesele lumetõrjele kulunud tunnitasu. Kokku on ligi 200 km teede lumetõrjeks igapäevaselt valmis kolm traktorit – üks ette-võtte enda võimas roheline John Deere ja kaks lepingulist partne-rit. Hooldatavate teede läbimiseks tuleb traktoril tegelikult läbida tunduvalt pikem vahemaa, kuna vallateed paiknevad läbisegi riigi maanteedega ja teinekord tuleb sõita tõstetud sahaga pikem maa kui langetatud sahaga. Esimeses järjekorras puhastatakse koolide-lasteaedade ümbrus ning hoolda-tavad bussiteed ning -peatused. Edasi tegutsetakse vastavalt tuule suunale, lumekihi paksusele ja kellaajale. Lumetõrje nõuded on

Heiki Hõimojatoimetaja

väga täpselt kirjeldatud seadu-ses, valla hooldatavatele teedele esitatud nõuetega saab tutvuda juuresolevast tabelist. Lisaks tuleb kasutada ka talupojatarkust – Kei-la vallaski on oma “Padaorud”, mida tuleb muudest lõikudest tihedamini lahti lükata. Need on lagedatel tuulistel aladel asuvad teed, mis ka vähese lumesaju ja tuule koosmõjul tihti läbimatuks tuiskavad. Eriolukorra puhul kiirustatakse abivajajani üles-tõstetud sahaga, sest hilinemisel võivad teinekord olla fataalsed tagajärjed (kiirabi või tuletõrje ei pääse kohale; hilisem lükkamine vajab mitme traktori rammu).

Aastatepikkuse kogemuse na-jal julgeb Mart öelda, et praeguse tehnika ning rahaliste võimaluste juures suudetakse pakkuda opti-maalset teenust. Näiteks nelja traktoriga tõuseks küll mõne-võrra teenuse kvaliteet, aga li-satraktori püsikulu ja ülejäänud tehnika vähenev koormus viiks kogukulu lakke.

Eelmisel talvel oli paar kriiti-list hetke, kus kogu öösel sadanud lund ei suudetud hommikuks ära lükata. Sajaprotsendiline valmis-olek sellisteks eriolukordadeks ei mahu paraku ühegi valla eel-arvesse. Peame olema efektiivsed

olemasolevate võimaluste piires.Igasugune lumetõrje alane ta-

gasiside on alati oodatud telefo-nile 55 512 798 või meiliaadressile lahevesi@lahevesi.ee. Nimetatud telefoninumbrile võib helista-da ööpäevaringselt, tagaside on tänu GPS-süsteemile kiire.

Kogemus näitab, et iga mure peale ei tasu koheselt traktorit välja saata, piiripealsete olukor-dade puhul sõidetakse pigem sõiduautoga reaalset olukorda hindama ja tehakse siis otsus. Inimesed on erinevad, mõnikord sarnaneb lumetõrje töö kiirabiga, kus kõne vastuvõtja peab olukor-da adekvaatselt hindama.

Peale probleemidest tea-da andmise saab vallaelanik olla lumetõrjele toeks ka muul moel – hoidke hooldatavad teed autovabad, jälgige, et traktoril oleks puudeokste vahel piisa-valt ruumi, märgistage teeotsad, evakueerige talveks oma aiapä-kapikud ja muud teeäärsed väi-kevormid turvalisemasse paika. Elanike jäetud takistused teevad niigi pingelise töö keerulisemaks. Kaunistuseks teeserva asetatud kivi võib lume all luurates purus-tada traktori saha ja see omakor-da pahandab hilinenud lumetõrje pärast koju jäänud naabreid.

Laulasmaa Comarket avatakse peagiLaulasmaast hakkab kujunema uus tõmbekeskus – kooli lähiste-le vana hea Recseti kõrvale on kerkinud spordiväljak ning selle juurde peagi avatav Comarket. Comarketi esindaja Andrus Põld rääkis toimetusele, et praegu pingutatakse vabariigi aastapäevaks avamise nimel. Paraku ei saanud ta seda veel lehe trükkimineku hetkel sajaprotseniliselt kinnitada. Loodetavasti saame kaupluse avamisüritust kajastada järgmises lehenumbris.

Moodsas kolme kassaga supermarketis on 500 m² müügipin-da rohkem kui 7000 kaubaartiklile. Kauplus pakub tööd 14 ini-mesele, eelistatult kohalikele.

Probleemid valla kodulehegaPaljud vallaelanikud on kurtnud Keila valla kodulehe kehva töö üle. Info on puudulik ja leht väga aeglane. Sarnases seisus on pal-jude omavalitsuste kodulehed. Kõik need on liitunud suureks ja võimalusterohkeks planeeritud rakendusega KOVTP (kohalike omavalitsuste teenindusportaal). Paraku läks selle rakendusega nii nagu digiretsepiga – puudulikult planeeritud ja toores lahen-dus on tekitanud probleeme nii kodanikele, ametnikele kui süs-teemi tellijatele.

Aasta alguses valmis KOVTP teine verisoon, mida esimesena kasutab Viljandi vald (viljandivald.ee). Lehel http://www.kovtp.ee/uleminekugraafik on näha esialgne uuele versioonile ülemine-kugraafik. Keila valda seal ei ole ja muret ei maksa tunda – nutikas on enne veenduda, kui hea uus versioon tegelikult on. Vähemalt märtsini tuleb seega kannatada. Praegu on teenuse kuumaks 26,58 EUR + km (sisaldab majutust, arendust kasutajatuge jms). Sama asja ise tehes läheks esimene aasta kümme korda kallimaks.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse keelelaagerEelmises lehes oli kuulutus venekeelsetele noortele mõeldud keele-laagrist. Noortekeskuse juhi Urve Luhti sõnul õnnestus üritus igati, grupp saadi täis ja noored jäid ettevõtmisega rahule. Kasvandikele meeldis iseäranis orienteerumine ja muu sportlik tegevus, aga ka filmi ja kostüümide tegemine, muidugi seltskond ja mis seal sala-ta - ka öine laagrielu. Soovime keelekümbejatele jätkuvat edukat integreerumist ja keskusele sama edukat järgmist laagrit!

Laulasmaa Koolis toimub maailmahariduse nädal20.-24. jaanuar on Laulasmaa Koolis maailmahariduse nädal, et ja-gada teadmisi, kuidas on lood inimõigustega maailma eri paigus ning kuidas jõuda jätkusuutliku inimarenguni üleilmastuvamas maailmas. Nädala filmikava toob õpilasteni India kulutuuri eksoo-tikat, tutvustab maailma populaarseima puuvilja banaani pikka teekonda vaeselt tootjamaalt rikka lääne tarbijani ning lahkab Eesti ühiskonnas pesitsevat võõraviha. Nädala üritustel jagub tähelepa-nu ka Etioopiale, Hispaaniale, Afganistanile ja Palestiinale.

Rahvas kohtus vallavanemaga16. jaanuaril toimus Laulasmaa Spordiklubi eestvõttel Laulasmaa koolis kohtumine vallavanemaga. Meelierutavateks teemadeks olid rattateed, tänavavalgustus, spordihoone, veevärk ja raha, mida nende küsimuste lahendamiseks leida vaja. Vallavanem oli etteantud teemad hoolikalt ette valmistanud, eriti põhjalikult sai tänu tema kunagisele vee-ettevõtja kogemusele rääkida veevär-gist. Kuna kõnealused rajatised maksavad väga palju, siis ühtegi konkreetset kuupäeva välja ei käidud. Küll on tänavusse vallaeel-arvesse kavas lisada kooliesine tänavavalgustus. Kohal oli ligi 40 inimest ja sellised kohtumised on plaanis valla teisteski kantides.

Talvisest teehooldusest

Perekeskse perekeskuse infotund Keila vallavalitsuses2014. a uksed avanud Eesti Evan-geelse Luterliku Kiriku perekes-kus palub Tallinnas Lastekodu 6a asuvas perekeskuses psühho-loogilise nõustamise teenust, mis on vähekindlustatutele tasuta. Eesmärk on käivitada perenõus-tamine ning teha seda spetsiaal-setes perekeskustes Tallinnas ja Harku vallas. Koostöö laieneb ka Keila valla elanikele: Keila valla elanikud on keskustesse teretul-nud. Perekeskus on aga valmis ka Keilasse kohale tulema.

24. jaanuaril kell 12 vallava-litsuses algaval infopäeval tut-vustatakse keskuse teenuseid ja meeskonda, räägitakse pere-vägivallast, kõige sagedamatest probleemidest, millega perete-rapeudi poole pöördutakse. Üritus on eelregistreerimisega: http://perekeskus.eu/event/ keila-valla-infotund/

Lisainfo: EELK peretöö koordinaa-tor ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala 56971506 pia.ruotsala@eelk.ee).

Tee talvised seisundinõudedLumekihi kriitiline paksus (saju ajal). Kohev lumi (sõiduteel sõidujälgede vahel) – 10 cmLumekihi kriitiline paksus (saju ajal). Sulalumi või lörts, soola ja lume segu (sõiduteel sõidujälgede vahel) – 5 cmLumevallide vahe maanteel mõõdetuna teepinnalt – 6 m või kitsamal teel vähemalt sõiduraja laiusSuurimad roopad või ebatasasused kinnisõidetud lumes või karedas jääs – 4 cm

Hooldusstükli aeg tundidesLume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt – 24 tundiAeg nõutava haardeteguri tagamiseks – 12 tundiKõnnitee ning jalg ja jalgrattatee puhastamine ja libedusetõrje – 12 tundiTee kohta kehtivate nõuete täitmine, vt “Tee talvised seisundinõuded” – 36 tundiLibedusetõrje tänava ohtlikes kohtades – 6 tundi

Allikas: MKM 17. detsembri 2002. a määruse nr 45 «Tee seisundinõuded» lisad 8 ja 9

Foto

Hei

ki H

õim

oja

Jalgrattur LindaSügisel käis nirk kanamajas ja murdis kõik lin-nud. Eks tuleb kevadel uued soetada. Kevadel rattamatkale? Ei tea, ma olen kõi-gil neil käinud. Nüüd kordavad, pole enam uusi kohti olnud. Kui jälle Soome läheks, siis võiks.

24. jaanuar 2014lk 4

Väljaandja Keila vald, valitsus@keilavald.ee - toimetajad Egle Kaur, Heiki Hõimoja ja Heli Nurger keilavallaleht@gmail.com - kujundaja Sverre Lasn

KUULUTUSED

Õnnitlused!

Juubelid jaanuarisIRMGARD MUST 85NIINA STOIKINA 80ASTA MELISTE 80HELJU KALDOJA 75MALL SUURTEE 75VIRVE LUTRIK 75MALLE KOLLOM 75LJUBOV KRAUS 75VALENTINA BEZGUBENKO 75AITA MAASIK 75ELVE TÕEMETS 70TÕNU RANDMERE 70EVE AAVA 70ELLEN REIBOK 70JURI USTINOV 70

Sünnid detsembrisENRIKO ARUKASKGREGORY KLAUS EDURJACOB JALAKASKASPER-REMI ZJABRIKOVTEELE TAEL

n Iseteenindav kirbukas Sulle-Mulle KurtnasToo oma seisma jäänud kaubad meile müüki ja teeni 100%kasumit.Peale rõivaste ja väiksemate kaupade võtame müüki ja rendime müügipinda ka suuremõõtmelistele kaupadele. Rohkem infot www.sulle-mulle.euAvatud T-R 11-18.00 L-P 11-15Kurtna,Kurtna tee 33, Harjumaa Vembu-Tembumaa vastasMüügipinna broneerimine 53437949 või 55522623 või veel parem - tule ise kohale!

n Aitan müüa Teie kinnisvara (korter, maja, suvila). Kiire ja profesionaalne tehing. Soodsaim vahendustasu! Aira Piibeleht, Tel 568 27044, Arvin Varad OÜ

n Ostan Jaapani kaubikuid: Toyota, Mazda, Nissan, Mitsubishi. Pakkuda võib igas seisukorras. Maksan Eestis parima hinna. Tel 52 64 184

n HATHA JOOGATeisipäeviti kell 18.00 Laulasmaa Lasteaia saalis. Kestus 1,5 tundi. Võta kaasa matt. Täiendav informatsioon telefonil 516 0976, Meeta Kallen Laulasmaal avas Laulasmaa Spordiklubi taas avaliku uisuväljaku. Tulge liikuma!

Keila valla leht võtab vastu kuulutusi ja reklaame.

Palun teatage oma soovist keilavallaleht@gmail.com

Uue aasta soovid

Head uudised valla ühistranspordist

1. veebruar toob hea uudise Kei-la valla bussisõitjatele. Odavneb elektroonne sõidupilet ja kaob ära tsoonivahetus Niitvälja pea-tuses. Seega saab alates veebrua-rist näiteks Keilast Laulasmaale senise 1,43 euro asemel kõigest 0,72 eoro eest. Selline hinna-pomm sundis telefoni haarama ja Harjumaa Ühistranspordikes-kusest (HÜTK) täpsemalt järele uurima. Ettevõtte tegevdirektor Ago Kokser rääkis muudatustest lähemalt.

Bussipileti hinnatsoonid keh-testati nii-öelda sirkli abil 2008. aastal ja seetõttu tekkis erinevaid kurioosseid olukordi. Näiteks võis Keilast Keila-Joale saada nii 1,50 kui 0,80 euro eest. Kus-kil peab hinnatsooni piir olema, see peab riivama võimalikult väheste elanike huve ning mit-te vähendama üldist piletitulu.

Piiride korrigeerimise arutelud on kestnud pea viis aastat, lõplik kokkulepe sai eelmisel nädalal maavanema allkirja ning nüüd võime veebruari algust oodata.

Kuna hinnatsooni aluseks on eelkõige liinikilomeeter, siis viiks tsooni ja valla piiri ühitami-ne piletihinna tõusuni. Süsteem on keeruline ja lahenduseks on võimalikult suuri reisijagruppe rahuldavad kompromissid. See-tõttu jäid Keila vallas Viigardi, Aida, Põllküla ja Kersalu peatu-sed siiski neljandasse tsooni ning sealsed elanikud ei saa nautida 50-protsendilist hinnalangust.

Ago Kokser kutsub kõiki ela-nikke kasutama keskkonnasääst-likku ühistransporti. Terve aasta on meie liinidel sõitnud uued mugavad eurorahadega soetatud bussid, millel on peal korralik piletimüügisüsteem. Lisaks mee-nutab ta, et soodsaim on hankida endale elektroonne sõidukaart, sellega saab reisija parima hinna ning pole vaja muretseda sulara-ha olemasolu pärast.

Sügisel valitud vallavolikogu uus koosseis on nüüd enamiku töö-korralduslikke asju ära otsustanud ning sisuline töö käib täie hooga. Moodustatud on volikogu ja vallavalitsuse valdkondlikud komisjo-nid, valla ettevõtetel OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus ja AS Lahevesi on uued nõukogud. Viimane on läbi viinud esimese muutuse – Tiit Mae asemel juhib ettevõtet Mait Kornet, kellel on palju veemajandusala-seid kogemusi Harku vallast. Töörütmi on leidnud vallavalitsus koosseisus Peeter Schneider, Ants Kiviselg ja Urmas Urgard.

Tasakaalukad ümberkorraldusedPärast valimisi võtsid vallajuhtimise vastutuse uued inimesed ning senised vallajuhid praeguses koalitsioonis ei jätka. Seetõttu on loogiline, et vallaelu soovitakse korraldada senistest suunda-dest erinevalt vastavalt oma nägemusele. Kindlasti ei toimita suu-remate muudatuste puhul tormakalt ja väärtustatakse seejuures ka häid toimivaid lahendusi ning oma ametis kogenud ja asja-tundlikke spetsialiste. Et saada täpsemat ülevaadet, mida tarvis paremini või teistmoodi teha, kasutatakse ekspertide abi. Eelmise aasta lõpul telliti kaks mahukat siseauditit, mis annavad hinnan-gu vallavalitsuse ja AS-i Lahevesi senisele asjade korraldusele. Mõlemad analüüsid peaksid valmima lähinädalatel ning pärast seda saavad vallajuhid otsustada, missugusi siseaudiitorite soo-vitusi on võimalik ja vajalik asuda ellu viima.

Tähtsamad tegemised 2014. aastalValla eelarvePraegu käivad vallamajas põhjalikud ettevalmistustööd 2014. aasta eelarvega, mis peaks jõudma volikogus esimesele lugemisele jaa-nuarikuu istungil ning vastuvõtmiseni eeldatavasti märtsis. Siin-kohal tuleb arvestada valla pikaajalise finantsplaaniga, mis paraku valla kõrge laenukoormuse tõttu veel suurt investeerimisvõimekust ette ei näe. Siiski võib valla tulusid kavandades arvestada tulumak-suosa mõneprotsendise tõusuga, mis võimaldab eelarve menetluses mitmed valla arenguks vajalikud tööd rahastusallikatega katta.

Ühinemiskõnelused Keila linnagaValimiseelsel ja -järgsel ajal ei ole ühinemiskõnelused küll väga ak-tiivselt ja jõudsalt kulgenud, kuid plaan pole sugugi katki jäänud. Detsembri keskel kohtusid vallavanem Peeter Schneider ja allakir-jutanu Keila linnajuhtide Enno Felsi ning Tanel Mõistusega. Leiti terve hulk ühiseid teemasid, millega tasuks moel või teisel koos-töös edasi tegeleda. Näiteks veemajandus, arendustööd, haridus-korraldus, Keila ja Kloogaranna ühendamine kergteega ning muud transpordiküsimused. Neil nädalail selgub ka linna- ja vallarahva seisukoht ühinemisküsimuses. Keila vallavalitsuse tellimusel viis uuringufirma Faktum&Ariko sel teemal läbi küsitluse, mille tule-mustest saab kindlasti peatselt lugeda ka vallalehe veergudelt.

Kergliiklusteede rajamine Kevadel ehitatakse lõpuni Klooga kõnnitee. Vallajuhid jätkavad läbirääkimisi teedeehituse eest vastutavate ametkondadega, et saada selgust, kas ja millal on võimalik jätkata ka teiste kergteede-ga, esmajärjekorras Kloogaranna-Laulasmaa lõigul, aga edaspidi ka mujal. Mullu suvel ehitas kolm lõigukest välja Maanteeamet oma initsiatiivi ning kulu ja kirjadega. Nendel teelõikudel oli hä-davajalik tõsta liiklusturvalisust. Et vald saaks kergteede edasist rajamist plaanida, on vaja välja selgitada, missugusi riigiteid eel-seisvatel aastatel rekonstrueerida kavatsetakse. Tavaliselt rajatak-se kergteid omavalitsuse ja Maanteeameti tihedas koostöös nii, et riigiasutus rekonstrueerib sõidutee ning omavalitsuse ülesandeks jääb välja ehitada kergtee.

Eve – koduaednikUut aastat hai-gena alustanu-na soovin kõi-gepealt tervist, nii endale kui kõigile teistele. Oma nooruke-sele haruldaste taimede aiapoele soovin ilusat suve ja rohkelt ra-hulolevaid külastajaid. Rahu ja rõõmu kõigile.

Reeli uuel töökohalOlen õnnelik, et õnnestus pärast alusetut vallanda-mist leida erialane ja südamelähedane töö. Olen nüüd Harku vallas las-teaia õppealajuhataja. Laulasmaa kool on minu kogukonna kool ja toetan neid alati. Väärtustage ja usaldage inimesi, hinnake oma võimeid ja viige unistused teoks!

Kaarel – uusasunik labidagaKirjutasin end vana aasta lõpus valda sisse, küllap tõuseb sellest väikest kasu kogu vallale. Pehme talv võimaldas tegeleda metsakraa-vide puhastamisega, eelolev suvi peaks tulema kindlasti kuivem ja sääse vabam. Ka naabritele.

Heiki Hõimojatoimetaja

Peatuse nimi E-pilet Keilast enne -> pärast 1. veebr

E-pilet Tallinnast enne -> pärast 1. veebr

Illuka 1,43->0,72 2,77->1,84

Klooga 1,43->0,72 2,77->1,84

Klooga II 1,43->0,72 2,77->1,84

Klooga rdtj 1,43->0,72 2,77->1,84

Klooga side 1,43->0,72 2,77->1,84

Klooga-aedlinn 1,43->0,72 2,77->1,84

Kloogaranna 1,43->0,72 2,77->1,84

Laulasmaa 1,43->0,72 2,77->1,84

Lohusalu 1,43->0,72 2,77->1,84

Lohusalu sadam 1,43->0,72 2,77->1,84

Luuri 1,43->0,72 2,77->1,84

Maeru 1,43->0,72 2,77->1,84

Ohtu 1,43->0,72 2,77->1,84

Pansionaat 1,43->0,72 2,77->1,84

Puhkekodu 1,43->0,72 2,77->1,84

Side tee 1,43->0,72 2,77->1,84

Tornimäe 1,43->0,72 2,77->1,84

Treppoja 1,43->0,72 2,77->1,84

Türnpuu park 1,43->0,72 2,77->1,84

Elektroonne bussipilet odavneb

Kadri Tillemannvallavolikogu esimees

Talvised toimetused vallamajas