15. märts 2012

ettevõtlus

ettevõtlusVäljaanne ilmub koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8048

Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

KOOstÖÖPARtNeRIDNordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Admiral Markets AS

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

Möödunud aastal loodi Eestis rekordi­liselt palju, üle 15 000 uue ettevõt­te. Ühest küljest ei talu loodus tüh­

ja kohta – majanduskriisi poolt tühjendatud read pidid uuesti täituma –, teisalt on Eesti oma iduettevõtete kogukonna ja üleüldise ette­võtlust toetava keskkonnaga maailmas kõvasti tuntust kogunud.

EAS on palju panustanud ettevõtluse teket soosiva tugistruktuuri loomisse ja arendamis­se, mis toetab järjepidevust ja uue, ettevõtli­ku põlvkonna kasvatamist. Meie väärtuslikeks partneriteks sel teel on maakondlikud arendus­keskused – ettevõtlusrakukesed igas maakon­nas, kust saab infot nii koolituste kui ka toetus­võimaluste kohta ning head nõu oma ettevõtte arendamiseks.

Peaaegu viis aastat on EAS koos partneri­tega korraldanud oktoobri esimesel täisnädalal üleriigilist ettevõtlusnädalat, mille populaar­sust tõendab asjaolu, et selle raames toimuvate­le üritustele jooksevad ettevõtjad ja ettevõtluse­ga alustamisest huvitatud tormi. Aasta­aastalt on ettevõtlusnädal kasvanud, möödunud aastal toimus selle raames üle 200 ürituse, millest võt­tis osa ligikaudu 16 000 inimest. Tänavu sügisel toimuva ettevõtlusnädala keskmes on ette võtja rolli teadvustamine töökohtade loojana.

Ettevõtlusnädalat toetavad aasta ringi toi­muvad piirkondlikud ettevõtluspäevad, mille vormiks on ühepäevased seminarid. EAS kor­raldab neid koostöös maakondlike arenduskes­kustega igas maakonnas ning nende eesmärk on pakkuda innustust ja tuge ettevõtlusest hu­vitatud inimestele. Seminaridel genereeritakse äriideid ja süstitakse julgust, astumaks ettevõt­ja teekonnal esimesi samme.

Mitmed tegevused on suunatud ka noor­tele, et toetada nende ettevõtlikkust ja ärgi­

tada loovalt mõtlema ning loovusele ka konk­reetset vormi andma. Selleks korraldab EAS ettevõtlikkusprojektide konkursse, kuhu on oodatud ideed, mille abil arendatakse noorte ettevõtlikkus hoiakuid. Ettevõtlikkusprojek­tide konkursi raames oleme rahastanud mit­meid, suure hoo sisse saanud projekte (nt Ent­rum, Garage48, BeWise, Tudengifirma jpt), mis kõik täidavad ühel või teisel moel sarnast ees­märki: enam algatatud ja teadlikult juhitud uusi, ärksa äriideega ettevõtteid.

Mentor julgustabEAS on aastatega välja arendanud ka üle­eesti­lise mentorvõrgustiku, käivitanud piirkond­likud mentorklubid ning vedanud igal aas­tal mentorprogrammi, et ettevõtete juhtimi­ne oleks teadlikum ja tulemuslikum. Mentori­te kogemus ja teadmised on hindamatu väärtu­sega, sest võimalus on saada praktilist nõu et­tevõtjalt ettevõtjale. Juhendatavad on tõdenud ettevõtjana tohutut arengut, märkides, et hir­mudest ja komistuskohtadest on mentorite abi­ga sujuvalt üle saadud.

Alustavaid ettevõtjaid toetame ka baaskoo­litustega, kus saab kuue päevaga selgeks ette­võtluse A ja O: kuidas kirjutada äriplaani, mida peab teadma turundusest, finantsplaneerimi­sest ja maksundusest, kust leida abi ja kontakte.

Ettevõtlikkus on hoiak, kuid see on arenda­tav. Koolitusi ja seminare toimub nii palju, et iga huviline võib kindlasti leida enda jaoks so­bivaima vormi, kuidas oma ettevõtlusteekon­da alustada. Esimesed sammud sel rajal võik­site astuda juba täna!

Sirje TuviEASi ettevõtlusteadlikkuse

programmi koordinaator

ettevõtlik teeb ära

Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Küsi pakkumist:

tel 650 6072

mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

koolitusmaterjalide trükk

kasutusjuhendite trükk

suureformaadiline fototrükk

plakatite trükk

jooniste printimine, koopiad

projektipangateenus

skaneerimine, vektoriseerimine

köitmine, kiletamine

bännerid, sildid, objektitahvlid

visiitkaardid

flaierid, voldikud

messistendid, roll-up stendid

kapale, pvc-le trükk

www.koopia3.ee

5

TaSub teada

Äriühingu alustamine – registreerimine

• Äriühing registreeritakse äri­registris. Eraldi maksuhalduri juures registreerida ei ole vaja, sest andmed edastatakse äri registrist maksuhaldurile automaatselt.

• Käibemaksukohustuslaseks re­gistreeritakse maksuhalduri juu­res. Kohustus registreerida te­kib, kui käive ületab aasta algu­sest arvates 16 000 eurot. Võima­lik on ka varasem vabatahtlik re­gistreerimine, kui nõutav käive ei ole täitunud, kuid sellisel ju­hul peab isik tõendama, et tege­leb Eestis ettevõtlusega või alus­tab ettevõtlust.

• Käibemaksukohustuslase aval­duse saab saata digitaalallkirjaga aadressile kmkr@emta.ee.

Juriidilise isiku maksukohustused• Tulu­ ja sotsiaalmaksu ning ko­

hustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete dek­laratsioon TSD esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kalendri­kuu kohta. Samaks kuupäevaks tuleb ka maksud riigieelarvesse kanda.

• Käibedeklaratsioon (kui ette­võte on käibemaksukohustus­lane) KMD esitatakse iga kuu 20. kuupäevaks eelmise kalendri­kuu kohta. Samaks kuupäevaks kantakse ka käibemaks riigieel­arvesse.

• Kui ettevõttel on maa, tasutak­se maamaks maksuteate alusel 31. märtsiks ja 1. oktoobriks.

• Kui ettevõttel on raskeveok (veo­auto registri­ või täismassiga ala­tes 12 tonnist), tasutakse raske­veokimaks kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks.

• Aktsiisimaksu tasub aktsiisilao pidaja või registreeritud kaupleja.

• Pakendiaktsiisi tasub kauba im­portija ja Eestis kauba pakenda­ja tarbimisse lubatud pakendilt, deklaratsioon tuleb esitada ja aktsiis tasuda kvartali teise kuu 15. kuupäevaks. Maksumaksja võib oma kohustused üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile, sõl­mides temaga kirjaliku lepingu.

Üksikisiku tulumaksu kinnipidamineMaksustatavate tasude väljamaks­misel on väljamaksjal kohustus kin­ni pidada tulumaks.

Tulumaks peetakse valdavalt kinni• palgalt ja muudelt tasudelt;• juriidilise isiku juhtimis­ ja

kontroll organi liikme tasudelt;• töövõtu­, käsundus­ või muu võla­

õigusliku lepingu alusel makstud töö­ või teenustasult;

• tulumaksuga maksustatavalt int­ressilt;

• üüri­ või renditasult.

sotsiaalmaksSotsiaalmaksu (33%) makstakse valdavalt• töötajale või teenistujale rahas

makstud palgalt ja muudelt ta­sudelt;

• töövõtu­, käsundus­ või muu võla­õigusliku lepingu alusel makstud töö­ või teenustasudelt;

• juriidilise isiku juhtimis­ või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt;

• erisoodustustelt.

töötuskindlustusmakseTöötuskindlustusmakset makstak­se ja peetakse kinni kindlustatud isikutelt:• töötajale ja teenistujale makstud

palgalt ja muudelt tasudelt, v.a töölepingu lõpetamisel makstud hüvitis;

• töövõtu­, käsundus­ või muu tee­nuse osutamiseks sõlmitud võla­õigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, v.a FIE.

Kindlustatu ei ole vanaduspensioni­ikka jõudnud isik, juhtimis­ või kontrollorgani liige.

Töötuskindlustuse makse määr kindlustatule on 2,8% (peetakse kinni brutosummalt) ja tööandjale 1,4% (tööandja kulu, arvestatakse brutopalgalt).

Makse määrad otsustab Vaba­riigi Valitsus igal aastal 1. detsemb­riks.

Maksukohustused töötasu väljamaksmisel• Töötasult peetakse kinni tulu­

maks 21%.• Töötasult peetakse kinni töötus­

kindlustusmakse 2,8%.• Kohustusliku kogumispensioni

süsteemiga liitunud isikult pee­takse kinni kogumispensioni makse 2%.

• Tulumaksu arvestamisel raken­datakse maksuvaba tulu kuus 144 eurot (vajalik töötaja kirjalik avaldus).

• Tööandja tasub sotsiaalmaksu 33%.

• Tööandja tasub töötuskindlustus­makse 1,4%.

Juriidilise isiku tulumaksukohustusEestis tasutakse ettevõtte tulumak­su mitte kasumi teenimisel, vaid selle jaotamisel.

Tulumaks tuleb tasuda, kui tehak­se järgmisi väljamakseid või soo­dustusi:• erisoodustused;• kingitused, annetused ja vastu­

võtukulud;• jaotatud kasum;• ettevõtlusega mitteseotud kulud

ja väljamaksed.

Maksustamise periood on kalendri­kuu, deklareeritakse maksudekla­ratsioonil TSD väljamakse tegemi­se kuule järgneval 10. kuupäeval.• Maksumäär on 21 : 79.• Seega kui ettevõte teeb kulutuse

nt 500 eurot, on maksukohustus 5000 x 21 : 79 ehk 1329 eurot.

Käibemaks• Käive on kauba võõrandamine

ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus, samuti kauba või teenuse omatarve.

• Arvele tohib käibemaksu lisada ainult siis, kui ettevõte on regist­reeritud käibemaksukohustus­laseks.

• Kui isik ei ole registreeritud käibe­maksukohustuslaseks, ei saa ka sisend käibemaksu tagasi küsida.

• Käibemaksumäärad on 20%, 9%, 0%.

Kuidas makse tasuda?• Igale isikule on Maksu­ ja Tol­

liametis avatud üks ettemak­sukonto, millele kantakse kõik maksud. Raha kandmiseks tuleb kindlasti märkida viitenumber.

• Kontonumbri ja v i itenumb­r i o t s i n g M T A k o d u l e h e l www.emta.ee/?id=1680.

algaja äriühingu maksukohustused

aule KindSigoMaksu- ja Tolliameti maksude osakonna

otseste maksude talituse juhataja

Näide töötasultmaksude ja maksete arvestamise kohta.

Töötasu 800 eurot (bruto).

Töötaja on teinud avalduse maksuvaba tulu (144 eurot) saamiseks.

On liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga.

Töötuskindlustusmakse 800 x 1,4%= 11,20 (tööandja)

800 x 2,8%= 22,40 (töötaja)

Kohustuslik kogumispension 800 x 2% = 16 (töötaja)

Kinnipeetav tulumaks 800 – (144 + 22,40 + 16) x 21% = 129,70 (töötaja)

Sotsiaalmaks 800 x 33% = 264 (tööandja)

Töötaja saab kätte 800 – 22,40 – 16 – 129,70 = 631,90

Tööandja maksab 11,20 + 264 = 275,20

6

ettevõtlusKiirendi

ettevõtluskiirendi, aksele­raator või kuidas tahes seda eesti keeles nimetada –

head vastet talle veel pole – on si­sult nagu ettevõtlusinkubaator, mida on Eestis iga tehnoloogiapar­gi juures, samuti arengufondis (ni­mega Seedbooster) ja riskikapitali­firmas Ambient Sound Investment. Nii kiirendi kui ka inkubaator kes­kenduvad alustavatele ettevõtetele ehk start-up’idele.

Aga kui tüüpilised vana kooli inkubaatorid pakuvad start-up’ile soodsa ja mugava töökeskkonna, siis moodsate kiirendite puhul ei pruugi füüsilist töökeskkonda olla­gi. Kiirendi võtab uusi projekte taot­luste alusel sisse hulgakaupa, inves­teerib neisse seemneraha (tavaliselt umbes 10 000–200 000 eurot) ja saab vastu vähemusosaluse. Ette­võtja peamine võit on kiirendisse astumisega avanev mentorite võr­gustik (kellega aktiivselt oma äri­ideed lihvida) ning meediakära.

Eesti start-up­maastikul on mõneti vastuolulised, samas ener­giast pakatavad arengusuunad. Ühest küljest tahaksime väga, et te­kiks veel mitu sellist ettevõtet nagu Skype või Playtech, mis kasvaksid suurteks globaalseteks tegijateks ning jätaksid vähemasti mingi osa operatsioonidest ja maksutuludest kodumaale. Uusi start-up’e meil tõesti on: läbimõeldud äriplaani ja globaalse ambitsiooniga alustavaid tehnoloogiafirmasid tuleb Eestist elaniku kohta rohkem kui kusa­gilt mujalt maailmast! Ent paljud neist, näiteks inseneride võrgustik

GrabCAD, kaubandustarkvara aren­daja Erply, sporditarkvara arenda­ja Sportlyzer, virtuaalne järjekorra­haldaja Qminder või streaming­rakendus Pult, teevad neil päe­vil ilma hoopis Eestist väljas. Neid huvitavad suured kiirendid, nagu SeedCamp, TechStars, Y Combina­tor või Springboard.

Kolmas trend, millele on viida­nud ka riskikapitalist Allan Mar­tinson, on see, et kui varem start-

up’e Eestis ja Baltikumis tervikuna eriti ei toetatud, siis nüüd on selle­ga mõnes mõttes lausa liiale min­dud. Garage, Tehnopol, Startup Es­tonia, Techhub, Startup Highway, Startup Monthly, Gamma on vaid mõned näited Baltikumis viimastel aastatel esile kerkinud start-up’ide toetus mehhanismidest. Selline kil­lustatus tähendab, et niigi pisike­sel turul on palju nõrku start-up­ vihmavarje ning kõigile ei jätku as­jalikke mentoreid, raha ega piisavalt lennukaid projekte.

Martinsoni arvates vajab Balti­kum üht suurt üle­regioonilist kii­rendit, millel oleks tugev meeskond ja 20–30 väärika ettevõtluskogemu­sega mentorit.

Wise GuysSiinne start-up-kogukond haaraski härjal sarvist. Kuu aega tagasi tut­vustati Riias ja Tallinnas uut rah­vusvahelist mentorlusprogrammi Wise Guys, mille taha on koondu­

Siinsel start-up-rahval nüüd omaettevõtluskiirendi Wise guys

Märtsi lõpuks selgub, millised alustavad tehnoloogiaettevõtted lennutatakse eestist londonisse investorite jutule.

Jon Bradford, Elise Sass ja Herty Tammo.

Läbimõeldud äriplaani ja globaalse ambit-siooniga alustavaid tehnoloogiafirmasid

tuleb Eestist elaniku kohta rohkem

kui kusagilt mujalt maailmast!

7

ettevõtlusKiirendi

Miks on eesti start-up’ide jaoks kitsas?

„Minu uurimustöö keskendub Ees-ti ettevõtjate start-up-võrgustikele. Mis on need konkurentsieelised, mi-da üks teadusmahukas noor start-up võrgustikest saab? Ideed sünnivad Eestis ja siinses võrgustikus, aga üs-na varases faasis – kes esimesel paa-ril ettevõtte elukuul, kes kolmandal-neljandal aastal otsib kontakte Ees-tist väljas.

Eestist on mindud või meie ette-võtteid on kaasatud kolme võrgus-tikku: London, Singapur ja USA, vii-mases toimub omakorda regiooniti jagunemine. Eelkõige minnakse ot-sima rahvusvahelist teadmist ja ra-ha. Siinne seemneraha on küll abiks, aga suurt kasvu ja edu ei too. Teiseks

ei ole Eestis seda rahvusvahelist tead-mist, mida üks kindla valdkonna start-up vajab. Küsitlesin üht bio meditsiini valdkonna ettevõtet, kes ütles, et ka-pitali ei saa, sest investoritel ei ole bio-meditsiinialaseid kogemusi ja võõras-se valdkonda ei investeerita.

Enamik start-up’e on läinud väl-ja müügivõrgustike pärast. Ühel või teisel põhjusel on siinne müügi-kogemus toonud parimal juhul ta-gasi alg investeeringu, halvimal juhul mingi osa sellest. Kasv on tulnud pä-rast rahvusvahelise müügikogemu-se (müügiinimese või investori) kaa-samist.

Rahvusvahelistesse start-up- võrgustikesse minnakse ka sealse

olustiku ja talentide kättesaadavuse pärast. „Talent” on siin kõige laiemas mõistes – nii seltskond, kellega töö-väliselt suheldakse, kui ka mentorid, väärtusahelat pidi täiendteenuste pakkujad ja lisaväärtuse loojad, siht-turgude müügivõrk, turundus.

Meie ettevõtluskeskkond on hoolimata viimasest arengust veel liiga lokaalne. Arutatakse paikseid teemasid ja ärisid, ning kui küsida, kuhu ekspordite, on enamasti vas-tuseks Soome. Noored start-up’id ekspordivad üle maailma. See on-gi võrgustike ja algfaasis ka lokaal-se versus rahvusvahelise inkubaa-tori vahe – teadmiste ja kogemus-te mõõde.”

Mida annab ühele ettevõttele kiirendis osalemine, suurema võrgustiku tugi, seda uurib Tallinna börsi endine juht Kaidi ruusalepp.

nud start-up­kogukonna eestveda­jad Soomest Poolani. Eestist toeta­vad Wise Guysi arengufond, Start­up juhtide klubi, Garage48, Tehno­pol, Technopolis jt.

Äsja, 11. märtsil lõppes Wise Guysi kiirendi esimene taotlusvoor. Märtsi lõpuks selguvad edukaks osutunud projektid. Neid kiirendis­se valitud alustavaid tehnoloogia­ettevõtteid ootab kolmekuuline prog­ramm, mille jooksul jagatakse neile intensiivselt teadmisi ja kogemusi.

Lisaks tööle Eestis viiakse pro­jektide meeskonnad Londonis­se sama laadse programmi Spring­boardi investorpäevale. Wise Guys varustab projektid nii oskusteabe, investeerimiskapitali kui ka põhi­liste kontori­ ja veebilahendustega. Ette võtetega teevad koostööd üle 50 mentori Eestist ja välismaalt. Üks

Wise Guysi põhiline eesmärk ongi tuua rahvusvahelised mentorid Ees­tisse ning viia nad kokku mentorite, investorite ja alustavate ettevõtete­ga. Kiirendi projektidesse investee­rivad Eesti äriinglid (nii­öelda ise­seisvad tehnoloogiainvestorid) ja riiklik arengufond.

Üks Wise Guysi asutaja Herty Tammo ütleb, et Eesti start-up­

ringkond on tugeva kiirendi loomi­sest rääkinud juba kaks aastat. Al­guses olid paljud skeptilised: mil­leks meile oma kiirendi, kui Eesti firmad saavad minna SeedCampi või TechStarsi? Mingil hetkel tekkis aga arusaam, et see on vajalik. Tam­mo toob illustreeriva näite: maail­mas on Harvardi ja Cambridge’i ülikoolid, kuid Eestil on ikka tarvis oma, Tartu ülikooli.

Wise Guysi kaasasutaja on Springboardi eestvedaja ja The Dif­ferent Engine’i juht iirlane Jon Bradford, kes on aidanud start­up’ide tegevusse kaasata üle 50 miljoni dollari riskikapitali. Brad­fordi sõnul on äärmiselt tähtis in­vesteerida nii Eesti kui ka teiste Läänemere­ äärsete riikide start-up’idesse, et ettevõtjatel oleks või­malus edukalt turule siseneda.

IT­firmad, mis alustavad Eestis, on investoritele atraktiivsed, sest siinne turg on väike ning tegevuse algusest peale on põhiliseks prio­riteediks siseneda rahvusvahelise­le turule.

Bradford nimetab Eesti ja eest­laste tugevate külgedena start-up-maastikul head internetiühendust, Skype’i positiivset eeskuju, eestlaste tasemel inglise keele oskust ja soovi reisida ning, ehk kõige tähtsamana, Eesti turu väiksust, mis paneb alus­tavaid ettevõtjaid paratamatult pii­ride taha vaatama.

Üks kaval visioon on Wise Guysi tegijatel veel: kui Baltikumist len­nukaid ideid väheks jääb, tuleb Ees­ti kiirendisse meelitada ettevõtjaid ida poolt – Venemaalt, Ukrainast ja mujalt SRÜ aladelt. Põnevust peaks igatahes jaguma.

Alguses olid paljud skeptilised: milleks

meile oma kiirendi, kui Eesti firmad saavad

minna SeedCampi või TechStarsi?

8

PERSOON

SEB asejuht: „Pank sobib vihmavarjuks ettevõtjatele, kellega jagatakse samu väärtusi“

Kui peaksite kooliõpetaja moel panema Eesti majanduse prae-gusele tervisele hinde, siis mil-lise?Neli pluss. Jälgime pangas oma klientide finantsseisu regulaarselt. Statistika ütleb eelmise aasta koh­ta, et üheksal juhul kümnest läks ettevõtete finantsseis paremaks. See viitab selgelt trendile, kus ette­võtjad suudavad näidata samu või paremaid tulemusi väiksemate ku­ludega.

Samas uute kasvuväljavaade­te ja ­mootorite puhul alles otsi­takse lahendusi. Põnevaid ideid tegevuse laiendamiseks on ette­võtjatel vähe. Seda peegeldab ka Eesti turu laenu­ ja liisinguport­fell, mis vähenes aastaga ligi kuus protsenti.

Sel aastal peame heaks tule­museks, kui ettevõtete laenu­ ja liisinguportfell jääb mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et ettevõtjad maksavad rohkem pangale tagasi, kui mõt­levad laienemise peale. Nad rea­liseerivad olemasolevaid tootmis­

võimsusi ja kasutavad neid efek­tiivsemalt ära.

Uusi ettevõtteid luuakse samas tempos kui varem – umbes 20 000 ettevõtet aastas. Positiivne on see, et nende kvaliteet on kasvanud. Ligi viiendik saavad juba esimesel tegevus aastal hoogsa stardi, korra­liku kliendibaasi ja müügi. Enam ei tehta firmasid riiulile seisma, vaid reaalseks äritegevuseks ja ideede ellu viimiseks.

Pank näeb majandust ühe nur-ga alt, peaminister teise, ana-lüütikud kolmanda nurga alt jne. Mida võib SEB oma ette-võtete portfellist välja lugeda?Hästi läheb neil ettevõtetel, kes kes­kenduvad oma põhitegevusele. Näi­teks põllumajandusel: hoolimata sellest, et piima hind oli vahepeal väga madal, on põllumehe jonn, vi­sadus ja oma asjale keskendumi­ne tervikuna sektorile hästi mõju­nud. Kasvab külvipind, loomakar­ja suurus, linnukasvatus. See on valdkond, kus me pole laenukah­jusid kandma pidanud. Kui põllu­

mees arendab kinnisvara, siis ehi­tab ta uue lauda – seegi on tema põhi tegevusega seotud.

Poolteist aastat ülejäänud ma­jandustsüklist maas on ehitus­ ja ehitusmaterjalide sektor. See on vii­mane sektor, kus on veel jätkuvalt raskusi ja probleeme. Peamine tel­lija oli mullu riik, erasektori telli­mused olid marginaalsed. Võib öel­da, et ehitus ja kinnisvara pole prae­gu moes.

Aga mis on moes?Jätkuvalt investeeritakse infra­struktuuri ja energeetikasse. Päris out pole ka kinnisvara: juurde on tulemas väiksemal määral elamu­kinnisvara ja heas asukohas kau­

seB Panga juhatuse liige allan Parik leiab, et eesti majandus on uueks kasvutsükliks heas stardipositsioo­nis. ettevõtjad on tema arvates aga väga ettevaatlikud ja seda õigustatult.

Fo

to: T

iit B

laat

/ D

elf

i

Uusi ettevõtteid luuakse samas tempos

kui varem – umbes 20 000 ettevõtet

aastas.

9

Persoon

banduspindu. Töötlevas tööstuses investeerivad need, kellel on olemas stabiilsed eksporditurud ja partne­rid.

Eksportijate arv kasvab. Täna­vu tegeleb ekspordiga 25 protsenti meie klientidest ja see arv on aas­ta lõikes kasvanud ligi 20 protsenti. Liikumine naaberturgudele ja Balti­kumi turu sisene konsolideerumine on väga selged trendid.

Kuhu suunda eksportijad vaa-tavad?Tähtsamad riigid on jätkuvalt Root­si ja Soome. Läti ja Leedu on kasvav trend, samuti Venemaa. Meie hin­nangul on Baltikumis umbes 10 000 ettevõtet, kes tegutsevad Baltikumis rohkem kui kahes riigis. Mitmes rii­gis tegutsemine toob paratamatult kaasa lisakulusid. Viimase aasta jooksul olemegi uurinud, mida SEB teha saaks, et aidata välismaal te­gutsevaid ettevõtteid. Tulime just turule lahendusega, kus Eesti äri­klient saab internetipanga kaudu reaalajas juhtida oma Läti või Lee­du SEB­s asuvaid kontosid – alga­tada ühest kohast ülekandeid, näha laekumisi ja vajadusel tsentralisee­rida likviidsust.

Enim suudab oma eksporti kas­vatada just teenust eksportivad ette­võtted – nende arv meie portfellis on kahe aastaga kasvanud üle 50 protsendi. Samas ei ole nad suu­red tööandjad – sadade asemel pa­kuvad tööd heal juhul paarikümne­le inimesele.

Milles väljendub ideedenappus majanduses?Mõtteid iseenesest on, aga nende elluviimisel on ettevõtjad varase­mast tunduvalt ettevaatlikumad. Ideed on paremini läbi mõeldud ja ette valmistatud. Uute projektide algatamisele mõjub üldine maail­mamajanduse ja rahaturgude eba­stabiilsus. Keegi ei tea, kui suureks kujunevad tagasilöögid.

Ettevõtjad on riskide juhtimi­sel muutunud palju teadlikumaks. Enam ei keskenduta pelgalt lisaeuro teenimisele, vaid mõeldakse ka sel­lele, milliseid riske võib kiire laiene­mine endaga kaasa tuua.

Samas on 75 protsenti firma­dest mikroettevõtted, kelle aasta­käive jääb alla 100 000 euro. Sel­

lised ettevõtted ei suuda sageli en­dale finantsjuhti palgata ja oma fi­nantsriske süvitsi analüüsida. Selles osas tahame pangana olla ettevõt­jatele senisest palju tugevam nõus­tamispartner. Pangas on väga heal tasemel finantsanalüüsivõimekus – miks seda siis mitte kliendiga jaga­da? Klient hoiab jälle kulusid kokku ja meie saame endale järjest tugeva­ma kliendi.

Mõned arvavad, et raha on maa­ilmas otsa saanud. See on müüt. Hästi läbimõeldud ideede jaoks on Eestis raha pakkumine suurem kui nõudlus. Meie taha ükski hea idee ei jää.

Kui atraktiivne on Eesti ma-janduskeskkond ettevõtjate jaoks?Meie atraktiivsus on põhinenud üsna odaval ja hästi kvalifitseeritud tööjõul. See on meie edu ka täna. Samuti nagu geograafiline asukoht ja keeleoskus, mis lihtsustab sobiva kaadri leidmist.

Välisinvestoritele meeldib väga selgelt Eesti stabiilne, avatud, ette­aimatav ja hästi loetav ärikeskkond. Meil pole olnud suuri üllatusi ega järske muutusi, mis paneksid in­vestorid muretsema, kas siin saab ka veel 3–5 aasta pärast äri teha.

Meie positiivne kuvand on tek­kinud pisiasjadest, mida eraldi on raske välja tuua. Eks see on ikka nii, et hea maine tekib paljudest positiivsetest sõnumitest, mida üksikuna võib­olla ei tajugi. Sa­mas piisab selle kuvandi lõhkumi­seks ühest negatiivsest kaasusest ja aastatega tehtud töö on asjata. See­ga peaks Eesti senist kurssi jätka­ma ning muutuste korral enne lõi­kamist mitu korda mõõtma.

Ootamatud jõumeetodid, nagu praegu elavat arutelu tekitav taas­tuvenergia toetuste vähendamine, võivad meid kiiresti viia keskpärase investeerimiskliimaga riikide hulka.

Milline on SEB retsept tööpuu-duse ja tööjõupuuduse vähen-damiseks Eestis?Arvestades riigi väiksust, pea­me keskenduma teadusmahu­katele valdkondadele ja nende­le sektoritele, kus saame piiratud rahva arvuga konkurentsis olla ja väärtust luua. Meie haridus­ ja täiendus õppesüsteem peab olema piisavalt paindlik, et kohanduda muutuvate oludega.

Üha enam inimesi muutub ise­endale tööandjaks ja see on hea trend, sest laiapõhjaline väike­ettevõtlus kaitseb majandust oota­matute tagasilöökide eest.

Mida majanduskriis SEB-le õpetas?Seda, et pangana ei saa me olla partner kõikidele ettevõtetele. Pea­me tegema valikuid, kes on meie kliendid. Pikaajalised kliendisuh­ted saavad baseeruda vaid ühistel väärtustel, tõekspidamistel ja aru­saamal ärikultuurist.

Ettevõtjad heidavad pankadele ette nii­öelda vihmavarjusündroo­mi: heal ajal pank toetab, raskel ajal tõmbab vihmavarju ettevõtja kohalt kokku ja jalutab minema. Selles on oma tõetera täiesti olemas.

Pangad tegid kriisi tõttu mär­kimisväärseid provisjone. Ühtäkki avastasime, et mõne kliendiga meie arusaamad ärikultuurist ei ühti ja tuleb lahku minna. Väärtuste, aru­saamade ja tõekspidamiste kattumi­ne tuleks pangal ja kliendil selgeks teha enne suhtesse astumist. See võimaldab rasketel aegadel vältida halbu üllatusi ning aitab luua klien­diga pikaajalise kodupangasuhte.

Mille üle ettevõtjad veel kur-davad?Pankasid rünnatakse tihti teenuste hinnastamise pärast. Eestis räägi­takse palju laenu hinnast ja margi­naalist, aga vaid 25 protsendil Ees­ti ettevõtetest on laenu­ või liisingu­kohustus. Ülejäänud 75 protsen­di ettevõtjate jaoks on tähtsam see, kuidas pank hinnastab igapäeva­seid pangateenuseid: arveldused, valuuta vahetus, kaardid, interneti­pank ja teenuskanalid.

Eesti panganduses on tavaks tehingupõhine hinnastamine, igal pangatoimingul on kindel teenus­

tasu. SEB pakub alternatiivi – ühe kuumaksu eest on ärikliendil või­malik saada kõik peamised tee­nused, et kliendil oleks kuludest selge pilt juba enne teenuse tarbi­mist.

Arvan, et äriklientide pake­tid on väga õige lähenemine, mis muudab pangateenuste hinnad läbipaistvamaks ja ettevõtjale ka soodsamaks.

Ja mille üle pankurid kurda-vad?Suures pildis on Eesti ettevõtluse­ga tegelemiseks soodne koht, mis­tõttu suuremaks nurinaks põhjust pole. Hariduses võiks ettevõtlustee­malist koolitust rohkem alg tasemel õpetusse tuua, et kasvatada noor­tes ja koolilastes ettevõtlikku mee­lelaadi.

Pank on majanduse peegel. Kui vaatame pankade majandustule­musi eelmisel aastal, olid need pä­ris korralikud. See peegeldab, et majandusel läheb hästi. Stardiplat­vorm uueks kasvutsükliks on väga hea. Suuri halbu üllatusi pole, pi­gem on kohalikud trendid positiiv­sed. Väliselt teevad muret Euroopa võlakriis ja eksporditurgude nõrge­nemine.

Kohapeal teeb muret demo­graafiline pilt. Eesti elanikkond vananeb, koormus töötavale ela­nikule järjest kasvab. Mida saaks riik teha? Esimene samm on as­tutud: enam ei ole see lisakulude­ga karistatav, kui tööandja pakub töötajale pensioniskeemi. Sinnani, kus riik soosib tööandjapensioni ja seeläbi koormuse jagamist, on meil veel küll pikk tee.

Kas Eesti peaks majandus-kasvu mõne radikaalsema re-formiga forseerima?Mina selleks põhjust ei näe. Meil ei ole täna midagi häbeneda. Ai­nus, millest hoiduma peaks, on mängureeglite tagantjärgi muut­mine – sellest eespool juba rääki­sime. Radikaalsed sammud võivad tekitada nihkeid valdkondades ja muutujates, mida me ei oska ette näha. Forsseerimine annab alati mingeid tagasilööke, nagu elu on näidanud.

Toivo TänavSuu

Hästi läbimõeldud ideede jaoks on Eestis

raha pakkumine suurem kui nõudlus.

10

investeeriMine

uued tootedAdmiral Markets tuleb märtsis tu­rule uue tootega. Lisaks olemasole­vale MetaTrader 4 platvormile ava­neb klientidel võimalus kaubelda CFDdega uue kauplemisplatvormi CFD­Trader kaudu. Kui varem sai Admiral Marketsis kaubelda 38 akt­siate, toorme, futuuride ja indeksite CFDga, siis märtsist suureneb tun­duvalt CFDde valik ning kaubelda saab enam kui 2000 CFDga ja seda eraldi platvormis.

Mis on CFD?CFD on lühend sõnadest Contracts for Difference, mis tõlkes tähendab hinnavahelepingut. CFD on leping ostja ja müüja vahel, kus ostja ta­sub müüjale väärtpaberi avamis­ ja sulgemishinna vahe.

CFDdega kauplemisel on või­malus teenida nii hinnaliikumiselt alla kui ka üles. Samuti nagu va­luutadega Forexil, toimub CFDga kauplemine võimendusega, mis lu­bab investoril sooritada tehinguid märksa suurema hinnavahelepin­gute arvuga, kui ta reaalselt omab. See tähendab, et investor võib osta

investeerimine ei ole raketiteadusadmiral Markets on pikaajaline internetipõhiste kauplemisteenuste osutaja valuutaturul Forex, samuti teistel finantsturgudel, kus saab kaubelda väärismetallide ning aktsiate, toorme, futuuride ja indeksite CFdga. tänavu märtsis tähistas firma oma 9. sünnipäeva.

CFDsid, omamata täissummat raha, mis on vajalik vastavate hinnavahe­lepingute ostmiseks.

Admiral Marketsi toote­ ja tee­nuse arendusjuhi Aleksandr Lju­bovski sõnul annab suurenenud fi­nantsinstrumentide valik klientide­le juurde uusi võimalusi kauplemi­seks ja kasumi teenimiseks. CFD­Traderi platvorm parendab tehni­lise analüüsi teostamist ning tehin­gute sooritamine on lihtsam ja mu­gavam.

CFDga kauplemise eelised:• väike algdeposiidi nõue võrreldes

aktsiaturu standarditega• võimenduse olemasolu• võimalus saada lisatulu dividen­

dide väljamaksmisel ilma vasta­vat aktsiat omamata

usaldusväärsusAdmiral Markets omab Finants­inspektsiooni väljastatud tegevus­luba, mida paljudel Eestis tegutse­vatel analoogsetel teenusepakkuja­tel ette näidata ei ole. „Tegevusluba annab kliendile õiguse riigikaitseks: Finantsinspektsiooni, Tarbijakait­

Forexil kauplemise eelised

Milana reinson julgustab investeerima, sest valuuta turul kauple-miseks on terve hulk eeliseid:

• Turule sisenemiseks ei ole vaja suurt algkapitali, alustada võib

isegi väiksema summaga kui 100 eurot.

• Forex turul saab olla iseenda peremees, pole ülemusi ega allu-

vaid, puudub konkurents hankijate ja tarbijate ees.

• Forex turg on kättesaadav 24 tundi ööpäevas viiel päeval näda-

las.

• Kauplemine sobib nii tööks kui ka hobiks.

• Minimaalne töö- ja ajakulu võimaldavad saavutada varanduslikku

iseseisvust ning kindlustunnet homse päeva ees. Vähetähtis po-

le seegi, et kauplemisoskus on omandatav ka alustaval kauplejal.

investeeriMine

Forex (Foreign Exchange Market) on rahvusvaheline börsiväline

turg, kus kaubeldakse valuutadega. Forex turul on iga riigi valuu-

ta samasugune kaup nagu kuld, nafta või maagaas. Valuutakursside

pidev muutmine annab võimaluse teenida kasumit. Kõrge likviidsus,

potentsiaalne tulusus ja kauplemise võimalus interneti kaudu muu-

davad Forex turu kättesaadavaks ning äärmiselt atraktiivseks teeni-

misvõimaluseks.

CFd (Contracts for Difference) tähendab tõlkes hinnavahelepingut.

CFD on leping ostja ja müüja vahel, kus ostja tasub müüjale väärt-

paberi avamis- ja sulgemishinna vahe.

seameti ja, mis kõige tähtsam, Taga­tisfondi toe,” rõhutab Aleksandr Lju­bovski. Investeerimisühingu litsent­si saamiseks pidi firma läbima täieli­ku finantskontrolli ning esitama iga kuu oma tegevuse ja finantsseisundi kohta aruandeid.

KauplemiskoolitusedAdmiral Markets pakub nii tasuta kui ka tasulisi koolitusi, mis võimaldavad kõigil algajatel omandada analüüsi­ ja kauplemisteadmisi finantsturgudest, tehnilise ja fundamentaalse analüüsi aluseid ning kogeda iseseisvalt kaup­lemist demokontol. „Kes demokontol kauplemisstrateegiad selgeks saa­nud, tunneb end reaalsete tehingute­ga juba palju kindlamalt,” on Admi­ral Marketsi müügi­ ja turundusjuht Milana Reinson õiges õpetusmeeto­dis veendunud. Tasuta kolmepäeva­sed koolitused on kättesaadavad kõi­kidele uutele klientidele. Lisaks koo­litustele on võimalik teadmisi oman­dada Admiral Marketsi spetsialistide väljaantud raamatutest.

Admiral Markets on alati otsinud uusi võimalusi, kuidas muuta kaup-

lemist veelgi kättesaadavamaks ja mugavamaks. Kui enne eeldas

kauplemine laua- või sülearvuti olemasolu ning installeeritud MetaT-

raderi kauplemisplatvormi, siis nüüdseks on see võimalik ka eri ra-

kenduste ja nutitelefonide kaudu. Kaubelda saab järgmiste raken-

duste nagu: iPhone, Android Trader, Windows Mobile ja BlackBer-

ry Trader, samuti iPadi ja WebTrader (veebipõhise platvormi) va-

hendusel.

Nagu kõik MetaTraderi platvormi võimalused, on ka nende tarkva-

rade kasutamine tasuta. Kõik vajalikud juhendid ja installeerimisvõi-

malused leiab Admiral Marketsi kodulehelt.

Mobiilne kauplemine Admiral Marketsi keskkonnasAdmiral Markets

pakub nii tasuta kui ka tasulisi koolitusi,

mis võimaldavad kõigil algajatel

omandada analüüsi- ja kauplemisteadmisi

finantsturgudest, tehnilise ja

fundamentaalse analüüsi aluseid ning

kogeda iseseisvalt kauplemist

demokontol.

12

Motivatsioon

rain vääna alustab iga tööpäeva ring­käiguga ettevõttes ning leiab aega töötajatega suhtlemiseks. igahommikuste ringkäikude eesmärk on viia end kurssi hetkesituatsiooniga terves firmas ning siiras soov näidata, et juht huvitub kõikide tööst ja toetab vajadusel kohe.

juhi ja töötaja motivatsiooniallikad on sarnased

entusiasm ja emotsioonid on selleks vundamendiks, mis aitab nii enda kui ka tööta­

jate motivatsiooni alal hoida ja tõs­ta,” jagab oma kogemust Lindström Eesti tegevjuht Rain Vääna.

„Enda juhtimine ja oma töötaja­te juhtimine on paljuski sarnased,” on mees veendunud. „Isiklik kattub suuresti sellega, mida püüame pak­kuda oma töötajatele.” Kust leida pidevalt juurde uut energiat, et in­nustada ennast juhina ja saada jõu­du ümbritsevate inimeste kaasami­

seks? Kõik vaevleme aeg­ajalt mo­tivatsioonipuuduse ja ebakindluse käes, teadmata, kuidas sellest väl­ja tulla. Ühest valemit ei ole ja iga­le töötajale on vaja läheneda erine­valt, sest motivatsiooniallikas on kõigil täiesti ainulaadne soovide komplekt. Olen siiski aastate jook­sul tähele pannud, et teatud funda­mentaalsed vajadused on sarnased. Loomulikult võiks öelda, et käime tööl raha pärast. Kui sissetulek kõr­vale jätta, siis mis on need põhilised väärtused, mis vajavad tähelepanu

selleks, et muutuksime lojaalseks ja meie soov koos ettevõttega areneda oleks alati maksimaalne?

Kui entusiasm ja emotsioo­nid on vundament, siis käivitavaks jõuks võiks olla teadlikkus oma te­gevuse tagajärgedest ja nende mõ­just kogu ettevõtte käekäigule. Töö­tajana tahan tunda, et minu isikli­kud eesmärgid ja saavutused on osa suurest pildist. Ükskõik kui väikese funktsiooni täitja töötaja on, soovib ta siiski tunda ennast osana millest­ki suuremast.

lindströmi põhiväärtused:

• kasumlik kasv• pikaajalised kliendisuhted• vastutustundlikkus• entusiasm ja õppimisrõõm

Allikas: www.lindstrom.ee

„

13

Motivatsioon

Rain Vääna enda jaoks on täht­sad tema eesmärgid, mida võib jaga­da kahte suurde rühma: lühema ja pikema perioodi omad. Lühiajalised on püstitatud aastaks, pikaajalised vähemalt viieks. Just selged ja saa­vutatavad sihid on need, mis aitavad inimestel mõista oma töö tähtsust. Motivatsioon on kõrge, kui oled pi­devas liikumises püstitatud eesmär­kide poole, planeerid hoolikalt tege­vusi ning kasutad õigeid töövahen­deid. Juht saab töötajat sellel tee­konnal toetada, andes vaheetap­pides adekvaatset tagasisidet ning makstes tehtud edusammude eest õiglast tasu. See aitab mitte ainult kõrgeid sihte seada ja neid saavu­tada, vaid õpetab ka protsessi nau­tima, sest teekond eesmärgini võib kesta aastaid. Usun, et see tee peab olema sama selge kui lõppeesmärk, mille poole püüeldakse.

töökoht peaks võimaldama arengutÜlesannete täitmise teema läheb sujuvalt üle isiksusliku arengu tee­maks ning Rain Vääna tunnistab, et tema jaoks on väga tähtis, et töökoht võimaldaks areneda.

„Ma ei pea arengu a l l si l­mas kaugeltki mitte ainult tõusu karjääri redelil – et täna näiteks olen ettevõttes Eesti juht, homme Balti­kumi juht –, vaid isiksuse arengut tervikuna. Alati ja igaühel on teatud oskusi, mis pole nii tugevad kui tei­sed. Areng ei pruugi väljenduda sä­ravas tiitlis, vaid pigem uute tuge­vuste lisandumises.

Oluline on võimalus ise valida ja oma ülesandeid koostada. Loomu­likult on terve hulk selliseid üles­andeid, mis on ettevõttes juba pai­ka pandud ja mida tuleb lihtsalt täi­ta. Ent väga motiveeriv on, kui osa ülesandeid saab ise luua, et oma tööd senisest veelgi paremini teha,”

selgitab Rain Vääna. Areneval töö­tajal on alati võimalus uute idee­dega välja tulla, kuid Lindströmis kehtib selle kohta ütlus „Julged kri­tiseerida, julge paremini teha” ehk kui leiad, et olemasolevat süstee­mi võiks muuta, pead olema valmis enda pakutud ideid ise ellu viima ja muudatusi juhtima.

Samamoodi nagu enese puhul, peab Vääna arenguvõimalusi täht­saks ka töötajate puhul. „Heade töö­tajate jaoks on samuti oluline, et neil oleks võimalus olemasolevat süstee­mi paremaks muuta, esitades seal­juures väljakutseid nii iseendale kui ka juhile.”

ettevõtte ja töötaja põhiväärtused„Ettevõtte põhiväärtused peavad kattuma minu põhiväärtustega,” räägib Rain Vääna. Mees väärtus­tab pikaajalist pühendumist ühele ettevõttele, mistõttu äärmiselt täht­sal kohal on tema jaoks ka ettevõt­te ja selle juhi või töötaja vaheline usaldus. „Oma eelmisel ametikohal töötasin üheksa aastat, praegusel loodan töötada kauem,” märgib ta.

Põhiväärtused on Lindström Eestis olulised ka töötajate moti­veerimisel. „Olen kindel, et mõnus sisekliima on töötajatele motivee­riv. Seepärast jälgime väärtushin­nangute kattumist ka uute töötajate

töölevõtul. Lisaks olulistele oskus­tele on meile tähtsad töötaja väär­tused ja iseloomuomadused, mis kokkuvõttes on abiks hea siseklii­ma loomisel.”

Mõnus kompensatsiooni­pakett„Ükski töötaja ei saa üle ega ümber rahateemast,” kinnitab Rain Vääna. „Kui töökoht pakub mõnusat kom­pensatsioonipaketti, on see kindlas­ti tõhus motivaator.

Kompensatsioonipakett tähen­dab mõistagi rohkemat kui lihtsalt kuupalka. Erinevad ettevõtted ka­sutavad seejuures erinevaid süstee­me. Lindström Eestis on palk jaga­tud põhipalgaks ja tulemustasuks. Viimase saamiseks on vaja saavu­tada püstitatud eesmärgid.

Olla parim võrdsete hulgasPaljudes kollektiivides on mõned töötajad, kes lihtsalt on teistest edukamad ja paremate tulemuste­ga, nn staarid. Enese võrdlemine staariga võib mõnikord meele mõ­ruks teha – püüad ja pingutad, aga tulemus jääb ikka staari omast alla­poole...

Rain Vääna peab töötajate mo­tiveerimisel oluliseks, et nii juht, kollektiiv kui ka töötaja ise näeksid

igaühe puhul kasvamist ja arengut. „Mis siis, et näiteks müügitöötaja on osakonna staarist 20–30 protsendi­ga taga, aga kui ta on oma eelmise kuu tulemust ületanud, on see väärt äramärkimist. Igaühest ei pruu­gi saada staari, aga igaühel on või­malus oma tööd üha paremini teha ning järjest paremaid tulemusi saa­vutada. Ning kui seda tehakse, peab töötajat tunnustama. Tunnustamine ei pea alati olema materiaalne. Pii­sab, kui anda hetkeolukorrast pide­valt adekvaatset ja konstruktiivset tagasisidet.”

Ühtsustunne kogu ettevõttegaSamamoodi nagu iga töötaja vajab tagasisidet oma töö kohta, vajab ta ka infot kogu ettevõtte eesmärkide ja tegevuse kohta.

Ettevõtte juhtkonna üks suur roll on aidata töötajatel nende olu­lisust meeles pidada. Rain Vääna peab Lindström Eesti töökultuuri juures tähtsaks seda, et kogu ette­võtte töötajad on kaasatud. Nii näi­teks tähistatakse kogu ettevõttega suurte kliendi lepingute sõlmimist: li­saks neile, kes lepingu firmasse tõid, on ülioluline osa neil, kes tegelevad klientide igapäevase teenindamisega. Rain Vääna meenutab sellest rääki­des hiljutist toredat firma pidu, kus suurel tordil ilutsesid kõrvuti Lind­strömi ja uue kliendi logod – lihtne visuaalne võte aitab samuti motivat­siooni tõsta ja töörõõmu suurendada.

Töötajatele antav info peab ala­ti olema vahetu ja aus. Isegi kehve­mal ajal ei tohiks seda kasutada ma­nipuleerimiseks või surve avaldami­seks. Ettevõttesisene kommunikat­sioon peab olema ladus ning kogu liikuv info on mõistlik koosoleku­te käigus lahti seletada, et vältida kaheti mõistmist.

anne-Mari alver

Kui leiad, et olemasolevat süsteemi

võiks muuta, pead olema valmis enda

pakutud ideid ise ellu viima ja muudatusi

juhtima.

Motiveerimiselon abiks:

• kindlad eesmärgid• isiksuslik areng• uued tugevused• ühtsed põhiväärtused• hea sisekliima• aus ja avatud suhtlemine

kõikide töötajatega• kompensatsioonipakett• tunnustus• ühtsustunne

Allikas: Rain Vääna

14

junior aChieveMent

et asi selge oleks: õpilasfirma ei ole päris ettevõte, vaid Junior Achievement Eesti

õppe programm, millel on oma kind­lad reeglid, eripära, aga ka piiran­gud. Noored läbivad aastase õppe raames juhendaja toetava käe all kogu ettevõtte elutsükli, teades juba sügisel, et kevadel tuleb õpilasfir­ma sulgeda. Õpilasfirma program­mis osalevad õpilased kas vabataht­likult või klassitunni osana, kui kool on sellise otsuse teinud. Samas pa­kub õpilasfirmas tegutsemine pea­aegu igal aastal mitmele noorele nii palju innustust, et aasta lõppedes tegevust jätkata tahetakse ja äri­registris päris ettevõte registreeri­takse. Nii sai alguse praegune osa­ühing Realister, mis esimesed va­lemikaustikud tõi turule õpilasfir­mana, pehmeid helkureid tootev OÜ Goodmood, kirjastus Raud wara jmt. Teenuse pakkujatest on püsima jäänud õpilasfirmast välja arene­nud MTÜ Roheline Jälg, kus noored mõõdavad inimeste CO2­ jälge ning istutavad selle neutraliseerimiseks mõõduka tasu eest puid.

Õpilasfirma programmi eesmärk ei ole siiski see, et firmast kohe koo­li ajal päris ettevõte välja kasvaks. Hoopis tähtsam on, et noor näeks

20 aastat õpilasettevõtteid Eestis

ettevõtluses võimalust oma tead­miste rakendamiseks alal, mis tal­le tõelist huvi pakub. Õpilasfirmast sai ettevõtlusjulguse notar Kirsty Laidvee, tähtsaks peab seda etap­pi oma elus inventarirendiga tege­lev Ivar Jegerson ning Venemaal äri ajav Ragnar Viilu. Oma erialal ettevõtlusega tegelevaid õpilasfir­ma programmi vilistlasi on teisi­gi, neist kõigi kohta paraku ei ole JA Eestil andmeid.

Palju ideid, palju firmasidPraeguste õpilasfirmade hulgas on tugeva ettevõtlussoonega noori mit­meid. Loomulikult on neil veel pal­ju õppida. Mõned vajavad müügi­oskuste arendamist, mõnel on va­jaka suhtluskogemusest päris ette­võtetega. Huvitavamate ideede hul­gas on Eesti nelja põhipartei polii­tikute piltidega mängukaardid Tal­linna Saksa gümnaasiumi õpilasfir­malt Charta Domus, stressivändad Saku õpilasfirmalt Puuklots, kasu­tatud lipsudest toolikatted ja lambi­kuplid Põlva ühisgümnaasiumi fir­malt Lips Läbi.

Samas tegutseb osa õpilasfirma­sid edukalt nendelgi aladel, kus on päris tugev konkurents. Paide õpi­lasfirma LuupMeedia teeb profes­sionaalseid veebilehti, kujundusi ja reklaamfilme, Tallinna 21. koo­li õpilasfirma Student Network pa­kub üle Tallinna põhikooliõpilastele järeleaitamistunde ja vanuritele ar­vutiõpet. Noored on saanud nii po­pulaarseks, et õpetajateks on värva­tud ka Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilasi.

eesti parim võistleb euroopa parimategaSelle aasta parim õpilasfirma selgi­tatakse välja 27. aprillil. Siin ei aita ainult heast ideest ja usinast tegut­semisest, vaid osata tuleb kirjutada aastaaruannet ning teha neli minu­tit kestvas esitluses kuulajatele sel­geks, mis on õpilasfirmas erilist ja mida ollakse sellest aastast õppi­nud. Äriinimestest koosnevale žü­riile näidatakse müügioskusi ja vas­

tatakse äritegevuse mõistmist hin­davatele küsimustele. Võistlus on tõsine ja esikoht saab õiguse esin­dada suvel Eestit Euroopa õpilasfir­made võistlusel, sel aastal Bukares­tis, kuhu oodatakse umbes 35 riigi parimaid õpilasettevõtjaid.

Viimasel kümnel aastal on Ees­ti õpilasfirmad olnud Euroopas edu­kad. Viis korda on asja olnud isegi pjedestaalile: võidetud on üks kol­mas, kolm teist ja 2009. aastal ka esimene koht (Roheline Jälg). Ees­tist on edukam olnud vaid Šveits, kohe kuklasse hingavad Saksamaa ja Rootsi. Meie noorte edu taga on kõikide tegijate – nii õpilaste, õpeta­jate kui ka juhendajate – entusiasm, aga ka noorte valmidus endast kõik välja panna ja lõpuni võistelda.

JA Eesti korraldas eelmisel sü­gisel rahvusvahelise projekti „Noor­te ettevõtlusstrateegiad” raames kü­sitluse ettevõtluse ja ettevõtlushoia­kute selgitamiseks eri huvirühma­de seas. Ilmnes, et inimesed usu­vad ettevõtlusõppe vajalikkuses­se ning noored on väga positiiv­se suhtumisega ettevõtlusesse kui tuleviku valikusse. Neist 37 prot­senti tunnistas, et kavatsevad teha oma ette võtte ja neid ajendab soov muuta maailma paremaks! 85 prot­senti noortest ütles, et majandus­ ja ette võtlusteadmised peaksid tulema koolist. Uus õppekava avabki selleks senisest paremad võimalused. Head ja tugevad firmad aga on teadagi rii­gi majandusedu alus.

ePP vodjaJunior Achievement Eesti

eesti ettevõtlusõppele on 2012. aasta märkimisväärne: täitub 20 aastat esimeste õpilasfirmade loomisest. Praegu tegutseb meil aastas umbes 150 õpilasfirmat ning see arv on kõikide ilmingute järgi kiiresti tõusmas.

<

Charta Domus Laine Raudjärvele poliitikute pildiga postkaarte müümas.

< Roheline jälg.2011. aasta võitja SOCKme Euroopa võistlustel tooteid selgitamas.

Õpilasfirma Puuklots stressiväntu müümas.

15

tööandjaPenSion

tööandjapension võimaldab ettevõttel panustada töötaja kolmandasse pensionisam­

basse ja seeläbi oma töötajaid täien­davalt motiveerida. Kuni selle aas­tani olid igasugused töötaja hüvan­guks tehtud kindlustuslepingud ja pensionifondide maksed käsitleta­vad erisoodustusena. Enam see nii ei ole: töötaja jaoks tehtavaid vaba­tahtlikke täiendava kogumispensio­ni makseid erisoodustusena ei kä­sitleta. See muudab tööandjapensio­ni tunduvalt soodsamaks võrreldes teiste töötaja heaoluks tehtavate ku­lutustega.

Tööandjapensioni maksete puhul ei tule enam tasuda tulumaksu. See on osa, mille tööandja võidab. Skeem on küll suures pildis sama soodne, kui töötaja enda tehtavad kolmanda pensionisamba maksed, kuid esime­sel juhul ei tule tulumaksu kinni pi­dada ja 21 protsendi suurune maksu­raha jääb ettevõtte käibesse.

Seega sisaldab jaanuarist kehti­ma hakanud tulumaksuseadus ette­võttele tööandjapensioni võtmes kahte tähtsat võitu:

1. Tööandjapension on sood­sam kui teised motivatsioonipaketi

osad (nt palk, sportimise toetamine, ametisõiduki kasutamine erasõitu­deks vms).

2. Tulumaksu jagu raha on ette­võttel võimalik kasutada käibes oma äranägemise järgi, sh näiteks täien­davaks töötaja motiveerimiseks.

Lisada tuleb veel suuremast töö­tajate motivatsioonist tulenev ra­hulolu ning töötulemi, lojaalsuse ja ettevõtte kui tööandja atraktiivsuse kasv. Võite on palju.

Kuigi rahvakeeles on skeem saa­nud endale nimeks „tööandjapen­sion”, on see ikkagi vaid tööandja tehtavate maksetega individuaal­ne pensioni kolmanda samba kogu­mine. Täna on kolmanda samba ko­gujaid Eestis umbes 120 000. Teist sammast, kohustuslikku kogumis­pensioni kogub üle 620 000 inime­se. Arvestades, et esimene ja tei­ne sammas on mõeldud selleks, et anda tulevikus pensioni, mis oleks samaväärne tänase riikliku pensio­niga, on tööandjatel siin hea võima­lus oma töötajate pikaajalist heaolu toetada.

Meie naaberriikides on see juba tavaks olnud pikka aega – kas kohustuslikuna või maksu­

soodustusega vabatahtlikuna. Te­gelikult on Eesti üks viimaseid riike, kes siinses majandusregioo­nis maksusoodustuse rakenda­mist alustas, kõikides naaberrii­kides on see ühel või teisel moel juba ammu tehtud. Eesmärk on aga kõikjal üks – vältida tulevast maksukoorma kasvu ja parandada pikemas perspektiivis oma tööta­jate elujärge.

Kuna tööandjapensioni puhul on Eestis tegu pensioni kolmanda sambaga, siis sobivad pensioni­kogumise toodeteks need samad vabatahtlikud pensionifondid ja ­kindlustuslepingud, mida igaüks ka individuaalselt kasutada saab. Seega pakutakse kogumiseks liht­said ja arusaadavaid tooteid, mil­le hulgast saavad inimesed valida just endale sobivaima lahenduse.

Täpsema otsuse tegemisel saab nõuga abiks olla pank, kuid enne tuleks läbi arutada töötaja soovid, eesmärgid ja võimalused.

Oluline on sealjuures arvestada, et töötaja kohta saab tulumaksu­soodsaid makseid kolmandasse sambasse teha ühes aastas 15 prot­sendi ulatuses töötaja brutopalgast, kuid mitte enam kui 6000 euro väärtuses. Need piirangud kehtivad nii tööandja kui ka individuaalsete maksete peale kokku.

Nordea pank on alustanud oma töötajatele pensioni kogumist. Loodame, et võimalusest haaravad kinni ka paljud teised Eesti ette­võtted. Nagu öeldud, võidab sellest peale tööandja ka töötaja – parem kindlustatus pensionipõlves ning laiapõhjaline motivatsioonipakett praegu.

töötajate ja tööandja oma­vaheline suhe põhineb mõ­lemale poolele väärtust loo­

val kokkuleppel. Sealjuures anna­vad töötajad endast iga päev pari­ma oma teadmiste­oskuste raken­damise ja pühendumuse kujul. Töö­andja pakub soodsat töökeskkonda, arengu võimalusi ja töötasupaket­ti, mis arvestab iga töötaja panust ja annab kindlustunde toimetule­kuks nii täna kui ka pikemas pers­pektiivis.

Tööandja loodud kompensat­sioonipaketi eesmärk on värvata ja hoida motiveeritud, kompetentseid ja tulemusele suunatud töötajaid. Selline terviklik tasupakett hõlmab peale tavapärase põhipalga ka vali­

kut lisatasudest ja ­soodustustest. Näiteks kuuluvad sellesse sõltuvalt tööandjast nii tulemustasud väga hea töö ja seatud eesmärkide täit­mise eest, soodustused, mis toeta­vad töö ja eraelu tasakaalu saavuta­mist (sh lisapuhkused, laste ja pere­ga seotud soodustused), toimetule­kut juhul, kui ajutiselt või pikaajali­selt väheneb töövõime (sh elu­ ja õn­netusjuhtumi kindlustused), tervi­se hoidmist (sportimis­, tervise­ ja söögisoodustused) ning kuuluvus­tunnet (sh ühisüritused).

Alates sellest aastast on Eestis tööandjatel lisavõimalus pakku­da pikaajalise perspektiiviga kom­pensatsiooni tööandjapensioniga, mida ei käsitleta enam erisoodus­

tusena. Tööandjapension võimal­dab tööandjal panustada tööta­ja heaolusse pikemas perspektii­vis ning kindlustada oma inimes­te vanaduspõlve.

Nordea aitab oma igapäeva­töös kliente oluliste finantsotsus­te tegemisel. Samamoodi hoolime oma töötajatest ning oleme teinud otsuse, et aitame tööandjapensio­ni sissemaksetega panustada nen­de kindlustundesse. Vabatahtlik pensionikindlustus on iga inimese jaoks tähtis finantsotsus, mida te­hakse tuleviku toimetuleku nimel. Tööandja panus töötaja kolmanda pensionisamba sissemaksetesse aitab igal töötajal seda otsust enda jaoks langetada.

Tööandjapensioni maksusoodustused, valikud ja piirangud

Nordea Pensions Estonia ASi juhatuse esimees Angelika Tagel.

Tööandjapension on uus võimalus motivatsioonipaketi täiendamiseks

Nordea personalijuht Piret Põldre.

8. - 3

1.

MÄRTS

Piltidel on illustreeriv tähendus. Hinnad kehtivad 8. - 31. märtsini 2012 või kuni kaupa jätkub. Mõnedes kauplustes kaubad ettetellimisel.Abja-Paluoja, Raudtee 4, Ehitusmaterjalid; Antsla, Jaani 4, Ehitaja; Elva, Kirde 3, E-Ehituskeskus; Jõgeva, Suur 11, Ehitustarve; Järva-Jaani, Jaani 1, AjaO/E-Ehituskeskus; Kadrina, Viitna tee 4, Konsum/E-Ehituskeskus; Koeru, Pärna 2, Tuljak; Kunda, Mäe 33, Konsum/E-Ehituskeskus; Kuressaare, Pikk 61, Rehemäe Ehitusmaterjalid; Lihula, Tallinna mnt. 29, E-Ehituskeskus; Mustvee, Tartu mnt 7, Ehitusmaterjalid; Otepää, Lipuvaljak 28, E-Ehituskeskus; Paide, Tööstuse 26, Paide Ehitustarbed; Põltsamaa, Kingu 1, Ehitusmaterjalid; Põlva, Jaama 62, Ehitaja; Rapla, Viljandi mnt 126, E-Ehituskeskus; Räpina, Võhandu 29, Ehitaja; Saku, Tallinna mnt 6, E-Ehituskeskus; Türi, Viljandi 14a, E-Ehituskeskus; Tõrva, Tartu mnt 6, Meister

TÖÖSOKID MEESTELE TAMREX KINDAD

VERMIKULIIT pehme kivim; suure veemahutatavusega; kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhutuse parandamiseks; sobib külvimulla koostisesse, seemne-külvide katmiseks ja pistikute juuruta-miseks, samuti köögiviljade ja lillesibulate talviseks säilitamiseks

KIHTPLASTIKkirgas; tahvel 1050x2000mm

ALUSVAIP PARKETILE rull 25jm; laius 1,2m

COMPO PUUVAHA TUUBISloodussõbralik haavasulgur ja pookevaha vilja- ja ilupuudele; toode on rebenemis- ja ilmastikukindel ning soodustab puuhaavade kinnikasvamist

KILE-KASVUHOONE PRO tugev zn raam; metallist poltühendused ja digonaaltoed tagavad tuulekindluse; tuulutusaknad; ei ole kasutatud purunevaid plastühendusi!

LAMINAATPARKETT TAMM PLANK HIGHLAND7mm; klass 31

COMPO VÄETISEPULGAD ORHIDEEDELE

ARMEERITUD KASVUHOONEKILE L=3,95m; tugev; ilmastikukindel armeeritud kasvuhoonekile; servades tugevdusribad; 50m/rull

PORIMATT HAMAT RENOX 007 ANTRATSIIT 40x60cm

VÄETISEPULGAD TOALILLEDELE R

VARJUTUSKANGAS 3,6x2,8m; 45%

PLAATIMISSEGU CM11 PLAATIMISSEGU CM17 SEINAPLAAT FLORA valge; matt; 25x40cm

SEINAPLAAT ARENA oranž; 20x25cm

PÕRANDAPLAAT 20x20cm

TINA COTTO beež-pruun

SKY NIGHT puhas must

OSLO DARK GREY tumehall

FISKARS UNIVERSAALLÕIKUR Sväikesed

FISKARS AIA-JA MATKASAAG

FISKARS LÕHKUMISKIRVES X11väikeste pakkude, küttepuude lõhkumiskirves

HERMES PISTIKUPESA MAANDUSEGA2X; IP44; must/valge

HERMES LÜLITIIP44; must/valge

1-ne, veksel

2-ne

3x2,5 2,85L /L 2.80/

3x1,5

2x1,5

PAIGALDUSKAABEL NYM-Jvalge

LAEVÄRV SYMPATHIA valge täismattvärv; pikendatud kuivamisaeg; väga hea kattevõime

TUNNEL-KASVUHOONE SUVILAtsingitud terasest karkass; kõrgus 2m; pealiskate 4mm kihtplastik; löögi-ja ilmastikukindel

TULEKUSTUTI 1kg, pulber

SÕIDUAUTO ESMAABIKOTT

MONTAAŽIVAHT MAKROFLEX PREMIUM MEGA 70 talvine, -15

FISKARS KIRVE-JA NOATERITAJA

1.69

1.39

1.10

4.35

3.301.99

1.99

15.95 21.9510.99

0.600.45

5.55

245.-199.-

6.50

2.20

4.99 jm

jm

jm

jm

jm

m2

m2m2

m2

jm

2.45

1.60

3.50

15.995.99 mmmmmmmm5.50

mmmmm7.95

mmm7.95 17.99

9.99

31.95

3.25 1.992.10

jjjjjjjjjj0.99

,

jjjjjjjjjj0.60

,

jjjjjjjjjjjjj0.48

7.99

599.- 759.-469.-

7.50

9.95

4.99

6.50

18m2; 3x6m 24m2; 3x8m

12m2; 3x4m

6mm /m2 7.80/

3L /L 0.66/

villaga; mustad; suurused 41/42, 43/44, 45/46

870ml /L 5.73/ 25kg /kg 0.64/

25kg /kg 0.24/

softkindad kitsenahast fliisvoodriga; suurus 8-10

HI-VIZ käeseljaga;suurus 10

latekskattega; suurus 9, 10

suurused 39/42, 43/46

tumehallid; suurused 39/42,43/46

150g /kg 37.-/20tk /tk 0.11/ 50tk /tk 0.03/

/m2 0.35/10mm /m2 10.45/

4mm /m2 5.23/

18m2

12,5m2

3mm

1,8mm

40% ROHKEM VAHTU!