Euroraha toel valmib veebiõppekeskkond usaldusisikutele

Juuli alguses saab viimase lihvi aadressil usaldusisik.eakl.ee avatud usaldusisikute veebi-koolituskeskkond, mis annab algteadmised kõigile neile, kes tegelevad või tahavad hakata tegelema oma töökollektiivi esindamisega suhetes tööand-jaga. Koolituskeskkonnas leiavad huvilised viiest peatükist koosneva õppema-terjali nii eesti kui ka vene keeles, mida on võimalik läbi töötada kas audiotekstiga varustatud slaidide abil või tavaliste tekstifailidena. Omandatud teadmisi saab kontrol-lida 20 küsimusest koosneva testiga. Mitmekülgne sisu Veebikoolituses saab tänane või tu-levane usaldusisik ülevaate usaldus-isiku õigustest, kohustustest, taga-tistest ja vastutusest, töötajate ja ametiühingu usaldusisiku erinevu-sest, soovitusi tööandjaga hea part-nerluse kujundamiseks ning võima-lustest usaldusisiku diskrimineeri-mise vältimiseks. Lisaks sisaldub materjalis juhiseid palgaläbirääkimisteks ning ka üle-vaate aktsioonide korraldamise

reeglitest juhuks, kui läbirääkimised tulemusi ei anna. Usaldusisik saab põhiteadmised töötajatele nõu and-miseks sellistes küsimustes nagu töölepingu vormistamine ja selle si-su, töökeskkond ja töötervishoid, võrdne kohtlemine ja sotsiaalkind-lustus. Samuti annab koolitus usaldusisikule teadmised, kuidas kaitsta töötajaid varalise vastutuse küsimustes, milli-sed on töötaja õigused töölepingu lõppemise puhul ning kuidas tegut-setakse töötülide ja töövaidluste korral. Viimane peatükk koolitusest kesken-dub ametiühingu asutamise, juhtimi-se ja liikmeskonna kasvatamisega seonduvale. Seetõttu on materjal kasulik abivahend mitte ainult usal-dusisikutele, vaid kõigile aktiivsetele ametiühinguliikmetele. Palju panustajaid Materjalide koostamisse panustasid lisaks EAKL töötajatele ja juristidele ka psühholoog Härmo Saarm, Peep Peterson Transpordi Ametiühingust, Kaia Vask Meremeeste Sõltumatust Ametiühingust ja Sander Vaikma Energeetikatöötajate Ametiühingute

Liidust. Ühtekokku osales tekstide koostamises ja toimetamises 13 ini-mest. Usaldusisiku veebikoolitus valmib Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove vahendusel meetme 1.3.2 “Tööelu kvaliteedi parandamine” raames. Meetme eesmärk on koostada ja tutvustada infomaterjale, mis aita-vad kaasa nii individuaalsete kui ka kollektiivsete töösuhete kvaliteedi parandamisele. Projekt viidi ellu Ametiühingute Keskliidu ja AS BCS Koolitus koos-töös ning selle eelarve oli 37 015 eurot.

Homme Parem

EEEEEEEE EEEEEEEE SSSSSSSS TTTTTTTT IIIIIIII AAAAAAAA MMMMMMMM EEEEEEEE TTTTTTTT IIIIIIII ÜÜÜÜÜÜÜÜ HHHHHHHH IIIIIIII NNNNNNNN GGGGGGGG UUUUUUUU TTTTTTTT EEEEEEEE KKKKKKKK EEEEEEEE SSSSSSSS KKKKKKKK LLLLLLLL IIIIIIII IIIIIIII DDDDDDDD UUUUUUUU UUUUUUUU UUUUUUUU DDDDDDDD IIIIIIII SSSSSSSS KKKKKKKK IIIIIIII RRRRRRRR IIIIIIII juuni 2011

Euroraha toel valmib veebikoolituskeskkond usaldusisikutele

16. juunil tähistas Eesti Ametiühingute Keskliit usaldusisiku päeva ning selle puhul toimus traditsiooni-liselt ka pidulik üritus, kus muuhulgas autasustati aasta tublimaid usaldusisikuid.

Parim usaldusisik 2011 tiitli pälvisid:

Vladimir Grigorov Energeetikatöötajate AÜL, Narva Tehnoloogiatööstuse aü Energia-teenindus

Anton Danilov Energeetikatöötajate AÜL, Eesti Elektrijaama aü Narva Energia usaldusisik

Vilve Pohla Haritlaste AÜ, Tartu Kutsehariduskeskuse aü usaldusisik

Dmitri Stepanov Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu AÜ, NEJ

Sergei Neprimerov Kaevurite ja Energeetikute Sõltumatu AÜ, EE Kinnisvara

Merike Jantson Meremeeste Sõltumatu AÜ, ML Superstar

Vladimir Savrasov Metallitöötajate AÜF, Silmeti aü peausaldusisik, Silmeti Soojusjaama usaldusisik

Kaupo Rist Raudteelaste AÜ, Tallinna Raudtee Side osakonna usaldusisik

Estelle Laane Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate AÜL, Eesti Kriminaalhooldusametnike AÜ Harju osakonna usaldusisik

Ahti Tasuja Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate AÜL, Eesti Piirivalve AÜ usaldusisik Silja Orav Tervishoiualatöötajate AÜL, AS Järvamaa Haigla usaldusisik Aleksandr Sotskov Transpordi- ja Teetöötajate AÜ, Tallinna Autobussikoondise usaldusisik

Kersti Tiivel Side- ja Teenindustöötajate AÜL, Valgamaa Postkontori aü usaldusisik Galina Vorobjova Tervishoiutöötajate Kutseliit, Ida-Virumaa Keskhaigla peausaldusisik Lembit Kelgo Transpordi- ja Teetöötajate AÜ, Pärnu ATKO usaldusisik Ilme Tropp Õdede Liit, EÕL usaldusisik SA Viljandi Haigla

Igor Sutškov Teenindus- ja Kaubandustöötajate AÜ, E-Betoonelement aü usaldusisik Kersti Aarmaa Tervishoiutöötajate Kutseliit, Lõuna-Eesti haigla peausaldusisik Urmas Saariste Tööstustöötajate AÜF, Jõgeva Rõivas AÜ peausaldusisik Annika Härmits Õdede Liit, EÕL usaldusisik SA Tallinna Koolitervishoid

Ametiühingud tunnustasid oma parimaid usaldusisikuid

Tööandjad ütlesid TLS-muudatustele “ei” Tööandjate Keskliit esitas koos Kau-bandus-Tööstuskojaga Sotsiaalmi-nisteeriumile oma seisukoha Eesti Ametiühingute Keskliidu tehtud töö-lepingu seaduse muutmisettepane-kute kohta.

“Tööandjate hinnangul ei ole ühtki 24 ettepanekust võimalik toetada. Töölepingu seaduse jõustumisest möödub alles kaks aastat – vara on asuda seadust parandama,” märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. “Praeguseks ajaks ei ole veel tekki-nud piisaval hulgal seaduse kohalda-mise ja õigusemõistmise praktikat, et tuvastada probleeme, mis takista-vad seaduse eesmärgipärast raken-damist. Seetõttu on keskliidul hetkel keeruline pakkuda ka kaalutud ter-viklahendusi.” Kriisi sõnul on osa ametiühingute ettepanekutest mõeldud ainult sea-duse sõnastuse kohendamiseks ja osa küsimusi ei kuulu isegi üldse töölepingu seaduse reguleerimis-alasse. “Praegu toimub kollektiivse tööõigu-se analüüsimine, kuhu on kaasatud ka väliseksperdid. Hoopis see vald-kond vajab hetkel sotsiaalpartnerite muudatusettepanekuid,” lisas Kriis. Kohtupraktika toetab EAKL esimehe Harri Taliga sõnul läbirääkimised TLS muudatuste osas siiski jätkuvad ning muudatused on ametiühingute igapäevase kogemu-se põhjal vägagi vajalikud. “Meie seisukohti toetab juba ka koh-tupraktika – ma ei näe põhjust, miks näiteks nii olulises küsimuses kui koondamine ei võiks töötajatele liiga tegeva seadusesätte ära muuta,” ütles Taliga. “Enamuse meie ettepanekute elluvii-mine teeks seaduse selgemaks ja lihtsamini järgitavaks ka tööandjate-le. Küsimus on selles, kas tööandjad tahavad seda või mitte,” kommen-teeris tööandjate avaldust Taliga.

Ametiühingute Keskliidu juhatus lei-dis 21. juuni koosolekul, et Riigikogu peab hakkama enne otsuste vastu-võtmist veenduma, et hääletusele pandud eelnõud oleksid kooskõlas Eestile antud soovitustega tasakaa-lustatud sotsiaal- ja majandusaren-gu tagamiseks. Ametiühingujuhid arutasid 16. juunil vastu võetud kahte seadust – tulu-maksu langetamise ja kodualuse maamaksu kaotamise kohta – mil-lest esimene on otseses vastuolus Euroopa Komisjoni seisukohtadega ja teine OECD soovitustega Eestile. Tulumaksu langetamine Euroopa Komisjon soovitas juuni al-gul Eestil vähendada eelkõige mada-la ja keskmise sissetulekuga inimes-te maksukoormust ja sotsiaal-makseid nii, et eelarvelaekumised ei väheneks. “Kui kõigi inimeste tulumaks vähe-neb ühetaoliselt protsendi võrra, siis võidavad sellest eelkõige kõrgepal-galised töötajad ja laekumised riigi-eelarvesse kahanevad märkimis-väärselt,” ütles ta. “Väiksema sissetulekuga elanike toimetulek sellest ei parane, küll aga kannatavad nad maksutuludest ra-hastatavate sotsiaalteenuste vähe-suse tagajärjel,” nentis EAKL esi-mees Harri Taliga. Maamaksu kaotamine Teise seadusega vähendas Riigikogu laekumisi maamaksust, kuigi aprillis soovitas OECD suurendada Eestis varamaksude osa, sh viia maa mak-sumus kooskõlla turuhinnaga ning kehtestada kinnisvaramaksu ka hoonetele. “Kui meie otsustajad eiravad autori-teetseid rahvusvahelisi soovitusi oma poliitiliste eelistuste tõttu, pol-nuks ju mõtet OECDsse üldse as-tuda. See organisatsioon jagab mei-le soovitusi neutraalse ekspertiisi pinnalt võrdluses teiste arenenud riikidega ning püüdes aidata lahen-dada Eesti sotsiaalseid ja majan-duslikke probleeme,” rääkis Taliga.

OECD peasekretär Angel Gurria

EAKL: Eesti peab arvestama Euroopa Komisjoni ja OECD soovitusi

Alampalga küsimus veel lahenduseta Töötasu alammäära läbirääkimised jätkuvad sügisel, kui EAKL delega-tsioon kohtub 14. septembril Töö-andjate Keskliidu volikoguga, et selgitada, kuidas töötasu alamäära tõstmine parandab majanduskesk-konda. “Alampalga tõstmine elavdab sise-tarbimist, vähendab ebaausat kon-kurentsi, suurendab riigi tulusid ja vähendab kulusid – kõik see on va-jalik ja kasulik ka tööandjatele,” sõnas Harri Taliga. 25. mai kohtumisel teatasid Töö-andjate Keskliidu esindajad ameti-ühingute delegatsioonile, et ei ole nõus tõstma alampalka alates 2011. aasta juulist, kuna kõikides sektorites ei saa majanduskriisi veel möödunuks pidada. „Majanduskriisi tippajal langesid ettevõtete kasumid SKT suhtes umbes kaks korda, samal ajal kui palgad suhtena SKT-sse hoopis tõusid,“ märkis Kriis. „See tähen-dab, et kriisiaastatel maksti palku paljuski eelnevalt kogunenud kasu-mite arvelt ja palgatõusu ei maksa loota enne, kui ettevõtted on in-vesteerimisvõimekuse taastanud,” ütles tööandjate juht Tarmo Kriis.

Aasta Mereharija 2011 Teisipäeval, 21.juunil andsid Eesti merendusorganisatsioonide esinda-jad Aadu-Otto Haavamäele, Eesti Mereakadeemia õppejõule, 48 aas-tat tulevastele meremeestele mate-maatikat õpetanud mehele üle Aas-ta Mereharija preemia 1000 € ja tunnustuse. “On märkimisväärne, et idee – tun-nustada õppejõude, kes on aasta-kümneid olnud meie merehariduse alustaladeks – sünnile järgnenud arutelus ei olnud vaidlusi preemia võimaliku esimese saaja osas,” kir-jutas EMSA organisatsioonisekretär Evelin Tomson EMSA teates. Uus traditsioon Tema sõnul tulid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu ja Laevajuh-tide Liidu ettepanekug kohe kaasa Laevamehaanikute Liit ja Laevaoma-nike Liit, samuti Eesti Meremeeste Liit. “Loodame, et see on julgustav algus uuele traditsioonile – tähistada meremeeste päeva 25.juunil tänu-avaldusega neile inimestele, kelleta merenduskultuuri hoidmine oleks võimatu,” lisas ta. Uue traditsiooni loomisel lähtusid merendusorganisatsioonid asjaolust, et 90% maailma kaubandusest toi-mub meritsi ning meremeeste vas-tutusrikka töö tulemusena jõuab meieni enamus heaoluühiskonna hü-vedest. Inimesed, kes selle võima-likuks teevad, jäävad nende hinnan-gul aga sageli tähelepanuta.

Ilmateenistuse Töötajate Ameti-ühing (EIT AÜ) ja Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) all-kirjastasid 8. juunil kollektiivlepingu, mis ei too küll palgatõusu, aga ta-gab paremad võimalused enese-täiendamiseks. Leping hõlmab kogu töötajaskonda ja selles on reguleeri-tud kõik olulised tööelu puudutavad teemad. EIT AÜ peausaldusisiku Inge Leitu sõnul on täna riigiasutuses veel vara loota palgatõusu, kuid leping paran-dab siiski töötajate töötingimusi. “Tunnustame lepingut kui tervikut, mis käsitleb töösuhteid ja töökorral-dust ning on aluseks headeks ning selgeteks suheteks töötajate ja töö-andja vahel. Kuna EMHI-s on soosiv

suhtumine töötajate enesetäienda-misesse, on ametiühingu liikmetele võimaldatud koolituspäevad soodsa-malt,” ütles Leitu. Tema sõnul kestsid läbirääkimised üle poole aasta olid üpris pingelised. “Lepinguga võib igati rahule jääda. Suurem mure on tööandja poolne täpne lepingu järgimine,” rääkis ilmateenistujate ametiühingujuht. EIT AÜ loodi 2005. aastal ja kuulub Riigi- ja Omavalitsustöötajate Ameti-ühingute Liitu ROTAL. Ametiühingu liikmeskond koosneb peamiselt EMHI vaatlusvõrgu töötajatest, kel-lest küll pea pooled viimasel ajal koondatud. „Ametiühing on oma liik-meid siin siiski igati toetanud,“ kin-nitas Inge Leitu.

Kollektiivleping toob ilmateenistujatele soodsamad enesetäiendamisvõimalused

Inge Leitu (keskel roosas) 8. juunil koos ametiühingu ja tööandjate esindajatega

Volikogu kinnitas kommunikatsioonistrateegia 16. juunil kogunenud EAKLi volikogu kiitis muuhulgas heaks ametiühingute kommunikatsioonistrateegia aastateks 2011 – 2015, mis koostati ESF prog-rammi “Ametiühingute haldusvõimekuse tõstmine” raames. Strateegia vaatleb ametiühingute tänast nägu ja määratleb ära soovitud avaliku kuvandi ja ametiühingute kommunikatsiooni strateegilise eesmärgi, milleks on saavutada siht- ja sidusrühmadega võrdväärne dialoog ja saavu-tada seeläbi nende usaldus. Dokumendis tuuakse välja selle eesmärgi saa-vutamiseks vajalikud tegevussuunad sihtrühmade lõikes ning antakse ka palju praktilisi juhiseid kommunikatsioonialaseks tegevuseks. Alates augusti lõpust on dokument nii eesti kui ka vene keeles tutvumiseks saadaval EAKL kodulehe piiratud kasutajakeskkonnas. Sügisel alustame kohtumistega, et arutada strateegia rakendamist haruliitudes.

Keskmine palk pööras tõusule Keskmine brutokuupalk oli 2010. aastal 792 eurot (12 397 krooni) ja brutotunnipalk 4,78 eurot (74,84 krooni), teatab Statistikaamet. 2009. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,1% ja brutotunni-palk langes 0,4%. 2009. aasta oli erakordne seetõttu, et aastakeskmine brutokuupalk lan-ges eelmise aastaga võrreldes vii-mase 16 aasta jooksul esmakord-selt. 2010. aastal pöördus langus taas tõusuks. Samas oli 2010. aasta keskmine brutokuupalk väiksem kui seni kõrgeima palgaga 2008. aastal. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, langes teist aastat järjest, aga aeglasemas tempos. 2009. aastal langes reaal-palk 4,9%, 2010. aastal 1,8%. Keskmine brutokuupalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kõige enam mäetööstuses (11,6%) ja langes kõige enam kinnisvaraala-ses tegevuses (14,4%). Keskmine brutotunnipalk tõusis 2010. aastal eelmise aastaga võrrel-des kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,4%) ning langes kõige enam kinnisvara-alases tegevuses (15,8%). Allikas: Statistikaameti pressiteade Töötukassa hangetes väärtegu polnud Rahandusministeerium lõpetas väär-teomenetluse töötukassa korralda-tud kontoritarvete ostmiseks mõel-dud lihtmenetlusega hangete osas. Töötukassa pöördus 2010. aasta jaanuaris Äripäeva loo peale Riigi-hangete ametisse, et saada selgus, kas on rikutud riigihangete korralda-mise korda. Rahandusministeeriumi Riigihangete järelevalve talitus ot-sustas lõpetada väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu. Väärteo lõpetamise määruse koha-selt puudusid Eesti Töötukassa vas-tutavate isikute käitumises väärteo tunnused. Allikas: Töötukassa pressiteade

Tööturukoolituste eelisvaldkonnad Töötukassa juhatus kinnitas eelmise nädala lõpus tööturukoolituste eelis-valdkonnad, mida muu koolitustege-vuse kõrval edaspidi järgitakse. Koolituspõhimõtted vaadati üle koostöös Arengufondi, EASi ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga. Ühiste arutelude käigus leiti, et töö-tukassa peab ennekõike jätkama konkreetsete töötute ja tööandjate vajadustest tulenevate koolituste pakkumist. Lisaks pidasid osapooled tähtsaks toetada tööturukoolituste pakkumisega tööjõu ettevalmista-mist võimalikele kasvusektoritele. “Töötuid tööle aitavate koolitusprog-rammide väljatöötamise juures on esmatähtis tõhus ning paindlik koos-töö tööandjate, koolide ja erialaliitu-de vahel ja oskus näha asju pikemas perspektiivis,” ütles Eesti Töötukas-sa juhatuse esimees Meelis Paavel. “Koostöös Eesti Maalrite Liiduga on meil lähiajal plaanis koolitada üle 400 fassaadisoojustuse kvalifika-tsiooniga spetsialisti,“ lisas Paavel. Esmatähtsate valdkondadena, mille tööjõu vajadust on töötukassal eri-nevate koolituste pakkumisega või-malik toetada, kinnitati tööstus-, meditsiini- ja heaoluteenuste, laon-duse ja veonduse ning nn roheliste töökohtade valdkonnad. Tellitavate koolituste mahud, tule-mused ja prioriteedid vaadatakse üle kaks korda aastas. Allikas: Töötukassa pressiteade

EU-OSHA korraldab fotokonkursi Euroopa Tööohutuse ja Töötervis-hoiu Agentuur EU-OSHA korraldab konkursi, millega juhitakse tähele-panu tööohutusele ja töötervis-hoiule. Konkursile on oodatud au-hinnale kandideerima nii fotod kui ka tööga seotud dokumentaalfilmid. Osaleda võivad nii professionaalid kui ka harrastajad. Pilte ja filme oodatakse 31. augustiks aadressil www.osha-photocompetition.eu. Tööinspektsioon ootab koolitussoove Tööinspektsioon alustab sügisel jär-jekordset töökeskkonnakoolituste hooaega, kuid et jõuda kohtadesse, kus on rohkem huvilisi ning pakkuda vajalikke teemasid, ootab inspek-tsioon nüüd kõiki oma koolitussoo-vist teada andma kodulehe vahen-dusel. Tööinspektsiooni kodulehe koolitus-te rubriigis on avatud ankeet, mida täites on võimalik teada anda, mis laadi koolitust soovitakse, kus tahe-takse koolitusel osaleda ning missu-gused töökeskkonnateemad enim huvi pakuvad. Ühtlasi täidab ankeet eelregistreeri-mise eesmärki – kui küsitlusele vas-tates jätta ka oma kontaktandmed, siis saab Tööinspektsioon soovile vastavat koolitusgruppi avades huvi-lisega ühendust võtta. Tööinspektsioon korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel kõikjal Eestis töö-keskkonnaspetsialistide, väikeette-võtete esindajate ja valikmooduli koolitusi. Uus koolitushooaeg algab 2011. aasta septembris. Täpsem info veebiaadressil www.ti.ee/index.php?page=1398&. Allikas: Tööinspektsiooni uudiskiri

Rühmatöö liikmelisuse suurendamise straeegia teemal

Seminar liikmelisuse kasvust ja kommunikatsioonist 16. juunil kogunesid haruametiühin-gute usaldusisikud ja aktiivsemad liikmed Nelijärvele, kus ESF prog-rammi “Ametiühingute haldusvõime-kuse tõstmine” raames peeti maha kolmepäevane strateegiate seminar. Sel korral olid fookuses liikmelisuse suurendamise strateegia ja äsjaval-minud kommunikatsioonistrateegia. Seminar sai avalöögi EAKL esimehe Harri Taliga loenguga sellest, miks on ametiühingutel vaja strateegiaid. Teisel päeval rääkisid EAKL organi-satsioonisekretär Hannes Roosaar ja Harri Taliga liikmelisuse suurenda-mise strateegiast ning laudkonnad said rühmatööde käigus anda oma panus valmivasse strateegiasse. Kolmandal päeval keskendusid osa-lejad kommunikatsioonistrateegiale. EAKL Kommunikatsioonijuht Helena Loorents tutvustas volikogus kinnita-tud kommunikatsioonistrateegiat ning rühmatööde käigus kavandati tegevusi, mida on võimalik kirjutada kommunikatsioonistrateegias ette nähtud sisekommunikatsiooni tege-vuskava koostamiseks ning ameti-ühingute parema nähtavuse saavu-tamiseks.

Välisuudised Sünnituspuhkuse direktiiv jääb vastu võtmata Rasedus- ja sünnituspuhkuse direk-tiiv, mille kiitis möödunud aasta ok-toobris heaks Euroopa Parlament, lükatakse Euroopa Liidu Nõukogu otsusega tagasi. Direktiiv, mille ellu rakendamine oleks maksnud 6 mil-jardit eurot aastas, oleks andnud naistele iga lapse sünni puhul õiguse vähemalt 20 nädalale rasedus- ja sünnituspuhkusele. Palgadumping maksis Poola valitsusele kätte 2012. aastal Euroopa jalgpallimeis-trivõistlusi korraldav Poola ei saa õigeks ajaks valmis Varssavit ja Ber-liini ühendavat kiirteed, kuna koos-töö riigihankel teistest 30% madala-mat hinda pakkunud Hiina ehitusfir-maga jooksis ummikusse. Tööde alguses esile kerkinud prob-leemide tõttu ei olnud ükski kohalik allhankija nõus Hiina riigi omandus-se kuuluva ettevõttega COVEC koos-tööd tegema. Seejärel esitas firma Poola valitsusele palve lubada riiki elama ja töötama 800 Hiina töölist. Kolm kuud kestnud arutelude tule-musena mõistis Poola valitsus, et projekt ei saa õigeks ajaks valmis ning lõpetas koostöö COVECiga. Poola valitsus nõuab COVECilt 186 miljoni euro suurust trahvi, mida ettevõte keeldub maksmast. Kiirtee ehitus läheb nüüd kavandatust oluli-selt kallimaks ning Poolasse saade-tud Hiina töölised jäävad ilma neile lubatud tööst. Euroopa ehitus- ja metsandustöötajate ametiühingute föderatsioon nõuab, et juhtumi val-guses vaadataks üle kava lihtsusta-da kolmandate riikide osalemist Eu-roopa riigihangetes.

Tööjõupuudus tõstab Venemaal palku ja hüvitisi Üha kasvav tööjõupuudus on Lääne-Venemaal kaasa toonud suure nõudluse inseneride, projektijuhtide ja teiste kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele. Näiteks ener-geetikale, ehitamisele, tootmisele ja finantsteenustele keskendunud in-vesteerimisettevõte Basic Element teatas, et kahekordistab järgmise kahe aasta jooksul töötajate palgad ning tagab töötajatele eluasemetoe-tuse ning aktsiapaketid. Terase tootmise ja kaevandamisega tegelev Evraz Grupp pakub töötaja-tele täiendavat tervisekindlustust ning maksab teatud piirkondades poole töötajate eluasemelaenu intressidest. Ungari tõkestab enneaeg-set pensionileminekut Ungari parlament kiitis heaks seadu-semuudatuse, mis lõpetab ära enne-aegselt pensionile mineku. Inime-sed, kes lähevad pensionile enne riiklikku pensioniiga hakkavad saa-ma pensionit alles siis, kui nad jõua-vad pensioniikka. Senikaua saavad nad toetust, mille pealt tuleb maksta 16% tulumaksu. Pensioniiga tõste-takse Ungaris järkjärguliselt tänaselt 62 eluaastalt 65 eluaastani aastaks 2022. Ungari valitsus aga tuli välja hulga tööõiguse muudatusettepanekutega, millega soovitakse muuhulgas tõsta maksimaalset katseaega töölepingus tänaselt kolmelt kuult kuue kuuni. Samuti soovitakse anda ettevõtetele õigus nõuda töötajatelt puhkuse võtmist kahes osas, kui selleks on ettevõtte tegutsemise jaoks häda-vajalikud põhjused.

Eesti Ametiühingute Keskliidu uudiskiri Homme Parem Toimetaja: Helena Loorents 6 412 808 helena@eakl.ee

Eesti Ametiühingute Keskliit Pärnu mnt 41a 10119 Tallinn

AMETIÜHINGUTE FÄNNILEHT FACEBOOKIS! www.facebook.com/ametiyhingud

KAUNIST SUVE – KOHTUMISENI AUGUSTIS!