enam levinud seened hoonetes - · pdf file• putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit...

21.02.2017 [email protected]

Puidukahjustused

mailto:[email protected]

Kahjustusprotsessid, mis vähendavad

puidu kestvust:

- füüsikalised

- keemilised

- mehaanilised

- bioloogilised


Putukad puidu biokahjustajana


• Putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit liiki.

• Putukatest ohustavad hooneid liigid, mis kuuluvad mardikaliste, kiletiivaliste ja liblikaliste hulka.

• Enamus hoonetes puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad. Mardikad moodustavad ligi kolmandiku kõigist seni tuntud loomaliikidest.


Mardikate arengustaadiumid

Täismoondega areng

•MUNA

•VASTNE/TÕUK (närivad ennast puidu sisse, tunnelid) –kestumine

• NUKK (välimuselt sarnaneb valmiku ehk putukaga, ei toitu)

• VALMIK ehk täiskasvanud putukas (väljub puidust)


2-4 nädalat

1-8 nädalat

2-12 nädalat

kuni 15 aastat

Mardikate arengutingimused

• Putukate kasv ja areng sõltub keskkonna

tingimustest

• Kõige aktiivsem 20…30 ⁰C juures

• Temperatuuril üle 55 ⁰C ja all -20 ⁰C on neile

harilikult surmavad


Puidu ristlõike osad


Kuidas tunneb ära kahjustuse?

• väljumisava ehk väljalennuava- mardika valmiku näritud ava puidust väljumiseks

• sisenemisavad

• näripuru- näritud puidu struktuurid +väljaheide (seeditud ja seedimata struktuurid)

• antagonistid- looduslikud vaenlased (kiskjad) nt ämblikud

• sekundaarsed putukad- mardikate tunnelites elavad ja toituvad putukad

[email protected]

Siklased (ld Cerambycidae)

Majasikk/Old house borer/ ld Hylotrupes

bajulus• Valmik 7-26 mm pikk, must või pruun

• Vastne 2-35 mm pikk, silinderjas, valge

• Kahjustab okaspuidu maltspuitu

(valmikud ei toitu)

• Väljalennuperiood juunist-augustini

• Väljalennuavad ovaalsed (3..4x 5..10mm),

heledad servad

• Näripuru hele ja kujult silinderjas

• Elutsükkel 2-10 aastat


[email protected]

majasiku paljunemine


House longhorn beetle (Hylotrupes bajulus (L.))21.02.2017 [email protected]

Sinisikk/Blue tanbark borer / ld Callidium

violaceum

•Valmik 8-16mm pikk, isastel pikemad tundlad, violettsinine

•Vastne silinderjas kuni 27 mm

•Vastsed arenevad puidu pinnakihis (niine ja maltspuidu välimise osa vahel),

vastsete arvukus sõltub koore rohkusest, nukkub puidus

•Elutsükkel 1...2 aastat

•Lennuperiood juunis-juulis

•Puithoonete seinapalkides, küttepuudes ja mujal värskes puidus [email protected]

Tooneseplased (ld Anobiidae)Mööbli-toonesepp/Common Furniture Beetle/ ld Anobiumpunctatum• Valmik 2,5-5mm, värvuselt pruunid

• Vastne elevandiluu kujuline, kuni 6 mm

• Kahjustusi leitud okas-ja lehtpuudel,

lülipuidu kahjustusi on leitud vanalt

puidult/objektidelt


• Väljalennuperiood aprill-august

• Väljalennuavad ümmargused (1-2mm),

valmikud väljumisel kasutavad ka vanu avasid

• Vastsete tunnelid on puidus ebaregulaarselt,

näripuru puidu värvi


21.02.2017 [email protected] U. and Noldt G. Manual on Wood-destroying Insects and their

Monitoring.2012.vTi

The project is part-financed by the European Union Central Baltic INTERREG IVA programme 2007-2013


Deathwatch beetle ( ld Xestobium rufovillosum)

•Valmik 5-9 mm, hele/tume pruunid, kollased karvalaigud , lame otsmik koputamiseks

•Vastne kuni 10mm, ventraalselt kaardus, 3 paari nähtavaid jalgu

•Kahjustab peamiselt lehtpuitu (tamm), väga harva okaspuitu, kahjustab puitu, mis eelnevalt seenkahjustusega

•Elutsükkel 2-6 (15) aastat

•Väljalennuperiood Märts-Juuni, väljalennuavad ümmargused (2-3,5 mm)

•Vastsete tunnelid puidus ebaregulaarselt, tulemuseks käsna taoline kahjustus puidul

•Näripuru puidu värvi ja läätse kujuline

•Valmikud väljumisel kasutavad ka vanu väljalennuavasid


Suur-toonesepp / Dampwood borer/ (ld Hadrobregmuspertinax)

• Valmik 4.5-6 mm, tumepruun kuni must

• Eesrindmiku külgedel kollased karvade kogumikud

• Vastne kuni 6 mm, ventraalselt kaardus

• Kahjustab niisket okaspuitu, mis on eelnevalt seenkahjustusega

• Väljalennuperiood varasuvel


• Väljalennuavad ümmargused ( kuni 3mm)-sarnased mööbli-toonesepaga , kuid laiemad


Seened puidu biokahjustajana


Majaseened

• puitu lagundavad või kahjustavad seened, mis on võimelised arenema hoonetes

• kuuluvad kandseente (ld Basidiomycota) hulka

• ehitusmükoloogia- uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni


Hoonetes kasvavad seened

• puitu lagundavad seened (ca 80 liiki)

• puitu moondavad seened (sinavus –ja hallitusseened)

• muud seened hoonetes


Majaseente elukeskkond ja

leviku kontrolli all hoidmine

• Toitained

• Temperatuur

• pH

• Hapnik ja valgus

• Niiskus


Pruunmädanik

• tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine

• puit värvub pruuniks, muutub hapraks jalõhestub kuubikujulisteks osadeks

• enam levinud mädanikutüüp


Valgemädanik

• ligniini lagundamine

• puit muutub heledamaks, pehmeks, kiuliseks

• valdavalt esineb lehtpuidus

• hoonetes harva


Pehmemädanik• põhjustavad seened arenevad valdavalt puitunud rakuseintes,

lagundades tselluloosi ja hemitselluloosi

• eelistavad lehtpuude puitu

• lisaks seentele osalised ka bakterid

• niiskus- ja temperatuuri tingimused väga varieeruvad

• puit muutub tumedamaks, tekivad praod ja puidu pind onkäsnjas ja erodeerunud

• lagundavad vees asuvat, liigniisket või pinnasega kontaktisolevat puitu

• kahjustus puidu pealmisel kihil ja toimub aeglaselt


Hallitusseened• ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid

• puidu veesisaldus väga kõrge (35-120%)

• hallitusseened arenevad kõige sagedamini pinnakattevahenditega(värv, lakk vms) kaetud puitmaterjalide või värske saematerjalipinnal

• põhjustavad hallitusseente liigid on sinised, hallid või mustavärvusega

• ei lagunda puitunud rakuseinu- ei avalda mõju puidu mehaanilisteleomadustele, muudab puidu välisilmet



SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Sinavusseened• puidul kasvades muudavad materjali värvust

• kahjustavad puitu pindmiselt või tungivad sügavale puitu

• pikemaajalise kahjustuse korral siiski puidu vastupanulöökkoormusele väheneb

• seened halvendavad puidu välisilmet ja suurendavad puiduveeimavust

• optimaalsed keskkonnatingimused on 20-30-kraadinetemperatuur ning 30–120-protsendine puidu veesisaldus

• eriti vastuvõtlik sinavusseentele on männipuit

• kahjustuse vältimiseks on oluline, et lõigatud puit läbikskiiresti nn poolmärja staadiumi


21.02.2017 [email protected] Eesti Mükoloogiauuringute Keskus

Sagedamini esinevad majaseente liigid

Eestis• Majavamm (ld Serpula lacrymans) (Wulfen) J. Schröt.

• Näätskorgik, majakorgik (ld Antrodia sinuosa) (Fr.) P.

Karst.

• Männi-mädiknahkis ( ld Leucogyrophana pinastri )(Fr.)

Ginns & Weresub

• Majamädik, majakoorik (ld Coniophora puteana)

(Schumach.) P. Karst.


Majavamm (Serpula lacrymans)

• viljakehad on liibunud, ümmargused, lihajad võinahkjad, paksu valge vatjas-viltjas servaga, mis onkeskosas värvuselt kollakast kuni tumepruunini

• kõige paremini kasvab umbes 20 kraadi juures ning20-30 % puiduniiskus

• sõltub kaltsiumi sisaldavatest ehitusmaterjalidest• põhjustab pruunmädanikku• keldris, alumise korruse põranda all ja seinte

alumises osas


The proect is part-financed by the European Union Central Baltic INTERREG IVA programme 2007-2013

[email protected]

The proect is part-financed by the European Union Central Baltic INTERREG IVA programme 2007-2013


Perekond korgik (ld Antrodia sp)

Näätskorgik (Antrodia sinuosa)

• viljakeha on noorelt valkjas, hiljem hallikas, korkjas, kuivaltkõva ja kare, kaetud pooridega

• seeneniidistik kriitvalge ja elastne

• kõige soodsamad tingimused arenemiseks ja levikuks on 28kraadi ja ning puiduniiskus 35- 55%

• halvasti ventileeritud katusealustes ruumides, katusekonstruktsiooni detailidel

• põhjustab pruunmädanikku


Majamädik ( ld Coniophora puteana)

• viljakeha on liibuv, koorikjas, jämedalt mügarlik-kühmuline,pruun, oliivja varjundiga

• seeneniidistik on lehvikjalt arenenud, tumepruun (must),peen

• kõige paremini kasvab umbes 23º C juures ning puidul, milleabsoluutne niiskus on 30 -50 %

• enamasti katuste kandekonstruktsioonidel, laepindadel

• majavammiga võrreldes toimub mädanemine aeglasemalt

• põhjustab pruunmädanikku


Männi- mädiknahkis (Leucogyrophana pinastri)

• Viljakeha on liibuv, kilejas, algul sile, valminult algul voldiline,hiljem ogaline, kollakas kuni pruun, sarnaneb majavammiviljakehaga.

• Majavammist saab eristada väätide järgi, männi-mädiknahkisel on pruunikad, harunenud jajuhtseeneniitidega.

• Männi-mädiknahkis lagundab okas- ja lehtpuude puitu niilooduses kui ka hoonetes. Siseruumides hakkab ta kõigesagedamini kasvama keldris ja põranda alumistelpuitdetailidel, ent leide on ka kõrgematel korrustel ning isegikatusekonstruktsioonil.

• Põhjustab pruunmädanikku21.02.2017 [email protected]


Muud seened hoonetes

Kokkuvõte

•majaseened on esmajärjekorras ohtlikud hoonetele (puitdetailidele ja tselluloosi sisaldavatelematerjalidele)

•seened on levinud hoonetes, kus on tekkinud soodsad tingimused ( enamus majaseened sõltuvad lisaniiskusest)

•mõnikord võib majadest leida seeni, mis õnneksmingit erilist ohtu ei kujuta

•kahjustuste kõrvaldamist tuleb teha teadlikult


Tänan tähelepanu eest !

[email protected]

www.kallepilt.ee

www.fabbiproject.eu

www.majavamm.ee

www.mycology.ee

Vaata kindlasti neid kodulehti, leiad palju kasulikku.

21.02.2017


[email protected]

enam levinud seened hoonetes - · pdf file• putukaid hinnanguliselt on 5- 8 miljonit...

Documents