juhtimispsühhloogia liina randmann - 1. juhtimispsyhholoogi… · frank b gilbreth (1868-1924)...

9
1 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut HHP 3540 Juhtimispsühhloogia Juhtimispsühholoogia olemus Juhtimiskeskkond ja juhi positsioon Juhtimismõtte kujunemine 1. 1. Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut 2 Õppejõud Õppejõud Liina Randmann MSc Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalteaduskond Tööstuspsühholoogia instituut Psühholoogia õppetool [email protected] X-332 Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut 3 Kirjandus Kirjandus Alas, Ruth 2004 Juhtimise alused 4.tr., Tallinn, Külim (1:7-33; 2:34-52; 5:109-142) Brooks, Ian 2008 Organisatsioonikäitumine: Üksikisik, rühm ja organisatsioon, Äripäeva raamat, Tallinn,Tänapäev Davis, Martha, Fanning, Patrick, McKey, Matthew 2004 Suhtlemisoskused, Tallinn, Väike Vanker De Vries, Manfred Kets, 2001 Juhtimise müstika: käsiraamat inimestega töötamiseks, Kirjastus Pegasus Hayes, Nicky 2002 Sotsiaalpsühholoogia alused, Tallinn, Külim Jürisoo, Mart 2004 Burn-out – läbipõlemine, Tallinn, Fontes Siimon, Aino 2004 Ajajuhtimine I: Teoreetilised aspektid, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Siimon, Aino, Türk, Kulno 2003 Juhtimine: Põhimõisted ja seosed, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus (5:101-118; 10:203-232) Siimon, Aino, Vadi, Maaja 1999 Organisatsioon ja organisatsioonikultuur, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2005 Inimressursside juhtimine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2001 Eestvedamine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus (1:9-50; 3:96-185) Vadi, Maaja 2004 Organisatsioonikäitumine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Vadi, Maaja 2001 Grupid organisatsioonis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Wheatly, Margaret J. 2002 Juhtimine ja loodusteadus, Tallinn, Fontes Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut 4 Arvestus Arvestus Arvestuse saamiseks: Iseseisev töö - juhtimiskaasuse analüüs Grupitöö – uurimuse läbiviimine Aktiivne osalus loengutes ja seminarides Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut 5 1. loengu sisu 1. loengu sisu A Juhtimispsühholoogia olemus, koht teiste organisatsiooniteaduste seas Psühholoogia koht juhtimises Juhtimiskeskkond ja keskkonna muutused Juhi muutunud rollid B Juhtimismõtte kujunemine Juhtimisteooriate psühholoogilised aspektid Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut 6 Juhtimine ja juhtimisteadus Juhtimine ja juhtimisteadus Juhtimine (ingl.k. management,) on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud : planeerimist organiseerimist mehitamist kontrollimist

Upload: vuongdan

Post on 11-Feb-2018

261 views

Category:

Documents


8 download

TRANSCRIPT

Page 1: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

1

Liina Randmann MScTTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut

HHP 3540 Juhtimispsühhloogia

Juhtimispsühholoogia olemus

Juhtimiskeskkond ja juhi positsioon

Juhtimismõtte kujunemine

1.1.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut2

Õppejõud Õppejõud Liina Randmann MSc

Tallinna Tehnikaülikool,

Sotsiaalteaduskond

Tööstuspsühholoogia instituut

Psühholoogia õppetool

[email protected]

X-332

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut3

Kirjandus Kirjandus Alas, Ruth 2004 Juhtimise alused 4.tr., Tallinn, Külim (1:7-33; 2:34-52; 5:109-142) Brooks, Ian 2008 Organisatsioonikäitumine: Üksikisik, rühm ja organisatsioon,

Äripäeva raamat, Tallinn,Tänapäev Davis, Martha, Fanning, Patrick, McKey, Matthew 2004 Suhtlemisoskused, Tallinn,

Väike Vanker De Vries, Manfred Kets, 2001 Juhtimise müstika: käsiraamat inimestega

töötamiseks, Kirjastus Pegasus Hayes, Nicky 2002 Sotsiaalpsühholoogia alused, Tallinn, Külim Jürisoo, Mart 2004 Burn-out – läbipõlemine, Tallinn, Fontes Siimon, Aino 2004 Ajajuhtimine I: Teoreetilised aspektid, Tartu, Tartu Ülikooli

Kirjastus Siimon, Aino, Türk, Kulno 2003 Juhtimine: Põhimõisted ja seosed, Tartu, Tartu

Ülikooli Kirjastus (5:101-118; 10:203-232) Siimon, Aino, Vadi, Maaja 1999 Organisatsioon ja organisatsioonikultuur, Tartu,

Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2005 Inimressursside juhtimine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Türk, Kulno 2001 Eestvedamine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus (1:9-50; 3:96-185) Vadi, Maaja 2004 Organisatsioonikäitumine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Vadi, Maaja 2001 Grupid organisatsioonis, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus Wheatly, Margaret J. 2002 Juhtimine ja loodusteadus, Tallinn, Fontes

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut4

ArvestusArvestus Arvestuse saamiseks:

Iseseisev töö - juhtimiskaasuse analüüs

Grupitöö – uurimuse läbiviimine

Aktiivne osalus loengutes ja seminarides

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut5

1. loengu sisu1. loengu sisuA Juhtimispsühholoogia olemus, koht teiste

organisatsiooniteaduste seas

Psühholoogia koht juhtimises

Juhtimiskeskkond ja keskkonna muutused Juhi muutunud rollid

B Juhtimismõtte kujunemine

Juhtimisteooriate psühholoogilised aspektid

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut6

Juhtimine ja juhtimisteadusJuhtimine ja juhtimisteadus Juhtimine (ingl.k. management,) on

lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.

Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud : planeerimist organiseerimist mehitamist kontrollimist

Page 2: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

2

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut7

Juhtimisteooriad Juhtimisteooriad Juhtimisteooria keskendub juhtimise olemuse

seaduspärasuste selgitamisele. Ta püüab kindlaks teha asjaolud ja tegurid, mis on juhtimisel põhjapaneva tähtsusega ning mida on juhil heaks juhtimiseks tarvis silmas

Juhtimisteooria tugineb juhtimispraktikas kinnitust leidnud asjaoludele, järeldustele, üldistustele ja seaduspärasustele.

Kuna juhtimist saab käsitseda ja tõlgitseda mitmeti, siis kohtab ka erinevaid juhtimisteooriaid.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut8

Psühholoogia Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade)

psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas..

Mõiste psühholoogia pärineb kreeka keelset. psyche – hing logos - õpetus.

Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus,

mis ühelt poolt piirneb bioloogiaga ja teiselt poolt sotsiaalsete teaduste nagu antropoloogia ja sotsioloogiaga.

mis uurib nii loomade kui inimeste käitumist mis uurib teadvustatud kogemusi ja selle kõrval käitumist, mis

ei vasta inimese tunnetele ja mõtetele mis uurib nii indiviidi tegevust kui grupi ja massi käitumist.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut9

Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks.

Aga ka vastupidist, kuidas vaimuelu nähtused kujundavad objektiivset maailma ja kuidas manipuleerivad selle objektidega. Kuigi psühholoogia uurib üksik indiviidi või grupi

käitumist ning analüüsib konkreetseid situatsioone on uurimisküsimus alati laiem. Ei otsita vastust indiviidi käitumispõhjustele vaid püütakse leida põhjuseid ja seletusi, mis kirjeldaksid üldiseid käitumispõhjuseid ja tingimusi, mis on omased võimalikult suurele hulgale inimestele.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut10

Juhtimispsühholoogia Juhtimispsühholoogia Juhtimispsühholoogia tegeleb sellega,

kuidas organisatsioone juhitakse ja millised on selle tegevuse tagajärjed nii organisatsioonile tervikuna, kui tema kõigile liikmeile ja huvirühmadele.

Juhtimispsühholoogia aineks on ka: juhtimisoskused, eestvedamine ja järgijate

käitumine; kollektiivne käitumine ja selle suunamine ühiste

eesmärkide saavutamiseks; produktiivsus ja rahulolu. (Furnham, Adrian, 2007)

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut11

ENOPENOP--i referentsmudeli referentsmudelOrganisatsiooni- ja tööpsühholoogia

Work and I/O psychology

Tööpsühholoogia

Organisatsiooni-psühholoogia

Personali-psühholoogia

Juhtimis-psühholoogia

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut12

Juhtimispsühholoogia kuulub rakenduspsühholoogia valdkonda.

Ta tugineb viiele klassikalisele psühholoogia harule – kognitiivne, sotsiaal-, isiksuse-, neuroloogiline- ja arengupsühholoogia - , et võimalikult mitmekülgsemalt mõista ja seletada inimese käitumist organisatsioonis.

Lisa teadmisi ammutatakse sotsioloogiast, inseneriteadustest, antropoloogiast jne.

Page 3: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

3

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut13

Juhtimispsühholoogia eesmärgiks on:Juhtimispsühholoogia eesmärgiks on: Tuginedes psühholoogilistele teadmistele

suurendada inimese teadmisi organisatsioonis inimestega seotud seikadest, suurendada oskust ära tunda probleeme, nendega toime tulla ja neid edukamalt lahendada

Toetada juhtide psühholoogilist arengut

Anda teadmised ja oskused psühholoogiliselt terve töökeskkonna loomiseks

Luua tingimused isiksuslikuks ja professionaalseks arenguks ja muutusteks

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut14

Inimese sotsiaalsusInimese sotsiaalsus Inimesed on sotsiaalsed olendid Me kõik otsime kontakti teiste inimestega

teadmises, et see rikastab meie elu väga mitmel moel

Enamus meie suhtest on struktureeritud –suhted on reguleeritud, koordineeritud ja juhitud.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut15

Inimesed on psühholoogiliste gruppide liikmed, kes tegutsevad jagatud/ühiste sotsiaalsete identiteetide alusel, aga samavõrd on nad ka indiviidid, kes tegutsevad individuaalsete erisuste ja identiteetide alusel.

Sotsiaalne identiteeti protsess leiab alati aset mingis sotsiaalses kontekstis ja on kujundatud sotsiaalse reaalsuse poolt.

Organisatsioonid on sotsiaalsed struktuurid ning see, kuidas inimesed orienteeruvad ja määratlevad end psühhologiliselt neis struktuurides ja suhtes nende struktuuridega on määravad mõistmaks seda, kuidas inimesed tunnevad, mõtlevad ja toimivad.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut16

Organisatsioonid ei ole pelgalt stiimulite kogumid, mis piiravad või soodustavad inimese tegevust, seda selliselt muutes, vaid nad vormivad ka inimese kognitiivset ettekujutust endast, muutes meie subjektiivseid kogemusi enda olemusest ja keskkonna psühholoogilist tähendust. Organisatsioonid muudavad inimese tundeid,

eesmärke, väärtusi, motiive, hoiakuid ja veendumusi, ka kognitiivseid tõlgendusi ja ressursse, mis määratlevad inimest kui psühholoogilist ja sotsiaalset tegelast.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut17

Organisatsiooni tunnusedOrganisatsiooni tunnused Organisatsiooni erinevatele definitsioonidele on

omased kolm joont: Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav

grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele.

Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud.

Org-i tegevus on eesmärgistatud , on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. (Statt, 1994)

Organisatsioon on sisemiselt diferentseeritud eesmärki omav grupp, millel on psühholoogiline mõju oma liikmetele. (Haslam, 2005)

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut18

OrganisatsioonOrganisatsioon kui sotsiaalne kui sotsiaalne süsteemsüsteem Organisatsioon on sotsiaalne süsteem, mis

koordineerib inimeste käitumist rollide normide ja väärtuste kaudu (Katz and Kahn, 1966).

Rollid on seotud inimese koha ja funktsiooniga. Rollid määratletakse süsteemi siseselt ja vastavad süsteemi operatsioonidele.

Normid on hoiakulised või käitumuslikud ettekirjutused, mis seotud rollidega. Nad loovad ootused selle kohta, kuidas inimesed organisatsioonis peaksid mõtlema, tundma ja tegutsema.

Väärtused on kõrgema taseme põhimõtted, mille eesmärgiks on juhtida inimese käitumist ja organisatsiooni tegevust tervikuna.

Page 4: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

4

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut19

Liider Liider Liider on sotsiaalne fenomen ning vahetult

seotud grupi protsessidega. M.Weber (1921) eristas kolm mõjuvõimu

allikat: Mõistlik võim – mis tõused uskumusest, et liider

esindab seaduslikke norme ja reegleid Traditsioonivõim – mis tõuseb uskumusest

traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse Karismaatiline võim – mis tuleneb konkreetse

liidri isikupärastest omadustest

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut20

Sotsiaalse vahetuse teooriaSotsiaalse vahetuse teooria Juhtimise edukuse aluseks on vastastikuste

potentsiaalsete hüvede/kasude, mida ollakse võimelised teisele jagama, maksimeerimine (Thibaut, Kelley, 1959). Grupi osa juhi kujunemise protsessis on oluline

ja vältimatu.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut21

Juhi efektiivsus on olulisel määral määratletud teiste tajukuvanditest temast, mis omakorda kujunevad varasemalt kujunenud juhi prototüüpide alusel. Liidriks olemise aluseks on teiste taju temast kui liidrist,

edukuse tagab aga tema võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi.

Järgijate ootused on konteksti spetsiifilised (valdkonnapõhised), mis aga piirab juhi tegevust, juhti tajutakse konteksti-spetsiifilisena.

Selleks, et grupp saaks toimida tulemuslikult peab tema liider toimima kooskõlas grupiliikmete vajaduste, tajude ja ootustega (Hollander, 1995).

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut22

Juht Juht -- sisegrupi prototüüpsisegrupi prototüüp Selleks, et grupp saaks toimida grupina, peab

tema liider suutma esindada ühiseid huve ja eesmärke, mitte aga ainult enda või juhtiva eliidi huve.

Liider peab esindama ühist sotsiaalset identiteeti ning omama konsensuslikku grupi hoiakut. Sisegrupi prototüüp - grupi liige, kes omab enim mõju

igas osas ja momendis Esindab sotsiaalset kategooriat, mille liikmeks ta on

ning tema järgi saab määratleda neid sotsiaalseid kategooriaid.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut23

Isiksuse omaduste rollIsiksuse omaduste roll Juhi efektiivsuse juures ei oma olulist rolli

inimese individuaalsus, temale omased jooned, stiil (isiksus), vaid individuaalsed omadused, mis esindavad kontekstipõhiseid sotsiaalseid kategooriaid.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut24

Karismaatiline liiderKarismaatiline liider Esmakordselt kasutas terminit Weber (1921) ning see

tähistas midagi, mida alluvad omistasid oma juhile, mida on raske defineerida. See miski asub väljaspool igapäevast rutiini ja ei allu reeglitele.

Kaasaegsem lähenemine (Burns, 1978) omistab karismaatilisele juhile teatud omadused, mis muudavad nad efektiivsemateks võimaldades neil luua (suurele) grupile mõistetavaid ja järgitavaid visioone. Suur osa juhi karismast tuleneb tema võimest pakkuda teistele

järgitavaid käitumismudeleid, võimaldades neil panustada visioonide realiseerimisse ja grupi missiooni kujundamises.

Karismaatilise juhi edu seisneb juhi võimes muuta oma järgijate mina-kontseptsiooni ja enesehinnangut ning sedakaudu muuta grupi norme ja eesmärke.

Page 5: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

5

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut25

Juhid saavutavad oma eesmärke mitte ainult tuues inimeses esile tema tugevamad küljed, vaid aktiivselt muutes oma järgijate hoiakuid ja käitumist.

Juhiks olemise edukus ei sõltu mitte niivõrd juhi omadustest kuivõrd nendest suhete kvaliteedist oma alluvatega, mida ta on võimeline looma oma omadustest lähtuvalt.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut26

Liider on aktiivne grupi liige, kes samaaegselt on määratletav grupi kaudu ja kes määratleb grupi. Potentsiaalsel liidril on võimalus

restruktureerida sotsiaalset keskkonda selliselt, mis hakkab defineerima gruppi viisil, mis tugevdab nende endi prototüübiks olemist.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut27

Liidri efektiivsusLiidri efektiivsus Liidri efektiivsus sõltub kolmest tegurist

(Fiedler, 1978) –

Liidri suhetest alluvatega

Formaalsest positsioonist võimu ja

ressursside mõttes

Ülesande olemusest

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut

B. Juhtimismõtte kujunemine

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut29

Juhtimisteooriate arengJuhtimisteooriate areng

18901890 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000

Klassikaline koolkondKlassikaline koolkond

Humanistlik koolkondHumanistlik koolkond

Teaduslik perspektiivTeaduslik perspektiiv

Süsteemi teooriaSüsteemi teooria

Juhuslikkuse teooriaJuhuslikkuse teooria

Kvaliteedi juhtimineKvaliteedi juhtimine

Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut30

Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad 1800 aastatel tekkis suurtootmine –

tehased – tõhusalt ja tulemuslikult töötavad masinad Tööriistad, sisustus

Juhtimisstruktuuri loomine

Tööliste väljaõpe

Tootmisoperatsioonide koordineerimine

Tööga rahulolematus ja streigid

Page 6: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

6

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut31

Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad Teaduslik juhtimine – keskendub tootlikkusele

Frederick Winslow TaylorFrederick Winslow Taylor (1856 – 1915) töö teaduslik uurimismeetod

Henry GanttHenry Gantt (1861-1919) – gantti kaart, mis võimaldab mõõta planeeritud ja tegelikke tulemusi tootmise erinevates lõikudes

Frank B GilbrethFrank B Gilbreth (1868-1924) – aeg – liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini sfääris)

Lillian M. GilbrethLillian M. Gilbreth (1878-1972) – esimene naine juhtimissfääris, esimene tööstuspsühholoogia alal, andis olulise panuse inimressursside juhtimise arendamisse, Purdue Ülikooli professor

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut32

Teaduslik juhtimineTeaduslik juhtimine Põhimõtted Iga töö tegemiseks tuleb väljatöötada

standardid Töötajaid tuleb valida, et nende oskused ja

võimed vastaksid töö nõuetele Töötajaid tuleb treenida, et nende oskused

vastaksid standarditele Töötajate töö tuleb hoolikalt planeerida ja

kõrvaldada kõik võimalikud segajad Töötajaid tuleb premeerida plaani ületamise

eest, boonussüsteem

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut33

Teaduslik juhtimineTeaduslik juhtimine Panus Näitasid tasu ja preemiate olulisust

Näitasid ülesannete ja tegevuste täpse uurimise olulisust

Tõestasid personali valiku ja koolitamise vajalikkuse

Kriitika Ei pidanud oluliseks töö sotsiaalset konteksti ja tööliste

kõrgemaid vajadusi

Ei tähtsustanud inimeste vahelisi erinevusi

Pidasid töölisi vaid käsutäitjateks ning ignoreerisid nende ideid ja ettepanekuid

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut34

Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad

Bürokraatia koolkond – vaatles organisatsiooni kui tervikut, kui ühtset “masinavärki”

Max Weber (1864-1920) – organisatsiooni peab juhtima impersonaalsel, ratsionaalsel tasandil

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut35

Bürokraatia koolkondBürokraatia koolkond Bürokraatliku organisatsiooni tunnused: Selge tööjaotus – võimu ja vastutuse piirid on

määratletud Selge hierarhia – selged alluvussuhted Personali valitakse ja edutatakse tehnilise

kvalifikatsiooni alusel – seda on võimalik kontrollida ja mõõta

Juhtimine on lahutatud omandist Käitumist juhivad formaalsed reeglid ja normid, mis

rakenduvad kõigile töötajatele Reeglite sõltumatus isikust,kes antud ametikohal

töötab Protseduurid ja otsused pannakse kirja, mis tagab

järjepidevuse ja organisatsiooni mälu

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut36

Klassikalised Klassikalised juhtimisteooriadjuhtimisteooriad

Administratiivne juhtimine – keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele. Henry FayolHenry Fayol (1841-1925) – prantsuse

kaevandus insener Mary Parker FolettMary Parker Folett (1868-1933) – rõhutas

inimese osa organisatsioonis Chester I.BarnardChester I.Barnard (1886-1961) –

mitteformaalne organisatsioon, sotsiaalsed grupid, võimu aktsepteerimise teooria

Page 7: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

7

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut37

Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine H.Fayoli juhtimispõhimõtted: Tööjaotusprintsiip Võimuprintsiip Distsipliin Käskude ühtsus Suundade ühtsus Isiklike huvide allutatus firma huvidele Õiglane hüvitamine Tsentraliseerimine Ahela printsiip Kord ja koordineeritus Õiglus Stabiilsus Initsiatiiv Kooskõlastatus

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut38

Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine Juhi peamised ülesanded:

Planeerimine

Organiseerimine

Valitsemine

Koordineerimine

Kontrollimine

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut39

Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine M.P.FollettM.P.Follett

Juhtimiseetika

Inimeste julgustamine ja motiveerimine

Jõustamine, mitte kontrollimine Osalemine otsustusprotsessis ja ühised

eesmärgid

Koostöö

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut40

Administratiivne juhtimineAdministratiivne juhtimine Chester I.BarnardChester I.Barnard Mitteformaalne organisatsioon – klikid ja

loomulikul teel kujunevad sotsiaalsed grupid. Mitteformaalsed suhted on jõud, mis aitavad organisatsiooni juhtimist.

Võimu aktsepteerimise teooria – inimestel on vaba tahe ning valiku võimalus aktsepteerida võimu. Inimesed alluvad võimule ja täidavad käskusid, kuna see on neile kasulik.

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut41

Humanistlikud juhtimisteooriadHumanistlikud juhtimisteooriad Inimsuhete koolkond – kõige tulemuslikum

kontroll on inimese sisekontroll ja mitte range võimul põhinev kontroll.

Hawthorne uuringud – töö tulemuslikkus suurenes kui ülemused kohtlesid töölisi heatahtlikult

Elton Mayo (1880-1949)

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut42

Humanistlikud juhtimisteooriadHumanistlikud juhtimisteooriad Inimressursside juhtimine – ühendas töö

kujundamise ja arendamise ning motivatsiooni teooriad. Töö peab olema kujundatud selliselt, et inimene saaks seal rakendada ja täiendada oma potesntsiaali. Abraham Maslow (1908-1970) – inimeste

probleemid tekivad rahuldamata vajadustest

Douglas McGregor (1906-1964) – X ja YU teooria

Page 8: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

8

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut43

Inimressursside juhtimineInimressursside juhtimine X teooriaX teooria Inimesed on laisad ja

väldivad töö tegemist Inimesi tuleb vahetult

suunata, töötavad karistuse kartuses

Inimesed väldivad vastutust ja neil puuduvad ambitsioonid. Peamine on turvalisus.

Inimesed on kui robotid, nad ei ole võimelised loominguliseks ja loovaks tööks

Y teooriaY teooria Töö on inimese jaoks

loomulik tegevus Inimene on võimeline ennast

ise kontrollima ja juhendama

Inimesele on võimalik õpetada vastutuse võtmist

Inimesed on võimelised loominguliseks ja loovaks tööks

Inimese intellektuaalne potentsiaal on alles osaliselt kasutatud

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut44

Süsteemi koolkondSüsteemi koolkond Küberneetikute loodud koolkond püüab

tasandada teiste koolkondade puudusi Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste

koolkondade kogemusi ja seisukohti Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast Avatud süsteemi talitlus on seotud keskkonnaga Entroopia Sünergia

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut45

Organisatsioon kui süsteemOrganisatsioon kui süsteem

SisendidInfo, personal, finantsid, toore

Protsessid

Juhtimine, tootmine,

suhtlemine

Väljund Toode, teenus,

kasum, rahulolu

Tagasiside

Organisatsioon

Keskkond

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut46

Juhuslikkuse koolkondJuhuslikkuse koolkond Juhuslikkuse koolkond peab oluliseks

olemasoleva ühendamist ja mitte uue loomist. Puudub üks õige viis teha mingit tööd

Parima tegutsemise suuna määrab keskkond

Juhi tegevuse aluseks on situatsiooni – sise- ja välismõjude - analüüs

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut47

Juhuslikkuse koolkondJuhuslikkuse koolkond

On olemas üks parim tee

Iga olukord on unikaalne

Universaalne lähenemine

Juhtumist lähtuv lähenemine

• Eksisteerivad erinevad, kuid organisatsiooni-teooria seisukohalt loogilised olukorrad

•Juhid käituvad teatud tüüpi probleeme lahendades sarnaselt

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut48

Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon Peter Senge Õppivas organisatsioonis on töötajad

toimuvaga kursis, otsivad probleemidele loovaid lahendusi ning võimalusi uute oskuste ja teadmiste omandamiseks Avatus uutele ideedele

Uute teadmiste genereerimine

Page 9: Juhtimispsühhloogia Liina Randmann - 1. Juhtimispsyhholoogi… · Frank B Gilbreth (1868-1924) –aeg liigutus mõõtmised, “parim viis teha tööd” (saavutas edu meditsiini

9

Liina Randmann MSc TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia instituut49

Õppiv organisatsioonÕppiv organisatsioon

Juhtimine Juhtimine

Avatud Avatud informatsiooninformatsioon

OsalusOsalus--strateegiastrateegia

TöölisteTöölistejõustaminejõustamine

MeeskonnapõhineMeeskonnapõhinestruktuurstruktuur

Tugev, kohanevTugev, kohanevkultuurkultuur