eesti keel 1. ja kasvatuseesmärgid · eesti keel 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid põhikooli eesti...
TRANSCRIPT
EESTI KEEL
1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub
lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks
keelekasutajaks;
3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus
ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris
väljakujunenud keelekasutustavasid;
5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata
ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;
6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma
tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning
veebiallikaid;
9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega
kaaslaste eesti keele omandamist.
2. Õppeaine kirjeldus
Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus
ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis
inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. Sotsiaalne
kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii isiklikusja avalikus sfääris
kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igas valdkonnas ning selle
olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liiki tekstid oma eri- ja
üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga.
Seepärast on inimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle
variante ja tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu
ning loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti
keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.
1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka
kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid
jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase
lugemise ja kirjutamise oskust.
Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppe-eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna
kaudu: oluline on nii oskus üha moderniseeruvate kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikult
suhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu ja loomisena.
Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendega
lõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel tema
peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.
I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine),
lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning
eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust
töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus
õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
II ja III kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt,
tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega
kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe-
või mitmepoolselt toimida, tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi
rühma- ja paaristöös.
Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjalike tekstidega:
kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustades
kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjest sügavamini mõista ning tekstile
reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud
eneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma
mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.
Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest;
eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust ja muutumisest.
Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annab
teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.
Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime,
suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partnerit
arvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega valima
ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema.
Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda
ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse,
mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu.
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi
ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta
ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada
õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud
õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida;
5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;
7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö
kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe.
Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja
õppevaldkondade õpitulemused. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku
õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste)
ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele
õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega.
Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses
õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid
kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.
3. Füüsiline õpikeskkond
1. Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada
liikumistegevusteks
(nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks.
2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni.
3. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid
õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid.
4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.
4. Hindamine
I kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;
2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;
3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.
II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) suulist ja kirjalikku suhtlust;
2) tekstide vastuvõttu;
3) tekstiloomet;
4) tekstide õigekeelsust.
Nõo Põhikool
Eesti keel 1. kl 7 tundi nädalas, kokku 245 tundi
Kohustuslik teema
Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)
Metoodilised soovitused
Soovitused lõimingu osas
Soovitused hindamise
osas
Suuline keelekasutus
Kuulamine (läbivalt)
Helide, häälte ja häälikute
eristamine (asukoht ja järjekord
sõnas), hääliku pikkuse
eristamine, põhirõhk täishääliku
pikkusel.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine
ning suulise juhendi järgi
toimimine. Õpetaja ja kaaslase
ettelugemise kuulamine. Kuuldu
ja nähtu kommenteerimine.
Kõnelemine (läbivalt)
Hääldus- ja
intonatsiooniharjutused.
Häälduse harjutamine, hääle
tugevuse kohandamine
olukorrale.
Töö lähedase tähendusega
sõnaga, sõnatähenduse
selgitamine ja täpsustamine.
Sobivate kõnetuste (palumine,
küsimine, keeldumine,
vabandust palumine, tänamine)
valik suhtlemisel.
Lihtlauseliste küsimuste
moodustamine, küsimuste
esitamine ja neile vastamine.
Eri teemadel vestlemine
sõnavara rikastamiseks,
arutamine paaris ja väikeses
rühmas.
Jutustamine kuulatu, nähtu,
Suuline keelekasutus
eristab häälikuid
(asukoht ja järjekord
sõnas), täishääliku
pikkusi;
toimib õpetaja ja
kaaslase suulise
juhendi järgi;
kuulab õpetaja ja
kaaslase esituses
lühikest eakohast
teksti, mõistab kuuldud
lause, jutu sisu;
teab, et sõnadel on
lähedase või
vastandtähendusega
sõna ja nimetab neist
mõningaid;
väljendab end
suhtlusolukordades arusaadavalt: palub,
küsib, tänab, vabandab;
jutustab suunavate küsimuste toel
kuuldust, nähtust,
loetust;
koostab õpetaja abiga
pildiseeria või
küsimuste toel suulise
jutu;
esitab luuletust peast;
Õppetöö korraldamise
aluseks esimeses
kooliastmes sobib
üldõpetuslik tööviis.
Suuline keelekasutus
Kuulamine, kõnelemine,
arutelu, võrdlemine,
rühmitamine, töö tekstiga,
paaristöö, rühmatöö, õppemäng,
dramatiseering.
Suuline keelekasutus
Väärtus-, sotsiaalse-, õpi-,
suhtlus- ja
matemaatikapädevuse
arendamine.
Lõiming läbivate teemadega:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade, arutelude)
“Kultuuriline identiteet” (läbi
(ette)lugemispalade, arutelude)
“Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine”, (läbi
funktsionaalse lugemisoskuse,
suulise väljendamisoskuse ja
tekstiloome)
“Teabekeskkond” (teabe
hankimine erinevatest allikatest,
sh lugemispaladest)
“Keskkond ja jätkusuutlik
areng” (teemakohased tekstid,
suuline arutlus)
“Tervis ja ohutus”
(teemakohased tekstid, suuline
arutlus)
Lõiming teiste õppeainetega:
Matemaatika ( teksti
mõistmine, võrdlemine,
rühmitamine)
Loodusained (teksti mõistmine)
Kunstiained (illustratsioonid,
rahvamuusika)
Hindamise eesmärgiks on
suunata ja soodustada õppimist,
kontrollida edasijõudmist,
arendada õpetamist.
Kokkuvõttev hindamine:
võrreldakse õpilase
arengut õppekavas toodud
oodatavate tulemustega,
kasutades numbrilist hindamist
(tunnikontroll, kontrolltöö, test)
Tulemus väljendatakse kas
numbriliselt või sõnalise
hinnanguna.
Kujundav hindamine:
Intervjuu.
Õpetaja püüab küsimuste kaudu
teada saada õpilase sügavamat
arusaamist eesti keelest.
Päevikupidamine.
Õpilased saavad avaldada oma
mõtteid, ideid, tundeid ja
küsimusi.
Õpilaste kirjutised.
Valjusti mõtlemine
(läbirääkimine). Hinnatav
õpilane räägib õpetajale, mida
ja kuidas ta teeb.
Enese- ja kaaslaste
hindamine.
Mõtisklus / järele-
mõtlemine.
Järjestikused tööd ja
mapid.
Avatud küsimused.
Nõo Põhikool
läbielatu, loetu, pildi,
pildiseeria, etteantud teema
põhjal; aheljutustamine.
Esemete, nähtuste, tegelaste jms
võrdlemine, ühe-kahe tunnuse
alusel. Eri teemadel vestlemine
sõnavara rikastamiseks,
arutamine paaris ja väikeses
rühmas.
Lugemine (läbivalt)
Raamatu/teksti üldine vaatlus:
teksti paigutus, sisukord,
õppeülesannete esitus.
Trükitähtede (nii suurte kui
väikeste) tundma õppimine.
Tähtedest sõnade ja sõnadest
lausete lugemine. Silpidest
sõnade moodustamine.
Lugemistehnika arendamine
õpetaja juhendite järgi (õige
hääldus, ladusus, pausid,
intonatsioon, tempo, oma
lugemisvea parandamine, kui
sellele tähelepanu juhitakse).
Lugemistehniliselt raskete
sõnade ja sõnaühendite lugema
õppimine.
Oma ja õpetaja käekirjalise
teksti lugemine klassitahvlilt ja
vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti
ning teabeteksti (õpilaspäevik,
kutse, õnnitlus, saatekava,
tööjuhend, raamatu sisukord)
lugemine.
Sõna, lause, teksti sisu
mõistmine. Teksti sisu
Lugemine
tunneb häälik-tähelist
vastavust, loeb õpitud
teksti enam-vähem
ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega
raskema sõna ees oma
kõnetempos või sellest
aeglasemalt;
mõistab häälega või
endamisi (vaikse
häälega või huuli
liigutades) lugedes
loetu sisu;
vastab teksti kohta
käivatele küsimustele,
mille vastused on palas
otsesõnu öeldud;
mõtleb jutule alguse
või lõpu;
on lugenud mõnda
lasteraamatut, nimetab
nende pealkirja ja
autoreid, annab loetule
emotsionaalse
hinnangu (lõbus,
tõsine, igav …);
Lugemine
Töö tekstiga, kuulamine,
kõnelemine, arutelu,
võrdlemine, rühmitamine,
paaristöö, rühmatöö, õppemäng,
lihtsamate skeemide lugemine,
individuaalne töö
Väärtus-, sotsiaalse-, õpi-,
suhtlus- ja
matemaatikapädevuse
arendamine.
Lõiming läbivate teemadega:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade)
“Kultuuriline identiteet” (läbi
lugemispalade)
“Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine”, (läbi
funktsionaalse lugemisoskuse,
suulise ja kirjaliku
väljendamisoskuse ja
tekstiloome)
“Teabekeskkond” (teabe
hankimine erinevatest allikatest,
sh lugemispaladest,
lasteraamatu lugemine)
“Keskkond ja jätkusuutlik
areng” (Teemakohased
tekstid/õppejutud, suuline
arutlus)
“Tervis ja ohutus”
(Teemakohased
tekstid/õppejutud, suuline
arutlus)
Lõiming teiste õppeainetega:
Matemaatika (lugemisoskus,
teksti mõistmine, võrdlemine,
rühmitamine)
Hindamine või
hinnang arvuti abil.
Vt ka
http://www.oppekava.ee/
Nõo Põhikool
ennustamine pealkirja, piltide,
üksiksõnade jm alusel. Loole
lõpu mõtlemine. Tegelaste
iseloomustamine. Küsimustele
vastamine, millele vastus on
tekstis otsesõnu kirjas.
Üksikute tingmärkide
(õppekirjanduse tingmärgid),
skeemide, kaartide lugemine
õppekirjanduses, nende
tähenduse tabamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud)
lugemine. Riimuvate sõnade
leidmine õpetaja abiga.
Tekstiliikide eritamine: jutt,
muinasjutt, luuletus, mõistatus.
Kirjandustekstid: liisusalm,
muinasjutt, mõistatus, luuletus,
piltjutt, vanasõna, jutustus,
näidend.
Loetud raamatu autori,
kunstniku (illustraatori),
tegelaste nimetamine, loetust
jutustamine. Loetule
emotsionaalse hinnangu
andmine (lõbus, tõsine, igav
jne).
Huvipakkuva raamatu leidmine
kooli või kodukoha
raamatukogust täiskasvanu
abiga.
Kirjutamine
Kirjatehnika (läbivalt)
Kirja eelharjutused. Kirjutamine
Kirjutamine
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid, teab,
kuidas väikesi ja suuri
Kirjutamine
vaatlus, arutelu, võrdlemine,
rühmitamine, paaristöö,
Loodusained (teksti mõistmine)
Kunstiained (illustratsioonid,
rahvalooming)
Väärtus-, sotsiaalse-, õpi-,
suhtlus- ja
Nõo Põhikool
pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede
kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja
kirjutamisasend istudes ja
seistes (tahvli juures). Väikeste
kirjatähtede õppimine. Suurte
kirjatähtede õppimine
(vajadusel 2.klassis). Tähtede
seostamine.
Tahvlile, vihikusse ja
õpilaspäevikusse kirjutamine.
Töö vormistamine näidise järgi,
töö puhtus, käekirja loetavus.
Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.
Kirjalik tekstiloome (läbivalt)
Tarbeteksti kirjutamine näidise
järgi: kutse, õnnitlus
(kujundamine näidise järgi).
Jutu kirjutamine
pilditäiendusena (pildi allkiri,
kahekõne jms). Jutule lõpu
kirjutamine. Loovtöö
kirjutamine (pildi, pildiseeria,
küsimuste järgi).
Lünkümberjutustuse
kirjutamine.
Õigekeelsus (läbivalt)
Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed
ja tähestik, võõrtähtede vaatlus.
Häälikute märkimine kirjas.
Sõna ja lause ladumine ja
kirjutamine.
Täis- ja kaashäälikud.
Täishäälikuühendi vaatlus.
Täishääliku pikkuse eristamine
ja õigekiri, kaashääliku
pikkusega tutvumine.
Sulghäälik (k, p, t) omasõnade
alguses. i ja j ning h sõna
alguses seoses tähtede
õppimisega.
Suur algustäht lause alguses,
kirjatähti kirjutatakse
ning sõnas õigesti
seostatakse;
kirjutab tahvlilt ära;
täidab tahvlinäidise
järgi õpetaja abiga
õpilaspäevikut,
paigutab näidise järgi
tööd vihikulehele,
varustab töö
kuupäevaga;
koostab näidise järgi
kutse;
eristab häälikut, tähte,
täis- ja kaashäälikut,
sõna, lauset;
kirjutab omasõnade
algusesse k, p, t;
kirjutab õigesti
lühemaid (kuni 2-
silbilisi) sõnu ja
lauseid;
teab, et lause lõpeb
punktiga;
teab, et lause alguses,
inimeste, loomade,
oma kodukoha nimes
kasutatakse suurt
algustähte;
kirjutab õigesti oma
nime.
individuaalne töö, rühmatöö,
mäng, loovtöö,
matemaatikapädevuse
arendamine.
Lõiming läbivate teemadega:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
kirjalike tööde)
“Kultuuriline identiteet” (läbi
kirjalike tööde)
“Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine”, (läbi
funktsionaalse lugemisoskuse,
kirjaliku väljendamisoskuse ja
tekstiloome)
“Teabekeskkond” (teabe
hankimine erinevatest allikatest,
tarbeteksti kirjutamine)
“Keskkond ja jätkusuutlik
areng” (Teemakohased tekstid,
suuline arutlus)
“Tervis ja ohutus”
(Teemakohased tekstid, suuline
arutlus)
Lõiming teiste õppeainetega:
Matemaatika (teksti mõistmine,
kirjutamine, võrdlemine,
rühmitamine)
Loodusained (suur algustäht
kodukoha nimedes)
Kunstiained (illustratsioonid,
rahvalooming)
Nõo Põhikool
inimese- ja loomanimedes.
Liitsõna vaatlus
(moodustamine).
Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad
(mitmus) ning -b (tegusõna 3.
pööre) õigekirjaga tutvumine.
Tutvumine jutustava (väit-),
küsi- ja hüüdlausega. Lause
lõpumärgid: punkt, (küsi- ja
hüüumärgi vaatlemine). Koma
lauses (teksti vaatlus).
Oma kirjutusvea parandamine
õpetaja abiga.
Etteütlemise järgi sõnade ja
lausete kirjutamine (15–20 sõna
lihtlausetena).
ÕPITULEMUS
1. klassi lõpetaja õpitulemused
Õppesisu Läbivad teemad Lõiming
Suuline keelekasutus (kuulamine,
kõnelemine)
eristab häälikuid (asukoht ja
järjekord sõnas), täishääliku
pikkusi;
toimib õpetaja ja kaaslase
suulise juhendi järgi;
kuulab õpetaja ja kaaslase
Suuline keelekasutus
Kuulamine
Helide, häälte ja häälikute
eristamine (asukoht ja järjekord
sõnas), hääliku pikkuse eristamine,
põhirõhk täishääliku pikkusel.
Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.
Keskkond ja jätkusuutlik areng.
Kultuuriline identiteet.
Tervis ja ohutus.
Väärtused ja kõlblus.
loodusõpetus
matemaatika
kunstiõpetus
tööõpetus
keh kasv
muusikaõpetus
Nõo Põhikool
esituses lühikest eakohast teksti,
mõistab kuuldud lause, jutu sisu;
teab, et sõnadel on lähedase
või vastandtähendusega sõna ja
nimetab neist mõningaid;
väljendab end
suhtlusolukordades arusaadavalt:
palub, küsib, tänab, vabandab;
jutustab suunavate küsimuste
toel kuuldust, nähtust, loetust;
koostab õpetaja abiga
pildiseeria või küsimuste toel
suulise jutu,
esitab luuletust peast;
suulise juhendi järgi toimimine.
Õpetaja ja kaaslase ettelugemise
kuulamine. Kuuldu ja nähtu
kommenteerimine.
Kõnelemine
Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
Häälduse harjutamine, hääle
tugevuse kohandamine olukorrale.
Töö lähedase tähendusega sõnaga,
sõnatähenduse selgitamine ja
täpsustamine.
Sobivate kõnetuste (palumine,
küsimine, keeldumine, vabandust
palumine, tänamine) valik
suhtlemisel.
Lihtlauseliste küsimuste
moodustamine, küsimuste esitamine
ja neile vastamine.
Eri teemadel vestlemine sõnavara
rikastamiseks, arutamine paaris ja
väikeses rühmas.
Jutustamine kuulatu, nähtu,
läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria,
etteantud teema põhjal;
aheljutustamine.
Esemete, nähtuste, tegelaste jms
võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel
rühmitamine.
Eneseväljendus dramatiseeringus ja
rollimängus.
Tuttava luuletuse, dialoogi peast
esitamine.
Nõo Põhikool
Lugemine
tunneb häälik-tähelist
vastavust, loeb õpitud teksti enam-
vähem ladusalt, lausehaaval üksiku
peatusega raskema sõna ees oma
kõnetempos või sellest aeglasemalt;
mõistab häälega või
endamisi (vaikse häälega või huuli
liigutades) lugedes loetu sisu;
vastab teksti kohta käivatele
küsimustele, mille vastused on palas
otsesõnu öeldud;
mõtleb jutule alguse või
lõpu;
on lugenud mõnda
lasteraamatut, nimetab nende pealkirja
ja autoreid, annab loetule emotsionaalse
hinnangu (lõbus,tõsine,igav …);
Lugemine
Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti
paigutus, sisukord, õppeülesannete
esitus.
Trükitähtede (nii suurte kui
väikeste) tundma õppimine.
Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete
lugemine. Silpidest sõnade
moodustamine.
Lugemistehnika arendamine õpetaja
juhendite järgi: (õige hääldus,
ladusus, pausid, intonatsioon,
tempo, oma lugemisvea
parandamine, kui sellele tähelepanu
juhitakse). Lugemistehniliselt
raskete sõnade ja sõnaühendite
lugema õppimine.
Oma ja õpetaja käekirjalise teksti
lugemine klassitahvlilt ja vihikust.
Jutustava ja kirjeldava teksti ning
teabeteksti (õpilaspäevik, kutse,
õnnitlus, saatekava, tööjuhend,
raamatu sisukord) lugemine.
Sõna, lause, teksti sisu mõistmine.
Teksti sisu ennustamine pealkirja,
piltide, üksiksõnade jm alusel.
Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste
iseloomustamine. Küsimustele
vastamine, millele vastus on tekstis
otsesõnu kirjas.
Üksikute tingmärkide
loodusõpetus
matemaatika
kunstiõpetus
tööõpetus
muusikaõpetus
Nõo Põhikool
(õppekirjanduse tingmärgid),
skeemide, kaartide lugemine
õppekirjanduses, nende tähenduse
tabamine.
Luuletuste ilmekas (mõtestatud)
lugemine. Riimuvate sõnade
leidmine õpetaja abiga.
Tekstiliikide eritamine: jutt,
muinasjutt, luuletus, mõistatus.
Kirjandustekstid: liisusalm,
muinasjutt, mõistatus, luuletus,
piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.
Loetud raamatu autori, kunstniku
(illustraatori), tegelaste nimetamine,
loetust jutustamine. Loetule
emotsionaalse hinnangu andmine
(lõbus, tõsine, igav jne).
Huvipakkuva raamatu leidmine
kooli või kodukoha raamatukogust
täiskasvanu abiga.
Kirjutamine
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid, teab, kuidas
väikesi ja suuri kirjatähti
kirjutatakse ning sõnas õigesti
seostatakse;
kirjutab tahvlilt ära;
täidab tahvlinäidise järgi
õpetaja abiga õpilaspäevikut,
Kirjutamine
Kirjatehnika
Kirja eelharjutused. Kirjutamine
pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede
kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja
kirjutamisasend istudes ja seistes
(tahvli juures). Väikeste kirjatähtede
õppimine. Suurte kirjatähtede
õppimine (vajadusel 2.klassis).
Tähtede seostamine.
loodusõpetus
matemaatika
kunstiõpetus
tööõpetus
keh kasv (kehaga joonistähtede
kujutamine)
Nõo Põhikool
paigutab näidise järgi tööd
vihikulehele, varustab töö
kuupäevaga;
koostab näidise järgi kutse;
eristab häälikut, tähte, täis-
ja kaashäälikut, sõna, lauset;
kirjutab omasõnade
algusesse k, p, t;
kirjutab õigesti lühemaid
(kuni 2-silbilisi) sõnu ja lauseid;
teab, et lause lõpeb punktiga;
teab, et lause alguses,
inimeste, loomade,oma kodukoha
nimes kasutatakse suurt algustähte;
kirjutab õigesti oma nime.
Tahvlile, vihikusse ja
õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö
vormistamine näidise järgi, töö
puhtus, käekirja loetavus. Teksti
ärakiri tahvlilt, õpikust.
Kirjalik tekstiloome
Tarbeteksti kirjutamine näidise
järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine
näidise järgi).
Jutu kirjutamine pilditäiendusena
(pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule
lõpu kirjutamine. Loovtöö
kirjutamine (pildi, pildiseeria,
küsimuste järgi).
Lünkümberjutustuse kirjutamine.
Õigekeelsus
Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja
tähestik, võõrtähtede vaatlus.
Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja
lause ladumine ja kirjutamine.
Täis- ja kaashäälikud.
Täishäälikuühendi vaatlus.
Täishääliku pikkuse eristamine ja
õigekiri, kaashääliku pikkusega
tutvumine. Sulghäälik (k, p, t)
omasõnade alguses. i ja j ning h
sõna alguses seoses tähtede
õppimisega.
Suur algustäht lause alguses,
inimese- ja loomanimedes.
Liitsõna vaatlus (moodustamine).
Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad
(mitmus) ning -b (tegusõna 3.
pööre) õigekirjaga tutvumine.
Nõo Põhikool
Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja
hüüdlausega. Lause lõpumärgid:
punkt, (küsi- ja hüüumärgi
vaatlemine). Koma lauses (teksti
vaatlus).
Oma kirjutusvea parandamine
õpetaja abiga.
Etteütlemise järgi sõnade ja lausete
kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).
Nõo Põhikool
Eesti keel 2. kl 7 tundi nädalas, kokku 245 tundi
Õppeteema, alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhi-
mõisted
Tunde Õppematerjal Õppetegevus:
suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine);
lugemine;
kirjutamine (kirjatehnika, õigekeelsus, tekstiloome)
Soovitavad õpitulemused
1. õppenädal
LÕIMING
Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine: kool, positiivne
suhtumine õppimisse,
õpetaja amet.
sisukord
sõnastik
jutt
lõik
lause
sõna
1
Õ lk 3–9
tv lk 3
Suuline keelekasutus:
suvemeenutused.
Lugemine:
sissejuhatus ,,Tere, sõbrad!”;
õpikuga tutvumine: raamatu üldine vaatlus: sisukord,
sõnastik, tekstide ja õppeülesannete paigutus.
Kirjutamine: tutvumine töövihikuga;
kirjatähtede meeldetuletamine: U, u, Ü, ü.
Õpilane:
kuulab õpetajat ja
kaaslast ning toimib
saadud sõnumi
kohaselt;
leiab õpikust sisukorra
ja sõnastiku;
eristab jutus lauseid ja
lauses sõnu;
paigutab näidise järgi
töö vihikulehele,
varustab töö
kuupäevaga;
koostab suulise jutu
pildiseeria toel;
teab, et lause alguses
ja inimeste nimedes
kasutatakse suurt
algustähte;
leiab tunniplaanist
vajaliku info;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
2 tv lisa lk 46
Õ lk 10–11
Õ lk 138–139
tv lk 4 h 1, 2
Suuline keelekasutus:
aabitsa tegelaste meeldetuletamine, neist jutustamine;
lisa: Pildiseeria põhjal jutu koostamine. Lugemine:
lugemispala ,,Vanad sõbrad”;
lisalugemine: ,,Anna jutuke”, ,,Aadama jutuke”.
Kirjutamine:
sõna, lause, jutt; eesti keele vihiku sisseseadmine;
harjutuse kirjutamine.
1 Õ lk 12–13
Õ lk 13
tv lk 5
Suuline keelekasutus:
oma 1. koolipäeva tunnetest ja mõtetest jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Pärislaste põhikoolis”. Kirjutamine:
suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes;
kirjatähtede meeldetuletamine: V, v.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 14–15
Õ lk 14–15
Õ lk 15, tv lk 5
h 1–3
Suuline keelekasutus:
pildiseeria põhjal jutu koostamine.
Lugemine:
lausete kasvatamise mäng.
Kirjutamine:
suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes;
lauselõpumärgid.
1 IT nr 1,
TL lk 5–6 h 1
h 2, 3 tv lisa lk 71
Suuline keelekasutus:
vestlus oma klassi tunniplaanist.
Lugemine:
tarbetekst ,,Tunniplaan”.
Kirjutamine: kordamine: suur algustäht nimedes.
2. õppenädal
LÕIMING
Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine: kool, positiivne
suhtumine õppimisse,
õpetaja amet.
Kehaline kasvatus: eesti
keele tunnis tutvutud
mängujuhendi järgi
mängu mängimine.
Muusika:
luuletus
tähestik
näidend
võõrtäht
2 Õ lk 16–17,
tv lk 6 h 1
Õ lk 18
tv lk 6 h 2, 3
Suuline keelekasutus:
jutule ,,Septembrihommik” alguse mõtlemine; arutlus
kuuldu põhjal. Lugemine:
lugemispala ,,Septembrihommik”. Kirjutamine:
-b: mida teeb?
kirjatähtede meeldetuletamine: B, b.
Õpilane:
vastab teksti kohta
käivatele küsimustele;
loeb õpitud teksti
õigesti oma kõne
tempos;
kirjutab sõnade lõppu
õigesti -b (mida
teeb?), -vad (mida
teevad?);
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid;
koostab jutu pildi toel;
kasutab sõnastikku
õpetaja juhendamisel;
1 Õ lk 18
Õ lk 19
tv lk 7 h 1–3
Suuline keelekasutus:
mõistatamine. Lugemine:
loovlugemine: Sõnamänguline tekst ,,Homme on
päev”.
Kirjutamine:
sõnade lõpu õigekiri: -vad (mida teevad?).
Nõo Põhikool
,,Tähestikulaulu”
laulmine (Õ lk 25).
Tööõpetus: tähestikuraamatu
valmistamine.
1 Õ lk 21
tv lk 72 h 1, 2
Õ lk 20–21
tv lk 72 h 3
tv lk 90
Suuline keelekasutus:
mängureeglite selgitamine paarilisele ;
pildi järgi jutu mõtlemine. Lugemine:
liisusalmid;
mängujuhend.
Kirjutamine:
sõnade lõpu õigekiri: -b (mida teeb?) , -vad (mida
teevad?), harjutav etteütlus.
teab peast tähestikku;
teab, missugused
tähed on võõrtähed;
paigutab näidise järgi
töö vihikulehele,
varustab töö
kuupäevaga.
1 Luuletus nr 13
CD l
Õ lk 22
Õ lk 22
Õ lk 22, tv lk 8,
Lisa: tv lk 73
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Tähestikulaul” kuulamine; rühmatöö: sõnastiku kasutamise harjutamine.
Lugemine: luuletus ,,Tähestikulaul”.
Kirjutamine: tähestik;
kirjatähtede meeldetuletamine: T, t.
1 Õ lk 25
Õ lk 24
Õ lk 25
tv lk 9
Suuline keelekasutus:
tähestikuraamatu koostamise selgitamine paarilisele.
Lugemine: lühinäidend ,,Oh seda tähestikku”;
tähestikulaul.
Kirjutamine: tähestik, võõrtähed, harjutus vihikusse;
tähestikuraamatusse lausete koostamine;
kirjatähtede meeldetuletamine: F, f.
3. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus: kool,
klassikaaslased, üksteise
eest hoolitsemine, hea ja
halb käitumine,
häälik
täht
täishäälik
kaashäälik
täishääliku
pikkus
vanasõna
1 Õ lk 26
Õ lk 27,
tv lk 10
Lisa: tv lk 74
Suuline keelekasutus:
jutustamine naljakatest seikadest koolis.
Lugemine: lugemispala ,,Koolis kolle ei ole”.
Kirjutamine:
häälik ja täht, täis- ja kaashäälikud; kirjatähtede meeldetuletamine: H, h.
Õpilane:
eristab häälikut ja
tähte, täis- ja
kaashäälikuid,
täishääliku pikkusi;
loeb õpitud teksti
õigesti, oma kõne
Nõo Põhikool
narrimine, oma muredest
rääkimine, vabandamine,
käitumisreeglid.
Tervis ja ohutus: koolitee, ohtlikud
olukorrad, ohutu
liiklemine tänaval,
maanteel.
1 Õ lk 28–29,
tv lk 11 h 2
tv lk 11 h 1
Suuline keelekasutus:
arutlemine pala põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Paula päästab Kassiopeiat”.
Kirjutamine:
täht ja häälik.
tempos;
annab edasi lugemis-
pala sisu;
koostab suulise jutu
pildiseeria toel;
tunneb ära vanasõna;
kirjutab tekstilähedase
ümberjutustuse
küsimuste toel;
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja
suurte kirjatähtede
tähekujusid ja seoseid.
1 Õ lk 30
Õ lk 31
Õ lk 32,
tv lk 12
Suuline keelekasutus:
pildiseeria ,,Kehalise kasvatuse tunnis”;
oma klassi reeglite üle arutamine.
Lugemine: tarbetekst ,,Meie klassi reeglid”.
Kirjutamine: täishääliku pikkus;
kirjatähtede meeldetuletamine: E, e.
2 Õ lk 35
Õ lk 33–35,
tv lk 13 h 2 Lisa: tv lk 75
h 1, tv lk 90
tv lk 13
Suuline keelekasutus:
pala jutustamine;
vanasõna tähenduse seletamine. Lugemine:
lugemispala ,,Londiste läheb kooli” I ja II osa.
Kirjutamine:
täishääliku pikkus, harjutav etteütlus; kirjatähtede meeldetuletamine: O, o.
1 tv lk 49 Lisa: IT nr 2, TL
lk 7–8
Suuline keelekasutus:
liiklusõnnetuse üle arutlus pildiseeria põhjal. Kirjutamine:
ümberjutustus.
Nõo Põhikool
4. õppenädal
LÕIMINGUD
Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine: mäng ja töö, positiivne
suhtumine õppimisse.
Teabekeskkond: laste
ajakirjad ja veebilehed
lastele, kus on raamatute
tutvustused.
Keskkond ja
jätkusuutlik areng,
inimeseõpetus: sügis,
saagikoristus, tervislik
toitumine, mitmekesine
toitumine, toidu
raiskamine.
mõistatus
luuletus
täishääliku-
ühend
2 KÜ nr 1 CD l,
TL lk 4, 5 Õ lk 37
Õ lk 36–37,
tv lk 15 h 1
tv lk 14
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 1: Onupoeg Oss on omadega
jännis;
pala jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Londiste läheb kooli” III ja IV osa.
Kirjutamine: täishääliku pikkus;
kirjatähtede meeldetuletamine: I, i.
Õpilane:
täidab kuulamisülesande
CD-lt kuuldu põhjal;
annab edasi lugemispala
sisu küsimuste toel;
tunneb ära mõistatuse;
esitab luuletust peast;
paigutab näidise järgi
töö vihikulehele,
kirjutab kuupäeva;
märgib kirjas õigesti
täishäälikuid;
kirjutab sõnade lõppu
õigesti -b (mida
teeb?), -vad (mida
teevad?);
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja
suurte kirjatähtede
tähekujusid ja seoseid;
kirjutab loovtöö õpiku
küsimuste abil.
1 Õ lk 38 Õ lk 39
Õ lk 39
tv lisa lk 76
(valikuliselt) tv lisa lk 88–89
Suuline keelekasutus:
rühmades pala jutustamine pildiseeria järgi;
paarides naljade rääkimine.
Lugemine: vabalugemiseks raamatute tutvustus.
Kirjutamine: kordamine: täishääliku pikkus;
loetud raamatust lühitutvustuse kirjutamine.
1 Õ lk 40
Õ lk 41
Õ lk 41
tv lk 15 h 2, 3
Lisa: tv lk 76
(valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
hääldusharjutus;
mõistatamine;
pala jutustamine küsimuste õpiku küsimuste põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Kooliaed”. Kirjutamine: kordamine: täishääliku pikkus, -b: mida teeb?, -vad:
mida teevad?, sõnade järjekord lauses;
harjutus vihikusse. 1 Õ lk 42
tv lk 16
lisa: tv lk 77 h 1
Suuline keelekasutus:
hääldusharjutus ,,Naeris naeris”;
luuletuse lugemine erineva kiiruse ja intonatsiooniga.
Lugemine luuletus ,,Naeris naeris”.
Kirjutamine täishäälikuühend
kirjatähtede meeldetuletamine: A, a.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 43 Suuline keelekasutus:
rühmatöö: jutukese koostamine sügisest õpiku juhiste
järgi.
Kirjutamine:
jutu kirjutamine sügisest.
5. õppenädal
LÕIMING
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus: tervislik
eluviis: mitmekesine toit.
ainsus,
mitmus
piltlik
väljend
1 Õ lk 44–45
tv lk 17
Lisa: tv lk 77 h 2, 3
Suuline keelekasutus:
köögiviljadest mõistatuste väljamõtlemine.
Lugemine:
rühmades köögiviljadest lühitekstide lugemine.
Kirjutamine:
täishäälikuühend.
Õpilane:
tunneb ära jutu ja
luuletuse;
mõistab endamisi
lugedes loetu sisu;
toob välja erinevused
kahe loo vahel õpetaja
juhendamisel;
leiab tekstist
iseseisvalt vastused
töövihikus antud
küsimustele;
loeb luuletust
ilmekalt;
eristab täishääliku-
ühendit;
koostab suulise jutu
pildiseeria toel;
kirjutab õigesti sõna-
de lõppu -d (mitmus);
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja
suurte kirjatähtede
tähekujusid ja seoseid.
2
Luuletus nr 14
CD l, Õ lk 46
Õ lk 47
tv lk 18, lk 90
Suuline keelekasutus:
luuletuse kuulamine dramatiseerimine ja lugemine
erineva rütmiga;
pildi järgi dramatiseering ,,Turul”.
Lugemine: luuletus ,,Ühepajatoit”.
Kirjutamine:
mitmuse nimetava lõpu õigekiri, harjutav etteütlus;
kirjatähtede meeldetuletamine: D, d.
1 Õ lk 48
tv lk 51
tv lk 19
Suuline keelekasutus:
pildiseeria järgi jutu koostamine. Lugemine: lugemispala ,,Vanaisa kingitus”.
Kirjutamine: mitmuse nimetava lõpu õigekiri;
deformeeritud teksti taastamine;
harjutus vihikusse.
1 tv lk 78
Õ lk 49
tv lk 79
Suuline keelekasutus:
piltlike väljendite seletamine;
mõistatused.
Lugemine: lugemispala ,,Puud kannavad vilja”.
Kirjutamine:
mitmuse nimetava lõpu õigekiri.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 50–51
tv lk 20
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine: E. Raud ,,Siili
keedupoti” terve lugu raamatust ,,Karu maja”,
võrdlemine õpiku palaga.
Lugemine: rühmatöö: lugemispala ,,Siili keedupott”.
Kirjutamine
kirjatähtede meeldetuletamine: M, m.
6. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus: käitumine külas, viisakas
käitumine.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: looduse
ilu, säästev suhtumine
loodusesse.
Loodusõpetus: sügis,
muutused looduses,
taimed sügisel.
Kunsti- ja tööõpetus: võluseente joonistamine
või voolimine, rebimine;
võlumetsa seente
kataloogi koostamine.
suluta
kaashäälik
suluta
kaashääliku
pikkus
1
Õ lk 52
Õ lk 142–143
tv lk 20h 1–3
Suuline keelekasutus:
dramatiseering lugemispala ,,Siili keedupott” põhjal.
Lugemine:
lühilood ,,Rohutirtsu viiulimäng”, ,,Teo külalised”;
E. Raua raamatute tutvustus. Kirjutamine:
ma, sa, ta, me, te, nad õigekirjaga tutvumine.
Õpilane:
tutvustab loetud laste-
raamatut, nimetab
tegelasi ja annab edasi
loetu sisu;
teab asesõna lühi-
vormide erandlikku
õigekirja
töötab tekstiga õpetaja
abiga eakohaste juhiste
alusel;
loeb õpitud teksti õigesti
oma kõne tempos;
esitab luuletuse peast;
kirjutab loole lõpu
pildiseeria järgi;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Õ lk 53, tv lk 21
h 2, tv lisa lk 53 h
1
tv lk 21
tv lk 71-79 (valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
pala võrdlemine eelmise looga;
loo jutustamine uute tegelastega.
Lugemine: lugemispala ,,Jäneseema pirukas”.
Kirjutamine:
ma, sa, ta, me, te, nad õigekirja harjutamine;
kordamine kontrolltööks.
1 IT nr 3,
TL lk 9–10
tv lk 52
tv lk 71–79 (valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
paaristöö: paarilisele oma loo tegelasest
jutustamine; paaristööst kokkuvõtte tegemine. Lugemine:
lugemispala ,,Kivimehike ja samblamehike”;
lünkteksti täitmine. Kirjutamine:
jutule lõpu kirjutamine pildiseeria järgi;
kordamine kontrolltööks.
Nõo Põhikool
2 Luuletus nr 15
CD l
Õ lk 54–55
IT nr 4, TL lk
11–12
Lisa: tv lk 53
h 2, tv lk 22
Suuline keelekasutus:
luuletuse kuulamine;
luuletuse ,,Punavalge seen” dramatiseering.
Lugemine:
luuletused: ,,Sügise värvid”, ,,Tammetõru”; ,,Punavalge
seen”;
riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine: kontrolltöö;
lausete lõpetamine;
kirjatähtede meeldetuletamine: N, n.
1 tv lisa lk 54
Õ lk 56, tv lk 22
h 1, 2
Suuline keelekasutus:
loovjutu koostamine: kunstiõpetuse tunnis joonistatud
võluseenest.
Lugemine:
lugemispala ,,Puravik ja pilvik”. Kirjutamine:
suluta kaashääliku pikkus; lisa: võlumetsa seentele tegelaskõne mõtlemine;
võluseente kataloogis seentele nimede ja kirjelduse
kirjutamine.
7. õppenädal
LÕIMING
Keskkond ja jätku-
suutlik areng:
looduse ilu, säästev.
suhtumine loodusesse.
Loodusõpetus: sügis,
näidend
muinasjutt
luuletus
vanasõna
sama-
tähenduslik
sõna
1 tv lk 23 h 1
Õ lk 57
Õ lk 57–63
tv lk 23 h 2, 3
Suuline keelekasutus:
näidendi tegelaste iseloomustamine.
Lugemine: mõistused;
näidendi kavalehe analüüs;
näidend ,,Seene varjus”.
Kirjutamine:
suluta kaashääliku pikkus.
Õpilane:
iseloomustab näidendi
tegelasi töövihiku
tugisõnade abil;
loeb ühe näidendi
tegelase teksti ilmekalt
(mõtestatult);
jutustab muinasjuttu
pildiseeria toel;
Nõo Põhikool
muutused looduses,
sügisene ilm.
Varutund
1 KÜ nr 2 CD 1,
TL lk 6,7
Õ lk 64–65
Õ lk 63
tv lk 80 tv lk 55 h 3
Suuline keelekasutus:
muinasjutu ,,Seene varjus” kuulamine;
pildiseeria järgi muinasjutu jutustamine.
Lugemine:
muinasjuturaamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:
suluta kaashääliku pikkus;
näidendi tegelaste mõistatamine.
märgib kirjas õigesti
suluta kaashäälikuid;
leiab luuletusse
riimuvad sõnad;
leiab õpiku sõnastikust
lähedase tähendusega
sõnu;
annab edasi loetud
lugemispala, raamatu
sisu;
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
2 KÜ nr 16 CD 1
Õ lk 66–67
Õ lk 68
tv lk 24 h 2
tv lk 24
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Vihmalaul” kuulamine; helidega vihmaluuletuse esitamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Sügiselugu”; palast samatähenduslike sõnade leidmine, õpiku
sõnastiku kasutamine.
Kirjutamine:
lausete täiendamine;
harjutav etteütlus;
kirjatähtede meeldetuletamine: L, l.
1 Õ lk 69
Õ lk 141
tv lk 50 tv lk 71–81
Suuline keelekasutus:
hääldusharjutus: ,,Jänes kapsas”;
väitlus sügisest kahe rühma vahel;
vanasõnade tähenduse seletamine. Lugemine:
lugemispala ,,Vana kastani lapsed”.
Kirjutamine:
kastanilooma valmistamisõpetus;
deformeeritud teksti taastamine.
1 Suuline keelekasutus:
vabalugemises loetud raamatu tutvustus.
VAHEAEG
Nõo Põhikool
8. õppenädal LÕIMING
Inimeseõpetus: mina,
minu erinevused ja
sarnasused teiste
inimestega. Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine:
erinevad ametid, kelleks
tahan saada, minu hobid
ja huvid.
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus: kodu,
perekond, tegevused
kodus, pahandused.
Kunstiõpetus: Pätu
joonistamine.
vastand-
sõna 2 tv lk 57 h 1
Õ lk 71
Õ lk 70
Suuline keelekasutus:
vastandsõnade leidmine;
tutvumismäng;
hääldusharjutus ,,Kasvamine”.
Lugemine:
loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Kaks last”. Kirjutamine:
ümberjutustus.
Õpilane:
teab ja leiab vastand-
tähendusega sõnu;
töötab tekstiga õpetaja
abiga eakohaste
juhiste alusel;
kirjeldab pala tegelast
loetu põhjal;
loeb õpitud teksti
õigest, oma kõne
tempos;
kuulab kaaslase
lugemist ja vastab
küsimustele;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid;
märgib kirjas õigesti
suluta kaashäälikuid;
kirjutab loovtöö oma
joonistuse põhjal.
1 Õ lk 72–73
tv lk 25 h 2
tv lk 25
Suuline keelekasutus:
Lotte võrdlemine päris lastega;
loo jutustamine. Lugemine:
paarislugemine: lugemispala: ,,Leiutajateküla
Lotte”. Kirjutamine:
kirjatähtede meeldetuletamine: R r.
1 IT nr 5, TL lk
13-14
tv lk 25 h 1 Lisa: tv lk 81
Suuline keelekasutus:
loole alguse mõtlemine.
Lugemine:
lugemispala ,,Päkapikk Pikapäkk”. Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus.
1 Õ lk 74–75
Õ lk 144
tv lk 26
Suuline keelekasutus:
Pätu kirjeldamine lugemispala põhjal. Lugemine:
lugemispala ,,Kes või mis on Pätu?”
lisalugemine: ,,Mida vanaisa Pätust arvab”. Kirjutamine:
kordamine: suur algustäht lause alguses; kirjatähtede
meeldetuletamine: P, p.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 77, tv lk 57
h 2, 3
Suuline keelekasutus:
paaristöö: reporterimäng õpikus ja töövihikus
antud lausete põhjal. Lugemine:
raamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:
Pätust jutustamine ja kirjutamine oma joonistuse
põhjal.
9. õppenädal LÕIMING
Kultuuriline identiteet:
hingedepäev, isadepäev.
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus:
suhtlemine vanemate ja
vanavanematega.
Inimeseõpetus: pereliikmete tegevus ja
rollid, kodused tööd,
abivalmidus, kohuse ja
vastutustunne.
piltlik
väljend
kaashäälik
suluta
kaashäälik
sulghäälik
1 Õ lk 79
Õ lk 78
Õ lk 79,
tv lk 27
Lisa: tv lk 82 h
1–3
Suuline keelekasutus
vestlemine hingedepäevast. Oma vanaisast
jutustamine
hääldusharjutus
Lugemine
lugemispala ,,Kuldsed käed” Kirjutamine
kordamine: k, p, t sõna alguses
kirjatähtede meeldetuletamine: K, k.
Õpilane:
väljendab rühmas
arusaadavalt oma
mõtteid;
kuulab kaaslase
ettelugemist;
moodustab küsimusi
pala põhjal;
annab edasi loetu sisu;
kasutab kõnes tervik-
lauseid;
kirjutab k, p, t oma-
sõnade algusesse ja k,
p, t s-i ja h kõrvale;
kirjutab
ümberjutustuse
küsimuste toel;
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja
suurte kirjatähtede
tähekujusid ja seoseid.
1 Õ lk 80–81
Õ lk 79, tv lk 28
h 1–3
Suuline keelekasutus:
rühmades pala jutustamine. Lugemine:
rühmatöö: deformeeritud tekst ,,Korvitäis õunu
vanaisa jaoks”. Kirjutamine
k, p, t s-i ja h kõrval
kirjatähtede meeldetuletamine: S, s.
2
Õ lk 145
tv lk 82 h 4
Suuline keelekasutus:
hääldusharjutus: luuletus ,,Õuna lõuna”.
Lugemine:
lugemispala ,,Tüliõunad”;
küsimuste moodustamine pala põhjal.
Kirjutamine:
k, p, t s-i ja h kõrval.
Nõo Põhikool
1 IT nr 6, TL lk
15–16
Suuline keelekasutus:
samatähendusega sõnad, töö õpiku sõnastikuga;
piltlike väljendite seletamine. Kirjutamine:
ümberjutustus.
1 Õ lk 82
Õ lk 82–83, 146
Suuline keelekasutus:
rollimäng;
pala jutustamine paaris.
Lugemine:
paaris lugemine: lugemispala ,,Minuga juhtub alati
midagi”.
10. õppenädal
LÕIMING
Kultuuriline identiteet:
isadepäev.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: osalemine
rühmatöös, oma
arvamuse avaldamine.
Väärtused ja kõlblus:
heatahtlik ja pahatahtlik
nali.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: helid meie
umber, meie ise
heliallikana, lärm,
kuulmise säästmine.
täishäälik
kaashäälik
kaashääliku-
ühend
kahekõne
1 Õ lk 84,
tv lk 29
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: pildiseeria põhjal jutu väljamõtlemine.
Kirjutamine: jutu kirjutamine õpiku või töövihiku pildiseeria põhjal;
jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus.
Õpilane:
leiab tekstist iseseisvalt
vastuseid küsimustele;
kuulab kaaslase
jutustamist, annab edasi
kuuldu sisu;
loeb kahekõnet/
luuletust ilmekalt;
eristab täis- ja kaas-
häälikuid; kaas-
häälikuühendit;
kirjutab loovtöö
pildiseeria põhjal;
kirjutab etteütlemise
järgi õpitud keelendite
piires;
töötab õpetaja abiga
eakohaste juhiste alusel;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
1 Luuletus nr 18
CD 1 Õ lk 84
Õ lk 85
tv lk 30
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Mehepoja püha” kuulamine. Lugemine:
luuletus ,,Mehepoja püha”. Kirjutamine:
kordamine: täishäälikud, kaashäälikud;
kirjatähtede meeldetuletamine: G, g.
1 Õ lk 86
Õ lk 87, tv lk 83 h 1–3 Õ lk 86
Suuline keelekasutus:
paaristöö: Juku naljade dramatiseerimine. Lugemine:
kahekõned: ,,Juku ja ta isa”. Kirjutamine:
kaashäälikuühendiga tutvumine
lisa: klassi naljaraamatu koostamine.
Nõo Põhikool
Inimeseõpetus: poiste ja
tüdrukute huvid,
erinevused ja sarnasused.
2 KÜ: CD nr 3,
TL lk 8, 9 Luuletus: CD nr
17
Õ lk 88 Õ lk 89, lk 147
tv lk 31 tv lk 91
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 3 ,,Kui mul oleks …”;
luuletuse ,,Suur lärm” kuulamine.
Lugemine:
luuletused ,,Suur lärm”, ,,Ei või kuhugi ma
minna”, ,,Isik”;
loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Rosalindel
peas on mõtted”. Kirjutamine:
kaashäälikuühend;
harjutav etteütlus.
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 tv lk 58
Õ lk 148
tv lk 59
Õ lk 149 tv lk 32
Suuline keelekasutus:
poisid ja tüdrukud räägivad vastastikku, mida nad
lugesid.
Lugemine:
poistele: lugemisülesanne auto osadest;
lisalugemine: ,,Väike rüütel Rikardo”;
tüdrukutele: koogiretsept (deformeeritud tekst);
lisalugemine: ,,Kuninganna Anni lood”. Kirjutamine:
kirjatähtede meeldetuletamine: J, j.
11. õppenädal
LÕIMING
Teabekeskkond: infokanalid, televisoon,
teler kui silmaringi
avardaja.
Väärtused ja kõlblus:
lauakombed, omavahel
luuletus 1 Õ lk 91 Õ lk 91, tv lk
32 h 4, lk 62
Õ lk 90
Õ lk 150
tv lk 32 h 1–3
Suuline keelekasutus:
mängujuhendi ,,Rikkis televiisor” seletamine
kaaslasele.
Lugemine:
ETV kodulehe analüüs;
lühinäidend ,,Kell kaheksa õhtul”;
lisalugemine: ,,Televiisori unenägu”. Kirjutamine:
kordamine: kaashäälikuühend, suur algustäht lause
alguses.
Õpilane:
seletab kaaslasele
mängujuhendit;
loeb näidendis ühe
tegelase teksti/
lugemispala/luuletust,
intonatsioon väljendab
loetu sisu;
kirjeldab tegelasi pala
põhjal, toob välja
Nõo Põhikool
viisakas suhtlemine.
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus:
tervislik eluviis –
piisav uni, puhkus,
liikumine, sport.
1 Õ lk 92–93, tv
lk 33 h 1
tv lk 33 h 2–4
Lisa: tv lisa lk
83 h 4
Suuline keelekasutus:
loo tegelaste kirjeldamine. Lugemine:
lugemispala ,,Helesiniste juustega tüdruk tahab
Buratinot kasvatada” I osa. Kirjutamine:
kaashäälikuühend.
erinevusi õpetaja
suunavate küsimuste
toel;
eristab täis- ja kaas-
häälikuid; suluta
kaashääliku pikkusi,
kaashäälikuühendit;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -ga (kellega?
millega?);
kirjutab loovjutu
pildiseeria või lünkteksti
põhjal;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Õ lk 151
IT nr 7, TL lk
17-18
Suuline keelekasutus:
lisa: Loo põhjal näidendi väljamõtlemine. Lugemine:
lisalugemine: Lugemispala ,,Helesiniste juustega
tüdruk tahab Buratinot kasvatada” II osa. Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus, mitmus, kaashäälikuühend.
2 KÜ: CD nr 5,
TL lk 12, 13
Õ lk 94
Õ lk 94
Õ lk 152-153
tv lk 60 või 61
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 5: ,,Muinasjutt”. Lugemine:
loovlugemine kolmikutes: ,,Enne
magamajäämist”;
lisalugemine: ,,Laisk unepoiss”. Kirjutamine:
sõnade lõpu õigekiri: -ga (kellega? millega?);
jutu kirjutamine pildiseeria või lünkteksti põhjal.
1 Luuletus CD
nr 19
Õ lk 95
Õ lk 95, tv lk
34
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Mis algab” kuulamine. Lugemine:
luuletus ,,Mis algab”. Kirjutamine
kaasaütleva käände lõpu õigekirjutus;
võõrtähtede kirjutama õppimine: Ž, ž.
Nõo Põhikool
12. õppenädal
LÕIMING
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ühiselt
kadripäeva kava
väljamõtlemine.
Kultuuriline identiteet:
kadripäeva kombed,
minu arvamus sellest
tähtpäevast ja suhtumine
sellesse.
Väärtused ja kõlblus:
julgus, argus, hirm,
hirmutamine, ühtsuses
peitub jõud.
Teabekeskkond: eri
liiki tekstid, teated,
reklaamid.
Muusika: laulumäng
,,Üks ilus laps on
Okasroos” (Õ lk 109).
vanasõna
mõistatus
muinasjutt
kahekõne
luuletus
silbitamine
poolitamine
1 Õ lk 96–97
Õ lk 96–97
tv lk 84
Suuline keelekasutus:
vestlus, kuidas valmistuda kadripäevaks. Lugemine:
kadripäeva eeskava. Kirjutamine
kaasaütleva käände lõpu õigekirjutus.
Õpilane:
vestleb oma
kogemustest;
annab edasi loetu sisu;
võrdleb oma koostatud
juttu ja muinasjuttu,
toob välja erinevused
ja sarnasused õpetaja
juhendamisel;
jutustab muinasjuttu
pildiseeria toel;
tunneb ära kahekõne,
luuletuse, muinasjutu,
vanasõna, mõistatuse;
seletab töövihiku
joonise järgi
tööjuhendit;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -ga (kellega?
millega?) -ta (kelleta?
milleta?)
koostab jutu õpikus
antud lausete ja
tugisõnade abil
õpetaja juhendamisel;
kasutab kirjutades
õigeid väikeste ja
1 Õ lk 98
Õ lk 99
tv lk 35 h 1
tv lk 35 h 2–4
Suuline keelekasutus:
jutu koostamine ,,Ma olen üksi”; hiiglase ja hiire kirjeldamine;
vanasõnade tähenduse seletamine.
Lugemine:
loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Muinasjutt
arast hiiglasest ja julgest hiirest”. Kirjutamine:
mõistatuste kirjutamine; ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.
1 Õ lk 100–101
Õ lk 105
tv lk 36
Lisa: tv lk 85
Suuline keelekasutus:
muinasjutu väljamõtlemine õpiku illustratsioonide
põhjal;
õpetaja ettelugemise kuulamine: muinasjutt
,,Bremeni linna moosekandid”;
oma jutu ja muinasjutu võrdlemine;
muinasjutu jutustamine rühmades. Kirjutamine:
võõrtähtede kirjutama õppimine: X, x;
kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.
Nõo Põhikool
2 IT nr 8, TL lk
19
Õ lk 105
Õ lk 107
tv lk 63 h 1
Õ lk 106, tv lk
37, lk 86 h 1
Suuline keelekasutus:
jutu koostamine tugisõnade abil;
töölehelt oma töö kaaslasele ettelugemine. Lugemine:
mõistatused;
tarbetekst: Anna ja Aadama teade;
eri liiki tekstide tundmine: kahekõne, luuletus,
muinasjutt, vanasõna, mõistatus. Kirjutamine:
sõnade silbitamine; poolitamine.
suurte kirjatähtede
tähekujusid ja seoseid.
1 tv lk 38 h 3
Õ lk 108, tv
lisa lk 63 h 2
IT nr 8, TL lk
20
Suuline keelekasutus:
karnevalikostüümi kirjeldamine. Lugemine:
lugemispala ,,Karneval”. Kirjutamine:
karnevaliks nina valmistamise tööjuhendi selgitamine
kaaslasele.
13. õppenädal
LÕIMINGUD
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus:
mängujuhendi
selgitamine
kaaslasele,
mängus
osalemine.
Keskkond ja
jätkusuutlik areng:
looduse ilu, säästev
suhtumine loodusesse.
1 Õ lk 110
tv lk 38
Suuline keelekasutus:
mängu kirjeldamine paarides. Lugemine:
mängujuhendi lugemine, mängu edasiarendus. Kirjutamine:
poolitamine; võõrtähtede kirjutama õppimine: Q, q.
Õpilane:
selgitab kaaslasele
mängujuhendit;
vaatleb ja kirjeldab kaht
muinasjutupilti, leiab
erinevused ja
sarnasused;
koostab analoogiajutu
õpiku loo põhjal;
poolitab sõnu töövihiku
näidise järgi;
mõistab endamisi
lugedes loetu sisu;
loeb näidendis ühe
1 tv lk 64
Õ lk 111, 154
tv lk 64-65
Suuline keelekasutus:
piltide võrdlemine. Lugemine:
lugemispala ,,Võlumine”;
pala II osa põhjal analoogiajutu koostamine. Kirjutamine:
kirjutamisülesande valimine.
Nõo Põhikool
Loodusõpetus: talve
saabumine, muutused
looduses, ilm.
1 Luuletus CD
nr 20 Õ lk 113
Õ lk 112
tv lk 39
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Lume ootamine” kuulamine;
jõulukalendri valmistamise seletamine.
Lugemine:
luuletus ,,Lume ootamine”. Kirjutamine:
sõnade poolitamine.
tegelase teksti/
lugemispala/luuletust,
intonatsioon väljendab
loetu sisu;
kirjeldab loo tegelasi
loetud pala ja
illustratsioonide põhjal;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
2 Õ lk 114–115
tv lk 66 h 1
tv lk 40
Suuline keelekasutus:
tegelaste kirjeldamine pala ja illustratsioonide
põhjal. Lugemine:
lugemispala ,,Timbu-Limbu õukond ja
lumemöldrid”. Kirjutamine:
sõnade poolitamine:
võõrtähtede kirjutama õppimine: C, c.
1 Õ lk 157–163
tv lk 66 h 2
Suuline keelekasutus:
näidendi lavastamine. Lugemine:
näidend ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid”. Kirjutamine:
deformeeritud lausete taastamine.
14. õppenädal
LÕIMING
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus: talvised
mängud, külmetamine,
riietumine talvel.
1 Õ lk 116
tv lk 67 h 1
tv lk 67 h 2
Õ lk 117
tv lk 41 h 1, lk
67 h 3
Suuline keelekasutus:
jutustamine piltkava järgi; kaaslase intervjueerimine;
arutlemine, mida peab tegema, et olla terve.
Lugemine;
lugemispala ,,Kukerpallitamine”. Kirjutamine:
kordamine: kaashäälikuühend, poolitamine.
Õpilane:
vestleb rühmas oma
kogemustest, väljendab
arusaadavalt oma
mõtteid;
võrdleb luuletust ja
lugemispala, toob välja
sarnasused;
kuulab kaaslase
Nõo Põhikool
Kultuuriline identiteet,
inimeseõpetus:
jõuludega seotud
traditsioonid peres,
koolis, kodukohas.
1 Õ lk 118–119
tv lk 41 h 2
tv lk 41 h 3
Suuline keelekasutus:
uurimisrühmades nohupikkude ja nohuvanade
kirjeldamine. Lugemine:
lugemispala ,,Nohuvanad ja nohupikud”. Kirjutamine:
deformeeritud teksti taastamine.
lugemist, esitab
küsimuse kuuldu kohta;
jutustab loetust
pildiseeria toel,
kasutab kõnes
terviklauseid;
poolitab sõnu töövihiku
näidise järgi;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1 Õ lk 121
Õ lk 120
tv lk 42 h 1
LL, Õ lk 156
Õ lk 121 tv lk 42 h 2, lk
87 h 4
Suuline keelekasutus:
lõikude pealkirjastamine, kava koostamine ja
jutustamine;
mängujuhendi seletamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Kõik ehitavad lumeonne”;
raamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:
poolitamine; võõrtähtede kirjutama õppimine: W, w.
2 Luuletus: CD
nr 21
Õ lk 122
Õ lk 122–123
tv lk 70
tv lk 43 h 1 tv lk 43 h 2, lk
87 h 5, 6
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Päkapiku öötöö” kuulamine. Lugemine:
luuletus ,,Päkapiku öötöö”;
lugemispala ,,Päkapikupoeg”;
lugemispala ja luuletuse võrdlemine. Kirjutamine:
deformeeritud teksti taastamine;
sõnade poolitamine;
võõrtähtede kirjutama õppimine: Y, y.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 124–125
Õ lk 124–125
tv lk 44, tv lk 45
h 1
Suuline keelekasutus:
kommipuu hooldamise kirjeldamine. Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Olivia ja
kommpuu”;
küsimuste moodustamine. Kirjutamine:
kordamine.
15. õppenädal
LÕIMING
Teabekeskkond: veebilehed lastele, kus on
raamatute tutvustused.
Varutund
2 KÜ CD nr 6,
TL lk 14–15
Õ lk 126–127 IT nr 9, TL lk
21–22
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 6: ,,Piparkoogi-Peedu”. Lugemine:
lugemismõistatus. Kirjutamine:
kontrolltöö.
Õpilane:
kuulab ülesannet CD-lt
ja täidab kuuldu põhjal
ülesande;
vastab loetu ja kuuldu
põhjal küsimustele;
loeb lugemispala,
luuletust ilmekalt;
jutustab loetust pildi-
seeria toel;
täidab kontrolltöös
ülesandeid õpitud
keelendite ulatuses;
kirjutab loovjutu
töövihiku pildi või õpiku
pildiseeria järgi;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1 Õ lk 128
Õ lk 129 Õ lk 130–131
tv lk 45 h 2
tv lk 94–95
Suuline keelekasutus:
pildiseeria järgi jutustamine. Lugemine:
lugemispala ,,Hurraa, jõuluvaheaeg!”;
pilttekst ,,Jõululaupäeval”;
luuletus ,,Jõulukuul on kuused moes”. Kirjutamine:
pildi järgi jutu või jõuluraamatu kirjutamine.
1 Luuletus CD
nr 22
Õ lk 132–135
Õ lk 135 Õ lk 136–137
Suuline keelekasutus:
jõululuuletuste kuulamine; luuletuste ilmeka esituse harjutamine.
Lugemine:
jõululuuletused;
raamatute tutvustus vabalugemiseks; viktoriin.
2 Suuline keelekasutus:
vabalugemises loetud raamatu tutvustus.
Nõo Põhikool
16. õppenädal
LÕIMING Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ühised
ettevõtmised, vanemate
abistamine, lindude
toitmine.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng,
loodusõpetus: loodus
minu ümber, muutused
looduses, kogemused
looduse ilust, looduses
liikumisest ja
tegutsemisest.
Väärtused ja kõlblus:
abivalmidus, käitumine ja
selle tagajärg.
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus:
riietumine
talvel,
külmetamisest
hoidumine.
muinasjutt
jutustav
lause
küsilause
hüüdlause
sama-
tähenduslik
sõna
1 Luuletus CD 1
nr 23
Õ lk 7, tv lk 60
Õ lk 6
Õ lk 166
tv lk 3
tv lk 4
Suuline keelekasutus:
häälestuseks luuletuse ,,Lõpeb kooli talveuni”
kuulamine;
jutustamine oma vaheajast, võrdlemine looga ,,Talvised
külalised”.
Lugemine:
õpiku II osaga tutvumine;
lugemispala ,,Talvised külalised”.
Kirjutamine:
töövihikuga tutvumine;
kordamine: suur algustäht lause alguses ja punkt lause
lõpus.
Õpilane:
leiab õpikust sisukorra,
sõnastiku ja lisalugemise
osa;
leiab õpiku sõnastikust
samatähenduslikke sõnu
mõistab häälega lugedes
loetu sisu;
iseloomustab muinasjutu
tegelasi õpetaja
juhendamisel;
jutustab muinasjuttu
pildiseeria toel;
alustab lauset suure
algustähega ja lõpetab
punktiga;
kujundab vihikut,
paigutab näidise järgi
tööd vihikulehele,
kirjutab tööle kuupäeva.
2 Õ lk 8–9
KÜ nr 7 CD 1,
TL lk 16-17
tv lk 5 h 3
tv lk 61 h 2
Suuline keelekasutus:
õpiku pildiseeria järgi muinasjutu sisu ennustamine
enne kuulamisülesannet;
kuulamisülesanne 7: muinasjutt ,,Kaksteist kuud”;
muinasjutu ,,Kaksteist kuud” jutustamine pildiseeria
järgi.
Kirjutamine:
kuude nimetuste õigekiri, harjutus vihikusse;
vihiku kujundusliku külje analüüs;
lisa: aastaajaga sobivate piltide kokkupanemine.
1 Õ lk 11–13
Õ lk 14–15
Õ lk 11–13
Õ lk 10
tv lk 5 h 4, 5
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine: muinasjutt ,,Lumeeit”;
rühmades muinasjutu jutustamine pildiseeria järgi.
Lugemine:
muinasjutt: ,,Lumeeit” (edasijõudnutele).
Kirjutamine:
tutvumine jutustava, küsi- ja hüüdlausega;
jutustav lause.
Nõo Põhikool
1 tv lk 6 h 1, 3
Õ lk 16–17
tv lk 7 h 6, 7
Suuline keelekasutus:
paaristöö: töövihiku pildiseeria põhjal lühinäidendi
väljamõtlemine.
Lugemine:
segiaetud muinasjutud: ,,Kaks külma”, ,,Rebane
varastab taadi kalad”.
Kirjutamine:
hüüdlause.
1 tv lk 7 h 8
Õ lk 18–19
tv lk 7 h 5
Õ lk 19
tv lk 7 h 6, 7
Lugemine:
lühinäidend ,,Jääst maja ja kivist maja”
ilmekate lugejate mäng.
Suuline keelekasutus:
näidendi tegelaste iseloomustamine;
samatähenduslike sõnade leidmine, õpiku sõnastiku
kasutamine. Kirjutamine:
hüüdlause.
17. õppenädal
LÕIMING
Teabekeskkond: laste
teatmeteosed.
Väärtused ja kõlblus:
üksteisest hoolimine,
abistamine.
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus: talvine
ilm, riietumine vastavalt
ilmale.
luuletus
küsilause
jutt
lõik
kava
piltskeem
piltajatelg
vastandsõna
1 Luuletus CD 1
nr 24
Õ lk 21
Õ lk 20
tv lk 8
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,, Tere, valged liblikad” kuulamine.
Lugemine:
teabetekst ,,Kes magab talveund?”;
küsimustele vastamine õpiku teksti põhjal;
laste teatmeteoste tutvustus.
Kirjutamine:
küsilause;
luuletusest ,,Tere, valged liblikad” küsimuste leidmine.
Õpilane:
mõistab endamisi
lugedes loetu sisu;
moodustab küsimusi ja
vastab küsimustele
loetud pala põhjal;
koostab õpetaja abil
kava ja joonistab lihtsa
piltskeemi;
jutustab loetust õpiku
kava, skeemi ja pilt-
ajatelje toel;
teab ja leiab vastand-
tähendusega sõnu;
kirjutab loovtöö pildi
põhjal;
1
tv lk 62–63
Lugemine:
lugemispala ,,Värviline lumi”.
Suuline keelekasutus:
palaga ,,Värviline lumi” sarnase jutu väljamõtlemine.
Kirjutamine:
kordamine: jutustav lause, hüüd- ja küsilause.
Nõo Põhikool
Loodusõpetus: ilmasikunähtused,
ilmavaatlused,
termomeetri näitude
lugemine ja võrdlemine.
2 Õ lk 23
Õ lk 22–23
tv lk 9 h 6, 7
Suuline keelekasutus:
muinasjutu lõikudele pealkirjade mõtlemine, kava
koostamine;
pala jutustamine kava ja piltskeemi järgi.
Lugemine:
muinasjutt ,,Jänku ja naeris”.
Kirjutamine:
töövihiku pildi järgi muinasjutu kirjutamine.
tunneb ära jutustava,
küsi- ja hüüdlause ning
lõpetab lause punkti või
küsimärgiga;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1 tv lk 9 h 8, 9
Õ lk 24–25, 167
tv lk 9 h 8
IT nr 10, TL lk
23–24
Lugemine:
lugemispala ,,Väike maja puuvõras”.
Suuline keelekasutus:
paaristöö: loetud pala põhjal küsimuste moodustamine
ja esitamine kaaslasele, küsimustele vastamine;
pala jutustamine õpiku piltajatelje järgi. Kirjutamine:
kordamine: jutustav, küsi- ja hüüdlause.
1 Õ lk 27
Õ lk 26-27
tv lk 10
tv lk 61 h 3
Suuline keelekasutus:
mäng ,,Ilmateadustaja konkurss”: mängujuhendi
seletamine kaaslasele;
ilma kirjeldamine õpikus antud vastandsõnade põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Radiaator”;
luuletus ,,-20°”.
Kirjutamine:
vastandsõnad;
lisa: küsimustele vastamine termomeetri näitude põhjal.
18. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus:
mäng, mängureeglid,
nendest kinnipidamine,
aus mäng.
luuletus
mõistatus
tegusõna
täishäälik
kaashäälik
suluta
kaashäälik
1 Luuletused CD
1 nr 25, 26
Õ lk 29
Õ lk 28
tv lk 64
Suuline keelekasutus:
luuletuste võrdlemine;
pildi vaatlemine ja jutu koostamine.
Lugemine:
luuletused ,,Sulapoiste lumemees”, ,,Uued suusad”.
Kirjutamine:
deformeeritud teksti taastamine pildiseeria põhjal.
Õpilane:
võrdleb loetud luuletusi,
märkab erinevusi ja
sarnasusi õpetaja
suunavate küsimuste
toel;
loeb luuletust või
Nõo Põhikool
Tervis ja ohutus: talvine
koolitee, ohud ja neist
hoidumine.
Väärtused ja kõlblus: minu tegevused, neist
vanematele teatamine.
sulghäälik
sulghääliku
pikkus
1 Õ lk 30
Õ lk 31
Õ lk 30
Õ lk 31
tv lk 11
Suuline keelekasutus:
ühistööna lumesõja reeglite koostamine;
arutlemine õpiku pildiseeria põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Lumesõda”.
Kirjutamine:
tegusõna, ainsuse ja mitmuse teise pöörde lõpu
õigekiri: -d (mida teed?), -te (mida teete?).
lugemispala ilmekalt
(mõtestatult);
kuulab õpetaja/ kaaslase
ettelugemist ja annab
lühidalt edasi loetu sisu
õpetaja suunavate
küsimuste toel
tunneb ära jutu,
luuletuse, mõistatuse
tutvustab üht loetud
raamatut ja annab edasi
loetu sisu mõne huvitava
, enam meeldinud
episoodi järgi;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -d (mida teed?), -
te (mida teete?);
kirjeldab lapsi õpiku
illustratsioonide toel,
märkab erinevusi ja
sarnasusi;
seletab kaaslasele
mängujuhendit.
2 Õ lk 33, 35
Õ lk 32–35, tv
lk 12 h 2
tv lk 12 h 1, tv
lisa lk 76
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala ,,Tiigil” I
– IV osa;
pala ,,Tiigil” kokkuvõtlik jutustamine õpiku näidiste
põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Tiigil”.
Kirjutamine:
tegusõna.
1 Õ lk 36
Õ lk 36
IT nr 11, TL lk
25–26
Suuline keelekasutus:
mõistatamine. Lugemine:
raamatute tutvustus vabalugemiseks.
Kirjutamine:
tegusõna.
1 Õ lk 38–39
Õ lk 38–39, tv
lk 14 h 1, 2
Õ lk 37, tv lk 13
Suuline keelekasutus:
laste kirjeldamine õpiku illustratsioonide põhjal;
lisa: vana aja mäng ,,Tädi tuli Tallinnast”:
mängujuhendi seletamine kaaslasele.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Vana aja lastest”.
Kirjutamine:
kordamine: täis- ja kaashäälikud (sulusta kaashäälikud,
sulghäälikud), sulghääliku pikkus.
Nõo Põhikool
19. õppenädal
LÕIMING
Tehnoloogia ja
innovatsioon: arvuti kui
silmaringi avardaja,
arvutimängud, aja
jagamine õppimise,
mängude ja õuetegevuste
vahel.
Väärtused ja kõlblus:
vestlemine, lobisemine,
jutukus, sõnamängud.
piltlikud
väljendid 1 Õ lk 41
tv lk 14 h 3, 4
Suuline keelekasutus:
rühmades lühinäidendi ,,Nuppudega vanemad”
dramatiseering.
Lugemine:
lühinäidend ,,Nuppudega vanemad”.
Kirjutamine:
sulghääliku pikkus;
harjutav etteütlus.
Õpilane:
kuulab kaaslase ette-
lugemist ja vastab
kuuldu põhjal
küsimustele;
loeb lugemispala/ ühe
näidendi tegelase teksti/
luuletust ilmekalt,
enamasti väljendab
intonatsioon loetava
sisu;
leiab luuletusest
riimuvad sõnad;
leiab sõnu, mis vastavad
küsimusele missugune?
eristab täis- ja kaas-
häälikuid (suluta
kaashäälikuid ja sulg-
häälikuid), sulghääliku
pikkusi;
kirjutab ümberjutustuse
küsimuste toel;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1
Õ lk 42–43
tv lk 15
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: soovituste koostamine arvutihaigele lapsele.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Arvutihaigus”. Kirjutamine:
sulghääliku pikkus.
1 Luuletus CD 1
nr 27
Õ lk 45, lisa: IT
nr 12, TL lk 27–
28 h 1
Õ lk 44
tv lk 78 h 1, 98
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Ninatark” kuulamine;
piltlike väljendite tähenduse seletamine.
Lugemine:
luuletused ,,Ninatark”, ,,Võrukaelad”;
riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus. Harjutav etteütlus.
1 tv lk 16 h 2
Õ lk 45, 165
tv lk 16, 77
Suuline keelekasutus:
kaaslase intervjueerimine, tabeli täitmine. Lugemine:
luuletusse ,,Triksis-traksis” sobivate sõnade leidmine. Kirjutamine:
sõnad, mis vastavad küsimusele missugune?.
2 Õ lk 46–47 Suuline keelekasutus:
lobiseja iseloomustamine loetud pala põhjal.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Lobiseja”;
tähelepaneliku lugeja test. Kirjutamine:
ümberjutustus.
Nõo Põhikool
20. õppenädal
LÕIMING
Teabekeskkond:
raamatud, e-raamatud,
raamatute tutvustused
lasteajakirjades ja veebis,
minu tegevus internetis,
muuseumid, mänguasja-
muuseumi tutvustus
veebis.
Väärtused ja kõlblus:
minu hobid, kogumine,
inimeste erinevused ja
sarnasused.
1
Tunde
Õ lk 48
Õ lk 49; lisa: IT
nr 12, TL lk 27–
28 h 2
tv lk 17 h 4, 5 tv
lk 17 h 6
lisa: tv lk 67
Suuline keelekasutus:
pildiseeria ,,Huvitav raamat” järgi dramatiseering
rühmades pantomiimis ja sõnadega.
Lugemine:
raamatu sisukorra analüüs.
Kirjutamine:
jutu täiendamine sobivate sõnadega;
kordamine: sulghääliku pikkus, lauselõpumärk.
Õpilane:
leiab vajaliku info
raamatu sisukorrast;
teab ja leiab vastand-
sõnu, sõnastiku abiga
samatähenduslikke
sõnu;
kuulab kaaslase
ettelugemist ja vastab
kuuldu põhjal
küsimustele;
kirjutab lause lõppu
punkti, küsimärgi või
hüüumärgi;
loeb õpitud lugemis-
pala suhteliselt õigesti,
ladusalt;
parandab ise oma
lugemisvigu;
kirjutab k, p, t s-i ja h
kõrvale;
kirjeldab loo peategelast
kuulamisülesande ja
loetud pala põhjal;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1 tv lk 18 h 4
Õ lk 51
tv lk 100
Õ lk 50,
tv lk 18 h 1–3
tv lk 78 h 2, 3
Suuline keelekasutus:
samatähenduslikud sõnad, töö sõnastikuga;
lisa: lemmikraamatute näituse korraldamine, oma
raamatu tutvustamine.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Anna mure”.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus;
harjutus vihikusse: ühtlase kirjarea ja -kallaku
harjutamine.
1 Õ lk 53
Õ lk 52–53,
tv lk 19 h 5
tv lk 19 h 6, 7
Suuline keelekasutus:
oma kogu tutvustamine õpetaja juhiste järgi.
Lugemine:
lugemispala ,,Kuidas onu Ööbik kõike kogub”.
Kirjutamine:
k, p, t s-i ja h kõrval.
2 KÜ nr 4 CD 1,
TL lk 10–11
Õ lk 168–169
tv lk 19 h 8
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne ,,Kuidas onu Ööbik puu otsa ronib”;
onu Ööbiku kirjeldamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Kuidas onu Ööbik vannis käib”;
E. Niidu raamatute tutvustus.
Kirjutamine:
kordamine: vastandsõna.
Nõo Põhikool
1
Õ lk 54–55
Õ lk 55
Suuline keelekasutus:
paaristöö: muuseumi giidi mängimine õpiku juhiste
järgi.
Lugemine:
mänguasjamuuseumi plaani lugemine.
Kirjutamine:
kirja kiirendamise harjutused.
21. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus:
omavaheline läbisaamine,
riid, sõprus, üksteisest
hoolimine, üksteise
abistamine;
oma asjade korrashoid,
säästlik tarbimine, asjade
väärtus ja hind.
Kultuuriline identiteet,
inimeseõpetus: vastlapäeva tavad ja
kombed vanasti ja
tänapäeval.
riimuvad
sõnad 1 Õ lk 57
tv lk 20 h 1, 2
Õ lk 56
tv lk 78 h 4
tv lk 98
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: lühinäidendi väljamõtlemine õpiku juhendi
järgi;
vanasõna tähenduse seletamine. Lugemine:
lugemispala ,,Sõbrapäeva kaardid”. Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus, k, p, t s-i ja h kõrval,
harjutav etteütlus.
Õpilane:
annab edasi loetu sisu;
loeb lugemispala/ ühe
näidendi tegelase teksti/
luuletust ilmekalt,
enamasti väljendab
intonatsioon loetava
sisu;
leiab luuletusse sobivad
riimuvad sõnad;
koostab õpetaja abiga
kirja, paigutab selle
joonelisele paberile
näidise järgi;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -d (mitmus);
jutustab ja kirjutab
loovjutu oma loo tehtud
pildi põhjal.
1 tv lk 20 h 3
Õ lk 58–59
tv lisa lk 68
Suuline keelekasutus:
paaristöö: sõbra intervjueerimine;
intervjuu põhjal sõbrast kaaslase iseloomustamine. Lugemine:
näidend ,,Tere-tere haigus”. Kirjutamine:
kirja kirjutamine;
käekirja analüüs (tähtede proportsioon).
2
Luuletus CD 1
nr 28
Õ lk 66
tv lk 69 h 2
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Vahva vastlapäev” kuulamine;
vastlapäeva kommetest jutustamine. Lugemine:
luuletus ,,Vahva vastlapäev”;
riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
aadressi kirjutamine ümbrikule;
tekstinumbrite kirjutamine.
Nõo Põhikool
1 KÜ nr 8 CD 1,
TL lk 18–19
Õ lk 60–61
tv lk 21
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 8: ,,Pliiats ja joonlaud”.
Lugemine:
lugemispala ,,Riiakas riiul”.
Kirjutamine:
mitmuse nimetava lõpu õigekiri.
1 Õ lk 62–63 Suuline keelekasutus, kirjutamine:
õpikust laste tööde analüüs;
loovjutu koostamine õpiku juhendi järgi;
rühmas oma jutu jutustamine;
kaaslasele nõu andmine, mida jutule lisada;
loovjutu kirjutamine.
22. õppenädal
LÕIMINGUD
Kultuuriline identiteet:
Eesti – minu kodumaa,
rahvussümboolika, eesti
keel, eesti rahvatantsud,
rahvalaulud, kombed ja
tavad, eri rahvused
Eestis.
Väärtused ja kõlblus: lemmikloomade
eest hoolitsemine.
1 Õ lk 64–65
Õ lk 64–65,
tv lk 22
Suuline keelekasutus:
oma kodukohast jutustamine.
Lugemine:
teabetekst ,,Sünnimaa Eesti”.
Kirjutamine:
suur algustäht kohanimedes.
Õpilane:
täidab kuulamis-
ülesande kuuldud jutu
põhjal;
kuulab kaaslase
ettelugemist ja vastab
kuuldu põhjal
küsimustele;
loeb õpitud lugemis-
pala suhteliselt õigesti,
ladusalt;
parandab ise oma
lugemisvigu;
koostab jutu pildiseeria
põhjal, mõtleb loole
pealkirja ja lõpu;
seletab kaaslasele
mängu- ja tööjuhendit;
kasutab suurt algus-
1 KÜ nr 9 CD 1,
TL lk 20–21
Õ lk 67
tv lk 23 h 6
tv lk 23 h 5
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne: ,,Kui lund sajab”;
pildiseeria ,,Pontu ja Priidu” järgi jutustamine;
loole pealkirja ja lõpu mõtlemine.
Kirjutamine:
jutu täiendamine sobivate sõnadega.
1 Õ lk 68
Õ lk 69
Õ lk 69
Õ lk 68,
tv lk 23 h 7, 8
Suuline keelekasutus:
koerte kirjeldamine õpiku illustratsioonide põhjal;
lisa: mäng, mängujuhendi seletamine kaaslasele.
Lugemine:
tööjuhend ,,Sokikoera valmistamine”.
Kirjutamine:
suur algustäht loomade nimedes.
Nõo Põhikool
Varutund
2 Õ lk 70
Õ lk 71 Lisa: IT
nr 13, TL lk 29–
30
tv lk 70
Suuline keelekasutus:
väitlus ,,emade-isade” ja laste vahel: üks rühm on
koera võtmise vastu, teine poolt.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” I
osa;
teabetekst ,,Koeratõud”;
tabeli lugemine: info leidmine koeratõugude kohta.
Kirjutamine:
suur algustäht looma ja inimeste nimedes.
tähte inimeste, loomade
nimedes ja tuntumates
kohanimedes;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1
23. õppenädal
LÕIMINGUD
Väärtused ja kõlblus:
lemmikloomade eest
hoolitsemine.
Muusika: laulud
loomadest.
1 Õ lk 73
Õ lk 72–73
tv lk 24 h 3, 4
Suuline keelekasutus:
koerapidaja meelespea koostamine;
hääldusharjutused.
Lugemine:
lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” II osa.
Kirjutamine:
suur algustäht nimedes.
Õpilane:
mõistab endamisi
lugemisel loetu sisu;
leiab tekstist iseseisvalt
vastuseid konkreetsetele
küsimustele;
kirjeldab koeri oma
elukogemuste, nähtu,
kuuldu ja loetu põhjal;
esitab luuletust peast;
kasutab suurt algustähte
loomade ja inimeste
nimedes;
jutustab ja kirjutab jutu
küsimuste toel;
eristab sõnu, mis
vastavad küsimusele
kes?, mis?.
1
Õ lk 74–75
Suuline keelekasutus:
pala osade pealkirjastamine (kava koostamine);
pala jutustamine rühmades.
Lugemine:
lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” III ja IV osa.
Kirjutamine:
ühtlase kirjarea ja -kallaku harjutamine.
1 tv lk 24 h 1, 2
tv lk 71
tv lk 24 h 1, 2
Suuline keelekasutus:
jutu koostamine küsimuste toel;
jutustamine paaris.
Lugemine:
teabetekst ,,Merisiga”.
Kirjutamine:
jutukese kirjutamine küsimuste toel.
Nõo Põhikool
1 Luuletused CD
1 nr 29–30
Õ lk 76
tv lk 25 h 5
tv lk 80 h 1-3
Suuline keelekasutus:
luuletuste ,,Tuks” ja ,,Väike hurt” kuulamine;
koerakasvatajate telesaate mängimine: Tuksi ja hurda
kirjeldamine, väikeste laste ja koerte võrdlemine.
Lugemine:
luuletused ,,Tuks”, ,, Väike hurt”.
Kirjutamine:
sõnad, mis vastavad küsimustele kes? mis?.
2 Õ lk 77
Õ lk 79
Õ lk 78–79, tv
lk 26 h 1
tv lk 26 h 2
tv lisa lk 72
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine: ,,Šoti terjer”;
rühmatöö: pala põhjal küsimuste moodustamine ja
esitamine teistele rühmadele.
Lugemine:
lugemispala ,,Koeralaps Berta seiklused”.
Kirjutamine:
kordamine: sõnade poolitamine;
loole lõpu kirjutamine.
24. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus:
omavaheline läbisaamine,
argus, hirm, hirmust
ülesaamine.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: loomalood,
lemmikloomade eest
hoolitsemine
1 Õ lk 80-81,
Õ lk 170–171
tv lk 27 h 3, 4
tv lk 27 h 5, 6
Lisa: tv lk 81
Suuline keelekasutus:
kasside kirjeldamine märksõnaskeemi põhjal;
pala jutustamine. Lugemine:
lugemispala ,,Amaalia-tädi kassid”. Kirjutamine:
liitsõnade poolitamine.
Õpilane:
iseloomustab tegelasi
loetu põhjal;
annab edasi loetu sisu;
loeb lugemispala/ ühe
näidendi tegelase teksti
ilmekalt, enamasti
väljendab intonatsioon
loetava sisu;
tutvustab oma loetud
lasteraamatut, nimetab
tegelasi ja annab edasi
loetu sisu mõne huvitava
episoodi järgi;
võrdleb muinasjuttu ja
rahvalaulu õpetaja
1
Õ lk 82–83
Õ lk 82,
tv lk 28
Suuline keelekasutus:
tegelaste iseloomustamine.
Lugemine:
loovlugemine: ,,Hiir, kass ja kõrvits”;
lugemispala ,,Hiir, kass ja kõrvits”.
Kirjutamine:
sõnade lõpu õigekiri -sse (kellesse? millesse?).
Nõo Põhikool
1 Õ lk 84–85
tv lk 29 h 6, 7
tv lk 29 h 4, 5,
8
Suuline keelekasutus:
muinasjutu ,,Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja
teistest” ja rahvalaulu ,,Mina leidsin õlekõrre”
võrdlemine.
Lugemine:
näidend ,,Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja teistest”;
rahvalaul ,,Mina leidsin õlekõrre”.
Kirjutamine:
kordamine: sõnade lõpu õigekiri -sse (kellesse?
millesse?), -ga, (kellega? millega?) -ta (kelleta?
milleta?).
juhendamisel, märkab
erinevusi ja sarnasusi;
poolitab sõnu töövihiku
näidise järgi;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -sse, -ga,-ta;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1 KÜ nr 10 CD
1, TL lk 22–23
Õ lk 86-87
tv lk 69 h 3, 4
tv lk 79 h 7, 8
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 10: ,,Ilus pisike hiir”.
Lugemine:
loovlugemine. Sõnamänguline tekst ,,Hea küsimus”;
mõistatusi loomadest.
Kirjutamine:
kordamine kontrolltööks: suur algustäht nimedes,
sulghääliku pikkus.
2 Õ lk 90
Õ lk 88
Õ lk 89
tv lk 30
IT nr 14, TL lk
31-32
Suuline keelekasutus:
hääldusharjutus: ,,Taksikaksikud”.
Lugemine:
lugemispala ,,Jänesepoeg tahab kõike teada”;
loovlugemine: Sõnamänguline tekst ,,Jutt röövel
Ruudist”;
raamatute tutvustamine vabalugemiseks.
Kirjutamine:
kontrolltöö.
Nõo Põhikool
25. õppenädal
LÕIMING
Teabekeskkond: endale
sobiva raamatu valimine.
Varutund
2 Luuletus CD 1
nr 31
Õ lk 92, tv lk
31 h 7
Õ lk 93
Õ lk 91, tv lk
31 h 5, 6
tv lk 82 h 1, 2
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Koera elu” kuulamine;
analoogse jutu jutustamine;
pala ja luuletuste koerte võrdlemine.
Lugemine:
lugemispala ,,Koer ja kaks väga lõbusat jänest”;
luuletus ,,Koera elu” .
Kirjutamine:
i ja j õigekiri;
kirjutamine abijooneta joonestikule: J, j.
Õpilane:
kuulab õpetaja
ettelugemist, toimib
vastavalt kuuldule;
kirjeldab tsirkust plaani
järgi
loeb õpitud lugemis-
pala suhteliselt õigesti,
ladusalt;
parandab ise oma
lugemisvigu;
loeb luuletust ilmekalt;
jutustab pala kava järgi;
teab, kuidas kirjas
märgitakse i ja j-i;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
1
Õ lk 94
Õ lk 95
Suuline keelekasutus:
tsirkuse plaani põhjal tsirkuse kirjeldamine.
Lugemine:
sõnamänguline tekst ,,Tsirkusemäng”.
Kirjutamine:
i ja j õigekiri: tv lk 32; lisa: tv lk 82 h 3, 4;
kirjutamise tehnika viimistlemine (I, I) tv lk 32.
1 Õ lk 96–98, lk
172
tv lk 33 h 4
Õ lk 99, tv lisa
lk 73, 74
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala ,,Ja nüüd
see algab” I–IV osa;
pala osade pealkirjastamine;
rühmas pala jutustamine;
paaristöö: triki kirjeldamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Ja nüüd see algab”.
1
Õ lk 173
tv lk 33 h 3,
tv lk 95 h 5
Lugemine:
Aino Perviku raamatute tutvustus. Kirjutamine:
i ja j õigekiri.
1
Nõo Põhikool
26. õppenädal
LÕIMING
Kultuuriline identiteet,
inimeseõpetus:
lihavõtetega seotud tavad
ja kombed. Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus: võõras
ümbrus, eksimine, abi
saamise võimalused,
tegutsemine hätta
sattumise korral.
1 Õ lk 101
Õ lk 100, tv lk
34 h 1
tv lk 34
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: muinasjuttude mõistatamise mäng.
Lugemine:
piltteksti ,,Muinassupp” lugemine ja teksti peidetud
muinasjuttude mõistatamine.
Kirjutamine:
kirjutamise tehnika viimistlemine: L, l;
20-joonega vihiku kasutusele võtmine.
Õpilane:
jätab meelde kuuldu ja
loetu sisu, toimib saadud
sõnumi kohaselt;
mõtleb jutule alguse ja
lõpu;
kirjutab lühiteate õpetaja
juhendamisel;
koostab jutu pildiseeria
toel;
lõpetab lause õige
lauselõpumärgiga;
teab, missugused
sidesõnad nõuavad
koma;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 KÜ nr 11 CD
1, TL nr 24–25
Õ lk 116–117,
tv lk 40 h 1
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 11: ,,Lihavõttepesa”.
Lugemine:
deformeeritud tekst ,,Pühadejänku”;
tööjuhend lihavõttekaunistuse tegemiseks.
2 Õ lk 102–103,
tv lk 34 h 2
tv lk 84, 85 h 2
tv lk 34 h 2
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: Muinasjutu ,,Pilleke paksus metsas”
dramatiseering.
Lugemine:
muinasjutt ,,Pilleke paksus metsas”.
Kirjutamine:
kordamine: lauselõpumärgid;
teate kirjutamine Pillekese kadumisest.
1 Lisa: IT nr 15,
TL lk 33-34 Suuline keelekasutus:
paaristöö: Jutule alguse ja lõpu mõtlemine;
paaristööst kokkuvõtte tegemine töölehe juhiste järgi.
Lugemine:
tööjuhendi lugemine ja toimimine vastavalt sellele.
Kirjutamine:
lünkteksti sobivate sõnade kirjutamine.
1 Õ lk 105
Õ lk 104–105,
tv lk 35,
tv lk 85 h 3
Suuline keelekasutus:
pildiseeria järgi jutu koostamine.
Kirjutamine:
koma lauses;
kirjutamise tehnika viimistlemine: U, u.
Nõo Põhikool
27. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: hea nali, halb nali,
millega võib nalja teha,
millega mitte.
Keskkond ja
jätkusuutlik areng,
loodusõpetus: loodus
minu ümber: erinevad
aastaajad, kevad,
kevadega seotud
muutused looduses,
kogemused looduse ilust
ja looduses liikumisest,
tegutsemisest, matkad
looduses, looduse
hoidmine.
Tervis ja ohutus: matkamine, liikumine,
tervislikud eluviisid.
2 Õ lk 106
tv lk 91
tv lk 36
Suuline keelekasutus:
oma aprillinalja jutustamine;
kaaslase ettelugemise kuulamine.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Me läheme kooli ja
teeme õpetajaga nalja”;
küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine. Kirjutamine:
kordamine: kaashäälikuühend, harjutav etteütlus;
kirjutamise tehnika viimistlemine: A, a.
Õpilane:
kuulab kaaslase
ettelugemist ja vastab
kuuldu põhjal
küsimustele;
mõistab endamisi
lugedes loetu sisu;
loeb luuletust/
lugemispala ilmekalt;
jutustab muinasjuttu
kava järgi;
leiab luuletusest
riimuvad sõnad;
kirjeldab töövihiku
plaani järgi üht paika
matkal;
märgib kirjas õigesti
täishäälikuid;
kirjutab etteütlemise
järgi õpitud keelendite
ulatuses;
teab, missugused
sidesõnad nõuavad
koma;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Luuletus CD 1
nr 32
Õ lk 109
Õ lk 109
Õ lk 108
tv lk 36 h 1, 2
tv lk 37
Suuline keelekasutus:
luuletuse ,,Aga nüüd hoidke alt” kuulamine;
hääldusharjutus.
Lugemine:
luuletus ,,Aga nüüd hoidke alt”;
luuleraamatute tutvustus;
riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
kirjutamise tehnika süvendamine: V, v.
1 Luuletused
CD 1 nr 33, 34
Õ lk 110–111,
tv lk 37 h 3, 4
tv lk 86
Suuline keelekasutus:
kevadluuletuste võrdlus.
Lugemine:
kevadluuletused: ,,Valgus”, ,,Kevade värvid”, ,,Küll ta
tuleb”, ,,Lumikelluke ja külmataat”;
luuletuses ,,Valgus” luuleridade värvimine töövihikus.
Kirjutamine:
kordamine: täishääliku pikkus.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 113, tv lk
38 h 1, 2
Õ lk 112-113
tv lk 38 h 3
tv lk 87
(valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: matkamarsruudi kirjeldamine õpiku
tööjuhiste ja töövihiku plaani põhjal. Lugemine:
lugemispala ,,Kevade märgid”.
Kirjutamine:
kordamine: koma lauses, täishääliku pikkus.
1
Õ lk 114, tv lk
39 h 4–6
Õ lk 114
tv lk 39 h 5
Suuline keelekasutus
muinasjutu sisu ennustamine ja pärast lugemist
jutustamine õpiku kava järgi.
Lugemine:
muinasjutt ,,Lehmalüpsja lind”.
Kirjutamine:
kordamine: koma lauses;
kirjutamise tehnika süvendamine: F, f.
28. õppenädal
LÕIMING
Keskkond ja jätku-
suutlik areng:
loodus minu
ümber: linnud
kevadel.
Väärtused ja kõlblus,
inimeseõpetus: minu
1 Õ lk 115
IT nr 16, TL lk
35–36
Õ lk 115
tv lk 87
(valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
mõistatamine;
paaristöö: jutule alguse ja lõpu mõtlemine;
paaristööst kokkuvõtte tegemine töölehe juhiste järgi.
Lugemine:
töölehel oleva tööjuhendi lugemine ja toimimine
vastavalt sellele;
hääldusharjutused: ,,Pääsuke”, ,,Varblane”, ,,Vint”. Kirjutamine:
kordamine: täishääliku pikkus.
Õpilane:
mõtleb jutule alguse ja
lõpu;
loeb tähelepanelikult
tööjuhendit ja toimib
vastavalt sellele;
annab edasi loetu sisu
kavapunktide ja
küsimuste toel;
kirjeldab Pipi sünni-
päeva ja võrdleb seda
Nõo Põhikool
oma, tema oma, oma
asjade hoidmine;
kaotamine, unustamine,
asjade väärtus teiste
asjade seas;
kinkimine, ise kingi
valmistamine, kingi
väärtus.
Muusika: sünni-
päevalaulud ja
laulumängud.
1 Õ lk 118–119
tv lk 88
tv lk 40
Suuline keelekasutus:
pala jutustamine mina vormis.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Mõistatamise mäng”
valiklugemine.
Kirjutamine:
kordamine: täishäälikuühend;
kirjutamise tehnika süvendamine: R, r.
tänapäeva lapse
sünnipäevaga õpetaja
suunavate küsimuste
toel;
märgib kirjas õigesti
täishäälikuid;
koostab õpetaja abiga
kutse ja õnnitluse,
paigutab teksti näidise
järgi kaardile;
koostab jutu õpiku
pildiseeria järgi;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 tv lk 41 h 4
järgi
Õ lk 120–121
tv lk 41
tv lk 41 h 2
Suuline keelekasutus:
vestlus sünnipäeva ettevalmistamisest õpiku küsimuse
põhjal.
Lugemine:
pausidega lugemine: lugemispala ,,Taavi sünnipäev”;
palas antud küsimuste üle arutamine. Kirjutamine:
kirjutamise tehnika süvendamine: S, s;
ärakirjaharjutus: kaardile õnnitluse kirjutamine.
1 Õ lk 123
Õ lk 122, tv lk
41 h 3, 4
Õ lk 122, tv lk
42
Suuline keelekasutus:
õpiku pildiseeria järgi jutu koostamine.
Lugemine:
tarbeteksti analüüs: sünnipäevakutse.
Kirjutamine:
sünnipäevakutse kirjutamine;
õpilaspäeviku lühenditega tutvumine.
2
Õ lk 125
Õ lk 124–125
tv lk 43
Suuline keelekasutus:
Pipi sünnipäeva kirjeldamine ja võrdlemine tänapäeva
lapse sünnipäevaga;
pala jutustamine õpikus antud kavapunktide järgi.
Lugemine:
lugemispala ,,Pipi peab sünnipäeva” I ja II osa.
Kirjutamine:
enamlevinud lühenditega tutvumine;
kirjutamise tehnika süvendamine: P, p.
Nõo Põhikool
29. õppenädal
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus:
käitumine
külas,
lauakombed,
mängud,
kojumineku
aeg.
Tervis ja ohutus,
inimeseõpetus:
tervislik ja
mitmekesine
toit, mõõdukas
söömine.
1
Õ lk 126–127
tv lk 89
valikuliselt
tv lk 44
Suuline keelekasutus:
eelnevalt loetu põhjal loo edasise käigu ennustamine. Lugemine:
lugemispala ,,Pipi peab sünnipäeva” III ja IV osa;
viktoriin. Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus:
kirjutamise tehnika süvendamine: T, t.
Õpilane:
annab edasi loetu sisu
kavapunktide, märk-
sõnaskeemi toel;
täidab tabelit teabeteksti
põhjal;
loeb lugemispala/ ühe
näidendi tegelase teksti
ilmekalt, enamasti
väljendab intonatsioon
loetava sisu;
märgib kirjas õigesti
suluta kaashäälikuid;
lõpetab lause õige
lauselõpumärgiga;
kirjutab ümberjutustuse
tugisõnade abil;
eristab kaashääliku-
ühendit;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Õ lk 128–129
tv lk 44 h 1
tv lk 44 h 2
tv lk 89
(valikuliselt)
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: Pipi sünnipäevast jutustamine mosaiik-
rühmades õpiku joonise järgi.
Lugemine:
teabeteksti analüüs, tabeli täitmine.
Kirjutamine:
kordamine: lauselõpumärgid, suluta kaashääliku
pikkus.
1 Õ lk 131
Õ lk 130–
131, tv lk 45
h 4
tv lk 45 h 3,
lisa: tv lk 91
Suuline keelekasutus:
õpiku märksõnaskeemi järgi pala jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Esimene võõruspidu”.
Kirjutamine:
kordamine: kaashäälikuühend.
2 Õ lk 132
tv lk 46
Suuline keelekasutus:
dramatiseering lühinäidendi ,,Head isu!” põhjal.
Lugemine:
lühinäidend ,,Head isu!”.
Kirjutamine:
kirjutamise tehnika süvendamine: H, h;
ümberjutustus.
Nõo Põhikool
1
Õ lk 133
Õ lk 133, tv
lisa lk 83 h 5
Suuline keelekasutus:
vestlus tervislikust toitumisest.
Lugemine:
loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Kolm leiba ja üks
saiake”. Kirjutamine:
h sõna alguses.
30. õppenädal
LÕIMING Tervis ja ohutus: hammaste tervishoid.
Väärtused ja kõlblus:
enda eest hoolitsemine,
puhtus, head ja halvad
harjumused.
1
Õ lk 134–135,
tv lk 46 h 2
tv lk 46 h 1
Suuline keelekasutus:
Sööbiku ja Pisiku kirjeldamine;
vestlus hammaste hooldamisest.
Lugemine:
lugemispala ,,Sööbik ja Pisik”;
teabetekst: hammaste hooldamise meelespea.
Kirjutamine:
h sõna alguses.
Õpilane:
kirjeldab loo peategelasi
loetu põhjal;
mõistab endamisi
lugedes teksti sisu;
leiab tekstist iseseisvalt
vastuseid konkreetsetele
küsimustele;
kirjutab õpitud sõnade
algusesse h;
kirjutab etteütlemise
järgi õpitud keelendite
piires;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Õ lk 137
Õ lk 136–137,
tv lk 47 h 3
tv lk 47 h 4–5,
tv lk 83 h 6
Suuline keelekasutus:
kolmikutes rollimäng õpiku tööjuhise järgi.
Lugemine:
lugemispala ,,Prügikastilugu”;
pala lugemine osalistega;
pala sündmuste järjestamine töövihiku lausete järgi.
Kirjutamine:
h sõna alguses.
1
Õ lk 138
tv lisa lk 83 h
7,
lisa: tv lk 48
Suuline keelekasutus:
palale ,, Harjumused” uue pealkirja mõtlemine;
oma harjumustest jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Harjumused”.
Kirjutamine:
h sõna alguses.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 139
Õ lk 174–175
tv lk 49
Lugemine:
rühmatöö: loovlugemine ,,Pesujutud”.
Suuline keelekasutus:
rühmade loovlugemise võrdlemine, millepoolest olid
jutud sarnased, mille poolest erinevad;
õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala;
,,Pesujutud”;
oma loo võrdlemine originaallooga.
Kirjutamine:
kirjutamise tehnika süvendamine: K, k.
2 tv lk 48 h 1
tv lk 48 h 3
tv lk 48 h 2
tv lk 49 h 4,
tv lk 95 h 6
tv lk 49 h 5
Suuline keelekasutus:
mõistatamine;
hääldusharjutus.
Lugemine:
töövihiku luuletusse riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
kordamine: k, p, t s-i ja h kõrval, harjutav etteütlus;
emale teate kirjutamine.
31. õppenädal
LÕIMING Väärtused ja kõlblus:
oma asjade ja toa
korrashoid; õed-
vennad,
omavaheline
1
Õ lk 140–141
tv lk 50
Suuline keelekasutus:
näidendi tegelaste kirjeldamine;
paaristöö: näidendi harjutamine.
Lugemine:
lühinäidend ,,Laiskus lohakusel külas”.
Kirjutamine:
kirjutamise tehnika süvendamine: D, d.
Õpilane:
kirjeldab näidendi
tegelasi loetu põhjal;
mõistab endamisi
lugedes loetu sisu;
moodustab pala kohta
küsimusi;
Nõo Põhikool
läbisaamine,
hoolimine,
abistamine,
väiksema õe või
venna hoidmine.
Varutund
1
Õ lk 142
tv lk 50 h 1
Suuline keelekasutus:
õpikus antud naljadele pealkirjade mõtlemine;
kaaslaselt kuuldud nalja edasirääkimine oma naabrile.
Lugemine:
paarislugemine osalistega: ,,Naljad”;
raamatute tutvustus vabalugemiseks.
Kirjutamine:
g, b, d sõna alguses.
loeb õpitud lugemis-
pala suhteliselt õigesti,
ladusalt;
parandab ise oma
lugemisvigu;
kirjutab õpitud
võõrsõnade algusesse
g, b, d;
kirjutab õigesti sõnade
lõppu -ga;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1
Õ lk 143
tv lk 51 h 2
tv lk 51 h 3
tv lk 51
Suuline keelekasutus:
jutustamine ettevalmistusest enne beebi sündi loetud
pala põhjal.
Lugemine:
lugemispala ,,Anne pere ootab beebit”.
Kirjutamine:
g, b, d sõna alguses
tegusõna
kirjutamise tehnika süvendamine: B, b.
2
Õ lk 144–145
tv lk 52 h 1, 2
tv lk 94 h 3
tv lk 52
Suuline keelekasutus:
arutlus pala ,,Väike tita” põhjal;
pala kohta küsimuste koostamine;
pala jutustamine. Lugemine:
lugemispala ,,Väike tita”.
Kirjutamine:
kordamine: sõnade lõpu õigekiri -ga (kellega?
millega?);
kirjutamise tehnika süvendamine: G, g.
1
Nõo Põhikool
32. õppenädal
LÕIMING Väärtused ja kõlblus:
emadepäev, ema
meelespidamine, ise
kaardi või kingi
valmistamine;
vanavanemad, nende
külastamine, abistamine,
hoolimine.
Muusika: laulud emale
ja vanaemale.
1
Õ lk 146,
tv lk 52 h 3, 4
tv lk 92
Suuline keelekasutus:
paaristöö: kaaslasele oma emast jutustamine;
emade sarnaste ja erinevate joonte leidmine.
Lugemine:
luuletus ,,Emmele”;
riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus.
Õpilane:
võrdleb ema ja vana-
ema loetud lugemis-
pala. luuletuste ja oma
kogemuste põhjal,
märkab erinevusi ja
sarnasusi;
loeb lugemispala/ ühe
näidendi tegelase teksti
ilmekalt, enamasti
väljendab intonatsioon
loetava sisu;
koostab jutu õpiku
pildiseeria põhjal;
eristab sulghääliku
pikkusi;
kirjutab etteütlemise
järgi õpitud keelendite
piires;
kasutab kirjutades õigeid
väikeste ja suurte
kirjatähtede tähekujusid
ja seoseid.
1 Õ lk 147
IT nr 17, TL lk
38
tv lk 93 h 5
tv lk 99
Suuline keelekasutus:
õpiku pildiseeria põhjal jutu koostamine.
Lugemine:
tarbeteksti analüüs: kuidas valmistada kohupiimaga
küpsiseid.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus, harjutav etteütlus.
1
Õ lk 148
tv lk 53
Lugemine, suuline keelekasutus:
pausidega lugemine: lugemispala ,,Mõnikord küpsetab
vanaema igaks juhuks”;
palas olevate küsimuste üle arutamine.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus.
1
Õ lk 149
tv 93 h 6–8
Suuline keelekasutus:
luuletuste ,,Meie vanaema” ja ,,Mu vanaema” põhjal
vanaemade võrdlemine;
riimuvate sõnade leidmine.
Lugemine:
luuletused ,,Meie vanaema”, ,,Mu vanaema”.
Kirjutamine:
kordamine: sulghääliku pikkus.
Nõo Põhikool
2 Õ lk 176–179
tv lk 94 h 1
tv lk 54
Suuline keelekasutus:
näidendi harjutamine rühmades.
Lugemine:
näidend ,,Jutumemme prillid”.
Kirjutamine:
kordamine: lauselõpumärk;
kirjutamise tehnika süvendamine: N, n.
33. õppenädal LÕIMING
Väärtused ja kõlblus:
mängud ja tegevused
vanaemaga; mängud
õues, ohud mängimisel,
äpardused, oma süü
ülestunnistamine.
Väärtused ja kõlblus,
keskkond ja jätku-
suutlik areng: loomaaed,
suhtumine loomadesse,
loodushoid, käitumine
loomaaias.
Teabekeskkond: teabe
leidmine, infotahvlid,
sildid, plaanid.
Muusika: laulud
loomadest.
1 tv lk 54 h 3
Õ lk 150–151,
tv lk 54 h 2
tv lk 54 h 1
tv lk 54 h 4
Suuline keelekasutus:
oma vanaemast jutustamine töövihiku küsimuste toel;
oma vanaema võrdlemine Andi vanaemaga.
Lugemine:
paarislugemine: lugemispala ,,Vanaema õunapuu
otsas”.
Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus;
vanaemale kirja kirjutamine.
Õpilane:
kuulab kaaslase ette-
lugemist ja vastab
kuuldu põhjal
küsimustele;
leiab tekstist iseseisvalt
vastuseid küsimustele;
jutustab sündmustest
kava järgi;
kasutab kõnes tervik-
lauseid;
loeb õpitud lugemis-
pala ilmekalt;
kirjutab jutu küsimuste
toel;
märgib kirjas õigesti
suluta kaashäälikuid;
kasutab nimedes suurt
algustähte;
kasutab õigeid
kirjutamisvõtteid.
2 Õ lk 152–153
Õ lk 180–181
Õ lk 181
tv lk 90
valikuliselt
tv lk 55
Lugemine:
lugemispala ,,Pallipeitus” I ja II osa valiklugemine.
Suuline keelekasutus:
õpetaja ettelugemise kuulamine ,,Pallipeitus” III osa;
arutlemine pala põhjal;
paaristöö: pala jutustamine õpiku kavapunktide järgi.
Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus;
kirjutamise tehnika süvendamine: M, m.
1
Õ lk 154–155
tv lk 55 1, 2
Suuline keelekasutus:
pala jaotamine osadeks, osade pealkirjastamine;
pala jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Loomaaias”. Kirjutamine:
kordamine: suluta kaashääliku pikkus, koma lauses.
Nõo Põhikool
1 Õ lk 157
Õ lk 154–155
tv lk 56
Suuline keelekasutus:
pala sisse minek õpiku suunavate küsimuste toel;
oma kujutluspiltidest paarilisele jutustamine.
Lugemine:
lugemispala ,,Isemoodi loomaaed”. Kirjutamine:
kirjutamine oma lemmikloomast töövihiku küsimuste
põhjal.
1 KÜ nr 12 CD
1, TL lk 26–27
Õ lk 158–159
tv lk 95 h 7, 8
Lisa: tv lk 75
Suuline keelekasutus:
kuulamisülesanne 12: loomaaia loomad;
loomade kirjeldamine.
Lugemine:
orienteerumine loomaaiaplaanil.
Kirjutamine:
kordamine: suur algustäht nimedes.
34. õppenädal
LÕIMING
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus:
koostöö, ühised otsused,
osavõtt ühisüritustest.
Tervis ja ohutus: puhkus, käitumine
veekogude juures,
ohutu ujumine,
tegutsemine
1 IT nr 17, TL lk
37 Suuline keelekasutus:
töölehe lausete põhjal jutu täiendamine;
oma loo jutustamine paarilisele;
oma kirjaliku töö tutvustamine paarilisele;
arutamine, mis on töödes ühesugust, mis erinevat.
Kirjutamine:
juttu tegelaskõne kirjutamine, piltide joonistamine.
Õpilane:
töötab iseseisvalt ea-
kohaste juhiste alusel;
annab edasi loetu sisu;
mõtleb tegelastele
sobiva kõne ja jutustab
oma loo kaaslasele;
võrdleb oma juttu
kaaslase omaga;
koostab jutu pildiseeria
ja tugisõnade põhjal;
loeb luuletust ilmekalt.
1
tv lk 57–58
tv lk 96–97
Kirjutamine:
kordamine kontrolltööks. Suuline keelekasutus:
oma tööst kokkuvõtete tegemine, mis on selge, mida
peab veel harjutama.
Nõo Põhikool
õnnetuse korral,
abi kutsumine.
Varutund
2 Õ lk 160–162
IT nr 18, TL lk
39-40
tv lk 59 h 2
Suuline keelekasutus:
jutustamine oma klassi huvitavamatest ettevõtmistest.
Lugemine
lugemispala ,,Bussisõit”.
Kirjutamine
kontrolltöö.
1 Õ lk 163
tv lk 59 h 1, 2
Lugemine
luuletus ,,Puhkama”. Kirjutamine
piltide ja küsimuste põhjal sõnade kirjutamine suvest;
piltide järjestamine jutuks.
Suuline keelekasutus
töövihiku pildiseeria järgi jutustamine.
1
35. õppenädal
Varutund
2 Õ lk 164
tv lk 59 h 3
Lugemine:
rühmatöö: viktoriin. Suuline keelekasutus:
kokkuvõte õpiku paladest küsimuste põhjal.
Õpilane:
tutvustab loetud
lasteraamatut, nimetab
tegelasi ja annab edasi
raamatu sisu mõne
huvitava, enam
meeldinud episoodi
järgi.
1
tv lk 100–101 Suuline keelekasutus, lugemine:
loetud raamatutest kokkuvõtete tegemine;
oma raamatututvustuste ettelugemine.
3
Nõo Põhikool
Eesti keel 3. kl 6 tundi nädalas, kokku 210 tundi
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhi-
mõisted
T
u
n
d
i
d
e
a
r
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
1.–2. õppenädal
KÄHKU KOOLI!
Tekstide temaatika: kodus ja koolis;
mängiv inimene.
Märksõnad: koolipäev
õppetund
vahetund
õppimine
klassikaaslased
reeglid
LÕIMING
Elukestev õpe ja
karjääri
planeerimine: positiivne hoiak
õppimisse.
Väärtused ja kõlblus: reeglid ja lubadused,
algustäht
jutt
lause
laiendamata
ja
laiendatud
lihtlause
sõna
pealkiri
sama-
tähenduslik
sõna
vastand-
tähendusega
sõna
1
L. Tungal
„Kähku kooli!“. Õpik lk 6–7.
Töövihik lk 4 ül
1.
Suuline keelekasutus:
luuletuse lugemine, sisu mõistmine, riimuvad sõnad.
Kirjutamine:
lause koostamine.
Õpilane:
avaldab arvamust
kogetu kohta;
koostab loetu
põhjal skeemi;
jutustab läbielatud
sündmusest;
leiab
väljendamiseks
lähedase ja
vastand-
tähendusega sõnu;
vormistab vihiku
nõuetekohaselt;
eristab lühikesi,
pikki ja ülipikki
täishäälikuid;
kirjutab suure
algustähega lause
alguse, inimese- ja
loomanimed ning
õpitud kohanimed.
Hinnatavad
1
Õpiku tutvustus. Õpik lk 8–9.
Töövihik lk 4 ül
2.
Suuline keelekasutus:
igale näitele sobivate õpiku lehekülgede leidmine;
3. klassi õppekomplekti tutvustus: õpik, töövihik,
iseseisvad tööd, harjutusvara;
eesti keele joonelise vihiku avamine: nõuded
vormistamisele.
Kirjutamine:
inimeste nimede õigekiri.
1
L. Tungal
„Tere jälle!“. Õpik lk 10–11.
Töövihik lk 5 ül 3
ja 4.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
lood suvest (alustuseks foto või joonistatud pilt) –
kuulamine, rääkimine.
Lugemine:
teksti sisu mõistmine.
Kirjutamine:
suur algustäht kohanimedes.
1
Kool saja aasta
pärast. Õpik lk 14–15.
Suuline keelekasutus:
kaasõpilaste kuulamine nende nägemusest
tulevikukoolist;
Nõo Põhikool
nende täitmine.
Kunstiõpetus: suvest
pildi joonistamine; oma
nägemus
tulevikukoolist.
Loodusõpetus:
kohtade märkimine
Eesti kaardil.
Õpimapp: tagasivaade
suvele
(märksõnaskeem).
Töövihik lk 8 ül
11–13.
erinevate nägemuste, oma kogemuse võrdlemine
loetuga.
Lugemine:
tööülesandest lähtuvalt valikuline lugemine,
info leidmine tekstist, oma teksti lugemine.
Kirjutamine:
jutuke koolipäevast.
õpitulemused: iseseisev töö nr 1;
etteütlus;
vihiku vormistamine;
õpitud teksti
lugemine;
oma teksti lugemine;
osalemine
rühmatöös.
1
H. Rand
„Kummikeks,
kummikeks!“. Õpik lk 16–17,
töövihik lk 9
ül 14–15.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, mängureeglite tutvustamine;
rühmatöö: reeglite koostamine ja tutvustamine,
reeglite vajalikkuse põhjendamine.
Kirjutamine:
käsklausete koostamine;
ärakiri õpiku tekstist;
täishääliku pikkus.
1
Mänge
vahetunniks. Õpik lk 18–19.
töövihik lk 9 ül
16.
Lugemine:
teksti mõistmine ja selle järgi tegutsemine.
1
A. Pervik
„Paula jääb
kooli hiljaks“. Õpik lk 20.
Töövihik lk 10 ül
18.
Suuline keelekasutus:
oma esimese koolipäeva meenutus, loetu ja oma
kogemuse võrdlemine;
töö sõnavaraga: võõrsõnade tähendus (info otsimine
sõnastikust), sõna kasutamine lauses.
Ke
ele
õpe
tus
– 2
Lause. Õpik lk 12,
töövihik lk 6 ül 5.
Lugemine:
skeemist info leidmine ja selle sõnastamine.
Kirjutamine:
lausete lõpetamine.
Lauseskeem. Õpik lk 12 h 1–2.
Tööv lk 6 ül 6–8.
Suuline keelekasutus:
arutelu (lause sisu ja pikkus).
Kirjutamine:
lause järgi skeemi joonistamine; skeemi järgi lause
Nõo Põhikool
kirjutamine.
Lause
laiendamine. Õpik lk 13.
Töövihik lk 7 ül
9–10, lk 10 ül 17.
Suuline keelekasutus:
lause laiendamine;
vestlus: lausete laiendamise vajalikkus (sõnavara
rikastamine, sõnumi isikupärastamine).
Kirjutamine:
lausete laiendamine, jutu koostamine.
Etteütlus. Töövihik lk 95.
Kirjutamine:
lühike, pikk ja ülipikk täishäälik.
K
o
k
k
u
v
õ
t
e
t
e
e
m
a
s
t
–
2
Märksõnaskeem. Õpik lk 21.
Töövihik lk 11–
13 ül 19–25.
Suuline keelekasutus:
märksõnaskeemi järgi jutustamine, paarilise
kuulamine;
töö sõnavaraga: samatähenduslikud ning vastand-
tähendusega sõnad.
Kirjutamine:
märksõnaskeemi koostamine,
märksõnaskeemi järgi lausete kirjutamine.
teksti, vanasõnade koostamine.
1
Iseseisev töö nr
1.
Suuline keelekasutus:
valikute tegemine kuulamise järgi.
Lugemine:
Nõo Põhikool
teksti järgi otsuse tegemine,
sõnade tähenduse selgitamine;
mõistatustele lahenduste leidmine.
Kirjutamine:
märksõnaskeemi koostamine, selle järgi lause
kirjutamine;
täishäälikupikkuse märkimine;
lause laiendamine skeemi järgi.
Harjutusvara.
Lause.
Täishäälikute märkimine kirjas.
Kool ja õppimine.
Vabalugemine. Õpik lk 120–121.
Töövihik lk 88 ül
1.
Hilli Rand „Kollased koolilood“.
Aino Pervik „Paula esimene koolipäev“.
Leelo Tungal „Johannese esimene koolipäev“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
3.–4. õppenädal
RAAMATUKOI
Tekstide temaatika: minu hobid ja huvid;
arvuti kui silmaringi
avardaja.
Märksõnad: tugi õppimisel
jutt
lause
lihtlause
liitlause
sõna
sidesõna
koma
loetelu
1
I. Trull „Kuidas
tekkis sepikoda“. Õpik lk 24–25.
Töövihik lk 18 ül
15–17.
Suuline keelekasutus:
loovjutt õpiku tekstist lähtudes,
lausete koostamine, põhjendamine (elukutsete
mäng);
töö sõnavaraga.
Lugemine:
mängu kirjeldus.
Kirjutamine:
sõna tähendus ja häälikupikkus.
Õpilane:
väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja
arusaadavalt:
palub, küsib,
selgitab, tänab;
esitab luuletust
peast;
mõistab lihtsat
Nõo Põhikool
õppevahendid
huviringid
treeningud,
raamatukogu
internet
ajakirjandus
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus:
minu hobid ja huvid.
Teabekeskkond: ajakirjade kodulehed;
vajaliku teabe leidmine.
Elukestev õpe ja
karjääri
planeerimine: teabega ümberkäimise
oskuste arendamine.
Kunstiõpetus:
kuulutuse
kujundamine; loetud
raamatute sisukaardid
(klassi loetud raamatute
kataloog); oma ajakirja
kujundamine.
Tööõpetus:
ajakirjanduses ilmunud
lemmiklugude
kogumik.
Õppekäik:
1
L. Tungal
„Pinalis“. Õpik lk 26.
Töövihik lk 18–
19 ül 18–19.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
luuletuse ilmekas (peast) esitamine.
Lugemine:
peidetud sõnumi leidmine;
märksõnaskeemi korrastamine ja põhjendamine.
Kirjutamine:
ristsõna lahendamine;
sõnade grupeerimine.
plaani, tabelit,
diagrammi;
hangib otstarbe-
kohast teavet eri
allikatest;
eristab lühikesi,
pikki ja ülipikki
täishäälikuid.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 2;
etteütlus;
õpitud teksti
lugemine;
luuletuse esitamine;
omaloominguline
luuletus ja selle
vormistus;
osalemine
rühmatöös.
1
M. Viiralt
„Huvitavat
pliiatsi ajaloost“. Õpik lk 27.
Töövihik lk 19 ül
20.
Suuline keelekasutus:
vanavanemate lugude rääkimine, kuulamine;
töö sõnavaraga.
Lugemine:
teabetekstist arusaamine, ajatelje seos loetuga;
mõistatuse sisu mõistmine;
teksti põhjal otsustamine.
1
M. Õunpuu
„Kuninganna
Ann läheb
kunsti-kooli“. Õpik lk 28–29.
Töövihik lk 20–
21 ül 21–25.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, skeemi järgi lausete koostamine.
Lugemine:
skeemi järgi lausete tõesuse üle otsustamine.
Kirjutamine:
kuulutuse koostamine;
sõnaketi kirjutamine;
luuletuse kirjutamine ja vormistamine;
komaga ja komata sidesõnad;
paaristöö: skeemi täitmine oma huvialadest.
2
A. M. Soo
„Luiskamine“.
Eesti
Lastekirjanduse
Keskus.
L. Tungal
„Raamatukogus
Suuline keelekasutus:
loo koostamine etteantud märksõnu kasutades;
intervjuu raamatukogus;
luuletuste ilmekas (peast) esitamine.
Lugemine:
eriliigilised tekstid (nali, teabetekst, luuletus);
lõikude järjestamine.
Nõo Põhikool
raamatukogu.
Õpimapp: Venn
diagrammil huvialade
kujutamine, kokkuvõte
hetkeseisust;
oma unistuste huvi
(miks ei saa sellega
tegelda);
kokkuvõte õppekäigust.
“.
„Raamatukoi“. Õpik lk 30–33
Töövihik lk 22 ül
26–28.
Kirjutamine:
raamatu kohta sisukaardi koostamine;
täishääliku pikkuse märkimine;
lausete koostamine.
Õppekäik / Internet: Eesti Lastekirjanduse Keskus /
kohalik raamatukogu: külastuse kirjeldamine, töötaja
intervjueerimine.
1
K. Kass
„Samueli
võlupadi“. Õpik lk 34.
Töövihik lk 23
ül 29–31.
Suuline keelekasutus:
oma arvamuse põhjendamine.
Lugemine:
ajakirjandus kui õppematerjal;
artikli lugemine;
klassi ajakirjanduses ilmunud lemmiklugude
kogumik;
tulpdiagrammi andmete lugemine.
Kirjutamine:
tulpdiagrammi koostamine.
K
ee
le
õp
et
us
–
2
Liidame sõnu.
Liidame lauseid. Õpik lk 22–23.
Töövihik lk 14–
17 ül 1–14.
Suuline keelekasutus:
sõna tähenduse muutus sõnade liitmisel, liitsõnade
moodustamine.
Lugemine:
liht- ja liitlausete võrdlemine.
Kirjutamine:
ärakiri;
sidesõnade õigekiri lausete liitmisel, liitlausete
lõpetamine;
loeteluga lausete koostamine.
Etteütlus. Töövihik lk 95.
Kirjutamine:
lauses koma kasutamine.
Nõo Põhikool
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Ajakirja/ajalehe
koostamine. Õpik lk 35.
Suuline keelekasutus:
ühe ajakirja tutvustus selle kodulehe vahendusel.
Lugemine:
ajakirjade kodulehed internetis.
Kirjutamine:
rühmatöö: ajakirja/ajalehe koostamine.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
2.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi väidete tõesuse üle otsustamine.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine;
liitsõna leidmine tekstist;
riimuvad sõnad;
märksõnaskeemi lugemine.
Kirjutamine:
koma kasutus, lausete lõpetamine;
täishääliku pikkuse muutmine sõnas.
Harjutusvara
Liitsõna.
Lause.
Kool ja õppimine.
Vabalugemine Marju Õunpuu „Kuninganna Anni lood“.
Ada M. Soo „Richard ja raamatud“.
Kristiina Kass „Samueli võlupadi“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
Nõo Põhikool
5.–6. nädal
VAHVA PRINTSESS
Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus:
ausus, rikkus, vaesus;
omakultuur ja
kultuuride
mitmekesisus: muinas-
jutud.
Märksõnad: sügis
pikad sügisõhtud
muinasjutud
rahvalaulud
rahvajutud
muinasjutumeistrid
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: ausus, rikkus ja vaesus.
Teabekeskkond,
tehnoloogia ja
innovatsioon: teler kui
silmaringi avardaja;
loovtööde
vormistamine.
Kultuuriline
identiteet: Eesti ja teiste maade
muinasjutud.
vanasõna
mõistatus
muinasjutt
loetelu
sulghäälik
liitsõna
täishäälik
asesõna
lauselõpu-
märk
hüüumärk
küsimärk
punkt
hüüdlause
soovlause
käsklause
küsilause
jutustav
lause
1
J. Kaplinski
„Sügisel“. Õpik lk 3,
Töövihik lk 28
ül 13–14.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
vestlus sügisest märksõnaskeemi järgi.
Lugemine:
luuletuse ilmekas esitamine;
märksõnaskeemi korrastamine;
vanasõnad ja nende tähendus.
Kirjutamine:
ärakiri (arvutil või käekirjaöiselt);
pildi maalimine luuletusele.
Õpilane:
kirjeldab
eesmärgipäraselt
olendit;
mõistab lihtsat
tabelit;
jutustab kava toel;
väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja
arusaadavalt: palub,
küsib, selgitab,
keeldub, vabandab,
tänab;
vastab küsimustele,
kasutades sobivalt
täislauseid ning
lühivastuseid;
jutustab loetust;
jutustab märksõna-
skeemi toel;
mõtleb jutule lõpu;
leiab väljendamiseks
lähedase
tähendusega sõnu;
eristab kirjalikus
tekstis väidet,
küsimust, palvet,
käsku, keeldu;
tunneb ära
muinasjutu,
mõistatuse,
vanasõna;
1
H. Runnel
„Jutujärg“.
L. Tungal
„Siis, kui telerit
veel polnud“. Õpik lk 39–40.
Töövihik lk 29–
30 ül 15–18.
Suuline keelekasutus:
lähedase tähendusega sõnad;
paarilise teksti kuulamine, info edastamine
paarilisele;
rühmatöö: loo esitamine osalistena;
mõistatuste mäng.
Lugemine:
rollis lugemine;
mõistatused ja nende tähendused.
Kirjutamine:
liitsõna; täishääliku pikkus;
paaristöö: TV saatekava koostamine.
1
T. Seero „Isa,
loe
muinasjuttu!“.
Eesti
muinasjutt
„Metsavanad“. Õpik lk 41–45.
Töövihik lk 31–
32 ül 19–22.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine;
paaristöö: loo esitamine kahekõnena.
Lugemine:
muinasjutu lugemine, kava koostamine;
lõikude järjestamine.
Kirjutamine:
kodutööde loendi koostamine; tegelase iseloomustus;
täishääliku pikkus, sõnade moodustamine antud
tähtedest.
Nõo Põhikool
Kunstiõpetus: raamatu kujundamine;
luuletus juurde pildi
maalimine.
Muusika: laul „Uhti-
uhti-uhkesti“.
Õuesõpe: sügise
märgid koolimaja
ümbruses.
Õpimapp: kahe-kolme
muinasjutu võrdlus
(meeldib / ei meeldi +
põhjendus).
1
Eesti rahvalaul
„Mõni mees
mõnesugune“.
Eesti rahvajutt
„Kust uba
endale musta
joone sai“. Õpik lk 46–47.
Töövihik lk 33
ül 23, 24.
Suuline keelekasutus:
laulu „Uhti-uhti-uhkesti“ kuulamine/laulmine ja selle
võrdlemine rahvajutuga.
Lugemine:
lausete järjestamine jutuks.
Kirjutamine:
tekkeloo kirjutamine,
samatähenduslikud sõnad.
eristab lauset;
eristab lühikesi,
pikki ning ülipikki
täishäälikuid ja
suluta kaashäälikuid;
kirjutab õigesti
sulghääliku
omasõnade algusse;
kirjutab lause alguse
suure algustähega;
kirjutab loovtöö
tugisõnade toel.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 3;
etteütlus;
rühma- ja paaristööde
esitlus;
panus klassi
ühistöösse: muinasjutu
koostamine;
lemmikmuinasjuttude
raamat.
1
H. C. Andersen
„Printsess
herneteral“. Õpik lk 48–49.
Töövihik lk 34
ül 25–26.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga; kava järgi jutustamine.
Lugemine:
samatähenduslikud sõnad tekstis.
Kirjutamine:
ärakiri; liitsõna; sõna algustäht lause alguses.
1
J. Rannap
„Punanokakese
muinasjutt“. Õpik lk 50–51.
Töövihk lk 35 ül
27–28.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kahe muinasjutu võrdlemine.
Lugemine:
teksti korrigeerimine.
Kirjutamine:
loetelu koostamine;
rühmatöö: muinasjuttude võrdlus.
1
J. W. Grimm
„Vahva
rätsep“. Õpik lk 52–54.
Töövihik lk 36
ül 29–30.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, tegelase iseloomustamine,
loo oma sõnadega jutustamine.
Lugemine:
teksti põhjal õigete valikute tegemine,
raamatuga seotud mõisted.
Kirjutamine:
ärakiri.
Nõo Põhikool
K
ee
le
õp
et
us
–
2
T. Kändler
„Küsimärgi
küsimus“.
Lauselõpumär
k. Õpik lk 36–37.
Töövihik lk 24–
27 ül 1–12.
Suuline keelekasutus:
lause sisu ja intonatsioon,
kahekõne koostamine.
Lugemine:
lauseliikide leidmine tekstis;
teksti jagamine lauseteks;
pildile sobivate küsilausete leidmine;
teksti koostamine
Kirjutamine:
küsimuste moodustamine lause järgi;
suur algustäht lause alguses, eesnimedes;
lausete koostamine;
liitsõna, töö sõnavaraga (sõnade tähendus eest taha ja
tagant ette lugedes);
paaristöö: dialoogi koostamine.
Etteütlus. Töövihik lk 95.
Kirjutamine:
lauselõpumärk.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Muinasjutud. Õpik lk 55.
Töövihik lk 37–
39 ül 31–34.
Suuline keelekasutus:
muinasjutule lõpu mõtlemine ja selle esitamine;
ühiselt muinasjutu loomine;
töö sõnavaraga.
Lugemine:
katkendid muinasjuttudest, nende pealkirjastamine.
Kirjutamine:
klassi ühisesse muinasjuturaamatusse lehekülje
loomine;
muinasjutu kirjutamine omakoostatud
märksõnaskeemi järgi;
sulghäälik sõna alguses, liitsõna, täishäälikute ja
suluta kaashäälikute pikkused;
asesõnade õigekiri, lauselõpumärk, suur algustäht
lause alguses;
rühmatöö: muinasjutule lõpu mõtlemine.
Nõo Põhikool
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
3.
Suuline keelekasutus:
kuulatud teksti järgi lausele sobiva lõpu leidmine.
Lugemine:
teksti järgi kavapunktide järjestamine;
lausete parandamine teksti järgi;
liitsõna ja selle tähendus.
Kirjutamine:
küsimuste moodustamine teksti järgi,
oma küsimustele vastamine;
teksti kirjavahemärgistamine.
Harjutusvara.
Lause.
Häälikute märkimine kirjas.
Jutud.
Vabalugemine. Tiit Kändler „Asi susiseb“.
Tõnu Seero „Jürimari pere lood“.
August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“.
„Vanad head muinasjutud“.
Jaan Rannap „Toonekurg Tooni“.
Jakob ja Wilhelm Grimm „Vahva rätsep“.
Pirkko-Liisa Surojegin „Loomamuinasjutud“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
7.–8. nädal
MUINASLOOD JA
PÄRISLOOD
Tekstide temaatika:
sõnaliigid
nimisõna
tegusõna
omadussõna
asesõna
1
Bolliger
„Mis meile
hirmu teeb? Mis
me hirmu
peletab?“.
Suuline keelekasutus:
paaristöö: loendite võrdlemine,
sarnasuste/erinevuste leidmine,
kaaslase töö põhjal oma töö täiendamine, kaaslasele
ideede pakkumine.
Õpilane:
kirjeldab
eesmärgipäraselt
eset, olendit, nähtut
ja olukorda;
Nõo Põhikool
mängiv inimene:
võlumaailm.
Märksõnad: tunded ja nende
põhjused tekkelood
kohanimed
müstilised olendid
anekdoodid
uni ja unenäod
LÕIMING
Teabekeskkond: info
otsimine Paganamaa
kohta.
Tervis ja ohutus: piisava uneaja seos
tervise füüsilise,
vaimse, emotsionaalse
kui sotsiaalse tervise
aspektiga.
Inimeseõpetus: uni ja selle olulisus.
Kunstiõpetus: imepärase olendi
joonistamine,
maalimine;
joonis oma teksti
juurde rühmatöös;
unenägude seletamise
kogumiku
illustreerimine.
sidesõna
loetelu
sama-
tähendus-
likud sõnad
liitsõna
jutustav
lause
küsilause
hüüdlause
Õpik lk 58–59.
Töövihik lk 44 ül
13–16.
Lugemine:
intonatsioon ja sisu, sõnade leidmine tekstis.
Kirjutamine:
loendi koostamine ja täiendamine;
sõnaliikide määramine, riimuvate sõnade leidmine;
väikese lapse hirmudest kirjutamine.
jutustab endast;
jutustab ja kirjutab
küsimuste toel;
mõistab lihtsat
tabelit;
jutustab läbielatud
sündmusest;
mõtleb jutule lõpu;
kirjutab õigesti
asesõnu;
kõneleb loetud
raamatust;
kirjutab eakohase
pikkusega
loovtöid.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 4;
I veerandi
kontrolltöö;
rühmatöö esitlus;
paaristöö esitlus;
loetud raamatu
tutvustamine;
panus klassi
ühisraamatu
loomisse;
lugemispala
jutustamine.
1
H. Käo „Noor-
pagana asjad“.
L. Tungal
„Muinaslood ja
pärislood“.
Ü. Tõnnumaa
„Nõialuuletused
“, Õpik lk 60–61.
Töövihik lk 45–
46 ül 17–20.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kohanimede tekke põhjendamine
sõna tähenduse järgi
Lugemine:
internetist teabeotsing, loetu põhjal tõeste lausete
leidmine, teksti korrigeerimine
Kirjutamine:
häälikupikkuse vigade parandamine;
ärakiri.
1
M. Schmidt
„Viplala“. Õpik lk 62–63.
Töövihik lk 47 ül
21–23.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, erinevad võimalused üleloomulike
võimetega olendite nimetamiseks;
jutustamine pildi järgi (oma imepärase olendi
tutvustamine küsimuste toel);
paaristöö: dialoog Viplalaga.
Lugemine:
loo esitamine rollist lähtuvalt;
teksti järgi otsuse langetamine.
Kirjutamine:
märksõnaskeemi koostamine tegelase
iseloomustamiseks
Rühmatöö: lugemispala esitamine näidendina.
1
V. Ränik
„Ema, jutusta
veel ainult üks
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
klassi anekdootide rääkimise võistluse
Nõo Põhikool
Matemaatika: arvutusülesanded teabe
saamiseks karu kohta.
Loodusõpetus: karu
eluviis.
Õpimapp: hinnang
loetud raamatule;
hinnang oma õpimapi I
veerandi töödele.
anekdoot“. Õpik lk 64–65.
Töövihik lk 48 ül
24.
korraldamine.
Lugemine:
tekstist lähtuvalt sõnade vaiku tegemine.
Kirjutamine:
mudeli järgi loo kirjutamine (õpiku tekst kui
mudel).
1
A. Kivirähk
„Kuidas
sünnivad
padjad?“. Õpik lk 66–68.
Töövihik lk 48 ül
25.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
lugemispala jutustamine.
Lugemine:
teksti koostamine.
Kirjutamine:
tegusõna;
rühmatöö: eseme sünniloo koostamine.
1
Taani
muinasjutt
„Kui karu tahtis
magada“.
P. Ernits
„Mesikäpa uni
kestab viis
kuud“. Õpik lk 70–71.
Töövihik lk 49–
50 ül 26, 28.
H. Käo „Rebase
uni“.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
lausete seostamine tekstidega;
teksti järgi küsimustele sobivate vastuste leidmine.
Kirjutamine:
nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad;
sulghääliku õigekiri.
Nõo Põhikool
K
ee
le
õp
et
us
–
2
Sõnade
rühmitamine. Õpik lk 56–57.
Töövihik lk 40–
43 ül 1–12.
Suuline keelekasutus:
sõnaliikideülesannete kirjeldamine.
Lugemine:
tabelist info leidmine, tekstis sõnaliikide
märkimine.
Kirjutamine:
tabeli koostamine (sõnaliigile näidete leidmine);
asesõnade õigekiri;
lausete koostamine;
jutule lõpu kirjutamine.
Võistlus: sõnaliigid.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Uni ja unenäod. Õpik lk 69.
G. Oster
„Unenägude
seletaja“. Töövihik lk 50–
51ül 27, 29–30.
Suuline keelekasutus:
paaristöö: vestlus paarilisega uneharjumustest,
nende võrdlemine.
Lugemine:
rühmatöö: lausete lugemine ja neist tervikteksti
(ribaluuletuse) koostamine.
Kirjutamine:
loovkirjutamine (unenäo kirjeldus ja selle
tähendus);
unenäo kirjeldustest klassi unenägude seletamise
raamatu koostamine;
tabeli järgi võrdlevate lausete kirjutamine.
Nõo Põhikool
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
4.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi tabelis õige valiku märkimine.
Lugemine:
loetu kohta küsimuse koostamine;
teksti järgi lausete korrigeerimine;
loetud teksti järgi tabelis õige valiku tegemine;
tekstist samatähenduslike sõnade leidmine.
Kirjutamine:
omadussõna, loeteluga lause koostamine;
samast tüvest eritüübiliste sõnade moodustamine;
täishääliku pikkus.
Kontrolltöö. (1. veerand)
Vabalugemine. (1. veerand)
Suuline keelekasutus:
I veerandil loetud raamatu(te) tutvustus.
Lugemine:
loetu järgi küsimustele vastamine;
samatähenduslikud sõnad.
Kirjutamine:
liitsõnade, nimi-, omadus- ja tegusõnade leidmine
tekstist;
eriliigiliste lausete leidmine tekstist;
loo järgi küsimuste moodustamine;
suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes.
Harjutusvara Sõnaliigid.
Jutud.
Vabalugemine.
Õpik lk 122–123.
Töövihik lk 88 ül
2.
Julius Ungru „Minu lapsepõlve Paganamaa“.
Henno Käo „Noorpagana lood“.
Annie M. G. Schmidt „Viplala lood“.
Valeria Ränik „Ülejõel, Kassilaiu pealinnas“.
Andrus Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“.
Aino Pervik „Kunksmoorilugu“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
9.–10. nädal
ISAD JA LIIKLUS
Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus:
tervis, käitumine ja
selle tagajärjed; kodus
ja koolis: pere, kodu
turvalisus, üksteise
aitamine, hoolimine;
kodanikuühiskond ja
rahvussuhted: tavad ja
pühad.
Märksõnad turvalisus
ohutu käitumine
liiklusohutus
isadepäev
traditsioonid peres
muinasjutt ja tõsilugu
anekdoot
mardipäev
LÕIMING
Kultuuriline
identiteet:
asesõna
tegusõna
pöördelõpp
nimisõna
loetelu
muinasjutt
liitsõna
riimuv sõna
1
Raim Farhadi
„Valgusfoor“. Õpik lk 74.
Töövihik lk 54
ül 6.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, loendite võrdlemine.
Lugemine:
luuletuse sisu mõistmine.
Kirjutamine:
loendite koostamine;
liiklusohutusalaste sõnade leidmine ja
loeteluga lausete koostamine.
Õpilane:
jutustab endast
ning oma
lähiümbruses
toimunust;
mõistab lihtsat
plaani, tabelit,
diagrammi;
jutustab pildi toel;
hangib vajalikku
teavet eri allikatest;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid;
vaatleb
sihipäraselt,
kirjeldab eesmärgi-
päraselt nähtut,
olukorda, märkab
erinevusi ja
sarnasusi;
koostab
kuuldu/loetu põhjal
skeemi;
tunneb ära
jutustuse,
luuletuse;
1
V. Koržets
„Tramm“. Õpik lk 75.
Töövihik lk 54
ül 7.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
kõnekäändude tähenduste selgitamine;
paaristöö: dialoogi koostamine, esitamine,
põhjendamine.
Lugemine:
piltlikele väljenditele tähenduse leidmine.
1
Aino Pervik
„Tumeroheline
auto ei kuula
sõna“, „Kollane
autopõrnikas
aitab hädalisi“. Õpik lk 76–77.
Töövihik lk 55ül
8–9.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine;
anekdoodi ettekandmine.
Lugemine:
kavapunktide eristamine ja järjestamine;
kahe anekdoodi eristamine.
Kirjutamine:
ärakiri;
lünkteksti täitmine lugemispala järgi.
Nõo Põhikool
isadepäevaga seotud
traditsioonid;
mardipäeva kombed;
kultuurikeskkonna
tavadest rääkimine,
nendega tutvumine,
seonduvad elamused.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ühiselt klassi
isadepäeva
ettevalmistamine ja
selle läbiviimine.
Kunst, tööõpetus: isadepäeva kaart,
mardipäeva mask.
Inimeseõpetus: oma pere, traditsioonid.
Muusika: mardilaulud.
Teabekeskkond: teabevajaduse
määramine ja sobiva
teabe leidmine.
Tervis ja ohutus: ohutu liikluskäitumine.
Õuesõpe: liikluse
korraldus,
liiklusmärgid koolimaja
kirjutab õigesti
asesõnu;
märgib kirjas
õigesti
pöördsõnade
lõppe;
koostab kutse,
õnnitluskaardi
isadepäevaks.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 5;
luuletuse ilmekas
(peast) esitamine;
rääkimine oma pere
traditsioonidest;
töötamine
paarilisega: temale
info andmine, temalt
saadud infoga
tegutsemine;
tabeli koostamine;
skeemi järgi lausete /
jutu koostamine.
1
Leelo Tungal
„Alaril on paha
tuju“. Ohutu
liiklemine. Õpik lk 78.
Töövihik lk 56–
58 ül 10–14.
Suuline keelekasutus:
väitluse läbiviimine kahe rühma vahel;
pildi ja teksti vahelise seose selgitamine;
oma märksõnaskeemi järgi rääkimine.
Lugemine:
jalgratturile vajalike liiklusseaduse punktidega
tutvumine, otsustamine, missugune käitumine on
liiklusohutu, oma otsuse põhjendamine.
Kirjutamine:
tegusõna ainsuse 1.pöörde kasutamine;
liiklusvahendite nimetused;
märksõnaskeemi koostamine.
1
Velosipeedist
arvati umbes
130 aastat
tagasi järgmist. Õpik lk 79.
Töövihik lk 58–
59 ül 15–18.
Suuline keelekasutus:
paarilisele oma plaani selgitamine, kaaslase
kuulamise järgi teise plaani täiendamine.
Lugemine:
töö sõnaraamatuga, pildi ja teksti vahelise seose
leidmine, vanasõnade tähenduse selgitamine.
Kirjutamine:
paaristöö: plaani koostamine ja täiendamine.
1
A. Kivirähk
„Supermees“. Õpik lk 80–81.
Töövihik lk 60–
61ül 19–22.
Suuline keelekasutus:
näitleja poolt loetud teksti kuulamine
(http:://www.vikerraadio.ee/kuularhiiv), töö
sõnavaraga.
Lugemine:
oma teksti võrdlemine kirjaniku tekstiga, tervikteksti
koostamine.
Nõo Põhikool
ümbruses, plaani
joonistamine,
jalakäijale/ jalgratturile
sobiva tee märkimine.
Õpimapp: koolimaja ümbruse
plaan, oma tavapärase
tee märkimine, ohtlike
kohtade märkamine.
Kirjutamine:
etteantud sõnadega teksti koostamine;
liitsõnade ja riimuvate sõnade kirjutamine;
tabeli täitmine oma pere kohta (pereliikmed ja
koduste tööülesannete jagamine nende vahel).
1
L. Tungal
„Nukker
isadepäev“. Wimberg
„Meie issid“.
I. Trull „Nali
habemega“. Õpik lk 82–84.
Töövihik lk 62
ül 23.
Suuline keelekasutus:
luuletuste ilmekas (peast) esitamine, kaaslaste
kuulamine; luuletuse sisu analüüs;
peretraditsioonidest rääkimine.
Lugemine:
luuletuste lugemine, isa teemal luuletuste otsimine.
Kirjutamine:
ärakiri;
isale kaardi vormistamine.
Paaristöö: vaatlusoskuse arendamine.
K
ee
le
õp
et
us
–
2
Tegusõnade
lõpud. Õpik lk 72–73.
Töövihik lk 52–
53 ül 1–5.
Suuline keelekasutus:
skeemi järgi lausete koostamine.
Lugemine:
tabelist teabe lugemine;
lausete laiendamine;
sõnade märkimine loendis.
Kirjutamine:
asesõnade ja tegusõnade leidmine;
tegusõnale küsimuse esitamine;
lausete kirjutamine;
tabeli koostamine,
skeemi koostamine.
Nõo Põhikool
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Isadepäeva
viktoriin. Õpik lk 85.
H. Rand
„Karumürad“. Töövihik lk 63
ül 24.
Mardipäev. Õpik lk 128–
129.
Suuline keelekasutus:
oma rühma küsimuste esitamine (kodus, klassi
isadepäeval, klassis teistele rühmadele);
teiste rühmade küsimustele vastamine;
mardilaulude kuulamine/laulmine (Kooli
folkloorikogumik).
Lugemine:
teksti lugemine,
küsimustele sobivate valikvastuste leidmine;
töö teatmeteostega.
Kirjutamine:
isadepäevaks viktoriiniküsimuste koostamine;
rühmatöö: isadepäeva viktoriini koostamine.
Lisalugemine:
L. Tungal „Õpetaja mardiõhtu“.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
5.
Suuline keelekasutus:
etteloetavate kahekõnede järgi plaanil objektide
märkimine.
Lugemine:
loetu järgi otsuse tegemine ja küsimusele vastamine;
samatähenduslike sõnade ja väljendite leidmine.
Kirjutamine:
plaani järgi lausete koostamine;
asesõnade ja tegusõnade leidmine.
Harjutusvara. Sõnaliigid.
Tähtpäevad: isadepäev.
Tähtpäevad: mardipäev.
Vabalugemine. Aino Pervik „Kollane autopõrnikas“.
Leonard de Vries „Sajanditagused tehnikaimed“.
Hilli Rand „Nimeks Nipsutera“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
11.–12. nädal
AMETIMEHED
Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus:
minu huvid ja hobid,
rikkus ja vaesus;
kodanikuühiskond ja
rahvussuhted: tavad ja
pühad.
Märksõnad: elukutse
töökoht
töövahend
tööoskused
õppimine ja töö
reklaam
intervjuu
LÕIMING
Kultuuriline
identiteet: vanasõnad;
mardipäev ja
kadripäev.
olevik
minevik
tegusõna
pöördelõpp
jaatav kõne
eitav kõne
tegusõna
asesõna
lause
laiendamine
täishääliku
pikkus
omadussõna
1
J. Tuwin
„Kõik üksteist
me vajame“. Töövihik lk 66–
67 ül 6–8.
Suuline keelekasutus:
luuletuse esitamine.
Lugemine:
elukutsete nimetuste leidmine,
elukutse ja sobiva töövahendi ühendamine.
Kirjutamine:
täishääliku pikkus;
märksõnaskeemi koostamine.
Õpilane:
mõistab lihtsat
tabelit;
jutustab ja kirjutab
märksõnade toel;
väljendub suhtlus-
olukordades selgelt
ja arusaadavalt;
märgib kirjas
õigesti
pöördsõnade
õpitud lõppe.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 6;
lugemine rollile
vastavalt;
rühmatöös
osalemine;
tabeli koostamine.
1
K. Vainola
„Ostutrall“. Õpik lk 88–90.
Töövihik lk 70
ül 14.
Suuline keelekasutus:
paaristöö: sõnadele tähenduste leidmine;
valikute põhjendamine, arutelu (sooduspakkumised
ja allahindlused).
Lugemine:
teksti lugemine rollides;
loetu põhjal tööülesannete täitmine.
Kirjutamine:
reklaamteksti koostamine ja kujundamine.
1
K. Salu
„Nimi müüb“. Õpik lk 91.
Töövihik lk 67–
69 ül 9,10,12,13.
Suuline keelekasutus:
sõnade tähenduse selgitamine, jutule lõpu
mõtlemine.
Lugemine:
sobiva näite leidmine tekstis;
vanasõnade koostamine ja neile tähenduse leidmine;
Kirjutamine: teksti korrigeerimine
2 R. Farhadi
„Hiiglased“.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
Nõo Põhikool
Elukestev õpe ja
karjääri
planeerimine: lähiümbruse
töömaailma
tundmaõppimine
õpilaste endi
elukogemusele
tuginedes, erinevate
tegevusalade ja ametite
tutvustamine, nende
olulisus, omavahelised
seosed.
Inimeseõpetus: õppimine – teadmised –
töö.
Kunstiõpetus:
reklaam-teksti
kujundamine;
ühisele lauamängule
oma kohviku
joonistamine;
elukutsete pildid.
Õppekäik: ühe
elukutse esindaja tööga
„Intervjuu
korstna-
pühkijaga“. Õpik lk 93–95.
P. Raud
„Intervjuu
päkapikuga“. Töövihik lk 74–
75 ül 19–20.
paaristöö: paarilise intervjueerimine (märksõnadest
lähtuvalt küsimuste esitamine), paarilisele
täislausetega vastamine, vastusest lähtuvalt küsimuse
moodustamine;
luuletuse esitamine.
Kirjutamine:
paarilise vastuste märksõnadega tabelisse
kirjutamine, märksõnade toel tervikteksti
koostamine;
minevik, olevik.
1
Töövihik lk 71
ül 15.
J. Čapek
„Nendest, kes
ei viitsi
õppida“. Töövihik lk 72
ül 16.
Suuline keelekasutus:
vestlus (seos õppimine-teadmised-töö-palk), ametid
ja vajalikud oskused.
Lugemine:
lõikude järjestamine tekstiks, sõnade tähenduste
seletamine
Kirjutamine:
ristsõna lahendamine.
1
A. Kivirähk
„Giovanni
leiutab pursk-
kaevu“. Õpik lk 96–97.
Töövihik lk 68
ül 11, lk 73 ül
17–18.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga,
Lugemine:
teksti korrigeerimine
Kirjutamine:
skeemi koostamine koduse imemasina kohta;
oma kohviku asukoha põhjendamine, tabeli täitmine
Nõo Põhikool
tutvumine.
Õpimapp: Kelleks tahan saada?
Mida ma hästi teen, et
see elukutse
omandada?
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Tegusõna. Õpik lk 86–87.
Töövihik lk 64–
65 ül 1–5.
Suuline keelekasutus:
lausete koostamine;
arutlus mõistete tähenduse üle.
Lugemine:
lausetele õigete lõppude valimine;
tabeli veergudele sobivate pealkirjade leidmine.
Kirjutamine:
tabeli koostamine,
lausete kirjutamine, lausete laiendamine.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Elukutsete
mäng.
Intervjuu. Õpik lk 95, 97.
Rühmatöö: intervjuu ühe koolitöötajaga.
intervjuuküsimuste koostamine;
intervjuu läbiviimine, märkmete tegemine;
intervjuu käigus tehtud märkmete lugemine;
rühmatöö tutvustamine, elukutse sobilikkuse
põhjendamine.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
6
Suuline keelekasutus:
kuuldu järgi tekstist sõnade mahatõmbamine.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine,
teksti järgi tegelasele sobiva lause leidmine,
oma kogemuse seostamine tekstist loetuga.
Kirjutamine:
loeteluga lause koostamine;
lausete muutmine olevikust lihtminevikuvormi;
asesõnade kirjutamine.
Harjutusvara. Sõnaliigid.
Tähtpäevad: mardipäev ja kadripäev.
Nõo Põhikool
Vabalugemine.
Lisalugemine. Õpik lk 130–
131.
Kätlin Vainola „Ville“.
Kristel Salu „Viljaküla Brita memuaarid“.
J.Chandler Harris „Onu Remuse jutte“.
Andrus Kivirähk „Leiutajateküla Lotte“.
Leelo Tungal „Vanavanaema“.
Regilaul Kihnust „Kadrisantide laul“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
13.–15. nädal
JÕULUAEG
Tekstide temaatika: omakultuur: kodukoha
pärimused; tavad ja
pühad; arvuti kui
silmaringi avardaja.
Märksõnad: jõulud
jõulukombed
kingitused
aadress
adressaat
ümbrik
e-kiri
küsisõna
käändelõpp
täishäälik
häälikuühen
d
kahekõne
1
J. Kaplinski
„Kirjad
tulevad“. Õpik lk 100.
Töövihik lk 77–
78 ül 5–6.
Suuline keelekasutus:
oma kogemusest jutustamine.
Lugemine:
kirja kirjutamisega seotud mõisted, kirja
koostamine.
Kirjutamine:
liitsõna leidmine,
ümbriku vormistamine, ärakiri, e-kirja kirjutamine.
Õpilane:
jutustab endast ning
oma lähiümbruses
toimunust;
mõistab muu hulgas
lihtsat tabelit, kaarti;
jutustab ja kirjutab
pildiseeria toel;
hangib
otstarbekohast teavet
eri allikatest;
märkab erinevusi ja
sarnasusi;
jutustab läbielatud
sündmusest
tugisõnade toel;
leiab väljendamiseks
1
A. Küng
„Postimuuseum“
. Õpik lk 101.
Töövihik lk 79 ül
8–9.
Suuline keelekasutus:
oma kogemusest rääkimine (Postimuuseumi või
muu muuseumi külastus).
Lugemine:
teabeteksti lugemine;
Postimuuseumi kodulehe lugemine;
lõikude järjestamine jutukeseks.
Kirjutamine:
suluta kaashääliku pikkuse märkimine kirjas;
Nõo Põhikool
postkaart
kogumine ja kogud
animatsioon
LÕIMING
Kultuuriline
identiteet: kodukoha
pärimused;
jõulukombed.
Tehnoloogia ja
innovatsioon: arvuti
kui silmaringi avardaja.
Teabekeskkond: info veebilehtedelt
(Postimuuseum,
Kinobuss; jõuluvana
kodu Lapimaal).
Inglise keel/ soome
keel: info jõuluvana
kodulehelt.
Kunstiõpetus: jõulu-
kaardi,
omaloomingulise
jõululuuletuse
kujundamine; piltloo
joonistamine.
Loodusõpetus: kohad
muuseumi õppekäiguks vaatluslehe koostamine. lähedase
tähendusega sõnu;
esitab luuletust
peast;
tunneb ära luuletuse,
näidendi, kirja;
märgib kirjas õigesti
käänd- ja
pöördsõnade õpitud
lõppe;
koostab õnnitluse,
teate, e-kirja.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 7;
II veerandi
kontrolltöö;
luuletuste võistlus:
etlemine, kaaslaste
esinemisele
põhjendatud hinnangu
andmine;
piltloo väljamõtlemine
ja selle vormistamine.
1
T. Mazur
„Postkaardid
jutustavad
ajaloost“. Õpik lk 102–103.
Töövihik lk 79–
80 ül 10–11.
Suuline keelekasutus:
lood postkaartidest, näituse tutvustamine.
Lugemine:
seose leidmine (postkaardil olev illustratsioon ja
tekst),
küsimustele vastamine õpiku ja postkaardi teksti
järgi.
Kirjutamine:
postkaartide näitusele selgitavate tekstide,
pealkirjade kirjutamine;
näitus postkaartidest ( teemade järgi või eri kogud).
1
L. Tungal
„Kuidas ema
jõulusoove
saatis“. Õpik lk 104–105.
Töövihik lk 80 ül
12.
Suuline keelekasutus:
tekstis olevate luuletuste võrdlemine, seos
kalendriga.
Lugemine:
luuletuste lugemine ja esitamine.
Kirjutamine:
ärakiri;
sõnumi vormistus postkaardile, luuletus
jõulukaardile.
1
L. Hainsalu
„Pikkurilli“. Õpik lk 106–107.
Töövihik lk 81 ül
13–14.
Lisamaterjal:
www.
santaclaus.fi.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
kahe katkendi iseloomustamine (missugune
raamatu algusest, missugune lõpust,
põhjendamine).
Lugemine:
info leidmine jõuluvana kodu kohta Lapimaal.
Kirjutamine:
täishäälikute ja täishäälikuühendite pikkuste
märkimine kirjas; õigekirjareeglitele näidete
leidmine tekstis.
Nõo Põhikool
Eesti ja Soome kaardil.
Muusika: viisistatud
jõululuuletused.
Õppekäik: muuseumi
külastus
(Postimuuseum).
Projekt: öölugemine,
õhtujutud (õpik lk 132–
133).
Õpimapp: hinnang
oma õpimapi I
poolaasta töödele,
muutuste märkamine.
2
J. Põldma
„Lepatriinude
jõulud“. Õpik lk 108–109.
Töövihik lk 82–
83 ül 15–19.
Suuline keelekasutus:
võrdlemine (info edasiandmine sõnaga ja
visuaalselt);
filmi „Lepatriinude jõulud“ vaatamine;
märksõnaskeemi järgi jutustamine.
Lugemine:
teksti järgi väidete tõesuse üle otsustamine;
luuletuse koostamine.
Kirjutamine:
ristsõna lahendamine;
märksõnaskeemi täiendamine;
vajadusel h-tähe kirjutamine sõna algusesse.
1
Animatsioon on
liikumine. Õpik lk 110–111.
Töövihik lk 84–
85 ül 21–22.
Lisamaterjal:
www.kinobuss.ee.
Suuline keelekasutus:
piltloo selgitamine.
Lugemine:
info lugemine Kinobussi kodulehelt.
Kirjutamine:
oma piltloo sisukokkuvõtte kirjutamine.
1
Eestlaste
jõulukombed. Õpik lk 112–113.
Töövihik lk 86
ül 23–24.
Suuline keelekasutus:
oma kodu jõulukommetest rääkimine, nende
võrdlemine eestlaste eri paikade kommetega.
Lugemine:
eestlaste jõulukommetest lugemine;
loetud paikade leidmine Eesti kaardil;
murdeteksti „tõlkimine“ kirjakeelde;
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
dialoogi koostamine.
Nõo Põhikool
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Küsimused –
vastused. Õpik lk 98–99.
Töövihik lk 76–
77 ül 1–4.
Lugemine:
tekstist küsimusele sobiva vastuse leidmine;
tekstis olevatele sõnadele küsimuse esitamine;
lõikude järjestamine tekstiks.
Kirjutamine:
sisse-, ilma- ja kaasütlevate käänete lõppude
õigekiri,
erinevate küsimuste koostamine ühe lause kohta;
tabeli täitmine, lausete koostamine tabeli järgi.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Jõululuuletused. Õpik lk 114–119.
Töövihik lk 87
ül 25–26.
Suuline keelekasutus:
luuletuste esitamise võistlus,
luuletuste esitusele hinnangu andmine.
Lugemine:
võistluseks luuletuse valimine;
luuletuse koostamine.
Kirjutamine:
hindamistabeli koostamine luuletuste esitajatele
hinnangu andmiseks;
jõululuuletuse kirjutamine, riimuvate sõnade
leidmine.
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
7.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi tabeli täitmine.
Lugemine:
lõikude järjestamine, loo järgi väidete tõesuse üle
otsustamine, loost samatähenduslike sõnade
leidmine.
Kirjutamine:
lause muutmine tänapäevasesse eesti keelde,
lausete kirjutamine jutu järgi tõestena,
ümbriku vormistamine, loeteluga lause koostamine.
Nõo Põhikool
Kontrolltöö
(II veerand).
Kirjutamine:
oma arvamuse põhjendamine loetu põhjal;
kahe teksti võrdlus;
liitsõnade ja tegusõnade leidmine tekstist;
lauselõpumärkide kasutamine; teksti korrigeerimine
(h sõna algul);
riimuvate sõnade kirjutamine.
Vabalugemine
(II veerand). Töövihik lk 92–
93.
Suuline keelekasutus:
loetud raamatu(te) tutvustamine.
Kirjutamine:
loetu kohta kokkuvõtte koostamine.
Aj
av
ar
u
–
3
Lisaülesanded.
Iseseisev töö. Õpik lk 124–127.
Töövihik lk 89 ül
4–5; lk 90–91, 94
ül 1–4.
L. Tungal „Põrsas Pambu üksildased jõulud“ ;
rühmatöö: õpiku lood ja nende autorid, pealkirjad,
tegelased, oma oskustele hinnangu andmine.
Harjutusvara. Sõnaliigid.
Tähtpäevad: jõulud.
Vabalugemine.
Lisalugemine. Õpik lk 134–137.
Leelo Tungal „Ema Luule jõulukaardid“.
Lehte Hainsalu „Pikkurilli“.
Janno Põldma „Lepatriinude jõulud“.
Lastekirjanik Astrid Lindgren.
Kunstnik Ilon Wikland.
Õppeteema,
alateemad.
lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
Nõo Põhikool
16.–17. nädal
LUMINE AEG
Tekstide temaatika: loodus minu ümber.
Märksõnad: II poolaasta algus
koolivaheaeg
aeg
aastaajad
ajaühikud
aja kulgemine
ajatelg
LÕIMING
Keskkond ja
ühiskonna
jätkusuutlik areng: looduskeskkond.
Kunstiõpetus,
tööõpetus: piltidega
tabeli/ plakati/ voldiku/
raamatu kujundamine;
nelja aastaaja pilt.
Loodusõpetus: inimese meeleelundid.
Inimeseõpetus: aeg ja
selle kulgemine.
Matemaatika: ajaühikute kestvuse
ajaühik
lühend
ajatelg
kaashäälik
nädalapäev
tegusõna
1
E. Esop
„Talv tuli“. Õpik lk 7.
Suuline keelekasutus:
vestlus möödunud pühadest ja koolivaheajast.
Lugemine:
luuletuse lugemine;
luuletuse õppimine sõnade kustutamisega tahvlilt.
Kirjutamine:
paaristöö: venni diagrammi koostamine
koolivaheajast.
Õpilane:
kirjeldab
eesmärgipäraselt
olendit;
jutustab kava toel;
koostab
kuuldu/loetu põhjal
skeemi;
esitab luuletust
peast;
mõistab lihtsat
tabelit, diagrammi;
tunneb ära
mõistatuse,
vanasõna;
kirjutab suure
algustähega lause
alguse, inimese- ja
loomanimed ning
õpitud kohanimed;
kirjutab eakohase
pikkusega loovtöid
joonistuse, pildi,
pildiseeria toel.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 8;
lugemine rollile
vastavalt;
töö ajatelje, tabeliga:
koostamine, sealse
info mõistmine;
pildi ja loovjutu
1
L. Tungal
„Juku tuleb
kooli“. Õpik lk 8–9.
Töövihik lk 6 ül
6–7.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, talv (seos meelte ja aistingutega);
kava järgi jutustamine.
Lugemine:
otsuse tegemine loetu põhjal, kavapunktide
järjestamine.
Kirjutamine:
tabeli täiendamine, tabeli järgi lausete koostamine;
tabeli/plakati/voldiku/raamatu vormistamine.
1
T. Jansson
„Muumitroll
õpib
suusatamist“. Õpik lk 12–13.
Töövihik lk 7 ül
8–9.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, tähelepanelik kuulamine (bingo
mäng teksti sõnadega).
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine.
1
P.-L. Surojegin
„Jänes ja
pakane“. Õpik lk 14–15.
Töövihik lk 8 ül
10–11.
Suuline keelekasutus:
tegelaste kirjeldamine, erinevate lugude võrdlemine.
Lugemine:
tekstist info leidmine, teksti järjestamine ja
täiendamine;
töö mõistatustega.
Kirjutamine:
lood loomade välimuse kujunemisest.
2 H. Laas
„Aastaajad“.
Suuline keelekasutus:
illustratsiooni ja teksti vaheliste seoste leidmine;
Nõo Põhikool
võrdlus.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: looduse
vahetu kogemine.
Õppekäik: talve
märgid koolimaja
ümbruses.
Õpimapp: diagramm
oma ajakasutusest,
hinnang sellele.
Õpik lk 16–17.
Töövihik lk 9 ül
12.
paaristöö: kaaslase teksti kuulamine ja enda omaga
võrdlemine.
Lugemine:
aastaaegade kirjelduste lugemine.
Kirjutamine:
tekstide/lausete koostamine aastaaegade kohta;
teksti täiendamine sobivate tegusõnadega.
koostamine ning
vormistamine.
1
L. Carroll
„Jabur
teelaudkond“. Õpik lk 18–20.
Töövihik lk 11
ül 16.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
vestlus aja kulgemisest;
rühmatöö: rollide jagamine, loo esitamine.
Lugemine:
teksti järgi väidete tõesuse üle otsustamine;
lugemine rollis.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Suur ja väike
algustäht. Õpik lk 10–11.
Töövihik lk 4–5
ül 1–5.
Suuline keelekasutus:
näidete nimetamine nimede ja nimetuste kohta.
Lugemine:
tabeli järgi info lugemine.
Kirjutamine:
algustähe märkimine;
lausete koostamine;
märksõnaskeemi koostamine ja kujundamine;
küsimuste koostamine ajaühikute kohta.
Nõo Põhikool
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Aeg ja
ajaühikud. Õpik lk 21.
Töövihik lk 10
ül 15.
E. Esop
„Seitse poega“. Töövihik lk 9–
11 ül 13,14,17.
Suuline keelekasutus:
skeemi järgi ajaühikutest rääkimine.
Lugemine:
luuletuse koostamine;
vanasõnade koostamine;
ajaühikute järjestamine.
Kirjutamine:
ärakiri;
ajaühikute skeemi koostamine;
ajatelje koostamine;
ristsõna lahendamine;
lühendite kasutamine, lausete koostamine.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
8
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi luuletuse koostamine
Lugemine:
lõikude järjestamine, samatähenduslike
sõnade/väljendite leidmine;
teksti järgi küsimustele vastamine,
mõistatuse koostamine;
märksõnaskeemi koostamine.
Kirjutamine:
suur või väike algustäht nimedes ja nimetustes, tabeli
täitmine.
Harjutusvara. Sõna algustäht.
Aeg.
Vabalugemine.
Tove Jansson „Muumitroll“.
Pirkko-Liisa Surojegin „Loomamuinasjutud“.
August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“.
Lewis Carroll „Alice Imedemaal“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
18.–19. nädal
PILK TAEVASSE
Tekstide temaatika: omakultuur; kultuuride
mitmekesisus; loodus.
Märksõnad: taevakehad
murdekeel
tekstiliigid
silp
poolitamine
LÕIMING
Kultuuriline
identiteet: kodukoha
pärimused, kultuuride
mitmekesisus
muinasjuttude ainetel.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: inimtegevuse mõju
kodukoha loodusele.
silbid
silbitamine
poolitamine
omadussõna
riimuv sõna
loetelu
lauseskeem
lauselõpu-
märk
1
M. J. Eisen
„Päike, kuu ja
tähed“. Õpik lk 27.
Töövihik lk 14 ül
5–6.
Lugemine:
vanade tähekujude lugemine;
loetu järgi tabelisse info kandmine,
tabeli järgi jutustamine.
Kirjutamine:
nähtuste kirjeldamiseks omadussõnade leidmine.
Õpilane:
jutustab
märksõnade toel;
hangib otstarbe-
kohast teavet eri
allikatest;
jutustab loetust;
tunneb ära
jutustuse,
luuletuse,
muinasjutu,
mõistatuse;
eristab silpi;
kasutab lihtsamat
sõnastikku;
kirjutab eakohase
pikkusega
loovtöid
küsimuste,
tugisõnade,
joonistuse,
pildi, pildiseeria,
märksõnaskeemi
või kava toel.
1
A. Kass
„Päike, vihm ja
vikerkaar“.
Mõistatused. Õpik lk 28–29.
Töövihik lk 15,18
ül 8,12.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
ilmateate esitus ja kaaslaste ilmateadete kuulamine.
Lugemine:
mõistatustele vastuste leidmine.
Kirjutamine:
ilmateate koostamine ja kaardile märkimine.
1
Murdekeelne
tekst „Torm“.
T. Ojari „Pini
om musta
värvi“. Õpik lk 29.
Töövihik lk 16 ül
10.
Suuline keelekasutus:
vestlus eesti keele murretest, kohalikust
kõnepruugist.
Lugemine:
murdekeelsete sõnade ja väljendite tõlkimine
kirjakeelde;
lausete järjestamine teksti järgi.
Kirjutamine:
paaristöö: paarilise kirjutatud sõnade tõlkimine võru
keelest eesti kirjakeelde.
Nõo Põhikool
Kunstiõpetus,
tööõpetus: oma
ilmateate esitluse jaoks
vajalike ilmamärkide
kujundamine.
Loodusõpetus: Eesti
kaart; päikesesüsteem,
taevakehad, virmalised,
fotod Kuust, Kuu eri
faaside skeemid;
kompassi kasutamine.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: võimalused oma
tegevusega kooli- või
koduümbrust
korrastada.
Teabekeskkond: info
hankimise võimalused,
info kriitiline
hindamine.
Õppekäik: Tartu
Observatoorium
Tõraveres.
Õpimapp: kaaslaste
loodud tekstidele ja
esitlustele hinnangu
2
Eesti muinasjutt
„Kuutõrvajad“.
I. Lember
„Moenarr“.
A. Norak „Kuu“. Õpik lk 30–33.
Töövihik lk 17 ül
11.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
arvamuste võrdlemine paarilisega;
loetust jutustamine oma sõnadega;
rühmatöö: pala jagamine osadeks ja osade kaupa
terviku jutustamine.
Lugemine:
riimuvate sõnade leidmine;
teksti vormi ja sisu võrdlus (esitus jutustava tekstina,
võimalus leida riimi ja rütmi).
Kirjutamine:
loetelu koostamine riimuvatest sõnadest;
ärakiri;
tekstist ühe lõigu vormistamine värssidena.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 9;
loetust jutustamine;
loovjutu
kirjutamine ja
vormistamine.
1
M. Ruusalepp
„Tartu
observatoorium“
A. Soesoo
„Planeet Maa
aasta“. Õpik lk 34–35
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga (teemakohaste võõrsõnade tähendus);
arutelu inimtegevuse mõjust kodukoha loodus-
keskkonnale.
Lugemine:
kodulehekülgede info lugemine (www.aai.ee;
www.palneetmaa.org);
teabetekstide lugemine.
1
A. Mõtt
„Virmalised“. Õpik lk 36.
Töövihik lk 19
ül 13.
Suuline keelekasutus:
vestlus oma kogemusest taeva jälgimisel (pilvede
kuju, virmalised, langevad tähed, tõusev/loojuv
päike, kuu ja tähed).
Lugemine:
teabeteksti lugemine.
Kirjutamine:
skeemi järgi lausete kirjutamine.
Nõo Põhikool
andmine.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Silbitamine.
Poolitamine.
S. Lant
„Salakiri“.
„Oma silm on
kuningas“.
E. Raud
„Pilvekass“. Õpik lk 22–26.
Töövihik lk 12–
19 ül 1–4,7,9, 14.
Suuline keelekasutus:
vestlus sõnade kasutamisest silbitatult, omaleiutatud
sõnale tähenduse leidmine, põhjendamine;
kaaslaste salakeeles öeldud lausete tõlkimine
(ilukirjandustekstide seostamine silbitamise
teemaga).
Lugemine:
reeglite sõnastamine näidete järgi;
silpidest sõnade koostamine, nii et kujuneb
terviktekst;
mõistatuse koostamine.
Kirjutamine:
silpidest sõnade koostamine, tabeli koostamine,
sõnade silbitamine ja poolitamine;
paaristöö: sõnade ridade jätkamine.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Kribinal
kirjutama. Õpik lk 37.
Suuline keelekasutus:
erinevate tekstiliikide iseloomustamine, võrdlemine;
omakoostatud teksti ettekandmine.
Lugemine:
tööjuhiste lugemine ja valiku tegemine.
Kirjutamine:
loo kirjutamine ühest taevakehast või
loodusnähtusest.
Nõo Põhikool
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
9.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi Eesti kaardil ilmateate fikseerimine.
Lugemine:
teksti järgi tegelaste loetlemine ja kirjeldamine;
riimuvate sõnapaaride leidmine;
loetu põhjal seoste esitamine skeemina.
Kirjutamine:
lause koostamine kuuldu järgi;
lõigust ühesilbiliste sõnade leidmine; sõnade
poolitamine
Harjutusvara. Silbid sõnas.
Loodus meie ümber.
Vabalugemine.
Sander Lant „Vanaema Vilma jutud“.
Ira Lember „Tädi Fantaasia“.
Triinu Ojari „Suur must koer. Suur must pini“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
20.–21. nädal
MAGUS TÄHESTIK
Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus;
kodus ja koolis; mängiv
inimene; omakultuur.
Märksõnad: tähestik
tähestikuline järjekord
tähestik
tähestikulin
e järjekord
liitsõna
poolitamine
silbitamine
1
L. Tungal
„Aadama
tähestikujutt“.
H. Mänd
„Tähekoorem“. Õpik lk 40–41.
Töövihik lk 21ül
2–3.
Suuline keelekasutus:
tähenimedega riimide loomine.
Lugemine:
aabitsa tegelaste meenutamine;
lugemispala seostamine tähestikuga;
info leidmine luuletusest.
Kirjutamine:
sõnade moodustamine.
Õpilane:
jutustab endast
ning oma
lähiümbruses
toimunust;
jutustab kava toel;
hangib otstarbe-
kohast teavet eri
allikatest;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid; 1
A.-C. Vestly
„Henrik ja
Hulda“.
Suuline keelekasutus:
sõnade tähenduse selgitamine.
Lugemine:
Nõo Põhikool
nimed ja nende
saamislood
hüüdnimi
sõbrapäev
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: erinevus teistest,
käitumine ja selle
tagajärjed; üksteisest
hoolimine, sõbrad ja
sõpruse hoidmine,
sallivus, lugupidamine.
Kultuuriline
identiteet: kodukoha
pärimused.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus:
kodukandi ettevõtted.
Teabekeskkond: teabe otsimine.
Kunstiõpetus:
tähestiku joonistamine
teksti järgi;
luuletuse
illustreerimine.
Projekt: sõbrapäeva
laat.
Õpimapp: hinnang
Õpik lk 42–43.
Töövihik lk 22
ül 5–6.
käekirjalise teksti lugemine.
Kirjutamine:
akrostihhoni kirjutamine;
paaristöö: kaaslasest kirjutatud teksti tutvustamine
talle.
eristab häälikut ja
tähte, täis- ja
kaashäälikut;
teab peast
võõrtähtedega
tähestikku;
kasutab lihtsamat
sõnastikku ja
koostab lihtsaid
loendeid
tähestikjärjestuses;
kirjutab suure
algustähega lause
alguse, inimese- ja
loomanimed ning
õpitud kohanimed.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 10;
joonistatud tähestik
ja selle tutvustus;
kodustelt kuuldud
loo jutustamine;
osalemine
rühmatöös;
akrostihhoni
kirjutamine, selle
vormistamine ja
ettekandmine.
1
O. L.
Kirkegaard
„Hüüdnimi“.
L. Tungal
„Päris
Tarzan“. Õpik lk 44–47.
Töövihik lk 23
ül 7–8.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
arutelu hüüdnimedest.
Lugemine:
rollis lugemine;
väidete tõesuse üle otsustamine lugemispala põhjal;
kahe lugemispala võrdlus (lapse ja isa suhted).
1
R. Palis
„Sabaga
tähed“. Õpik lk 48–50.
Töövihik lk 24
ül 9–10.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
silbitamise ja poolitamise harjutamine.
1
K. Kass
„Käru“.
Kirjanik
Kristiina Kass.
H. Rand
„Nimejutt“. Õpik lk 51, 148.
Töövihik lk 25
ül 11.
Suuline keelekasutus:
vestlus (nimi kui tähendusega sõna).
Lugemine:
kirjanik Kristiina Kass ja tema lasteraamatud.
Kirjutamine:
tabeli koostamine nimedest;
nimede õigekirja kinnistamine;
täishäälikute pikkuse märkimine;
küsilausete kirjutamine.
1
T. Toomet
„Sõbrapäev“.
„Mida vanal
ajal
Suuline keelekasutus:
vestlus salmikutest (oma salmiku tutvustamine,
võrdlus endisaegse salmikuga);
info küsimine kodustelt ja saadud teabe tutvustamine
Nõo Põhikool
endale kui sõbrale. salmikutesse
kirjutati?“ Õpik lk 152–
153.
Töövihik lk 90;
lk 26 ül 13–15.
klassis, põhjendamine;
vanasõna tähenduse selgitamine.
Lugemine:
loendist ebasobiva leidmine;
vanasõna koostamine.
Kirjutamine:
suure ja väikese algustähe kasutamine.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Tähestik
Häälikute
liigitus
L. Tungal
„Magus
tähestik“. Õpik lk 38–39.
Töövihik lk 20–
21,27 ül 1,4,16.
Suuline keelekasutus:
tähestikulise järjekorra koostamise seletamine;
skeemi järgi häälikute liigituse seletamine;
arutelu tähestiku ja tähestikulise järjekorra
vajalikkusest, kasutamise kogemustest.
Lugemine:
tekstist tähestiku leidmine;
luuletuse illustreerimine selle sisu järgi.
Kirjutamine:
nimekirja koostamine;
salakirja lahendamine.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Nimede
saamislood. Õpik lk 50, 52–
53.
H. Käo
„Kuidas
Tallinn nime
sai“. Töövihik lk 25
ül 12.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
info otsimine teabeallikatest, internetist oma
kodukohaga seotud kohanimede tekkimisest,
kodukoha ettevõtete nimed ja nende tegevusalad.
Kirjutamine:
oma nime saamisloo kirjutamine;
rühmatöö: ettevõttele nime mõtlemine tegevusalast
lähtudes.
Nõo Põhikool
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
10.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi loendis õigete tähtede märkimine;
kuulamise järgi küsimustele vastamine.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine;
tööjuhendi sõnastamine.
Kirjutamine:
sõnade kirjutamine tähestikulises järjekorras;
liitsõnade poolitamine.
Harjutusvara. Tähestik.
Häälikute märkimine kirjas.
Vabalugemine.
Leelo Tungal „Vana vahva lasteaed“.
Heljo Mänd „Tingel-tangel“.
Anne-Catherine Vestly „Kaheksa väikest, kaks suurt ja
veoauto“.
Ole Lund Kirkegaard „Kummi-Tarzan ja teised“.
Leelo Tungal „Seltsimees laps ja suured inimesed“.
Reet Palis „Notsu Norbert ja Tähetäpi mudaravila“.
Kristiina Kass „Käru-Kaarel“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
22.–23. nädal
EESTIMAA LAPSED
Tekstide temaatika: minu kodumaa, tavad
ajatelg
häälik
täht
täishäälik
kaashäälik
2
Luuletused
Eestimaast. Õpik lk 56–57.
Töövihik lk 30ül
7–8.
Suuline keelekasutus:
kaaslaste esituste kuulamine, hinnangu andmine;
luuletuse ilmekas (peast) esitamine, Eesti Vabariigi
aastapäeva aktuseks valmistumine.
Lugemine:
Õpilane:
jutustab
märksõnade toel;
hangib otstarbe
kohast teavet eri
Nõo Põhikool
ja pühad; arvuti kui
silmaringi avardaja.
Märksõnad: Eesti Vabariik
kodukoht
Eesti Vabariigi
aastapäev
pidulik aktus
vastlapäev
kogumine
erinevad kogud
asjad
LÕIMING
Teabekeskkond: teabe
hankimine internetist.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ürituse
ettevalmistamine ja
läbiviimine (Eesti
Vabariigi aastapäeva
aktus).
Kultuuriline
identiteet: minevikukogemuse
(esemed, lood)
säilitamise tähtsus .
Ühiskonnaõpetus: minu kodumaa, tavad
ja pühad.
sulghäälik
loetelu
kaaslaste luuletuste lugemine.
Kirjutamine:
luuletuse kirjutamine;
täishääliku pikkuse märkimine;
suure ja väikese algustähe kasutamine;
kirjavahemärkide kasutamine, reegli sõnastamine.
allikatest;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid;
koostab loetu
põhjal skeemi;
esitab luuletust
peast;
eristab häälikut ja
tähte;
eristab täis- ja
kaashäälikut;
eristab pikki ja
ülipikki täis- ja
suluta
kaashäälikuid.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 11;
etteütlus;
luuletuse
kirjutamine, selle
esitamine;
põhjendatud
hinnangu andmine
kaaslaste esitustele;
kujundatud ajatelg;
oma kogu tutvustus.
1
A. Järs
„Eesti Rahva
Muuseum“. Õpik lk 58–59.
Töövihik lk 31–
32 ül 9–10.
Suuline keelekasutus:
arvutusülesannete koostamine oma ajatelje järgi;
vanade ja tänapäeva tarbeesemete võrdlemine.
Lugemine:
teabeteksti lugemine,
teabe lugemine internetist.
Kirjutamine:
ajatelje koostamine teksti põhjal.
1
T. Mazur
„Eesti
Vabariigi
juubeliaasta“.
L. Tungal
„Lipuvärvid“. Õpik lk 60–61.
Töövihik lk 33
ül 11–12.
Suuline keelekasutus:
kohanimeskeemide tutvustamine, võrdlus,
täiendamine.
Lugemine:
teksti järgi kalendri/plakati tegemine;
internetist lisateabe lugemine;
teksti liigendamine sõnadeks.
Kirjutamine:
liitsõnade leidmine tekstist ja nende kirjutamine;
ärakiri;
Eesti kohanimedest skeemi koostamine.
1
L. Tungal
„Kogumine“. Õpik lk 82.
Töövihik lk 34–
35 ül 13.
Suuline keelekasutus:
luuletuse sisu ümberjutustamine oma sõnadega.
Lugemine:
luuletuse lugemine.
Kirjutamine:
ajatelje koostamine.
Nõo Põhikool
Kunstiõpetus: tarbe-
esemete joonistamine;
Eesti Vabariigi juubeli-
aasta tegevusi kajastava
kalendri või plakati
kujundamine;
ajatelje kujundamine.
Inimeseõpetus: Eesti Vabariik
Matemaatika: arvutusülesannete
koostamine ja
klassikaaslastele
esitamine.
Õppekäik: Eesti
Rahva Muuseum või
muu Eesti eluolu
tutvustav muuseum.
1
T. Tootsen
„Jõhvsõnad ja
jõhvkäänud“. Õpik lk 83.
Suuline keelekasutus:
rühmatöö tutvustamine
Lugemine:
tuntud vanasõnade ja tekstis olevate vanasõnade
võrdlus.
Kirjutamine:
rühmatöö: tuntud vanasõnade muutmine
õppimise/kooli teemaliseks,
rühmatöö tulemuste vormistamine.
1
Õpik lk 154–155
Vastlapäev Otfried
Preussler
Väikese nõia
vastlakarneval Töövihik lk 91
Suuline keelekasutus:
loomade välimuse muutumisest jutustamine
omakoostatud skeemi järgi.
Lugemine:
rühmatöö: lugemispala rollideks jagamine ja
esitamine.
Kirjutamine:
skeemi kui kava koostamine;
mõistatuse lahendamine.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Häälikute
märkimine
kirjas. Õpik lk 54–55.
Töövihik lk 28–
29 ül 1–6.
Suuline keelekasutus:
sõnade koostamine;
täishäälikute ja suluta kaashäälikute kirjas märkimise
reeglite võrdlemine.
Lugemine:
tabelist info lugemine, tabeli järgi küsimustele
vastamine.
Kirjutamine:
tabeli koostamine, lausete koostamine; ärakiri;
häälikud ja tähed, tekstis täishäälikute märkimine.
Etteütlus. Töövihik I lk 95.
Kirjutamine:
etteütlus (suluta kaashääliku pikkus).
Nõo Põhikool
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
A. Kass
„Kogumine“. Õpik lk 64–65.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
kogude näituse „giidide“ lugude kuulamine, oma
arvamuse avaldamine.
Lugemine:
sõnaraamatust info lugemine.
Kirjutamine:
oma kogust teksti kirjutamine;
klassi ühistöö: kogude näitus.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
11.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi märksõnaskeemi ühendamine.
Lugemine:
teksti järgi tabelis õigete ja väärate lausete
märkimine.
Kirjutamine:
tekstist vastava tähepikkusega sõnade kirjutamine;
täishäälikute ja suluta kaashäälikute pikkuse
märkimine;
lausete lõpetamine, liitsõnade märkimine.
Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.
Liitsõna.
Vabalugemine.
Otfried Preussler „Väike nõid“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
d
i
d
e
a
r
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
24.–25. nädal
TEEME VÕIDU
Tekstide temaatika: minu tervis; sport.
Märksõnad: sport
tervislik eluviis
valm
emakeelepäev
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: minu tervis.
Kunstiõpetus: klassi
ühisraamatu
kujundamine.
Inimeseõpetus: tervise
temaatika (sportimise
kasulikkus ja ohud).
valm
häälik
täht
sulghäälik
otsekõne
liitsõna
täishääliku-
ühend
1
E. Niit
„Pall“. Õpik lk 68.
Töövihik lk 37 ül
4.
Suuline keelekasutus:
spordialade tutvustuste kuulamine ja mõistatamine.
Lugemine:
liitsõnade tähendus.
Kirjutamine:
ühe spordiala tutvustuse koostamine, lausete
koostamine.
Õpilane:
hangib
otstarbekohast teavet
eri allikatest;
kirjeldab eesmärgi-
päraselt;
märkab erinevusi ja
sarnasusi;
leiab väljendamiseks
lähedase
tähendusega sõnu;
tunneb ära
muinasjutu,
mõistatuse,
vanasõna;
eristab täis- ja
kaashäälikut ning
häälikuühendit.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 12;
etteütlus;
1
R. Kudu „Mis on
triatlon?“ Õpik lk 69.
Töövihik lk 38 ül
5.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
rühmatöö tulemuste tutvustamine ja põhjendamine.
Kirjutamine:
isikliku triatloni koostamine;
ristsõna lahendamine;
rühmatöö: mitmevõistluse koostamine.
1
H. Wiesner
„Kas loomad
spordivad?“. Õpik lk 70–71.
Töövihik ül 6 lk
38
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
info lugemine internetist;
samatähenduslike sõnade leidmine tekstist.
Kirjutamine:
sõnade koostamine.
1 S. Pirotta
„Kilpkonn ja
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
Nõo Põhikool
Matemaatika: tekstist
tulenevad arvutus-
ülesanded.
Kehaline kasvatus: rühmatööna valminud
võistluse sooritamine.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ühiste
otsuste tegemine.
Kultuuriline
identiteet: sport kui kultuuride-
vahelise suhtlemise
võimalus.
Teabekeskkond: teabe
otsimine internetist.
Tervis ja ohutus: sport
ja tervis, tippspordi
ohud.
jänes“. Õpik lk 72–73.
Töövihik lk 37 ül
3.
valmi tähenduse seletamine, loo õpetliku iva
sõnastamine.
Lugemine:
rühmatöö: teksti rollis lugemine, loo lavastamine
näidenina.
Kirjutamine:
sulghääliku pikkuse märkimine.
panus klassi
spordialade raamatu
koostamisse;
rühmatöös osalemine;
III veerandi vaba-
lugemine.
1
E. Esop
„Lendstart“.
K. Prügi
„Meie isa ja onu
Tarmo on
kaksikud“. Õpik lk 74–75.
Töövihik lk 39–
40 ül 7–8.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
lõikudest teksti koostamine, teksti korrigeerimine,
teksti täiendamine sobivate väljenditega;
küsimuste koostamine loetu kohta.
Kirjutamine:
intervjuu koostamine (küsimuste sõnastamine
vastuste järgi).
1
Emakeelepäev. Õpik lk 156–157.
Suuline keelekasutus:
vestlus emakeelepäevast, selle olulisusest.
Lugemine:
vanas kirjakeeles teksti lugemine ja „tõlkimine“
tänapäeva eesti keelde.
Nõo Põhikool
Õpimapp: hinnang III
veerandi töödele;
hinnang loetud
raamatule.
K
e
e
l
e
õ
e
t
u
s
–
2
Häälikute
märkimine
kirjas. Õpik lk 66–67.
Töövihik lk 36–
37 ül 1–2.
Suuline keelekasutus:
tabeli järgi sulghääliku pikkuse õigekirjareeglite
sõnastamine.
Lugemine:
tähendusega ja tähenduseta sõnad.
Kirjutamine:
ärakiri;
lausete koostamine, lausetes vigade parandamine;
sulghäälikute märkimine kirjas;
tähepikkuste muutmine sõnas, tabeli täitmine.
Etteütlus. Töövihik I lk 96.
Kirjutamine:
etteütlus (sulghäälikute pikkus).
K
o
k
k
u
v
õ
t
e
t
e
e
m
a
s
t
–
2
Olümpiamängud
. Õpik lk 76–77.
M. Coleman
„Leegitsevad
antiikaja
olümpia-
mängud“. Töövihik lk 41–
43 ül 9–11.
Suuline keelekasutus:
oma valitud spordiala tutvustamine.
Lugemine:
kahe teksti võrdlemine;
info otsimine/lugemine eri teabeallikatest;
teksti põhjal küsimusele õige vastuse valimine;
tekstist tulenevate arvutusülesannete lahendamine
Kirjutamine:
klassis ühise spordialasid tutvustava raamatu
koostamine (iga õpilane koostab teabeteksti ühest
spordialast);
märksõnaskeemi koostamine Eesti olümpiavõitjatest;
küsimuste koostamine märksõnaskeemi põhjal;
silpidest spordialade nimetuste koostamine.
Nõo Põhikool
K
o
r
d
a
m
i
n
e
–
2
Iseseisev töö nr
12.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi lausetele õigete lõppude valimine.
Lugemine:
lausete paigutamine tekstis õigetesse kohtadesse.
Kirjutamine:
teksti järgi küsimuste moodustamine ja neile
vastamine;
sulghäälikute pikkuste märkimine.
Kontrolltöö (III veerand).
Suuline keelekasutus:
korralduste järgi töölehele sõnade, arvude
kirjutamine.
Lugemine:
riimuvate sõnade leidmine tekstist;
otsustamine, kas teksti põhjal saab küsimusele
vastata; lõikude järjestamine tekstiks;
vanasõna tähenduse seletamine.
Kirjutamine:
häälikute pikkuste märkimine;
sõnade järjestamine lauseteks, lausete kirjutamine.
Vabalugemine (III veerand).
Töövihik lk 88.
Suuline keelekasutus:
loetud raamatu(te) tutvustamine.
Kirjutamine:
loetud raamatu lühitutvustus, arvamuse esitamine ja
selle põhjendamine.
Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.
Terves kehas terve vaim.
Vabalugemine.
Ellen Niit „Ühel viivul vikervalgel“.
Reet Kudu „Pöörane reis“.
Henning Wiesner „Kas loomad pesevad hambaid?“.
Saviour Pirotta „Aisopose valmid“.
Nõo Põhikool
Erika Esop „Lendstart“.
Michael Coleman „Leegitsev olümpia“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
26.–27. nädal.
KAS NAER ON
TERVISEKS?
Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus;
kodus ja koolis; mängiv
inimene: sõnamängud.
Märksõnad: tervis
haigus
haigla
tervislik eluviis
positiivne
ellusuhtumine hea nali
naeruvääristamine
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: minu tervis, käitumine
ja selle tagajärg;
sallivus.
häälik
täht
sulghäälik
silp
ainsus
mitmus 1
L. Tungal
„Me oleme
haiged“. Õpik lk 80.
Töövihik ül 11
lk 48
Suuline keelekasutus:
luuletuse ühine peast esitamine.
Lugemine:
luuletuse lugemine.
Kirjutamine:
tabeli täitmine luuletuse sõnadega ja sõnade
grupeerimine silpide arvu järgi, lausete koostamine
tabeli järgi.
Õpilane:
jutustab endast
ning oma
lähiümbruses
toimunust;
mõistab muu
hulgas lihtsat
tabelit, diagrammi;
jutustab ja kirjutab
küsimuste, kava
toel;
leiab
väljendamiseks
lähedase
tähendusega sõnu;
eristab kirjalikus
tekstis väidet,
küsimust, käsku;
märgib kirjas
häälikuid õigesti.
Hinnatavad
õpitulemused:
1
J. Rannap
„Aptsihh!
Aptsihh!
Aptsihh!“. Õpik lk 81.
Töövihik ül 12
lk 48.
Suuline keelekasutus:
esitlus oma kogemustest (haiguste ravimine),
jutustamine kava järgi.
Lugemine:
rollis lugemine;
kavapunktide järjestamine.
Kirjutamine:
küsilausete moodustamine.
1
I. Tomusk
„Volli käib
operatsioonil“. Õpik lk 82–83.
Töövihik lk 48
ül 13.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
teabe lugemine internetist;
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
Nõo Põhikool
Kunstiõpetus: homonüümide
erinevate tähenduste
väljendamine
pildiliselt.
Inimeseõpetus: inimese tervis.
Teabekeskkond: teabe
lugemine internetis.
Elukestev õpe ja
karjääri
planeerimine: ametite tutvustamine.
Tervis ja ohutus: terviseteadlikkus.
Õppekäik: kohaliku
terviseasutuse külastus,
kooliarsti(-õe) külla-
kutsumine.
Õpimapp: oma
tervisekäitumine.
liitsõnade moodustamine. iseseisev töö nr 13;
etteütlus;
teksti jutustamine
kava järgi;
sõnade tähenduse
illustreeritud
selgitamine. 1
A. Pervik
„Adalberdi
merehaigus“. Õpik lk 84–85.
Töövihik lk 49
ül 14–15.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine.
Lugemine:
lausealgustele jutu järgi sobivate lõppude leidmine;
kavapunktide järjestamine;
sõnade tähenduse selgitamine.
Kirjutamine:
rühmatöö: küsimuste koostamine ja neile vastamine.
1
A. Lindgren
„Pipi ajab
äriasju“. Õpik lk 86–87.
Töövihik lk 50
ül 16.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
kahest lause osast ühe lause koostamine;
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
täishäälikute kasutamine sõnas;
tingimusega lause koostamine.
1
L. Tungal
„Aprill!“. Õpik lk 88.
Suuline keelekasutus:
oma aprillinalja tegemise kogemusest rääkimine.
Lugemine:
mängu kirjelduse lugemine ja selle järgi tegutsemine.
Kirjutamine:
akrostihhoni kirjutamine (aprill, aprillinali).
1
E. Raud
„Kuidas
kilplased …“. Töövihik lk 51
ül 18.
Suuline keelekasutus:
oma kogemuse põhjal sõna tähenduse selgitamine
(kilplane, käitumine kilplasena).
Lugemine:
lause sisu õigsuse üle otsustamine loetu põhjal.
Kirjutamine:
häälikute märkimine kirjas;
sõnaliikide tundmine.
Nõo Põhikool
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Häälikute
märkimine
kirjas. Õpik lk 78–79.
Töövihik lk 44–
47, 50 ül 1–
10,17.
Suuline keelekasutus:
skeemi selgitamine, inimeste iseloomustamine
omadussõnaga ja põhjenduse lisamine
Lugemine:
õigekirjareeglite lugemine ja näidete toomine,
anagrammidest tähendusega sõnade moodustamine,
Kirjutamine:
sulghäälikute märkimine s-i kõrval, i ja j kirjutamine;
lausete koostamine etteantud tingimuste järgi,
skeemi täiendamine; lausete muutmine;
tekstis vigade parandamine;
ärakiri;
tabeli täitmine, samatähenduslike sõnade leidmine.
Etteütlus. Töövihik I lk 96.
Kirjutamine:
etteütlus (g, b, d s-i kõrval).
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Mängud
sõnadega.
E. Raud
„Naljalammas“
:
A. Pervik
„Lambalugu“,
„Sepad“. Õpik lk 89–91.
Suuline keelekasutus:
erinevate ametite tegevuse kirjeldamine,
lugemispalade humoorika aspekti selgitamine
Lugemine:
Kirjutamine:
homonüümide erinevate tähenduste väljendamine
pildiliselt
Nõo Põhikool
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
13.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi lausete sisu õigsuse üle otsustamine.
Lugemine:
lausete järjestamine loetu järgi.
Kirjutamine:
piltliku väljendi selgitamine;
i ja j märkimine kirjas, sulghääliku märkimine kirjas;
tekstist sobiva näite kirjutamine õigekirjareeglile;
küsilausete ja käsklausete moodustamine.
Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.
Terves kehas terve vaim.
Vabalugemine.
Jaan Rannap „Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!“.
Ilmar Tomusk „Tere, Volli!“.
Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“.
Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk“.
Aino Pervik „Umbluu“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
28.–29. nädal
ELUST MAAL
Tekstide temaatika: ümbritsev loodus,
loomad.
Märksõnad: elus ja eluta loodus
häälikuühen
d
täishääliku-
ühend
kaashääliku
-ühend
täishäälik
kaashäälik
nimisõna
2
I. Lember
„Kevadel“. Õpik lk 94.
Töövihik lk 54
ül 5.
Suuline keelekasutus:
luuletuste valiku põhjendamine.
Lugemine:
luuletuste otsimine ja lugemine raamatukogus;
sisu järgi luuletuse illustreerimine.
Kirjutamine:
luuletuste ärakiri;
luuletuste kirjutamine aastaaegade kohta;
häälikuühendite märkimine.
Õpilane: 1) jutustab oma
lähiümbruses
toimunust;
2) vastab
küsimustele,
kasutades sobivalt
täislauseid ning
lühivastuseid;
Nõo Põhikool
looduslik tasakaal
lihavõtted
LÕIMING
Keskkond ja
ühiskonna
jätkusuutlik areng: loodus minu ümber,
loomalood; keskkonna-
küsimused.
Kultuuriline
identiteet: tähtpäevadega seotud
traditsioonid.
Kunstiõpetus: luuletuste
kujundamine;
lihavõtte õnnitluskaart.
Matemaatika: tabeli
järgi arvutusülesannete
koostamine ja
lahendamine.
Loodusõpetus: tekstid
organismide elust.
Õppekäik:
raamatukogus sobivate
luuletuste otsimine;
metsa istutamine, mets
kui erinevate
organismide elupaik.
omadussõna
tegusõna
sõnaliik
riimuv sõna
lause-
lõpumärk
jutustus
luuletus
1
H.-M.
Männamaa
„Kes läheb
kevadel
kooli?“. Õpik lk 95–96.
Töövihik ül 6–7
lk 55.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
kava järgi jutustamine, oma kogemusest rääkimine
(märgid looduses).
Lugemine:
tekstist küsimustele vastuste leidmine;
kavapunktide järjestamine;
lausete järjestamine jutuks.
Kirjutamine:
ärakiri
3) leiab
väljendamiseks
lähedase
tähendusega sõnu;
4) mõistab
lihtsat tabelit;
5) tunneb ära
jutustuse,
luuletuse;
6) eristab
hääliku-ühendit;
7) eristab lauset;
8) märgib kirjas
häälikuid õigesti;
9) märgib õpitud
sõnades õigesti
kaashäälikuühendit
;
10) koostab
õnnitluse;
11) mõtleb jutule
lõpu.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 14;
etteütlus;
illustreeritud
luulevalik;
tabeli järgi
ülesannete
koostamine ja
lahendamine;
loovkirjutamine:
luuletus, jutule lõpp.
1
E. Raud
„Muuseumis“. Õpik lk 97–99.
Töövihik lk 56
ül 8.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, loetust jutustamine, erinevate
organismide seotusest näidete toomine.
Lugemine:
teksti lugemine rollides;
paarilise koostatud ülesannete lugemine.
Kirjutamine:
tabeli järgi arvutusülesannete koostamine ja
lahendamine.
1
D. Bisset
„Üks tore päev
südaööl“.
M. J. Eisen
„Kadunud
päev“. Õpik lk 100–
101.
Töövihik lk 57
ül 9.
Suuline keelekasutus:
keskkonnateemade üle arutelu, oma arvamuse
põhjendamine.
Lugemine:
sobivate sõnade leidmine, et tekiks terviktekst.
Kirjutamine:
omadussõnade lisamine teksti.
1
U. Tartes
„Putukate elust
Maal“. Õpik lk 102–
103.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
küsimustele vastamine teksti põhjal, loodus aluseks
inimkonna leiutistele.
Nõo Põhikool
Õpimapp:
elukeskkond oma
kodukohas.
Töövihik lk 58
ül 10. Kirjutamine:
sulghääliku pikkuse märkimine.
1
L. Tungal
„Jäneselaps
Marta“. Õpik lk 158–
159.
Töövihik lk 92–
93.
Suuline keelekasutus:
jutustuse ja luuletuse võrdlemine.
Lugemine:
riimuvate sõnade leidmine tekstis;
tegevuste järjestamine;
erinevate tähtpäevadega seotud kombed.
Kirjutamine:
lauselõpumärkide kasutamine;
ristsõna lahendamine;
lihavõtte õnnitluskaardi koostamine.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Häälikuühendi
d.
K. Merilaas
„Aprill“.
R. Saluri
„Põldlõoke“. Õpik lk 92–93.
Töövihik lk 52–
53 ül 1–4.
Suuline keelekasutus:
tabeli loogika selgitamine, õigekirjareeglite
sõnastamine, paarilisega töö võrdlemine, tabeli
põhjal üldistuse tegemine häälikuühendite
esinemisest sõnades.
Lugemine:
õigekirjareeglitest lähtuvalt lause tõesuse üle
otsustamine;
tekstist häälikuühenditega sõnade leidmine.
Kirjutamine:
kaashäälikute märkimine sõnas, häälikuühendeid
sisaldavate sõnade moodustamine, reeglite
koostamine;
häälikuühendeid sisaldavate sõnade märkimine
tekstis, tabeli täitmine, sõnade muutmine etteantud
tingimusi järgides.
Etteütlus. Töövihik I lk 96
Kirjutamine:
etteütlus (kaashäälikuühend).
Nõo Põhikool
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
J. Norštein,
S. Kozlov
„Siil udus“.
Eesti rahvajutt
„Kuidas ööbik
oma laulu sai“. Õpik lk 104–
105.
Töövihik lk 59
ül 11–12.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
rühmitamine ja põhjendamine.
Kirjutamine:
loole lõpu kirjutamine;
täishäälikute märkimine kirjas;
lausete koostamine, tegusõnade märkimine tekstis.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
14.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi puuduvate sõnade kirjutamine
Lugemine:
kahekõnes kõnelejate märkimine tsitaatide ette;
teksti järgi küsimustele vastamine;
tekstist samatähenduslike sõnade leidmine.
Kirjutamine:
riimuvate sõnade kirjutamine;
etteantud tingimustest lähtuvalt sõnade leidmine ja
kirjutamine tekstist;
sõnades häälikuühendite märkimine, lause
kirjutamine.
Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.
Loodus meie ümber.
Vabalugemine
Ira Lember „Prillmadu“.
Hella-Mare Männamaa „Tudrepalu lood“.
Eno Raud „Naksitrallid“.
Donald Bisset „Kõnelused tiigriga“.
Juri Norštein, Sergei Kozlov „Siil udus“.
Werner Nachtigall „Loodus teeb leidlikuks“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
30.–31. nädal
KES ME OLEME?
Tekstide temaatika: kodus ja koolis; loodus
minu ümber; arvuti ja
teler kui silmaringi
avardaja.
Märksõnad: elus loodus
tasakaal looduses
loomad
mõistatused
LÕIMING
Väärtused ja kõlblus: üksteisest hoolimine.
Keskkond ja jätku-
suutlik areng: loodus
minu ümber,
loomalood.
Teabekeskkond,
tehnoloogia ja
innovatsioon: arvuti ja
mõistatus
sulghäälik
võõrsõna
liitsõna
tähestikulin
e järjekord,
silbid
dialoog/
kahekõne
lähedase
tähendusega
sõna
sama-
tähenduslik
sõna
riimuv sõna
luuletus
täishäälik
sulghäälik
häälikuühen
d
vanasõna
2
E. Esop
„Kes me
oleme?“ Õpik lk 108–
109.
Töövihik lk 62
ül 8.
Suuline keelekasutus:
rühmatöö: luuletuse (peast) esitamine.
Lugemine:
mõistatuse sisu mõistmine.
Kirjutamine:
ärakiri, valitud värsi vastuse joonistamine;
(luulevormis) mõistatuste koostamine loomade-
lindude kohta;
häälikute märkimine kirjas (h, täishäälik, sulghäälik,
häälikuühend).
Õpilane:
mõistab lihtsat
plaani, tabelit;
koostab loetu
põhjal kaardi;
jutustab küsimuste,
märksõnade või
kava toel;
hangib teavet eri
allikatest;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid;
kirjeldab eesmärgi-
päraselt olendit;
märkab erinevusi
ja sarnasusi;
leiab
väljendamiseks
lähedase
tähendusega sõnu;
esitab luuletust
peast;
tunneb ära
jutustuse,
luuletuse, vanasõna
mõistatuse;
kirjutab õigesti
1
A. Lindgren
„Vimmerby
laadal“. Õpik lk 110–
112.
Töövihik ül 9–
10 lk 63.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga, vanasõnade tähenduse selgitamine;
märksõnaskeemi järgi tegelaste iseloomustamine.
Lugemine:
teabe lugemine internetist (hobuse kirjeldamine);
teksti järgi märksõnaskeemi korrigeerimine, teksti
alusel valiku põhjendamine;
vanasõnade koostamine.
Kirjutamine:
ümberjutustus.
1
Kui kiiresti
keegi suudab
joosta? Õpik lk 113.
Tööv ül 11–12
lk 64
Suuline keelekasutus:
tabeli andmete järgi ülesannete koostamine,
lahendamine,
objektide võrdlemine, vestlus loodussaadetest teles.
Lugemine:
tabeli andmete järgi lausete täiendamine.
Kirjutamine:
Nõo Põhikool
teler kui silmaringi
avardajad.
Teabekeskkond: teave internetist;
e-sõnaraamatutest
võõrsõnade tähenduse
leidmine.
Kunstiõpetus: valitud värsile vastuse
joonistamine;
sündmuskoha plaani
vormistamine.
Matemaatika: arvutusülesannete
koostamine,
lahendamine.
Inimeseõpetus: lemmikloomad peres,
nende eest
hoolitsemine, vastutus
lemmiklooma eest.
Loodusõpetus: loomade kirjeldamine.
Teabekeskkond: infotehnoloogia
võimalused teabe
hankimisel; visuaalse
teksti analüüs.
sõnade järjestamine tähestikulisse järjekorda, sõnade
silbitamine.
sulghääliku
omandatud oma- ja
võõrsõnade
algusse;
teab peast
võõrtähtedega
tähestikku;
kasutab lihtsamat
sõnastikku;
koostab lihtsaid
loendeid tähestik-
järjestuses;
kirjutab eakohase
pikkusega loovtöid
(k.a ümberjutustus)
küsimuste,
tugisõnade,
märksõnaskeemi
või kava toel.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 15;
etteütlus;
õpitud teksti (rollis)
lugemine;
luuletuse (peast)
esitamine;
ümberjutustus;
illustreeritud
mõistatus;
loovkirjutamine:
jutule lõpp;
1
E. Krusten
„Ahne kõuts“.
L. Tungal
„Lemmik-
loomad“. Õpik lk 114–
115.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga; vestlus lemmikloomadest.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
ühistööna (rühmatööna) tulpdiagrammi koostamine
õpilaste lemmikloomadest;
lemmikloomapidajale reeglite koostamine.
2
J. Oro
„Hiir
rätsepaks“. Töövihik lk 66–
67 ül 15–16.
Suuline keelekasutus:
teksti jutustamine kava järgi.
Lugemine:
teksti järjestamine, teksti märgistamine;
teksti lugemine rollis;
kavapunktide järjestamine;
tekstist lähedase tähendusega sõnade leidmine.
Kirjutamine:
riimuvate sõnapaaride kirjutamine;
loomadest riimide koostamine.
K
ee
le
õe
tu
s
–
2
Sulghäälik sõna
alguses.
H sõna alguses. Õpik lk 106–
107.
Töövihik lk 60–
61ül 1–7.
Suuline keelekasutus:
sõnade tähenduse selgitamine kirjapildist lähtuvalt.
Lugemine:
õigekirjareeglite täiendamine;
võõrsõnadele tähenduse leidmine (teatmeteoste
kasutamine);
teksti korrigeerimine.
Kirjutamine:
ärakiri; lausete koostamine;
sulghääliku märkimine sõna alguses, h-tähe
märkimine sõna alguses, tabeli täitmine.
Nõo Põhikool
Õpimapp: tulpdiagramm klassi
laste lemmikloomadest.
Etteütlus. Töövihik I lk 96.
Kirjutamine:
etteütlus (h sõna algul).
osalemine
rühmatöös.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
R. Roht
„Julged
rändurid“. Õpik lk 116–
119.
Töövihik lk 65
ül 13–14.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
rühmatöös osalemisele hinnangu andmine.
Lugemine:
loo teksti järgi küsimustele vastamine;
teksti järgi dialoogis otsekõnele kõneleja märkimine;
rühmatöö: loo sündmuskoha plaani joonistamine.
Kirjutamine:
loo teksti järgi plaani koostamine;
loole lõpu kirjutamine;
täishääliku pikkuse eristamine.
K
or
da
mi
ne
–
1
Iseseisev töö nr
15.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi kavapunktide järjestamine
Lugemine:
teksti järgi märksõnaskeemi täiendamine;
luuletuse salmide järjestamine, küsimustele
vastamine luuletuse järgi;
võõrsõnadele tähenduse leidmine.
Kirjutamine:
teksti sisu lõpetava kavapunkti kirjutamine;
täishäälikute pikkuse märkimine kirjas,
h-tähe märkimine sõna alguses.
Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.
Sõna algustäht.
Loodus meie ümber.
Vabalugemine.
Erika Esop „Lõbus tuul“.
Astrid Lindgren „Vahtramäe Emili uued vembud“.
Erni Krusten „Piibar“.
Richard Roht „Laaned ja veed. Jutte loomadest“.
Nõo Põhikool
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
32.–33. nädal
PIDUPÄEVAD
Tekstide temaatika: mängiv inimene:
mängu-lust, sõna
mängud;
kodanikuühiskond:
tavad ja pühad.
Märksõnad: emadepäev
sünnipäev
toidu valmistamine
söögikoha külastamine
LÕIMING
Kunstiõpetus: emadepäeva õnnitlus-
kaart; kutse
emadepäeva peole:
illustratsiooni loomine
tekstile;
ainsus
mitmus
nimisõna
tegelane
loetelu
riimuv sõna
häälikuühen
d
samatähend
uslik sõna
vastand-
tähendusega
sõna
1
L. Tungal
„Linnalapse
emadepäev“.
M. Panga
„Emadepäeva
paiku“. Õpik lk 121.
Töövihik lk 69
ül 4.
Suuline keelekasutus:
luuletuse peast esitamine.
Lugemine:
tekstist riimuvate sõnapaaride leidmine,
kaherealise riimi kirjutamine.
Kirjutamine:
tabeli koostamine nimisõnadest;
täishäälikute pikkuse märkimine;
emadepäeva peole kutse vormistamine, emadepäeva
õnnitluskaardi vormistamine.
Õpilane:
väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt,
arusaadavalt:
palub, küsib,
selgitab, keeldub,
vabandab, tänab;
leiab
väljendamiseks
lähedase ja
vastand-
tähendusega sõnu;
esitab luuletust
peast;
märgib kirjas
õigesti käänd- ja
pöörd-sõnade
õpitud lõppe ja
tunnuseid;
koostab kutse,
õnnitluse, teate:
2
L. Tungal
„Meie Piiga“. Õpik lk 122–
125.
Töövihik lk 70
ül 5.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
teksti lugemine minavormi asemel temavormis;
teksti järgi küsimustele vastamine;
lausete õigsuse üle otsustamine loetud teksti põhjal.
Kirjutamine:
tegusõna pöörete lõppude muutmine;
loetu põhjal skeemi koostamine.
2 H. Rand „Kas
kõik suured
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga;
Nõo Põhikool
kontserdi eeskava
kujundamine; kingituse
valmistamine,
pakkimine;
menüü vormistamine.
Muusika: õpitud
laulude valimine
emadepäeva kontserdi
eeskavasse.
Matemaatika: enesekontroll arvutus-
tehte abil; menüü järgi
arvutusülesannete
koostamine.
Kehaline kasvatus: peole esinemisnumbri
ettevalmistamine.
Inimeseõpetus: tervislik toit.
Tehnoloogia ja
innovatsioon: kutse, õnnitluskaardi,
menüü, eeskava arvutil
vormistamine.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: ühis-
ürituse
ettevalmistamine ja
läbiviimine.
olid kunagi
väikesed?“.
F. Kotta
„Ema“. Õpik lk 126–
128.
Töövihik lk 71
ül 6–8.
rühmatöö: väitlus teemal „Olla täiskasvanu“.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine;
riimuvate sõnapaaride paigutamine luuletuse teksti,
teksti korrigeerimine.
Kirjutamine:
loetelu koostamine.
Hinnatavad
õpitulemused: iseseisev töö nr 16;
IV veerandi
kontrolltöö;
etteütlus;
luuletuse esitamine
peast;
osalus paaristöös;
osalus rühmatöös;
osalus rollimängus.
1
A. Pervik
„Presidendi
müts“.
P. Raud
„Kunstnik ja
kirjanik“. Õpik lk 130–131,
150.
Suuline keelekasutus:
oma kogemusest rääkimine (kingituste tegemine);
oma joonistuse tutvustamine.
Lugemine:
teksti järgi küsimustele vastamine.
Kirjutamine:
oma teksti illustratsioonile sobiva lause ärakiri.
1
K. Vainola
„Ville sünni-
päev“.
Kirjanik Kätlin
Vainola. Õpik lk 132–134,
151.
Töövihik lk 73
ül 10.
Suuline keelekasutus:
mängu kirjelduse järgi mängu mängimine.
Lugemine:
mängu kirjelduse lugemine.
Kirjutamine:
täishäälikute ja suluta kaashäälikute pikkuste
määramine;
paaristöö: küsimuste koostamine teksti kohta,
küsimustele vastamine teksti järgi.
K
ee
le
õe
tu
s
–
1
Ainsus ja
mitmus. Õpik lk 120.
Töövihik lk 68
ül 1–3.
Suuline keelekasutus:
sõnade loetelude võrdlemine, tabeli sisu selgitamine.
Lugemine:
töö õpiku sisukorraga; ristsõna lahendamine.
mitmuse tunnuse ja sisu järgi sõnade liigitamine.
Kirjutamine:
lausetes ainsuses kasutatud sõnade muutmine
mitmuse vormi.
Nõo Põhikool
Tervis ja ohutus: tervist väärtustava
hoiaku kujundamine
(tervislik toit).
Väärtused ja kõlblus: head kombed.
Projekt: õhtu emadele.
Etteütlus. Töövihik I lk 95.
Kirjutamine:
etteütlus (g, b, d sõna algul).
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
2
Emadepäeva
kontserdi
eeskava.
Mängime
kohvikut. Õpik lk 129, 135
Töövihik lk 72,
74, 75 ül
9,11,12.
Suuline keelekasutus:
arutelu kingituse valmistamise ja pakkimise üle;
arutelu emadepäeva kontserdi ja kohviku
ühendamise idee üle, oma ja kaaslaste arvamuse
võrdlemine;
rollis tegutsemine; vestlus toitude tervislikkusest.
Lugemine:
retseptide lugemine.
Kirjutamine:
rühmatöö: emadepäeva kontserdi eeskava
koostamine;
tabeli täitmine eesti keele õpiku põhjal;
menüü ja selle põhjal arvutusülesannete koostamine;
arvustuse kirjutamine.
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
16.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi teksti korrigeerimine.
Lugemine:
teksti järgi väidete õigsuse üle otsustamine;
lähedase tähendusega sõnade leidmine.
Kirjutamine:
mitmuse vormis olevate nimisõnade märkimine
tekstis;
liitsõnade kirjutamine;
lausetes ainsuses kasutatud sõnade muutmine
mitmuse vormi; h-tähe kasutamine sõnade alguses.
Nõo Põhikool
IV veerandi
kontrolltöö.
Lugemine:
luuletuse salmide järjestamine; tekstis antud
tunnusele vastavate sõnade märkimine (riimuv sõna,
sulghäälik sõna alguses, liitsõna, omadussõna), teksti
koostamine; sama- ja vastandtähendusega sõnade
leidmine.
Kirjutamine:
häälikuühendite märkimine tekstis; lauses sõnade
muutmine ainsusesse, tekstis jutustaja vormi
muutmine.
Vabalugemine.
Leelo Tungal „Kristiina, see keskmine“.
Hilli Rand „Nimeks Nipsutera“.
Aino Pervik „Presidendilood“.
Kätlin Vainola „Ville“.
Õppeteema,
alateemad.
Lõiming õppekava
läbivate teemade ja
teiste õppeainetega
Põhimõiste
d
T
u
n
di
de
ar
v
Õppematerjal Õppetegevus
Soovitavad
õpitulemused ja
hindamine
34.–35. nädal
SUVI
Tekstide temaatika: mängiv inimene;
ümbritsev loodus.
Märksõnad: suvevaheaeg
plaanid suveks
kokkuvõte õppeaastast
sõnavara
lähedase
tähendusega
sõnad
vastandsõna
driimuvad
sõnad
sõnastik
tähestikulin
e järjekord
kahekõne/
dialoog
liitsõna
1
J. Rahman
„Suveniirid ja
talveniirid“. Õpik lk 138–
139.
Töövihik lk 80
ül 6–7.
Suuline keelekasutus:
töö sõnavaraga.
Lugemine:
teksti järgi piltide värvimine.
Kirjutamine:
liitsõnade moodustamine;
kohanimede õigekiri;
tekstist valikuline ärakiri.
Õpilane:
mõistab lihtsat
plaani, kaarti;
kasutab eakohaseid
sõnaraamatuid;
koostab kuuldu
põhjal kaardi;
koostab lihtsaid
loendeid tähestik-
järjestuses.
Hinnatavad
õpitulemused:
1
A. Kivirähk
„Loll jope“.
Kirjanik
Andrus
Kivirähk.
Suuline keelekasutus:
tekstist sisust lähtuva pealkirja leidmine.
Lugemine:
kirjandusteksti ja teabeteksti lugemine.
Kirjutamine:
Nõo Põhikool
LÕIMING
Keskkond ja
jätkusuutlik areng: loodus minu ümber.
Kunstiõpetus: üksiku saare kaardi
kujundamine;
pildi joonistamine
õpiku ühe pala kohta.
Loodusõpetus: linnud
ja nende eluviis;
ilmakaared;
leppemärgid kaardil.
Muusika: laulud plaadilt „Kooli
folkloorikogumik“.
Inimeseõpetus: ohutusreeglid ujumisel,
liikluses.
Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus: laste
vaba aja sisustamise
võimalused oma
kodukohas.
Tehnoloogia ja
innovatsioon: töö
vormistamine arvutil.
Õpik lk 140–
149.
Töövihik lk 81
ül 8.
lausete sisuline parandamine tekstist lähtuvalt.
iseseisev töö nr 17;
IV veerandi
vabalugemine;
osalemine
rühmatöös;
hinnangute andmine
ja põhjendamine.
1
E. Krusten
„Linnupesa“.
T. Seero
„Raske päev“. Õpik lk 142–
143.
Töövihik lk 82
ül 10.
Suuline keelekasutus:
teksti ilmekas esitamine.
Lugemine:
dialoogis tegelase määratlemine.
Kirjutamine:
paaristöö: teksti lugemine rollis.
1
F. Kotta
„Täpne
aadress“.
Eesti rahvajutt
„Kuidas ööbik
oma laulu sai“. Õpik lk 144–
145.
Töövihik lk 83
ül 11.
Suuline keelekasutus:
loetud jutu alusel ühe linnu välimuse kirjeldamine,
käitumise loo jutustamine.
Lugemine:
luuletuse ilmekas lugemine.
Kirjutamine:
liitsõnade moodustamine.
1
G. Ruck-
Paquet
„Iga asi lõpeb
otsa“.
V. Sõelsepp
„Suveteed.“ Õpik lk 146–
147.
Töövihik lk
81,83 ül 9,12.
Suuline keelekasutus:
arutelu seosest luuletuse sisu ja raamatus paigutuse
vahel;
vestlus alguste ja lõppude üle;
vestlus ohutust liiklemisest suvel.
Lugemine:
lähedase tähenduse ja vastandtähendusega sõnade
ning riimuvate sõnade leidmine.
Kirjutamine:
täheruudu lahendamine.
Nõo Põhikool
Tervis ja ohutus: ohutusreeglid ujumisel,
jalgrattaga liiklemisel.
Õpimapp: hinnang loetud
raamatule;
hinnang oma
õpimapile;
oma õpimapile
hinnangu küsimine
ühelt pere liikmelt.
1
Jaanipäev:
rahvalaulud. Õpik lk 160–
161.
Suuline keelekasutus:
laulude kuulamine plaadilt „Kooli folkloori-
kogumik“;
suveplaanidest rääkimine, arutelu võimaluste üle
oma kodukohas kasulikult aega veeta.
Kirjutamine:
skeemi koostamine oma suveplaanidest.
K
ee
le
õe
tu
s
–
1
Töö
sõnavaraga. Õpik lk 136.
Töövihik lk 76–
77, 94 ül 1–3.
Lugemine:
lähedase tähendusega ja vastandtähendusega sõnade
ning riimuvate sõnade leidmine, töö õpiku
sõnastikuga.
Kirjutamine:
skeemi täiendamine tekstist võetud sõnast / lausest
lähtuvalt; keelereeglitele näidete leidmine.
K
ok
ku
võ
te
te
e
m
as
t –
3
Mängige
mängu
„Laevahukk“. Õpik lk 137.
Töövihik lk 78–
79 ül 4–5.
Rühmatöö: mäng „Laevahukk“ mängureeglite
järgi
Kirjutamine:
mängureeglite järgi loendite koostamine;
saare kaardi kujundamine.
Suuline keelekasutus:
teiste rühmade loendite kuulamine ja enda omaga
võrdlemine;
loendi täiendamine;
vestlus ohutusreeglitest ujumisel.
Nõo Põhikool
Kas oled oma
õpikut hoolega
lugenud?
Hinda
töövihikut ja
oma oskusi. Töövihik lk 84–
85, 95–96.
Suuline keelekasutus:
oma seisukohtade põhjendamine, kahe töövihiku
võrdlemine.
Lugemine:
tegelase ja lugemisteksti ühitamine, näidete leidmine
kirjanike nimede juurde loetud tekstidest.
Kirjutamine:
kirjanike nimede tähestikulisse järjekorda seadmine;
tabeli täitmine, skaalal oma arvamuse märkimine;
pildi joonistamine ühe loetud pala kohta.
K
or
da
mi
ne
–
2
Iseseisev töö nr
17.
Suuline keelekasutus:
kuulamise järgi värsiridade järjestamine.
Lugemine:
dialoogis tegelaste kirjutamine fraaside juurde;
antud tingimustele vastavate sõnade leidmine
tekstist, skeemi täiendamine, sisu järgi sõnade
rühmitamine, sõnade tähenduse mõistmine.
Kirjutamine:
riimuvate sõnade kirjutamine;
sõnade moodustamine antud tähtedest, lausete
koostamine.
Vabalugemine
(4. veerand). Töövihik lk 89.
Suuline keelekasutus:
IV veerandil loetud raamatu(te) tutvustustamine.
Kirjutamine:
loetud raamatu lühitutvustus, arvamuse esitus ja selle
põhjendamine.
Harjutusvara. Sõnad.
Vabalugemine.
Venda Sõelsepp „Mutikas“.
Tõnu Seero „Tubli lapse juturaamat“.
Andrus Kivirähk (õpik lk 149).
Nõo Põhikool
Eesti keel 4. kl 5 tundi nädalas, kokku 175 tundi
o
Kohustuslik teema
Õpitulemused
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
I Suuline ja kirjalik suhtlus
1.Hääliku pikkuste eristamine.
2.Sõnavara avardamine ja
täpsustamine, töö sõnastikega.
3.Suulises keelekasutuses
kirjakeele põhinormingute
järgimine ning mõtete sobiv
sõnastamine (sõnavalik,
parasiitkeelendite vältimine,
mõtte lõpuleviimine).
Suuline ja kirjalik suhtlus
Keelekasutus erinevates
suhtlusolukordades: koolis, avalikus
kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega
suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus
tekstis.
Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud
kuulamine. Kuuldu põhjal
tegutsemine, kuuldule hinnangu
andmine.
Vestlus etteantud teema piires.
Küsimustele vastamine, esitlus,
tutvustus. Arvamuse avaldamine.
Seisukoha põhjendamine. Lisateabe
otsimine. Visuaalsed ja tekstilised
infoallikad, nende usaldusväärsus.
Fakt ja arvamus.
Sõnavara avardamine ja täpsustamine,
töö sõnastikega.
Vestlus, töö sõnastikuga
teabe otsimine, arvamuse
avaldamine
lisalugemine, kuulamine
Pantomiim, rollimäng,
intervjuu
jutustamine
Ü: sotsiaalne pädevus
pädevus,
suhtluspädevus,
väärtuspädevus
L:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade)
“Kultuuriline identiteet”
(läbi lugemispalade)
“Elukestev õpe ja karjääri
planeerimine”,
(läbi funktsionaalse
lugemisoskuse, suulise ja
kirjaliku väljendamisoskuse
ja tekstiloome)
“Teabekeskkond” (teabe
hankimine erinevatest
allikatest, sh
lugemispaladest,
T: Loodusõpetus,
informaatika, muusika
*kuulab mõtestatult eakohast
teksti, toimib saadud sõnumi
ja juhendite järgi.
*annab lühidalt edasi kuuldu
sisu.
*väljendab end
suhtlusolukordades selgelt ja
arusadavalt koolis, avalikus
kohtas , eakaaslastega,
täiskasvanutega suheldes.
*esitab küsimusi.
*väljendab oma arvamust,
annab infot edasi selgelt ja
ühemõtteliselt.
*leiab koos partneri või
rühmaga vastused
lihtsamatele
probleemülesannetele.
*kasutab sõnastikke ja
teatmeteoseid.
*esitab peast luuletuse või
rolliteksti.
Kohustuslik teema
Õpitulemused
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
II Teksti vastuvõtt
1.Lugemiseks valmistumine,
keskendunud lugemine,
lugemistehnika arendamine.
2.Tööjuhendi lugemine.
3. Sõna, lause ning teksti sisu
mõistmine. Kujundlik
keelekasutus (piltlik väljend).
4..Kirjandusteksti süžee,
sündmuste toimumise koht, aeg
ja tegelased.
5.Luuletuse sisu eripära
määramine.
6.Huvipakkuva raamatu
leidmine, iseseisev lugemine,
vajaliku info leidmine.
7.Tekstiliikide eristamine:
jutustus, muinasjutt, luuletus,
näidend, vanasõna, kõnekäänd,
kiri.
kirjeldamine
Teksti vastuvõtt
Eesmärgistatud lugemine, lugemist
hõlbustavad võtted. Tööjuhendi
lugemine.
Kava, mõttekaart, joonis jm
visualiseerivad vahendid.
Ümberjutustamine: tekstilähedane,
kokkuvõtlik, valikuline.
Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud
lugemine (reegel, juhend, tabel,
skeem, kaart jm).
Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri),
nendes orienteerumine ja vajaliku
teabe leidmine.
F:vestlus, arutlus,
lisalugemine
K:õppekäik, rühmatöö,
õuesõpe
muusikapala kuulamine
I:lisalugemine,
individuaalne töö, esitlus
Ü: väärtuspädevus,
sotsiaalne pädevus,
L Lõiming läbivate
teemadega:
“Väärtused ja kõlblus” (läbi
lugemispalade)
“Kultuuriline identiteet”
ajakirjandus, rahvaluule,
muinasjutud, luuletused
“ Teabekeskkond“
Teabe- ja õppetekstid
T:informaatika, matemaatika,
loodusõpetus, muusika, kunst
*loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka õpi-
ja elutarbelisi tekste.
*rakendab tuttavat liiki teksti
lugemisel ja kuulamisel eri
viise ja võimalusi.
*valib juhendamise toel oma
lugemisvara
Kohustuslik teema Õpitulemused Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused hindamise osas
(hinnatakse õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei hinnata
hoiakuid ja väärtusi)
Nõo Põhikool
III Tekstiloome
1.Ümberjutustamine ja
ümberjutustuse kirjutamine.
2.Loetu ja kuuldu põhjal
jutustamine,
3.Loetule, nähtule või kuuldule
hinnangu andmine nii kirjalikult
kui ka suuliselt.
4.Loetule, nähtule või kuuldule
hinnangu andmine nii kirjalikult
kui ka suuliselt
5.Jutustus pildi või pildiseeria
põhjal
6. Protsesskirjutamine
IVÕigekeelsus ja keelehoole
1.Üldteemad
Eesti keel teiste keelte seas.
Teised Eestis kõneldavad keeled
Tekstiloome
jutustab ja kirjutab loetust ning
läbielatud sündmusest;
jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
kirjeldab eesmärgipäraselt eset,
olendit, inimest;
kirjutab nii koolis kui ka
igapäevaelus käsitsi ja arvutiga
eakohaseid tekste vastavalt
kirjutamise eesmärgile, funktsioonile
ja adressaadile;
kirjutab eakohase pikkusega
loovtöid (k.a ümberjutustusi)
küsimuste, pildi, pildiseeria,
märksõnaskeemi või kava toel;
teeb oma tekstiga tööd;
Õigekeelsus ja keelehoole
märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki
ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit;
kirjutab sulghääliku omandatud
oma- ja võõrsõnade algusse;
pöörab tegusõnu olevikus;
moodustab ainsust ja mitmust,
olevikku ja minevikku;
.F:vestlus, arutlus, K. paaristöö, rühmatöö rollimäng I:individuaalne töö arvutiga loovtöö rollimäng õppejutt
F:arutlus, vestlus,
K:mäng, paaristöö,
rühmatöö
I: korrektuurharjutus
Sõna koosseisu
analüüsimine
Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne
pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“
Väärtused ja kõlblus”
T: muusika, kunst,
informaatika
Ü:Suhtluspädevus,
õpipädevus, sotsiaalne
pädevus
L: “ Teabekeskkond
*jutustab, kirjeldab, arutleb
suuliselt ja kirjalikult,
vormistab kirjalikud tekstid
korrektselt.
*esineb suuliselt ( tervitab,
võtab sõna, koostab ning
peab lühikese ettekande ja
kõne)
*tunneb eesti keele
häälikusüsteemi
*järgib õigekirja aluseid ja
õpitud põhireegleid
*rakendab omandatud
teadmisi tekstiloomes
o
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema Õpitulemused
Metoodilised
soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite
rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaoutus kolmeks:
üldpädevused – Ü;
läbivad teemad – L;
teised ained – T,
kusjuures sulgudes tuuakse
teema)
Soovitused
hindamise osas
(hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi,
kuid ei hinnata
hoiakuid ja
väärtusi)
2.Häälikuõpetus ja õigekiri
Kaashäälikuühendi õigekiri
Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed,
ametinimetused ja üldnimetused.
Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt
3.Sõnavaraõpetus
Sünonüümid. Antonüümid.
Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna,
liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega
sõna erinevused.
4.Vormiõpetus
Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,
lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne
kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses
ja mitmuses.
Nimisõna. Omadussõna. Asesõna.
Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.
Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite
kirjutamine.
Lauseõpetus
Lause. Lause laiendamise lihtsamaid
võimalusi. Lihtlause. Lihtlause
kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause
lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja
saatelause
poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui
kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile,
funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib
oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
kirjutab suure algustähega isiku ja
kohanimed ja väike algustähega
õppeainete, kuude, nädalapäevade,
ilmakaarte nimetused;
tunneb ära liitsõna;
leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes
õpitud keelendite piires; parandab leitud
vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase
ja/või õpetaja abiga.
kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat
teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).
.õuesõpe sobitustest
“Kultuuriline identiteet”
Väärtused ja kõlblus”
T: matemaatika,
loodusõpetus, muusika
matemaatika
Nõo Põhikool
Eesti keel 5. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Suuline ja kirjalik suhtlus Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine. Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine. Väite põhjendamine.
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel suhtluskanali;
leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;
F: arutlus, vestlus, väitlus
K: rollimäng,
jutustamine, esitlus,
tutvustus, n
dramatiseering, intervjuu
I: töö sõnastikega,
kokkuvõtte sõnastamine,
lugemine
Ü: Sotsiaalne pädevus,
enesemääratluspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “ Teabekeskkond
,,Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“Kultuuriline identiteet”
T: Inimeseõpetus,
ühiskonnaõpetus, ajalugu,
informaatika
Kuulab mõtestatult
eakohast teksti, toimib
saadud sõnumi või
juhendi järgi.
*Hinnatakse numbriliselt
Leiab koos partneri või
rühmaga vastused
lihtsamatele
probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas
kirjalikku või suulist
keelevormi.
*Kujundav hindamine
Väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt
*Kujundav hindamine
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Teksti vastuvõtt Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted. Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart). Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus). Kuuldu konspekteerimine. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.
Teksti vastuvõtt
loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;
valib juhendamise toel oma lugemisvara
F: vestlus, autlus
K: rühmatöö, paaristöö,
kuulamine, õppekäik
I: jutustamine,
kokkuvõtte tegemine,
ideekaardi koostamine,
koostamine,. Esinemine
kaaslastele.
Ü: väärtuspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
“Teabekeskkond”
T:informaatika, ajalugu,
muusika, ühiskonnaõpetus,
matemaatika
Loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka
õpi-ja elutarbelisi tekste.
Rakendab tuttavat liiki
teksti lugemisel ja
kuulamisel eri viise ja
võimalusi.
Valib juhendamise toel
oma lugemisvara
*Hinnatakse nii
kujundavalt kui
numbriliselt.
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Tekstiloome Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine. Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine. Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.
Tekstiloome
jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);
F: vestlus, arutelu väitlus
K: paaristöö,
aheljutustamine,
rühmatöö
I: kirjutamine,
korrektuurharjutus
Lisalugemine
Esitlus
Ü:enesemääratluspädevus,
sotsiaalne pädevus, õpipädevus
väärtuspädevus
L: Väärtused ja kõlblus”
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
T: ajalugu, loodusõpetus
,inimese-ja ühiskonnaõpetus,
muusikaõpetus
Jutustab tekstilähedaselt,
kokkuvõtlikult
kavapunktide järgi,
märksõnaskeemi ja
küsimuste toel.
Kirjutab käsitsi ja
arvutiga eakohaseid
tekste vastavalt
kirjutamise eesmärgile,
funktsioonile ja
adressaadile.
Kirjutab eakohase
pikkusega loovtöid.
*Hinnatakse numbriliselt
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud
F: Vestlus, mäng, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
I: Töö sõnaraamatuga,
teatmeteosega,
korrektuurharjutus
Ü: Enesemääratluspädavus,
väärtuspädevus, õpipädevus,
sotsiaalne pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng
,,Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
T: võõrkeel, informaatika,
Märgib kirjas õigesti
lühikesi, pikki ja ülipikki
täis-ja kaashäälikuid.
Märgib sõnades õigesti
kaashäälikuühendit.
Kirjutab sulghääliku
omandatud oma-ja
võõrsõnade algusesse.
Moodustab ainsust ja
mitmust, olevikku ja
minevikku.
Poolitab sõnu .
Kasutab õpitud
keelendeid nii kõnes kui
kirjas vastavalt
suhtlemise eesmärgile,
funktsioonile ja
suhtluspartnerile. Jälgib
oma tekstis õpitud
ortograafiareegleid.
Kirjutab suure
algustähega isiku-ja
kohanimed ja väikese
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. Lauseõpetus Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Muud õigekirja teemad Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
Pöörab tegusõnu
olevikus .
Moodustab ainsust ja
mitmust, olevikku ja
minevikku.
Oskab kasutada suurt ja
väikest algustähte õpitu
ulatuses.
Tunneb ära liitsõna.
*Hinnatakse numbriliselt
Leiab vead enda ja
kaaslaste kirjutises
õpitud keelendite piires;
parandab leitud vead
sõnaraamatu,
käsiraamatu, kaaslase ja/
või õpetaja abiga.
*Kujundav hindamine
Nõo Põhikool
Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade
kohta)
Metoodilised soovitused
(jaotus kolmeks
õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö-F;
koosõppimine-K;
iseõppimine – I)
Soovitused lõimingu osas
(jaotus kolmeks: üldpädevused
– Ü; läbivad teemad – L; teised
ained – T, kusjuures sulgudes
tuuakse teema)
Soovitused hindamise
osas (hinnatakse õpilaste
teadmisi ja oskusi, kuid
ei hinnata hoiakuid ja
väärtusi)
Muud õigekirja teemad Algustähe õigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.
Nõo Põhikool
Eesti keel 6. kl 3 tundi nädalas, kokku 105 tundi
Suuline ja kirjalik suhtlus
Valib juhendamise toel
suhtluskanali; peab sobivalt
telefoni- ja mobiilivestlusi,
kirja- ja meilivahetust;
võtab loetut ja kuuldut lühidalt
kokku nii suulises kui ka
kirjalikus vormis.
leiab koos partneri või rühmaga
vastuseid lihtsamatele
probleemülesannetele,
kasutades sobivalt kas suulist
või kirjalikku keelevormi;
Suuline ja kirjalik suhtlus
Arvamuse avaldamine,
põhjendamine paaris- või
rühmatöö käigus, kõnejärg.
Kaaslase parandamine,
täiendamine. Arvamuse
tagasivõtmine, kaaslasega
nõustumine, kaaslase
täiendamine, parandamine.
Kaasõpilaste töödele
hinnangu andmine ja
tunnustuse avaldamine.
Klassivestlus, diskussioon.
Telefonivestlus: alustamine,
lõpetamine.
Suhtlemine
virtuaalkeskkonnas:
eesmärgid, võimalused,
ohud (privaatse ja avaliku
ala eristamine). E-kiri.
F: arutlus, vestlus, väitlus
K: rollimäng,
jutustamine, esitlus,
tutvustus, n
dramatiseering, intervjuu
I: töö sõnastikega,
kokkuvõtte sõnastamine,
lugemine
Ü: Sotsiaalne pädevus,
enesemääratluspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “ Teabekeskkond
,,Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
“Kultuuriline identiteet”
Kasutab omandatud
keele-ja tekstimõisteid
tekste luues ja seostades
Peab sobivat vestlust, on
hea vestluspartner.
Valib juhendamise abil
sobiva suhtluskanali.
Oskab pöörduda
erinevate adressaatide
poole.
Väljendab end
suhtlusolukordades
selgelt ja arusaadavalt
Esitab kuuldu ja nähtu
kohta küsimusi.
Väljendab oma arvamust,
annab infot edasi selgelt
ja ühemõtteliselt.
Kasutab sõnastikke ja
teatmeteoseid.
Nõo Põhikool
Teksti vastuvõtt
tunneb tavalisi tekstiliike ja
nende kasutusvõimalusi;
võrdleb tekste omavahel, esitab
küsimusi ja arvamusi ning teeb
lühikokkuvõtte;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekstide
tõlgendamisel ja seostamisel;
Teksti vastuvõtt
Raadio- ja telesaadete
eripära, vormid ning liigid,
eesmärgistatud
kuulamine/vaatamine. Oma
sõnadega kokkuvõtte
tegemine. Saatekava.
Trükiajakirjandus.
Pressifoto. Karikatuur.
Pildiallkiri. Teabegraafika.
Reklaam: sõnum, pildi ja
sõna mõju reklaamis,
adressaat, lastele mõeldud
reklaam.
Tarbetekstide keel:
kataloogid, kasutusjuhendid,
toodete etiketid.
Skeemist, tabelist,
kuulutusest, sõiduplaanist,
hinnakirjast andmete
kirjapanek ja seoste
väljatoomine.
F: vestlus, arutlus
K: rühmatöö, paaristöö,
kuulamine, õppekäik
I: jutustamine,
kokkuvõtte tegemine,
ideekaardi koostamine,
Esinemine kaaslastele.
Ü: väärtuspädevus,
õpipädevus, suhtluspädevus
L: “Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
“Teabekeskkond”
T: arvutiõpetus, ajalugu,
muusika
Loeb ja kuulab isiklikust
huvist ning õppimise
eesmärkidel nii
huvivaldkondade kui ka
õpi-ja elutarbelisi tekste.
Rakendab tuttavat liiki
teksti lugemisel ja
kuulamisel eri viise ja
võimalusi.
Valib juhendamise toel
oma lugemisvara
Nõo Põhikool
Tekstiloome
leiab juhendamise toel
tekstiloomeks vajalikku
kirjalikku või suusõnalist
teavet raamatukogust ja
internetist;
tunneb esinemise
ettevalmistuse põhietappe;
tunneb kirjutamisprotsessi
põhietappe;
kirjutab eesmärgipäraselt
loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja
sõnumeid), oskab leida ja täita
lihtsamaid planke ja vorme;
avaldab viisakalt ja olukohaselt
oma arvamust ja seisukohta
sündmuse, nähtuse või teksti
kohta nii suulises kui ka
kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid tekste luues ja
seostades;
Tekstiloome
Protsesskirjutamine: suuline
eeltöö, kava ja mõttekaardi
koostamine, teksti
kirjutamine, viimistlemine,
toimetamine, avaldamine,
tagasiside saamine.
Kirjandi ülesehitus.
Sissejuhatus, teemaarendus,
lõpetus. Mustand. Oma
vigade leidmine ja
parandamine.
Alustekst, selle
edasiarenduse lihtsamaid
võtteid. Lisateabe otsimine.
Erinevatest allikatest pärit
info võrdlemine, olulise
eristamine ebaolulisest, selle
väljakirjutamine. Uue info
seostamine oma teadmiste ja
kogemustega, selle
rakendamine konkreetsest
tööülesandest lähtuvalt.
Visuaalsed ja tekstilised
infoallikad, nende
usaldusväärsus. Teksti
loomine pildi- ja
näitmaterjali põhjal. Fakt ja
arvamus.
Kiri, ümbriku vormistamine.
Lühiettekanne, esitlus
Internetist või teatmeteostest
leitud info põhjal. Privaatses
F: vestlus, arutelu väitlus
K: paaristöö,
aheljutustamine,
rühmatöö,
mäng
I: kirjutamine,
korrektuurharjutus
Lisalugemine
Ü:enesemääratluspädevus,
sotsiaalne pädevus, õpipädevus
väärtuspädevus
L: Väärtused ja kõlblus”
„ Kultuuriline identiteet“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng“
„ Tervis ja ohutus“
T: ajalugu, loodusõpetus
,inimese-ja ühiskonnaõpetus,
arvutiõpetus
Jutustab, kirjeldab,
arutleb suuliselt ja
kirjalikult.
Vormistab kirjalikud
tekstid korrektselt.
Esineb suuliselt
( tervitab, võtab sõna,
koostab ning peab
lühikese ettekande ja
kõne)
Vormistab
nõuetekohaselt kirja, e-
kirja.
Leiab juhendamisel
vajalikku teavet
internetist.
Nõo Põhikool
Õigekeelsus ja keelehoole
tunneb eesti keele
häälikusüsteemi, sõnaliikide
tüüpjuhte ja lihtvormide
kasutust, järgib eesti õigekirja
aluseid ja õpitud põhireegleid;
moodustab ja
kirjavahemärgistab lihtlauseid,
sh koondlauseid ja lihtsamaid
liitlauseid;
leiab ja kontrollib „Eesti
õigekeelsus-sõnaraamatust“
sõna tähendust ja õigekirja;
tunneb ära õpitud tekstiliigi;
rakendab omandatud
keeleteadmisi tekstiloomes,
tekste analüüsides ja hinnates.
Õigekeelsus ja keelehoole
Üldteemad
Kirjakeel, argikeel ja
murdekeel
Häälikuõpetus ja õigekiri
g, b, d s-i kõrval. h õigekiri.
i ja j õigekiri (tegijanimed ja
liitsõnad). gi- ja ki-liite
õigekiri. Sulghäälik
võõrsõna algul ja sõna
lõpus, sulghäälik sõna
keskel.
f-i ja š õigekiri.
Õppetegevuses vajalike
võõrsõnade tähendus,
hääldus ja õigekiri.
Silbitamine ja poolitamine
(ka liitsõnades).
Õigekirja kontrollimine
sõnaraamatutest (nii
raamatust kui
veebivariandist).
Nimisõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Omadussõna käänamine
koos nimisõnaga. lik- ja ne-
liiteliste omadussõnade
käänamine ja õigekiri.
Omadussõnade
võrdlusastmed.
Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited.
F: arutelu, vestlus
K: paaristöö, rühmatöö,
mängulised ülesanded
I: individuaalne töö
interaktiivsed
enesekontrolli –
harjutused
töö
sõnastikega
erinevate
tekstide
koostamine
Ü: Enesemääratluspädavus,
väärtuspädevus, õpipädevus,
sotsiaalne pädevus
L: “ Teabekeskkond“
„Keskkond ja jätkusuutlik
areng
,,Väärtused ja kõlblus”
“Kultuuriline identiteet”
Tunneb eesti keele
häälikusüsteemi,
sõnaliikide tüüpjuhte ja
lihtvormide kasutust.
Järgib õigekirja aluseid ja
õpitud põhireegleid:
Oskab moodustada
korrektseid sõnavorme.
Leiab ja kontrollib
sõnastikust tähendust ja
õigekirja.
Kasutab õpitud
kirjavahemärke
lihtsamaid liitlausetes ja
koondlauses.
Rakendab omandatud
teadmisi tekstiloomes.
Nõo Põhikool
tunneb ära õpitud tekstiliigi;
rakendab omandatud
keeleteadmisi tekstiloomes,
tekste analüüsides ja hinnates.
Sõnavaraõpetus
Kirjakeelne ja kõnekeelne
sõnavara, uudissõnad,
murdesõnad, släng.
Sõna tähenduse leidmine
sõnaraamatutest (nii
raamatu- kui ka
veebivariandist).
Vormiõpetus
Nimisõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Omadussõna käänamine
koos nimisõnaga. lik- ja ne-
liiteliste omadussõnade
käänamine ja õigekiri.
Omadussõnade
võrdlusastmed.
Võrdlusastmete kasutamine.
Omadussõnade tuletusliited.
Omadussõnade kokku- ja
lahkukirjutamine (ne- ja
line-liitelised
omadussõnad).
.
Otsekõne ja saatelause.
Saatelause otsekõne ees,
keskel ja järel.
Otsekõne kirjavahemärgid.
Otsekõne kasutamise
võimalusi.
Üte ja selle
kirjavahemärgid.
Muud õigekirja teemad
Rakendab omandatud
keeleteadmisi
tekstiloomes ja tekste
analüüsides.
Nõo Põhikool
Arvsõnade õigekiri.
Rooma numbrite
kirjutamine. Põhi- ja
järgarvsõnade kokku- ja
lahkukirjutamine. Kuupäeva
kirjutamise võimalusi.
Arvsõnade käänamine.
Põhi- ja järgarvsõnade
kirjutamine sõnade ja
numbritega, nende
lugemine. Arvsõnade
kasutamine tekstis.
Asesõnade käänamine ja
kasutamine.
Sõnaraamatute kasutamine
käändsõna põhivormide
kontrollimiseks.
Nõo Põhikool
Lauseõpetus
Liitlause. Lihtlausete
sidumine liitlauseks.
Sidesõnaga ja sidesõnata
liitlause. Kahe järjestikuse
osalausega liitlause
kirjavahemärgistamine.
Otsekõne ja saatelause.
Saatelause otsekõne ees,
keskel ja järel.
Otsekõne kirjavahemärgid.
Otsekõne kasutamise
võimalusi.
Üte ja selle
kirjavahemärgid.
Muud õigekirja teemad
Algustäheõigekiri:
ajaloosündmused;
ametinimetused ja
üldnimetused;
perioodikaväljaanded; teoste
pealkirjad.
Üldkasutatavad lühendid.
Lühendite õigekiri,
lühendite lugemine
Nõo Põhikool
Eesti keel 7. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised
soovitused
Soovitused lõiminguks Soovitused
hindamiseks
Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja
Suuline ja kirjalik suhtlus
Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
võtab loetut ja kuuldut
eesmärgipäraselt kokku ja
vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis
Teksti vastuvõtt
seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab
F: arutlus, vestlus,
väitlus
K: jutustamine, vestluse
läbiviimine, küsimuste
esitamine
I: Tekstide lugemine,
kommenteerimine,
kookuvõtte tegemine
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö,
piltteksti lugemine,
meediatekstide
lugemine ja analüüs.
Raadio- ja telesaate
analüüsimine.
I: Teabegraafika
lugemine ja
tõlgendamine.
Erinevate
meediatekstide
lugemine ja nende
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-, õpi-
, suhtluspädevus
L: „Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus“,
„Teabekeskkond“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
T: informaatika,
ajalugu, geograafia
Ü: sotsiaalne pädevus,
õpi-,
enesemääratluspädevus
L: „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
Oskab koostada
korrektse sõnavaraga
kirja ja meili, oskab
esitada loetu põhjal
küsimusi, teha
järeldusi, oskab
suuliselt ja kirjalikult
kokkuvõtet koostada.
Hinnatakse suuliselt ja
numbriliselt.
Oskab lähtuvalt õpi-
või isiklikust
eesmärgist seostada
teksti, pilti, heli; oskab
erinevaid tekste
omavahel võrrelda,
oskab esitada
küsimusi, kokkuvõtet
koostada,
kommenteerida,
tõlgendada; seostab
loetut oma
kogemustega.
Nõo Põhikool
meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.
Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti
kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid teksti
tõlgendamisel, tekstide
seostamisel ja tekstile
reageerimisel;
Tekstiloome
põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
ülesehitus.
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö.
Intervjuu läbiviimine
kaasõpilasega.
Küsitluse läbiviimine
klassikaaslaste seas.
Kirjalike tööde
vormistamine.
Oma seisukoha
avaldamine arvamusloo
kohta.
I: kiri, uudislugu, teksti
arvutitöötlus,
arvamuslugu
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus.
L: „Keskkond ja
jätkusuutlik areng“,
„Kultuuriline
identiteet“,
„Teabekeskkond“,
„Väärtused ja kõlblus“.
T: informaatika,
võõrkeel, muusika,
geograafia, ajalugu.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Oskab avaldada oma
seisukohta ja seda
põhjendada.
Oskab luua tekste
vastavalt juhendile.
Oskab teksti
korrektselt
vormistada.
Nõo Põhikool
arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik
kommenteerimine: isikliku
seisukoha kujundamine
käsitletava probleemi kohta,
selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse
Õigekeelsus ja keelehoole
eristab kirjakeelt argikeelest;
teab eesti keele murdeid;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
Teksti lugemine.
Õigekirjareeglite
määramine.
Sõnade õige hääldus.
I: töö sõnaraamatuga,
harjutuste tegemine
vastavalt reeglitele,
teemale.
Ü:enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus
L: „Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Teabekeskkond“
T: informaatika,
bioloogia, kunstiõpetus,
muusika, ajalugu.
Teeb vahet kirja- ja
argikeelel
Kirjutab õigesti
lähtuvalt eesti keele
õigekirjareeglitest.
Leiab teatmeteastest,
Internetist
õigekirjajuhiseid.
Tunneb ära
erinevatesse
sõnaliikidesse
kuuluvad sõnad.
Teab tekstide
vormistusnõudeid ja
oskab neid oma töödes
rakendada.
Teab erinevate
sõnaliikide kokku- ja
lahkukirjutamise
juhiseid.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Nõo Põhikool
rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ülesehitust ja vormistust.
Nõo Põhikool
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.
Nõo Põhikool
Eesti keel 8. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised
soovitused
Soovitused lõiminguks Soovitused
hindamiseks
Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.
Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja
Suuline ja kirjalik suhtlus
Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;
esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
võtab loetut ja kuuldut
eesmärgipäraselt kokku ja
vahendab nii suulises kui ka
kirjalikus vormis
Teksti vastuvõtt
seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab
F: arutlus, vestlus,
väitlus
K: jutustamine, vestluse
läbiviimine, küsimuste
esitamine
I: Tekstide lugemine,
kommenteerimine,
kookuvõtte tegemine
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö,
piltteksti lugemine,
meediatekstide
lugemine ja analüüs.
Raadio- ja telesaate
analüüsimine.
I: Teabegraafika
lugemine ja
tõlgendamine.
Erinevate
meediatekstide
lugemine ja nende
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-, õpi-
, suhtluspädevus
L: „Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus“,
„Teabekeskkond“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
T: informaatika,
ajalugu, geograafia
Ü: sotsiaalne pädevus,
õpi-,
enesemääratluspädevus
L: „Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Väärtused ja kõlblus“
Oskab koostada
korrektse sõnavaraga
kirja ja meili, oskab
esitada loetu põhjal
küsimusi, teha
järeldusi, oskab
suuliselt ja kirjalikult
kokkuvõtet koostada.
Hinnatakse suuliselt ja
numbriliselt.
Oskab lähtuvalt õpi-
või isiklikust
eesmärgist seostada
teksti, pilti, heli; oskab
erinevaid tekste
omavahel võrrelda,
oskab esitada
küsimusi, kokkuvõtet
koostada,
kommenteerida,
tõlgendada; seostab
loetut oma
kogemustega.
Nõo Põhikool
meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.
Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti
kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;
kasutab omandatud keele- ja
tekstimõisteid teksti
tõlgendamisel, tekstide
seostamisel ja tekstile
reageerimisel;
Tekstiloome
põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;
kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;
ülesehitus.
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö.
Intervjuu läbiviimine
kaasõpilasega.
Küsitluse läbiviimine
klassikaaslaste seas.
Kirjalike tööde
vormistamine.
Oma seisukoha
avaldamine arvamusloo
kohta.
I: kiri, uudislugu, teksti
arvutitöötlus,
arvamuslugu
Ü: sotsiaalne pädevus,
enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus.
L: „Keskkond ja
jätkusuutlik areng“,
„Kultuuriline
identiteet“,
„Teabekeskkond“,
„Väärtused ja kõlblus“.
T: informaatika,
võõrkeel, muusika,
geograafia, ajalugu.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Oskab avaldada oma
seisukohta ja seda
põhjendada.
Oskab luua tekste
vastavalt juhendile.
Oskab teksti
korrektselt
vormistada.
Nõo Põhikool
arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik
kommenteerimine: isikliku
seisukoha kujundamine
käsitletava probleemi kohta,
selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse
Õigekeelsus ja keelehoole
eristab kirjakeelt argikeelest;
teab eesti keele murdeid;
järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;
rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;
kasutab tekstide koostamisel tavakohast
F: vestlus, arutlus
K: paaristöö, rühmatöö
Teksti lugemine.
Õigekirjareeglite
määramine.
Sõnade õige hääldus.
I: töö sõnaraamatuga,
harjutuste tegemine
vastavalt reeglitele,
teemale.
Ü:enesemääratlus-,
väärtus-, õpipädevus
L: „Tehnoloogia ja
innovatsioon“,
„Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine“,
„Teabekeskkond“
T: informaatika,
bioloogia, kunstiõpetus,
muusika, ajalugu.
Teeb vahet kirja- ja
argikeelel
Kirjutab õigesti
lähtuvalt eesti keele
õigekirjareeglitest.
Leiab teatmeteastest,
Internetist
õigekirjajuhiseid.
Tunneb ära
erinevatesse
sõnaliikidesse
kuuluvad sõnad.
Teab tekstide
vormistusnõudeid ja
oskab neid oma töödes
rakendada.
Teab erinevate
sõnaliikide kokku- ja
lahkukirjutamise
juhiseid.
Hinnatakse nii
kujundavalt kui ka
numbriliselt.
Nõo Põhikool
rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-
ülesehitust ja vormistust.
Nõo Põhikool
ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.
Nõo Põhikool
Eesti keel 9. kl 2 tundi nädalas, kokku 70 tundi
Kohustuslik
teema/maht (tundi) Õpitulemused
(kohustuslike teemade kohta) Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks:
frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine -
I)
o Soovitus
ed
lõiming
u osas o (jaotus
kolmeks:
üldpädevu
sed – Ü,
läbivad
teemad –
L, teised
ained – T,
kusjuures
sulgudes
tuuakse
teemad)
Soovitused hindamise
osas
(hinnatakse
õpilaste teadmisi
ja oskusi, kuid ei
hinnata hoiakuid
ja väärtusi)
Suuline ja kirjalik
suhtlus
Esitab kuuldu ja loetu kohta
küsimusi, teeb kuuldu põhjal
järeldusi ning annab
hinnanguid
Suudab asjalikult sekkuda
avalikku diskussiooni
meediakanalites, üritustel ja
mujal; kommenteerib veebis
asjakohaselt;
Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja
ohud.
Veebipõhised suhtluskanalid:
jututoad,blogid,kommen-
taarid.
Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus
ja –väärikus. Anonüümsuse mõju
keelekasutusele.
Aktuaalse meediateksti kommenteerimine
vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline
vahendamine.Suhtlemine ajakirjanikuga.
Väitlus, väitluse reeglid.
Kirjandus:
Näited
ilukirjanduslikest
tekstidest
Väärtused ja kõlblus:
Kaaslastega
arvestamine eri
kõneolukordades
Järelduste tegemine ja
hinnangute andmine.
Ajaleheartikli
kommenteerimine .
Väitlus.
Teksti vastuvõtt Loeb ja kuulab avaliku eluga
kursisoleku ja õppimise või
töö eesmärkidel ning
isiklikust huvist; rakendab
lugemise ja kuulamise eri
Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus.
Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja
info kriitiline hindamine.
Teabe talletamine ja süstematiseerimine.
Teabekeskkond:
Tutvumine
veebikeskkonnaga ,
selle analüüsimine.
Veebist teabe
otsimine.
Nõo Põhikool
viise ja võimalusi;
Loeb ja kuulab sihipäraselt,
kriitiliselt ja arusaamisega nii
oma huvivaldkondade kui ka
õpi- ja elutarbelisi tekste;
Valib teadlikult oma
lugemisvara;
Suudab teha järeldusi
kasutatud keelevahenditest,
märkab kujundlikkust;
Sõnalise teksti seostamine pildilise
teabega ( foto, joonis, skeem jm.).
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja
tõlgendamine
Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide
tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja
teabetekstidest olulise info leidmine,
süstematiseerimine ja selle põhjal
järelduste tegemine.
Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia-
ja reklaamitekstide keelekasutus.
Pildi järgi jutu
koostamine
Tarbetekstidest
järelduste tegemine
Tekstiloome Oskab eesmärgipäraselt
kirjutada kirjandit; asjalikke
kommentaare ja arvamus-
avaldusi;
Oskab kirjutada elulugu,
avaldusi, seletuskirju ja
taotlusi;
Seostab oma kirjutise ja
esinemise sündmuse või
toimimnu eesmärgiga ja teiste
tekstidega;
Vahendab kuuldud ja loetud
tekste eetiliselt, sobiva
pikkuse ja täpsusega;
Arutlusteema leidmine ja sõnastamine
isikliku kogemuse või alustekstide põhjal.
Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus,
järeldus.
Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,
tekstilõigu ülesehitus. Lõikude
järjestamise põhimõtted ja võimalused.
Teksti sidusus. Jutustava , kirjeldava ja
arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.
Sobivate keelendite valimine kõnelemisel
ja kirjutamisel vastavalt
suhtluseesmärkidele.
Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.
Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja
lausestusvigade parandamine.
Keeleteadmiste rakendamine töös
tekstidega. Keelekujundite kasutamine
tekstiloomel:konteksti sobivad ja
sobimatud kujundid.
Tarbetekstide koostamine ja
Elukestev õpe ja
karjääri planeerimine:
Teksti loomine kui
protsess.
Tarbetekstide
koostamine.
Arutlev kirjand.
Eluloo koostamine.
Avaldus.
Seletuskiri.
Taotlus.
Nõo Põhikool
vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri,
avaldus, taotlus.
Õigekeelsus ja
keelehoole
Väärtustab eesti keele ühena
Euroopa ja maailma keeltest;
suhtestab keeli teadlikult,
tajub nende erinevusi;
Edastab võõrkeeles kuuldud
ja loetud infot korrektses eesti
keele ja arvestades eesti keele
kasutuse väljakujunenud
tavasid;
Leiab oma sõnavara
rikastamiseks keeleallikatest
sõnade kontekstitähendusi,
kasutusviise ja mõistesuhteid;
Tunneb keelendite
stiiliväärtust; oskab
keelendeid tekstis mõista ja
kasutada;
Tuleb eesti kirjakeelega toime
isiklikus ja avalikus elus ning
edasi õppides.
Üldteemad
Keeleuuendus. Kirjakeele areng
tänapäeval: võimalused ja ohud.
Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa
keeled.
Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.
Häälikuõpetus ja õigekiri
Muutumatute sõnade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Tsitaatsõnade märkimine kirjas.
Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus.
Lühendamise põhimõtted ja õigekiri,
lühendite käänamine.
Poolitamine sh. võõrsõnade ja nimede
poolitamine.
Arvuti keelekorrektori kasutamine.
Sõnavaraõpetus.
Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad
tegurid. Fraseologismid, nende
stiilivärving.
Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade
tuletamine, liitmine ja tehissõnad.
Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende
tähendus.
Eesti keele olulisemad sõna- ja
käsiraamatud, keelealased veebiallikad.
Sõnaraamatute kasutamine sõnade
tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks
Kultuuriline identiteet:
Eesti keel kui eesti ja
soome-ugri identiteedi
kandja;
Eesti keele kujunemine.
Ajalugu: keelte
ajalooline kujunemine
Võõrkeeled:
Tuletusliited teistes
keeltes
Algustäheõigekiri
teistes keeltes
Võõrsõnade õigekiri.
Kokku- ja
lahkukirjutamine
Lühendamine,
poolitamine.
Sõnaraamatute
kasutamine