isebe lentshona koloni lemicimbi …...gqr neville alexander. ingxelo yonyaka 2003 50 isebe...
TRANSCRIPT
46I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
S
Kalk Bay Clean-Üp - Haven Night Shelter and Kalk Bay - St James Ratepayers Association 40 000
uLawulooluManyanisiweyolongcolisekonenkukuma
Mosselbay/Great Brak Residential Clean-Up (Parousia Entrepreneurial & Community Development Organisation) 50 000
Sir Lowry’s Pass Tour & Business Development Trust (Tshatshu Environmental Care Projects) 50 000
Wesfleur Creche (Wescare DevelopmentAssociation) 50 000
Community Base Health Care 50 000
Siyasebenza Women’s Organisation 50 000
Manenberg Peoples Centre 50 000
Karoo Resource Centre 50 000
Nkwenkwezi Women’s Organisation 40 000
Sithandile Women’s Organisation 50 000
Sivukile Women’s Development Organisation 50 000
Nobuhle Women’s Organisation 30 000
Build a Better Society Women’s Organisation 50 000
Yekumunyu Community DevelopmentProgramme 50 000
UMSETYENZANA IGAMA LEZIKO R
Masizingise Women’s Organisation 30 000uLawulooluManyanisiweyolongcolisekonenkukuma
Sinethemba Community Project 30 000
Nceduluntu Environmental Group 39 000
Stanford Conservation Trust 30 000
Masizakhe Women’s Organisation 50 000
Duineveld Coastal Association 40 000
Hessequa Development Forum 40 000
Western Cape Nature Conservation Board 61 861 000WKNBR
IYONKE R67 111 000
Oasis Association for the Mentally Handicapped 54 357
UMSETYENZANA IGAMA LEZIKO R
2.3 UMSEBENZI 3: IMICIMBI YEZENKCUBEKO
INJONGO: Ukukhuthaza ezenkcubeko, ukulondoloza nokulawula ubutyebi bezenkcubeko
nobelifa lemveli beNtshona Koloni ngokuthi kunikwe iinkonozo zamathala eencwadi (zee-
layibrari).
IMISEBENZI EYE YAQHUTYWAImicimbi yezenkcubeko iye yabandakanya le misetyenzana ilandelayo:
• uLawulo
• iiNkonzo zezeNkcubeko
• iiNkonzo zeeMuziyam
• iiNkonzo zeeLwimi (iYunithi yeeLwimi)
• iiNkonzo zoLawulo loButyebi beLifa leMveli
• iiNkonzo zaMathala eeNcwadi
• iiNkonzo zoGcino-zimpepha
UMSETYENZANA 2.3.1: ULAWULO
Kulo msetyenzana kuye kwagxininiswa kakhulu kuxanduva lokunika yonke eminye imisetyenzanayeMicimbi yezeNkcubeko isikhokelo esicwangcisekileyo sendlela eya phambili kwakunye nenkxa-so ngomsebenzi we-ofisi, kananjalo nasekubekeni iliso kumsebenzi wolawulo kwiKhomishoniyeMicimbi yezeNkcubeko yeNtshona Koloni nakwiKomiti yeeLwimi yeNtshona Koloni
UMSETYENZANA 2.3.2: IINKONZO ZEZENKCUBEKO
Kulo msetyenzana kuye kwajoliswa kulondolozo, kukhuthazo nophuhliso lwezenkcubeko,ezobugcisa ubutyebi bezenkcubeko nobelifa lemveli eNtshona Koloni. IiNkonzo zezeNkcubekoliye lalawula izibonelelo zezenkcubeko ezisixhenxe eziphantsi kweliso leKhomishoniyezeNkcubeko yeNtshona Koloni. Kwesi sithuba kunikwa ingxelo ngaso amaqela ali-160 aye
asebenzisa izibonelelo zezenkcubeko eziseKoekenaap, eMelkbosstrand, eSchoemanspoort,eGroot Drakenstein, eStellenbosch naseBien Donne.
Ngesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso iKhomishoni yezeNkcubeko yeNtshona Koloni iyeyaqwalasela izicelo zoncediso-mali ezili-173. Ngesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso bangaphayakwama-160 000 abantu abathe baxhamla kwezi nkonzo nakwinkxaso-mali eyathi yakhutshwaikhutshelwa ulondolozo, ukhuliso nophuhliso lwezenkcubeko.
Ngaphandle kwamathandabuzo iMibhiyozo i350th Year Commemration of the Western Capeyaba yenye yeenkcochoyi ekwafikelelwa kuzo kulo msetyenzana. Le Mibhiyozo yayindlela yoku-nika imbeko kwindlela eyathi ngayo le minyaka idlulileyo ingama-350 yasibumba yasenza sabayile nto siyiyo namhlanje. Lo msetyenzana waye wasibekela izigidi zeeranti ezibini (R2 million)
47 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
IMelkbosstrand sesinye sezibonelelo ezilawulwa ziiNkonzo zezeNkcubeko phantsi kweliso leKhomishoni
yezeNkcubeko yeNtshona Koloni.
48I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
ecaleni lo mbhiyozo waqhuba unyaka wonke. Kwesi sixa-mali ama-R750,000 aye abelwaiziyunguma ezaziqhuba ngaphandle kwemida yeSixeko seKapa.
Ngomhla wama-27 Apreli 2002 kwaye kwaqhutywa umbhiyozo yoMhla weNkululeko (FreedomDay Celebration) phaya eMossel Bay. Ezi ziyunguma zazibalasele ngobumnandi zaye zajoliswaekunxibelelaniseni ezenkcubeko nentlalo yekhaya yosapho. Izithethi zembeko ezaye zawuzimasalo mbhiyozo yaye yaba yiNkulumbuso yePhondo leNtshona Koloni, uMnu. P Marais, kwakunyenoMphathiswa weMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo noLonwabo, uMnu. P C McKenzie.
Abantu abamalunga nama-5 000 phaya ePhillippi East baye babhiyozela umhla woLutsha (YouthDay) ngomhla we-16 Juni 2002. UMphathiswa weSizwe woPhuhliso loLuntu, uGqr Z S Skweyiya,kwakunye namanye amalungu eKhabhinethi yeNtshona Koloni babekhona kulo mbhiyozo.
UMphathiswa waye wabeka amalungu amatsha eKhomishoni yezeNkcubeko yeNtshona Koloniemva komsebenzi wothethwano noluntu phantsi kwemiqathango yoMthetho oyiWestern CapeCultural Commission and Cultural Councils Act ka-1998 (uMthetho 14 ka-1998). Igunya elinikweiKhomishoni yezeNkcubeko yeNtshona Koloni lelokuba ikhuthaze, ilondoloze iphuhliseezenkcubeko apha eNtshona Koloni ngokwemigaqo-nkqubo eyamkelwe nguMphathiswa.IKhomishoni yezeNkcubeko yeNtshona Koloni yaye yalawula ulwabiwo lwemali yoncediso ngok-wemida eyayinokukwazi ukuyifikelela, uncediso olo olwalunikwa iikhansile zezenkcubeko ezib-halisileyo kwakunye nemibutho yezenkcubeko esesikweni/evunyiweyo.
UMSETYENZANA 2.3.3: IINKONZO ZEEMUZIYAM:
Izinto ebezisenziwa kulo msetyenzana zaye ajoliswa kulondolozo nasekukhulisweni kwelifalemveli labantu baseNtshona Koloni, nasekuncediseni iimuziyam nemibutho yasekuhlaleni enx-ulumene nazo ngeenkonzo zobungcali.
Ngenxa yendibano yocweyo eyayinesihloko esithi "Introduction and Orientation: Background toMuseum Services" lo msetyenzana waye waba nempumelelo ebonakalayo ekuhlengahlengiseni
izinto ozenzayo neenkqubo ngeenjongozokuphucula ukunikwa kweenkonzo. Yayeyakhawuleza kakhulu inguqu ngaphandlenangaphakathi kweSebe eli ngesi sithubakwenziwa ingxelo ngaso. IqelaeliyiTransformation Workgroup laba nenx-axheba ebaluleke kakhulu ekuququzeleleniukuziswa kweenguqu kwiinkonzoyeemuziyam ngokuphathelele kwindlelayokumiswa kwabasebenzi nemibuthoelawulayo neenkalo ejoliswa kuzo imibon-iso yeemuziyam. Amalinge okuzisa iinguquaye aba nesiphumo sokunyusa amanani
IiNkonzo yeeMyuziyam ziye zancedisa iBhodi yoLondolozo
lweNdalo yeNtshona Koloni ekuqulunqeni nasekwenzeni nasek-
ufakeleni izincedisi zotoliko kwiGamkaskloof Nature Reserve.
uDarlene Louw, uMlondolozi waMalaphu, kwiMuziyam
yaseStellenbosch eqwalasela iindlela zolondolozo ezisetyenzisi-
weyo ukulondoloza le lokhwe yomtshato yenziwa ngo-1740.
uNksz Katie Abrahams onguManejala weMuziyam
osandula ukubekwa kwiMuziyam yaseGeorge.
abandwendweli abaye batyelela iimuziyam kwakunye nabathatha inxaxheba bevela kwiindawoezazifudula zisingelwe phantsi ngaphambili phaya.
Ukuzimisela okukhulu komsetyenzana lo kwinto yokulungisa ityheneba lokungabekwa kwezintongobunjalo kwiimbali zoluntu eNtshona Koloni kwezinye zezinto okwazenzayo, kwayekwakhokelela kuphando olwathi lwaqhutywa kubantu baseRobertson kusetyenziswanonabahlali bakhona apho. Kwaye kwenziwa nophando olwalulungiselelwe umboniso "Man andMolluscs". Olu phando lwaye lwazama ukubonisa ukubaluleka kwezidalwa ezifana neembazanezinye ezingenathambo, zineqokobhe kodwa, kwinkcubeko yamaqela athile abantu ahlukeneyongenkcubeko. KwiMuziyama yaseStellenbosch kwaye kwasungulwa umboniso weMfazweyeSibini yamaBhulu ojikelezayo onesihloko esithi "The War in the Cape Colony".
Kwaye kwahanjwa umhlaba omkhulu kakhulu ngakwicala lokusekwa kwezicwangciso zolon-dolozo oluqinisekiswa ngothintelo. Umsetyenzana lo waye wabeka umlondolozi wezinto zelaphuwokuba aqhube uvandlakanyo lwezinto zelaphu kwiimuziyam zephondo ezingamashumi amabi-ni anesibhozo. Isiphumo saloo msebenzi ke yaba kukuqulunqwa kwezicwangciso ezathi zase-tyenziswa kwiimuziyam ezintathu.
UMSETYENZANA 2.3.4: IINKONZO ZEELWIMI
Izinto ebezisenziwa kulo msetyenza bezijoliswe ekuqinisekiseni ukuba iilwimi ezintathu zase-burhulumenteni zibekwa kwinqanaba elilinganayo apha eNtshona Koloni, kwakunyenasekuphakamiseni inqanaba lezo lwimi zemveli zabantu baseNtshona Koloni zazifudula zisin-gelwe phantsi.
Kwesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso iYunithi yeeLwimi yaye yancedisa uMphathiswa kum-sebenzi wokubekwa kwamalungu amatsha eKomiti yeeLwimi yeNtshona Koloni.
Nanga amalungu eKomiti yeeLwimi: Gqr Liesel Hibbert (chairperson), Nksz Alet van Huyssteen(deputy chairperson), Gqr Neville Alexander, Mnu. Gideon Joubert, Mnu Ernest Kleinschmidt,
Mnu. Anthony le Fleur, Gqr Harold Lesch, Nksz Vuyokazi Nomlomo and Gqr Nomsa Satyo.
Intlanganiso yosungulo yala malungu matsha eKomiti yeeLwimi yeNtshona Koloni yaye yabangomhla wama-29 Meyi 2002.
sUkusukela kumhla we-13 ukuya kowe-18 Meyi 2002 kwaye kwaqhutywa iVeki yoVuselelongesiXhosa ngempumelelo engathethekiyo. Izinto ezaye zaqhubeka ngale Veki yoVuselelongesiXhosa zaye zabandakanya nendibano yocweyo ngomculo wemveli eyaqhutyelwa phaya e-UCT, isemina ngomgaqo-nkqubo wolwimi nezibongo zesiXhosa ezazisingathwe yiPraesa, nosukulwesiXhosa olwaye lwabhiyozelwa zizikolo kuSingasiqithi lo wonke..Uvuthondaba lwale vekiyaye yaba yiFestivali yesiXhosa eyayiseKhayelitsha apho izithethi zaye zayigxininisa kakhuluimfuneko yokukhuthazwa kwesiXhosa. Le festivali yavulwa ngokusesikweni nguMnu.
49 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
AMALUNGU EKOMITI YEELWIMI YENTSHONA KOLONI: Ukusuka ekhohlo ukuya ekunene (ngemva)- Gqr Harold Lesch,
Mnu Ernest Kleinschmidt, Mnu Gideon Joubert, Nksz Alet van Huyssteen (uSekela-Sihlalo), Gqr Liesel Hibbert (uSihlalo).
Ukusuka ekhohlo ukuya ekunene (ngaphambili)- Mnu Anthony le Fleur, Gqr Nomsa Satyo, Nksz Vuyokazi Nomlomo and
Gqr Neville Alexander.
50I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
PC McKenzie, uMphathiswa weMicimbi yezeNkcubeko, iMidlalo noLonwabo. Baba malunganama-2 000 abantu abathi beza kule festivali.
Imingeni eyathi yafunyaniswa yiYunithi yeeLwimi naayiKomiti yeeLwimi yeNtshona Koloni yabakukuqhutywa kwazo zonke iiprojekthi ezathi zamkelwa ngenjongo yokuba zikhuthaze iNtethoyeZandla (Sign Language) nokuphakanyiswa kwenqanaba lesiXhosa ngo-2002 nango-2003.
UMSETYENZANA 2.3.5: IINKONZO ZOLAWULO LOBUTYEBI BELIFA LEMVELI
Ngenxa yokuba udluliselo lwalo msebenzi ukususwa kwiSebe leSizwe lezoBugcisa,
ezeNkcubeko, iNzululwazi neThekhnoloji uziswe kweli Pondo lungazange lude lube luyaqukun
jelwa, nangenxa yamagingxi-gingxi kwezomthetho, ugunyaziwe wobutyebi belifa lemveliwephondo eli akazange ade amiselwe ngesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso.
UMSETYENZANA 2.3.6: IINKONZO ZAMATHALA EENCWADI
Injongo yalo msetyenzana yayikukunika abantu baseNtshona Koloni inkonzo yamathalaeencwadi esemgangathweni ophezulu kakhulu, oko kusenziwa ngentsebenziswano namathalaeencwadi oomasipala. Umgaqo-nkqubo weeNkonzo zzaMaziko eeNcwadi umiselwe phezu kweziziseko zibaluleke kakhulu zilandelayo: inkululeko yokufumana iinkcukacha; ilungelo lokufikelela
Icala lokufundela nezichazi-magama elibeth' umoya kwiPniel Public Library.
NgoJulayi ka-2002 phaya eGenadendal kwavulwa ithala leencwadi elikwimigangatho yale mihla.
kuwo onke amathala eencwadi karhulumente; izibonelelo zokubolekisa ngesisa kubo bonkeabahlali bakamasipala othile; izimiselo ezivunyiweyo zolawulo lwentanndo yesininzi(idemokhrasi), isidima somntu nolingano lwabbantu.
Ngesi sithuba senzelwa ingxelo kulo msetyenzana kuye kwahanjiswa izinto zaselayibrari ezinga-ma-94 365 kumathala eencwadi angama-281 kwiPhondo eli. Ekuyeni kuphela kwesi sithuba sen-zelwa ingxelo (Julayi 2002) abantu abangamalungu kumathala eencwadi abangama-958 974 bayebaboleka izinto zaselayibrari ezizizigidi ezingama-7 811 718.
Kwaye kwanikwa uMasipala waseDrakenstein uncediso ngemali, eyakhutshwa njengentlawuloyokugqibela, yokuba akhe ithaala leencwadi elitsha phaya eSaron.
NgoMeyi 2002 kwaye kwaqhutywa isiyunguma seVeki yeLayibrairi zakwaRhulumente (PublicLibrary Week). Njengelinge lokuthi gqolo ngokubambelela nokulandelisa kumxholo wonyakaongaphambili owaba yimpumelelo kakhulu nowawujolise ekukhuthazeni abantwana ukubabafunde, owalo nyaka wona umxholo wajoliswa ekuthundezeni abazali ukuba bakhuthazeabantwana babo ukuba bafunde. Amathala eencwadi awayethathe inxaxheba aye avakalisaukuncomeka kwalo eli linge.
Eyona nkcochoyi yempumelelo ekwafikelelwa kuyo ngale veki yaba lutyelelo loMphathiswa,uMnu. P C McKenzie kumathala eencwadi kwiingingqi zikaMasipala weDrakenstein.
NgoJulayi 2002 kwaye kwavulwa ithala leencwadi elitsha eGenadendal. Abahlali bale dolophuinembali kunene namhlanje bayakwazi ukuba baziqhayise ngokuba nethala leencwadi lale mihla.
Kwaye kwaqhutywa izifundo ngezifundo ezazilungiselelwe oosozincwadi, izifundo ezo ezaziny-athela imihlaba efana nokulungiswa kweencwadi ezonakeleyo, izinto ezizizincedisi ezisetyen-ziswa nge-TV, izakhono zobudlelane nabanye abantu, iinkonzo zeenkcazelo nezinto ezinokuse-
tyenziswa (references), ulawulo lwamathala eencwadiLwaye lwaqhuba uthethwano lokuzama ukufikelela kwisivumelwano sokunikwa kweenkonzozamathala eencwadi koomasipala nawokuqukumbela isivumelwano seenkonzo neSixekoseKapa.
UMSETYENZANA 2.3.7: IINKONZO ZOGCINO-ZIMPEPHA
Injongo yalo msetyenzana kukuseka inkonzo yoGcino-zimpepha eya kuthi inike inkxaso kubobonke abahlali beli Phondo.
Ngenxa yokuba udluliselo lwalo msebenzi ukususwa kwiSebe leSizwe lezoBugcisa, ezeNkcubeko,iNzululwazi neThekhnoloji uziswe kweli Pondo lungazange lude lube luyaqukunjelwa, nangenxayamagingxi-gingxi kwezomthetho, inkonzo yogcino-zimpepha yephondo eli ayizange ide isekwengesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso.
51 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
52I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Ulawulo
Iinkonzozeznkcubeko
Ukulawulwa kwezemalizezigqeba ezibini zakwarhu-lumente.
Ukubeka iliso kwimisetyen-zana emibini.
Uphuculo lokunikwakweenkonzo ngokuqulunqaisicwangciso sokunikwakweenkonzo.
Kwapapashwa umthethowamagama eendawoeNtshona Koloni.
Iinkcazo zemali eziphele-leyo zeKhomishoniyezeNkcubeko yeNtshonaKoloni neKomiti yeeLwimiyeNtshona Koloni zilungise-lelwe uMhloli-zincwadi-Jikelele
Ukuqhutywakwemiqathango ebekwangumthetho negun-yazisweyo
Isicwangciso sokunikwakweenkonzo samkelwe.
Imithetho yephondoeqinisekisiweyo nokusek-wa kweKomiti yaMagamaeeNdawo.
Iingxelo zohlolo-zincwadizeKhomishoniyezeNkcubeko yeNtshonaKoloni nezeKomitiyeeLwimi yeNtshona Koloni
Imigangatho ekufanelekufikwa kuyo ubuncinaneiye yafikelelwa
Isicwangciso sokunikwakweenkonzo samkelwe
Imithetho sisiqulunqo iqu-lunqqiwe, kulindelwe imi-gaqo yeSizwe ukuba ipa-pashwe.
Ikomiti yexeshana isekiwenjengenxenyeyeKhomishoniyezeNkcubeko yeNtshonaKoloni.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
UMSETYENZANA
Iinkonzozeznkcubeko
Ukunika iKhomishoniyezeNkcubeko yeNtshonaKoloni inkonzo yobunobha-lana enempumelelo nocik-izeko.
Ukuququzelela iziyungumazezenkcubeko. (FreedomDay, Youth Day)
Ukunika imibutho yezobug-cisa nezenkcubeko uncedokhona ukuze ikwazi ukulon-doloza, ukukhuthaza noku-phuhlisa ezenkcubeko.
Ukuhanjiswa ngethubakweeajenda nemizuzu.
Ukuququzelela iintlangan-iso ezintlanu (5).
Ukufumana ingxelo yohlo-lo-zincwadi ka-2001/2002engenagxeke.
Ziza kuqhubeka iziyungumazezenkcubeko. ngeFreedomDay nangeYouth Day.
Ukuqwalasela izicelo ezili-110 noncediso-mali lonyakakwabali-100.
Ukunika iikhansilezezenkcubeko ezilishumielinanye (11) inkxaso.
Imibutho yezeqongayabahlawulayo esixhenxe.
Amaqela ali-150 azakusebenzisa izibonelelozezenkcubeko iintsukuezingama-15 000.
Ukuhanjiswa ngethubakweeajenda nemizuzu.
iintlanganiso ezintlanu (5).
Kufunyenwe ingxelo yohlo-lo-zincwadi ka-2001/2002engenagxeke.
Iziyunguma zeFreedom Dayngomhla wama-28 AprelieMossel Bay neYouth Dayngomhla we-16 JuniePhillippi East.
Kuqwalaselwe izicelo ezili-173, nezoncediso-malilonyaka ezili-127.
Akukhange kubekho zicelozifikile zivela kwimibuthoelishumi elinanye (11).
Imibutho yezeqongayabahlawulayo esixhenxeinikwe uncedo qhongenyanga.
Amaqela ali-160 asebenziseizibonelelo zezenkcubekoiintsuku ezingama-16 000.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYOIZIPHUMO NOKUHAMBA KOMSEBENZI WOKUNIKWA KWEENKONZO
53 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Iinkonzo zeemuziyam Iinguqulelo kwimibonisoesisigxina kwiimuziyamezibhalisileyo.
Imiboniso emitshaejikelezayo.
Ukulungisa imeko yokun-galingani kwezembali yol-untu ngokuthi kwenziweuphando oluthe gqolo.
Izifundo zabantwanabezikolo nabantu abadalaeziphathelele kwiimuziyam.
Izifundo zabantwanabezikolo nabantu abadalaeziphathelele kwiimuziyam.
Iimveliso ezintsha zokhen-ketho olujolisekwezenkcubeko.
Ukugqiba ngempumeleloamaphulo oqeqesholwabasebenzi basez-imuziyam, namalunguezigqeba ezilawulayonabasebenzi.
Kugqityiwe ukwenziwakwenguqulelo kumbonisoosisigxina omnye
Kugqitywe umbonisoojikelezayo omnye.
Ukugqitywa kweprojekthiyophando enye.
Kuqhutywe izifundo ezibiniezitsha kwiimuziyam.
Kuqhutywe izifundo ezibiniezitsha kwiimuziyam.
Ukugqqitywa kwemvelisoentsha enye yokhenkethoolujolise kwezenkcubeko.
Ukuqhutywa kwendibanoyocweyo enye.
Amalungiselelo agqityiwe.
Kulibazisekile ukufakelwa.
Imiboniso ejikelezayo emib-ini igqityiwe, kwaza kwa-sungulwa uphando olu-joliswe kumbonisooiikelezayo wesithathu.
Iprojekthi yophando enyeigqityiwe.
Zilibazisekile - kusalindweukuqeshwa kwabasebenzi.
Zilibazisekile - kusalindweukuqeshwa kwabasebenzi.
Kugqqitywe imveliso entshaenye yokhenketho olujolisekwezenkcubeko
Kugqitywe indibanoyocweyo enye.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
Inkonzo yeelwimi(iYunithi yeeLwimi)
Inkonzo yolawulo lobu-tyebi belifa lemveli
Iinkonzo zamathalaeencwadi (zeelayibrari)
Ukunika iKomiti yeeLwimiyeNtshona Koloni inkonzoyomsebenzi we-ofisi ngok-wemiqathango yeCandelo17 loMthetho oyiWesternCape Languages Act(uMthetho 13 ka-1998).
Kupapashwe imithethoyeNtshona Koloni yolawulolobutyebi belifa lemveli.
Ukunceda oomasipalaukuba bakwazi ukwakhaamathala eencwadi amat-sha okanye ukuphucula ezozibonelelo sele zikhona.
Ukunika iKomiti yeeLwimiyeNtshona Koloni inkonzoyomsebenzi we-ofisi enem-pumelelo nocikizeko khonaukuze ikwazi ukwenzaumsebenzi egunyaziselweukuba mayiwenze.
Ukulungiswa nokuhanjiswakwangethuba kwee-ajendanemizuzu, ukuqhutywakweeprojekthi, imisebenziiintlanganiso nezemali.
Imithetho yephondoeqinisekisiweyo nokusek-wa kweKomiti yeLifaleMveli yeNtshona Koloni.
Amathala eencwadi anentoyonke asebenzayo.
.Kuye kwabanjwa iint-langaniso zikawonke-wonke ezimbini (ngomhlawama-29 Juni nowama-31Julayi 2002). Intlanganiso enye yekomitielawulayo ibanjwe ngomhlawe-12 Juni 2002.
NgoJuni - Julayi 2002 siyesagqitywa isiqulunqosesicwangciso esiliqiliseKomiti yeeLwimi.
Ngomhla wama-31 Julayi2002 kuqhutywe indibanoyocweyo yoCwangcisolweeProjekthi.
Kulungiswe isiqulunqosemithetho.
Amathala eencwadi amatsha: 1.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
54I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Iinkonzo zamathalaeencwadi (zeelayibrari)
Ukunikwa kwawo onkeamathala eencwadieNtshona Koloni izinto ezi-fanelekileyo nezifunekayo.
Izikhokelo zobungcaliezinikwe oosozincwadi(librarians) kumathalaeencwadi abhalisileyo.
Ukukhuthazwa kokusetyen-ziswa kwezinto zakumatha-la eencwadi.
Umthamo wezinto ezihan-jisiweyo.
Ubulungu kumathalaeencwadi nokusetyenziswakwezinto.
Abasebenzi abaye kwizifun-do zoqeqesho.
Izinto ezithe zaqulunqwa.
Iincwadi ezihlalutyiweyo: 3591 Izinto ezithengiweyo:Iincwadi: 1 961Iividiyo: 124 ii-CD: 26 iiTayitile efakiweyokwikhathalogu: 2 301 Izinto eziqwalaselweyo:Iincwadi: 89 235 ii-CD: 1 669 Iincwadi ezishicilelweeziteyipini: 65 iiVidiyo: 3 396
Amaziko abhalisileyo: 281 Amalungu: 958 974 Izinto ezibolekiweyo:Iincwadi: 7 368 655 ooLindixesha: 195 011 Ezishicilelwe ilizwi: 78 242 iiVidiyo: 169 810
Bebonke abaziyileyo: 288
Izinto zokukhuthaza ukuse-tyenziswa kwamathalaeencwadi ngeveki yamatha-la eencwadi (iingxowazeplastikhi, izitikha,oogcinindawo (bookmarks)Iipowusta: 2 Cape Librarian: 3 Ingxelo yonyakaUvimba weenkcukachazekhompuyutha osebenza-yo
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
Iinkonzo zamathalaeencwadi (zeelayibrari)
Iinkonzo zogcino-zim-pepha
Ukubonelela ngenkquboyekhompuyutha yamathalaeencwadi neekcukacha.
Ukwamkelwa nokusetyen-ziswa koMthetho oYilwayooyiWestern Cape ArchivesBill yiPalamente yeNtshonaKoloni.
Ukufunyanwa nokulawulwakwamarekhodi angen-gowakwarhulumente ngok-wemiqathangowokuqokelela kwiWesternCape Archives.
Ukuqwalasela nokwamkelainkqubo esisiqulunqoyolawulo lwamarekhodiakwarhulumente (iindlelazokufayilisha), akarhulu-mente wephondo,nawoomasipala kwakunyenawazo naziphi na izigqebazakwarhulumente.
Ukufikelela kwi-CPALSLibrary and Informationsystem
Iinkonzo yogcino-zimpephaeNtshona Koloni.
Ukunxityelelaniswakolawulo lwamarekhodiakwarhulumente eNtshonaKoloni.
Amathala eencwadiasebenza ngeekhom-puyutha ngokupheleleyo::89Afowunelwayo: 37
Lo msebenzi awukanikezel-wa ukususwa kwiSebeleSizwe lezobuGcisaneNkcubeko.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
55 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UKUDLULISELWA KWEENTLAWULO
Ukudluliselwa kweentlawulo zoMsebenzi weMicimbi yezeNkcubeko kunyaka-mali ka-
2002/2003 kwahamba ngolu hlobo lulandelayo:
Western Cape Cultural Commission 1 854 000IiNkonzo zeNkurbeko
IiNkonzo zeMyuziyam
IiNkonzo zeeLwimi
IiNkonzo zeLayibrari
ZIZONKE
Chief Jospeh Little 420
Cecil Le Fleur 1 851
Sammy Jansen 2 626
Matty Cairncross 2 903
Old Harbour Museum 3 113
Worcester Museum 100 313
Western Cape Language Committee 301 000
Drakenstein Municipality 400 000
2 666 226
UMSETYENZANA IGAMA LEZIKO R
56I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2.4 UMSETYENZANA 4: IMIDLALO
INJONGO:Injongo yalo msetyenzana ibikukukhuthaza imidlalo nolonwabo kujoliswe kuphuculonophuhliso lweendawo ekuhlalwa kuzo eNtshona Koloni ngokuthi zibonelelwe ngokulinganayo nan-gobulali ngezibonelelo zemidlalo ezifikelelekayo nangamaxabiso, nangamaphulo kunye neenkonzo.
IMISEBENZI EYE YAQHUTYWAUmsebenzi wezemidlalo uye wabandakanya le misetyenzana ilandelayo:
• uLawulo
• uPhuhliso lolonwabo lwemidlalo
• iiNkonzo eZizodwa
• iMidlalo eZikolweni
• iMpilo kwezeMidlalo
UMSETYENZANA 2.4.1: ULAWULO
Kulo msetyenzana kugxininiswe kumalinge okunika inkokelo ecwangcisekileyo kwakunye nenkxasoekuqhutyweni komsebenzi ngeenjongo zokwandisa imidlalo kwiindawo ekuhlawla kuzo ngabantubaseNtshona Koloni.
UMSETYENZANA 2.4.2: UPHUHLISO LOLONWABO LWEMIDLALO
Kulo msetyenzana isiphumo semidlalo nolonwabo kwimeko yentlalo noqoqosho iye yaba kukuphu-culwa komgangatho wobomi nje ngokubanzi. Le nto ke yathi yenziwa ngokujolisa ekunyusweni kwa-manani abo bathabatha inxaxheba kwezemidlalo nolonwabo ngokuqhutywa kwemidlalo kwizithilieBholani, nakummandla weSixeko, kuNxweme oluseNtshona nakwiSithili esiseMzantsi-ntshona.Bangaphaya kwama-97 000 abantu ekwathi kwafikelelwa kubo nakubeni kwakuye kwajoliswa kuban-tu abangama-90 000. Le mpumelelo kungatshiwo ukuba yabangwa kukusekwa kwee-ofisi zezithiliezithathu kunyaka-mali ongaphambili eBoland/Overberg, West Coast/Olifants Rivier nakwiingingqizeSixeko seKapa.
Lo msetyenzana waye kananjalo waba nenxaxheba enkulu kakhulu nasekuqhutyweni kweMidlaloyeNtshona Koloni (Western Cape Games) ngoApreli 2002. Abadlali abathi bazibalula baye bakhethwaukuba baye kwiMidlalo yoSungulo yoMzantsi Afrika (Inaugural South African Games) eyayibanjelweeTshwane ngoSeptemba 2002. Iqela leNtshona Koloni lalinabadlali abangama-300, abaxubenabakhubazekileyo, liza kuthatha inxaxheba kwimidlalo elithoba, efana nebhola ekhatywayo,iqakamba, igoalball, ibhola yomnyazi, imibaleko nombhoxo.
Eyona nto yaqaqamba kakhulu kweli linge yaba kukuvunjululwa kweetalente zabadlali abaphayaezantsi ekuhlaleni, kangangokuba aba badlali babethathe inxaxheba ngebabengazange balifumaneithuba lokuya kudlala kwimidlalo ephezulu kangako ngenqanaba. Enye into eyaba lulutho kakhulukweli linge yayikuhlanganiswa kwemibutho yemidlalo le yesiqhelo kwakunye neyabantuabakhubazekileyo.
Umsetyenzana woPhuhliso lweMidlalo nezoLonwabo waye waba nenxaxheba enkulu ekuququzelelweni kweMidlalo
yeNtshona Koloni ngoApreli 2002. Abadlali abangaphaya kwama-300 abanobulima nabangenabulima abathi bazibalula
baye basiwa kwi-Inaugural South African Games eTshwane.
Ngenjongo yokuphucula ufikeleleko lwamathuba oqeqesho nophuhliso kwezemidlalo umsetyenzanalo waye wanika imibutho yemidlalo eli-106 inkxaso-mali yokuba iphuhlise izakhono zokulawulwakwemidlalo kwakunye nolwazi lwemidlalo.
Enye impumulelo eyathi yafikelelwa yaba kukusetyenziswa kwesikim iStepping Stone SchemeeBonteheuwel. Isiphumo sale nto yaba kukunyuka kwenani lezikolo ezathatha inxaxheba kule pro-jekthi yokusungula ukusuka kwishumi elinesine (14) ukuya kwishumi elinesihlanu (15). Ngale ndlela kelaye lenyuka nenani labancedisi abaqeqeshiweyo kwezemidlalo abaqeshiweyo ukusuka kwi-105 layakutsho kwi-145. Lo msebenzi waye wanatyiselwa kubafundi abangaphaya kwama-90 000 kwiingingqizaseBonteheuwel naseManenberg, iingingqi ezo elugqugqise kakhulu kuzo ulwaphulo-mthetho.
UMSETYENZANA LO 2.4.3: IINKONZO EZIZODWA
Eyona nkalo iphambili kwakujoliswe kuyo kulo msetyenzana yayikukubonelela ngezibonelelozezemidlalo nolonwabo kwakunye nokuziphucula Ngale njongo ke kwaye kwabekwa imali bucalakulungiselelwa ulwakhiwo lwezibonelelo zemidlalo nolonwabo ezilishumi (10) kwiindawo zasema-phandleni nezibuhleleleka noko, ezifana neMondityu, iBittersfontein neRietfontein phaya kuNxwemeoluseNtshona. Ngenxa yokubonelela ngezibonelelo zemidlalo umsetyenzana lo waye waba negaleloelibonakalyo ekusekweni kweekhansile zemidlalo ezintsha ezisibhozo (8) kwimimandla yasemaphan-dleni efana neMerweville, neBhobhofolo, iKaapstroom ePrince Albert neNduli eCeres.
Ngenjongo yokukwandisa ukwakhelwa kwemimandla yasemaphandleni nehlelelekileyo noko izi-bonelelo zemidlalo, kwaye kwasungulwa uvimba weenkcukacha ezikwikhompuyutha ukuqinisekisangemfuno zabantu kwezi ndawo. Lo vimba weenkcukacha ezikwikhompuyutha uya kuthi ancedeekuqhutyweni kophando ngefuthe lemidlalo nolonwabo kwimeko yentlalo noqoqosho kubantubeNtshona Koloni.
Ngenjongo yokuqinisekisa ukuba iNtshona Koloni iba yindawo ekuthontelwana kuyo ngabathandibemidlalo kweli, umsetyenzana lo waye waseka amaqhina oqhagamshelwano neefestivali zemidlalonezenkcubeko ezifana neKynsna Oyster Festival ngoJulayi 2002.
UMSETYENZANA 2.4.4: IMIDLALO EZIKOLWENI
Ukuqeshwa kwabasebenzi yaba yeyona nkalo iphambili kujoliswa kuyo kulo msetyenzana, injongoikukuba kuphunywe kumhlaba weengciga nezicwangciso kungenwe kowokusebenza ngokupheleleyo.Kwesi sithuba kwenziwa ingxelo ngaso umsetyenzana lo uye waqhuba uphando ngeendlela zokwen-ziwa komsebenzi ngempumelelo ukuqinisekisa ukuba imidlalo ezikolweni inabo ngokwaneleyo aban-tu abasebenza kuyo besingathe ukusetyenziswa koMgaqo-nkqubo weMidlalo eZikolweni (SchoolSport Policy).
57 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
Phaya kwiBlue Downs Sports Complex eEersterivier kwakhiwa ipaviliyoni yababukeli enezihlalo ezingama-900 ngemali
ezizigidi ezithathu zeeranti (R3 million) eyayivela kwi-"Building for Sport and Recreation Programme" eliphulo leCandelo
loMlawuli wezeMidlalo noLonwabo, neyagqitywa ngoFebhuwari 2003.
58I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
Ngaphezulu, ukwamkelwa koMgaqo weMidlalo eZikolweni ngomhla we-13 Febhuwari 2002 kwenzaukuba kulindelwe lukhulu kakhulu. Kwiindawo ezininzi into yokungathi kukho ukuhla kwemidlaloezikolweni yayibonwa njengento eyiingxaki. Kwaye kwakhula inkolelo yokuba lo Mgaqo-nkquboweMidlalo eZikolweni wawuza kuba negalelo elikhulu kakhulu ekukhuleni nasekuphuhleni kwaba-fundi bonke kwiinkalo zonke zobomi babo apha kweli Phondo. Kambe ke umngeni oye wahlala uwu-jamele lo msetyenzana ibe ngowokufumaneka kwemali eya kuthi iwuvumele lo msetyenzana ukubawenze igalelo elibonakalayo ekusetyenzisweni koMgaqo-nkqubo weMidlalo eZikolweni.
UMSETYENZANA 2.4.5: IMPILO KWEZEMIDLALO
Ngokuqhutywa kwezinto ezifa neenkampu zolutsha lathi lenyuka inani labantu abayifumanayoimiyalezo eyakhayo malunga ne-HIV/AIDS. Ngolo hlobo ke kwaye kwakhuthazwa indlela yokuphilaenempilo ngokuthe kratya nobomi bokuzigcina ngokusetyenziswa komzimba, ngemidlalo nangezintozolonwabo.
Kananjalo umsetyenzana waye wamela iSebe eli kwikomiti yamasebe ngamasebe ye-AidseyiProvincial Inter-departmental Aids Committee (PIDAC). Le komiti iPIDAC yona yasekelwa ukubainxibelelanise imisebenzi yaMasebe kaRhulumente wePhondo kwinkalo yeHIV/AIDS. Ngale PIDAC keiSebe eli laye lakwazi ukuba imigaqo-nkqubo yalo liyingqamanise neSicwangciso sePhondoseHIV/AIDS. Lo msetyenzana ubonwa njengelona candelwana liyintsika kwidabi lokulwa neHIV/AIDSapha eNtshona Koloni, njengoko ukwazi ukufikelela kwiikalo ezininzi zoluntu, oko kukuthi, ebantwa-neni, kulutsha, kubantu abadala, kanti ke nakubantu abasele begugile.
Owona mngeni uphambili umalunga nokufunyanwa kweendlela ezibumbeke kakuhle nezinemfundisozokuhlanganiswa kwamaphulo okufundisa ngeHIV/AIDS nemidlalo nolonwabo.
UMgaqo-nkqubo weMidlalo eZikolweni owawulindwe
ngamehlw' amnyama waye wamkelwa yiKhabhinethi
ngomhla we-13 Febhuwari 2002.
59 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
UPhuhlisolwezeMmidlalonoLonwabo
Iziyunguma zemidlalonolonwabo ekuhlaleni
Ukwandisa inxaxhebakwiMidlalo noLonwaboekuhlaleni. Iziyungumakwimimandla yezithiliezine.
• South Western DistrictsUkujolisa kubantu abanga-ma-20 000 kwiindawo ezil-ishumi elinesibini (12) nga-malinge angama-30 asun-gulwe ngabahlali.
• West CoastUkujolisa kubantu abanga-ma-20 000 kwiindawo ezil-ishumi elinesibini (12) nga-malinge angama-30 asun-gulwe ngabahlali.
• BolandUkujolisa kubantu abanga-ma-20 000 kwiindawo ezil-ishumi elinesibini (12)eBholani ngamalinge anga-ma-30 asungulwengabahlali afikelele kuban-tu abangama-20 000.
• MetropoleUkujolisa kubantu abanga-ma-30 000 kwiindawo ezil-ishumi elinesihlanu (15)ngamalinge angama-30asungulwe ngabahlali.
• South Western DistrictsKwafikelelwa abantuabangama-25 000 kwiinda-wo zemimandla yasema-phandleni ezilishumi eline-sibini (12) ngamalinge anga-mashumi amathathu (30).
• West CoastKwafikelelwa abantuabangama-12 000 kwiinda-wo zemimandla yasema-phandleni ezisibhozo (8)ngamalinge alishumi (10).
• BolandKwafikelelwa abantuabangama-25 000 kwiinda-wo zemimandla yasema-phandleni ezilishumi eline-sibini (12) ngamalinge anga-mashumi amabini (20).
• MetropoleKwafikelelwa abantuabangama-35 000 kwiinda-wo zemimandla yasezi-dolophini ezilishumi eline-sihlanu (15) ngamalingeangamashumi amathathu(30).
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
UMSETYENZANA
Ukubamba imidlalo yasebusika
Ukwandisa inxaxhebakwimidlalo yasebusikakwimimandla yezithiliezine.
Ukunceda imibutho yemid-lalo ukuze ikwazi ukukhulangakwicala lolawulonobuchule.
• South Western DistrictsUkujolisa kubantu abanga-ma-20 000 kwimimandlaemithandathu (6)
• West CoastKwajoliswa kwimimandlaemithandathu, kufikelelwekubantu abangama-20 000.
• BolandUkujolisa kubantu abanga-ma-20 000 kwimimandlaesibhozo (8)
• MetropoleKwajoliswa kubantuabangama-30 kwimimandlaengamashumi amabini ane-sibhozo.
Inani lemibutho yemidlaloencedisiweyo.
• South Western DistrictsKwafikelelwa kubantuabangama-20 000 kwimi-mandla esibhozo (8).
• West CoastKwafikelelwa kwimimandlaemithandathu (6) enabantuabangama-20 000.
• BolandKwafikelelwa kubantuabangama-20 000 kwimi-mandla esibhozo (8).
• MetropoleKwafikelelwa kubantuabangama-45 000 kwimi-mandla engamashumiamabini anesibhozo (28).
Kwanikwa imibutho yemid-lalo eli-106 inkxaso-mali.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYOIZIPHUMO NOKUHAMBA KOMSEBENZI WOKUNIKWA KWEENKONZO
60I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Imidlalo, ulonwabonophuhliso
Ukudibanisa izigqebazabakhubazekileyoeNtshona Koloni.
Ukubhengeza umsetyen-zana lo kwakunye nama-linge awo.
Ukudibanisa imidlaloyabakhubazekileyongokuququzelela iindibanozocweyo nangokuqhubaimidlalo.
Ukwandisa uqhagamshel-wano lwalo msetyenzanakubonakaliswe umfanekisowobumbano kwisebe eli.
Kwaye kwaqhutywaindibano yocweyo yokuqalayeDISSA (Diasbled SportSouth Africa) yaseNtshonaKoloni eyayibandakanyeyonke imidlalo.
Imidlalo yokuqalaukuqhutywa idibanise imid-lalo yabakhubazekileyoneyesiqhelo (eyaban-gakhubazekanga).
Kwaququzelelwa umbuthowemidlalo yabangevayoomtsha (Deaf SportAssociation).
Umbutho wemidlalo yeem-baleki (athletics)waseNtshona KOloniwabakhubazekileyowanikwa ubulungu bewon-ga kwi-WP Athletics.
Kwaye kwakhuliswauphawu lwesebe elikwingqokelelayeencwadana zenkcazelo(brochures) zasemakhaya.Ukuqulunqwa kwe-CD Romebonisa isicwangcisoesiliqili sokukhuthazwakwemidlalo (Major EventsStrategy for SportPromotion) sele kumbovuukuba kugqitywe.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
Uphuculo lwezibonelelozemidlalo.
Ukubanika inkxaso abadlali(iimbaleki) nabaqeqeshiabaneziphiwo
Ukuseka isiseko sokhen-ketho lwabemidlalokwiPhondo eli.
Ulwakhiwo lwezibonelelozemidlalo ezitsha nophuculolwezo zikhoyo, kujoliswengakumbi kubantu abakhu-bazekileyo nakubahlali bak-wimimandla yangaphandle.
Ukuseka uvimbaweenkcukacha ngezi-bonelelo ukulungiselelauvandlakanyo.
Ukuseka iikhansile zemidlalo.
Ukuxhotyiswa kweekhan-sile zemidlalo zasekuhlaleningolwazi nobuchule boku-lawula izibonelelo zemidla-lo.
Ukuqesha abantubokuququzelela ukusetyen-ziswa imisetyenzana le
Ukuseka amakhonkcooqhagamshelwano neefes-tivali zemidlalonezezenkcubeko.
Ukuqwalasela izicelo zon-cediso ngemali yokuqhubaimidlalo emikhulu.
Kwaye kwabekwa imalibucala yezibonelelo ezil-ishumi (10) eNtshonaKoloni.
Isigaba sokuqala sesi-bonelelo se-BSRP sigqityi-we.
Ngolwakhiwo lwezibonelelokwaye kwasekwa iikhansilezemidlalo ezintsha ezisibho-zo.
Kuye kwaqeshwa imanejalayeziko loqeqesho nomnce-disi wayo.
Kuye kwathathwa inxaxhe-ba ebonakalayo kwiKnysnaOyster Festival.
Izicelo zoncediso ngemaliziye zaqwalaselwa bazabaziswa abo baphumele-leyo kwizicelo zabo.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
61 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Imidlalo yezikolo
Impilo kwezemidlalo
Ukwandisa ukuthathwakwenxaxheba kwimidlaloyezikolo.
Ukudibanisa amaphulookufundisa nge-HIV/AIDSnemidlalo nolonwabo.
Ukusungula uphandongemisebenzi nokumakwesebe eli.
Ukusungula uphandongemisebenzi nokumakwesebe eli.
Inani labathatha inxaxhe-ba kwiziyunguma zethuzemidlalo nolonwaboapho kugqithiswa imiyale-zo eyakhayo malunga ne-HIV/AIDS.
Iqwalaselwe imisebenziyabasebenzi kwakunyenokuma kwesebe elingokwabasebenzi.
Iqwalaselwe yabekwaimisebenzi yabasebenzikwakunye nokuma kwe-sebe eli ngokwabasebenzibecandelwana le-HIV/AIDS.
Kuye kwaqhutywa iphulolokufundisa nge-HIV/AIDSkunye neziko lolutsha(youth camp) apho bekuzeiinkokeli zolutsha ezinga-mashumi amathandathu(60).
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYOUKHUTSHELO LWEENTLAWULOAkukhange kubekho lukhutshelo lwantlawulo kule nkqubo ixesha elisuka kono - 1 Apreli
ukuya kowama 31 Julayi 2002:
62I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2.5 UMSETYENZANA 5: UCWANGCISO LOPHUHLISO
INJONGO: Ukukhuthaza uphuhliso olunozinzo ngocwangciso lomhlaba kwiphondo eli, kwizithili zalonakoomasipala nazo zonke ezinye izinto ezihamba nolawulo lophuhliso lomhlaba nolawulol-weenkcukacha ezingomhlaba.
IMISEBENZI EYE YAQHUTYWAICandelo loMlawuli woCwangciso loPhuhliso belibandakanya le misetyenzana mine ilandelayo:• uLawulo;• uCwangciso lweZithili;• uLawulo loPhuhliso loMhlaba,• noLawulo lweeNkcukacha
UMSETYENZANA 2.5.1: ULAWULO
Lo msetyenzana woLawulo kulo msetyenzana kuye kwagxininiswa kakhulu kuxanduva lokunikaiCandelo loMlawuli oyiNtloko woCwangciso loPhuhliso isikhokelo esicwangcisekileyo sendlela eyaphambili kwakunye nenkxaso ngomsebenzi.
ICandelo loMlawuli oyiNtloko woCwangciso loPhuhliso liye lathi gqolo ngokukhokela nokubeka iliso,ukusombulula imicimbi ephathelele kuphuhliso apha kwiPhondo eli apho kuyimfuneko, ngendlelaefezekisa uphuhliso olunozinzo, ICandelo loMlawuli oyiNtloko liye lanenxaxheba kucwangciso olu-joliswe phambili, kulawulo lophuhliso, ekuqokeleleni nasekuhlalutyeni nasekuhambiseniiinkcukacha, ekuqulunqweni kwemithetho nemigaqo, nasekuqulunqweni komgaqo-nkqubo wokusin-gathwa kwayo yonke le misebenzi.
UMSETYENZANA 2.5.2: UCWANGCISO LWEZITHILI
Lo msetyenzana woCwangciso lweZithili waye wasungula waqhuba umsebenzi wocwangciso lomhla-ba kwiphondo eli nakwizithili, waza wanika oomasipala izimvo nezikhokelo kwakunye nenkxaso kwi-iprojekthi zocwangciso nophuculo lomhlaba.
Inani lezicelo zocwangciso lweedolophu ezathi zaqwalaselwa kwakunye nenkqubela ethe yenziwakumalinge okuqulunqa izikhokelo, imigaqo-nkqubo, iincwadana kwakunye nezicwangciso zomhla,ziyayingqina impumelelo efunyenwe kulo msebenzetyana.
Kwaye kwahanjwa umhlaba omkhulu kunene kuqulunqo lwale migaqo-nkqubo ilandelayo, nezincwadana nezi zikhokelo zo;andelayo:• Umgaqo-nkqubo oyiWestern Cape Coastal Zone Management Policy. • iBioregional Planning Manual and a Bioregional Planning Policy.• Umgaqo-nkqubo wokuhlaiswa ezidolophini oyiUrban Settlement Policy.• Incwadana engokubandakanywa kwemiba efana nengqwalasela ngeendawo, ngobugcisa,
ngezeembali, ngezophuculo lwemimandla yasezidolophini noyilo kwimiba yophuhliso lomhlaba• Incwadana yeSikhokelo soPhuhliso loMhlaba esisikhokelo soomasipala ekuqulunqeni iZikhokelo
zoPhuhliso loMhlaba zabo.
uLondolozo loNxweme: Abahlali bexakekile becoca unxweme.
• Incwadana ecacisa ukuba ziyintoni na izigqeba (okanye imibutho) zolondolozo ejolise ekwenzeni lula ulawulo oludityanelweyo lweengingqi ezinabanini abahlukeneyo, kodwa benenjongo enye ekukukhuthaza uphuhliso olumanyanisiweyo.
Umsetyenzana waba nayo nenxaxheba ekwenziweni kwezilungiso kwiSahluko 1 soMthethooyiWestern Cape Planning and Development Act ka-1999 (uMthetho 7 ka-1999) (PDA) nasekuqulun-qweni kwemigaqo.
Oomasipala baye banikwa inkxaso nezikhokelo ekufezekiseni kwabo igunya labo lokwenza izicwang-ciso zokusetyenziswa komhlaba. Kwaye kwahanjwa umhlaba omkhulu kakhulu kumsebenzi
wokucwangcisela ukusetyenziswa kweGeographic Information System (GIS) ngoomasipala, neza kuthiinxityelelaniswe noovimba bePhondo eli boqhagamshelwano lwe-IT.
Kwaye kwenziwa uvandlakanyo lweZikhokelo zoPhuhliso loMhlaba zooMasipala, njengenxenyeyeZicwangciso zoPhuhliso oluManyanisiweyo zoomasipala, kwaza kwangeniswa izimvo ngazokuMnxibelelanisi weSicwangciso soPhuhliso oluManyanisiweyo sePhondo. Oomasipala baye banikwauncediso ngemali yokuba baqulunqe iZikhokelo zoPhuhliso loMhlaba nezinye iiprojekthi ezinxu-lumene nocwangciso lokusetyenziswa komhlaba. Kwaye kwabekwa iliso nakuphuhliso lomhlaba nez-into ezinxulumene nalo, ngokunjalo nakucwangciso lweedolophu, lwavandlakanywa nokuvand-lakanywa.
Umsetyenzana waye wangenisa izimvo ngezicelo zocwangciso lokusetyenziswa komhlaba ezingama-468, kwizicelo ezingama-489 ezathi zangeniswa kkuwo ukuba uziqwalasele. Kananjalo umsetyenzanalo waye wanika izimvo nangezicelo zokusingqongileyo ezingama-35 ezathi zadluliselwa kuwoliCandelo loMlawuli oyiNtloko kwiMicimbi yokusiNgqongileyo.
Kwaye kwaqhutywa kakuhle kakhulu nakumsebenzi wokuqulunqwa kweSikhokelo soPhuhlisoloMhlaba sePhondo, iProvincial Spatial Development Framework (PSDF) ekuza kuthi kusekelwe phezukwayo izigqibo eziphathelele kuphuhliso lomhlaba apha eNtshona Koloni. Kwaye kwafunyanwaneefoto ezithathwe emoyeni kwiLANDSAT (U.S.A.) eziza kusetyenziswa ekwenziweni kweemephu ze-PSDF.
UMSETYENZANA 2.5.3: ULAWULO LOPHUHLISO LOMHLABA
Lo msetyenzana waye walawula uphuhliso lomhlaba olunocwangco apha kwiPhondo leNtshonaKoloni.
Imithetho kaRhulumente weSizwe efana noMthetho oyiLocal Government: Municipal Systems Act ka-2000 (uMthetho 32 ka-2000), yaye yenza ukuba kufuneke ukuba kwenziwe izilungiso ezithilekuMthetho oyiWestern Cape Planning and Development Act ka-1999 (uMthetho 7 ka-1999). Zaye zen-ziwa okunene ke ezi zilungiso zaza zangeniswa kwiKhabhinethi ukuba izamkele, yaza ke iKhabhinethiyazibuyisa ukuba kubhengezwe uMthetho oyilwayo oyi-Amendment Bill. Lo Mthetho uYilwayo wayeke wangeniswa kwiKomiti eMileyo ngomhla wama-20 Novemba 2002 waza wabhengezwa ukusukela
63 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
Isiqithi iThesen Island, eKnysna: uphuhliso oluqinileyo nolukumgangatho ophezulu lohlobo lwangaselwandle.
64I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
kumhla we-15 Disemba 2002 ukuya kowama-31 Januwari 2003. Umhla wokugqibela wokungeniswakwezimvo waye wanatyiselwa kumhla wama-31 Matshi 2003. Ngeso sizathu ke uMthetho oYilwayo loawuzange uqukunjelwe, into ke leyo eyathetha ukuba iBhodi yoVandlakanyo loCwangciso ayizangeibe nakumiselwa. IMigaqo eyayiye yaqulunqwa phantsi kwemiqathango yoMthetho oyiWestern CapePlanning and Development Act ka-1999 (uMthetho 7 ka-1999) ayizange ibe nakuqukunjelwa ngenxayokulibaziseka kolwamkelo loMthetho oYilwayo, iAmendment Bill .
Umsetyenzana lo waye waqhuba nokuqwalasela izicelo nezibheno phantsi koMthetho kaMasipalaoyiLand Use Planning Ordinance ka-1985 (uMthetho kaMasipala 15 ka-1985), neyoMthetho oyiRemovalof Restrictions Act ka-1967 (uMthetho 84 ka-1967) kwaneyeminye ke imithetho echaphazelekayo.IBhodi eCebisayo yoCwangciso yaye yavandlakanya izicelo ezingama-293. Umsetyenzana lo wayewaqukumbela izicelo ezingama-968 ekwakukho kuzo izibheno ezingama-293 phantsi kwemiqathangoyoMthetho kaMasipala oyi-Land Use Planning Ordinance ka-1985.
Emva kokuqhutywa komsebenzi wothethwano noluntu laye lagqitywa iqela lezikhokelo eziziziqulun-qo zemithetho kamasipala yezikim zolwahlulo-mhlaba. Le mithetho kamasipala iziziqulunqo yayeyahanjiswa kubo bonke oomasipala, khona ukuze bangenise izimvo zabo ngayo. Kwaye kwangeniswaizimvo ezakhayo kakhulu, kwaza ke kwaqhutywa uthethwano namaqela nabantu abachaphazelekayoekubandakanyeka kuwo naMasebe kaRhulumente wePhondo kubo, ngenjongo yokuba kucaciselwanengeendawo ezazibachaphazela ngokufanayo.
Uqeqesho olusesikweni lwamagosa oomasipala lwaye lwaqhutywa kuMthetho oyi-Planning andDevelopment Act, kodwa ke kwathi ngenxa yokuba uMthetho oYilwayo ungazange uqukunjelweakwabikho zindibano zimbi zilandelayo ziqhutywayo. Kambe ke umsetyenzana lo waye waqhubangezinye iindibano zoqeqesho olumalunga nemithetho esebenzayo ngoku, ngokutolikwa kwemi-thetho nemigaqo-nkqubo, nakwezinye iinkalo ezazixhalabisa, njl phaya kwiintlanganiso zeBuildingand Development Forum noomasipala nabanye abantu namaqela achaphazelekayo. Kwaye kwathun-yelwa neesetyhula koomasipala namanye amaqela anomdla zokuba zibakhokele, zibancedise ekuto-likweni kwemiba ethile yomgaqo-nkqubo.
UMSETYENZANA 2.5.4: ULAWULO LWEENKCUKACHA
Lo msetyenzana waye walawula iinkcukacha ezingomhlaba nezinye ezingaphathelelangamhlabeni, ngeenjongo zokunika inkxaso kumsebenzi wocwangciso lophuhliso.
Umsetyenzana lo waye waqhuba ngokunika amasebe karhulumente wephondo namanye amazikoangaphandle iinkcukacha ezingomhlaba kwakunye nezo zingaphathelelanga mhlabeni, usebenzisaiGeographic Information System (GIS) nabanye oovimba beenkcukacha abakhoyo aphangaphakathi owawunokubafikelela Le nkonzo isikakhulu yayibandakanya ukuqulunqwa kweeme-phu nokuthunyelwa kweenkcukacha ngekhompuyutha neengxelo ezenziwe ngamanani-nkcazo.Iinkcukacha ezibaluleke kakhulu kwakunye noncedo lobungcali zaye zanikwa aMasebe oLawulolweeDolophu noBonelelo ngeZindlu ukuze zisetyenziswe kulawulo lweentlekelenakwiConsolidated Municipal Infrastructure Programme. Ukumana kufakelwa kweenkcukachaezintsha ezingomhlaba nezinye ezingaphathelelanga mhlabeni kuye kwaba luncedo kakhulukwayiphucula iGeographic Information System anabanye oovimba beenkcukacha abakhoyo aphangaphakathi.
Lo msetyenzana waba nendima enkulu kakhulu ekuqukunjelweni kophando ngeendlela zemfuduko.Iziphumo zolu phando kwakunye nezindululo ezenziwa kulo zaye zangeniswa kuMphathiswanakwiKhabhinethi. Iziphumo zolu phando ziya kubandakanywa kwimisebenzi yomhla nezolo wesebelikarhulumente ngalinye.
Ukunikwa kweenkonzo kwaye kwaphuculwa ngakumbi ngokuthi kufakwe ezi nkcukacha zip-phambili zingomhlaba kwakunye noludwe oluchaza ukuma kwemeko yezoqoqosho kumasipalangamnye kwigolonxa leSebe eli phaya kuvimba weenkcukacha ezikwikhompuyutha (DepartmentsWeb Page).. Ezi nkcukacha ngomhlaba kwakunye nolu ludwe zingafikelelwa simahla phaya kuvim-ba weenkcukacha ezikwikhompuyutha ( Web Page).
Umsetyenzana lo waye wamela uRhulumente wePhondo kwikomitana eyiSouth African StatisticsCouncil and the Census 2001 Sub-committee, khona ukuze ibeke iliso kwiziphumo zobalo ukubazithembeke kangakanani na, kwezinye zezinto owawuza kuzenza. Iziphumo zolu balo zilindelekengo-2003.
Umsetyenzana lo waye waba negalelo elibonakalayo kwimisebenzi yeekomitana ngeekomitanazekomiti eyiCommittee for Spatial Information of the Department of Land Affairs. Kananjalo wayewathatha inxaxheba nasekuqukunjelweni koMthetho oYilwayo oyiSpatial Information Bill xawawulungiselelwa ukungeniswa kwiKhabhinethi yeSizwe.
Enye yezinto ezaqaqamba kakhulu kulo msetyenzana yaba yimibhiyozo ye-GIS Day eyaba nem-pumelelo kakhulu neyayiyinxenye yephulo lamazwe onke eliqhutywa qho ngonyaka. Le mini i-GISDay yaye yanceda kakhulu ekunyuseni ulwazi kubathunywa boomasipala nabamasebe karhulu-mente wephondo.
65 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
uTshepang Mosieo noSimphiwe Vanqa, abazii-Industrial Technicians, behlaziya uvimba weenkcukacha wekhom-
puyutha weGeographic Information System weSebe eli.
66I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Ulawulo
Ucwangciso lwezithili
Ukufezekiswa kweenjongozomsetyenzana lo.
Umgaqo-nkquboweNtshona Koloni wemi-mandla eselunxwemeni.
Incwadana yocwangcisolwendalo lwesithili iyeyajikwa yaba liphepha lom-gaqo-nkqubo ovunyweyiKhabhinethi.
Incwadana engokuhlangan-iswa kwamanqaku afananomgqalisela ngendawo,ubugcisa, ezembali,uhlaziyo lwemimandlayasezidolophini nobuchulekwimiba yophuhliso lomh-laba.
Umhlaba ohanjiweyoekufezekiseni iinjongongokwezivumelwano zok-wenziwa komsebenzi nan-gokwezicwangciso zom-sebenzi
Umgaqo-nkquboweNtshona Koloni wemi-mandla eselunxwemeniowamkelekileyo
UMgaqo-nkqubowoCwangciso lwezeNdalolweSithili ovunyiweyo.
Incwadana igqityiwe.
Zifezekisiwe ubuninzi bazo,ngaphandle kwezo zichap-hazela nabangaphandle.
Waye wagqitywa wazawangeniswakwiKhabhinethi ngoMatshi2003.
Isiqulunqo somgaqo-nkqubo siye sagqitywa san-geniswa kwisigqebanasovandlakanyo phambikokuba ungeniswekwiKhabhinethi.
Le ngcinga iye yafakwakuMgaqo-nkquboweMimandlayaseLunxwemeninakwiNcwadanayoCwangciso lwezeNdalolweSithili.
Lusaqhuba olunye uphan-do.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
UMSETYENZANA
Ucwangciso lwezithili Ukungeniswa kwezimvongophuhliso lomhlabanjengegalelo kuqulunqoloMgaqo-nkqubowoPhuhliso lweMimandlaeseMaphandleni.
INcwadana yeZikhokelozoPhuhliso loMhlabazePhondo ngeenjongozokuncedisa oomasipala.
Incwadana engezinto ezidlaiphondo nezithili.
Ukwenza izilungisokwiSahluko 1 nakwimigaqoehamba naso kuMthethooyiPlanning andDevelopment Act ka-1999(uMthetho 7 ka-1999).
Imiba yophuhliso lomhlabaivelelwe ngokwaneleyokuMgao-nkqubowoPhuhliso lweMimandlaeseMaphandleni.
Ukugqitywa kweNcwadana.
Ukugqitywa kweNcwadana.
Izilungiso kwiSahluko 1soMthetho oyiPlanning andDevelopment ActnakwiMigaqo ehambanawo.
Le projekthi ngaphambiliphaya yayisingathwe liSebelezoLimo (elalifudulaliliSebe leMicimbiyoQoqosho, uLimonoKhenketho).
Akukabikho sicelo singe-nayo sicela izimvo malunganophuhlsiso lomhlaba.
Isiqulunqo sencwadanasigqityiwe.
Kuqhutywe kakuhlengeNcwadana. Isafunaolunye uphando nezinyeizimvo.
Kugqityiwe ukwenzaizilungiso kwiSahluko 1 zan-geniswa kwiKomiti eMileyo.Igqityiwe iMigaqoesiSiqulunqo yeSahluko 1
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYOIZIPHUMO NOKUHAMBA KOMSEBENZI WOKUNIKWA KWEENKONZO
67 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Ucwangciso lwezithili Isiqulunqo soMthethooYilwayo oyiWestern CapeBiosphere Reserve Bill.
Ukukhuthazwakoqhagamshelwanophakathi kweGeographicInformation Systems (GIS)noomasipala.
Ukuncedisa oomasipalangemali yokwenza ucwang-ciso lokusetyenziswa komh-laba.
UvandlakanyolweZikhokelo zoPhuhlisoloMhlaba zooMasipala.
Ukugqitywa koMthethooYilwayo oyiWestern CapeBiosphere Reserve Bill
Ulwamkelo lwale ngcingangoomasipala nokufunyan-wa kwemali.
Iintlawulo ezidlulisiweyoezizizigidi zeeranti ezinga-ma-R6 258 526..
IZikhokelo zoPhuhlisoloMhlaba ezihambelananemiqathango nemigan-gatho ebekwa liPhondo eli.
Isiqulunqo sesihlanu sigqi-tyiwe safumana nezimvozabomthetho kwezinye zez-imvo ezif unyenweyo. Kuyekwaqhutywa neendibanozocweyo.
Le ngcinga yamkelwengoomasipala kwaza kwan-geniswa ingcaciso enabi-leyo ngeenkcukachakwiCape Action for Peopleand the Environment(C.A.P.E.) kucelwa ukubaiyibandakanye kwisicelosayo sokuxhaswa ngemaliyiGlobal EnvironmentalFacility (G.E.F.).
Oomasipala badluliselwaimali yokubancedisa eziz-izigidi zeeranti ezingama-R6258 526.
KuvandlakanyweiZikhokelo zoPhuhlisoloMhlaba zoomasipalaezingamashumi amabinianethoba (29).
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
Ucwangciso lwezithili Uluvo ngocwangcisolweedolophu oluyakwiCandeloloMlawulikuLawulo loPhuhlisoloMhlaba malunga nezicelozokusetyenziswa komhlaba.
Ukunika oomasipala izimvongocwangciso lweedolophu(oludla isithili nephondongokubanzi).
Uluvo ngocwangcisolweedolophu oluyakwiCandelo loMlawulioyiNtloko kwiMicimbiyokusiNgqongileyo malun-ga nezicelo zokusingqongi-leyo.
Isiqulunqo seSikhokelosoPhuhliso loMhlabasePhondo.
Uphando lwephondongocwangciso lokusetyen-ziswa komhlaba kwakunyenophando olujoliswekwimicimbi yocwangcisolweedolophu engekaqukun-jelwa.
Inani lezicelo zocwangcisolweedolophu ezivand-lakanyiweyo.
Inani lezicelo zocwangcisolweedolophu ezivand-lakanyiweyo.
Inani lezicelo zokus-ingqongileyo ezivand-lakanyiweyo.
Ukuqokelelwakweenkcukacha neefotoezithathwe emoyeni, uku-funyanwa kwemifanekisoyesatalayithi nokuqulun-qwa kwemephu.
Iincwadana nezikhokelongemicimbi yocwangcisolweedolophu engekaqukun-jelwa.
Kwizicelo ezingama-4489ezathi zafunyanwa kwayekwavandlakanywa zanga-ma-468 (96%).
Akukabikho zikhoyo ukuzakuthi ga ngoku (uMthethooyiPlanning andDevelopment Act awukase-tyenzisw).
Kufunyenwe izicelo ezinga-mashumi amathathu ane-sihlanu (35) zavandlakany-wa kwaza kwanikwa nezim-vo ngazo.
Ikhona indima eyenziweyoekuqokelelwenikweenkcukacha. Ifunyenweimifanekiso yesatalayithineefoto ezithathweemoyeni.
Kuyaqhutywa ngomsebenziwokuqulunqwakweencwadana nezikhoke-lo ngokhenketho olujoliswekwezolimo, iindawo zokuh-lala, amashibhini (izirhoxozotywala) ulwakhiwolweeklinikhi neendawozokugcina iinkedama.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
68I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
ULawulo loPhuhlisoloMhlaba
Ukuthethana ne-WECLOGOngenjongo yokulungiselelauqulunqo lwencwadanayoqeqesho looCebakuMthetho oyiPlanning andDevelopment Act.
Wamkelwe uMthethooyiWestern Cape Planningand Development Act 2002,kwenziwa nezilungisokwimigaqo.
IBhodi yoVandlakanyoloCwangcciso esebenzangempumelelo.
Isikhokelo sesikim semi-thetho yoomasipala.
Luqhubile uthethwanoneGosa eliLawulayoeliyiNtloko (CEO) le-WECL-OGO.
UMthetho lo kunyeneMigaqo ipapashiwekwiGazethi yePhondo.
Ukusekwa kweBhodiyoVandlakanyoloCwangciso.
Ukugqitywa kwesikhokelosesikim semithethoyoomasipala.
UMthetho oyiPlanning andDevelopment Act uyewapapashwa, into ke leyoeye yaba nesiphumo esibekukugqitywa kwencwadanayoqeqesho.
UMthetho oWenzaiZilungiso (Amendment Act)uye wagqitywa wangeniswakwiKomiti eMileyo ngomhlawama-20 Novemba 2002.
IBhodi yoVandlakanyoloCwangciso ayizange ideisekwe ngenxa yokubauMthetho oYilwayooWenza iZilungiso,iAmendment Act awuzangeude upapashwe.
Isikim semithetho yoomasi-pala sabhengezwa ngeen-jongo zokuba kufunyanweizimvo ngaso.
Kungoku nje kuyaqhutywakwenziwa izilungisozokugqibela kwimithethoyoomasipala.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
ULawulo loPhuhlisoloMhlaba
ULawulolweeNkcukacha
Ukuqukunjelwa kwe-90% yez-icelo ezingekagqitywa ezenzi-we phantsi kwemiqathangoyoMthetho wooMasipalaongocwangciso lokusetyen-ziswa komhlaba oyiLand UsePlanning Ordinance, 1985(uMthetho wooMasipala 15ka-1985), eyoMthethooyiRemovals of RestrictionAct, 1967 (uMthetho 84 ka-1967) neyeminye imithetho.
Ukuqeqeshwa kwamagosaoomasipalangokuphathelelekuMthetho oyiWesternCape Planning andDevelop-ment Act, 1999(uMthetho 7 ka-1999)nakwiMIgaqo.
Uvimba osekiweyo nolon-dolozwayo weenkcukachaweSebe eli nendawo elizikoleenkcukacha/nkcazelo.
Ukuqukunjelwa kwe-90%yezicelo ezingekagqitywaekupheleni konyaka-malika-2002/03.
Inani lezifundo eziqhutyi-weyo kwii-ofisizooMasipala beZithili.
Ukongeza amarekhodieenkcukacha kuvimbaweeNkcukachazoCwangciso loPhuhliso.
Ngenxa yokuba uMthethooyiPlanning andDevelopment Actungazange ude upapashwezonke izicelo zisaqwalaselwaphantsi kwemiqathango yalemithetho ikhoyo.
Upapasho loMthethooyiPlanning andDevelopment Act alukenze-ki, into ke leyo ebe nesiphu-mo sokuba lungakwaziukuqhutywa uqeqesho kuloMthetho i-PDAnakwiMigaqo. Luqhubileuqeqesho kuMthethokaMasipala wocwangcisolokusetyenziswa komhlabaoyiLand Use PlanningOrdinance (LUPO).
Amarekhodi akhoyo anga-ma-99 aphathelelekumanani-nkcazoahlukeneyo abhekiselekwiNtshona Koloni ayeafakwa kuVimbaweeNkcukacha zoCwangcisoloPhuhliso.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
69 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
ULawulolweeNkcukacha
Inkonzo yeSebe eli elon-doloziweyo yeGeographicInformation System (GIS).
Ukuqhutywa kophandonezifundo ngocwangcisolophuhliso.
Ukukhutshwa kweengxelozeenkcukacha zamanani-nkcazo.
Ukuqulunqwa koludwe lwa-manani-nkcazo.
Ukufunyanwa nokuhan-jiswa kwamanani-nkcazoavela kwaStatistics SA.
Ukufakwa kweenkcukachaezongezelelekileyongokusetyenziswa komhla-ba.
Ukukhutshwa kweentlobozeenkcukacha ezikwikhom-puyutha ezifumanekayo.
Ukuqulunqwanokukhutshwa kweemephuxa zithe zacelwa.
Ukugqitywa kophandongeendlela zemfudo nokun-geniswa kwiKhabhinethikweziphumo zalo.
Kungeniswe iingxelozeenkcukacha ezinga-mashumi amabini anesib-hozo (28).
Kuqulunqwe uludweolungamashumi amathathuanethoba lwamanani-nkca-zo.
Kufunyenwe iiingxelozamanani-nkcazo ezinga-mashumi amathathu ane-sithathu (33) zaza zahan-jiswa.
Iingxelo ezili-113zeenkcukacha zomhlabaziye zafakwa kwikhathaloguyeenkcukacha ezingomhla-ba (Spatial Data Catalogue).
Iintlobo zeenkcukachaezingama-316 ezifumaneki-leyo ziye zakhutshwa.
Kuqulunqwe iimephuezingama-300 zazazakhutshwa.
Luye lwagqitywa uphandongeendlela zemfuduko zazaiziphumo zalo zangeniswakwiKhabhinethi.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO UMSETYENZANA
ULawulolweeNkcukacha
Igolonxa elilondoloziweyokuvimba weenkcukachaezikwikhompuyutha elingo-lawulo lweenkcukacha.
Ukuxhaswa kwamalingekarhulumente wesizwengokuphathelele kumbawokufikeleleka nokuhan-jiswa kweenkcukacha ezin-gomhlaba kwakunye nezozingezozamhlaba.
Ukufakwa kweenkcukachaezingomhlaba noludweolungeemeko zentlalonoqoqosho kwigolonxalikavimba weenkcukachaezikwikhompuyutha
Ukuziwa kweentlanganisonamagalelo enziweyo
Zonke iinkcukacha ezin-gomhlaba neemeko zentla-lo noqoqosho zoomasipalabalapha ziye zafakwa ngem-pumelelo kwigolonxa likav-imba weenkcukacha ezik-wikhompuyutha
Inxaxheba ebonakalayoithathiwe kwenziwa negale-lo kwimpumelelo yezi zintozilandelayo:
Iintlanganiso ezimbinizeKomiti yeeNkcukachangoMhlaba;
Iintlanganiso ezilishumizeeKomitana ezingaphantsi;
Iintlanganiso ezimbinizeKhansili yaManani-nkca-zo (Statistics Council)
kwakunye neentlanganisoezine zeKomitana yeCensus2001 kwigolonxa likavimbaweenkcukacha ezikwikhom-puyutha.
ISIPHUMO UBUNGQINA BOKUNIKWAKWENKONZO
OKWENZIWEYO
70I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
UMSETYENZANA
Iintlawulo ezikhutshelweyo ezenzelwe iNkqubo yoCwangiso toPhuhliso vonyako-mali ka-2002/2003 zazi ngolu hlobo:
City of Cape Town 180 000Ucwangciso lwesithili Blaauwberg 50 000
Helderberg 15 000
Tygerberg 100 000
West Coast District Municipality 320 000
Matzikama 80 000
Cederberg 170 000
Bergriver 100 000
Saldanha 130 000
Swartland 50 000
Boland District Municipality 401 001
Witzenberg 140 000
Drakenstein 482 157
Stellenbosch 250 000
Breede Valley 260 000
Breerivier/Wynland 180 000
Overberg District Municipality 320 000
Theewaterskloof 70 000
Overstrand 150 000
UMSETYENZANA IGAMA LEZIKO R
Cape Agulhas 183 945Ucwangciso lwesithili
Iyonke
Swellendam 80 000
Eden District Municipality 660 000
Kannaland 73 667
Mossel Bay 340 000
George 80 000
Oudtshoorn 220 000
Plettenberg Bay 92 155
Knysna 190 000
Central Karoo District Municipality 475 000
Laingsburg 125 598
Prince Albert 165 000
Beaufort West 125 000
6 258 523
UMSETYENZANA IGAMA LEZIKO R
71 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
ISIGABA 3: INGXELO YEKOMITI YOVANDLAKANYO
IPHEPHA ELILANDULAYO Olu xwebhu, luxwebhu oluguqulweyo oluyikopi yoxwebhu lweKomiti yophicotho
olwatyikitywa lwaza lwamkelwa, kwaye iKomiti yoPhicotho ehlanganisiweyo ayinakubek-
wa butyala xa kuthe kwafumaniseka ukuba akugulwanga ngokuchanekileyo xa bekuguqul-
wa.
INGXELO YOMPHICOTHI-ZINCWADI JIKELELE EYA KWIPALAMENTE YEPHONDO
LENTSHONA KOLONI NGEENGXELO ZEENCWADI ZOBUME BEZIMALI KWISEBE LEZENDALO
NOKUYINGQONGILEYO (UGUNYAZISO LOSETYENZISO-MALI LWE-9) NGONYAKA OPHELE
NGOMHLA WAMA-31 KUMATSHI 2003
1. IntshayeleloIKomiti yoPhicotho yanelisekile kukwandlala ingxelo yayo yalo nyaka-mali uchazwe
ngasentla.
2. Amalungu eKomiti yoPhicotho nabebekho2.1 Ngomhla we-4 kuMeyi 2000, iNtloko yeCandelo loNondyebo wePhondo, ngok-
wemiqathango yecandelo 17(2) nele -77(c) lomthetho oyiPublic Finance Management
Act, 1999 uye waseka iKomiti yoPhicotho ephantsi kolawulo lwePhondo leNtshona
Koloni. Iphepha lamalungelo eKomiti yoPhicotho-zincwadi limisela ukuba le komiti
kufuneka ihlangane amatyeli angekho ngaphantsi kwesine ngokwekhalenda yonyaka
ukuze iqwalasele imibandela yophicotho-zincwadi lwangaphakathi. Kambe ke,
ukususela ngoSeptemba ka-2001, le Komiti yoPhicotho-zincwadi ayisebenzanga
ngenxa yokuba bebengafumaneki abantu abafanelekileyo nabaneemfanelo
abanokuthi bonyulewe kule komiti.
2.2 Kwintlanganiso yeKhabhinethi yePhondo leNtshona Koloni (i-Cabinet Resolution No.
75/2003 yomhla wama-30 ku-Epreli 2003), amalungu ekomiti yophicotho njengoko
ekhankanywa apha ngasezanzi ngomhla wama-23 kuJuni 2003 ukulungiselela ixesha
eliqala ngo-Eoreli 2003 ukuya kuMatshi 2005 kwiKomiti eHlanganisiweyo.
AmalunguMnu JA Jarvis (USihlalo)
Nksz L Hendry
Mnu J January
Mnu VW Sikobi
Mnu R Warley
2.3 Esanda kusekwa iKomiti eHlanganisiweyo yaye yahlangana ngokusesikweni okokuqala
ngomhla we-4 nowe-5 ku-Agasti 2003 ukuze kuqwalaselwe iiNgxelo zoMphicothi -
Jikelele ndawonye neeNgxelo zeMali zoNyaka zonyaka-mali ophele ngomhla wama-31
kuMatshi 2003 kwanangaMagunya ahambelana noko.
3. Uxanduva lweKomiti yoPhicotho
3.1 IKomiti yoPhocotho inika ingxelo yokuba ayibanga nathuba lokuliqwalasela ngokus-
esikweni iphepha lamalungelo, iTshatha, ndawonye naMagunya, kwanokuba
iziKhokelo zamalungu ekomiti yophicotho kunye nengxelo yekomiti ePhicotha izinto
eziCutyungulweyo njengoko sisitsho isiKhokelo seCandelo loNondyebo weSizwe sol-
ungiselelo lweengxelo zonyaka zamasebe ephondo nawesizwe kunyaka ophele ngomh-
la wama-31 kuMatshi 2003, amaphepha 31 nele-35, nesiye samkelwa njengaMagunya
kusenzelwa iinjongo zale ngxelo.
72I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
3.2 IKomiti yoPhicotho ikwanike nengxelo yokuba ikwazile ukuhlangabezana nenoxandu-
va oluthe lwavela kwicandelo 38(1)(a) lomthetho oyiPublic Finance Act, 1999 (Act 1 of
1999) kwaneTreasury Regulation 3.1.13.
4. Ukuqhutywa ngokuFanelekileyo koLawulo lwangaPhakathi
4.1 Inkqubo yolawulo lwangaphakathi yenziwa ngokufanelekileyo njengoko ingxelo
yoMphicothi-Jikelele igxininisa.
4.2 Kambe nakuba kweli Sebe lithe layiphumeza inkqubo malunga nolawulo lwengozi,
kodwa ayikasebenzi kakuhle ngokugqibeleleyo. Iinkqubo zangaphakathi zolawulo
zithe ke ngoko azasekelezwa kuvavanyo lwemingcipheko ephambili kwaye ezo nkqubo
zangaphakathi azingethanwa njengezisebenze ngokufanelekileyo ke ngoko.
4.3 IKomiti yoPhicotho iqwalasele ukuba akukho luphicotho lwangaphakathi lwathi lwen-
ziwa kweli Sebe kulo nyaka ukhangelwayo kwaye liphakamisa ukuba kumiselwe
amanyathelo olungiso, oko kusenziwa ngokwesicwangciso sophicotho ngokungx-
amisekileyo.
5. Ukuvavanywa kweeNgxelo zeMali
5.1 IKomiti yoPhicotho iqwalasele ingxelo yoMphicothi-Jikelele kwaza kwaboniswana
ngeengxelo zemali eziphicothiweyo zonyaka ezifakiweyo kwingxelo yoMphicothi-
Jikelele.
5.2 IKomiti yoPhicotho iyaqhuba kwaye yamkela izigqibo zoMphathi-Jikelele malunga
neengxelo zemali zonyaka kwaye inembono yokuba iingxelo zonyaka eziphocothiweyo
kufuneka zamkelwe zifundwe kunye nengxelo yoMphicothi-Jikelele.
JA JARVIS
USIHLALO WEKOMITI EHLANGANISIWEYO
YOPHICOTHO YEPHONDO LENTSHONA KOLONI
UMHLA: NGOMHLA WE-6 KU-AGASTI 2003
73 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
ISIGABA 4 IINGXELO-MALI ZONYAKA:
INGXELO YABAPHATHIyonyaka-mali ophele ngomhla wama-31 Matshi 2003
Ingxelo yeGosa eliPhendulayo eliyenze kwiKhabhinethi nakwiPalamenteyePhondo leNtshona Koloni.
Uvandlakanyo Ngobubanzi Lwemeko Yemicimbi Yezemali
ISebe eli liye lajongana nezigqibo ezininzi eziphathelele kwimigaqo-nkqubo kwanemibayocwangciso oluliqili apha kwesi sithuba kunikwa ingxelo ngaso, ekuye phakathi kwazokwabakho nezi zilandelayo:
• Uhlengahlengiso lweBhodi yoLondolozo lweNdalo yeNtshona KoloniNgoFebhuwari ka-2002 iBhodi yoLondolozo lweNdalo yeNtshona Koloni iye yasungulaumsebenzi wohlengahlengiso ihamba ngokwezikhokelo zecandelo 189 loMthetho oyiLabourRelations Act ka-1995 (uMthetho 66 ka-1995). Isebe eli liye lancedisa iBhodi yoLondolozolweNdalo yaseNtshona Koloni ngemali ngokuthi liyinike imali ezizigidi zeeranti eziyi-R8,897yokuba ikhawulelane nalo msebenzi.
• UMkhomishinala wokusiNgqongileyoUkusekwa kwe-ofisi yoMkhomishinala wokusiNgqongileyo, njengesigqeba sikarhulumentesikashedyuli 3 isigaba C akuzange kude kwenzeke. Kusalindelwe imvume evela kwiSebelezeMali leSizwe yokuba kusekwe esi sigqeba sikarhulumente phantsi kwemiqathango yecan-delo 38(1)m loMthetho oyiPublic Finance Management Act ka-1999.
• Izinto ezinokuba ngumthwalo wobutyalaKungoku nje iSebe eli lijongene nemicimbi yamatyala asele esenkundleni yamatyalanaphathelele kwimicimbi yocwangciso lophuhliso kwakunye neyokusingqongileyo, izinto keezo ezinokuthi ziphelele ekubeni inkundla ikhuphe izigqibo ezineziphumo zokuba makuh-lawulwe iimali zeembuyekezo kwakunye nezeendleko zamagqwetha.
• ISicwangciso sokuSetyenziswa kokusiNgqongileyoISicwangciso sokuSetyenziswa kokusiNgqongileyo sephondo eli saye sangeniswakwiKhabhinethi ukuba isamkele isishicilelele kwiGazethi. Esi Sicwangciso sokuSetyenziswakokusiNgqongileyo sephondo saye sashicilelwa sapapashwa kwiGazethi yePhondo eYodwa(Provincial Gazette Extraordinary (iSaziso 344 sika-2002) ngoMvulo umhla we- 4 Novemba2002.
• UMthetho oYilwayo oyiWestern Cape Planning and Development Amendment BillUlawulo lweeDolophu:Umthetho oyiMunicipal Systems Act ka-200 (uMthetho 32 ka-2000)waye wasetyenziswa, into ke leyo eyenza ukuba kubekho imfuneko yokwenziwakwezilungiso kuMthetho oyiWestern Cape Planning and Development Act ka-1999 (uMthetho7 ka-1999). The Umthetho oYilwayo oyiWestern Cape Planning and DevelopmentAmendment Bill waye wangeniswa kwiKomiti eMileyo ngomhla wama-20 Nvemba 2002,wazawabhengezwa ukusuka kumhla we-15 Disemba 2002 ukuya kutsho kumhla wama-31 Januwari2003, khona ukuze kunikwe izimvo ngawo. Esi sithuba sokungeniswa kwezimvo saye san-diswa saya kutsho kumhla wama-31 Matshi 2003. Iziqulunqo zemigaqo ephathelele kuloMthetho nazo sele zenziwe. Njengoko lo Mthetho uYilwayo ungazange ude upapashwe use-tyenziswe iBhodi yoVandlakanyo loCwangciso ayizange ibenakho ukumiselwa, zaza ke izice-lo zaqwalaselwa phantsi kwale ikhoyo imithetho.
• Uphando ngeeNdlela zeMfudukoISebe eli laye laba nenxaxheba enkulu ekuqukunjelweni kophando olunzulu olwaqhutywayongeendlela zemfuduko apha eNtshona Koloni. Iziphumo nezindululo zengxelo yolu phandozaye zenziwa kwiZiphathamandla eziPhezulu zePhondo nakwiKhabhinethi yePhondo. Kwayekwathathwa isigqibo sokuba izindululo zale ngxelo mazibandakanywe kumsebenzi wesebengalinye likarhulumente wephondo.
• Umgaqo-nkqubo wemimandla eselunxwemeni weNtshona KoloniUmgaqo-nkqubo wemimandla eselunxwemeni weNtshona Koloni sele ugqityiwe ukuqulun-
qwa, nakubeni ke kusafuneka ukuba kufunyanwe ukwamkelwa kwawo yiKhabhinehi.
74I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
• Imigaqo yezithuthi engeyoyendlelaISebe eli liye laba nenxaxheba ephambili kakhulu ekusetyenzisweni kwemigaqo yezithuthiengeyoyendlela neye yaqalisa ukusebenza apha kwiphondo eli nasesizweni ngokubanzingoJanuwari 2002. Inxenye yesicwangciso seSebe eli sokusebenzisa le migaqo yaba kukusek-wa kweqela elisebenzayo lokusingatha ukuqhutywa kwalo msebenzi.
• Ukubuyiswa kwamatyalaKwibalance sheet kubonakaliswe nemali ezizigidi zeeranti eziyi-R2,4 million efanele ukubaibuyiswe liSebe leMicimbi yaManzi naMahlathi, neliya kuthi eli Sebe liyihlawulwe lusakubalugqitywe ngokwanelisayo uvandlakanyo nodweliso lwenkcitho olucacisa le mali. Okungathikuza kwenzeka kukuba intlawulo yale mali iya kuqukunjelwa apha kunyaka-mali ka-2003/04.
IZINTO EZIBALULEKILEYO EZIYE ZENZEKA
• Ukwahlulwa kwamasebeIkhabhinethi yaye yamkela ukusetyenziswa kwesikhokelo esitsha solwahlulo lwamasebe ngomh-la we-2 Julayi 2002, sokuba iSebe leMicimbi yokusiNgqongileyo neMicimbi yezeNkcubekoneMidlalo malihlengahlengiswe ukuqalela ngomhal we-1 Agasti 2002 Isiphumo saloo nto ke yabakukuba kubekho iinguqulelo kwindlela elime ngayo isebe elalisakuba liSebe leMicimbiyokusiNgqongileyo neyezeNkcubeko neMidlalo ukuze ke kumiselwe laMasebe mabini matshaukuqalela ngomhla we-1 Agasti 2002:
iVoti 9: iMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangciso loPhuhlisoneVoti 14: iMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo.
Kananjalo umsebenzi woCwangciso loPhuhliso owawufudula uphantsi kweVoti 8: uCwangciso,uLawulo lweeDolophu noBonelelo ngeZindlu, unikezelwe kweli Sebe.
Icandelwana leeNkonzo eziManyanisiweyo zeSebe eli, elibandakanya yonke imisebenziephathelele kubasebenzi, ezemali kwakunye neminye imisebenzi yabasebenzi liye lanika iSebeleMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo inkonzo yoncediso ukuqalela ngomhla we-1 Agasti 2002,kwaye ke liseza kuqhuba ukunika eli Sebe le nkonzo yoncediso ukusukela ngomhla we-1 Apreli
2003 de libe iSebe leMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo linabo ngokwaneleyo abantu bokuseben-za. Umngeni olinde apha ngaphambili ngokwokuba kuqhutywe ngokunika iSebe leMicimbiyezeNkcubeko neMidlalo inkonzo yoncediso ngelixa kuqhutywa neenkonzo ezimanyanisiweyokwiSebe leMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangciso loPhuhliso
• Isiyunguma sokubhiyozela iminyaka engama-350 yeNtshona KoloniUkuthatha inxaxheba kwimibhoyozo yeminyaka engama-350 yeNtshona Koloni yaba yenyeyezona nkcochoyi zempumelelo ziphezulu zathi zafikelelwa leli Sebe. Le mibhiyozo yaba yindlelayokunika imbeko kwilifa lethu lemveli elathi lasenza sibe yile nto siyiyo namhlanje kulo mhlabawonandiphiso lolawulo lwentando yesininzi.
• Ukutshintsha kwabaPhathiswaUMphathiswa uDavid Malatsi wabekwa waba nguSekela-Mphathiswa weeNkonzo zoLuntungomhla we-4 Novemba 2002 ngelixa yena uMnu. Johan Gelderblom wabekwanjengoMphathiswa obambileyo weMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangciso loPhuhliso ngomh-la we-4 Novemba 2002.
• Intlangano kazwelonke yophuhliso olunozinzo, iWorld Summit on Sustainable Development (WSSD)
ISebe eli laye lathatha inxaxheba ebonakalayo kwi-WSSD eyayiqhutyelwa eRhawutini ukuqalelangomhla wama-26 Agasti ukuya kowe- 4 Septemba 2002.
IIPROWUJEKTHI EZINKULU
• IPhulo loGutyulo leNtshona KoloniIPhulo loGutyulo leNtshona Koloni eliinjongo zalo ikukuphucula inkangeleko yokus-ingqongileyo eNtshona Koloni laye langena kunyaka walo wesibini sele ili-131 imibuthoengeyoyakwarhulumente nemibutho yasekuhlaleni eye yafaka izicelo zenkxaso-malinoomasipala abangama-25 abaye bacela inkxaso-mali. Iintlawulo ezaye zadluliselwa kwim-ibutho engeyoyakwarhulumente nakwimibutho yasekuhlaleni nakoomasipala yaba zizigidizeeranti ezi-R5,25 million.
75 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
• IZicwangciso zoPhuhliso oluManyanisiweyo
Zaye zavandlakanywa iZikhokelo zeZicwangciso zoPhuhliso oluManyanisiweyo zoomasipala njen-gelinye lamacandelwana aphambili eSicwangciso soPhuhliso oluManyanisiweyo soomasipala, zazazadluliselwa kuMnxibelelanisi weSicwangciso soPhuhliso oluManyanisiweyo wePhondo. Kwayekwadluliselwa oomasipala iintlawulo eziyi-R6,259 zokuba baqulunqe iZikhokelo zoPhuhlisoloMhlaba zabo kwakunye nezinye iiprojekthi ezinxulumene nocwangciso lophuhliso lomhlaba.Kananjalo yaye yavandlakanywa nento yokuba ngaba iSicwangciso soPhuhliso oluManyanisiweyosikhawulelana kangakanani na nemiba ephathelele kokusingqongileyo, kwaza ke kwangeniswanezimvo ngalomba kuMnxibelelanisi weSicwangciso soPhuhliso oluManyanisiweyo wePhondo.
UKUHAMBA KWEENKCITHO (SPENDING TRENDS)
Uhlahlo-mali lweSebe eli olwalwabiwe kuqala kulo nyaka-mali ka-2002/03 yaba yi-R187,469million. Imali engama-R46,268 million yasiwa kwiVoti 14: iMicimbi yezeNkcubeko neMidlalongenxa yokwahlulwa kwamasebe okwaqalela ukusuka kumhla we-1 Agasti 2002. Oku kud-luliselwa kwemali kwenziwa ngohlengahlengiso loqikelelo-nkcitho ngomhla wama-27Novemba 2002, into ke leyo eyaluthathayo uhlahlo-mali yalusa kuma-R141,201million lulonke.Imali eyeyeSebe eli eyathi yabekwa bucala kunyaka-mali ka-2002/03 yaba yi-R1,253 million.Imali eyi-R0,058 million yasiwa kwiVoti 14: iMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo, yaba ke njalouhlahlo-mali oluhlengahlengisiweyo luya kwi-R1,195 million lulonke. Imali eyathi yaqokelel-wa yaba yi-R1,475 million iyonke.
Imali eyathi yasindiswa liSebe eli ayasetyenziswa, xa iyonke yaba yi-R1,364 million kulonyaka-mali ka-2002/03. Le mali yasindiswa isikakhulu kukuba engadanga abekweuMkhomishinala wokusiNgqongileyo (R1,160 million).
Imali eye yangena kweli Sebe iye yavela ngezi ndlela zilandelayo:
• eyokumisa izithuthi ekhutshwa ngabasebenzi;
• iintlawulo zeemali ebezinikwe abasebenzi - abasebenzi abathile abafumana uncediso-mali
lwezithuthi;
• iintlawulo zeencwadi ezilahlekileyo zakumathala eencwadi;
• eyeentlawulo zendawo yokuhlala yabantu abaqeshwe kumaziko ezenkcubeko;
• eyentengiso yezinto ezishicilelweyo;
• nakwiintlawulo zokufikelela kwiinkcukacha.
• Iinkonzo Ezathi Zanikwa Leli SebePhaya kwiSigaba 3 sengxelo yonyaka lunikiwe uluhlu lweenkonzo ezathi zanikwa liSebe eli.
• Umgaqo-nkqubo Weentlawulo Zonke iintlwulo zibonakalisiwe kwirejista yeentlawulo eyasetyenziswa ngomhla we-1 Apreli2000 nemana ukuhlaziywa qho ngonyaka.
• Ukungayisebenzisi Yonke ImaliKulo nyaka-mali ka-2002/03 isebe eli laye laba nemali esindileyo eyi-R1,364. Oku kungasetyen-ziswa yonke kwemali kwaye kwenziwa eyi-R1,250 million kuMsebenzi 2: iMicimbiyokusiNgqongileyo eyasindiswa kukuba engadange abekwe uMkhomishinalawokusiNgqongileyo
• Ukuqhwalela Kwicala Labasebenzi (Capacity constraints) Icandelwana leeNkonzo eziManyanisiweyo zeSebe eli, elibandakanya yonke imisebenziephathelele kubasebenzi, ezemali kwakunye neminye imisebenzi yabasebenzi,liye lanikaiSebe leMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo inkonzo yoncediso ukuqalela ngomhla we-1 Agasti2002. Indlela entsha yokuma kweeNkonzo eziManyanisiweyo kula masebe omabini yayeyamkelwa ngomhla we-2 Disemba 2002. Le nto ke yenza ukuqhwalela okukhulu ngakwicalalabasebenzi, njengokuba kaloku icandelwana leeNkonzo eziManyanisiweyo bekufunekaukuba umgangatho weenkonzo liwugcine ukweli nqanaba ukulo kungakhange kube kukhoabasebenzi abongeziweyo.
Isigqibo esiyiResolution 7 sika-2002 sePublic Service Co-ordinating and Bargaining Council,kwakunye nento yokwahlulwa kwamasebe zaba nefuthe elikhulu kakhulu ekuzaliswenikwezithuba kulo nyaka-mali ka-2002/03 ukuqinisekisa ukuba abasebenzi bakho ngokwane-
76I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
leyo nangokuhambisanayo nale ndlela ivunyiweyo yokuma kwesebe. Ubuninzi bezi zithubaibizezabasebenzi abaziziphathamandla ezikwinqanaba eliphakathi (middle management)nabaziintsika zokunikwa kweenkonzo nokufezekiswa kweenjongo ezicwangcisekileyokwakunye nemiqathango ebekwa ngumthetho.
Kananjalo enye into eye yakwenza kwaba mandundu oku kuqhwalela kukuba zonke izithubaezikwinqanaba 9 nangaphezulu kwaye kwafuneka ukuba zivandlakanywe phambi kokubaisithuba sizaliswe. Loo nto ke yathi yenza ulibaziseko obelungacetywanga kumba wokuzal-iswa kwezi zithuba. Kambe ke zonke izithuba zeenkonzo ezimanyanisiweyo kule ndlela intshayokuma kweSebe eli zaye zavandlakanywa kwangaphambi kokwamkelwa kwale ndlela intshayokuma.
Unyuselo lwabasebenzi apha ngaphakathi nako kwaye kwaba nalo ifuthe elingelihle ngokuthilongeze kwingxaki yokuqhwalela kwicala labasebenzi, njengokuba kwaye kwavela ezinyeizithuba ezingenabantu ezishiywe ngaba basebenzi banyuselweyo apha ngaphakathi. ISebelaye layisombulula le ngxaki ngokuthi liqinisekise ukuba yonke imisebenzi yezithuba ezitshaivandlakanywa kwangeliya xesha lokuvulwa kwazo, laza kananjalo lasungula nomsebenziowaba nesiphumo sokuba yonke imisebenzi ekwinqanaba 9 nangaphezulu ivandlakanywekwangaphambi kokuba zivuleke zingabi nabantu.
• Ukusetyenziswa Kweemali Ezivela KubaliziKulo nyaka-mali ka-2002/03 akukhange kubekho zimali zifunyenwe njengeziphiwo zabalizi.
IZIGQEBA EZINGAMAZIKO AKWARHULUMENTE
• Ibhodi Yolondolozo Lwendalo Yentshona KoloniLe Bhodi yasekwa phantsi kwemiqathango yoMthetho oyiWestern Cape Nature ConservationBoard Act ka-1998 (uMthetho 15 ka-1998). Ngokwemiqathango yecandelo 47(1) loMthethooyiPublic Finance Management Act ka-1999 (PFMA), uMphathiswa wezeMali waye wayifakakuluhlu le Bhodi njengesigqeba esiliziko lakwarhulumente ngokweshedyuli 3 isigaba Cukusukela ngomhla we-1 June 2001.Iinjongo zale Bhodi zezi:
(a) ukukhuthaza nokuqinisekisa ulondolozo lwendalo neminye imiba enxulumene nalo apha kwiPhondo eli,
(b) Ukunika iinkonzo zophando nokubonelela ngezibonelelo zalo kwakunye nokunika uqeqesho kwezendalo kwiphondo eli,
(c ) ukuzamela ukufezekisa ezi njongo zichazwe kumhlathi (a) nomhlathi (b) ngentla apha ngenjongo zokuzenzela imali
Kunyaka-mali ka-2002/03 iintlawulo ezadluliselwa kwiBhodi yoLondolozo lweNdaloyeNtshona Koloni yaba yi-R52,476 million, kwaye ke kwakufuneka ukuba ihambe ngokwe-candelo 38(1)(j) le-PFMA.
Le mali yaye yanyuswa nge-R9,385 ngohlaziyo loqikelelo-nkcitho, into ke leyo eyathiyasinyusa isabelo sayo sohlahlo-mali saya kuma-R61,861 million. Olu hlahlo-mali luhlaziyi-weyo lwaye lwenziwa ngoMthetho oyi-Western Cape Adjustments Appropriation Act ka-2002(uMthetho 9 ka-2002) kwaye lwaye lwahlulwa ngolu hlobo lulandelayo:
• R0,488 million yayiyeyeendleko zamagqwetha kulaa micimbi yaya kuphelela ezinkundleni
zamatyala yayivele phambi kokuba isekwe iBhodi yoLondolozo lweNdalo yaseNtshona
Koloni.
• R8,897million yayiyeyeendleko zeemali zemigodlo ezathi zaphuma ngenxa yokuhle
gahlengiswa okwenziwayo kwiBhodi yoLondolozo lweNdalo yeNtshona Koloni.
• Ikomiti Yeelwimi Yentshona KoloniLe Komiti yasekwa phantsi kwemiqathango yoMthetho oyiWestern Cape Language Act ka-1998 (uMthetho 13 ka-1998). Ngokwemiqathango yecandelo 47(1) loMthetho oyiPublic FinanceManagement Act ka-1999 (PFMA), uMphathiswa wezeMali waye wayifaka kuluhlu le Komitinjengesigqeba esiliziko lakwarhulumente ngokweshedyuli 3 isigaba C ukusukela ngomhla we-1 June 2001. Le Komiti enye yezinto ezenzayo kukuqinisekisa ukuba iilwimi zaseburhulu-menteni ezintathu eNtshona Koloni zibekwa kwinqanaba elinye nokuba iilwimi zemvelizaseNtshona Koloni ezazikade zisingelwe phantsi ziyakhuthazwa. Esi sigqeba siliziko lak-warhulumente saye saphantsi kweli Sebe ukuya kuthi ga ngomhla wama-31 Julayi 2001, sazake ngenxa yokwahlulwa kwamasebe saya kuba phantsi kweSebe leMicimbi yezeNkcubeko
77 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
neMidlalo ukusukela kumhla we-1 Agasti 2002.
Kulo nyaka-mali ka-2002/03 iintlawulo ezadluliselwa kule Komiti yaba yi-R0,301 million,kwaye ke kwakufuneka ukuba ihambe ngokwecandelo 38(1)(j) le-PFMA.
• Ikhomishoni Yezenkcubeko Yentshona KoloniLe Komishoni yasekwa phantsi kwemiqathango yoMthetho oyiWestern Cape CulturalCommission and Cultural Councils Act ka-1998 (uMthetho 14 ka-1998). Ngokwemiqathangoyecandelo 47(1) loMthetho oyiPublic Finance Management Act ka-1999 (PFMA), uMphathiswawezeMali waye wayifaka kuluhlu le Khomishoni njengesigqeba esiliziko lakwarhulumentengokweshedyuli 3 isigaba C ukusukela ngomhla we-1 June 2001. IKhomishoni le inika imibuthoyezobugcisa nezezenkcubeko uncediso khona ukuze ilondoloze, ikhuthaze iphuhliseezenkcubeko apha eNtshona Koloni. Esi sigqeba siliziko lakwarhulumente laye laphantsikweli Sebe ukuya kuthi ga ngomhla wama-31 Julayi 2001, saza ke ngenxa yokwahlulwa kwa-masebe saya kuba phantsi kweSebe leMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo ukusukela kumhlawe-1 Agasti 2002.
Kulo nyaka-mali ka-2002/03 iintlawulo ezadluliselwa kule Khomishoni yaba yi-R1,854 million,kwaye ke kwakufuneka ukuba ihambe ngokwecandelo 38(1)(j) le-PFMA.
Iingxelo zonyaka kwakunye neenkcazo zemali zazo zonke ezi zigqeba zingamaziko akwarhu-lumente ziya kwandlalwa kunye nengxelo yonyaka yeSebe eli kwiPalamente yePhondonakuMphathiswa ofanelekileyo ngokwemiqathango yecandelo 65(1)(a) le-PFMA.
Eminye imibutho eyathi yadluliselwa iintlawuloUluhlu lwezigqeba ezathi zadluliselwa iintlawulo sele lunikiwe, kwachazwa neenjongo zokud-luliselwa kwezo ntlawulo, ngokunjalo nezicwangciso zokunikwa kwenkcazo sele zikhona,njengoko zichaziwe phaya kwiSigaba 2.
IZICWANGCISO ZOLAWULO LWENTSEBENZISWANO
ISicwangciso soThintelo lobuQhetseba seSebe eli saye sasetyenziswa kulo nyaka-mali ka-2002/03 The Esi Sicwangciso soThintelo lobuQhetseba sibandakanye noMgaqo-nkqubo
woThintelo lobuQhetseba kwakunye nomgaqo wokuziphatha weSebe eli. Kungoku nje kuqu-lunqwa uvandlakanyo lomngcipheko olunzulu ngobambiswano neCandelo loHlolo-zincwadilwangaPhakathi, kulungiselelwa eli Sebe litsha.. ISebe eli liyabandakanyeka ekusebenziseniiKomiti yoHlolo-zincwadi yePhondo edityanelwe ngamasebe onke. Onke amagosa azizipha-hamandla eziphezulu aye akudiza ukubandakanyeka kwawo kwezemali, njengoko kufunekaenzile ngokwemiqathango yeSahluko 3, umgaqo C.1 sePublic Service Regulations, 2001.]
IMISEBENZI EYAYEKWAYO/EZA KUYEKWA
Ngenxa yokuba kuye kwasekwa iBhodi yoLondolozo lweNdalo yeNtshona Koloni ngomhla we-1Apreli 2001, yonke imisebenzi eyayisenziwa leli Sebe kwinkalo yolondolozo lwendalo inikezelwekule Bhodi. Ngomhla we-1Apreli 2001 bonke abasebenzi abaye bakhetha ukuba mabangat-shintshelwa kule Bhodi baye bahlala kuyo njengabasebenzi ababolekiweyo abanikwe ithubaeliphela ngomhla wama-31 Matshi 2002 lokuba bakhethe ukuba ngabasebenzi bale Bhodi.. Ngomhlawama-31 Matshi abasebenzi abangama-27 babesasebenza kwiBhodi njengabasebenzi ababoleki-weyo. Kananjalo uMphathiswa weMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangciso loPhuhliso wayewavuma ukuba malandiswe ixesha labo lokusebenza njengabasebenzi ababolekiweyo liye kutshokumahla wama-30 Juni 2002. Iindleko elangena kuzo isebe eli ngenxa yokuhlawula abo basebenzibabegqithile enanini bengakukhethanga ukuba babe ngabasebenzi beBhodi yoLondolozo lweNdaloyeNtshona Koloni zaya kufika kwizigidi eziyi-R0,455 (million) Abasebenzi abane kwababedlulileenanini baye bafakwa kwizithuba ezazingenabantu apha ngaphakathi kwiSebe eli.
Ukwahlulwa kwamasebe nako kwaye kwaba nesiphumo sokuba imicimbi yezenkcubekoneyezemidlalo inikezelwe kwiSebe leMicimbi yezeNkcubeko neMidlalo ukusukela ngomhla we-1Agasti 2002.
IZINTO EZINTSHA/EZICETYWAYO
Ukuqalela ngoApreli 2002 umsebenzi wohlolo-zincwadi wesebe eli waye wanikezelwa kweli Sebe,into ke leyo eyaye yenza ukongezeleleka kwabasebenzi kwiCandelo loMlawuli: uLawulo lwezeMali.Ngenjongo yokuhlangabezana naloo msebenzi kwaye kwadluliselwa imali eyiyi-R1,964 millionkweli Sebe.
78I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
Umsebenzi wedata typing nawo waye weziswa kweli Sebe ukuqalela ngoDisemba 2002, sazaisithuba esinye seziswa apha, into ke leyo eyaba nesiphumo sokuba isithuba esinye sisiwekwiCandelo loMlawuli: uLawulo lwezeMali. Ngeenjongo zokukhawulelana neendleko zalomsebenzi kwaye kwadluliselwa imali eyiyi-R0,051 million kweli Sebe kunyaka-mali ka-2002/03.
Ukwahlulwa kwamasebe nako kwaye kwaba nesiphumo sokuba umsebenzi wocwangcisolophuhliso mawunikezelwe kweli Sebe ukuqalela ngomhla we-1 Agasti 2002, yaza ke loo ntonayo kwelayo icala yaba nesiphumo esikukwanda kwamanani abasebenzi. Ngeenjongozokukhawulelana neendleko zalo msebenzi kwaye kwadluliselwa imali eyiyi-R16,419 millionkweli Sebe kunyaka-mali ka-2002/03.
EZENZEKE EMVA KOMHLA WOKUNIKWA KWENGXELO
Akukho zinto zingako ziye zenzeka phakathi kwalo mhla wokwenziwa kwengxelo nomhlawokugunyaziswa kokukhutshwa kwayo.
OKUQHUBEKAYO KWINKALO YOPHUCULO LOLAWULO LWEZEMALI
ISebe eli belingenisa ingxelo qho ngekota kwiKhabhinethi nakwiSebe lezeMali lePhondo elic-haza kuyo umhlaba ohanjiweyo ekusetyenzisweni koMthetho oyiPublic Finance ManagementAct. Zonke iindawo ekwaye kwabakho ukuqhwalela okubonwayo kuzo liSebe lezMalilePhondo zaye zaqwalaselwa ngokufezekileyo. Le ngxelo yokuqhubekayo ibibandakanyanomhlaba ohanjiweyo kwinkalo yokwenziwa kwezinto eziphambili ngokubaluleka. Isebe elilaye laba nempumelelo ekuhambeni ngokwemiqathango yokusetyenziswa kwesigabasokuqala ebekwa nguMthetho oyiPublic Finance Management Act. Kule ke inkalo iSebe elilaye laba nempumelelo ye-99% ekuhambeni ngemiqathango ebekiweyo, njengoko lanikwa lamanqaku liSebe lezeMali lePhondo, nangawona awaba phezulu kunawawo onke amanyeamasebe kwiPhondo eli.
IINKCUKACHA NGOKWENZIWA KOMSEBENZIIinkcukacha ngendlela owenziwe ngayo umsebenzi zichazwe phaya kwiSigaba 2 seNgxelo
yoNyaka
OKUNYE NJE
Ngokwemiqathango yomgaqo-nkqubo wohlolo-zincwadi obekwe liSebe lezeMali leSizwekufuneka INKCAZO YEENGUQULELO EZENZEKILEYO KWIIMPAHLA. ISebe eli alikwazangaukuyifezekisa le mfuneko njengoko inkcazo le ihamba ngokwendlela yohlolo-zincwadi eyi-accrual accounting ngelixa iSebe eli lona lisasebenza ngaleya iyi-cash accounting, into keleyo ethetha ukuba alikwazi ukuba lingayifezekeisa le mfuneko.
ULWAMKELO
Eziya ngxelo zemali zinikwe kwiphepha 81 ukuya kwele-105 ziye zamkelwa liGosa
eliPhendulayo.
...................................................
T Tolmay
iGosa Eliphendulayo
30 Meyi 2003
79 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
INKCAZO YEMIGAQO-NKQUBO YOGCINO-ZINCWADI NEMINYE IMIBA ENXULUMENE NALO
IPHEPHA ELILANDULAYOOlu xwebhu lophicotho, luxwebhu oluguqulweyo oluyikopi yoxwebhu lophicotho olwatyiki-tywa lwaza lwamkelwa, kwaye I-Ofisi yoMphicothi-Jikelele ayinakubekwa butyala xa kuthekwafumaniseka ukuba akugqulwanga ngokuchanekileyo xa bekuguqulwa.
INGXELO YOMHLOLI ZINCWADI- JIKELELE EYENZELWE IPALAMENTE YEPHONDO LENTSHONAKOLONI MALUNGA NEENKCAZO ZEMALI ZESEBE LEMICIMBI YOKUSINGQONGILEYO NOCWANG-CISO LOPHUHLISO (UGUNYAZISO LOSETYENZISO-MALI 9) ZONYAKA-MALI OPHELE NGOMHLAWAMA-31 MATSHI 2003
1. UMSEBENZI WOHLOLO-ZINCWADI Iinkcazo zemali ezibonakaliswe kumaphepha 81 ukuya ku-105 zonyaka-mali ophele ngomhlawama-31 Matshi 2003, ziye zahlolwa ngokwemiqathango yecandelo 188 loMgaqo-sisekoweRiphablikhi yoMzantsi Afrika (uMthetho 108 ka-1996), 1995) ufundwe necandelo le-3 nele-5loMthetho oyi-Auditor-General Act (uMthetho 12 ka-1995. Ezi nkcazo zemali ukugcinwa kwa-manyathelo olawulo asebenza kakuhle kwakunye nokuthotyelwa kwemithetho nemigaqo echap-hazelekayo zizinto ezo eziluxanduva lwegosa eliphendulayo. Olwam uxanduva lona kukuvakalisanje izimvo ngezi nkcazo zemali, izimvo ezo ezisekelwe kuhlolo-zincwadi.
2. UHLOBO NEMIHLABAUhlolo-zincwadi olu luye lwaqhutywa ngokweenkcazo zemigangatho yohlolo-zincwadizoMzantsi Afrika (.Statements of South African Auditing Standards) Loo migangatho ke ifunaukuba ndicwangcise ndenze uhlolo-zincwadi ngenjongo yokuqinisekisa ukuba iinkcazozemali ezi azinaziphene zinazo.
Uhlolo-zincwadi lubandakanya oku kulandelayo:
• ukuvavanya ngenjongo yokuqinisekisa ubungqina obuxhasa ezi zixa-mali zibonisiweyo nokudiziweyo apha kwiinkcazo zemali,
• ukuvandlakanya izimiselo zokugcinwa kweencwadi ezisetyenziweyo noqikelelo oluphambili oluthe lwenziwa ziziphatha-mandla
• ukuvandlakanya nje ngokubanzi indlela ebekwe ngayo inkcazo yemali iyonke nje.
Kananjalo uhlolo-zincwadi lubandakanya uvavanyo olujoliswe ekufumaneni ubungqinabokuba ithotyelwe, kuzo zonke iinkalo, imithetho nemigaqo echaphazelekayo endithendayiveliselwa njengechaphazelekayo kwimicimbi yemali.
Ndinenkolo epheleleyo ke yokuba olu hlolo-zincwadi lulubonakalisa luluvakalisa ngokuphele-leyo uluvo lwam.
3. ULUVO LOHLOLO-ZINCWADINgokoluvo lwam ke ezi nkcazo zemali kuzo zonke iinkalo ziyivelisa kakuhle imeko yemaliyeSebe eli ngomhla wama-31 Matshi 2003 ngokunjalo neziphumo zemisebenzi yalo nendlelayokuhamba kwemali ngalo nyaka-mali uphele ngale mhla futhi ngokweenkqubo ezibekiweyozokugcinwa kweencwadi, zaye kananjalo zenziwa ngendlela ebekwayo ngumthetho ochap-hazelekayo.
4. UGXININISO LOMBANgaphandle kokwenza ingcaciso ngolu luvo luvakaliswe ngentla apha, kuphakanyiswa ukubakukhe kunikwe le miba ilandelayo ingqwalaselo:
Imiba engazichaphazeliyo iinkcazo zemali ezi
(a) Uhlolo-zincwadi lwangaphakathiKulo nyaka kwenziwa ingxelo ngawo uhlolo-zincwadi lwangaphakathi oluye lwenziwa lubeloluphathelele kuphela kwiSebe elalisakuba liSebe leMicimbi yokusingqongileyo
80I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
nezeNkcubeko neMidllalo. Alukho uhlolo-zincwadi oluye lwenziwa oluphathelele kuphelakokuqhubeke kwiSebe leMicimbi yokuSingqongileyo noCwangciso loPhuhliso.
Ngokuphathelele kule ndawo ke umbuzo waye wabhekiswa kwigosa eliphendulayo kuGunyazisolosetyenziso-mali/ iVoti 1 - iNkulumbuso yePhondo, uMlawuli-Jikelele weeNkonzoeziManyanisiweyo, kwiSebe elo likulo icandelwana lohlolo-zincwadi lwangaphakathi. Impenduloeyanikwayo ke yaba yeyokuba, nangona icandelwana eli laliyinikwa ngokupheleleyo inkxaso-mali akukwazekanga ukuba kwenziwe olunye uhlolo-zincwadi kwiSebe leMicimbiyokuSiingqongileyo noCwangciso loPhuhliso ngenxa yokungabikho kwabasebenzi ngokwane-leyo. Izithuba zemisebenzi ezazingenabantu zaziye zabhengezwa ngoMatshi ka-2002, kodwa kekambe kwathi ngenxa yohlengahlengiso olwalusenziwa iKhabhinethi yakhe yakumisa ukuvalwakwezithuba ezingenabantu. Isiphumo saloo nto ke yaba kukuba onke amalinge ecandelwanalohlolo-zincwadi lwangaphakathi aye ajoliswa kwiSebe leeNkonzo zoLuntu noNciphisolweNtlupheko, elezeMfundo nelezeMpilo, amasebe ke lawo asisithathu esineyona sinemingci-pheko kakhulu. Esi sigqibo sisigqibo esaye sasekelwa kwiziphumo zovandlakanyo lwemingci-pheko yezemali nezazithe zabonakalisa ukuba la masebe mathathu ayethathe i-80% yonke kuh-lahlo-mali lwephondo kunyaka-mali ka-2002/03. Ngoko ke bonke abasebenzi ababekho bayebasetyenziswa kumacandelwana ohlolo-zincwadi ala masebe ukulungiselela ukuba kukwazekeukuba kunyathelwe umhlaba omkhulu kangangoko.
Kwaye kwacaciswa kananjalo nokuba ukusukela kumhla we-1 Agasti 2003 icandelwana lohlolo-zincwadi lwangaphakathi liza kusiwa kwiSebe lezeMali lePhondo, nokuba ayesele ecwangcisiweamanyathelo okuqinisekisa ukuba kunyaka-mali ka-2003 - 04 kuya kunikwa inkonzo yohlolo-zincwadi lwangaphakathi esebenza kakuhle.
(b) Ikomiti yohlolo-zincwadiNgomhla we-4 Meyi 2000 uMphathiswa wezeMali wePhondo waye wathi ehamba ngokwama-gunya awanikiweyo phantsi kwemiqathango yecandelo 17(2) nele-77(c) oMthetho oyiPublicFinance Management Act (uMthetho 1 ka-1999) waseka ikomiti yohlolo-zincwadi enye yePhondoleNtshona Koloni eyeyamasebe onke isithuba seminyaka emibini. Usomqulu (itshata) wale komi-ti yohlolo-zincwadi wayenesimiselo sokuba ikomiti le mayingadibani ngaphantsi kwezihlandloezine ngomnyaka ngamnye khona ukuze iqwalasele imicimbi yohlolo-zincwadi lwangaphakathi
Kambe ke ukusukela ngoSeptemba 2001 ikomiti le ayikhange iqhube ngomsebenzi wayo ngenxayengxaki yokungabinakho ukuba inyule amalungu ayo anoqeqesho olufanelekileyo.
Kwintlanganiso yeKhabhinethi yomhla wama-30 Apreli 2003 kwaye kwamiselwa ikomiti yohlolo-zincwadi enamalungu amahlanu neyayiza kusebenza isithuba esisukela kumhla we-1 Apreli 2003ukuya kumhla wama-31 Matshi 2005. Le komiti idityanelweyo iya kuthi kananjalo yonkeimisebenzi yayo eyinikiweyo iyenze ngokwemiqathango yemigaqo ySebe leSizwe lezeMaliukusukela kumhla we-1 Apreli 2002 ukuya kumhla wama-31 Matshi 2003. Emva koko iSebeleeNkonzo zoLuntu noNciphiso lweNtlupheko, iSebe lezeMfundo neSebe lezeMpilo kuya kufune-ka ukuba iSebe ngalinye kuwo lizisekele ikomiti yohlolo-zincwadi yalo njengoko kwakuselekwagqitywa njalo yikhabhinethi. Le idityanelweyo yona ikomiti iya kuthi iqhube ngomsebenziwayo, isebenzela amanye la aseleyo amasebe kaRhulumente wePhondo leNtshona Koloni.
5. ILIZWI LOMBULELOLubulelwa kakhulu uncedo oluthe lwanikwa ngabasebenzi beSebe eli ngeli xesha lokwenziwakolu hlolo-zincwadi.
L KLUEegameni loMhloli zincwadi-JikeleleCape Town,
30 Julayi 2003
81 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
INGXELO YEMIGAQO-NKQUBO YOBALO-MALI NEMIBA ENXULUMENE NOKO yonyaka ophele ngomhla wama-31 MATSHI 2003
Iinkcazo zemali zenziwa ngokwezikhokelo zale migaqo-nkqubo ilandelayo, kwaye ke ise-tyenziswe ngokufanayo kwiimeko zonke, ngaphandle kwalapho kuboniswe enye indlela.Kambe ke apho kufanelekileyo xa kukho ezinye iinkcukacha zivaliswa ngeenjongo zoku-phucula ukusebenziseka kwezemali neyokufezekisa iimfuno nemiqathango yoMthethooyiPublic Finance Management Act, onguMthetho 1 oka-1999 (njengoko wenziwaizilungiso ngoMthetho 29 ka-1999), neMigaqo ebekelwa aMasebe naMaziko oMgaqo-siseko liSebe lezeMali ekhutshwa phantsi kwalo Mthetho noMthetho oyiDivision ofRevenue Act, onguMthetho 5 ka-2002.
1 Indlela ekulungiswe ngayo
Iinkcazo zemali zenziwe ngokwenkqubo eyicash basis of accounting, ngaphandlekwalapho kuboniswe enye indlela. Isigqeba esenza ingxelo sisendleleni ephumayokuhlolo-zincwadi eyicash basis of accounting isiya kweyi-accrual basis of accounting.Ngokwale ndlela ye-cash basis of accounting transactions kwakunye nezinye izintoehamba nazo zithathelwa ingqalelo xa kukho imali ehlawulwayo okanye efunyanwayo.
2 Ingenelo
Iimali ezivotelweyo ziimali ezabelwe isebe ngokwezibakala zokwenziwa kohlahlo-mali lokugqi-bela luQikelelo-nkcitho oluHlengahlengisiweyo lwePhondo. Iimali ebezabiwe zaza azasetyen-ziswa ziye zinikezelwe kwingxowa-mali yePhondo eyiProvincial Revenue Fund.
Inzala kwakunye nezabelo eziye zafunyanwa ziye ziqwalaselwe kuqinisekiswe ukufunyanwakwazo, kwaye ke ngokuphathelele kwinzala nezabelo akukho longezo lwenziwayo ukusukelakulaa mhla wokugqibela wokufunyanwa kwazo ukuya kutsho kumhla wokugqibela weli xeshalenzelwa ingxelo. Ziye ke zithathwe njengemali kwinkcazo yemali yeSebe eli, zize ke zidlulisel-we kwingxowa-mali yePhondo eyi-Provincial Revenue Fund.
3 Uncedo oluvela kubalizi
Imali eluncedo oluvela kubalizi iboniswa kwinkcazo yemali engeneyo ngokwecash basisof accounting.
4 Inkcitho eqhubeka ngoku
Inkcitho eqhubekayo iboniswa kwinkcazo yemali engeneyo ngexesha lokwenziwa kwent-lawulo.
5 Inkcitho engagunyaziswanga, engekho mgaqweni, engenazinjongonekukudlala ngemali
Inkcitho engagunyaziswanga ibhekisele:• ukudlula kwimali ebiyabiwe kwivoti ethile okanye icandelo elithile elikhulu kwiv
oti ethile, okanye• inkcitho eyenzelwe injongo eyayingabelwanga yona ivoti leyo kwicandelo
elikhulu.Inkcitho engagunyaziswanga phaya kwibalance sheet ithathwa njengekhoyo ide ke loonkcitho ibuyiselwe wenye indawo okanye umntu wesithathu okanye eso sikroba sivalwekulwabiwo-mali olulandelayo.
Inkcitho engekho mgaqweni yinkcitho engeyiyo le ibigunyazisiwe , ekungenwe kuyo kun-gahanjwanga ngokwemfuno ebekwa nguloo mthetho uchaphazelekayo ekubandakanywakuyo:• iPublic Finance Management Act,• iState Tender Board Act, okanye nayiphi na imigaqo ebekwe ngokwemiqathango yalo
mthetho, okanye• nawuphi na umthetho wephondo onxulumene neenkqubo zeentengo zikarhulu
mente welo phondo.
82I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
Phaya kwinkcazo yemali engeneyo inkcitho engekho mthethweni ithathwa njengenkcitho.
Inkcitho engenazinjongo nenkcitho ekukudlala ngemali yinkcitho engabanga nasivunonengeyayicezelwe ukuba kwakukho inkathalo. Inkcitho engenazinjongo nenkcithoekukudlala ngemali kufuneka zibuyiswe lelo gosa belenze loo nkcitho okanye longameleelo candelo yenziwe kulo loo nkcitho (kufuneka kuvulwe i-akhawunti yabatyalayo),okanye ke kwivoti, ukuba ngaba akafumaneki lowo unokubekwa ubutyala.
6 Amatyala acinyiweyo
Amatyala aye acinywe xa kucaca ukuba akanakuze akwazi ukuhlawuleka. Akukholulungiselelo lukhoyo lujoliswe kwiimali ezingenakuhlawuleka.
7 Inkcitho yeentengo ezinkulu nolwakhiwo
Inkcitho yezinto ezibambekayo ezikhoyo ngomhla wama-31 Matshi 2003 neziya kusetyenziswakunyaka-mali olandelayo, iye icinywe zisakuba zifikile ezo zinto, zize ke zichazwe njengenkcithophaya kwinkcazo yemali engeneyo. Izinto ezikhoyo (imihlaba nezinto ezihambisekayo) eziyezafunyanwa zicinywa phaya kwinkcazo yemali engeneyo zisakuba zihlawulelwe.
8 Utyalomali
Izibambiso ezithengisekayo zithengiswa ngamaxabiso emarike. Ixabiso lemarike libalwangokujonga kwistock exchange kumaxabiso okuthengisa abekiwe ekupheleni kwalo mhlawebalance sheet. Utyalo-mali oluyi-Non-current investments olungabandakanyi izibam-biso ezithengisekayo luboniswa ngendleko, kuze ke kwenziwe uhlengahlengiso kuphelaxa uluvo lwabalawuli bamacandelo lulolokuba luyaqhwalela utyalo-mali olo. Xa utyalo-mali luqhwalela, luboniswa njengenkcitho ngelo xesha kubhaqwe ngalo ukuqhwalela okoUkunyuka kwixabiso lezibambiso ezithengisekayo ezithathwa njenge-non-current assetskuye kuthathwe ukuba kwenziwa luhlaziyo lwamaxabiso nazezinye iimfihlo kwiimalizabanezabelo. Ukuhla okuye kukhawulelane nokunyuka obekuye kwenzeka ngaphambili
kwezo zibambiso zinye zithengisekayo zitshajwa kwinkcazo yemali engeneyo.Ukunyuka/ukuhla kwixabiso lezibambiso ezithengisekayo ezithathwa njenge-currentassets kuye kuthathwe ukuba kwenziwa luhlaziyo lwamaxabiso nazezinye iimfihlo kwi-imali zabanezabelo. Ukuhla okuye kukhawulelane nokunyuka obekuye kwenzekangaphambili kwezo zibambiso zinye zithengisekayo zitshajwa kwinkcazo yemaliengeneyo. Lusakuba lusetyenzisiwe utyalo-mali umahluko phakathi kolu tyalo mali luse-tyenzisiweyo nemali ekhoyo utshajwa kwinkcazo yemali engeneyo. Zisakuba zisetyen-zisiwe izibambiso ezithengisekayo ezithathwa njenge-non-current asset, izixamalizohlaziyo lwamaxabisonezinye iimfihlo yeziphathelele kweso sibambiso sithengisekayo,zidluliselwa kwiretained earnings.
9 Utyalo-mali kwizigqeba ezilawulwayo
Utyalo-mali kwizigqeba ezilawulwayo lolwezigqeba apho isigqeba esinika ingxelosinakho ukusebenzisa la magunya alandelayo okulawula imigaqo-nkqubo yezemalineyokusebenza yesigqeba eso khona ukuze sibe nolutho esiluvunayo kwizinto azenzayo:• Ukubeka nokususa onke okanye ubuninzi bamalungu ebhodi yabalawuli eso sigqeba,
okanye isigqeba sabalawulayo;• Ukubeka okanye ukususa igosa elilawulayo eliyintloko;• Ukuvota zonke iivoti okanye ubuninzi beevoti ezintlanganisweni zaloo bhodi
yabalawuli okanye zesigqeba sabalayo; okanye• Ukulawula onke okanye ubuninzi bamalungelo okuvota kwintlanganiso
kawonke-wonke yesi sigqeba. Utyalo-mali kwizigqeba ezilawulwayo luboniswa ngendleko.
10 Izinto ezifunyenweyo
Isikakhulu izinto ezifunyenweyo azifane zibonakaliswa kwindlela ye-cash basis ofaccounting. Kambe ke izinto ezifunyenweyo ezibandakanyiweyo kwibalance sheet zivelakwiintlawulo zemali ezithathwa kwenye indawo okanye umntu.Kwibalance sheet izintoezifunyenweyo azibonakaliswa njengezinto ezikhoyo okanye njengemali engeneyo
83 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
phaya kwinkcazo yemali engeneyo, njengoko iinkcazo zemali zisenziwa ngendlelayecash basis of accounting, koko zibonakaliswa ngokubhalwa zodwa ukwenzela ukuphu-cula ukusebenziseka kweenkcazo zemali.
11 Iintlawulo ezifanele ukwenziwa
Isikakhulu iintlawulo ezifanele kwenziwa azifane zibonakaliswa kwindlela ye-cash basisof accounting. Kambe ke iintlawulo ezifanele kwenziwa ezibandakanyiweyo kwibalancesheet zivela kwiintlawulo zemali ezifanele kudluliselwa kwingxowa-mali eyiProvincialRevenue Fund okanye kwenye indawo okanye umntu.
12 Izilungiselelo
Isilungiselelo lityala ekungaqinisekwanga ukuba liya kuba lelamalini na okanye liya kubalelanini na. Isikakhulu izilungiselelo azifane zibonakaliswe kwindlela ye-cash basis ofaccounting, koko zibonakaliswa ngokubhalwa zodwa ukwenzela ukuphucula ukuseben-ziseka kweenkcazo zemali.
13 Iimbopheleleko zoqeshiso
Iimbopheleleko zoqeshiso zeli xesha lisaseleyo ukusuka kumhla wokwenziwa kohlolo-zincwadi ukuya kutsho ekupheleni kwekhontrakthi yoqeshiso zibonakaliswa ngokubhal-wa njengezingacaciswanga phaya kwinkcazo yemali. Phaya kwibalance sheet ezimbophelelo zoqeshiso azibhalwa njengamatyala or njengenkcitho phaya kwinkcazoyemali, njengoko iinkcazo zemali ezi zenziwa ngecash basis of accounting.
14 IiAccruals
Le mali yeyeenkonzo ezinikiweyo okanye izinto ezihanjisiweyo, kodwa akukho invoyisiifunyenweyo ivela komniki-nkonzo ekupheleni konyaka, okanye mhlawumbi ifikile i-invoyisi, kodwa ayikade ihlawulwe phaya ekupheleni konyaka. Ezi mali ke azi-bonakaliswa njengematyala okanye njengenkcitho phaya kwibalance sheet kwinkcazo
yemali engeneyo njengoko iinkcazo zemali zenziwe ngendlela ye-cash basis of account-ing, koko zibonakaliswa ngokubhalwa zodwa.
15 Iintlawulo zabasebenzi
Iintlawulo zabasebenzi zexeshana elifutshane Indleko yeentlawulo zabasebenzi zexeshana elifutshane ibonakaliswa kwinkcazo yemalingelo xesha lenzelwa ingxelo zikhutshwe ngalo iintlawulo. Iintlawulo zabasebenzi zexe-shana elifutshane ezithi zizale uxanduva lwasemthethweni ziye zikhe zimiswe de zibezinokubaleka ngokuchanekileyo, zize ke zibonakaliswe. inkcukacha zezi ntlawulo andthe kwakunye namatyala anokuthi abekho zibonakaliswa njengezingacaciswanga ebhali-weyo; azibonakaliswa apha kwinkcazo yemali.Iintlawulo zokuyeka emsebenziniIintlawulo zokuyeka emsebenzini zibonakaliswa kuphela zisakuba zikhutshiwe, zize kezicinywe.
Iintlawulo zomhlalaphantsiISebe eli libonelela abasebenzi balo ngeentlawulo zomhlalaphantsi ngesikim seentlawu-lo esicacisiweyo sabasebenzi bakwarhulumente. Ezi ntlawulo zenziwa ngemirhumoebikhutshwa ngumqeshi kwakunye nomsebenzi. Imirhumo ethe yakhutshwa ngumqeshiicinywa isakuba ihlawulwe imali kwingxowa-mali yomhlalaphantsi. Akukho lulungisele-lo lwenziwayo kwiinkcazo zemali zeSebe eli. Naziphi na izinto ezinokuba ngamatyalazibonakaliswa kwiinkcazo zemali zengxowa-mali yePhondo eyiProvincial Revenue Fund;azibonakaliswa kwiinkcazo zemali zesebe elo lingumqeshi.
Iintlawulo zeendleko zonyangoISebe eli libonelela abasebenzi balo ngeentlawulo zeendleko zonyango ngezikim zeent-lawulo ezicacisiweyo.
Ezi ntlawulo zenziwa ngemirhumo ebikhutshwa ngumqeshi kwakunye nomsebenzi.Imirhumo yeendleko zonyango zabasebenzi bakwarhulumente emva kokuba bethathe
84I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
umhlalaphantsi icinywa isakuba ihlawulwe imali kwingxowa-mali yomhlalaphantsi.Akukho lulungiselelo lwenziwayo lweentlawulo zeendleko zonyango kwiinkcazo zemalizeSebe eli.
16 Imfihlo esebenza njengenkunzi
Imali eyimfihlo esebenza njengenkunzi ibhekiselele kwimali elingana nexabiso lotyalo-mali okanye iimali-mboleko ezenziwe imali esebenza njengenkunizi, okanye iimaliezidipozithiweyo egameni labasebenzi abakumsebenzi obabeke kumazwe angaphandleokokuqala kunyaka-mali ongaphambili. Zisakuba zithathiwe okanye zibuyisiwe ezi mali,ziye ke zidluliselwe kwingxowa-mali yePhondo eyiProvincial Revenue Fund.
17 Imali enokuphinda ibuyiswe
Imali enokuphinda ibuyiswe ibhekisele kwiintlawulo ebezenziwe, zaboniswa nakwinkca-zo yemali njengenkcitho eyenziwe kwiminyaka edlulileyo, nekufuneka ukuba iye kuland-wa kulowo uyityalayo kuba engawenzanga loo msebenzi ebeyihlawulelwa wona ngok-wesivumelwano. Iimali ezibuyisiweyo zidluliselwa kwingxowa-mali yePhondo eyi-Provincial Revenue Fund ngelo xesha zithe zabuyiswa ngalo.
18 Amanani othelekiso
ISebe leMicimbi yokusiNgqongileyo nezeNkcubeko neMidlalo laye lahlulwa ngenxa yohlen-gahlengiso olwaye lwenziwa kuLawulo lwePhondo leNtsshona Koloni kwasekwa iSebeleMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangciso loPhuhliso kunye neSebe leMicimbi yezeNkcubekoneMidlalo ukusukela kumhla we-1 Agasti 2002. Loo nto ke yaba nesiphumo esikukutshitshiswakweSebe leMicimbi yokusiNgqongileyo nezeNkcubeko neMidlalo ukusukela kumhla we-1 Agasti2002.
Ngeso sizathu ke, apho kukho amanani othelekiso, loo manani abhekisele kwiSebe elal-isakuba liSebe leMicimbi yokusiNgqongileyo nezeNkcubeko neMidlalo, ngelixa amananiakhoyo ngoku abhekisele kwiinkcukacha zemali zeenyanga ezine (1 Apreli 2002 ukuyakuma-31 Julayi 2002) zeSebe elalisakuba liSebe leMicimbi yokusiNgqongileyonezeNkcubeko neMidlalo nakwiinkcukacha zemali zenyanga ezisibhozo (1 Agasti 2002ukuya kuma-31 Matshi 2003) zeSebe leMicimbi yokusiNgqongileyo noCwangcisoloPhuhliso.
85 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2002/03 2001/02
Elungelelani- Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge- Ulwabiwo Eyona mali
siweyo kolunye Oluhlaziyiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga % yolwabiwo Oluhlaziyiweyo yabiweyo
Eyabiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlaziyiweyo Inkcitho eyenziwey
R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
1 ICandelo loLawulo 15 951 1 479 17 430 17 381 49 100 12 551 12 483
Eyalo nyaka 15 650 (208) 15 442 15 398 44 100 10 958 10 898
IKapitali 301 1 687 1 988 1 983 5 100 1 593 1 585
2 Eyokusingqongileyo 85 628 (1 484) 84 144 82 909 1 235 99 70 928 66 894
Eyalo nyaka 85 532 (2 285) 83 247 82 048 1 199 99 67 292 63 625
Iintengo ezinkulu 96 801 897 861 36 96 3 636 3 269
3 Eyenkcubeko 21 107 - 21 107 21 101 6 100 75 907 75 198
Eyalo nyaka 20 656 (20) 20 636 20 630 6 100 71 727 71 686
IKapitali 451 20 471 471 - 100 4 180 3 512
4 Imidlalo 2 096 5 2 101 2 100 1 100 12 725 12 615
Eyalo nyaka 2 096 (83) 2 013 2 012 1 100 9 025 9 024
IKapitali - 88 88 88 - 100 3 700 3 591
5 Ucwangciso Lophuhliso 16 419 - 16 419 16 346 73 100 - -
Eyalo nyaka 15 999 16 16 015 15 942 73 100 - -
IKapitali 420 (16) 404 404 - 100 - -
Iyonke 141 201 - 141 201 139 837 1 364 99 172 111 167 190
INGXELO YOLWABIWO-MALI yonyaka-mali ophele ngomhla wama-31 kuMatshi 2003
86I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2002/03 2001/02Elungelelani- Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge- Ulwabiwo Eyona mali
siweyo kolunye Oluhlaziyiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga % yolwabiwo Oluhlaziyiweyo yabiweyo
ICandelo leeMali ezibizwa ngqo kwiNgxowa-mali Eyabiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlaziyiweyo Inkcitho eyenziwey
yeNgeniso yeSizwe R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
ISabelo samaPhondo eSabiwa ngokuLinganayo 141 201 - 141 201 139 837 1 364 99 172 111 167 190
Iyonke 141 201 - 141 201 139 837 1 364 99 172 111 167 190
Ukuhlela ngokwezoqoqosho
Eyalo nyaka 139 932 (2 578) 137 354 136 029 1 325 99 159 002 155 233
Abasebenzi 42 699 (3 003) 39 696 39 691 5 100 45 208 44 915
Iintlawulo ezidlulisiweyo 76 888 23 76 911 75 611 1 300 98 69 775 69 775
Eminye imicimbi 20 345 402 20 747 20 727 20 100 44 019 40 543
IKapitali 1 269 2 578 3 847 3 808 39 99 13 109 11 957
Iintlawulo ezidlulisiweyo 425 1 426 426 - 100 6 555 6 555
Ukufunyanwa kwempahla eyikapitali 844 2 577 3 421 3 382 39 99 6 554 5 402
Iyonke 141 201 - 141 201 139 837 1 364 99 172 111 167 190
Ukuhlelwa kwemiba eqingqiweyo
Abasebenzi 42 699 (3 003) 39 696 39 691 5 100 45 208 44 914
Ulawulo 6 572 (775) 5 797 5 780 17 100 7 087 6 510
Impahla eselugcinweni 7 685 450 8 135 8 134 1 100 27 413 27 130
Izixhobo zokusebenza 2 138 2 120 4 258 4 219 39 99 7 176 5 991
Umhlaba nezakhiwo - - - - - - -
Iinkonzo zobungcali nezizodwa 4 794 1 166 5 960 5 959 1 100 8 897 6 315
Iintlawulo ezidluliselwayo 77 313 24 77 337 76 036 1 301 98 76 330 76 330
Enye inkcitho - 1 1 1 - 100 - -
Imisebenzi eyodwa 17 17 17 - 100 - -
Iyonke 141 201 - 141 201 139 837 1 364 99 172 111 167 190
87 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
IINKCUKACHA ZENQUBO 1: ULAWULOzonyaka-mali ophele ngomhla wama-31 kuMatshi 2003
2002/03 2001/02Ulwabiwo Ulwabiwo Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge-% Ulwabiwo
Olulungele Olulungele kolunye Oluhlazi-yiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga yolwabiwo Oluhlaziyiweyo
-lanisiweyo -lanisiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlazi-yiweyo
Inkqubo ngokwenkqutyana R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
1.1 iOfisi yoMphathiswa wePhondo weMicimbi yezeNkcubeko,
iMidlalo noLonwabo 840 - 840 840 - 100 2 063 2 046
Eyalo nyaka 832 - 832 832 - 100 1 873 1 858
IKapitali 8 - 8 8 - 100 190 188
1.2 iOfisi yoMphathiswa wePhondo weMicimbi yokusiNgqongileyo
noCwangciso loPhuhliso 2 156 (123) 2 033 2 030 3 100 - -
Eyalo nyaka 2 106 (168) 1 938 1 936 2 100 - -
IKapitali 50 45 95 94 1 99 - -
1.3 uLawulo lwezabasebenzi noPhuhliso 4 837 (197) 4 640 4 632 8 100 - -
Eyalo nyaka 4 815 (221) 4 594 4 587 7 100 - -
IKapitali 22 24 46 45 1 98 - -
1.4 uLawulo lweentengo neeNkonzo zeNkxaso 3 323 703 4 026 4 023 3 100 7 631 7 605
Eyalo nyaka 3 171 744 3 915 3 913 2 100 6 958 6 935
IKapitali 152 (41) 111 110 1 99 673 670
1.5 uLawulo lwezemali 4 765 1 096 5 861 5 856 5 100 2 857 2 832
Eyalo nyaka 4 696 (563) 4 133 4 130 3 100 2 127 2 105
IKapitali 69 1 659 1 728 1 726 2 100 730 727
1.6 uGunyaziwe weMfundo noQeqesho kwiCandelo 30 - 30 - 30 - - -
Eyalo nyaka 30 - 30 - 30 - - -
IKapitali - - - - - - - -
Iyonke 15 951 1 479 17 430 17 381 49 100 12 551 12 483
88I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2002/03 2001/02
Ulwabiwo Ulwabiwo Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge-% Ulwabiwo
Olulungele Olulungele kolunye Oluhlazi-yiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga yolwabiwo Oluhlaziyiweyo
-lanisiweyo -lanisiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlazi-yiweyo
Ukuhlela ngokwezoqoqosho R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
Eyalo nyaka 15 650 (208) 15 442 15 398 44 100 10 958 10 898
Abasebenzi 12 670 (532) 12 138 12 135 3 100 8 588 8 568
Iintlawulo ezidluliselwayo 30 - 30 - 30 -
Eminye imicimbi 2 950 324 3 274 3 263 11 100 2 370 2 330
IKapitali 301 1 687 1 988 1 983 5 100 1 593 1 585
Iintlawulo ezidluliselwayo - - - - - - - -
Ukufunyanwa kwempahla eyikapitali 301 1 687 1 988 1 983 5 100 1 593 1 585
Iyonke 15 951 1 479 17 430 17 381 49 100 12 551 12 483
Ukuhlelwa kwemiba eqingqiweyo
Abasebenzi 12 670 (532) 12 138 12 135 3 100 8 588 8 568
Ulawulo 1 524 190 1 714 1 706 8 100 627 612
Impahla eselugcinweni 255 253 508 507 1 100 598 592
Izixhobo zokusebenza 867 1 351 2 218 2 212 6 100 1 594 1 581
Umhlaba nezakhiwo - - - - - - - -
Iinkonzo zobungcali nezizodwa 605 215 820 819 1 100 1 144 1 130
Iintlawulo ezidluliselwayo 30 - 30 - 30 - - -
Enye inkcitho - 1 1 1 - - - -
Imisebenzi eyodwa - 1 1 1 - - - -
Iyonke 15 951 1 479 17 430 17 381 49 100 12 551 12 483
89 I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
IINKCUKACHA ZENKQUBO 2: IMICIMBI YOKUSINGGQONGILEYOzonyaka-mali ophele ngomhla wama-31 kuMatshi 2003
2002/03 2001/02
Ulwabiwo Ulwabiwo Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge-% Ulwabiwo
Olulungele Olulungele kolunye Oluhlazi-yiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga yolwabiwo Oluhlaziyiweyo
-lanisiweyo -lanisiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlazi-yiweyo
Inkqubo ngokwenkqutyana nganye R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
2.1 uLawulo 695 8 703 694 9 99 1 409 1 320
Eyalo nyaka 670 23 693 692 1 100 1 382 1 293
IKapitali 25 (15) 10 2 8 20 27 27
2.2 uLawulo noMgaqo-nkqubo lokuSingqongileyo 8 567 68 8 635 8 576 59 99 8 747 6 508
Eyalo nyaka 8 519 (171) 8 348 8 316 32 100 7 333 5 135
IKapitali 48 239 287 260 27 91 1 414 1 373
2.3 uLawulo oluManyanisiweyo longcoliseko nenkunkuma 11 780 (1 600) 10 180 10 175 5 100 8 328 6 779
Eyalo nyaka 11 757 (2 135) 9 622 9 617 5 100 7 571 6 347
IKapitali 23 535 558 558 - 100 757 432
2.4 uMkhomishinala wokuSingqongileyo 1 160 - 1 160 - 1 160 - - -
Eyalo nyaka 1 160 - 1 160 - 1 160 - - -
IKapitali - - - - - - - -
2.5 iBhodi yoLondolozo lweNdalo yeNtshona Koloni 62 316 44 62 360 62 360 - 100 51 603 51 603
Eyalo nyaka 62 316 44 62 360 62 360 - 100 50 203 50 203
IKapitali - - - 1 400 1 400
2.6 iiNtlobo-ntlobo zendalo 1 110 (4) 1 106 1 104 2 100 841 684
Eyalo nyaka 1 110 (46) 1 064 1 063 1 100 803 647
IKapitali - 42 42 41 1 98 38 37
Iyonke 85 628 (1 484) 84 144 82 909 1 235 99 70 928 66 894
90I N G X E L O Y O N Y A K A 2 0 0 3
I S E B E L E N T S H O N A K O L O N I L E M I C I M B I Y E N K C U B E K O N O C W A N G C I S O L O P H U H L I S O
2002/03 2001/02
Ulwabiwo Ulwabiwo Ekhutshwe Ulwabiwo Eyona mali Elondoloziweyo Inkcitho njenge-% Ulwabiwo
Olulungele Olulungele kolunye Oluhlazi-yiweyo yabiweyo Inkcitho Engasetyenziswanga yolwabiwo Oluhlaziyiweyo
-lanisiweyo -lanisiweyo ulwabiwo eyenziweyo (Ekuqgithiswe ngayo) oluhlazi-yiweyo
Ukuhlela ngokwezoqoqosho R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000 R’000
Eyalo nyaka 85 532 (2 238) 83 249 82 048 1 201 99 67 292 63 625
Abasebenzi 11 441 (2 249) 9 192 9 191 1 100 5 696 5 438
Iintlawulo ezidluliselwayo 68 311 - 68 311 67 111 1 200 98 54 944 54 944
Eminye imicimbi 5 780 (34) 5 746 5 746 - 100 6 652 3 243
IKapitali 96 799 895 861 34 96 3 636 3 269
Iintlawulo ezidluliselwayo - - - - - - 1 400 1 400
Ukufunyanwa kwempahla eyikapitali 96 799 895 861 34 96 2 236 1 869
Iyonke 85 628 (1 484) 84 144 82 909 1 235 99 70 928 66 894
Ukuhlelwa kwemiba eqingqiweyo
Abasebenzi 11 441 (2 249) 9 192 9 191 1 100 5 696 5 438
Ulawulo 3 034 (575) 2 459 2 456 3 100 2 415 1 859
Impahla eselugcinweni 619 (6) 613 613 - 100 556 284
Izixhobo zokusebenza 501 703 1 204 1 174 30 98 2 457 2 064
Umhlaba nezakhiwo - - - - - - - -
Iinkonzo zobungcali nezizodwa 1 722 632 2 354 2 353 1 100 3 460 905
Iintlawulo ezidluliselwayo 68 311 - 68 311 67 111 1 200 98 56 344 56 344
Enye inkcitho - - - - -
Imisebenzi eyodwa - 11 11 11 - - - -
Iyonke 85 628 (1 484) 84 144 82 909 1 235 99 70 928 66 894