estraveller 3_2011

Click here to load reader

Post on 27-Mar-2016

279 views

Category:

Documents

15 download

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Estraveli reisiajakiri

TRANSCRIPT

  • ESTRAVELL

    ER 3

    2011

    ESTRAVELI REISIAJA

    KIRI

    Reisiajakiri 3/2011 juuni-juuli Hind 2 Estraveli psikliendile tasuta

    EESTI, suru Egiptus vastu muru!

    SCHILLINGI Nmme festival SUVISED teatripaigad KASEPkollane tnavkla STIILNE jalgrattakultuur PAADIGA Eesti vetel HIIUMAA tuletornid VORMSI salapra MOOSTE misamilj NOPRI talumeierei TARTU thetorn ja Ahhaa MANIJA gurmee

  • 416

    Sisukord

    14 TeatrisuviViis kena kanti, kuhu minna, kui etendused eriti ei huvita.16 Muinsus mere phjasSukeldume Kihelkonna vrakile, lisaks

    vraki sukeldumiskohtade paremikust.

    18 Stiilne eluRattakultuuri kohustuslikud aksessuaarid.

    20 KasepKollane tnavkla Peipsi kandis.26 Paadiga EestisAvastamata paaditurism, peamiselt jgedel.30 Eestimaa saaredNeid on meil kvasti, pikemalt Hiiumaast ja Vormsist.50 Luna-EestiMooste fototurismi keskus, Nopri talumeierei ja Tar-

    tus uuendatud thetorn ning kosmiline Ahhaa keskus.

    54 Tartu kosmosUuendatud thetorn ja eriti uus Ahhaa keskus.58 RaamatusoovitusedParim reisijuht Tallinna-Narva maanteele, teiseks Kadriorg jalutajale.60 GurmeereisIkka veel saartel, seekord Manilaiul.

    26

    20

    60

    30

  • 6Kolumn

    Estravel/American Express Travel rei si aja ki ri. Il mub veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris.

    VLJAANDJA Estravel AS, Suur-Karja 15, 10140 Tallinn. Telefon 626 6200 . E-post [email protected]

    REKLAAM Nordicom, 5666 [email protected] TEOSTUS Critera VMG O SISU Alari Rammo, [email protected] VORM Karl-Kristjan Nigesen KEEL Katrin KernKAARDID Helle-Mai PedastsaarRISTSNA GH Press

    Trkk Printall, trkiarv 12 500

    Vljaandja, toime tajate ja autorite vas tutus pii ra tud. Ajakirjas ilmunud ma terjalide kasu ta mi ne on luba tud ainult tie liku viitega allikale.

    Estravelleris ilmuv materjal ei vljen da Estraveli sei-su koh ti, kui pole nii eldud. Vlja andja ei vastuta teenuse pak kujate poolt teh tavate muudatuste eest sidu plaanides, hin da des jms.

    Ilmub alates 2000. aastast.

    Internetis loetav www.estravel.ee/estraveller

    Toom

    as Tuu

    l

    Eestimaal, kiirustamataIgal aastal, kui valmistame toimetusega ette Estravelleri jrjekordset ties mahus Eestile phendatud numbrit, tekib minus vimas tunne. Lugedes neid arvukaid muljeid ja soovitusi erinevatelt autoritelt, tahan ma kike seda kogeda ja igasse neist paikadest just sel suvel minna

    Alustuseks lbi lugenud uue kolleegi Tiina kirjutatud loo koduklast Kasepst, tahtsin ma seal lausa elada! Tiina on taastanud oma esiva-nemate talu ning kirjutab klast ja selle kommetest nii vahva siirusega. Lugege ja te mistate, mida ma silmas pean. Ja ma saan aru, miks kiirustab Tiina igal reedel kontorist oma maakoju.

    Samas kas on alati kige arukam vtta meie maarjamaist suve nagu viimsetpeva? Kui ndalavahetused autos veeta, et kikvimalikud kohad lbi tormata, on ju tulemuseks vaid sajad kilomeetrid autositu ja kahtle-mata kva ktusekulu. Mida me sellise kiirustamise juures ieti neme?

    Ehk oleks siiski mttekam keskenduda suve jooksul paarile kohale, mida pikemalt tundma ppida, mnuga ja kiirustamata? Valida ige ks piirkond, mida oled soovinud juba pikemat aega klastada, teha ettevalmistusi ning avastada kik, mida kant pakub? Ettevalmistuste tegemisel on abiks nii ajakirja kesolev number kui ka eelmiste aastate juunikuised vljaanded. Estraveli veebist leiab kik eelmised numbrid, meie autorid on pool eeltd juba ra teinud. Ole vaid mees ja tee valik!

    Kui piirkond valitud, vib selguda, et seal leidub nii uhkeid spaasid ja misaid, mille prast vlismaalased Eesti-reise hindavad, kui ka niteks inimestest ja jumalast hljatud kohti, mis oma tondilossidega meile tibutagi selga toovad.

    Vi jtaks auto ldse koju ja rndaks paadiga, nagu Evelin Btker seda oma loos kirjeldab? Ei peagi olema eriline merekaru, et paadiga reisimist nautida. Ttte & Matvere on kvasti eeltd teinud, Eesti muutub iga aastaga jrjest paadisbralikumaks ja vib-olla on paat selle suve uus must?

    Ja he meeldejva smaaja vib seekord trendirestoranide asemel korraldada sootuks Manijal. Kuulukse, et seal elab vabariigi parim jtisemeister.

    Ega siis muud kui nutikaid otsuseid ja loomulikult imetabast suve!

    MARI-LIIS RTSALU

  • levaade: Skandinaavia lbustuspargidKui sa pole veel sattunud lugema Estraveli blogi, siis soovitame soojalt. Nimelt on seal lastega reisijatele vrtuslikku infot naaberriikide lbustus- ja teema-parkide kohta, sest paljud pered sidavad suvel lastega puhkama just naaber-riikidesse. On soodsam ja reisi saab teoks teha ka paari peva vltel. Vaata kokkuvtet Estraveli soovitustest: www.estravel.ee/teemapargid.

    Viking Line ja Tallink lisavad juunist piletitele ktusetasuTavaprase selgitusega ktusehinna tusust maa-ilmaturul liiitsid nii Tallink kui ka Viking Line oma piletihindadele juunist kaheeurose ktuse lisatasu. Varem ostetud reisidele operaatorid ktusetasu juurde ei lisa, samuti ei veta tasu alla 11-aastas-telt reisijatelt.

    Tallinki lisatasu he reisija kohta TallinnaHel-singi, TallinnaStockholmi, RiiaStockholmi, TuruStockholmi ja HelsingiStockholmi laevaliinidel on kaks eurot sltumata sellest, kas tegu on hesuu-nareisi vi kruiisiga. Edasi-tagasireisi puhul ksi-takse lisaks neli eurot.

    Pikemal HelsingiRostocki laevaliinil tuleb juurde kaheksa eurot he suuna ning 16 eurot eda-si-tagasireisi eest. Ktuselisa ei laiene kinkekaarti-dele, mis ei sisalda sadamamaksu.

    Viking Linei lisatasu he suuna sidul on sa-mamoodi kaks eurot, edasi-tagasipileti puhul neli. TallinnaHelsingiTallinna ja HelsingiStockhol-miHelsingi pevakruiisidele lisandub kaks eurot.

    Reisisadam sai kindlustusautomaadiHajameelsete elu lheb ha lihtsamaks: Tallinna reisisadama D-terminali paigaldati esimene kind-lustusautomaat, kus saab slmida nii reisi- kui liikluskindlustuse lepinguid. Sarnane automaat asub alates mdunud aasta suvest Tallinna len-nujaamas ning mlema automaadi omanik on Sal-va Kindlustus.

    Lepingute slmimine kindlustusautomaadis sarnaneb toiminguga internetis sisestad oma andmed ja maksad kaardiga. Poliisi vlja ei pea trkkima, see saadetakse e-posti aadressile.

    Kliendile on interneti kaudu slmitud lepingud letihinnast kmne protsendi vrra soodsamad.

    Seiklusspordis loeb vaimujud

    19.21. maini kogunesid seiklushuvilised Vrumaale, et osa vtta Eesti pikimast seiklusest EXTAR 48h, mille korraldas XTsport. Lisaks oli vimalik osaleda ka 12-tunnisel seiklusel. Estraveli tiimis ja ainukeses naiskonnas Buduaar48 osa-lenud Maret ja Anniki testasid, et pikemate seiklustega saavad hakkama ka kontorittajad.

    Vib tunduda mistetamatu, kuidas saab ldse nautida 48-tunnist maga-matust, seejuures pidevalt liikudes valges ja pimedas, jalgsi, rattal ja kanuuga ning ujuda maihommikul kell pool kuus jrvevees. Aga saab seda tuleb lihtsalt ise kogeda! meenutab seni vaid kaheksatunnisel vistlusel osalenud Maret.

    Anniki lisab, et seiklusspordi suuremaid vlusid ongi eneseletamine ja sel-lest tekkiv tunne on lihtsalt kirjeldamatu. Tema snul pole sellistel vistlusel karta midagi, natukenegi aktiivne inimene saab rajaga ilusasti hakkama, tuleb vaid jukohane tempo valida. Ja palju loeb hoopis vaimne tugevus! Aga ainult selliseid seiklusi lbides vib sattuda tiesti uutesse, ootamatutesse ja kauni-tesse kohtadesse, lpetab Anniki.

    Mareti ja Anniki muljed pikemalt Estraveli blogis www.estravel.ee/uudised ning jrgmised vistlused leiad www.xtsport.ee.

    8

    Uudised

  • Uued krgused seiklusturismisMajanduse kosudes on hakatud taas uusi elamusi otsima ja eriti vanemaealised naudivad t-navu siseturismi. Pikemate bussireiside, muuseumituuride ja matkaradade krval on niteks Eesti Langevarjukeskuse sellekevadiseks llatuseks, et hppama privad pensionieelikud ja pensionridki, sageli kingina lapselastelt. Tehnoloogia arenguga kaasaminevat langevarju-sporti ei peeta juba peaaegu kmnendijagu aastaid ekstreemspordiks ning ha paranevad ka tandemhppe vimalused. Mais sellekevadise hppaja vanuserekordi teinud Anne (63) ei ole aastate likes kige vanem, teatavasti on Kihnu-Virve isegi pea 80-selt selle triki teinud.

    Tandemhppe sooritamiseks on kogenud instruktori klge kinnitatuna niteks Paide kohal 4000 m krguselt nha pea kogu Eesti, vlja arvatud Saaremaa ja Hiiumaa. Peami-ne, mis inimest hppele tmbab, on tundmatusest lesaamine ja soov elus korra midagi erilist proovida. Vaata lisa www.skydiving.ee.

    Taevased snumidFINNAIRILT OTSELENNUD TORONTOSSE. Ka-nada tmbekeskusse saab Helsingist sep-tembri keskpaigani viiel peval ndalas. Finnair meenutab, et Eesti 1835-aastased noored saavad viisakokkuleppe alusel Kana-das kuni he aasta viibida ja ttada ning juunis algabki he suuna pileti hind alla 25-aastasele 395 eurost.

    SASI UUED LIINID EUROOPAS. Sgisel avab firma liini Gdanski (mille klje all on niteks kuurortlinn Sopot!) ja Stockholmi ning Oslo ja Palanga vahel, jaanuari keskpaigast saab laupeviti lennata Oslost suusareisile Genfi. Maist alustas SAS lende Kopenhaageni ja Wrocawi vahel, septembrist saab Taanist re-gulaarlennuga Palmasse (Mallorca).

    UUS BUSSILIIN LENNUJAAMA. Estonian Airi vrvides buss nr 90K vljub lennujaamast igal tis- ja pooltunnil vahemikus kl 818, liinil on 11 peatust, sh Olmpia hotelli juu-res, Tnismel, Balti jaamas ja bussijaamas, pilet maksab kaks eurot. Bussis on traadita internet, ruumi pagasile ning peatuste ja lin-na kaart.

    LENNUJAAMAS LHEB KAUEM. Tallinna len-nujaam lb iga jrgmise kuuga uue rekordi ja turvakontroll vtab kvasti rohkem aega, kui me vahepeal harjunud olime. Seetttu tasub ometi kuulda vtta soovitust olla ko-hal kaks tundi enne lennu vljumist ja regist-reerida end lennule juba internetis, niteks www.estravel.ee/check-in. Tallinnas saab mobiilseid pardapasse kasutada seni vaid Finnairi ja Lufthansa lendudel, teiste omad prindi ikka vlja.

    Uus Baltikumi reisijuhtEesti keeles ilmus Dorling Kindersley Sil-maringi sarja Eesti, Lti ja Leedu reisijuht, mis on truu abimees lunanaabritega tutvu-misel, miks mitte aga ka kodumaa paikade meenutamiseks endale vi oma klalistele isegi kige staaikam siseturist avastab sealt kindlasti midagi uut.

    Briti kirjastuse kaasttajad kisid siin-kandis kolme aasta eest, nii et ht-teist vib olla muutunud, aga tlke vlja andnud Koo-libri lubas, et pdis teabe ajakohastamise eest ikka hea seista.

    Suidsusannas HaanjamaalHaanjamaa on ks haruldane nurgake Eestimaal, kus traditsiooniline suitsusaun (murdes savvusann vi suidsusann) on ikka veel oma tavade, tarkuste ning tervistava mjuga inimeste igapevaelu oluliseks osaks. Elamusi ei hoita vaid endale ning 23.30. juulil toimubki suitsusauna ndal, kus omanikud tutvustavad primust ja kultuuri. 23. ja 30. juulil vrustab iga saun ht seltskonda, kokku kuni sadat saunaspra.

    Koos pererahvaga tehakse saunaga seotud tid-toimetusi, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mne sauna juurde on oodata kohalikke muu-sikuid kooslaulmiseks (pillid kaasa!). Lunatoit valmistatakse saunaperega koos: lihtne, tervislik, kohalik ja traditsioonikohane. Toimeka peva sdameks on saunamnu, kus puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing. Saunadesse ja ttubadesse saab kirja panna kes ees, see mees phimttel, kirjutades [email protected] vi helistades telefonil 503 2341, Eda Veeroja.

    9

    Uudised

  • Matsalus matkavad kolm kahe hinnagaJuuni ja juuli igal laupeval saavad Estraveli kuldkaardi omanikud bussiga, paadiga ja jalgsi matkata Matsalu rahvuspargis tavapra-sest soodsamalt. Matsalu Ticket on pevapilet, millega saab imet-leda loodust koos professionaalse juhendajaga uurides, jlgides ja kogedes Eesti ht kaunimat ja paremini silinud rahvusparki. Pilet hele maksab 40 ning ostes kaks piletit, saad kolmanda tasuta. 415-aastastele lastele maksab pilet 30 . Hinnas sisaldub giiditeenus, kohalik transport, piknik-luna, paadisit ja muuseu-miklastus. Loe lhemalt www.estravel.ee.

    Vesta, kastiauto ja Prangli ootavadSel suvel on vimalik osaleda eesti- ja ingliskeelsetel ekskursioonidel Eesti phjapoolseimal psielanikega saarel. Pranglil on elatud viimased 600 aastat, seal on huvitav kultuuriprand, imelised liivarannad ning mnnimetsad, vaatamisvrsusi ning mnus vikesaartele omane ka-lurikla olustik. Pevased reisid Pranglile toimuvad maist augustini, igal kolmapeval ja reedel, juulis ka esmaspeviti. Pevareisile vib tulla igaks, selleks eraldi gruppi moodustama ei pea.

    Leppneeme sadamasse sidetakse bussiga, meretranspordina kasutatakse liinilaeva Ves-ta. Tuurid vljuvad Tallinna kesklinnast, Tallinn 2011 infokeskuse eest, hommikul kell 8.

    Ringreis saarel toimub kastiautoga, mis on Eesti vikesaarte teedel sna praktiline liik-lusvahend. Saaretuur kestab orienteerivalt 2,5 tundi. Prast ringreisi sakse lunat (sisaldub hinnas). Saarel jb ka paar tundi vaba aega, et kia rannas vi omal kel pisut ringi vaadata. Pevareis hele inimesele maksab 59 eurot, lastele 45 eurot. Ksi lhemat infot Estraveli siseturismi osakonnast telefonil 626 6233 vi [email protected]

    Suvine Arensburg Spa ootabKuressaare vanalinnas ootab suvitajaid kaasaegset arhitektuuri ja ajatuid vrtusi hendav Arensburg Hotell & Spa. Paketi hind pe-rele (kaks tiskasvanut ja kaks kuni 12-aastast last) on standard-toas 85 (tavahind 147,41) ning Superior-toas 99 (tavahind 179,37).

    Paketis sisaldub ks majutust, hommikusk, basseini ja ldsaunade kasutus, hommikumantlid ning sisseps Saaremaa muuseumisse Kuressaare linnuses. Loe lhemalt www.estravel.ee.

    Jahisit Tallinna lahel

    Sailing.ee pakub Estraveli klientidele kolme tundi purjede all Tal-linna lahel (kuni kmnele inimesele) vikesel jahil 225 euro eest. Merematka hind suurel jahil (kuni 18 inimest) algab 336 eurost. Mda seilatakse Kalasadamast, Patarei vanglast ja Kopli pool-saarest, sisse pigatakse lennusadama kanti ja seejrel vetakse suund Aegna saarele, kus soovi korral tehakse ka ujumispeatus. Tagasiteel purjetatakse piki Rohuneeme poolsaart Vanasadama jahisadamasse. Merematka kohta loe lhemalt www.estravel.ee.

    Piknik mere res PedaselPedase puhkekeskus-hotell 60 km kaugusel Tallinnast kutsub koos pere vi spradega loodusesse puhkama ning pikest ja merd nautima. Pakett kahele maksab 68 (tavahind 89) ning sisaldab ht d majutust kaheinimesetoas, hommikuski, romantilist piknikukorvi kahele ning jalgrataste renti. Keskkonnaks rgne mnnimets ja kaunis mererand. Loe lhemalt www.estravel.ee.

    10

    Uudised

  • Kunagiselt kohalikult misnikult Valentin Schillingilt nime laenanud festival on sihiks vtnud nii Eesti kui vlismaa heade ja pnevate ansamblite vrustamise. Klluslik ja rahvusvaheline kava toob lau-lulavale (kohalikus knepruugis Suveaeda) kokku ka harvanhtava publikumikstuuri. Kuigi muusika on muusikafestivali puhul kige olulisem, ei saa Schillingu puhul alahinnata toimumiskoha erilisust.

    Kohalesitnutele mjub kummastavalt ja tervistavalt rohelusse mattunud Kilingi-Nmme atmosfr; kohalikud uurivad pnevusega kirevais riietes kohalesitnuid ja on uhked oma linnakese le. Teisisnu toimub ehtne kultuurivahetus maa ja linna vahel.

    Aastate jooksul on MT Huumuse, kohviradio.com-i ja paljude vaba-tahtlike toel korraldatava Schillingu lavalaudadelt lbi kinud suur hulk vhem ja rohkem tuntud alternatiivmuusika ansambleid, folk-, pop- ja elekt-ronmuusikuid. Lisaks kodumaistele talentidele on Suveaias ja isel klubipeol kuuldud kauniklalisi ansambleid Ameerikast, Austraaliast, Soomest, Root-sist, Saksamaalt, Ltist ja isegi kaugelt Senegalist.

    Festival on kll aasta-aastalt kasvanud, kuid silitanud sellele vaatamata oma intiimse ja sbraliku hkkonna, olles sellisena sobilik ka vikeste las-tega peredele. Lisaks vabahulaval toimuvale on energilisematel vimalus siirduda hilishtul edasi kohalikku klubisse, kus pidu jtkub ansamblite ja plaadimuusika saatel hommikutundideni. Muusikalisele eeskavale lisaks toimuvad Schillingul tavapraselt ka erinevad kunstiprojektid ja pakutakse originaalseid lbustusi lastele eelmisel aastal nt miniloomaaeda, laste roki-lava mngupillidega jne. Schillingu pere- ja lastesbralikkust nitab seegi, et festival on kuni 16-aasta vanustele ja pensionridele tasuta.

    2. juulil on muusika- ja siseturismihuvilistel taas phjust seada sammud Edela-Eesti tmbekeskusse, Kilingi-Nmme vikelinna Prnumaal, kus toimub viiendat korda Eesti mahedaim agrosu-gemetega muusikafestival Schilling. See on ritus, mis llatab positiivse hullumeelsusega alates lavakujunduses kasutatud traktoritest vi srevristajatest ja lpetades kige moodsama muusika ja kireva publikuga.

    Schillingi-Nmme

    Festivalil kavas

    2x Aron Urb

    12

    Sndmused

    Selle aasta muusikalise osa eest vastutavad t-navu kokku kmme ansamblit ja sooloesinejat. Teiste seas kodumaine rock-legend ULTIMA THULE eesotsas RIHO SIBULaga, pnev hemeheorkester PASTACAS ja unenoline Tallinna indie-folk bnd IMANDRA LAKE. Nha saab ka kaht vga erinevat, kuid htviisi paeluvat ansamblit Inglismaalt fol-gilikku ODDFELLOWS CASINOt ja elektroonilist DESIGN A WAVEi, lisaks astub les meloodiline indie-grupp IFWE Venemaalt ja STARMETIS Ltist. klubi saali ktavad kuumaks rtmikad pealinna ansamblid KREATIIVMOOTOR ja LAULAN SINULE, tantsuks mngivad plaate DJ-d.

    Muusikale vahelduseks on linnakese klalistel vimalik nautida ka PUUTUMATA LOODUST Ki-lingi-Nmmet mbritsevatel metsaradadel. Huvi-tava loodusteabega varustavad matkajaid Riigi-metsa Majandamise Keskuse giidid.

  • 2x Aron Urb

    K>@>C

  • See on selle suve SEE lavastus. NOOR EESTI pileti hankida taibanud mehed saavad kindlalt kaaslaseks (vhemalt paariks tunniks) kige ihaldusvrsema naise ja naised naised saavad lugupidamist. Kusjuures nneks asi pole ldse lavastuses. Sellel, oleme au-

    sad, on suveteatri puhul ka sna harva thtsust: millal on mni tuttav vi kolleeg ksinud, mida te suvel teatris vaatasite vi kes lavastas, kik ksivad, kus te midagi vaatasite, eks ole?

    Ott Kadariku ja Mihkel Tri loodud vabahuteatrisaal Rakvere teatri taga pargis on sama lennukas ja kerge kui luule-rida lavastusest, mida seal mngitakse.

    Eesti teatriajaloo kige rohelisem teatriruum sellest ku-mavad lbi nii rohi kui pargi lopsakad puud, samas on kik lava jupid vimalik hiljem uuesti kasutusele vtta teiste lavastuste dekoratsioonide ehitamisel psib pargis vaid 10. juulini.

    Esimene, talvel tekkinud idee lava tiigisaare keskele ehitada taandus kevadel looduse lopsakuse ees. Tiigi servale ehitatud lava sai aga selline, et tegelikult tasub seda vaatama sita ka siis, kui sellel parasjagu etendust ei mngita. Et ei teater ega lavas-taja piiranguid peale ei sundinud, said arhitektid oma julged ideed realiseerida.

    Kord juba Rakveres olles tasuks le jalutada samade arhitekti-de teisest teosest linna keskvljakust, kus ka teatraalsust ei napi.www.rakvereteater.ee

    Viis vimalust teatrisuvi le elada

    Tekst SILVIA PRMANN,ajakirja Diivan peatoimetaja.

    Roman Baskini Ring Alatskivi lossis (MT Kell 10)

    Parun Arved Georg von Nolckenile kuulunud 1885. aastal val-minud Alatskivi loss on otimaal asuva Balmorali lossi koo-pia, mida tehes ei kartnud parun tornikeste ja nikerdustega asja le vlli keerata neid on puistatud ilma igasuguse va-lehbita vga vaba kega. Kui valmimise ajal sosistati paruni maitsest ja stiilitunnetusest igasuguseid lugusid, siis nd, kui Alatskivi misa phjalik renoveerimisprojekt on lpule judnud, imetlevad tulemust kik. Viieliikmelise perekonna koduks olnud maja on nii kirju, et hoiab rkvel ka kige teat-rikaugema inimese.

    www.alatskiviloss.ee

    Suvel teatris kimine on reegel, mille rikkujal kaob pea igasugune vimalus mingiski sotsiaalses elus osaleda. Silvia Prmann tegi tiiru mber Eesti, et leida les teatrid, kuhu kannataks minna siis, kui lavastused testi absoluutselt ei huvita.

    Terje

    Uga

    ndi

    Terje

    Uga

    ndi

    14

    Sndmused

  • Ain Meotsa Peko Vrska Laululaval (Vanemine)

    Peaaegu maailma lppu puuriita vaatama sitmine ei tundu es-mapilgul kindlasti kige parem plaan, aga kui selgub, et puuriida on ladunud kunstnik Iir Hermeliin (Linnateater), tasuks olukorda uuesti hinnata.

    Peko etendub juulis Vrska Laululaval teisaldatavatest puuriitadest ehitatud laval. Teater, mille nii mnedki lavahalud leiavad lpuks oma koha saunaahjus vi pliidi all, on kahtlemata vga stitav mngupaik muinasroki tegelaste jaoks.

    Ja kui see kik ikka veel ei veena, siis enne iga etendust on vike laat seto ksit ja kgi paremate paladega.

    www.vanemuine.ee

    Priit Pedajase Lbi klaasi Meleski klaasivabrikus (Ugala)

    Et killud toovad nne, koges vabriku 1795. aastal koos kom-panjonidega rajanud misnik Georg von Bock, kui vike Vrts-jrve-rne vabrik kiiresti Tsaari-Venemaa heks suuremaks klaasitstuseks kasvas (ilmselt piisas vikesest hulgast puru-nenud klaasist). Praegu rajatakse muuseumina tegutsevasse klaasivabrikusse kultuurikeskus Meleski Kultuurivabrikut, kus Mats Traadi kirjutatud nidend elustab augustis klaasivabriku elu. Kui pole aega oodata, et nn slle kukub, on see hea koht asjade kiirendamiseks.

    www.meleski.eu, www.ugala.ee

    Phuteater

    Eesti koarhitektuuri tippteose tiitlile pretendeeriv Phu-teater Skoone bastionil on ajutine keskkond, mis lubas katse-tada lahendustega, mis tavalise phumaja puhul kne alla ei tuleks niteks phu krohvimata jtmine. Kui puit ja phk on kahtlemata vga kod, nii et allergikutele seda teatrit ei soovitaks, siis tulekaitsevahend ja betoonvrv, millega teater mustaks vbati, nii kod enam ei ole. Aga kui keskkonnasb-ralik viieks kuuks ehitamine ldse olla saabki?

    Vaheajal saab mngida teatri taga malet vi teatri ees liivakastis.

    pohuteater.no99.ee

    Tekst SILVIA PRMANN,ajakirja Diivan peatoimetaja.

    Terje

    Uga

    ndi

    Terje

    Uga

    ndi

  • Vrakid Eesti vetes on kahtlema-ta heks oluliseks osaks meie kultuuriprandist. Paraku asu-vad neist kige pnevamad ja paremini silinud sellistel sgavustel, mis on hobisukeldujatele lubatu piirimail. nneks on ka mningaid, mida vik-sema sukeldumiskogemusega huvilised samuti oma silmaga nha saavad. he sellise vib leida Rammu saare juurest.

    1928. aastal Papisaares ehitatud 25 meetri pikkune kaljas lks phja 1942. aasta suvel ja ige kummalistel asjaolu-del. Tnaseni ei ole pris kindel, kas ankrusse jnud laev sttis ise plema

    vi oli seal oma osa ka meeskonnal, kes katkise vindiga alusel miinivljade ja ka-ride vahel riskida ei tahtnud ning laevale matused korraldada otsustas. Igatahes on nd telliselastiga kaljas 13-14 meetri sgavusel kenasti kiilul puhkamas.

    Hinnanguliselt on seal terve majaja-gu kive. Uudistamisainest pakuvad veel ankur ja murdunud labaga sukruvi. Ku-na tegemist on muinsuskaitsealuse vra-kiga, siis tohib sellele sukelduda ainult eriloaga. Et kurva saatusega laev ikkagi ngemata ei jks, tasub jlgida sukeldu-misklubide koduleheklgi ja vimalusel nendega kampa la.

    Kihelkonna muinsus merephjas

    Eesti vrakkide ESIVIISIKJAEN TER ilus puidust alus, mis Tallinna lahes laevatee res oma kurva lpu leidis. Vrtus seisneb hsti silinud detailides, tema juurde sukeldumiseks on nutav AOWD tase.

    BUNGSBERG Naissaare jalamil lebav alus. Phi on 39 m sgavusel, seetttu on ka seal nutav AOWD tase. Vraki suurim vaatamis-vrsus on hsti silinud rooliratas.

    KRIMULDA lebab Laine madalal 20 m sga-vusel. Sellele vrakile sukeldumiseks on vajalik muinsuskaitse luba, aga sgavuse poolest so-bib see ideaalselt algajatele. Tekil lebav suur varuvint on vimas vaatepilt.

    WEST leidis oma otsa samuti Laine ma-dalal, mitte kaugel Krimuldast. Vri osa on silinud tervena ja suurimat huvi pakub tekil asetsev ampermeeter. OWD tasemele on selle vraki sgavus vga sobiv, kuid ka sellele vra-kile sukeldumiseks on vajalik eriluba.

    KIHELKONNA laev Kaberneeme lhistel, oli uppudes telliskive tis laaditud. Nii ta seal seisab oma kaunis vesises hauas, rohke tai-mestikuga kaetud ning koduks paljudele me-reelanikele.

    TERJE MEOSEesti Sukeldujate Klubiwww.sukeldujad.ee

    Tekst ja pildid KAIDO HAAGEN

    16

    Seiklus

  • TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel. 6556977, tkoda tel. 6556957; A&T SPORT: Mustame tee 50, tel. 6562959; VELOSPETS: Rohu 13, tel. 6774990; JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel. 6337566; TARTU: A&T SPORT: Sbra 56A, tel. 7310159; RATTARING: Aardla 112, tel. 5045961; VELOSPETS: Riia 130, tel. 7380406; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel. 3599784; MATADOR: Kangelaste 9, tel. 55976240; KOHTLA-JRVE: ARDIS: Vilde 6, tel. 3373153; PRNU: RATTARI: Merimetsa tee 15a, tel. 55690294; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel. 4345757; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel. 4345718; VILJANDI RATTAPOOD: Vaksali 8A, tel. 6466466; RAK-VERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel. 3223325; VRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jri 32, tel. 7823004; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel. 7661284; KURESSAARE: BIVARIX: Tallinna 26, tel. 4557118; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel. 4720490; JHVI: ARDIS SPORT: Keskvljaku 4, tel. 3371283; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Prnu 2, tel. 3849120; PLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel. 7994945; TRI: TRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel. 3848762; JGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel. 7722660; RAPLA: RAKSER SPORT: Tallinna mnt. 23, tel. 4894333; PLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel. 7752968; TRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel. 7668725; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Prnu tn. 1, tel. 4331280; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel. 6756440; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel. 5119209; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel. 6737666

    WWW.VELOPLUS.EE

    LASTERATTADhinnad alates 159.-

    2487,81.- EEK MAASTIKURATTADhinnad alates 299.-

    4678,33.- EEK TNAVARATTADhinnad alates 299.-

    4678,33.- EEK MAANTEERATTADhinnad alates 599.-

    9372,31.- EEK

    MULTIVAN TIIMI VALIK

    MILLINE ON SINU VALIK?

    HOSE HERMIDA VALIK

    Hose Hermida maastikusidu 2010. aasta Maailmameister.

  • Skeppshult Natur

    Skeppshult on ks vhestest rattamarkidest, mille raamid valmistatakse siiani vanas maailmas, head Rootsi riistad, millega isegi kuningapere sita ei h-bene, raami kaunistab sestap kuninga vapp.

    Natur kuulub mudelivaliku keskmisse ossa ja r-mustab sitjat klassikalise vormi ning suureprase inglismaise nahksadulaga. Naisteratta raam on aja-loolise mudeli koopia, meeste oma samuti klassikaline ning erandlikult kauni geomeetriaga. Raskevitu, aga samas pea igikestev Natur sobib siduks nii linnas kui kruusateel. Valida saab 3-, 5 ja 7-kigulise rummusi-sese kiguvahetiga mudeli vahel.Meesterattal saab ka raami suurust valida.

    Eksklusiivsusejanustele pakub Skeppshult auto-hinda kompivat disainiauhindadega prjatud Z-Bikei.

    Eestis ei mda, aga ratta soetamiseks saab teha meeldiva vljasidu Stockholmi.

    Hind kuni 1000

    Eesti rattakultuur on vhehaaval hakanud

    muutuma vi siis

    mnede arvates suisa tekkima. Tasapisi ilm

    uvad linnapilti ja

    klavaheteedele rattad, mis meenutavad va

    naisade-vanaemade

    aegu liikunuid, sekka ka mned hoopis uu

    dsed. Rattaideaal

    hakkab tasapisi kaugenema kirjudest palju

    de amortidega

    sportlikest koletistest, mistttu on aeg heit

    a pilk sidukitele ja

    aksessuaaridele, millega kannatab ka imek

    aunil Eestimaal liikuda.

    Jalgrattad mittesportlastele Btsantslikud nahksaduladAmeerikamaine nahakunstnik Kara

    Ginther on vtnud ette tunnustatui-ma nahast rattasadulate tootja Brooksi niigi kaunid sadulad ja andnud neile isikuprasema ilme. Mustri loomiseks eemaldab ta sadulalt lihukese naha-kihi ning katab pinna niteks Btsant-si tekstiilidest lhtudes. Tenoliselt maailma kauneimad sadulad.

    Hind 350 $

    Helkama Jkri

    Kui Skeppshult ei mju piisavalt macholikult ja vaja on siiski klassikalist ratast, siis teiselt poolt lahte leiab Jkri Soome armeeratta kaasaegse versiooni. Kike on kolm rummusisest, raam terasest ja Soomes valmistatud.

    Jkril liikuv rattur vib Tallinna vanalinnas saada masendu-nud pilgu keskealiselt soome turistilt, kellele meenuvad armeetee-nistuses kruusateedel lbitud otsatud velokilomeetrid. Ehitatud nagu tank, raami suurusi paraku vaid ks ning lhemale ratturile vib armeeliikur tunduda veidi kohmakas. Saadaval kigis enesest lugupidavates rattapoodides Soomes.

    Hind 690

    Vana kooli rattakotid

    Kui olete suutnud leida endale enam-vhem esteetilise ratta, siis rattakotti-dega on ikka teline hda tundub, et disain ja hea maitse kardavad situ pakiraamil. Sadulatootja Brooks on otsinud pakiraamikotile inspiratsiooni oma 1890. aasta kataloogi mudelist. Impregneeritud puuvillasest tekstiilist nahkde-tailidega kotid on uuemate aegade tootearenduses saanud lisaks magnetsul-gurid, mis annab vrreldes 19. sajandiga tiendava mugavusmtme. Erinevalt sadulatest on kotid valmistatud Hiinas, mis vhemalt hinnas kll tunda ei anna.

    Hind 179

    18

    Materialism

  • Electra Amsterdam

    hendriikidest prinevad, ent euroopalikke eeskujusid jrgivad Electra rattad teeb erili-seks traditsioonilisest erinev siduasend kui ka tavalisel kruiiseril istutakse vrdlemisi pstises asendis, siis siin on pedaalid nihutatud sadulast tugevalt ettepoole. Nnda istutakse rattal mrkimisvrselt madalal ning peatudes saab jala mugavalt sadulast tusmata maha asetada. Sportliku sidustiili vib unustada, med tunduvad tavapra-sest jrsematena, aga igas muus olukorras on need rattad vga mugavad.

    Tilgaks meepotis on teadmine, et ka Paris Hilton on enesele Electra ratta soetanud, aga teie vite ju roosat vltida. Saadaval Tallinnas Lutheri kvartalis

    Hind 599899

    Yakkay kiivrid

    Keegi pole vist kokku lugenud esteetilis-tel phjustel hukkunud rattureid teata-vasti on rattakiivrid nii inetud, et paljud lihtsalt ei saa neid kanda. Appi tulevad cosplay leiutajatest jaapanlased, kes on lpuks judnud ka rattakiivrite kost-meerimiseni. Vrdlemisi tavalisele plast-kiivrile tmmatakse selga tekstiilist kate ja uus kvaliteet ongi sndinud. Soovi kor-ral saate katteid osta mitu ja vahetada neid sobituma nii modernse linnaruumi kui ka vernakulaarsemate keskkondade-ga, kostmist rkimata.

    Hind e-poes 94 , lisakate 40 www.yakkayshop.com

    Sportlikumaid linnarattaid, millega saab pikemaid distantse lbida, leidub pea iga suurema rattatootja valikus. Pilk ji pidama mattmustal Merida isendil, mis pakub rmu kergest, ent vastupidavast alumiiniumraa-mist, kahvel on linnas ja kergliiklusteedel snagi leliigsete amortideta, boonuseks ketaspidurid. Sellise rattaga viks rahulikult ka linnapiiritagusest uusasumist kesklinna tle sahiseda. Disain on diskreetne tagasi-hoidlikkus on voorus ja seda eriti ratta puhul, mida te vahel tnavalegi parkida soovite.

    Hind 590 (hetkel Veloplusis soodukas)

    Merida S-Presso 500-D

    Kickbike Sport Max

    Juba mnda aastat on Eestis propageeritud tiskas-vanutele meldud tukerattaid. Nd, kus jalgrattu-rid on ametlikult knniteedele lubatud, tundub sel-line siduk eriti smpaatne saab ju sellega liigelda ka tihedamas rahvamassis, kus tavalise rattaga olek ebamugavaks kipub muutuma. Mitte et tukerattaga tempot ei saaks arendada proovige ja te llatute. Igati meeldiv vaheldus traditsioonilisemas rattarutii-nis. Saadaval Matkaspordis ning neil leidub ka liht-samaid-soodsamaid mudeleid.

    Hind 455

    19

    Materialism

  • Birgit P

    ve

    20

    Peipsi

  • Esimesel vimalusel pgenen Tallinnast oma kallisse suvekodusse, mis asub ehedas Peipsi-rses tnavklas. See paikneb kohe Mustvee klje all ja on kaheksa kilomeetrit pikk. Tnavkla koosneb neljast osast: ajaloolistest vanausuliste kladest Rajast, Kkitast ja Tihedast ning peamiselt eestlastega asustatud Kasepst. Minu vike maja, mis on le 150 aasta vana, asubki Kasepl (palun mitte segi ajada teise Kasepga, mis asub Kolkja ja Varnja vahel, Peipsire vallas).

    PALJUD RGIVAD, ET KASEPL ON SAMA HEA OLLA KUI SAARTEL. Suureks eeliseks saarte ees on see, et sinna on kergem sita istud Tallinnas autosse ja tunni-paari prast oledki kohal. Pealinnast kib kaks korda pevas buss.

    Saartega teeb selle kandi sarnaseks lai Peipsi jrv, mille vastaskallast ei ne meri mis meri! Vaid vga selge ilmaga paistavad Peipsi tagant Venemaa tossavad korstnad.

    Saarlaste kombel hoitakse siinsetes klades

    iidseid kombeid ja tarkusi. ks selline tarkus on, et naabritega tuleb sber olla. Meeldib sulle vi mitte, aga sinu esivanemad elasid nendega krvuti majades, elad sina ja jvad elama sinu lapsed. Seega, hoia oma koduu korras, et teisel oleks hea vaadata ja kerge oma peenraid rohida (hoolitsemata maa klvab umbrohtu naabri ue-le). Austa oma naabri privaatsust ra tule tema majja asjata jutustama. Rgi temaga siis, kui ned teda ues. ra ehita enda maja mber ka-hemeetrist tara, mis teeb sinu niigi vikese ueala veelgi viksemaks. Seetttu ongi selles tnavklas llatavalt vhe aedu. Kostita oma naabreid vahel heaga-paremaga. Pole ju lihtne vaadata, endal kht korisemas, kuidas naaber teeb unamahla vi kpsetab pirukaid, nii et terve u on piru-kalhna tis. ra vii naabrile kunagi tagasi thje nusid, talle tuleb midagi vastu kinkida.

    KULLAKARVA KLA IMELISTE AEDADEGA. Kasep kla vrv on kollane. Siinse kombe kohaselt

    Kasep kollane tnavkla Peipsi kaldal

    Elamine tnavklas, milles maja maja kljes kinni, tundub eestlastele vras. Samas vib selline elulaad tuua ka palju rmu: naabrite juures kiakse saunas, nendega jagatakse maiustusi ja korraldatakse suurejoonelisi pidusid. Kuid palju olulisem on see, et keegi on alati lhedal, kui on tarvis sita poodi vi linna arsti juurde, laenata trimmerit vi lihtsalt abi paluda. Siin peab paika vanasna Hea naaber on parem kui sugulane.

    Tekst TIINA JURJEVA

    Birgit P

    ve

    Ege Metsa

    ndi

    Ege Metsa

    ndi

    Vera Kikas

    21

    Peipsi

  • vrvitakse jrversed majad enamasti rmsalt kollaseks. Lool on ka praktiline klg see vrv psib eriti kaua maja seintel, sest ei pleegi jrvelt peegelduva valguse kes. Tnu kullakarva majadele on kla kuidagi eriti elurmus. Veelgi suuremat rmu teeb see, et juba mitmendat aastat kib klas vilgas ehitamine ja remontimine tehakse korda vanu talusid, ehitatakse uusi maju, vallamaja taga on kerkimas koguni laululava. Kaseple on jnud vhe maju, kus ldse ei elata.

    Kla aiakunstnikud letavad ennast igal aas-tal. Pole harvad juhused, kui Kasep aianduse meistriteosed satuvad erinevate koduajakirjade veergudele. See, et klas peaaegu pole tarasid, annab kigile klastajatele vimaluse nautida siinsete aedade ilu.

    Kasep klas lheb elu aina paremaks. Ja seda vaatama sellele, et enamik kla elanikke tuleb sinna vaid ndalavahetuseks. Mis parata, Jgevamaal ei ole palju vimalusi korralikku palka teenida ja maamajade hooldamine nuab suuri kulutusi.

    VANAUSULISTE MUUSEUM-NITUS JA PEIPSI ELU TU-BA. Aktiivsest klaelust annab mrku juba see, et tnavu avati Kasepl kaks muuseumi, millest ks on phendatud Peipsi jrvele ning teine vanausu-liste eluolule ja samovaridele. Mlemad muuseu-mid asuvad Kasep vallamaja krval, klalava ja jalgpallivljaku vastas.

    Sealsamas saab ka ujumas kia vallamaja taga on korralik ujumiskoht kabiinidega riiete vahetamiseks ja grillimiskohaga.

    Peipsi jrve tuba on phendatud Peipsi jrvele ja selle asukatele. Sealt saab uudistada jrves elava 34 kalaliigi mulaai ja jrve kolmemtmelist ma-ketti, millelt leiab suuremad Peipsi-rsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja palju muud pnevat. Nitusega samas hoones (Spruse

    84) asub turismiinfopunkt (www.peipsi.ee), mis on suveperioodil avatud teisipevast laupevani kell 1115. Nitusepilet pilastele ja pensionride-le maksab 0,50 eurot ja tiskasvanutele he euro.

    Juunis avas uksed uhke muuseum-nitus va-nausuliste eluolust ja samovaridest, mis asub kohe infopunkti krval, punases tellistest majas. ks muuseumi ruum on phendatud vanausulis-tele, seal leidub ajaloolisi esemeid, riideid, nusid, saab levaate vanausuliste kommetest ja tradit-sioonidest. Teises ruumis asub Eestis ainulaadne samovarinitus. Neid on seal koguni 50 tkki! Sa-movarinituse seinu kaunistavad klaelu tutvus-tavad meeleolukad pildid, mille autoriteks on

    Millal ja kust osta kurki ja sibulaid?Parim aeg kurkide ostmiseks on kesksuvi. ige ostja teab, et odavamat kurki saab klavahelt. Selleks tuleb sita klateed pidi, mda rannart. Kui ned maja ees luitunud taburetil vi toolil kurki, siis tea, et selle maja pererahvas tegeleb kurgiriga. Ostes vaata, et kurk oleks kuiv ja kva. Siis silib ta kauem.

    Maja ette taburetile on aeg-ajalt pandud ka tomat, marjad, lilled vi sibul. See thendab, et sellest majast saab kike seda osta.

    Sibula- ja kslauguvarusid tuleks tiendada augusti lpus ja septembri alguses. Kellel on vhegi vimalust, soovitan sita Kallaste sibulalaadale, mis toimub 27. augustil. Seal on valik kige rikkalikum. Kige odavamalt saab sibulat Kallaste-Nina-Kolkja-Peipsire klateedelt. Ssteem mgikoha tuvastamiseks on sama, mis kurkidega. Tavaliselt on improviseeritud mgilett varustatud ka mjaga: vanamemmega vi lapsega. Peipsi sibul silib pea aasta aega minu kgis ripuvad septembris ostetud sibulapatsid maikuuni. Sibula valikul tuleks thele panna, kas taim on korralikult kuivatatud.

    Suve mgihitiks on alati ehtne malasolni kurk (vrske kiirhapukurk). Neid leidub pea iga kurgimja krval, mbrisuuruses klaaspurgis ja neid makse tavaliselt kshaaval.

    Suitsukala saab selles kandis osta Kuldkala kohvikutest-poodidest. Vrsket kala leidub alati Mustvee Statoili vastas asuvas oranis kalakioskis.

    Loo autor teefanaatik Tiina Jurjeva ktab samovari, taamal loksub Peipsi ning vaadet raamivad hea naabri kollased majad.

    Kui sa soovid killukest Peipsi-veere menst ja vanausulis-te traditsioonidest oma koju tuua, siis on selleks olemas suureprane vimalus hiljuti ilmunud Birgit Pve, Viktoria Ladnskaja ja Annika Haasi imekaunite piltidega koka-raamatu nol.

    Aldo

    Luu

    d

    22

    Peipsi

  • Pevast peva, Sa oled parim:

    minu komplimendid!

    IMPRESSA J9 One Touch TFT on kohvisbra unistuste masin. Prdlliti keeramine toob TFT-ekraanile muljetavaldava valiku kohvijooke. Piisab hest nupuvajutusest ja juba valmib vrskelt jahvatatud ubadest soovitud jook: aromaatne ristretto, hrgutav latte macchiato vi kreemjas cappuccino, mida katab tnu uuenduslikule peenvahustamistehnoloo-giale esmaklassiline piimavaht. Hbedaselt likiva tisautomaatse kohvimasina suureprast vlimust hindab krgelt isegi Roger Federer. JURA IMPRESSA if you love coffee.

    www.jura.ee

  • metega vi vtta osa jumalateenistusest. Palvela on avatud kolmapevast phapevani, kell 1215. P-hapeva hommikul ja phade ajal toimuvad palvelas jumalateenistused kell 9.0011.30. Sinna sisenemi-seks tuleks naistel vtta kaasa peartik ja pikk seelik. Vajadusel saab neid ka kohapealt laenata. Klastamist vrib ka Raja kloostri kellatorn, mis asub samuti klatee res, Peipsi kaldal. Rohkem informatsiooni nende vaatamisvrtuste kohta leiad kodulehekljelt www.vanausulised.ee.

    Pea kikides Peipsi-rsetes klapoodides saab osta selle kandi thtsamat ajalehte Peipsirannik. Suu-re armastusega tehtud leht rgib ra kik selle kandi thtsamad uudised ja tutvustab pnevaid fakte va-nausuliste elust.

    KALAMEHI OOTAB SIINKANDIS RIKKALIK VALIK KALAS-TAMISKOHTI. Kalastusloa taotlemine on lihtne ja seda saab teha internetis. Lubade ja kalastuse kohta leiab rohkem infot kodulehekljel www.kalastusinfo.ee.

    KUS SAAB UJUDA? Mustvee kandis on Mustvee linna rand ja sadam. Jrgmine avalik plaa asub Kasep vallamaja taga. Mlemas ujumiskohas on korralik liivaphi. Nagu ikka Peipsi jrves, peab seal kndima oma sadakond meetrit selleks, et vesi ulatuks rinnuni. Jrv kipub aeg-ajalt itsema ja need, kes pelgavad ujuda sodises vees, vivad valida hoopis Omedu je, kus vesi on oluliselt puhtam, ka klmem nagu jes ikka ja lheb kiiresti sgavaks. Suvel itsevad je kallastel vesiroosid ja -kupud. Jge pidi les sites muutub mbrus nii rgseks, et seal kohtab erinevaid pnevaid loomi ja putukaid. Oma silmaga olen ni-nud je res kopraid, erinevaid kiililiike ja kotkast tiirutamas.

    Kelle jaoks hest pevast tnavklas vheks jb, saab jda seks hubasesse hostelisse Jussin Maja, mis asub Raja kloostri krval (Kalda 73, www.jussin-maja.com). Ka Mustvees on mitu majutusasutust.

    Pnevad sndmused Kasep kandis2.JUULI Mustvee vene jaanituli ehk Ivanov den. Reeglina oluliselt lbu-sam kui eesti jaanipev. Tants hommikutundideni!

    8.10.JUULINI kirikute suvefestival Mustvees. Kuigi linnas elab vaid 1600 elanikku, tegutsevad seal viis kristlikku kogudust. Linna kaunistavad neli kirikut ja ks baptistikoguduse palvela.

    16.JUULI Mustvee linnapev, mille raames toimuvad Peipsi rahvakultuuri pev ja suvelaat.

    13.AUGUST Kalevipoja kala- ja veefestival. Aasta suurim ritus Kasep klas: suur laat, esinejad, htujuhid, Eesti rammumehe etapp, Lauluga maale saate salvestus, tantsuhtu ja palju muud.

    20.23.AUGUSTIL rahvusvahelise vanausu primuskultuuri festival Pei-pus, kus saab nha nii Eestist kui ka kaugemalt tulnud vanausuliste etteas-teid. Festival toimub Tallinnas ja Mustvees.

    fotograafid Annika Haas, Birgit Pve, Age Peterson ja Arvo Iho. Iga klastaja leiab endale midagi meele-prast suveniiriletist, kust saab osta kohalikku ksi-td ja maiustusi. Nii on ks selle kandi vanausulis-te jreltulija patenteerinud uue toidubrndi Varvara Gourmet, mille tooteid saab lavkast osta. Kik need toidud on valmistatud tema tdi Varvara vanaaegse-te retseptide jrgi sigurimesi ja -leib, sibulamoos, kulit, vanausuliste suhkur ja tee jne. Muuseum on avatud iga pev, v.a esmaspev, kell 1117. Muuseu-mi-nituse klastamine maksab he euro.

    PNEVAID ETTEVTMISI TNAVKLAS. Kui oled juba judnud siiakanti, siis tasub kindlasti uudistada vanausuliste klasid. Klateed pidi sites leiad kaks vanausuliste surnuaeda. Need maalilised iidsed kalmistud erinevad oluliselt eesti surnu-aedadest. Niteks maetakse vanausulised, jalad jrve poole, ja rist asetatakse jalgade kohale.

    Kkita vanausuliste palvelas saab tutvuda vanaaegsete ikoonidega ja iidsete palvetamiskom-

    Raja kellatorn ja phakoda on tasapisi taastamas osa oma kunagisest hiilgusest Euroopa Liidu abirahade toel.

    Festival Peipus, iidseid pulmakombeid tutvustavad vanausulised Baikali rest.

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

    24

    Peipsi

  • Karl-Kristja

    n Niges

    en

  • Tekst ja pildid EVELIN BTKER

    Lugu viks vabalt kanda alapealkirja Avastamata aarded Eestis, sest paaditurism on Eestimaal kll veel tiesti avastamata ja arendamata. Kui vhestes suuremates jahisadamates on klalispaatide vastuvtuks minimaalsedki tingimused loodud, siis enamik sadamaist on vga halvas korras ning klalisena pole seal midagi teha. Aga vrratute elamuste nimel tasub reis ette vtta ning mugavuste puudumisega harjuda.

    Veepealne turism Eestis

    26

    Veeteed

  • Meie perel algas sel aastal neljas paa-dihooaeg, enne seda keegi meist kuigi kva merekaru polnud ega osanud ettegi kujutada, et kunagi viks oma paadiga mda Eestit ringi sita. Esi-mene aasta lks philiselt ppimise ja harjumise peale ning merele minekuks soodsate ilmade ootamisele. Siis aga saime juhuslikult jutu peale tartlastega, kel paat Emajel, ja otsustasime jrg-misel suvel kah selle kandi ra vaadata.

    Nd lheb juba kolmas suvi ning reisisihte tuleb aina juurde. Juba mitu korda on kidud Piirissaarel, Vrskas, Kolkjas, Varnjas, Vrtsjrvel ja Vikesel Emajel, selle suve plaanidesse kuulub reis Tartust Narva.

    JE PEAL SITA on sootuks teine tera kui merel, kuid kellele adrenaliini tundub vhe olevat, vib Peipsi ilmaga rinda pista. Sealne laine on tunduvalt tera-vam ja ootamatum kui merel ning tuuleiilid kergi-tavad lained pooleteisemeetriseks lausa minutitega. Jgi on aga rahulik, peegelsile ja sobib hsti nende-le, kellele paadisit meeldib, aga kes ei tunne end mere peal kindlalt vi on kimpus merehaigusega.

    Ilmselt pean kunagi kirjutama kikidest vr-ratutest paadireisidest raamatu, sest muljeid on vga palju ning vga eredaid, aga mnd pildikest tahaksin juba praegu lugejatega jagada.

    Piirissaarel kimine on kujunenud tradit-siooniliseks varasgiseseks sibulavarumisretkeks. Esimesel aastal kisime ise, nd aga on spra-dest lausa jrjekord moodustunud, kes tahaksid kaasa tulla. Eelmisel suvel pidime juba ige mitu reisi tegema, et kik oma talvevarud ktte saak-sid. Piirissaarele minek on kenasti thistatud ja uue praami jaoks svendatud, seega praamisada-mani saab ilusasti kohale.

    Saarel tuleb siis kohalikega jutu peale saada, et sibula- ja jhvikakaupa teha. Kuulsad Piiris-saare sibulad on vaat et kulla hinnaga, sest neid kasvatatakse ju ainult seal ja pealinna peenemate restoranide ja kokaupluste kokkuostjad kivad kohal lausa kaubikutega.

    Vrskasse sit vajab head kaarti, sest oht ko-gemata le piiri teise riiki sattuda on vga suur ja tenoliselt toob kaasa rohkelt sekeldusi, nrvi- ja ajakulu. See-eest kohale judes ootab Vrska laht oma imesooja veega suplema ja pikest nautima. Vrskas lubatakse lahkelt silduda sana-tooriumiesisel paadisillal, Seto Linei terminali juures. Kuigi ka paadis on magamisvimalused olemas, bisime siiski kuival maal.

    Jrgmisel peval vtsime ette retke Seto Ta-lumuuseumi, selleks sitsime Vrska lahe lppu vlja. Kohalike soovituse jrgi sidusime paadi he kaldamnni klge ja olimegi peaaegu muuseumi

    27

    Veeteed

  • ue all, vikse jalutuskigu kaugusel. Ei oska elda, kas sellisel viisil ka enne on keegi seda muuseumi klastama saabunud, mingeid mrke jrve poolt kll sellest nha ei olnud.

    Ainus siiani kohatud tiesti oma paadisillaga bimispaik on Greete motell Valgamaal Vike-

    se Emaje res. Imeilusas paigas hiiglaslikest palkidest hoone, alati soe ja sbralik vastuvtt. Oleme seal mitu korda kinud ning alati vga ra-hule jnud. Tartust le Vrtsjrve sinnasitmine vtab tunde ja hea pausikoht on Vrtsjrve keskel asuv Tondisaar, mida muidu asustavad vaid sajad linnud. Emaje suudmesse kerkis eelmisel aastal ka Vrtsjrve klastuskeskus, kus samuti saab paadiga silduda, Vrtsjrve kohta uurida ning tassikese kohvigi juua.

    PAADIGA JRVEDE VAHEL seigeldes satud aga alata-sa imelistesse paikadese, kus loodus nii puhas ja

    inimtegevusest puutumata ning lhim asustatud punkt mitmekmne kilomeetri kaugusel. Pike-seloojang, mida saadab vaid biku laksutamine, vi pikesetus erutatud psupoegade vidina saatel selliseid ja sadu muid looduspilte on meile etendatud, kui lummatuna paadilael istu-me. Niisugust vaikust nagu vee peal tuulevaiksel htul maismaal kll ei kohta.

    VEERSED INIMESED on ka kuidagi lahkemad, alati valmis abistama nu vi juga ja kui endal parajasti lahendust pakkuda pole, leidub ikka keegi, kes tunneb veel kedagi, ja ikka saab mure murtud.

    Keeruline on lugu niteks paadi tankimisega, sest kogu Emajel Vrtsjrve ja Peipsi vahel (dis-tants on muide tpselt 100 kilomeetrit) on vaid ks paaditankla Kavastu juures. Seegi ttab teatud kellaaegadel ja on phapeviti (!) suletud. Kui pikem reis ees, tuleb kanistrid kaasa pakki-da ja loota nnele, et tanklasse sitmisel saabki kellegi veerse inimese abi kasutada, vi tuleb selleks lausa takso tellida.

    Aga et ei jks muljet, et me mere peale ldse ei julge minna, siis mned toredad mererei-sid oleme ikka ka teinud. Saaremaa suvekodust oleme kinud Hiiumaal Sru sadamas, kuhu loodame sellel aastal paadiga Sru Jazzi kuulama sita. Samast paigast oleme mitu korda kinud Vilsandi saarel lbi kuulsa Kkisilma, kus vett paadi alla jb vaid poole meetri jagu ja kanal meetrilaiune vgagi meelierutav kogemus , nii et peab jacksparrowlikult paadininas valves seis-ma. Kihelkonna laht Saaremaa ja Vilsandi vahel on ks soojema veega merelahti, kus mdunud suvel sai isegi +25C temperatuuriga merevees ujumas kidud.

    VILSANDI SAARELE SITES jb teele ka Hlgera-hu, kus neid imelisi loomi vib pevade kaupa imetleda. Hlged on nii uudishimulikud, et m-nikmmend minutit prast mootori seiskamist on nad paadist juba meetrikaugusel, et lhemalt uudistada seda imelikku valget elukat, kes nen-de valdusse sattunud. Vahepeal nad mngivad, ajavad ksteist taga ning siis tulevad jlle sulpsti pinnale oma suurte mmarguste silmadega ini-meste tegemisi jlgima.

    Hlgeid on seal sadu, ks kaunim kui teine, ja nende tegemisi vib vaadelda testi tunde. nneks on see haruldane paik meie suvekodu rannast vaid 20 minuti paadisidu kaugusel. Jalgsi sinna juba ei satu nagu enamikku kohtadesse, kuhu vaid paadi-ga ligips jhvikasood Emaje res, seenekoht Vrtsjrve kaldal, kus 20 minutiga sai kmne-liitrise mbri kuuseriisikaid korjata, rkimata Piirissaarest ja Vilsandist, kuhu kll vimalik ka organiseeritult minna, aga omal kel on ikka etem.

    Paadiga on vga mnus reisida, loodame vga, et tasapisi muutub Eesti ka paadisbralikumaks. Igal juhul, kel vimalust oma vi sbra paadile saada avastage Eestit vee peal ja vee pealt!

    Mngivad, ajavad ksteist taga ning siis tulevad jlle sulpsti pinnale oma suurte mmarguste silmadega inimeste tegemisi jlgima.

    28

    Veeteed

  • Romantiline kogupere lm Perepuhkuste suvi

    36 parimat koguperehitti Sinule ja Sinu perele Eestis, Ltis, Leedus ja Skandinaavias. Tutvu soodsate pakkumistega veebilehel www.estravel.ee/perepuhkus.

    EESTI: Pedase puhkusepakett Piknik mere resHind kahele: 68 Kuni 8 a laps tasuta

    LTI: Spaapuhkus JurmalasHind kahele: 75 Kuni 10 a laps tasuta

    SKANDINAAVIA:Perega Helsingisse lbutsemaHind al 43

    LEEDU: Kalamehe perepuhkus TrakaisHind kahele: 79 Kuni 11 a lapsed tasuta

    www.estravel.ee/[email protected]

    tel 626 6266

  • Oma saar eluajaks, omamatagiTekst ERIK SIKK, vikesaarte sber

    30

    Vikesaared

    30

  • Aeg-ajalt kerkib sisemusest seletamatu igatsus oma saare jrele. Tahaks minna kuskile, kus viks olla omaette, kuulata vaikust, et korraks-ki argipevast vlja astuda. Mulle tundub, et eestlase veres istuvad saared samamoodi nagu laiuvad laaned, avarad pllud ja tormised rannad. Oma saarele eraldumise motiivi on kahtlemata aidanud populari-seerida ka rahvakirjanik Jaan Ttte kolimine pealinnast Vilsandile ja arvukad laulud, mida tema ja teisedki loojad jrjest kirjutavad ning mis ks teise jrel rahva sdamesse kinnistuvad.

    Gustav Suits kirjutas sajand tagasi oma saarest kui ideaalist, mida inimene otsib, aga mis jb leidmata. T-napeva inimene ei otsi ideaale, vaid kipub saarele pigem saadava emotsiooni prast, teistsugususe jahil. ksiti on see tingitud sellest, et enam kui pool sajandit on vikesaa-red olnud eestimaalastele suletud ja tasapisi, sedamda, kuidas meie iseseisvus meisse kinnistub, juavad nad meie hismllu tagasi.

    KS OSA MEIST TAHAKS SELLE ILU PLISTADA, endale jtta, ja nii on mitmed tillukesed maakillud keset merd saanud paberite jrgi kellegi omaks. Selleks et osa saada, ei ole vaja omada, usun ma. Meie poolteist tuhat ja rohkemgi saart-saarekest annavad vimaluse kia ja avastada elu-ajaks; kllap jb midagi teisekski eluks, kui see kunagi tulema peaks.

    Loodusemees Hendrik Relve on elnud, et igal inime-sel peaks olema pris oma paik, ja melnud sellega kohta, mida inimene endaga sdames kaasas kannab. Minu oma paik on ks vikene saar keset avamerd. Ehkki avalikult kidav ja kllap mitmelegi veel sama oluline, jtan ma siinkohal selle saare nime nimetamata, sest see on minu saladus, mida mtetes ja tunnetes kaasas kanda ja kuhu minna mlestustes tagasi iga hetk, kui igatsen ksindust ja mttepausi. Satun oma saarele harva, aga mtetes olen seal alati, kui seda vajan.

    Minu suhe Eesti vikesaartega on kestnud paarkm-mend aastat. Olen Soome lahe vikesaari puhastanud nukogudeaegsest rmpsust ja aidanud neid klastajate jaoks ette valmistada, et inimesed saartele ainuomast loodust vimalikult vhem mjutaks. See on olnud minu panus meie hise vrtuse silitamisse.

    TUNDUB USKUMATUNA, AGA EESTIS ON SAARI KOKKU 1500 ja paarikmne jagu enamgi. Enamik neist on kll pindalalt tegelikult viksemad kui 0,1 km ja maarotid, kes pole juhtunud merekaarte uurima, pole neid seega isegi mitte paberil ninud. Eesti keeles on saare nimetamiseks erine-vaid snu laid, rahu, kare, kuiv, nasv , mida kasutatak-se olenevalt saare suurusest, vanusest ja vljangemisest.

    Ja siis veel need nimed: Vesitkimaa, Kuningasaar, Anekbrud, Pdvalaid, Munasaar, Linnusitamaa, Ru-hulaid, Vissulaid, akse ... Need rgivad huvilisele nii mndagi paikade loodusest ja ajaloost. Enamik pisema-test saartest ja laidudest asub Vinameres, kuid seekord-ses loos tahan teile tutvustada kuut Soome lahes asuvat saart.

    Need ei ole pisikesed maatkid keset merd, mis on hsti teada ja suure thtsusega kohalikule rannarahvale, vaid paigad, mis on juba ammustest aegadest kitnud thelepanu oma pneva looduse ja inimtegevusega.

    Ma suan merel ja suan,ht saart mina otsin sl.Seda kaua ju otsinud olenLaia lageda mere pl.

    (Gustav Suits, "Oma saar")Ka

    ido Ha

    agen

    31

    Vikesaared

  • Osmussaar bretarahnud ja orhideedEesti loodepoolseim saar on oma 480 hektariga suuruselt nelja-teistkmnes. Enne Teist maailmasda asustasid saart rannaroots-lased ja siin asus ksainus, seitsme taluga kla. Taasiseseisvumise jrel ei tagastatud maid osmussaarlaste jreltulijatele, vaid kogu saar jeti riigi omandusse.

    1996. aastal moodustati Osmussaarele maastikukaitseala, et silitada sealne elus ja eluta looduse kooslus. Kaitsmist vrivad saare linnustik, taimestik, klibuvljad ja Neugrundi meteoriidi-kraatrilt prinevad suured kivid, nn neugrundbretad. Osmussaarel on ligi 60 neugrundbreta rahnu, mis prinevad saarest 5 km kir-des asuva Neugrundi meteoriidikraatri ringvallilt ja vljapaiskema-terjalist. Neid rahne vaadates on tunne, nagu viibiksid muinasjutus nii ebamaised ja meile harjumusprasest loodusest eristuvad on need. Suurimad bretad, Kaksikud, on kaotanud ligi poole oma hiil-gusest, kui Nukogude ved II maailmasja ajal saarel leiduvaid rahne kaitserajatiste ehitamiseks ra kasutasid.

    JUUNIS-JUULISSAARELUITAJALONVIMALUSIMETLEDAEESTI-MAAORHIDEEROHKUST.Saarel leidub neid tervelt 14 liiki ja nii nagu teisedki kpalised on nad kik kaitse all. Osmussaar asetseb lindude rndeteel, mida mda liiguvad miljonid tiivulised Ph-ja-Jmere res paiknevatelt pesitsusaladelt Lne-Euroopas ja Aafrikas asuvatele talvitusaladele ja tagasi. Seetttu vib juba kesksuvest alates kohata siin suuri kahlajate salkasid, kes otsivad rannarsest adrust sa. Mida rohkem sgisesse aastaring liigub, seda mitmekesisemaks ja arvukamaks saarel puhkavate-toituvate suleliste seltskond lheb.

    Tore on Osmussaare Fondi leskutse saare klastajatele, kes soo-vivad ka ise midagi saare heaks teha AIDAKENEILSAARTVANAME-TALLISTPUHASTADA. Selleks tuleks silma hakanud vanametall, ks-kik kui vike vi suur kogus, viia kas sadamasse vi sidutee rde.

    Regulaarne paadihendus Osmussaarega puudub, kuid kellel huvi saarele psemiseks, leiab infot SA Osmussaare Fond kodulehelt www.osmussaar.ee

    Naissaar Terra feminarumSee Tallinna lahes mandrist 8,5 km kaugusel paiknev saar on hu-fotodelt vaadatuna kaetud vaid mnnimetsaga. Tsi ta on, et p-hilise osa saarest vtavad enda alla mnnikud, mille keskel torkab silma omaprane lehtmetsalaiguke, nn Taani Kuninga aed, millega on seotud mitmeid legende. Lisaks leidub saarel ka laanekuusikut ja umbes 30 suuremat vi viksemat soolappi, mis asuvad ena-masti lohkudes rannamoodustiste vahel saare krgemast kesk-osast idas.

    PARIMVIISSAAREAVASTAMISEKSONJALGSIMATKATES,kuid enne jaanipeva on siinsetel teedel mnus liikuda ka jalgrattaga. Saarega saab tutvuda mda taastatud kitsarpalist raudteed rongiga sites. Rongijuhiks on saare ks vhestest psiasukatest, kelle suust kuuleb rohkelt lugusid saare mineviku ja tnapeva kohta. Samuti veetakse inimesi ringi maastikuveoauto kastis, mil-lega sidetakse tsaariaegsetel raudteetammidel.

    Enamik klastajaid juab varem vi hiljem otsaga ka Mnniku klla, mis kujunes tpilise Nukogude armee kasarmulinnakuna philiselt 1950. aastatel. Klas oli klubi, saun, skla ja elektri-jaam, kasarmud ja ohvitseride pereelamud Soomelt sjakahjude eest saadud kokkupandavad majakarbid. hest sellisest on saanud muuseum, kus eksponeeritakse saare ajalugu tutvustavaid ese-meid, mis on suuremalt jaolt prit nukogude ajast.

    Praeguseks on Naissaarel kolm mrgistatud ja tutvustavate sten-didega varustatud matkarada. Niinimetatud Lunarada on paras he peva retkeks, phja poole minekuks viks varuda aga mitu peva.

    Naissaarele pseb kige kergemini reisilaevaga Monica, mille kohta leiab infot aadressilt www.monica.ee.

    Saarel toimuvate kultuurirituste kohta leiab infot Nargenfesti-vali kodulehelt www.nargenfestival.ee.

    Toom

    as Tuu

    l

    Toom

    as Tuu

    l

    32

    Vikesaared

  • Prangli liivaluited ja igavene tuliVeel kolmekmnendate lpus sobitati peaaegu iga viksemgi maa-tkk keset suurt merd elamiseks. Niteks Pranglist veidi kagus asu-val 59-hektarilisel Aksi saarel (ka Vike-Prangliks kutsutud) elas 1939. aastal kogunisti 22 inimest. Aksi asustus hvitati lplikult 1952. aastal, aga Prangli teeb eriliseks see, et ainsana Soome lahel jeti inimesed Nukogude okupatsiooni tingimustes oma kodu-desse elama. Kuigi elanike arv on vhenenud enam kui viis korda, on tnaseni philiseks elatusallikaks jnud kalapk, mida turism kll tagaplaanile surub.

    PRANGLI ON PAIK, KUS KOHTAD SAARTELE OMASE MNUSAHUUMORIGAINIMESI, kellega saab liivasel kiviaedadega ristatud klateel arutada nii saareelu kui meretaguseid asju. Kaitsmaks saare imelist viie-kuuemeetriste luidetega, ent tallamistundlikku kaguosa ning Aksi rna ja omaprast loodust, on moodustatud maastikukait-seala. Lunapoolseimat luitevalli asustavad hredalt vaid liivtarn ja liiv-vareskaer, vanematel ja krgematel kasvavad rhmiti sanglepad ja mnnid ning merest veelgi kaugemal leiab eri vanuses mnnikuid ja saare suurima rndrahnu Prangli punase kivi. Idarannas leidub haruldane taimekooslus kukemarjanmm, kus koos hariliku kuke-marjaga kasvab ka Eestis haruldane phja-kukemari.

    Prangli saare omapraks on mitmel pool maapinnast eralduv gaas ja viiekmendatel kis saarel kva puurimine, rgitakse, et loodeti leida naftat. Vaatamist vrib kunagise PUURAUGUKOHA-LESTITUDLOODUSLIKGAASIPLIIT, mida kutsutakse ka Prangli iga-veseks tuleks, kus matkajad saavad soovi korral lunat valmistada.

    Prangli vahet kib laev Vesta, sit Leppneeme ja Kelnase sadamate vahel kestab umbes ks tund. Tpsemat infot leiab www.veeteed.com

    Keri saar saad olla saarevahtPranglist veel pisut enam kui kuus kilomeetrit phja pool asuv saar on vaid kolm hektarit suur. Siinsete avameretuulte meelevallas on nnestunud ellu jda vaid mnel ksikul puul, kuid varju saab kindlasti saarel olevatest hoonetest. Isegi sauna on vimalik ktta, et kangeks jnud keha les soojendada.

    KERI MAJAKAT PEETAKSE HEKS VANIMAKS SOOME LAHESASUVAKSTULETORNIKS. Primuse jrgi olevat siin juba 17. sajan-dil tulealus olnud, mille peal puid pletati. Peeter I ksk saarele tuletorn ehitada prineb 1719. aastast, 18. sajandi keskel valmis kivialus, millel krguv metallosa lisati pea sajand hiljem, kuid see oli tookord Tsaari-Venemaal esimene.

    Meieni judnud teave maagaasi kasutamise kohta Keril on jrgmine: saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetttu tehti sinna peagi puurkaev, kuid vee asemel pses puuritud au-gust vlja hoopis suure rhu all olnud maagaas, mis sttis. Gaasi hakati 1906 esmakordselt maailmas tuletorni valgustamiseks ka-sutama. 1912 purunes torustik aga lerhu tttu ning prast kogu saart vristanud tukeid gaasi eraldumine lakkas.

    Keri tuletorni meeskond koosnes ajateenijatest, kellest mitmedki endale teenistuse vltel Pranglist naise vtsid. Elust saarel on kirju-tatud ja rgitud lugusid, mis tunduvad uskumatud seni, kui ei ole ise kogenud saarel sgistormi, milles on raske jalul psida ja SELLEKSETMAJAKASTELUMAJANIJUDA,TULEBENDAEG-AJALTKPULILASTA.

    Saare korrashoiu ja siinse elu edendamiseks on loodud MT Keri Selts. Keri on paik, kus igaks, kelle salasooviks on olla saare-vaht, saab selle teoks teha Keri Selts on seadnud sisse saarevahi ametikoha ja suisa internetis on nha, kes millal saarel tegutseb.

    Kigil, kellel huvi Kerile minna, tasub uurida seltsi kodulehte www.keri.ee

    34

    Vikesaared

    Kaido Ha

    agen

    Toom

    as Tuu

    l

  • Mohni saar see ongi maapealne paradiisLigi poolt saart katavad luited ja kiviklibu, teist poolt aga mets. Luidete hkrna samblikukihi kaitseks on rajatud laudtee ja siin-sete loodusvrtuste slimiseks ongi saarel ringi uidates oluline jrgida juba varem sissetallatud radu. Mohni mandripoolsel kljel langeb kallas vga jrsult vette ja jtkub seal ligi 45-kraadise kal-dega nii, et mere sgavus saare krval ulatub 50 meetrini.

    Saare varasematest nimedest Monasaar ja Ekholm esimene tuleneb saksakeelsest Mungasaarest, sest kuni 16. sajandini kuu-lus saar Ojamaal asunud mungakloostrile. Teine, rootsi keelest tl-gituna Tammesaar, kannab endas mlestust siin kunagi kasvanud prna-tammemetsast, mis pletatud maha sajandeid tagasi saarel elanud seitsme rvmunga tabamiseks, kes end seal varjasid.

    PALAVAL SUVEPEVAL LEIABMNUSAVARJULISE ISTUMISKO-HASAAREPHJAOSAS,SNAMAJAKALHEDALKASVAVAMOHNIPRNAALL. Selle 12 meetri krguse ja Hendrik Relve hinnangul 300 aasta vanuse puuhiiu oksad vnlevad nagu suured maod ja tvi on eale kohaselt mhklik ja krobeline. Prna vraalune on lage ja peaaegu kmmekond aastat tagasi puhastasime kamba puu- ja saarespradega talgute korras ka mbruse vsast. On selgesti ai-matav, et varem kasvas puu uhkes ksinduses lagedal maastikul.

    Loomulikult asub ka Mohnil tuletorn, mis oli juba vanal ajal thtsaks teejuhiks, saar ise aga kalameestele tormivarjuks. 1852. aastal ehitati praegune kivist majakas, paarkmmend aastat hil-jem lisati kaks korrust, vaskkuppel ning muudeti valgusssteemi. Kulukate restaureerimistde tarbeks pole raha leitud, ent tule-vikus vib saareklastajal olla siiski vimalus pseda ka majaka sisemusse, sest tipust avaneb muidugi hingemattev vaade.

    Mohni saar (vlja arvatud tuletorni kompleks) kuulub Lahemaa rahvuspargi sihtkaitsevndisse, kus vib viibida vastavalt reegli-tele, millest loe tpsemalt www.lahemaa.ee.

    Saarele kippujad saavad abi Viinistu konverentsi- ja kultuurikeskuse kodulehelt www.viinistu.ee.

    Vaindloo saar Lnemere lukk6,2 hektari suurune Vaindloo on Soome lahe avaosa kige phja-poolsem saar, mida asukoha tttu nimetatakse ka Lnemere lukuks.

    See on paik, mida vib julgesti soovitada reisisihiks mningase merekogemusega inimestele. Tunne on siin teliselt avamereline: tuulevaikset aega peaaegu ei olegi, soolane meremaitse on pidevalt huulil. Korraliku tormiga vid turvaliselt saarel viibides MELDAENDLAPSEPLVE UNISTUSTESSE JA OLLAGI SEE MAJAKAVAHT, KELLEKSKORDSAADASOOVISID.

    Phja-Eesti rannakladest, Soome lahe vastaskaldast ja isegi Ruhnust tulnud kaluritele ja hlgekttidele oli Vaindloo oluline peatuskoht. Siia rajatud kalurimajad ja -onnid pakkusid rajuilmade korral turvalist peavarju.

    Esimene tuletorn ehitati saarele Vene keisri Peeter I ksul juba 1718. aastal. Praegune malmmajakas paigaldati 1871. PUUDEGAONSAARELKEHVASTI, majaka ja hoonete tuulevarjus on ellu j-nud vaid mned ksikud. Kuid see-eest on siin Eesti krgeim ra-bakivist rndrahn Vaindloo hiidrahn, mille krgus on 7,7 meetrit.

    Ka Vaindloo on rndlindude peatuspaik ja kogenud linnuhar-rastajale seetttu pnev vaatluskoht.

    Saarele psemiseks tuleb vaeva nha rohkem kui tavaliselt. Infot tasub otsida ikka internetiavarustest ja vihjeks olgu vaid mainitud, et 1994. aastast asub saarel Eesti piirivalve post koos radarijaamaga.

    36

    Vikesaared

    Toom

    as Tuu

    l

    Kaido Ha

    agen

  • Maaletooja: MATKaSPORT O www.matkasport.ee

  • Konkurss Eestimaa avastamata aarded on igati tnuvrt infoallikas nii siseturistile kui ka Estravellerile isegi kui teadsid ju kll, et Vihula vallas on ilusad misad, vi oled Olustverest kmneid kordi mda sit-nud, tuleb end ikka kokku vtta ja koha peal ra kia. Ja kolmas tna-vune finalist Hiiumaa oma tuletornidega on ju ka neetult kaugel! Aga ra seal kisime ja leidsime muudki.

    Saar tuletornidega

    38

    Hiiumaa

    Muumitrolliraamatulik Tahkuna tuletorn.

    Tekst ALARI RAMMO

  • Hiiumaa on saar nagu saar ikka, oma vlu-de ja veidrustega (ja ilma hegi suurema spaahotellita!) hes nurgas raske ajalu-gu, teises edukas ettevtlus, kolmandas sama palju kasutamata potentsiaali kui tuult ja kive, neljandas lahedad suveritused. Ja keskel suur mets. Vta nd kinni, millal sinna tee ette vtta ja kuhu. Mingil juhul ei tasu Hiiumaale minna heks pevaks, nagu Estraveller seekord tegi.

    Alustanud oma ringsitu bimiskohast Em-maste vallas, viib tee kigepealt igaks juhuks Sru sadamasse, kus hiiglaslik kolmemastiline Alar ootab hommikupikeses kaldal uut elu, suur ja korda tehtud akvatoorium purjetajaid (ja juba en-ne jaanipeva ka jatsmuusika austajaid) ning sa-dam Saaremaa vahet sitvaid praame. Hommikul alustuseks hea koht kll, sadamakrts serveerib korraliku espresso itaalialiku eurose hinnaga. On aega, rahvast ja tahtmist rohkem, siis saab siit S-rult merele ka ja ei millegi vhema kui kadunud Estonia pstepaadiga.

    Kuna sihiks on tuletornid, vtame suuna Kpu peale, pigates enne poolsaarele judmist korraks vasakule Mnspe kabeli juurde, mida mbritsevatel liivakngastel laiub mndide all ilmselt ks Eesti kauneimaid kalmistuid.

    VEIDI EDASI TASUB SISSE KEERATA KA VANAJE RG-ORGU, mille lhikesed matkarajad on jukohased igale tervele inimesele, kes samas vga palju roni-da ei viitsi (mis on Hiiumaal muide ka vimalik). Lausa kaitse alla vetud rgorus vib kannatli-kum kohata niteks eksootilist Euroopa naaritsat ja silmata ojas askeldavaid forelle, aga ka lihtsalt Hiiumaal tavatut pinnavormi orgu. Vike pruu-nika veega oja vnleb nimelt krge liivakalda all ja viisakas purrete-piirete ssteem laseb seda maalilist minitaevaskoda igast kljest nautida.

    SNA PLAANIMATA KEERAME JRGMISEKS KPU RIS-TILT HOOPIS PIHLA TALU VIIDA POOLE. Oli kusagilt sil-ma jnud, et seal keedetakse hid (porgandi)moo-se ja kohapealt leiame veel enamgi Eesti vanima ttava pukktuuliku. Pisikese sellise, aga vrskest jahust leib on midagi muud ikka, tleb perenaine Anu-Maie. Prast mullust tormi vajab ks laba kll vahetust, aga philised osad on algusaegadest ja rukiski kasvab enda pllul. Linnavurled ksivad seda vaadates, et ne roog, meri on vist lhedal, aga mereni jb tegelikult kolm kilti kummalegi poole.

    Anu-Maie tahaks hirmsasti pinsile jda, aga no ei saa, ikka kib ta (juba rohkem kui 15 aastat), telefon kaelas, ise peenarde, talu ja moosikgi vahet, et lisaks tihedale suvehooajale moosikeet-misega ka talv le elada. Noored kivad talvel Rootsi suusakeskustes tl, nii hsti moosidel ka ei lhe, et kike leval pidada, kuigi keedised on vitnud Eestis auhindu ja judnud presidendi kingituste sekka ja kroonitud peade sahvreisse. Vhemalt kmmekonna eri sordi seas on teliselt huvitavaid marju ja maitseid, mida poodidest muidu naljalt ei leia.

    Saar tuletornidega

    39

    Hiiumaa

    Kaido Ha

    agen

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

    Mnspe

    Vanaje orgMuumitrolliraamatulik Tahkuna tuletorn.

  • Lihtsaid ja taskukohaseid voodikohti on Pih-lal ametlikult alla 30, aga vajadusel mahub teist sama palju veel. Sinnapoole tasub sammud seada ka neil, kes lhistel telgivad vi RMK teenuseid kasutavad Pihlal saab mistliku tasu eest sa ja pesta, mida on ju ikka tarvis. Tnavu on plaan ka piknikukorve koostama hakata, et mere res istu-jad ei peaks saare nnetus kaubandusvrgus hul-luma, vaid saaks ka midagi kohalikku mekkida.

    Hiiumaad neb Anu-Maie omamoodi maagi-lise paigana: mitte hel vi kahel korral on pe-vaks saarele tulnud vlismaalased jnud sinna ndalaks vi jlle tagasi tulnud, hed soomlased on just Pihlal kinud juba kmme aastat. Tulevi-kuplaanides on kogu vana talukompleks taastada sellisena, nagu ta oli eelmise sajandi alguses, leivaahjuni vlja.

    JRGMINE PEATUSPAIK ON ESIMENE KOLMEST TULE-TORNIST kuulus Kpu, igast otsast vanim ja tkaim mne arust kogu maailmas. Kunagise rpase platsi asemel on majaka jalamil juba aas-taid suurem hoone, mis majutab kohvikut ja toakest suveniiride ja piletitega. Sbralik proua

    kutsub selgi suvel Kppu pikeseloojangumuusi-ka kontsertidele, esimene toimub 15. juulil. Kpu tuletorn ise on muidugi katsumus jube krged libedavitu astmed ja mitusada vimalust pead ra la, aga vaate vastu ei saa. Lisaks neb leval nitust Lnemere tuletornidest, mis on igaks sama iselaadne kui siin Eestiski.

    EDASI MDA POOLSAART RISTNA POOLE. Tasub thele panna, et esmaspeviti jb sealne tuletorn suletuks, ehkki kolme torni peale saab muidu hise pileti osta. Vike valge maja, palju isi, puuriidad, vaikus ja suur punane keerdtrepiga torn. Kusagilt nurga tagant peaks nd kohe ven-nad Lvisdamed vlja jooksma. Torni tipus on mugav paika panna plaanid Ristna vaatamisvr-sustega tutvumiseks kogu kohalik geograafia on kenasti laiali laotatud.

    Eelkige teame Ristnat Eestimaa servana, kus toimetab Paap Klar ja kus on alati tiesti teistsu-gune ilm kui kusagil mujal. Lisaks vanadele mili-taarrajatistele, kus maa all ja peal omal vastutusel turnida saab, asub seal lhistel mnda aega juba ka teine suurem kompleks: Kalana puhkekla.

    Judnud keset seda, tekib korraks ksimus, on see ikka Hiiumaa veel. Hreda metsa alune on pikitud kmpingutega, vrgukuuris sristab kalarestoran, tee res veel ks vlikohvik, lpus suur ja korralik sadam, kusagile metsa poole viib sirgete plaatidega knnitee, valgustid, kajakid, saun veepiiril, rattalaenutused ja mis kik veel. Jah, selline koht on Hiiumaal tiesti olemas!

    Aga me sidame edasi. Kui Emmastelt Kpu

    Kohapealt leiame veel enamgi Eesti vanima ttava pukktuuliku. Pisikese sellise, aga vrskest jahust leib on midagi muud ikka, tleb perenaine Anu-Maie.

    Kpu tuletornis on katsumu-seks lbi hiliskeskaegse torni-kehandi kulgev trepp. 19. sajandi trepimeistrid olid pearuumi osas vga kokku-hoidlikud. Astmed on see-eest loodud hiiglastele.

    Anu-Maie porgandimoos oli meil proovitud juba ammu en-ne Hiiumaale sattumist, seda suurem oli rm nha, et seda valmistab nii tore inimene.

    40

    Hiiumaa

    Kpu tuletorn

    Kaido Ha

    agen

    Kaido Ha

    agen

  • poole viiv tee on tnavu remondis, siis leval edasi Krdla poole kulgev on eelmisest aastast korraliku katte ja kergliiklustee saanud, nii et vana Reigi kirik oma kevadiselt sirelitesse uppuva kalmistuga tundub selle krval kuidagi kohatu. Kirik on kusjuures avatud.

    HIIUMAA PHJATIPUS ASUV KOLMAS, TAHKUNA MA-JAKAS on sarnaselt Kpu omaga ka esmaspeval avatud. Taas testub, et isegi piletimjaga tasub pikemalt rkida, et kohalikust eluolust rohkem kuulda, kui infotahvlitel ja brorides jutustatak-se. Tahkunal olete veel eriti nnega koos, kui juhtu-te kohtama kohe torni all elavat endist majakavahti. Tema lugudel juba lppu ei tulevat.

    Tornina on Tahkuna ikka vga inimsbra-lik malmsilindri vlimises servas kulgeb lai ja mugav trepp, igal korrusel on avar platvorm, kus pakutakse aeg-ajalt muusikat, teatrit ja nitusi. T-navugi neb seal augusti esimestel ndalatel mul-lusuvist parimat lavastust Tuulesaared Theatru-

    milt, talvistele plaanidele tmbas pakane paraku kriipsu peale. Tuletorni ktmine pole naljaasi.

    TEINE TAHKUNA PNEVAM VAATAMISVRSUS on neli aastat tegutsenud militaarmuuseum, mille hoone teenis veel 2005. aastal piirivalvekordo-nina. Hiiumaa sja-ajalooga tutvumiseks ongi

    Tahkuna parim paik, kuna nuka- vi tsaariaeg-sed rajatised on kik ke-jala juures, telli tuur muuseumist vi mine otsi ise. Paraku on kik hooletuses, enamasti riigi omandis ja RMK juba mlestistega ei tegele, isegi kui tegevus viks piir-duda vaid vsa likamisega.

    Muuseum on meie saabumise hetkel kinni, aga vrava taga askeldavad tmehed vihjavad, et keegi on sees kll. Natukese hikumise jrel ilmub tagaruumidest vlja Mart, ks peremeestest, ja ohkab, et kui juba siin olete, vite samahsti muuseumi ka lbi kia. hinaga kime. Paraku on kogu sja-ajalugu Eestis nhtavaks tehtud peami-selt muuseumides ning kuigi vliekspositsiooniks jagub torne ja tunneleid meil kogu rannikul ja eriti nii strateegilisel kohal kui Hiiumaa, pole seda klge seni tsiselt arendatud.

    Lpetame Krdlas, kus pame pseda mi-litaarmuuseumist leitud kodumaiste taaskasutus-toodete kodupoodi, sja avatud Pritsumaja Pu-tiiki. Kinni, muidugi, kell on viis lbi, aga siin

    Vike valge maja, palju isi, puuriidad, vaikus ja suur punane keerdtrepiga torn. Kusagilt nurga tagant peaks nd kohe vennad Lvisdamed vlja jooksma.

    Ristna tuletorni konstruktsioon telliti 1873. aastal Prantsus maalt Eiffeli tehasest. Ka loo avafotol ole-va Tahkuna tuletorni metallkarkass on Eiffeli tehtud, majakas on oste-tud suisa Pariisi maailmanituselt.

    hed Hiiumaa iseralike-matest suveniiridest, Ristna auguga kivid on leitavad Paap Klari surfikeskuse lhedalt. Jaluta nii kaugele, et surfi-keskuse rme tmps enam ei kosta, suuna pilk maha ja kivid vaatavad sulle otsa.

    Kui jalutad veel edasi luna poole, siis juad peatselt Rist-na kaitserajatisteni. Pildilolev teise ilmasja jrgne tulejuh-timistorn on rannalt mrga-tav. Metsas jagub pnevaid militaarrajatisi ksjagu.

    41

    Hiiumaa

    Kpu tuletorn

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

  • tuleb jlle saar appi. Samas majas asuvas turismi infopunktis leitakse kiiresti poerahva kontakt ja veerand tunni prast on Jan, ks uue kaupluse loojatest, kohal ja avab ukse jrjekordsesse pne-vasse maailma Hiiumaal.

    SELLISE POE TPI ON RASKE MRATLEDA, knekee-li butiik ongi ehk tabavaim, mille Jan lihtsa mehe-na kuulmise jrgi sildile putiigiks kirjutas, nagu ta muiates lisab. Tegu pole aga likallite hilpude ega tallatud sallide poega, vaid valdavalt elegantsete kodumaiste toodetega markidelt, mida enamik pole ilmselt kuulnudki, samuti veidi nutikamate suveniiridega kui maavillane huumor.

    Mithio, Pullover, Baabad, Ajaloolised Vtted, Triibud ja Ruudud, Hiiu Vill, Puupank, Aet Vohu, Loomekombinaat, Joik, Rossi Separi ja Reet Aus on vaid mned Pritsumaja Putiigi mrksnad, mis vhemalt kodumaise ksit, disaini ja taas-kasutuse spradele peaks pris palju tlema ja

    kiki teisi viks ka peatselt knetama hakata.Jan kiidab vhem kui kuu prast avamist, et

    hiidlased ise on tee poodi juba leidnud ja ostavad ka. Tema enda kireks on valikus aga oma perega loodav sari Foob, mis taaskasutab Rootsi sduri-kraami, aga ka muid materjale, niteks purjeid, unikaalsete kottide valmistamiseks. Nii puudub ka tootekataloog ja jb le vaid ise kohale minna.

    Estraveller koges kike kirjapandut he peva jooksul ja sisuliselt hes Hiiumaa nurgas, tegeli-kult tasuks vtta rahulikumalt ning rentida (vi kaasa vtta) jalgrattad ja broneerida mnes puh-keklas majake.

    Hinnad kipuvad jma 4060 euro vahele sltuvalt mugavusastmest ning selle rahaga saab neli inimest bida. Vgagi mistlik hind kodu-maiseks puhkuseks. Meie lheme ka tagasi, Les-tas ja Lambas ji lunastamata, maavillane Hiiu kampsun soetamata ning saare imelised rannad nautimata.

    Tahkuna tuletorni trepp on vga mugav, erinevalt Ristna tornist pseb siin isegi ksteisest mdu-ma. Heida tornist ka pilk kunagise majakavahi valdustesse, vimalik et Eestis polegi teist nii ran-naromantilist elamist.Kui vhegi vimalik, tee vana majakavahiga juttu.

    Kalana rannast saab merele minna nii kajaki kui vesijalgrattaga. Ka wakeboard'i ja veesuusad saab siin ra proovida.

    Foobi militaarne kotikol-lektsioon. Estravelleri toi-metusele valmib ks kott suisa eritellimusel.

    Suureprane raamat sja-ajaloo huvilisele. Mrki-misvrselt keprane ka Hiiumaal raamatus ra toodud koordinaatide ja GPSita oleks mningaid pnevaid kohti vga raske leida.

    Hiiumaa

    42

    Karl-Kristja

    n Niges

    en

    Kaido Ha

    agen

  • Salaprane saar Lnemeres

    44

    Vormsi

  • Tekst LAURI LEVO, pildid TOOMAS TUUL

    Vormsi saarest on paljud kuulnud, kuid vhesed on seda oma silmaga ninud. Tuttavatelt mandrielanikelt saare kohta prides saan vastuseks ksikud korduvad mrksnad: Vormsi Enn, harv praamihendus ja mnisada elanikku, kes saart aasta ringi elukohana kasutavad. Tegelikkuses on pilt palju kirjum.

    Suveperioodil titub vikesaar sadade tu-ristide ja suvilaomanikega, kes panevad selle kihama kuni soojade kuude lpuni. Vormsi suve algust thistab traditsiooni-line kontsert saare meelelahutuskeskuses, krtsis Krog nr 14. Ametlik suvitamine kestab augusti lpuni, kui saar hlestatakse jrjekordse suure-joonelise kontserdiga sgise lainele.

    PLAANI REIS PIKEMALT ETTE. Minu seni ainus ja viimane Vormsi klastus ji talveperioodi. Praa-misit vttis tavalise 45 minuti asemel ligikaudu kaks tundi. Mugav jtee polnud veel avatud. Vormsil olid hanged rinnuni ning saarel valitses mstiline talveuni. Peva peale ngin paari autot, Hullos jalutas ksikuid inimesi. Avatud oli pood, kust sai toidupoolist, ning ksikute majutustee-nuste pakkujatega vis majas kaubale saada. Talvel elab saar oma elu, kuid eks see ole paljude vikesaarte tavaline klmaperioodi reiim.

    Mandrimeeste hirm, et soojade ilmadega peab Vormsi-reisi pikalt ette plaanima, on ph-jendatud ainult jaani- ja olavipeva eel, kui saar vajub rahva raskuse tttu mned sentimeetrid merre. Kohalike snul on Vormsil kogu suve vl-tel htlaselt palju klalisi, kuid suuremate rituse ajal on majutuskoha saamine keeruline ning vlja aitab tuttava hoovi psti pandud telk vi vga head tutvused.

    Vormsile psemiseks tuleb ette vtta praa-mireis Haapsalu klje all asuvast Rohukla sa-damast. Kellel on isiklik meresiduk, suundugu Sviby sadamasse, kus on korralikud poikohad, elektri ja vee kasutamise vimalus. Rgitakse, et sinna psevad isegi paarimeetrise svisega jahid, kuid seda peaks sadamavahilt igaks juhuks le ksima. Kuna esialgne plaan oli saarel liikuda oma autoga, lksime paar tundi varem Rohukla sadamasse.

    Nagu vis ennustada, oli Vormsi vahet liiklev praamlaev Reet reede htul kuhjaga tis, nii et sdistada vis ainult ennast. Jtsime auto sada-maparklasse ja otsustasime saarel liikuda jalgsi. Soovitan seda teha kigil, kellel pole kaasas vga

    ritused Vormsil 201123. JUUNI suurejooneline jaanipev. Muusikat teevat Tuuleltsutajad.

    4.JUULI Folkmilli kontsert krtsis Krog nr 14.

    21.JUULI Hullo lauluvljakul annab kontserdi Jr.

    29.31. JUULI olavipeva pidustused. Jan Uuspllu etendus Isa (rootsikeelse snkroontlkega) koos kont-serdiga (29.07). Simman ansambel Tarvanpga (31.07).

    24.AUGUST Ultima Thule krtsis Krog nr 14.

    31.OKTOOBER legendaarne Surstrmmingfest krtsis Krog nr 14.

    45

    Vormsi

  • palju matkavarustust, sest koha peal piisab jalg-rattast ja ka bussiliiklus on olemas.

    IDA- JA LNERINGI VAATAMISVRSUSED. Sadamas kauplesime end lasteekskursiooni bussi peale. Bussijuht nustus lahkelt meid Vormsi pealinna Hullosse sidutama. Taustaks 40 karjuva mrsiku koor, ngime vilksamisi tee rde jvaid ranna-rootsi mjutustega maju ja kurvilisi kruusateid ning tdesime, et homme vtame ette tsisema ringkigu saare vaatamisvrsusi pidi.

    Vormsi teed saab jaotada ida-ja lneringiks. Idapoolsetes klades elasid vanasti kalurid ja vaesem rahvas ning lneringil jllegi jukad kaptenid. Mlema ringi rde jvad pea kik vaatamisvrsused ning olulisemad klad. Saare-ga tutvumisel alustage Hullost ning sitke mle-mad ringid lbi.

    Kahe ringi ristumiskohas asub Pha Olavi kirik. Vanarahvas teab rkida, et sealt lksid teed kahte klla (phja ja lunasse). ks neist oli Borrby, kus eraldatuses elasid saare pidalitbised. Kuna jumalateenistusel ja armulaual kimist pidi vimaldama igale inimesele, oli kirikul pidalit-biste jaoks eraldi aken, mille kaudu nad said sees toimuvast osa. Jumalateenistuse lppedes pagesid pidalitbised tagasi klla, et tervete saareelanike-ga mitte kokku puutuda.

    Nimede eestistamise ajal ji Vormsi sellest krvale ja nii on saarel sajandeid psinud kohani-med, mis on eestlastele pahatihti rasked hldada. Kuna tegemist on vga vanade nimedega ja (root-si) keel on aja jooksul pris palju muutunud, ei ole kigi nende algsed thendused praegu enam teada. Et aga kigi nende keerulisenimeliste kla-dega lhemalt tuttavaks saada, vib rentida rolleri vi Sviby sadamast jalgratta. Vi soovite saarega tutvuda hobustel? Teoreetiliselt oleks see lahen-datav ning infot selle kohta saab ammutada nii Vormsi kodulehelt kui ka kohalike kest. Kuigi

    Millega saarel tutvuda? PHA OLAVI KIRIK iga Vormsi klastaja kohustuslik peatuspaik nr 1. 14. sajandist prit kirik, mille omapraks on torni puudumine. Vanarahvas rgib, et torn puudus julgeoleku kaalutlustel et viikingid merelt kirikut ei mrkaks.

    MAAILMA SUURIM RNGASRISTIDE KOGUM Pha Olavi kiriku krval paik-nevas surnuaias asub maailma suurim rngasristide kogum, millele tasub samuti pilk peale heita. Riste meisterdasid kohalikud talupojad ning neid hakati kasutama 17. sajandi alguses.

    SAXBY JA NORRBY MAJAKAD saarele tulles ei saa le ega mber majakatest. Nii Saxby kui Norrby tuletornid on vaatamisvrsused omaette. Saxby ranna-joont vibki imetlema jda sinna randa soovitan kaasa vtta piknikukorvi ja toredad kaaslased ning oodata pikeseloojanguni. Elamus garanteeritud.

    SMEN JA MITMED TEISED KIVID Vormsi saarele on laiali pillutud kmneid mlestuskive. Kigi kohta liigub pnevaid legende ja klastada tasubki neid kiki. Tuleb varuda ainult aega ja panna jalga mugavad jalatsid, sest mitme kivi juurde viivad pikad jalgrajad.

    SVIBY TALUMUUSEUM muuseumis on taastatud rannarootsi talu koos kige seal leiduvaga. Seda on tehtud nii fotode ja kirjalike allikate kui ka Vormsil sndinud ja sja ajal Rootsi pgenenud rannarootslaste mlestuste phjal. Sealt leiab renoveeritud rookatustega hooneid ja traditsioonilise suitsusauna.

    VORMSI RANNAD rannajoon on saarel vga liigendatud, pikad poolsaared vahelduvad sgavate lahtedega. Phjarannikul lheb meri ruttu sgavaks, madalal lunarannal on vesi pikalt plvini. Liivaranda palju pole, kuid ka ki-viklibusel rannal leiab endale mugava pevituspaiga. Vormsil on le 100 kilo-meetri rannajoont, mida mda saab ette vtta tsise kolmepevase matka.

    LOODUS nii rikkalikku loodust kui Vormsil pole helgi teisel Eesti saarel, mandrist rkimata. Saarel on 211 linnuliiki, ohtralt metsloomi, palju rooma-jaid, haruldasi konni ja pidevalt vahelduvat maastikku. Vormsit lbivad kaks olulist lindude rndeteed. Kevadel ja sgisel vib osa saada valgepsk-laglede ning teiste metshanede lbirndest. Sgisel muudavad sookured pllud halliks.

    46

    Vormsi

  • PuraVida

    D I S COV E R P U R I T Y

    Lisainfo PuraVida sarjast leiad www.hansgrohe.eeMeie hindame vett: EcoSmart tehnoloogiaga varustatud Hansgrohe segistid sstavad kuni 50% veetarbimisest. Veesstuga kaasneb ka oluline energia kokkuhoid ja CO2 emissiooni vhenemine.

  • mul ji see proovimata, on see kindlasti ks lahe-damaid viise saarega tutvuda.

    KIK TEED VIIVAD KROGI. Hullos liigub legend, et klakeskuses on palju sissetallatud jalgradu, mis kik viivad hte kohta. Radadel pidavat liiklus eriti tihedaks minema htustel kellaaegadel. Ilm-selgelt hakkas legend meile suurt huvi pakkuma ning vtsime meiegi teekonna ette. Vaid m-ned minutid jalutamist ning jalgrajad sulandusid heks teeks, mille otsas srasid saare meelelahu-tuskeskuse Krog nr 14 tuled. Krog on kohustuslik peatuspaik igale Vormsi klastajale. Hommikul ja lunal mngib Hella Hundi pubi meenutavas Krogis mahe muusika ning siin-seal laudade taga neb tuttavaid ngusid kohvi nautimas vi keha kinnitamas.

    Kui pike loojub, muutub ka Krog. htusgi krvale tekivad llekannud ning rahvast hakkab tulema nii ustest kui akendest. Kik tervitavad kiki. Klastajad on vga sbralikud. Muusika

    keeratakse valjemaks ning vestlused muutuvad elavamaks. Mngitakse koroonat, lauamnge, la-hatakse vlispoliitikat vi aetakse niisama loba. Ndalavahetustel kipuvad Krogi olengud kestma nii kaua, kuni jtkub rahvast, ehk viimased pidu-lised lahkuvad hommikul viie paiku.

    PEALE SUVE tasub Vormsile naasta kindlasti ok-toobris, kui toimub gurmeefnnide Surststrm-mingfest. Krtsi peremees tellib selle tarvis Root-sist Skandinaavia parimat mdakala. heskoos avatakse haisupomme meenutavad kalakonservid ning lastakse nende sisul hea maitsta. Liiguvad jutud, et mdakala smise ajal pole Hullo kan-dis vrsket hku, peopaigast rkimata. Prast kalasmist kattub saar talve-eelse vaikusega. Klastajaid on vhem ning hakatakse ootama uut suveperioodi. Kuid see ei thenda seda, et klme-matel aastaaegadel ei tasuks saarele minna. Talvel on saar hingematvalt ilus ning sgistormidega Saxby rannas jalutada on vrt elamus kigile.

    LisainformatsioonMAJUTUS JA TOITLUSTUS saarel on ligikaudu 200 majutuskohta. Suvepe-rioodil peab aseme veidi pikemalt ette broneerima, kui pole just soovi telki-da. Ninaesise eest hoolitseb krts Krog nr 14, mis on suveperioodil avatud iga pev. Kuna ndalavahetustel lheb Krogis alati peoks, soovitan tantsu-kingad hes vtta. Samuti pakuvad oma klalistele toitlustust majutusasu-tused (ettetellimisel). Rohkem infot www.vormsi.ee.

    AKTIIVNE PUHKUS kes ei suuda he koha peal pikalt passida, vib ette vtta ratsamatku, mngida minigolfi, rentida rollereid, sita kaatriga, ae-rutada, mngida paintballi, avastada jalgrattaga saare vaatamisvrsusi ja mngida Krogis Aliast. Rohkem infot www.vormsi.ee.

    48

    Vormsi

  • Saunaahi keb, aga kmblustnnis on halud kustunud, need tuleb mber sttida. Vahe-tult enne vallavolikogu istungit peab val-lavanem lo Needo kaelast ra saama just sellised mrksa pakilisemad kohustused Mooste misa valitsejamaja kunstnikeasumis (MoKS Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus) pesitseb nagu ikka rahvusvaheline kunstnike seltskond ja Iiri preilidele kuluks ra tutvumine Eesti kultuuri prisosa suitsusaunaga.

    Saunaktmisstseen on Moostes mneti erand-lik suitsusaun on hes kunagise kolhoosi silo-

    tnniga hed vhestest rahvuslikku arhitektuuri-prandit esindavatest ehitistest. Pargi plispuude alt misahrberit vaadates tundub, justkui te ei viibikski Eestis. Historitsistlik chteauliku ole-kuga hoone jtab suisa mulje, et mber nurga kndides vib trehvata musketre, kes on parajasti asunud kardinali kaardivelastega rapiire ristama. Septembrist juunini vibki siin mningast ngi-mist trehvata, aga seda kll koolilaste esituses, kes Vabadussja-jrgsest maareformist saati talupo-jaideaali kohaselt seda kaunist hoonet asustavad.

    MIS ON VGEV miljle annab mdet juurde erakordselt uhke ja suur majandushoonete an-sambel, Mooste vib pris julgelt konkureerida tnavuse turismiobjektide konkursi avastamata aarete Palmse, Vihula ja Sagadiga. Oma kom-paktsuses ja stiilsuses on Mooste ksjagu uhkemgi.

    Erinevalt kuulsamatest-tunnustatumatest su-gulastest pole misakompleks ei hotell ega muu-seum, siin vikese kodumaa kauges perifeerias tegutseb ridamisi vikeettevtteid ja mittetulun-dushinguid, kes loovad valda tkohti, aitavad misa oma mduka rendiga korras hoida ning toovad htlasi koolituste ja korraldatavate ri-

    Enamik Eesti misatest on kas varemed vi muuseu-mid htemoodi surnud. Moostes ritatakse teisiti, hrberis keeb jtkuvalt koolielu, abihoonetes tegut-seb trobikond vikeettevtteid ja mittetulundushin-guid ning viinakki rajatud majutusasutuski ei taha olla lihtsalt hotell ning pakub klalistele tavaprasest pnevamaid teenuseid.

    Elus mis unistus vi reaalsus?

    50

    Mooste

    Tekst ja pildid KARL-KRISTJAN NIGESEN

  • tuste abil kohale hel vi teisel viisil maksvaid klalisi. Kohalik rahvas peab misaveskis ka har-rastusteatrit ja vikest galeriid.

    MISAKOMPLEKSIS SNNIB MIDAGI UUT igal aastal, nii ka tnavu klastajatele avas uksed 1909. aastal ehitatud viinakk. Tegu on kahtlemata kauneima omasugusega Eestis, arhitektiks August Reinberg, kes lisaks siinsele hrberile ja teistele hoonetele on projekteerinud ka Eestimaa Aadlike Krediidihingu pangahoone Tallinnas (too kind-lusetornikesega maja Eesti Panga kompleksis).

    Mned aastad tagasi ms vald jrve kaldal thjalt seisnud viinakgi maha ja nagu nd selle taasavamisega on selgunud hsti ms. Ostjaks oli filantroobist ettevtja, kes paigutas Eesti kauneimasse viinakki uskumatu portsu isiklikku raha, veidi projektirahasid lisaks ja nnda tekkiski uus majutusasutus, mil nimeks Fototu-rismi keskus. Niisiis mitte lihtsalt majutusasutus nagu Moostele kohane. Viinakgis pakutakse klalistele fotokoolitusi, professionaalse varustu-sega stuudiot ning vajadusel trkitakse pildid suisa luendile vi siis niisama tagasihoidlikus A1 formaadilaiuses ja pea piiramatus pikkuses.

    KLALISTEMAJAS JAGUB BIMISKOHTI teise korruse kuues kaheinimesetoas ning juuniorsviidis, lisaks kolmanda korruse ruumid, millest ks natuke lihtsam mahutab suisa kmmekond vsinud foto-graafi. Kahestest tubadest suurematesse kannatab sttida ka lisavoodi ning nnda mahub siia majja ksjagu rahvast. Toad on romantilised, mitte kll

    liluksuslikud, aga see-eest dusalt maitsekad.Kunagise viinavabriku sisseseadest pole palju

    silinud, ent ajaloohuviline klastaja leiab pea-saalist jupi kunagi Tallinnas valmistatud auruma-sinast, julekande vlli ning viina pesakasti meskianuma, milles kunagi kartulimassi kritati. Destilleerimisseade pole paraku silinud.

    Klientideks ei pea olema tingimata fotograa-fid. Enamasti pakutakse Moostes ulualust Luna-Eesti avastajatele, lisaks on siia majja leidnud tee ka pulmalised. Viinakk on pulma