Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel

Ene-Margit Tiit

Eesti Statistikaseltsi konverents,

20.—21. aprill 2011

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvas enne loendusi 1881. aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti

kubermangudes Tsaari-Venemaa rahvaloendus 1897.aastal Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934 Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 Rahvaloendused Nõukogude ajal 2000. aasta rahvaloendus Eestis Kasutatud kirjandus

Sisukord

Ene-Margit Tiit

EESTI RAHVAS ENNE LOENDUSI

Ene-Margit Tiit

Esimesed jäljed meie esivanematest Eesti pinnal ulatuvad üle 10 000 aasta tagasi.

Konkreetsem teave koos arvuliste hinnangutega pärineb eelmise aastatuhande algusest. Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13. sajandi alguses ligi 200 000 inimest.

Inimeste arvukus kasvas väga aeglaselt, põhjuseks sõjad, katkupuhangud ja halvenenud kliimast tulenevad näljahädad.

Ene-Margit Tiit

Kahel korral – Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahane rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini, so 100 000—150 000 inimeseni.

Arvukus taastus võrdlemisi kiiresti, sellele aitas kaasa ka sisseränne.

Peale Põhjasõda oli Eesti pinnal paari sajandi vältel rahu. Selle aja jooksul kasvas rahvastik praktiliselt oma praeguse arvukuseni.

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvaarvu muutumine 13. sajandi algusest kuni 19. sajandi keskpaigani

1200

1240

1280

1320

1360

1400

1440

1480

1520

1560

1600

1640

1680

1720

1760

1800

1840

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

800000

900000

Ene-Margit Tiit

Meetrikaraamatud. Alates 17. sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika – hakati registreerima rahvastikusündmusi. Selleks kasutati kirikutes peetavaid meetrikaraamatuid, milledesse pastor märkis sünnid (lapse nime ja isa nime), abiellumised (abiellujate nimed) ja surmad (nimi).

Esialgu tähendas nimi ainult eesnime, sageli koos isanimega, perenimed lisandusid alles 19. sajandil.

Rahvastiku arvestus. Kirikukirjad

Ene-Margit Tiit

Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18. sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid.

Hingerevisjonide käigus selgitati perede koostis (kõigi liikmete nimed ja vanused), kusjuures iga pereliikme (ka teenijate) puhul märgiti üles tema suhe perepeasse.

Rahvastiku arvestus. Hingerevisjonid

Ene-Margit Tiit

1881. AASTA RAHVALOENDUS VENE TSAARIRIIGI BALTI KUBERMANGUDES

Ene-Margit Tiit

Rahvaloendusi korraldati juba tuhandeid aastaid tagasi üsna erinevatel viisidel.

Kaasaegsete rahvaloenduste iga on paar sajandit. 19. sajandi keskel töötas rahvaloenduste jaoks

metoodilised soovitused välja äsja tegevust alustanud rahvusvaheline statistikute selts, millest kujunes välja tänaseni aktiivselt tegutsev ISI (Rahvusvaheline Statistika Instituut). ISI asutajaliikmete hulgas on ka Tartu Ülikooli professorid.

Teadlased rahvaloendusest

Ene-Margit Tiit

Vene tsaaririigis liikusid kõige kaasaegsemad mõtted Balti kubermangudes.

Kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil hakati 19. sajandi teisel poolel valmistama ette rahvaloendust, mis annaks tervikpildi elanikkonnast ja kus lisaks põhiandmetele saaks teada ka täiendavat infot (nt sotsiaalne, rahvuslik ja religioosne kuuluvus).

Korraldamisel arvestati rahvusvahelisi soovitusi.

Rahvaloenduse mõte Baltimaadel

Ene-Margit Tiit

Alates 1860. aastast toimus Eestis mitu rahvaloenduse prooviloendust (Jäneda, Rae ja Lagedi mõisas, Liivimaa linnades ja Tallinnas).

Prooviloendused 19. sajandi lõpus

Ene-Margit Tiit

Enam-vähem tervet Eesti territooriumi haarav loendus toimus 1881. aasta 29. detsembril, kui üheaegselt loendati Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangude elanikkonda.

Loenduspiirkonda ei kuulunud Narva linn ja Kreenholmi asundus, mis kuulusid siis Peterburi kubermangu.

Loenduse kriitiline moment (millele kõik sündmused ajastati) oli 29.12.1881 kell 00.00.

Rahvaloendus 29.12.1881

Ene-Margit Tiit

… on võrdlemisi hästi dokumenteeritud tänu loenduse sekretärile Eestimaal Paul Jordanile.

Jaan.1881 – rüütelkondade ettepanek; Veebr 1881 – korraldamise kava (statistikakomiteed); Aprill 1881– tsaari luba; Mai 1881 – luuakse rahvaloenduse komisjon; Juuni 1881 – luuakse kohalikud komisjonid; Oktoober 1881 – saadetakse laiali dokumendid

(Eestis 4 keeles), algab loendajate instrueerimine.

Loendajad töötasid tasuta, seda peeti auametiks.

Loenduse ettevalmistuste käik

Ene-Margit Tiit

Loendati kohalolevat (faktilist) rahvastikku.

Küsitluslehele märgiti kihelkond ja mõis. Isikutelt küsiti

(1) ees- ja perenimi; (2) sugu; (3) vanus (aastad ja kuud); (4) perekonnaseis; (5) usk; (6) rahvus; (7) tavakeel; (8) kirjaoskus; (9) tegevusala või elukutse; (10) alaline elupaik; (11) päritolu; (12) puuded (pime, kurttumm, vaimse puudega).

Määrati leibkonna suurus. Elutingimusi ei mõõdetud.

1881. aasta loendusküsimused (I)

Ene-Margit Tiit

Linnades toimus rahvaloendus üldiselt ladusalt. Tallinnas oli loenduspäeval loendusameti palvel enamik suuri

ärisid poole päevani suletud, et inimesed kodus püsiksid. Rahvaarv selgeks juba esimese loenduspäeva õhtuks – Tallinnas elas siis 50 435 inimest.

Paldiskis oli elanike arv – 935 inimest – selge juba kella 11ks, Paides, kus elas 2003 inimest, ja Haapsalus, kus elanikke oli 2831, sai loendus valmis loenduspäeva õhtupoolikuks. Rakveres lõpetati 3580 inimese loendus 30. detsembril.

Tulemused (meeste, naiste ja loendatute arv) telegrafeeriti kohe Tallinna

Arusaamatusi oli mõnes kohas maal, kus kardeti koormuste tõstmist.

Loenduse toimumine

Ene-Margit Tiit

Selle töö tulemused publitseeriti aastatel 1883—85 viieköitelise saksakeelse tabelite kogumikuna, mida illustreerisid värvilised graafikud.

1881. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis (ilma Narva linnata) 881 455 inimest, see oli faktiline (kohalolev) elanikkond,

Neist oli 48,3% mehi ja 51,7% naisi (107,2 naist 100 mehe kohta).

Loendustulemuste analüüs ja avaldamine

Ene-Margit Tiit

Ene-Margit Tiit

TSAARI-VENEMAA RAHVALOENDUS 1897. AASTAL

Ene-Margit Tiit

Teine Eesti rahvastiku loendus toimus aastal 1897 esimese kogu tsaari-Venemaad haarava loenduse (ametlik nimetus „Esimene üleüldine rahvalugemine“) raames, mis korraldati tsentraliseeritult ühtse programmi järgi terves Vene impeeriumis.

Loenduse moment oli 28.01.1897. varahommikul kell 00.00, kusjuures kuupäev on arvestatud vana (Juliuse) kalendri järgi (samuti nagu ka 1881. aasta rahvaloenduse kuupäev).

Uue (Gregoriuse) kalender järgi olnuks see kuupäev 12 päeva hiljem, st 9. veebruaril 1897.

Rahvaloendus 28.01.1897

Ene-Margit Tiit

Sisuliselt ja korralduslikult sarnanes see loendus Eestis eelmise loendusega.

Loenduse tulemusena selgus, et Eesti rahvaarv 1881. aasta loenduse territooriumil oli pisut rohkem kui 15 aasta (181 kuu) jooksul kasvanud 945 068 inimeseni, st 7,2%.

Rahvaloendus 28.01.1897

Ene-Margit Tiit

Selle rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat peale loendust venekeelse koondteosena, mille nimetus tõlkes on „Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus, 1897“. Igale kubermangule on pühendatud üks köide.

Eesti andmed sisalduvad põhiliselt kahes köites – XXI Liivimaa kubermang (229 lk) ja XLIX Eestimaa kubermang (125 lk). Igas köites on 25 nummerdatud tabelit, mõned neist koosnevad mitmest osast.

Loendustulemuste avaldamine

Ene-Margit Tiit

ESIMENE EESTI VABARIIGI RAHVALOENDUS AASTAL 1922

Ene-Margit Tiit

Eesti oli 1918. aastal saanud iseseisvaks riigiks ja 1920. aastal saavutanud võidu Vabadussõjas. Riigi ülesanne oli luua statistikasüsteem, mis võimaldaks jälgida olulisi majandus- ja ühiskonnaprotsesse, sh hinnata rahvastikuressurssi,

1921. a. loodud Riikliku Statistika Keskbüroo direktoriks saab Albert Pullerits, kes selles ametis on kogu iseseisva Eesti Vabariigi aja jooksul. Tema on ka kahe rahvaloenduse põhiline organisaator.

Eesti statistikasüsteemi rajamine

Ene-Margit Tiit

Viimasest Eesti pinnal toimunud loendusest (1897) oli möödunud üle 20 aasta. Vahepeal oli toimunud rida rahvastikuarengut oluliselt mõjustavaid sündmusi:

(esimene) maailmasõda, mille rinnetele saadeti tsaariarmee mundris ka palju eesti noormehi;

Vabadussõda oma inimkaotustega; muudatused riigi territooriumis – Vabadussõja tulemusena

liideti Eestiga Petserimaa ja Narva jõe tagune piirkond (osa Ingerimaast);

Võrreldes eelmiste loendustega lisandus Eestile ka Narva linn;

Oli toimunud rahvastiku välisränne mõlemas suunas.

Muutused Eesti rahvastikus

Ene-Margit Tiit

Esimese rahvaloenduseni (mis sisuliselt oli rahva ja eluruumide loendus) ametliku nimetusega „I Eesti rahvalugemine“ (ka demograafiline tsensus) jõuti juba 1922. aastal.

Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu sama aasta 27. juunil 1922.

25. augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi – see oli 28. detsembri varahommik kell 00.00.

1922. aasta rahvaloendus

Ene-Margit Tiit

Rahvalugemist juhtis Keskbüroo, kes hoolimata lühikesest ettevalmistusajast tutvus põhjalikult Euroopa tähtsamate riikide (Saksa, Prantsuse, Inglise, Hollandi, Belgia, Itaalia, Hispaania, Taani, Soome ja Vene) loendusmetoodikaga.

Küsimuste valiku juures jälgiti ISI kongressil antud soovitusi.

Loendusprogrammi arutamiseks loodi ja kutsuti kokku Riigi Statistika Nõukogu.

1922. aasta rahvaloenduse korraldamine

Ene-Margit Tiit

Eesti Vabariigi haldusjaotus 1922. aasta loenduse ajal

Ene-Margit Tiit

Rahvaloendusel kasutati kolme küsitlusdokumenti:

Isikukaarti (mis sisaldas isikuküsimusi), korterilehte (mis sisaldas eluruumi ja

leibkonnaküsimusi; viimaseid nimetati tolleaegses kõnepruugis ühiskonna kohta käivateks küsimusteks),

Majaümbrikku (mis sisaldas maja küsimusi ja koondas korterilehed).

Rahvaloenduse küsimustikud

Ene-Margit Tiit

(1) perekonna- ja eesnimi; (2) sugu; (3) sünniaeg; (4) sünnikoht; (5) praeguses elukohas elatud aeg; (6) harilik keel; (7) perekonnaseis; (8) õppeasutus, kus õpitud, kas lõpetatud; (9) kui õpib, siis kus; (10) usk; (11) defektiivsus (pimedad, kurdid, tummad, suuremad kehalised vigastused); (12) nõdrameelsus ja hullumeelsus; (13) professionaalsed tunnused: (peamine tööala; ühiskondlik seis; kus tööl; mis ametis; kõrvaline tööala; mida peab oma erialaks? Kui pole eritööala, mis on ülalpidamise allikaks?).

Isikuandmete küsimused

Ene-Margit Tiit

(1) Perekondade arv ja koostis; (2) majapidamiste arv ja koostis; (3) naisterahvaste kohta üldine ja praegu elavate laste arv;

(4) elamuteks pruugitavate hoonete arv; (5) elumajade arv ühes tühjade elumajadega; (6) majade ehitusmaterjal (vundamendi, seinte, katuse materjalid); (7) majade korruste arv; (8) muude ruumide (peale eluruumide) arv majades; (9) elukorterite arv (linnades); (10) elukorterite arv ühes tühjade korteritega (linnades); (11) tubade arv elukorterites; (12) köögi ja vaterkloseti olemasolu; (13) ühendus veevärgi ja kanalisatsiooniga; (14) küte; (15) valgustus; (16) korteris elavate isikute suhe korteri peremehega.

Leibkonna ja elamistingimuste kohta käivad küsimused

Ene-Margit Tiit

Oluliseks peetakse rahva enda osalust rahvalugemisel. Eriseaduses on ette nähtud komisjonid, mis kutsuvad töösse registreerijad, mis loob komisjoni ja registreerijate vahel isiklikke suhteid.

Küsimus komisjoni protokollist “Tuleks otsustada, kuidas rahva osavõttu kasutada - kas lasta registreerijatel küsitlus-lehed ja kaardid igaühele koju kätte viia, et igaüks ise täidaks ja registreerijad seda kontrolliksid, või teha täitmine registreerijate ülesandeks.” Otsustatakse, et registreerijate kontrolli all võimalikel kordadel lasta rahval ise isikukaarte täita.

Registreerijad töötasid vabatahtlikena, neid tasustati mälestusmedaliga

Rahva osalus motivaatorina

Ene-Margit Tiit

Isikuandmete töötlemiseks kasutati mehhaanilist masinat, mille tööajaks kavandati 22 tundi ööpäevas.

Masinad (2 eks) telliti Pariisist, kus need olid spetsiaalselt rahvaloenduse tarvis konstrueeritud.

Masinasse sisestati andmed vastavate nuppude abil, see sorteeris tulemused (mehhaaniliselt sisestatava) programmi järgi ning trükkis välja tabelid.

Sel viisil oli hinnanguline materjali töötlemise aeg riiklikult tähtsate küsimuste osas ca poolteist aastat, mis oli mitu korda lühem käsitsi töötlemise puhul kuluvast ajast.

Andmetöötlus

Ene-Margit Tiit

1922. aasta loendusel kasutatud arvutusmasin

Ene-Margit Tiit

1922. aasta rahvaloendusel analüüsiti niihästi faktilist (kohalolevat) kui ka alalist (harilikku) rahvastikku.

Rahvaloenduse tulemusena selgus, et hoolimata sõjakaotustest oli Eesti rahvaarv 25 aasta jooksul 1881. aasta loenduse territooriumil kasvanud 999 473 inimeseni, so 5,8%.

Eesti rahvastiku koguarv oli Eesti Vabariigi territooriumil, mis oli mõnevõrra suurem 1881. aasta loenduse territooriumist, 1107059.

Sõja järelmõjuna oli aga halvenenud naiste ja meeste suhe: 100 mehe kohta tuli 112,8 naist.

1922.aasta rahvaloenduse tulemused (1)

Ene-Margit Tiit

Hinnanguline rahvaarvu muutus perioodil 1897—1922

1897

1899

1901

1903

1905

1907

1909

1911

1913

1915

1917

1919

1921

880000

930000

980000

1030000

1080000

1130000

1180000

1230000

Ene-Margit Tiit

EESTI VABARIIGI RAHVALOENDUS AASTAL 1934

Ene-Margit Tiit

1934. aasta rahvaloendus (tegelikult taas rahva ja eluruumide loendus) oli algselt kavas teostada 1930. aastal, kuid see lükati majanduskriisi tõttu edasi.

Olemuslikult oli see sarnane eelmise loendusega, selle korraldust hinnati kõrgelt ka rahvusvaheliselt.

Loendus kestis alla nädala. Ka selle loenduse korral töötasid loendajad tasuta, osalemise eest said nad Statistikabüroo poolt mälestuseks raamatu „Eesti arvudes. Eesti 1934.a. rahvaloenduse mälestuseks“.

Rahvaloendus 1.03.1934

Ene-Margit Tiit

Ene-Margit Tiit

1934 aasta loendustulemuste kohta avaldati (lisaks kinkeraamatule) kolm köidet tabeleid.

Sellele lisandus 1935. aastal välja antud väga esinduslik 350-leheküljeline tabelitekogu “Eesti arvudes 1920—1935”, milles rahvaloenduste andmeid kombineeriti jooksva statistika andmetega.

Esitati ka mõningaid tulemusi ja võrdlusi esimestest Eesti pinnal läbi viidud loendustest (1881 ja 1897).

Väärtuslikud on paljusid valdkondi katvad kuni 16-st punktist koosnevad aegread, mis iseloomustavad Eesti ühiskonna ja majanduse arengut.

1934. aasta rahvaloenduse tulemuste avaldamine

Ene-Margit Tiit

Selgus, et rahvaarv oli möödunud 11 aasta jooksul suurenenud 1126413 inimeseni (kasv 1,7%), kuigi oli toimunud veel üks territooriumimuudatus – Eesti ja Läti piiri oli muudetud nii, et Lätile läks maatükk, kus elas 1887 inimest. 

Rahvastikupüramiid hakkab omandama puu kuju, mis iseloomustab ühiskondi, kus rahvaarv ei suurene, vaid on enam-vähem stabiliseerunud.

1934. aasta rahvaloenduse sisulised tulemused

Ene-Margit Tiit

Rahvastikupüramiid 1934

Ene-Margit Tiit

KÕIKNE RAHVASTIKU REGISTREERIMINE 1.12.1941

Ene-Margit Tiit

1941. aastal okupeerisid Saksa võimud Eesti Vabariigi.

Eesti territooriumi ametlikuks nimetuseks oli Eesti kindralpiirkond (Generalbezirk Estland), mida valitses kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann.

Muudeti ka Eesti haldusjatust – moodustati 7 piirkonda (Gebiet).

Uue võimu jaoks on tarvis kiiresti selgitada okupeeritud maa inim- ja muud ressursid.

Sel eesmärgil korraldati juba 1941. aasta detsembris kiirkorras rahvastiku registreerimine, mida võib ka loenduseks lugeda – see oli kõikne, ühtne, fikseeritud loendusmomendiga.

Saksa okupatsioon Eestis

Ene-Margit Tiit

Analüüse ja publikatsioone on suhteliselt vähe, Eestis teadaolevalt vaid osaliselt salastatud ajakirja Statistische Monatshefte 1942. aasta vihkudes nr 1/2, 3/4 ja 5, kokku 8 kahe- või kolmemõõtmelist tabelit kümmekonnal leheküljel.

See ajakiri, mis on sisuliselt Eesti Statistika Kuukirja järglane, ilmus võrdlemisi lühiajaliselt (aastail 1942 ja 1943), kuid sisaldab väärtuslikke statistilisi andmeid Eesti ühiskonna ja majanduse kohta II maailmasõja päevil.

Mida on sellest “registreerimisest” teada?

Ene-Margit Tiit

Ene-Margit Tiit

Küsimused:

(1) sugu; (2) elukoht; (3) vanus; (4) tööharud (põllumajandus; tööstus; kaubandus; transport ja side; ühiskondlik tegevus; maja- ja isiku teenimine; väljaspool toodud tööharusid seisvad isikud); (5) rahvus; (6) usk.

Rahvaarv oli vähenenud võrreldes 1934. aastaga (7,5 aasta jooksul) 108 938 isiku võrra, so ligi 10% ja langenud 1017 475 inimeseni (sh 17 923 eriarvestuses, st sõjaväelased ja kinnipeetavad).

Eestlaste arv, mis 1940 aastaks oli jõudnud juba miljoni ligi, oli kahanenud 908 tuhandeni, kuid kogurahvastikust moodustasid nad nüüd üle 90%.

1941. aasta loenduse küsimustik ja tulemused

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvastiku arvukuse muutus 1919—1941

1919

1921

1923

1925

1927

1929

1931

1933

1935

1937

1939

1941

1000000

1020000

1040000

1060000

1080000

1100000

1120000

1140000

Ene-Margit Tiit

.

Ene-Margit Tiit

RAHVALOENDUSED NÕUKOGUDE AJAL

Ene-Margit Tiit

1944. aasta sügisel, vahetult pärast Saksa okupatsiooni lõppemist, algas Eestis II Nõukogude okupatsioon.

Juba 1944. aasta lõpus liideti valdav osa Tartu rahuga Eestile määratud Setumaast Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga.

Samuti liideti Leningradi oblastiga varem Eestile kuulunud Narva jõe tagused alad, sh Jaanilinn.

Sellega kaotas Eesti oma varasemast territooriumist (47549 ruutkilomeetrit) koos seal elavate elanikega 2322 ruutkilomeetrit, so ligi 5%.

Eesti rahvastiku kaotused II maailmasõja ajal ja vahetult selle järel kuuluvad suurimate hulka Euroopas.

Territoriaalsed muutused

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvastiku arvukuse muutumine ajavahemikul 1941 kuni 1959

1941

1942

1943

1944

1945

1946

1947

1948

1949

1950

1951

1952

1953

1954

1955

1956

1957

1958

1959

800000

850000

900000

950000

1000000

1050000

1100000

1150000

1200000

Ene-Margit Tiit

Nõukogude ajal teostati 4 rahvaloendust. Nende algus (ühtlasi kriitiline moment varahommikul kell 00.00) oli:

15. jaanuaril 1959,

15. jaanuaril 1970,

17. jaanuaril 1979,

12. jaanuaril 1989.

Kõik need loendused toimusid kogu Nõukogude Liidus ühesuguse programmi järgi. Andmed töödeldi Moskvas tsentraalselt.

Loendustulemusi avaldati väga napilt, enamasti olid need lubatud vaid ametlikuks kasutamiseks.

Rahvaloendused Nõukogude ajal

Ene-Margit Tiit

Isikuankeedi küsimused 1959:

(1) sugu; (2) vanus; (3) alalise elukoha aadress; (4) sealt äraoleku aeg; (5) perekonnaseis; (6) suhe perekonnapeaga; (7) rahvus; (8) kodakondsus; (9) emakeel; (10) haridus; (11) õppeasutuse tüüp, kus õpib; (12) elatusallikas; (13) töökoht; (14) tegevusala selles töökohas; (15) ühiskondlik grupp.

Ka kolmel järgmisel loendusel olid küsimused enam-vähem samasugused.

Eluruumi kohta esitatid küsimusi esimest korda 1989. aastal.

Rahvaloenduste küsimused

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvaarvu muutumine nõukogude okupatsiooni jooksul

1944

1946

1948

1950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

800000

900000

1000000

1100000

1200000

1300000

1400000

1500000

1600000

Ene-Margit Tiit

Sõjajärgset perioodi iseloomustab kogu varasema ajalooga võrreldes väga aktiivne ränne. Olulises osas ei ole sel perioodil ränne inimeste vaba valik, vaid kas kohustuslik või ka olukordade poolt dikteeritud.

Siserännet suunaga maalt linna dikteeris nõukogulik põllumajanduspoliitika. Endised taluinimesed pagesid linnadesse esialgu ülikõrgete maksude, hiljem kollektiviseerimise eest.

Kahekümne aasta jooksul (1939 kuni 1959) vähenes maarahvas ligi 200 000 inimese, so rohkem kui veerandi võrra, linnarahvastik aga peaaegu kahekordistus.

Selle tulemusena moodustas linnarahvas 1959. aastal kogu rahvastikust 56%.

Rahvastikuprotsessid okupeeritud Eestis. Siseränne

Ene-Margit Tiit

Maa- ja linnarahvastiku osakaalu muutus 20 aasta jooksul

1939 19590

200

400

600

800

1000

1200

1400

MaarahvastikLinnarahvastik

Ene-Margit Tiit

Kõige drastilisemaks rahvastikku mõjutavaks teguriks sai kogu nõukogude okupatsiooni ajal välisränne.

Väga suurel määral oli siin tegemist poliitiliselt määratud protsessiga: Nõukogude Liidu jaoks strateegiliselt olulised valdkonnad tuli mehitada usaldusväärsete, st Nõukogude Liidust pärit inimestega.

Nende seas oli lisaks etnilistele venelastele ja teiste rahvuste esindajatele ka Nõukogude Liidus elanud eestlasi.

Välisränne ei olnud ühesuunaline – toimus rotatsioon. Keskmiselt moodustas emigratsioon 2/3 immigratsioonist. Siinjuures on rände hulka arvatud ka sundemigratsioon – näiteks küüditamine.

Välisränne

Ene-Margit Tiit

Välisrände saldo

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

Ene-Margit Tiit

Eesti elanikkonna rahvusliku koostise muutumine nõukogude okupatsiooni ajal

1,941 1,959 1,970 1,979 1,989800,000

900,000

1,000,000

1,100,000

1,200,000

1,300,000

1,400,000

1,500,000

1,600,000

MuudSoomlasedUke+vvVenelasedEestlased

Ene-Margit Tiit

2000. AASTA RAHVALOENDUS EESTIS

Ene-Margit Tiit

Taasiseseisvumisega kaasnevad muutused rahvastikuprotsessides.

Eestist saab immigratsioonimaa asemel taas emigratsioonimaa. Immigratsioon pidurdub 1988/1989. aastail ja saldo muutub negatiivseks aastaks 1990.

Eesti rahvastikuarengut iseloomustavad siirderiikidele iseloomulikud kohanemisšoki ilmingud:

Sündimus ja abiellumus langevad; Suremus tõuseb; Iive muutub negatiivseks.

Rahvastikumuutused taasiseseisvumise järel

Ene-Margit Tiit

Loendus kavandati vastavalt ÜRO soovitatud kümneaastasele tsüklile 2000.

Järjekordse loenduse ettevalmistustööd algasid mitu aastat enne loendust.

Loenduse momendiks valiti 31.03.2000. Loendus kestis 10 päeva kuni 9. aprillini 2000.

Loenduse meetodiks oli küsitlus paberankeedi abil nagu ka kõigil varasematel Eesti pinnal toimunud loendustel.

Loenduse küsimustik koosnes kahest osast – isiku- ja eluruumi-leibkonna ankeedist. Küsimusi oli rohkem kui varasematel loendustel.

Eesti 2000 aasta Rahva ja eluruumide loendus (REL2000)

Ene-Margit Tiit

Kuna Eesti Vabariigis REL2000 ajal ei olnud elukoha registreerimine kohustuslik (erinevalt kogu varasemast ajaloost), siis ei olnud loendatava rahvastiku arvukus ja paiknemine enne loendust ligilähedaseltki teada.

Elanikkonna hoiak loenduse suhtes oli (ajaloolise kogemuse tagajärjel) ettevaatlik ja oli isikuid, kes loendusest püüdsid hoiduda.

Loenduse kvaliteedi kontrollimiseks korraldati järelloendus, millest selgus alakaetuse fakt, kuid selle suuruse hinnang – 1,5—3 % – oli võrdlemisi ebatäpne.

Loenduse probleemid

Ene-Margit Tiit

REL 2000 tulemused avaldati kokku 11 köites.

Lisaks sellele on need kättesaadavad ka Statistikaameti kodulehel elektroonilisel kujul.

Selgus, et eelmisest loendusest möödunud 11 aasta jooksul oli Eesti elanikkond kahanenud 1370052 inimeseni, so 12,5% võrra (195 610 inimese võrra).

Peamine rahvastiku vähenemise põhjus on iseseisvumise järgne lahkumine itta, kuid ka hilisemate aastate läänesuunaline emigratsioon ja negatiivne iive.

Eestlaste arv oli vähenenud 930219ni (33062 inimese võrra).

Eestlaste osa rahvastikus kasvas ja oli nüüd 67,9%.

REL2000 tulemuste avaldamine ja kasutamine

Ene-Margit Tiit

Eesti rahvaarvu ja eestlaste arvu muutumine alates 1988 aastast

1988

1990

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

2008

2010

900000

1000000

1100000

1200000

1300000

1400000

1500000

1600000Eestlasi

Kogurahvastik

Ene-Margit Tiit

Eestlaste ja teiste rahvuste vanusejaotus

0-45-9

10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-84

85 +

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000

Eesti rahvastiku vanusejaotus etnilises lõikes

Muud Eestlased

Ene-Margit Tiit

Järgmine rahvaloendus Eestis toimub käesoleval aastal.

31.12.kell 00.00 avatakse elektroonilise loendamise võimalus.

Olge aktiivsed osalema!

Tänan kuulamast.

REL2011 Eestis

Ene-Margit Tiit

KASUTATUD KIRJANDUS

Ene-Margit Tiit

1. Eesti arvudes. 1934. A. rahvaloenduse mälestuseks. Tallinn, 1934, Riigi Statistika Keskbüroo

2. Eesti arvudes 1920—1935 Tallinn, 1937. Riigi Statistika Keskbüroo

3. Eesti arvudes 1991.ESA, Tallinn, 1991

4. Eesti Statistika aastaraamat 1990. Tallinn, Olion, 1991.

5. Eesti arvudes 1989. Lühike statistika kogumik. Tallinn, 1990

6. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel I. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1995

7. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel II. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1996

8. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel III. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1996

9. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel IV. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1997

10. Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel V. Eesti Statistikaamet. Tallinn, 1997

11. Eesti Statistika kuukiri, nr 1—2, 1922, Tallinn

12. Eesti Statistika kuukiri, nr 6—8, 1922, Tallinn

Ene-Margit Tiit

13. 1922.a. üldrahvalugemise andmete läbitöötamise plaan ja tabelite sisu. Tallinn, 1923, Riigi Statistika keskbüroo

14. 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus loendusteatmik. Tallinn, 1999

15. Aegamööda asi kaunis. Statistikavalimik. Statistikaamet. Tallinn, 2008.

16. Rahvaloendused Eestis. Tallinn, 1997.Statistikaamet

17. Eesti NSV rahvamajandus 1970. aastal. Tallinn, 1971.

18. Ainsaar, M. Eesti rahvastik Taani hindamisraamatust tänapäevani. Tartu Ülikooli Kirjasus, 1997

19. Laas, Kaljo. Eesti rahvastik uue aastatuhande künnisel. Statistikaamet, 2003.

20. Lember, J; Kollo,T. 1881.aasta rahvaloendus Eesti- ja Liivimaal. Registrid ja rahvaloendus. ESS teabevihik 20. Tallinn 2010. 61—73

21. Tiit, E.-M. Rahva- ja eluruumide loendus. Akadeemia, 22, 2010, nr2, 206--226

22. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 1654--1679

23. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 1847--1866

24. Tiit, E.-M. Eesti rahvastik ja selle probleemid. Akadeemia, 5, 2112--2132

Ene-Margit Tiit

25. Ergebnisse der baltischen Volkzählung vom 29. Dezember 1881. Theil I. Ergebnisse der livländischen Volkszählung..(Theil I, I Band II, Lieferung I. Riga, 1883

26. Ergebnisse der baltischen Volkzählung vom 29. Dezember 1881. Theil I. Ergebnisse der livländischen Volkszählung..(Theil I, I Band II, Lieferung II. Riga, 1885

27. Ergebnisse der baltischen Volkzählung vom 29. Dezember 1881. Theil I. Ergebnisse der livländischen Volkszählung..(Theil I, I Band III, Lieferung II. Riga, 1884

28. Ergebnisse der baltischen Volkzählung vom 29. Dezember 1881. Theil I. Ergebnisse der livländischen Volkszählung.(Theil I, I Band III, Lieferung II. Riga, 1885

29. Ergebnisse der baltischen Volkzählung vom 29. Dezember 1881. Theil I. Ergebnisse der ehstländischen Volkszählung.(Theil II, I Band II. Reval, 1885.

30. Statistische Monatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 1 /2, 1942, Reval—Tallinn

Ene-Margit Tiit

31. Statistische Monatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 3 /4, 1942, Reval—Tallinn

32. Statistische Monatshefte Eesti Statistika Kuukiri Nr 5, 1942, Reval—Tallinn

33. Первая всеобщая переись населения Российской Империи 1897. XXI Лифляндская губерния. 1905.

34. Первая всеобщая переись населения Российской Империи 1897. XLIX Эстляндская губерния. 1905.

35. Statistikaameti kodulhet http://stat.ee/

36. Eesti ajaloo lühiülevaade http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajalugu

37. Estonica. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/

38. Eesti haldusjaotus muinasajast tänapäevani. http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/index.html

Eesti inimarengu aruanne 2008. Eesti Koostöö Kogu. Tallinn, 2009.