fcf magazine 8 / 2016

16
Mängukava 10.5.2016 / 16 lk / Hind 2 EUR Premium Liiga XV voor fc flora - nõmme kalju fc 10. mai kell 20:00 A. Le Coq Arena Tallinn ESITLEB: Premium Liiga meediapartner: Lahkumismänguks endises koduklubis treeniva koondise raudvara pikk intervjuu lk 10-14 joel lindpere lõpetab koondisega

Upload: marek-tiits

Post on 29-Jul-2016

232 views

Category:

Documents


4 download

DESCRIPTION

FC Flora - Nõmme Kalju FC, 10. mai 2016

TRANSCRIPT

Page 1: FCF Magazine 8 / 2016

Mängukava 10.5.2016 / 16 lk / Hind 2 EUR

Premium Liiga XV voor

fc flora - nõmme kalju fc10. mai kell 20:00 A. Le Coq Arena TallinnESITLEB:

Prem

ium

Liig

a m

eedi

apar

tner

:

Lahkumismänguks endises koduklubis treeniva koondise raudvara pikk intervjuu lk 10-14

joel lindperelõpetab koondisega

Page 2: FCF Magazine 8 / 2016

VÄRAVAVAHID

1 - Magnus Karofeld 28.08.1996

33 - Richard Aland 15.03.1994

73 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD

2 - Hans Joosep Tammerik 30.09.1995

4 - Kevin Aloe 07.05.1995

5 - Janar Õunap 09.09.1994

16 - Markus Jürgenson 09.09.1987

19 - Gert Kams 25.05.1985

21 - Madis Vihmann 05.10.1995

22 - Nikita Baranov 19.08.1992

31 - Joonas Tamm 02.02.1992

POOLKAITSJAD

3 - Jan Kokla 29.05.1997

6 - German Šlein 28.03.1998

7 - Andre Frolov 18.04.1988

9 - Rauno Alliku 02.03.1990

10 - Brent Lepistu 26.03.1993

11 - Rauno Sappinen 23.01.1996

20 - Maksim Gussev 20.07.1994

23 - Mihkel Ainsalu 08.03.1996

26 - Sander Laht 26.09.1991

27 - Joseph Saliste 10.04.1995

49 - Zakaria Beglarishvili (GEO) 30.04.1990

72 - Herol Riiberg 14.04.1997

RÜNDAJAD

8 - Hannes Anier 16.01.1993

44 - Sakari Ilmari Tukiainen (FIN) 02.10.1991

99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener - Norbert Hurt

Abitreener - Jürgen Henn

Abitreener - Risto Kallaste

Väravavahtide treener - Aiko Orgla

Füsioterapeut - Jüri Salupere

Fitness treener - Kristjan Vomm

Massöör - Oliver Papp

VÄRAVAVAHID

1 – Teleš, Vitali 17.10.1983

69 – Palm, Siim-Sten 18.08.1992

KAITSJAD

3 – Pürg, Henrik 03.06.1996

5 – Ugge, Maximiliano Achille (ITA) 24.09.1991

6 – Rodrigues, Jorge (POR) 19.03.1982

22 – Elhi, Trevor 11.04.1993

32 – Sidorenkov, Andrei 12.02.1984

33 – Mööl, Karl 04.03.1992

87 – Jansen Da Silva, Alexandre (BEL) 16.01.1987

POOLKAITSJAD

7 – Mbu Alidor, Reginald (FRA) 19.05.1993

8 – Dmitrijev, Artjom 14.11.1988

11 – Listmann, Erik 09.02.1995

12 – Hansberg, Hans-Kristjan 06.05.1996

13 – Puri, Eino 07.05.1988

18 – Kaldma, Sören 03.07.1996

19 – Sinyavskiy, Vlasiy 27.11.1996

75 – Wakui, Hidetoshi ( JPN) 12.02.1983

RÜNDAJAD

9 - Purje, Ats 03.08.1985

16 – Järva, Andre 21.11.1996

17 – Kirss, Robert 03.09.1994

21 – Klein, Peeter 28.01.1997

90 – Quintieri, Damiano (ITA) 04.05.1990

99 – Neemelo, Tarmo 10.02.1982

Peatreener - Sergei Frantsev (RUS)

Abitreener - Sergei Terehhov

Abitreener - Fredo Getulio Aurelio (BRA)

Väravavahtide treener - Jüris Sahkur

Füsioterapeudid - Reigo Jörsi, Uku Leht

Page 3: FCF Magazine 8 / 2016

tabel & börs

mängukeelu ohus:

mängukeelu all:

0 mängijat

0 mängijat

Page 4: FCF Magazine 8 / 2016

kesa statistika

1,31 - Karl-Eerik Luigend (17 p.)

1,31 - Karol Mets (17 p.)

1,32 - Andre Frolov (25 p.)

1,33 - Albert Prosa (20 p.)

1,33 - Markus Jürgenson (36 p.)

1,36 - Nikita Baranov (19 p.)

1,44 - Rauno Alliku (23 p.)

1,55 - Sander Post (17p)

1,58 - Stanislav Prins (19 p.)

1,59 - Zakaria Beglarishvili (27 p.)

1,70 - Valeri Minkenen (17 p.)

1,80 - Mihkel Aksalu (18 p.)

1,82 - Karl Palatu (40 p.)

1,90 - Henri Anier (19p)

1,92 - Siim Luts (23 p.)

1,95 - Gert Kams (43 p.)

2,00 - Alo Dupikov (22 p.)

2,10 - Siksten Kasimir (21 p.)

2,13 - Sergei Mošnikov (32 p.)

0 5 10 15 20 25 30

5

5

7

6

10

6

7

5

6

8

5

5

12

5

7

13

6

6

9

2

2

4

2

6

1

2

2

1

3

2

3

4

4

2

4

4

3

5

6

6

8

7

11

7

7

4

5

6

3

2

6

1

3

5

1

1

1

Meistriliigas Nõmme Kalju vastu vähemalt 10-l korral FC Flora eest mänginud mängijadOsaletud mängude FC Flora keskmised punktid, punktid kokku, võidud, viigid, kaotused.

1,00 - Norbert Hurt (11 p.)

1,25 - Tarmo Rüütli (5 p.)

1,82 - Martin Reim (20 p.)

2,00 - Marko Lelov (6 p.)

2,50 - Pasi Rautiainen (10 p.)

0 2 4 6 8 10 12

3

1

6

2

3

2

2

2

0

1

6

1

3

1

0

FC Flora treenerite juhtimisel Nõmme Kalju vastu peetud Meistriliiga mängude FC Flora keskmised punktid, punktid kokku, võidud, viigid, kaotused.

Page 5: FCF Magazine 8 / 2016

kesa statistika:joel lindpere floras

Page 6: FCF Magazine 8 / 2016

kesa statistikaflora hooaeg numbrites

Page 7: FCF Magazine 8 / 2016

flora kodumängud

03 04 058.3 - TARVAS (6:0)12.3 - TRANS (3:0)

4.4 - TAMMEKA (0:0)8.4 - SILLAMÄE (0:0)

13.4 - SANTOS (KARIKAS 1/4, 3:1)26.4 - LEVADIA (1:2)29.4 - PÄRNU (6:0)

3.5 - TAMMEKA (KARIKAS 1/2, 2:0)

6.5 - PAIDE 2:010.5 - KALJU

16.5 - TAMMEKA21.5 - SILLAMÄE(KARIKAFINAAL)

06 07 0815.7 - LEVADIA 6.8 - TRANS

12.8 - PÄRNU23.8 - INFONET

09 10 1110.9 - KALJU

13.9 - INFONET23.9 - TARVAS

21.10 - PAIDE29.10 - SILLAMÄE

2016 hooaja pILETIinfoTÄISPILET SOODUSPILET TASUTA SISSEPÄÄS: NING PENSIONÄRIDELE,

5 EUR3 EURHOOAJAPILETIGA LASTELE VANUSES KUNI 12 AASTAT

FCFLORA FCFTALLINN FCFLORA

2016 (toimunud mängud + kinnitatud kuupäevad; jooksvalt lisanduvad karika- ja euromängud)

Page 8: FCF Magazine 8 / 2016
Page 9: FCF Magazine 8 / 2016

Paide Linnameeskonna kaitsja Timo Lomp

on mõne sekundi eest löönud omavärava,

andes sellega raskes mängus, kus Paide 55.

minutit südilt vastupanu osutanud, ohjad

lõplikult Flora kätte, kes mängu edasiselt

2:0 tulemusega võidusadamasse tüürib.

Omavärav oli kaunim kui nii mõnigi

käesoleval hooajal kõrgliigas ründajate

poolt õigesse väravasse löödu.

Eksinud kaitsja poos ning

meeskonnakaaslaste ilmed ütlevad kõik.

Sõnadeta.

Paide Linnameeskonna kaitsja Timo Lomp

on mõne sekundi eest löönud omavärava,

andes sellega raskes mängus, kus Paide 55.

minutit südilt vastupanu osutanud, ohjad

lõplikult Flora kätte, kes mängu edasiselt

2:0 tulemusega võidusadamasse tüürib.

Omavärav oli kaunim kui nii mõnigi

käesoleval hooajal kõrgliigas ründajate

poolt õigesse väravasse löödu.

Eksinud kaitsja poos ning

meeskonnakaaslaste ilmed ütlevad kõik.

Sõnadeta.

Page 10: FCF Magazine 8 / 2016

palju öelnud. kõike mõelnud.

Page 11: FCF Magazine 8 / 2016

Esmaspäev, 9. mai õhtu, kell on

saanud seitse. Istume Joel

Lindperega, kes trennivormi

juba selga ajanud, A. Le Coq

Arena läänetribüünil ning

vaatame, kuidas võimsad

vihmutijoad mühinal kasvavat

muru paitavad. Nädala eest on

Joel teatanud, et lõpetab

koondisekarjääri.

Joel, ma pean ütlema, et väga

mõnus on sind Flora dressis

näha. Jälle. Kui sa Eestisse

naasid, siis paljud Flora fännid

lootsid, et äkki...

Kui Eestisse tagasi tulin, siis ütlen

ausalt, see oli aktuaalne teema.

Ma ei tulnud tagasi ju niisama,

uisapäisa, kõik oli läbi mõeldud.

Floraga liitumine sai põhjalikult

läbi arutatud mitmete inimestega,

kuid leidsime, et Floras on nii

sissetöötanud süsteem et sellesse

sisenemine vanema mängijana,

eriti, kui ise ei tea, mis saab või kui

kauaks saab, ei ole mõistlik. Aga

väga mõnus on siin olla. Siitsamalt

staadionilt alustasin oma

profikarjääri ja sellele vähemalt

koondise poole pealt ka siin punkt

panna on omamoodi ilus.

Trennides on siin väga mõnus,

meeskonnavaim on hea. Kui

trennidega liitusin, siis peale seda

on meeskond ka saanud järjest

kõik võidud, seetõttu on ka minul

lihtsam. Annan trennides oma

panuse ja aitan, kus saan.

See Flora, kuhu tulid enne

lahkumismängu treenima, on

hoopis teine Flora kui see,

millest omal ajal kahkusid?

Absoluutselt. Toona oli meil veel

vägagi rahvusvaheline meeskond,

väga palju oli koondislasi ja

rahvusvahelises huviorbiidis

olnud mängijaid, pealegi minust

palju vanemaid. Praegu, täna

vaatan trennis – paljud mängijad

on kümme ja enam aastat

nooremad kui mina. Töö aga käib

klubis ja trennides kõva. Ajalugu ja

statistika on näidanud, et Flora on

kõige õigem koht, kust astuda

esimene samm välismaale ja teha

seal tegusid.

Paistad oma lõpetamisotsuse

järel nii rahulik, et lausa kiirgad

õnne ja rahulolu...

Ma käin trennis, enesetunne on

mõnus ning tunnen end ülimalt

hästi, võttes arvesse seda, et ma

ei ole praktiliselt trenni teinudki,

aga saan hakkama. Iga päev

mõtlen sellele, et oi, mis siis, kui

ma praegu vormis oleks! (Naerab).

Olen rääkinud lõpetamise otsuse

osas Raio Piirojaga ja Aivar

Pohlakuga ja mõlemad ütlevad

sama: praegu on see otsus välja

öeldud, aga kui see hetk on ära

olnud, siis alles hakkad asjadest

aru saama. Praegu olen reaalsuse

tunnetamise endast eemale

lükanud, spordimehe hing on sees

ja jääb eluks ajaks sisse. Reaalsus

tuleb siis, kui mäng on peetud ja

paari päeva pärast ärgates tuleb

mõte, et... Mis nüüd edasi saab.

Kardad?

Natuke ikka. Õnneks on mul nii

palju inimesi ümber, et ma tean,

et ma saan hakkama. Iga lõpp on

uue algus. Kui isegi kukkuda

korraks sinna auku, siis sealt on

tee ainult üles.

Iga lõpp on uue algus, vihjad sa.

Mis suunas need mõtted su

peas liiguvad? See ei ole

saladus, et juba jupimat aega

oma tegemistega tulevikku

vaatad.

Mingil määral olen muidugi

mõelnud oma edasistele asjadele,

kuid mu sooviks on kindlasti ka

oma kogemus edasi anda. Milliste

mängijatega olen koos mänginud,

milliste treenerite käe all: Andres

Oper, Mart Poom, Ragnar Klavan,

treeneritena nii koondises kui

klubis: Per Høgmo, Hans Backe…

See pagas, kui ma seda edasi ei

annaks, siis jääksin Eesti jalgpallile

võlgu. Noored on mu pealt näinud

ja saanud õppida palju, aga palju

on mul veel edasi anda. Olen

kindel, et ainult Eesti liiga pealt on

oma kogemusi edasi anda raskem

kui koondise ja tippklubides

mängitud aja pealt.

Oled tagurpidine saadik. Kui

meil vanasti tuli Teitur ja

Hollandi koolkond ja teised, siis

sina oled see Eesti nuuskur, kes

on saadetud laia maailma ja

tuled nüüd tagasi materjaliga,

mis oled kogunud.

Jah, praeguseks võin öelda, et

olen 17 aastat olnud koondises,

esimeses koondisemängu eel sain

just 18, nüüd saan kohe 35.

Treenereid ja klubisid on olnud

palju ja tahaksin kindlasti oma

panuse Eestisse üle tuua. Loodan,

et tänu ümbritsevale

jalgpallikeskkonnale ja headele

inimestele areneb vutt Eestis

edasi ja leiame parimate Eesti

mängijate aitamiseks parimad

võimalused. Meil on nii palju

inimesi, kes jalgpalliga tegelevad,

arengupotentsiaal on nii suur,

seda tuleks maksimaalselt

ekspluateerida. Seda pole veel

päriselt suudetud. Arvestades,

kuidas koondis on arendanud

oma mängu ja seda aastate

jooksul muutnud, läinud

Page 12: FCF Magazine 8 / 2016

spetsiifilisemaks, siis euroedu

klubidel on selle kõrval olnud

suhteliselt olematu. Vaadates mu

seljas olevat Flora särki, siis – mitu

korda on Flora oma ajaloos

eurosarjas esimesest ringist edasi

läinud?

Ühe korra.

Ühe korra. Ja kes lõi tookord

võõrsil värava?

Joel Lindpere.

Just. Mängisime Oslo Lyniga, lõin

võõrsil värava ja läksime edasi.

Mul on hea meel näha, et noori

rakendatakse ja pannakse tulle,

mingil hetkel peavad needsamad

noored ennast näitama, hakkama

vanematele vastu. See võtab aega,

aga aega on juba omajagu ka

läinud. Et Eesti klubid saaksid

toime tulla, on eurorahad väga

olulised: et teha asju paremini ja

õigemini, ettevalmistused, laagrid,

treeningtingimused… See ei ole

niisama lihtne. Tänu euroedule on

klubidel lihtsam uuteks

hooaegadeks plaane teha,

valmistuda. Omal ajal käisime

Türgis ja soojadel maadel laagrites

– mulle isiklikult on alati

meeldinud hooaja ettevalmistuse

jooksul sõita laagrisse, kus saad

endast anda kõik: treenida,

puhata, süüa. Lülitad endast kõik

välja, pere, sõbrad, muu elu. Seda

ei toimu meil palju, aga ma näen

lastegi pealt, kuidas oodatakse

turniire ja laagreid, et saada

rutiinist eemale. Kui saan ühel

päeval Eesti vutti aidata, siis

sellised laagrid on koht, kus

saaksin seda teha. Eesti klubide

noored KTM-id ei ole

tunnetanudki laagrielu, tõelist

profisportlase elu. See annab

juurde, annab teistsugust

hingamist, ent see eeldab, et

klubil on finantsi – see aga tuleb

läbi tulemuste ja euroedu.

Sa lähed neist asjadest rääkides

täiesti põlema.

Lähen, sest näen, et potentsiaali

on nii metsikult. Olen ise saanud

olla nii heades keskkondades, kus

iga detaili lihvitakse, neile

rõhutakse ja nõutakse – ja kui kõik

tehakse mängijale ette-taha ära,

siis ei ole sul vabandusi. Kui sa ei

suuda neis tingimustes end

näidata, ei ole sul oodata ei

edasiminekut, ei uut lepingut, ei

midagi. Iga mängija peab oma

karjääri eest vastutama ja enda

eest väljas olema.

Pehmemalt ka. Vaatasin enne

tänast su vanemaid

intervjuusid üle. Eelmisel aastal

ühes telesaates olid sa… Läbini

rahulik. On see tulnud

vanusega või oli see koju

tagasituleku rahu?

Mõni inimene elab asju

väljapoole. Mina mõtlen enda

sees asju ja kui miski ei tule välja,

üritan seda maksimaalselt hästi

paremaks muuta. Mingid asjad

jäävad ikka kripeldama, aga tehtut

ümber ei tee. Ühel hetkel sain aru,

et väikesest Eestist kuhugi jõuda

ja end seal kehtestada on väga

raske, eriti jalgpallis. Kui tulin koju,

siis paljud inimesed nägid selles

ka positiivset. Mu eesmärk oli

saada selgusele, mis Eesti

jalgpallis toimub ja samas oli

tõesti hea üle pika aja kodus olla.

Ma ei oodanud, et kõik läheb nii ja

võib-olla tulin liiga vara –

kunstmurud ja asjad ei ole mulle

tõesti absoluutselt sobinud – aga

sain ülevaate ja olen mõelnud nii

palju neile asjadele ja sellele, mis

edasi saama hakkab, et ootan

juba põnevusega, mis juhtuma

saab. Sport on andnud mulle

tohutud võimalused, olen pool

maailma läbi reisinud, kogunud

tutvusi, kogemusi. Spordis on

samuti kui igas firmaski

meeskonnatöö oluline. Kui

hakkaksin närvitsema ja midagi

paaniliselt välja mõtlema, ei teeks

see midagi paremaks. Otsused on

tehtud, olen tagasi. Eelmine aasta

oli ikkagi ka kihvt aeg, kuigi

vahepeal läks ka pingeliseks. Olen

väljakul endast alati kõik andnud

ning mõnikord naernud,

vihastanud, mölisenud - ja kui asi

on tehtud, rahunen maha ja

mõtlen teisiti. Aga see

rahunemine tuleb kogemusega.

Oli Ameerika-periood su

karjääri ja elu tipphetk?

Absoluutselt. Väga palju tutvusi,

respekt on olemas, kontaktid on

alles olemas – ja loodan, et saan

neid kunagi uuesti rakendada.

Miks mitte järgmiste eestlaste

aitamiseks USA-sse tegusid

tegema? Meil oli seal enamjaolt

keskmiselt 18 000 pealtvaatajat,

see on täiesti võrreldav Euroopa

tippliigade numbriga. Selline möll

ja atmosfäär paneb üha enam

pingutama. Miks on

koondisemängud mängijale

erilised? Sellepärast, et palju

rahvast tuleb sulle kaasa elama –

aga see ei pea olema nii ainult

koondisemängudel. Möll, kisa

selline, et väljakul mitte midagi ei

kuule. See võiks ja peaks olema nii

ka klubides. Mida rohkem

pealtvaatajaid, seda parem.

Tunnistan ausalt, et kui näen Eesti

liigas, kuidas kolm pealtvaatajat

karjuvad midagi noortele

mängijatele kolme meetri

Page 13: FCF Magazine 8 / 2016

kauguselt, siis ma tean, kuidas

noored ei suuda ennast valitseda,

kaotavad... Suures möllus,

atmosfääris selliseid asju ei juhtu.

Istume sinuga siin A. Le Coq

Arenal, kus viimati oli totaalne

täismaja siis, kui ühes mängus

ühe koondise üks mängija andis

ühe imelise söödu, mille üks

teine mängija imeliselt

realiseeris... Kas Hollandi vastu

peetud mäng oli su

koondisemängude tipphetk,

nagu Ameerika oli karjääris?

Võib-olla. Kunagi lõin Taani vastu

2-2 viigivärava, see on ka siiani

meeles. Sööte mulle meeldib

anda, USA-s olin 4 aastat oma

satsi parim sööduandja. Ka

koondises olen neid palju andnud.

Mulle lihtsalt meeldib, olen selle

kallal terve karjääri tööd teinud.

See Hollandi mäng lõppes kurvalt,

aga rahvale jäävad sellised asjad

meelde, endale kah. Praegu teen

kõvasti tööd, et moraalselt ja

füüsiliselt Andorra-mänguks

valmis panna, et seal veel üks

tipphetk lisada. (Naerab).

Oleksid esimene

lahkumismängus värava löönu.

Jah, selline tuhin ja plaan on

olemas. Andorra vastu ma olen

löönud ka korra, et...

Kaks.

Noh, siis on kolm kohtu seadus.

Mölisemisest, mida ise ennist

mainisid. Oled alati olnud

sõnakas mees ja see on sulle

toonud hääd ja halba. Oma

viimase kurikuulsa „Mina

otsustan mänge!” sõnavõtu

eest Flora vastu Nõmme Kalju

särgis peetud karikapoolfinaalis

said sa kuude kaupa puid alla.

Ja mulle tundus, et sa ometi

teadsid täpselt, mida sa teed.

Mulle see meeldis. See, mida olen

öelnud, on mulle tõesti teinud

head ja halba, aga elu on

näidanud, et ka negatiivne

reklaam on reklaam ja kui sa

oskad neist situatsioonidest ise

välja tulla, on kõik korras. Kui olen

midagi öelnud, olen seda ka

mõelnud ja võtnud vastutuse. Ma

ei näe selle midagi halba. Tulin

tagasi siia, tundsin, et olen

võimeline midagi tegema. Ja

Nõmme Kalju sai tänu tollele

mängule klubi ajaloo esimese

Eesti karika, seni küll ka viimase,

aga ikkagi... Mu ütlusi on olnud

õigeid ja valesid. Olen öelnud

asju, mis pandi ajalehte ja omal

ajal elasin neid läbi ja need

häirisid, aga... Mingil määral on

see kõik mind ka aidanud. Iga

mängija näitab lõppkokkuvõttes

oma tegusid ja saavutusi väljakul

– mina panen rahulikult käe

südamele: ma ei ole ühegi

kohtunikuga ega mängijaga sedasi

tülis, et elu lõpuni ei räägi. Olen

olnud igas meeskonna hinnatud

mängija, üle 75% oma karjäärist

alustanud mänge algkoosseisus.

Kui keegi võtab neid ütlusi

personaalselt, tuleb vaadata suurt

maailma jalgpalli, kus igas

mängus hammustatakse, lüüakse,

tatistatakse. Ma pole ühtki

mängijat kunagi meelega löönud,

ei näkku ega munadesse ega

mujale; ja arvestades, kui

paljumul on karjääri jooksul

tugevate liigade mänge ja neis

olen saanud kokku kolm-neli

punast kaarti, siis

keskväljamängija kohta on seda

minu meelest väga vähe.

Ka sinu Florast lahkumine ei

olnud just vabatahtlik, vaid käis

omamoodi looga, kuhu segatud

sinu ütlemised. Aga

tagantjärele vaadates tundub,

et su karjääris oli see aga

omamoodi pöördepunktiks.

Pole võimatu, et mu aeg Eestis

oligi lihtsalt juba otsa saamas ja

sellest tulenev pinge lõi läbi. Oli

mul ju variante tollalgi, kuid küll

jooksid need kinni

viisaprobleemide taha, küll oli

valik kahe mängija vahel ja

minuga seotud asjaajamine oli

keerulisem ja nii edasi – aga ma

arvan, jah, et mu Eestist olemise

aeg sai lihtsalt täis. Ju siis oli see

nii mõeldud, pidi nii minema, ju

oli vaja edasi liikuda.

Ameerikas olid sa raudmees.

34-st mängust hooajal mängisid

34-s, täisminutitest jäi puudu

vaid 12 minutit. Oled oma

olekult läbi kivi mineja tüüpi:

praegugi su silmad põlevad,

sest tahad lahkumismängus

Andorrale väravat lüüa - aga kui

kõva kivi sa vaimselt oled,

kuidas pingetega toime tuled?

Kui ma midagi ette võtan, siis ma

tahan selle ellu viia. Vaimselt aitab

mind mu pere, kes mind väga

toetab. Mu sõbrad. Ja aitab ka see,

et ma tean, et kui asjad on nihu ja

on vaja värskust ja uusi tuuli, siis

ma võin pakkida kohvri ja lihtsalt

minna natukeseks ajaks ära,

Eestis välja. Mõnikord võtan

lihtsalt Tallinnast väljas hotellitoa

või spa ja puhkan mõne päeva.

Kogu eelmise aasta avastasin

Eestit, Võrumaast Harjumaani

välja – kui palju ilusaid kohti on

Eestis! Avastasin Eestimaa enda

jaoks uuesti. Kuradi ilus maa!

Oleks seda kaunist ja päikeselist

Page 14: FCF Magazine 8 / 2016

aega ainult rohkem!

Siinkohal keerab Joel jälle jutu

jalgpallile ja noortele, räägib

õhinaga Eesti Jalgpalli Liidu

meeletust tööpanusest noorte

hulgas jalgpalli populariseerimisel

ning jõuab lõpuks selleni, et Eesti

rahvas on muutumas

spordirahvaks, sest maratonid ja

jooksusarjad on umbselt inimestest

pungil. Lõpuks tõdeb Joel, et tal on

hea meel, et inimesed on aru

saanud, et lastele on vaja liikumist.

Mängust, sellestsamast, mille

tarbeks seda lugu teeme. Ma

eeldan, et oled ka ise kohal?

Jõuan esimese poolaja lõpuks,

mul on kool. (Intervjueerija

imestunud pilgu peale reageerides)

Jah, ma käin koolis jälle,

Merekoolis! (Naerab). Teen

paadilubasid. Igasugused asjad on

eluks kogemused. Eile näiteks

käisin merel päikeseloojangut

vaatamas – see on ka omaette

mahalaadimine. Eelmisel aastal

sai mu lemmikkohaks Aegna saar,

kus me käisime miski kümme-

viisteist korda suve jooksul. Eks

igaüks leiab endale oma! Aga jah,

see homne mäng...

Otsene küsimus – kelle poolt sa

oled?

Kui otse küsid, siis otse vastan:

100% Flora poolt. Floraga treenida

oli praegu minu soov – väljakul

olen Flora vastu mänginud ja

andnud neil kordadel oma

meeskonna eest kõik – aga Floras

on olnud mul kõige paremad ajad

Eestis, väga pikalt. Siit sai alguse

minu koondisetee, karjäär.

Loodan, et Floral läheb aina

paremini, potentsiaali on Floral

tohutult ja praegu võiks neil

paremini minna, kui hetkeseis on.

Sellistes mängudes, nagu nüüd

tuleb, peab näitama iseloomu ja

see sisu on Flora poistes olemas.

Floral on sellised tingimused,

mida ei ole ühelgi teisel

meeskonnal Eestis, see on juba

mitmeid aastaid nii olnud – staff,

varustus, treeningud, kõik. Kui

tulen Florasse, siis minu asi on

end treeningutel hästi tunda.

Tulen siia käed taskus, mul ei pea

olema isegi trennikotti kaasas.

Treenin ja ma lähen siit ära, nägu

naerul ja kõht täis. Sellised

tingimused on klubis loodud –

nüüd on Flora mängijatel aeg

näidata, mida nad suudavad, sest

selliste tingimuste pealt ei ole

vabandusi võimalik otsida. Aga

lõpetuseks: ma loodan, et tuleb

põnev mäng, et Flora võidab

napilt ja et Ats Purje lööb värava!

Page 15: FCF Magazine 8 / 2016
Page 16: FCF Magazine 8 / 2016