Detsember 2019 Jõgeva Põhikooli ajaleht LEND

Hind: 50 senti

nr 13

9.C

Hea tahte nädal 3

Huviringid 4

Selleaastane osaluskohvik 5

Su nägu kõlab tuttavalt 6

Tegudelist jõuludeks 7

Keelereis Iirimaale 8

Oh, need hirmsad õpetajad 10

Head eeskujud meie koolis 13

Horoskoop 14

2

Juhtkiri

LEND

Esimene trimester on nüüdseks seljatatud ning uus trimester juba täies hoos käimas. Teine tri-mester algab alati sooja ning ootusäreva õhk-konnaga, sest peagi on käes jõululaupäev ning pikk ja kauaoodatud talvevaheaeg. Ma hakkasin ühel õhtul mõtlema jõulude tõelise-le tähendusele. Kas see on pelgalt kinkide te-gemine? Meile kõigile meeldib ju neid saada. On tore, kui keegi peab sind meeles. Ma ei ole siiani näinud veel ühtegi inimest, kellele see ei meeldiks. Aga kinkida saab ka lihtsalt sooja kal-listuse, mõne hea, tunnustava sõna. Oma lähe-daselt inimeselt saab küsida, kuidas tal läheb, ja teda tõeliselt kuulata, et teha tema päev pare-maks. Ma ei leia, et materiaalne kingitus oleks sellest parem. Samas tunneb enamik inimesi survet, et kui ta kinki ei tee, siis äkki arvatakse, et ta ei hooli teistest. Kui kallis kink peaks olema? Mida kinkida? Sel-lised ja paljud sarnased küsimused ringlevad meie peades. Kink ei asenda kuidagi hoolivust või ühtekuuluvustunnet. Selle asemel, et oma pead vaevata küsimusega, mida kinkida, ole oma lähedastele inimestele lihtsalt olemas. Ütle neile kasvõi iga päev üksainus kompliment ja usu mind - see tähendab neile palju rohkem kui füüsiline kingitus.

Inara Ein

Pilt: Kairi Sumero

Jõulupeod 19.detsember

1.-3. klassid jõulufilm

4.-6. klassid kell 14. 30

7.-9. klassid kell 16.30

Jõuluhommik 20. detsmber

1.-3. klassid kell 9.00 aulas

4.-9. klassid kell 9.30

Kultuurikeskuses

Riietus pidulik.

Ajalehetoimetus:

Inara Ein

Renate Uiga

Rutha Pärt

Annaliisa Tamme

Jenifer Heinmann

Angeliisa Niinemäe

3 LEND

14.-18.oktoobrini oli meie koolis hea tahte nädal. Hommikuti jagati sõnumirulle.

Sõnumid olid erinevatelt autoritelt. Toon näiteks ühe sõnumi, mis jäi mulle süda-

messe.” Naerata ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled.” Nii on

öelnud kirjanik Arvo Valton.

Sõnumid tõid inimestele naeru suule. Neid jagati kaaslastega, suheldi üksteiste-

ga ja arutleti oma mõttetera üle. Kui noored ei teadnud mõnda autorit, küsisid

nad õpetajadelt või uurisid internetist, kellega on tegu. Tore oli hommikul kooli

tulla, mõeldes, et huvitav, mis sõnumi ma täna saan.

Reedel koguneti pärast esimest tundi kooli aatriumi ja kuulutati välja lahkemad

õpetajad ja õpilased. Lahkema õpetaja tiitli pälvisid bioloogiaõpetaja Silja Võ-

saste ja kehalise kasvatuse õpetaja Viktor Nõmm. Lisaks õpetajatele said kiitusi

ka õpilased.

Hea tahte nädala mõte oli, et me oleks üksteiste vastu lahked ja viisad, kuigi

selleks ei peaks eraldi nädal olema. Üksteise vastu peaks kogu aeg lahke ole-

ma. Hea tahte nädal õhutas kõiki selle poole püüdlema.

Jenifer Heinmann

Hea tahte nädal

Pilt: Kairi Sumero

4 LEND

Huviringid

Koolis on palju huviringe igas vanuses õpilastele. Esmaspäeviti saavad kõik 7.-9. klassi soovijad õpetaja Tiina Kulli juhendamisel õppida uusi ja vanu tantse rahvatantsurühmas Kerged kondid. Võimlemisrühm kuuendaldele klassidele toi-mub kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 14.00-15.00, seda juhendab Marika Järvet. Tiina Laurissoni juhendamisel toimub Piiri 1 lasketiirus viburing igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 13.00-16.00. Võimlas saavad 2.-6. klasside õpilased esmaspäeviti kell 18.00-19.00 ja neljapäeviti kell 15.30-16.45 tennist mängida. Teisipäeval kell 14.30-16.00 ja kolmapäeval kell 16.00-17.30 toimuvad tennisetrennid Virtuses ka 8.-9. klassidele. Juhendajaks Hillar Sibul. Huviringe on ka päris pisikestele. Kõikidele 1.-3. klassi lauluhuvilistele on kolmapäeviti kuuenda tunni ajal mudilaskoor, juhendajaks Riina Lind. Kolmandate klasside liiklusring toimub klassis 175 esmaspäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti kell 13.00. Liiklushuvilisi juhendab Anni-ka Kaasik. Esmaspäeviti kell 14.00-15.00 toimub Piiri 1 võimlas võrkpall, kuhu on oodatud 1.-2. klassi lap-sed. Esmaspäeval ja kolmapäeval kell 15.00-16.00 leiab aset võrkpall ka juba edasijõudnutele, treeneriks on Tiiu Õunap. Kui sinul on huvi tegeleda mõne spordiala või huviringiga, siis on selleks meie koolis mitmeid võimalusi.

Renate Uiga

Pilt: Kairi Sumero

5 LEND

Selleaastane osaluskohvik

8. novembril 2019 toimus Jõgeva- ja Tartumaa osaluskohvik. Tänavuse aasta osaluskohviku korraldajateks olid Tartumaa Noortekogu ja Noored Otsustavad. Üritus toimus Tartu Kutse-hariduskeskuses. Arutlusele tulid viis teemat, milleks olid: „Tervis ja sotsiaalkaitse“, „Oskused ja töö“, „Minu digitaalne tulevik“, „Keskkonda ei jäta“ ning „Noorte heaks“. Esimene laudkond rääkis teemal „Tervis ja sot-siaalkaitse“. See on üks viiest Eesti 2035 raa-mes kavandatavast reformide kogumist, mis hõlmab erinevaid ideid ja meetmeid. Reformil on kolm põhieesmärki: Eesti inimesed on ter-ved ning teevad teadlikke tervise- ja tarbimis-valikuid, Eestis on tagatud rahvastiku järelkasv ning Eesti tervisehoiu- ja sotsiaalkaitsesüs-teem on kvaliteetne, inimesekeskne ja pikaaja-liselt jätkusuutlik. Teises laudkonnas arutleti teema „Oskused ja töö“ üle. See on samuti üks viiest Eesti 2035 raames kavandatavast reformist. Selle reformi kolm põhieesmärki on: Eesti haridussüsteemi paindlikkus, mitmekülgsus ja õppijasõbralik-kus, Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis toetavad Eesti riigi ja majanduse edenemist ning Eesti haridus- ja tööturupoliiti-ka on ennetava iseloomuga ja tulevikku vaa-tav. Kolmandas laudkonnas tuli arutlusele teema, mis köidab ilmselt iga noort: „Minu digitaalne tulevik“. Arutelu eesmärk on välja selgitada, mis on need põhjused, miks noored e-teenusteni ei jõua, milliseid teenuseid noored digiriigilt ootavad ja kuidas riik koos noortega saaks teenuste portfelli arendada, et noored oma igapäevaelus riigi e-teenused üles leiak-sid, neid mõistaksid ja kasutaksid ning teistele-gi soovitaksid. Neljandas laudkonnas mõtiskleti teema „Keskkonda ei jäta“ üle. Üks kliimastreigi eest-vedajatest Kristin Siil märkas, kuidas noored mujal Euroopas veedavad reeded tänavatel, avaldades meelt kliimaga toimuva vastu. Kooli-noore järeldus, et Eesti on üks süsinikuinten-siivsem riik inimese kohta, pani aluse klii-mastreikidele Eestis. Eesmärk oli leida võimali-kult palju lahendusi, kuidas keskkonda meie ümber päästa. Viiendas ning ka viimases laudkonnas oli üle-riigiline teema #NOORTEHEAKS.

Noortelt eeldatakse juba täna tulevikuks vajali-ke teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumist ning asjakohaseid valikuid õpingutes, eraelus ja töös, samas ei ole võimalused valikuteks kõigi noorte jaoks ühesugused ja võrdselt kät-tesaadavad. 2035. aastaks soovitakse jõuda selleni, et noortel on avar silmaring, enese-kindlus, loovus, eneseusk, positiivne enesehin-nang, algatusvõime ja oskus võtta vastutust. Meie koolist osales sellel aastal osaluskohvikul kõigest kolm õpilast 8. klassist. Kokkuvõtvalt on osaluskohvik üks igati äge ning kasulik üri-tus. Nende sõnul oli eelmise aasta üritus tore-dam ja meeldejäävam, kuna teemad olid köit-vamad ja igaüks sai oma arvamust avaldada. Sellest hoolimata sai kogemusi ja kokkuvõtvalt on osaluskohvik igati äge ning kasulik noorte- üritus.

Rutha Pärt

LEND

Meie koolis traditsiooniks saanud üritus Su Nägu Kõlab Tuttavalt toimus sel aastal 21.novembril. Selle aastane teema oli värvikas ning täis tõelisi hitte, mida mäletavad paljud õpetajad lausa peast. Selle aasta ajastu oli 2000ndad. Laval esinesid meie kooli õpilased humoorikate ja originaal-sete etteastetega. Sai näha tegusaid tantsijaid, lauljaid kui ka pillimehi. Nagu ka igal-aastal ei puudunud ka tänavu välkuvad noormeeste jalad, mis seelikute alt välja paistsid. Ürituselt ei puudunud ka auväärt žürii. Žürii liikmete hulka kuulusid meie kooli õpetajad.

Meeleoluka ürituse lõpuks said kõik osalejad premeeritud vääriliste au-hindadega. Sel aastal sai 7.-9. klasside seast võidu 9.c klass, kes esita-sid Kuldse Trio palasid ning lisaks peavõidule saadi ka eripreemia mille-ga lahkus 9.a klass kes esitasid Anaconda etteasteid. 4.-6. klasside seast valiti võitjaks 5.a kelle poolt sai näha meeleolukat Shakirat. Eriauhinnaga said premeeritud 4.c, 6.c ja 6.b.

Su nägu kõlab tuttavalt

6

Angeliisa Niinemäe

Pilt : Heidi Sild

LEND

Mõtled, mida teha oma jõuluvaheajaga? Meil on sulle mõeldud hulga lahedaid tegevusi, millega saad oma detsembrit sisustada.

Soeta/ koo endale ülivinged jõulusokid.

Tee endale kuum kakao koos piparmündi ning vahukommidega, mida nautida jõulufilme vaadates.

Vaata filmi “Pähklipureja”.

Tee lumeingleid.

Ehita lumelinn/kindlus või hoopis lumeloom.

Aita kaunistada jõulukuuske.

Tee oma toast tõeline jõulutunde looja.

Küpseta jõulurulli.

Tee komplimente kuni jõululaupäevani.

Tähista koleda jõulukampsuni päeva.

Tee selfie koos jõuluvanaga

Veeda iga päev vähemalt 1 tund väljas

Mine suusatama või kelgutama

Tegudelist jõuludeks

7

8 LEND

19. novembri hommikuks oli paarikümnel Jõgeva Põhikooli õpilasel kohvrid paki-tud ja ootusärevus sees, sest käes oli aeg minna Iirimaale. Lennusõit oli umbes kolm tundi ja Iirimaa pealinnas Dublinis maandudes tuli bussiga veel kaks tundi sõita, et jõuda peatusmispaika Galwaysse.

Galways olid õpilased jagatud 2-4 kaupa peredesse. Linnas liiguti linnaliinibussi-dega. Kohe ei saanud täpselt selgeks, mis bussipeatusesse tuleb minna, kuid harjumine ei võtnud kaua aega.

Pühapäeval oli meil bussiekskursioon Connemarasse. Vaatamist jätkus terve tee, sest loodus oli imeilus: mäed, veekogud, taimestik. Teel sai näha mitmeid lambakarju oma aedades rohelise muru peal. Külastasime ka Kylemore kloostrit, gooti stiilis kirikut ja kõndisime ilusas kloostriaias ringi.

Esmaspäeval hakkasid meil inglise keele tunnid, olime jagatud eri klassidesse ja saime tundides olla õpilastega erinevatest Eesti koolidest. Nädala jooksul interv-jueerisime inimesi Galway tänavatel, tegime esitlusi, tegime ise action-filmi treile-rit ja kirjutasime ise õudusjutte, mängisime ka ingliskeelseid mänge. Nädala lõ-pus saime kõik diplomi inglise keele kursuse lõpetamise eest.

Peale kooli oli meil veel tegevusi: käisime aardejahil, muuseumis, katedraalis. Tutvusime Galwayga koos giidiga ning ka iseseisvalt. Galways asub samasugu-ne skulptuur Eduard Vildest ja Oscar Wildest nagu Tartus. Tegime selle juures kogu grupiga pilti. Õppisime Iiri tantsu ning saime seejuures kõvasti naerda. Meil oli ka vaba aega, et linnas ringi käia ja endale suveniire koju osta.

Viimasel päeval sõitsime Moheri kaljudele mis kõrguvad 214 meetrit Atlandi ookeani pinnast. Seal pidime olema äärmiselt ettevaatlikud, kuid meile avanes imeline vaade. Lausa raske oli pärast tagasi bussi minna, sest oleks veel taht-nud seda ilu nautida. Iirimaalt oli kahju ära tulla, kuid koduigatsus oli ka natuke kallal. Saime reisilt palju kogemusi, arenes ka meie inglise keel ja suhtlemisos-kus võõras keskkonnas. Iirimaa on väga ilus maa ja sooviksin seda veel kunagi külastada.

Keelereis Iirimaale

Getter Kiissel

9 LEND

Pildid: Getter Kiissel

10 LEND

Fotod: Heiki Nooremäe

Sellest aastast on meiega ühinenud paljud uued õpetajad. Mõndadega oleme varasemalt mee-dia vahendusel kokku puutunud. Selleks, et õpilased neist pisut rohkem teaksid, palusime neil vastata mõnele küsimusele.

Mis oli Teie esmamulje meie koolist ja õpilastest õppeaasta alguses? Õpetaja Brigita Murutar :„Väga põnev. Ma arvan, et mul on elus olnud päris palju hirmutavaid ja närvilisi momente, kus teen midagi, mida pole kunagi varem teinud, see oli üks hullematest. Hea, et jalad värisema ei hakanud, kui esimest korda klassi ette astusin. Mul polnud alguses õrna aimugi, mida suure hulga õpilastega peale hakata. Nüüd, kus on aega tiba mööda läinud, olen tuttavam materjalide ja õpilastega, on olukord palju lihtsam. Esmamulje õpilastest on hä-gune, positiivne kindlasti, sest väga võõrana ei tundnud end kordagi. Mind võeti väga hästi vas-tu.“ Õpetaja Annagreta Raudseping :„Esiteks oli väga segadusttekitav Jõgeva linn. Ma mäletan, et ma tulin ulme ringiga kevadel rongijaamast vanasse põhikooli. Ma arvan, et esimesed mõt-ted olid need, et koolipere on kokkuhoidev, kuid siiski uusi inimesi ei jäeta välja, vaid võetakse soojalt vastu - kogu koolipere poolt. Kui kevadel direktoriga uut maja käisime vaatamas, siis ta nii muuseas ütles ruumist 314 möödaminnes:„see siin on sinu klass“. Väga soe tunne tekkis sisse, kuna ma polnud veel tegelikult tööl, aga minu peale juba mõeldi.“ Õpetaja Joosep Heinsalu :„Esmamulje koolist oli väga hea! Mäletan häguselt võrdluseks ka seda, et kui mina 1. klassi läksin oli ka minu koolimaja just äsja renoveeritud ning kõik oli nii uus, kena ja huvitav. Sama tunne tabas mind Jõgeval praeguse õppeaasta alguses meie kooli-majja tulles, aga nüüd veidi vanemana oskan seda kõike kindlasti rohkem hinnata ja hoida. Õpilased, kellega mul on olnud rõõm lähemalt kokku puutuda on kindlasti kõik omanäolised ning proovin ennast kohandada igaühele vastavalt! Ka muidu on kooli peal esimese trimestri jooksul olnud mitu põnevat vahejuhtumit ning tutvumisvõimalust õpilastega, keda ma ise ei õpeta – näiteks lendavate plätude lugu. Suures pildis tundub mulle, et õpilased saavad omav-ahel hästi läbi ning seda ma hindan kõrgelt.“ Õpetaja Kerli Kasar :„Uus koolimaja ja kogu koolipere jättis kohe väga sooja tunde juba esi-mestel päevadel. Õppeaasta alguses olid kõik õpilased võõrad, aga koos uue koolimaja avas-tamine on kindlasti aidanud kiiresti kohaneda uue keskkonna ja uute inimestega.“ Õpetaja Mari Raamat :„Õppeaasta alguses oli täiesti uude koolimajja esimest korda õpetaja ametit pidama tulla närvesööv, aga siinne õhkkond tegi olemise paremaks. Kolleegid olid tore-dad ja abivalmid. Õpilased olid suvega puhanud ja oli rõõm näha neid värsketena uuele koo-liaastale vastu astumas.“ Õpetaja Kristi Võsa :„Õpilased on väga toredad ja sõbralikud. Uues koolimajas on alati tore töötada. Värvid teevad kooli rõõmsaks ja siia on alati hea tulla.“

Õpetaja Mika Keränen :„Minu jaoks oli päris raske alguses harjuda sellega, et lapsed klassis ongi metsikud. Õnneks tuli spordipäev, kus sain ma kõigi kaheksandike ja üheksandike poiste-ga tuttavaks ning peale seda ei ole kaheksanda-üheksanda klassi poistega mingisuguseid käi-tumisprobleeme. See oli väga tore, et meil oli selline ühine spordipäev. Viiendikud on siiamaani veel peale esimest trimestrit, mulle tundub minu jaoks selline väga metsik kari lapsi. Ma ei ole veel õppinud ega suuda nendega veel toime tulla.“

Oh, need hirmsad uued õpetajad.

Kellena soovisite töötada lapsepõlves? Õpetaja Brigita Murutar :„Loomaarstina.“ Õpetaja Annagreta Raudseping :„Väga-väga väiksena tahtsin lavasid vallutada, kuna te-gelesin laulmisega, aga umbes kuuendast klassist on kindel soov olnud saada inglise keele õpetajaks, plaan B oleks olnud bioloogia õpetaja.” Õpetaja Joosep Heinsalu :„Juba lasteaias oli mitmeid mõtteid, kelleks kõigeks tulevikus saada võiks: kokaks, juuksuriks, lauljaks. Kuskil põhikooli viimastel aastatel lisandus sinna nimekirja selgemalt ka õpetajaamet.“ Õpetaja Kerli Kasar :„Lapsepõlves mängisime õega alati arsti või kooli. Need olid meie kaks põhilist mängu. Kuna minu tädi on arst, siis ma alati unistasin, et tahaksin saada ka nii targaks ja heaks arstiks.“ Õpetaja Mari Raamat :„Kui ma õigesti mäletan, siis üsna pikalt oli soov saada juuksuriks. Puiduga olen ka tegelikult lapsepõlvest saati kokku puutunud, nii et see pisik on ka alati mul sees olnud.“ Õpetaja Kristi Võsa :„Kehalise kasvatuse õpetajana.“ Õpetaja Mika Keränen :„Ma tahtsin õppida erinevaid keeli, et saaksin reisida mitmele poole maailmas, võib-olla tahtsin olla giid. Mõtlesin, kui olen giid ja reisin turismigruppides, siis ma saan tasuta ka igale poole reisida.“

Millega tegelete vabal ajal? Õpetaja Brigita Murutar:„Vabal ajal kuulan palju muusikat, laulan, mängin pilli, maalin, kir-jutan ja teen nii palju trenni kui võimalik. Kõige rohkem meeldib mulle ilmselgelt vaba aega veeta oma lapsega.“ Õpetaja Annagreta Raudseping:„Kuna ma lõpetan parasjagu ülikooli, siis mul vaba aega väga ei leidugi. Peale tööpäeva Jõgeval sõidan koju Tartusse ja panen rõhku ülikooli asjade-le. Päevas leian vähemalt 1h, et minna jōusaali. Ilusate ilmadega käin kõndimas või discolfi mängimas. Kui kiired ajad möödas, hakkan uuesti ka tennist mängima. Üldiselt sisustan va-ba aega füüsilise tegevusega. Pikemad vaheajad üritan sisutada reisimisega.“ Õpetaja Joosep Heinsalu:„Vaba aega jääb küll töö ja ülikooli kõrvalt aina vähemaks, kuid selle, mis on, täidan näiteks kaasa lüües erinevate tudengiorganisatsioonide tegevuses na-gu AEGEE-Tartu, Eesti Üliõpilaste Selts ning Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus. Lisaks meeldib mulle väga käia jooksmas ning rattaga sõitmas ja üleüldse võimalikult palju aega looduses veeta. Ära ei ütle ka toredatest teatrietendustest, kunstinäitustest ning muusikafestivalidest.“ Õpetaja Kerli Kasar:„Vabal ajal õpetan Tartus lastele ja täiskasvanutele rahvatantsu ning ise tantsin samuti. Rahvatantsuga olen tegelenud alates esimesest klassist ja praeguseks tantsin juba kaheksandat hooaega Eesti Maaülikooli rahvatantsuansamblis Tarbatu. Tänu rahvatantsule olen saanud väga erinevates maailma paikades esineda. Lisaks armastan rulluisutada, suusatada ja raamatuid lugeda.“

11 LEND

Õpetaja Mari Raamat:„Tegelen hobi korras loodusfotograafiaga. Täpsemalt makrofotod elu-ta loodusest; loomade ning lindude pildile saamine on ka huvitav. Jalgpalli mängin ka, FC Heliose naisharrastajatega, rahvaliiga tasemel.“ Õpetaja Kristi Võsa:„Veedan oma vaba aega koos lastega. Kui aega pere kõrvalt üle jääb, mängin võrkpalli.“

Õpetaja Mika Keränen:„Vabal ajal ma kirjutan. Praegu mul ongi kirjutamine tegelikult hobi. Minu põhitöö on lastele kirjanduse ja soome keele õpetamine, aga hobiks on mul kirjutamine. Mul oli mõnikord olnud ka töö, mõni aasta ma olen täiskohaga kirjanik olnud ja kirjutanud, aga nüüd ma võin öelda, et vabal ajal püüan ma tegeleda oma hobiga ehk kirjutamisega.“

Kellena olete töötanud varasemalt?

Õpetaja Brigita Murutar:„Ma olen töötanud lauljana, baristana, purjereiside korraldajana, noorsootöötajana, raadiosaatejuhina ja laagrijuhataja- kasvatajana.“

Õpetaja Annagreta Raudseping:„Kunagi nooremana töötasin suviti teenindajana restora-nis, aga 2015. aastast alates olen proovinud kõik töökohad siduda laste ja noortega - olen olnud lastemuuseumis juhendaja, töötanud lasteaias inglise keele ōpetajana, juhendajana Ettevõtluskülas ja laagrikasvatajana Eestis ja Kanadas. Eelmine aasta olin õpetaja Tartu Kut-sehariduskeskuses.“

Õpetaja Joosep Heinsalu:„Kuna üritan elus olla alati avatud uutele pakkumistele, siis „EI“ ma tihti vasta – seda näitab ka mu küllaltki eripalgeline kogemus tööpõllul. Alustasin üpris traditsiooniliselt – pärast seda kui malevas käimisest välja kasvasin, läksin põhikooli lõpus tööle kohvikusse ning tänaseks olen töötanud paljudes erinevates kohvikutes ja restoranides ning ka catering’i teenuseid pakkunud. Viimased viis suve on möödunud aga laagikasvataja-na matkalaagris Sirtsu Camp, kus teeme ratastega tiire peale erinevatele Eestimaa saartele. Noortega olen varem töötanud ka õpilasfirmade ja uurimistööde juhendajana – kõige edukam näide on üle-eelmisel aastal Eesti õpilasfirmade võistlusel II kohale tulnud õpilasfirma Best Ice, kes tegi ise Kalevi kompvekkide maitselisi käsitööjäätisi. Sel aastal juhendan juba viien-dat aastat õpilasfirmat Student Network, mis pakub õpiabi teenust gümnaasiumiõpilastelt noorematele. Mõned näited veel, mida ei hakka pikemalt tutvustama on näiteks Lennusada-ma külastusjuht, koolimuuseumi kuraator ning arhivaar, kasvataja laste turvakodus, modell ja Noored Kooli programmi värbamiskoordinaator. Kuigi õpetajaameti juurde plaanin jääda pi-kaks ajaks, siis kindlasti tegelen jätkuvalt selle töö kõrvalt ka erinevate projektidega ning ot-sin pidevalt uusi väljakutseid.“

Õpetaja Kerli Kasar:„Varasemalt olen töötanud haiglas õena. Enne kui minust sai õpetaja, siis õppisin ma Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks ning töötasin sellel alal. Samuti alustasin rahvatantsu õpetamist juba kõrgkooli õpingute ajal.“

Õpetaja Mari Raamat:„Siiani olen suuremas osas töötanud koolide kõrvalt. Ülikooli kõrvalt olin taksojuht, kutsekooli kõrvalt kuller. Suveperioodidel olen mesitarusid ehitanud.“

Õpetaja Kristi Võsa:„Õpetajana ja projektijuhina.“

Õpetaja Mika Keränen:„Ma olen töötanud McDonalds-is. Ütleme siis niimoodi, et ma olen müünud hamburgereid. Ma olen töötanud puukoolis, jalgpallitreenerina ja õpetajana. Ma olen õpetanud soome keelt ka gümnaasiumis, ülikoolis ja rahvaülikoolis.“

Annaliisa Tamme

Hea Eeskuju on konkurss, millega tunnustatakse neid koolinoori, kes on oma vabast tahtest vii-nud kodukandis ellu midagi sellist, mis väärib kogu Eesti tähelepanu. See on suurepärane võimalus tõsta esile neid, kelle tublid saavutused seni tähelepanuta on jäänud ning innustada neid, kel esimene samm enda tegude poole veel astumata. Noorte silmapaistvatest tegudest kõneldes näitame, et nad ei ole vaid tulevikutegijad, vaid tublide tegude elluviijad juba täna. Sellel aastal esitas meie kool Hea Eeskuju konkursile kaks kandidaati, kellest üks – Inara –valiti ka 15 finalisti hulka. Inara on Jõgeva Põhikooli 9.A klassi õpilane, kes paistab silma oma aktiivsusega nii koolis kui väljaspool. Ta on teist aastat oma kooli õpilasesinduse president, juhtides seda edukalt. Tema eestvedamisel toimuvad koolis mitmed üritused ning algas ka parem koostöö õpilasesinduse ja õpetajate vahel. Toimuvad korralised kohtumised ja mõttetalgud, et kaardistada ja lahendada üheskoos koolielu probleeme. Lisaks õpilasesinduse juhtimisele on Inara õppinud mängujuhiks ning organiseerib koolis mänguvahetundide tegevusi ning viib mänge läbi ka algklasside üritus-tel (nt nõidade trall volbripäeval, kus viidi läbi temaatilisi mänge). Lisaks ise korraldamisele on Inara oma käitumisega heaks eeskujuks kaasõppijatele. Ta pöörab tähelepanu viisakusele ning märkab, kui keegi on kõrvalejäetud või hädas. Ta oskab leida abi, kui probleemiga ise toime ei tule ning pöördub õigete inimeste poole. Heaks näiteks on see, et Inara märkas, et üks tema klassikaaslane on sattunud kiusamise ohvriks. Kõigepealt astus ta ise tema kaitseks välja, pöördus klassijuhataja ja kooli teiste spetsialistide poole, et teemaga tegeleda. Sellel aastal juhtis Inara Jõgeva valla eelarvest rahastatud noorte omaalgatuse projekti ning korraldas selle raames ürituse“Hobist elukutseni“ kõigile Jõgeva noortele. Kooliväliselt kuulub ta Kodutütarde ridadesse. Inara on meie koolis tõeliselt Parim Eeskuju suurte algustähtedega! Helise kohta käib kindlasti lause – kes teeb, see jõuab. Ta on särasilmne ja rõõmsameelne tüd-ruk, kes oma särtsakust ka teistesse edasi süstib. Lisaks sellele, et ta õpitulemused koolis on väga head ning ta saavutab auhinnalisi kohti aineolümpiaadidel ning võistlustel, on ta veel ka tubli sportlane ning viiuldaja. Helis lõpetas kevadel muusikakoolis viiuli erala kiitusega ning praegu jätkab musitseerimist rahvamuusikaansamblis Tuustar. Samuti käib ta muusikakooli an-samblis laulmas. Koolis ei tegele Helis ainult õppimisega, vaid on teist aastat õpilasesinduse asepresident ning seeläbi annab väga suure panuse koolielu elavdamisel ning erinevate sünd-muste korraldamisel. Väljaspool kooli on Helis ka Jõgeva valla noortevolikogu liige. Noortevoli-kogus edendab ta mitte ainult oma kooli vaid kogu valla noorte elu. Kooliväliselt kuulub ta Kodutütarde ridadesse. Helis ei ole mitte ainult hea eeskuju koolis ja noortevolikogus, vaid ka kodus oma väikesele õe-le. Helis on suure südamega tüdruk, kes on parimaks eeskujuks igale noorele!

Head eeskujud meie koolis

Kairi Sumero

jäär- Detsembrikuu teine pool toob jääradele palju uusi väljakutseid. Ära mingil juhul jäta neid kasutamata, sest tulevikus toovad need sulle palju kasu. Väljakutse-te kõrval võivad sind kimbu-tada halvad unenäod kurjast

jõuluvanast, kes sulle sellel aastal kuuse alla ainult ühe kaalika toob. Kui sa aga kuivatatud apelsini viilu padja alla paned, peaks unenägu kaduma. Aga me ei saa seda päris kindlalt väita, sest tele-skoop, millega me tähtede seisu uurime oli pike-mat aega puhastamata ning meil võis sisse tulla mõni viperus.

sõnn- Võimalik, et detsembri kolmandal nädalal kohtute mõ-ne vana tuttavaga. Tundub, et tähed näitavad, et oled oma igapäevastes tegemistes pisut kohmakas, või oli see lihtsalt langev täht… raske öelda, aga

igaks juhuks pakkige klaasist õrnemad esemed mullikilesse või viige üldse majast ära keldrisse. Ettevaatlik tasuks olla ka tervate nurkadega. Uus aasta tõotab tuua aga palju head ning põnevat, seega pane oma piip ja prillid valmis.

kaksikud- On 50% võim-alus, et teie tegemistesse tuleb sisse pisikene viperus ning asjad lükuvad oodatust kaugemale. Aga pole hullu, sest on ka 50% võimalus, et seda ei tule ning asjad saa-

vad valmis. Kuid Saturni järgi vaadates peaks tule-ma edukas detsember just äriliselt seega tasub end meelestada pigem rõõmsalt. Loomaaeda ei soovita aga detsembris minna. Seal juhtub alati midagi, mis võib suurendada seda 50%, et teie te-gemised lükkuvad edasi.

vähk- Uraan ennustab, et detsembris on sinu jaoks eriti soodne aeg alustada spordiga. Alguses tasub võ-ta käsile midagi kergemat. Üksiti selgus vaatluse käi-gus, et Sinus on luuletaja annet, võta paber ja anna

tuld. Mitte otseselt tuld… On ka väikene võimalus, aga siiski võimalus, et sinus on hoopis kunstilist annet. Me ei ole hetkel päris kindlad.

lõvi- Detsembris hoidu lille-pottidest, sest on võimalus, et sa kas lõhud mõne või saad ise pihta, aga on ka võimalus, et seda ei juhtu. Neptuuni pikaldasel uurimisel saime teada, et detsembris ja isegi uue aasta alguses oled sa üli-super-ultra mega rõõ-

mus asjade üle, mida teised ei märkagi. Me ei ku-juta ette, mis saaks siis, kui keegi ei märkaks neid väikeseid detaile, mille üle rõõmustada. Õnneks oled meil Sina.

neitsi- Tähed on Sinu puhul eriti selged. Nad näitavad väga täpselt, et tuimalt paigal istumine ei ole sellel kuul si-nu teema. Sa tahad joosta, hüpata, teha asju, mida sa varem teha pole tahtnud. Sa-mas ole ettevaatlik, sest tark

ei torma ning enne tegutsemist mõtle kõik selge peaga läbi. Meie vaateväljale sattus ka üks eriline täht, mis ennustab, et sa oled jõuluvana pahade laste nimekirjas, kuid aega veel on, seega tegutse!

Horoskoop

LEND 14

kaalud- Kaalude tähtkujust inimesi ootab ees tegude-rohke jõuluaeg. Vahel kipud tegutsema liiga rutakalt. Kaalu (hahaha) kõigi oma otsuste mõistlikkuse üle rohkem kui kunagi varem. Sel detsembril pead kõigile näitama, mis puust sa teh-

tud oled. Tähed ennustavad sulle aga edukat ning rõõmsameelset kuud.

skorpion- Skorpionitele toob detsember küllaldaselt üllatusi, nii häid kui halbu. Kui ei tule kumbagi siis tea, et meie ei ole selles süüdi. Võta teatavaks, et tähed on tegelikult hõõguvad gaasi-kerad ning meie pole süüdi, et nad valesti ennustavad. Kõik ei peagi minema nii

nagu me alati tahame. Pea seda meeles.

ambur- Jupiter on Sinu jaoks liikunud väärtuste sektorisse. See tähendab, et sinu väärtushinnangud võivad muutuda. On soov õhinaga äriasju edendada ja saadud rikkust kuluta-da. Sul on suured plaanid

ning nende teostamine võib õnnestuda kiiresti, kuid mitte kergelt, aga iga edusamm annab sulle aina hoogu juurde. Seega pea meeles, et sa lii-ga tormaksks ei lähe. Siiski detsember ja libe on - kukkumine on valus.

kaljukits- Oleme pikalt uuri-nud ja puurinud, et mis tähed sulle sellel kuul veel tuua või-

vad. Avastasime et sa võid olla kergesti ärrituv, näi-teks on tähtedest võimalik välja lugeda seda, et sa võid puhtalt banaanikoore tõttu põhjustatud oota-matutest tantsusammudest ülimalt tigedaks minna. Kui seda ei juhtu loe skorpioni horoskoopi ja saad teada miks. Kui aga asi väljub kontrolli alt, võid abi leida sõpradest. Kui oled sotsiaalselt aktiivne võib selle tulemuseks olla mingi suurem muutus, mis tõstab sinu mainet.

veevalaja- Sellel kuul hakka-vad Sinus lõõmama kirelee-gid. Kui Sa ei saa oma taht-mist piisavalt kiiresti, kipud korraldama emotsionaalseid

ja jõulisi stseene. Ei tasu liialt palju aega tinderis veeta. Kes teab millised draamad sealt välja või-mad kooruda. Pealegi oled sa ilmselt põhikoolis õppiv õpilane ning sul ei peaks tinderit isegi ole-ma….

kalad- Detsembrist ujud sa läbi täpselt sinu tähtkujule omaselt- nagu kala vees. Järgneval kuul võib sinu teel ette tulla mitmeid takistusi, kuid ära lase neil ennast hei-dutada. Tähtede seisu põh-

jal võiks ennustada, et sina oled jõuluvana heade laste nimekirjas kohe päris esikohal. Sellegipoolest võib kõik veel muutuda, nii et lulli lüüa pole just mõistlik tegu!

LEND 15

Tekst: ajalehetoimetus

Pildid: Internet

Pilt: Helis Kiis

Ajalehetoimetus soovib imelist jõuluaega!

Pildil pole täielik koosseis