Epistaxis. Ninaluu murdKristina Kull

stom III

Anatoomia

Nahk on küllusliku verevarustusega, paksem ninajuurel ja õhem sõõrmete piirkonnas. Naha paksus varieerub indiviiditi

Nasaalpüramiid moodustub kahest ninaluust ja maxilla processus frontalisest. Nende luude paksus õheneb nina tipu suunas, seega lokaliseerub murd tüüpiliselt nina alumises pooles

Ülemised lateraalsed kõhred moodustavad keskmise ninavõlvi, kinnitudes ninaluudele superioorselt

Septum moodustab nina keskseina

Alumised lateraalsed kõhred moodustavad alaosa

Septum nasi

Koosneb kõhrelistets ja luulistets osistest, ääristatud limaskestaga

Limaskesta kaudu toimub kõhre ja luu verevarustus

Perikondriumi vigastuse tõttu (nt septaalne hematoom) häirub kõhre verevarustus ja võib kujuneda sadulnina

Verevarustus

• Arteriaalse vere toovad peamiselt kaks arterit:

• 1. A. carotis interna RR. ethmoidales anterior et posterior (a ophtalmica osad)

• 2. A. carotis externa harud- a. sphenopalatina, a. palatina major, a. labialis superior, a. angularis

• Pindmine verevarustus toimub peamiselt a. facialise kaudu, mis läheb üle a. angulariseks.

• Septumis asub Kisselbachi pleksus, kus kohtuvad a. ethmoidalis anterior(a. ophtalmica), a. sphenopalatina (a. maxillaris), a. palatina major (a. maxillaris) ja ramus labialis superior areriae facialis

• Veenid kulgevad koos arteritega. Nad vastutavad otseselt sinus cavernosuse verevarustuse eest ning neil puuduvad klapid.

• Lümfiringe algab pindmisest limaskestas. Lümf liigub retrofarüngeaalsetesse, submandibulaarsetesse või kaela süvalümfisõlmedesse.

Innervatsioon

• Innerveerivad n. trigeminuse n. OPHTALMICUS (n. lacrimalis, n. frontalis, n. nasociliaris, n. ethmoidalis anerior, n. ethmoidalis posterior, n. trochlearis) ja n. MAXILLARIS ( n. maxillaris, n. alveolaris superior posterior, n. alveolaris superior anterior, n zygomaticus, nn. sphenopalatini)

• Parasümpaatiline innervatsioon toimub VII kraniaalnärvi haru n. petrosus majori kaudu

Epistaksis

• Sage kaebus

• Enamasti pole eluohtlik, vaid healoomuline, iseenesest lõppev ja spontaanne

• Jaotatakse anterioorseteks ja posterioorseteks

Patofüsioloogia

• Veritsemine algab siis, kui mukoosa terviklikkus kaob, veresooned paljastuvad ja seejärel lähevad katki

• Üle 90% verejooksudest pärineb anterioorsest piirkonnast, eriti sellest osast, kus Kisselbachi pleksus moodutab septumi.

• Need verejooksud on pigem püsivalt väikesed “nirisemised” kui tugevad ja pulseerivad.

• Posterioorsest piirkonnast pärinevad verejooksud saavad alguse sügaval ninaõõnes

• Sageli tunduvalt tugevamad ja arteriaalset päritolu

• Suurem risk õhuteede obstruktsiooniks ja vere aspiratsiooniks

• Raske saada verejooksu kontrolli alla

Etioloogia

• Jaotatakse lokaalseteks, süsteemseteks ja idiopaatilisteks põhjusteks

• Trauma- isetekitatud trauma (nina nokkimine) tekitab sageli septumi limaskesta haavandeid ja veritsust

• Nasogastraal- või nasotrahheaalsondide kasutamine

• Suuremad koljuluude vigastused (hiline verejooks= aneurüsm)

• Nina operatsioonid

• Kuiv õhk- limaskesta ärritus

• Ravimid- lokaalsed antihistamiinid ja korikosteroidid, süsteemsed NSAIDid

• Septumi väärasendid- vale õhuvool, kuiv nina

• Põletikud- viiruslik, bakteriaalne või allergiline riniit

• Granulomatoossed haigused (sarkoidoos, süüfilis) kahjustavad limaskesta

• Vastsündinute GERD põhjustab vahel ninalimaskesta põletikku ja veritsust

• Veritsushäired- kaasasündinud koagulopaatiad ja omandatud koagulopaatiad

• Veresoonte haigused- ateroskleroos, vaskulaarne neoplasmoos, aneurüsm, endometrioos

• Sageli kaasneb verejooks ka migreeniga, eriti väikelastel

• Hüpertensioon- suurenenud risk

• Läkaköhast tingitud ninaveenide hüpertensioon

• Sageli jääb etioloogia ebaselgeks- idiopaatiline epistaksis

Ravi ja ennetus

• Kasuta veresooni tugevadavaid vitamiine (K-vitamiin)

• Väldi tugevat ninanuuskamist või aevastamist

• Aevasta lahtise suuga

• Väldi vürtsikaid toite ja kuuma dušši

• Ära kasuta NSAIDe

• Verejooksu korral kasuta külmakotti

• Avalda ninale mõõdukat survet

• Kasuta lokaalset vasokonstriktorit

• Püüa hingata rahulikult ja lõõgastunult

Ninaluu murrud

Kõige sagedasemad näoluude murrud

Sageli jäävad õnnetusjuhtumi korral avastamata

Tihti on murrust haaratud ka septum- takistab paranemist

Sõltuvalt limaskesta haaratusest jaotatakse avatud ja suletud murdudeks

Oluline on avastada murd kohe trauma järgselt, et vältida edasisi komplikatsioone

Esmalt tuleb veenduda septaalse hematoomi puudumises

Seejärel vältida edasist kompressioonikahjustuse tekkimist ja välistada infektsioossed kahjustused

Pt. peaks kirurgilises kontrollis käima ka pärast ninaluu paranemist (valesti kokkukasvamine, deformatsioon)

Põhjused

kaklused 32%

õnnetused 28%

sport 23%

air-bagide kasutamine autodes- suurenenud on septumite murrud, ilma ninaluud vigastamata

laste seas tekitab enamus murde kukkumine, kuid alati tuleb kaaluda ka füüsilist väärkohtlemist

Patofüsioloogia1. Frontaalsuunast tulevad jõud:

väiksemad nina luude murrud, kogu nina lamenemine

2. Lateraalsuunalised jõud

võivad lõhkuda ainult ühe luu, suurema tugevuse korral purustavad mõlemad luud

võib tekkida septumi nihe, mille tagajärjel omakorda tekib nina väärasend (väändumine).

septumi tükid jäävad ninalimaskesta, paranemine aeglustub

3. Ülasuunas mõjuv jõud (alt üles)

tõsised septumi murrud, kõhrkoe dislokatsioon

Kliiniline leid

verejooks

muutsed nina väljanägemises

ülemiste hingamisteede obstruktsioon

infraorbitaalne ekhümoos

Näidustused raviks

Muutused funktsioonis ja väljanägemises ning traumajärgsete kaebuste püsimine on vahelesekkumise eelduseks

Murdude korrastus (ilma kirurgilise vahelesekkumiseta) toimub lokaalanesteesisas:

Ninaluude üksikmurrud

Nasaal-septaal kompleksi murd

Toestatakse splindiga

Splindid

Kirurgilist sekkumist vajavad murrud teostatakse üldanesteesias

Suured murrujärgsed ninaluude või septumi dislokatsioonid

Kaudaalseptumi dislokatsioon

Püsiv deformatsioon pärast murru paranemist

Kaasnevad nähud, nt septaalne hematoom, septumi deformatsioonist tingitud ebaadekvaatne luude kokku kasvamine, kõhrkoe deformatsioonid, ninaharja nihkumine

Tänan kuulamast!

Kirjandus

http://emedicine.medscape.com/article/878595-overview#a05

http://emedicine.medscape.com/article/863220-overview#a0101

http://emedicine.medscape.com/article/835134-overview

http://www.boogordoctor.com/wp-content/uploads/2011/10/Nasal-Septum-with-Vessels-and-Labels-for-WEB-2.png

http://l.yimg.com/a/i/edu/ref/ga/s/508.jpg