erika viikholm - aserik.edu.ee · erika viikholmi luuleraamat on linnud parvedesse koondun’d ......

Erika Viikholmi luuleraamat

Erika Viikholm

Aseri Keskkool


Väljaandja: Aseri Keskkool 2012

Trükkis, illustreeris ja küljendas Vello Karja

Luuletused rühmitasid teemade järgi õpetajad Valli Lille ja Helvi

Priimann


On linnud parvedesse koondun’d

Niidud pole jäänud haljaks Kureparved metsa kohal

sügistuultes kõledais. kurval häälel kluugutavad;

Puud on lehest läinud paljaks “Peagi külm on meie luhal,

vihm käib latvus hõredais. tuisud ringi hulguvad.”

On linnud parvedesse koondun’d, Maha jäävad kodupesad,

rännuks valmis seavad end. pojad suureks sirgunud.

Traadid nende all on moondun’d, Tühjaks muutuvad kõik kesad,

lõuna poole pea viib lend. sest neil sügis virgunud.

1


Siili mure

Siilil sügisel on mure –

talveunne heitma peab.

Talvel võiks ju olla tore,

ent pea külm end sisse seab.

Talve maetud jahialad,

lume peal vaid saagist jälg.

Napiks jääksid toidupalad,

osaks peagi oleks nälg.

Siil nüüd lehti korjab hoolsalt

okastele puude all.

Seal ta püherdab end hoogsalt,

veereb nagu lehepall.

Siis ta läheb sooja nurka,

kerra ennast sinna veab.

Kui on lumi katnud urka,

unes siil seal vurre seab.

2


Jänese talvekasukas

Talv on katnud metsateel

kanarbiku lumega,

jänes aga pole veel

selle valge jumega.

Nukralt istub põõsa all

põues suure palvega:

“Tahaks olla lumepall,

ühte värvi talvega.”

“Siis ei märkaks metsas mind

rebase ja hundi silm.

Valgel värvil kõrge hind,

talviseks kui muutub ilm.”

Istub nii ja mõtleb seal

omaette põõsa all.

Kuni valge karv tal peal,

Välja näeb kui lumepall.

Talvetaat tal kingiks tõi Jänkul hea nüüd metsa all

uue talvekasuka. lumes ringi karata.

Kaitseks ohu eest nii lõi Liigub nagu valge pall,

valgeks metsaasuka. raske teda haarata.

3


Karu unekott

Oh, sa karu, unekott,

magad talvel nagu nott.

Ei sa näe, kui’s lumi keeb,

teele kõrged hanged teeb.

Magad koopas mõnusalt,

käppa imed magusalt.

Näed vist suvest hoopis und,

väljas aga sajab lund.

Kui sa välja tuleksid,

üllatunud oleksid.

Saaksid joosta, hullata,

Pehmes hanges möllata.

4


Tihane

Mu aknal istub tihane

ja tuppa vaatab sealt.

On ilm ju väljas vihane,

Tuul lund veab hange pealt.

Mul hale hakkab külalisest,

kes konutamas talve käes.

Karm tuul käib üle sulelisest,

tuisku keerutab ju mäes.

Ta aknalaual seisab vapralt,

mis ammugi on paksult jääs.

Seal väikseid jalgu toetab hapralt,

külm varbaid põletab kui ääs.

Kuid ta ei karda talvepakast,

tükk rasva sooja linnul toob.

Kui lisa veelgi saab mu vakast,

see tal kaitsva katte loob.

5


Millest lõõrid, lõoke väike?

Millest lõõrid, lõoke väike,

kõrgel sinitaeva all?

Külm küll enam pole päike,

Ent veel tihti maas on hall.

Kas sul raske oli tulla

üle mitme mere, maa?

Kevad saabub, ei siis olla

enam võõrsil sa ei saa.

Kasel puhken’d juba urvad,

ammu läinud kevadveed.

Sinuta siin oleks kurvad

meie põllud, külateed.

Jutustad sa oma reisist,

kaugest soojast lõunamaast.

Kaunimat küll teada ei vist

ole meie koduraast.

6


Mesimumm

Summ-summ, summ-summ,

olen väike mesimumm.

Lendan ringi kõikjal hoogsalt,

kogun õitelt tolmu hoolsalt.

Ise ma ei ole õel,

kuigi valus on mu nõel.

Aias ära karda mind,

ma ei puuduta ju sind!

Summ-summ, summ-summ,

olen hoolas mesimumm.

Tulen korraks sinu aeda,

Põllule siis tahan kaeda.

Tööd teen väsimatult siin,

õietolmu tarru viin.

Valmis sean seal kohe end,

ees mind jälle ootab lend.

7


Miisu ja lõngakera Leidis lõngakera Miisu, Veereb kera siia-sinna,

väike vöödiline kiisu. tema kannul vaja minna

Lõngakera nagu pall, hästi kiiresti on Miisul

toas nüüd lahti läheb trall. väiksel vöödilisel kiisul.

Aga lõngakera kiire Lebab nurgas laua all

vaibal tegema on tiire, sassiläinud lõngapall.

lõnga ta pinnal pääseb valla, Sabaga lööb takti Miisu,

ise veereb laua alla. lõbus vöödiline kiisu.

Pehmelt vaibale ta heidab,

saba enda alla peidab.

Käpaga veab üle vurru,

ise mõnusalt lööb nurru.

8


Väike Muri Valvab hoolsalt väike Muri Kaitseb väikseid hanepoegi

meie õunaaeda. kurja kulli eest.

Selle peale on ta kuri, Otsib vahel kassipoegi

kes õunu tahab kaeda. Pika rohu seest.

Üsna vallatu on Muri Kostab trepilt tuttav hüüd:

rõõmsas mänguhoos. “Tahad konti head!"

Jookseb nii, et märg on turi, Seal perenaise käsi nüüd

seal, kus lapsed hoos. tal silitamas pead.

9


Rohukonna äpardus

Salus elab rohukonn, Alles üsna õhtu eel

lehe all tal mõnus onn, vihmapilv on sallu teel.

kus päeval leiab päiksevarju, Rõõmustab konn: “Krooks-

kuumaga ju konn ei harju. krooks-krooks,

täna algab mul veel jooks!”

Juba langeb vihmatilk, Tantsu konn lööb lombivees,

konnal teele kisub pilk. ise turjani seal sees.

Päris rõõmus on tal meel, Vaatab enda ette konn:

kui lombivesi voolab teel. “Ära ujub leheonn!”

“Kes võis arvata küll seda!

Kinni ma ei püüa teda!

Leida tuleb eluase

kus, kui langemas veetase.”

10


Sügis Sügis astub metsa alla,

vihmapilved päästab valla.

Värvib kased kollaseks,

pihlamarjad punaseks.

Lagendikul külvab marju,

seeni tikkib sambla varju.

Oled hoolas korjama,

ei nad jää end varjama.

Õhtul kannab udusalli,

teele laotabvaiba halli.

Vara muutub pimedaks,

ümbrus üsna tumedaks.

11


Täpiline seen

Metsas pehme sambla sees elab tillukene mees.

Punane tal kübar peas,

sellel valged täpid reas.

Valgel mehel püksidki,

kaela ümber pitsidki.

Iludus ta teiste seas,

kurjad aga mõtted peas.

Ära teda korja eal,

kärbseseene leiad seal!

Puravikke, riisikaid

Neid võid koju viia vaid.

12


Sügistuul

Tujukas on sügistuul, Nurmel tuiskab tuhinal,

kord on mahe, kord on karm. muudab selle tühermaaks,

Lehti rebib põõsal, puul, siit lepikusse vuhinal

tundmatu on talle arm. tormaks kohe, nii kui saaks.

Traatides ta tihti vingub, Langen’d lehti pillutab,

nutab räästas justkui laps. väsimatult ringi käib.

Puhkab veidi, ja siis virgub, Teid ta nendestsillutab,

juba teel on nagu kraps. vahel üsna vagur näib.

13


Talv

Õiguse saab kätte talv Lumest vaiba aeda koob, astuda me õue. valgeks muudab heki.

Lumehelbeid täis tal salv, Järveveele kaane toob,

elevust toob põue. põllule veab teki.

Aia äärde põhjatuul

kogub varsti hanged.

Tuiskab ringi talvekuul

kannul külmad kanged.

14


Külmapoiste pidu

Siis kui päike muutub virgeks, Jõudsid metsa külmapoisid,

pikad varjud teedel sirgeks, meie aiast läbi käisid.

külmataat end valmis seab, Kõva pind on lume peal,

oma poisid peole veab. tantsuplats meil nüüd on seal.

Peagi kõik nad vallutavad, Härmalõngu veavad okstel,

õued endal allutavad. raksutavad plangu otstel.

Kõditavad lõua all, Põõsa varju poevad pea,

kui sul kaelast puudub sall. puhata neil seal on hea.

15


Tasa langeb pehmet lund Tasa langeb pehmet lund Okaspuudel mütsid peas

nagu vatti metsateel. on kui valged parukad.

Sajab juba terve tund, Kadakad on teiste seas

pilvi juurde tuleb veel. justkui lumest varrukad.

Nagu muinasjuturiik Tasa langeb pehmet lund

mets on igal talvekuul. hämarduval metsateel.

Ei siin ründa tuulepiik Vaikus valvab puudel und,

Ega oksi rebi puul. kõnnib kaanetanud veel.

16


Jõulumees

Täna, jõuluõhtu eel

on üks väike regi teel.

Istub ree peal teki sees

üks hästi tore jõulumees.

Kui sa oled olnud kraps,

tervel aastal hoolas laps,

jõulumehe koti seest

leiad palju kinke eest.

17


Jõulumaa

Jõulumaa, jõulumaa,

oled kauge muinasjutumaa,

mudilaste unejutumaa,

oled virmatulemaa,

jõuluküünlatulemaa.

Jõulumaal, jõulumaal,

seal, kus põhjatuul nii kare,

asub jõulutaadi tare

valge lumeriigi sees,

virmatuled ukse ees.

18



seal, kus valged lumemäed,

tillukesi maju näed.

Elab iga maja sees

väike päkapikumees.


seal on pikad jõuluteed,

valmisseatud jõulureed,

sealt me juurde jõulumees

tuleb, põhjapõdrad ees.

Jõulumaa, jõulumaa,

oled magus präänikutemaa,

korraks aastas väänikutemaa.

Jõulumaal on jõuluöö,

kibekiire jõulutöö.

19


Uusaasta

Keset külma talveööd

mööda selget tähevööd

tuulehobu kuldsel reel

väike poisike on teel.

Silmades tal särab rõõm,

Põskedel on tähelõõm.

Paunas kaasas kaksteist kuud

nagu kaksteist väikest puud.

Nõnda palju igas puus Kasvab poiss me tööde sees,

oksi on kui päevi kuus. Kuni saab ta’st vana mees.

Kasvavad nad meie töös Näo tal voolivad me peod,

Suureks päeval kui ka öös. Pauna täidavad me teod.

20


Talvetrollid

Talvetrollid tantsu löövad Rõõmsalt aias trallitavad

hangel krabinal. südapäeva eel.

Lumepräänikuid nad söövad uljalt uperpallitavad

lausa krõbinal. õhtul metsas veel.

Vahel trollid kiigutavad Liuguvad nad tuule tiivul

Oksi terve tund. rajad libedaks.

Vallatult nad liigutavad Teha võivad mõnel viivul

puudelt alla lund. kurgud kibedaks.

Oma loomult talvetrollid Trollid väsimust ei tunne

on ju üsna head. eales talvekuul.

Toredad on talvetrollid Märtsis suigutab nad unne

seda sa ju tead. pehme kevadtuul.

21


Kevad

Kevad tuleb naerusuul, Räästal silmist võtav vee,

pühib jäidet põõsal, puul. ojal lahti päästab tee.

Värvuhäälel sädistab, Lume kiirelt sulatab,

harakana kädistab. maale käe siis ulatab.

Märtsikellukestel nüüd

kõrvus juba kevadhüüd.

Unest peagi virguvad,

päikse poole sirguvad.

22


Rohelised hiirekõrvad

Kuldnokk laulab terved päevad

kollaõites kraavipervel.

Kasesalus lund ei ole,

oksad päris raagus pole.

Rohelised hiirekõrvad

lahti poetanud seal servad.

Katsudes nad vaigused,

lõhnalt mahemaigused.

Rõõmsalt vaatavad nad üles

oma kesta kaitsvas süles.

Kosuvad siis vihmavees,

kuni küllalt jõudu sees.

23


Sinilille sinisilmad

Käes kui taas aprillipäevad,

kevadiselt soojad ilmad.

Laial naerul lahti läe'vad

sinilille sinisilmad.

Jätkub neid nüüd põõsa alla

metsa veerel, kingu peal.

Kes küll nõnda päästis valla

rõõmsad sinisilmad seal?

Mahe kevadpäike see,

kes seal oma soojal käel

on valla päästnud neile tee

oma suurel võluväel.

Kevadise metsa süles

silmad nagu sinijärv

vaatavad me poole üles,

meelitav on nende värv.

24


Toomingaõied

Maikuus, kui on valged ööd, Kui sa sammud sallu sead,

käsil kevadised tööd, õige pea siis seda tead.

osa puid, kas on see unes, See ei ole üldse uni,

oleks nagu valges lumes. Puudel mais ei ole lumi.

Toomingad on õiterüüs, Siis kui unest ärkab tuul,

Mis neil nagu valge rüüs oksi sasib igal puul.

kohevana ümber ripub, Ei neil õied kaua püsi,

hurmav lõhn sealt ninna kipub. tuul ei selleks luba küsi.

25


Kibuvits Taas mu aias kibuvits

on jälle õitehoos.

Tal õied nagu roosa pits

on okstel õrnalt koos.

Hommikul, kui kastest veel

on niiske mullapind,

malbest lõhnast aiateel

mul kiirelt täitub rind.

Lõhnab kibuvits ju seal

nii malbelt nagu roos.

Mängleb tuul ta okste peal,

mis taas on õitehoos.

26


Suvi

Sirelite pleekides, Tal on kaasas soojad ööd

jaanitule leekides kibekiired heinatööd.

astub suvi meie juurde, Sõbralikud päiksesilmad

oma õigusesse suurde. tihti kuumaks teevad ilmad.

Sulaks muudab asfalttee, Külvab metsa maasikaid,

soojaks keedab merevee. aeda küpseid vaarikaid.

Tihedaks teeb lehesalud, Jõudsalt peet ja porgand võrsub,

riidas kuivatab kõik halud. pehmes tuules vili kõrsub.

27


August

Augustiööd on sumedad, Juba õhtud mahedad,

kuigi juba tumedad. toovad udud jahedad.

Sügishõngust täitub õhk, Peenralt korjama peab kurgid,

põllul maas on värske põhk. Talveks täitma moosipurgid.

Tihti tormab marutuul Kaugel pole hallaööd,

ringi suvelõpukuul. lõppemas on aiatööd.

Õhtul punab päik’sel silm, Sügis varsti siia jõuab,

sügisnägu näitab ilm. enda kätte järje nõuab.

28


Vana kalur

Laine tõuseb, laine vaob,

päevast päeva nii ta kiigub.

Ranna serval liiva kaob,

adru sees ta vaikselt liigub.

Kalur randa vara jõuab,

ei saa rahu süda sees.

Mere kutse seda nõuab,

sest tal ammu võrgud vees.

Läheb randa töntsil sammul,

rammestus veel kontides.

Vana krantski tema kannul

astub vaikselt lonkides.

Koidukiirtes meri ärkab,

sädelemas seal kristall.

Päiksetõusu laine märkab,

veereb kergelt nagu pall

Vana kalur viivuks peatud, Juba varakult veel tuli .

vaja piip on läita veel. minna ära merele.

Samme aastaid on ju seatud Raske noorusajal oli

muuli poole rannateel. Leiba saada perele.

Tormine on olnud öö Kalur edasi nüüd sammub,

palju kordi pikal teel. täna ilm küll tõotab head.

Raske on küll merel töö, Tema järel krantski tammub,

Kaldale ei jää sa veel. vahel ainult pöörab pead.

Peagi koos nad randa jõudnud; Mootorpaadi raudne süda

paadi juurde, mis siis veel. põksub nõnda – põks, põks, põks.

Aastaid vana paat on sõudnud Majakas tal näitab seda,

merd sel pikal eluteel. kus on karide peal lõks.

29


Kontrabass ja viiul Vaidlesid kord kontrabass ja viiul - kumma töö on orkestris rohkem väärt.

Polnud sellel õhtul nende riiul

enam lausa otsa ega äärt.

Ütles viiul: "Vaat, kus mul on toon,

nõnda kõrgelt helisev ja hell.

Minul just on õige viisisoon,

Ei mu vastu saa sa, tõre sell.

Uskuma pead mind, et see on fakt -

vaid minu pingutatud keelel

sära loole annab iga takt.

Las olla kadedus su tuimal meelel!"

Talle vastu naeris kontrabass: "Eh-hee

Ma sinu takte täiendama pean.

Sa narr, ei tea, et fakt on hoopis see -

just mina loole õige tooni sean.

Minu kõla tugevus ja jõudlus -

see on tõesti õige häälekool.

Minu järele orkestris nõudlus

on olnud alati ja igal pool."

Vana trumm neid kuuldes lausus nii:

"Oh teid kahte pillinarri küll!

Ei see vaidlus sihile teid vii,

Mõlemal ju upsakus on üll.

Orkestris pole tähtsam keegi meist,

on igaühel oma kindel koht.

Toetada meil tuleb töös üksteist,

Siis ei taba ebaõnneoht."

30


Solvunud köögiviljad

Kurtsid porgand, kaalikas ja peet:

"Miks ei taha süüa meid küll Reet?

Meid nii hoolega ju kooris ema,

supi sisse kuubikuteks voolis tema.

Miks meid tüdruk supi seest küll välja veab

ja lauaservale siis ritta seab?

On meil maitse tõesti nõnda paha,

et meid süüa ta ei taha?"

Lauaserval lausub porgand ohates,

Enda kõrval peedikildu kohates:

"Minuta tal hambad lagun'd varsti,

aga ise kardab hambaarsti."

"On ebaõiglane me vastu Reet,"

nõustusid seal kaalikas ja peet.

"Ilma meieta ju supil siin

puuduks hoopis värv ja vitamiin."

Nii õige tasa kõlas laual jutt

Ning kostis sekka üsna kaeblik nutt.

Köögiviljad selles süüdi polnud,

et neil kohta taldrikul ei olnud.

31


Võrukael - pall

Keksis pall kord sõiduteel Veeres tänavale kähku

vallatuna siia - sinna. valgusfoori külje all.

Lõpuks üsna õhtu eel "Teised minu uljust nähku!"

Tahtis kaema minna linna. hüüdis ise uljalt pall.

Tõukles möödujate jalus "Hei võrukael, kas kuuled mind,

värviline uljaspea. ei too su vallatused head!

Valgusfoor ta tempe talus Kes küll lubas nõnda sind

üsna vähe, hüüdes pea: tänavale omapead?"

Autosid pea kokku vooris Kui sa, paharett ei väsi

tänavale siit ja sealt. vallatlemast sõiduteel,

Hüüdsid pallile nad kooris: halvasti siis võib sul käsi

"Tee, et kaod sa raja pealt! käia täna õhtul veel!"

Palus pall nüüd: "Olge paid,

andke andeks täna veel!

Edaspidi tean ma vaid,

et ei mängi sõiduteel."

32


Hoovil Hoovil rõõmsas mämguhoos Jookseb sõstrasilmne Kai,

on üsna palju lapsi koos. tema kannul lippab Mai.

Siin on patsidega Reet Muri laste mängu piilub,

ning käharpäine väle Teet. ennast teiste sekka kiilub.

Seisab trepil ukse ees "Mart, satule siia nüüd!"

Üks kriimus näoga väikemees. kostab hoovilt laste hüüd.

Kindlalt mehel kaenla all Poisil naerule lööb palg,

väike värviline pall. trepilt alla astub jalg.

Nii kiirelt lippab poisiklutt,

et lehvib hele juuksetutt.

Nüüd ei ole enam mahti,

pallimänguks läheb lahti.

33


Mardi sünnipäev

Täna Mardil tähtis päev - Hommikul, kui tõuseb päike,

kätte jõudis sünnipäev. ärkvel juba rüblik väike.

Ema küpsetas ja keetis, Tema juurde astub ema,

Mart ta juures aega veetis; paitab pead ning lausub tema:

proovis veidi maitsvat kooki, "Täna sai sul aastaid kuus,

maitses pisut mahlajooki. kingiks siin on ranits uus."

Nüüd sa oled päris mees, Marti haarab ärev ootus,

koolitee sind ootab ees." südant täidab mõnus lootus.

Mart on voodist püsti kraps, Kärsituks pea muutub meel,

täna ta on hoolas laps. miks ei ole sõpru veel?

Ennast kähku korda seab, Möödas lõunatund on pea,

aseme siis kokku veab. lausub ema: "Ole hea,

Uks nüüd mine lahti tee, Uksel, ennäe Kai ja Reet,

üllatust toob sulle see!" nende järel Koit ja Teet.

Poiss end püsti kiirelt veab, Lapsed on nüüd lausa hoos,

esikusse sammud seab. uksel lausuvad nad koos:

Tormab hüüdes kõigest väest: "Siin on sulle vihud, suled,

"Üllatust ei lase käest!" meiega pea kooli tuled!"

Šokolaadi annab Teet, Lapsed kõik on üheskoos

astrikimbu lisab Reet. Sünnipäevalauas koos.

Mardil nägu rõõmust särab, Maitseb salat, magus kook,

laste häältest tuba kärab. janu võtab mahlajook.

Ema tordi kiirelt toob, Märkamatult õhtu saabub,

see vast õige tuju loob. Sõpradel nüüd mäng just laabub.

Tordil küünlaid peal on kuus. Parata ei saa ju sinna,

Ütleb Mart: "Mul ranits uus. et pea tuleb koju minna.

Varsti koolitee mul ees, Istuma jääb väsind mees,

Olen siis ma täitsa mees." mänguasjad jalge ees.

34


Mardi säärikud Mart sai uued säärikud – Säärikutel varsti seal

pruunid kummisäärikud. porikord on paksult peal.

Nüüd ta õuel kõnnib vees, Pruun küll enam pole värv,

keksib suure lombi sees. Seistes ümber neil on järv.

Mardil tuju on nüüd paha, Säärikud, mis määritud,

Säärikuid ei jalga taha. on Mardi meelest vääritud.

Need ta jalast tõmbab ruttu, Ema aga ütleb: ”Mart,

näole tasa kisub nuttu. oled õuel nagu part.

Säärikud sul määritud, nad nüüd kohe puhtaks pese,

pole nad veel vääritud. puhtalt ilus iga ese,

Neilgi olla pole hea säärikud siis on sul head,

mustalt, seda meeles pea. kui sa nendest lugu pead.”

35


Mart ja tikutoos Hommikul läks ema poodi, Rüblik mõtleb: “Mis küll teha,

Mart jäi üksi koju voodi. igavusest tuim on keha.

Ei saa minna lasteaeda – Rohtu neela, muudkui lama

gripp on tahtnud poissi kaeda. on see haigus ikka jama.

Minu kõrval mängukaru, Äkki Mardil mõte tärkas,

tal ju puudub hoopis aru. kui ta tikutoosi märkas.

Joonistada ma ei taha, Isa jättis toosi maha,

suupill mul jäi hoovi maha.” nüüd on lugu hoopis paha –

vist ei näinud isa ette,

et see satub lapse kätte.

Pea on poisi käes see toos, Rüblik mõtleb: “Oleks vaja

Mis on süüdi terves loos. panna kokku nendest maja.”

Ta laseb tulla kergel käel Poiss nüüd tikke kokku laob,

toosist välja tikuväel. aeg tal üsna kiirelt kaob.

Mõtleb: “Maja valmis pea, Äkki, kui’s küll juhtus see,

veel katuse saaks, oleks hea.” et väävliküljele viis tee

Siis ta märkab mänguhoos – ühel tikul uljaspeal.

selleks sobib tühi toos. Mardil mänguhoos nüüd seal.

Tantsu leek lööb toosi peal,

Nagu pilkaks poissi seal:

“Seni lõbus oli sul,

hoopis toredam nüüd mul!

Enda ümber kõik ma neelan,

ligi tulla sinul keelan.”

Aga uksel seisab ema,

ehmatusest kange tema.

Tormab leegi tantsuteele,

kustutab ta kurja keele.

36


Mardil kurgus varuks nutt, Ema lausub: “Tikutoos

valla pääseb arglik jutt: pole laste mängutoos.

“Vaatasin, et mul on vaja Temast tuleb ainult paha,

ehitada tikumaja. laste käes teeb tule maha

Enam nii ma eal ei tee; sinna, kuhu pole vaja.

näen, et paha toob vaid see.” Nii põlema võib minna maja.”

37


Mardi jonnituju

Ükskord õhtul jonnituju Endal tukad laubal sassis,

endale sai Mardi kuju. Mängunurgas maadles, rassis.

Olid jonnil Mardi käed, Nutust venin'd huuletoru

kätel kriimud, pori mäed. ajas paksu jonnijoru:

"Pesta ennast ma ei taha, Ootas poisiklutti köök,

Vesi on nii märg ja paha. kus valmis pandud õhtusöök.

Ää - ää - ää, uu - uu - uu!" Siin vast lugu hoopis kole -

kõrvuni tal venis suu. söögil mingit maitset pole!

Piimatassi ümber ajas Haaranud on poisikluti

jonn, ta hoopis morssi vajas. enda suhu jonn kui luti.

Isa vangutas nüüd pead: Nüüd ta sugugi ei taha

"Jah, su lugu paha, tead. jätta poissi endast maha.

Küllap Mart ta leidis üles Kuulis rüblik isa juttu,

tänavalt, tõi koju süles. nutu katki jättis ruttu.

See ei ole õige mees, Ajas jonni endalt maha,

kes on jonnijoru sees." kihutas ta ukse taha.

38


Naistepäeva eel

Naistepäeva eel Naistepäeva eel

üsna ärev meel meesteperel veel

nii Mardil ku ka isal, on muremõtted köögis,

nüüd au vaid tööl on visal. end teostama peab söögis.

Isa teha tort Gaasipliidil pott,

kõige maitsvam sort selles keeb kompott

jääb munast, vahukoorest. õuntest, lisaks rosinad,

Taat hõõrub muna toorest. sees neid terved tosinad.

Mardil kaenlas toos, "Köögis vamis kõik!"

endal nägu koos kostab isa hõik.

kõrvuni on moosiga. "Aeg laud pea seada üles!"

Hea tal maitsva noosiga. Virn taldrikuid tal süles.

Hoos nüüd väikemees Poiss end sirgu seab,

toimetuste sees, naeru näole veab:

nii hoolsalt katab laua, "Küll rõõmustab me emme.

ei kesta see tal kaua. Tal tähtis päev ju homme."

39


Valgusfoori laul

Olen kõige tähtsam mees Sõidutee ei ole hoov,

Ma linnas ristmikul. ei tuttav koduõu.

Vaid minu valvsa pilgu ee Siin puudugu sul mängusoov,

Käib liiklus ristmikul. siin kuula minu nõu.

Seista siin on minu töö, Punast tuld kui näed mul, mees,

mu'st abi palju näed, sa peatu sedamaid.

et ohtu sul ei oleks ees, Sul pärast, tea, on silmad vees,

siin käime käsikäes. kui mind ei kuula vaid.

40


Toidunõude õnnetus

Kui on söödud õhtusöök, Kurdab väike kohvikruus:

inimtühjaks jäänud köök; "Kunagi ma olin uus.

riistarestil sööginõud Säras minu seljal kuld,

elavaks teeb võlujõud. Nii et silmist võttis tuld.

Nüüd mu serval rasvahang, Hooldas meid ju täna Kai,

ammu küljest murtud sang." kes on muidu üsna pai.

Noogutavad teised pead: Rasvane tal oli vesi,

"Ei see tõesti too meil head. meid seal sees ta muudkui pesi."

Köhib pliidil rauast pann, Restilt lausub alustass,

nihutab end kohvikann. kelle põhjal ilus kass:

Esimesel must on piht, "Nii edasi ei minna või,

teise kaanel rasvakiht. meie pealt Kai õhtust sõi.

Jätame ta hoopis maha, Lohakas siin oli Kai,

kui meid pesta ta ei taha. aga sina ole pai.

Kui tal puudub tõesti hool, Hoolega sa iga ese

olgu lõpp siis sellel lool!" õhtul köögis puhtaks pese!

41


Kõver kaks

Koolikotis kõver kaks Poisi kannul nüüd oi - oi,

koolipoisil istub. on kõver kaks kui vaim.

Kahel ei kao naljalt jaks, Hinges närib nagu koi

kotist välja astub. see pahatahtlik kaim.

Mõtleb poiss: "Kui's kahte peita, Kaks tal vastu lausub: "Pea,

Et ei leiaks ema? nii ei saa mu'st lahti.

Päevikust vast välja heita Õppima end hoopis sea,

kohe tuleks tema." selleks leia mahti!"

Küllap lähen ise siis Ma laiskadega suhtlen,

ma ära sinu teelt. ei too see neile head.

Sinu juurde tuleb viis, Vaid vedelvorste nuhtlen,

kui sa ei heida meelt. mu'st hoiduma sa pead.

42


Oma õpetajale

On aastaid mööda läinud,

me õpetaja hea.

Me mõnda elus näinud,

ent paljut veel ei tea.

Kord aastas meenub meile

me klassiruum ja kool.

See oleks nagu eile,

mil saatis meid su hool.

Siit tuuled sulle toogu

me õnnesoovid nüüd.

Kimp lilli vaasis loogu

meist rõõmu – see me püüd.

43


Sirel õitseb aiateel 2011

Sirel õitseb aiateel, Juustel mängleb päiksekiir,

mahe tuul käib õhtu eel ehapunas taevapiir

üle puude võra pika, vajub merre juba kaugel.

malbet lõhna toob sealt ikka. Uni veel ei ole laugel.

Hämarduval aiateel Sirel õitseb aiateel

tunnen õite lõhna veel kaunim olla saaks mis veel.

sirelite õitseaegu, Tahaks end ma sinna peita,

õnneaeg me jaoks see praegu nende õitemerre heita.

Sirel õitseb aiateel,

peatub loojang ehk siin veel.

Süda otsib õnneõisi,

ehk küll tuhandeid siin teisi.

44


Jäta eilsesse mure ja ahastus 2011

Jäta eilsesse mure ja ahastus, Ei taha me trotsi ja kurvastust,

Las täna meil rõõmustab rind. ei vilja siis kanna siin pind.

Jäta eilsesse valu ja parastus, Just täna me naudime muretust,

neil täna on tühine jhind. Rõõmuõitega pärjan ma sind.

Jäägu eilsesse tormid ja rajuhood,

Nende varju ei sulge ma end.

Eilse kirjas me senised elulood,

siit homsesse kulgeb ju lend.

45

Kanna homsesse naeru ja meeletust,

las jalge all põrub meil pind.

Kanna homsesse sõnade meelitust,

rõõm pole ju tiivutu lind.


Koidu eel 2011

Koidu eel, koidu eel

Istun mõtetes ma kolde ees.

Kas ehk veel, veidi veel

tunda saan ma õnne enda sees?

Rõõmu suurt, mis vallanduda võis

minu sees kord vaiksel aiateel.

Peagi tuulde pudenes see õis

päeva kustudes siin eha eel.

Koidu eel, koidu eel

hõõgub süsi vaikselt koldes veel.

Taas on teel, juba teel

päevatõus ja lootust tajub meel.

Ehk siin haldjas öösi ringi käis,

õnneõisi külvas aeda veel.

Või ehk tõesti mulle ainult näis,

rõõm, et kõndinud on koidu eel.

46


Teelahkmel seisan 2010

Teelahkmel seisan, kuhu minna, veel ei tea;

külm on, mu ees on tardunud maa.

Üht vaid tean, et tagasi vaatama ei pea.

Mis olnud, seda muuta ju ei saa.

Teelahkmel seisan, lumetuisus teed ei näe,

kargel käel külm silumas õlga.

Kes kustutaks küll selle tardunud väe,

ma ju tahaksin tasuda võlga.

Teelahkmel seisan, ümber keerlemas virr-varr,

Tuisan’d lumme võib kaduda siht.

Jääda siia, see oleks vast tõesti mu'st narr,

siin külma võimusse langeks mu piht.

Astun tuisanud lumme, teha veel vaid samm,

kisun lahti end külmunud maast.

Usun küll, et mind rännakul alt ei vea ramm.

Hetk, lahti rebi mind jäätunud maast!

47


Poeet 2010

Vihmas - päikses käib ringi poeet,

tuul sakutamas kuuehõlma.

Mõne värsirea leiab veel eest,

mõne laulu veel saab luulehõlma.

Ukselt uksele astub poeet,

süda soe tal rinnus kui päike .

Kuuel hõlmu seab, ammu see poeet,

aga teha on veel palju käike.

Laulud sünnivad tuulest ja vihmast,

metsakohinast, lain'test ta ees.

Laulud sünnivad kurbusest, ihast

tal armu järele südame sees.

Mööda minna võib aastate radu,

mõni rõõmgi veel ootamas ees,

Poeetki kord leidma peab kodu

ja ka laulud tema südame sees.

48


Sügis rannal 1986

1. Jäljed pühib sügistuul 3. Seisab nukralt tühi muul

märjalt rannaliivalt. lain’te meelevallas.

Rebib lehti sügiskuul Alles suve lõpukuul

armutult ja kiivalt. siin päike valgust kallas.

2. Neid ta tühjal nõmmeteel 4. Kadakasel rannamaal

siia-sinna sõelub. sügis kehvas mullas.

Jaheneval rannaveel Põhjamaisel koduraal

lain’teharju nõelub. päev on sügiskullas.

5. Rannamännil õhtu eel 6.Ehk-küll sügisvarjud maas,

pikaks venib vari. suvepäike loojus.

Õhtutunnil merel veel Talve järel siia taas

lain’tel vahus hari. jõuab suvesoojus.

49


Jäljed 1986

Mu jäljed maas on rannaliival, Jäid jäljed lapsepõlvemaale –

mu jäljed maas teel koju viival. mu mälestustes mängumaale.

Neid tihedalt on täis mu õu Aeg mööda läks, ent see on nii –

ning ajajälgi täis mu põu. neid jälgi hingest ta ei vii.

Aeg jätab jäljed oma teele, Viib jäljed liivalt vetevoog

ma jätan jäljed eluteele. Ju siis, kui tõuseb tuulehoog.

Mu töödes pikeneb neil samm, Tean, püsivad on jäljed need

kui mu’s ei hääbu tahe, ramm. katavad mu eluteed.

50


Töö 1986

Pehmest lõngast koon Elulõngast koon

ma värvikirjas vööd. ma enda elutööd.

Enne silmad loon, Siingi silmad loon,

siis alustan vast tööd. et alustada tööd.

Ma sõlmi püüan peita Kui püsima jääb ind

neid, mis lõnga sees. mul vaevanõudval tööl,

Kuid eluteelt ei heita siis ühtlaseks jääb pind

saa sõlmi neid, mis sees. nii elutööl kui vööl.

51


Kiigume hangedel üles ja alla 2010

Kiigume hangedel üles ja alla,

mõnusalt, mõnusalt libiseb suusk.

Lumede värav on pärani valla,

metsateel valged on mänd ja kuusk.

Sõuame, sõuame lumisel rajal

õhtu eel, valgust kui kallamas kuu.

Talv on me poole siin valeval ajal

Paokile paotanud härmase suu.

Kiigume hangedel üles ja alla,

suuskadel liuelda tõesti on hea.

Kuuvalgus, hõbedat rajale kalla

ja pakase võimule tee ava pea.

Endaga suveteelt soojust me kanda

suudame talveni südames veel.

Suuskadel hoogu vaid tuleb nüüd anda

sel kuukiirtest säraval lumisel teel.

52


Otsin sind kevadetuultes 2011

Otsin sind kevadetuultes, Peitun’d ehk oled mu unne,

pajude punavais huultes. sügaval hange sees lumme.

“Näinud veel pole ma sind,” Läinud kui talvine tusk,

vilistab pisike lind. leida sind ikka mul usk.

Tule, kui säramas päike; Otsin sind lainete süles,

loojang kui teele toob läike, kajakatiivul ehk üles

eha siis endaga sind kandnud on koidukiir sind.

kannab, mu kullane lind Ära siis unusta mind!

Oled sa ikka mul meeles,

kevade hurmavas keeles

hüüan su poole ma veel

hommikuvalguse eel.

53


Läbi tuisu tulen su poole 2010

Läbi lume, läbi tuisu su poole

ma sirutan kutsuvalt käe.

Ehk küll läbinud teest olen poole,

ma ikkagi sind veel ei näe.

Valged udud on laskunud alla,

nad loorina katavad maad.

Valged udud meis endis on valla,

Talve valevus võtmas on maad.

Hüüan tuisust: “Sa süüta nüüd valgus!

Nii kergem on leida mul sind.”

Hoiab kinni mind külmade kargus,

Eksimisel võib ränk olla hind.

Hüüan tuisust: “Sa tule mu poole,

mu unistus ja ka mu siht!”

Oma kandamist kandnud ma poole,

Enamaks, et mul vastu peaks piht!

54


Sügismõtisklus 1987

Uduvines vihmasajud,

lüheldased sügisrajud.

Nukker kurgede kluu – kluu,

Vahtra punav sügissuu.

Raskes vahus magab muul,

tema rüpes kosub tuul.

Pilved vajun’d maad ligi –

sügis valab oma higi.

55


Meelespea

2011

Küll kaunis olla võib roos, Võib uhke olla mimoos

aknalaual asalea. ja ka nelgil lõhn on hea.

Ent jälle õitsehoos Ent minu õnneloos

on aias meelespea. on habras meelespea.

On ehteks ta aiateel Neid kingiks ma sulle tõin,

keset õrna rohelust. kaunis kimbus meelespead.

Neid õisi veel ja veel Ehk ikka loota võin,

on juurde puhken’d just. et mindki meeles pead.

56


Poisid ja plikad Oi aastad nii pikad, Oi päevad nii pikad,

ei kinni teid püüa. ei kohta teid enam.

Meid, poisid ja plikad, Meil, poisid ja plikad,

ei tagasi hüüa. ju kõik oli kenam!

Ent meeles meil ikka on kool, Veel tunnetest tulvil on meel,

jäid sinna me õpingud, hool. kui astumas taas kooliteel.

Ja koolikell armas

meid enam ei hüüa,

et ole sa varmas

ja edasi püüa!

On jäänud me jaoks ainult veel

soe mälestus siit eluteel.

57


Öö rannal 2011 juuli. Norra veretöö ohvrite mälestuseks

Öö sülle kildudeks purunes päev

ja hingele vajutas valusa käe.

Tuules tasa pead kiigutab kastehein,

õhus hõljumas vaikus ja südames lein.

Öö sülle kadusid rõõmud ja vaev,

elurannalt kui teele läks purjedes laev.

Tuules tasa veel heliseb õrnuke kell,

sealt meieni kandub see heli nii hell.

Aeg oota ja viivuks sa peatu veel hetk!

Aeg oota ja viivuks sa peata see retk!

Las tähtedest valge on öö rannal tee,

mis kaugele viib üle öö ranna vee.

58


Kauge tähe valgus 2011

Kauge tähe valgus, Helendavaid pilvi

lummad meid sa nii. jälgin õhtu eel.

Linnuteel kus algus, Näen seal sinu silmi

Sinna meidki vii. nende helkjal teel.

On seal kaugel kodu Vaatan tähe valgust

kellelgi ehk veel. tõusva koidu seest.

On seal tähesadu loodan õnne algust

pikal taevateel. leida ikka eest.

Kunagi võiks jõuda

täheni me veel.

Käsikäes võiks sõuda

kaugel Linnuteel.

59


Laulud ma noppisin

2011

Laulud ma noppisin rohu seest kingul

lõhnaval kastesel teel.

Meeled siis olid mul tunnetest pingul

varase loojangu eel.

Laule võib leida ka metsade süles

kuuskede kohinas veel.

Südames ootus siin vaatan ma üles,

pilvedest joobub mu meel.

Laule ma noppisin lainete süles,

soolastes tuultes mul usk.

Vahustel harjadel rannani tulles

hingest on kadunud tusk.

Laulud ma kokku saan mustavas mullas,

künnan siin soovide jõul.

Laule ma leian ka võrsuvas kullas

põllul sel südame nõul.

60


Kimp põllulilli käes 2011

Kimp põllulilli käes ma lähen läbi aja,

omane ei ole mulle poos.

Ehk leian üles veel ma rohtun'd raja,

kus kraavipervel õitseb metsik roos.

Kimp põllulilli käes ma tulen sinu juurde,

endale siit kimbust võta pool.

Usume liigtihti aga lubadusse suurde,

kibedalt see maitseb nagu sool.

Kimp põllulilli käes sa tule läbi aja,

jätkame siit retke üheskoos.

Ja kalleid roose, nelke üldse me ei vaja,

kevad siin on jälle õitsehoos.

61


Märtsikuul 2011

Sihitult veel ringi tuiskab tuul

kevadootel kargel märtsikuul.

Ei ta anna hangedele asu,

nõuab talve lahkumise tasu.

Tardun'd maad taas suudleb päik'sesuu,

Soojust saab sealt iga põõsas, puu.

Peagi saabub rohelus taas siia,

talvetusa hingest saab see viia.

Peatselt läbi lumesulavee

kulgemas on üle niidu tee.

Kraavi kõrval õitsemas on paju,

ei ta karda seda viimast raju.

Kõlab hoogsalt tihase : "Tii - tii,

talvekülm me niidult ära vii!"

Põksub kiirelt linnukesel süda,

armumäng on põhjustamas seda.

Toas ei kinni hoia meid nüüd tool.

Laulud suus ja ikka täiel hool

suuskadel veel käime üle kesa,

varsti lõoke teha saab siin pesa.

62


Sinimustvalge 2011

Sinine on taevavõlv

ja unelmad me ees.

Pikk on olnud orjapõlv

ja igatsus me sees.

Must on viljakandev põld

ja muregi me sees.

Tasutud peab saama võlg

kord eilse põlve ees,

Valest puhas olgu hing,

kui lumi talveteel.

Et ei pitsitaks meil king,

kui käime homse teel.

63


Elulainetel 2011

Kui ookean avar on elu me ees,

me tegudest peegelduskiilu all vees.

On kauguses ootamas sadam ja kai,

me saatusel silmapiir avar ja lai.

Lase lainetel sõuda end ikka ja veel,

kui ookean rahulik, päevatõus eel.

Küll rajudes vintsutust talub ka puri

ja väsimust õhtu eel tundmas on turi.

Meil tihti on tormegi ootamas ees,

mõnd karigi leida võib kiilu alt vees.

Kui kindlamalt tüüri siin hoidmas on käsi,

ei voogudes mõistus ja süda siis väsi.

Lase lainetel kanda end avaral veel

üle elutee vete, kus silmapiir eel.

On tihti siin murdunud laevadel maste

ja laintesse pudenen'd kogutud laste.

Siit läbi ma sõuan veel eha eel nüüd,

pingul purjed ja saatmas ka kajaka hüüd.

Kui ootamas ees kord on rahulik rand,

siis teame, et endast me parima an'd.

64


Kenad ratsud 2011

Kenad ratsud, lakad tuules Nende graatsilised kehad

uljalt kaunilt lehvimas. nõtkelt tuult on läbimas.

Karjakaupa veel nad luules Kaunid veel on õhtul ehad,

meie ees on kappamas. välgud vahel sähmimas.

Kenad ratsud, kaugele küll Teie peegeldus jääb veele

olete te ruttamas? ehavalgel hõljuma.

Udutekk teil nõtkelt üll, Teie jäljed jäävad teele,

Kaugusesse tõttamas. Hääled õhku heljuma.

65


Päevaloojangu purpurne kuma 2009

Päevaloojangu purpurne kuma

Mängleb iidsetel puudel.

Uduloor sõuab niitudel juba

raugenud õhtusel tuulel.

Laisalt sõuavad pilvelaevad

loojuva päikese poole.

Sinna vajuvad päevased vaevad,

langevad metsale, soole.

Malbelt silitab tuulel ju käsi

põldudel valmivat vilja.

Lindude laul veel niidul ei väsi

Kuigi küll on juba hilja.

Päevaloojangu purpurne kuma

õhtustel niitudel veel.

Peagi saatmas on hämarus juba

seal rändajat koduteel.

66


Värvide palett 2010

Lendaks üle maa ma haldja tiivul

käte vahel värvide palett.

Laiali sealt puistaks ainsal viivul

õrnu toone, et neist saaks pakett.

Värviks mustad mured roosakamaks,

südametelt kaoks et valus piin.

Vaevas salud tooniks rohekamaks,

et võiks õisi rohkem leida siin.

Sinakamaks muudaks kõik me ojad,

et nad täituda võiks vihmaveest.

Päiksekulda annaks, et me kojad

niiskuma ei peaks küll vihmaveest.

Veidi tooni saaksid murtud hinged;

Valaks värvi nii, et kaoks ka vaen.

Vikerkaar pea lõdvendaks kõik pinged,

kingitus on see, ja mitte laen.

67


Sõnad 2011

Üks sõna meile tihti annab tiivad,

on sõnad need, mis endast välja viivad.

Kuid süda tunneb rõõmu vaikusest

ja viha taltub pehmest malbusest.

Üks sõna päeva rõõmuteele kannab

ja südamesse päikest juurde annab.

Siin jätkugu meil ikka visadust,

et teha seda, mis on õige just.

Sa ära iial loobi sõnu tuulde,

mis liialt kergelt tihti tulnud huulde.

Need sõnad tihti haiget teha võivad

ja hiljem meie kannul visalt käivad.

On sõnad need, mis viia võivad valu,

on sõnad need, mis muuta võivad elu.

Heas sõnas tihti näeme annetust,

heas sõnas pole iial mannetust.

68


Lainetel sõueldes 2010

Veel mustavas taevas kui tähti ma näen

ja lainetel sõueldes kaugusse lä’en,

ära enam mind tagasi hüüa,

ära enam mind leida sa püüa!

Mu ümber on meri ja tugevnev tuul,

veel lauseteks paindumas parkunud huul –

ei tagasi tule ma siia,

ei taha sult rahu ma viia!

Surm mustavail lainetel tantsib mu ees

ja karid on ohtlikult kiilu all vees.

Ent kartus ei minuga sõua

ja lõivu ei minult ta nõua.

Kui raugevad tormid ja vaibub mu naer,

kui puruneb karidel viimane aer,

siis rahu ma lainetes leian,

oma valu ma sinna kõik heidan.

Pea ees on mul säramas sinetav kaar

ja randa taas otsimas silmadepaar.

Ei tunne ma seal enam valu,

ei saatuselt armu ma palu.

Ei tagasi pöördu ma sealt enam eal,

ei lase ma korduda ühelgi veal.

Mu laevuke ankrusse heidab,

mind sinna ta jäädavalt peidab.

69


Üks laul veel 2011

Üks laul mu südames veel Üks laul mu koormatud reel

jäi ootama kevade tulekut. veel alati leida võiv koha.

Üks viis mu loomingu teel Üks viis mu leidmiste teel

veel tahab vaid olemasolekut. jääda küll ei võiks koormast siin

maha.

Üks laul veel koidugi eel Üks hetk, mis kevade veed

on korjamas viimaseid kiiri, kord ära viib kodustelt nõlvadelt,

mis kuu poetan'd öisel teel las leida viisidki need

keset eha ja hommiku piiri. paju urbadest kraavi kallastelt.

Üks hetk las peatuda veel

ja sündigu laul ainsas sädemes.

Las siis see tunnete keel

veel heliseb teiegi südames.

70


.Sa tulid me sülle kui päike 2010

Sa tulid me sülle kui päike,

nii habras, nii õrn ja nii väike.

Sa oled me jaoks nagu päevane lõõm;

nii soe ja nii armas, me tilluke rõõm.

Sa sirgu me kullake, päike,

sul teha on elus hulk käike.

Su esmane samm meile rõõmu pea toob,

su naer päeva õnnele avatuks loob.

Me poole sa sirutad käed,

me silmis sa armastust näed.

Meilt murede mõtted sa eemale viid,

jah, elutee tõesti meil pole just siid.

Kui tugevad on kord su käed;

kui eluteed alustad, näed.

Ikka armsaimaks jääb sulle kodune hoov,

Ikka siia sul alati tulla on soov.

71


Kord hambaarsti ukse taha 2011

Kord hambaarsti ukse taha Seal hääli kuulsin läbi ukse

läksin suure valuga. kõvemaid ja peenemaid.

Istusin seal vapralt maha Süda tegi sees mul tukse,

täitsa täie aruga. päevi olnud paremaid.

Nüüd lõpuks jõudis aga kätte Ta vaatas mind küll eest ja takka,

peagi minu liisutund. hambaid suus veel jätkub mul.

Seisin hambaarsti ette, Olema ma pidin vakka,

parem oleks näinud und. puur oli suhu tulekul.

Puur tegi suus mul kõrra-kõrra, Ei hambaarsti juurest pääsu

kui's küll siit ma pääseksin! ole hambavaluga.

Hambaid las mul ühe võrra Ehk küll lendaks sealt kui pääsu

olla vähem, läheksin. üle täie valuga.

72


Mu elu puu 1986

Mu elu puu nagu habras oksake elutee alul

aralt püsib oma rohtjail jalul.

Ent juba ta taluda suudab

aja kaalu – see tugevaks muudab.

Mu elu puu

sirutub sirgena päikese poole,

allub nõtkena tuule hoolde,

mis kiivalt ta oksi noolib.

Aeg mõnikord valjult neid voolib.

Mu elu puu

Elutormides tugevaks sirgub.

Aegamööda ka jõud temas virgub,

sest juured tal koduses mullas,

latv kodupäikese kullas.

73


Süda meie sees 2010

Süda on loodud, et kanda me elu.

Süda on loodud, et kanda ka valu.

Südames hoida ei tohiks me viha.

Südames hoidma peab lembuse iha.

Laseme endale ligi me rõõmu,

Rüüpame kibedast peekristki sõõmu.

Tihti me ümber võib märgata seina,

millest ei läbi näe armu, ei leina.

Laseme endale ligi me mure,

selles ei lootused siiski veel sure.

Tihti ei suuda me õiget teed leida,

tihti ei pettumust enda eest peida.

Süda on loodud, et osa saaks armust.

Süda on loodud, et tunda ka karmust.

Süda ei meie sees reetmist vaid talu,

Hüljatud sõprus tal teha võib valu.

74


75


Koduküla 1993

Ridamisi koduõued, paesed põllumaad;

suvel õites kallas, niidud, talvel tuisan'd raad.

Käsikäes siin nagu ikka - sünnid, pulmad, lein;

Igal perel kodulaual vaevas saadud leib.

Siin kord esimesi samme astun'd lapse jalg;

vastu eluteelt murekurde võtnud memme palg.

Ajapikku eluteele paljud läinud siit,

südames nii sügaval neil kodupõllud, niit.

Ridamisi kodutared, vanad toomepuud,

looklev maantee nende veerel, teile ma annaks suud.

Kodukülaks on see meile, kes me võrsun’d siin,

mälestusi lapsepõlvest endaga siit viin.

76


Kodu kutse 1992

Rohtun'd rada, madal maja; päike loojub veele.

Olnud õnn siin, olnud valu; lapsi saatnud teele.

Tuuled käinud karmilt üle sinust aja veerel;

aga siiski oled sa meil ikka kõikjal meelel.

Kes küll suudaks ära viia aja toodud valu,

pisar sul küll silmis helgib,aga sa ei palu.

Kes küll suudaks õitemereks muuta taas su nurmed;

tuua soojust, siduda kord kinni sinu vermed.

Tulge koju lapsed kaugelt, kuhu viinud teed,

tehke puhtaks koduõued, viige silmaveed;

et ei korduks iial valu, osaks mis saan'd sulle;

kodu väike, heida endalt vana saast nüüd tulle.

77


Ema hea 2011

Õhtu eel Varjud maas,

ehavalgus langeb teele. kutsuvalt nad viivad kaasa

Kumab veel sinna taas,

päikseloojang, mi kaob veele. kus viib tee mind üle aasa .

Lapsepõlv Ema hea,

kannab mind taas mängumaale. meenuvad su hellad silmad.

Taevavõlv Kahjuks pea

kuma imelist toob raale. kutsusid mind võõrad ilmad.

Emake, Aga aeg

kui saaks tagasi veel tulla. kandnud karmilt on mind teele.

Kullake, Ema aeg

kui saaks kordki koos veel olla. viinud unemaade veele.

78


Vanamemm

1985

Lapsepõlvest meenud mulle, Mul on silme ees su kuju

hella memmeke. ja su pahkun'd käed.

Kallim aare olin sulle, Sinu rõõmsameelne tuju

vanamemmeke. võitis kurjad väed.

Päevatöö kui lõpetasid Aeg on viinud sind mu juurest

alles õhtu eel. ära kaugele.

Laule siis sa õpetasid Lilled kasvan'd mullast suurest

kauneid mulle veel. sulle laugele.

Lapsepõlvest meenud mulle,

hella memmeke.

Enam ei saa tuua sulle

rõõmu, memmeke.

79


Olid mulle sa kui ainus õis Mõeldes väikesele Bellakesele

2011

Olid mulle sa kui ainus õis, Olid mulle sa kui suvepäev

mis kui leekiv ehapuna võis ja kui kosutava veega kaev,

anda märku elutäiusest, mille andi lõõsas nautisin,

rõõmu elurajalt leidmisest. oma janu sinna kaotasin.

Saabus sügis märkamatult pea, Ära viis mu'lt koiduvalgus sind;

eluraamatusse seadis rea, mõistsin siis, kui kallis on su hind

jääv et miski pole meile eal selles ilmas ainult minu jaoks;

selle looja loodud ilma peal. tundus, nagu elu hingest kaoks.

Otsides sind ilmas ringi käin,

teistele ma mõistmatuna näin;

aga lihtne pole mulle see,

minna üksi üle eluvee.

80


Õhtuhämarus 1995

Hämardub, on kõigil rutt,

kostab naeru, katken'd jutt.

Akendes on süttin'd tuled.

Ootan, ehk sa ikka tuled,

põues killukene rõõmu,

saaksin sealt ka mina sõõmu.

Tulles too sa härmalõngu,

õige pisut talvist hõngu.

Maandaksid nad päevapinge,

elevust tooks veidi hinge.

Öösse kaob me päeva kiirus.

Haaran'd see meid nagu viirus

oma siduvasse rüppe.

Teeme sealt koos väljahüppe.

Hämarus viib päevakütked,

jätab meile meie hetked.

81


Kuuvalgus 2010

Päev vajub unne ehavalgel,

roostikus kannelt vaikselt mängib tuul.

Kuuvalgus kõnnib sinu palgel,

kui punetav ehakiir on sinu huul.

Öö kõnnib tasa koidu kannul,

kuuvalgus langeb üle maa ja vee.

Tuled mu juurde vaiksel sammul,

kaelas sul sädelemas kuukiirtest kee.

Ööviiul lõhnab metsa süles,

tasa veel kohisemas kõrged puud.

Pilgu sa hellalt tõstad üles,

näen sinu silmades ma kirkat kuud.

Kuldseid ju kiiri kannab vaikus,

kuuvalgus mängleb mere vaiksel veel.

Oleme lummatud neis paigus,

kõnnime käsikäes me koidu eel.

82


Lund langeb mu unedemaale 2010

Lund langeb mu unedemaale Veel tagasi vaatan ma teele,

kesk lapseea rõõmude tuld. kus lapseea naerud ja nutt,

Lund pudeneb jalge all raale, kus päikseloojang lä'eb veele.

kus peegeldub tähtede kuld. Siin katkes kord tasane jutt.

Peost ebemeid puistan ma tuulde, Lund langeb mu enese maale,

Neid hoidnud on unede kütk. siin soovidest pulbitseb põu.

Las külm siin veel lõikuda huulde, Ei ole siin tube, ei saale,

ma seisatan, antud on hetk. on ainult üks tilluke õu.

83


Laine loksub vastu vana rannamuuli 2011

Laine loksub vastu vana rannamuuli

ja sealt raugenult siis adru sisse kaob.

Tuul nii pehmelt suudleb rannakivil huuli

ja sealt jõuetuna kõrkjapuhma vaob.

Astun vaikides ma mööda rannakive,

pilgul saadan valget jahti kaugel veel.

Tee mu jalge all on märjast adrust libe,

muuli poole lippan lainetõusu eel.

Hingan sisse sõõmu värskeid meretuuli,

lautrilt näkku pritsib soolast merevett.

Päike silitab mu soolaniiskeid huuli,

seda täiust naudin nagu värsket mett.

Lendab kajakas ja kriiskab ülalt alla,

peagi lainet riivab tema valev tiib.

Päevarõõmud siin nüüd pääsenud on valla,

unistustelaev mind üle lain’te viib.

84


Õnnesoov 1986

Sünnipäeva eel

mul käes su õnnesoov.

See polnud kaua teel,

ent kauaks rõõmu toov.

Õrnalt punab moon

su lihtsa kaardi peal.

Toob soojust iga joon

su pehmel kirjareal.

Kord koltub kaardi pind

liigpika aja peal.

Ei vähene ta hind

mu südames küll eal.

85


Me tublid mehed oleme

Me tublid mehed oleme Me nakutame veidi siit

ja kõiki töid me tunneme. ja nakutame veidi sealt.

Su õue peale tuleme Su kuuri alla vaatame

ja kompsud maha paneme. ja silma peale viskame.

Refr: Ai trulladi-trulladi-trullallaa,

me kiirelt tööle asume.

Me oskusi ei laita saa,

sest kogemustes kosume.

Kui kätte jõudnud lõunatund, Oh perenaine, vaata sa,

siis peale tuleb meile sund. ei laita meid küll sa ei saa.

On tarvis võtta siit ja sealt, On valmis aed ja dušširuum,

ka veidi matti õunte pealt. seal leil on varsti üsna kuum.

Kuid pärast, oh sa helde aeg,

kui kuuri alla ainult kaed.

On putku pannud talvepuud,

ja mõndagi veel paljut muud.

86


Idüll

1986

Kõrghooned, rutt ja asfalttee, Siin rüsin, müra, inimvool,

meid tihti haarav stress. meid saatev naer ja nutt.

On kuskil kitsas nõmmetee On kuskil karske laintevool

Ning õuel õitsev kress ning mahe tuulejutt.

Me jaoks on täna lõhnav roos On kärarikas diskoteek

just kõige kallim lill, siin õdus puhkepaik.

ent rukkipõllul õitsehoos Kas meenub jaanituleleek

on lihtne rukkilill. ning lõhnav männivaik?

Jääb hinge kodu, lapsepõlv

meil kõigil eluteel,

üks viljapõld ja lõhnav nõlv,

kus puhkust tunneb meel.

87


Eesti Energiale 2012

Tuppa tahaks me ju valgust,

ent murel pole lõppu, algust.

Küsida küll tahaks, hiid:

"Kuhu leivaraha viid?"

Elektril tõuseb hinnapinge,

see rahvalt varsti võtab hinge.

88


Mõttekillud 2010

Rõõm ja mure on

kaksikõed.

Õnn on nagu hõbeniit,

õnn on nagu habras kee.

Otsid üle maa ja vee,

ikka leiad teda siit.

2012

Nii nagu lisab kokk roale

maitsestamiseks vürtse,

kuuluvad need maitseained

ka meie igapäevasesse ellu.

Õpetaja töö on võrreldav

aedniku omaga – istutad

väikese oksakese, kastad ja

hoolitsed tema eest.

Aastate pärast on oksakesest

sirgunud suur viljakandev puu.

89


Mõttekillud

Kõik ilusa, mis meis peitub,

oleme kaasa saanud lapsepõlvemaalt.

Armsad lapsed!

Hoidke ja armastage oma neljajalgseid sõpru,

sest te vajate üksteist vastastikku!

Soe süda on kui päike, mis hoiab elu.

Kuri süda on kui leek, mis hävitab elu.

Ruttame läbi elu kui kiirteel,

tihti ei vaata me tagasi.

Tehes lõpuks peatuse peame tõdema,

et kooliteele jäid meie elu ilusamad aastad.

Elu on võitlus enda eksistentsi eest.

Käes elurajalt kogutud

kimp rõõme ja muresid

astume ikka edasi.

90


1. On linnud parvedesse koondun'd ..................................................................lk. 1

2. Siili mure .......................................................................................................lk. 2

3. Jänese talvekasukas ........................................................................................lk. 3

4. Karu unekott ...................................................................................................lk. 4

5. Tihane .............................................................................................................lk. 5

6. Millest lõõrid, lõoke väike? ............................................................................lk. 6

7. Mesimumm .....................................................................................................lk. 7

8. Miisu ja lõngakera ..........................................................................................lk. 8

9. Väike Muri......................................................................................................lk. 9

10. Rohukonna äpardus ........................................................................................lk. 10

11. Sügis ...............................................................................................................lk. 11

12. Täpiline seen ...................................................................................................lk. 12

13. Sügistuul .........................................................................................................lk. 13

14. Talv .................................................................................................................lk. 14

15. Külmapoiste pidu ...........................................................................................lk. 15

16. Tasa langeb pehmet lund ................................................................................lk. 16

17. Jõulumees .......................................................................................................lk. 17

18. Jõulumaa ................................................................................................ lk. 18-19

19. Uusaasta ..........................................................................................................lk. 20

20. Talvetrollid .....................................................................................................lk. 21

21. Kevad ..............................................................................................................lk. 22

22. Rohelised hiirekõrvad .....................................................................................lk. 23

23. Sinilille sinisilmad ..........................................................................................lk. 24

24. Toomingaõied .................................................................................................lk. 25

25. Kibuvits ..........................................................................................................lk. 26

26. Suvi .................................................................................................................lk. 27

27. August .............................................................................................................lk. 28

28. Vana kalur ......................................................................................................lk. 29

29. Kontrabass ja viiul ..........................................................................................lk. 30

30. Solvunud köögiviljad .....................................................................................lk. 31

31. Võrukael - pall ................................................................................................lk. 32

32. Hoovil .............................................................................................................lk. 33

91


33. Mardi sünnipäev .............................................................................................lk. 34

34. Mardi säärikud ................................................................................................lk. 35

35. Mart ja tikutoos........................................................................................ lk. 36-37

36. Mardi jonnituju ...............................................................................................lk. 38

37. Naistepäeva eel ...............................................................................................lk. 39

38, Valgusfoori laul ..............................................................................................lk. 40

39. Toidunõude õnnetus .......................................................................................lk. 41

40. Kõver kaks ......................................................................................................lk. 42

41. Oma õpetajale .................................................................................................lk. 43

42. Sirel õitseb aiateel...........................................................................................lk. 44

43. Jäta eilsesse mure ja ahastus ...........................................................................lk. 45

44. Koidu eel ........................................................................................................lk. 46

45. Teelahkmel seisan ..........................................................................................lk. 47

46. Poeet ...............................................................................................................lk. 48

47. Sügis rannal ....................................................................................................lk. 49

48. Jäljed ...............................................................................................................lk. 50

49. Töö ..................................................................................................................lk. 51

50. Kiigume hangedel üles ja alla ........................................................................lk. 52

51. Otsin sind kevadetuultes .................................................................................lk. 53

52. Läbi tuisu tulen su poole ................................................................................lk. 54

53. Sügismõtisklus ................................................................................................lk. 55

54. Meelespea .......................................................................................................lk. 56

55. Poisid ja plikad 2010 ......................................................................................lk. 57

56. Öö rannal 2011 juuli .......................................................................................lk. 58

57. Kauge tähe valgus...........................................................................................lk. 59

58. Laulud ma noppisin 2011 ...............................................................................lk. 60

59. Kimp põllulilli käes 2011 ...............................................................................lk. 61

60. Märtsikuul 2011 .............................................................................................lk. 62

61. Sinimustvalge 2011 ........................................................................................lk. 63

62. Elulainetel 2011 ..............................................................................................lk. 64

63. Kenad ratsud 2011 ..........................................................................................lk. 65

64. Päevaloojangu purpurne kuma 2009 ..............................................................lk. 66

65. Värvide palett 2010 ........................................................................................lk. 67

66. Sõnad 2011 .....................................................................................................lk. 68

67. Lainetel sõueldes 2010 ...................................................................................lk. 69

68. Üks laul veel 2011 ..........................................................................................lk. 70

69. Sa tulid mu sülle kui päike 2010 ....................................................................lk. 71

70. Kord hambaarsti ukse taga ............................................................................lk. 72

92


71. Mu elu puu ......................................................................................................lk. 73

72. Süda meie sees ......................................................................................... lk. 74-75

73. Koduküla ........................................................................................................lk. 76

74. Kodukutse .......................................................................................................lk. 77

75. Ema hea ..........................................................................................................lk. 78

76. Vanamemm .....................................................................................................lk. 79

77. Olid mulle sa kui ainus õis .............................................................................lk. 80

78. Õhtuhämarus...................................................................................................lk. 81

79. Kuuvalgus .......................................................................................................lk. 82

80. Lund langeb mu unedemaale ..........................................................................lk. 83

81. Laine loksub vastu vana rannamuuli ..............................................................lk. 84

82. Õnnesoov ........................................................................................................lk. 85

83. Me tublid mehed oleme ..................................................................................lk. 86

84. Idüll .................................................................................................................lk. 87

85. Eesti Energiale ................................................................................................lk. 88

86. Mõttekillud .............................................................................................. lk. 89-90

93

erika viikholm - aserik.edu.ee · erika viikholmi luuleraamat on linnud parvedesse koondun’d ......

Documents