FRANCESCO PETRARCA

(1304-1374)

TPL 2010

Päritolust Petrarca oli pärit

Firenzest, kuid koos Dantega oli temagi isa Firenzest välja saadetud.

1312. aastal sattus Petrarca Lõuna-Prantsusmaale Avignoni, sest sinna oli asunud paavsti õukond ja Petrarca isa oli paavsti teenistuses.

Avignon

Laura Avignonis nägi Petrarca

esmakordselt Laurat – daami, kellesse ta armus ja kes jäi seejärel innustama kogu tema elu ja loomingut samal kombel nagu Beatrice Dantet.

Laura di Sade

Petrarca esimene kohtumine Lauraga Santa Chiara kirikus

(1889, Marie Spartali Stillman)

Laura Petrarcat kroonimas

Laura ja Petrarca

Oletatavasti oli Laura abielus aadlikuga ja tal oli palju lapsi.

Esimest korda nägi Petrarca Laurat 6. aprillil Santa Chiara kirikus.

Laura surmapäeva, 6. aprilli 1348 annab Petrarca teada ühes oma sonetis; teises sonetis kinnitab ta, et nägi Laurat esmakordselt samuti 6. aprillil.Laura ja poeet

Petrarca huvid Petrarca õppis õigusteadust,

kuid varakult tärkas huvi ka antiikkirjanduse ja filosoofia vastu.

Temast sai esimesi uusaegseid humaniste ning teda peetakse uusaegse lüürika isaks.

Petrarca huvitus kaasajast. Ta unistas Itaalia ühinemisest muistse Rooma eeskujul.

Suurema osa oma loomingut kirjutas Petrarca ladina keeles: nii austusest Rooma vastu kui ka sellepärast, et peaaegu kõik õpetlased enne teda olid kirjutanud ladina keeles.

Altichiero da Zevio, Francesco Petrarca, u 1376, Padova

Poeem „Aafrika”

Juba 1341. aastaks oli kirjanik kuulsaks saanud poeemiga „Africa”, teda isegi krooniti Roomas Kapitooliumi mäel loorberipärjaga.

„Canzoniere” Petrarca itaaliakeelne

„Laulude raamat” (“Canzoniere”) on armastuse pihtimusest.

„Laulude raamat” jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: „Madonna Laura eluajal” ja „Pärast madonna Laura surma”, sisaldab 366 luuletust.

Dante sümbol-daami Beatricet asendab Petrarcal Laura - reaalselt, s.o meeleliselt tajutav naine. Petrarca kirjeldab Laura välimuse rohkeid detaile ja kujutab teda reaalse looduse taustal.

„Canzoniere” Laura eluajal kirjutatud

Petrarca lembeluuletuste kaks peamotiivi on vastuarmastuse puudumine ja oma tunde liigmaisuse (patususe) kahtlustamine.

Paljud luuletused „Laulude raamatus” olid mõtisklused üldistel moraalifilosoofilistel teemadel.

Teoses on kantsoone, sonette, ballaade, sekstiine, madrigale.

madrigal - lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm.

Lehekülg „Canzonierest”

Laura ja Petrarca minatuur „Laulude raamatust”

sonett Sonett luulevormina leiutati

Itaalias juba XIII sajandi 1. poolel.

Eriti kuulsaks sai sonetiloojana Petrarca.

Traditsiooniline sonett koosneb 2 nelikvärsist (katrään) koos 2 värsikolmikuga (tertsett), mida Petrarca tüüpi sonetis seob riimiskeem abba abba cdc dcd.

Juba oma tekkest peale kujunes sonett armastusluule vormiks.

„Triumfid” 1350. aastatel alustab

Petrarca ulatuslikku allegoorilist poeemi „Triumfid", milles vaatleb jõude, mis inimest valitsevad, kusjuures iga järgmine eelmise ära võidab. Need on Armastus, Voorus, Surm, Kuulsus, Aeg ja Igavik.

Petrarca mõju Petrarcalt võeti üle

platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega.

Kõik tähtsamad itaalia luuletajad XV ja XVI sajandil olid petrarkistid - Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad.

Ufizzis

Petrarca mälestussammas Veneetsias Marciana raamatukogu ees