fcf magazine 8 / 2016
DESCRIPTION
FC Flora - Nõmme Kalju FC, 10. mai 2016TRANSCRIPT
Mängukava 10.5.2016 / 16 lk / Hind 2 EUR
Premium Liiga XV voor
fc flora - nõmme kalju fc10. mai kell 20:00 A. Le Coq Arena TallinnESITLEB:
Prem
ium
Liig
a m
eedi
apar
tner
:
Lahkumismänguks endises koduklubis treeniva koondise raudvara pikk intervjuu lk 10-14
joel lindperelõpetab koondisega
VÄRAVAVAHID
1 - Magnus Karofeld 28.08.1996
33 - Richard Aland 15.03.1994
73 - Mait Toom 07.05.1990
KAITSJAD
2 - Hans Joosep Tammerik 30.09.1995
4 - Kevin Aloe 07.05.1995
5 - Janar Õunap 09.09.1994
16 - Markus Jürgenson 09.09.1987
19 - Gert Kams 25.05.1985
21 - Madis Vihmann 05.10.1995
22 - Nikita Baranov 19.08.1992
31 - Joonas Tamm 02.02.1992
POOLKAITSJAD
3 - Jan Kokla 29.05.1997
6 - German Šlein 28.03.1998
7 - Andre Frolov 18.04.1988
9 - Rauno Alliku 02.03.1990
10 - Brent Lepistu 26.03.1993
11 - Rauno Sappinen 23.01.1996
20 - Maksim Gussev 20.07.1994
23 - Mihkel Ainsalu 08.03.1996
26 - Sander Laht 26.09.1991
27 - Joseph Saliste 10.04.1995
49 - Zakaria Beglarishvili (GEO) 30.04.1990
72 - Herol Riiberg 14.04.1997
RÜNDAJAD
8 - Hannes Anier 16.01.1993
44 - Sakari Ilmari Tukiainen (FIN) 02.10.1991
99 - Albert Prosa 01.10.1990
Peatreener - Norbert Hurt
Abitreener - Jürgen Henn
Abitreener - Risto Kallaste
Väravavahtide treener - Aiko Orgla
Füsioterapeut - Jüri Salupere
Fitness treener - Kristjan Vomm
Massöör - Oliver Papp
VÄRAVAVAHID
1 – Teleš, Vitali 17.10.1983
69 – Palm, Siim-Sten 18.08.1992
KAITSJAD
3 – Pürg, Henrik 03.06.1996
5 – Ugge, Maximiliano Achille (ITA) 24.09.1991
6 – Rodrigues, Jorge (POR) 19.03.1982
22 – Elhi, Trevor 11.04.1993
32 – Sidorenkov, Andrei 12.02.1984
33 – Mööl, Karl 04.03.1992
87 – Jansen Da Silva, Alexandre (BEL) 16.01.1987
POOLKAITSJAD
7 – Mbu Alidor, Reginald (FRA) 19.05.1993
8 – Dmitrijev, Artjom 14.11.1988
11 – Listmann, Erik 09.02.1995
12 – Hansberg, Hans-Kristjan 06.05.1996
13 – Puri, Eino 07.05.1988
18 – Kaldma, Sören 03.07.1996
19 – Sinyavskiy, Vlasiy 27.11.1996
75 – Wakui, Hidetoshi ( JPN) 12.02.1983
RÜNDAJAD
9 - Purje, Ats 03.08.1985
16 – Järva, Andre 21.11.1996
17 – Kirss, Robert 03.09.1994
21 – Klein, Peeter 28.01.1997
90 – Quintieri, Damiano (ITA) 04.05.1990
99 – Neemelo, Tarmo 10.02.1982
Peatreener - Sergei Frantsev (RUS)
Abitreener - Sergei Terehhov
Abitreener - Fredo Getulio Aurelio (BRA)
Väravavahtide treener - Jüris Sahkur
Füsioterapeudid - Reigo Jörsi, Uku Leht
tabel & börs
mängukeelu ohus:
mängukeelu all:
0 mängijat
0 mängijat
kesa statistika
1,31 - Karl-Eerik Luigend (17 p.)
1,31 - Karol Mets (17 p.)
1,32 - Andre Frolov (25 p.)
1,33 - Albert Prosa (20 p.)
1,33 - Markus Jürgenson (36 p.)
1,36 - Nikita Baranov (19 p.)
1,44 - Rauno Alliku (23 p.)
1,55 - Sander Post (17p)
1,58 - Stanislav Prins (19 p.)
1,59 - Zakaria Beglarishvili (27 p.)
1,70 - Valeri Minkenen (17 p.)
1,80 - Mihkel Aksalu (18 p.)
1,82 - Karl Palatu (40 p.)
1,90 - Henri Anier (19p)
1,92 - Siim Luts (23 p.)
1,95 - Gert Kams (43 p.)
2,00 - Alo Dupikov (22 p.)
2,10 - Siksten Kasimir (21 p.)
2,13 - Sergei Mošnikov (32 p.)
0 5 10 15 20 25 30
5
5
7
6
10
6
7
5
6
8
5
5
12
5
7
13
6
6
9
2
2
4
2
6
1
2
2
1
3
2
3
4
4
2
4
4
3
5
6
6
8
7
11
7
7
4
5
6
3
2
6
1
3
5
1
1
1
Meistriliigas Nõmme Kalju vastu vähemalt 10-l korral FC Flora eest mänginud mängijadOsaletud mängude FC Flora keskmised punktid, punktid kokku, võidud, viigid, kaotused.
1,00 - Norbert Hurt (11 p.)
1,25 - Tarmo Rüütli (5 p.)
1,82 - Martin Reim (20 p.)
2,00 - Marko Lelov (6 p.)
2,50 - Pasi Rautiainen (10 p.)
0 2 4 6 8 10 12
3
1
6
2
3
2
2
2
0
1
6
1
3
1
0
FC Flora treenerite juhtimisel Nõmme Kalju vastu peetud Meistriliiga mängude FC Flora keskmised punktid, punktid kokku, võidud, viigid, kaotused.
kesa statistika:joel lindpere floras
kesa statistikaflora hooaeg numbrites
flora kodumängud
03 04 058.3 - TARVAS (6:0)12.3 - TRANS (3:0)
4.4 - TAMMEKA (0:0)8.4 - SILLAMÄE (0:0)
13.4 - SANTOS (KARIKAS 1/4, 3:1)26.4 - LEVADIA (1:2)29.4 - PÄRNU (6:0)
3.5 - TAMMEKA (KARIKAS 1/2, 2:0)
6.5 - PAIDE 2:010.5 - KALJU
16.5 - TAMMEKA21.5 - SILLAMÄE(KARIKAFINAAL)
06 07 0815.7 - LEVADIA 6.8 - TRANS
12.8 - PÄRNU23.8 - INFONET
09 10 1110.9 - KALJU
13.9 - INFONET23.9 - TARVAS
21.10 - PAIDE29.10 - SILLAMÄE
2016 hooaja pILETIinfoTÄISPILET SOODUSPILET TASUTA SISSEPÄÄS: NING PENSIONÄRIDELE,
5 EUR3 EURHOOAJAPILETIGA LASTELE VANUSES KUNI 12 AASTAT
FCFLORA FCFTALLINN FCFLORA
2016 (toimunud mängud + kinnitatud kuupäevad; jooksvalt lisanduvad karika- ja euromängud)
Paide Linnameeskonna kaitsja Timo Lomp
on mõne sekundi eest löönud omavärava,
andes sellega raskes mängus, kus Paide 55.
minutit südilt vastupanu osutanud, ohjad
lõplikult Flora kätte, kes mängu edasiselt
2:0 tulemusega võidusadamasse tüürib.
Omavärav oli kaunim kui nii mõnigi
käesoleval hooajal kõrgliigas ründajate
poolt õigesse väravasse löödu.
Eksinud kaitsja poos ning
meeskonnakaaslaste ilmed ütlevad kõik.
Sõnadeta.
Paide Linnameeskonna kaitsja Timo Lomp
on mõne sekundi eest löönud omavärava,
andes sellega raskes mängus, kus Paide 55.
minutit südilt vastupanu osutanud, ohjad
lõplikult Flora kätte, kes mängu edasiselt
2:0 tulemusega võidusadamasse tüürib.
Omavärav oli kaunim kui nii mõnigi
käesoleval hooajal kõrgliigas ründajate
poolt õigesse väravasse löödu.
Eksinud kaitsja poos ning
meeskonnakaaslaste ilmed ütlevad kõik.
Sõnadeta.
palju öelnud. kõike mõelnud.
Esmaspäev, 9. mai õhtu, kell on
saanud seitse. Istume Joel
Lindperega, kes trennivormi
juba selga ajanud, A. Le Coq
Arena läänetribüünil ning
vaatame, kuidas võimsad
vihmutijoad mühinal kasvavat
muru paitavad. Nädala eest on
Joel teatanud, et lõpetab
koondisekarjääri.
Joel, ma pean ütlema, et väga
mõnus on sind Flora dressis
näha. Jälle. Kui sa Eestisse
naasid, siis paljud Flora fännid
lootsid, et äkki...
Kui Eestisse tagasi tulin, siis ütlen
ausalt, see oli aktuaalne teema.
Ma ei tulnud tagasi ju niisama,
uisapäisa, kõik oli läbi mõeldud.
Floraga liitumine sai põhjalikult
läbi arutatud mitmete inimestega,
kuid leidsime, et Floras on nii
sissetöötanud süsteem et sellesse
sisenemine vanema mängijana,
eriti, kui ise ei tea, mis saab või kui
kauaks saab, ei ole mõistlik. Aga
väga mõnus on siin olla. Siitsamalt
staadionilt alustasin oma
profikarjääri ja sellele vähemalt
koondise poole pealt ka siin punkt
panna on omamoodi ilus.
Trennides on siin väga mõnus,
meeskonnavaim on hea. Kui
trennidega liitusin, siis peale seda
on meeskond ka saanud järjest
kõik võidud, seetõttu on ka minul
lihtsam. Annan trennides oma
panuse ja aitan, kus saan.
See Flora, kuhu tulid enne
lahkumismängu treenima, on
hoopis teine Flora kui see,
millest omal ajal kahkusid?
Absoluutselt. Toona oli meil veel
vägagi rahvusvaheline meeskond,
väga palju oli koondislasi ja
rahvusvahelises huviorbiidis
olnud mängijaid, pealegi minust
palju vanemaid. Praegu, täna
vaatan trennis – paljud mängijad
on kümme ja enam aastat
nooremad kui mina. Töö aga käib
klubis ja trennides kõva. Ajalugu ja
statistika on näidanud, et Flora on
kõige õigem koht, kust astuda
esimene samm välismaale ja teha
seal tegusid.
Paistad oma lõpetamisotsuse
järel nii rahulik, et lausa kiirgad
õnne ja rahulolu...
Ma käin trennis, enesetunne on
mõnus ning tunnen end ülimalt
hästi, võttes arvesse seda, et ma
ei ole praktiliselt trenni teinudki,
aga saan hakkama. Iga päev
mõtlen sellele, et oi, mis siis, kui
ma praegu vormis oleks! (Naerab).
Olen rääkinud lõpetamise otsuse
osas Raio Piirojaga ja Aivar
Pohlakuga ja mõlemad ütlevad
sama: praegu on see otsus välja
öeldud, aga kui see hetk on ära
olnud, siis alles hakkad asjadest
aru saama. Praegu olen reaalsuse
tunnetamise endast eemale
lükanud, spordimehe hing on sees
ja jääb eluks ajaks sisse. Reaalsus
tuleb siis, kui mäng on peetud ja
paari päeva pärast ärgates tuleb
mõte, et... Mis nüüd edasi saab.
Kardad?
Natuke ikka. Õnneks on mul nii
palju inimesi ümber, et ma tean,
et ma saan hakkama. Iga lõpp on
uue algus. Kui isegi kukkuda
korraks sinna auku, siis sealt on
tee ainult üles.
Iga lõpp on uue algus, vihjad sa.
Mis suunas need mõtted su
peas liiguvad? See ei ole
saladus, et juba jupimat aega
oma tegemistega tulevikku
vaatad.
Mingil määral olen muidugi
mõelnud oma edasistele asjadele,
kuid mu sooviks on kindlasti ka
oma kogemus edasi anda. Milliste
mängijatega olen koos mänginud,
milliste treenerite käe all: Andres
Oper, Mart Poom, Ragnar Klavan,
treeneritena nii koondises kui
klubis: Per Høgmo, Hans Backe…
See pagas, kui ma seda edasi ei
annaks, siis jääksin Eesti jalgpallile
võlgu. Noored on mu pealt näinud
ja saanud õppida palju, aga palju
on mul veel edasi anda. Olen
kindel, et ainult Eesti liiga pealt on
oma kogemusi edasi anda raskem
kui koondise ja tippklubides
mängitud aja pealt.
Oled tagurpidine saadik. Kui
meil vanasti tuli Teitur ja
Hollandi koolkond ja teised, siis
sina oled see Eesti nuuskur, kes
on saadetud laia maailma ja
tuled nüüd tagasi materjaliga,
mis oled kogunud.
Jah, praeguseks võin öelda, et
olen 17 aastat olnud koondises,
esimeses koondisemängu eel sain
just 18, nüüd saan kohe 35.
Treenereid ja klubisid on olnud
palju ja tahaksin kindlasti oma
panuse Eestisse üle tuua. Loodan,
et tänu ümbritsevale
jalgpallikeskkonnale ja headele
inimestele areneb vutt Eestis
edasi ja leiame parimate Eesti
mängijate aitamiseks parimad
võimalused. Meil on nii palju
inimesi, kes jalgpalliga tegelevad,
arengupotentsiaal on nii suur,
seda tuleks maksimaalselt
ekspluateerida. Seda pole veel
päriselt suudetud. Arvestades,
kuidas koondis on arendanud
oma mängu ja seda aastate
jooksul muutnud, läinud
spetsiifilisemaks, siis euroedu
klubidel on selle kõrval olnud
suhteliselt olematu. Vaadates mu
seljas olevat Flora särki, siis – mitu
korda on Flora oma ajaloos
eurosarjas esimesest ringist edasi
läinud?
Ühe korra.
Ühe korra. Ja kes lõi tookord
võõrsil värava?
Joel Lindpere.
Just. Mängisime Oslo Lyniga, lõin
võõrsil värava ja läksime edasi.
Mul on hea meel näha, et noori
rakendatakse ja pannakse tulle,
mingil hetkel peavad needsamad
noored ennast näitama, hakkama
vanematele vastu. See võtab aega,
aga aega on juba omajagu ka
läinud. Et Eesti klubid saaksid
toime tulla, on eurorahad väga
olulised: et teha asju paremini ja
õigemini, ettevalmistused, laagrid,
treeningtingimused… See ei ole
niisama lihtne. Tänu euroedule on
klubidel lihtsam uuteks
hooaegadeks plaane teha,
valmistuda. Omal ajal käisime
Türgis ja soojadel maadel laagrites
– mulle isiklikult on alati
meeldinud hooaja ettevalmistuse
jooksul sõita laagrisse, kus saad
endast anda kõik: treenida,
puhata, süüa. Lülitad endast kõik
välja, pere, sõbrad, muu elu. Seda
ei toimu meil palju, aga ma näen
lastegi pealt, kuidas oodatakse
turniire ja laagreid, et saada
rutiinist eemale. Kui saan ühel
päeval Eesti vutti aidata, siis
sellised laagrid on koht, kus
saaksin seda teha. Eesti klubide
noored KTM-id ei ole
tunnetanudki laagrielu, tõelist
profisportlase elu. See annab
juurde, annab teistsugust
hingamist, ent see eeldab, et
klubil on finantsi – see aga tuleb
läbi tulemuste ja euroedu.
Sa lähed neist asjadest rääkides
täiesti põlema.
Lähen, sest näen, et potentsiaali
on nii metsikult. Olen ise saanud
olla nii heades keskkondades, kus
iga detaili lihvitakse, neile
rõhutakse ja nõutakse – ja kui kõik
tehakse mängijale ette-taha ära,
siis ei ole sul vabandusi. Kui sa ei
suuda neis tingimustes end
näidata, ei ole sul oodata ei
edasiminekut, ei uut lepingut, ei
midagi. Iga mängija peab oma
karjääri eest vastutama ja enda
eest väljas olema.
Pehmemalt ka. Vaatasin enne
tänast su vanemaid
intervjuusid üle. Eelmisel aastal
ühes telesaates olid sa… Läbini
rahulik. On see tulnud
vanusega või oli see koju
tagasituleku rahu?
Mõni inimene elab asju
väljapoole. Mina mõtlen enda
sees asju ja kui miski ei tule välja,
üritan seda maksimaalselt hästi
paremaks muuta. Mingid asjad
jäävad ikka kripeldama, aga tehtut
ümber ei tee. Ühel hetkel sain aru,
et väikesest Eestist kuhugi jõuda
ja end seal kehtestada on väga
raske, eriti jalgpallis. Kui tulin koju,
siis paljud inimesed nägid selles
ka positiivset. Mu eesmärk oli
saada selgusele, mis Eesti
jalgpallis toimub ja samas oli
tõesti hea üle pika aja kodus olla.
Ma ei oodanud, et kõik läheb nii ja
võib-olla tulin liiga vara –
kunstmurud ja asjad ei ole mulle
tõesti absoluutselt sobinud – aga
sain ülevaate ja olen mõelnud nii
palju neile asjadele ja sellele, mis
edasi saama hakkab, et ootan
juba põnevusega, mis juhtuma
saab. Sport on andnud mulle
tohutud võimalused, olen pool
maailma läbi reisinud, kogunud
tutvusi, kogemusi. Spordis on
samuti kui igas firmaski
meeskonnatöö oluline. Kui
hakkaksin närvitsema ja midagi
paaniliselt välja mõtlema, ei teeks
see midagi paremaks. Otsused on
tehtud, olen tagasi. Eelmine aasta
oli ikkagi ka kihvt aeg, kuigi
vahepeal läks ka pingeliseks. Olen
väljakul endast alati kõik andnud
ning mõnikord naernud,
vihastanud, mölisenud - ja kui asi
on tehtud, rahunen maha ja
mõtlen teisiti. Aga see
rahunemine tuleb kogemusega.
Oli Ameerika-periood su
karjääri ja elu tipphetk?
Absoluutselt. Väga palju tutvusi,
respekt on olemas, kontaktid on
alles olemas – ja loodan, et saan
neid kunagi uuesti rakendada.
Miks mitte järgmiste eestlaste
aitamiseks USA-sse tegusid
tegema? Meil oli seal enamjaolt
keskmiselt 18 000 pealtvaatajat,
see on täiesti võrreldav Euroopa
tippliigade numbriga. Selline möll
ja atmosfäär paneb üha enam
pingutama. Miks on
koondisemängud mängijale
erilised? Sellepärast, et palju
rahvast tuleb sulle kaasa elama –
aga see ei pea olema nii ainult
koondisemängudel. Möll, kisa
selline, et väljakul mitte midagi ei
kuule. See võiks ja peaks olema nii
ka klubides. Mida rohkem
pealtvaatajaid, seda parem.
Tunnistan ausalt, et kui näen Eesti
liigas, kuidas kolm pealtvaatajat
karjuvad midagi noortele
mängijatele kolme meetri
kauguselt, siis ma tean, kuidas
noored ei suuda ennast valitseda,
kaotavad... Suures möllus,
atmosfääris selliseid asju ei juhtu.
Istume sinuga siin A. Le Coq
Arenal, kus viimati oli totaalne
täismaja siis, kui ühes mängus
ühe koondise üks mängija andis
ühe imelise söödu, mille üks
teine mängija imeliselt
realiseeris... Kas Hollandi vastu
peetud mäng oli su
koondisemängude tipphetk,
nagu Ameerika oli karjääris?
Võib-olla. Kunagi lõin Taani vastu
2-2 viigivärava, see on ka siiani
meeles. Sööte mulle meeldib
anda, USA-s olin 4 aastat oma
satsi parim sööduandja. Ka
koondises olen neid palju andnud.
Mulle lihtsalt meeldib, olen selle
kallal terve karjääri tööd teinud.
See Hollandi mäng lõppes kurvalt,
aga rahvale jäävad sellised asjad
meelde, endale kah. Praegu teen
kõvasti tööd, et moraalselt ja
füüsiliselt Andorra-mänguks
valmis panna, et seal veel üks
tipphetk lisada. (Naerab).
Oleksid esimene
lahkumismängus värava löönu.
Jah, selline tuhin ja plaan on
olemas. Andorra vastu ma olen
löönud ka korra, et...
Kaks.
Noh, siis on kolm kohtu seadus.
Mölisemisest, mida ise ennist
mainisid. Oled alati olnud
sõnakas mees ja see on sulle
toonud hääd ja halba. Oma
viimase kurikuulsa „Mina
otsustan mänge!” sõnavõtu
eest Flora vastu Nõmme Kalju
särgis peetud karikapoolfinaalis
said sa kuude kaupa puid alla.
Ja mulle tundus, et sa ometi
teadsid täpselt, mida sa teed.
Mulle see meeldis. See, mida olen
öelnud, on mulle tõesti teinud
head ja halba, aga elu on
näidanud, et ka negatiivne
reklaam on reklaam ja kui sa
oskad neist situatsioonidest ise
välja tulla, on kõik korras. Kui olen
midagi öelnud, olen seda ka
mõelnud ja võtnud vastutuse. Ma
ei näe selle midagi halba. Tulin
tagasi siia, tundsin, et olen
võimeline midagi tegema. Ja
Nõmme Kalju sai tänu tollele
mängule klubi ajaloo esimese
Eesti karika, seni küll ka viimase,
aga ikkagi... Mu ütlusi on olnud
õigeid ja valesid. Olen öelnud
asju, mis pandi ajalehte ja omal
ajal elasin neid läbi ja need
häirisid, aga... Mingil määral on
see kõik mind ka aidanud. Iga
mängija näitab lõppkokkuvõttes
oma tegusid ja saavutusi väljakul
– mina panen rahulikult käe
südamele: ma ei ole ühegi
kohtunikuga ega mängijaga sedasi
tülis, et elu lõpuni ei räägi. Olen
olnud igas meeskonna hinnatud
mängija, üle 75% oma karjäärist
alustanud mänge algkoosseisus.
Kui keegi võtab neid ütlusi
personaalselt, tuleb vaadata suurt
maailma jalgpalli, kus igas
mängus hammustatakse, lüüakse,
tatistatakse. Ma pole ühtki
mängijat kunagi meelega löönud,
ei näkku ega munadesse ega
mujale; ja arvestades, kui
paljumul on karjääri jooksul
tugevate liigade mänge ja neis
olen saanud kokku kolm-neli
punast kaarti, siis
keskväljamängija kohta on seda
minu meelest väga vähe.
Ka sinu Florast lahkumine ei
olnud just vabatahtlik, vaid käis
omamoodi looga, kuhu segatud
sinu ütlemised. Aga
tagantjärele vaadates tundub,
et su karjääris oli see aga
omamoodi pöördepunktiks.
Pole võimatu, et mu aeg Eestis
oligi lihtsalt juba otsa saamas ja
sellest tulenev pinge lõi läbi. Oli
mul ju variante tollalgi, kuid küll
jooksid need kinni
viisaprobleemide taha, küll oli
valik kahe mängija vahel ja
minuga seotud asjaajamine oli
keerulisem ja nii edasi – aga ma
arvan, jah, et mu Eestist olemise
aeg sai lihtsalt täis. Ju siis oli see
nii mõeldud, pidi nii minema, ju
oli vaja edasi liikuda.
Ameerikas olid sa raudmees.
34-st mängust hooajal mängisid
34-s, täisminutitest jäi puudu
vaid 12 minutit. Oled oma
olekult läbi kivi mineja tüüpi:
praegugi su silmad põlevad,
sest tahad lahkumismängus
Andorrale väravat lüüa - aga kui
kõva kivi sa vaimselt oled,
kuidas pingetega toime tuled?
Kui ma midagi ette võtan, siis ma
tahan selle ellu viia. Vaimselt aitab
mind mu pere, kes mind väga
toetab. Mu sõbrad. Ja aitab ka see,
et ma tean, et kui asjad on nihu ja
on vaja värskust ja uusi tuuli, siis
ma võin pakkida kohvri ja lihtsalt
minna natukeseks ajaks ära,
Eestis välja. Mõnikord võtan
lihtsalt Tallinnast väljas hotellitoa
või spa ja puhkan mõne päeva.
Kogu eelmise aasta avastasin
Eestit, Võrumaast Harjumaani
välja – kui palju ilusaid kohti on
Eestis! Avastasin Eestimaa enda
jaoks uuesti. Kuradi ilus maa!
Oleks seda kaunist ja päikeselist
aega ainult rohkem!
Siinkohal keerab Joel jälle jutu
jalgpallile ja noortele, räägib
õhinaga Eesti Jalgpalli Liidu
meeletust tööpanusest noorte
hulgas jalgpalli populariseerimisel
ning jõuab lõpuks selleni, et Eesti
rahvas on muutumas
spordirahvaks, sest maratonid ja
jooksusarjad on umbselt inimestest
pungil. Lõpuks tõdeb Joel, et tal on
hea meel, et inimesed on aru
saanud, et lastele on vaja liikumist.
Mängust, sellestsamast, mille
tarbeks seda lugu teeme. Ma
eeldan, et oled ka ise kohal?
Jõuan esimese poolaja lõpuks,
mul on kool. (Intervjueerija
imestunud pilgu peale reageerides)
Jah, ma käin koolis jälle,
Merekoolis! (Naerab). Teen
paadilubasid. Igasugused asjad on
eluks kogemused. Eile näiteks
käisin merel päikeseloojangut
vaatamas – see on ka omaette
mahalaadimine. Eelmisel aastal
sai mu lemmikkohaks Aegna saar,
kus me käisime miski kümme-
viisteist korda suve jooksul. Eks
igaüks leiab endale oma! Aga jah,
see homne mäng...
Otsene küsimus – kelle poolt sa
oled?
Kui otse küsid, siis otse vastan:
100% Flora poolt. Floraga treenida
oli praegu minu soov – väljakul
olen Flora vastu mänginud ja
andnud neil kordadel oma
meeskonna eest kõik – aga Floras
on olnud mul kõige paremad ajad
Eestis, väga pikalt. Siit sai alguse
minu koondisetee, karjäär.
Loodan, et Floral läheb aina
paremini, potentsiaali on Floral
tohutult ja praegu võiks neil
paremini minna, kui hetkeseis on.
Sellistes mängudes, nagu nüüd
tuleb, peab näitama iseloomu ja
see sisu on Flora poistes olemas.
Floral on sellised tingimused,
mida ei ole ühelgi teisel
meeskonnal Eestis, see on juba
mitmeid aastaid nii olnud – staff,
varustus, treeningud, kõik. Kui
tulen Florasse, siis minu asi on
end treeningutel hästi tunda.
Tulen siia käed taskus, mul ei pea
olema isegi trennikotti kaasas.
Treenin ja ma lähen siit ära, nägu
naerul ja kõht täis. Sellised
tingimused on klubis loodud –
nüüd on Flora mängijatel aeg
näidata, mida nad suudavad, sest
selliste tingimuste pealt ei ole
vabandusi võimalik otsida. Aga
lõpetuseks: ma loodan, et tuleb
põnev mäng, et Flora võidab
napilt ja et Ats Purje lööb värava!