eesti arengufond 2012. a majandusaasta aruanne · 2013. 8. 1. · eesti arengufond 2012. a...

EESTI ARENGUFOND

2012. a majandusaasta aruanne

1

Majandusaasta aruanne

Eesti Arengufond

Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2012

Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2012

Äriregistri kood: 74002233

Aadress: Tornimäe 5, Tallinn 10145, Eesti

Telefon: + 372 6 161 100

Faks: + 372 6 161 101

Interneti kodulehekülg: www.arengufond.ee

Elektronpost: [email protected]

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

EESTI ARENGUFOND


2

Sisukord

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED ........................................................... 3

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................................................. 4

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE............................................................................................................... 6

Konsolideeritud bilanss ................................................................................................................................................. 6

Konsolideeritud tulemiaruanne ...................................................................................................................................... 7

Konsolideeritud rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 8

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne .................................................................................................................. 9

Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................................................... 10

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ................ 10

Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid ...................................................................................................................... 15

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................................................ 15

Lisa 4. Finantsinvesteeringud ............................................................................................................................ 15

Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse .......................................................................................................... 16

Lisa 6. Materiaalne põhivara ............................................................................................................................. 18

Lisa 7. Võlad ja ettemaksed ............................................................................................................................... 19

Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded .................................................................................................................. 19

Lisa 9. Sihtfinantseerimine ................................................................................................................................ 20

Lisa 10. Muud ettemaksed ................................................................................................................................... 20

Lisa 11. Muud tulud............................................................................................................................................. 21

Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................................................. 21

Lisa 13. Tööjõukulud ........................................................................................................................................... 22

Lisa 14. Muud kulud ............................................................................................................................................ 22

Lisa 15. Kasutusrent ............................................................................................................................................ 22

Lisa 16. Tingimuslikud kohustused ..................................................................................................................... 23

Lisa 17. Seotud osapooled ................................................................................................................................... 23

Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm .................................................................................................................. 23

Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva ............................................................................................................. 24

Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded ......................................................................................................... 25

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ..................................................................................................... 30

EESTI ARENGUFOND


3

EESTI ARENGUFONDI LÜHIISELOOMUSTUS JA KONTAKTANDMED

Eesti Arengufond (edaspidi Arengufond) on Eesti Arengufondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud selleks, et

algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri kaasajastamist,

viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide

saavutamiseks korraldab Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitali investeeringuid

Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.

Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt asutas Arengufond

1. märtsil 2011.a 100% tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba

Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastas 21. detsembril 2011.a AS-ile SmartCap tegevusloa (otsus nr 4.1-

1/119), mille kohaselt võib AS SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana vastavalt

investeerimisfondide seadusele. AS SmartCap allub Finantsinspektsiooni poolt teostatavale riiklikule

finantsjärelevalvele. Käesoleval hetkel on AS SmartCap ainus tegevusloa alusel tegutsev varase faasi

riskikapitalifondi fondivalitseja Eestis, mille meeskond ja eelnev tegevus on läbinud põhjaliku taustakontrolli.

Alates 1. aprillist 2012.a teostab Arengufond oma investeerimistegevuse eesmärke AS-i SmartCap kaudu, mis

alustas alates aprillist aktiivset majandustegevust.

Juriidiline aadress:

Tornimäe 5

10145 Tallinn

Eesti Vabariik

Äriregistri nr. 74002233

Telefon: 372 6 161 100

Faks: 372 6 161 101

E-mail: [email protected]

Audiitor:

KPMG Baltics OÜ

EESTI ARENGUFOND


4

TEGEVUSARUANNE

1. Investeeringute tegevussuund

Arengufondi investeerimistegevust ja senise investeerimisportfelli haldust teostab Arengufondi tütarettevõtja AS

SmartCap.

Perioodil august-detsember 2012 tegi SmartCap 6 uut investeeringut kogumahus 842 tuhat eurot. Lisaks uutele

investeeringutele pakkus SmartCap 2012.aastal riskikapitaliinvesteeringute alast nõustamise teenust emaettevõtjale

Eesti Arengufondile investeeringute soetamiseks või osaluste realiseerimiseks Arengufondi portfellis olevatest

sidusettevõtjatest. Arengufondi investeeringute portfellis oli 31.12.2012 seisuga 16 investeeringut.

2012. aastal investeeris Arengufond juba olemasolevatesse ja uutesse sidusettevõtetesse kokku 427 tuhat eurot.

2. Arenguseire tegevussuund

Arenguseire korraldamisel lähtume Arengufondi seadusest ja nõukogu poolt kinnitatud tegevuskavast.

Põhimõtteliseks muutuseks aruandeperioodil on senisest suurema rõhu asetamine kasvuprogrammidele ja

konkreetsete, meie tegevuse väljundist otseselt huvituvate koostööpartnerite olemasolu kõikides tegevussuundades.

Arengufondi seirevaldkondadeks on ettevõtlus, rohemajandus ja –energeetika ning nutikas spetsialiseerumine.

Partneriteks-tellijateks on kõikide puhul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, nutika spetsialiseerumise

valdkonnas lisaks ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Ettevõtlusvaldkonnas oli tähtsaim sündmus liitumine rahvusvahelise uuringukonsortsiumiga GERA (Global

Entrepreneurship Research Association), kellega koostöös valmis globaalse ettevõtlusmonitooringu Eesti raport.

Valminud raporti andmetele tuginedes on Arengufond loonud oma keskse kasvuprogrammi Ettevõtlik Eesti, mis sai

Arengufondi nõukogu heakskiidu 28.08.2012. Programmi piloteeritakse aastatel 2013 ja 2014 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitava lepingulise tööna ja rahastatakse järgmise perioodi EL Tõukefondide

vahenditest.

Energia- ja rohemajanduse valdkonnas sõlmiti koostööleping MKMi, Eleringi, EASi ja AF-i vahel

energiamajandusega seonduvate valdkondade ühise pikaajalise arengukava koostamiseks. Arengufond korraldab

selle lepingu alusel 2013. ja 2014. aastal ühiskonna osapooli kaasates elektrienergia ja soojuse, elamumajanduse,

transpordisektori energiatarbimise osa, kütusemajanduse kohalike kütuste tootmise osa ning bioenergia tootmise

pikaajalised strateegilised arengukavad. Unikaalne selle protsessi juures on valdkondade eelduste, tehnoloogiate

ning hindade vahele kvantitatiivsete seoste loomine ning kavade kajastamine selleks spetsiaalselt loodud vikipõhises

veebikeskkonnas. Selliselt käitudes on võimalik lihtsalt seirata strateegiliste plaanide täitmise edenemist sise- ja

välistingimuste muutusi arvestavalt.

Nutikas spetsialiseerumine on uus osa Euroopa struktuurfondide 2014-2020 rahastusperioodis, mille eesmärgiks on

välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem potentsiaal innovatsiooniks ja seejärel

tegevused, mis aitaks likvideerida kitsaskohad. Eestis on nutika spetsialiseerumise analüüsi teostanud Eesti

Arengufond. 2012. aasta lõpus valmis analüüsi esimene osa, milles leiti valdkonnad, kus innovatsiooni potentsiaal

on kõrgem. Nutika spetsialiseerumise protsess mõjutab strateegilisi valikuid nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui

ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatavates teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsioonistrateegias ja ettevõtluse kasvu strateegias.

EESTI ARENGUFOND


5

3. Lisainfo

2012. aastal töötas Arengufondis ja tema tütarfirmas AS SmartCap keskmiselt 19 inimest vt

http://www.arengufond.ee/about/team/ ja arvestatud töötasude kogusumma koos puhkusetasu kohustusega oli 664

tuhat eurot. Arengufondi juhatus oli 2012. aastal üheliikmeline. Juhatuse esimehe tasu oli 91 tuhat eurot (ilma

sotsiaalmaksuta). Arengufondi nõukogu oli 2012. aastal seaduse kohaselt üheksaliikmeline. Nõukogu liikmete

tasudeks maksti 42 tuhat eurot. Arengufond täitis nõukogu poolt kinnitatud tegevuskava täies mahus ja püsis aasta

lõikes kinnitatud eelarveraamides.

Tõnis Arro

Eesti Arengufondi juhatuse esimees

http://www.arengufond.ee/about/team/

EESTI ARENGUFOND


6

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Konsolideeritud bilanss

(eurodes )

Lisa nr. 31.12.2012 31.12.2011

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 2 3 295 034 17 086 208

Nõuded või ettemaksed 3 161 278 48 563

Käibevara kokku

3 456 312 17 134 771

Põhivara

Investeeringud sidusettevõtetesse 5 7 845 216 8 056 266

Finantsinvesteeringud 4 871 521 393 550

Materiaalne põhivara 6 131 551 131 014

Põhivara kokku

8 848 288 8 580 830

VARAD KOKKU

12 304 600 25 715 601

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 7 1 600 229 14 719 518

Lühiajalised kohustused kokku

1 600 229 14 719 518

KOHUSTUSED KOKKU

1 600 229 14 719 518

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

10 996 083 8 176 084

Aruandeaasta tulem

-291 712 2 819 999

Netovara kokku

10 704 371 10 996 083

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU

12 304 600 25 715 601

EESTI ARENGUFOND


7

Konsolideeritud tulemiaruanne

(eurodes)

Lisa nr 2012 2011

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 1 576 572 1 029 504

Muud saadud sihtfinantseerimised 9 66 258 50 820

Muud tulud 11 159 173 0

Mitmesugused tegevuskulud 12 -661 519 -564 601

Tööjõukulud 13 -888 911 -726 624

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -322 352 -44 396

Muud kulud 14 -165 243 -69 205

Tegevustulem

-236 022 -324 502

Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest 5 -159 611 3 067 569

Intressitulud

73 376 60 806

Dividenditulud 30 545 51 123

Muud finantskulud

0 -34 997

Aruandeaasta tulem

-291 712 2 819 999

Tulemiaruandes on tegevustulem negatiivne seetõttu, et:

(1) Tulemiaruandes kajastatakse riigieelarvest saadud eraldis tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade

soetamise perioodil. Tegevuskuludes kajastatud Arengufondi investeerimistegevusega seotud kulud arvestatakse

investeerimiskapitalist.

(2) Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamise perioodil. Materiaalse

põhivara amortiseerimisel põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse amortisatsioonikulu.

EESTI ARENGUFOND


8

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

(eurodes)

Lisa nr 2012 2011

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem

-236 022 -324 502

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 250 119 44 396

Põhivara mahakandmine 6 72 233 0

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -112 715 -32 571

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 7 -13 119 289 13 812 149

Kokku rahavood põhitegevusest

-13 145 674 13 499 472

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost 6 -322 889 0

Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude

andmine 5 -426 533 -2 525 428

Antud laenude tagasimaksed

0 464 117

Laekunud intressid

73 377 58 976

Laekunud dividendid

30 545 51 123

Kokku rahavood investeerimistegevusest

-645 500 -1 951 212

Rahavood kokku

-13 791 174 11 548 260

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 17 086 208 5 537 948

Raha ja raha ekvivalentide muutus

-13 791 174 11 548 260

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 3 295 034 17 086 208

EESTI ARENGUFOND


9

Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 1.1.2011 8 176 084 8 176 084

Aruandeperioodi tulem 2 819 999 2 819 999

Saldo seisuga 31.12.2011 10 996 083 10 996 083

Aruandeperioodi tulem -291 712 -291 712

Saldo seisuga 31.12.2012 10 704 371 10 704 371

EESTI ARENGUFOND


10

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestuspõhimõtted

1.1 Üldine informatsioon Eesti Arengufondi 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea

raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise

seaduses, mida täiendab Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast.

Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad „Raamatupidamise seadusest“, Raamatupidamise Toimkonna

juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS).

2012. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Eesti Arengufondi ja tema tütarettevõtte AS

SmartCap finantsnäitajad.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Eesti Arengufond kasutab Eesti raamatupidamisseaduse

kasumiaruande skeemi nr 1, mida on täiendavalt liigendatud, et suurendada aruande informatiivsust.

1.2 Informatsiooni esitusviisi muutused Lähtuvalt Raamatupidamise seaduse § 29 tütarettevõtte suurusest tingitud erandist ei olnud 2011. aasta

aastaaruandes tütarettevõte AS SmartCap esitatud konsolideeritult koos emaettevõttega Eesti Arengufond. 2012.

aasta aastaaruandes on esitatud konsolideeritud finantsandmed ka 2011. aasta kohta.

1.3 Konsolideeritud aruannete koostamine

Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad.

Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende

tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.

Emaettevõtte ja tütarettevõtte arvestuspõhimõtted on samad.

Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli

all olevaks, kui Arengufond omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või

osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.

Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida

kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad,

kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud

osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse

firmaväärtusena.

Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustustes ja

tingimuslikes kohustustes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte

tuludes ja kuludes konsolideeritud kasumiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis

immateriaalse varana.

Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud

tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise

väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse

kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll

ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte

konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustustes ning firmaväärtuses kas

sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust

müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks.

Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Eesti Arengufondi konsolideerimata aruanded Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada

konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata esmased aruanded. Emaettevõtte esmaste

aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud

EESTI ARENGUFOND


11

raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse. Investeering

tütarettevõttesse on konsolideerimata aruandes kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud

sidusettevõtetesse on konsolideerimata aruannetes kajastatud õiglase väärtuse meetodil.

1.4 Riskikapitali-investeeringud varase faasi ettevõtetesse Arengufondi kaudu on kapital investeeritud varases arengufaasis teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse Eesti

äriühingute aktsiatesse ja osadesse. Investeeringud on tehtud koos erasektori kaasinvestoritega samadel tingimustel

ja lähtudes ärilistest kaalutlustest. Arengufond ei ole teinud investeeringuid teiste aktsionäride või osanike osaluse

omandamise kaudu. Investeeringu tulemusena on Arengufondi osalus ettevõtja hääleõiguslikus kapitalis üldjuhul

10%-49%. Ekspertkomitee soovitusel võib Arengufond anda ettevõtjatele laenu koos Arengufondi poolt tehtud

investeeringuga ettevõtja omakapitali, kui see on vajalik investeeringu paremaks struktureerimiseks ning vastab

Arengufondi tingimustele.

Riskikapitali-investeeringud on kajastatud finantsinvesteeringutena (lõik 1.7) või sidusettevõtetena.

Finantsinvesteeringuna kajastatakse osalust ettevõttes, mille üle oluline mõju puudub (enamasti osalus väiksem kui

20%).

Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Arengufond omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse

olulise mõju olemasolu juhul, kui Arengufond omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või

osadest.

Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20%-lise osaluse korral. Olulise mõju olemasolu

iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:

(a) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;

(b) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;

(c) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;

(d) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;

(e) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane

väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud.

Alates 2011.a. kajastatakse investeeringud sidusettevõtetesse õiglase väärtuse meetodil.

Õiglase väärtuse meetod

Õiglase väärtuse meetodi kohaselt kajastatakse investeeringuobjekti pärast esmast arvelevõtmist õiglases väärtuses

muutusega läbi tulemiaruande. Investeeringuobjekte, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta

mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil.

Õiglane väärtus on hinnatud kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit või viimase investeerimistehingu hinna

meetodit, kui viimane tehing on tehtud kolmanda osapoole poolt.

Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute

ümberhindlusest”.

Bilansis kirjel „Investeeringud sidusettevõtetesse“ kajastatakse konverteerimisõigusega laene ühel real koos

investeeringutega osakapitali. Sama esitlusviis on ka võrdlusandmete osas. Konverteerimisõigusega laenude puhul

on tegemist finantsvaradega, milliseid kajastatakse õiglases väärtuses. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab

osaluse selle õiglases väärtuses, siis vastava laenu õiglane väärtus on ligilähedane tema nominaalile, millele on

lisandunud akumuleeritud intress. Kui konverteerimise hetkel Arengufond saab fikseeritud protsendi osalusest, siis

jagatakse riskikapitali investeeringu õiglane väärtus proportsionaalselt konverteerimisõigusega laenule ja

investeeringule osakapitali vastavalt sellele, kui suure osaluse kumbki annab.

1.5 Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes raha kassas, arvelduskontode jääke (v.a.

arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse

fondidesse, eeldusel, et Arengufond investeerib finantsvaradesse, mis vastavad raha ja raha ekvivalentide mõistele.

EESTI ARENGUFOND


12

1.6 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid)

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne

nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt

laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara

algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise

intressimäära meetodil.

1.7 Finantsinvesteeringud Investeeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse

Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse kajastatakse õiglases

väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes.

Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mis ei ole avalikult kaubeldavad ja mille õiglast väärtust ei ole võimalik

usaldusväärselt hinnata, kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (s.t. soetusmaksumus miinus võimalikud

allahindlused).

Õiglase väärtuse muutused kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjel “Kasum/kahjum riskikapitali investeeringute

ümberhindlusest”.

1.8 Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumente (näiteks forward-, futuur-, swap- või optsioonilepingud) kajastatakse õiglases väärtuses,

muutustega läbi tulemiaruande.

1.9 Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil

kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb,

hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus

laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise

intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud

hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest

tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

1.10 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega

otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara

kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara-

objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele

järgmised:

Muu materiaalne põhivara

Inventar 2-10 aastat

Arvutustehnika 2-3 aastat

Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara

amortiseerimises edasiulatuvalt.

Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.11 Varade väärtuse langus kirjeldatud

põhimõtetest.

1.11 Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse põhivara, soetusmaksumuse meetodil kajastatavate tütarettevõtetesse

investeeringute puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise

korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

EESTI ARENGUFOND


13

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle

kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara

kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat

väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid

eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav

väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub,

et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,

tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks

kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse

aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena.

1.12 Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja

pikaajalised võlakohustused) [,välja arvatud negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid (tuletisinstrumentide

kajastamine on kirjeldatud arvestuspõhimõttes 1.8),] kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste

finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi

finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud

soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud

tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates

bilansikuupäevast, kui Arengufondil pole tingimusteta õigust kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud

pärast bilansikuupäeva või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus

sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

1.13 Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved

kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Arengufond kui rentnik

Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete

miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu)

ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on

igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse

sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte

kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

1.14 Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise

põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui

sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline

tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud

nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle

arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega

seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata,

kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel

kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse

amortisatsioonikulu.

EESTI ARENGUFOND


14

1.15 Välisvaluutatehingute kajastamine Arengufondi arvestusvaluuta on euro. Aruanded on koostatud eurodes.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud

Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse

bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber

arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise

päeval.

1.16 Tulude arvestus Tulu sihtfinantseerimisest

Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit.

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks on kajastatud tuludes nende soetamisel. Põhivarade amortiseerimisel

kuludesse enam tulude ja kulude vastavuse printsiipi ei rakendata ja põhivara kasuliku eluea jooksul kajastatakse

amortisatsioonikulu.

Riigieelarvelise eraldise puhul kehtib tingimus, et kui eraldise saaja jätab esitamata vajalikud dokumendid ja

informatsiooni või esitab neis eksitavat informatsiooni või muul viisil rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on

ministeeriumil õigus nõuda eraldise saajalt leppetrahvi. Sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid kasutatakse

kooskõlas Eesti Arengufondi seaduses sätestatud eesmärkidega ja Arengufondi nõukogu poolt kinnitatud

tegevuskavaga.

Intressitulude arvestus

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.

Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on

ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt.

Dividenditulude arvestus

Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.

Tulu teenuste müügist

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul,

siis kajastatakse tulu lähtudes valmidusastme meetodist.

EESTI ARENGUFOND


15

Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid

31.12.2012 31.12.2011

Arvelduskontod 3 295 034 13 936 208

Tähtajalised hoiused 0 3 150 000

Raha ja raha ekvivalendid kokku 3 295 034 17 086 208

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed

31.12.2012 31.12.2011

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 33 428 4 460

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 582 1 307

Intressid 0 10 037

Saamata sihtfinantseerimine 65 249 27 524

Muud nõuded 59 302 1 121

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 717 4 114

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed kokku 161 278 48 563

Lisa 4. Finantsinvesteeringud

Pikaajalised finantsinvesteeringud 31.12.2012 31.12.2011

Muud osalused 871 521 393 550

Õiglases väärtuses kokku 871 521 393 550

Pikaajalised finantsinvesteeringud kokku 871 521 393 550

31.12.2012 õiglases väärtuses kajastatud osade väärtuse aluseks on viimase investeerimistehingu hind. 31.12.2011

oli osade õiglase väärtuse leidmise aluseks nüüdisväärtus tuleviku rahavoogude diskonteeritud väärtuse alusel.

Rakendatud diskontomäär oli 70%.

EESTI ARENGUFOND


16

Lisa 5. Investeeringud sidusettevõtetesse

Ilmarine

Engineering OÜ

United Dogs and

Cats OÜ Cleveron OÜ

Now!

Innovations

OÜ

Opal

Communications

OÜ

Fits me

Holdings

Limited

Realeyes

OÜ

GOLIATH

Wind OÜ

my! Wind

OÜ BiotaP OÜ

Selfdiagnostics

OÜ

OÜ Cellin

Technologies

Sportlyzer

OÜ

OÜ Inner

Circle

Wise Guys

Investment

OÜ GrabCAD Inc Kokku

Põhitegevusala Masinaehitus IT rakendus IT rakendus IT rakendus

Side-ja

kommunikatsioon IT rakendus IT rakendus Energeetika Energeetika Biotehnoloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia IT rakendus IT rakendus

Startup Wise

Guys

ärikiirendus IT rakendus

2011

Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 0,00 8,63 20,00 0,00 21,40 0,00 38,88 0,00 14,84 9,09 7,29 0,00

Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus aasta alguses 2 856 819

Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud konverteeritavad laenud 425 000 0 0 750 000 521 331 255 000 220 000 0 17 135 0 139 200 0 63 911 64 000 0 69 851 2 525 428

Ümberkvalifitseerimine finantsinvesteeringuks (Lisa 4) -393 550

Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse 3 067 569

Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 11,18 14,60 20,00 6,25 18,28 30,50 38,88 9,95 14,84 20,00 7,29 0,00

Osaluse ja konverteeritava laenu õiglane väärtus aasta lõpus 0 8 056 266

Saadud dividendid 0 0 51 123 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 51 123

2012

Osaluse % aasta alguses 12,52 14,58 15,27 11,18 14,60 20,00 6,25 18,28 30,50 38,88 9,95 14,84 20,00 7,29 0,00

Osaluse ja konverteeritava laenu bilansiline väärtus aasta alguses 8 056 266

Omandatud osalused soetusmaksumuses ja antud konverteeritavad laenud 0 0 0 200 000 0 0 0 0 16 223 0 70 560 0 0 0 139 750 426 533

Ümberhindamine õiglasesse väärtusesse -637 583

Osaluse % aasta lõpus 12,52 14,58 15,27 17,53 18,61 15,90 6,25 16,94 30,50 38,88 13,98 14,84 20,00 7,29 *

Osaluse ja konvereteeritava laenu õiglane väärtus aasta lõpus 7 845 216

Saadud dividendid 0 0 30 545 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 30 545

EESTI ARENGUFOND


17

Kõikide sidusettevõtete asukohamaa on Eesti, v.a. GrabCAD Inc ja Fits.me Holdings Limited.

Fits. me Holdings Ltd on Ühendkuningriigis registreeritud äriühing, millele kuulub 100% OÜ Massi Miliano

osadest. Arengufond on teinud investeeringu OÜsse Massi Miliano ning hoiab oma osalust Oüs Massi

Miliano Fits.me Holdings Ltd kaudu.

GrabCad Inc. on Ameerika Ühendriikides registreeritud äriühing, millele kuulub 100% GrabCAD OÜ osadest.

Arengufond on teinud investeeringu GrabCAD OÜ-sse ning hoiab oma osalust GrabCAD OÜ-s GrabCad Inc.

kaudu.

* - 31.12.2012 seisuga oli Arengufond küll teinud sissemakse Wise Guys Investment OÜ-sse osakapitali

suurendamiseks, kuid osakapitali suurendamine ei olnud äriregistris registreeritud ning seega Arengufond ei olnud

veel osanik.

Õiglases väärtuses kajastatud investeeringute sidusettevõtetesse väärtuse aluseks on seisuga 31.12.2012 teostatud

väärtuse hindamine. Meetoditena on kasutatud nüüdisväärtuse leidmist tuleviku rahavoogude diskonteeritud

väärtuse alusel ja viimase investeerimistehingu hinna alusel, kui vastava hinnaindikatsiooni andjaks on ettevõttest

sõltumatu kolmas osapool. Rahavoogude diskonteerimisel rakendatud määrad on vahemikus 35 - 75% sõltudes

konkreetse ettevõtte riskitasemest.

Investeerimisperiood on eeldatult 5 aastat alates investeeringu tegemisest. Teatud juhtudel on konkreetsete

investeeringute puhul majanduslikust ratsionaalsusest lähtudes mõistlik pikendada investeerimisperioodi, et saada

investeeringust väljumise korral kõrgemat hinda. Väljumise ettevalmistamine võib olla 1-2 aastat kestev protsess.

Arengufond annab sidusettevõtetele laenu omakapitaliinvesteeringute paremaks struktureerimiseks.

Sidusettevõtetele on antud laene intressimääradega 6 kuu Euribor + 2% või 6 kuu Euribor + 3%, samas ka aastase

liitintressiga 5%, 10% või 35% sõltuvalt osanikelepingu tingimustest. Tegemist on konverteerimisõigusega

laenudega.

Alates 1. aprillist 2012. aastast teostab Arengufond oma investeerimistegevust tütarfirma AS SmartCap-i kaudu. AS

SmartCap omab fondivalitseja tegevusluba riskikapitalifondi valitsemiseks. 1. augusti 2012.a otsusega registreeris

Finantsinspektsioon AS SmartCap-i poolt 20.02.2012 moodustatud mitteavaliku lepingulise riskikapitalifondi Early

Fund II.

AS SmartCap osutab Eesti Arengufondile riskikapitaliinvesteeringute alast finantsnõustamise teenust

investeeringute realiseerimiseks Eesti Arengufondi portfellis olevatest sidusettevõtjatest (Early Fund I) ja

lepingulisele riskikapitalifondile Early Fund II fondivalitsemise ja investeeringutest väljumise teenust.

EESTI ARENGUFOND


18

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Muu materiaalne

põhivara Kokku

Saldo seisuga 31.12.2010

Soetusmaksumus 324 504 324 504

Akumuleeritud kulum -149 094 -149 094

Jääkmaksumus 175 410 175 410

2011. a toimunud muutused

Amortisatsioonikulu -44 396 -44 396





2012.a toimunud muutused

Ostud ja parendused 322 899 322 899

Amortisatsioonikulu -250 119 -250 199

Allahindlused väärtuse languse tõttu -72 233 -72 233





EESTI ARENGUFOND


19

Lisa 7. Võlad ja ettemaksed

31.12.2012 31.12.2011

Lühiajalised võlad ja ettemaksed

Võlad tarnijatele 26 565 20 147

Võlad töövõtjatele 62 806 69 782

Maksuvõlad (lisa 8) 73 126 59 290

Muud viitvõlad 21 633 1 051

Saadud ettemaksed 1 416 099 14 569 248

s.h. Saadud sihtfinantseerimine (lisa 9) 1 416 099 2 090 171

Muud ettemaksed (lisa 10) 0 12 479 077

Lühiajalised võlad ja ettemaksed kokku 1 600 229 14 719 518

Lisa 8. Maksukohustused ja nõuded

31.12.2012 31.12.2011

Käibemaks 3 540 612

Ettevõtte tulumaks 1 868 1 111

Üksikisiku tulumaks 22 584 18 819

Sotsiaalmaks 39 779 33 742

Töötuskindlustusmakse 3 217 3 478

Kogumispensionimakse 2 138 1 528

Maksuvõlad kokku 73 126 59 290

Ettemaksukonto 582 1 307

EESTI ARENGUFOND


20

Lisa 9. Sihtfinantseerimine

2012 2011

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest

perioodi alguse seisuga 2 090 171 714 602

Perioodi jooksul saadud toetused 968 758 2 455 893

s.h. Laekumine riigieelarvest 902 500 1 150 410

Laekumine riigieelarvest -Roheleping 0 1 250 000

INTERREG 58 693 27 524

India seire 7 565 23 296

Õppelaenu kustutamine 0 4 663

Kajastatud sihtfinantseerimise tuluna -1 642 830 -1 080 324

Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest

perioodi lõpu seisuga 1 416 099 2 090 171

Lisa 10. Muud ettemaksed

2012 2011

Lepingulise riskikapitalifondi rahastamine 0 12 479 077

Kokku 0 12 479 077

2011. aastal eraldati riigieelarvest Arengufondi investeerimistegevuse jätkamiseks 12 479 077 eurot eesmärgiga

omandada Lepingus sätestatud tingimuste täitumisel Arengufondi tütarettevõtte AS-i SmartCap poolt

investeerimisfondide seaduse alusel moodustatava Riskikapitalifondi osakuid. 1. augusti 2012 otsusega registreeris

Finantsinspektsioon AS-i SmartCap poolt 20.02.2012 moodustatud mitteavaliku lepingulise riskikapitalifondi “Early

EESTI ARENGUFOND


21

Fund II”. Fondi valitseb Arengufondi tütarfirma AS SmartCap. Tegutsedes Vabariigi Valitsuse 12.04.2012

korralduse nr 171 ning Eesti Arengufondi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel 6.12.2011

sõlmitud lepingu alusel, märkis Eesti Arengufond 02.08.2012 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi nimel

kõik 1247,908 riskikapitalifondi osakut ning tasus nende eest väljalaskehinna kogusummas 12 479 077 eurot.

Lisa 11. Muud tulud

2012 2011

Eartly Fund II fondivalitsemistasud 158 119 0

Muude teenuste müük 1 054 0

Kokku 159 173 0

Lisa 12. Mitmesugused tegevuskulud

2012 2011

Uurimis- ja arendustööd 98 141 95 802

Ürituste korraldamiskulud 48 577 59 091

Ostetud teenused 61 904 69 749

Bürooruumide kulud 185 232 119 626

Mitmesugused kontorikulud 40 185 37 126

Reklaamikulud 73 527 38 383

Lähetuskulud 58 151 37 752

Koolituskulud 9 794 38 010

Infotehnoloogiakulud 39 384 24 198

Transpordikulud 20 972 19 675

Muud kulud 25 652 25 189

Kokku 661 519 564 601

EESTI ARENGUFOND


22

Lisa 13. Tööjõukulud

2012 2011

Palgakulu 663 545 543 242

Sotsiaalmaksud 225 366 183 382

Kokku 888 911 726 624

Keskmine töötajate arv majandusaastal 19 18

Lisa 14. Muud kulud

2012 2011

Käibemaks 163 235 66 969

Ettevõtte tulumaks 275 1 834

Muud kulud 1 733 402

Kokku 165 243 69 205

Lisa 15. Kasutusrent

Arengufond kui rentnik:

Arengufond on võtnud kasutusrendile sõiduauto, kontoritehnika ning kontoripinna.

2012 2011

Perioodi rendikulu kasutusrendilepingutest 145 911 102 336

2013. aasta mai alguses kolib Arengufond uuele kontoripinnale ja senist rendileandjat on teavitatud rendilepingu

lõpetamise soovist vastavalt kokkulepitud tingimustele.

Vastavalt rendilepingule on Arengufondil õigus soovi korral kontoritehnika lepinguperioodi lõpus välja osta.

Sõiduauto kasutusrendilepingute alusvaluutaks on euro. Rendile võetud vara ei ole edasi antud allrendile.

EESTI ARENGUFOND


23

Lisa 16. Tingimuslikud kohustused

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustused

Maksuhalduril on õigus kontrollida Arengufondi maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise

tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvid.

Arengufondi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata Arengufondile

olulise täiendava maksusumma.

Lisa 17. Seotud osapooled

Eesti Arengufondi konsolideeritud aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a. sidusettevõtteid;

b. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

c. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju

all olevaid ettevõtteid.

Eesti Arengufond on Eesti Arengufondi seadusega loodud avalik-õiguslik juriidiline isik. Vastavalt Arengufondi

seadusele moodustub Arengufondi vara muuhulgas riigieelarvelistest eraldistest ja riigi poolt sihtotstarbeliselt

üleantavast varast. 2012. ja 2011. aastal riigi poolt saadud sihtfinantseerimine on kajastatud lisas 9.

Sihtfinantseerimine.

Antud konverteerimisõigusega laenud sidusettevõtetele on bilansis kajastatud õiglases väärtuses real

„Investeeringud sidusettevõtetesse“ . Detailne informatsioon sidusettevõtetele antud laenude kohta on esitatud lisas

5.

Early Fund II on AS-i SmartCap lepinguline kinnine riskikapitalifond. 31.12.2012 oli AS SmartCapi nõue Early

Fund II vastu 39 688 eurot.

Aruandeperioodil on Arengufondi juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasusid kokku 133 tuhat eurot (2011: 95

tuhat eurot). 2012. aastal arvestati tütarettevõtte AS SmartCap juhatuse ja nõukogu liikmetele tasusid kokku 42 tuhat

eurot (2011: 6 tuhat eurot).

Arengufondi juhatuse esimehe tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist makstakse

juhatuse esimehele lahkumishüvitist 3 kuu teenistustasu ulatuses. Lahkumishüvitist ei maksta, kui tagasikutsumise

põhjuseks on kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või usalduse kaotus.

SmartCapi juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kaasne ettevõttele lahkumishüvitise

maksmise kohustust.

Lisa 18. Aktsiate optsiooniprogramm

AS SmartCap nõukogu on kinnitanud B-seeria aktsiate optsiooniprogrammi (“Early Fund I”) ja C-seeria aktsiate

optsiooniprogrammi (“Early Fund II”) tingimused. Optsioone jaotatakse AS SmartCap investeeringute meeskonnale,

ekspertkomiteele, juhatuse ja nõukogu liikmetele. Vastavalt sõlmitud optsioonilepingutele eelisaktsiate eest

saadavad dividendid sõltuvad edukustasudest, mida AS SmartCap saab fondide “Early Fund I” ja “Early Fund II”

valitsemise eest. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid ei reguleeri spetsiifiliselt optsiooniprogrammide

kajastamist ja kuna ettevõte ei kajasta varana edukustasu, kuna vara kajastamise kriteeriumite kohaselt ei ole see

piisavalt kindel ning usaldusväärselt määratav, mistõttu ettevõtte juhtkonna hinnangul ei ole asjakohane kajastada ka

vastavat potentsiaalset kulu, mis tekib eelisaktsiate dividendide maksmisega.

EESTI ARENGUFOND


24

Eelpooltoodust lähtuvalt on sisuliselt tegemist vara ja kohustusega, mis sõltuvad eelpoolnimetatud fondide

investeeringutest väljumiste tulemustest ning ettevõtte juhtkonna hinnangul on korrektne ja õiglane kajastada tulu ja

kulu samas perioodis.

Lisa 19. Sündmused pärast bilansipäeva

Arengufondi juhatus tegi 7.veebruaril 2013 Eesti Arengufondi nõukogule ettepaneku Arengufondi

investeerimistegevus ümber korraldada nii, et edaspidi Arengufondi tütarettevõtja SmartCap ei tee

otseinvesteeringuid, vaid Early Fund II investeerimiskapitali ja muude vahendite arvelt luuakse fondifond, millest

investeeritakse erafondivalitsejate poolt moodustatud fondidesse. Arengufondi nõukogu otsustas toetada Eesti

Arengufondi seaduse vastava muudatuse menetlemise algatamist. Pärast vastavat seadusemuudatust on Eesti

Arengufondil võimalik teha investeeringuid fondidesse.

Arengufondi rendileping lõpeb praeguses asukohas 6. mail 2013, samast päevast alustab fond tööd uuel rendipinnal

Rotermanni kvartalis aadressil Rotermanni 8. Uuele, sobivama suurusega pinnale kolimisega hoitakse kokku 50%

eelarves ettenähtud kulutustest ruumidele, mida on kavas kasutada sisulise tegevuse jaoks.

EESTI ARENGUFOND


25

Lisa 20. Konsolideerimata finantsaruanded

Bilanss

(eurodes )

31.12.2012 31.12.2011

VARAD

Käibevara

Raha ja raha ekvivalendid 1 596 502 16 640 509

Nõuded või ettemaksed 1 334 153 47 286

Käibevara kokku 2 930 655 16 687 795

Põhivara

Investeeringud tütarettevõtetesse 465 240 465 000

Investeeringud sidusettevõtetesse 7 845 216 8 056 265

Finantsinvesteeringud 871 521 393 550

Materiaalne põhivara 131 551 131 014

Põhivara kokku 9 313 528 9 045 829

VARAD KOKKU 12 244 183 25 733 624

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 1 540 830 14 719 507

Lühiajalised kohustused kokku 1 540 830 14 719 507

KOHUSTUSED KOKKU 1 540 830 14 719 507

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 11 014 117 8 176 084

Aruandeaasta tulem -310 764 2 838 033

Netovara kokku 10 703 353 11 014 117

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 12 244 183 25 733 624

EESTI ARENGUFOND


26

Tulemiaruanne

(eurodes)

2012 2011

Sihtfinantseerimine riigieelarvest 1 576 572 1 029 504

Muud saadud sihtfinantseerimised 66 258 50 820

Muud tulud 1 054 0

Mitmesugused tegevuskulud -730 219 -547 958

Tööjõukulud -686 705 -726 624

Põhivara kulum ja väärtuse langus -322 352 -44 396

Muud kulud -157 801 -67 550

Tegevustulem -253 193 -306 204

Kasum/kahjum riskikapitaliinvesteeringute ümberhindlusest -159 611 3 067 569

Intressitulud 71 495 60 542

Dividenditulud 30 545 51 123

Muud finantskulud 0 -34 997

Aruandeaasta tulem -310 764 2 838 033

EESTI ARENGUFOND


27

Rahavoogude aruanne

(eurodes)

2012 2011

Rahavood majandustegevusest

Tegevustulem -253 193 -306 204

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus 250 119 44 396

Põhivara mahakandmine 72 233 0

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 286 867 -31 556

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -13 178 677 13 812 137

Kokku rahavood põhitegevusest -14 396 385 13 518 773

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse põhivara ost -322 889 0

Tasutud tütarettevõtete soetamisel -240 -325 000

Tasutud sidusettevõtete soetamisel ja allutatud laenude

andmine -426 533 -2 525 428

Antud laenud -340 000

Antud laenude tagasimaksed 0 664 117

Laekunud intressid 71 495 58 976

Laekunud dividendid 30 545 51 123

Kokku rahavood investeerimistegevusest -647 622 -2 416 212

Rahavood kokku -15 044 007 11 102 561

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 16 640 509 5 537 948

Raha ja raha ekvivalentide muutus -15 044 007 11 102 561

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 596 502 16 640 509

EESTI ARENGUFOND


28

Netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud

tulem Kokku

Saldo seisuga 1.1.2011 8 176 084 8 176 084

Aruandeperioodi tulem 2 838 033 2 838 033

Saldo seisuga 31.12.2011 11 014 117 11 014 117

Aruandeperioodi tulem -310 764 -310 764

Saldo seisuga 31.12.2012 10 703 353 10 703 353

EESTI ARENGUFOND


29

Tegevjuhtkonna allkirjad 2012. a konsolideeritud majandusaasta aruandele

Eesti Arengufondi tegevjuhtkond on koostanud 2012. aasta tegevusaruande ja konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Juhatuse esimees

Tõnis Arro

EESTI ARENGUFOND


30

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

eesti arengufond 2012. a majandusaasta aruanne · 2013. 8. 1. · eesti arengufond 2012. a...

Documents