intelligentne arvutikasutus (ifi6070) teema 1: infoühiskond ja selle liige
DESCRIPTION
Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige. Peeter Normak. Loengu eesmärk. Loeng püüab vastata järgmistele küsimustele: Milline on infoühiskonna olemus? Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused? - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/1.jpg)
1
Intelligentne arvutikasutus (IFI6070)
Teema 1: Infoühiskond ja selle liige
Peeter Normak
![Page 2: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/2.jpg)
2
Loengu eesmärk
Loeng püüab vastata järgmistele küsimustele:
• Milline on infoühiskonna olemus?
• Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?
• Millised on olulisemad tööprotsesside muutused tulevikuettevõttes?
• Milliseid valdkondi loetakse IT-rakendamise osas prioriteetseteks?
• Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks toimimiseks eelkõige vajalikud?
• Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?
![Page 3: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/3.jpg)
3
Loengu ülesehitus
Infoühiskonna määratlus
Teadmusühiskonna (TÜ) määratlus
TÜ kujunemise põhjused
TÜ tööprotsessidTööprotsesse toetavad IKT vahendid
Efektiivseks toimimiseks vajalikud teadmised ja oskused
Teadmiste ja oskuste kujundamise mudelid
Teadmiste ja oskuste omandamise vahendid
Prioriteetesed IKTrakendusvaldkonnad
![Page 4: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/4.jpg)
4
Diskussioon
Mida te mõistate mõiste infoühiskond all?
![Page 5: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/5.jpg)
5
Infoühiskonna määratlus
Infoühiskond (Information Society) on ühiskond, mille majanduslik areng, poliitika ja kultuur ning ühiskonnaliikmete heaolu tugineb olulisel määral informatsiooni loomisele ja rakendamisele.
Informatsioon määratletakse kui mingi edastatav teave.
Mõiste informatsioon tähendusi: - tunnetuslik: mingite signaalide jada (näiteks kosmosest)- esituslik: objekti kirjeldus mingil viisil (näiteks mudelauto või DNA-ahel)- formaalne: sümbolite jada (omades ehk ka teatud struktuuri - süntaksit)
NB! Informatsioon ei pruugi omada ühest tähendust, s.t. ei pruugi olla üheselt interpreteeritav.
![Page 6: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/6.jpg)
6
Teadmine ja teadmus
Informatsiooni, mida on interpreteeritud mingis konkreetses kontekstis, nimetatakse teadmiseks (knowledge).
Näide: sümbol “V” on informatsioon; rooma number V, mis väljendab õunte arvu korvis, on teadmine.Näide: jada “TTAGGG” on informatsioon; jadaga “TTAGGG” määratud lõik inimese DNA-ahelas on teadmine.
Teadmiste kogumit koos selles kogumis olevate teadmiste vaheliste seostega nimetatakse teadmuseks (knowledge).
![Page 7: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/7.jpg)
7
Teadmusühiskond
Ühiskonda, mille toimimine kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel tugineb olulisel määral teadmiste rakendamisele ja analüüsile, nimetatakse teadmusühiskonnaks (Knowledge Society; ka teadmistepõhiseks ühiskonnaks, Knowledge-based Society).
Näide: Wikipedia artikkel “Information society” sisaldab 54 korda sõna “knowledge” (1.09.2014) ja vastupidi, “knowledge society” sisaldab 24 korda sõna “information”.
![Page 8: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/8.jpg)
8
Infoühiskonna kontseptsiooni kujunemisest
• 1962 Fritz Machlup võttis kasutusele mõiste knowledge industry.
• 1969 Peter Drucker: tulevikuühiskonna (nn postindustriaalse ühiskonna) majandus hakkab materiaalsete hüvede tootmise asemel põhinema uue teadmise loomisele.
• 1984 Jean-Francois Lyotard: tulevikuühiskonnas saab praktiliselt kogu teadmus IKT vahendite kaudu igaühele kättesaadavaks.
• 2000 Manuel Castells võttis kasutusele mõiste network society, rõhutamaks võrgustumist kui infoühiskonna põhitunnust.
• Alates 2000 mitmeid erinevaid termineid, sh näiteks informatsiooniline kapitalism (informational capitalism).
![Page 9: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/9.jpg)
9
Järeldus 1
Mõiste
infoühiskond
all käsitletakse tänapäeval sisuliselt mõistet
teadmusühiskond
![Page 10: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/10.jpg)
10
Millised olid/on infoühiskonna kujunemise olulisemad põhjused?
![Page 11: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/11.jpg)
11
Majanduse olulisim struktuurimuutus
Alates 20. sajandi keskpaigast on turgude laienemine põhjustanud muuhulgas selle, et konkurentsivõime säilumiseks on vajalik pidev tootmise täiustamine (innovatsioon). See tõi kaasa teenuste (sh teadmusteenuste) osakaalu kiire kasvu.
Näited:
1. 1960. aastal oli Saksamaal teenuste ja tootmise kogumahud ligikaudu võrdsed; momendil on vahekord 3:1.
2. IBM kogutuludes tõusis vahemikus 1995…2005 teenuste osakaal 28%-lt 55%-le.
![Page 12: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/12.jpg)
12
Infoühiskonna kujunemise sekundaarseid põhjuseid
Sekundaarseid põhjuseid (loetelu ei ole ammendav):• Teenuste pakkumise “kolimine” internetti; Internet on kujunenud
globaalseks turundamise instrumendiks.
1. Toodete ja teenuste kohandumine iga üksiku kliendi vajadusi arvestavalt (co-creation, mass customization).
2. Horisontaalsete ja hajusate koostöövõrgustike tekkimine (praktika- ja huvikogukonnad, temaatilised võrgustikud, digitaalsed ökosüsteemid jmt).
3. Uute protsessimudelite ning (järjest suuremal määral teenuspõhiste) ärimudelite kasutuselevõtt.
Kõiki neid tegevusi iseloomustavad märksõnad
informatsioon/teadmine ja võrgustumine.
![Page 13: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/13.jpg)
13
Järeldus 2
Infoühiskonna kujunemise olulisimateks põhjuseks
on tehnoloogia ülikiire areng ja sellega kaasnev
majanduse struktuuri ja tööprotsesside muutused
![Page 14: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/14.jpg)
14
Millised on olulisemad tööprotsesside muutused
tulevikuettevõttes?
![Page 15: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/15.jpg)
15
Tootmine traditsioonilises ettevõttes
• Tooted ja teenused olid ettevõtte-kesksed, tuginedes ettevõtte kompetentsidele ja võimalustele.
• Tootmine (eriti masstootmine) oli üldjuhul unifitseeritud, toimudes eelnevalt määratletud tootmisprotsessi kohaselt.
• Tootmine eeldas töötajatelt teatud kindlaid (eelnevalt määratletud) teadmisi ja oskusi.
• Ettevõttesisene suhtlus (sh teadmuse liikumine) toimus reeglina ülalt-alla põhimõttel; töötajate osalus teadmusloomes oli minimaalne.
• Muutuvate keskkonnatingimuste ja uute väljakutsete arvestamine oli vähene.
![Page 16: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/16.jpg)
16
Tootmine tulevikus
• Tootmine on tootekeskne, tuginedes kõikide osapoolte kompetentsile.
• Tootmine on dünaamiliselt kohanduv, arvestades iga üksiku kliendi individuaalsete vajadustega.
• Erinevate vajadustega arvestamine eeldab tarbijate kaasamist ning nendega läbirääkimist.
• Proaktiivse teadmusloome, probleemilahenduse ja innovatsiooni kaudu kiire reageerimine muutuvatele vajadustele ja tingimustele.
Foto: Juan Pablo Olmo
![Page 17: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/17.jpg)
17
Järeldus 3
Tööprotsessid tulevikus on dünaamilised ning
eeldavad erinevate osapoolte pidevat koostööd ja
(momendi tingimustest lähtuvalt) optimaalsete
lahenduste leidmist
![Page 18: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/18.jpg)
18
Millised on ettevõtete koostööd toetavad olulisemad IKT
vahendid?
![Page 19: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/19.jpg)
19
Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability) määratlus
Ettevõtte Koostoime (Enterprise Interoperability – EI):
IKT-põhised vahendid ja tehnoloogiad ettevõtete ja organisatsioonide omavahelise ning ettevõttesisese koostöö toetamiseks eesmärgiga suurendada ettevõtete efektiivsust ja konkurentsivõimet.
Enterprise Interoperability. Research Roadmap (31.07.2006): Euroopa Komisjoni tellitud analüüs, mille alusel määratleti EL teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogrammi IKT alaprogrammi EI-alased prioriteedid (EL 7.RP projekte täidetakse kuni 2016. aastani).
EI veeb: http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_revision_2007-2008_en.htm
EL 7. RP IKT alased projektid: http://cordis.europa.eu/fp7/ict/programme
![Page 20: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/20.jpg)
20
EI tegevusraamistiku põhivaldkonnad (“grand challenges”)
Publikatsioon Enterprise Interoperability – A Concerted Research Roadmap for Shaping Business Networking in the Knowledge-based Economy, ISBN 92-79-02437-X.
http://cordis.europa.eu/ist/ict-ent-net/ei-roadmap_en.htm
(“Main document”).
1. Koostoime tehnilise tagamise teenused (Interoperability Service Utility, ISU).
2. Koostoimet toetavad veebitehnoloogiad.
3. Virtuaalsete organisatsioonide teadmusalase koostöö vahendid.
4. Koostoime edendamiseks vajaliku teadusbaasi (teoreetiliste aluste) loomine (kontseptsioonid, teooriad, mudelid, meetodid jmt).
![Page 21: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/21.jpg)
21
EI: koostoime tehnilise tagamise teenused
Teenused peavad olema väga odavad, kättesaadavad praktiliselt kõikidele ettevõtetele, teatud ulatuses garanteeritud ning ei ole ühegi eraõigusliku üksuse omanduses.
ISU (Interoperability Service Utility) peab võimaldama informatsiooni automaatset vahetamist (st arvuti peab informatsioonist “aru saama”), ilma inimese vahetu osaluseta.
ISU peab võimaldama ettevõttel lihtsalt luua endale sobiva informatsiooni infrastruktuuri (sh infoobjektide, ontoloogiate ja metaandmete aidad) ja sellele tuginevad teenused.
ISU ärimudel: millistele põhimõtetele tuginedes töötada välja ja pakkuda baasteenustele (mis on tasuta) lisanduvaid teenuseid.
ISU kasutamise reguleerimine: mil määral ja kas üldse peaks ISU propageerimiseks ja toetamiseks kasutama poliitika instrumente.
![Page 22: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/22.jpg)
22
EI: koostoimet toetavad veebitehnoloogiad
Veeb muutub tulevikuettevõtte põhiliseks äri- ja tegutsemisplatvormiks (basic building block); veebitehnoloogiad pakuvad ülihäid võimalusi kasvuks ja kasumi saamiseks.
EI operatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldaks kliendil talle osutatava teenuse ise kujundada (teenuste “iseteenindus”).
Vahendid olemasolevale veebisisule ja –teenustele tuginedes uute kombiteenuste (mashup technology solutions) loomiseks.
Kaugtoimekeskkonna (Web Service Logic Execution Environment, SLEE) loomine, mis võimaldaks ettevõtete ökosüsteemi osaliste poolt üksteise tegevusi tellida/täita (vt ka http://www.digital-ecosystems.org/).
Ettevõtetevaheliste kogukondade tegevust toetavad lahendused: teadmushaldus, intellektuaalomandi kaitse, ühisteenuste loomise ja osutamise vahendid jmt.
![Page 23: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/23.jpg)
23
EI: Virtuaalsete org-de teadmusalase koostöö vahendid
Skeem Ettevõte -> tooted asendub järjest enam skeemiga Toode -> ettevõtete ökosüsteem (virtuaalne organisatsioon, VO). Efektiivne juhtimistegevus eeldab intelligentseid platvorme, mis võimaldaksid ühishuvidest lähtuvalt koguda ja kasutada asjakohast teadmust.
VO kujundamise (st koostööpartnerite määratlemise) vahendid.
VO ühise teadmusruumi kujundamise ja haldamise vahendid.
Parimate koostööpraktikate aidad.
Teadmuse kirjeldamise ja esitamise vahendid.
Andmekaevandamise vahendid, seda nii VO kui ka iga üksiku ettevõtte teadmusbaasi täiendamiseks (sh ärilahenduste – business intelligence – osas).
Äriprotsesside visuaalse esitamise vahendid.
![Page 24: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/24.jpg)
24
EI: teadusbaas
Ettevõtete koostööd toetavate lahenduste väljatöötamine peab tuginema teaduslikult põhjendatud kontseptsioonidele, printsiipidele ja teooriatele; seejuures peab silmas pidama mitte ainult ettevõtete arenguhuve, vaid kogu majanduse ja ühiskonna huve, peab tuginema ka teistes teadusvaldkondades saadud tulemustele.
EI teadusbaasi kujundamisel lähtevaldkondade näiteid:• süsteemiteooria/keerukusteooria• infoteadused• teenusteteadus• majandusteadused • sotsiaalteadused
![Page 25: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/25.jpg)
25
Järeldus 4
Ettevõtete koostööd toetavad IKT vahendid on
tulevikus veebipõhised, intelligentsed ja
kasutaja vajadustele kohanduvad; reeglina on
need vabavaralised
![Page 26: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/26.jpg)
26
Millised kompetentsid on infoühiskonnas efektiivseks
toimimiseks eelkõige vajalikud?
![Page 27: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/27.jpg)
27
E-oskuste (e-skills) arendamine
EL poliitika (“e-Skills for the 21st Century”):
http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/ict/e-skills/index_en.htm
NB! EK ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat!
Thessaloniki resolutsioon (2006):
1. Euroopa Liidu globaalse konkurentsivõime tagamiseks on ülitähtis (“crucial”) rakendada pikaajaline töötajate e-oskuste arendamise tegevuskava.
2. Avalik ja erasektor peavad tegema ühiseid jõupingutusi, kujundamaks e-oskuste arendamisel välja põhikoolituse, kutse- ja kõrghariduse ning professionaalse tegevuse ühtne süsteem.
3. Ettevõtted ja poliitikakujundajad peavad süstemaatiliselt propageerima professionaalsuse ja IKT rolli tööviljakuse, tööhõive ja tööperspektiivide suurendamisel.
E
![Page 28: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/28.jpg)
28
E-oskuste arendamise põhisuunad
E-oskuste tegevuskava (Euroopa Komisjoni teatis 7.9.2007 “E-skills for the 21st century: fostering competitiveness, growth and jobs”) võtmekomponendid (läbiv põhimõte – heade praktikate levitamine):
1. Avaliku ja erasektori koostöö ja ühisalgatused (“Multi-stakeholder partnership”): õppekavade kohandamine, välisspetside värbamine, …
2. Investeerida (nii avaliku kui erasektori poolt) e-oskuste arendamisse, töötada välja e-oskuste raamistikud, mis seoks formaalse ja mitteformaalse hariduse ja sertifitseerimise ühtsesse süsteemi.
3. Propageerida e-oskuste ja IKT elukutsete kaudu avanevaid karjäärivõimalusi (eelkõige õpilaste, vanemate ja õpetajate seas).
4. Töötada välja ja realiseerida e-kaasatuse (e-Inclusion) programm (sh VKE jaoks). N: 30.11-2.12.2008 ministrite konverents Viinis.
5. Elupideva õppe kontseptsioonist lähtuvalt töötada välja ettevõtete töötajatele suunatud e-kursuseid.
![Page 29: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/29.jpg)
29
Kognitiivsuse tasemed Bloomi taksonoomia järgi
1. Teadmine - riskita reproduktiivne tegevus 2. Mõistmine - riskiga reproduktiivne tegevus3. Rakendamine - tegevus erinevates tingimustes4. Analüüs - nähtuste oluliste komponentide määratlemine 5. Süntees - erinevate komponentide integreerimine uueks
kvaliteediks6. Hindamine - parima võimaliku tulemuse taotlus
Kuni 20. sajandini oli ühiskonna areng suhteliselt aeglane (sisuliselt iseennast reprodutseeriv) ja probleemid lihtsad. Mistahes probleemi lahendamiseks piisas üldjuhul ühest põhiteadmisest; kooliained ja elulised probleemid olid kooskõlas.
Kokkuvõtteks: toimetulekuks piisas 1. ja 2. tasemest (“äraõppimisest”). Hariduse olulisimad osapooled - kodu, kool, töökoht - said oma ülesannetega hästi hakkama.
![Page 30: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/30.jpg)
30
Edu võti - probleemilahendusoskused Josh Silverman (Skype endine
tegevjuht): kooli põhiülesandeks peaks olema probleemilahen-dusoskuste kujundamine.
Probleemide olemus:• Hägusad, ebamääraselt
defineeritud/tunnetatud.• Komplekssed, nende
lahendamine eeldab teadmisi ja oskusi erinevatest valdkondadest.
• Dünaamilised, pidevalt muutuvate nõuetega.
• Erinevate osapoolte poolt erinevalt prioritiseeritud. Jaan Valsiner: toetatud tegevuse tsoon
(Zone of Promoted Action, ZPA)
Indiviidi kompetentsi-piirkond
![Page 31: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/31.jpg)
31
Probleemide lahendamise võtteid
• Abstraheerimine: üldiste seaduspärasuste kindlakstegemine ja nende rakendamine konkreetses kontekstis.
• Põhjus-tagajärg analüüs.• Redutseerimine/analoogia kasutamine: probleemi teisendamine
probleemiks, mis on lihtsamini lahendatav/analoogline.• Tükeldamine: probleemi jagamine lihtsamini lahendatavateks
alaprobleemideks.• Morfoloogiline analüüs: uuritava nähtuse määravate seoste ja ilmingute
analüüs.• Ajurünnak: erinevate lahenduste/ideede genereerimine ning nende alusel
parima väljaselgitamine.• ….
Ühine tunnus: avatud loogiline mõtlemine
![Page 32: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/32.jpg)
32
Avatud loogilise mõtlemise üldskeem
Teadmusbaas
Lai kontekst
Kitsas kontekst Tuletusreeglid Lahendus
![Page 33: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/33.jpg)
33
Järeldus 5
Võime IKT-vahendeid loovalt ja efektiivselt rakendada ning koostööoskus probleemide
lahendamisel on üheks infoühiskonnas toimetuleku põhikompetentsiks
NB! Oluline on probleemide lahendamisse kaasata kogukonna kollektiivne mõistus ja kogemus!
![Page 34: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/34.jpg)
34
Millised on prioriteetsed IKT rakendusvaldkonnad tulevikus?
Diskussioon: miks on neid oluline teada?
![Page 35: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/35.jpg)
35
Allikad
1. Analüüsid
2. Strateegiad
3. Arengukavad
4. Teekaardid
5. Võtmeisikute seisukohad
6. …
![Page 36: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/36.jpg)
36
Analüüsid – näide tulevikuelukutsetest
• Virtuaalne sotsiaaltöötaja: Internetipõlvkonnale suunatud sotsiaaltöötaja.
• Digitaaljäätmete käitleja: digitaalse info hulk kasvab tohutu kiirusega. Enamik sellest on prügi nii sisu kui suunitluse mõttes, mis tuleb turvalisuse huvides hävitada.
• Personaalne andmehaldur: üksikisiku “elektrooniline elu” (kontod, e-kirjad, failid, …) kasvab hõlmamatuks ja vajab korrastamist.
• Vanuriteabid: vananev ja füüsiliselt manduvate inimestega ühiskond vajab järjest rohkem tugiisikuid.
![Page 37: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/37.jpg)
37
Analüüsid - Eesti Arengufond
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad:
1. IKT rakendamine teistes sektorites. Kõrgeima prioriteediga alamsektorid:• IKT rakendamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika),
• Küberturvalisus
• Tarkvara arendamine.
2. Tervisetehnoloogiad ja –teenused, sh biotehnoloogia ja e-meditsiin
3. Ressursside efektiivsem kasutamine. Eesti potentsiaal suurim:• Materjaliteadus ja –tööstus
• “tark maja” (nii IT-lahendused kui ka efektiivsem ehitamine)
• Tervist toetav toit
![Page 38: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/38.jpg)
38
New Media Consortium: Horizon Report 2012*
1. Momendi peavoolutehnoloogiad:• Mobiilirakendused
• Tahvelarvutid
2. Lähituleviku (2-3 aastat) peavoolutehnoloogiad:• Mängupõhine õpe (Game-based learning)
• Õpianalüütika (Learning analytics)
3. Tuleviku (4-5 aastat) peavoolutehnoloogiad:• Žestide-põhine arvutisuhtlus (Gesture-based computing)
• Asjade internet (The Internet of Things)
* http://www.nmc.org/pdf/2012-horizon-report-HE.pdf
http://www.nmc.org/publications
![Page 39: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/39.jpg)
39
Näited: strateegiad, arengukavad, …
1. Eesti infoühiskonna arengukava 2020. Olulisemad märksõnad: • arvuti ja side kõikjaleulatuvus, asjade internet
• täiendatud reaalsus (infokihi lisamine teenustele ja rakendustele)
• suurandmed, avaandmed, linkandmed analüütika
• kasutajaliidesed
2. Horizon 2020 – EL teadus- ja arendustegevuse prioriteedid.
3. Eesti elukestva õppe strateegia 2020* teema “Digikultuuri muutmine Eesti haridusruumi osaks”.
4. Eesti Arengufond: IT+Finants, IT-Tervishoid, IT+Haridus,
* http://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
![Page 40: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/40.jpg)
40
Järeldus 6
Enda professionaalse arengu kavandamisel on
otstarbekas arvestada valdkonna analüüse,
tulevikuvisioone ja strateegiaid.
![Page 41: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/41.jpg)
41
Millised on teadmiste ja oskuste kujundamise mudelid?
![Page 42: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/42.jpg)
42
Tasemeõpe versus probleemipõhine õpe
Bakalaureus
Magister
PhD
Baasoskused
Valdkonnas rakendatavad teadmised ja oskused
Ülesande täitmiseks Vajalikud teadmisd jaoskused
![Page 43: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/43.jpg)
43
Teadmushalduse raamistik*
* Töötatud välja OrganiK konsortsiumi poolt** Enterprise Interoperability. Research Roadmap: “… the Web will in time become a basic building
block of future enterprises”.
Innovatsiooni-haldus
Praktikakogukonnad
Strateegiatekohandamine
Ettevõttesotsiaaltarkvara
Semantilise veebiTehnoloogiad**
Teadmus-halduseraamistik
Töötaja- kesksed komponendid
Tehnoloogia-kesksedkomponendid
![Page 44: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/44.jpg)
44
Nonaka&Takeuchi teadmusloomemudel
![Page 45: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/45.jpg)
45
Järeldus 7
Teadmiste ja oskuste kujundamise eri aspektide
kirjeldamiseks on loodud terve rida eritüübilisi ja
eritasemelisi mudeleid
![Page 46: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/46.jpg)
46
Milliste vahenditega vajalikud kompetentsid saavutada?
![Page 47: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/47.jpg)
47
CBL kui kompetentsi laiendamise instrument
Kiireid lahendusi nõudvatel juhtudel on puuduva kompetentsi saamise kõige efektiivsemaks instrumendiks kogukonnapõhine õpe (CBL).
Kogukonnapõhine õpe on kogemuslik õpe, milles käsitletakse tegeliku elu probleeme ning mis toimub koostöös mingi kogukonna teiste liikmetega.
CBL põhitunnused:
1. Õpe on proaktiivne - õppijakeskne, enesejuhitud ja probleemorienteeritud.
2. Õpe on situatiivne - õpe toimub samas kontekstis kui õpitut edaspidi rakendatakse.
3. Õpe toimub indiviidi poolt teadmuse konstrueerimise ning tegevuse mõtestamise kaudu.
4. Õppimine teiste kogemustest, nende edu ja ebaedu arvestavalt.
![Page 48: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/48.jpg)
48
Praktikakogukonna näide
Praktikakogukonnaks nimetatakse praktikute rühma, keda ühendab ühine elukutse, tegevusala või huviala.
Rational Application Security praktikakogukond (Community of Practice)
Toetab:• Liikmetel uute oskuste kujundamist• Kogemuse jagamist• Virtuaalse reputatsiooni suurendamist• Personaalse võrgustiku laiendamist• Liikmete osalemist innovatiivsete projektide täitmisel• Ligipääsu ekspertidele.
![Page 49: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/49.jpg)
49
Sotsiaaltarkvara näiteid
• Ametialane võrgustumine: LinkedIn• Sotsiaalne võrgustumine: Facebook• Sotsiaalne järjehoidja: Delicious• Ajaveeb: WordPress• Ühine tekstiloome: Google Docs• Viki: Wikimedia• Fotode jagamine: Flickr• Videode jagamine: YouTube• Esitluste jagamine: Slideshare• Heli/video ülekanne: Skype• Virtuaalmaailm: Second Life• …
![Page 50: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/50.jpg)
50
Olulisimad tugisüsteemid
1. HITSA – Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (www.hitsa.ee).
2. ITL – Eesti Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni Liit (www.itl.ee).
3. Kutsekoda – kutsestandardid. Näide (tarkvaraarenduse vanemspetsialist, tase 6): http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10471011/lae
4. Eesti Arengufond – tulevikuanalüüsid (http://www.arengufond.ee/category/analysis/, sh Eesti fookuses 4/2010: “IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest haridusest”).
![Page 51: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/51.jpg)
51
Järeldus 8
Veebipõhised tarkvaralahendused on tulevikus
professionaalse arengu tagamise
põhiinstrumendiks
![Page 52: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/52.jpg)
52
Kodused ülesandedKohustuslikud ülesanded:1. Milline Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020
(https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) meede on teie arvates kõige olulisem ning vajaks suurimat tähelepanu? Põhjendage.
2. Loe läbi Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 (http://www.itl.ee/static/files/44.Visioon2020.pdf) ja määratle selle kolm tegevust, millesse teie isiklikult kõige rohkem panustaksite. Milles teie panustamine seisneks?
3. Informaatika eriala üliõpilased: Tuua välja teie arvates viis kõige olulisemat dokumendis Eesti fookuses 4/2010 “IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest haridusest” (http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/IT+Haridus_teekaart_est.pdf) esitatud tegevust (lahendamist vajavat ülesannet).
4. Teiste erialade üliõpilased (selle asemel võib lahendada ka ülesande 3): leia ja refereeri mingit Eesti või Euroopa poliitikadokumenti, mis käsitleb teie erialavaldkonnas IKT-vahendite kasutamise probleeme.
![Page 53: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/53.jpg)
53
Esseeteemade näiteid
1. Milline võiks olla järgmiseks suureks sammuks infoühiskonna edendamisel Eestis? Mil viisil selle sammu võiks astuda?
2. Visioon minu IKT-alasest tegevusest 2025. aastal (võib käsitleda professionaalset, huvialast või igapäevast tavakodaniku IKT-vahendite kasutamisega seonduvat tegevust).
3. Minu kodu 2025. aastal (“tarkade” seadmete kasutamise aspekt).
4. Vabalt valitud infoühiskonda käsitleva artikli kriitiline analüüs.
![Page 54: Intelligentne arvutikasutus (IFI6070) Teema 1: Infoühiskond ja selle liige](https://reader036.vdocuments.mx/reader036/viewer/2022081417/568134b1550346895d9bcdef/html5/thumbnails/54.jpg)
54
Järgmine loeng:
9. september kell 8.15-9.45
Teema:
E-portfoolio ja personaalne õpikeskkond