3/2010

SOTSIAALSE ETTEVÕTJA

HÄÄLEKANDJA

UUDISED

KOLLASTE ROOSIDEGA KOHVIKANN

NOOR ÕpETAjA: VäGA LEEBELT KURI BIRGOT

VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLE pRIVILEEG

SELLES NUMBRIS

2

Agne Tammtoimetaja

Väikesed intervjueeritavad tõdevadkäesoleva ajakirja südames, et õpetamise teeb raskeks olukord, kus kõik lapsedküsivad ühte ja sama asja ning õpetaja peab kakskümmend neli korda täpselt ühte ja sama juttu üle rääkima. Ning nad lisa-vad: „Vaata, nad kõik karjuvad ja neid on tunnis palju ja siis sa pead kõikide laste järele valvama.”

On selge, et õpetamine on juhtimine. Heal õpetajal peavad olema tugevad liidrioma-dused: vastupidavus, oskus planeerida ja organiseerida, mõjutada ja motiveerida, koostööoskused jpm.

Programm „Noored kooli” on ellukutsutud just selleks, et luua keskkond uue liidripõlvkonna kujunemiseks, kes tooksid positiivseid muutusi Eesti haridus-ellu. Koolis õpetades mõjutab program-mis osaleja otseselt nii iga oma õpilase arengut kui ka iseenda kujunemistväljapaistvaks õpetajaks ja liidriks.

See töö nõuab nii palju, aga annab ka väga palju. Ütlen täie tõsidusega: kes on saanudhakkama klassitäie teismelistega, saab hak-kama kelle või millega iganes.

„Noored kooli” 1. lennus osaleja Maria Veldi

„Noored kooli” 5. lendu kandideerimine on nüüd alanud.

Tule ja proovi sinagi!

SISUKORD

UUDISED LK 2

KOLLASTE ROOSIDEGA KOHVIKANN LK 3

NOOR ÕpETAjA:VäGA LEEBELT KURI BIRGOT LK 4-5

VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLEpRIVILEEG LK 6-7

2

Heateo toetusportfellis kaks uutorganisatsiooni!

Heateo hindamiskogu augustikuiseotsusega võtsime oma portfelli vastu kaks uut organisatsiooni: MTÜ Oma Pere jaMTÜ Perekoolituskeskus Sina ja Mina.

Oma Pere eesmärk on pakkuda üha enamatele vanemliku hoolitsuse kaotanud lastele võimalust olla perekonnas. Kahe viimase aasta jooksul edukalt katsetatud tegevusmudel sisaldab kasuvanematevärbamist, lapse perekonda võtmise ette-valmistust ning hilisemat tuge kasvatus-küsimuste lahendamisele.

Perekoolituskeskuse Sina ja Mina eesmärk on teadvustada tervete peresuheteolulisust ning propageerida tõhusaid kasvatuspraktikaid. Otsene roll on aidata kaasa peresuhete paremaks muutumisele, õpetades sotsiaalseid oskusi eelkõige lapsevanematele, aga ka õpetajatele.

www.omapere.eewww.sinamina.ee

Mööbli redisain on saanud hoo sisse!

Alates oktoobrist on Uuskasutuskeskuse Tatari tänava kauplusest võimalik soetada kasutatud mööblit, millele nooreddisainerid on andnud uue stiilse välimuse. Mööblit redisainitakse kaupluseruumisisseseatud töönurgas, kus toimuvat on võimalik jälgida ka poe külastajatel.

Esimese ümberkujundatud mööblieseme autorid on Eesti Kunstiakadeemia tudengid Kairit Sõlg ja Mari-Liis Palts, kes onkoondunud nimetuse alla Jeeruum.

Loe blogi: jeeruum.blogspot.com.

Kollaste

3

Kollaste roosidega kohvikann oli mu noorpõlve-unistus. Mul on siiani alles kohvitassid ja taldri-kud, kuid toda kohvikannu polnud ma kunagi isegi müügil näinud. Kohvikannu olemasolust teadsin ma küll ja oskasin õhata, sest sellistega toodi restoranides kohvi lauda.

Just seesama kohvikann ootas mind Uuskasutus-keskuse riiulil. Ootas mind kõik need aastad, et toetada minu kirge kaunite nõude vastu. Oleks vist paslik märkida, et tänases kaubakülluses on imelik rõõmustada nii südamest ja siiralt ühe kasutatud kohvikannu üle.

Ma ei ole suur poeskäija ja teise ringi poodidesse satun harva. Ma lihtsalt ei vaja asju. Kuid just see kohvikann rääkis mulle ühe loo. Ta rääkis noorest naisest, kes õhkas kaunite nõude ja ilusatemustrite järele ajal, mida minu tütar nimetabtabavalt printsessivaeseks ajastuks.

Kohvikann ei ole mu ainus leid Uuskasutuskesku-sest – ka kümme pruunide lilledega supitaldrikut on sealt minu koju jõudnud. Mu ammu täiskasva-nud poeg oli neist vaimustunud, sest just samasu-gustelt oli ta õppinud suppi sööma.

Ma ei vaja ülemäära palju asju, kuid ma ei suuda endale keelata lugusid. Asjad, mida minu silm kohtab Uuskasutuskeskuses, räägivad minu lugu-

Kollaste

Uuskasutuskeskuse klient Merike Zvezdin

kohvikannroosidega

sid, minu põlvkonna lugusid ja mõnikord ka minu laste lugusid.

Tänu taastatud iseseisvusele meie riigis tekkinud taaskasutussüsteem sai minu jaoks pisut kehva maigu külge sõnaga humanitaarabi. Kindlasti oli seda abi paljudele vaja, kuid desinfitseerimis-vahendi lõhn, mis selle sõna ja ka suhtumisega kaasas käib, mulle ei sobi.

Minu veendumuste kohaselt ei tohiks ühes riigis tarbitud ja üle jäänud asju teise viia. Meil endilgi tekib iga päev esemeid, mis rõõmustaksid uue omaniku üle. Ma panen alati kõrvale asjad, mida ma ise enam ei vaja, kuid mis võiksid kellelegi teisele tarvilikud olla. Põhiliselt muutuvad meie kodus üleliigseks lastelaste jalanõud ja riided.

Mulle meeldib selle koha delikaatsus: sina annad ja sulle antakse. Ei ole liigset lärmi egatähelepanu. On inimesed ja nende lood, head ja tuttavad lood, mida võib ikka ja jälle üle rääkida. Pealegi on Uuskasutuskeskuse uue poe asukoht Tatari tänaval suurepärane. Sinna saab alati auto parkida ja mõne sammu kaugusel on minu teine lemmik, kangapood.

Tasakaalu otsides otsustasin viia Uuskasutus-keskusse aja jooksul kogunenud purunematudkohvitassid ja taldrikud, et teha oma koju ruumi mõnele uuele leiule. Ma ei tea veel, millisele.Ma tunnen ta ära siis, kui teda näen.

3

4

Milline peab olema üks õpetaja, kes päevast päeva klassi ees seisab ja on suur mõjutaja väikese inimese maailma loomisel? Tänu „Noored kooli” programmile räägitakse Eesti ühiskonnas palju õpetajaks olemisest ning väärtusest, mida see töö loob. Õpetaja ees istuvad päevast päeva lapsed, kes saavad suureks ja võtavad õpitu endaga kaasa.

Noor õpetaja:väga leebelt kuri Birgot

Alustame oma vestlust küsimusest, kas õpetajaks olemine on kerge või raske töö ning mis teeb selle töö kergeks või raskeks. Desiree arvab, et see on raske töö ja tema ise ei tahaks õpetajaks saada: „Sest vaata, nad kõik karjuvad ja neid on tunnis palju ja siis sa pead kõikide laste järele valvama.” Carl Christjan seevastu peab õpetaja-ametit väga kergeks: nii tema kui ka klassi-kaaslased teevad alati tunnis kaasa ja kuulavad hoolega, mida õpetaja räägib. Kritti jääb raskuse küsimuses kahevahele: tunnis hullavad lapsed teevad õpetajatöö raskeks, kuid kindlasti on palju ka neid lapsi, kelle õpetamine on lihtne ja lõbus. Kõik kolm õpilast arvavad, et õpetajad on mõnikord närvilised – kui lapsed üldse sõna ei kuula. Õpetamise teeb raskeks üks konkreetne asi: see on olukord, kus kõik lapsed küsivad ühte ja sama asja ning õpetaja peab kakskümmend neli korda täpselt ühte ja sama juttu ülerääkima.

4

Kiiresti jõuab jutt Birgotini, sest inglise keel on õppeaine, mis kõigile meeldib.

Carl Christjan: „Birgot oskab nii hästi õpetada!” Desiree: „Jah, ta annab alati võimaluse põhjen-dada. Ta on leebe ja sõbralik ega sea liiga rangeid piire. Birgot on väga leebelt kuri!”Carl Christjan: „Birgot oli Aafrikas, kolm kuud või kolm aastat, ja ta oskab nii hästi ing-lise keelt ja ta on väga noor.” Kritti arvab, et õpetaja Birgot tekitab klassis mõnusa tunde ja siis on tunnis hea olla. Birgotit peavad lapsed põnevaks inimeseks ja nad on vaimustunud, et selline inimene on ennast pühendanud nende õpetamisele. Laste teine lemmik on nende enda klassijuhataja Epp Orula, kes on üpris range, kuid mõnikord teeb ka nalja ja naerab koos õpilastega.

Õpetajad ja koolitöö on mu vestluskaaslaste

Seda lugu innustas kirjutama Viimsi kooli inglise keele õpetaja Birgot Tammik. Birgot tuli kooli „Noored kooli” programmi kaudu ning võitis esimeste nädalatega oma õpilaste südamed.

Leebest, ent siiski rangest Birgotist ja üldse õpetajaks ole-misest rääkisid minuga Viimsi Kooli 3.a klassi kolm õpilast: Carl Christjan, Desiree ja Kritti.

Heateo vabatahtlik Terje Talv

5

Noor õpetaja:väga leebelt kuri Birgot

jaoks nagu ilm: neile meeldib päike ja naerata-vad õpetajad, samas suhtuvad nad üsna rahu-likult veidi igavamatesse ülesannetesse, mis vihma kombel neile kaela sajab.

Kui pärida, mis neile koolitundide juures kõige rohkem meeldib, peavad lapsed oluliseks kaasa-haaravaid tegevusi. Carli lemmikud on testid, üldse meeldib talle lihtsalt inglise keelt õppida, lahendada kuulamisülesandeid ja omavahel inglise keeles rääkida. Õpetaja Birgot laseb neil palju omavahel suhelda. Kritti meelest on olu-line, et ülesanded oleksid lahedad, mis tähendab seda, et need ei tohi olla liiga lihtsad. Ka temale meeldib teises keeles rääkida ja värvida. Palju tuleb ette tõlkimist, koguni nii palju, kui ühte tundi üldse mahtuda saab.

Erilised lemmikud on koduse tööna tehtavad projektid, mida eelistatakse iga kell mis tahes töövihiku ülesandele. Viimane suurprojekt oli koostada kodus ingliskeelne ristsõna. Tegelikult olid kõigil kolmel abiks emad, sest ruudulisele paberile oli seda ristsõna keeruline ise üles joonistada. Teiste tehtud ristsõnu oli aga väga raske lahendada, palju raskem kui neid, mis tööraamatus kirjas.

Olles ise õpetaja, teeksid lapsed enamiku asju täpselt samamoodi kui nende õpetajad täna. Nad kõik tahaksid olla sellised leebe karmuse kehas-tused. Päris lollustega lubavad nad siiski väga karmid olla, palju karmimad kui nende praegused õpetajad. Koduseid töid annaksid nad siiski vähem teha ning laseksid õpilastel pigem roh-kem projekte teha. Näiteks oleks tore kirjutada raamat oma perest. Carl paneks klassi kogu aeg omavahel võistlema ja annaks välja klassi kõige parema õppija tiitli. Põhimõtteliselt on Carl tulevikus nõus asuma keemiaõpetaja ametiko-hale, mis on mõneti üllatav, sest keemiat kui õppeainet tuleb tal veel kaks aastat oodata.

Lapsed on tõeliselt teadmistejanused, kuid ei soovi teadmisi omandada ainult raamatust. Neil on kihk ise asju järele proovida, teha katseid ja mõista sügavuti, miks asjad toimivad, mis on mille tagajärg. Suure huviga oodatakse keemiat, et saaks „teha natuke katseid ja plahvatusi”. Üldse tahavad mu vestluskaaslased kõike ise teha ja järele proovida, näiteks ehitada kodus vulkaani.

Varsti on lastel tulemas suur dinosaurusteprojekt – loodusõpetuse aines. Hämmastav onsellest projektist rääkides veenduda nende valmiduses panustada, uurida sügavuti ja avas-tada. Nad tõepoolest armastavad põnevaid koduseid projekte ja teavad täpselt, kui lahe on mõne klassikaaslase tehtu. Kaasõpilase õnnes-tunud projekt ei tekita neis pisematki kadedust, vaid valmisoleku teha järgmine kord ise veel paremini. Õpetajad on leidnud neis lastes üles nupu, mis paneb neid vaimustuma ning armas-tama ka õppimisega seotud katsumusi.

Kokkuvõtteks soovivad Carl Christjan, Desiree ja Kritti saada vähem igavaid kodutöid ning tunnistavad, et on praeguse õppekorraldusega tõesti rahul. Neile väga meeldib koolis käia ning nii keeled kui ka reaalained on nende jaoks uus põnev kogemus, mida oodata.

66

VÕRDNE KOHTLEMINE EI OLE PRIVILEEG

Sooline võrdõiguslikkus. Sooline tasakaal. Sooline diskrimineerimine. palju sarnaseid termineid, mis iseloomustavad sama teema erinevaid tahke, kuid mis leiavad kahjuks sageli vääriti käsitlemist ja seetõttu ka vääriti mõist-mist. ja ometi räägime teemast, mis puudutab meist igaühte – Eesti ühiskonna üldist sidusust ja heaolu. Ühiskonnas valitsev sooline ebavõrd-sus takistab nii naistel kui ka meestel end täisväärtuslikult teostada, olgu selle taga siis tervislikud, emotsionaalsed või majanduslikud asjaolud.

Sooline võrdõiguslikkus ei tegele mitte naiste ja meeste füsioloogiliste, vaid sotsiaalseteerinevustega. Individuaalsete omaduste, võimete ja soovidega arvestamise asemel takerdume omaelu ja karjääri kujundades kulunud soostereo-tüüpidesse ega realiseeri nii ei oma tegelikku isiklikku ega ka ühiskonna potentsiaali.

Ei ole sugugi naiste teema

Paraku peegeldab küllaltki levinud hoiak võrdse kohtlemise teema suhtes arusaama, et see onmõeldud vaid naiste rolli parandamiseks tööturul ning mehed ei võida sellest midagi. Tegelikkusesparaneb mõlema sugupoole seisund. Laiemas plaa-nis on tegemist võimuküsimusega, kus kaudselttunnetatakse, et nüüd tahetakse kelleltki vägisi n-ö vaip alt ära tõmmata ja seistakse jõuga vastuvõimalikele muudatusele. Kui naised ja mehedsaavad osaleda juhtimises ja otsuste elluviimisesvõrdselt, avardub hoopis organisatsiooni üldine tunnetuslik maailmapilt märkimisväärselt.

Sama puudutab meeste kaasatust kodustessekohustustesse ja laste eest hoolitsemisse. Paremtasakaal perekonnas loob eeldused ka suuremaks rahuloluks töötajana. See omakorda mõjutab

kogu organisatsiooni töökliimat ja otseseid töö-tulemusi. Sõltumata tegevusvaldkonnast on igaorganisatsioon omamoodi väike ühiskonnapeegeldus ja vastupidi.

Neli vaala

Naiste ja meeste palgalõhe on ajakirjandusesviimasel ajal kuum teema ning palgapoliitika vajabkindlasti sisukat analüüsi. Siiski ei tähenda võrdne kohtlemine ainult sama töö eest võrdse palgamaksmist. See küsimus on palju mitmetahulisem. Organisatsioonide soolise tasakaalu hindamiselvõetakse arvesse nelja põhikomponenti: värbamine ja edutamine, koolitusvõimalused, töö- jaeraelu ühitamine ning töö tasustamine. Kuidas töötajaid värvatakse? Mille alusel edutatakse, kassiin on naiste ja meeste võimalused karjääri teha võrdsed? Kuidas on organisatsioonis lahendatudkoolitustel osalemine; kas kellelgi on põhjendama-tuid eeliseid? Lisaks on oluline vaadata töö- ja eraelu ühitamise temaatikat, mis kätkeb näiteks kaugtööd, paindlikku töögraafikut, vanemapuhkuse ja perekondlike kohustustega tegelemise võimal-

Margo peetsaluNordic CF Advisory partner, soolisevõrdõiguslikkuse konsultant

EI OLE PRIVILEEG

77

damist nii emadele kui ka isadele. Olgu selleks siis tööajast lapsega arsti juures käimine või muud pakilised toimetused, mille puhul tööandja paindlik suhtumine ja usaldus annavad töötajale rohkesti kindlustunnet ning suurendavad tema motivatsiooni ja töövõimekust.

Parema soolise tasakaalu saavutamiseks peame minema tagasi oma hoiakute ja väärtushinnangutejuurde, mida vanematena oma lastesse süstime. Alles põlvkonnavahetuse järel tasub oodatakaalukamaid muutusi ühiskonna toimimises, kuid see tähendab siiski, et muudatustega peamealustama juba praegu. Paljud ettevõtetes kasu-tusele võetud head tavad annavad suurepäraseidtulemusi juba täna.

Väärt näiteid on palju

Üha rohkem huvitavaid näited teadlike ettevõtete kohta leiab ka Eestist. Need ettevõtted onsoolise võrdõiguslikkuse teema enda jaoks läbi mõelnud ning toonud eri aspekte sisse ettevõtteväärtustesse ja eeskirjadesse. Kindlasti on tege-mist ka organisatsioonide loomuliku arengu jasotsiaalse kasvamisega.

Nii toetab näiteks tarkvarafirma Webmedia oma töötajate osalemist Gordoni perekooli kursustel.Selline tööandja toetus töötajate isiklikule elule loob kõik võimalused, et töötajad oleksidrahulolevad ja tänu sellele ka paremad töötajad.

Advokaadibüroos Sorainen ehitati ühiselt tööta-jate laste jaoks mängutuba. Töötajad ise tõidraamatuid, mänguasju ja muud tarvilikku, et nende lapsed saaksid vajaduse korral kontoris natukeaega veeta. Mängutoa loomine tähendab tööand-jale ühtlasi seda, et töötajad ei pea töö ajalmuretsema selle pärast, kelle hoolde oma laps paariks tunniks jätta.

Välismaal on edutamise jaoks huvitava praktika kasutusele võtnud näiteks Eau de Paris. Enneedutamist testitakse elulise konfliktiolukorra lahendamise kaudu töötaja oskust lähtuda otsus-tamisel võrdsest kohtlemisest. Soost sõltumata eelistatakse edutada töötajaid, kes on erialaselt pädevad, ent jagavad ka ettevõtte põhiväärtusi ning oskavad juhipositsioonil neid arvestada.

Aeg toob muutusi. Võti on tööandja ja töötaja teadlikkuses ja harituses

Võrdse kohtlemise tavasid leidub enam sellistes ettevõtetes ja asutustes, kes tuginevad teadlikulteuroopalikele väärtustele. Rahvusvaheline juht-kond ja noorema põlvkonna juhid loovad soolisetasakaalu edendamiseks soodsamad eeldused.

Vanema generatsiooni juhid eelistavad sageliautoritaarsemat juhtimisstiili ning lähtuvadka organisatsiooni arendamisel pigem hierarhiast kui isiklikest panustest. Samal ajal peavadtänapäevased juhid oluliseks olla meeskonnamän-gijad, kes näevad rahulolevas töötajas japaindlikumates töötingimustes otsest kasu ette-võtte tulemustele.

On arusaadav, et sõna „võrdsus” – rääkimata „võrdõiguslikkusest” – võib tekitada paljudes tõrkening tuletab mitmeski mõttes meelde nõukogude pärandit. Veidi ehk kohmakana kõlava terminisisusse süüvides on aga ilmne, et tänapäeva ühis-konna toimimisele annaks väga palju juurde, kuiiga inimene saaks ilma soostereotüüpideta tegele-da sellega, mis teeb ta õnnelikuks, samuti see,kui tema panust hinnataks võrdselt teistega.Traditsioonid ja väärtused ei kao sellega kuhugi, kuid üleüldisele heaolule teeksime suure teene.

Võrdne kohtlemine ei ole mitte põhjendamatu privileeg, vaid vastutustundlikkuse kvaliteedimärk.

Toeta Heateo Sihtasutust või mõnda meieportfelliorganisatsiooni.

Vaata www.heategu.ee või võta ühendustMart Kuusega: mart@heategu.ee.

Head Uudised on trükitud 100% ümbertöödeldud pa-berile Cyclus. Paberi on lahkelt annetanud MAP Eesti, ajakirja on tasuta trükkinud Uniprint.

Toimetaja: Agne Tamm

Keeletoimetaja: Kristel Ress

Kirjutajad: Terje Talv, Merike Zvezdin, Margo peetsalu, Margus Ots

Kujundaja: Liina puusepp

Vabatahtlikud (aitäh!):

Suurtoetaja:

Sind ootavad ees võimalus õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa koolis, aktiivsed õpetamis- ja juhtimiskoolitused ning säravad lennukaaslased! Programmi jooksul on võimalik kandideerida ka mitmele väliskoolitusele “Noored Kooli” sõsarorganisatsioonides Ameerika Ühendriikides,Inglismaal, Indias jm. Tänavu kavatseme kavatsetakse kaasata veelgi enam venekeelset kogu-konda ja seepärast on eriti oodatud kandideerima ülikoolilõpetajad, kes on valmis võtma vastu väljakutset õpetada venekeelsetes koolides.

Kandideerimisavalduse leiad aadressilt www.nooredkooli.ee jaavaldusi saab esitada kuni 4. märtsini 2010.

Nõuded kandidaadile: kõrgharidus 2011. aasta suveks, ei tohi ollaõpetajakoolitust läbinud ega töötanud õpetajana üle ühe aasta.

“Noored Kooli” 5. lendu!Kandideeri