William Bramleg

JUMALAD

Tallinn o L I o N 1999

Originaali t i i tel : Wi l l iam Bramley

THE GODS OF EDEN Avon Books • N e w York

K a a n e k u j u n d a n u d Helje Saar T o l k i n u d Janina Karemae

Arvatakse , et U F O - d o n j a l g i n u d m e i d ajaloohamarustest alates. Selle r a a m a t u ameeriklasest autor v o t a b m e i d kaasa p i k a l e reisi le l ab i ajaloo i n i m k o n n a k o i d i k u s t tanapaevani val ja . Sellel re is i l u u r i b ta sSdade ja i n i m k o n n a kannatuste probleeme n i n g leiab h a m m a s t a v a i d seoseid sajanditevanuse UFO-fenomeniga .

Seitsmeaastase u u r i m i s t o o tulemusena o n a u t o r i l v a l m i -n u d raamat , m i s k u j u t a b endast kSige t e a d u s l i k u m a t s i i v a -kasi t lust omalaadsete hulgas. Poh ja l ikul t d o k u m e n t e e r i t u n a ja i l l u s t r e e r i t u n a toob ta aval ikkuse ette p a l j u u u t , j a h m a t a v a t teavet UFO-dest ja nende k o k k u p u u d e t e s t meie maai lmaga.

M i s i k k a g i tege l ikul t M a a l to imub?

ISBN 9985-66-123-0 © 1989, 1990 by the Dahlin Family Press

© Tolge eesti keelde. Janina Karemae, 1999

Koigile neile, kes on veetnud pikkija tiinamatuid tunde toe otsirnisel, kes nad ka ei oleics.

Ja palju tdnu muidugi ka Elizabethile.

Sisukord

1. O t s i n g algab 5 2. L a h t e p u n k t 9 3. U F O - d , t o d e v o i v a l j a m o e l d i s ? 13 4. Eedeni j u m a l a d 38 5. M a o V e n n a s k o n d 53 6. P u r a m i i d i d e eh i ta jad 57 7. Jehoova 71 8. M e l k i s e d e k i p o l l 85 9. J u m a l a d ja aar ia lased 90

10. S o l t u m a t u d r e l i g i o o n i d 99 11. V i i m s e p a e v a p r o h v e t i d 106 12. Jeesuse k o g u k o n d 115 13. Johannese ilmutus 129 14. J u s t i n i a n u s e n u h t l u s e d 137 15. M u h a m e d 144 16. Mess ias ja v a h e n d i d 161 17. A m e e r i k a k o h a l l e n d a v a d j u m a l a d 165 18. M u s t S u r m 172 19. L u t h e r j a r o o s 187 20. U u s a r i s t o k r a a t i a 199 2 1 . K u m m a l i n e raha 203 22. M a r s s i v a d p i i h a k u d 211 23. W i l l i a m ja M a r y p e a v a d soda 217 24. R i m t l i t e u u s k o i d i k 223 25. K u n i n g a s r o t i d 233 26. K r a h v St. G e r m a i n 247 27. R u u t l i d s i i n , r i i u t l i d seal 259 28. A m e e r i k a fociniks 263 29. M a a i l m rules 281 30. M e i s t e r s e p p ja i n g l i d 289 3 1 . M a r x i a p o k a l i i p s i s 308 32. K u m m a l i n e raha m u u t u b r a h v u s v a h e l i s e k s 313 33. T o o l i s t e p a r a d i i s 319 34. Robo-sapiens 335 35. St. G e r m a i n t u l e b tagasi 348 36. K i v i s t u n i v e r s u m 358 37. T a n a p a e v a H e s e k i e l i d 375 38. U u s E e d e n 379 39. P o g e n e m i n e Eedenist 415 40. K o r g e i m a O l e n d i o l e m u s 419 4 1 . U u r i j a l e 429 V i i t e d 441 BibJ iograaf ia 451

1. p e a t u k k

Otsing algab

Siis, k u i m a alles a lustas in o m a u u r i n g u i d i n i m u h i s k o n n a sodade pohjuste le idmiseks , ei o l n u d m i t t e m i s k i m i n u m o t e -test k a u g e m a l k u i t u n d m a t u d l e n d a v a d o b j e k t i d , m i d a t u n -takse p a r e m i n i U F O - d e n i m e a l l . K o i k s u g u s e d l e n d a v a i d t a l d r i k u i d kas i t l evad a jakir jad, m i s o m a l ajal a jalehekioskite v i t r i i n e kaunis tas id , ei v a a r i n u d m i n u arust tosisemat t i ihele-p a n u . * Ka ei a r v a n u d ma, et U F O k u i selline ku jutaks endast m i d a g i e r i t i o lu l i s t , e h k k i nahtus iseenesest andis t u n n i s t u s t maaval is te o lendi te olemasolust . Sootuks maisema, soja ja in imkannatus te p r o b l e e m i lahendamine nais m u l l e t u n d u v a l t tahtsamana k u i v a i d l u s selle t i le , kas rohel i sed m e h i k e s e d M a r s i l t v o i k s i d vahetevahel M a a d ki i lastada v o i mi t te .

Mater ja l i kaesoleva raamatu jaoks hakkas in m a k o g u m a 1979. aastal, k u i g i m i n u soov teha igaveseks l o p p k o i k i d e l e sodadele o l i t e k k i n u d t u n d u v a l t v a r e m , siis, k u i m a o l i n umbes kaheksa-aastane. Tol la l o l i d s o j a f i l m i d m i n u soprus -konnas vaga populaarsed . Meie l e m m i k t e g e v u s o l i m a n g i d a soda. M i n a o l i n taval ise l t i ihe lastesalga k o m a n d o r ja m u sober D a v i d j u h t i s vastaseid. M e i e k u j u t l e t a v a d l a h i n g u d o l i d tais samasugust h i i l g u s t ja i i l l u s t n a g u need, m i d a me te lev i i sor i s t o l i m e n a i n u d . M e i e jaoks ei o l n u d s u u r e m a t kangelast k u i k a d u n u d naitleja Vic M o r r o w , kes iga l nadala l teleseriaalis Combat! oma sojavae galantselt v o i d u l e juht i s .

* H i l j u t i l e i tud erand on ajakiri UFO, mida ma teistelegi soovitan. Seda annavad kaesoleval ajal Los Angeleses valja Vicky Cooper ja Sherie Stark.

6 Eedeni jumalad

U h e l laupaevaohtul vaatasin m a televi isorist H o l l y w o o d i s o j a f i l m i . See erines k o i k i d e s t v a r e m n a h t u d so ja f i lmides t v a i d selle poolest, et tolles f i l m i s le idus ka k i ibeke sonatuks tegevat rea l i smi . Esmakordsel t elus avastasin m a e n d vaata-mas d o k u m e n t a a l u l e s v o t t e i d toelisest nats ide k o o n d u s l a a g -rist . Veel t i i k k aega parast seda, k u i f i l m i k a a d r i d e k r a a n i l t k a d u n u d o l i d , p a i n a s i d m i n d p i l d i d luukeretaol i s tes t i n i m -kehadest, m i d a suurtesse kraavidesse l o o b i t i . N a g u p a l j u d e l teistelgi o l i ka m i n u l raske ette k u j u t a d a , m i l l i n e peaks olema nende fasistide h i n g , kes s u u d a v a d i n i m o l e n d e i d nagu le iva-patse te l l i sk iv iah ju t o p p i d a , et m o n i aeg h i l j e m ahjust soestu-n u d jaanused valja vot ta . Uhe m i n u t i g a ands id need teral ised m u s t - v a l g e d p i l d i d m u l l e a i m u sellest, k u i d a s soda tege l ik -kuses val ja naeb. N a p p i d e terv i tus te ja erutava i l u k o n e fas-saadi taga ku ju tas soda endast k5igest m a d a l a t p s u h h o o s i . H o o l i m a t a sellest, et s o j a f i l m i d ja - m a n g u d v o i v a d m o n i k o r d toredatena t u n d u d a , o n soda tegel ikkuses m i d a g i sootuks u lekohtust .

M i t m e i d sa jandeid o n teadlased ja m o t l e j a d i i r i t a n u d mois ta , m i k s in imesed s o d i v a d . N a d o n t a h e l d a n u d , et aeg-ajalt v o i t l e v a d peaaegu k o i k Maa o l e n d i d omavahel , tavaliselt t o i d u , t e r r i t o o r i u m i v o i paar i tumise parast . Agress ioon naib o levat e l lu jaamisega seotud t i l e u l d i n e k a i t u m i s n o r m . O m a panuse sodade tekkimisse annavad ka teised t e g u r i d . U u r i j a peab arvestama selliste muutu ja tega n a g u i n i m p s u h h o l o o g i a , sots io loogia , p o l i i t i l i n e l i i d r i s e i s u n d , m a j a n d u s t i n g i m u s e d ja e l u k e s k k o i i d . P a l j u d m o t l e j a d o n aga vaara l t asetanud v o r d u s m a r g i i n i m u h i s k o n n a ja l o o m a r i i g i m o t i i v i d e vahele . See o n v i g a , k u n a teadvus s i i n n i t a b k e e r u k u s t . K u i m o n e o l e n d i intellektitase touseb, siis m u u t u v a d tema poh jendused enamasti i iha kompl i t seer i tumateks . O n ho lbus moista kahe, t o i d u p a l a parast k iskleva h u l k u v a kassi v a i m s e i d s t i i m u l e i d , k u i d oleks v i g a omis tada samasugust l ih t sakoe l i s t meele-laadi terrorist i le , kes lennujaama p o m m i paneb.

M a alustasin oma u u r i m u s t t a n u i ihele i r d m o t t e l e , m i l l e otsa m a j u h u s l i k u l t k o m i s t a s i n . Too m o t e ei ole k a u g e l t k i m i t t e uus , ja alguses nais see m u l l e v e i d i k i t s a p i i r i l i s e n a . O m e t i o n idee i isna o l u l i n e , sest kasitleb m o t i v a t s i o o n i , m i d a

Otsing algab 7

s u u d a v a d f o r m u l e e r i d a v a i d korge inte l lekt i tasemega o l e n ­d i d .

Soda voib iseenesest olla tasuv tegevus. V a g i v a l d s e d k o n f l i k t i d i n i m r u h m a d e v a h e l v o i v a d ise­

enesest a i n u u k s i oma olemasoluga ke l le leg i k a s u l i k u d o l la , so l tumata sellest, m i l l e parast i n i m e s e d s o d i v a d . I lmselgeks naiteks o n r e l v a t o o s t u r i d , kes m t i u v a d re lvatehnikat sodiva-tele rahvastele, v o i kred i id iasutused , mis soja ajal valitsustele l aenu p a k u v a d . M o l e m a d saavad m a j a n d u s l i k k u kasu a i n u -i i k s i sodade olemasolust , t i n g i m u s e l , et v a g i v a l d n e i d otseselt ei p u u d u t a .

Sodade vaar tus k a u b a a r t i k l i n a u l a t u b t u n d u v a l t kauge-male k u i l ihtsal t rahal ine kasu.

Soda voib olla tonus vahend sotsiaalse ja poliitilise kontrolli sdilitamisel suure inimhulga tile.

16. sa jandil koosnes I taal ia suurest hulgas t iseseisvatest v u r s t i r i i k i d e s t , mis t i h t i i iksteisega sojajalal o l i d . K u i i i k s v i i r s t mone naaberl inna val lutas , siis k i i l v a s ta m o n i k o r d alla-h e i d e t u d elanike seas k o n f l i k t e . See o l i tonus v a h e n d p o l i i t i -l i s t k o n t r o l l i sai l i tada, sest l o p m a t u d vaenutsemised takista-s id v a l l u t a t u d alade e lanikke tegutsemast uheskoos val luta ja v a s t u . P o l n u d s u g u g i taht is , m i l l e t i le i n i m e s e d t i i l i t s e s i d , senikaua k u n i n a d sodis id sangar l ikul t iiksteisega, m i t t e v a l ­luta ja v i i r s t i vas tu .

Sojaseisukorda o n v o i m a l i k ara kasutada ka selleks, et p a n n a i n i m e s i m o t l e m a n i i , n a g u n a d taval isel t ei teeks, ja mSjutada n e i d heaks k i i t m a selliste i n s t i t u t s i o o n i d e l o o m i s t , m i l l e g a n a d tavao lukorras ei l epiks . M i d a k a u e m m o n i r a h -vas soda peab, seda pi i s ivamateks n i i sugused i n s t i t u t s i o o n i d ja m o t t e v i i s i d m u u t u v a d .

K a koige m a h u k a m a d a ja looraamatud a n n a v a d v a i d pogusa i i levaate seda laadi k o l m a n d a t e i s ikute m a n i p u l e e r i -vast tegevusest. O m e t i ei ole saladuseks nai teks as jaolu, et enne A m e e r i k a revo luts iooni o l i Prantsusmaa saatnud A m e e -rikasse o m a luureagente , et need B r i t i k r o o n i v a s t u r a h u l -o lematust k t i l v a k s i d . Samut i ei ole saladuseks, et 1917. aasta r e v o l u t s i o o n i ajal aitas Saksamaa sojaliselt L e n i n i t ja e n a m -lasi . K o g u ajaloo va l te l o n in imesed ja r a h v a d teiste inimeste

8 Eedeni jumalad

omavahelistest k o n f l i k t i d e s t kasu l o i g a n u d ja nende k o n f l i k -t ide tekkimisele kaasa a i d a n u d .

Seda sor t i t a h e l e p a n e k u d aratasid m i n u s u u d i s h i m u ja m a otsustasin u u r i d a , k u i o l u l i s t r o l l i o n i n i m a j a l o o k a i g u s m a n g i n u d k o l m a n d a osalise faktor . M a tahts in teada saada, missugused o n uhised jooned, k u i n e i d i i ldse o n , er i k o l m a n -date osaliste m o j u l ajaloos. M a loots in , et see u u r i m u s p a k u b lisateavet selle k o h t a , k u i d a s a ja lugu o n t e h t u d ja kes seda o n t e i n u d .

N i i s u g u s e t a g a s i h o i d l i k u eesmargi pi is t i tamise le jargnes i i k s e b a h a r i l i k u m a i d e k s i r a n n a k u i d , m i d a m u l k u n a g i elus o n t u l n u d ette v o t t a . U u r i n g u d t a l u t a s i d m i n d l a b i o lu l i s te f a k t i d e , hammastavate teooriate ja k o g u m u u teabe k e e r u -kate l a b i i r i n t i d e . M i d a s i igavamale m a kaevus in , seda e n a m t u l i lagedale i i h i n e t u n n u s j o o n . M i n u kurvas tuseks o l i see j o o n n i i veider, et vahemal t kahel k o r r a l katkestasin m a ots in -g u d v a s t i k u s t u n d e g a . O m a k i m b a t u s e t i le m o t t e i d m o l g u -tades mois t s in ma m i d a g i o lul is t .

Ratsionaalne moistus k i p u b i n i m p r o b l e e m i d e selgituseks ots ima ratsionaalseid poh jus i .

Si iski , m i d a enam m a asjasse si ivenesin, seda enam o l i n m a s u n n i t u d t u n n i s t a m a v o i m a l u s t , et m i t m e t e i n i m u h i s ­k o n n a probleemide j u u r e d v o i v a d olla taiesti moistusevasta-selt veidras reaalsuses. K u n a selliseid realiteete tunnistatakse h a r v a , r a a k i m a t a sellest, et n e i d m d i s t a , siis nendega ei tegelda. Selle tagajarjel l e i a v a d nende real i teet ide t e k i t a t u d p r o b l e e m i d harva lahendust , ja n a i b , et seetottu k o m i s t a b m a a i l m p i d e v a l t uute hadade otsa.

M a pean m o o n m a , et k u i m a oma u u r i m i s t o o d alus-tas in, siis s u h t u s i n ka m i n a e r a p o o l i k u l t sellesse, m i d a m a le ida kavatsesin: i n i m l i k u kasu m o t i i v i ihise nimeta jana, m i s t ihendab m i t m e i d k o l m a n d a osalise m o j u t u s i i n i m k o n n a vagivaldses ajaloos. M i d a m a aga seevastu l e i d s i n , o l i d U F O - d .

M i t t e m i s k i poleks saanud m i n u jaoks v a h e m t e r e t u l -n u d ol la .

2. p e a t i i k k

Lahtepunkt

Abielumees oma naisele: „Vaata seda siin, kallis. Siin on del dud, et Maa labib igal aastal Umber Pdikese tiireldes 946 miljonit kilomeetrit, liikudes kiirusega 108 000 kilo-meetrit tunnis. Samal ajal tiirleb Maa timber galaktika keskosa. Galaktika aga liigub Wpmatult labi universumi ja tombab Maad enesega kaasa. Kiridas saad sa siis delda, et me mitte kunagi mitte kusagil ei kail"

Tervist ja tere tulemast ! See o n meie planeet M a a . Enne, k u i alustame oma reisi lab i ajaloo, vaatame korraks meie kosmose-kera u u s t u l n u k a varskel p i l g u l .

Kosmoselaev M a a , nagu m o n e d in imesed seda meelsasti n i m e t a v a d , o n suhtel isel t va ike taevakeha. A m e e r i k a kos-mosesust ik teeb t a i s t i i r u t i m b e r maakera koigest t iheksa-k t i m n e m i n u t i g a . T a n u tanapaeva l e n n t i k i t e l e o n k u n a g i m o o t m a t u t e n a t u n d u v a t e ookeanide t i l e t a m i n e m u u t u n u d i isna taval iseks neile sageli r i n g i l e n d a v a t e l e arimeestele ja -naistele, kel le igapaevane tegevus n e i d t i h t i i i h e l t m a n d r i l t teisele l ennutab . Paljalt t e l e f o n i t o r u tSstmise ja n u m b r i v a l i -misega o n kohe v o i m a l i k raakida inimesega, kes asub maakera teisel p o o l e l . M e i e e n d i s i lme a l l l o o v a d k i i r e d r e i s i m i s v d i -malused ja u u e d s idevahendid r u t t u ja kergelt kontakte M a a eri pa ikade vahel .

M a a o n va ike , aga ka i isna k o r v a l i n e planeet . K u i m e i l oleks v S i m a l i k asuda vaat luspost i le val jaspool L innutee galak-t i k a t , siis me naeksime, et Maa asub iisna galakt ika val isserval . Lisaks sellele o n L innutee teiste galaktikate seas suisa kaabus. Selline eraldatus v o i b aidata seletada, m i k s M a a e lanike l o n o l n u d n i i vahe kontakte maavaliste ts ivi l isats ioonidega, j u h u l k u i n i i sugused ts iv i l i sa ts ioonid ti ldse eksisteerivad. M a a h u l -b i b i isna i i k s i n d a t ihe t i l lukese galakt ika kolkas .

H o o l i m a t a oma eraldatusest, o n M a a kaunis ja asustatud. Selle r a a m a t u k i r ju tamise aegu elas maakeral t i le v i i e m i l j a r d i inimese. Lisame sellele arvule teiste suurte imetajate a r v u ja

10 Eedeni jumalad

m e avastame, et maakera maismaa ja v e e k o g u d o n asusta-t u d t o h u t u h u l g a mois tus l ike ja poo lmois tus l ike olenditega.

M i s sort i l o o m a d o n inimesed? Iga b i o l o o g i a t u d e n g v o i b tei le k a i g u peal t seletada, et i n i m e s e d k u u l u v a d l o o m a l i i k i , m i l l e n imetuseks o n Homo sapiens. Sona Homo t u l e b l a d i n a keelest ja tahendab i n i m e s t , ja sapiens tahendab teadvat v o i m o t l e v a t . Seega m a r g i b s i l t Homo sapiens o l e n d i t , k e l l e l o n t e a d m i s i v o i mois tus t . E n a m i k Homo sapiens'idest o n sell ist t i i t l i t laias laastus vaart ja vaga vaike osa i lmsel t m i t t e .

Kas me kasitame i n i m o l e n d i t k u i looma? Tuleb val ja , et m i t t e . I l m n e b , et me seisame s i l m i t s i m i l l e g i t u n d u v a l t o l u -lisemaga - vaimse olendiga.

U s k vaimse reaalsuse olemasolusse o n igavene. M i t m e d r e l i g i o o n i d o n tuhandete aastate v a l t e l v a l j e n d a n u d u s k u , et i n i m k e h a d o n v a i d h i i p i k n u k u d vaimsete olendite kaes. T i h t i kaasneb sellise uskumusega ka taassi inni v o i hauataguse e l u opetus. Kristluses o n sona hing ammustest aegadest tahenda-n u d vaimset o lendi t , m i s elab veel kaua aega parast f i i i i s i l i se keha surma.

N i i m o n e d k i v a i d a v a d , et k u n a g i o n eks i s teer inud m u i s t n e teave hingedest . K u i selline teadmine o n ka k u n a g i olemas o l n u d , siis praeguseks o n see j u b a a m m u l u g e m a t u a r v u vaarideede, ve idrate must i l i s te u s k u m u s t e ja r i t u a a l i d e , mois te tamatu s u m b o l i s m i ja ekslike teadusl ike opetuste t o t t u l o o t u s e t u l t haguseks m u u t u n u d . Selle tagajarjel o n tanapae-v a l h i n g e teemat peaaegu v o i m a t u u u r i d a . Lisaks sellele o n p a l j u d Laane teadusmeetodite baasil har iduse saanud teadla-sed h inge moiste t a i e l i k u l t korva le h e i t n u d , i lmse l t seetottu, et n a d ei suuda h inge m i k r o s k o o b i alia pa igutada nagemaks, k u i d a s ta seal v i n g e r d a b , ega i i h e n d a d a tema k i i l g e e lekt -roode ja teda elektr i laenguga ergutada.

T a n u onnel ike le juhuste le o n v i i m a s t e l aas tak i imnete l selles ki is imuses ka m o n i n g a i d l a b i m u r d e i d o l n u d . T o e n d e i d selle kohta , et iga i s ik o n unikaalne v a i m n e o l e n d , o n pi i saval t . K o g u t u d o n m i t m e i d k o i t e i d h a m m a s t a v a i d t u n n i s t u s i i n i -mestelt , kes o n o l n u d n n . surmalahedases seisundis . P a l j u d in imesed o n t u n d n u d , et n a d l a h k u v a d o m a kehast, e r i t i siis, k u i nende keha o n o l n u d peaaegu s u r n u d . M i t m e d ps i ihh iaa t -

Ldhtepunkt 11

r i d v a i d a v a d , et see tunne ei ole m i d a g i m u u d k u i teadvuse enesekaitseline i l l u s i o o n . P a l j u d i n i m e s e d , kes o n k o g e n u d surmalahedast seisundit , o n o l n u d v o i m e l i s e d tunnetama oma keha val jastpoolt . N a d o n sa i l i tanud t a i e l i k u eneseteadvuse ja isiksuse sellest hoo l imata , et nende keha o n o l n u d teadvuseta.*

N i i s u g u s t e tunnistuste valguses ei ole i i l la tav, et m i t m e d r e l i g i o o n i d , n a g u b u d i s m , u s u v a d , et in imesed o n s u r e m a t u d v a i m s e d o l e n d i d , kes o n eluajal o m a keha v o r k u s a t t u n u d . B u d i s t i d j a r e l d a v a d , et see o n v a h e m a l t osaliselt t i n g i t u d h i n g e ja f i i i i s i l i se u n i v e r s u m i pikaajalisest koosmojust . Er is-tades e n d selgelt psuhhiaatr ia teoor ias t , o p e t a v a d b u d i s t i d , et h inge e r a l d u m i n e kehast o n i n i m o l e n d i koige t e r v e m sei-s u n d , ja i i r i t a v a d seda e r a l d u m i s t saavutada i l m a f i i u s i l i s t t r a u m a t v o i s u r m a labi elamata. N e n d e eesmargile j o u d m i s t i n n u s t a b usk , et v a i m n e o l e n d o n v o i m e l i n e j u h t i m a keha val jastpool t ni isama hasti v o i isegi p a r e m i n i k u i seestpoolt.

KSige o i g e m naib olevat j a rgmine vaimse o l e n d i d e f i n i t -s ioon , m i d a j agavad m i t m e d r e l i g i o o n i d : v a i m n e o l e n d o n is ik , kellele o n omane teadvus, loovus ja i s ikupara . See o lend ei koosne f i i i i s i l i se u n i v e r s u m i ainest v 5 i m u u d e s t k o m p o -nent idest , v a i d v a s t u p i d i , ta naib olevat teadvuse s u r e m a t u osa, mis ei havine , e h k k i seda o n v o i m a l i k f i iusi l isse ainesse l o k s u p i i i i d a . Va imne o lend o n taiesti suutel ine iseennast tead-vustama.

Tanapaeva t r e n d i k s o n m u i d u g i vaade lda teadvuse ja i s i k u p a r a keskusena a ju. Teadlased o n s u u t n u d elektr i l isel t s t i -m u l e e r i d a aju er i osi ja saavutada sel m o e l m i t m e t e i n i m e m o t -s ioonide f i i s io loog i l i s i i l m i n g u i d . Samas aga k i n n i t a v a d need katsed ka asjaolu, et aju pole m i t t e m i d a g i m u u d k u i keerul ine j u h t i m i s p u l t , m i d a saab k a i v i t a d a m i t m e t e va l i sa l l ikate a b i l , m i l l e k s v o i b ol la naiteks eksper imendi labiv i i ja oma elektroo-didega v o i vahest k o g u n i v a i m n e o lend oma energiaall ikaga. Vaimse o l e n d i ja keha n a r v i s i i s t e e m i vahe l ine vas tas t ikune

* American Journal of Psychiatry 1985. aasta augustinumbris on i l m u n u d l i ih ike , k u i d huvi tav art ikkel , mil le pealkiri on „A Typology of Near-Death Experiences" ja mi l le autor on Bruce Greyson. B. Greyson annab erinevate surmalahedaste kogemuste sta-tistilise iilevaate ja margib: „lsikud, kes on kir jeldanud neid kolme l i i u p i surmalahe-dase seisundi kogemusi, ei erinenud iiksteisest oluliselt demograafia seisukohast." Selle ule, mis pohjustab selliseid aist inguid, Greyson ei arutle.

12 Eedeni jumalad

m o j u naib olevat n i i t ihe, et i ihe m u u t u s e d v o i v a d t iht ipeale m o j u t a d a teise k a i t u m i s t .

Koige selle taustal k u m a b nagemus, mis osutab, et i n i m e ­sed on teatava vaimse surematuse saavutanud va imsed olen-d i d , k u i d kes enamasti saavad sellest t ead l ikuks alles parast seda, k u i v a i m o o t a m a t u l t kehast e r a l d u b . Eluajal p i i i i a v a d v a i m s e d o l e n d i d kasutada peaaegu a i n u i i k s i f i ius i l i se keha a i s t i n g u i d . S u r m ei ole selle lahenemisvi is i p u h u l m i t t e m i d a g i m u u d k u i h inge l a h k u m i n e kehast mone tugeva f i i i i s i l i se v 5 i v a h e l isegi ps i iuhi l i se t r a u m a t o t t u .

M i s o n k o i g e l sellel p i s tmis t inimeste omavahelise sod i -misega?

N a g u me vars t i naha saame, o n need nahtused teinetei-sest peaaegu e r a l d a m a t u d .

See k o i k o n t o o n u d m e i d meie l a h t e p u n k t i k o l m a n d a ja v i i m a s e teema - U F O - d e j u u r d e . Tanapaeval o n vahe v a i d -k o n d i , m i s o leks id samavorra k i i l l a s t a t u d v a a r i n f o r m a t s i o o -nis t , pettusest ja hul lusest , k u i seda o n lendavate t a l d r i k u t e teema. P a l j u d seda ala tos imeel i u u r i d a i i r i t a n u d i n i m e s e d k a i v a d r ingiratast keset k o h u t a v a t h u l k a valskust , m i d a gene-r e e r i v a d i i k s i k u d , kes mone pogusa kuulsushetke n i m e l v o i h o o p i s eesmargiga asja meelega hagustada o n a h m a s t a n u d selle v a l d k o n n a valeteadete, p a i k a p i d a m a t u t e seletuste ja vol ts tunnis tustega . Samas o n k o g u selle suitsukatte taga p i i -savalt t o e n d e i d selle k o h t a , et M a a d o n k u l a s t a n u d v o o r a d t s iv i l i sa ts ioonid . See o n vaga halb. UFO-nahtuste s i i v a u u r i n -g u d osutavad toigale , et need t o e n d i d ei v i i m e i d m u r e t u l e l e n n u l e l ab i erutava teadmatuse. N a i b , et U F O - d k u j u t a v a d endast koige s i ingemat reaalsust, mi l lega i n i m s o o l o m a ajaloo va l te l o n t u l n u d k o k k u p u u t u d a .

Pidades silmas meie l i ih ikes t teemaasetust, asume n i i u d asja s i igavamalt u u r i m a .

3. p e a t i i k k

UFO-d, tode voi valjamoeldis?

U F O - d . M i s need on? K u s t n a d tulevad? Otsesonu tahistab mSiste tundmatu lendav objekt ( U n ­

k n o w n F l y i n g Object - UFO) mis tahes ohus l i i k u v a t ob jekt i , m i d a ei ole v S i m a l i k tapselt inimese l o o d u d k o n s t r u k t s i o o n i v o i t u n t u d loodusnahtusena ident i f i t seer ida . See moiste kat -keb eneses saladust. Tavakeeles kasutatakse n i m e t u s t U F O sageli selleks, et m a r k i d a ob jekt i , m i s v o i k s ol la maaval ise ts ivi l isats iooni l ennumas in .

N i m e t u s e tundmatu lendav objekt autor o n A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e O h u j o u d u d e kapten E d w a r d J. Ruppel t . K a p t e n R u p p e l t juht i s u u r i m i s g r u p p i , mis aastal 1951 selle nahtusega tegeles. Enne R u p p e l t i lab i v i i d u d u u r i m u s t k u t s u t i U F O - s i d taval ise l t lendavateks t a l d r i k u t e k s , sest p a l j u d p e a l t n a g i j a d o l i d n e i d objekte k i r j e l d a n u d ket takujul i s tena . Lendav taldrik m u u t u s peagi pal jude ajakir janike u m b u s u t o t t u halvustavaks nimetuseks. K a p t e n R u p p e l t kasutas t e r m i n i t tundmatu lendav objekt selleks, et l isada O h u j o u d u d e u u r i n g u i l e m o n i n g a s t teadusl ikkust . U F O o n ka p a l j u tapsem t e r m i n , sest m i t t e k o i k t u n d m a t u d l e n d a v a d ob jekt id ei ole t a l d r i k u k u j u l i s e d .

I g a l aastal teatavad in imesed sadadest UFO-dest , ena­m a s t i pol i tse i le , a jakir jandusele v 5 i U F O - u u r i m i s r i i h m a d e l e . N e e d teated k u j u t a v a d endast v a i d vaikest osa t e g e l i k u l t n a h t u d UFO-dest , sest enamik U F O - n a g i j a i d neist j u h t u m e i s t aval ikkusele ei teata.

Laias laastus 90-95 protsent i ko ik ides t teatatud UFO-dest o s u t u v a d in imeste l o o d u d lennumasinateks v o i l o o d u s n a h -

14 Eedeni jumalad

tusteks, m i d a peal tnagi ja ei ole ara t u n d n u d . U m b e s 1,5-2 p r o t s e n t i o n sulaselged t r i k i d , t i h t i kaasnevad nendega ka v o l t s i t u d f o t o d . E h k k i v o l t s i n g u d m o o d u s t a v a d v a i d t t ihise osa k o i k i d e s t UFO-teadetest , o n n a d t e i n u d v o r r e l d a m a t u l t r o h k e m p a h a n d u s t . V o l t s i n g u t e t o t t u o n t e g e l i k u l t ka k o i k tosised U F O - u u r i n g u d t a i e l i k u l t h a b i p o s t i s a t t u n u d . M i d a v e e n v a m o n pet tus , seda suuremat k a h j u see tavaliselt teeb. Ule jaanud 3-8,5 protsent i ko ik ides t n a h t u d UFO-dest o n aga i lmse l t l ennumas inad , m i d a ei ole l o o n u d in imesed. E n a m i k k u u u r i j a i d h u v i t a b just n i m e l t see osa.

20. sajandil n a h t u d UFO-dest teatati enne 1947. aastat aja-kir jandusele harva ja p a l j u d in imesed a r v a v a d , et U F O - d o n suhteliselt uus nahtus. Tegel ikult o n asi sootuks v a s t u p i d i n e . U F O - s i d o n k i r j e l d a t u d t i le k o g u m a a i l m a juba t u h a n d e i d aastaid. Nai teks teatas k i r j a n i k Julius Obsequens 216. aastal e. Kr . oma raamatus Prodigorium liber jargmist :

Itaalia kohal taevas on nahtud laevataolisi esemeid ... Arpises nahti taevas ummargust k i l p i ...Capuas oli taevas ii leni leeki-des ja nahti laevakujulisi esemeid.1

1. sajandil p . Kr. kir jeldas k u u l u s Rooma r i igimees Cicero o d d , m i l taevas o l i naha paike , m i d a saatis v a l i m i i r a . N a i s , n a g u oleks taevas rebenenud ja p a l j a s t u n u d k u m m a l i s e d k e r a d . U F O - d m u u t u s i d e r i t i tu l ika teks 8. ja 9. sa jandi l , k u i Prantsusmaa imperaator K a r l Suur o l i s u n n i t u d valja a n d m a e d i k t i , mis keelas ne i l o h k u iiles keerutada ja t o r m i teki tada. Uhes loos k i r j e l d a t i , k u i d a s mSned K a r l Suure a l a m a d v i i d i tiles ohulaevadesse, kus neile imeasju n a i d a t i , ja siis M a a peale tagasi t o o d i v a i d selleks, et v i h a n e r a h v a h u l k n a d s u r n u k s looks. N i i s u g u s e i d t i i l i k a i d laevu s i iudis ta t i k o g u n i vi l jasaagi havitamises.*

U F O - s i d ei ole m i t t e i iksnes n a h t u d , n e i d o n ajaloo va l te l

* Haro ld T. Wi lk ins i raamatus Flying Saucers on the Attack on ara toodud p i k k ja h u v i -tav kogum muistseid UFO-de ja ebaharilike loodusnahtuste kir jeldusi alates vi imas-test sajanditest enne Kristust k u n i meie ajaarvamise esimeste sajanditeni. Hool imata oma sensatsioonimaigulisest pealkirjast, on Wilkinsi andmed t i h t i hash argumentee-r i t u d ja raamat vaarib lugemist k u i iiks esimesi UFO-sid kasitlevaid tanapaeval aval-datud raamatuid. Ka Jacques Vallee raamat Passport to Magonia sisaldab suurepara-seid muistseid UFO-kir jeldusi .

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 15

ka k u m m a r d a t u d . Muistse Mesopotaamia , Egiptuse ja A m e e ­r i k a m a n d r i usundi tes va l i t ses id inimesesarnased j u m a l a d , keda i n i m e s t e l teenida t u l i . L e g e n d i d e j a rg i l i i k u s i d p a l j u d need j u m a l a d lendavates paatides ja kerades. Seda laadi a n t i i k -ajast p a r i n e v a d k i r j e l d u s e d o n aluseks tanapaeva muistsete as t ronaut ide teooriale , m i s v a i d a b , et m i n g i d kosmoseelani -k u d o n o m a l ajal M a a d k u l a s t a n u d ja ka in imeste tegemis-tesse s e k k u n u d . M i t m e d U F O - u u r i j a d o n veel uhe s a m m u edasi a s t u n u d ja p a k k u n u d val ja oletuse, et need kosmose-e l a n i k u d o n m i t m e i d t u h a n d e i d aastaid tagasi i n i m s o o kas l o o n u d v o i v a l l u t a n u d ja et sestsaadik j a l g i v a d t u l n u k a d oma o m a n d i t va lvsal p i l g u l .

Pal judele naib , et seesugused teooriad k u u l u v a d r o h k e m t e a d u s l i k u fantastika va lda . Ent o m e t i o n need ideed k e r k i n u d esile ajaloolasi juba r o h k e m k u i sajandi va l te l k o i t n u d akadee-mil i se arutluse kaigus , kus pt iutakse leida lahendust poneva-tele k i i s imuste le : mis pohjusel o n maakera vastaspooltel p a i k -n e n u d Vana ja U u e M a a i l m a ts ivi l isats ioonid n i i sarnased? M i k s t e k k i s i d nois iiksteisest n i i kaugel asetsevates k u l t u u r i d e s n i i s i l m a t o r k a v a l t sarnased usundid?

U k s la ia l t l e v i n u d teooria v a i d a b , et muis tse te l aegadel Ber ing i vainas p a i k n e n u d maismaa- v o i jaasild o n t i h e n d a n u d Siberit ja Alaskat ja seda si lda k a u d u o n in imesed Vanast M a a -i lmas t U u d e s i i r d u n u d . Teiseci v i i t a v a d arheoloogil istele toen-dite le , mi\ t u n n i s t a v a d , et muis tsed fo in i ik lased o n p u r j e t a n u d t i le A t l a n d i ookeani sajandeid enne Skandinaavia v i i k i n g e i d v 5 i C h r i s t o p h K o l u m b u s t . M i t m e d u u r i j a d o n j o u d n u d jarel -dusele, et fo in i ik lased o n t i le v o t n u d Egiptvise ts ivi l isats iooni le i s e l o o m u l i k k e j o o n i ja i s t u t a n u d need t imber U u d e M a a i l m a . Teise h i ipotees i j a rg i o n m u i s t s e d egipt lased ise t i le A t l a n d i p u r j e t a n u d .

H o o l i m a t a toenditest , m i s k i n n i t a v a d e n a m i k k u i i l a l -n i m e t a t u d v o i m a l u s i , ei h o l m a m i t t e i i k s k i nendest teooriatest k o i k i t eadaolevaid fakte. Selle tagajarjel o n s i i n d i n u d neljas teooria, m i l l e 1910. aastal titles tabavalt val ja O x f o r d i profes­sor ja N o b e l i preemia laureaat Frederick Soddy:

Mi tmed meile antiikmaailma parandatud uskumused ja legen-d i d on n i i uldiselt kinnistunud, et me oleme harjunud pidama

16 Eedeni jumalad

neid niisama muistseteks k u i in imkond ise. Hoolimata sellest vaidab meid kiusatus uurida, k u i suur osa faktist, et mi tmel neil uskumusel ja legendil on uhisjooni, on t ingitud juhusest, voi ehk osutab nende sarnasus asjaolule, et kunagi on eksistee-r inud mingi muistne, taiesti tundmatu ja salaparane tsivilisat-sioon, mille koik ulejaanud jaljed on kadunud. 2

Selline oletus toob n i i m o n e l e g i s i lme ette k a d u n u d m a n d r i o s a d v o i saared, nagu legendaarsed k a d u n u d m a n d r i d A t l a n t i s ja L e m u u r i a . U k s professor Soddy kaasaegseid lahe-nes kus imuse le aga te i s i t i ja oletas, et M a a esiajaloo k u j u n -damise l o n osalenud maaval ised ts iv i l i sa ts ioonid . See F. Soddy v a i d l u s h i m u l i n e kaasaegne o l i Charles H o y Fort (1867-1923).

Charles Fort o n vahest koige esimene 20. sajandi k i r j a n i k , kes o n tosimeel i o le tanud, et inimeste tegemistesse o n sekku-n u d t u l n u k a d . Fort elatas e n d vaikesest parandusest ja otsis p a l j u d e aastate ajalehtedest, teadus- ja m u u d e s t a jakir jadest teateid ebahari l ike nahtuste kohta . Tema k o g u t u d l o o d r a a k i -s i d seesugustest asjadest n a g u ebataval ised l i i k u v a d t u l e d taevas, v ihmasadudest , m i l l e ajal taevast l o o m i sadas, ja m u u ­dest i l m i n g u t e s t , mis na is id trots ivat har jumusparast teadus-l i k k u seletust. Tema esimesed kaks raamatut , The Book of the Damned (1919) ja New Lands (1923), s i sa ldavad s u u r t h u l k a teate id U F O - d e ja nendega kaasnevate nahtuste k o h t a 19. sa jandi l o p u s ja 20. alguses. For t j o u d i s jareldusele , et M a a S h u r u u m i o n k i i l a s t a n u d l u g e m a t u h u l k maaval i se id l e n n u -aparaate, m i d a Fort nimetas superkonstrukts ioonideks .

Fort tootas o m a u u r i m u s t e pohja l val ja ka teisi t eoor ia id , m i l l e hulgast m i t m e d o n a japroovile vas tu p a n n u d ja p r o v o t -seerivad u u r i j a i d ka tanapaeval. O m a raamatus The Book of the Damned ta k i r j u t a b :

Ma arvan, et me oleme omand. Peaks vist iitlema, et me kuuiume millelegi: Et kunagi ol i meie Maa eikellegimaa ja et teised maailmad u u r i -sid ja koloniseerisid selle ja voitlesid iiksteisega omandioiguse parast, ku id n u i i d on see millegi omand: See miski on Maa omanik - koik teised on minema aetud. 3

Fort jareldas, et maaval ised o m a n i k u d ei h i n d a i n i m s u g u k u i g i korgel t . Vaagides moistatust : „Miks n a d [Maa o m a n i k u d ]

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 17

k u n a g i siia ei tu le v 5 i oma esindajaid siia ei saada?", ta f i l o -sofeeris:

Kas meie, k u i me selleks voimelised oleksime, hariksime ja opetaksime sigu, hanesid, lehmi? Kas oleks arukas seada sisse diplomaatilised suhted kanadega, suhted, mis loppkokkuvottes pakuksid meile rahuldust vaid tanu sellele, et me suudame oma saavutust teadvustada.

Lisaks sellele, et ta vSrdles i n i m k o n d a iseenesega r a h u l olevate p u d u l o j u s t e g a , uskus Fort , et M a a i l m s e d o m a n i k u d o n m o j u t a n u d in imtegevust ka otseselt:

Ma kahtlustan, et koigest hoolimata on meist ka kasu, kuna voitlevate pretendentide hulgas on toimunud kohanemine voi omab miski meie rile praegu seaduslikku oigust, kas tanu tuge-vusele voi sellele, et meie eest on makstud klaashelmeid meie endistele, primitiivsematele omanikele, ja et koik see on olnud teada, vahest koguni ammustest aegadest, teatud isikutele siin Maa peal, kultustele voi ordudele, mille l i ikmed on olnud meie ulejaanute eestvedajateks voi on olnud iilema klassi orjad voi vardjad, kes juhivad meid meie salaparases kasulikkuses vas-tavalt instruktsioonidele kusagilt mujalt saadud juhiste jargi. 5

Fort ei a r u t l e n u d selle i i l e , mi l les v o i k s i n i m k o n n a sala-parane k a s u l i k k u s seisneda, ta va i t i s v a i d napisonal ise l t , et

Q\d v o i v a d ol la or jad . Fort l e id is nal jat leval t , et M a a l o n o l n u d vaga elav ja var -

(X) v i kas eelajalugu: K u i d ma olen nous sellega, et minevikus, enne k u i omandioigus

^ ol i tekkinud, on Maad vaisanud teiste maailmade esindajad, on siin kukkunud , karelnud, lennelnud, seilanud, hu lp inud , r ing i soitnud, r ing i jalutanud, neid on siin lukatud ja tougatud, nad on tu lnud siia i iks i ja suurte gruppidena, nad on kii lastanud Maad juhusl ikult vo i perioodiliselt kas jahipidamiseks, kauple-miseks, haaremite taitmiseks, seltsimiseks, nad ei ole saanud siia piisima jaada v o i on Maa peale oma kolooniaid loonud, nad on siin kaotsi la inud; arenenud rahvad vo i asjad ja p r i m i -tiivsed rahvad voi mis iganes nad ka polnud: valged, mustad, kollased. 6

Fort ei p a k u m i t t e m i n g e i d vastuseid kusimusele , m i l v i i s i l k o i k see inimeste tanapaevaolukorda p u u d u t a b , ta annab v a i d valemi: y ^ j & i u U / ^ - v

( ' \ 2 E e d e n i jumalad > $

18 Eedeni jumalad

Sead, haned ja lehmad. Koigepealt avasta, et nad on kellegi omand. Siis leia pShjus, misparast. 7

Fort o n toepoolest val ja o e l n u d m i t u ju lge t ideed. N e e d ava ldat i siis, k u i taevas lendasid v a i d r o h m a k a d b i p l a a n i d ja j u h i t a v a d o h u p a l l i d . Charles L i n d b e r g h i ajaloolise l e n n u n i i i l e A t l a n d i ookeani o l i tervelt kaheksa aastat.

Fort i le tekkis v a i k e ja ustav jarg i jaskond juba tema e l u -ajal. K u i d alles k o l m a n d i k sajandit h i l j e m kerkis For t i r a j a t u d v u n d a m e n d i l e j a rsku suur h u l k p o p u l a a r t e a d u s l i k k e raama-t u i d , m i s arut les id v5 imaluse i i l e , et i n i m k o n n a tegemistesse o n s e k k u n u d m i n g i maaval ine ts ivi l isats ioon. See ak i l ine h u v i o l i p o h j u s t a t u d pressis uisapaisa a v a l d a t u d teadetest U F O - d e i l m u m i s e kohta 1940. aastate lopus ja 1950. aastatel. U k s esi-mesi to l le a ja jargu r a a m a t u i d , m i s raakis muistsetest U F O -nahtustest , o l i Flying Saucers on the Attack, m i l l e autor o n H a r o l d T. W i l k i n s . See avaldat i 1954. aastal N e w Yorgis Citadel Press'i p o o l t . Seejarel avaldas Citadel terve h u l g a r a a m a t u i d , sealhulgas M o r r i s K . Jessupi The UFO and the Bible (1956). Jessup oletas oma raamatus , et p a l j u d e P i ib l i s k i r j e l d a t u d s i i n d m u s t e taga o l i d o igupooles t kosmoseajastu o l e n d i d , m i t t e Tumal. O m a raamatus to i Jessup m i t m e i d pi ib l i t s i taate , mis seda teooriat toetasid. Sellele jargnesid sarnaste pealkir ja -dega r a a m a t u d , mis kas i t les id sama i d e e d , nende hulgas V i r g i n i a F. Bras ingtoni teos Flying Saucers in the Bible (1963) ja Barry H . D o w n i n g i k i r j u t a t u d raamat The Bible and Flying Saucers (1967).

Teispool A t l a n d i ookeani andsid ka p a l j u d Euroopa k i r j a -n i k u d olul ise panuse sellesse zanrisse. Prants'laste k i r j a n i k e -paar L o u i s Pauwels ja Jacques Bergier k i r j u t a s i d o m a i n t r i -geer iva bestselleri Morning of the Magicians, m i s a v a l d a t i 1960. aastate alguses ka A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s . E r i c h v o n D a n i k e n Sveitsist k i r j u t a s s a m u t i 1950. ja 1960. aastatel muistsetest astronaut idest ja sai e r i t i k u u l s a k s 1970. aas­tate a l g u l parast seda, k u i o l i a v a l d a n u d o m a esimese r a h -vusvahel ise selleteemalise bestselleri Chariots of the Gods? D a n i k e n i raamatut saatnud t o h u t u e d u pohjustas suure h u l g a samalaadsete teoste ja f i l m i d e l a v i i n i 1970. aastatel ja 1980.

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 19

aastate a l g u l , mis t o i muistsete astronautide idee m i l j o n i t e i n i -mesteni .

M o t e t sellest, et t u l n u k a d o n s e k k u n u d in imeste tege-vusse, talutakse t i ld ise l t i isna hasti senikaua, k u i sellest raagi -takse u lmeki r j anduses , k u i d sageli voetakse see v a s t u paha-meelega siis, k u i keegi seda toe pahe esitada o n p u i i d n u d . See-sugune mote naib e s m a p i l g u l iseenesest vas tu raakivat koigele , m i d a mei le elus o n opeta tud . Aastasadu o n v a l i t s e n u d sisse-j u u r d u n u d arvamus meie planeedist ja i n i m k o n n a s t k u i m i l -l es tk i aarmisel t isoleeri tust . Sajandeid tagasi u s k u s i d i n i m e ­sed k o g u n i , et i n i m k o n d asub u n i v e r s u m i keskpunkt i s ja Paike ja tahed t i i r l e v a d k o i k meie l imber . See o l i m e e l i t a v m o t e , k u i d kah juks m i t t e toene. A m m u m o o d u n u d i n k v i s i t s i o o n i -a jastul v o i d i aga sellisele ideele v a s t u v a i e l d a j u l g e n u d i n i -mene surma saata. A i n s a d maaval ised o l e n d i d , kellesse i n i -mestel u s k u d a o l i l u b a t u d , o l i d p i k k a d e s r i i u d e s t i i v u l i s e d i n g l i d , kelle o l i taevast saatnud suur Jehoova. E h k k i teadlased o n t i l d i s e l t sellisest m o t t e v i i s i s t t a n u l i k u l t e e m a l d u n u d , o n i n i m k e s k s e d eks i s tents ikontsepts ioonid i k k a veel i i l l a t a v a l t e lu joul ised.

O n val ja t o o d u d m i t m e i d veenvatena t u n d u v a i d a r g u -mente , m i s v a i d l u s t a v a d t o e n d e i d selle k o h t a , et M a a d o n k i i l a s t a n u d i iks v o i m i t u maaval is t k o g u k o n d a . M o n e d neist argument ides t o n vaar t vaatlemist .

1. Pole toestatud, et kusagil universumis eksisteeriks inimes­te gn sarnaseid moistuslikke olendeid.

E s m a p i l g u l naib , et n i i see o n g i . E h k k i teiste moistusega e l u v o r m i d e l e idmiseks tu leks v a i d M a a peal r i n g i vaadata . U u r i n g u d , mis o n labi v i i d u d d e l f i i n i d e ja teiste suurte mere-imetajatega, o n n a i d a n u d , et pa l jude l ne i l o lendei l o n korge l t -arenenud mSistus. Teiste imetajatega lab i v i i d u d u u r i n g u d o n toes tanud, et nende inte l lekt i tase o n t u n d u v a l t k o r g e m , k u i v a r e m a r v a t i . See osutab toigale , et u n i v e r s u m i s o n mei le teada suur h u l k m o i s t u s l i k k e ja p o o l m o i s t u s l i k k e o l e n d e i d , kel lega me oma planeeti jagame. A s j a o l u , et n a d k o i k eksistee-r i v a d o n n e l i k u l t sellel i i h e l vaikesel p laneedi l , o n suureparane naide toestamaks, et digete t i n g i m u s t e o lemasolu p u h u l v o i ­v a d moistusega o l e n d i d eksisteerida ka m u j a l .

20 Eedeni jumalad

2. Pole olnud mitte iihtegi UFO-juhtumit, mida ei saaks sele-tada kas loodusliku voi inimese loodud ndhtusena. Seetdttu peavad koik UFO-d olema samasugused ndhtused.

See v a i d e p o h i n e b vaara l l o o g i k a l . Koige le o n v o i m a l i k anda peaaegu i i k s k o i k m i l l i n e seletus. M a a r v a n , et Paikest v d i k s seletada k u i m i l j a r d i j a a n i m a r d i k a k o g u m i t , m i d a h o i -takse t o h u t u suures klaasnous. O m e t i ei sobi selline seletus ei toendi te ega ka t i l d i s e l t teadaoleva teooriaga, et Paike k u j u -tab endast suur t k o k k u s u r u t u d v e s i n i k u massi, mi l les t o i m u -v a d tuumaprotsess id .

Pal judele U F O - j u h t u d e l e o n a n t u d proosa l ine seletus a i n u l t seetottu, et tahelepanuta o n j a a n u d i l m s e d t o e n d i d selle k o h t a , et tegemist ei ole mais t p a r i t o l u nahtusega. K u i i n i m e n e o n p i i s a v a l t v a l i v otsustamisel , m i l l i s t t o e n d i t v o i t u n n i s t u s t u s k u d a , siis o n v o i m a l i k val ja m o e l d a m i s tahes seletusi, mis sobivad iga UFO-nahtuse p u h u l . O l u l i n e o n aga le ida p a r i m lahendus, mis sobiks fakt idega. M i t m e l j u h u l osu-tavad need f a k t i d sellele, et U F O - t o n toepoolest koige o i g e m seletada l o o d u s l i k u nahtusena. Teistel j u h t u d e l oleks ko ige o i g e m vaadelda U F O - t i l m s e l t m o i s t u s l i k e o lendi te j u h i t a v a voorast p a r i t o l u lennuaparaadina . Pa l jud tahelepanuvaarsed U F O - j u h t u m i d sobivad sellesse viimasesse kategooriasse.*

3. Puuduvad kdegakatsutavad toendid UFO-de voi muistsete astronautide kohta.

Fuus i l i sed o b j e k t i d k u j u t a v a d endast k a e g a k a t s u t a v a i d t o e n d e i d . U f o l o o g i a s v o i k s kaegakatsutavaks t o e n d i k s o l la p u r u n e n u d t a l d r i k v o i maavalise p i l o o d i keha. O n v a i d e t u d , et k u i t u l n u k a t e l ennumas inad on toepoolest M a a taevas juba t u h a n d e i d aastaid l e n n a n u d , siis peaks m e i l praeguseks olema selle kohta juba n i i m o n i g i konkreetne fuus i l ine toend. Heites korva le oletuse, et m o n i val i tsus vo iks ol la uhe v o i paar lenda-vat t a l d r i k u t ara p e i t n u d , ei ole m e i l loogi l ise l t vottes v o i m a ­l i k k u i g i p a l j u t u l n u k a t e l e n n u m a s i n a i d le ida . O m a va i te k inni tuseks t o o n m a analoogia UFO-de ja tanapaeva r e a k t i i v -l e n n u k i t e vahel .

U S A lennuval jadel t touseb igal aastal o h k u m i l j o n e i d l e n -

* Et saada head ulevaadet UFO-juhtumitest, soovitan ma Margaret Sachsi raamatut The U.V.O. Encyclopedia.

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 21

n u k e i d . Sellest t o h u t u s t arvust h o o l i m a t a k o m i s t a v a d v a i d vahesed in imesed oma e lu jooksul p u r u n e n u d lennukikere le v o i s u r n u d meeskoimal i ikmele , sest v a i d tuh ine osa ko ik ides t l e n d u d e s t lopeb katastroof iga . N i i s a m a harva v o i b le ida ka lennuki tes t val ja k u k k u n u d ins t rumente v d i p r a h t i , sest l e n -n u k i d k u j u t a v a d endast su le tud susteemi ja l e n d u r i d k a n g u -tavad harva a r m a t u u r l a u a l t ins t rumente l a h t i ja ja tavad n e i d l e n d u r i k a b i i n i s t val jaspoole aknalauale . K u i poleks as jaolu, et e n a m i k meist o n n a i n u d re i s i l ennuke id ja nendega lenna­n u d , o leksid kaegakatsutavad t o e n d i d nende olemasolu kohta u l l a t a v a l t h a r u l d a s e d , e r i t i siis, k u i l e n n u k e i d v a l m i s t a t a k s m u j a l ja need touseksid o h k u a i n u l t kaugel asuvatest p a i k a -dest.

T o l g i m e selle vaite matemaat ika keelde. U S A Foderaalse L e n n u a d m i n i s t r a t s i o o n i 1980. aastate esi-

mest p o o l t ki is i t leva statistika alusel j u h t u b A m e e r i k a l e n n u ­val jadel t o h k u tousvate suurte re is i lennukitega tosiseid onne-tus i , n a g u a l l a k u k k u m i n e , h a d a m a a n d u m i n e val jaspool l e n n u -val ja t e r r i t o o r i u m i v o i olulise lennukiosa i i r a k u k k u m i n e , v a i d laias laastus i i h e l j u h u l m i l j o n i o h k u t o u s m i s e k o h t a . Sell ine imet lusvaarne turval isuse naitaja o n t e i n u d lendamisest tana­paeva uhe koige o h u t u m a re is imisvi i s i .

Oletagem, et meie taevas n a h t u d t u l n u k a t e lennuaparaa-t ide turval isuse naita jad on tapselt samasugused nagu A m e e ­r ika k o m m e r t s l e n n u l i i n i d e l , ei paremad ega h a l v e m a d . Oleta­g e m , et i g a l aastal lendab tile M a a 2000 l endavat t a l d r i k u t . See teeb keskmiselt k o k k u vi is ja p o o l l e n d u paevas. Oletagem, et iga h i ipotee t i l ine t a l d r i k lendab maapinnale n i i lahedal , et katastroof i k o r r a l k u k u v a d r u s u d maha ega joua atmosfaaris havineda .

K u i m e k 5 i k i i l a l t o o d u d n u m b r i d k o k k u paneme, siis avastame, et lendav t a l d r i k v o i k s alia k u k k u d a v o i ki i l jest poe-tada markimisvaarse l t suure t i i k i v a i d k o r d v i i e sajandi kohta . See tahendab, et t s iv i l i sa ts iooni esimeste k i r j a l i k e ulestahen-duste aegadest saadik o n t o i m u n u d a i n u l t kaksteist katastroof i . K u i me aga turval i susfaktor i pooleks jagame ja votame hi ipotee-ti l iste U F O - l e n d u d e arvuks topeltsuuruse - 4000 l e n d u aastas (11 l e n d u paevas) - v o i jatame t u r v a l i s u s f a k t o r i samaks ja

22 Eedeni jumalad

k o r r u t a m e madalate t a l d r i k u l e n d u d e a r v u neljaga, s. t. 8000 l e n d u aastas (22 l e n d u paevas), isegi sel j u h u l t o i m u k s u k s katastroof v o i k u k u k s uks s u u r e m detai l maa peale k o r d 125 aasta jooksul .

M e v o i m e j u l g e l t v a i t a , et isegi j u h u l , k u i m a a v a l i s e d l ennuaparaadid o leks id meie taevas l e n n a n u d t u h a n d e i d aas­t a i d , ei ole m e i l loo tus t le ida k u i g i p a l j u r u s u s i d v o i p r a h t i . P a r i m a d t o e n d i d , m i d a me m o i s t l i k k u s e raames saada v o i k -sime, o n pealtnagijate tunnis tused , ja just n i m e l t sellised toen­d i d m e i l ka on .

H o o l i m a t a n i i pess imist l ikust statistikast, o n teatatud ka paarist haruldasest UFO-katastroofist . O n l e i t u d ja aval ikkuse ette t o o d u d fragmente , mis olevat p a r i t p l a h v a t a n u d UFO-st . Uhest sellisest r u s u t i i k i s t o n teatanud uks Brasii l ia k o l u m n i s t , kel le va i te l olevat selle eseme Brasii l ia rannavetest 1957. aastal p u i i d n u d keegi kalur . A j a k i r i Omni saatis f r a g m e n d i Massa­chusetts! T e h n o l o o g i a i n s t i t u u t i analuusimiseks . A n a l i i u s n a i -tas, et tegemist o n p u h t a magnees iumi t i i k i g a . I n s t i t u u d i s ana-l i i i i s i t e i n u d tootaja oletas, et t egu v o i b ol la t i i k i k e e v i t a t u d m e t a l l i g a , m i s p a r i n e b kas p l a h v a t a n u d l e n n u k i v o i M a a l e k u k k u n u d sate l l i id i ki i l jest . K u n a selline t i i k k vois ol la v a l m i s -t a t u d inimeste poo l t , siis loet i katsetust ebaveenvaks.

4. Kui UFO-d on maavdliste olendite lennuaparaadid, siis peaks meil praeguseks olema monest sellisest juba foto, mille ehtsust ei saa vaidlustada.

K o i k e v o i b va id lus tada . Selleks et alustada v a i d l u s t , pole vaja m i d a g i enamat, k u i et keegi avaks s u u ja lausuks m o n e sona. L i h t s a l t v a i d l u s e o lemaso lu iseenesest ei tahenda , et m i n g i asi o n o lematu . Vaidlus tahendab l ihtsa l t seda, et keegi o n o t s u s t a n u d te i s i t i arvata , o l g u siis asja parast v o i i l m a -aegu.

M u i d u g i o n tosi , et u u r i j a d t u n n e v a d p u u d u s t korra l ikes t UFO-fo todes t . Olemasolevad U F O - p i l d i d k i p u v a d k u u l u m a kahte klassi : need o n kas u d u s e d ja ebaveenvad ( p i l d i l v o i b olla k u j u t a t u d i i k s k o i k mis asi) v o i v o l t s i n g u d . K u i i l m u b lage-dale m o n i terav ja selge lendava t a l d r i k u p i l t , siis osutub see sagedasti pettuseks. Seda j u h t u b n i i t i h t i , et uur i j a v 5 i b pea­aegu alat i olla k i n d e l , et hea p i l t lendavast t a l d r i k u s t osutub

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 23

v a r e m v o i h i l j e m halvaks . See o n e r i t i tos i tanapaeval , k u i t e h n i k a areng o n m u u t n u d t e a t u d sor t i f o t o t r i k i d peaaegu avastamatuteks.

Jarele jaab si iski k i i s i m u s : m i k s o n m e i l n i i vahe v e e n v a i d fotosid?

N a g u eespool o e l d u d , o n i lmsel t v a i d vaikese osa n a h t u d UFO-de p u h u l toepoolest tegemist ehtsate maavaliste l e n n u -masinatega. E n a m i k k u n e i d l e n n u m a s i n a i d o n n a h t u d oosel. S u u r e m osa l a h i k o n t a k t e ( inimese k o h t u m i s i kosmoselaeva asukatega) o n t o i m u n u d m a a l , kus vaga vahesed i n i m e s e d k a n n a v a d kaasas fotokaamerat , m i t t e aga p u h k e p i i r k o n d a d e s . Juba ennegi k e h v a d v o i m a l u s e d nendes t i n g i m u s t e s k o r -r a l i k k u p i l t i teha m u u t u v a d v e e l g i k e h v e m a k s seelabi, et s u u r e m osa k a a m e r a o m a n i k k e , sealhulgas ka p i i h e n d u n u d fotograaf iaharras ta jad , ei k a n n a k a u g e l t k i a lat i kaamerat endaga kaasas. K o r r a g a kannab m a a i l m a s kaamerat kaasas k i n d l a s t i v a h e m k u i uks k i imnes t tuhandest inimesest. U F O - d ei arvesta sellega ega i l m u regulaarselt rahvarohkete p u h k e -p i i r k o n d a d e kohale , kus l e i d u b ko ige s u u r e m h u l k kaame-r a i d . Seda asjaolu arvestades v o i m e oletada, et hea ehtne foto t u l n u k a t e kosmoselaevast o n i i l i m a l t h a r u l d a n e k a u b a -a r t i k k e l . Pidage meeles ka seda asjaolu, et kaamerad o n o l n u d laialdaselt kasutusel v a i d vaga luhikest aega - koigest m o n e d aas taki imned.

See ei tahenda aga sugugi , et ei oleks olemas i lmsel t eht­sate t u l n u k a t e lennumasinate selgeid fo tos id . M o n e d s i i sk i o n ja n e i d v o i b le ida m i t m e s raamatus, m i l l e autori teks o n v a s t u -t u s t u n d l i k u d U F O - u u r i j a d . *

5. Pealtnagijate tunnistused UFO-de kohta on oma olemuselt ebausaldusvddrsed. Seetottu ei ole niisugused tunnistused piisavaks toendiks maavdliste tsivilisatsioonide kulastuste kohta.

Vahest ehk ko ige m o j u v o i m s a m U F O - k r i i t i k selles osas o n P h i l i p Klass, kes o n oma pohja l ike u u r i m i s t e kaigus tegut-s e n u d kergekael isel t u f o l o o g i a Sherlock H o l m e s i n a . Tema r a a m a t LfFOs Explained sai 1974. aastal L e n n u n d u s - ja Kos -

* Et saada selgust mingite UFO-fotode ehtsuses, soovitan ma teil p i iorduda f irma Mutual UFO Network, Inc. ( M U F O N ) poole aadressil 103 O l d t o w n Road, Seguin, Texas, 78155-4099, USA.

24 Eedeni jumalad

mosekir janike Seltsi autasu p a r i m a kosmosetemaatikat kasi t -leva r a a m a t u n a . Selles a u h i n n a t u d raamatus arendab Klass m i t u t p o h i m o t e t . Esimene kolab n i i :

Ufoloogiline printsiip nr. 1: Iseenesest ausad ja intelligentsed inimesed, kes puutuvad kokku luhiajalise ootamatu s i indmu-sega, eriti sellisega, kus on tegu tundmatu objektiga, voivad osutuda aarmiselt ebatapseks, k u i nad nahtut tapselt kir je l -dada i ir i tavad. 8

See p r i n t s i i p vastab m o n i k o r d ka toele. Seda k i n n i t a s U S A valitsuse f inantseer i tud U F O - u u r i m u s , mis v i i d i lab i aas­tatel 1966-1968 E d w a r d U . C o n d o n i j u h t i m i s e l . Selle u u r i m i s -too a v a l d a t u d t u l e m u s e d , m i d a taval isel t n imetatakse C o n ­d o n i aruandeks, o n saanud UFO-kir janduse verstapostiks.

C o n d o n i aruande iihes peatukis arut leb k o m i t e e k i i s i -muse i i l e , m i s j u h t u s , k u i Vene kosmoselaev Zond 4 k a l d u s o m a teelt korva le ja sisenes 3. m a r t s i l 1968 taas M a a atmos­f a a r i . K u i kosmoselaev lab i a tmosfaar i langes ja selles ara pSles, n a g i d in imesed M a a peal enneolematut vaa tep i l t i . Pealt­nagi jad ja lg is id leegitsevaid rusus id , m i s l i i k u s i d majesteetli-kus protsessioonis, jattes taha oranzikaskuldse saba. Et objek-t i d o l i d vaga k o r g e l , p o l n u d M a a pealt v o i m a l i k a r u saada, m i d a need r u s u d endast t e g e l i k u l t k u j u t a v a d . N a d pa is t s id v a i d i i k s i k u t e helendavate v a l g u s t a p p i d e n a . Zond 4 tekitas v a l g u s m a n g u , - m i s o l i samasugune n a g u helendava meteoor i jalje p u h u l .

Kogudes Zond 4 atmosfaari sisenemise pealtnagijate t u n -n i s t u s i , t u l i i l m s i k s , et m o n e d i n i m e s e d n a g i d r o h k e m , k u i t ege l iku l t naha o l i . K u i u u r i j a d oleksid m o n d a nendest eksl i -kest muljetest toe pahe v o t n u d , siis o leks id m o n e d in imesed v o i n u d jareldusele j o u d a , et Zond 4 r u s u d o l i d t e g e l i k u l t m o i s t u s l i k e o lendi te j u h i t u d t u l n u k a t e kosmoselaev. N a i t e k s k i r j e l d a s i d v i i s pealtnagi jat , et t u l e d o l i d osa s igar ikujul isest v o i rake t iku ju l i ses t l ennuaparaadis t ( n i i k i r je ldatakse sageli U F O - s i d ) . K o l m peal tnagi ja t v a i t s i d , et o b j e k t i l o l i d a k n a d . U k s peal tnagi ja teatas, et objekt o l i l a s k u n u d ver t ikaa lse l t . T a n u nendele i lmsetele eksitustele o n Klass ja teised arusaa-davate l pohjuste l k o i k s igar iku ju l i sed helendavate akendega

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 25

U F O - d meteoorideks l u g e n u d . C o n d o n i komitee osutas Zond 4 k o h t a kaivatele tunnis tuste le k u i naitele sellest, m i k s peal t ­nagijate tunnistustest tavaliselt ei pi isa k i n n i t a m a k s , et m 5 n i U F O o n maavaliste o lendite lennuaparaat .

A s i selge? M i t t e paris . O m a i i l a l p o o l t s i teer i tud ufoloogil ises pr in ts i ib i s nr. 1 v a i ­

dab Klass, et pea l tnagi jad voivad o s u t u d a aarmisel t ebatap­seks, k u i n a d n a h t u t k i r j e l d a d a i i r i t a v a d . O n tahe lepanu-vaarne, et ta ei o e l n u d , et pealtnagi jad on tavaliselt ebatapsed. See er inevus m u u t u b i iha o lul i semaks , m i d a kaugemale me C o n d o n i aruannet lugedes jouame.

C o n d o n i k o m i t e e avastas, et v a h e m a l t p o o l e d Zond 4 pea l tnag i j ad a n d s i d j u h t u n u k o h t a tapseid, i lus tamata sele-t u s i . T u n n i s t u s i s igar iku ju l i se akendega l e n n u m a s i n a k o h t a a n d s i d v a h e m k u i poo led pealtnagi jad. U F O - u u r i j a oleks tap-setele kir jeldustele tuginedes osanud korvale heita e k s l i k u d ja s u u t n u d ident i f i tseer ida Zond 4 sisenemist atmosfaari kas kos-moselaeva r u s u d e v o i m e t e o o r i langemisena. K o m i t e e ana-l i i u s i s ka m i t m e i d U F O - k i r j e l d u s i , m i l l e aluseks o l i d paar i ko l l edz iop i lase p o o l t o h k u l e n n u t a t u d n e l i o h u p a l l i . P a l l i d o l i d v a l m i s t a t u d keemilises puhastuses kasutatavatest k i l e -kot t idest , o h k u soojendasid s i i n n i p a e v a k u i i n l a d . Komi tee ana-l i i i i s i s nel jate is tki imne pealtnagija t u n n i s t u s i , ja i i k s k i ei tead-n u d , m i d a need l e n d a v a d ob jekt id endast k u j u t a s i d . Vaikeste erinevustega k i r j e ldas id k o i k neliteist vaatlejat seda, m i d a n a d tege l ikul t naha v o i s i d . Komitee joudis jargmisele jareldusele:

Liihidalt iiteldes on meil m i t u tipris sarnast aruannet ja nende erinevused pole suuremad, k u i erinevast olukorrast ja tahele-panuvoimest t ingitud erinevused voiksid olla. Mei l oli voima­l ik osutada mitmetele vaikestele lahkuminekutele, er i t i kau-guse ja suuna hindamisel, k u i d need ei ole piisavalt olulised, mis voiksid mojutada juhtumi loodud uldmuljet. 9

See osutab m i l l e l e g i vaga olul isele , m i d a me v o i m e v a l -jendada oma ufoloogi l i se p r i n t s i i b i n a :

tildiselt ausad ja arukad inimesed, kes puutuvad dkitselt kokku luhiajalise, ootamatu siindmuscga, milles osaleb tundmatu objekt, sun-

26 Eedeni jumalad

davad enamikul juhtudel digesti kirjeldada seda, mida nad ndi-nud on.

Just seetottu arvestatakse kohtutes pealtnagi ja t u n n i s t u s i kohtualuse s i i u d i - v d i oigeksmoistmisel , isegi j u h u l , k u i p u u -d u v a d as i toendid. Pealtnagija tunnis tus i loetakse taiesti usal -dusvaarseteks ja olul isteks toenditeks.

6. Taeva poole on suunatud keerulised kunldeaparaadid, et vastu votta maavdliseid teateid. Siiani ei ole mingeid teateid saa­dud. See toendab veel kord, et meie lahikonnas ei ole moistuslikke olendeid.

H o o l i m a t a skept i ts ismist , m i s val i tseb pal judes akadee-mil istes r ingkondades maavaliste olendite ki i lastuste k u s i m u -ses, o n t e h t u d m i t m e i d h e l d e l t f i n a n t s e e r i t u d katse id v o t t a v a s t u kosmosets iv i l i sa ts ioonide signaale, kasutades selleks keerul is i taevasse s u u n a t u d raadioantenne. A s j a o l u , et h o o l i ­mata neist j o u p i n g u t u s i s t ei ole s i iani s u u d e t u d m o i s t u s l i k e o lendi te signaale v a s t u v o t t a , o n v a a d e l d u d ta iendava toen-d i n a selle kohta , et meie lahikonnas ei ole v o o r a i d ts iv i l i sat -sioone.

Sellise probleemiasetuse veaks o n as jaolu, et r a a d i o -a n t e n n i d o n iisna p i i r a t u d voimalustega . N a d s u u d a v a d v a s t u vot ta v a i d raadio la ine id . Elektromagnet i l i se l s p e k t r i l * o n p a l j u teisi l a i n e p i k k u s e v a h e m i k k e , mi l les o n v o i m a l i k k o m m u n i -kats ioonis ignaale edastada, naiteks m i k r o l a i n e d . M i k s peaks maaval ine i i h i s k o n d , k u i see eksisteerib, kasutama s idepida-miseks t i n g i m a t a raadio la ine id? M e ei tea sedagi , m i s jaab e lektromagnet i l i se s p e k t r i kahe mei le teadaoleva aarmuse vahele . K u i d a s me saame k i n d l a d o l la , et mones kaard is ta -mata spektriosas ei l e i d u l a i n e p i k k u s i , m i s o n s i d e p i d a m i -seks p a l j u s o b i v a m a d k u i mei le s i i an i teadaolevad? Seega ei osuta t i ldteada n u r j u n u d katsed raadioantennidega m i l l e -l eg i m u u l e k u i sellele, et m i t t e keegi l a h i k o n n a s ei kasuta

* Elektromagnetiline spekter on lainepikkuste diapasoon, millega l i igub valgus erine-val k u j u l . Tuntud spektri iihes aares on raadiolained, mi l l e la inepikkus on suur. (Jah, raadiolained on tegelikult valguse lained. N a d m u u t u v a d heliks parast seda, k u i vastuvotja nad transleerinud on.) Spektri teises otsas on gammaki i red , m i l l e lainepikkus on luhike. Meie silmale nahtav valguse diapasoon on tegel ikult vaga kitsas spektriosa. Inimesed on leiutanud vahendid, millega saab vastu votta ja edas­tada ka teistel lainepikkustel, nagu infrapunased ja rontgenkiired ja mikrola ined.

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 27

nende antennidega v a s t u v o e t a v a i d e l e k t r o m a g n e t i l i s i la ine­p i k k u s i .

7. Kui Maad kulastab nii palju lendavaid taldrikuid, miks ei ole neid siis sagedamini radariekraanidel nahtud?

Pal jusid o l u l i s i UFO-teateid o n k i n n i t a n u d ka radar. K r i i -t i k u d on aga need suureparased r a d a r i l saadud k i n n i t u s e d korva le h e i t n u d , pidades n e i d operaatori veaks, r a d a r i veaks v o i loodusnahtuse p o h j u s t a t u d vaarna iduks . M e i l oleks veelgi r o h k e m r a d a r i ab i l saadud toende id , k u i r a d a r i o p e r a a t o r e i d ei oleks o p e t a t u d m i t t e m a r k a m a e n a m i k k u r a d a r i a n o m a a -l i a i d , sest v a a r n a i t u v S i v a d pohjustada m i t m e d asjad. Eksl ikke radarisignaale v o i v a d tekitada seesugused laial t l e v i n u d n a h -tused n a g u l i n n u p a r v e d ja h a l v a d i l m a s t i k u t i n g i m u s e d . Ope-raatore id Spetatakse k e s k e n d u m a neile na i tudele , m i s vasta-v a d jalgitavatele objektidele - enamasti inimeste p o o l t l o o d u d l e n n u k i t e l e . K u i ekraani le tek ib m i d a g i e b a h a r i l i k k u , m i s kohe kaob, siis jaetakse see tavaliselt tahelepanuta . Seetottu jaavad vaga p a l j u d r a d a r i l n a h t u d U F O - d m a r k a m a ta.

M i d a e n a m t e h n i k a areneb, seda r o h k e m U F O - s i d jaab r a d a r i l m a r k a m a t a . Pa l jud tanapaevased r a d a r i a r v u t i d v a l i s -t a v a d automaatse l t anomaalsed n a i d u d , n i i et need e n a m isegi radar iekraani le ei joua. See m u u d a b operaatori too ker-gemaks, k u i d seda U F O - l e i d u d e k a d u m i s e h i n n a g a . Klass k o m m e n t e e r i b :

On irooniline, et uks mitmest kasutatavast kriteeriumist, mida rakendatakse [radari arvutite poolt] tegelike ja ekslike vaatlus-objektide vahetegemiseks, filtreerib valja potentsiaalsed UFO-leiud radari l ka siis, k u i nad oleksid tSelised i i lehelikiirusel lendavad maavalised lennuaparaadid ...1 0

8. Paljud inimesed on hiipnoosi moju all kinnitanud, et UFO-d on neid vdgivaldselt kaasa viinud. Sellised kinnitused dratavad oma olemuselt kahtlust, sest inimesi, keda ei ole kunagi rddvitud, on voimalik mojutada nii, et nad on voimelised hiipnoosiseisundis looma nailiselt realistlikke malestusi roovimise kohta.

K u i U F O - n a h t u s e d k u j u t a k s i d endast v a i d j u h u s l i k k e k u m m a l i s i i l m i n g u i d taevas, siis v o i k s need kergesti korva le heita . O m e t i o n p a l j u d in imesed k i n n i t a n u d , et UFO-de asu-k a d o n n e i d endaga kaasa v i i n u d . N e e d r d o v i m i s e p i s o o d i d o n

28 Eedeni jumalad

s i l m a t o r k a v a l t sarnased: ohver naeb U F O - t ( taval isel t odsel ja t i h t i m a a p i i r k o n n a s ) , ta muudetakse l i i k u m i s v o i m e t u k s ja v i iakse t u l n u k a t e kosmoselaeva, t u l n u k a d o n u u r i n u d teda t u n n i v o i kahe jooksul ja siis l a h t i l a s k n u d . M i t m e d r o o v i t u d ei suuda h i l j e m teadvusel olles labielatut meenutada. T u i i p i -l ine ohver enamast i l i h t s a l t naeb U F O - t ja avastab siis, et m o o d u n u d o n kaks t u n d i , i l m a et ta maletaks , m i s selle aja jooksul j u h t u n u d on . Tavaliselt s u u d a v a d u u r i j a d selle m a l u -kaotuse h i i p n o o s i ab i l m u r d a .

N a i b , et pa l jude r o o v i t u d inimeste k u m m a l i s e m a l u k a o -tuse o n UFO-asukad meelega p 5 h j u s t a n u d , et see t o i m i k s k u i v a h e n d t u l n u k a t e anonui imsuse sail itamiseks. Selline vahele-segamine psiiuhikasse o n toepoolest vSimal ik . Ameer ika L u u r e Keskagentuur tootas 1960. ja 1970. aastatel oma k u r i k u u l s a t e ja la ial t ava l ikus ta tud p s u u h i k a k o n t r o l l i eksper iment ide k a i -gus val ja tohusad m e e t o d i d , kuidas m a l u alia suruda ja amnee-siat tek i tada . O m e t i o n h o o l i k a tooga v S i m a l i k a l l a s u r u t u d malestusi taastada. N a g u me edaspidi naha v o i m e , o n k o g u ajaloo va l te l UFO-de uks taval isemaid tegevusi o l n u d i n i m -o h v r i t e moistusega m a n i p u l e e r i m i n e .

Tanaseks o n k o g u t u d t o h u t u h u l k h a m m a s t a v a i d r o o v i -mis te k i r j e l d u s i . N e i l e o n h e i t n u d halba v a r j u m i t m e d eks-. p e r i m e n d i d , n a g u need, mis v i i d i lab i 1977. aastal A n a h e i m i Memor iaa lha ig las Cal i fornias . A n a h e i m i s avastati , et i s i k u i d , kel le l o l i va idetaval t vahe eelteadmisi UFO-de kohta , o l i v o i ­m a l i k m o j u t a d a n i i , et n e i l t e k k i s i d h i ipnoos ise i sundis n a i l i -selt usutavad malestused roovimisest . Seda avastust o n kasu-t a t u d selleks, et heita k a h t l u s e v a r j u h i i p n o o s i a l l s a a d u d tunnistustele .

A n a h e i m i e k s p e r i m e n d i d ei taba aga asja o l e m u s t ega t i t le mei le m i d a g i UFO-de k u i nahtuse kohta . N a d k i n n i t a v a d koigest veel k o r d seda, m i d a me h i i p n o o s i k o h t a n i i k u i n i i juba teame.

O n tosi , et h i ipnoosise isundis saab inimese m a l u m o o n u -tada, just s a m a m o o d i , n a g u saab seda teha siis, k u i i n i m e n e o n taie teadvuse juures. Teisalt o n pa l jude l j u h t u d e l toestamist l e i d n u d asjaolu, et h i i p n o o s v o i b aidata taiest i toese males-tuse taastamisel: see sol tub hi ipnotiseeri ja oskustest ja subjekti

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 29

psi i i ih i l i ses t seisundist . H i i p n o t i s e e r i j a o n suutel ine panema i s i k u , kes pole k u n a g i rongiga sSi tnud, l o o m a rea l i s t l iku males-tuse rongisoidust ; k u i d kas see tahendab, et iga h i ipnot i seer i -tav, kes maletab, et o n sSi tnud rongiga , o n s i i i i d i valetamises? M o i s t a g i mi t te .

M u i d u g i katkeb h i ipnoos ka toelisi probleeme. K u n a h i i p -not iseer i tav o n p o o l a r k v e l olekus, v o i b ta ol la m o j u t a t a v a m k u i tavaliselt . Seetottu ei arvesta A m e e r i k a k o h t u d enamasti h i i p n o o s i abi l saadud tunnis tus i . Teine h i i p n o o s i oht seisneb selles, et h i ipnot i seer i tav v o i b taastada taiesti toese malestuse, ent k u i teda sunnitakse h i ipnoos ise i sundis p i d e v a l t r o h k e m maletama, siis v o i b j u h t u d a , et tema p s u u h i l i n e ajataju luuakse segi. K u i see j u h t u b , siis h a k k a v a d meile meenuma ta iendavad e p i s o o d i d , m i d a tege l ikul t j u h t u n u d ei olegi . K u i d ka sel j u h u l o n esialgne malestus s i iski toene.

Kah juks o n m d n d a inimest , kelle U F O o n r o o v i n u d , h i i p -not i seer i tud uha uuest i ja uuest i , i i l e igasuguse m o i s t l i k k u s e p i i r i . Selle tagajarjel t e k i v a d ne i l v a a r a s t u n u d malestused n i i g i aarmisel t pingel isest roovimiskogemuses t . Selleparast, ja ka teistel pohjuste l , pean m a h i i p n o o s i kasutamist aarmiselt eba-soovitavaks. Siigavale alateadvusesse s u r u t u d malestusi saab ja tuleb taastada siis, k u i subjekt o n taie teadvuse juures. M i t ­m e d r d o v i m i s j u h u d o n just sel v i i s i l k i n n i t u s t l e i d n u d .

9. Matemaatiliselt on voimalus, et mingi maavdline rass on Maa avastanud, liiga tiihine, et olla tocndoline.

O n l o o d u d m i t m e i d m a t e m a a t i l i s i v a l e m e i d na i tamaks , k u i vahetoenaoline o n v o i m a l u s , et M a a d o n k i i l a s t a n u d m o n i maaval ine ts ivi l isats ioon. N e e d v a l e m i d p o h i n e v a d tavaliselt evo luts iooni teoor ia l , e luks k o l b l i k e planeetide a r v u l ja vahe-maadel planeetide ja galaktikate vahel .

M u i d u g i o n sellised v a l e m i d h u v i t a v a d , k u i d n e i d ei saa m i n g i l j u h u l otsustavateks p i d a d a . K u i m i s k i o n olemas, siis , o n see olemas. P i i i i d e d seda matemaati l iste va lemite abi l ole-m a t u k s teha ei m u u d a seda miskit v a h e m reaalseks.

Pidage meeles, et me ei ole vo imel i sed nagema planeete va l jaspool o m a paikesesusteemi, saati siis l e i d m a n e i l e lu . S i in o n inimeste o l u k o r d v o r r e l d a v ni isuguste t i l lukeste s ipel-gate k o l o o n i a g a , kel le t a j u m i s u l a t u s o n p i i r a t u d v a i d m o n e

30 Eedeni jumalad

aakr iga . K u i seesugune k o l o o n i a p a i k n e b e l u t u l t i i h e r m a a l , siis v o i v a d sipelgad j o u d a jareldusele, et k o g u M a a o n h i i l j a t u d jaatmaa ja n a d ei a imagi , et v a i d saja m i i l i kaugusel pa ikneb t o h u t u m e t r o p o l . L ihtsa l t sellest, et meie e n d i paikesesiisteem v o i galaktikaosa o n meie teada e l u t u , ei j a re ldu s u g u g i auto-maatselt , et seda sort i o l u k o r d valitseb iga l p o o l . M o n i teine galaktikaosa v 5 i b lausa kubiseda mois tus l ikest olenditest , ja m e i l s i i n L i n n u t e e kaugemas servas pole k u i d a g i v o i m a l i k seda teada, me v o i m e v a i d oletada ja l u u a alatasa m u u t u v a i d t e o o r i a i d . Seetottu pole e r i t i m o i s t l i k heita korva le t o e n d e i d maa-valiste olendite ktilastuste kohta , k u i see j u h t u b .

10. Ainult psiiiihiliste hdlvetega isikud usuvad UFO-desse. U k s kahetsusvaarseid m e e t o d e i d , m i d a k a s u t a v a d m i t ­

m e d U F O - k r i i t i k u d r i i n d a m a k s toendusmater ja le maaval is te ts ivi l isats ioonide ki i lastuste kohta , o n p s i i h h i a a t r i l i n e teooria. K u n a need k r i i t i k u d o n taiest i v e e n d u n u d , et meie taevas ei ole l e n n a n u d i i h t e g i maaval i s t l e n n u a p a r a a t i , siis v o i v a d k r i i t i k u d a landuda halvustavate psuhhiaatr i l i s te s i l t ide k leep i -m i s e n i , ur i tades seletada, m i k s p a l j u d in imesed peavad v o i -m a l i k u k s seda, m i d a k r i i t i k eitab. Sellised s i l d i d u l a t u v a d lihtsakoelisest religioosse rahulduse saamise vajadusest k u n i ambulatoorse skisofreeniani . Seda laadi kahe ldav ps i ihh iaa t ­r i l i n e meetod o n m u u t u n u d v i imaste l aastatel kahetsusvaarselt l e v i n u k s . Selle abi l i i r i tatakse var jutada to ika , et e n a m i k tos i -seid U F O - u u r i n g u i d o n n i i k l i i n i l i s e d ja t e a d u s l i k u d , k u i i i ldse ol la saab. E n a m i k U F O - u u r i j a i d o n ni isama terve m o i s ­tusega ja ratsionaalsed nagu k r i i t i k u d k i , kes o n omet i n i i var -m a d p i l d u m a l a i t v a i d p s u h h i a a t r i l i s i o m a d u s s o n u . Toel ine v a i d l u s UFO-de vile keskendub tositeaduslikele, in te l lektuaa l -setele ja ajaloolistele asjadele, m i t t e emotsioonidele .

Veel i iks prob leem, mis o n t i n g i t u d inimeste p s u u h i k a l e omasest p i i u d e s t seletada i i l d i s t ja t e a d u s l i k k u h u v i U F O - d e vas tu , p e i t u b selles, et seda laadi o l u k o r d v o i b ka v a s t u p i d i -seks m u u t u d a . Opetlane, kes raagib maavaliste ts ivi l isats ioo­n i d e k i i las tuste v o i m a l i k k u s e s t , v o i b n i i sama kergel t , o m e t i eks l iku l t , vai ta , et in imesed, kes p a i n d u m a t u l t k l a m m e r d u v a d UFO-nahtuste proosaliste seletuste k i i l g e , hoo l imata toenditest , mis toestavad vas tupidis t , k a r d a v a d paani l isel t m i d a g i , m i d a

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 31

n a d moista ei suuda. N i i v o i b vai ta , et teaduste d o k t o r i vaa-r i k a poskhabeme taga pesitseb h i r m u n u d laps v o i jonnakas n o o r u k , kes i i r i t a b mee lehe i t l ikul t t u l l a to ime end i i m b r i t s e v a segadusse ajava maa i lmaga , surudes k o i k v a e v o i m u g a se l l i -sesse v o r m i , m i d a ta suudab moistuse ja tunnetega ho lmata .

N a g u naha, o n m u d a l o o p i m i n e psuhhiaa t r ia v a l d k o n d a k u u l u v a t e vaidete abi l vaga n ige l meetod seda l a a d i teadus-l i k u va id luse lahendamisel . See ei tee kel lelegi head, s i l d i d o n enamasti v a l e l i k u d ja v a r j u t a v a d asja tege l iku olemuse. A r u -k a i d ja ratsionaalseid i n i m e s i leiab vaevata igas UFO-de teemal vaidle jate leeris.

11. UFO-teooriad kujutavad endast riukalikke rahategemismoo-duseid, mille eesmdrgiks on kergeusklikke onge votta.

O n i l m n e aabitsatSde, et meie i ih iskonnas o n kaks t o h u -t u t k u r i t e g u : raha o m a m i n e ja raha p u u d u s . M o l e m a eest karistatakse i i h t v i i s i k a r m i l t .

K e r g e i m v i i s m o n d a i d e e d d i s k r e d i t e e r i d a o n v a i t a , et keegi o n selle val jendamise eest raha saanud. M i t m e d U F O -k r i i t i k u d o n v i i d a n u d m o o d u n u d aegade sarlatanidele , kes h u l l u t a s i d i n i m e s i k u m m a l i s t e ideedega ja said r i k k a k s t a n u teiste kergeuskl ikkuse le . Sell iseid v i h j e i d o n t e h t u d eesmar-giga sisendada inimeste le , et need, kes U F O - r a a m a t u t e v o i - f i l m i d e eest raha saavad, tegelevad samasuguse pettusega.

P a l u n p i d a g e meeles, et raha l ei ole iseenesest m i t t e m i d a g i p i s tmis t idee paikapidavusega. Raha o n e t tearvamatu vaartus , m i d a makstakse i i h t v i i s i n i i teeni tul t k u i ka teenima-t u l t . Kaputa i s in imes i o n toepoolest t een inud kenakese h u l g a raha U F O - n a h t u s i kasit levate raamatute ja f i l m i d e g a . K u i d selliste in imeste arv o n vaga va ike , vorreldes pa l jude t u h a n -dete opetajate, l e k t o r i t e ja k i r j a n i k e g a , kel lele makstakse , m d n i k o r d i isna heldekaeliselt , p a l j u tavalisemate ideede edasi-andmise eest.

Isegi siis, k u i o n selge, et m o n e d in imesed o n v a l e t a n u d v o i ebasiiralt U F O - s i d kas i t lenud eesmargiga raha teenida, ei tahenda see U F O k u i nahtuse automaatset d iskredi teer imis t . K a s u m i saamine on o l n u d m o t i i v i k s peaaegu k o i k i d e s i n i m ­k o n n a et tevotmistes t i n i m k o n n a k o i d i k u s t alates. K u i me peaks ime korva le h e i t m a k o i k , m i l l e l e keegi k u n a g i k a s u m i

32 Eedeni jumalad

teenimise eesmargiga lahenenud on , siis jaaks meie k u l t u u r i s t i isna vahe jarele. Onneks on v a l d a v enamik U F O - t u n n i s t a j a i d ja - u u r i j a i d , o l g u n a d r i k k a d v o i vaesed, s i i rad selles, mis n a d i i t l e v a d ja teevad.

12. UFO-de kditumine ei vasta meie arusaamale sellest, milline peaks olema moistuslike maavaliste olendite kditumine.

U F O - s i d o n raske u u r i d a nende sageli ve idra ja ettearva-m a t u loomuse t o t t u . UFO-de k a i t u m i n e naib i ihest ki i l jest tos-tatavat m i t u o l u l i s t k u s i m u s t e lu ja eksistentsi kohta , samas naib see teisest ki i l jest hoopis Buck Rogers! f i l m i d e v a l d k o n d a k u u l u v a t . Selle kahesusega o n raske l e p p i d a , samas o n kahe-sus selle nahtuse l a h u t a m a t u osa. U F O - d o n i ih taegu n i i s i igav-motte l ised k u i ka v e i d r a d , n a g u me kohe naha saame.

N i i s u g u s t asjaolu kasutatakse sageli UFO-teadete d iskre-diteerimiseks. M o n e d k r i i t i k u d v a i d a v a d , et k u i U F O - d k u j u -taks id endast maaval iseid l e n n u m a s i n a i d , siis i l m u t a k s i d n a d end t u n d u v a l t vastuvoetavamal v i i s i l . M i k s o n U F O - d naiteks r o o v i n u d k o d u p e r e n a i s i ja s i sendanud nei le re l ig ioosse id s o n u m e i d , k u i d pole k u n a g i m a a n d u n u d Valge Maja m u r u -platsi le ja ves te lnud U S A presidendiga?

Uhes oma raamatus p a k k u s P h i l i p Klass 10 000 d o l l a r i suurust tasu maavaliste olendite kii lastuse v a i e l d a m a t u toen-damise eest. Selleks, et seda tasu saada, oleks p i i s a n u d v a i d p u r u n e n u d kosmoselaevast v o i m u u s t asjaolust, m i d a U S A R a h v u s l i k Teaduste A k a d e e m i a maavaliste m5is tus l ike o len­di te ki i lastuste kohta ki i l la ldaseks tunnistuseks loeb; v o i p i d a -n u k s maaval ine k i i l a l i n e i l m u m a U R O Peaassamblee ette v o i esinema i i l e r i ig i l i se l te lekanal i l . A s j a o l u , et keegi ei ole n i m e t a -t u d tasu saanud, vaa t l evad m o n e d k u i ta iendavat k i n n i t u s t toigale, et M a a d ei ole k i i l a s tanud i i k s k i maaval ine ts iv i l i sat -sioon.

P r o b l e e m i d , m i s o n seotud to l le 10 000 d o l l a r i suuruse tasuga, o n i l m s e l g e d . M e oleme j u b a v a a d e l n u d seda, k u i va ike o n toenaosus p u r u n e n u d t a l d r i k u t v o i suur t r u s u t i i k k i le ida . M i s siis, k u i R a h v u s l i k Teaduste A k a d e e m i a k a l d u k s p i d a m a va iksemat kaegakatsutavat as i toendi t maise p a r i t -o luga esemeks, selle asemel et k i n n i t a d a selle maaval is t p a r i t ­olu? M i s siis, k u i maavalistele lendur i te le oleks ni isama vas tu-

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 33

meelne esineda televisioonis v o i U R O ees k u i inimestest l en­dur i te le s impanside n o u k o g u poole poorduda?*

M e v o i m e m u i d u g i tahta, et U F O - d oleksid koostooal t imad, k u i d seni, k u n i n a d seda pole , tuleb U F O - n a h t u s i u u r i d a ole-masolevate l t i n g i m u s t e l , m i t t e la t i tudes sellest, k u i d a s n a d end meie arvates i l m u t a m a peaksid .

13. Minevikus on paljud vdidetavad UFO-ilmingud, mida mit­med juhtivad UFO-uurijad iiritasid tegelikkuse pake esitada, osutunud maisteks ndhtusteks voi suisa pettuseks. Sellised eksitused peaksid heitma kahtluse varju koikidele UFO-uurijate vdidetele.

K u n a U F O - n a h t u s i o n aarmiselt raske u u r i d a , siis v o i v a d ka p a r i m a d asjatundjad para tamatul t eksida, m o n i k o r d m i t u g i k o r d a . O n n i i l ih tne kasutada n e i d eks imusi k o g u v a l d k o n n a diskrediteer imiseks . Seda takt ikat kasutavad t i h t i a d v o k a a d i d k o h t u s , r i i g i m e h e d po l i i t i l i s t es vai t lustes ja isegi teadlased akadeemilistes vaidlustes .

Seesuguse takt ika puuduseks o n aga asjaolu, et m i t t e alati ei v i i see toeni ja v o i b va idluse toe juurest k o g u n i eemale j u h -t i d a . Selle va i te suureparaseks toestuseks o n u m m a r g u s e maakera teooria , m i l l e g a C h r i s t o p h K o l u m b u s 15. sa jandil v a r m a l t kaasa laks. A j a l , k u i p a l j u d i n i m e s e d u s k u s i d i k k a vee l , et m a a i l m o n tasapinnal ine , k u u l u s K o l u m b u s nende h u l k a , kes v a i t s i d , et M a a o n kera- v o i p i r n i k u j u l i n e . E h k k i K o l u m b u s e l o l i selles asjas o igus , eksis ta m i t m e s m u u s . K o l u m b u s uskus, et i i le tanud A t l a n d i ookeani, satub ta Aasiasse, ja n i i ta Hispaaniasse naastes e k s l i k u l t teataski. Tana me m u i ­d u g i teame, et K o l u m b u s ei o l n u d h o o p i s k i Aasiasse j o u d n u d -ta o l i k o m i s t a n u d Pohja-Ameerika m a n d r i otsa, mis o n Aasiast i isna kaugel . Seetottu vS iks ime kergesti osutada K o l u m b u s e v a l e l i k u l e vai te le ja n i m e t a d a tema keraku ju l i se maakera teooriat pettuseks. L o p p e k s o l i d j u m i t m e d K o l u m b u s e i i l e -j a a n u d M a a d p u u d u t a v a d teooriad i lmselgel t vaarad , m i t m e d suisa absurdsedki .

Seda t u t i p i o l u k o r d i esineb sageli, e r i t i siis, k u i teadusharu

* Veel uks 10 000 dollariga seotud probleeme ol i see, et isik, kes tasu saada soovib, peaks maksma Klassile 100 dollarit aastas. See noue alandas UFO-vaitluse sonniku-loopimise tasandile, k u h u ta k i i l l ei k u u l u . Vahesed tosised UFO-uuri jad votsid pak-knmise vastu, seda tuleb nende auks toepoolest mainida.

I I f i l i - i i i lum.ihiil

34 Eedeni jumalad

o n noor, n a g u ufo loogia seda tanapaeval on . Valel ike vaidete ja ekslike tunnistuste abi l uritatakse t iht ipeale k i n n i t a d a p 5 h i -mottel ise l t p a i k a p i d a v a i d i d e i d . See aga ei tahenda sugugi , et iga uus esi lekerkiv teooria o n toene v o i et k o l b m a t u toend o n oige teooria m a r k . Pal jud u u e d teooriad o s u t u v a d valeks. O l u -l ine o n kaa luda k o i k i toendeid ja teha jareldus nende alusel. Seejuures arge aga ul la tuge , k u i leiate m5ne vai te , mis teistest l a h k u laheb. K u m m a l i n e k i i l l , k u i d kaks in imest v o i v a d vaa-delda sarnast i n f o r m a t s i o o n i ja j o u d a vastandl ikele jare ldus-tele.

14. Maavdliste tsivilisatsioonidc kiUaskdike ja muistseid astro-naute puudutavate ideede levitamine on iihiskonnale ohtlik.

N i i s u g u n e v a i d e ei v a a r i isegi a r u t e l u i i h i s k o n n a s , k u s eksisteerivad vaba mottevahetuse ja v a i d l u s t e t r a d i t s i o o n i d . Sonavabadus on terve k u l t u u r i i i k s alustalasid. See v o i m a l d a b i i h i s k o n n a l ja selle l i i k m e t e l areneda. Ideede pal jusus avab inimeste ees hulgal ise l t perspekt i ive , m i l l e seast v a l i d a . O i g u s v a l i d a o n p a r e m k u i inte l lektuaalsete v o i m a l u s t e p i i r a t u s . A v a t u d i ih iskonnas t e k i v a d ja k a o v a d p a l j u d ebakonventsio-naalsed ideed, k u i d see pole m i d a g i vorreldes t o h u t u kasuga, m i d a annab a v a t u d ja vaba arvamustevahetus.

15. Kui UFO-sid nii palju on, miks pole mina kunagi UFO-t nainud?

K a m i n a pole k u n a g i U F O - t n a i n u d . M a pole ka I n d i a t n a i n u d , k u i d k a u d s e d t o e n d i d selle o lemaso lu k o h t a s u n n i -v a d m i n d arvama, et I n d i a o n toenaoliselt olemas.

Lisaks i i l a l t o o d u d a r g u m e n t i d e l e o n k a s u t a t u d ka teisi v a h e n d e i d UFO-teadete d i skredi teer imiseks . U k s m e e t o d kasutab semantikat . M d n e d U F O - k r i i t i k u d v a i d a v a d , et n a d o ts ivad UFO-teadetele ratsionaalset seletust. Ratsionaalse a l l m o i s t a v a d n a d seletusi, mis l u b a k s i d nahtust k i r j e ldada l o o ­d u s l i k u v o i inimese l o o d u d objektina. See o n sona ratsionaalne kahetsusvaarselt vale kasutamine. Sona ratsionaalne tahendab moisilik, hdsti labi mdeldud v o i loogiline. K u n a m d i s t l i k k u s ja loogi l isus peavad toetuma toeparasele, siis tahendaks nahtuse ratsionaalne seletamine seda, et see seletus peaks olema k5ige toeparasem, o l g u siis tode missugune tahes. K u i n a h t u d U F O k u j u t a b endast va les t i t a j u t u d l o o d u s l i k k u nahtus t , siis o n

LIFO-d, tode voi vdljamoeldis? 35

ratsionaalne seda n i i ka seletada. Teisalt, k u i U F O ei k u j u t a endast l o o d u s l i k k u v o i inimese l o o d u d nahtust , siis tema k i r -j e l d a m i n e seesugusel m o e l , h o o l i m a t a k o i k i d e s t v a s t u p i d i s t tunnistavatest faktidest , pole k a u g e l t k i ratsionaalne.

Seda o e l n u d , mois tan m a si iski ka pa l jude inimeste taht-m a t u s t UFO-nahtustesse tosiselt s u h t u d a . See o n k e e r u l i n e ja o h t u d e r o h k e teema. M i t m e d i n i m e s e d , kes o n v a r e m a l t UFO-nahtustesse i isna eelarvamusteta s u h t u n u d , o n p i d a n u d t u n d m a end n i i , n a g u oleksid n a d tais s i i l i t a t u d , k u i n a d o l i d oma UFO-arut lustes l i iale l a i n u d ja valja naerdi . Selle suure-paraseks naiteks o l i M a r s i k u u d Phobost p u u d u t a v a m a a i l m a -p i l d i i i l e u l d i n e a v a l i k k o k k u v a r i s e m i n e . K i i m m e k o n d aastat tagasi v a i t s i d m i t m e d j u h t i v a d teadlased, et Phobos o n kuns t -l i k satel l i i t , m i l l e o n M a r s i o r b i i d i l e saatnud maaval ised olen­d i d . K u i m o n i aeg h i l j e m kosmosesond Phobosele n i i lahedale lendas, et sai seda p i l d i s t a d a , siis i l m n e s , et too M a r s i k u u pole mit te m i d a g i m u u d k u i suur ebakorraparane k iv imi i rakas . Teadlased ja a s t r o n o o m i d , kel le t eadus l ik o lemaso lu so l tub nende heast mainest , ei v o i endale m i t u t seesugust spekula-t i ivset apardust l u b a d a . Pal jud neist, kes n i i m o o d i k o m i s t a -v a d , ei r o n i enam k u n a g i hobuse selga, selle asemel v a n n u -v a d n a d tu l i s t kur ja ja r i i n d a v a d looma, kes n a d seljast heit is . Tanapaeva a s j a t u n d l i k u d u u r i j a d o n saarastest ohtudest tead-l i k u d ja p i i u a v a d teadaolevatest fakt idest m i t t e l i iga kaugele eksida.

M i k s s u h t u n m a voimalikesse maavaliste o lendite k i i las -tustesse n i i tosiselt, e h k k i ma olen nous m i t m e t e praegu veel vaidlusaluste U F O - i l m i n g u t e l o o m u l i k u seletusega? Selleks o n m i t u pohjust . Esiteks, U F O - s i d k u i nahtust o n j a l g i t u d ja k i r j e l -d a t u d sajandeid. Seetottu ei ole m a nous k r i i t i k u t e vaidetega, et U F O - d k u j u t a v a d endast koigest tanapaeva r a h v a l u u l e t . Teiseks, U F O k u i nahtus o n o l n u d i i l l a tava l t i ihetaol ine , so l tu -mata kohast ja ajast. Nai teks o n m i t m e d tanapaeval n a h t u d rake t i - v o i s igar iku ju l i sed U F O - d j u s t k u i 15. sajandil Araabias taheldatute k o o p i a d . K o l m a n d a k s , k u i g i o n tosi , et a v a l d a t u d o n m i t m e i d k i kahe ldava vaartusega muistsete as t ronaut ide k i r j e l d u s i , eksisteerib ka p a l j u toeliselt s i l m a p a i s t v a i d toen­d e i d . K r i i t i k u t e vas tuvai ted , et e r a n d l i k u d a r g u m e n d i d noua-

36 Eedeni jumalad

v a d e r a n d l i k k u toestust, o n l e i d n u d nende toendi te n a o l k u m m u t a m i s t . Ne l j andaks , vaeval t v o i b muistsete astronau-t ide teoor ia id n imetada pseudoteadusl ikuks nonsensiks, m i l -leks seda n i i m o n e l g i j u h u l nimetatakse. Muistsete astronau-t ide teooria o n i i l l a tava l t loogi l ine hi ipotees, m i l l e abi l heide-takse v a l g u s t v a r e m a l t seletamatutele ajaloolistele to ikadele . M a u s u n , et i i k s k o r d leiab see t u n n u s t u s t k u i toel ine l a b i -m u r r e , hool imata asjaolust, et tanapaeval o n teooria l tosiseid vastaseid. Toiga l , et see teooria tugineb rohu juure tasandi u u r i -mustele ega par ine kuulsate i i l i k o o l i d e l u u d e r o h t u k a s v a n u d seinte vahelt , ei ole m i n g i t tahtsust. Iga akti ivse ja u u d i s h i m u -l i k u l o o m u g a in imene o n suutel ine tahelepanuvaarseid avas-tus i tegema.

A r u t e l u sellel s t a a d i u m i l v a l m i s t a n m a i lmsel t n i i m o n e -leg i lugejale p e t t u m u s e teatades, et m i n u eesmargiks ei ole k i r j u t a d a veel i i h t k o i d e t tanapaeva U F O - i l m i n g u t e s t v o i t u u a l u g e j a n i r i k k a l i k u l t muistsete as t ronaut ide k u l a s k a i k e k i n n i t a v a i d toendeid l ihtsal t selleks, et nende olemasolu toes-tada. Seda o n p i i s a v a l m a a r a l t e h t u d teistes teostes. K u i te olete j a a n u d U F O - s k e p t i k u k s , siis s o o v i t a n m a te i l u u r i d a m u u d U F O - k i r j a n d u s t , enne k u i selle r a a m a t u l u g e m i s t jat -kate. Eedeni jumalad o n k i r j u t a t u d neile inimestele , kes v o t a -v a d juba p r a e g u tosiselt v o i m a l u s t , et M a a d o n k i i l a s t a n u d t u l n u k a d teistest ts ivi l isatsioonidest .

See raamat algab tege l ikul t sealt, kust Charles Fort lope-tas. Fort arvas, et M a a v o i b ol la maavalise i i h i s k o n n a o m a n d . Lisaks sellele uskus ta, et i n i m o l e n d i d pole i l m s e l t m i t t e m i d a g i enamat k u i or jad v o i p u d u l o j u s e d . M i n u enese ajaloo-lise u u r i m i s t o o tu lemusena , m i s algas taiest i teisest l ahte -p u n k t i s t , * j o u d s i n ka m i n a samasuguse k o h u t a v a teoor iani .

Naib, et inimolendid kujutavad endast orjade rassi, mis hdabub vdikesc galaktika eraldatud planeedil. Iseenesest on inimkond olnud omal ajal maavalise tsivilisatsiooni tdojou allikaks ja on selle oman-diks prnegugi. Selleks, et mitte kaotada kontrolli oma omandi iile ja sdilitada Maad omalaadse vanglana, ohutab maavaline tsivilisat-sioon inimolendite vahel lakkamatut konflikti, soodustab inimeste

* Ma polnud lugenud uhtegi Charles Forti teost enne, kui po lnud lopetanud kaes-oleva raamatu kolmandat visandit.

UFO-d, tode voi vdljamoeldis? 37

vaimset allakdiku ja on loonud Maal uletamatute eluraskuste tin-gimused. See olukord on valitsenud juba tuhandeid aastaid ja kes-tab tdnapdevalgi.

Olles a n d n u d n i i u d ko ik ide le v o l i ennast sellise hi ipoteesi va l j a i i t l emise eest naeruvaar is tada , t ahan m a jagada teiega hoopis teistsugust vaatenurka ajaloole, k u i te senini k o h a n u d olete.

K u n a m a olen selle raamatu avaldamisega v S t n u d enesele suure r i s k i , siis p a l u n m a oma lugejatelt kahte v a s t u t u l e k u t , enne k u i n a d m u too h u k k a mois tavad .

1. Pa lun lugege kogu raamat h o o l i k a l t labi . 2. Pa lun lugege peat i ikke selles jar jekorras, n a g u n a d k i r ­

j u t a t u d on . M i t t e i i k s k i m i n u k i r j e l d a t u d idee, fakt v o i a jalooepisood

ei seisa taiesti omaette. Igai iks neist m u u t u b tahelepanuvaar-seks v a i d siis, k u i seda vaadelda ajaloo k u i t e r v i k u kontekst is . Raamatus eespool l o e t u tahtsus ei tu le i l m s i k s enne, k u i te pole lugemis jar jega p a l j u kaugemale j o u d n u d . Ja v a s t u p i d i , h i l j e m es i ta tud mater ja l i o lu l i sus ei saa selgeks i l m a , et te oleksite eelneva materjal iga t u t v u n u d . Raamatu esimesed 150 lehekulge k a t k e v a d endas i d e i d , jare ldusi ja v a i t e i d , mis v o i ­v a d t u n d u d a ebateadusl ikud ja poorased. V a i d siis, k u i te luge-m i s t jatkate, h a k k a v a d n e i d m o t t e i d k i n n i t a v a d s i lmapais tvad ajaloolised d o k u m e n d i d tege l ikku k u j u v o t m a .

H o i d k e toolist kovast i k i n n i . M e alustame n i i i i d ehmata-vat v i g u r s o i t u lab i ajaloo v a r j a t u d kambr i te .

4. p e a t i i k k

Eedeni jumalad

A r v a m u s , et in imesed k u j u t a v a d endast or jade rassi , ke l le o m a n i k u k s o n maaval ine i i h i s k o n d , ei ole s u g u g i u u s . Seda motet o n a v a l d a n u d juba t u h a n d e i d aastaid tagasi i n i m k o n n a koige varasemad teadaolevad t s iv i l i sa t s ioonid . Esimene see-sugune ts ivi l isats ioon o l i Sumer: tahelepanuvaarselt kaugele-arenenud i i h i s k o n d , mis tekkis Tigrise ja E u f r a t i joe vahel isel t a s a n d i k u l aastatel 5000-4000 enne Kr i s tus t ja m i s 3500. aas-taks enne K r i s t u s t j o u d i s o lul ise t s iv i l i sa t s ioonina o m a o i t -sengujarku.*

N a g u te isedki muistse M e s o p o t a a m i a p i i r k o n n a s t e k k i -n u d t s i v i l i s a t s i o o n i d o n ka s u m e r i d j a t n u d mei le i i les tahen-d u s i , m i s v i i t a v a d sellele, et maava l i s t p a r i t o l u o l e n d i d o n v a l i t s e n u d i i h i s k o n d a M a a esimeste monarh idena . N e i d t u l n u -k a i d o n sageli peetud ka jumalateks. M i t m e d Sumer i j u m a l a d ol la l e n n e l n u d ohus ja l i i k u n u d taevas lendavates kerades ja raket ikujul is tes ohusdiduki tes . I idsed rel jeef id k u j u t a v a d m i t ­m e i d j u m a l a i d , kes k a n n a v a d s i lmadel kai tsepri l l idesarnaseid ka t te id . Inimestest preestr id tegutsesid k u i l ih t sad vahenda jad tu lnukates t jumalate ja inimeste vahel .

M i t t e k o i k Mesopotaamia j u m a l a d ei o l n u d inimesesar-nased o l e n d i d . M o n e d neist o n i l m s e d val jamoeldised ja t i h t i omis ta t i maavalistele inimesetaolistele jumalatele m u i n a s j u t u -l i s i a t r ibuute . K u i aga k o r v a l d a d a i lmsed l i i a l d u s e d , siis le iame

* K u n i viimase ajani peeti Sumerit inimkonna koige esimeseks linnaks. VaTjakaevamiste kaigus on aga avastatud Jeerikos (tanapaeva Jeruusalemma lahedal) l i n n , mis on ehi-tatud juba 7000. aastal enne Kristust. Sellest linnast ei ole peaaegu mitte midagi teada.

Eedeni jumalad 39

Mesopotaamia panteonis selgelt maara t le tud olendite t o u , kes toepoolest sobib iidsete astronautide v a l u v o r m i .

Selleks, et p a r e m i n i k i r j e l d a d a n e i d k o r g t e h n o l o o g i l i s i j u m a l a i d , * pean m a le iutama uue t e r m i n i .

Sona jumal i i k s i sisaldab endas l i iga p a l j u teenimatut au-kartust . A ja lool i sed ja tanapaevased tunnis tused osutavad aga toigale, et need j u m a l a d o l i d oma kaitumises ni isama i n i m l i -k u d n a g u meie teiega.

T e r m i n iidne astronaut aga lahterdab n a d kaugesse m o o -d a n i k k u , samal ajal k u i nad o n tege l ikul t o l n u d p i d e v a l t k o h a l k u n i tanapaevani .

T e r m i n maavaline o n l i iga l a i . M a ei saa k u t s u d a j u m a l a i d m o n e tahe v o i p l a n e e d i

j a rg i , kust n a d v o i k s i d par i t ol la , sest ma ei taha teha oletusi nende p a r i t o l u kohta . Veelgi enam, v o i b arvata, et see oletatav o m a n d i o i g u s Maale o n t u h a n d e aasta j o o k s u l v S i n u d i i h e l t o m a n i k u l t teisele i i l e m i n n a , n i i s a m u t i n a g u o m a n d i o i g u s mdnele f i rmale v o i b m i n n a tile i ihe l t o m a n i k u l t teisele, i l m a et ava l ikkus sellest teadl ik oleks.

See ei jata m u l l e m u u d v o i m a l u s t k u i le iutada uus t e r m i n , mis lahtub jumalate ja in imsoo ilmsest suhtest. Parema p u u -d u m i s e l n i m e t a n m a n e i d o lendeid l ihtsal t vardjate touks , p i d a -des silmas seda, et m i n g i maaval ine i i h i s k o n d ( v o i u h i s k o n -dade jada) o n i lmsel t alates eelajaloolistest aegadest o m a n u d oigust Maale . L i i h i d u s e mottes n i m e t a n ma n e i d l ihtsal t v a r d -jateks.

M i s sort i o l e n d i d need vastselt n i m e l e i d n u d v a r d j a d siis on?

A j a l o o l i s e d i i les tahendused ja tanapaevast p a r i t t u n n i s ­tused k i r j e l d a v a d n e i d k u i o lende id , kes o n fui i s i l i se l t inimese-taol ised, rassiliselt mitmekes ised, ja mis koige o l u l i s e m , oma k a i t u m i s e l t vaga inimestesarnased. Nai teks o n m i t m e d tana­paeva U F O - d i l m u t a n u d pois ikese l ikku t e m b u t a m i s h i m u , tor-mates l e n n u k i poole , j u s t k u i kavatseksid sellega k o k k u p o r -

* Paljude iidsete Sumeri jumalate ilmselt korgtehnoloogilise olemuse detailse ana-l i i i i s i leidmiseks soovitan ma tutvuda Zecharia Sitchini viie raamatuga: The Twelfth Planet, The Stairway to Heaven, The Wars of Gods and Men, The Lost Realms ja Genesis Revisited. Need on avaldanud New Yorgi kirjastus Avon Books.

40 Eedeni jumalad

gata, ja seejarel jarsul t korva le p o o r a n u d hetke l , k u i naib , et katastroof o n v a l t i m a t u ; see o n i lmselge e h m a t a m i s m a n g ohus. Vahemal t i iks tanapaevaseid o h v r e i d va idab , et U F O o n teda l o o n u d m i t t e m i n g i l m u u l pohjusel k u i i lmsest pahataht-l ikkusest . Muinasaegsed k i r j a n i k u d o n k i r j e l d a n u d oma maa-val ise id j u m a l a i d k u i o lendeid , kes o n v o i m e l i s e d armastama, v i h k a m a , lobutsema, v i h a s t a m a , kel lele o n t u t t a v ausus ja r i k u t u s . I idsed i i les tahendused ja tanapaevased t u n n i s t u s e d o s u t a v a d i i h t e m o o d i sellele, et v a r d j a d v o i v a d oma iseloo-m u l t ol la n i i p i i h a k u d k u i ka patused, n i i p a a d u n u i m a d des-p o o d i d k u i ka koige tosimeelsemad in imarmasta jad . Kah juks n a i b , et jus t nende i i h i s k o n n a j o h k r a m a l ja d e s p o o t l i k u m a l e l e m e n d i l o n M a a asjus koige s u u r e m m o j u v o i m , n a g u m a teile dokumentaalse l t toestada kavatsen.

I idsed Mesopotaamia ts iv i l i sats ioonid jaadvustas id suure h u l g a oma ajaloost savitahvli tele . Meie p a e v i n i o n neist t a h v -l i test s a i l i n u d a i n u l t m u r d o s a , k u i d o m e t i o n n e i l pa jatada t a h e n d u s r i k k a i d l u g u s i d vardjatest j u m a l a t e k o h t a ja nende suhetest Homo sapiens'iga.

M e s o p o t a a m i a savi tahvl i te le k a n t u d ajaloo j a rg i o n k u ­nagi o l n u d aeg, k u i in imes i ei o l n u d i i ldse olemas. Selle asemel o l i M a a asustatud vardjate ts ivi l isats iooni l i ikmetega . Vardjate e l u M a a l ei o l n u d aga meeldiv . Vardjate j o u p i n g u t u s e d M a a r i k k a l i k e maavara- ja loodusressursse ara kasutada o s u t u s i d tile j o u kaivateks. U k s tahvl i test raagib mei le jargmist :

K u i inimese moodi jumalad Tegid rasket rood ja riigasid palehigis -Siis nagid jumalad ranka vaeva, Too oli liiga raske, hada ol i liiga suur - 1

N e e d t a h v l i d k i r j e l d a v a d e lu , mis koosnes l o p u t u s t too-ri igamisest . Jumalad ehitasid, kaevasid m a a d ja kaevandas id m a a v a r a s i d . Jumalad p o l n u d oma saatusega s u g u g i r a h u l . N a d k i p p u s i d kaeblema, iiksteisele jalga taha panema ja oma j u h t i d e vastu massama. O l i tarvis le ida lahendus ja see l e i t i g i : v o e t i vas tu otsus l u u a uus o lend , kes oleks v o i m e l i n e tegema M a a l sama m i d a v a r d j a d . Seda eesmarki silmas pidades l o i d vardjatest j u m a l a d Homo sapiens'i ( inimese).

Eedeni jumalad 41

Mesopotaamia s a v i t a h v l i d raagivad mei le loo sellest, k u i -das teised j u m a l a d s u r m a v a d ainsa j u m a l a , ja tema i h u ja v e r i segatakse saviga. Sellest segust va lmis ta takse i n i m e n e . U u s o l e n d sarnaneb vaga pa l jusk i oma vardjatest loojaga.

O m a raamatus The Twelfth Planet analui is ib raamatu autor Zecharia Sitchin i iks ikas ja l iku l t Sumeri inimese loomise l u g u ­s id . Ta o n j o u d n u d jareldusele, et ju tustus , mis raagib j u m a l a i h u segamisest saviga, v o i b v i ida ta biotehni l is te le m a n i p u l a t -sioonidele. S i tchin pohjendab oma u l l a t a v a i d jare ldusi , osuta-des neile Sumeri savitahvl i te le , m i l l e l vaidetakse, et esimesed in imesed kasvasid naisvardjate iisas. Savitahvli te j arg i o l i n i i mehe k u i ka naise kehaga v a r d j a i d ja n a d p a l j u n e s i d sek-suaalvahekorra tagajarjel. Tegel ikult v a i t s i d i idsed Mesopotaa­m i a asukad, et n a d varus tavad val i t sevaid vardjatest j u m a l a i d i n i m p r o s t i t u u t i d e g a . Si tchin usub, et savi kujutas endast spet-siaalset ainet, m i d a o l i v S i m a l i k pa igutada vard ja emakasse. See aine sisaldas uue or jarahva - Homo sapiens'i geneetiliselt m u u d e t u d rakke. I lmsel t o l i v o i m a l i k in imes i sel v i i s i l p a l j u n -dada , sest n a d o l i d fut is i l i se l t vardjatega vaga sarnased. O n h u v i t a v markida , et tanapaeva teadlased o n pal jundanud samal v i i s i l l o o m i , naiteks sebrasid hobuse emakas.

I idsetel Mesopotaamiast l e i t u d savi tahvl i te l kir je ldatakse e r i t i ainsa j u m a l a v a g i t i i k k e Homo sapiens'i l o o m i s e l . Selle j u m a l a n i m i o n Ea. Ea isa o n tahvl i te jargi vardjate kuningas , kelle kohta raagitakse, et too ol la va l i t senud i i h t teist planeeti vard ja te p i i r i t u s i m p e e r i u m i s . Pr ints Ea k a n d i s t i i t l i t E N . K I , m i s tahendab M a a i sand ( v o i p r i n t s ) . I i d s e d s u m e r i t eks t id raag ivad sellest, et Ea t i i t e l ei o l n u d paris tapne, sest Ea olevat k a o t a n u d oma oigused suurele osale Maast oma poolvennale Enl i l i l e tines pal judest vS imuvoi t lus tes t ja in t r i ig ides t , mi l lega vardjatest val i tse jad na is id p i d e v a l t h o i v a t u d olevat.

Lisaks Homo sapiens'i loomisele avaldatakse Mesopotaa­m i a savi tahvl i te l p r i n t s Eale tunnustus t pa l jude teiste saavu-tuste eest. K u i Ea ka toepoolest reaalne i s ik o n o l n u d , siis v o i b temast raakida k u i aarmiselt andekast teadlasest ja ehitusinse-neris t . Ta olevat k u i v e n d a n u d Parsia lahe aarseid so id ja asendanud need v i l j a k a n d v a maaga. Ta juhendas t a m m i d e ja pa isude ehi tamist . Ea armastas meresoi tu ja ta ehitas l a e v u ,

42 Eedeni jumalad

mil lega meredel seilata. K u i tekkis vajadus Homo sapiens l u u a , siis demonstreeris Ea head geenitehnoloogia t u n d m i s t , k u i d n a g u raagivad s a v i t a h v l i d , m i t t e i l m a katsete ja eksimusteta. M i s ko ige tahtsam, East raag i t i k u i hea sudamega i s i k u s t , vahemal t oma l o o m i n g u , Homo sapiens'i suhtes. Mesopotaamia t e k s t i d k i r j e l d a v a d Ead k u i a d v o k a a t i , kes esines vard ja te n o u k o g u ees kaitsekonedega uue M a a rassi n i m e l . Sageli ei o l n u d ta nous ju lmusega, mi l l ega teised vardjatest val i tse jad, sealhulgas ka Ea p o o l v e n d E n l i l , i n i m o l e n d e i d k o h t l e s i d . S u m e r i s a v i t a h v l i t e l t jaab m u l j e , et Ea ei k a v a t s e n u d Homo sapiens'e a r m u t u l t orjastada, k u i d tema sellekohased s o o v i d l i i k k a s i d vardjatest val i tse jad tagasi.

Seega, n a g u me just naitasime, raakis id meie i idsed , k o r -gesti t s iv i l i seer i tud esivanemad in imsoo tekkimisest M a a l soo-t u k s teist l u g u k u i meie tanapaeval . M e s o p o t a a m l a s e d ei t u n d n u d i lmse l t D a r w i n i evo lu ts iooni teoor ia t . Sellest h o o l i ­mata o n olemas m o n i n g a i d u l l a t a v a i d a n t r o p o l o o g i l i s i toen-d e i d , m i s k i n n i t a v a d Sumeri vers iooni eelajaloost.

Tanapaeva moodsate foss i i l ide a n a l i i u s i d e j a r g i t ekk is Homo sapiens selgelt eristatava l o o m a l i i g i n a v a h e m i k u s umbes 300 000 - 700 000 e. Kr . , sealhulgas ka see a la l i ik , m i l l e h u l k a k u u l u v a d tanapaeval k o i k in imesed : Homo sapiens sapiens. Homo sapiens sapiens tekkis koigest 30 000 aastat tagasi - m o -nede vaidete jarg i k o g u n i v a i d 10 000 - 20 000 aastat tagasi. See va ide tostatab olul ise k i i s imuse : kas s u m e r i d raakis id oma l o o m e l u g u d e s Homo sapiens'ist v o i Homo sapiens sapiens'ist? Uhest vastust sellele kus imuse le ei ole l e i t u d . O n t o o d u d suureparaseid poh jendus i vaitele , et n a d v i i t a s i d algsele Homo sapienslie. M i n a aga k i p u n arvama, et n a d raak is id toenao-l ise l t tanapaeva Homo sapiens sapiens'ist, ja seda j a r g m i s t e l pohjuste l .

1. Koige varasemad loomis lood o n k i r j u t a t u d aastatel 4000-5000 e. Kr . O n toenaol isem, et toeparased j u t u s t u s e d i n i m ­k o n n a loomisest s a i l i v a d p i g e m 5000-25 000 aastat, k u i et need v o i n u k s i d sail ida 295 000 aastat v o i k a u e m .

2. K u i sumerid toepoolest kir jeldasid Homo sapiens sapiens'i l o o m i s t , siis l angevad h i l i s e m a d M e s o p o t a a m i a s a v i t a h v l i t e l k i r j e l d a t u d s i i n d m u s e d toenaolisemasse a javahemikku .

Eedeni jumalad 43

3. Mesopotaamlased ise k u u l u s i d a l a l i i k i Homo sapiens sapiens. N a d o l i d ko ige e n a m h u v i t a t u d sellest, k u i d a s jus t n e m a d o n t e k k i n u d . O m a erinevates teostes k i r j e ldas id i idsed s u m e r i d karvase id loomatao l i s i i n i m e s i , kes n a i v a d olevat Homo sapiens'i p r i m i t i i v s e m alal i ik . S u m e r i d p i d a s i d n e i d p r i -m i t i i v s e i d o lendeid i lmsel t sootuks teise olendite rassi k u u l u -vateks.

K u i Mesopotaamia l o o m i s l o o d pShinevad tegel ikel s i i n d -muste l ja k u i need l o o d raagivad Homo sapiens sapiens'i l o o m i ­sest, siis v d i k s oletada, et Homo sapiens sapiens tekkis vaga oota-m a t u l t . O n tahelepanuvaarne , et jus t n i i see o n g i . A n t r o p o -l o o g i l i s e d a n d m e d osutavad sellele, et Homo sapiens sapiens tekkis M a a peal a k k i , m i t t e j a r k - j a r g u l t . F. C l a r k H o w e l l ja T. D . W h i t e Berkeley i i l i k o o l i s t Cal i fornias o n o e l n u d jargmist :

Need inimesed [Homo sapiens sapiens] ja nende esialgne mate-riaalne kul tuur tekkis nailiselt jarsku veidi tile 30 000 aasta tagasi, toenaoliselt varem Ida- ja seejarel Laane-Euroopas.2

Sellise o o t a m a t u i l m u m i s e saladust s i ivendab vee lg i j a rg-m i n e mois ta tus : m i k s kadus p r i m i t i i v s e m neanderta l lane (Homo sapiens neanderthalensis) j a rsku samal ajal, k u i tanapaeva Homo sapiens sapiens tekkis? E v o l u t s i o o n ei saa k u l g e d a n i i k i i -resti . H o w e l l ja W h i t e k a a l u s i d seda k i i s i m u s t ja t u l i d n i i s u -gusele jareldusele:

... neandertali inimese taielik, peaaegu ootamatu kadumine jaab iiheks inimese evolutsiooni moistatuseks ja kriitil iseks probleemiks. 3

Selle arvamusega uhineb Encyclopedia Britannica:

Faktorid, mis tingisid neandertallaste kadumise, kujutavad endast olulist probleemi, millele ei ole kahjuks siiani leitud sel-get lahendust. 4

Sumeri l o o m i s l o o d p a k u v a d mei le selle mdistatuse selge lahenduse, k u i d just sellega ei suuda p a l j u d nous tuda : Homo sapiens sapiens'i o o t a m a t u i l m u m i n e , mi l lega kaasnes neander-tallase jarsk k a d u m i n e , o n m o i s t u s l i k e o lendi te sekkumise t u l e m u s . V o i b oletada, et neandertal lased kas h a v i t a t i v o i t o i m e t a t i M a a l t m i n e m a , et teha r u u m i uuele orjarassile ja

44 Eedeni jumalad

vahest ka selleks, et takistada kahe rassi omavahel ist segune-mis t . M i l l i n e tapne tode ka poleks , kahte f a k t i me teame k i n d l a l t : tanapaeva antropoloogia o n avastanud, et neander-tallaste asemele tekkis a k k i tanapaeva i n i m e n e , ja M e s o p o -taamiast par i t i i lestahendused v a i d a v a d , et selle dramaati l ise s i indmuse taga v o i b leida ja lg i maavaliste olendite m d i s t u s l i -kust planeerimisest.

2. pea t i ik i s me raakis ime asjaolust, et i n i m e s e d n a i v a d olevat va imsed o l e n d i d , kes asustavad f u u s i l i s i kehasid. V a i m naib olevat teadvuse, i s ikupara ja moistuse tegel ikuks a l l ikaks . l i m a va imse i s i k u t a , m i s i n i m k e h a asustab, poleks see keha m i d a g i enamat k u i reageeriv l o o m v o i s u r n u . Iidse M e s o p o ­taamia e l a n i k u d said sellest olulisest fakt ist t a i e l i k u l t a r u , k u i n a d raak is id vaimsetest olenditest seoses Homo sapiens'i l oo -misega:

Sa oled tapnud jumala koos tema isikuparaga [vaimse olendiga]. Ma olen vabastanud sinu su raskest tooriigamisest, ma oien maaranud su koorma inimese knnda.r>

Vardjatest valitsejad teadsid, et n a d peavad v a i m s e d olen­d i d igaveseks i n i m k e h a d e g a i i h e n d a m a , et nendesse keha-desse e lu p u h u d a ja m u u t a n a d pi isaval t arukateks, n i i et n a d o leks id vo imel i sed oma rood tegema:

Savi seob jumala [vaimne olend] ja inimese [Homo sapiens'i fuusiline keha] uheks tervikuks; ja selleparast on elupaevade lopuni Liha ja Vaim, mis on kiipsenud jumalas -ja see Vaim on seotud veresidemetega."

Sellest, mis sor t i i s i k u d uute or jakehade elustamiseks valja v a l i t i , s a v i t a h v l i d v a i k i v a d . Vottes aluseks selle, ku idas saarased asjad i n i m i i h i s k o n n a s t o i m u v a d , v o i b arvata , et vard ja te i i h i s k o n d kasutas M a a u u e orjarassi e lustamiseks va ja l ike vaimsete o lendi tena k u r j a t e g i j a i d , h a l v i k u i d , soja-vange , p o l a t u d sotsiaalse ja rassilise k u u l u v u s e g a i s i k u i d , n o n k o n f o r m i s t e ja teisi s o o v i m a t u d u h i s k o n n a l i i k m e i d . I n i ­mesi k o h e l d i v a i e l d a m a t u l t sunnitoole m o i s t e t u d vangidena .

Eedeni jumalad 45

Kirkade ja labidatega ehitasid nad [ inimolendid] oma pi iha-kodasid, Nad ehitasid korgeid kanalivalle inimeste toiduks, [jumalate] iilapidamiseks. 7

M a a v a l i s e d i s a n d a d k o h t l e s i d i n i m o l e n d e i d j o h k r a l t n a g u k o o r m a l o o m i . Sav i tahvl id raagivad meile m o o t m a t u s t ja katastroof i l isest ju lmusest , m i d a v a r d j a d oma i n i m t e e n r i t e vas tu iiles naitasid. Sagedasti kasutat i ka k u l m a v e r e l i s i p o p u -lats iooni reguleerimise meetodeid :

Polnud moodunud veel tuhat kahtsada aastatki sellest ajast, K u i maa avardus ja inimesed paljunesid. Maa moirgas nagu harg, Jumalat hakkas see kara segama. Enlil [Ea poolvend ja rivaal] kuulis nende kisa.* Ja titles siis suur Jumal: „Inimeste larm on minu jaoks liiga valjuks muutunud, Nende kisa tottu ei saa ma enam magada. Votke ara nende inimeste toiduvarud, Olgu neil napilt taimi, millega nad oma niilga kustutada saak-sid. Adad [veel uks vardja] hoidku taevas oma v i h m Ja all argu tulvavesi [tavaline pollumaade uleujutus, mis muutts need viljakandvaks] valgugu maa peale stigavikust. Las puhub tuul ja pargib pouaga maapinda, Las koguneda taevasse pi lved, k u i d argu kallaku nad maale sademeid, Vahenegu poldude saak,

A r g u kostku nende seast rdomuhSiskeid." 3

* Need varsid vSidavad, et Enli l o l i elanud kauem k u i 1200 aastat. Samasuguse pika-ealisusega paistavad siltna ka Ea ja teised vardjate soost valitsejad. Paljude inimeste meelest on raske uskuda, et mis tahes olend, sealhulgas ka tu lnukad, voiks n i i kaua elada. Vahest saaks sellist vardjatest valitsejate iil latavat pikaealisust seletada Sumeri usku-mustega. Sumerid uskusid, et isik (vaimne olend) elab kauem kui tema fuusiline keha ja et isikut on voimal ik ara tunda ka parast seda, kui ta on uhe keha maha jatnud ja teise elama asunud (samal v i i s i l , nagu on voimal ik ara tunda autojuhli , kes on val ju-n u d uhest autost ja roninud teise). Seetottu voib is ikul olla erinevatest kehadest hoo­limata sama pol i i t i l ine voi sotsiaalne staatus, senikaua k u i isik on aratuntav. K u i sumerid omistasid vardjatele saarast pikaealisust, siis ei tahenda see sugugi, et nad oleksid vaitnud, et uks ja seesama vardja keha elas mitme sajandi valtel ; pal judel juhtudel naivad nad vaitvat, et vardjate is ikul oli teatud pol i i t i l ine ametikoht vaga pika aja valtel , soltumata sellest, et ta vdis olla teinud seda mitmes uks teise jarel kasutatud kehas.

46 Eedeni jumalad

Assuurias t l e i t u d savi tahvel lisab:

„Andke kask, et puhkeks katk, Las Natar sunnib vaibuma nende kisal. Las toved, haigused, katk ja taudid tormavad neist tile tormihoogudena." Nad andsid kasu ja puhkes katk. Natar summutas inimeste kisa. T5ved, haigused, katk ja taudid tormasid neist tile tormihoogudena/'

S a v i t a h v l i d k i r j e l d a v a d k o l e t u t o l u k o r d a , kus in imeste t o i d u v a r u d voet i ara, k u i n e i d n u h e l d i haigustega, mis n a r v u -tas id naiste iisa ja takis tas id ne i l laps i sunni tamast , ja k u s nal jahada m u u t u s n i i t o h u t u k s , et sundis in imes i kanniba l i s -m i l e . Homo sapiens'i tabasid ka k e r g e m a d t o v e d , naiteks uks g r i p i g a sarnanev haigus, mis v i i t a b sellele, et vardjatest j u m a ­l a d t u n d s i d ja kasutasid b io loogi l i s t relva.

K u i selline genots i id ei a n d n u d tu lemuseks soovi tavat inimeste arvukuse langust , siis v a r d j a d k o r d a s i d seda. L o p u k s

* v o e t i v a s t u otsus h a v i t a d a suure v e e u p u t u s e a b i l i n i m s u g u sootuks.

Pa l jud tanapaeva arheoloogid u s u v a d , et t u h a n d e i d aas­t a i d tagasi le idis Lahis-Idas aset m u r r a n g u l i n e veeuputus . U h e suure veeuputuse k ir je lduse leiame Babi i loonia eeposes Gil-games, m i s o n v a n e m k u i Piibel .

Selle eepose j a rg i p o o r d u s p r i n t s Ea, kes o l i v a s t u o t s u -sele havi tada tema l o o m i n g - Homo sapiens, U t n a p i s t i m i - n i m e -lise babii loonlase poole . Ea titles U t n a p i s t i m i l e , et teised j u m a ­l a d p l a a n i v a d v e e u p u t u s t , et p t i h k i d a i n i m s u g u maa pea l t m i n e m a . Ea, keda teistes k ir jut is tes k ir je ldatakse k u i laeva-eh i tusmeis t r i t ja meremeest, opetas U t n a p i s t i m i , k u i d a s e h i -tada laeva, mis suudaks veeuputusele v a s t u p i d a d a . U t n a p i s -t i m jargis Ea n a p u n a i t e i d ja ehitas soprade abiga laeva v a l m i s enne, k u i i i l e u j u t u s algas. U t n a p i s t i m laadis seejarel laevale oma k u l l a , perekonna ja p u d u l o j u s e d n i n g teised laevaehitus-m e i s t r i d ja mets loomad n i n g purjetas u lgumerele .

Babi i loonias t ja A s s u u r i a s t l e i t u d s a v i t a h v l i d r a a g i v a d sellest, et v a h e t u l t enne maa u p u t a m i s t kSrvetas id v a r d j a d seda tulega. N a d k o r r a l d a s i d i i leu jutuse , kutsudes esile p i k k a

Eedeni jumalad 47

aega kestvad p a d u v i h m a d ja lohkudes keerul ised t a m m i d e ja paisude s i is teemid, mis o l i d eh i ta tud Mesopotaamiasse Tigrise ja E u f r a t i joe k o r r a p a r a t u i d i i l e u j u t u s i k o n t r o l l i m a .

Gilgamexi eepos jutustab, et U t n a p i s t i m ja tema meeskond elasid tol le katastroofi t i le . K u i see o l i l o p p e n u d , siis h a k k a s i d n a d ots ima m a a d , lastes sellel eesmargil l a h t i k o l m l i n d u ; k u i l i n d laevale tagasi ei t u l n u d , siis moist is U t n a p i s t i m , et see o l i l e i d n u d k u i v a m a a l a p i , mi l l e le laskuda.

J o u d n u d tagasi k u i v a l e maale, kohtus U t n a p i s t i m m i t m e vardjaga, kes o l i d taevast naasnud. Vard ja id valdas teatav lee-busehoog ja selle asemel, et e l lu jaanud havi tada , t ranspor t i s id n a d i n i m o l e n d i d teise e lupaika .

U t n a p i s t i m i l u g u peaks t u n d u m a t u t t a v igai ihele , kes o n k u u l n u d p i i b l i l u g u Noast ja tema laevast. Seda seeparast, et l u g u Noast , n a g u ka p a l j u d teised Vana Testamendi l o o d , p a r i -neb M e s o p o t a a m i a al l ikatest . P i i b l i a u t o r i d l i h t s a l t m u u t s i d n i m e s i d ja asendasid a lgtekst ide l u g e m a t u d j u m a l a d j u u d i u s u ainsa Jumala ehk Issandaga. N i m e t a t u d m u u d a t u s osutus kahetsusvaarseks, sest selle tagajarjel s u i i d i s t a t i K o r g e i m a t O l e n d i t pal judes joledates tegudes, m i d a muis tsed k i r j a n i k u d p i d a s i d aarmiselt mz'ifejumalataoliste vardjate katetooks.

Varased M e s o p o t a a m i a k i r j u t i s e d pa ja tavad mei le ka i ihest teisest t u n t u d Vana Testamendi parimusest : A a d a m a ja Eeva loost . A a d a m a ja Eeva l u g u l a h t u b s a m u t i varajastest Mesopotaamia all ikatest, mis k i r j e l d a v a d e l u vardjatest j u m a ­late val i tsemise a l l . Seetottu v o i b P i i b l i jutustuses A a d a m a s t ja Eevast vaadelda Jumalat ehk Issandat k u i M a a vardjast v a l i t -sejat. A a d a m a ja Eeva l u g u o n a i n u k o r d n e selle poolest , et ta o n taiesti sumboolne ja annab sumbol i te ab i l m e e l i k d i t v a t i le -vaate i n i m k o n n a varajasest ajaloost.

P i i b l i j a r g i l o i Jumal esimest i n i m e s t s i imbol i seer iva A a d a m a p o r m u s t . See peegeldab varasemat M e s o p o t a a m i a u s k u m u s t , et Homo sapiens l o o d i osaliselt savist. A a d a m a naine Eeva l o o d i s a m u t i k u n s t l i k u l t . N a d elasid m o l e m a d k i i l l u s l i k u s paradi i s i s , m i d a t u n t i Eedeni aiana. Tanapaeva p i i b l i u u r i j a d p a i g u t a v a d Eedeni aia Tigrise ja E u f r a t i alale Mesopotaamias .

Vana Testament raagib mei le , et A a d a m (esimene i n i -

48 Eedeni jumalad

mene) o l i m o e l d u d teenijaks. Tema ulesandeks o l i m a a d h a r i d a ja h o o l d a d a o m a Jumala l o p s a k a i d ja v i l j a r i k k a i d aedu. N i i kaua , k u i A a d a m ja Eeva l e p p i s i d o m a teenijastaatusega ja k u u l e t u s i d oma alat i k o h a l v i i b i v a i l e i sandai le , l e i d s i d k o i k nende f u i i s i l i s e d va jadused r a h u l d a m i s t ja n e i l o l i l u b a t u d jaada paradi i s i maaramatuks ajaks. O l i aga uks andestamatu pat t , m i d a ne i l ei o l n u d l u b a t u d teha. N a d ei t o h t i n u d k u n a g i ots ida teatavat sor t i t eadmis i . N e i d k e e l a t u d t e a d m i s i s i i m -bol iseer ivad jutustuses kaks p u u d : hea ja kur ja t u n d m i s e p u u ja e l u p u u . Esimene p u u sumboliseeris eetika ja oigluse mois t -mis t . Teine p u u sumboliseeris t eadmis i , k u i d a s saavutada ja h o i d a oma vaimset o lemust ja surematust.

A a d a m ja Eeva k u u l e t u s i d oma isandatele ja elasid mate-riaalses ondsuses, k u n i lavale astus veel uks tegelane. Vahele sekkuvat tegelast sumbol iseer ib pajatuses m a d u . M a d u vee-nis Eevat mai tsma hea ja kur ja t u n d m i s e p u u v i l j a . * Eeva jargis m a o nouannet , sedasama tegi ka A a d a m . Jumal (s. t. vardjast isand) m u u t u s j a lamaid arevaks:

Ja Jehoova Jumal titles: „Vaata, inimene on saanud nagu uheks meie hulgast, tundes head ja kurja! Aga n t i i i d , et ta oma katt ei sirutaks ega votaks ka elupuust ja ei sooks ega elaks iga-vest i . . . "

1. Moosese raamat 3:22

U l a l t o o d u d l o i k paljastab uhe olul ise tosiasja, m i l l e g a i i h i -n e v a d p a l j u d r e l i g i o o n i d . Vaimse vabaduse ja surematuse saa-, v u t a m i s e eeldus o n toeline eetika, vaar ikuse ja oigluse m o i s t -m i n e , l i m a eetika a l u s m i i i i r i t a k u j u t a b v a i m n e u u e n e m i n e endast koigest teostamatut unelmat .

L o o m u l i k u l t ei t a h t n u d v a r d j a d , et i n i m s u g u h a k k a k s r a n d a m a vaimse uuenemise radade l . Pohjus selleks o n i l m -selge. Vardjate i i h i s k o n d vajas or jas id . O n vaga raske orjas-tada i n i m e s i , kes oskavad sai l i tada o m a v a a r i k u s t ja eet i l i s i tSekspidamis i . See m u u t u b sootuks v o i m a t u k s , k u i n e e d -samad i n i m e s e d ei 166 araks f i ius i l i s t e ahvardus te ees t a n u t a r g a n u d teadlikkusele oma vaimsest surematusest. M i s vee lg i

* Seda vil ja kujutatakse tavaliselt ounana, k u i d see on hilisemate kunstnike fantaasia v i l i . Piibel ise ei nimeta teatud k indlat l i i k i p u u v i l j a , sest see p u u v i l i on koigest teadmiste sumbol.

Eedeni jumalad 49

o l u l i s e m : k u i v a i m s e i d o l e n d e i d ei ole enam v o i m a l i k i n i m -kehadesse vangistada ja k u i need o l e n d i d o n hoopis v o i m e l i -sed o m a kehasid kasutama ja n e i d omatahts i h i i l g a m a , siis ei l e iduks orjakehade asustamiseks e n a m v a i m s e i d o l e n d e i d . N a g u maletame, raakis id Sumeri s a v i t a h v l i d vardjate eesmar-gist k i n n i s t a d a v a i m s e d o l e n d i d igavest i i n i m k e h a d e k i i l g e . Seetottu t u l i teha l o p p muistse inimese p u i i d l u s t e l e s i i i ia P i i b l i p u u d e l t , et oma vaimsest vangipolves t pogeneda . . . ja k i i res t i !

... siis saatis Jehoova Jumal tema Eedeni rohuaiast valja, et ta hariks maad, millest ta oli voetud. Ja ta ajas Aadama valja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid [inglid] ja tuleleegina sahviva m56ga, et need valvak-sid [juurdepaasu] elupuu teed

1. Moosese raamat 3:23-24

See tuleleegina sahviv m o o k sumboliseerib n e i d tosiselt-v5e tava id m e e t m e i d , mis v a r d j a d tarvitusele v o t s i d , et toelised v a i m s e d teadmised in imsoole m i t t e k u n a g i kattesaadavaks ei saaks.

Selleks, et v e e l g i takistada l i g i p a a s u nei le teadmiste le , moisten' Homo sapiens ta iendavat saatusekoormat k a n d m a :

Aga Aadamale ta titles: „Et sa kuulsid oma naise sona ja soid puust, millest mina sind keelasin, oeldes, et sa ei tohi sellest siiiia, siis olgu maapind neetud sinu uleastumise parast! Vaevaga pead sa sellest sooma kogu eluaja! Ta peab sulle kasvatama kibuvitsu ja ohakaid, ja pSllutaimed olgu sulle toiduks! Oma palge higis pead sa leiba sooma, k u n i sa jalle mullaks saad, sest sellest sa oled voetud! T5esti, sa oled porm ja pead jalle pSrmuks saama!"

1. Moosese raamat 3:17-19

See o l i i isna tonus v i i s kasit leda A a d a m a ja Eeva par is -p a t t u . U l a l t o o d u d I5 ik osutab tosiasjale, et vardjate eesmark o l i s u n d i d a i n i m e s i elama ja surema vaevas, l u b a m a t a n e i l tousta korgemale vaevar ikka materiaalse eksistentsi tasemest. See ja tnuks inimestele vaga vahe aega vaimse vabaduse saa-vutamiseks v a j a m i n e v a i d teadmis i otsida.

•I I 'ctk-ni JLiinaliid

50 Eedeni jumalad

Uks laial t l e v i n u d A a d a m a ja Eeva loo vaartSlgendus o n a r v a m u s , et p a r i s p a t u l o n m i d a g i p i s t m i s t seksi v o i a las tu-sega. See vaari t imoistmine tuleneb loo tollest osast, kus A a d a m ja Eeva soovad hea ja kur ja t u n d m i s e p u u s t ja t u n n e v a d kohe hab i o m a alastuse parast. Ent see ei o l n u d alastus, m i l l e parast n a d habi t u n d s i d . A a d a m ja Eeva t u n d s i d end alandatuna sel­lest, m i d a nende alastus val jendas. M u i s t s e d M e s o p o t a a m i a ulestahendused k u j u t a v a d oma vardjatest isandate heaks r o o d r i i g a v a i d in imes i porgandpal jastena. Teisalt k u j u t a t i v a r d j a i d taisroivastuses. L o o m o t e seisneb selles, et A a d a m ja Eeva t u n d s i d end alandatutena, k u n a alastus andis tunnis tus t nende or japolvest - m i t t e selleparast, et alastus iseenesest halb oleks o l n u d .

N a g u naha, t e g i d m u i s t s e d i n i m e s e d oma vard jates t isandatele p i d e v a l t p e a v a l u . O r j a d ja t s id t a i t m a t a oma t i l e -mate kaske, aga n a d ka uhines id ja hakkas id vastu . See m u u t i s inimeste i ihtsuse Maa vardjatest isandatele soovimatuks - o l i p a r e m , k u i in imesed uksteisest e r a l d a t u d o n . U h t e m o o d u s t inimestevahelise t ih tehoidmise p r o b l e e m i lahendamiseks k i r -je ldatakse p i i b l i l o o s , m i s raagib Paabeli t o r n i s t - j u t u s t u s , m i l l e j u u r e d o n samut i iidsetes Mesopotaamia kir jut istes .

P i i b l i jargi juhtus parast suur t v e e u p u t u s t j a rgmine l u g u :

Kogu maailmas aga ol i uks keel ja uhesugused sonad. Ja siindis, ku i nad hommiku poolt teele laksid, et nad Sineari-maal [Babiiloonia - ala Mesopotaamias] leidsid oru ja jaid sinna elama.

Ja nad titlesid: „Tulge, ehitagem enestele l inn ja torn, mille t ipp oleks taevas, ja tehkem enestele n i m i , et me ei hajuks tile kogu maailma!" Aga Jehoova tu l i alia vaatama linna ja torni , mida inimlapsed ehitasid. Ja Jehoova titles: „Vaata, rahvas on uks ja neil koigi l on uks keel, ja see on alles nende tegude algus. N i i i i d ei ole neil voimatu i ikski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem n i i i i d alia ja segagem seal nende keel, et nad tiks-teise keelt ei moistaks!" Ja Jehoova pillutas nad sealt tile kogu maailma ja nad jatsid linna ehitamata. Seeparast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Jehoova segas ara kogu maailma keele ja sealt pillutas Jehoova nad tile kogu maailma.

1. Moosese raamat 11:1-9

Eedeni jumalad 51

O m a raamatus The Twelfth Planet p a k u b S i tchin Paabeli t o r n i loo poneva analt i t is i . Tema u u r i m u s t e jargi kujutas sel­les lo igus esinev sona nimi („ja t e h k e m enestele n i m i " ) tolget muistsest sonast shem. Pi ibl is a n t u d sona shem tolge v 5 i b ol la vale , sest shem tu leb t i ivest shamah, mis tahendab „seda, mis o n i i l e v a l " . I idsed shem'id k u j u t a v a d endast obel iske, m i s m a n g i v a d o l u l i s t r o l l i pal judes iidsetes k u l t u u r i d e s . N e e d shem'id v o i obe l i sk id kopeer is id r a k e t i k u j u l i s i s o i d u k e i d , m i l ­lega v a i d e t a v a l t l e n d a s i d vardjatest j u m a l a d . Seega u s u b Si tchin, et Mesopotaamia tekstides l e i d u v a t sdna shem tuleks t o l k i d a taevasoiduk, m i s tahendab r a k e t t i . K u i sel l ine to lge p a i g u t a d a u l a l t o o d u d pi ib l ika tkendisse , siis me avastame, et m u i s t s e d b a b i i l o o n l a s e d ei t a h t n u d endale m i t t e n i m e (s. t . mainet ) teha, v a i d i i r i t a s i d ehitada taevasoiduki t ehk rake t t i . See v i i t a b asjaolule, et n a d soovis id oma v i h a t u d vardjatest isandatega vordset tehnoloogi l i s t j o u d u , m i l l e ab i l n a d o leks id o m a or japolvele l o p u t e i n u d . T o r n ise vois ol la k a v a n d a t u d inimese l o o d u d shem'i l e n n u p l a t v o r m i n a .

K u i S i tchini provotseer iv anal i i i i s toele vastab, siis saab mei le mois te tavamaks poh jus , m i k s v a r d j a i d Paabeli t o r n i p u h u l saarane arevus valdas ja miks nad t u n d s i d sellist vastu-pandamatut vajadust inimesed uksteisest pohja l ikul t lahutada.

M u i s t s e d l o o d ja l e g e n d i d , mis p a r i n e v a d m a a i l m a teis-test paikadest , k i n n i t a v a d kaudsel t Paabeli t o r n i l u g u . N i i o n jaapanlastel , A l a s k a e s k i m o t e l , lounaameer ik las te l ja e g i p t -lastel p a r i m u s i , mis raagivad sellest, et inimesetaolised j u m a ­l a d kas t o i d nende i idsed esiisad sinna, kus n a d tanapaeval e l a v a d , v o i o l i d j u m a l a d o l n u d k o h a l i k u keele v o i k i r j u t i s t e a l l ikaks .

M o n e l v o i b olla raske omaks vot ta Mesopotaamiast p a r i t k i r j u t i s t e ja P i i b l i v a i t e i d selle k o h t a , et m u i s t n e i n i m k o g u -k o n d l a h u t a t i t u h a n d e i d aastaid tagasi t u l n u k a t e p o o l t „jaga ja va l i t se " p o h i m o t t e l , s5 l tumata sellest, et seda „jaga ja va l i t se " meetodi t o n sodade kaigus sageli k a s u t a n u d ka M a a sojavae-l ised ja p o l i i t i l i s e d j u h i d . O n h u v i t a v m a i n i d a , et m o n e d aas-tad tagasi soovitas val japaistev Yale'i U l i k o o l i professor kasu-tada seda m e e t o d i t j u h u l , k u i M a a peaks k u n a g i kolonisee-r i m a m o n e teise p laneedi . T u b l i professor p a n i ette, et M a a

52 Eedeni jumalad

v o i k s k o n t r o l l i d a teist asustatud p laneet i sel m o e l , et i i k s aborigeenide g r u p p assitatakse tiles teise vastu .

K u i me v o r d l e m e i i d s e i d ja tanapaeva a r u s a a m u selle k o h t a , k u i d a s i n i m k o n d t e k k i n u d on , siis naeme kahte vaga er inevat vers iooni . I i d n e vers ioon raagib sellest, et M a a o m a n i -k u k s sai maava l ine i i h i s k o n d , kel le eesmargiks o l i h o l v a t a p l a n e e d i ressurs id. Selleks, et see h o l v a m i n e oleks l i h t s a m , l o o d i tooliste rass - Homo sapiens. I n i m e s i k o h e l d i k u i p u d u -l o j u s e i d , n e i d tapet i , k u i n e i d l i i g a p a l j u sai ja n a d t i i l i n a k s m u u t u s i d . Selleks, et sail itada Homo sapiens'i or jarahvana ja et ara h o i d a v o i m a l i k k e massukatseid t u l e v i k u s , h o i t i i n i m e s i eemal vaimsetest teadmistest, i n i m o l e n d i d paisat i l a ia l i geo-graafi l isel t er i l ingvisti l istesse gruppidesse ja tarvitusele v o e t i a b i n o u d , et m u u t a f u u s i l i n e e l lu jaamine M a a l k S i k e h o l m a -vaks i i lesandeks, m i d a tuleb taita s i innis t s u r m a n i . Selline k o r -ra ldus p i d i k e h t i m a igavesti , k u n i M a a valdajateks o l i vardjate s u g u . Vastukaaluks sellele raagib tanapaeva teooria, et i n i m ­o l e n d i d tekk is id j u h u s l i k u l t , m u u t u d e s taheainest l i m a k s , see­jarel kaladeks, ahvideks ja l o p u k s inimesteks. Tegel ikul t na ib tanapaevane teooria t u n d u v a l t fantasti l isemana k u i too i i d n e .

A a d a m a ja Eeva loos me raakisime maost. Pi ibel v a i d a b , et m a d u o l i Jumala vaenlane, Saatan, kes o l i e n d sona otseses m5ttes r e p t i i l i k s m o o n d a n u d . Pi ibel k i n n i t a b , et tanapaeval kardetakse ja polatakse m a d u s i d selleparast, et Saatan e n d k u n a g i Eedeni aias maoks o l i m o o n d a n u d . Samas ei tu leks u n u s t a d a , et p i i b l i l u g u A a d a m a s t ja Eevast o n taiesti s i i m -boolne. Ka m a d u o n s i i m b o l , mi t te reaalne r e p t i i l .

Et val ja selgitada, m i d a P i i b l i m a d u t e g e l i k u l t s u m b o l i ­seerib, peame p o o r d u m a tagasi Piibli-eelsete a l l ikate j u u r d e . K u i me seda teeme, siis avastame, et m a o s u m b o l i l o n m u i s t -ses maai lmas kaks vaga o lu l i s t tahendust : seda seostati v a r d -jast j u m a l a Eaga, v a i d e t a v a i n i m s o o looja ja heategi jaga, ja s a m u t i sumboliseer is see m o j u v o i m s a t organisats iooni , m i l ­lega Ea seotud o l i .

5. p e a t ii k k

Mao Vennaskond

M i t t e i i k s k i o l e n d , keda k u m m a r d a s i d muistsed k u l t u u r i d , ei o l n u d n i i val japaistev v 5 i o l u l i n e k u i m a d u . M a d u o l i r e l i -gioosne s i i m b o l , m i d a kasutas i iks varajastes i n i m u h i s k o n d a -des m o l e m a l p o o l k e r a l vaga m o j u v o i m s a k s m u u t u n u d r i i h -m i t u s . See r i i h m i t u s ku ju tas endast d i s t s i p l i n e e r i t u d M a o Vennaskonda, m i s o l i p i i h e n d a n u d end vaimsete teadmiste jagamisele ja vaimse vabaduse saavutamisele. See M a o Ven­n a s k o n d ( m i d a m o n e d a l l i k a d on n i m e t a n u d ka Siu Vennas-k o n n a k s , k u i d m i d a m i n a enamast i l i h t s a l t Vennaskonnaks n i m e t a n ) vastustas vaimsete o lendi te or jastamist ja vo i t l es Sumer i k i r ja l ike al l ikate jargi selle eest, et vabastada i n i m s u g u vardjate i k k e alt .* Vennaskond jagas ka teadusalaseid teadmis i ja aitas kaasa pal judes iidsetes k u l t u u r i d e s o i t s e n u d korge esteetikataseme tekkimisele . Sel ja m u u d e l pohjustel o l i m a d u m u u t u n u d in imeste jaoks austusvaarseks s i i m b o l i k s ja k u i u s k u d a Egiptuse r e l i g i o o n i ja p i i b l i l u g u s i d , vard ja te v i h a -objektiks .

K u i me ots ime vastust kus imuse le , kes asutas Vennas-k o n n a , siis osutavad Mesopotaamiast p a r i n e v a d teks t id otse tol le le massulisele j u m a l a l e , p r i n t s Eale. I i d s e d Mesopotaa­m i a s a v i t a h v l i d raagivad sellest, et Eal ja tema isal A n u l o l i d s i i g a v a d eet i l ised ja v a i m s e d teadmised . N e e d o l i samad t e a d m i s e d , m i d a s i i m b o l i s e e r i v a d p u u d hi l isemas p i i b l i l o o s

* Kuna Vennaskonna opetused holmasid ka ihuhadade ravimist vaimsete meetodite abil , hakkas madu sumboliseerima ka fi i i isi l ist tervenemist. Tiina on madu kujuta-tud Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni logol.

54 Eedeni jumalad

A a d a m a s t ja Eevast. Tege l ikul t par ines P i i b l i p u u - s u m b o l Piibli-eelsetest Mesopotaamia teostest, saarastest nagu ca 2500 aastat e. Kr . v a l m i s t a t u d s i l i n d r i k u j u l i n e pi tsat . M e naeme vardjast j u m a l a t ja j u m a l a n n a t i s tumas e l u p u u s i i m b o l i k o r -v a l , m i l l e l t r i p u b alia kaks v i l j a . Vasakul o n m a d u , ja see demonstreerib s u h t u m i s t jumalatesse ja nende opetusse, m i d a sumboliseerib p u u ja selle v i l j a d . Seda seost k i n n i t a v a d ka te i ­sed Mesopotaamia teks t id , mis k i r j e l d a v a d A n u paleed taevas k u i pa ika , m i d a v a l v a v a d toe p u u ja e lu p u u j u m a l a d . Uhes episoodis lahetas Ea A n u j u u r d e in imese , et teda har i taks n i m e l t nende teadmiste alal :

Adapa [muistse inimese nimetus], sina pead minema A n u , kuninga ette; sa pead sammuma mooda taeva teed. K u i sa oled tousnud taevasse ja oled astunud A n u viiravate ette, siis seisavad seal Elu Kandja ja Toe Kasvataja otse A n u varavas.1

Seega o n Ea too , kel lele osutatakse k u i s i i i id lase le , kes i i r i t a s na idata muistsele inimesele (Aadamale ) teed va imse vabaduse j u u r d e . N i i s u g u n e asjaolu v i i t a b i lmsele toigale, et Ea kavatses k o h a n d a d a oma l o o m i n g u , Homo sapiens'i, tooks M a a l , k u i d m i n g i l hetkel m u u t i s ta o m a meel t va imse orjas-tamise k u i v a h e n d i osas. K u i Ea o l i reaalne a ja lool ine i s i k , n a g u seda o n v a i t n u d s u m e r i d , siis o l i ta toenaoliselt Vennas-konna j u h i k s ajal, m i l see M a a l asutati . Vahest o n Vennaskond v d t n u d mao oma sumbol iks selleparast, et va idetaval t olevat Ea esimene k o d u M a a l o l n u d m a d u d e s t k u b i s e v soomaa, m i d a Ea M a d u d e sooks nimetas . Veel i ihe m a o s i i m b o l i v o i -m a l i k u seletuse o n es i tanud Si tchin , kes o n o e l n u d , et P i i b l i sona madu o n nahash, mis tuleb t i ivest N H S H ja mis tahendab „desifreerima, avastama".

H o o l i m a t a ko ik ides t Ea ja i idse Vennaskonna va idetava-test headest kavatsustest, o n selge, et nende katsed i n i m s u g u vabastada n u r j u s i d . M u i s t s e d Mesopotaamia , Egiptuse ja P i i b l i t eks t id raagivad sellest, et mao havi tas id peatselt teised v a r d ­jate f a k t s i o o n i d . P i ibe l annab mei le teada, et maost saadi Eedeni aias j agu enne, k u i ta suutis taide v i i a oma miss iooni ja anda A a d a m a l e ja Eevale teise p u u v i l j a . Ea (keda s a m u t i

Mao Vennaskond 55

k u j u t a t i maona) saadeti M a a l t val ja ja tema vastased sarjasid teda iga t i selleks, et ta l ei tekiks inimeste seas laialdast j a r g i -jaskonda. Ea t i i te l Maa Viirst asendati t i i t l iga Pimeduse Viirst. Teda k u t s u t i k o h u t a v a t e n imedega : Saatan, K u r a t , K u r j u s e Kehastus, PSrguviirst , Roimari te Isand, Valetajate V i i r s t . Temast raagi t i k u i Koigevagevama surmavaenlasest ja p o r g u i i levaa-tajast. In imeste le opeta t i , et tema ainus eesmiirk o n k o i k i d e inimeste v a i m n e orjastamine ja et k o g u halb M a a peal o n tema katetoo. In imes i o h u t a t i teda tema ko ik ides tulevastes eludes ( inkarnatsioonides) po lgama ja ta l o o m i n g u t hav i tama kSik ja l , kus seda ka ei avastatud. K 5 i k i tema jarg i n i m e saanud u s k u -m u s i ja r i i t u s i (satanism, saa tanakummarda jad jne.) k u j u t a t i n i i 5udustaratavatena ja degradeer ivatena, et m i t t e i i k s k i oigesti m o t l e v in imene ei saaks tahta (ega peaks tahtma) nen-dega m i n g i t tegemist teha. Teda ja tema j i i n g r e i d p i d i d i n i m ­o l e n d i d polgama k o g u siidamest.

M e ei taha s i i n k o h a l oelda, et muis tsed s u m e r i d o n Ead p i i h a k u n a k i r j e l d a n u d . Seda ta ei o l n u d . Temast raagi t i Meso­potaamia tekstides k u i is ikust , kellele o l i d omased selged ise-l o o m u v e a d . K u i Ea o l i toepoolest reaalselt eksisteerinud is ik , siis o n ta o l n u d i lmse l t geenius, ke l le l onnestus p a l j u k o r d a saata, k u i d kes suhtus t ih t ipea le h o o l i m a t u l t oma eesmar-k i d e saavutamise voimalikesse tagajargedesse. Toorassi (Homo sapiens) l o o m i s e l andis ta oma vaenlaste kasutusse v o i m s a vaimse repressiooni v a h e n d i . N a i b , et seejarel i i r i tas Ea oma m o o d a l a s k m i s t heastada sel m o e l , et asutas muistse M a o Vennaskonna ja juht i s seda. Vennaskond ja i parast selle v a i d e -tavat h a v i t a m i s t s i i sk i p t i s i m a k u i o l u l i n e in imeste tegevust suunav j o u d , k u i d seda just selle vardjate fakts iooni j u h t i m i s e a l l , m i d a Ea ja esialgse Vennaskonna l i i k m e d vastustasid. A j a -l u g u o n n a i d a n u d , et u u t e vardjatest jumala te j u h t i m i s e l m u u t u s V e n n a s k o n d vaimse repressiooni ja r e e t u r l i k k u s e v e r d tarretama panevaks re lvaks , h o o l i m a t a p a l j u d e siiraste in imarmasta ja te j o u p i n g u t u s t e s t Vennaskonna k a n a l e i d p i d i tanasesse paeva toelist vaimset r e f o r m i t u u a . K u i d olles v a i ­d e t a v a l t l o o n u d toorassi ja M a o Vennaskonna, o l i j u m a l Ea t a h t m a t u l t a i d a n u d ehitada l o k s u mi l j a rd i te le M a a vaimsetele olenditele .

56 Eedeni jumalad

N a g u me n i i i i d h o o l i k a l t k o g u t u d dokumentaalse mater-j a l i ab i l naha saame, o n M a o Vennaskond o l n u d m a a i l m a koige t o h u s a m v a h e n d sai l i tamaks i n i m o l e n d i t e staatust vaimsel t v o h i k l i k e olenditena, kes o n k o g u ajaloo va l te l p i d a -n u d rangal t rood r i i g a m a . K o g u selle aja j o o k s u l ja ka tana­paeval o n Vennaskond ja selle organisatsioonide v o r k j a a n u d lahedalt seotuks UFO-fenomeniga . See Vennaskonna k o r r u m -p e e r u m i n e ja m a a r a t u m o j u , m i s ta l o n i n i m i i h i s k o n n a l e o l n u d , t u l i i l m s i k s j u b a 2000 aastat enne K r i s t u s t , muistses Egiptuses - meie teekonna jargmises peatuspaigas.

6. p e a t i i k k

Piiramiidide ehitajad

Vahest koige m u l j e t a v a l d a v a m a d ja vas tuolul i semad iidsetest aegadest p a r i t r e l i k t i d o n Egiptuse p u r a m i i d i d . V a h e m a l t seitsme- v o i kaheksaki imne sellise rajatise varemed o n k u n a -gise v o i m s a t s iv i l i sa t s iooni tunnista jatena p i l l u t a t u d p a l j u -desse paikadesse k o g u N i i l u s e u lemjooksul .

S u u r i m ja k u u l s a i m Egiptuse p i i r a m i i d o n Cheopsi p i i r a -m i i d . Tanapaeval seisab see Gizas m i t m e teise k o r v a l . Selle p iArami id i m o o t m e d ava ldavad mul je t . P u r a m i i d i t i p p o n pea­aegu 140 meetr i korgusel ja ta katab r o h k e m k u i v i i e hektar i suuruse maa-ala. P i i r a m i i d on e h i t a t u d k i v i d e s t , mi l l es t iga-i i k s kaalub keskmiselt kaks ja p o o l t o n n i , k o g u ehitise raskus on arvutuste jarg i 5 273 834 t o n n i .

Veel i iks s i lmapaistev omadus , m i l l e t o t t u Cheopsi p i i r a ­m i i d o n a r v a t u d Vana M a a i l m a seitsme m a a i l m a i m e h u l k a , o n selle k o n s t r u k t s i o o n i l i n e t a i u s l i k k u s . P u r a m i i d i k i v i d o n l o i g a t u d n i i tapselt, et pal judes kohtades ei ole k i v i p l o k k i d e vahele v o i m a l i k paberi lehtegi pista. Selline tapsus koos ehitise t o h u t u massiga aitab moista , kuidas o n p i i r a m i i d s a i l i n u d n i i p a l j u aastaid. P i i r a m i i d o n eh i ta tud selleks, et ta p i i s i m a jaaks.

Vahest koige s u u r e m Cheopsi p u r a m i i d i i i m b r i t s e v sala-dus o n selle eesmark. A r v a t a k s e , et e n a m i k p u r a m i i d e o n matusepaigad. A j a l u g u jutustab , et Cheopsi p u r a m i i d i kasu-tat i ka teistel eesmarkidel . Nai teks o n m i t m e i d selle sisekamb-r e i d k a s u t a t u d mi is t i l i s te ja religioossete r i i tuste k o r r a l d a m i -seks. Samas v o i b le ida p i i r a m i i d i l e ka k o l m a n d a , t u n d u v a l t prakt i l i sema kasurusala.

58 Eedeni jumalad

Cheopsi p i i r a m i i d o n suureparane ohunaviga ts iooni maa-m a r k .

P i i r a m i i d i n e l i k i i l g e o n s u u n a t u d tapselt nelja i l m a -kaarde: pohja, lSunasse, i t ta ja laande. Seinad o n e h i t a t u d n i i tapselt, et s u u r i m korvalekal le i d a k i i l j e l o n i i k s k a h e t e i s t k i i m -n e n d i k k r a a d i . Lisaks sellele paikneb Cheopsi p i i r a m i i d v a h e m k u i v i i s m i i l i l o u n a p o o l p o h j a p o o l k e r a k o l m e k i i m n e n d a s t paral leel ist . Seega saab seda p u r a m i i d i kasutada l a h t e p u n k -t ina , m i l l e abi l o n v o i m a l i k jagada k o g u planeet k o l m e m S o t -meliseks v o r g u s t i k u k s , m i l l e n u r g a d o n 30, 60 ja 90 k r a a d i ja mi l les l a h t e p u n k t i d e k s o n pdhjanaba, lounanaba, ekvaator ja M a a k e s k p u n k t . See o n e r i t i sobiv, k u n a Cheops i p i i r a m i i d pa ikneb M a a maismaamassi iv ide keskpunkt i s . Tarvitseb v a i d teada M a a mSStmeid ja osata l a b i t u d vahemaad arvutada , ja juba o n v o i m a l i k i i p r i s e fekt i ivsel t l i i k u d a , e r i t i ohus , p i i r a ­m i i d i juurest mis tahes maakera p u n k t i , kasutades navigeer i -miseks 30-60-90-kraadiste n u r k a d e g a v o r g u s t i k k u ja i l m a -k a a r i , m i l l e l e p i i r a m i i d osutab. A i n u s k o r v a l e k a l l e tu leneb asjaolust, et M a a ei ole m i t t e ta ius l ik kera, v a i d o n pooluste koha l t v e i d i l a m e n d u n u d ja ekvaator i k o h a l la ienenud. K u i d see k o r v a l e k a l l e o n n i i t i i h i n e , koigest 26,7 m i i l i (0,0003367 ehk V298), et seda o n kerge kompenseer ida. O n h u v i t a v m a r -k i d a , et ajal , m i l Cheops i p i i r a m i i d e h i t a t i , o l i see o h u n a v i -g a t s i o o n i p u n k t i n a o l u l i s e m g i k u i tanapaeval , sest t o i ajal o l i p i i r a m i i d kaetud puhtast valgest lubjakivist plokkidega. Lubja-k i v i p l o k i d o l i d val ja t a h u t u d n i i tapselt, et kaugel t nais, n a g u oleks p i i r a m i i d r a i u t u d i ihest valgest kal just . L u b j a k i v i pee-geldas pa ikeseki i r i ja m u u t i s p u r a m i i d i nahtavaks t u n d u v a l t suurema vahemaa tagant.*

Giza p i i r a m i i d i d e unikaalsed o m a d u s e d l u b a v a d esitada nende m o n u m e n t i d e kohta pSnevaid k i i s i m u s i . K u i need p i i r a -m i i d i d o n n i i hasti kasutatavad ohunaviga ts iooni seadmetena, kas p o l n u d n a d siis osaliselt sel eesmargil eh i ta tudki? K u i n i i , kes v o i n u k s siis n e i d 2000 aastat enne meie ajaarvamist kasu­tada? U k s selle moistatuse v o i m a l i k k e v o t m e i d v o i b asuda K u u l .

* Tanapaeval on enamik lub jakivi maha varisenud. Peale mone p l o k i Cheopsi p i i ra ­m i i d i ja lamil on kogu ulejaanud lubjakivi p u r a m i i d i kiiljest meie ajaarvamise esimese aastatuhande jooksul lahti kangutatud.

Piiramiidide ehitajad 59

22. n o v e m b r i l 1966 avaldas ajaleht Washington Post esi-k i i l j e l pealkir ja , m i s kolas: „Orbiteri foto paljastab. K u u s sala-d u s l i k k u r a i d k u j u t a o l i s t v a r j u K u u p i n n a l . " Washington Post'i a r t i k k e l , m i l l e h i l j e m avaldas ka Los Angeles Times, k i r je ldas kahte fotot , m i l l e U S A kosmosesond Orbiter 2 o l i t e i n u d kaks paeva v a r e m , k u i ta lendas k o l m e k i i m n e m i i l i k o r g u s e l t i le K u u p i n n a . Fotodel paistab k u u s terava t o r n i k u j u l i s t ob jekt i , m i s o n p a i g u t a t u d sihiparase geomeetr i l ise k u j u n d i n a tines Vaikuse mere p i i r a t u d alal. K u u objektide teravad t i p u d luba­v a d oletada, et need o n kas koonuse- v o i p u r a m i i d i k u j u l i s e d . E h k k i a m e t l i k N A S A pressiteade ei m a i n i n u d selle i i lesvSt-tega seoses m i d a g i e b a h a r i l i k k u , p i d a s i d m i t m e d teised seda f o t o t tahelepanuvaarseks . W i l l i a m Blair Boe ing i B io tehno-loogia I n s t i t u u d i s t va i t i s :

K u i need teravikud [koonusekujulised tornid] oleksid tSepoo-lest tekkinud mone geofiitisikalise sundmuse tagajarjel, siis oleks loomul ik eeldada, et nad paiknevad itksteise suhtes juhusl ikult . Seega olnuksid kolmnurgad isektilgsed [kolm eri pikkusega kiilge] voi ebakorraparased, samas k u i nende K u u objektide puhul on tegemist baasstisteemiga, mille koordinaa-d i d x, y, z on taisnurga all, kuus vordhaarset kolmnurka ja kaks telge, mis igatiks koosneb kolmest punktist. 1

Ajakir jas Argosy laks N o u k o g u d e kosmoseinsener A l e k -sandr A b r a m o v veelgi kaugemale:

Nende K u u objektide paigutus sarnaneb vaaraode Cheopsi, Chephreni ja Menkaura poolt Gizas - Kairo lahedal Egiptuses -ehitatud pi iramiidide pohiplaaniga. Selle K u u koordinaatvor-gustiku [piiramiidide kogum] tornide keskpunktid on paiguta­tud tapselt samamoodi nagu kolme suure puramiidi t i p u d . 2

Oletades, et Blair ja A b r a m o v ei ole arvestanud kahetsus-vaarselt valest i , na ib , et m o n e d M a a p i i r a m i i d i d v o i k s i d ol la osa pi i s ivast markeerimissusteemist , m i s h o l m a b enamat k u i i ih te meie Paikesesiisteemi planeeti .

M u i d u g i o n vSimalik , et need K u u objektid osutuvad siiski k a l j u m o o d u s t i s t e k s . Olemasolevad f o t o d n a i v a d ebapiisava-tena, et k i n n i t a d a nende k u n s t l i k k u p a r i t o l u . A i n u l t mSne tulevase K u u - r e t k e kaigus tehtav lahivaat lus v o i b selle vas tu -

60 Eedeni jumalad

o l u lahendada. N e e d ob jekt id v a a r i v a d k i n d l a s t i lahemat u u r i -mis t , sest K u u l , sealhulgas ka Vaikuse meres, on pal jude sajan-di te va l te l tahe ldatud U F O - nahtus i . *

Isegi k u i K u u o b j e k t i d o s u t u v a d k i l o o d u s l i k e k s m o o -dust is teks , ei m u u d a see m i n g i l g i maara l M a a p t i r a m i i d i d e k u n s t l i k k u p a r i t o l u . See tosisasi sunnib m e i d p d d r a m a o m a p i l g u tagasi Egiptuse p i i r a m i i d i d e poole . Kel le jaoks v a i t s i d muis tsed egiptlased n e i d suurejoonelisi ehi t i s i pusti tavat?

N a g u i idsed mesopotaamlasedki k i n n i t a s i d ka kaugete l aegadel e lanud muistsed egiptlased, et n e i d val i tsevad inimese-taolised maavalised j u m a l a d . Egiptuse j u m a l a d l i i k u s i d taevas lendavates laevades. ( H i l j e m need laevad m u t o l o g i s e e r i t i , et seletada Paikese l i i k u m i s t . ) N i m e t a t u d Egiptuse eelajaloolised j u m a l a d olevat o l n u d l ihast ja verest o levused, kel le l o n sama­sugused t o i d u - j a peavar juvajadused n a g u ka inimeste l . N e n d e jaoks ehi ta t i reaalseid e l a m u i d . N e e d k o d u d varus ta t i in imes-test teenritega, kellest h i l j e m said Egiptuse preestr id . T u n t u d ajaloolase James Flenry Breastedi s o n u l o l i d ko ige esimesed jumalasulased i l m a l i k u d in imesed, kes ta i t s id oma k o h u s e i d i l m a tseremooniate ja r i tuaal ideta . N e n d e ii lesandeks o l i l i h t ­salt varus tada j u m a l a i d „ . . . selliste asjadega, m i s k u u l u s i d tolleaegsete Egiptuse rikaste ja i i l i k u t e vajaduste ja toreduste h u l k a : suure hulga sddgi ja joogi , peente roivaste, m u u s i k a ja tantsuga" .

P a l j u d i n i m e s e d samastavad i idse Egiptuse r e l i g i o o n i loomade k u m m a r d a m i s e g a . Selline pa lve ldus o l i aga Egiptuse k u l t u u r i varajasel p e r i o o d i l t u n d m a t u . Professor Breasted o n d e l n u d :

... naiteks oli pistrik paikesejumala piiha l i n d , ja seetottu vois elusat pistrikku kohata ka templis, kus teda toideti ja koheldi sobralikult nagu mis tahes lemmiklooma; k u i d teda ei k u m -mardatud, samuti ei olnud ta ka selliste keeruliste rituaalide objektiks, milleks ta hiljem muutus. 4

* Huvi tava kollektsiooni ebaharilikest Kuu-nahtustest voib leida N A S A tehnilisest aruandest R-277 pealkirjaga „Teadaolevate Kuu-nahtuste kronoloogiline kataloog", mi l le on koostanud Barbara M . Middlehurst . Selles loendatakse l i ih ida l t 579 usal-dusvaarseks peetud ebahari l ikku i lmingut K u u l alates aastast 1540 k u n i 1967. Kaes-oleval ajal on see saadaval Sourcebook Projecfis.

Piiramiidide ehitajad 61

Muis tse Egiptuse i i lestahendused o n a n d n u d meile p a l j u v i h j e i d selle k o h t a , kes v o i s i d ol la v a j a n u d p i i s i v a t m a r k -siisteemi, et rannata m o d d a meie Paikesesiisteemi m i t m e i d p l a -neete: vardjate i i h i s k o n d . Esimese Egiptuse p u r a m i i d i pro jek-teeris I m h o t e p , Egiptuse k u n i n g a Dzoseri peaminister. I m h o -tep olevat o l n u d tolle aja Egiptuse koige m o j u v o i m s a m a v a r d -jast jumala Ptahi poeg. Egiptuse p a r i m u s , mis o n tiles k i r j u t a t u d parast I m h o t e p i aega, lisab, et I m h o t e p olla saanud p u r a m i i d i p r o j e k t i p laanina , " m i s langes taevast alia M e m p h i s e s t [ l i n n Egiptuses] pohja p o o l " . 5 Cheopsi p i i r a m i i d , m i s eh i ta t i m i t u p o l v k o n d a h i l j e m p i i r a m i i d i d e ajastul, o n e h i t a t u d I m h o t e p i v a l j a t d d t a t u d meetodi te j a r g i . Just p i i r a m i i d i d e a jastul , m i s algas umbes 2760 e. Kr . , j oudis inimesetaoliste jumalate k u m -m a r d a m i n e oma h a r i p u n k t i ; to i ajal eksisteeris enam k u i 2000 jumala t . Just eelkoige tanu oma jumalatele ehitasid egiptlased o m a koige o l u l i s e m a d p u r a m i i d i d . P a l j u d p i i r a m i i d i d , m i s ehi ta t i Gizasse parast n e i d , jaavad enamasti neile e h i t u s l i k u l t alia ja n e i d vaadeldakse k u i imitats ioone.

M o n e d teoree t ikud u s u v a d , et Egiptuse muis t sed astro-n a u d i d o l id kasutanud oma kosmoseajastu tehnoloogiat k i v i d e tostmiseks ja a i tasid ka m u u l v i i s i l kaasa Giza p i i r a m i i d i d e ehitamisel . See hiipotees ei ole ei v a i e l d a m a t u ega ka va ja l ik , et k i n n i t a d a muistsete as t ronaut ide teooriat . Eg iptuse i i les­tahendused k i p u v a d k i n n i t a m a oletust , et p i i r a m i i d i d e e h i -tuse l a n d s i d ko ige suurema f i i i i s i l i se panuse i n i m e s e d o m a tooga. See i i h t i b Mesopotaamia vaitega, et Homo sapiens l o o d i * selleks, et varustada vardjatest j u m a l a i d toojouga.

Vaevalt u l la tab k e d a g i see, et v a a r a o d ja p r e e s t r i d , kes tegutsesid jumalate n i m e l , o l i d Egiptuse rahva seas t iht ipeale aarmiselt ebapopulaarsed. Vanale r i i g i l e (ea 2788-2263 e. Kr.) jargnes jouetuse ja rahutus te p e r i o o d . O n n e t u d egipt lased m u r d s i d sisse k o g u n i Cheopsi p u r a m i i d i . Aja loolane A h m e d F a k h r y o n v a i t n u d :

„Egiptlased v i h k a s i d p i i r a m i i d i d e ehitajaid n i i vaga, et n a d a h v a r d a s i d siseneda suurtesse hauakambritesse ja h a v i t a d a k u n i n g a t e m u u m i a d . " 6

Seesugune p i i r i t u p o l g u s pole k a u g e l t k i i i l la tav . Suurte p i i r a m i i d i d e ehi tamiseks p i d i Egiptuse i i h i s k o n d m u u t u m a

62 Eedeni jumalad

i i h a repressi ivsemaks, et panna i n i m t o o j o u d tddle suurema, masinataol ise joudlusega . Amet i se i sused m u u t u s i d ja igaks , m i s t o t t u i ihe l t toolt teist t i i i i p i toole u l e m i n e k o l i vaga keerul ine. I l m a l i k u d ei t een inud enam j u m a l a i d : selle asemel l o o d i l a b i -t u n g i m a t u preesterkond. I s i k l i k o n n ja saavutused t o o d i o h v -r iks too toot l ikkusele . Egiptusesse o l i saabunud feodal i sm.

Samal ajal k u i vaaraod tegelesid oma kaasinimeste orjas-tamisega, tussasid j u m a l a d vaaraos id . I m h o t e p , v a i d e t a v j u m a l P tah i poeg , l o i vaaraode k u i maapealsete j u m a l a t e mois te . See e l i t a r i s t l i k t i i t e l le idis egiptlaste e n a m i k u i isna vahese soosingu. Vaaraodele sisendati , et maapealsete j u m a -latena o n n a d t o o d ri igavatest in immassidest korgemale toste-t u d . Vaaraodele ant i teada, et k u i n a d a i tavad vardjate plaane e l l u v i i a , siis saastetakse n e i d inimese kur jas t saatusest ja vi iakse jumalate j u u r d e taevasse.

Si in aga peitus i i k s noks. Vaaraodele l u b a t i paasemist M a a pealt alles parast s u r m a !

Vaaraodele sisendati tobedat motet , et k u i n a d lasevad o m a k e h a d h o o l i k a l t sa i l i tada, siis aratatakse need k e h a d u u e s t i e l l u ja n a d v o i v a d taevas vardjatest jumala tega i i h i n e d a . M o n e d v a a r a o d , n a g u Cheops, m a t s i d o m a h a u a k a m b r i t e korva le ka suured p u u s t laevad. M o n e teadlase meelest arva-sid vaaraod, et nende m a e t u d laevad (paikesepaadid) touse-v a d maagi l i se l t koos nendega ja o m a n d a v a d sama j o u , m i s paneb lendama jumalate p a a d i d . Vaaraod u s k u s i d , et parast surma vi iakse n a d v o l u j o u g a varus ta tud puupaat ides taevasse jumalate k o j u .

E h k k i Egiptuse p a l s a m e e r i m i s m e e t o d i d o l i d i isna head , o n i lmselge, et vaaraodele aeti karbseid pahe. Puust paikese­p a a d i d ei t o u s n u d m i t t e k u n a g i l e n d u . V a i d i i k s i k u d s u u r t e maapealsete jumalate pa lsameer i tud kehad j o u d s i d taevasse. Selle asemel o n m u u m i a d m u u t u n u d jubedateks m u u s e u m i -haruldusteks , pakkudes n a r v i k o d i in immass ide le , kel le seast v a a r a o d l o o t u s r i k k a l t pogeneda kavatsesid. Teisi m u u m i a i d o n t a b a n u d veelgi habivaarsem saatus: n a d kaevat i iiles ja n e i d t a r v i t a t i r a v i m i t e koostises. Pulbr iks h o o r u t u d m u u m i a i d tar-v i t a t i pa lsameer imise l k a s u t a t u d sa i l i tusvahendi te t o t t u ka v a r v i d e lisaainetena.

Piiramiidide ehitajad 63

Jaab moistatuseks , m i k s u s k u s i d v a a r a o d seda j u l m a nal ja, m i d a nende arvel teht i . M o n e d ajaloolased a r v a v a d , et palsameerimine kujutas endast p i i u d l u s t imi teer ida l i b l i k a e l u -t s i i k l i t . Teised usuvad , et vaaraod soovis id sailitada oma joukus t ja pos i ts iooni ka jargmistes eludes, ja seetottu tahts id s i i n d i d a uuest i samasse kehasse. U k s U F O - k i r j a n i k o n o l e t a n u d , et n a d i i r i t a s i d m a t k i d a keha sailitamise meetodeid , m i d a kasutasid Eg iptuse tehnoloogi l i se l t kauge learenenud j u m a l a d . I i d s e d Egiptuse i i lestahendused p a k u v a d aga uhe veelgi tahelepanu-vaarsema pohjuse , m i k s vaaraod e n d palsameer ida lasks id : nende v a i m s e d teadmised o l i d m o o n u t a t u d .

M u i s t s e d egiptlased u s k u s i d hinge v o i iseendasse, mis o n « sootuks m i d a g i m u u d k u i is ik (tahenduses keha). Egipt lased k u t s u s i d sellist vaimset o lendi t ka. Egipt lased u s k u s i d , et ka, m i t t e keha, o n tegelik is ik ja et kehal i l m a ka'ta ei ole iseene-sest m i n g i t i s i k u p a r a ega mois tus t . See tapne ja l a b i n a g e l i k seisukoht o l i aga p a r a k u m o o n u t a t u d . Egiptlastele o l i sisenda-t u d , et nende v a i m n e heaolu , s. t. ka so l tub parast s u r m a ka k o k k u p u u t e s t f i i i i s i l i se kehaga. Aja loolane Fakhry o n v a i t n u d :

Egiptlased tahtsid, et nende ka oleks voimeline ka parast surma oma keha ara tundma ja sellega uhinema; sel pohjusel pidasid nad vaga oluliseks, et nende kehad sailiksid. Seetottu palsameerisid egiptlased oma kehad ja joudsid selles taius-likkuseni. 7

Vaaraod astusid s a m m u veelgi kaugemale. F a k h r y selgi-tab:

Egiptlased valmistasid ka kujukesi ja asetasid need hauakamb-ritesse ja templitesse, et need asendaksid keha, j u h u l k u i see havinema peaks.8

Sellised t o i m i n g u d avaldas id vaimsetele teadmistele laas-tavat m o j u . T a n u neile t o i m i n g u t e l e u s k u s i d in imesed vaaral t , et v a i m n e t e r v i k l i k k u s ja h i n g e ja keha ( v o i keha asendaja) k o k k u k u u l u v u s o n i i k s ja seesama. Seda laadi opetused s u n d i -s id i n i m e s i aktsepteerima vardjate kavatsusi s iduda v a i m s e d o l e n d i d igaveseks Homo sapiens'i kehadega. Inimeste joul i sed o t s i n g u d va imse t e r v i k l i k k u s e ja surematuse saavutamiseks l e i d s i d enesele v a a r a s t u n u d k u j u k innismot teks arenenud p u u -

64 Eedeni jumalad

des keha sail itada. Seetottu k o g u s i d j o u d u ka m a t e r i a l i s t l i k u d ' f i losoof i l ised opetused. M a t e r i a l i s m on uhe oma d e f i n i t s i o o n i

jarg i l i igne k e s k e n d u m i n e asjadele nende materiaalsel tasan-d i l ja eetilise ja va imse eksistentsi o lu l i s te aspekt ide kahe s i lma vahele ja tmine . See juhatab m e i d t i h t i mater ia l i smi teise d e f i n i t s i o o n i j u u r d e , u s k u m u s e j u u r d e , et k o i k e , sealhulgas ka m o t t e i d ja emotsioone, o n v o i m a l i k t a i e l i k u l t seletada f u i i -silises aines t o i m u v a t e l i i k u m i s t e ja muutustega . E h k k i eg ipt ­lased ei o l n u d o m a n d a n u d seda v i i m a s t d e f i n i t s i o o n i oma eluf i losoof iana, o n n a d a i d a n u d m a a i l m a l astuda s a m m u just selles suunas.

Vaimsete teadmiste oigetelt roobastel t v a l j a j o o k s m i n e Egiptuses o n M a o Vennaskonna k o r r u m p e e r u m i s e tagajarg. Sellesse vennaskonda k u u l u s i d ka vaaraod ja preestr id . N a g u eespool o e l d u d , d o m i n e e r i s V e n n a s k o n d parast seda, k u i vardjatest vaenlased ta t u h a n d e i d aastaid varem vaidetavast i h a v i t a n u d o l i d , endiselt inimeste tegemistes, k u i d vardjate too-r i is taks m u u t u m i s e h innaga . Selleks, et mois ta , k u i d a s k o r -r u m p e e r u n u d V e n n a s k o n d m o o n u t a s va imset tode ja j a a d -vustas teoloogi l is t irratsionaalsust , peame koigepeal t h e i t m a p i l g u Vennaskonnale ja selle opetuse meetoditele .

Esialgne, k o r r u m p e e r u m a t a V e n n a s k o n d tegeles p r a g -maat i l i se vaimse h a r i m i s e p r o g r a m m i g a . O r g a n i s a t s i o o n i lahenemine o l i teadusl ik , m i t t e m u s t i l i n e v o i tseremoniaalne. V a i m u k u i u u r i m i s o b j e k t i peeti ni isama moistetavaks k u i m i s tahes m u u d teadusharu. N a i b , et Vennaskonna kasutuses o l i m a r k i m i s v a a r n e h u l k tapseid v a i m s e i d a n d m e i d , k u i d orga-nisats ioon p o l n u d j o u d n u d enne oma h a v i t a m i s t val ja aren-dada l o p l i k k u teed vaimsele vabadusele.

Vennaskonna opetused o l i d korras ta tud astmeliseks p r o t -sessiks. O p i l a n e p i d i r a h u l d a v a l t o m a n d a m a i ihe teadmiste taseme enne, k u i vois asuda jargmise kal la le . K o i k opi lased p i d i d a n d m a v a i k i m i s v a n d e , m i l l e g a n a d k i n n i t a s i d , et ei avalda selle taseme teadmis i m i t t e i ihe leg i i s ikule , kes ei ole sellele tasemele veel j o u d n u d . Seesugune opetusmeetod o l i va ja l ik selleks, et opi lane ei i i r i taks enneaegselt keerul is i v a i m ­seid v a g i t i i k k e ega tunneks u u e l tasemel oleva teabe k o o r m a t enne, k u i ta selleks v a l m i s on , just s a m a m o o d i n a g u a u t o s o i d u -

Piiramiidide ehitajad 65

opetaja ei v i i s o i d u o p i l a s t o h t l i k e l e magiteedele enne, k u i opi lane ei soida k o r r a l i k u l t kergematel , k u i d j a rk - ja rgul t i iha raskematel maanteedel .

Vaimsete teadmiste jagamine sel v i i s i l o n tohus n i i kaua, k u i need er i tasandid o n l o p p k o k k u v o t t e s kattesaadavad iga-i ihele . K u i j u u r d e p a a s u opetusele hakatakse meelevaldsel t v 5 i k o i k e h o l m a v a l t p i i r a m a , kas e l i t a r i s m i seisukohast v o i seades peaaegu v o i m a t w d t i n g i m u s e d ol la vastu v o e t u d , siis m u u t u b usa ldusvaarne astmeline s i is teem opetusvahendis t vaimse repressiooni toori istaks. Vennaskonda tabas just n i m e l t selline m u u t u s .

Vennaskonna opetused muistses Egiptuses o l i d k o o n d u -n u d i n s t i t u t s i o o n i , m i d a t u n t i m i i s t e e r i u m i k o o l i d e n i m e a l l . K o o l i d a n d s i d vaaraodele ja preestri tele e n a m i k u nende t e a d u s l i k u s t , moraalsest ja vaimsest haridusest . J. Spencer Lewise , Cal i fornias San Joses peakorter i t omava roosiristlaste o r d u * asutaja j a r g i laskis esimese t e m p l i m i i s t e e r i u m i k o o l i jaoks ehitada vaarao Cheops. N e n d e templise inte var jus ela­s id v a i m s e d teadmised tile languse, m i l l e tagajarjel h a k k a s i d vaaraod oma kehasid palsameerima ja p u u l a e v u m a t m a . Iidse Egiptuse p a r i m u s e j a rg i l o i m i i s t e e r i u m i k o o l i m o o n u t a t u d opetused suur opetaja Ra, tahtis vardjate j u m a l .

Peale selle, et m i i s t e e r i u m i k o o l i d m o o n u t a s i d v a i m s e i d teadmis i , n a d ka p i i r a s i d olul ise l maara l i i ldsuse juurdepaasu m i s tahes veel p i i s iva le teoloogilisele toele. Koolidesse vastu-v o t u vaar i l i seks peet i a i n u l t vaaraos id , preestre id ja m 5 n d

* Roosiristlased on iiks must i l is i siisteeme, mis tekkis Vennaskonna opetuse alusel. Dr. Lewise roosiristlaste ordut nimetatakse The Ancient and Mystical Order Rosac Crucis - muistseks ja mustiliseks roosiristlaste orduks (AMORC) . A M O R C asutati 20. sajandi alguses. Tana tuntakse seda eelkoige tanu selle omanduses olevale p o p u -laarsele Egiptuse Muuseumile San Joses. Ameerikas on vee tiks roosiristlaste ordu, mil le peakorter asub Quakertownis Penn-sylvamas. Seda kutsutakse Fraternity of the Rosy Cross - roosiristlaste vennaskonnaks voi the Rosicrucian Fraternity in America - Ameerika roosiristlaste vennaskonnaks. Qua-k e r t o w n i roosiristlaste vennaskond ei tunnista A M O R C - i roosiristlaste seadusliku organisatsioonina. 1930. ja 1940. aastatel avaldas R. Swinbourne Clymer, Quaker-t o w n i roosiristlaste vennaskonna suurmeister m i t u A M O R C - i hukka moistvat art ik-l i t . Dr. Clymer ja dr. Lewis on molemad vai tnud, et just tema organisatsioon on toe-line roosiristlaste i ih ing . Oma raamatus olen ma kasutanud n i i dr. Clymeri k u i ka dr. Lewise ulatuslikke aja-loolisi u u r i m u s i . K u i ma iihtesid v o i teisi ajaloolise teabe allikana tsiteerin, siis ei asu ma nende vaidluses kummalegi poolele.

5 E c J c n i jum:i lad

66 Eedeni jumalad

i i k s i k u t i l m a l i k k u . P u h e n d a t u i l t n o u t i p i i h a l i k k u tootus t , et n a d ei paljasta k u n a g i i ihe leg i m i t t e p t i h e n d a t u l e n e i d salajasi t a r k u s i , m i d a nei le opetatakse; o p i l a s i a h v a r d a t i tootuse m u r d m i s e p u h u l kohutavate tagajargedega. Vaidetava l t l o o d i need p i i r a n g u d selleks, et need, kes v o i n u k s i d n e i d teadmis i a lavaaristada v o i k a h j u t ek i tava l t r a k e n d a d a , ei saaks n e i d korgetasemelisi teadmis i valesti p r u u k i d a . E h k k i see o n i isna mois te tav poh jus t u r v a m e e t m e t e va l ja tootamiseks , l a k s i d m i i s t e e r i u m i k o o l i d e l o o d u d ki tsendused kaugel t i i l e tavalise turval isuse p i i r i d e . Tervetele sotsiaalsetele ja a m e t i g r u p p i d e l e o l i juurdepaas teadmistele keelatud. E n a m i k u l in imeste l p o l ­n u d m i n g i t k i loo tus t nendesse koolidesse paaseda; nende juurdepaas m i s tahes olemasolevatele vaimsetele teadmistele o l i seetottu j u l m a l t t a k i s t a t u d . M i i s t e e r i u m i k o o l i d e p i d a j a d p a n i d pa ika P i i b l i tuleleegina sahvivad m o o g a d .

M i i s t e e r i u m i k o o l i d e t o t t u h a i h t u s i d in imeste v a i m s e d teadmised ka m u u l v i i s i l . K o o l i d keelasid oma l i i k m e t e l teha t i lestahendusi k o o l i koige eesr indl ikumatest opetustest. P i ihen-datute l t n o u t i , et usaldataks suulist teavet. E i ole k i i r e m a t m o o -dust teadmiste havitamiseks k u i selle uleskir jutamise keelus-t a m i n e . U k s k o i k k u i s i i r a d ja p a d e v a d i n i m e s e d ka po leks , suust s u h u edasi antuna m u u t u v a d ideed para tamatul t . U h e sona asendamisega s i i n ja lause val ja jatmisega seal kaob semanti l ine tapsus, mis o n va ja l ik t e a d u s l i k u pShimot te oigeks edasiandmiseks. See o n i iks v i i s , k u i d a s tegus teadus degra-deerub ki i res t i p a i k a p i d a m a t u k s ebausuks.

A j a m o o d u d e s m u u t u s Vennaskond n i i ki tsa k i l d k o n n a i i h i n g u k s , et heit is oma l i i k m e s k o n n a s t val ja e n a m i k u E g i p ­tuse prees t re idk i . E r i t i p idas see p a i k a 1300 aastat parast Cheopsi v a l i t s e n u d vaarao T h u t m o s i s I I I ajal. T h u t m o s i s I I I tuntakse koige p a r e m i n i tema sojaretkede poolest , t a n u m i l -lele Egiptus laienes oma suurimatesse piir idesse. Lewise va i te l astus Thutmos is I I I v i imase s a m m u Vennaskonna m u u t m i s e l taiesti su le tud o r d u k s . Ta l o i reegl id ja m a a r u s t i k u , m i d a m 5 n i Vennaskonna i i h i n g kasutab tanapaevalgi .

M u u t u s e d Vennaskonnas j a t k u s i d . V a h e m k u i sada aas­tat parast T h u t m o s i s I I I val i tsemisaega veetis tema jarglane vaarao Ehnaton ( A m e n h o t e p I V ) v i imase aasta oma 28-aasta-

Puramiidide ehitajad 67

sest e lust Vennaskonna opetus i must i l i s teks s i i m b o l i t e k s transformeerides . E h n a t o n i s u m b o l i d o l i d meelega k u j u n d a -t u d n i i , et n e i d ei moistaks keegi peale Vennaskonna l i i k m e t e , kellele t u t v u s t a t i sumbol i te salajasi tahendusi . Nai l i se l t k u j u n -das Vennaskond seda u u t visuaalsete k u j u n d i t e si isteemi, m i l ­lest p i d i saama universaa lne va imse k i r g a s t u m i s e keel , m i s oleks k o r g e m inimkeel test ja mis takistaks kasutada teadmis i vaara l t . T e g e l i k u l t o l i eesmargiks koostada sa lakood, m i l l e abi l oleks v o i m a l i k m u u t a va imsed teadmised kattesaamatuks k o i k i d e l e peale nende, kes o l i d vas tu v o e t u d i i h a elitaarsemaks muutuvasse Vennaskonda, ja havi tada v i i m a k s v a i m s e d tead­m i s e d sootuks. Selle t o t t u , et v a i m s e i d teadmis i o n t o l g i t u d , v e i d r a t e ja arusaamatute s u m b o l i t e keelde, o n ajaloo v a l t e l n a h t u d spektaakleid, kus ausad in imesed i i r i t a v a d desifreerida m o o n d u n u d s i i m b o l e i d , et leida vaimset tdde, m i d a oleks v o i ­m a l i k edastada ja m i d a peakski edastama igai ihele moistetavas igapaevakeeles.

H o o l i m a t a Ehnatoni ilmsest siirusest, me naeme, et v a i m ­sete teadmiste t r a n s f o r m e e r i m i n e ahmaste s u m b o l i t e stistee-m i k s o n a v a l d a n u d i n i m i i h i s k o n n a l e laostavat m o j u . K u n a sellist vaimsete teadmiste v i i s i levitas Vennaskond k o g u maa-i lmas , siis hakat i v a i m u v a l d k o n d a k u u l u v a i d teadmis i t e r v i -k u n a p i d a m a e k s l i k u l t ve idrateks s i imbol i t eks ja m i i s t e e r i u -m i k s . See eks iarvamus o n tanapaeval n i i vo imas , et peaaegu k o i k v a i m u ja vaimsete nahtuste u u r i m u s e d paisatakse p o r m u sellise p o l g l i k u klass i f ikats iooni abi l n a g u o k u l t i s m , s p i r i t u a ­l i s m ja n o i d u s . T u h a n d e i d aastaid tagasi ette v o e t u d katse h o i d a v a i m s e i d teadmis i val jaspool profaanide kaeulatust o n peaaegu t a i e l i k u l t h a v i t a n u d nende teadmiste usa ldusvaar -suse ja kasutatavuse . Vennaskonna s u m b o l i s m o l i veel i i k s P i i b l i tule leegina sahviv m o o k , m i l l e ab i l tak is ta t i in imeste j u u r d e p a a s u vaimsetele teadmistele . A l l e s o n j a a n u d v a i d h a m m e l d u s , teadmatus ja ebausk, mis o n saanud sellele v a l d -konnale tanapaeval n i i i s e l o o m u l i k u k s .

E h n a t o n j u h t i s ka teist o l u l i s t Vennaskonna arenguten-dentsi . E h k k i noor valitseja o l i saamatu p o l i i t i l i n e l i ider , saa-vutas ta igavese kuulsuse t a n u oma ponnistustele kehtestada m o n o t e i s m , s. t. ainsa j u m a l a k u m m a r d a m i n e . M o n o t e i s m o l i

68 Eedeni jumalad

Vennaskonna dpetus ja p a l j u d ajaloolased peavad E h n a t o n i esimeseks tahtsaks ajalooliseks f i g u u r i k s , kes seda opetust laialdaselt k u u l u t a s .

Et kaasa aidata Vennaskonna vastse m o n o t e i s m i aren-gule , v i i s E h n a t o n Egiptuse pea l inna e l -Amarnasse . Ta t o i sinna t i le ka Vennaskonna peamise t e m p l i . K u i Egiptuse pea-l i n n h i l j e m oma esialgsesse asukohta tagasi v i i d i , jai Vennas­k o n d el-Amarnasse. See andis tunnis tus t siigavast lohest E g i p ­tuse v a l j a k u j u n e n u d ja Ehnatoni monote i smi le v a s t u p a n u osu-tava preesterkonna n i n g i i l i m a l t eksklus i ivse Vennaskonna vahe l , mis preestreid enam oma l i i k m e k s ei v o t n u d .

V i i m a k s tabas i idset Egiptuse i m p e e r i u m i langus ja see havis sootuks. M a o Vennaskonnal laks p a l j u p a r e m i n i . Ta elas need ajad t i le ja l ev is , saates Egiptusest t i le m a a i l m a l a i a l i mis jonare ja v a l l u t a j a i d , kes asutasid Vennaskonna h a r u s i d ja k d r v a l l i i n e k o g u asustatud m a a i l m a s . N e e d Vennaskonna emissar id lev i tas id laialdaselt Vennaskonna u u t ainsa j u m a l a r e l i g i o o n i ja m u u t s i d selle l o p u k s d o m i n e e r i v a k s terves maa­i lmas .

Lisaks ainsa j u m a l a teoloogia k a i k u l a s k m i s e l e l o i M a o V e n n a s k o n d p a l j u s t i m b o l e i d ja regaale, m i d a kasutatakse tanapaevalgi m i t m e s tahtsas m o n o t e i s t l i k u s re l ig ioonis . N a i ­teks o l i e l - A m a r n a s asuv Vennaskonna t e m p e l r i s t i k u j u l i n e hoone - s i i m b o l , m i l l e v o t t i s h i l j e m omaks Vennaskonna koige t u n t u m k d r v a l l i i n - kr i s t lus . M o n e d Vennaskonna l i i k -m e d Egiptuses k a n d s i d samasuguseid er i l i s i , n o d r i g a v o o t a -t u d r o i v a i d ja peakat te id , n a g u parastpoole k a n d s i d r i s t i u s u m u n g a d . Egiptuse t e m p l i u lempreester k a n d i s samasugust laiade varrukatega r i i i i d , nagu neid tanapaeval kannavad k i r i k u -teenr id ja k o o r i l a u l j a d . Ulempreester raseeris samut i o m a pea-laele vaikese r i n g i k u j u l i s e pa l j aku - m o o d , m i l l e v o t s i d h i l j e m omaks k r i s t l i k u d k l o o s t r i v e n n a d .

P a l j u d t e o l o o g i d i i l i s t a v a d m o n o t e i s m i k u i o l u l i s t r e l i -gioosset l a b i m u r r e t . Vaimse ainsa j u m a l a k u m m a r d a m i n e o n l o o m u l i k u l t s a m m edasi k i v i k u j u d e ja k o h m a k a t e l o o m a d e j u m a l d a m i s e s t . K a h j u k s ei esinda Vennaskonna m o n o t e i s m naasmist t a i e l i k u tapsuse j u u r d e ; see m o o n u t a s v a i d v e e l g i e n a m tol leks hetkeks allesjaanud vaimsete teadmiste r i i s m e i d .

Piiramiidide ehitajad 69

Lat i tudes sellest, m i d a me saame teada va imse o l e n d i olemuse kohta , leiame Vennaskonna l o o d u d K o r g e i m a O l e n d i def ini ts ioonis kaks o lu l i s t m o o n u t u s t .

Esiteks opetab Vennaskonna m o n o t e i s m , m i l l e h u l k a k u u l u v a d Judaism, k r i s t l u s ja i s l a m , et K o r g e i m O l e n d o n materiaalse u n i v e r s u m i ja u n i v e r s u m i materiaalsete e l u v o r -m i d e looja . Jargmises peat i ik i s me raag ime sellest, k u i v o r d toenaoline on , et vaimsed o l e n d i d p a r i n e v a d m i n g i t sort i k o r -geimast o lendis t , k u i d fiiiisilised o l e n d i d ja o b j e k t i d vaeva l t k i i l l seda sor t i p a r i t o l u o n . M o n i n g a d teised r e l i g i o o n i d o n t a h e l d a n u d , et k u i meie u n i v e r s u m o n vaimse akt i ivsuse p r o -d u k t , siis naib , et selle loomise j a / v o i pus imise eest vastuta-v a d t i k s i k u d v a i m s e d o l e n d i d selles u n i v e r s u m i s . K o r g e i m a O l e n d i tegevussfaar u l a t u k s t e g e l i k u l t kaugele t i le uhe u n i ­v e r s u m i loomise p i i r i d e .

Teiseks, K o r g e i m a t O l e n d i t kujutatakse tavaliselt vaimse o lendina , kellele o n omased p i i r a m a t u mottetegevus , l o o v u s ja oskused. K o r g e i m O l e n d o n vaidetavast i see, kelle voimuses o n l u u a ja havi tada u n i v e r s u m e i d . Si in k e r k i b esile i iks o l u l i n e k i i s i m u s :

M i k s me peame r a h u l d u m a v a i d t ine sellise olendiga? Kas o n olemas m i n g i pohjus selleks, m i k s ei v o i k s n e i d

o l e n d e i d ol la veel k t i m m e ? V o i sada? V o i peaaegu l o p m a t u arv? I l m n e b , et Vennaskonna ainsa j u m a l a mois te k i r j e l d a b tege l ikul t iga vaimse o l e n d i l o o m u l i k k u potentsiaal i , sealhul­gas ka nende oma, kes a n d s i d e lu i n i m k e h a d e l e M a a l . See­t o t t u k a o v a d iga vaimse o l e n d i olemus ja v o i m e d d o k t r i i n i d e v a r j u , mis v a i d a v a d , et v a i d i iks K o r g e i m O l e n d v o i b naut ida puhast vaimset eksistentsi ja p i i r a m a t u t vaimset potentsiaal i . Vennaskonna m o n o t e i s m takistab t e g e l i k u l t inimese va imset uues t i s i indi ega lase inimesel tajuda K o r g e i m a O l e n d i * toelist ja i lmsel t p a l j u laiemat ulatust .

Vennaskonna m o n o t e i s m kujutas endast veel i ih te P i i b l i tuleleegina sahvivat m o o k a , mis tokestas juurdepaasu v a i m ­setele teadmistele. See lubas vardjatel ka oma staatust o lul ise l t kergi tada. Hue monoteismi osana hakkas Vennaskond jutlustama,

' Korgeima Olendi v o i m a l i k k u olemust ja tema suhet individuaal.se vaimse eksis-lentsiga vaadeldakse lahemalt40. peatiikis.

70 Eedeni jumalad

et vardjate soost olendid kujutavad endast Korgeima Olendi keha-list avaldust. Teiste sonadega, v a r d j a d h a k k a s i d teesklema, et nende lennuaparaat o n ainus j u m a l . A j a l u g u jutustab , et n a d kasutasid aarmiselt j u l m i meetodeid , et panna Homo sapiens'i n e i d vales id u s k u m a . Vaga vahesed v a l e d o n a v a l d a n u d i n i m -i ih iskonnale n i i laostavat m o j u , k u i d o m e t i o l i k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna esmaseid missioone, Ehnatoni paev i l t tanaseni, panna in imesed u s k u m a , et v a r d j a d ja nende lennuaparaat o n j u m a l . Selle f i k t s i o o n i eesmargiks o n tagada inimeste k u u l e -kus ja sailitada vardjate k o n t r o l l i n i m p o p u l a t s i o o n i t i le . M i t t e u h e l g i j u h u l ei ole see n i i i l m n e ja tu lemused n i i selgelt n a h -t a v a d k u i muistsete j u u t i d e p i i b l i l u g u d e s ja nende ainsas jumalas , keda kutsutakse Jehoovaks.

7. p e a t i i k k

Jehoova

Suur osa Vanast Testamendist o n p i i h e n d a t u d heebrea rahva par inemise ja varajase ajaloo kir je ldamisele . P i i b l i j a rg i p o l v -n e v a d heebrealased h o i m u s t , m i s elas S u m e r i l innas U u r i s umbes 2000-1500 aastat enne K r i s t u s t . H o i m u v o t t i s oma h o l m a alia ja seda asus val i tsema keegi Jehoova-nimeline is ik . P i ibel va idab , et Jehoova o l i j u m a l .

P i i b l i l i g u d e j a r g i ohutas Jehoova heebrealaste h 5 i m u U u r i s t l a h k u m a ja asuma elama Haarani-nimelisse karavanide peatuspa ika M e s o p o t a a m i a kirdeosas. M o n e aja m o o d u d e s andis Jehoova h o i m u uuele patr iarhi le A a b r a h a m i l e kasu j u h -t ida oma rahvas Egiptusesse. H o i m k u u l e t u s ja l i i k u s m i t m e p o l v k o n n a va l te l aeglaselt labi Kaananimaa N i i l u s e joe poole . V i i m a k s sundis na lg rahvast Egiptuse aladel Gooseni m a a k o n -nas paigale jaama. Alguses elasid heebrealased seal vaarao vali tsuse a l l hast i , k u i d parast seda, k u i Egiptuse t rooni le o l i a s u n u d uus kuningas , m u u d e t i heebrealased orjadeks.

P i ibe l raagib sellest, et parast neljasaja-aastast Egiptuse or japo lve v i i s Mooses heebrea r a h v a Jehoova va lvsa p i l g u a l l Egiptusest val ja . Selleks ajaks o l i heebrealasi j u b a m i t u -sada tuhat . Parast p i k k a teekonda ja p a l j u s i d ver i se id l a h i n -g u i d naas id heebrea h o i m u d Kaananisse, m i l l e Jehoova o l i sa jandeid tagasi neile t o o t a t u d maaks l u b a n u d , ja v a l l u t a s i d selle.

Ja n i i , raagib Pi ibel , sundis j u u d i re l ig ioon . Jehoova o n selles p i i b l i l o o s i lmselgel t o lu l ine is ik . Kes ta

oli? Kas Jehoova o l i Jumal , n a g u v a i d a b Piibel? Kas ta o l i

72 Eedeni jumalad

m u i i t , n a g u tahaksid m e i d u s k u m a panna ateistidest s k e p t i -kud? N a i b aga, et Jehoova ei o l n u d k u m b k i .

N i m i Jehoova p a r i n e b heebreakeelsest sonast Yahweh, mis tahendab „see, kes o n " v o i „iseenesestmoistetav". Selline n i m e t u s kannab endas motet , et P i i b l i Jehoova ku jutab endast ehedat va imset o l e n d i t , toel ist K o r g e i m a t O l e n d i t , k u i soo-v i te . K u i d kas ta seda ka oli?

Vana Testamendi Jehoovat p u u d u t a v a d k i r j e l d u s e d o n i n n u s t a n u d p a l j u s i d U F O - k i r j a n i k k e ja seda ka p i i sava p d h -jusega. Jehoova l i i k u s taevas m i l l e s k i , mis sarnaneb l a r m a k a suitseva lennuaparaadiga. P i i b l i l u g u , mis raagib sellest, k u i d a s Jehoova maet ipule maandus , k ir je ldab teda jargmiselt :

... hakkas miiristama ja valku lodma: mae kohal oli riink p i lv ja kostis vaga vali sarvehaal,* nonda et kogu rahvas, kes oli leeris, varises! Siis Mooses viis rahva leerist valja Jumalale vastu; ja nad asetusid mae jalale. Ja kogu Siinai magi suitses, k u i Jehoova laskus sinna tule sees; selle suits tousis tiles nagu sula-tusahju suits, ja kogu magi vabises kovasti! Ja sarvehaal laks uha valjemaks; Mooses raakis ja Jumal vastas temale valjusti.

2. Moosese raamat 19:16-19

K u i m u i s t s e d heebrealased o leks id j a l g i n u d tanapaeva r a k e t t i d e m u r a , su i t su ja leeke, siis ei oleks selle k i r j e l d u s k u i g i v o r d e r i n e n u d sellest p i i b l i l o o s t , m i s Jehoovast raagib . H i l i s e m Jehoova v i s i i t sisaldas samasuguseid nahtus i :

Ja kogu rahvas kuulis-nagi muristamist, tuleleeke, sarvehaalt ja mite suitsemist! K u i rahvas seda nagi, siis ta vabises ja jai eemale seisma.

2. Moosese raamat 20:18

Et lugeja ei arvaks, et need k i r j e l d u s e d v o i k s i d r a a k i d a v u l k a a n i p u r s k e s t , osutavad m i t m e d l o i g u d Pi ib l i s sellele, et Jehoova kujutas endast l i i k u v a t objekt i :

Ja Jehoova kais nende ees, paeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja oosel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna paeval ja oosel. Ei lahkunud pilvesammas paeval ega tule-sammas oosel rahva eest!

2. Moosese raamat 13:21-22

* Trompetitaoline heli saatis mi tmeid Jehoova i l m u m i s i .

Jehoova 73

2. Moosese raamat (14:24, 40:34-38) sisaldab tapselt sama­suguse id Jehoova k i r j e l d u s i ajast, k u i ta v i i s heebrea r a h v a val ja t o o t a t u d maale.

Muistsete l heebrealastest pealtnagi jatel , kellele me v o l g -neme t a n u nende kir je lduste eest, ei o l n u d v o i m a l u s t Jehoo-vale lahedal t p i l k u hei ta . P i ibel n i m e t a b , et m i t t e k e l l e l g i ei o l n u d l u b a t u d laheneda Jehoova m a e t i p u l paiknevatele m a a n -d u m i s k o h t a d e l e peale Moosese ja mone i i k s i k u v a l i t u d j u h i . Jehoova ahvardas tappa k o i k ule jaanud, k u i n o o d seda i i r i t a -n u k s i d . Seetottu sisaldab muis tne Pi ibel k i r j e l d u s i v a i d Jehoo­vat kaugel t n a i n u d pealtnagijate si lme labi . Al les pal ju h i l j e m o l i uhe l P i i b l i t u n t u i m a l p r o h v e t i l Hesekie l i ! v d i m a l i k Jehoo­v a t l i g e m a l t s i lmi tseda ja teda i i k s i k a s j a l i k u m a l t k i r j e l d a d a . Hesekie l i k i r j e l d u s o n i lmse l t i i k s koige sagedamini ts i teer i -t u d p i i b l i k a t k e n d UFO-ki r j anduses . Hesekie l i i i k s i k a s j a l i k -i i levaade veidratest lendavatest objektidest o n esile k u t s u n u d n i i v o i m s a arut luste t u l v a , et i i k s P i i b l i k i r jas ta ja id , Tyndale House, p a n i k o g u n i oma Hesekie l i r a a m a t u eessona p e a l k i r -jaks „Kuivanud l u u d ja l e n d a v a d t a l d r i k u d ? " Riskides t i i i i -data m o n i n g a i d lugeja id Hesekiel i sonade jarjekordse tsiteeri-misega, toon ma need s i inkohal ara nende tarvis , kes nendega veel t u t t a v a d pole .

„Kolmekumnendal aastal, neljanda k u u vi iendal paeval, k u i ma olin vangide seas Kebari joe aares, sundis, et taevad avane-sid ja ma nagin Jumala nagemusi!"

,Ja ma vaatasin, ja ennae, pohja poolt tu l i marutuul suure pilve ja leegitseva tulega! Ja pilve timber ol i kuma, ja keskelt, tule keskelt, paistis otsekui hi i lgav metall ! Ja keset seda paistis midagi , mis koosnes neljast olendist! Nende valimus ol i n i i -sugune: nad olid inimese sarnased ... Nende jalad o l id sirged ja nende jalatallad olid nagu vasika sorad! Ja nad hiilgasid nagu laikiv vask! Nei l olid inimese kaed tiibade all, neljas kiiljes ... Nende ti ivad olid iiksteise kiiljes kinni . Liikudes nad ei poor-dunud, igaiiks laks otse edasi! Ja nende naod olid niisugused: esikiiljes inimese nagu, neliku paremal pool loukoera nagu, neliku vasakul pool harja nagu ja neliku tagakiiljes kotka nagu!

74 Eedeni jumalad

Ja olendite vahel oli naha otsekui tuliseid siisi, mis p51esid tor-vikute sarnaselt, olendite vahel sinna-tanna liikudes; ja tulel oli kuma ning tulest valjus valk! Ja olendid jooksid sinna-tanna, otsekui looks valku! Siis ma vaatasin olendeid, ja ennae, olendite korval, igas neljas esikiiljes, oli allpool iiks ratas! Rataste valimus ja nende tegumood: paiste otsekui tarsisekivil ja koigi l neljal lihesugune kuju! Need olid valimuselt ja tegu-moelt, nagu oleks ratas olnud ratta sees!

Ja k u i olendid l i ikusid, siis l i ikusid rattad nende korval; ja k u i olendid tousid maast riles, siis tousid iiles ka rattad!

Ja olendite peade kohal oli midagi taevalaotuse taolist, kohu-tava jaa sarnast, mis ol i valja laotatud i i la l nende peade kohal!

K u i nad l i ikusid, siis ma kuulsin nende tiibade kahinat, otsekui suurte vete kohinat, otsekui Koigevagevama haalt, miiristamise kaja - otsekui sojaleeri kara! K u i nad seisid, siis nad lasksid oma tiivad longu. Ja haal kuuldus taevalaotuse pealt, mis ol i nende peade kohal; kui nad seisid, siis lasksid nad oma tiivad longu."

Hesekiel 1:1-25

Haal iitles Hesekieli le, et ta o n Issand Jehoova (Hesekiel 2:4). Hesekiel i nagemuse esimene osa meenutab eespool t o o d u d

P i i b l i Jehoova-kir jeldusi : taevas l i i k u v leegitsev objekt, mi l l e s t tuleb sui tsu. K u i objekt lahemale joudis , siis nag i Hesekiel , et see asi o l i t e h t u d metal l ist . Metal lob jekt is t val jus m i t u inimese-taolist o lendi t , kes k a n d s i d i lmsel t metal lsaapaid ja o r n a m e n -t idega k a u n i s t a t u d k i i v r e i d . N a i b , et nende t i i v a d k u j u t a s i d endast s i sse tommatavaid m o o t o r e i d , m i s t o i d k u u l d a v a l e m u r i n a t ja v o i m a l d a s i d o l e n d i t e l lennata. N e n d e p a i d kat t is klaas v o i m i d a g i labipaistvat , mis peegeldas pea k o h a l olevat taevast. Paistis, et n a d o l i d m i n g i s kerakujulises v o i ratastega so idukis .

U l a l t o o d u d k a t k e n d i p o h j a l v o i m e j u l g e l t j a re ldada , et Jehoova p o l n u d s u g u g i K o r g e i m O l e n d . N a i b , et tegemist o l i pa l jude m i t m e i n i m p o l v e va l te l tegutsenud vardjate j u h t i m i s -meeskondadega. Selleks, et enestele inimeste k u u l e k u s t k i n d -lustada, kasutasid meeskonnad oma lennuaparaate k i n n i t a m a k s valet , et nad o n Jumal .

Jehoova 75

Vardjate meeskonnad, keda t u n t i Jehoovana, aitasid M a o Vennaskonnal p i i h e n d u d a v a l l u t u s p r o g r a m m i l e u u e ainsa j u m a l a r e l i g i o o n i levitamiseks. Mooses, mees, kes v a l i t i val ja selleks, et ta j u h i k s heebrealaste h o i m u s i d nende va l jarandel Egiptuse or japolvest t o o t a t u d maale, o l i Vennaskonna korge l -seisev l i ige . U k s v i i d e sellele par ineb Pi ibl is t endast, seal raagi-takse, kuidas Moosest lapsena kasvatati :

Sel ajal sundis Mooses ja ta meeldis Jumalale. Teda toideti ko lm k u u d tema isa majas. Aga k u i ta oli k5rvale heidetud, vottis vaarao tiitar tema ja kas-vatas ta enesele pojaks. Ja Moosesele opetati koike egiptlaste tarkust ja tema ol i vagev sonades ja tegudes.

Apostlite teod 7:20-22

Egiptuse ajaloolane ja ulempreester M a n e t h o n (ca 300 a. e. Kr.) va idab , et Mooses o l i saanud suure osa oma haridusest Vennaskonnas E h n a t o n i , jus t sellesama m o n o t e i s m i l e aluse p a n n u d vaarao juhatuse a l l :

Moosesest, leviitide [uks heebrealaste hoim] hoimu pojast, kes oli saanud oma hariduse Egiptuses ja kes piihitseti preestriks Heliopolises [ l inn Egiptuses], sai vaarao Amenhotepi [Ehna­toni] valitsemise ajal vennaskonna peapreester. Heebrealased valisid ta enda pealikuks ja ta kohandas oma rahva moistetele need teadused ja filosoofia, mille oli Egiptuses salauhingus oman-danud; selle kinnitusi voib leida sumbolites, puhitsemisriitustes ja tema ettekirjutustes ja kaskudes... Tema jutlustatav ainsa jumala dogma oli Egiptuse Vennaskonna tolgendus opetusest, mida levitas vaarao, kes ol i loonud esimese inimkonnale teada-oleva monoteistliku religiooni. 1*

M a n e t h o n i vaidetele l e i d u b v e e n v a i d k i n n i t u s i varajastes j u d a i s m i opetustes, m i s o l i d s i igaval t m i i s t i t s i s t l i k u d ja kus kasutat i p a l j u Vennaskonna s u m b o l e i d . Pal jusid n e i d m u s t i t -

* Kaesolev loik tostatab kiisinuise: mi l la l heebrealased Egiptusest valja randasid? K u i Mooses o l i toepoolest o lnud Vennaskonna ulempreester Ehnatoni valitsemise ajal, nagu vaidab Manethon, ja juhtis valjarannet alles Ramses I I ajal, nagu arvavad pal jud aja-loolased, siis p i d i Mooses valjarande ajal olema vaga vana mees. (Ramses I I valitses alles peaaegu sada aastat parast Ehnatoni.) Piibel vaidab 5. Moosese raamatus (34:7), et Mooses o l i surres o l n u d 120-aastane. Meie paevil voivad vaited n i i korge vanuse kohta raskesti usutavad tunduda, k u i see aga Moosese p u h u l toele peaks vastama, siis oleksid n i i Manethoni k u i ka tanapaeva opetlaste dateeringud oiged.

76 Eedeni jumalad

sist l ikke opetusi v o i b leida ka tanapaeval j u u d i kabalas, j u u d i rab ide salajases f i losoofias . Kabalas o n ka p r a e g u kasutusel keerul ised must i l i s te sumbol i te k o m b i n a t s i o o n i d . Tanapaeva I israel i s i i m b o l , k u u e h a r u l i n e Taaveti taht , o n o l n u d Vennas­k o n n a s i imbol iks juba t u h a n d e i d aastaid.

M u i s t s e d k i r j a n i k u d o n t i h t i k u j u t a n u d i n i m k o n n a vard ja ­test j u m a l a i d verejanuliste o lenditena, kellele o n omane i i l e -maarane vagiva ldsus . K a h j u k s ei p a r a n e n u d need kahetsus-vaarsed o m a d u s e d Jehoova-usu tekkega. R a n n u l Egiptusest t o o t a t u d maale nSudis Jehoova j u u t i d e l t v a n k u m a t u t s o n a k u u -l e l i k k u s t . Pal jud in imesed tostsid massu ja Jehoova reageeris sellele aarmise j u l m u s e g a . Jehoova tappis massukatsete ajal vaidetavast i l i g i 14 000 j u u t i . Ta kasutas m i t m e i d tapameeto-d e i d , n a g u haiguste l e v i t a m i n e , just samal v i i s i l n a g u teised vardjatest j u m a l a d o l i d v a r e m t o i m i n u d Sumeris.

K u i heebrealaste armee o l i Kaananisse j S u d n u d , siis demonstreeris Jehoova toelisi p s i i h h o p a a d i k a l d u v u s i . Selleks, et heebrealased saaksid asuda elama oma u u e l k o d u m a a l , kaskis Jehoova heebrealaste armeel k o r r a l d a d a g e n o t s i i d i -kampaania , et havi tada k o i k i d e p a i k k o n n a l innade ja asulate e l a n i k u d . Joosua-nimelise uue v a e j u h i j u h t i m i s e a l l h a v i t a t i Jehoova seitse aastat k e s t n u d tapata lgute ka igus ko igepea l t Jeeriko l i n n . P i i b l i j a rg i nott is heebrealaste k i imnetes t t u h a n -detest meestest koosnev sojavagi Jeerikos maha v i i m s e k u i e l a n i k u peale, i r o o n i l i n e k i i l l , t ine p r o s t i t u u d i , k u n a too o l i v a r e m r e e t n u d omaenese h o i m u , aidates kahte heebrea sp iooni .

Ja nad havitasid moogateraga sootuks koik, kes linnas ol id , n i i -hasti mehed kui naised, niihasti noored k u i vanad, samuti har-jad, lambad ja eeslid.

Joosua 6:21

Ja k u i n a d seda t e i n u d o l i d :

... nad poletasid tulega ara linna ja koik, mis seal sees ol i ; ainult hobeda ja kulla , vask- ja raudriistad panid nad Jehoova koja varanduste hulka.

Joosua 6:24

jehoova 77

Jargmiseks r i i n n a k u o b j e k t i k s o l i A i , 12 000 e lanikuga l i n n . K o i k A i e l a n i k u d tourastat i ja l i n n poletat i maatasa. Sellised mets ikused j a t k u s i d l innast l i n n a :

Nonda loi Joosua kogu maad, maestikku ja Lounamaad, madal-maad ja nolvakuid , ja k o i k i kuningaid, saastmata kedagi ja havitades sootuks koik elavad olendid, nagu Jehoova, Iisraeli Jumal oli kaskinud.

Joosua 10:40

Genots i id i oigustuseks oeldi l ihtsa l t , et k o i k o h v r i d o l i d o l n u d u s k m a t u d . See ei saanud olla aga toeliseks pohjuseks, sest tapet i ka lapsed ja l o o m a d . Vaevalt v o i b lugeda diglaseks k o g u l i n n a r a h v a m o r v a m i s t i i k s i k u t e elanike k u r i t e g u d e parast ; s a m u t i ei ole oige tappa last tema vanemate k u r i ­tegude eest. P i i b l i j a r g i o l i m o r v a t u t e tegel ik k u r i t e g u see, et to l le p i i r k o n n a asukad o l i d s o n a k u u l m a t u k s m u u t u n u d . Seetottu va l i s Jehoova val ja heebrealased, kes o l i d teistest k u u l e k a m a d , et need k o h a l i k u d r a h v a d m i n e m a p i i h i k s i d ja nende asemel selle maa-ala asustaksid.

Kaesoleval ajal o n t e k i t a n u d m o n i n g a i d v a i d l u s i k u s i m u s , kas heebrealaste ass imi leer imine Kaananisse t o i m u s saarase genots i id i abi l , n a g u k ir je ldab Piibel . Tanapaeva arheoloogi l i -sed va l jakaevamised monedes Pi ib l is n i m e t a t u d l a h i n g u p a i -kades (nagu Haasor, Laakis ja Debir ) o n t o o n u d paevavalgele k i n n i t u s i Joosua aegadel aset l e i d n u d ju lmadest purustustest . Teistes paikades pole l e i u d o s u t u n u d n i i selgeteks. Arusaada-vate l pohjuste l eelistavad p a l j u d n i i pa l ju k u i v o i m a l i k P i i b l i veresaunade u l a t u s l i k k u s t pisendada. Sol tumata sellest, k u i -v o r d toene o n p i i b l i l u g u K a a n a n i va l lu tus tes t , j u t u s t a b ta mei le genotsi idist o m e t i m i d a g i vaga o lul is t .

Genotsiidi kasutataksc tihti kui vahendit kiirete poliitiliste voi sotsiaalsete muudatustc labiviimisel, asendades luhikese ajavahemiku valtel Uhe rahvagrupi teisega. Selletottu on genotsiid kerkinud esile olulise ajaloolise ndhtusena just seoses mitmete Vennaskonna ettez^ot-mistega, mille eesmargiks on olnud kiirete poliitiliste ja sotsiaalsete muudatuste labiviimine.

Inimestele , kes o n t u t t a v a d j u u d i moraalsete opetustega, v o i b Jehoovale ja heebrealastele o m i s t a t u d johker k a i t u m i n e

78 Eedeni jumalad

ol la i i l la tuseks . J u u d i u s u koige t u n t u m eet i l ine opetus o n m u i d u g i k i i m m e k a s k u , m i l l e Jehoova olla v a i d e t a v a l t a n d -n u d Moosesele heebrealaste r a n n a k u l t o o t a t u d maale. Parast Moosese surma r i k k u s i d Jehoova ja I israeli armeed i lmselgel t n e i d kaske igat i . Kasust Sa ei tohi tappa! astut i t i le , k u i heeb­realased Kaanani e lanikke maha n o t t i s i d . Heebrealased astu-sid t i le kasust Sa ei tohi varastadal, k u i n a d r i i s u s i d surevatest l innadest vaar ismetal l i . Samut i ei j a r g i n u d n a d s u g u g i k a s k u Sa ei tohi himustada oma ligimese koda ... ega midagi, mis su ligi-mese pdralt on!, k u i n a d v i i s i d lab i genots i id i , et vo t ta ara o m a l ig imese m a a d . Selline k a i t u m i n e teki tab k u m m a s t u s t , sest p a l j u d P i i b l i kasud kehtestavad toepoolest s t indsad k a i t u m i s -reegl id . Nai teks manitset i heebrealasi m i t t e kaasa aitama paha-tegijatele valetunnistuse andmisega. U k s kask rohutas t i k s i k -i s i k u vastutust g r u p i v i i s i l i s e surve ees: Sa ei tohi minna kaasa inimeste riihmaga, kes sooritab halva teo! Sal l ivus vooraste v a s t u m u u d e t i seaduseks kasuga: Sa ei tohi kiusata voorast ega teda rohuda ... ! Tavaliselt n 5 u t i varastelt , et n a d maksaks id o m a

' o h v r i t e l e h t i v i t u s t . K u i d a s tuleks m e i l kasi tada seesuguseid h u m a a n s e i d kaske ni isuguse barbaarse k a i t u m i s e valguses?* Osaliselt v o i b vastus p e i t u d a M a n e t h o n i sonades:

Imed, millest jutustab Mooses k u i sundmustest, mis olla aset le idnud Siinai mael [mael. mi l le l Jehoova vaidetavasti olevat Moosesele suurema osa kaske andnud], kujutavad endast osa Egiptuse initsiatsiooniriitustest, mille [Mooses] andis edasi oma rahvale parast seda, k u i ta oli asutanud Egiptuse Vennaskonna haru oma maal... 2

K u i M a n e t h o n i sonad o n tosi , siis p a r i n e v a d p a l j u d k a s u d Vennaskonna i n i m l i k e s t latetest, m i t t e vard ja te l t . See osutab toeliste h u m a n i s t i d e j a t k u v a l e k o h a l o l e k u l e Vennaskonnas vard ja te u l e m v o i m u s t h o o l i m a t a . Ka Mooses ise na ib o levat o l n u d , v a h e m a l t teataval m a a r a l , saarane h u m a n i s t . P i ibe l k i r je ldab Moosest k u i tasakaalukat meest, kes astus sagedasti heebrealaste kaitseks vahele , k u i Jehooval o l i n o u k s rahvast

* Tanapaevaarusaamade jargi ei o lnud kaugeltki mitte koik Vana Testamendi kasud humaansed. Usuvabadus o l i lubamatu. Orjus oli aktsepteeritud nahtus ja heebrea-lastel o l i lubatud oma tutreid orjusesse mi i i ia . Kanstamise pohimote - silm silma ja hammas hamba vastu - ei ole samuti alati oiglane.

jehoova 79

j u l m a l t n u h e l d a . N a g u me m i t m e l k o r r a l kaesolevas raama­tus naha saame, o n h u m a a n s e d m o j u d Vennaskonnas t i h t i esile t u l n u d , k u i d kah juks m i t t e n i i mo jusa l t , et n a d t a i e l i -k u l t k o r r t t m p e e r u v a i d m o j u t u s i kompenseer ida o leks id suut -n u d .

P i i b l i genots i id i loo veel i iks mois ta tus l ik aspekt o n m 5 r -vatavate inimeste k a i t u m i n e . P i i b l i j a rg i olevat v a i d i i k s l i n n alia a n d n u d . Ule jaanud otsustasid v o i d e l d a ja saada tourasta-t u d . Kas poleks o l n u d mois te tavam, k u i , seistes vas tu i i lekaa-lukale heebrealaste armeele ja vahest ka mi i r i s tava le Jumalale taevas, o tsustanuksid ka m i t m e d teised u m b e r p i i r a t u d l i n n a d alia anda v o i vahemal t Kaananist rahumeelselt lahkuda? P i i ­bel esitab asjaolule, et n i i ei j u h t u n u d , h u v i t a v a seletuse:

Ei olnud linna, kes oleks teinud rahu Iisraeli lastega, k u i ainult need hiivlased, kes elasid Gibeonis; nad voitsid koik i sojaga. Sest see olenes Jehoovast, kes tegi nende siidamed kangeks, n5nda et nad t u l i d sodima Iisraeli vastu, et neid havitataks sootuks, ilma et neile armu antaks, vaid just havitataks, nagu Jehoova ol i Moosesele kasu andnud.

Joosua 11:19-20

U l a l t o o d u d k a t k e n d va idab , et Jehoova o l i o h v r i r a h v a s -tega m a n i p u l e e r i n u d ja s u n d i n u d n e i d v d i t l e m a heebrealaste v a s t u , et n o n d e l o l n u k s v o i m a l u s o m a o h v r i d h a v i t a d a . See o n hammastav ja o l u l i n e va ide , sest osutaks, et Jehoova v o i teised v a r d j a d va l i t ses id ka teiste l i n n a d e t i le ja kasutas id o m a m o j u v d i m u selleks, et n o o d heebrealastega voi t lusse asuks id . See poleks o l n u d esimene k o r d . P i ibe l raagib sar-nasest m a n i p u l e e r i m i s e s t ka l ines varasemas episoodis . K u i heebrealased v i i b i s i d veel Egiptuse or japolves , o l i Jehoova k a s k i n u d Moosesel m i n n a vaarao j u u r d e ja p a l u d a , et too vabastaks heebrealaste h o i m u d . K u i d Jehooval o l i o l n u d vaa-raole m o j u ja Moosest o l i h o i a t a t u d ette, et Jehoova s u n n i b vaaraod ei i i t l e m a . P i i b l i j a rg i o l i Jehooval selge pohjus vaa­r a o d sel m o e l mojutada .

Siis Jehoova titles Moosesele: „Mine vaarao juurde, sest ma olen paadutanud tema sudame ja ta sulaste siidamed, et teha nende keskel oma imetegusid, ja selleks, et sa saaksid jutustada oma poja ja pojapoja kuuldes, kuidas ma olen naidanud egipt-

80 Eedeni jumalad

lastele oma joudu, ja m u imetegudest, mis ma neile olen teinud, et te teaksite, et mina olen jehoova!"

2. Moosese raamat 10:1-2

N e n d e sonade peale kais Mooses m i t m e l k o r r a l vaarao juures , et i i h a uues t i p a l u d a heebrealased vabastada. Iga ta palve l i i k a t i tagasi ja parast iga tagas i l i ikkamist saatis Jehoova egiptlastele uue n u h t l u s e . N e n d e n u h t l u s t e h u l k a k u u l u s i d kah jur i te pa l junemine , ka tk , maale l a n g e n u d peenest t o l m u s t t e k i t a t u d madapaised naha l ja l o p u k s k o i k i d e egipt laste e s m a s i i n d i n u d poegade t a p m i n e d o l , m i d a tuntakse paasa-p i i h a d e a l l . A l l e s parast p a a s a p i i h i lopetas Jehoova vaarao „sudame paadutamise" , n i i et too lubas heebrealaste h o i m u -del Egiptusest l a h k u d a .

M i t m e d opetlased v o i v a d vastu va ie lda ja vai ta , et P i i b l i v i i t e d heebrealaste vaenlaste „si idamete paadutamise le " v a l -jendasid koigest religioosset u s k u , et k o i k inimeste m o t t e d ja t u n d e d p a r i n e v a d l o p p u d e l o p u k s Jumala l t , ja seetSttu ei peaks seesuguseid k i r j e l d u s i s5na-sonalt v o t m a . Kaesoleval j u h u l tuleks m e i l Piiblisse vaga tosiselt suhtuda , sest see k i r -je ldab aarmiselt reaalset p o l i i t i l i s t nahtust : korvalseisev, k o l -mas osaline m a n i p u l e e r i b kahte v o i enamat osalist n i i , et nende vahel s i inn ib k o n f l i k t .

U k s t u n t u m a i d f i losoofe, kes o n k a s i t l e n u d val i s t m a n i -puleer imis t k u i v a h e n d i t sotsiaalse ja po l i i t i l i se k o n t r o l l i saa-vutamiseks , o n Nicco lo M a c h i a v e l l i , 16. sajandi f i losoof. E h k k i M a c h i a v e l l i ei o l n u d esimene, kes n e n d e l teemadel k i r j u t a s , o n tema n i m i saanud h a b i t u p o l i i t i l i s e r i u k a l i k k u s e s i i n o -n u i i m i k s .

M a c h i a v e l l i o n o m a l algatusel k i r j u t a n u d m i t u t a r v i l i k k u kas iraamatut kohal ike v i i r s t i d e jaoks. N e e d teosed on m u u t u ­n u d kir jandusklass ikaks . Neis k i r j e ldab M a c h i a v e l l i m i t m e i d m e e t o d e i d , m i d a o n k a s u t a n u d Itaal ia er i val i tse jad, et sa i l i ­tada k o n t r o l l i e l a n i k k o n n a die. U k s m e e t o d o n k o n f l i k t i d e o h u t a m i n e . O m a traktaadis Valitseja o n M a c h i a v e l l i k i r j u t a ­n u d :

Moned vi irst id on selleks, et hoida kindlalt kaes r i i k i , votnud oma alamatelt relvad, teised on hoidnud oma alamaid l innu ohjes lohestatuse [lahkarvamuste] abi l . . . 3

Jehoova 81

M a c h i a v e l l i o n k i r j e l d a n u d i i h t i s e l o o m u l i k k u naidet :

Meie esiisad ja need, keda targaks peeti, on ikka oelnud, et on tahtis hoida Pistoiat ohjes lahkhelide ja Pisat kindluste abil; ja selle idee abil ki i lvasid nad t i i l i monesse oma tributaarsesse linna n i i , et neid oleks kergem hallata. 4

Inimestevahel ised t i i l i d o l i d v i i r s t i d e l e aarmisel t k a s u l i -k u d , sest t a n u sellele vahenes toenaosus, et in imesed nende v a s t u massu tos tavad. M a c h i a v e l l i o n k i r j e l d a n u d tapselt , missuguseid samme peaks astuma too, kes soovib seda i n s t r u -m e n t i rakendada:

T i i l i algatamiseks on tarvis voita lohestatava linna usaldus; ja seni, kuni nad pole hakanud iiksteist klohmima, tegutseda poolte vahel vahekohtunikuna, ja k u i nad on alustanud voitlust iiks-teise vastu, siis tuleb osutada norgemale poolele hi l istunud abi, n i i selleks, et nad voitlust jatkaksid, k u i ka selleks, et nad iiks­teist kurnaksid; sest tShusamad meetmed ei jataks r u u m i kaht-lustele, et teie eesmargiks on nende ikestamine ja nende valit-semine. K u i see salasepitsus on ellu v i i d u d , siis juhtub nagu alati see, et te olete saavutanud loppeesmargi, mida te silmas pidanud olete. Pistoia linna, nagu ma olen iihes teises episoodis seoses m u u teemaga kirjeldanud, omandas Firenze vabariik just sellise kavala votte abil; kuna see oli jagunenud ja firentslased toetasid kord iihte, kord teist poolt, ja i lma et nad oleksid end kummalegi poolele talumatuks m u u t n u d , assitasid nad neid seni, kuni linnaelanikel sai tormilisest elust k i i l l ja nad heitsid end lopuks vabatahtlikult Firenze embusesse.5

H o o l i m a t a selle m e e t o d i tohususest, ei s o o v i t a n u d M a c ­h i a v e l l i seda kasutada , sest see v o i b e n d teo t o i m e p a n i j a l e tagasi lodgi anda. M e e t o d i e d u soltub sellest, et vahemal t i i k s manipuleer i tavates t konf l ik t iosa l i s tes t ei a ima, m i s o n p r o b -l e e m i d e toel ine a l l ikas . K u i m o l e m a d p o o l e d avas tavad, et n e i d ohutab vaenutegevusele korvalseisja,- keegi ko lmas , siis vaenutegevus seiskub ja enamasti i i h i n e v a d vaenutsevad p o o ­l e d h o o p i s i ihises pahameeles pahategi ja v a s t u . See nahtus tu leb selgelt i lms iks i i k s i k i s i k u tasandil , k u i kaks sopra avas­t a v a d , et k o l m a s sober o n k u m m a l e g i neist teisest tagaselja halba r a a k i n u d . Selleks, et n i i sugune meetod tohus oleks, peab pahategija olema konflikti allikana osaliste silme eest varjul.

V o t n u d k o k k u M a c h i a v e l l i tahelepanekud, me avastame,

6 E e d e n i j u m a l a d

82 Eedeni jumalad

et in imestevahel ine k o n f l i k t v o i b ol la tohus v a h e n d e l a n i k -k o n n a t i le sotsiaalse ja p o l i i t i l i s e k o n t r o l l i saavutamise l ja selle sa i l i tamise l . Selleks, et m e e t o d e f e k t i i v n e oleks, peab assitaja:

1. O h u t a m a k o n f l i k t e ja teki tama „probleeme" , mis pane-v a d in imesed v o i t l e m a omavahel , m i t t e pahategija vas tu .

2. Jaama k o n f l i k t i toelise algatajana vaenutsevate pool te p i l g u eest var jule .

3. P a k k u m a toetust ko ik ide le sodivatele pooltele . 4. L o o m a endast m u l j e k u i heategijast, kes o n v o i m e l i n e

k o i k i k o n f l i k t e lahendama. N a g u eespool Paabeli t o r n i loos r a a g i t u d , o l i vardjatest

jumalate soov h o i d a i n i m e s i uksteisest lahus ja vardjate k o n t ­r o l l i a l l . Selle saavutamiseks , n a g u nai tab P i i b e l , kasutas id v a r d j a d inimestevaheliste lahkhel ide k t i lvamiseks M a c h i a v e l l i m e e t o d e i d . P i ibe l ju tus tab sellest, et v a r d j a d assitasid n e i d v a e n u l i k k e leere, keda n a d k o n t r o l l i s i d , i iksteise v a s t u v o i t ­lema. Ja k o g u selle ajal va l te l o n v a r d j a d n i m e t a n u d e n d jumala teks ja i n g l i t e k s , kel le poole i n i m e s e d p e a k s i d o m a vaenude lahendamiseks p d d r d u m a . See o n klassikaline asjade k a i k , o tsekui M a c h i a v e l l i teostest.

Selleks, et n i i sugused m a k j a v e l l i s t l i k u d ponnis tused olek­s id tagajar jekad p i k a aja v a l t e l , peaks vaenutegevus kestma p i d e v a l t ja v a r d j a d k u i pahategi jad p e a k s i d jaama alatiseks in imeste p i l g u eest v a r j u l e . K o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna organisats iooni l ine s t r u k t u u r v o i m a l d a s saavutada m o l e m a t . Vennaskond o l i k u j u n e n u d Iiksteisega v a i d vahesel m a a r a l seotud po l i i t i l i se l t voimsate sala i ihingute ja re l ig ioonide v o r -gus t ikuks , mis o n e d u k a l t suutel ine jagama in imes i vois t leva-teks k i l d k o n d a d e k s ; samal ajal p e i t s i d Vennaskonna salasta-tuse t r a d i t s i o o n i d tohusal t selle organisatsioonil ist h ierarhiat . N i i s u g u n e sa ladus l ikkus m u u t u s s i r m i k s , m i l l e ab i l v a r d j a d Vennaskonna organisats iooni t i p u d m i i u d i l o o r i g a v a r j a s i d , t a n u m i l l e l e v a r j u t a t i nende r o l l in imestevahel is te agedate k o n f l i k t i d e assitajatena. Sel m o e l muutus Vennaskonna organisat-sioonide vork esmaseks kanaliks, mille kaudu vardjate iihiskonnal oli voimalik salamisi ja pidevalt dhutada sojategevust inimeste vahel, seelabi v i i s i d n a d e l l u vardjate kavatsusi , mi l les t raagib p i i b l i -

jehoova 83

l u g u Paabeli tornis t . Vennaskonna v o r k m u u t u s ka kanal iks , m i l l e k a u d u o l i v o i m a l i k vardjate inst i tuts ioone i n i m k o n n a l e peale suruda .

Sojad a i tas id kaasa ka teise P i ib l i s k i r j e l d a t u d vard ja te eesmargi saavutamisele. A a d a m a ja Eeva loos o l i j u t t u sellest, et Jumala eesmark o l i m u u t a inimese f u u s i l i n e eksistents i i lesandeks , m i s nouab inimese k o g u j o u d u tema s t innis t k u n i s u r m a n i . Seda eesmarki a i tavad hasti saavutada sojad, sest need neelavad t o h u t u i d ressursse ja p a k u v a d vastutasuks v a i d nappe h i i v e s i d . Sojad h a v i t a v a d ja p u r u s t a v a d v a r e m l o o d u - ja see s u n n i b i n i m e s i p e l g a l t k u l t u u r i sa i l i tamiseks t a i e n d a v a i d j o u p i n g u t u s i r a k e n d a m a . M i d a e n a m tegeleb i i h i s k o n d sojamasinate ehitamisega ja so japidamisega, seda s u u r e m osa sellest t ihiskonnast avastab, et t a n u soja parasi i t -l i k u l e ja des t rukt i ivse le olemusele koosneb k o g u nende e l u vasitavast ja ja tkuvast r i igamisest . See o n tosi tanapaeval , n i i -s a m u t i nagu see o l i tosi tuhat aastat enne Kr is tust .

O n i lmselge , et in imesed s o d i v a d ja t i i l i t s e v a d ka i l m a val ise vahelesegamiseta. Vaeva l t l e i d u b M a a l o l e n d i t , kes o m a e lu m i n g i l e tapi l ei r i i n d a k s teisi . Vaevalt et laheks tarvis m a n i p u l e e r i v a t k o l m a n d a t osalist selleks, et i n i m r i i h m a d e v a h e l v a i d l u s i tek iks . K o l m a n d a t e i s i k u t e vahelesegamise t o t t u t e k i v a d k o n f l i k t i d l ih tsa l t sagedamini , need o n ageda-m a d ja pikaajal isemad. Spontaansed, valisest mojutusest p u u -tumata r i i u d o n enamasti l i ih ia ja l i sed, saamatud ja keskendu-n u d i ihe le nahtavale va id luse le . Selleks, et vaenutegevust k u n s t l i k u l t i i l a l h o i d a , o n tarvis l u u a k u n s t l i k k e lahendama-t u l d probleeme, m i d a o n v o i m a l i k k laar ida a i n u l t i ihe vastase t a i e i i k u havitamisega, et seejarel aidata vastaspooli vdit luses teineteise vas tu nende j o u d u s i d i iht lustades. Selleks, et terve i i h i s k o n d v i i b i k s p i d e v a l t vaenuseisundis , tuleb l a k k a m a t u l t teki tada probleeme, m i l l e parast selle i i h i s k o n n a l i i k m e d i i k s ­teisega v o i t l e k s i d , ja nende eesmarkide n i m e l o n tarv is are-tada i n n u k a i d sodalasi . Just sel l iseid k o n f l i k t e o n aegade algusest k u n i tanapaevani o h u t a n u d Vennaskonna v o r g u s t i k tile k o g u m a a i l m a . N e n d e k u n s t l i k e k o n f l i k t i d e abi l o n i n i m ­s u g u m a s s i t u d lopmatutesse sodade mii lkasse, m i s o n i n i m ­konna ajaloo kestel a v a l d a n u d n i i h u k u t a v a t m d j u .

84 Eedeni jumalad

N a h a , k u i v o r d o n Vennaskond e n d i n i m k o n n a asjadesse seganud, o n sageli keeru l ine . See tegevus m u u t u b h o l p s a -m a k s , k u i me vaat leme, k u i d a s V e n n a s k o n d o n k a s u t a n u d m i t u t oma koige o lul isemat m i i s t i l i s t s u m b o l i t . Need s i i m b o -l i d o n k u i v a r v i l i s e d n i i d i d , mis t u l e v a d k o r d nahtavale , k o r d k a o v a d ja m i l l e ab i l o n m e i l v o i m a l i k j a l g i d a Vennaskonna v o r g u s t i k u r o l l i ajaloo k u j u n d a m i s e l . K u m m a l i s e l k o m b e l o n i iks koige o l u l i s e m a i d s i i m b o l e i d p o l l .

Melkisedeki poll

8. p e a t i i k k

M i t t e i i k s k i P i i b l i kuningas ei ole n i i varvikas ja legendaarne k u i Saalomon. K u j u t e l d a m a t u l t r i k k a , k i r j e l d a m a t u l t targa ja v o r r e l d a m a t u or jakupjana t u n t u d Saalomoni i iheks ko ige kuulsamaks saavutuseks sai suurejoonelise hoonetekompleks i ra jamine, m i l l e i iheks osaks o l i imel ine , par imast k i v i s t ehita­t u d ja rohkete k u l d o r n a m e n t i d e g a k a u n i s t a t u d tempel . P o l i i -t ikas tegi Saalomon a ja lugu, taassolmides a m m u p u r u k s reb i -t u d s idemed heebrealaste ja Egiptuse vahel . Lisaks sellele, et Saalomonist sai Egiptuse vaarao Siisaki nouandja , ta ka ab i -ellus vaarao t i i trega.

O m a Egiptuses v i i b i m i s e ajal sai Saalomon Vennaskonnalt opetust . Parast Palestiinasse naasmist ehitas Saa lomon tiles oma kuulsa t e m p l i , et p a k k u d a Vennaskonnale asupaika oma k o d u m a a l . L o o m u l i k u l t o l i uue t e m p l i tahtsa im j u m a l Jehoova, e h k k i Saa lomon lubas teenida ka teisi k o h a l i k k e j u m a l a i d , naiteks Baali , kaananlaste peajumalat . Saalomoni t e m p l i ees-k u j u k s o l i Vennaskonna tempel e l -Amarnas , erinevuseks v a i d see, et Saalomon jattis ara k i i lgeh i t i sed , mis o l i d e l -Amarana t e m p l i m u u t n u d r is t iku jul iseks .

Saalomoni t e m p l i ehi tamine p o l n u d k a u g e l t k i m i t t e kerge i i lesanne. O m a arh i tek tuur ia lase v a g i t i i k i e l l u v i i m i s e k s t o i Saa lomon kohale eril ise m i i u r s e p p a d e vae, kes p i d i h o o n e d pro jekteer ima ja olema ehi tustdddel ulevaataja. N e n d e m i i i i r -seppade eri l ised g i l d i d o l i d juba Egiptuses k u j u t a n u d endast o l u l i s i inst i tuts ioone, ja nende tagapohi vaar ib u u r i m i s t .

A r h i t e k t u u r o n o l u l i n e k u n s t i l i i k , m i l l e ab i l v o r m i t a k s e

86 Eedeni jumalad

i i h i s k o n n a f i i i i s i l i s t m a a s t i k k u . P u s t i t a t u d hoonete j a r g i o n v o i m a l i k t s i v i l i s a t s i o o n i arengu k o h t a tah tsa id tahelepane-k u i d teha. Nai teks matk i s renessansi a r h i t e k t u u r suurejoone-liste ja i l u s t a t u d v o r m i d e g a klass ikal is t r o o m a a r h i t e k t u u r i , mis osutas toigale, et k u l t u u r elab intel lektuaalse ja kunst i l i se kaarimise seisukorras. Tanapaeva a r h i t e k t u u r i i r i t a b ol la efek-t i i v n e , k u i d samas ka sterii lne ja d e h u m a n i s e e r i t u d , paljasta-des k u l t u u r i , mis o n vaga asjalik, k u i d kunst i l i se l t stagneeru-n u d . A r h i t e k t u u r raagib mei le sellest, m i l l i n e in imesteklass o n k u l t u u r i ko ige e n a m m o j u t a n u d . Renessansi ajal j u h t i s i d i n i m e s i mot le j ad ; meie tanapaeva ajastut o n v o r m i n u d efek-ti ivsusele or ienteer i tud ar i in imesed.

Muistses Egiptuses o l i inseneridele, kavandi joonista jatele ja suur te a rh i tek tuur ia las te p r o j e k t i d e e l l u v i i m i s e g a s e o t u d mui i rseppadele a n t u d eristaatus. N a d o l i d u h e n d a t u d e l i i t g i l -didesse, m i d a toetas Egiptuses tegutsev Vennaskond. N e e d g i l d i d teenis id laias laastus sama eesmarki n a g u tanapaeva a m e t i i i h i n g u d . Et g i l d i d o l i d Vennaskonna organisa ts ioonid , siis kasutasid n a d pa l jus id Vennaskonna auastmeid ja t i i t l e i d . Samut i harrastasid n a d must i t s i s t l ikke r i tuaale .

Toendusmater ja l i nende e r i g i l d i d e o lemasolu k o h t a avas-tas arheo loog Petrie o m a L i i b i i a korbes aastatel 1888-1889 l a b i v i i d u d ekspedi ts ioonide kaigus . U m b e s 300 aastat enne K r i s t u s t e h i t a t u d l i n n a varemetes le idis Petrie ekspedi ts ioon terve h u l g a p a p i i u r u s u r i k u i d . U k s k o m p l e k t k i r j e ldas g i l d i , m i s o l i 2000. aasta p a i k u enne Kr is tus t p i d a n u d salajasi koos-o l e k u i d . G i l d i l i i k m e d o l i d k a i n u d koos , et a rutada tooaja, pa lkade ja todeeskirjade k i i s i m u s i . K o o s o l e k u d o l i d t o i m u n u d p i ihakodades , ja g i l d o l i toe tanud lesknaisi , o r b u s i d ja raskus-tesse s a t t u n u d t o o m e h i . P a p u i i r u s t e l k i r j e l d a t u d organisat -s iooni l i sed a m e t i d o n vaga sarnased tanapaeva v a b a m i i i i r -laste - neist muistsetest g i ld idest t e k k i n u d Vennaskonna h a r u kraadidega pretseptor ja meister.

Veel i ihe v i i t e nendele g i l d i d e l e le iame Egiptuse Surnu-raamatiist, ca aastast 1591 e. Kr. p a r i t m u s t i t s i s t l i k u s t teosest. Surnuraamat sisaldab m o n i n g a i d f i l o s o o f i l i s i o p e t u s i , m i d a opetat i Egiptuse musteer iumikool ides . Raamatus tsiteeritakse j u m a l T h o t h i , kes i i t l eb teisele jumalale , Osirisele:

Melkisedeki poll 87

Mina olen suur Jumal jumalikus paadis; ... Ma olen lihtne all-ilmapreester, kes voiab [sooritab p i i h i rituaale] Abydoses [Egiptuse l i n n ] , toustes korgemale initsiatsiooni astmele; ... Ma olen nende piiha toetusvolvi tiles ehitanud oskusmeistrite suurmeister.1*

Suurmeister o n i i k s l e v i n u i m a i d t i i t l e i d , m i d a kasutatakse Vennaskonna organisatsioonides oma korgeimate j u h t i d e p u h u l . U l a l t o o d u d tsitaat o n o lu l ine , sest see naitab, et i i k s Egiptuse vardjatest j u m a l a i d , see, kes l i i k u s r i n g i j u m a l i k u s paadis , o l i i i h e sellise muistse g i l d i t a h t s a i m j u h t . See tsitaat osutab ka asjaolule, et selle j u m a l a kohustuste h u l k a k u u l u s ka inimeste p u h i t s e m i n e m i i s t i l i s t e Vennaskonna opetuste jargmis te le astmetele. See k u j u t a b endast jar jekordset toendi t , et v a r d j a d m a n g i s i d otsest r o l l i k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna tege-miste j u h t i m i s e l .

Vennaskonna m i i i i r s e p p a d e g i l d o n j a a n u d p i i s i m a lab i sajandite. G i l d i l i i k m e d o l i d t i h t i v a b a d m e h e d , seda isegi f eodaa l i ih i skonnas , ja seetottu r a a g i t i neist sageli k u i vaba-muurlastest . Vabade m i i i i r s e p p a d e g i l d i d s i inn i tas id v i i m a k s m i i s t i t s i s t l i k u organisats iooni , m i d a tanapaeval tuntakse v a b a m u i i r l u s e n i m e a l l . Salaparastest vabami i i i r las tes t m o o -d u s t u s Vennaskonna h a r u , m i l l e l o l i h i l i s e m a ajaloo ka igus t o h u t u p o l i i t i l i n e tahtsus.

K u n a Vennaskonna v a i m s e d teadmised asendati muistses

* Vaarib markimist , et Surnuraamat sisaldab vi idet ka lahingule valitsevate vardjatest jumalate ja Mao (esialgse, korrumpeerumata Vennaskonnna) vahel. Ulistuslauludes, mida l a u l d i Egiptuse jumalatele, on read:

Sinu vaenlane M a d u on antud tuleroaks. Oel siug Sebua on langenud, pea ees, tema esimesed jalad on kammitsetud kettidega ja tema tagumised jalad on Ra tema juurest minema kandnud. Massupojad ei touse enam kunagi . 2

Egiptlased on sageli ku ju tanud oma jumala id loomapealistena v o i a n d n u d neile m u i d jooni , mis iseloomustavad kalduvusi ja iseloomu. Ula l toodud tsitaadis on M a o l neli jalga. Hi l j em hakkas M a d u sumboliseerima pimedust, mil le paikesejumal Ra igal h o m m i k u l uue paeva algusega alistas. K u i d enne, k u i o l i loodud mutoloogia, kujutas M a d u endast toepoolest valitsevate jumalate vaenlast. M i t m e i d Mao j i i n g -reid t u n t i massupoegade nime all , kes o l id puhendunud vardjate peajumala havita-misele ja Mao (esialgse, korrumpeerumata Vennaskonnna) valitsuse kehtestamisele Maal . Paistab, et parast seda, k u i M a d u li iua sai ja korrumpeerus, tostsid massupojad massu korrumpeerunud Vennaskonna vastu. Ei la inud aga kaua aega, k u i need revo-lutsioonilised grupeeringud korrumpeerunud Vennaskonna r i ippe tagasi poordusid ja Vennaskonna kunstlike konf l ikt ide tekitamisele kaasa aitama hakkasid, nagu me edaspidi naha saame.

88 Eedeni jumalad

Egiptuses arusaamatute allegooriate ja s i imbol i tega , m u u t u s i d s i i m b o l i s t l i k u tahenduse t o t t u i i h a o lu l i semaks k o s t i i i i m i d . Paljudes Vennaskonna organisatsioonides, sealhulgas ka vaba-m t i u r l a s t e seas, o n l a b i aegade koige i l m e k a m ja o l u l i s e m tseremoniaalne roivaese o l n u d p o l l .

S i imboolne p o l l , m i l l e pae lad seotakse v o o k o h a l n a g u k o o g i p d l l e l , o n h a m m a s t a v v isuaalne i i h e n d u s l i i l i i idsete vardjatest jumalate ja Vennaskonna v o r g u vahel . Pa l jud E g i p ­tuse h i e r o g l i i u f i d k u j u t a v a d maaval iseid j u m a l a i d pol le k a n d -mas. Muis t se Egiptuse prees t r id k a n d s i d samasuguseid p o l -les id k u i m a r k i o l la t r u u jumalate le ja k u i k i n n i t u s t nende tahtsusest. Cal i fornias San Jose Egiptuse M u u s e u m i eksponaa-t ide hulgas o n i i d n e Egiptusest p a r i t k u j u , mis o n l e i t u d i ihest Abydoses asunud hauast. See statuett ku jutab Egiptuse vaarao poega, kes hoiab o m a kasi rituaalses asendis, m i l l e k o h t a dr. L e w i s roosir ist laste o r d u s t o n o e l n u d , et see o n „tuttav k o i k i d e l e roosiristlaste loozide ja k o h a l i k e organisats ioonide l i i k m e t e l e " . 3 Selle kujukese si lmapaistev deta i l o n k o l m n u r k n e p o l l , m i d a noormees kannab. Egiptuse M u u s e u m i spetsial ist id u s u v a d , et k u j u o n l o o d u d juba 3400 aastat enne Kr is tus t , esi-mese Egiptuse di inast ia ajajargul. Juhul , k u i see aastaarv oige o n , siis par ineb p o l l k u i s i i m b o l ja i iks sellega seotud m i i s t i t -s i s t l ik r i t u a a l Egiptuse ajaloo sellest p e r i o o d i s t , m i l j u m a l a d olevat o l n u d n i i reaalsed, et nende jaoks ehi tat i m a j u ja peet i i i l e v a l m a j a p i d a m i s i .

Koige esimesed tseremoniaalsed p o l l e d olevat o l n u d l i h t -sad ja i lustusteta. M i d a aeg edasi, seda r o h k e m l isandus m i i s -t i t s i s t l i k k e s i i m b o l e i d ja m u i d k a u n i s t u s i . Vahest ko ige o l u -l isema m u u t u s e elas p o l l l ab i v o i m s a kaananlaste preester-k u n i n g a M e l k i s e d e k i e l u ajal, kellele P i ibe l vaga s u u r t taht -sust omistab. Melk i sedek juht is elitaarset Vennaskonna h a r u , m i d a k u t s u t i tema n imega - M e l k i s e d e k i preesterkond. Umbes 2200. aastal e. K r . hakkas M e l k i s e d e k i prees terkond v a l m i s -tama oma tseremoniaalpol les id valgest lambanahast . H i l j e m o n valge lambanaha t i le v d t n u d v a b a m i i u r l a s e d , kes o n noist aegadest saadik kasutanud seda mater ja l i oma pol lede v a l m i s -tamiseks.

Juhul , k u i vardjatest j u m a l a d ja Vennaskond o leks id o m a

Melkisedeki poll 89

tegevuse keskendanud v a i d iidsesse Lahis-Idasse ja Egiptusesse, v o i n u k s ule jaanud i n i m k o n n a a ja lugu olla sootuks teistsugune ja kiiesolevat raamatut ei oleks k u n a g i k i r j u t a t u d . Selle asemel laienes Vennaskonna v o r k t a n u agressiivsetele mis jonar ide le ja va l luta ja te le k o g u i d a p o o l k e r a l e . Uheks nende s ihiks sai I n d i a .

S i indimas o l i h i n d u i s m .

9. p e a t i i k k

Jumalad ja aarialased

I n d i a - saladuste maa. See o n pa ik , kus v a i m s e d k u n s t i d o i t -sevad ja mater iaalsed k u n s t i d h a a b u v a d . See o n maa , k u s peaaegu ko ike elavat peetakse p i i h a k s ja kus m i l j o n i d o m e t i n a l g i v a d . Pal judele in imeste le n a i v a d I n d i a rahvas ja tema r e l i g i o o n h i n d u i s m peaaegu lahutamatutena , j u s t k u i o l n u k s i d n a d l o o d u d koos ja peavad koos k u n a g i ka surema. H i n d u i s t -l i k r e l i g i o o n h o l m a b peaaegu 85 protsent i I n d i a l i g i 800-mi l -joni l isest e lanikkonnast , ja o m e t i ei ole I n d i a sellisena, n a g u me teda tanapaeval t u n n e m e , ja e n a m i k selle re l ig ioosse id tradits ioone h o o p i s k i Indias t e k k i n u d . Kast is i is teemi, suurema osa h i n d u i s t l i k k e j u m a l a i d , b r a a h m a n i u s u l i s i r i tuaa le , n a g u ka sanskri t i keele t o i d p a l j u sajandeid tagasi sisse v o o r a m a i -sed sissetungijad ja s u r u s i d selle peale I n d i a rahvastele.

A j a v a h e m i k u l umbes 1500 e. Kr . ( T h u t m o s i s I I I ajajark Egiptuses) k u n i 1200 e. Kr. (Moosese ajastu) r i i n d a s i d loodest I n d i a s u b k o n t i n e n t i h o i m u d , keda tuntakse aarialaste n i m e a l l . Aar ia lased said I n d i a uueks val i tsevaks klassiks ja m u u t -s id I n d i a p o l i s e l a n i k u d oma orjadeks.

Kes need aarialased oigupoolest o l i d ja k u s t n a d tapselt p a r i n e v a d , o n mois ta tus , m i l l e t i le va ie ldakse tanapaeva lg i . Ajaloolased o n k a s u t a n u d sona aarialased uldises tahenduses, et tahistada i n i m e s i , kes r a a k i s i d i n d o e u r o o p a kee l i , m i l l e h u l k a k u u l u v a d ingl ise , saksa, ladina , kreeka, vene, parsia ja sanskri t i keel. Sonal aarialane o n ka k i t s a m , rassiline tahendus . I n i m e s e d o n seda u p r i s t i h t i k a s u t a n u d i n i m k o n n a m i t t e -semiit idest valgenahalise rassi tahistamiseks.

Jumalad ja aarialased 91

Aarialaste esialgse p a r i t o l u k o h t a o n m i t m e i d t e o o r i a i d . U k s l e v i n u m a i d hiipoteese v a i d a b , et aarialased o n p a r i t Venemaa steppidest . Sealt v o i s i d n a d ol la l i i k u n u d E u r o o -passe ja alia Mesopotaamiasse. Teised u s u v a d , et aarialased k e r k i s i d koigepealt esile Euroopas ja l i i k u s i d i t ta . M o n e d teo-r e e t i k u d v a i d a v a d , t ihtipeale rassistl ikel pohjuste l , et aariala­sed o l i d i idsete Mesopotaamia k u l t u u r i d e rajajad ja o l i d see­t o t t u esimesed t s i v i l i s e e r i t u d in imesed. Seda teooriat p r o p a -geeris brutaa lne Saksa na ts l ik r e z i i m , et tpetada aarialaste rassi u l i m u s l i k k u s e ideed. N a t s i d v a i t s i d k o g u n i , et aarialased o n algselt l o o n u d jumala tao l i sed u l i i n i m e s e d , kes o l i d p a r i t teistest maai lmadest . Samasugust v e e n d u m u s t o n a v a l d a t u d ka v a r e m . K u i Hispaania val luta ja Pizarro tungis aastal 1532 L o u n a - A m e e r i k a s s e , siis n i m e t a s i d L o u n a - A m e e r i k a p a r i s -maalased hispaanlastest s issetungi jaid Viracochas, mis tahen­dab „valged i sandad" . L o u n a - A m e e r i k a parismaalaste legen-d i d ju tustas id t o h u t u suurtest valgetest valitsejatest, kes o l i d sa jandeid v a r e m taevast t u l n u d . L e g e n d i d e j a r g i o l i d need i s a n d a d v a l i t s e n u d L o u n a - A m e e r i k a l i n n u ja a n d n u d l u b a -duse parast l a h k u m i s t tagasi t u l l a . L o u n a - A m e e r i k a p a r i s -maalased arvas id , et hispaanlased o n g i naasvad Viracochas, ja seeparast lubas id n a d esialgu hispaanlastel vas tupanuta amee-riklaste k u l l a ja aarded anastada.

M i l l i s t p a r i t o l u aaria rass ka poleks , raagivad p a l j u d r e l i ­g i o o n i d ja m u s t i t s i s t l i k i j d u s u n d i d t i le k o g u m a a i l m a sellest, et aarialased o n teiste rasside suhtes u l i m u s l i k u d . M o n i k o r d nimetatakse seda laadi u s k u ar ianismiks . A r i a n i s m o n teooria, m i s tostab valgenahal ised aarialased teistest rassidest korge-male , pdhjendades seda kontsepts iooni asjaoluga, et aarialaste rassi o n l o o n u d j u m a l (vo i vardjatest j u m a l a d ) ja seetottu o n see v a l j a v a l i t u d v o i l o o d u d rass vaimsel t , sotsiaalselt ja genee-t i l i se l t teistest rassidest parem. Vottes arvesse seda masenda-v a t eesmarki , m i l l e k s i n i m k o n d olevat l o o d u d , tahendaks a r i a n i s m l ih tsa l t seda, et p a r i m a l j u h u l o n aarialased korge-m a t klassi or jad . Selles o lukorras pole 5 iet i m i d a g i h i i lgavat . Teistel rassidel aga, nai teks jaapanlastel , o n samasugused l e g e n d i d , mi l les raagitakse, et n a d o n s i i n d i n u d maavalistest jumalatest .

92 Eedeni jumalad

A r i a n i s m i tu leks eristada tavalisest uhkusest , m i d a i n i ­mesed oma r a h v u s l i k u p a r a n d i ule t u n n e v a d . O n taiesti loo-m u l i k , et rahvas i i h i n e b i ihise p a r a n d i , h u v i v 5 i esteetiliste vaadete baasil. Iga selline i n i m r u h m tunneb m o n i n g a l maara l u h k u s t asjade t i le , mis n e i d u h e n d a v a d . See kaib n i i f i la te l is -t i d e t ihingutesse k o g u n e n u d m a r g i k o g u j a t e k o h t a k u i ka mustanahal i s te k o h t a , kes u h i n e v a d mustanahal is te o i g u s i kaitsvateks r u h m i t u s t e k s . Inimesed v o i v a d t ih ineda mis tahes t u n n u s e alusel , m i d a n a d olul iseks v o i m e e l d i v a k s p e a v a d . Selles, et in imesed oma rassilise p a r a n d i ule u h k u s t t u n n e v a d , ei ole m i d a g i halba. A s i m u u t u b halvaks siis, k u i see u h k u s m u u t u b eelarvamuseks teiste suhtes, kes nende h u l k a ei k u u l u . K u i m e kasi tame i i k s i k i s i k u i d vaimsete o l e n d i t e n a , siis po le k e h a d , m i l l e l e n a d e lu o n a n d n u d , o l u l i s e m a d k u i a u t o d , mi l les n a d so idavad. Sellest hoo l imata o n rassiline e r i -para koige holpsamal t kattesaadav m o o d u s inimeste j a g a m i -seks e r i k i ldkondadesse . Rassism o n o l n u d i i k s t o h u s a m a i d v a h e n d e i d , m i l l e g a i n i m e s i M a a l uksteisest lahus o n h o i t u d . U l a l k i r j e l d a t u d ar ian ismi t i i i i p o n a n d n u d suure panuse selle polariseerituse sailitamisse ja o n t e i n u d p a l j u selleks, et o h u -tada vahetp idamata j a t k u v a i d rassilisi k o n f l i k t e , mis o n k o g u ajaloo va l te l i n i m k o n n a l e nuht luseks o l n u d .

M i t t e k o i k Vennaskonna organisa t s ioonid ei j a r g i n u d aarialaste tradits ioone. Neis pal judes aga, m i s seda teg id , peeti aarialaseks olemist vaimse taassi inni saavutamisel esmataht-saks. See usk edendas mater ia l i smi , vaanates igatsuse vaimse taassi inni jarele veel i iheks kehale k e s k e n d u n u d kinnis ideeks , sedakorda n a h a v a r v i alusel. Tegel ikul t aga ei ole n a h a v a r v i l m i t t e m i n g i t p i s tmis t inimese vaimsete omadustega, inimese voimetega saavutada vaimset lunastust .

Aaria lased v a l l u t a s i d I n d i a v a h e t u l t enne seda, k u i Ven­naskonnas tekkis m o n o t e i s m , samas aga ajal, m i l Vennaskond o l i juba h a k a n u d la ia l i saatma misjonare ja v a l l u t a j a i d . Indias l o i d aarialased keerulise religioosse ja f e o d a l i s t l i k u s i isteemi, m i d a tanapaeval tuntakse h i n d u i s m i n i m e a l l . H i n d u i s m i s t sai veel uks Vennaskonna v o r g u s t i k u h a r u . M o n e d Vennas­k o n n a organisats ioonid Lahis-Idas ja Egiptuses sai l i tasid I n d i a aarialastest j u h t i d e g a t i h e d a d s idemed ja saatsid sageli o m a

jumalad ja aarialased 93

o p i l a s i nende j u u r d e h a r i d u s t saama. T a n u aarialaste sisse-t u n g i l e m u u t u s I n d i a olul iseks Vennaskonna v o r g u i i l emaa-i lmseks keskuseks ja o n seda ka tanapaeval.

I n d i a aarialastest va l i t se jad v a n d u s i d t r u u d u s t sama-sugustele kosmoseajastu vardjatest jumalatele , n a g u n e i d vois le ida Mesopotaamias ja Egiptuses. M i t m e i d aarialaste k u m -m a r d a t u d in imesetaol is i j u m a l a i d k u t s u t i asura. U l a t u s l i k u s h i n d u u r i k u t e kogus , m i d a tuntakse veedade n i m e a l l , o n p a l j u asurale p t i h e n d a t u d h t i m n e ja p a l v e i d . Pa l jud veedades t o o d u d asura kir je ldused on iisna h u v i p a k k u v a d . Nai teks raa-gitakse h u m n i s Vatale, tuule jumala le , kaar ikust , m i l l e g a j u m a l r i n g i soidab. See kaar ik samaneb markimisvaarse l t Vana Tes­t a m e n d i Jehoova kir je ldusega . H u m n i esimesed v i i s varss i raag ivad :

Vaat, mill ine on Vata knariku voimsus! Ta li igub koike purustades, ja tema miira kostab k u i kou. Ta puudutab taevast, muudab valguse stingelt loomavaks [punane leegitsev loosk], ja keerutab maal tolmupilve. 1

U l e j a a n u d h i i m n k i r j e l d a b t u u l t vaga k i r j a n d u s l i k u l t ja a r a t u n t a v a l t . N e e d i i l a l t s i t e e r i t u d v i i s r i d a k u j u t a v a d aga s o i d u r i i s t a , m i s d i m s k i i r e s t i l i i g u b , kouehaalsel t mi i r i se t ) , paiskab valja leegitsevat va lgust ja tekitab m a a p i n n a l t o l m u -keerise, s. t. raket t i v o i r e a k t i i v l e n n u k i t .

U h e s i lmapais tva veedade to lke o n a v a l d a n u d t i l l i n g n i m e g a International Society for Krishna Consciousness ( ISKC) [Rahvusvahel ine Krisna Teadvustamise l i n i n g ] , u l e m a a i l m n e h i n d u i s m i sekt, m i l l e asutas 1965. aastal pens ioni le l a i n u d I n d i a arimees ja mis o n p t i h e n d a t u d h i n d u jumala le Krisnale. ISKC tolgetes kir jeldatakse muis tse id h i n d u j u m a l a i d ja nende inimestest t e e n e r k u n i n g a i d . Jumalad re is is id kosmoselaeva-des, tegelesid planeetidevahelise sojapidamisega ja kasutasid r e l v i , m i l l e suudest paiskus valja v o i m a s valgus juga. N i i n a i ­teks v o i m e lugeda teose Srimad Bhagavatam 3. osa k u u e n d a s laulus :

Ukskord, k u i kuningas Kitraketu reisis maailmaruumis hele-dalt kuiitlevas [saravas] lennukis, mille talle oli andnud jumal

94 Eedeni jumalad

Visnu [hinduismi peajumal], nagi ta jumal Sivat [veel i ihte hinduismi jumalat].. .

Srimad Bhagavatam raagib deemonite rassist, m i s o l i v a l -l u t a n u d k o l m paikesesiisteemi. Deemonitele astus vastu h i n d u j u m a l Siva, kes oma voimsa relvaga dhulaevast vaenlase l e n n u -masinate p i h t a tulistas:

Jumal Siva lendu lastud nooled i lmusid k u i paikesekettalt alguse saavad leegitsevad kiired ja nad katsid k o l m elamulennukit , mis seejarel silmist kadusid. 2

• K u i need ja ka teised veedade t o l k e d tapsed on , siis raa-gitakse veedades mei le m i t m e i d sajandeid tagasi e l a n u d i n i -mesetaolistest jumalates t , kes t u i s k a s i d r i n g i vuhisevates kosmoselaevades, osalesid ohulahingutes ja ne i l o l i d s u r m a v a ki i rega re lvad .

N i i n a g u Mesopotaamias ja Eg iptusesk i o l i d ka p a l j u d h i n d u j u m a l a d i l m s e d val jamdeldised, ka v a i e l d a m a t u l t reaal-sed j u m a l a d o l i d e n d m a s s i n u d tohutusse m i i t o l o o g i a v o r k u . K u i d f ikts ioonidest me leiame o l u l i s i v i i t e i d i n i m k o n n a v a r d ­jatest valitsejate l o o m u o m a d u s t e kohta . H i n d u i i r i k u d ju tus ta -v a d , et vardjate i i h i s k o n d koosnes erinevasse rassi k u u l u v a -test erinevate iseloomudega i n d i v i i d i d e s t , just n i i s a m u t i n a g u i n i m i i h i s k o n d k i . N a i t e k s olevat m o n e j u m a l a n a h k s inine . M o n e d neist suhtus id inimolenditesse lahkemal t ja heataht l i -k u m a l t k u i teised. Aar ia las te s issetungi ajaks p a i s t s i d aga r d h u j a d olevat saavutanud selge t i l ekaa lu . See tu leb i l m s i k s siis, k u i vaadata sotsiaalset stisteemi, m i l l e aarialased India le peale s u r u s i d . See si isteem o n ' k a h t l e m a t a val ja t o o t a t u d i n i ­meste vaimseks orjastamiseks. N a g u m u j a l g i saavutat i seegi orjus osaliselt vaimse toe vaanamise teel. Ni i suguse tegevuse

' tu lemusena tekkis Indias feodal is t l ik i n s t i t u t s i o o n , m i d a t u n ­takse kastisusteemi n i m e a l l .

Aar ia las te kast isusteemi j a r g i s i i n n i b iga i n i m e n e o m a isa sotsiaalsesse ja ametijargsesse klassi (kasti) . Sellest kastist ei paase inimenS k u n a g i , hoo l imata tema annetest v o i iseloo-must . Iga l u h i s k o n n a k i h i l o n oma a m e t i d , k o m b e d ja r i t u a a -l i d . M a d a l a i m a kast i l i i k m e d , keda tuntakse paariatena v o i p p u t t w n a t u t e n a , t e g i d enamast i ko ige a l a n d a v a m a i d t o i d ja

jumalad ja aarialased 95

e lasid p i i r i t u s viletsuses. K o r g e m a d k lass id h o i d s i d p u u t u -matutes t eemale. Korgeimasse kas t i k u u l u s i d va l i t se jad ja b r a a h m a n i p r e e s t r i d . Aaria laste s issetungi ajal ja t i i k k aega parast seda k u u l u s i d korgeimasse kast i l o o m u l i k u l t aariala­sed ise. K a tanapaeval k e h t i b Indias kastis i isteem, e h k k i see ei ole n i i j a i k n a g u v a r e m ja p u u t u m a t u t e v i le ts e lu jarg o n m o n e v o r r a p a r a n e n u d . I n d i a pohja- ja moningates laanepi ir -kondades d o m i n e e r i v a d korgklassis endiselt he ledamanahal i -sed india lased, algsete aarialaste jare l tu l i jad .

J5u ja m a j a n d u s l i k u surve ab i l k i n d l u s t a s i d aarialastest sissetungijad kastisusteemi. 6. sajandiks enne Kr i s tus t m u u t u -s id k o l m a n d a k s olul iseks todriistaks vaaras tunud religioossed toekspidamised.

H i n d u i s m dpetab oigest i , et v a i m n e o l e n d ei kao koos kehaga. H i n d u i s m raagib ka sellest, et parast keha s u r m a l a h k u b sellest h i n g ja asub elama v a s t s i i n d i n u kehasse. Seda protsessi nimetatakse sageli re inkarnats iooniks ja selle taga-jarjel s i inn ib n i i n i m e t a t u d eelmiste elude i l m i n g . Pa l jud i n i m e ­sed s u u d a v a d meenutada oma eelmisi e lus id , m o n i k o r d m a r -kimisvaarse l t i iks ikas ja l ikul t .

Tanapaeval l a b i v i i d u d eelmise elu i l m i n g u t kasi t levate * u u r i m u s t e kaigus k o g u t u d t o e n d i d osutavad, et t e g u r i d , m i s t i n g i v a d va imse o l e n d i elamaasumise u h t e v o i teise u u d e kehasse, o n aarmiselt j u h u s l i k u d . Sellisteks teguri teks v o i v a d ol la inimese asukoht surma hetkel ja uute kehade (raseduse) lahedus. See, kas is ik v a l i b mehe v o i naise keha, v o i b sol tuda sellest, k u i onne l ik ta o l i elus, m i s asja loppes. N e n d e m u u t u -jate t o t t u k u j u t a b vaimse o l e n d i Uue keha v a l i k endast i i p r i s j u h u s l i k k u ja et tearvamatut tegevust, mi l les t i h t i m a n g i b r o l l i p u h a s s a t t u m u s . Aaria laste r e l i g i o o n o n m o o n u t a n u d selle l ihtsa protsessi vaaropetusega, m i l l e j a r g i u u e s t i s u n d i . ( re in-k a r n a t s i o o n i ) j u h i b v a n k u m a t u universaa lne seadus, et iga u u e s t i s i i n d o n evoluts iooni l ine s a m m kas vaimse ta iustumise ja vabanemise poole v o i sellest eemale. Vaidetayast i ku jutas iga h i n d u kast endast i ih te s a m m u sellel kosmi l i se l rede l i l . K u i in imesed k a i t u s i d n i i , n a g u nende kast i seadused ja k o h u s t u -sed ette n a g i d , siis l u b a t i nei le jargmise uues t i s i inn iga j a rg -misesse, kdrgerriasse kast i paaseda. K u i n a d aga oma k o h u s -

96 Eedeni jumalad

tust ei t a i t n u d , siis ahvardas n e i d s t i n d i m i n e madalamasse u h i s k o n n a k i h t i . V a i m n e t a i u s t u m i n e ja vagadus saavutat i alles siis, k u i i n i m e n e o l i v i i m a k s korgeimasse, b raahmani te kas t i j o u d n u d . N i n g v a s t u p i d i , kas t i , mil lesse i n i m e n e o l i s u n d i n u d , peet i selle in imese va imse a r e n g u nai ta jaks , ja juba see i i k s i oigustas mis tahes sellele inimesele osaks lange-vat koht lemis t .

Seesuguse opetuse eesmark o n i lmselge . Kast i susteemi eesmark o l i l u u a ja ik feodal is t l ik i i h i s k o n n a k o r d , samasugune, n a g u o l i t e k k i n u d Egiptuses vaaraode val i tsemise a l l , k u i d mis Indias veelgi a a r m u s l i k u m a k s k u j u n d a t i .

H i n d u i s m i usk r e i n k a r n a t s i o o n i aitas saavutada veel kahte vard ja te eesmarki . H i n d u i s m rohutas , et jargmisesse kast i paasemisel o n peamiseks h u v e k s k u u l e k u s . Samal ajal vo t t i s aarialaste usk inimestel t julguse i i r i t ada pragmaat i l i se l t va imset taiust saavutada. M t i i i t , m i s raakis vaimsest e v o l u t -sioonist labi kastisusteemi, hagustas tegel ikkuse, mis seisneb selles, et v a i m n e ta ius tumine t o i m u b i isna toenaoliselt samal v i i s i l n a g u mis tahes m u u inimese v o i m e t e ta ius tumine : t a n u i s i k l i k u l e t e a d l i k u l e j o u p i n g u t u s e l e , m i t t e t a n u m a h h i n a t -sioonidele v a l j a m o e l d u d kosmil ise redeliga.

S i i m b o l i s m i r o l l h i n d u i s m i s o l i p i i r a t u d , k u i d o m e t i vaga o l u l i n e . U k s h i n d u i s m i o l u l i s e m a i d m u s t i l i s i s i i m b o l e i d o n svastika - haakrist , m i s e n a m i k u l in imeste l assotsieerub nat-sismiga. Svastika o n vaga vana s i i m b o l . See o n ajaloo v a l t e l m i t m e l k o r r a l esile k e r k i n u d , taval isel t seoses Vennaskonna m i i s t i t s i s m i g a , ja seda just nendes i i h i s k o n d a d e s , m i s k u m -m a r d a v a d vardjatest j u m a l a i d . E h k k i selle m a r g i tapne p a r i t ­o lu o n teadmata, o n svastikat kasuta tud juba muistses Meso-potaamias . M o n e d ajaloolased u s u v a d , et svast ika vo is o l la Indias kasutusel j u b a enne aarialaste sissetungi. See o n v o i ­m a l i k , k u n a m i t m e d aarialaste-eelsed I n d i a l i n n a d p i d a s i d kaubavahetust teiste maa i lma paikadega, sealhulgas M e s o p o -taamiaga. M i l l i n e svastika p a r i t o l u ka poleks , parast aarialaste s issetungi Indiasse sai sellest i i k s h i n d u i s m i ja a r i a n i s m i va l japais tva imaid s u m b o l e i d .

M i s p u u t u b svastika tahendusse, siis naeme, et svastika o n o l n u d hea onne v d i vedamise s i i m b o l . See o n paris i r o o -

fumalad ja aarialased 97

n i l i n e , k u n a peaaegu k o i k i seda k a s u t a n u d u h i s k o n d i o n taba-n u d t ipr i s k u r i ebadnn. 1901. aastal avaldat i teoses Archaeologi­cal and Ethnological Papers of the Peabody Museum svastika kohta p o n e v u u r i m u s . Tolle u u r i m u s e a u t o r i Zel ia N u t t a l l i j a rg i o l i svastika toenaoliselt seotud tahtede vaatlemisega. N u t t a l l osu-tab sellele, et svastikat o n k o h a t u d k u l t u u r i d e s , mi l les o n are-n e n u d as t ronoomia k u i teadus, ja seda o n seostatud mdnes muistses A m e e r i k a k u l t u u r i s ka k a l e n d r i koostamisega. O m a a r t i k l i 18. leheki i l je l va idab autor:

Tanu Ursa Majori voi Ursa M i n o r i [kaks Maalt nahtavat taht-ku ju , tavaliselt nimetatakse neid Suureks ja Vaikeseks Vank-riks] omavahelisele asendile keskool koigi l neljal eri aastaajal moodustub summeetriline svastika, mille vormid on identsed eri t i i i ip i svastikate voi ristisumbolitega... mis on joudnud meieni kaugest antiikajast...

K u n a svastikat seostatakse sageli vardjatest jumalatega, o n v o i m a l i k , et ta o n alguse saanud k u i s i i m b o l , m i s tahistab M a a vardjatest isandate t s iv i l i sa t s iooni k o d u k u s a g i l Suures v o i Vaikeses Vankris .

H i n d u i s m o n m i t m e t i k u m m a l i n e re l ig ioon . N a i b , et see i m e b endasse ja vo tab omaks peaaegu iga u u e rel igioosse idee, m i s o n talle peale s u r u t u d , k u i d i l m a et ta v a n u i d e i d val ja viskaks . Sel pohjusel o n h i n d u i s m tanapaeval t ege l iku l t segapundar, mi l les s i sa lduvad p a l j u d aegade va l te l Indias t t i le t o r m a n u d s u u r e m a d r e l i g i o o n i d , naiteks aarialaste r e l i g i o o n , m i s domineer ib veel tanapaevalgi , n i n g b u d i s m ja m u h a m e e d -lus , m i s l e v i s i d Indiasse m o n e v o r r a h i l j e m . O n l e i t u d t o e n -d e i d selle k o h t a , et t r a d i t s i o o n i d ja t eadmised eksisteer is id Indias a m m u enne aarialaste sissetungi, ja m u i s t sellest t r a d i t -sioonist moodustab osa veedadest.

Aar ia las te j u l m a d j u m a l a d , kentsakad m u s t i l i s e d k o m -b e d ja r o h u v f e o d a l i s m ei j a a n u d v a s t u p a n u t a . P i i b l i l o o s A a d a m a s t ja Eevast me raakis ime i idse Homo sapiens'i p i i i i -dest o m a n d a d a t e a d m i s i , m i d a ta oma or japolvest paasemi-seks vajas. 7. sa jandi l enne K r i s t u s t v o e t i ette veel i i k s n i i -sugune katse. Indias tekkis populaarne v a g i v a l l a t u l i i k u m i n e , m i s esitas aarialaste si isteemile tosise val jakutse . See l i i k u ­m i n e kujutas endast i i h t vaheseid inimese o l u l i s i e t tevotmis i ,

7 E e d e n i j u m a l a d

98 Eedeni jumalad

m i l l e eesmargiks o l i vard ja te r e l i g i o o n i asendamine v a i m s e vabaduse k a t t e v o i t m i s e p r a k t i l i s t e meetodi tega . U u e l i i k u -mise j u h i d s o o v i s i d asendada m o o n u t a t u d m u s t i t s i s m i ja p i m e d a usu r e a l i s t l i k u lahenemisega vaimsele ta iustumisele . See l a h t u n u k s tes t i tud pohimotetest , mis o l i d vagagi sarnased esialgse, k o r r u m p e e r u m a t a Vennaskonna lahenemisega. Pare-m a t e r m i n i p u u d u m i s e l n i m e t a n ma seda pragmaat i l i s t t u u p i r e l i g i o o n i s o l t u m a t u k s (maver ick* ) r e l i g i o o n i k s . S o l t u m a t u d r e l i g i o o n i d o n need, mis o n laht i o e l n u d vardjate dogmadest ja o n u r i t a n u d le ida vaimsele lunastusele p r a k t i l i s t v o i tea-d u s l i k k u lahenemist . E h k k i m i t t e u k s k i m d o d a n i k u s o l t u m a t u r e l i g i o o n ei ole kaasa t o o n u d l a i a u l a t u s l i k k u va imset ta ius -t u m i s t , o n n a d s i iski h o i d n u d alal u s k u n i n g vahel ka osuta-n u d monele eesmargile paasemiseks olulisele sammule .

* Termin maverick on pari t Metsikust Laanest. Selle sonaga nimetat i mis tahes o m a n i k u margita rohusdojat looma, naiteks lehma v o i hobust. Sona ise on par i t Texase karjapidaja Samuel M a v e r i c k i (1803-1870) nimest. Maver ick keeldus oma karja margistamast. Neid margistamata loomi hakati nimetama maverick, ja iga sel-list vabalt r ing i l i ikuvat looma peeti ei kellegi omaks. Siit on parit ka definitsioon, mida me tanapaeval tunneme: maverick on isik v d i organisatsioon, m i l l e l ei ole omanikku v o i kellegi marki ja mis tegutseb soltumatult , tavaliselt arvestamata juur-d u n u d konventsioonidega.

10. p e a t u k k

Soltumatud religioonid

I n d i a so l tumatute re l ig ioonide l i i k u m i n e o l i o l u l i n e ajalooline s t i n d m u s . L i i k u m i s e l o l i m i l j o n e i d j a r g i j a i d n i n g selle h a r i v m o j u Aasiale o l i t o h u t u . L i i k u m i n e t o i kaasa n i i n i m e t a t u d lunastuse k u u e dpetuse tekke. N e e d o l i d k u u s erinevat mee­t o d i t , mis o n valja t o o t a t u d eri ajastutel vaimse lunastuse saa-vutamise eesmargil .

Kuuest opetusest vahest koige tahelepanuvaarsem, t a n u sarnasusele b u d i s m i g a , o l i opetus , m i d a tuntakse n i m e t u s e a l l saankhja. Sona saankjija tahendab „ loendamine" . Saankhja opetuste tapne a lgupara o n mei le teadmata . Saankhja d o k t -r i i n e omistatakse taval ise l t mehele , keda tuntakse K a p i l a n i m e a l l . Kes K a p i l a o l i , kus t ta par ines ja m i l l a l ta tapselt elas, o n k i i s i m a r g i a l l tanapaevani . M o n e d e arvates elas K a p i l a 550. aasta p a i k u enne Kr is tus t B u d d h a e l u ajal. Teised u s u v a d , et K a p i l a vois elada varem. M o n e d e meelest ei ole sellist in imest k u n a g i o l n u d , k u n a tema u m b e r o n t e k k i n u d n i i p a l j u eba-tavaliselt m u t o l o o g i l i s t . Kes K a p i l a ka poleks o l n u d , m i t m e d temale o m i s t a t u d opetused o n m o o d u s t a n u d olul ise baasi hi l isematele so l tumatute le f i losoofi l is te le opetustele. N a i t e k s opetas saankhja susteem oigustatul t , et u n i v e r s u m i s o n kaks p o h i l i s t tejneteisega' vas tanduvat entiteeti : h i n g ( v a i m ) ja m a -teeria. Veel opetab see f i losoofia :

Hingesid on lopmatu arv* ja nad koosnevad puhtast moistusest. Iga hing on iseseisev, jagamatu [seda ei ole voimalik osadeks

* Kaine moistus utleb meile, et hingesid on siiski p i i r a t u d afv. Lopmatu voib tahis-tada n i i suurt arvu, et see on m u u t u n u d loendamatuks.

100 Eedeiu jwualad

lahutadaj, tingimustest piiramata, voimetu muutuma, sure-matu. See avaldub aga ainesse katketuna. 1

Saankhja opetab, et iga is ik o n selline h i n g ja iga h i n g o n osalenud materiaalset u n i v e r s u m i t moodustavate algelemen-t ide loomisel j a / v o i jaadvustamisel . Seejarel l o i d h i n g e d mee-l e d , mi l lega o n v o i m a l i k n e i d elemente ta juda. Seetottu v o i s i d i n i m e s e d k i i t a ( v o i la i ta , so l tuva l t vaatenurgast) u n i v e r s u m i olemasolu ja selles l e i d u v a hea ja kur ja eest a inu l t iseennast, m i t t e j u m a l a t v 5 i K o r g e i m a t O l e n d i t . Saankhja jargi saavuta-takse h ingede vabastamine mateeria vangistusest teadmiste k a u d u . K i r j a n i k Charles E l i o t k i r j e l d a b saankhja u s k u m u s i jargmisel v i i s i l :

Kannatuste pohjuseks on hingede viibimine mateeria ko id iku-tes, kuid need koid ikud ei mojuta hinge olemust ega ole teata-vas mottes isegi reaalsed, sest k u i hinged omandavad erinevuse aratundmiseks vajal ikud teadmised ja naevad, et nad ei ole mateeria, siis katkevad k o i d i k u d ja hinged leiavad igavese rahu. 2

N e n d e saankhja dpetustega seoses k e r k i b tiles m i t u k i i s i -m u s t . Esiteks, k u i d a s o n v o i m a l i k , et k o i k v a i m s e d o l e n d i d o n a i d a n u d u n i v e r s u m i t luua? A i n u s p i l g u h e i t f i i u s i k a r a a -matutesse i i t leb mei le , et u n i v e r s u m on m o o t m a t u l t keerul ine asi. Isegi suur teadlane A l b e r t Einstein ei s u u t n u d selles l o p -l i k k u selgust l u u a . K u i d a s o n siis v o i m a l i k , et k o i g i l m e i l , vae t i te l sure l ike l , sealhulgas p u r j u s v i i n a n i n a d e l , kes agul i s k o r v a l t a n a v a t e l pead kaineks m a g a v a d , v o i n u k s k u n a g i o l la m i n g i t p i s tmis t m a a i l m a loomisega? Vastus v o i b pe i tuda asja-olus, et mateeria pdhineb l ihtsa l ar i tmeet ika l ja o n t u n d u v a l t v a h e m massi ivne, k u i naib .

F i ius i l i se mateeria esmane e h i t u s k i v i o n aatom. A a t o m koosneb ko lmes t p o h i k o m p o n e n d i s t : prootoni tes t , n e u t r o n i -test ja e lektronidest . P r o o t o n i d ja n e u t r o n i d o n u h e n d a t u d aa tomi t u u m a s . E l e k t r o n i d t i i r l e v a d t o h u t u k i i rusega t i m b e r t u u m a ja m o o d u s t a v a d seelabi aa tomi katte . K o g u susteemi hoiab koos e lektromagnet i l ine j o u d .

M i l l e poolest erineb i iks aatom teisest? Ei m i l l e g i m u u k u i e lektronide ja prootoni te a r v u poolest. Lisa v e s i n i k u aatomile

Soltumatud religioonid 101

uks e lektron ja i iks p r o o t o n ja, voildl, sa oled saanud h e e l i u m i . Lisa veel 77 e l e k t r o n i ja p r o o t o n i t , seejarel heldekael ise l t n e u t r o n e i d , ja jarsku oled sa k u l l a o m a n i k . Vota m o n e d vahe-maks ja saad kooba l t i , siis aga lisa m o n e d ja tekib ts ink. Loo-duses eksisteerib 105 pohie lement i , ja igauks o n olemas a i n u l t seetottu, et t a l o n er inev arv e lektrone ja p r o o t o n e i d . N a g u naeme, o n f i i i i s i l i se mateeria aluseks l o l l i k i n d l a l t l i h t n e a r i t -m e e t i k a , m i l l e s t o n v o i m e l i n e j a g u saama igauks . Pohjus , m i k s seda sor t i k o r r a l d u s paistab tddtavat , seisneb selles, et elektronide ja prootonite l i i tmine ja lahutamine m u u d a b aatomi tek i ta tavat energiat . K u n a mateeria o n pe lga l t kondensee-r i t u d energia, jSis pohjustab aatomi energia m u u d a t u s saarase l ihtsa a r i t m e e t i k a abi l m u u t u s e selles f i iusi l ises aines, m i l l e saarane aa tom teki tab. U n i v e r s u m m u u t u b keeruliseks alles siis, k u i ained i iksteist mo jutama h a k k a v a d .

Teiseks o n f i i t i s i l ine mateeria t u n d u v a l t v a h e m massi ivne ja p a l j u efemeersem, k u i see naib. A a t o m i d koosnevad peaaegu t a i e l i k u l t tuhjast r u u m i s t . K u i suurendada v e s i n i k u a a t o m i t u u m a n i p s u k i v i suuruseni , siis paikneks selle ainus e lek t ron t u u m a s t te rve l t m i i l i kauguse l . K o i g e r a s k e m a a t o m , m i l l e s o n koige r o h k e m n e u t r o n e i d , p r o o t o n e i d ja e lektrone, o n 92 e lek t ron iga u r a a n i a a t o m . K u i u r a a n i a a t o m i l a b i m o o t u s u u ­rendada poole m i i l i n i , siis ei oleks t u u m s u u r e m k u i pesapall . Sellest n a h t u b , et a a t o m i d koosnevad peaaegu taiesti tuhjast r u u m i s t , seega o n ka koige r a s k e m g r a n i i t u l l a t a v a l t efe-meerne. Meie f i i u s i l i s i esemeid ta juvad meeled ei ole v o i m e l i -sed a d u m a mateer ia peaaegu i l lusoorset o lemust , sest f u i i -si l ised meeled o n l o o d u d n i i , et n a d aktsepteeriksid seda mas-siivsuse i l l u s i o o n i , m i l l e o n t e k i t a n u d aatomiosakeste aaretult suur l i i k u m i s k i i r u s . (L i iguta pi isaval t k i i res t i m i n g i t eset edasi-tagasi v o i m d o d a r i n g i , kohe hakkab see tahkena naima.) K u i me suudaks ime naha mateeriat sellisena, n a g u see t ege l iku l t o n , siis naeksime, et k o i k tahked ob jekt id o n tege l ikul t kohe-v a d ehmed.

A j a p i k k u l i s a n d u s i d saankhja opetustele m i t m e d vaarad u s k u m u s e d , mis poh jus tas id l o p p u d e l o p u k s saankhja dpe-tuste a l laka igu. Teisi s o l t u m a t u i d siisteeme tabas sama saatus. Jooga siisteemis p d d r d u s i d in imesed naiteks oma teel vaimse

102 Eedeni jumalad

vabaduse poole tagasi j u m a l a k u m m a r d a m i s e j u u r d e . Veel uks kuuest f i losoofiasusteemist - mimaansa - uritas sai l i tada aarialaste u s k u m u s i ja uhendada n e i d u u t e so l tumatute ope-tustega. Sellest ei t u l n u d aga m i d a g i val ja , sest ei ole v o i m a ­l i k uhendada d o k t r i i n e , m i l l e eesmargiks o n ja lule seada j a i k k u u l e k u s , opetusega, m i s p i i r g i b va imse vabaduse saavuta-mise poole , ja seda ka saavutada. Et ol la edukas, va javad toe-l ised v a i m s e d teadmised samasugust tapsust n a g u m i s tahes teadus. K u i e d u k a i d v a i m s e i d teadmis i vaaropetustega lahjen-dada, siis lahtub t a r v i l i k tapsus.

I n d i a s d l t u m a t u l i i k u m i n e k u h t u s v i i m a k s v a e v a t u l t , k u n a t iha r o h k e m ja r o h k e m aarialaste i d e i d , m i d a l i i k u m i s e a b i l asendada p u u t i , i m b u s tagasi l i i k u m i s s e . Selle t u l e m u -sena t e k k i n u d lootusetu v a i m n e v i r v a r r val i tseb Indias tana-paevani .

Enne oma l o p l i k k u k o k k u v a r i s e m i s t sundis I n d i a s o l t u ­m a t u t e re l ig ioonide l i ikumises t i iks s u u r i m a i d re l ig ioone aja­loos - b u d i s m . L o o d u d umbes aastal 525 enne Kr i s tus t I n d i a p r i n t s i S iddhar ta G a u t a m a (keda h i l j e m h a k a t i n i m e t a m a B u d d h a ehk Kirgastunu) p o o l t , levis b u d i s m k i i r e s t i k o g u K a u g - I d a s . N a g u saankhja susteemgi ei k u m m a r d a n u d ka b u d i s m algselt veeda j u m a l a i d . See vastustas kast isusteemi ega toe tanud braahmanite d o k t r i i n e . Er ineval t pal judest tana­paeva b u d i s t i d e s t ei p i d a n u d varajased b u d i s t i d B u d d h a t jumalaks ; seevastu aga austasid teda k u i motle jat , kes o l i loo ­n u d meetodi , m i l l e abi l vois u k s i k i s i k saavutada vaimse vaba­duse omaenese j o u p i n g u t u s t e ab i l , teadmiste ja vaimsete har-ju tus te k a u d u . O n raske k i n d l a k s teha, k u i e d u k a d o l i d varajased b u d i s t i d o m a eesmarkide saavutamise l t e g e l i k u l t , e h k k i S iddharta toepoolest vai t is , et ta o l i saavutanud vaimse vabanemise.

B u d i s m , n a g u ka teised s o l t u m a t u d r e l i g i o o n i d , elas sajandite va l te l t i le t o h u t u i d m u u t u s i , lohenemise ja languse. Seetottu l a k s i d kaots i p a l j u d S iddhar ta dpetused. Pealegi l i s a n d u s i d tollele re l ig iooni le parastpoole m i t m e d opetused ja r i i t u s e d , mis ei l a h t u n u d h o o p i s k i Buddhast ja m i s b u d i s m i l e vale n i m e andsid . Suureparase naite selle languse k o h t a v o i m e le ida sona nirvaana d e f i n i t s i o o n i s . Esialgselt tahendas sona

Soltumatud religioonid 103

nirvaana eksistentsi seisundit , mi l l es i n i m e n e o n s a a v u t a n u d igavese k i rgas tumise ega t u n n e e n a m materiaalse u n i v e r s u -m i g a seotusest t i n g i t u d k a n n a t u s i . Iga b u d i s t i eesmark o n saavutada nirvaanaseisund. Sona nirvaana o n t o l g i t u d ka k u i „e imisk i " v o i „ tuhjus" : k o h u t a v a l t k o l a v a d m d i s t e d , mis o n s i sendanud pa l jude le tanapaeva inimeste le v e e n d u m u s t , et n i r v a a n a o n mit teeksis teer imise se isund, m i l l e g a kaasneb s ideme k a d u m i n e f i ius i l i se u n i v e r s u m i g a . Tege l ikul t o l i esi-algne s d l t u m a t u eesmark suisa v a s t u p i d i s e se i sundi saavu-t a m i n e . B u d d h a toel ine n i rvaanase isund katkes endas tuge-v a m a t eks is tents i tunnetust , k o r g e n d a t u d eneseteadvust ja s u u t l i k k u s t p a r e m i n i mois ta f i i i i s i l i se u n i v e r s u m i o lemust . Lisaks sellele taienes b u d i s m ka erinevate uute r i tuaal idega.

K u i me v o r d l e m e s o l t u m a t u i d re l ig ioone vardjate u s u n -di tega , siis naeme p a l j u i isna s i l m a t o r k a v a i d e r i n e v u s i , m i s a i t a v a d n e i d teineteisest eristada. Tabel, mi l l es v o r r e l d a k s e o l u l i s e m a i d f i l o s o o f i l i s i se isukoht i , m i l l e poolest need koige e n a m er inevad, naeb val ja umbes seesugune:

Vardjate religioon

Opetuse allikaks voi inspireeri-jaks olevat jumal , ingel voi i i le-loomulik joud, mitte inimene. Usk ainsasse Korgeimasse Olen-disse voi jumalasse on usu pea-misi nurgakive (varasematel aega-del - usk paljudesse inimesetao-listesse jumalatesse).

Fuusiline surematus on vardjate religiooni oluline v o i ihaldatav eesmark.

D o k t r i i n i jargimisel rohutatakse usu voi kuulekuse olulisust.

Usundi ajaloo valtel on kasutatud v o i soositud karme v o i saatus-likke fiiusilise karistamise meeto-

Soltumatu religioon

Opetuse allikaks v o i inspireeri-jaks olevat identifitseeritav i n i ­mene. Usku Korgeimasse Olendisse sal-litakse, k u i d see kujutab endast vaikest voi olematut osa doktr i i -nist. Rohk on asetatud i n d i v i -duaalsele vaimsele olendile ja tema suhtele universumiga. Otsitakse vaimset vabadust ja surematust. Loputu eksistents iihes ja samas ftiiisilises kehas on ebaoluline ja soovimatu. Vaatlust ja moistuslikkust loe-takse oigeks mooduseks dokt­r i i n i jargida. Fiiiisilise karistamise voi surve-avalduse kasutamine on tuhine voi olematu. Koige karmim karis-

104 Eedeni jumalad

Vardjate religioon Soltumatu religioon

deid uskmatute voi usutaganejate kohtlemisel.

Usk sellesse, et si indimine i n i ­mese kehasse, kas iiks v5i m i t u korda jarjest reinkarnatsiooni teel, on osa laiaulatuslikust vaimsest plaanist, mis toob loppkokku-vottes kasu igale inimolendile. Usk korgemate joudude, juma­late voi t i leloomulike olendite olemasolusse, kes kontrol l ivad inimeste individuaalset ja kollek-tiivset saatust. Inimolenditel ei ole mingi t kontrol l i nende jou­dude tile ja nad saavad neile vaid alistuda.

Usk, et ainult iiks Korgeim Olend iiksi on loonud kogu universumi.

Inimeste kannatused, vaev ja orjapSlv on osa laiaulatusliku-mast vaimsest plaanist, mil le loppeesmargiks on juhtida lunas­tuse ja vabaduse juurde need, kes oma saatust kuulekalt talu-n u d on. Vaimne arkamine ja lunastus soltuvad taiel maaral jumala voi m u u uleloomuliku olendi armust.

tus on tavaliselt inimese valjaheit-mine religioossest organisatsioo-nist. Usk sellesse, et inimeksistentsil ei ole mingi t peidetud vaimset tagamotet ja et protsess surm -amneesia - taassund toob kaasa vaimse mandumise.

Usk sellesse, et koik inimesed vastutavad kokkuvottes enese loo­dud elutingimuste eest, olgu need siis head voi halvad, oma tegude ja tegematajatmiste eest ja et in i ­mesed saavad loppkokkuvottes oma saatust juhtida.

Usk sellesse, et igauhel on olnud midagi tegemist fiiusilise u n i ­versumi loomise j a / v o i jaadvus-tamisega. Inimeste kannatused, vaev ja orjapolv on sotsiaalsed pahed, mil le l ei ole konstruktiivset ees-marki , ja nad takistavad vaimse lunastuse ja vabaduse saavuta-mist.

Vaimne arkamine ja lunastus on saavutatavad taielikult i n d i v i i d i motiveeritud joupingutuste abil.

Luge jad naevad, et i i l a l p o o l loe t le tud vardjate ja s o l t u m a -tute f i losoofi l is te vaadete e lemendid o n pal judes re l ig ioonides omavahe l lab i p o i m u n u d . Ni i suguse nahtuse heaks naiteks o n h i n d u i s m . Seesugune v i r v a r r tekib tavaliselt siis, k u i vardjate r e l i g i o o n i i m b u v a d s o l t u m a t u d ideed v o i k u i vardjate d o k t r i i ­n i d l i s a n d u v a d s o l t u m a t u t e l e opetustele . K u i o n j u h t u n u d uks neist kahest, siis lahevad s o l t u m a t u opetuse k o i k p o s i t i i v -

Soltumatud religioonid 105

sed k u l j e d t a i e l i k u l t kaotsi . E r i t i selgelt o n see naha tanapaeva b u d i s m i p u h u l , k u s r i t u a a l i d , B u d d h a u l i s t a m i n e ja p a l v e d tema poole o n peaaegu t a i e l i k u l t enda alia m a t n u d selle p r a k -t i l i se susteemi, m i d a B u d d h a o l i p u i i d n u d val ja arendada. E h k k i b u d i s m ei vabastanud i n i m k o n d a , aratas ta o m e t i loo -tuse, et i i h e l paeval v o i b vabadus o m e t i saabuda. B u d i s t l i k u l egendi j a rg i teadis Gautama, et ta p o l n u d s a a v u t a n u d oma eesmarki l u u a seesugune re l ig ioon , mis tooks k o g u i n i m k o n -nale t a i e l i k u vaimse vabaduse. Seetottu lubas ta, et t u l e v i k u s saabub teine B u d d h a v o i K i r g a s t u n u ja v i i b selle ulesande l o p u l e . Selles lubaduses pe i tub hasti t u n t u d Maitre ja („sobra-l i k " ) e t t e k u u l u t u s , mis o n saanud tanapaeva b u d a usu vaga olul iseks e lemendiks . Et b u d i s m ei k u j u t a n u d endast esialg-selt u s k u Korgeimasse Olendisse, siis ei raagi Mai tre ja legend j u m a l a saadetavast sonumitoo jas t ega opetajast. M a i t r e j a o n l i h t s a l t i s i k , kel le teadmistest ja vo imetes t pi isab ulesande l o p u l e v i i m i s e k s .

Paljudes r ingkondades o n pee tud t u l i s e i d v a i d l u s i k t i s i -muse t i le , m i l l a l Mai tre ja saabuma peaks. M i t m e d b u d i s t l i k u d a l l i k a d v a i d a v a d , et Mai t re ja saabub vi i s tuhat aastat parast B u d d h a surma; teised p a k u v a d poole l u h e m a t a javahemikku . Pal jud ajaloost teada olevad b u d i s t l i k u d l i i d r i d o n v a i t n u d , et n e m a d o n g i Maitre ja . M i t t e i i h t k i neist ei saatnud e d u B u d d h a l u b a t u d eesmargi saavutamisel , n i i et e n a m i k b u d i s t e ootab tanaseni.

A ja m o o d u d e s tabas ka Mai t re ja e t t e k u u l u t u s t , n a g u ka u l e j a a n u d b u d i s m i , langus . L e g e n d lahustus a j a p i k k u vaga des t rukt i ivses d o k t r i i n i s , m i d a Vennaskonna a l l i k a d Lahis -Idas ja ka muja l levitasid. N i m e l t maai lmalopu doktr i in is , m i d a tuntakse ka selliste dramaat i l is te nimetuste nagu v i imnepaev , h a r m a g e d o n j t . a l l .

M a a i l m a l o p p u j u t l u s t a v a d opetused o n a v a l d a n u d i n i m -uhiskonrtale laastavat m o j u . Seetottu o n aarmiselt olul ine moista, kus ja m i k s need opetused alguse said.

11. p e a t u k k

Viimsepaeva prohvetid

Ktis ige i i k s k o i k kel le l t : „Kas te usute v i imsepaeva saabumisse i i k s k o i k m i l l i s e l v i i s i l ? " Usna toenaol ine o n , et tei le vasta-takse jaatavalt . Lisaks usule jumalasse o n usk v i i m s e p a e v a -kohtusse tanapaeva maai lmas i i k s koige la iemal t l e v i n u d u s u -l i s i m o i s t e i d . Isegi p a l j u d neist, kes o n a v a l i k u l t a te i s t id , o n v a h e l k o g e n u d teatavat k a a s a s i i n d i n u d t u n n e t , et t u l e v i k u s ootab n e i d m i n g i suurejooneline k o h t u m o i s t m i n e v o i ulevaa-tus.

E n a m i k u v i imsepaeva opetus i v d i b le ida teostest, m i l l e autor i teks o n u s u p r o h v e t i d , kes v a i d a v a d , et neile o n osaks l a n g e n u d m i i s t i l i s e d i l m u t u s e d , m i l l e ajal j u m a l o n neile maa­i l m a t u l e v i k u p a l j a s t a n u d . Seda l a a d i p r o h v e t l i k k e teoseid nimetatakse tavaliselt apokal i ipt i l i s teks . Sona apokaliipsis t u l e -neb kreekakeelsetest sonadest apo- (maha v o t m a ) ja kalyptein (kate). Sega k u j u t a b apoka l i ips i s endast kat te m a h a v o t m i s t , s. t. i l m u t u s t .

E n a m i k apokali ipsise k i r j e l d u s i jargib uhte ja sama joont : i n i m k o n d a tabab m i n g i globaalse k a t a k l i i s m i t o t t u suur m u r -rang. K a t a k l i i s m i l e jargneb v i imnepaev , m i l j u m a l v o i j u m a l a esindaja otsustab iga maapealse i n i m o l e n d i saatuse. A i n u l t neile inimestele, kes o n o l n u d k u u l e k a d re l ig iooni le , m i s apo-kalupsis t ju t lus tab , osutatakse v i i m s e l p a e v a l halastust. K d i k i u le jaanuid tabab s u r m v o i igavene v a i m n e needus. Vi imsele -paevale jargneb maapealne utoopia , m i d a saavad n a u t i d a v a i d need, kes o n u s k u n u d ja k u u l e k a d o l n u d .

H o o l i m a t a ule i i ld ise Shangri-La lubadustest , aratasid seda

Viimsepaeva prohvetid 107

sort i opetused inimestes tavaliselt o u d u s t ja poh jus tavad eba-m u g a v u s t u n n e t tanapaevalgi . N a g u me kohe naeme, m o o n u -tas j u b e d u s t t e k i t a v apoka l i ips i s va imset tode v e e l g i , ja m i s v e e l g i i l m s e m , s u n d i s i n i m e s i u s k u m a i i h t e kindlasse r e l i ­g i o o n i v o i l i idr i sse . Lisaks sellele s isendavad m a a i l m a l o p u -d o k t r i i n i d inimestesse h i r m u k o n k u r e e r i v a t e religioossete s i i s teemide, nai teks s o l t u m a t u t e r e l i g i o o n i d e u u r i m i s e ees. y i i m s e p a e v a o p e t u s k u j u t a b endast l o p p k o k k u v o t t e s va l j a -pressimist : sa kas k u u l e t u d v o i sured.

Kus imus seisneb jargmises: kes toi apokalupsiseusu Maale? Tavaliselt nimetatakse K o r g e i m a t O l e n d i t , k u i d kas selle u s u a l l ikaks o n i k k a toepoolest K o r g e i m Olend? Tahe lepane l ik p i l k a j a l u k k u paljastab toiga, et a p o k a l i i p t i l i s e d opetused tek-k i s i d koigepealt seoses vardjate tegevusega ja nende al l ikaks o n o l n u d k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna v o r k . M a a i l m a l o p u -teooriat l ev i tas id esimesed Vennaskonna m i s j o n a r i d ja v a l l u -ta jad kasikaes m o n o t e i s m i g a . Seetdttu ei i i l l a t a m e i d tead-m i n e , et v i i m s e l a h i n g u d o k t r i i n i j u u r e d p e i t u v a d osaliselt uhes Vennaskonna t u n t u d s i imbol i s , mis l e i t i Egiptuse sailmete hulgas t . See s u m b o l o n f o o n i k s i n i m e a l l t u n t u d m i i i i t i l i n e l i n d .

Fooniks o n v a l j a m o e l d u d l i n d , kelle kohta raagitakse, et ta elab vi issada k u n i kuussada aastat, enne k u i e n d r o h u s t pesas tuhaks poletab. Tuhast i l m u b vaike uss, kellest jalle foo­n i k s saab. Seda surma-taass i inni t s i i k l i t k o r d a b f o o n i k s i i h a jalle ja jal le, l o p u t u l t .

Fooniks i legend o n allegooria ( l u g u , m i l l e l o n tagamote) v o i s u m b o l , m i l l e eesmargiks o n edasi anda s i igavamat tode. Tolle tde esialgne k u j u o n k a d u m a l a i n u d ja seetottu t o l g e n -d a v a d in imesed legendi fooniksist m i t m e l v i i s i l . Nai teks u s u -v a d p a l j u d , et fooniks o n ulestousmise v o i h inge surmajargse e l u s i i m b o l : h i n g s i i n n i b kehasse, keha oitseb, keha v a p p u b e l u ja surma loosas ja jarele jaab h i n g , et tousta ja taas l o o m a hakata. Teiste meelest sumboliseerib fooniks siinni-kasvu-sur-ma t s u k l i t , m i l l e s n a i v a d v i i b i v a t u n i v e r s u m i f u u s i l i s e d ele-m e n d i d ja m i l l e var jus eksisteerib h a v i m a t u v a i m n e reaalsus.

K a h j u k s o n f o o n i k s i l egend, n a g u n i i m i t m e d k i teised Egiptuse Vennaskonna a l l e g o o r i a d , v a a r a s t a n u d o lu l i se toe.

108 Eedeni jumalad

Legend hakkas edasi k a n d m a vaar ideed , n a g u oleks olemas teatavat l i i k i m u u t m a t u seadus v o i p l a a n , m i s naeb ette, et v a i m n e eksistents peab koosnema vaevanoudvast fooniks i tao-lisest protsessist, m i s katkeb k a s v u , s u r m a tu le l a b i , tuhas t tousmist , veel k o r d k a s v u , veel k o r d surma, ja n i i edasi iga-vest i . E h k k i naib , et see protsess toepoolest reguleerib e l u M a a l , ei ole ta ei l o o m u l i k , v a l t i m a t u ega moistuseparane.

Pa l jud m a a i l m a l d p u o p e t u s e d o n omaks v o t n u d f o o n i k s i m i i u d i f i losoof ia ja r a k e n d a n u d seda k o g u i n i m s o o l e . Seda tehes v a i d a v a d n a d sageli, et i n i m k o n d o n m a a r a t u d ta luma p i d e v a t kannatust tule lab i osana Jumala grandioossest p laa­nist . Seejarel laheb e n a m i k apokal i ips iseteoor ia id standardse f o o n i k s i al legooria juurest kaugemale, k inni tades , et see p r o t ­sess k u l m i n e e r u b suure v i i m s e l a h i n g u g a , m i l l e l e jargneb u t o o p i a . N e e d u s k u m u s e d i n n u s t a s i d i n i m e s i k a n n a t a m a ja k o g u n i t e r v i t a m a l o p p e m a t u i d f u i i s i l i s i raskus i , k o n f l i k t e ja surma - seda sort i m a a i l m a , mil l ises , n a g u raagivad muis t sed i i r i k u d , i n i m e s e d vard ja te s o o v i l elama p i d i d . V i imsepaeva e t t e k u u l u t u s e d isegi kannus tas id i n i m e s i tegutsema v i i m s e l a h i n g u saabumise n i m e l , sest see p i d i t ahendama u t o o p i a algamist .

M a a i l m a l o p u o p e t u s i levitas a javahemikus 750-550 e. Kr . t u n t u d Parsia p r o h v e t Zoroastres.* U u r i j a d p e a v a d Zoroast -rest uheks esimeseks E h n a t o n i l o o d u d m o n o t e i s m i j u t l u s t a -n u d p r o h v e t i k s . Zoroastres o l i aarialasest m u s t i k ja preester, kes propageeris ka i i h t teatavat ar ian ismi v o r m i . Toi ajal elasid Parsias aarialased, keda valitses aaria preestrite kast. Tanapae­v a l v a i d a v a d m o n e d Vennaskonna h a r u d , et Zoroastres o l i muistse Vennaskonna emissar.

Zoroastresi kosmoloogia ( u n i v e r s u m i teooria) lahtekohaks o l i hea ja kur ja vahel ine v d i t l u s . Zoroastres o n o e l n u d , et see v o i t l u s t o i m u b nelja e tappi j agatud 12000-aastase p e r i o o d i v a l -

* Zoroastres elas ilmselt pigem aastal 550 e. Kr. k u i 750 e. Kr., ehkki selle kiisimuse iile vaieldakse. Traditsiooniliselt on Zoroastresi eluaastad paigutatud aega 258 aastat „enne Aleksandr i t " , mida m i t m e d opetlased kasitlevad k u i 258 aastat enne, k u i Aleksander Suur purustas esimese Parsia impeer iumi aastal 330 e. Kr. Zoroastrest tuntakse ka Zarathustra nime all - n i m i , mis inspireeris Richard Straussi looma oma kuulsat sumfoonilist teost pealkirjaga Nii konclcs Zarathustra. Straussi teo-sest sai Ameerika f i l m i 2002: Kosmoseodiisseia muusikaline teema.

Viimsepaeva prohvetid 109

te l . Esimene etapp koosnes a i n u i i k s i vaimsest eksistentsist , selle etapi ajal motles pea jumal val ja materiaalse u n i v e r s u m i . Teisel e tap i l l o o d i mater iaalne u n i v e r s u m , m i l l e jarel i l m u s u u d e universumisse pea jumala vaenlane selleks, et tek i tada probleeme. K o l m a n d a s faasis peeti v o i t l u s t peajumala ja tema r i v a a l i d e v a h e l u n i v e r s u m i t asustavate suure h u l g a h ingede saatuse ule . Ne l j anda l ja v i imase l etapi l saadab pea jumal uks-teise jarel voitlusesse m i t u lunastajat, kes l o p u k s vastase f i le v o i d u saavutavad ja t o o v a d lunastuse k o i k i d e l e u n i v e r s u m i vaimsetele o lendi te le . Zoroastresi m u d e l i j a r g i elab m a a i l m praegu labi nel jandat e tappi .

N a i b , et Zoroastres o l i siiras ja aus r e f o r m i j a . Ta andis mei le m i t u head o p p e t u n d i eetika olemusest ja selle tahtsu-sest vaimse lunastuse l e idmise l . Ta rohutas , et inimestele o n omane vaba tahe. Teistes kusimustes o n aga Zoroastresi r e l i ­g i o o n ideaal is t kauge l . Et mois ta m i k s , peame h e i t m a v a i d i ihe p i l g u Zoroastresi jumalale .

Zoroastresi j u m a l a n i m i on A h u r a m a z d a , m i s koosneb sonadest isand v o i vaim (ahura) ja tend mine v o i tarkus (mazda) . Zoroastres ut leb , et k u i ta o l i 30-aastane preester, siis i l m u t a s talle e n d A h u r a m a z d a ja titles, et tema, A h u r a m a z d a , o n ainus ja oige j u m a l . Siis olevat A h u r a m a z d a p u h e n d a n u d Zoroast­resi pal judesse opetustesse, mi l l e s t sundis zoroas t r i sm. K u i me vaatleme, mis sort i o lendiga m e i l A h u r a m a z d a p u h u l tege­m i s t o n , siis le iame p a l j u toende id selle k o h t a , et ta p o l n u d keegi m u u k u i jar jekordne vardja , kes jumala t teeskles. A h u -ramazdat kujutatakse vahe l h a b e t u n u d i n i m f i g u u r i n a , kes sei-sab st i l iseer i tud r ingikujul ises objektis. Ringikujul isest objektist u l a t u b valja kaks s t i l iseer i tud t i iba , mis n a i t a v a d , et see objekt lendab. Sellel u m m a r g u s e l l endaval ob jekt i l o n a l l kaks t u g i -ja lga, m i s m e e n u t a v a d m a a n d u m i s t e l i k u t . Teiste sonadega, A h u r a m a z d a o l i inimesetaoline j u m a l , kes lendas r i n g i m a a n -d u m i s t e l i k u g a v a r u s t a t u d l endava l ob jekt i l : vard ja . O n u s u -tav, et Zoroastresi m o n o t e i s m i koos selle apokal i ipt i l i se sonu-m i g a l e v i t a t i Parsias vardjate toetusel usna samal v i i s i l , n a g u Moosese valitsemise ajal l ev i ta t i j u d a i s m i .

N a g u eespool o e l d u d , o l i m u i s t n e Zoroastres aarialane, kes elas p i i r k o n n a s , m i d a val i tses id teised aarialased. A a r i a -

110 Eedeni jumalad

laste d o m i n e e r i m i n e o l i n i i tugev, et n i m i Parsia m u u d e t i h i l ­j e m Iraaniks, sona, m i s o n p a r i t n imetusest aaria. Zoroastresi teostes raagitakse jumalatest , kes v o i t l e v a d aaria rahvaste eest ja a i t a v a d n e i l r i k k a l i k k u v i l j asaaki saada. O m a teoste (eel-ko ige Zendavesta) ja salajaste mi i s t i l i s te opetuste k a u d u aitas zoroastr i sm p a l j u s k i kaasa ar ianis t l ike f i losoofiate lev imise le teistesse Vennaskonna v o r k u kuuluvatesse organisa t s iooni -desse. N a i t e i d selle kohta naeme edaspidi .

A p o k a l i i p t i l i s e d d o k t r i i n i d l e v i s i d ka parast Zoroastresi surma, e r i t i t anu heebrealastest prohvet i te le . N e n d e Heebrea p r o h v e t i t e h o i a t u s i v o i b le ida Vana Testamendi hi l isematest raamatutest . U k s n e i d p r o h v e t e i d o l i Hesekiel , kelle ve idra te lendavate ob jekt ide k i r j e l d u s t vaat les ime 7. peatukis . Hese­k i e l i jutustuses raagitakse, et mees v i i d i k u m m a l i s e mas ina pardale a i n u l t selleks, et anda talle edasi a p o k a l u p t i l i n e s o n u m , m i d a ta teiste seas lev i tama p i d i , asjaolu, mis osutab taas, et n i m e l t v a r d j a d o l i d vi imsepaevaopetuste loo jad.

Aastaks 1 p . Kr . o l i heebrealaste r e l i g i o o n e n d Lahis-Idas hast i k i n d l u s t a n u d . Samas elas see labi ka m i t m e i d m u u t u s i , mi l l es t m o n e d j o h t u s i d Rooma i m p e e r i u m i laienemisest Pales-tiinasse. Roomlased, keda o l i d val lutuste le o h u t a n u d i lmsete Vennaskonna joontega k u m m a l i s e d m u s t i l i s e d re l ig ioossed v e e n d u m u s e d , m u u t s i d t ih t ipea le j u u t i d e e l u vaga raskeks. Sellises o lukorras kerkis esile h u l k j u u d i sekte, mis sageli i i k s ­teisega e r i meelel o l i d , val ja a r v a t u d tihes: roomlased ei ole Palestiinas t e r e t u l n u d . M o n e d heebrealaste sekt id , n a g u sadu-ser id, ju t lus tas id , et t u l e k u l o n jumalast p o l v n e v messias, kes saavutab v o i d u hea ja kur ja igaveses voit luses ja toob r o h u t u d j u u t i d e l e vabaduse. See idee m u u t u s Palesti ina j u u t i d e seas i isna populaarseks , vaatamata sellele, et r e l i g i o o n i p o l i i t i l i n e ka l lak ta o h t l i k u k s tegi .

Vana Testamendi mess ianis t l ikud e t t e k u u l u t u s e d t e k k i s i d j u b a 750. aastal e. Kr . , esimeseks jut lusta jaks p r o h v e t Jesaja. Tema ennustustele jargnes er i aegadel m i t m e i d j u u d i apoka-l i i p t i l i s i e t t e k u u l u t u s i , p i i s a v a l t sageli , et h o i d a elus h i r m u ulemaai lmse k a t a k l i i s m i ees. Nai teks p r o h v e t Joel ca 400. aas­tal e. Kr . ja Taaniel ca 165. aastal e. Kr . I r o o n i l i n e o n tosiasi, et need e t tekuulutused o l i d i isna selgesonalised ja neis va l jendus

Viimsepaeva prohvetid 111

t o h u t u v a e n u l i k k u s j u u d i rahva enda vas tu , h o o l i m a t a sellest, et heebrealased o l e k s i d p i d a n u d l o p p k o k k u v o t t e s nendest e t tekuulutustest kasu saama. Vana Testamendi nagi jad k u j u t a -s id i israel i rahvast n u r j a t u ja patusena. N a d tsi teerisid Jehoo­vat , kes ahvardas israel i i te , aga ka I israel i r o h u j a i d k d i k v o i -m a l i k e hadadega. M i t t e kel lelegi ei l u b a t u d halastust. Et anda teile a i m u sellest, m i l l i s e d o l i d need e t t e k u u l u t u s e d , t o o m e ara ts i taadi Vana Testamendi vi imasest raamatust , mis o n k i r -j u t a t u d v e i d i aega enne aastat 445 e. Kr.

Sest vaata, paev tuleb, polev nagu ahi, ja k5ik ulbed ja koik, kes pattu teevad, on nagu korred! Ja see paev, mis tuleb, poletab nad, iitleb vagede Jehoova, ega jata neile ei juurt ega oksa! Aga teile, kes te m u nime kardate, touseb 5iguse paike ja para-nemine tema tiibade all! Te lahete siis valja ja loote kepsu nagu nuumvasikad! Ja te tallate oelaid, sest need saavad pormuks teie jalataldade all sel paeval, mille ma valmistan, iitleb vagede Jehoova! Tuletage meelde m u sulase Moosese kasuopetust, seadlusi ja kohtuseadusi, mis ma temale andsin Hoorebil kogu Iisraeli jaoks! Vaata, ma lakitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Jehoova paev, suur j a kardetav! Ja tema poorab vanemate siidamed jalle laste poole ja laste siidamed vanemate poole, et ma ei peaks tulema ja looma maad needusega!

Malakia 3:19-24

U l a l t o o d u d l o i k raagib Jumala v a l i t u d sonumitoo ja Eelija saabumisest. Eelija o l i b u d i s t l i k u r e l i g i o o n i Mai t re ja heebrea vaste. B u d i s t i d , tajudes vahest i ihe in imese v a s t u p a n u t u l u -tust v o i langedes k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna o h v r i k s , v o r -m i s i d Mai t re ja l egendi u m b e r n i i , et see hakkas m e e n u t a m a m o n o t e i s t l i k k u apokal i ips is t . Seelabi tekkis mul je , et heebrea­lased ja b u d i s t i d ootavad t in t ja sama i s i k u t , k u i tegelikkuses p o l n u d see s u g u g i n i i . Vennaskonna m o n o t e i s t i d ootas id (ja ootavad i k k a veel) j u m a l a sonumitoo jat , kes saabub samaaeg-selt v i imsepaevaga . B u d i s t i d o o t a v a d l i h t s a l t sopra, kes o n p i i sava l t tark ja hoolitsev, et B u d d h a tod lopule v i i a , i l m a et selleparast m a a i l m a l o p p saabuks. Tanapaeva j u u d i u s u l i s e d ootavad endiselt Eelijat, samas k u i krist lased u s u v a d , et Eelija o l i Risti ja Johannes, mees, kes ristis Jeesuse.

112 Eedeni jumalad

Vana Testamendi p r o h v e t i d k u u l u t a s i d ka teist o l u l i s t ideed: Jehoova dhutab in imes i j a t k u v a l t sdjale.

Sest ma [Jumal] kogun koik paganad sodima Jeruusalemma vastu;. . . Siis laheb Jehoova valja ja sodib nende paganate vastu ...

Sakarja 14:2-3 (kirjutatud ca 520 e. Kr.)

See o n ehmatav tsitaat, sest s i in raagitakse Jumala kavat -susest assitada r a h v a d omavahel k o n f l i k t i , toetades koigepeal t u h t e osalist ja aidates seejarel teist. N e e d teod o n o t sekui M a c h i a v e l l i dpikutest . Samal aastal o n Jumala kavatsust s u n -d i d a venda venna vastu v o i t l e m a k i r j e l d a n u d p r o h v e t H a g g a i :

Ja ma paiskan timber kuningriikide aujarjed, kaotan paganate kuningriikide voimu; ma paiskan umber sojavankrid ja nendel soitjad, hobused ja ratsanikud langevad maha, mees teise mehe mooga labi!

Haggai 2:22

In imesed, kes u s u v a d P i ib l i t , a r v a v a d i k k a veel , et Pi ib l is k i r j e l d a t u d nur ja tu te mak jave l l i s t l ike kavatsuste taga p e i t u b K o r g e i m O l e n d . Muis tse te as t ronaut ide teooria n a i b o levat toeline l a b i m u r r e , sest see naitab, et nende mahhinats ioonide tdenaoline al l ikas o n j u l m tehnokraa t l ik u h i s k o n d , m i t t e aga K o r g e i m O l e n d .

I n i m e s e d , kes u s u v a d apokalupt i l i s tesse e t t e k u u l u t u s -tesse, teevad seda enamast i seetottu, et n a d u s u v a d saatuse ettemaaratusse. Et temaaratus tahendab seda, et t u l e v i k o n juba olemas ja seda pole v o i m a l i k m u u t a ja et o n i n i m e s i , ke l le l o n er i l ine v o i m e seda t u l e v i k k u naha.

Kas ettemaaratus o n ka tege l ikul t olemas? D i s k u s s i o o n i mottes oletagem, et o n : m i s tahes o l e v i k u

hetkel o n t u l e v i k juba l o o d u d ja see o n ni isama m u u t m a t u ja reaalne n a g u m i s tahes m i n e v i k u - v o i o l e v i k u h e t k . Vahest po leg i aeg n i i l ineaarne, nagu me oleme u s k u n u d .

K u i seesugune t u l e v i k toepoolest eksisteerib, kas see tahendab, et ta o n v a l t i m a t u ja peab v a a r a m a t u l t saabuma?

Ei . Si in o n teile l ih tne kaheosaline ulesanne, mis m i n u v a i d e t

i l lustreer ib :

Viimsepaeva prohvetid 113

Esimene osa. V d t k e ajanaitaja ja maarake k i n d l a k s aeg. Maarake, mis o n k e l l tapselt 30 sekundi parast. N u u d otsustage, kus te tapselt seisate, k u i see hetk 30 s e k u n d i parast saabub. Vaadake kel la ja veenduge, et te seisate v a l i t u d p u n k t i s .

Te olete just n i i u d s a m a l o o n u d et tekuulutuse ja selle taide saatnud.

Teine osa. Vaadake uuest i kel la ja val ige uus k o h t . K i i m m e s e k u n d i t enne, k u i 30 sekundi t o n m o d d u n u d , moelge, kas te soovite , et e t t e k u u l u t u s ta i tuks . K u i soovite , siis astuge sel­lesse p u n k t i , k u h u te kavatsesite m i n n a ; k u i ei , siis v a l i g e j u h u s l i k u l t m o n i m u u p a i k ja k u i 30-sekundi l ine a javahemik m o d d u n u d on , seiske seal.

K o r r a k e seda har jutust m i t u korda . M i l l i n e u l a l t o o d u d osa l o i toenaolisema ja reaalsema

t u l e v i k u ? M u i d u g i esimene osa. M i l l i s t neist kahest t u l e v i k u s t v o i b p r o h v e t suurema toenaosusega ette naha? Vastuseks o n ja l leg i , et esimest osa. Seega v o i b delda, et t u l e v i k k u maarab suures osas kavatsus, m i s o n taga tud tegudega: m i d a tuge-v a m o n kavatsus ja m i d a p a r e m i n i seda o n tegudega toe ta tud , seda toenaolisemaks m u u t u b ka t u l e v i k u p r o g n o o s .

Seetottu o n t u l e v i k p a i n d l i k . Tulevast reaalsust, u k s k o i k k u i tdenaoline see ka ol la v o i k s v o i k u i p a l j u d p r o h v e t i d o n o l n u d i i h e l meelel selles suhtes, et ta eksisteerib, o n v o i m a l i k m u u t a . Tulev ik o n p d o r d u m a t u v a i d j u h u l , k u i in imesed jat-k a v a d v o i ei jatka saaraseid tegusid , m i l l e tagajarjel see tu le ­v i k teoks v o i b saada, ja m i t t e keegi ei tee m i d a g i p i i s a v a l t tohusat nende tegemiste v 5 i tegematajatmiste k u m m u t a m i s e k s .

M o n e d v o i v a d m u l l e vas tu vaita ja oelda, et toeline p r o h ­ve t oskab u l a l t o o d u d har jutuse teises osas k u j u t a t u d meele-m u u t u s t ette naha. K u i see o n tdsi , siis o n p r o h v e t i l erakordne v o i m e t u l e v i k k u mojutada , sest n i i i i d peaks ta s u u t m a i i h e n -dust vot ta oma nagemuse objektiga ja veenma seda i s i k u t oma meel t m u u t m a , v o i peaks id nagi jad olema suutel ised v o t m a tarvitusele ab inous id selle otsuse tagajargede e l imineer imiseks .

E t t e k u u l u t u s e l o n t e g e l i k u l t v a i d uks vaar tus : see o n toor i i s t , m i l l e abi l saab t u l e v i k k u kas m u u t a v o i k i n d l u s t a d a . P r o h v e t i p u h u l , kes naeb ette traagi l is t j u h t u m i t , m i s h i l j e m toeks saab, seisneb p r o b l e e m selles, et ta ei saanud o m a nage-

S E e d e n i j u m a l a d

114 Eedeni jumalad

muse l a b i onnetuse arahoidmiseks p i i s a v a l t i n f o r m a t s i o o n i . N a i t e k s ermustas k u u l u s A m e e r i k a p r o h v e t Edgar Cayce, et 1990. aastatel t o i m u b u lemaai lmne massimorv. K u n a Cayce ' i l o l i hast i teada v o i m e seda laadi asju ette naha, siis o n p a l j u d in imesed v e e n d u n u d , et saarane s u n d m u s v o i b t u l e v i k u s aset le ida . V o i b - o l l a toesti. Kahjuks p o l n u d Cayce v o i m e l i n e oma ennustust l a i e n d a m a ega p a k k u m a p i i s a v a l t u k s i k a s j a l i k k u teavet, m i l l e ab i l o l n u k s v o i m a l i k tema ennusta tud s u n d m u s i ara h o i d a . Seetottu o n tema ennustus kahetsusvaarselt eba-ta ius l ik .

N a g u me kaesolevas raamatus edaspidi naeme, o n maa-i lmas l e i d n u d aset m i t m e i d m a a i l m a l o p p e . N a d o n k o i k j a r g i -n u d religioosseid e t t e k u u l u t u s i i ihe aarmiselt olul ise erandiga: m i t t e i i k s k i neist ei ole t o o n u d kaasa l u b a t u d u u t r a h u ja lunastuse ajastut. H o o l i m a t a sellest k u r v a s t kroonikast , raagi ­v a d p a l j u d in imesed veel tanapaevalgi sellest, et uus m a a i l m a l o p p v o i v i i m n e l a h i n g m u u d a b e lu paremaks.

V e i d i enne 1 . aastat p . Kr . sundis v a s t u o l u l i n e u s u j u h t , kes i i r i tas h o i d u d a enese kuulutamises t apokalupt i l i seks mes-siaks. See tal ei o n n e s t u n u d ja selle tu lemusena n a e l u t a t i ta p u u s t r ist i le . Tanapaeval tunneme teda Jeesuse Kristusena, ja tema l u g u o n uks o l u l i s e m a i d .

12. p e a t i i k k

Jeesuse kogukond

Jeesuse l u g u , m i d a t u n n e b e n a m i k i n i m e s i , p a r i n e b Uues t Testamendist. U u s Testament n a g u ka suur osa Vanast Testa-m e n d i s t on^pai^udesi episoocffdes t u n d m a t u s e n i m o o n u t a t u d

^ersiobn°aT^qgarasest loost, millei ta p o h i n e b . Lisaks sellele v o i b Pi ib l i s t le ida toenaoliseit v a h e m k u i 5 protsent i Jeesuse ja tema algsete j u n g r i t e opetustest.

Pa l jud U u e Testamendi m u u d a t u s e d ja k a r p e d o n t e i n u d J b r i ^ u k o ^ u d . Toimetamise protsessi alustas j u b a 325. aastal esimene N i k a i a k i r i k u k o g u ja see kestis k u n i 12. sajandi kesk-pa igani . Nai teks moist is K o n s t a n t i n o o p o l i s inod [ k i r i k u k o g u ] 543. aastal h u k k a re inkarnats iooni - n i i Jeesuse k u i ka tema esialgsete j u n g r i t e jaoks olul ise kontsepts iooni . H i l j e m lisas Lateraani k i r i k u k o g u 12. sa jandil Piiblisse opetuse, m i d a Jee-sus ei o l n u d k u n a g i k u u l u t a n u d : p i i h a Kolmainsuse moiste . K r i s t l i k k i r i k ei p i i r d u n u d a i n u l t m o n e idee m u u t m i s e g a , ta he i t i s k o r v a l e t e r v e i d r a a m a t u i d . K i r i k havi tas p a l j u d o k u -mente ja i i r i k u i d , mis raakis id vas tu r i s t i u s u d o k t r i i n i d e r a d i -kaalsetele muudatus te le . Onneks sisaldavad esialgsed t o i m e -tamisprotsessist p u u t u m a t a ules tahendused i k k a veel vaar-tus l ikke a n d m e i d ja teavet Jeesuse elust.

P a l j u d r a a m a t u d , m i s k i r i k u k o g u d k d r v a l e h e i t s i d , o n l e i d n u d tee raamatusse, m i d a kutsutakse a p o k r u u f i l i s t e k s raamatuteks ( p e i d e t u d k i r ju t i sed)* . A p o k r u u f i l i s e d r a a m a t u d koosnevad kir jut istest , m i d a k i r i k pidas kahtlase p a r i t o l u v o i

* Seda sona ei tohiks segamini ajada sonaga apokaliipsis, mis tahendab i lmutust .

116 Eedeni jumalad

k v a l i t e e d i g a teosteks. Osa sellest mater ja l is t he ide t i k o r v a l e o igustatul t . Teised a p o k r u u f i l i s e d teosed jaeti aga valja l ih tsa l t seetottu, et nad o l i d vastuolus a m e t l i k u k i r i k l i k u versiooniga Jeesuse elust m i t m e olulise deta i l i osas. Just need d e t a i l i d , k u i n e i d h o o l i k a l t u u r i d a , v o i v a d p a k k u d a Jeesuse elust m o n e -v o r r a teistsugust p i l t i , k u i seda esitab Pi ibel .

A p o k r u u f i l i s t e raamatute j a r g i algab j u t u s t u s Jeesuse elust tema emapoolsete vanavanemate , J o a k i m i ja A n n a looga. J o a k i m olevat o l n u d heebrealaste t e m p l i s preestr iks . J o a k i m ja A n n a elasid d n n e l i k u s abielus, n e i l o l i v a i d u k s m u r e : n a d p o l n u d v o i m e l i s e d last s ig i tama. See asjaolu o l i nende jaoks suure k imbatuse a l l ikaks . Laste, e r i t i poegade o m a m i n e o l i t o i ajal vaga o lu l ine .

U h e l paeval , k u i J o a k i m u k s i n d a p o l l u l seisis, i l m u t a s e n d talle ingel . I n g l i t o n k i r j e l d a t u d k u i o lendi t , kellest k i i rgas t o h u t u l t va lgust ja kes Joakimis oma i l m u m i s e g a suur t h i r m u tekitas. Ingel rahustas Joakimit ja utles talle, et ta ei pea e n a m habi t u n d m a , sest ingel teeb n i i , et A n n a jaab rasedaks. Ainsa t ingimusena sellise au eest p i d i d Joakim ja A n n a saatma o m a lapse Jeruusalemma preestrite ja ing l i te kasvatada.

K o i k laks plaaniparase l t . K o l m e aasta vanuse l t v i i s i d Joak im ja A n n a oma vaikese t i i t re Maar ja templisse ja jats id ta sinna. Maar ja o l i kaunis laps, kes teenis preestreid ja i n g l e i d umbes uhete i s tk i imne jargneva aasta va l te l . K u i Maar ja ja ta kaaslased o l i d kahete i s tkumne- v o i nel jateistkumneaastased (kahes er i al l ikas o n a n t u d er inev vanus) , o l i katte j o u d n u d aeg i l m a l i k u e lu j u u r d e tagasi p o o r d u d a ja mehele m i n n a .

M a a r j a l ei o l n u d aga l u b a t u d ise endale meest v a l i d a . M e h e v a l i s i d talle tema opetajad. Maar ja jaoks l e i t u d kaasa o l i vaga vana, Joosepi-nimeline mees. Alguses ei n o u s t u n u d Joo-sep Maar jaga a b i e l l u m a , sest t a l o l i juba enne laps i . Parast m i t u t katset tema meelt m u u t a noustus Joosep l o p u k s abieluga ja laks ko ju Pet lemma, et maja uue naise saabumiseks k o r d a teha. Maar ja aga laks oma k o j u vanemate , J o a k i m i ja A n n a j u u r d e Galileasse p u l m a d e k s v a l m i s t u m a .

Sel ajal, k u i Maar ja Gali l ieas v i i b i s , i l m u t a s tal le e n d ingel Gabriel , kes teatas, et ta sunnitab uue messia. Maar ja o l i segaduses.

jeesuse kogukond 117

Ta titles: „Kuidas saab see olla? Sest vaadake, minu [karskusejvande parast ei ole ma kunagi meest tundnud, kuidas saan ma ilma mehe seemneta lapse ilmale tuua?" Selle peale vastas ingel ja utles: „Ara motle, Maarja, et sa saad kaima peale tavalisel viisi l . Sest, ilma et sa mehe juurde heidaksid, ikka veel neitsina, saad sa kaima peale ja neitsina tuleb sinu rinnast piima. Sest ptiha vaim tuleb sinu peale, ja Kdigevagevama v o i m vcitab su ilma lihahimuta. N i i et see, mille sa ilmale tood, saab olema ainult ptiha, sest ta on patuta sigitatud, ja kui ta stindinud on, siis hakatakse teda Jumalapojaks kutsuma." Siis sirutas Maarja oma kaed ja tostis silmad taeva poole ja titles: „Vaadake Issanda iimmardajat! Saagu siindima see, millest sa oled raakinud."

Maarja VIM 6-21

M i t m e d u u r i j a d u s u v a d , et l u g u patuta ka ima peale saa-misest v o i b pohineda k u n s t l i k u l vi l jastamisel . Patuta sunni tus tahendab v a i d seda, et naist ei ole v i l j a s tanud m i t t e mees, v a i d tema raseduse pohjuseks o n o l n u d i n g l i teod. K u i me v o t a m e arvesse asjaolu, et p a l j u d Uue Testamendi i n g l i d o l i d v a r d j a d , siis m u u t u b k u n s t l i k u vil jastamise teooria usna toenaoliseks.

U l a l t o o d u d vestlus Maar ja ja ta i n g l i vahel val jendab v i l -jastumisega seotud kus imustes o l u l i s t moraalset ja v a i m s e t seisukohta. Rasestumine i n g l i abi l ku jutas endast m i d a g i p u h a ja ihaldusvaarset , samas k u i rasestumist i n i m l i k u l v i i s i l peeti sageli patuseks. K u n s t l i k u vil jastamisega tegeleva i s i k u jaoks o n sellise erinevuse loomisel p r a k t i l i n e vaartus. K u n s t l i k v i l -jastamine aitab tagada k o n t r o l l i tulevase i m i k u fuusi l i s te oma-duste ule , mis j u h u s l i k e i n i m v a h e k o r d a d e p u h u l o n v o i m a t u . Vil jastades k u n s t l i k u l t jarjest kahte v o i enamat p o l v k o n d a , suureneb olul ise l t l o p p - p r o d u k t i p u h t u s . Seda prakt i seer ivad tanapaeval loomaaretajad, kes k o n t r o l l i v a d tapselt m i t m e p o l v -k o n n a v a l t e l v i l jas tamisprotsess i ja p a l j u n e m i s t eesmargiga saavutada s u u r e m a i d , p a r e m a i d ja p u h t a t o u l i s e m a i d l o o m i . Sellest seisukohast o n tahelepanuvaarne, et va idetava ne i t s i -l i k u sunnituse teel saadud lastel olevat o l n u d tavaliselt ta ius-l i k keha ja kaunis v a l i m u s . E h k k i osa noist meelitustest johtus kaht lemata j u n g r i t e ka lduvusest naha oma u s u l i i d r e i d par imas v o i m a l i k u s valguses, annavad l o o d ing l i te p o h j u s t a t u d rases-

118 Eedeni jumalad

tumistest m i t m e iiksteisele jargneva p o l v k o n n a j o o k s u l , n a g u seda v o i b naha Jeesuse st inni loos , v a i e l d a m a t u l t alust arvata, et tegemist o n aretustddga. Kaesoleva diskuss iooni eesmargiks ei ole val jendada l u g u p i d a m a t u s t Jeesuse i s i k u vas tu , deldes, et teda o n aretatud n a g u lehma, k u i d just sellist p i l t i me v o i m e naha.

Polgus i n i m l i k u vi l jas tusmeetodi vas tu , m i l l e P i i b l i i n g l i d preestritele edasi a n d s i d , lahtus i lmse l t p u h t p r a k t i l i s e s t soo-v is t saada tduaretusel v o i m a l i k u l t paremat tu lemust , k u i d sel­lest h o o l i m a t a v o t s i d prees t r id seda toena ja n e i t s i l i k v i l j as -t u m i n e m u u t u s m i t m e m o n o t e i s t l i k u r e l i g i o o n i olul iseks ele-m e n d i k s . P i i b l i s u n d m u s t e p a e v i l p r o p a g e e r i t i la ia ldasel t ka arusaama, et i n i m o l e n d i d o n oma l o o m u l t aarmiselt patused, oigustades sellega barbaarset koht lemis t , m i s inimestele oma vardjatest jumala ja ing l i te p o o l t osaks sai. K u i seda p a t u m o i s -tet inimese soojatkamismeetoditele la iendat i , siis vois iga i n i -mest , kes t u l i i l m a i n i m l i k u seksuaalvahekorra t u l e m u s e n a , l u g e d a patus s u n d i n u d o l e n d i k s , kes seetottu v a i m s e l t ara n e e t u d o l i . M i l l i s e k o h u t a v a d i l e m m a see tekitas . Iga k o r d , k u i mees ja naine s igi tasid ja sunni tas id lapse, o l i d n a d vaimse o l e n d i hukatusse m o i s t n u d ; samas o n i n i m t u n g i d , m i l l e t u l e ­musena s i innib i l m a laps, vaga tugevad . Religioossed o p e t u ­sed, et in imene o n automaatselt va imsel t ara nee tud v a i d see­t o t t u , et ta o n s i g i t a t u d i n i m l i k e meetodi tega , k u t s u s i d esile si igava k o n f l i k t i vaimse vabaduseihaluse ja fuusi l ise pa l june-m i s t u n g i vahel . Selle tulemusena valdas i n i m e s i tugev angis-tus , k u i ne i l t u l i tegemist teha seksi ja m i t t e p r o d u k t i i v s e sek-suaalsusega, n a g u homoseksual ism, autoerot ism, v i l jas tumise v a l t i m i n e sugulise vahekorra ajal, pornograaf ia , v u a j e r i s m ja abort. I roonia selles kusimuses o n si lmanahtav. N e e d r e l i g i o o ­n i d , mis o n koige i n n u k a m a l t p a r i s p a t t u h u k k a m o i s t n u d , o n ka koige haalekamalt o l n u d vastu sugulisele vahekorrale , m i l l e eesmargiks ei ole soo ja tkamine.

Saarastel dpetustel on o l n u d ka teine o l u l i n e m o j u . N a d o n a i d a n u d vahendada inimeste v a s t u p a n u sodimisele. O n p a l j u k e r g e m s u n d i d a u s k l i k k u in imest teist in imest tapma siis, k u i ta o n v e e n d u n u d , et ohver o n oma olemuselt patune.

Onneks ei u s u e n a m i k tanapaeva i n i m e s i , nende hulgas

Jeesuse kogukond 119

ka e n a m i k v a i m u l i k k e , et in imese v i l j a s t a m i n e o n o m a ole­m u s e l t p a t u n e . K u i u ldse , siis vaadeldaksfe lapse saamist onnetoova sundmusena, n a g u peabki olema. Sellest h o o l i m a t a m e v o i m e tanapaevalg i veel le ida j a l g i m o n i n g a t e s t ajast ja arust toekspidamistest . U k s i k u d f i l o s o o f i d , p s u h h i a a t r i d , u s u -j u h i d ja sots io loogid v a i d a v a d i k k a veel , et in imesed o n o m a olemusel t h a l v a d v o i patused, o l g u siis religioossetel v o i tea-d u s l i k e l a lustel . See l isab meie k u l t u u r i l e vahe pos i t i ivse t , k u i d hoiab samas elus seksuaalset angistust ja sdjakust.

Parast Maar ja k o h t u m i s t i n g l i g a t u l i Joosep o m a k o d u s t Pet lemmast Maar ja le Galileasse jarele. O m a m e e l e h a r m i k s avastas Joosep, et ta noor p r u u t o n juba m i t m e n d a t k u u d rase. Moeldes , et Maarjast o n saanud hoor, kavatses Joosep ta h u l -jata. I n g e l segas e n d vahele ja veenis Joosepit, et Maar ja o n i k k a veel ne i ts i . Joosep ja i Maar ja j u u r d e Galileasse, k u n i naise i iheksa raseduskuud labi said. Uheksa k u u parast asusid Joosep ja Maar ja teele Joosepi k o j u Pet lemma, et l a p s - v o i k s seal s u n d i d a . A p o k r u u f i l i s t e raamatute j a rg i ei j o u d n u d n a d oigeks ajaks Joosepi k o j u . Maar ja aeg j o u d i s katte Pet lemma lahedal ja paar p i d i kohe var jualust ots ima. Var ju l e ids id n a d uhest koopast . Selles koopas sundis va ike Jeesus.

Ja k u i nad koopa juurde joudsid, siis tunnistas Maarja Joose-pile, et tema aeg on katte jSudnud ja et ta ei joua enam edasi linna minna. Ja ta titles: „Laheme sellesse koopasse." Selleks ajaks ol i paike peaaegu loojunud. Ent Joosep ruttas minema, et naisele ammaemandat kutsuda; ja k u i ta nagi vana j u u d i naist, kes ol i parit Jeruusalemmast, siis titles ta naisele: „Palun, tule siia, hea naine, ja mine sellesse koopasse ja sa leiad sealt naise, kes on just sunnitama hakka-mas:" Paike oli loojunud, k u i vana naine ja Joosep koopasse joudsid, ja nad laksid molemad sinna sisse. Ja vaata, koobas oli tais valgust, heledamat k u i lampide ja k u i i -nalde valgust, ja kirkamat k u i paike ise. Ja laps oli juba mahitud mahkmetesse ja imes oma ema, Neitsi Maarja rinda.

Lapsepolv 1:6-11

Ebahar i l ik valgustus koopas annab pal judele aluse arvata, et seal o l i m i n g i korgtehnoloogi l ine valgusal l ikas . Selles pole

120 Eedeni jumalad

m i d a g i i m e l i k k u , sest me v o i m e naha, et Jeesuse s u n d i u m b -ritsesid ka teised korgtehnoloogi l i sed nahtused, n a g u n n . Pet­l e m m a taht.

Peaaegu igauks , kes elab k r i s t l i k u s maa i lmas , t u n n e b l u g u tarkadest, kes tahele jargnedes Jeesuslapse j u u r d e j o u d ­s id . E n a m i k kr is t las i usub, et see k u m m a l i n e taht , m i d a t u n ­takse Pet lemma tahena, o l i e b a l o o m u l i k k u p a r i t o l u - Jumala l o o m i n g . M o n e d teadlased, j u h u l k u i n a d ei ole seda j u t u s -tust religioosse m u u d i n a korvale h e i t n u d , u s u v a d , et see taht o l i kas H a l l e y komeet , mis Maast lahedalt m d d d u s , h a r u l d a n e Veenuse asend v o i hele taht. M i t m e d U F O - k i r j a n i k u d o n aga o l n u d v e e n d u n u d , et Pet lemma taht o l i l e n n u m a s i n , m i s j u h a -tas targad nende k o d u s t Parsias Pet lemma, jus t s a m a m o o d i n a g u ohus l e n d a v Jehoova o l i v a r e m j u h t i n u d Moosest ja heebrealasi. O n t i l la tav m a r k i d a , et a p o k r u u f i l i s e d r a a m a t u d toetavad koige enam UFO-teooriat . i i k s a p o k r u u f i l i n e raamat tsiteerib k o l m e tarka:

Me nagime ebaharilikult suurt tahte, mis saras teiste taevatah-tede seas ja varjutas oma saraga teised tahed n i i , et need m u u -tusid nahtamatuks.

Protocvangeelium 15:7

See valistab vers iooni H a l l e y komeedist , k u n a too ei ole k u n a g i n i i hele o l n u d . M i s tahes Veenuse v o i tahtede asend ei oleks s u u t n u d sellisel v i i s i l k o i k i teisi t a h t i var ju tada .

Pet lemma taht lisaks ka l i i k u s :

N i i alustasid targad oma teekonda ja vaata, taht, mida nad nagid idas, liikus nende ees, kuni ta joudis koopa kohale ja jai seisma sinna, kus oli laps koos oma ema Maarjaga.

Protoevangeelium 15:9

Parast seda, k u i too s i lmanahtaval t in te l l igentne taht o l i ta rgad Jeesuse s u n n i p a i k a j u h a t a n u d , saatis ta n a d ka k o j u tagasi:

.. .valgus, millele nad jargnesid, k u n i oma maale joudsid. Lapsepolv 3:3

Eeel toodud l o i g u d k i n n i t a v a d veel k o r d , et Jeesuse s ig i -tamisel ja s t i n n i l osalesid v a r d j a d . Kes o l i d siis need Idamaa

Jeesuse kogukond 121

targad? t i l d i s e l t oletatakse, et need o l i d m u s t i k u d ja astroloo-g i d . O n selge, et neile o l i tu t tav Vennaskonna mess iakuulutus , m u i d u poleks n a d sellist teekonda ette v o t n u d . V a a r i b m a r -k i m i s t , et n a d t u l i d Parsiast - tol le aja zoroastr ismi ja a r i a n i s m i kantsist .

Pal jud krist lased u s u v a d , et Jeesus sundis Pet lemma l i n -nas a s u n u d karjalaudas. Tegel ikult o n seda d e l d u d U u e Testa­m e n d i L u u k a evangee l iumis . Koopas s u n d i m i s e p o o l d a j a d aga t i t l evad , et Jeesus viidTJ«rttte-alles m i t u paeva parast sun -d i m i s t . Maar ja olevat leesuse a r a ^ c e i t n u d , k u n a k u n i n g a s Heroodes , k o h a l i k m o n a r h , keda ol ia\valvsaks t e i n u d heeb­realaste mess iakuulutused, ohustas lapse e lu .

K u i on tosi , et Jeesus sundis koopasV m i k s p i d i d siis L u u -kas ja teised i n n u k a a k i r i k u j u h i d vaitma,\et Jeesuse esimeseks asemeks o l i sdim? /

Selle taga o l /a need, kes toetasid Jessust eesmargiga ta heebrealaste m^fesiaks k u u l u t a d a . Selleks, et taol ine k i n n i t u s toeparane t u i r a u k s , o l i tarvis toestada, er Jeesus o n Heebrea k u n i n g a Taaveti otsene jarel tul i ja . Se l l i s t /polvnemist n d u d s i d heebrealasJfe e t t e k u u l u t u s e d . Pa l jud relifgiooniajaloolased o n aga j o u d n u d otsusele, et Jeesus k u u l u s esseenidena t u n t u d heebrealaste ususekti . Joakim, A n n a ja Maar ja o l i d toenaoliselt esseenidje t e m p l i l i i k m e d . Koopas s iandimine toetaks seda v e r s i o o n i , k u n a esseenid kasutasid teatavasti k o o p a i d v a r j u -paikadeua hospi i ts idena. K y i Jeesus toepoolest esseen o l i , siis poleks taNmidagi saan*Ia ol la kthningas Taaveti jare l tul i ja . Ja seda j a r g m i s t s l p o l ^ K i ^ e l . \

Esseenid ortu va l i spidise l t juudffld, k u i d nad o l i d ka u u r i -n u d z o r o a s t r i s m i Zendavestat, m i s j m l u s t a s a r i a n i s m i . See aitaks seletada, m i k s Parsia targad P M l e m m a s Jeesuslast kulastas id . Et esseenid o l i d oma raligioossesse susteepll kaa-sanud ka ar ian ismi j o o n i , siis ei olek\i toeline esseen saa­n u d olla kuningas Taaveti otsene jarel tul i ja , sesj>+ieebrealaste h o i m u d e l o l i teine s u g u p u u .

Suur osa sellest, m i d a m e tanapaeval esseenide k o h t a teame, par ineb kuulsatest Surnumere k i r ja ru l l ides t . K i r j a r u l l i d k u j u t a v a d endast vaga vanade, 1. sajandist p a r i t kas ik i r jade k o g u . N e e d o l i d k i r j u t a t u d esseenide k o g u k o n n a s ja p e i d e t i

122 Eedeni jumalad

Surnumere lahedal asuvatesse koobastesse. K i r j a r u l l i d le idis 1947. aastal (vo i 1945) uks noor b e d u i i n .

O m a raamatus The People of the Dead Sea Scrolls k i r j a r u l l e u u r i n u d ajaloolase John A l l e g r o arvates o l i esseenidel m i t ­m e i d salaorganisatsiooni joon i . Nai teks uus l i ige v o e t i essee­n i d e ordusse vastu alles parast mitmeaastast katseaega. Essee­n i d p r a k t i s e e r i s i d i n i t s i a t s i o o n i r i t u a a l e , m i l l e ka igus n a d v a n d u s i d , et ei ava lda m i t t e k u n a g i o m a salajasi ope tus i . Samut i h o i d s i d n a d saladuses vaidetaval t nende keskel sule-t u d k o g u k o n n a s e l a n u d i n g l i t e n i m e s i d . Esseenide prees t r id k u t s u s i d e n d sageli Saadoki poegadeks Saa lomoni t e m p l i s t e e n i n u d ulempreester Saadoki jarg i .

N e n d e avastuste valgusel ei ole ul latav, et m i t m e d Ven­naskonna h a r u d o n k i n n i t a n u d kaua enne Surnumere k i r j a -r u l l i d e l e idmis t , et esseenide organisatsioon o l i Vennaskonna h a r u Palestiinas, vahest koige o l u l i s e m Vennaskonna o r g a n i ­satsioon tolles p i i r k o n n a s . Seda v a i d e t k i n n i t a b A l b e r t M a c -K e y raamat History of Freemasonry, mis ava lda t i 1898. aastal. Selles o n d e l d u d , et esseenid kasutas id kraade ja po l l e k u i s u m b o l i t .

O n p i i saval t toende id selle kohta , et Jeesus ja i esseeniks k u n i oma e lu l o p u n i . Ajaloolane W i l l D u r a n t , kes o n k i r j u t a -n u d teose Caesar and Christ (The Story of Civilization I I I ) , osu-tab asjaolule, et esseenide sekt o l i a inuke , m i l l e j u u d i t r a d i t -s i o o n i d ei o l n u d vastuolus Jeesuse varasemate p i iuete ja r e l i -gioossete uuendustega. Kolmest peamisest t o i ajal Palestiinas eks i s teer inud heebrealaste sektist mois t i s Jeesus pahede ja s i l m a k i r j a l i k k u s e t o t t u h u k k a a i n u l t varisere ja sadusere, m i t t e esseene. Esseenidel ja kr is t las te l o l i m i t u u h i s j o o n t : m o l e m a d sekt id u s k u s i d u h t m o o d i v i imsetpaeva , n a d eines-tas id i i h i s e l t , nende v a r a o l i i i h i s o m a n d , n a d k o r r a l d a s i d r i tuaalse id k u m b l u s i ja r i s t i m i s t ja nende organisats ioonid o l i d oma korra lduse l t sarnased. O n m a r g i t u d ka hammastavat sar-nasust Surnumere k i r j a ru l l ides tiles t a h e n d a t u d d o k t r i i n i d e ja U u e Testamendi k i r ju t i s te vahel . Aja loolased osutavad suga-vale i s i k l i k u l e sdprusele Jeesuse ja Rist i ja Johannese v a h e l . Johannes jagas m i t m e i d esseenide r is t imise ja asketismi (ene-sesalgamise) vaate id . E h k k i Johannese tegevus erines m u u d e s

jeesuse kogukond 123

p u n k t i d e s o lu l i se l t sellest, m i d a m e tanapaeval esseenide kommetest teame, o n sarnasused p i i sava l t suured ja l u b a v a d v a i t a , et Johannes ise o l i s a m u t i esseen. Pealegi m e v o i m e taheldada n i i esseenide k u i ka Jeesuse k o g u k o n n a l e juhatus t p a k k u n u d ing l i te akt i ivset koha lo lekut .

H o o l i m a t a veenvatest toenditest , ei ole m i t m e d t e o l o o g i d s i ian i nous sellega, et Jeesus o l i esseen. N e n d e v a s t u v a i t e d t u g i n e v a d eelkoige asjaolule, et p a l j u d Jeesuse opetused o n vastuolus esseenide kommetega . Ni i sugus teks vastuvaideteks o n ka pi i saval t pohjust . Jeesus, e h k k i ta o l i esseen, o l i k o k k u p u u t u n u d I n d i a s o l t u m a t u l i i k u m i s e g a ja selle tagajar jel o l i ka temast enesest saanud massul ine s o l t u m a t u . Ta ur i tas edendada religioosset f i losoof iat , mis o l i t ih t ipea le v a s t u v o t -m a t u tema esseenidest toetajatele, ja sai selle t o t t u ka k a n -natada.

E n a m i k U u e Testamendi Jeesuse e lu kohta kaivast teabest p u u d u t a b v a i d k o l m e r i s t i lddmise le e e l n e n u d aastat. N e e d k u j u t a s i d endast Jeesuse a v a l i k u k u u l u t a m i s e aastaid. Sel ajal ei e l a n u d Jeesus esseeni k o g u k o n n a s sel l i h t s a l p d h j u s e l , et ta o l i tegev r a n d k o g u d u s e s , m i l l e l e ta p u h e n d a s k o g u r i s t i ­ldomisele ee lnenud aja. Iga esseen sai, v o i l o i ta endale ise, k u t s u m u s e - e l u eesmargi , m i d a ta p i d i u r i t a m a saavutada. Jeesus jargnes oma kutsumusele ranadava dpetajana.

N i i Uues Testamendis k u i ka apokruuf i l i s tes raamatutes o n Jeesuse e l u k i r j e l d a t u d usna u k s i k a s j a l i k u l t k u n i v i i e n d a v o i k u u e n d a eluaastani. Sellele jargneb aga taiel ik teabelunk. M i t t e m i d a g i ei ole teada selle kohta , kus Jeesus kais v o i m i d a ta tegi . Uuest Testamendist me leiame uhe episoodi , kus Jee­sus i l m u b 12-aastasena heebrealastest opetajate ette. Sellele episoodile jargneb kaheksateist aastat v a i k u s t ja me ei tea Jee­suse tegemistest sellel a j avahemikul m i t t e m i d a g i . A k k i i l m u b Jeesus umbes kolmekumneaastasel t uuest i meie ette ja alustab o m a l i ih ikes t ja t o r m i l i s t religioosset kar jaari . K u s Jeesus o l i ja m i d a ta nende t u n d m a t u t e aastate jooksul tegi?

E n a m i k kr is t las i usub, et Jeesus veetis oma teismelise- ja n o o r u k i a a s t a d koos isaga p u u s e p a t d d d tehes. K a h t l e m a t a kii lastas Jeesus aeg-ajalt ka oma isa ja dppis nende k i i l a s k a i -k u d e ajal p u u s e p a t d d d . O m e t i u s u v a d p a l j u d ajaloolased, et

124 Eedeni jumalad

n o i l aastatel le idis Jeesuse elus aset n i i m o n d a g i , ja n a d o n p u u d n u d val ja selgitada, m i d a Jeesus tegi n e n d e l k r i i t i l i s t e l aastatel, k u i ta m o t t e d , isiksus ja m o t i i v i d o l i d alles k u j u n e -mis jargus . Tuleb val ja , et Jeesust k o o l i t a t i in tens i ivse l t tema tulevaseks religioosseks ro l l iks .

Esseeni poiste jaoks o l i tavaline umbes viieaastaselt oma haridustee alustamiseks esseeni kloostrisse astuda. Sellega o n seletatav t o i k , et Jeesus selles eas jarsku a ja loourikutest kadus . M o n e d u u r i j a d u s u v a d , et Jeesus kasvas ules ja sai oma h a r i -duse esseeni kogukonnas Hai fa lahedal Vahemere aares. I l m ­selt ja i ta sinna k u n i teismelise-eani. Kaheteistkumneaastaselt reisis ta noore esseenina Jeruusalemma. Just selle re is i ajal p idas Jeesus maha oma debat i heebrea opetajatega. Seejarel kadus Jeesus taas ajaloo s i l m a p i i r i l t . K u h u ta siis laks?

M o n i aasta tagasi onnestus m u l j u h u s l i k u l t naha Richard Bocki i n t r i g e e r i v a t d o k u m e n t a a l f i l m i , m i l l e p e a l k i r i o n The Lost Years. Seda f i l m i naidatakse regulaarselt A m e e r i k a koha-l i k e l telekanalitel j o u l u d e ja l ihavdtete p a i k u . F i l m tasub vaa-tamist . See v a i d a b , et Jeesus reisis Aasiasse, kus ta veetis o m a teismelise- ja noorukiaas tad , uur ides r e l i g i o o n i , m i d a seal jar-g i t i . U k s all ikas, m i l l e alusel f i lmi teg i ja o m a tahelepanuvaar-sele jareldusele j o u d i s , o l i Issa legend, vaga vana b u d i s t l i k d o k u m e n t , m i l l e olevat 1887. aastal Indias H i m i k loostr is ules o t s i n u d Vene r a n d u r N i k o l a i N o t o v i t s . N o t o v i t s avaldas o m a b u d a legendi td lke 1890. aastal raamatus The Unknown Life of Jesus.

N o t o v i t s ! l e i t u d b u d i s t l i k u legendi j a rg i o l i s i lmapaistev noormees Issa r e i s i n u d kolmete is tkumneaastase l t Aasiasse. Issa o p p i s m i t m e I d a usuopetaja kae a l l , ju t lus tas ka ise ja naasis kuusteis t aastat h i l j e m 29-aastasena Palestiinasse. Issa ja Jeesuse eluloo tahelepanuvaarsed para l lee l id l u b a v a d jarel -dada , et Issa o l i t e g e l i k u l t Jeesus. K u i see o n tos i , siis saab mdis te tavaks , m i k s selline r a n n a k P i i b l i s t va l ja o n j a e t u d , k u n a see raagib v a s t u opetusele, et Jeesus o l i s a a v u t a n u d vaimse kirgastumise a i n u l t tanu j u m a l i k u l e inspirats iooni le .

K u i Jeesus o l i esseen ja reisis toepoolest esseenide toe tu-sel Aasiasse ja k u i esseenid ka t e g e l i k u l t aaria t r a d i t s i o o n e jarg is id , siis v o i b moista , m i k s saadeti Jeesus o p p i m a arianist-

Jeesuse kogukond 125

l ike braahmanite kae alia I n d i a subkont inendi le . Issa legendi jargi juhtus just n i i :

Oma neljateistkumnendal eluaastal saabus Issa, Onnistatu, Sindi [Laane-Pakistani provints] sellesse nurka ja asus elama aarialaste sekka

Jeesuse saabumise jarel „tervitasid va lged Brahma preest­r i d teda r o d m s a l t " 2 ja dpetas id tal le m u u hulgas veedade l u g e m i s t ja m o i s t m i s t , p u h a d e h i n d u kas ik i r jade dpetust ja t o l g e n d u s i . See r o o m u s v a s t u v o t t m u u t u s aga k i i r e s t i k i b e -duseks, sest Jeesus n o u d i s , et ta l lubataks labi kaia m a d a l a -mate kast idega. N i i s u g u n e pa lve tekitas h o o r u m i s t noore po ikpaise Jeesuse ja tema braahmanitest vddrusta jate v a h e l . Legend raagib n i i :

K u i d braahmanid ja ksatrijad [sojavaelaste kasti k u u l u v a d t i l ikud] iitlesid talle, et Suur Para-Brahma [hindu jumal] on keelanud neil laheneda inimestele, kes on loodud tema kohust ja tema jalgadest [miiutil ine alamate kastide tekkepaik]; Et vaisjad [kaupmeeste ja pollumeeste kasti l i ikmed] voivad vaid kuulata, kuidas veedasid ette kantakse, ja sedagi vaid ptihapaevadel, ja Et suudratele [madalaimatesse kastidesse kuulujad] ol i vee­dade ettelugemisel viibimine keelatud, nad ei tohtinud neid ka vaadata; sest nemad olid moistetud igavesse orjusesse, teenima braahmaneid, ksatrijaid ja koguni vaisjasid. K u i d Issa, jattes nende sonad tahelepar.uta, jai suudrate juurde, jutlustades braahmanite ja ksatrijate vastu. Ta kuulutas valjul hiialel polgust inimeste jultumuse vastu votta oma kaasinimestelt ara nende in iml ikud ja vaimsed oigused. „On tosi," titles ta, „et Jumal ei ole teinud mingit vahet oma laste vahel, kes on temale koik i ihtvi is i armsad." Issa eitas veedade ja puraanade [teatud l i i k i pi ihad teosed] jumal ikku paritolu

Valged p r e e s t r i d ja sodalased o l i d n i i pahased, et saat-s id oma teenr id Jeesust m o r v a m a . Olles h o i a t a t u d o h u eest, pogenes Jeesus puhasse l i n n a Djagguernatisse n i n g le id is v a r j u b u d i s t l i k u l maal . Seal oppis ta paal i keelt ja u u r i s b u d i s t -l i k k e p u h a s i d teoseid (suutra id) . K u u e aasta parast o l i Jeesus „voimeline t a i u s l i k u l t p u h a s i d [budis t l ikke ] k i r j a r u l l e to lgen-d a m a " . 4

126 Eedeni jumalad

Issa legendist me le iame m i t m e i d tahe lepanuvaarse id m d t t e i d . See legend k u j u t a b Jeesust si ira u s u r e f o r m a a t o r i n a , kes avastas, et ta o n p d d r d u n u d ara vard ja te /aar ia las te t ra -di ts ioonidest , mi l les teda o l i kasvatatud. Selle asemel t u n d i s ta sumpaat ia t so l tumatute b u d i s t i d e vas tu . B u d i s m i m o j u t u -sed Jeesuse dpetusele t u l e v a d i lms iks ka Pi ibl is , naiteks mae-jut luses , mi l l es s i s a l d u v a d f i l o s o o f i l i s e d vaated o n k o h a t i rabaval t sarnased tol le aja b u d i s m i g a .

Parast umbes vi ieteistki imneaastast r i n g i r a n d a m i s t Aasias naasis Jeesus Parsia, Kreeka ja Egiptuse k a u d u Palestiinasse. Uhe par imuse jarg i p u h i t s e t i Jeesus Vennaskonna korgeimasse k r a a d i Egiptuse l innas Hel iopol ises . Parast in i t s ia ts iooni t u l i Jeesus tagasi Palestiinasse, n u u d j u b a 29- v o i 30-aastase mehena. Kohe parast naasmist alustas Jeesus oma a v a l i k k u jut lustegevust .

Es ia lgu nais , et l a h k a r v a m u s e d Jeesuse ja tema I n d i a aarialastest voorusta jate v a h e l ei m o j u t a n u d Jeesuse v a h e -k o r d a esseeni sektiga negati ivselt . O m e t i ei l a i n u d kaua, k u n i t e k k i s i d pahandused. Jeesus ei j aganud oma esseeni vendade asketismi ja suhtus t i leolevalt rituaalsesse r o l l i vaimse lunas­tuse saavutamisel . Jeesust u m b r i t s e s i d esseeni toeta jad, kes u s k u s i d v a n k u m a t u l t messia saabumisse ja o l i d tais otsusta-v u s t lasta oma investeer ing , Jeesus, selleks u u e k s messiaks k u u l u t a d a . Alguses keelas Jeesus n e i l seda teha. Aja loolase W i l l D u r a n t ' i arvates „eitas Jeesus k o i k i v a i t e i d tema p d l v n e -mise kohta Taavetist" 5 ja „keelas p i k k a aega oma j t i n g r i t e l e n d messiaks n i m e t a d a 6 E n a m i k ajaloolasi paneb need teod tolle aja po l i i t i l i se k l i i m a arvele. Palestiina o l i roomlaste o k u -p e e r i t u d ja roomlased ei v a a d a n u d heebrealaste e t t e k u u l u t u s -tele n o n d e pol i i t i l i s te alatoonide t o t t u k a u g e l t k i m i t t e soosival p i l g u l . Jeesus ei t a h t n u d roomlastega v a s t u o l l u m i n n a , v o i vahemast i n o n d a arvatakse.

Sellele, m i k s Jeesus esialgu ei t a h t n u d heebrealaste mes­siaks k u u l u t a t u d ol la , o n aga t u n d u v a l t toenaol isem poh jus . Jeesus teadis, et see k u u l u t u s o n vale ja ta suhtus sellesse ausalt . Jeesus tahtis t u u a Palestiinasse tagasi ehtsa v a i m s e teaduse, sellise, n a g u s o l t u m a t u d i k k a veel Indias l u u a p i i u d -s id . Seetottu m u u t u s Jeesus massajaks otse teda toetavas Ven-

Jeesuse kogukond 127

naskonna organisatsioonis. Jeesuse s u u r i m v iga o l i usk, et ta saab s o l t u m a t u r e l i g i o o n i levi tamiseks kasutada k o r r u m p e e ­r u n u d Vennaskonna v o r g u s t i k u kanale id , e h k k i ta l o l i esseeni sektis p a l j u lahedasi s o p r u ja armasta tuid .

Jeesusel ei j a t k u n u d aega o m a s d l t u m a t u t rel igioosset susteemi kehtestada, sest m i t m e d tema esseenidest toeta jad, ja P i i b l i j a rg i k o g u n i m o n e d vardjatest i n g l i d , massisid ta k i i -rest i pahandustesse, vaites , et tema o n g i messias. E i l a i n u d k u i g i kaua aega, k u i roomlased ja m o n e d heebrealaste j u h i d ta k i n n i v o t s i d ja tema ule k o h u t mois t s id . Heebrealased o l i d v a s t u Jeesuse mit teor todokssete le religioossetele ideedele ja roomlas i pahandas id tema va idetavad p o l i i t i l i s e d pretensioo-n i d . V a i d paar aastat parast Jeesuse u s u k u u l u t u s t e g e v u s e algust olevat ta r i s t i l o o d u d . E h k k i o n olemas t o e n d e i d selle kohta , et Jeesus ei s u r n u d r i s t i l , v a i d jai e l l u ja elas k o g u ule ­j a a n u d e lu erakuna, ldpetas r i s t i l d d m i n e tema a v a l i k u d j u t l u -sed ja mis jarel ei tak i s tanud enam m i s k i tema n i m e kasutamist surumaks i n i m k o n n a l e peale vi imsepaeva f i losoofiat , f i losoo-f iat , mi l l e le Jeesus esialgu vastu o l i seisnud.*

Jeesuse hadas id ei saa aga a i n u i i k s i tema toetajate kaela veeretada. K i n d l a s t i a i tasid Jeesuse langusele kaasa ka tema enese eksimused. H o o l i m a t a oma sdl tumatute l t saadud tead-mistest , ei s u u t n u d Jeesus t a i e l i k u l t vabaneda e l u j o o k s u l temas eneses j u u r d u n u d esseenide d o k t r i i n i d e s t , ja o n v o i ­m a l i k , et ta oleks ka ise l o p p u d e l o p u k s h a k a n u d u s k u m a , et tema o n g i messias, n a g u k o i k seda v a i t s i d . Pi ibl is ja a p o k r u u -filistes raamatutes o n pi i saval t toendeid selle kohta , et Jeesus i i r i tas u h e n d a d a vardjate d o g m a s i d so l tumatute opetustega. See aga pohjustanuks m i s tahes ausate kavatsustega a lus ta tud vaimse r e f o r m i katse ebaonnestumise. Pi ibel osutab ka sellele, et Jeesus andis m i t m e d oma d p p e t u n n i d saladuste susteemi l a b i . Jeesuse ainus lootus oleks o l n u d ta ie l ik l a h t i u t l e m i n e esseeni sektist ja selle meetoditest , k u i d o n kerge mois ta ,

* 1945. aastal leiti Egiptusest komplekt gnostilisi dokumente - N a g H a m m a d i kirja-r u l l i d - mis parinesid umbes 400. aastast. Need k i r j a r u l l i d on varasemate o r i g i -naalkasikirjade i imberkir ju ta tud koopiad. Uhe Nag H a m m a d i d o k u m e n d i jargi ei loodud Jeesust rist i , vaid ta olla kavalalt asendatud teise mehe, Siimoniga, et too Jeesuse kurja saatuse enda kanda votaks. Ukskoik, mi l lne tode ka ei oleks, meie jaoks on oluline, et risti loomine sai Jeesuse aval iku tegevuse lopu margiks.

128 Eedeni jumalad

m i k s ta seda ei t e i n u d . Tema e lu , perekond ja sobrad o l i d l i iga t ihedal t selle organisatsiooniga seotud.

E h k k i Jeesusel o l i tahelepanu aratamiseks k u l l a l t s u u r p o o l d a j a s k o n d , ei j u t l u s t a n u d ta p i i s a v a l t kaua , et o l la ara m a r g i t u d oma ajastu ajalooraamatutes. K u u l s u s saabus tal le parast r i s t i l d d m i s t , k u i tema j u n g r i d r a n d a s i d laia m a a i l m a , et l u u a oma a p o k a l u p t i l i n e sekt. T a n u vardjatest i n g l i t e j a t k u -vale abile m u u t s i d k r i s t l i k u d m i s j o n a r i d Jeesuse k o i g i l e t u n ­t u d n imeks ja l o i d vdimsa u s u l a h u , mis in imesed veelgi e n a m vaenutsevateks r u h m a d e k s lahutas.

O n n e s t u n u d j o u p i n g u t u s e d teha Jeesusest v i i m s e p a e v a r e l i g i o o n i j u h t f i g u u r sunni tas id koige k u u l s a m a a p o k a l u p t i -lise teose laanemaailmas - Johannese ilmutuse. Seda r a a m a t u t tuntakse ka Apokaliipsise n i m e a l l ja see o n U u e Testamendi v i i m a n e raamat . See raamat jatab krist lastele samasuguse sunge t u l e v i k u n a g e m u s e , n a g u Vana Testament o l i j a t n u d heebrealastel: suure u lemaai lmse ka tas t roof i ase t le idmine , m i l l e l e jargneb v i i m n e p a e v . Johannese ilmutusele tasub lahe-m a l t p i l k u heita.

13. p e a t ii k k

J o h a n n e s e i l m u t u s

Ilmutusraamatu v a i d e t a v autor o n Jeesuse i s i k l i k sober ja j u n g e r Johannes (arge ajage teda segamini Risti ja Johanne-sega, kes o n sootuks teine in imene) . Johannes naib olevat Jee­suse jungr i tes t koige m o j u k a m ja see P i i b l i osa, m i l l e ta k a h t -lemata k i r j u t a n u d o n , Johannese evangeelium, paistab k o i g e selgemalt edasi a n d v a t Jeesuse toetajate ja varase k r i s t l i k u k i r i k u m o j u v o i m s a i m a i d m u s t i t s i s t l i k k e h o i a k u i d . Sellel ja teistel poh jus te l o n Johannes o l n u d krist lastele ja p a l j u d e l e must i ts is t l ike le organisatsioonidele vaga o l u l i n e is ik . Seega ei ole ehk u l l a t u s , et just Johannese n i m e kasutat i ara, et edas-tada P i i b l i koige v i i m a s t ja v a r v i k a m a t apokalupt i l i s t nagemust .

Johannese ilmutus o n viies ja v i i m a n e Johannesele omista-t u d U u e Testamendi teos. M o n e d dpetlased u s u v a d , et Johan­nes kir jutas Ilmutuse ajal, k u i ta p a l j u aastaid parast Kris tuse r i s t i l d d m i s t elas Kreeka saarel Patmosel pagenduses. Teised o n v e e n d u n u d , et Ilmutuse autor ei o l n u d j u n g e r Johannes, sest Ilmutus l e i t i alles l i g i k a u d u kakssada aastat parast Johan­nese surma. Joseph Free o n k i r j u t a n u d oma raamatus Archaeo­logy and Bible History, et Ilmutuse l i n g v i s t i l i s e d o m a d u s e d o n mones mottes n o r g e m a d k u i Johannese evangeeliumi o m a d . O n v a i d e t u d , et k u i Ilmutus o n tdesti k i r j u t a t u d v i i s aastat parast Johannese evangeeliumi uhe ja sama inimese p o o l t , siis peaks Ilmutus o lema l i n g v i s t i l i s e l t varasema teosega samavaarne v o i sellest parem. Teiseks argumendiks o n asjaolu, et Ilmutus sisaldab saaraseid heebrea keele v a l j e n d e i d , m i d a Johannese varasemates teostes p o l n u d kasuta tud . Teisalt o n t a h e l d a t u d

*J l i c d e n i j u m a l a d

130 Eedeni jumalad

olu l i s t sarnasust Ilmutuse ja Johannese teiste raamatute v a h e l , e r i t i selles osas, m i s p u u d u t a b teatavate sdnade ja fraaside k o r d u m i s t . M i l l i n e Ilmutuse tegel ik a u t o r l u s ka poleks , selle teose m o j u o n o l n u d t o h u t u .

Ilmutus k u j u t a b endast mina- i s ikus ju tus tus t , m i s raagib a u t o r i ve idras t k o h t u m i s e s t k u m m a l i s e i s i k u g a , kel le k o h t a autor arvab, et tegemist o l i Jeesusega. Paeva-paari j o o k s u l o n autor k o h t u n u d ka m i t m e ebatavalise o lendiga , kes n a i t a s i d talle oudustaratavate t u l e v i k u s u n d m u s t e p i l t e . N e e d o l e n d i d raak is id autor i le , et Saatan ( A n t i k r i s t u s ) vo tab m a a i l m a o m a voimusesse. Sellele jargneb h a r m a g e d o n i v i i m n e l a h i n g , m i l ­les Jumala i n g l i d Saatana vagedega v o i t l e v a d . Vi imse l a h i n g u tagajar jel heidetakse Saatan i n i m u h i s k o n n a s t val ja . Jeesus tuleb v o i d u k a l t tagasi M a a d val i tsema (teine tu lemine) ja saa­b u b tuhandeaastane r a h u r i i k .

Johannese ilmutus o n k i r j u t a t u d suureparases k u j u n d l i k u s keeles. See o n tais keerul i s i ja fantaasiakul laseid s u m b o l e i d . K u n a Johannesele i l m u t a t u d p i l d i d k u j u t a s i d endast s u m b o ­l e i d , siis o n Ilmutust v o i m a l i k kasutada v i imsepaeva kohese saabumise ennustamiseks peaaegu iga l a jaloohetkel . E t t e k u u -l u t u s o n koosta tud n i i , et s u m b o l e i d o n v o i m a l i k to lgendada m i s tahes inimese elus aset l e i d n u d ajaloolise s u n d m u s e n a . Just n i i o n g i Ilmutusega t o i m i t u d selle esmaavaldamisest saa-d i k , ja n i i to imitakse ka tanapaeval.

K u s i m u s seisneb selles, m i s o l i a u t o r i seesuguste nage-m u s t e poh jus . Kas o l i see hul lumeelsus? K a l d u v u s luisata? V o i o l i s i in tegemist veel mil legagi? A u t o r naib i isna si irana, seega v d i b pettuse k o r v a l e heita. Tema selgejooneline j u t u s -tuslaad naib raakivat vastu ka hul lumeelsuse vers iooni le . See jatab alles tol le veel m i s k i . K e r k i b k u s i m u s : m i s see on?

A n a l i i u s i d e s Ilmutuse tekst i , le iame sealt m i d a g i u p r i s k i tahelepanuvaarset . N a i b , et a u t o r i l e m a n u s t a t i toepoolest m i n g i t d r o o g i , ja ajal, m i l ta selle t o i m e m o j u a l l o l i , na i tas id k o m e j a n t i e tendavad k o s t u m e e r i t u d i s i k u d talle p i l t e raama-tust . Vaadakem dige Ilmutuse l d i k e , m i s seda v a i d e t k i n n i t a -v a d .

O m a jutustuse a l g u l ut leb Johannes, et ta o l i palvetamas. Edasisest kir je ldusest jaab m u l j e , et ta tegi seda valjas paise

Johannese ilmutus 131

paeva ajal. A k k i kostis tema selja tagant v a l i haal . H a a l kaskis tal ules k i r ju tada k o i k , m i d a ta kohe naeb ja k u u l e b , ja saata see s d n u m seitsmele Aasia [ T u r g i ] k r i s t l i k u l e k o g u d u s e l e . Johannes pddras r i n g i , et naha, kes temaga raagib, ja - taevas, halasta! - nag i m i d a g i , m i d a ta seitsmeks kuunla ja laks p idas . N e n d e kui in la ja lgade vahe l seisis is ik , keda autor k i r j e ldab k u i

... i iht , kes ol i Inimese Poja [Jeesuse] sarnane, r i ietatud pika rutiga ja vootatud rinde alt kuldvooga. Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge v i l l , nagu l u m i , ja tema silmad nagu tuleleek; ja tema jalad o l id otsekui ahjus hooguv, hiilgav vasemaak ja tema haal ol i nagu suurte vete kohin. Ja temal oli paremas kaes seitse taevatahte, ja tema suust laks valja terav kaheterane mook, ja tema pale oli otsekui paike, k u i see paistab oma viies. K u i ma teda nagin, siis ma langesin maha tema jalgade ette nagu surnu. Ja ta pani oma parema kae m u peale ...

Ilmutus 1:13-17

See uus Jeesus ja varasemates p i i b l i l u g u d e s e s i n e n u d kosmoseajastu i n g l i d o n s i l m a t o r k a v a l t sarnased. P r o h v e t Hesekie l o n s a m u t i k o h t u n u d kulal istega, kelle ja lad o n o l n u d vasest. U l a l t o o d u d Ilmutuse k a t k e n d osutab sellele, et Johan­nese Jeesus vois ol la r i i e t a t u d uheosalisse k o m b i n e s o o n i , m i s u la tus kaelast alia metal l i taol iste saabasteni.* O l e n d i pea ole­vat o l n u d „nagu valge v i l l , n a g u l u m i " , andes alust arvata, et tegemist o n kunstmater ja l is t peakatte v o i k i i v r i g a . Johannese v a i d e , et o l e n d i haal kolas „nagu suurte vete k o h i n " , see tahendab k u m e d a l t ja k o u e m i i r i n a taoliselt , sarnaneb s a m u t i Hesekie l i ing l i -k i r j e ldusega , ja selle pdhjuseks vois ol la lahe­d a l asuvate m o o t o r i t e m u r a v o i o l e n d i haale e l e k t r o o n i l i n e v o i m e n d u s . Kaheterane m o o k , mis ulatus valja o l e n d i suust, l u b a b oletada, et tegemist o l i m i k r o f o n i v o i h i n g a m i s v o o l i -k u g a .

Parast seda, k u i Johannes o l i oma meelerahu tagasi saanud, kaskis Jeesus ta l k i r j u t a d a ules l a k i t u s e d , m i s Jeesus soovis saata erinevatele kr i s t l ike le koguduste le . N e e d k i r j a d m o o d u s -

* Asjaolu, et autor seda olevust ekslikult Jeesuseks pidas, voib olla veel i iks kinnitus vaitele, et Ilmutuse autor ei ole o l n u d Jeesuse junger Johannes. Mugavuse mottes nimetan ma ka edaspidi Ilmutuse autorina Johannest.

132 Eedeni jumalad

t a v a d Ilmutuse esimesed k o l m p e a t u k k i . Koige h u v i t a v a m osa Johannese labielamistest algab 4. peat i ik is t :

Parast seda ma nagin, ja vaata: uks oli avatud taevas ja endine haal, mida ol in k u u l n u d otsekui pasunat raakivat minuga, titles: „Astu siia tiles, ja ma naitan sulle, mis parast seda peab sundima!" Ja sedamaid olin mina vaimus. Ja vaata, aujarg seisis taevas, ja keegi istus aujarjel! Ja see, kes istus, o l i jumelt otsekui jaspise- ja sardisekivi, ja vikerkaar oli aujarje timber, jumelt sarnane smaragdikivile. Ja aujarje timber oli kakskummend neli aujarge; ja aujiirgedel ma nagin istuvat kahtektimmend nelja vanemal, riietatud val-geisse riietesse ja kuldparjad peas. Ja aujarjest valjus vaike ja haali ja piksemtirinat, ja seitse tulist lampi poles aujarje ees; need on Jumala seitse vaimu. Ja aujarje ees ol i otsekui klaasmeri, magikristal l i sarnane; ja keset aujarge ja aujarje timber oli neli olendit, tais silmi eest ja tagant.

Ilmutus 4:1-6

U l a l t o o d u d k a t k e n d i t v o i b vaadelda k u i l u g u sellest, k u i ­das autor vi iakse ules lab i m i n g i lennuaparaadi ukse, kus ta leiab e n d s i l m i t s i sealviibi jatega; tol le loo o n j u t u s t a n u d i n i ­mene, kes pole v o i m e l i n e t o i m u n u t m d i s t m a . Tsitaat sisaldab kahte er i t i h u v i t a v a t e lementi . Esiteks ut leb Johannes, et haal , m i s t u l i u la l t , kolas, j u s t k u i oleks temaga r a a k i n u d pasun. See fakt annab pi isaval t alust oletada, et tegemist o l i haalega, mis kost is v a l j u h a a l d i s t . Teiseks osutab see, et „aujar jest va l jus v a i k e ja haal i ja p i k s e m i i r i n a t " , sellele, et aujarg o l i varusta-t u d m i n g i te levis iooni- v o i raadioaparatuur iga . Tanapaeva i n i ­mene kir je ldaks samasugust o l u k o r d a i lmsel t n i i m o o d i : „No-jah, m i n d v i i d i raket t i . Seal k o h t u s i n m a kabi in is i s tuva mees-konnaga, kel lel o l i d seljas va lged k o m b i n e s o o n i d ja peas k i i v -r i d . Kab i in i s tddtas m i n g i raadio- v o i TV-vas tuvdt ja . "

Seitsme kuunla ja la ja seitsme I a m b i o lemasolu osutab sel­lele, et r i t u a a l o l i spetsiaalselt a u t o r i tarvis ette v a l m i s t a t u d . R i tuaa l i ta iendasid k o s t u t i m i d , dekorats ioonid ja he l i e fekt id -k o i k v o e t u d abiks selleks, et l a k i t u s e d autor i l e m u l j e t a v a l -d a k s i d . Vaat, mis j u h t u s , k u i Johannesele esimest r u l l r a a m a t u t n a i d a t i :

Johannese ilmutus 133

Ja ma nagin selle paremas kaes, kes istus aujarjel, rullraamatut, tais kir jutatud seestpoolt ja valjastpoolt ja k inni pandud seitsme pitseriga. Ja ma nagin vagevat inglit ; see kuulutas suure haalega: „Kes on vaariline avama seda raamatut ja lahti votma selle pitsereid?" Ja i ikski ei voinud ei taevas ega maa peal ega maa all avada raa­matut ega vaadata sinna sisse. Ja mina nutsin vaga, et kedagi ei leitud vaart olevat avama raa­matut ja vaatama sinna sisse. Ja iiks vanemaist titles mulle: „Ara nuta! Vaata, loukoer [iiks seal olnud loomadest, lovi] Juuda suguharust, Taaveti juur, on voi tnud n i i , et tema voib avada raamatu ja lahti votta selle seitse pitserit!" Ja ma nagin keset aujarge ja nelja olendit ja keset vanemaid seismas Talle, kes oli otsekui tapetud; ja tal ol i seitse sarve ja seitse silma, mis on jumala seitse vaimu, kes on lakitatud kogu ilmamaale. Ja ta tu l i ja vottis raamatu selle paremast kaest, kes istus au-jarjel. Ja k u i ta oli votnud raamatu, siis need olendid ja need kakskum­mend neli vanemat heitsid maha Talle ette, ja igaiihel ol i kiies kannel ja kuldkausid, tiiis suitsutusrohte; need on puhade pal-ved. Ja nad laulsid uut laulu ning titlesid: „Sina oled vaart votma raamatut ja lahti tegema selle pitsereid, sest sina oled olnud tape­tud ja oled oma verega Jumalale ostnud inimesi koigist sugu-harudest ja keeltest ja rahvaist ja paganahoimudest ja oled nad teinud kuningriigiks ja preestreiks meie Jumalale, ja nad valit-sevad maa peal." Ja ma nagin ja kuulsin paljude inglite haalt aujarje ja olendite ja vanemate iimbert; ja nende arv oli kumme tuhat korda ktimme tuhat ja tuhat korda tuhat. Ja need titlesid suure haalega: „Tall, kes on tapetud, on vaart votma vage ja rikkust ja tarkust ja rammu ja au ja austust ja k i i -tust!" Ja k5ike loodut, mis on taevas ja maa peal ja maa all ja meres, ja koike, mis nendes on, kuuls in ma utlevat: „Sellele, kes istub aujarjel, ja Tallele olgu kiitus ja au ja austus ja vagi ajastute ajas-tuteni!" Ja need neli olendit titlesid: „ Aamen!" Ja vanemad heitsid maha ja kummardasid.

Ilmutus 5:1-14

V a n e m a d h e i t s i d e n d sel v i i s i l maha k o g u tseremoonia val te l , tahistamaks iga dramaat i l i s t m o m e n t i . Iga k o r d , k u i n a d

134 Eedeni jumalad

seda teg id , avaldasid n a d Johannesele tugevat m o j u . U m b r i t -setuna vanemate hdigetest „ A a m e n ! " ja „Hal le luu ja ! " , p i d i autor ta ide saatma o m a sunge ulesande ja k i r j u t a m a ules k o i k , m i d a talle n a i d a t i ja dpetat i .

U u r i j a d o n o s u t a n u d asjaolule, et Johannese k i r j e l d a t u o n aravahetamiseni sarnane must i l i se r i t u a a l i g a , e r i t i seesugu-sega, m i l l e eesmargiks o n p u h e n d a d a u u s t u l n u k s a l a u h i n g u dpetustesse. Seetottu u s u v a d m i t m e d , et Ilmutus k u j u t a b endast m i t m e l e Vennaskonna organisatsioonile t u u p i l i s t i n i t -s iats ioonitseremooniat - t u u p i l i s t tanapaevalgi . N e e d tahele-p a n e k u d o n aarmiselt o lul i sed, e r i t i k u i n a d k o k k u v i i a tden-di tega selle kohta , et Johannese seiklusest ei p u u d u n u d kos-moseooper i e l e m e n d i d . See fakt osutab vard ja te p i d e v a l e tegevusele Vennaskonna Kristuse-jargsetes must i ts is t l ikes t o i -metustes ja na i tab , et just v a r d j a d o n o l n u d a p o k a l u p t i l i s t e d o k t r i i n i d e esmaallikateks.

U l a l t o o d u d Ilmutuse ka tkendis t i l m n e b , et Johannes rea-geeris enese u m b e r t o i m u v a l e sugavate emotsioonidega. E r i t i ka ldus ta n u t m a suhteliselt tuhis te l pdhjuste l . N a i s , et ta p o l ­n u d v d i m e l i n e tegema vahet r i t u a a l i ja i lmse reaalsuse vahe l . Ilmutuse tahelepanel ik l u g e m i n e osutab sellele, et Johannese mdt te tegevus t v o i s i d m o j u t a d a d r o o g i d , m i d a o l e n d i d ta l le manustas id . Tanapaeva psuhhiaatr ia o n avastanud, et m i t m e r a v i m i abi l o n v o i m a l i k s d n u m i t sugavale inimese teadvusesse k i n n i s t a d a . Seda m e e t o d i t kasutatakse tanapaeval l u u r e a b i -n o u n a n i i A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s , Venemaal k u i ka m u j a l . Ilmutuse 10. peatukis o n marge selle kohta , et Johannesele a n t i toenaoliselt m i n g i t d r o o g i . A u t o r o l i i lmse l t valjas v i i b i n u d ja v a l m i s t u n u d v i i m a s e i l m u t u s e meelde jatmiseks , k u i taevast laskus inge l , kes m i d a g i kaes hoidis :

Ja haal, mida ma taevast kuulsin, raakis jalle minuga ja titles: „Mine vota avatud raamatuke ingl i kaest, kes seisab mere ja maa peal!" Ja ma laksin ingl i juure ning iitlesin temale: „Anna mulle see raamatuke!" Ja tema titles mulle: „V6ta ja soo see ara! Ja see peab su kohus olema moru, aga su suus magus nagu mesi!" Ja ma votsin raamatukese ingl i kaest ja soin selle ara. Ja see ol i m u suus magus nagu mesi. Ja k u i ma selle ol in soonud, sai see m u kohus moruks!

johannese ilmutus 135

Ja minule titeldi: „Sa pead veel ennustama rahvaste ja rahva-hoimude ja keelte ja paljude kuningate kohta!"

Ilmutus 10:8-11

E n a m i k kr is t las i usub, et see raamatuke, mis Johannesele a n t i , o l i par is d o k u m e n t , m i l l e sisu sai a u t o r i l e maagi l i se l t teatavaks, k u i ta raamatukese ara o l i soonud. Toend selle kohta, et tegemist v o i s ol la d r o o g i g a i m m u t a t u d r u l l r a a m a t u t u k i v o i m i l l e g i m u u g a , pe i tub Johannese vaites, et raamatuke o l i suus m a g u s , k u i d m u u t u s k o h u s m o r u k s . O n h u v i t a v m a r -k i d a , et Hesekiel k i r je ldab peaaegu samasugust kogemust :

Siis ma vaatasin, ja ennae, m u poole oli sirutatud iiks kasi, ja vaata, selles oli rullraamat! Ta laotas selle laiali m u ette ja see oli molemalt poolt tais k i r ju -tatud; sinna oli kir jutatud nutulaule, halinaid ja hadahiii ideid! Ja ta titles mulle: „lnimesepoeg, soo, mis sulle antakse! S66 ara see rullraamat ja mine raagi Iisraeli soole!" Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle stitia selle rullraamatu. Ja ta titles mulle: „Inimesepoeg, taida oma koht ja toida oma sise-mus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!" Siis ma soin ja see oli m u suus magus nagu mesi!" Ja ta titles mulle: „mimesepoeg, tule, mine Iisraeli soo juurde ja raagi neile m i n u sonu!

Hesekiel 2: 9-10, 3:1-4

P a l j u d i n i m e s e d u s u v a d e k s l i k u l t , et Johannes n a g i ka toepoolest Ilmutuses e t t e k u u l u t a t a v a i d a ja lool is i s u n d m u s i . O m e t i o n n i i k r i s t l i k u d k u i ka m i t t e k r i s t l i k u d opetlased u h t -m o o d i o s u t a n u d sellele, et Johannese t u l e v i k u n a g e m u s e d k u j u t a s i d endast koigest k i r j a r u l l i d e l e j o o n i s t a t u d i l l u s t r a t -sioone. See tu leb e r i t i selgelt i l m s i k s Johannese nagemuse p u h u l , mi l les kir jeldatakse seitsme pea ja k u m n e sarvega m e t -salist.

Ja ma nagin metsalist tousvat merest. Sel oli seitse pead ja ki imme sarve ja tema sarvede peal ki imme ehissidet ja tema peade peal Jumala pilkenimesid.

Ilmutus 13:1

A s j a o l u , et metsalise pea kohale o l i d k i r j u t a t u d reaalsed sonad ( p i l k e n i m e d ) , osutab sellele, et Johannes nag i kir jadega v a r u s t a t u d i l lus t ra ts iooni - usna sarnast vanaaegse po l i i t i l i se

136 Eedeni jumalad

p i l a p i l d i g a . E h k k i autor seda n i i selgelt pole v a l j e n d a n u d , o n tdenaol ine, et ka p a l j u d teised nagemused r u l l r a a m a t u t e l o l i d samal v i i s i l kir jadega v a r u s t a t u d .

Johannese ilmutus o n kir jandusteosena kaht lemata v a r v i -kas, d r a m a a t i l i n e ja m d j u v o i m a s u l l i t i s . K u i d u s u f i l o s o o f i a alusena o n sel samasugused p u u d u s e d n a g u k d i k i d e l sellele ee lnenud apoka lupt i l i s t e l k i r ju t i s te l . N a g u me edaspidi naha saame, o n Ilmutuse e t t e k u u l u t u s e d t a i t u n u d m a a i l m a ajaloo v a l t e l v a h e m a l t p o o l tosinat k o r d a , tuues m u u hulgas kaasa ka globaalka ' tastroofi , m i l l e l e o n j a r g n e n u d teine t u l e m i n e . M i t t e u k s k i neist ei ole aga l o p p e n u d tuhandeaastase r a h u r i i g i ja v a i m s e lunastusega. Tanapaeval , m i l m e i s t u m e a a t o m i -ajastu u u r a t u p u s s i r o h u t u n n i otsas, o n vahest aeg h i n n a t a u m b e r a p o k a l u p t i l i s t e v e e n d u m u s t e k a s u l i k k u s , enne k u i m a a i l m jarjekordsesse viimsesse lahingusse t o r m a b . M u i d u g i o n v a i m n e lunastus ja tuhandeaastane r a h u r i i k eesmargid , m i l l e poole tasub p u u e l d a , ja n a d o l e k s i d v o i n u d saabuda juba t u k k aega tagasi, k u i d ei ole motet maksta h a r m a g e d o n i h i n d a nende saavutamiseks.

14. p e a t u k k

Justinianuse nuhtlused

K u i me jatame n u u d seljataha Jeesuse ajastu ja jduame meie a jaarvamise aastateni, m u u t u b a ja lugu se lgepi i r i l i semaks ja i s i k u d astuvad i iha enam fookusesse. D o k u m e n d i d o n pare-m a d . K u i d sellest h o o l i m a t a k o r d u v a d s i i n g i samasugused ajaloost t u t t a v a d s k e e m i d , m i d a me juba v a a d e l n u d oleme. M i n u sugav kaastunne k u u l u b nei le , kes l e i a v a d seni loe tu taiesti u s k u m a t u olevat. S i i n k o h a l esitatav ajaloo v a a t e n u r k n d u a b arusaamist tdsiasjast, et t e g u r i d , m i s m o o d u s t a v a d inimestevahel is te rahutuste a luspdhja , v o i v a d ol la aarmisel t kentsakad, ja vahest ei ole n e i d just seetottu k u n a g i ka le ida s u u d e t u d .

Parast Jeesuse surma hakkas k r i s t l i k k o g u k o n d r u t t u kas-v a m a . O m a kujunemise esimestel aastatel tombas kr i s t lus l i g i suure h u l g a toel is i h u m a n i s t e , kes o l i d v a i m u s t a t u d Jeesuse levitatavast sdnumist . V a r a k r i s t l i k u d j u h i d suuts id esseenide m d j u t u s t e s t h o o l i m a t a edendada i isna l a h k e l o o m u l i s t r e l i ­g i o o n i , m i l l e l o l i p a l j u pos i t i ivse id aspekte. Jeesuse p o n n i s t u -sed ei o l n u d t a i e l i k u l t n u r j u n u d . Varakr is t lased s isendasid inimestesse lootust , et ka ne i l o n v o i m a l i k saavutada vaimset lunastust teadmiste kogumise , eetilise ka i tumise , pahategude p i h t i m i s e l ab i s u i i k o o r m a s t vabanemise ja s i i i i t u n n e t tek i ta -n u d eksimuste k o r r a l lepituse otsimise teel.

V a r a k r i s t l i k u k i r i k u lahke olemuse t o t t u p o l n u d sellel tarvis ranget moraa l ikoodeks i t . Koige k a r m i m karistus , m i d a eks inute suhtes e n a m i k u s k r i s t l i k e s sektides r a k e n d a t i , o l i e k s k o m m u n i k a t s i o o n , s. t. koguduses t v a l j a h e i t m i n e . Seda

138 Eedeni jumalad

karistust loet i aga aarmiselt k a r m i k s (vdrre ldavaks tanapaeva s u r m a n u h t l u s e g a ) , sest a r v a t i , et e k s k o m m u n i k e e r i t u d i n i ­mene o n m a a r a t u d igavesele vaimsele h a v i n g u l e . Preestr i l t n o u t i , et enne kel legi val jahei tmist teeks ta inimese arukusele appelleerides tol le paastmiseks k o i k , m i s tema voimuses . Eks-k o m m u n i k a t s i o o n i esmane pdhjus o l i k u r i t e g e l i k v o i aarmiselt amoraalne k a i t u m i n e .

Esimeseks kolmesajaks eksisteerimisaastaks j a i k r i s t l u s m i t t e a m e t l i k u k s r e l i g i o o n i k s ja kr i s t las i k i u s a t i sageli taga. H i l j e m vot t is aga suur h u l k p o l i i t i l i s i l i i d r e i d r i s t i u s u v a s t u ja nende m o j u a l l hakkas kr i s t lus m u u t u m a . Koos r i s t i u s u p o l i t i -seerumisega kadus Jeesuse ra ja tud h u m a n i s t l i k a luspdhi .

Pol i i t i l i sed u m b e r k o r r a l d u s e d r i s t i u s u alal said a lg tduke Laane-Rooma i m p e e r i u m i s , k u i selle valitseja Constant inus I Suur* r i s t i u s u v a s t u v o t t i s . M i t m e d ajaloolased u s u v a d , et Constant inusel o l i juba varemal t o l n u d k a l d u v u s i krist laseks saada, sest ta isa o l i o l n u d monoteist . Constantinuse kaasaeg-sed o n aga m a r k i n u d , et Constant inuse tegelik u s k u p d d r d u -m i n e t o i m u s tema v a i d e t a v a l t 312. aastal n a h t u d nagemuse tagajarjel . Seda nagemust o n k i r j e l d a t u d m i t m e t i . A ja loo lane Sokrates (mi t te segamini ajada k u u l s a Kreeka samanimel ise f i losoofiga) k ir jutas 5. sa jandil sellest sundmusest j a rgmis t :

... ja k u i ta marssis oma vae eesotsas, siis ilmutas end talle uleloomulik nagemus, mille kirjeldamiseks puuduvad sonad. Tegelikult, umbes sellel paevaajal, m i l paike, olles labinud oma korgpunkti , hakkas laane poole kalduma, nagi ta ristikujulist tulesammast, millele oli kir jutatud: „Sellega valluta." See nage­mus rabas teda, ja kaheldes oma silmanagemises, ktisis ta end timbritsevatelt inimestelt, kas ka nemad nagid sama mida tema, ja k u i nood tihel meelel teatasid, et nagid, siis andis see jumalik ja imeline i lmutus imperaatori motetele joudu. Jiirgmisel 661, k u i ta magas, nagi ta Kristust, kes kaskis tal valmistada standart [ l ipp] sellise kujutisega, mida ta nainud ol i , ja kasutada seda oma vaenlaste voitmiseks. Kuuletudes sellele jumalikule kor-raldusele, laskis ta valmistada ristikujulise l i p u , mida on saili-tatud tema palees tanapaevani

* 3. sajandi lopul nimetas Rooma imperaator Diocletianus ametisse k o l m tseesarit (keisrit), kes p i d i d aitama tal Rooma impeer iumi valitseda. Impeer ium jagati va l i t ­semise mugavuse seisukohast ida- ja laaneprovintsiks, kumbagi neist valitses oma keiser. K u i d ajavahemikul 324-337 valitses Constantinus ainuvalitsejana n i i ida- k u i ka laaneprovintsi.

justinianuse nuhtlused 139

Constant inuse nagemuse tdeparasust o n v a i d l u s t a n u d need, kes t a h a k s i d to l le e p i s o o d i pe lga l t l egendide h u l k a arvata. Teised vaat levad ohus lendavat r i s t i k u i l o o j u v a p a i -kese ebahari l ikku peegeldust, mil lele o n jargnenud u n i . M o n e d t e o r e e t i k u d o n k o g u n i v a i t n u d , et see o l i veel i i k s U F O -i l m i n g ja veel uks k i n n i t u s selle seotusele apokal i ip t i l i se r e l i -g iooniga . M i l l i n e tode ka poleks , Constantinuse n a h t u d hele va lgus koos jargmisel odl i l m u n u d Jeesuse nagemusega olevat o l n u d sundmuseks , mis andis talle tduke apokalupt i l i se kr i s t -luse r u p p e he i tmiseks . Aasta h i l j e m avaldas C o n s t a n t i n u s oma kuulsa M i l a n o e d i k t i . E d i k t k u u l u t a s r i s t iusu a m e t l i k u l t Rooma i m p e e r i u m i t e r r i t o o r i u m i l lubatuks re l ig iooniks , tehes l d p u peaaegu k o l m sajandit k e s t n u d krist laste t a g a k i u s a m i -sele Rooma r i i g i poo l t .

Constant inus o l i vastutav ka teise olul ise r i s t i u s u m u u -tuse eest. Just tema kutsus 325. aastal k o k k u N i k a i a k i r i k u ­k o g u ja v o t t i s sellest ka t i h t i osa. Toi ajal avaldas id m i t m e d kris t lased, n a g u naiteks g n o s t i k u d , s u u r t v a s t u p a n u Constan­t inuse ja teiste pu i ie te le Jeesusest j u m a l a t teha. G n o s t i k u d n a g i d Jeesuses koigest ausat vaimset dpetajat. N i k a i a k i r i k u ­k o g u uks o l u l i s i eesmarke o l i sellele vas tupanule l d p p teha ja Jeesus j u m a l i k u s t a d a . Seda eesmarki silmas pidades kehtestas k i r i k u k o g u kuulsa N i k a i a usutunnis tuse , mis m u u t i s u s u Jee-susesse k u i Jumalapojasse r i s t iusu n u r g a k i v i k s . N e n d e sageli ebapopulaarsete opetuste maksmapanemiseks suunas Cons­t a n t i n u s r i i g i v o i m u k o g u j o u u u e , r o m a n i s e e r i t u d r i s t i u s u k i r i k u teenistusse.

Constantinuse valitsemisaeg o n tahelepanuvaarne ka teise saavutuse poolest. See tahistab Euroopa keskaja algust. Cons-tantinusele k u u l u b au olla parisorjuse ja feodalismi alusepanija. C o n s t a n t i n u s m u u t i s k o i k a m e t i d par i tavateks , samal v i i s i l , n a g u n a d o l i d seda h i n d u d e kastisiisteemis. Ta avaldas e d i k t i , et k o i k k o l o o n i d ( rendi ta lupoegade klass) k innistatakse iga-vest i m a a l a p i k i i l g e , m i l l e l n a d elavad. Constantinuse r o m a n i ­seer i tud r i s t i u s u (mis sai t u n t u d k u i r o o m a k a t o l i k u k i r i k ) ja tema r o h u v a feodal i smi tagajarjel p d d r d u s kr is t lus jarsul t ara seni veel temas l e i d u n u d Jeesuse sdl tumatutest dpetustest ja heit is e n d peaaegu t a i e l i k u l t vardjate susteemi r u p p e .

140 Eedeni jumalad

Aja m d d d u d e s , k u i r i s t iusu doktr i in idesse o l i t e h t u d u h a u u s i a m e t l i k k e m u u d a t u s i , tekkis kaks u u t k u r i t e o l i i k i : ket-serlus ( k i n n i t a t u d d o g m a va id lus tamine) ja paganlus ( r i s t iusu omaksvotmsest kee ldumine) . K i r i k u algusaastatel arvasid r i s t i ­u s u j u h i d , et in imes i o n v o i m a l i k r i s t i u s k u pddrata a i n u l t nende moistusele apelleerides ja et mi t te kedagi ei t o h i sundida . Parast Constantinust hakkasid o r t o d o k s l i k u k i r i k u l i i d r i d asjale hoopis teise p i l g u g a vaatama. N a d seadustasid k u u l e k u s e n d u d e ja n o u d s i d u s k u m i s t pelgal t usutruuduse , m i t t e mois tmise alusel. Koos nende muudatus tega t u l i d ka u u e d karistused. E n a m ei o l n u d e k s k o m m u n i k a t s i o o n k i r i k u koige k a r m i m n u h t l e m i s -v i i s , e h k k i rakendat i veel sedagi. Kasutusele v o e t i ka f u u s i l i -sed ja m a j a n d u s l i k u d s a n k t s i o o n i d . P a l j u d t r u u s u d a m l i k u d kris t lased, kes p o l n u d nous uute r o o m a k a t o l i k u ortodokssete postulaat idega, langesid n o n d e uute seaduste o h v r i k s . N e e d o h v r i d nai tas id selgelt, et k i r i k o l i Jeesuse toelisest opetusest eemaldumas.

4. sajandi l o p u l andis r i s t iusu dpetustele u u t h o o g u Roo­m a idaosa valitseja Theodosius I . Theodosius andis val ja vahe­m a l t kaheksateist seadust, m i l l e eesmargiks sai nende inimeste kar is tamine , kes p o l n u d nous N i k a i a k i r i k u k o g u kehtestatud d o k t r i i n i d e g a . Ta m u u t i s r i s t iusu a m e t l i k u k s r i i g i u s u k s ja su l -ges jduga m i t m e d paganausu t e m p l i d . Ta andis kr is t l ike le vage-dele kasu poletada maha k u u l u s A l e k s a n d r i a r a a m a t u k o g u , m i s kujutas endast t i le k o g u maa i lma k o k k u t o o d u d raamatute h o i d l a t ja teadmiste keskust. A leksandr ia raamatukogusse o l i d k o k k u k o g u t u d h i n d a m a t u d ajaloolised, t e a d u s l i k u d ja k i r j a n -d u s l i k u d u r i k u d , mis par ines id m a a i l m a er i paigust - n e i d o l i sinna k o g u n e n u d seitsmesaja aasta va l te l . E h k k i osa r a a m a t u -kogust o l i saanud kannatada varasemate sodade kaigus , p u h -kis Theodosiuse armee m i n e m a k o i k , m i s vee l s a i l i n u d o l i . K u n a e n a m i k d o k u m e n t e o l i d a i n u e k s e m p l a r i d , siis kadus see-labi suur osa u les tahendatud ajaloost ja opetustest.

O l u k o r d m u u t u s u h a h u l l e m a k s . 6. sa jandi keskpaigas v o e t i ketserite ja paganate suhtes kasutusele s u r m a n u h t l u s . Ida-Rooma keiser Justinianus korraldas genots i id ikampaania , et v e e l g i k i i r e n d a d a o r t o d o k s l i k u r i s t i u s u l e v i k u t . A i n u u k s i Butsantsis m o r v a t i u m b k a u d u sada tuhat in imest . Justinianuse

justinianuse nuhtlused 141

valitsemise ajal m u u t u s jaht ketseritele tavaliseks, s a m u t i teht i algust ketserite pdletamisega t u l e r i i d a l .

Justinianus v i i s o m a k o r d a sisse m u u d a t u s i r i s t i u s u d o k t ­r i inidesse . Ta kutsus 543. aastal K o n s t a n t i n o o p o l i s k o k k u s inodi . Rooma paavst sellel s i n o d i l ei osalenud, i lmsel t ta ka ei sankts ioneer inud seda. Tegel ikult ei o l n u d t o i ajal m i t m e d Ida -Rooma i m p e e r i u m i s sisse v i i d u d r i s t i u s u d o k t r i i n i d e m u u d a t u s e d veel p a a v s t l i k k u susteemi j o u d n u d , e h k k i h i l ­j e m j u u r d u s i d ka seal. See s inod andis val ja e d i k t i , m i l l e g a keelustati eelmiste elude ja re inkarnats iooni opetus, h o o l i m a t a sellest, et see d o k t r i i n o l i Jeesusele vaga tahtis o l n u d . S inod teatas oma edikt is :

K u i keegi kinnitab valjamoeldist hingede varasema eksistentsi kohta ja kuulutab seda kohutavat doktr i ini , mis sellest tuleneb, siis olgu ta neetud [kirikust valja heidetud]. 2

Austusest selle e d i k t i vas tu k u u l u t a t i usk eelnevatesse eludesse ketserluseks. Seda dpetust j u u r u t a t i terves Laane k r i s t l i k u s maai lmas ja selle teaduslikes susteemides. O m e t i o n i s i k u varasema eksistentsi ideel veel tanapaevalgi o l u l i n e osa Laane usk l ike ja teadlaste seas l e v i n u d ketserluses.

Ida-Rooma keisrite valitsemise a l l v o r m i t i r i s t iusk v d i m -saks ins t i tuts iooniks . Jaades t r u u k s a ja loosundmuste arengu-k a i g u l e , ku ju tas r o m a n i s e e r i t u d r i s t i u s k endast jar jekordset Vennaskonna h a r u , m i d a o l i v o i m a l i k teiste Vennaskonna harudega sdtta assitada, aidates seelabi dhutada i n i m o l e n d i t e -vahelist lakkamatut sdjategevust. U u s ortodoksne r ist iusk asetati opositsiooni k d i k i d e teiste rel igioonidega, sealhulgas Ida-Rooma m u s t e e r i u m i k o o l i d , mis Justinianus keelustanud o l i .

M e oleme asja v a a d e l n u d , k u i d a s Constant inuse nage­m u s va l landas l u m e p a l l i n a kasvava ajalooliste s u n d m u s t e ahela. Seda p e r i o o d i tahistavad i n i m k o n n a m a a i l m a l d p p u ette-k u u l u t a v a d j u h t u m i d , m i d a i l m e s t a v a d re l ig ioossed nage-m u s e d , k a t a k l i i s m i d , g e n o t s i i d i d ja uue uh iskonnasus teemi l o o m i n e , m i s lubas inimestele u toopia t , k u i d ei t a i t n u d seda lubadust . Toi ajal le idis aset veel uks o l u l i n e m a a i l m a l d p p u k u u l u t a v episood. Puhkes u l a t u s l i k k a t k u e p i d e e m i a , mi l l ega kaasnesid tea ted kummal is tes t atmosfaarinahtustest .

142 Eedeni jumalad

A j a v a h e m i k u l 540-592, k u i Just inianus v i i s e l l u o m a k r i s t l i k k e reforme, puhkes Ida-Rooma i m p e e r i u m i s m u h k k a t k , mis levis u le terve Euroopa . E p i d e e m i a sai alguse Just inia­nuse val i tsemisala l ja seetottu hakat i seda k u t s u m a Justinia­nuse k a t k u k s . Justinianuse k a t k o l i i n i m k o n n a ajaloos u k s koige laastavamaid e p i d e e m i a i d ja p a l j u d tol le aja i n i m e s e d u s k u s i d , et tegmist o n Jumala karistusega. T e g e l i k u l t tu leb sona plague (katk) ladinakeelsest sonast plaga, m i s tahendab „ h o o p i " v o i „ h a a v a " . K a t k u o n k u t s u t u d ka Jumala toveks , s. t . Jumala hoobiks v o i haavaks.

U k s p o h j u s i , m i k s i n i m e s e d a r v a s i d , et k a t k o n Jumala saadetud, o l i asjaolu, et ka tkuepideemia p u h k e m i s e ajal sage-nesid ebatavalised taevased nahtused. U k s Justinianuse k a t k u aegseid k r o o n i k a k i r j u t a j a i d o l i k u u l u s ajaloolane G r e g o r i u s Tours ' ist , kes tahendas ules suure h u l g a katkuaastatel esine-n u d ebatavalisi nahtus i . Gregorius k i r je ldab , et v a h e t u l t enne, k u i Justinianuse k a t k 567. aastal Prantsusmaale A u v e r g n e ' i p i i r k o n d a j d u d i s , tekkis paikese u m b e r k o l m v o i n e l i eredat t u l d ja nais, n a g u oleks taevas leegitsema l o o n u d . See vo is ol la l o o d u s l i k paikesesapi efekt; k u i d samal ajal t a h e l d a t i tol les p i i r k o n n a s ka ebatavalisi taevasi nahtus i . U k s teine ajaloolane kir je ldas samasugust i l m i n g u t k a k s k u m m e n d k o l m aastat h i l ­j e m hoopis teises Prantsusmaa p i i r k o n n a s , A v i g n o n i s . Taevas olevat n a h t u d k u m m a l i s t vaa tep i l t i ja m o n i k o r d o l i m a a p i n d oosel n i isama heledasti v a l g u s t a t u d n a g u paeval . Varst i parast seda puhkes ka seal k o l e t u ka tkuepideemia . Gregor ius k i r j e l ­das Roomas aset l e i d n u d k u m m a l i s t nahtust - t o h u t u t draa-k o n i t , mis hol jus lab i l i n n a mere poole , ja v a h e t u l t selle jarg-n e n u d agedat k a t k u p u h a n g u t .

Saarased teated v i i v a d m o t t e d d u d u s e v a r i n a i d tekitavale k u j u t e l d a m a t u l e m d t t e l e : Just inianuse k a t k u pdhjuseks o l i d b io loogi l i se sdja v a h e n d i d , m i d a l e v i t a t i vardjate l e n n u k i t e l t . See n a g u k o r r a n u k s sarnaseid, Pi ib l is ja muistsetes M e s o p o ­taamia tekstides k i r j e l d a t u d k a t k u p a n d e e m i a i d . K u i d Justi ­n ianuse k a t k u ajal j a i d v a r d j a d n a h t a m a t u k s . N a d v a r j a s i d e n d Vennaskonna saladuste ja religioossete m u u t i d e l o o r i taha, ent i lmsel t ei o l n u d n a d s u g u g i v a h e m h u v i t a t u d o m a or jarahva rdhumisest k u i enne. M u s t a Surma kasitlevas pea-

Justinianuse nuhtlused 143

t u k i s me saame naha veel r o h k e m t o e n d e i d selle k o h t a , et UFO-de akt i ivsus o n seotud katkutovega .

A p o k a l u p t i l i s e e t tekuulutuse jarg i p i d a v a t sellised s u n d -m u s e d n a g u Justinianuse k a t k k u u l u t a m a uue messia v o i Jumala s o n u m i t o o j a saabumist . Ja l o o m u l i k u l t sel l ine i s ik i l m u s k i . Tema n i m i o n M u h a m e d . Ta sundis Just inianuse valitsemisaastatel , ajal, m i l ka tk i k k a veel maratses. M u h a m e -dis t , kes taiskasvanuna uueks lunastajaks k u u l u t a t i , sai u u e m o n o t e i s t l i k u apokalupt i l i se usu - i s lami - j u h t . N a g u Mooses ja Jeesus enne teda, nais ka M u h a m e d ausameelse mehena , k u i d tema u u s r e l i g i o o n m u u t u s peagi organisats iooniks , kus t e k k i s i d u u e d u s u v a i d l u s e d , m i l l e u le l a k k a m a t u l t soda p i d a d a . Ka M u h a m e d i toetas, just nagu enne teda Moosest ja Jeesust, k o r r u m p e e r u n u d Vennaskond.

15. p e a t ii k k

Muhamed

M u h a m e d sundis umbes 570. aastal. N a g u Jeesuse e l u l o o s k i o n ka M u h a m e d i biograaf ias s u u r i l u n k i , e r i t i tema lapse-pdlve- ja noorukiaastates. Nende lunkade taitmiseks o n m o n e d ajaloolased p u s t i t a n u d hupotees i , m i s raagib , et M u h a m e d o l i o r b , keda k o g u ta noorusaja v a l t e l uhe sugulase j u u r e s t teise j u u r d e l u k a t i . O n teada, et 25-aastaselt abiel lus M u h a ­m e d varaka lesega, ja m o n e d b i o g r a a f i d u s u v a d , et jargmise v i i e t e i s t k u m n e aasta va l te l tddtas ta naise aris k a u p m e h e n a , e h k k i see pole par is k i n d e l . 40-aastasena sai M u h a m e d i s t j a rsku u s u p r o h v e t ja uue vdimsa religioosse l i i k u m i s e j u h t .

M u h a m e d i o m a sdnade j a r g i sai ta t d u k e o m a u s u m i s -siooniks i l m u t u s e l t . N a g e m u s i l m u s ta ette kauge koopa j u u ­res, kus M u h a m e d sagedasti pa lvetamas ja m d t t e i d m d l g u -tamas kais. I l m u t u s kujutas endast i n g l i t , kes t o i M u h a m e d i l e s d n u m i , m i d a too p i d i lev i tama. See aga p o l n u d l ihtsa l t inge l . Ta nimetas ennast Gabrie l iks - uheks koige tahtsamaks r i s t i ­u s u i n g l i k s . M u h a m e d kir je ldab seda k o h t u m i s t n i i v i i s i :

Koraan [islami ptiha raamat] ei ole mitte midagi m u u d k u i nagemus, mis end temale ilmutas.* Uks, kelle j5ud on kohutav, opetas seda temale, onnistas teda oma tarkusega. Taielikus tasakaalus seisis Ta s i lmapiir i korgeimas paigas. Siis t u l i Ta ligemale ja lahenes, ja oli kahe noolelennu kaugusel voi koguni lahemal - ja Ta ilmutas oma tcenrile seda, mida Ta i lmutada soovis.

* Muhamed kasutab enesest raakides kolmanda is iku asesona „tema".

Muhamed 145

K o r a a n kordab seda jutustust :

Sest see on korgeaulise Sonumitooja sonum, onnistatud viige-vusega, mil lel on aujarjel istuva Jumala v5im, sellele kuuletu-vad ingl id, kes on temale kuulekad, ja teie kaasmaalane ei ole mitte dzinni [vaimu] poolt vaevatud; sest ta nagi teda selgel si lmapiiri l .

M u h a m e d o l i kas pool teadvusel v o i transis. I n g e l Gabr ie l kaskis: „Korda ! " Gabrie l n d u d i s , et M u h a m e d jataks meelde s d n u m i , m i l l e inge l talle teatada kavatses. I n g l i k o r r a l d u s sar-naneb p a l j u s k i nende kaskudega, m i l l e samasugused v a r d j a d o l i d v a r e m a n d n u d Vana Testamendi Hesekiel i le ja Johanne­sele, mi l les t too oma Ilmutuses raagib.

K u i M u h a m e d arkas, siis nais tal le , et i n g l i sdnad „olid k i r j u t a t u d tema [ M u h a m e d i ] sudamele" . See asjaolu v a a r i b a r a m a r k i m i s t , k u n a osutab vdimalusele , et M u h a m e d , n a g u ka Hesekiel , Johannes ja vd ib -o l la k o g u n i Constant inus, o l i d r o o -gide abi l u i m a s t a t u d ja tema meeltega o l i m a n i p u l e e r i t u d , n i i et s o n u m talle k i n d l a m i n i meelde jaaks.

M u h a m e d i l e edas ta tud s o n u m k u j u t a s endast u u t r e l i ­g i o o n i n imetusega islam, m i s tahendab a l i s tumis t . Selle r e l i ­g i o o n i jargi jad peavad Jumalale al is tuma. Seeparast kutsutakse m u h a m e d i u s u l i s i ka mos lemi teks , m i s tu leb sdnast muslim („see, kes a l i s tub" ) . I s l a m sai veel uheks vardjate re l ig iooniks , m i l l e eesmargiks o l i m u u t a inimesed kuulekateks orjadeks.

I s l a m i u s u k d r g e i m a t o lendi t kutsutakse A l l a h i k s , kes o n M u h a m e d i sdnul sama j u m a l k u i j u u t i d e ja kristlaste Jehoova. Kaheks K o r a a n i vdtmeteemaks o n v i i m n e p a e v ja t u l i n e ja vaavl ine p d r g u . M u h a m e d austas Moosest ja Jeesust k u i A l l a h i kahte eelmist s d n u m i t o o j a t ja k u u l u t a s , et i s l a m o n Jumala ko lmas ja l d p l i k avaldus. Seetottu p i d i d k o i k j u u d i d ja kr i s t la -sed i s l a m i u s k u p d d r d u m a . O m e t i ei s o o v i n u d heebrealased ja kr i s t lased s u g u g i M u h a m e d i g a k o o s t d d d teha. L d p p u d e l o p u k s o l i n e i d j u nende e n d i apokalupti l is tes kir jut istes vale-p r o h v e t i t e eest h o i a t a t u d . Koige selle tagajarjel o n maha pee-t u d m i t m e d ajaloo koige ver isemad v o i t l u s e d .

N a g u n i i p a l j u d varasemad vardjate r e l i g i o o n i d ei l u b a -n u d ka i s lam inimestele luksust otsustada, kas n a d p o o l d a v a d

1(1 1'rdi'iii juniakid

146 Eedeni jumalad

seda v o i mi t te . M u h a m e d vot t i s ette v a l l u t u s r e t k i , et teha k d i -k i d e l e selgeks, m i l l i n e v a l i k o n dige. Kasutades general iss i -muse takt ikat , kogus j u m a l i k u l t i n s p i r e e r i t u d M u h a m e d k o k k u sdjavae ja asus teele, et p a g a n a i d ( u s k m a t u i d ) digesse u s k u pddrata . M u h a m e d i a p o k a l u p t i l i n e sdjavagi jattis endast maha laia verise n i i d u k a a r e , mis kulges lab i k o g u Lahis- Ida, sealhul­gas l ab i tahtsate r is t iusukeskuste . Sdjakas mos lemi te i m p e e -r i u m laienes v i i m a k s k u n i I n d i a n i , kus i s l a m i e l e m e n d i d ka h i n d u d e r e l i g i o o n i sulasid. I s l a m i val lutusretkede ajal h u k k u s l u g e m a t u arv i n i m e s i , sest i s l a m i vagedel o l i k o m b e k s o m a i n i m k o n n a onnestamise m i s s i o o n i k a i g u s d u d u s t a r a t a v a i d genotsi ide korra ldada .

K d i g i u s k m a t u t e kristlaste meelest o l i d m o s l e m i d mets-lastest paganad (vaarusul ised) . See v e e n d u m u s andis t d u k e v a l t i m a t u l e k o n f l i k t i l e , millesse t d m m a t i kaasa m i l j o n i d i n i ­mesed. Viissada aastat parast M u h a m e d i surma alustas k r i s t l i k m a a i l m k o o r d i n e e r i t u d sdjalist m i s s i o o n i eesmargiga ajada m o s l e m i d p u h a l t maa l t val ja . Seda m i s s i o o n i tuntakse r i s t i -sddade n i m e al l .

R is t i sddu, m i l l e eesmark o l i vabastada Palestiina mosle­mi te v d i m u alt , peet i a javahemikul 1099-1270. Juba v a r e m o l i kristlaste ja moslemite vahe l t o i m u n u d va iksemaid r e l v a k o k k u -p d r k e i d , k u i d alles paavst U r b a n u s I I uleskutse 1095. aastal m u u t i s need k o k k u p d r k e d organiseer i tud sdjaretkedeks, m i l ­lest v d t s i d osa peaaegu k d i k i d e E u r o o p a k r i s t l i k e valitsejate v a e d . Sajad t u h a n d e d kr is t lased osalesid r is t isddades , sest neile l u b a t i h ingednnis tus t , l a a n i v a l d u s i ja r d d v s a a k i . Vaba-t a h t l i k k e t u l i pea igast uh iskonnakih i s t . Pal judele ta lupoega-dele ja parisorjadele kujutas paavst i uleskutse endast v o i m a ­lus t paaseda feodaalisandatest ja vahest ka naasmist r ikaste kangelastena.

Rist isddade algus o l i edukas, k u i d ka ver ine . Kr is t lased h d i v a s i d Jeruusalemma 1099. aasta suvel . E h k k i k r i s t l i k e l i p -p u d e a l l marss ivate l t r u i i t l i t e l t ja t a lupoegade l t o l i n d u t u d v o o r u s l i k k u s t ja r u u t e l l i k k u s t , laskusid n a d sageli veretddde ja m u u d e pahategude k o r r a l d a m i s e n i . K u i r is t isddalased 1099. aastal Jeruusalemma v a l l u t a s i d , m d r v a s i d n a d ule 10 000 o h v -r iga tapatalgutes suure osa mittekrist lastest e l lu jaanuid .

Muhamed 147

Ris t i sddi jad taps id peale m o s l e m i t e ka j u u t e , keda p a l ­j u d krist lased p i d a s i d samasugusteks paganateks n a g u mosle-m e i d k i . Juutide tdurastamine algas k o g u n i enne esimest r i s t i -k a i k u puhale maale. 1095. aastal hakkas id kristlaste organisat­s ioonid tapma juute Euroopas. Saksa Reinimaa genots i idi la ine o l i esimesi s u u r i m a i d e t t e v d t m i s i ; t d u k e selleks a n d s i d a l u -setud k u u l u j u t u d , n a g u k a s u t a n u k s i d j u u d i d krist laste laps i religioossetes ohvri ta l i tustes . j u u t i d e h a v i t a m i n e m u u t u s r i s t i ­sddade olul iseks eesmargiks, veresaunad j a t k u s i d ka parast seda, k u i r i s t i k a i g u d Jeruusalemma o l i d l d p p e n u d .

Ristisdjad avaldasid Euroopale ka teistsugust o lu l i s t m o j u . M i t u aas takummet enne esimese ristisdja a lgust o l i paavst Gregor ius V I I t e i n u d katse al lutada r o o m a k a t o l i k u k i r i k s u u -remale tsentraliseeritud kontro l l i le . Enne Gregoriust o l i Euroopa k a t o l i i k l i k k i r i k o l n u d usna hajus organisatsioon, m i d a j u h t i -s id peamiselt i l m a l i k u d : seda laadi organisatsioon, m i d a r i s t i ­u s u rajajad endale ette k u j u t a n u d o l i d . Parast seda, k u i U r b a ­nus I I o l i saanud paavst iks ja k o o n d a n u d t u b l i d kr i s t lased vdit lusse paganl ike moslemitega, hakkas id k r i s t l i k u d v u r s t i d ja nende vasa l l id v a n d u m a t r u u d u s t otse paavsti le , k i i r e n d a -des seelabi paavst Gregorius V I I tsentral iseerimispuuete e l l u -v i i m i s t . M i d a k a u e m kestsid p u h a d sojad, m i d a r o h k e m i n i ­mes i k u u l u t a s o m a ustavust paavst i le , seda e n a m suurenes Rooma paavst ide v d i m .

Ristisddade taustajduks o l i Vennaskond. Ris t i sddi ja id j u h ­tis peaas ja l ikul t kaks Vennaskonnaga t ihedal t seotud r u u t l i -organisats iooni - hosp i ta l l i i t ide o r d u ja t e m p l i o r d u .

H o s p i t a l l i i t i d e o r d u t n i m e t a t i n i i , sest n a d p i d a s i d Jeruu-salemmas h a t t a s a t t u n u d p a l v e r a n d u r i t e abistamiseks h o s p i -dale. H o s p i t a l l i i d i d alustasid oma tegevust 1048. aastal hea-tegevus l iku o r d u n a . N e n d e eesmargiks o l i aidata ja l o h u t a d a hadal is i . K u i esimesed r i s t i sddi jad p u h a l i n n a e d u k a l t v a l l u -t a n u d o l i d , siis h a k k a s i d h o s p i t a l l i i d i d saama jdukate l t r i s t i -sddalastelt h e l d e i d annetusi . Aastal 1118, se i t sekummend aastat parast o r d u asutamist , v a h e t u s i d n i i h o s p i t a l l i i t i d e j u h i d k u i ka eesmargid . O r d u k u j u n d a t i u m b e r sdjaliseks organisat-s iooniks , m i s o l i p u h e n d u n u d v d i t l u s e l e p i d e v a l t Jeruusa­l e m m a tagasi v a l l u t a d a ur i tavate moslemitega. See eesmargi

148 Eedeni jumalad

vahetus to i endaga kaasa ka n i m e vahetuse; hospi ta l l i i te h a k a t i k u t s u m a pt iha Johannese h o s p i d a l i r u u t l i t e o r d u k s , j e r u u s a ­l e m m a p u h a Johannese r u u t l i t e k s v o i l ihtsa l t p u h a Johannese r u u t l i t e k s . H o s p i t a l l i i d i d o l i d h a k a n u d end n i m e t a m a Johan­nese, K u p r o s e k u n i n g a poja n i m e g a . Johannes o l i l a i n u d Jeruusalemma eesmargiga aidata k r i s t l i k k e p a l v e r a n d u r e i d ja r u u t l e i d .

Selles, kas h o s p i t a l l i i t i d e o r d u o l i j u b a o m a asutamis-aegadel Vennaskonna organisats ioon, o n teatavaid k a h t l u s i . Vaidetavast i ei o l n u d o r d u seda oma algaastatel. O m e t i haarat i n a d peatselt Vennaskonna v d r k u ja o r d u s h a k a t i kasutama Vennaskonna traditsioone ja t i i t le id . O r d u j u h t i hakati kutsuma s u u r m e i s t r i k s ja o r d u tdotas val ja o m a salajased r i i t u s e d ja r i t u a a l i d .

1119. aastal, aasta parast seda, k u i h o s p i t a l l i i d i d o l i d m u u t u n u d sdjakaks o r d u k s , asutati t e m p l i o r d u . T e m p l i r u u t l i d n i m e t a s i d end algselt Kr is tuse ja Saa lomoni t e m p l i vaeste ruut l i te orduks, sest o r d u r u u t l i d o l i d a n d n u d p u h a l i k u vaesuse-tdotuse. H i l j e m , parast seda, k u i o r d u v e n n a d o l i d a s u n u d elama muistse Saa lomoni t e m p l i asupaiga lahedusse, m u u -det i o r d u n i m i t e m p l i o r d u k s . E h k k i t e m p l i r u u t l i t e l ja h o s p i t a l -l i i t i d e l o l i u h i n e vaenlane, m o s l e m i d , said kahest k r i s t l i k u s t organisatsioonist agedad r i v a a l i d .

T e m p l i r u u t l i d t e k k i s i d Vennaskonna haruna . N e n d e t ra -d i t s i o o n i d o l i d m u s t i t s i s t l i k u d ja n a d kasutasid p a l j u s i d Ven­naskonna t i i t l e i d , sealhulgas suurmeister. N a g u h o s p i t a l l i i d i d k i n i i said ka t e m p l i r u u t l i d varakatel t r ist isddalastelt s u u r i raha-s u m m a s i d . Seetottu m u u t u s t e m p l i o r d u p i i r i t u l t r i k k a k s , see aga v d i m a l d a s ne i l 12. ja 13. sa jandil rahvusvahel iseks p a n -gandusasutuseks m u u t u d a . T e m p l i r u u t l i d laenasid E u r o o p a kuningate le , vurs t ide le , kaupmeestele ja vahemal t t ihele mos­lemite valitsejale s u u r i rahasummasid . Suuremat osa t e m p l i ­o r d u varandusest h o i t i nende Pariisis ja L o n d o n i s a s u n u d templ i te varakambri tes , m i s t d t t u need l i n n a d m u u t u s i d j u h t i -vateks f inantskeskusteks.

Parast Jeruusalemma langemis t ja m o s l e m i t e l d p l i k k u v d i t u 1291. aastal m d l e m a o r d u d n n p d d r d u s . J o h a n n i i t i d e ( h o s p i t a l l i i t i d e ) o r d u o l i s u n n i t u d p u h a l t m a a l t p d g e n e m a .

Midiamed 149

Jargmiste sajandite va l te l seadsid n a d end sisse uksteise jarel m i t m e l saarel. A s u k o h a muutusega m u u t u s ka o r d u n i m e t u s . Rhodose saarele asumise jarel sai o r d u s t Rhodose r u u t l i t e o r d u . Parast seda, k u i o r d u o l i s e a d n u d e n d sisse M a l t a l ja seda val i tsema hakkas, said o r d u r u u t l i t e s t M a l t a r u u t l i d . M a l t a p a e v i l m u u t u s o r d u peamiseks Vahemere soja- ja mere jduks ja ja i selleks k u n i 1789. aastani, k u i N a p o l e o n n a d purustas . Parast seda, k u i M a l t a r u u d i d o l i d Vene i m p e r a a t o r i Paul I a ju-tist toetust n a u t i n u d , t o i paavst Leo X I I I nende peakor ter i ule Rooma. Tanapaeval tuntakse o r d u t n i m e a l l M a l t a r u u t l i t e suveraanne ja sdjaline o r d u ( S M O M ) ja seda loetakse m a a i l m a ko ige va iksemaks r i i g i k s . Asudes m u i i r i d e g a u m b r i t s e t u d enklaavis Rooma kesklinnas, o n S M O M si iani sa i l i tanud oma suveraanse r i i g i staatuse, e h k k i o r d u iga u u e s u u r m e i s t r i peab k i n n i t a m a paavst. S M O M peab hospidale , k l i i n i k u i d ja l eeprarav i la id ule k o g u maa i lma . Samut i osutab ta abi k o m -munismivastaste le t i r i tustele ja oma vaiksusest h o o l i m a t a o n u l la tava l t m d j u v d i m a s tanapaeva pol i i t i l i s tes , a r i - ja har i t las-r ingkondades . *

T e m p l i o r d u l ei l a i n u d parast r ist isddade l d p p u k a u g e l t k i n i i hasti n a g u h o s p i t a l l i i t i d e o r d u l . T e m p l i r u u t l i d o l i d s u n n i ­t u d pdgenema koos h o s p i t a l l i i t i d e g a K u p r o s e saarele, m i l l e tagajarjel r u u t l i d la ia l i laksid ja naasid oma paljudesse t e m p -litesse Euroopas . Seal said t e m p l i r u u t l i d suure pahameele osaliseks, sest p o l n u d s u u t n u d p u h a m a a d paasta. L e v i m a h a k k a s i d k u u l d u s e d , n a g u o leks id t e m p l i r u u t l i d l a n g e n u d ketserlusse ja moraal i tusse. T e m p l i r u t i t l e i d s i iudis ta t i ka sel­les, et oma in i t s ia t s iooni r i i tus te ka igus olevat n a d s u l i t a n u d r ist i le ja s u n d i n u d oma k a a s l i i k m e i d homoseksual ismile . 1307. aastaks o l i d v a s t u o l u d t e m p l i o r d u s m u u t u n u d n i i tugevaks, et Prantsusmaa kuningas P h i l i p p e I V I lus kaskis oma val i t semis-alal k o i k t e m p l i r u u t l i d k i n n i v o t t a ja andis korra lduse kasu-tada t i lestunnistuse kattesaamiseks p i i n a m i s t . Vi is aastat h i l ­j e m saatis paavst oma dekreediga t e m p l i o r d u l a i a l i . Pa l jud

* Viimase aja S M O M - i ameeriklastest l i ikmete hulgas voib nimetada k a d u n u d W i l ­l iam Caseyt (Luure Keskagentuuri direktor) , Lee Iacoccat (Chrysler Corporation! juha-luse esimees), Alexander Haig i (endine USA riigisekretar) ja Wi l l iam A. Schreyerit (Merrill Lynch'i president).

150 Eedeni jumalad

t e m p l i r u u t l i d h u k a t i , nende hulgas ka suurmeister Jacques de M o l a y , kes 11. m a r t s i l 1314 a v a l i k u l t Pari isis N o t r e D a m e ' i k a t e d r a a l i ees t u l e r i i d a l p d l e t a t i . Peaaegu k o g u t e m p l i o r d u vara konf i skeer i t i ja ant i ule hospi ta l l i i t ide o r d u l e . P i k k ja age r i v a a l i t s e m i n e h o s p i t a l l i i t i d e ja t e m p l i r u u t l i t e v a h e l o l i v i i ­maks l d p p e n u d . V d i d u said h o s p i t a l l i i d i d . H o s p i t a l l i i t i d e v d i t ei saanud t u l l a s o b i v a m a l ajal, sest p a a v s t i r i n g k o n n a s o l i o l n u d tdsiseid a r u p i d a m i s i kahe o r d u k o k k u l i i t m i s e ule -p laan , m i s oleks mdlemale taiesti v a s t u v d t m a t u o l n u d .

T e m p l i r u u t l i t e langusest h o o l i m a t a suutis organisats ioon e l l u jaada. V a b a m u u r l u s t u u r i v a ajaloolase A l b e r t M a c K e y jarg i andis kuningas D i n i s parast seda, k u i t e m p l i r u u t l i d o l i d k o g u u l e j a a n u d k a t o l i i k l i k u s t Euroopast val ja ae tud , nei le asupaiga Portugal is . Seal sai l i tasid t e m p l i r u u t l i d oma t a v a l i -sed d igused ja p r i v i l e e g i d , k a n d s i d s a m u r o i v a i d ja j a r g i s i d samu reegleid nagu v a r e m g i . Dekreedis , m i s tagastas t e m p l i ­o r d u d igused Portugal is , o l i selgelt d e l d u d , et t e m p l i r u u t l i d o n selles r i ig is rehabi l i teer i tud . Paavst Clemens V k i i t i s reha-b i l i t eer imisp laan i heaks ja andis val ja b u l l a , mi l l ega kohustas t e m p l i r u u t l e i d m u u t m a oma o r d u n i m e Kr is tuse r u u t l i t e o r d u k s . T e m p l i r u u t l i d ehk Kristuse r u u t l i d asendasid ka oma v o r m i r u u d e l oleva kaheksatipulise mal ta r i s t i a m e t l i k u lad ina r ist iga.

O m a uues kodus m u u t u s t e m p l i o r d u usna vdimsaks . 1420. aastal andis P o r t u g a l i k u n i n g a s Joao I Kr i s tuse r u u t l i t e l e diguse val lata Por tuga l i o m a n d i t Indias . Edaspid i la iendas id P o r t u g a l i m o n a r h i d r u u t l i t e d igus i m i s tahes r u u t l i t e avasta-tavale maale. Seetottu m u u t u s i d Kristuse r u u t l i d n i i v d i m s a -teks, v a i d a b A l b e r t MacKey , et m i t u P o r t u g a l i k u n i n g a t o l i s u n n i t u d nende m d j u v d i m u k a r p i m a ja v o t m a s u u r m e i s t r i amet ikoha endale. Kristuse r u u t l i t e o r d u elas Por tuga l i toe tu-sel d n n e l i k u l t k u n i 18. sa jandini , m i l t e m p l i o r d u n i m e t u s t u l i u u e s t i kasutusele ja o r d u , n a g u me e d a s p i d i naha saame, hakkas Euroopa tormil ises ajalookeerises taas o lu l i s t r o l l i m a n -g i m a .

Rist isddadest v o t t i s osa ka k o l m a s n i m e t a m i s v a a r n e k r i s t l i k e r u u t l i t e organisatsioon: t eutooni o r d u . A l g s e l t n i m e -t a t i t e u t o o n i o r d u t Jeruusalemma t e u t o o n i d e p u h a M a a r j a

Muhamed 151

h o s p i d a l i r u u t l i t e o r d u k s . N a g u h o s p i t a l l i i t i d e o r d u n i i alus-tas ka teutooni o r d u oma tegevust heategevusl iku organisat-s ioonina. N a d p i d a s i d Jeruusalemmas haiglat , et aidata puhale maale p a l v e r a n n a k u l o l e v a i d kr i s t las i . 1198. aasta marts i s omis ta t i t eutooni ordule r u u t l i o r d u staatus, mis m u u t i s orga-nisats iooni vdi t levaks o r d u k s . N i i n a g u t e m p l i r u u t l i d k i elasid ka t e u t o o n i o r d u r u u t l i d p o o l m u n g a l i k k u e l u , k o r r a l d a s i d i n i t s i a t s i o o n i r i i t u s i ja tegutsesid k d r g m e i s t r i j u h t i m i s e a l l . Teutooni o r d u l i i k m e k s o l i l u b a t u d saada a i n u l t t e u t o o n i d e l [sakslastel] . O r d u o l i vaenuja la l ka h o s p i t a l l i i t i d e ja t e m p l i -ruut l i t ega .

Rist isddade ajal, k u i Vennaskonna sdjalised organisat­s i o o n i d juhatas id k r i s t l i k k e sdjavagesid kange las l ikku v d i t l u -sesse moslemite vas tu , ohutasid teised Vennaskonna r u h m i t u -sed m o s l e m e i d sdtta krist laste vas tu . M i t m e s t Vennaskonna i s l a m i t e d e n d a n u d harus t on meie jaoks e r i t i h u v i p a k k u v uks : assassiinide sekt.

M u h a m e d sur i aastal 632. Tema jarglase maaramisel tek­kis kohe v d i t l u s . Selle vo i t luse tagajarjel jagunes i s l a m k o n -kureerivateks sektideks, igatihel neist oma arvamus selle kohta, kel lest peab saama M u h a m e d i jarglane. U k s sel l iseid i s l a m i faktsioone o l i s i i i t ide sekt, mis pidas v a n k u m a t u l t k i n n i maa-i l m a l d p u t radi t s ioonides t . S i i i d i d u s k u s i d m i l l e n n i u m i s s e -viimsesse kohtupaeva , mi l le le peab jargnema tuhandeaastane r a h u ja v a i m n e lunastus . V i i m a k s jagunes ka sia ise sekt i ­deks. U k s sia jagunemise l t e k k i n u d usulahke o l i i s m a i l i i t i d e sekt, mi l l es t said alguse assassiinid.

I s m a i l i i d i d l d i d l a h k u u l e j a a n u d s i i i t idest 8. sa jandi l . I s m a i l i i t i d e sekt ku ju tas endast Vennaskonna s a l a u h i n g u t , m i l l e loozide susteem sarnanes vabamuur las te ja teiste Ven­naskonna organisats ioonide omaga. I s m a i l i i t i d e s u u r l o o z pa iknes Kairos , k u s selle l i i k m e d prakt i seer i s id astmel is t in i t s ia ts iooni koos k d i g i j u u r d e k u u l u v a t e sumbol i te ja m u s t i -kaga. I s m a i l i i d i d , keda j u h t i s suurmeister , k u u l u t a s i d vaga j o u l i s t a p o k a l u p t i l i s t s d n u m i t , m i d a taiendas messia t u l e k u lubadus .

U k s i s m a i l i i t i d e l o o z i l i i k m e i d o l i H a s a n i b n Sabbah. Sabbahi must i l i se u s k u p d d r d u m i s e pdhjuseks o l i raske ja oht -

152 Eedeni jumalad

l i k ha igus , m i l l e tagajarjel ta j d u d i s veendumusele , et Jumal o n ta p u h a s t a n u d ja a n d n u d talle vdimaluse vaimseks uues t i -sunniks . 1078. aastal kusis Sabbah i s m a i l i i t i d e k a l i i f i l t * luba levi tada i s m a i l i i t i d e jumalasdna Parsias. K a l i i f rahuldas Sab-bahi palve t i n g i m u s e l , et Sabbah n d u s t u b toetama k a l i i f i v a n i -m a t poega N i z a r i jargmise (uheksanda) k a l i i f i n a . Sabbah vot t i s t i n g i m u s e vas tu ja nimetas oma u u e sekti k a l i i f i poja j a r g i n i z a r i i t i d e sektiks. Varsti parast seda hakkas aga Sabbahi usu -l a h k k a n d m a oma p a l j u t u n t u m a t n i m e : assassiinid.

Assassiine peetakse tavaliselt religioosseks sektiks. Tapse-m a l t vaadates o l i nende p u h u l tegemist p i g e m salauhinguga. V a b a m u u r l u s e a ja lugu u u r i v a A l b e r t M a c K e y j a r g i v d t s i d assassiinid ule i smai l i i t ide organisatsioonilise s t r u k t u u r i . Assas-s i in ide in i t s ia t s ioonir i tuaa l id o l i d mitmeastmel ised ja j a r g i s i d salajast m u s t i t s i s t l i k k u d o k t r i i n i . M a c K e y lisab, et assassiinid o levat k a s u t a n u d s a m u Vennaskonna a s t m e i d n a g u vaba-m u u r l a s e d tanapaeval : dpipoiss , sell , meister. Assass i inide usukoodeks sarnanes h o s p i t a l l i i t i d e ja teutooni o r d u r u u t l i t e omaga. Assassi inid moodustas id Vennaskonna v o r g u s t i k u o l u ­lise osa.

Assassi inide organisats iooni s i l m a t o r k a v a l t i s e l o o m u l i k j o o n o l i u i m a s t i t e , eelkdige hasisi k a s u t a m i n e m i i s t i l i s t e l ja m u u d e l eesmarkidel . Sona assassiin tu leb t e g e l i k u l t sdnast hasisijun, mis tahendab hasisi kasutajat. Assassi inid ja m i t m e d teised Vennaskonna r u h m i t u s e d o n k o g u ajaloo val te l u l i s ta -n u d meelisegavaid farmatseut i l i s i a ine id k u i v a h e n d i t m u s t i -lise va imuvalgus tuse saavutamisel .

K a assassiinid m o o d u s t a s i d oma sdjavaeliste uksustega v d i t l e v a organisats iooni . Suurmeister Sabbah val is o m a uue r u h m i t u s e p e a k o r t e r i k s val ja k i n d l u s e , m i s asetses k d r g e l I r a a n i pdhjaosa magedes. Seda assassiinide k i n d l u s t t u n t i A l a m u t i n i m e a l l , see sona tahendab „kotka d p e t u s i " v o i „kotka pesa". Assass i in id m u u t u s i d selles p i i r k o n n a s v d i m -saks sdjaliseks ja pol i i t i l i seks jduks ja ne i l o l i l o p u k s k i n d l u s i terves Parsias ja Suurias. Assass i in id o l i d vaenu ja la l teiste

* Kal i i f on Muhamedi jarglane. K a l i i f i t i itel omistati nendele moslemitest r i jg i dele, kes vaitsid end olevat M u h a m e d i jarglase.

Muhamed 153

m o s l e m i organisats ioonidega ja v d i t l e s i d r i s t i sddade k a i g u s t e m p l i r u u t l i t e ja teiste krist laste vagedega. Et aidata kaasa v a e n u - ja sdjategevuses v d i d u saavutamisele, arendasid assas­s i i n i d val ja surmava relva, t a n u m i l l e l e n e i d t u n t i ja k a r d e t i : uksikassassiini ehk u k s i k s a l a m d r v a r i .

E n a m i k tanapaeva i n i m e s i o n saanud v a l u l i s e l t t u n d a , m i d a tahendab n n . uks iksa lamdrvar . See o n enamast i kahe-ko lmekt imneaas tane noormees , keda t d u k a b tagant h u l l u -meelne p e t t e k u j u t e l m ja kes, k u i ta paevavalge l , a v a l i k k u s e ja tunnistajate s i lme a l l tahtsa i s iku m d r v a b , tunneb aarmiselt vahe, k u i uldse, m u r e t oma i s i k l i k u turval isuse parast. T a p m i -sel o n t o h u t u sokeeriv m o j u ja see suudab olul isel t m d j u t a d a r i i g i p o l i i t i l i s t joont .

Pa l jud i n i m e s e d u s u v a d , et sa lamdrvar o n tanapaeva u h i s k o n n a p r o d u k t . O n usna lustakas lugeda sel leteemalis i m a h u k a i d psuhhiaatriaalaseid val jaandeid . Tegel ikul t o n sala-m o r v a r i d o l n u d pol i i t i l i seks ins t i tuts iooniks juba tervel t seitse-sada aastat, k u i m i t t e kauem. Seitse sajandit tagasi ei a r v a n u d aga keegi, et s a l a m d r v a r i d tegutsevad u k s i , n a g u tanapaeval mdeldakse. Toi ajal t u n t i sa lamdrvar i t k u i tdhusat ja d u d u s t -aratavat pol i i t i l i se ja u h i s k o n d l i k u k o n t r o l l i vahendi t . See o l i tehnika , m i d a kasutasid assassiinide organisats ioonid sodade vdi tmiseks , oma p o l i i t i l i s e m o j u v o i m u suurendamiseks , o m a vaenlaste havitamiseks ja val japressimise abi l oma v a r a k a m b -ri te taitmiseks.

M i l v i i s i l saavutasid assassiinid selle, et n o o r e d m e h e d n d u s t u s i d n e i d m d r v u sooritama? Ei ole l i h t n e s u n d i d a i n i ­mest teist tapma, e r i t i j u h u l , k u i m d r v a r suure tdenaosusega katte saadakse ja hukatakse. Assassiinide organisats iooni l o l i kasutada tdhus m e e t o d selle loomuparase v a s t u p a n u m u r d -miseks ja noorte meeste tapatddle programmeer imiseks . U k s esimesi assassiinide p r o g r a m m e e r i m i s m e e t o d i t e k i r j e l d a j a i d o n M a r c o Polo, t u n t u d 13. sa jandi Euroopa rannumees , kes oma kuulsas re is i raamatus o m a r a n n a k u i d o n k i r j e l d a n u d . E h k k i m o n e d M a r c o Polo kaasaegsed st iudistas id teda l u g u d e val jamdtlemises, o n h i l i semad u u r i m u s e d k i n n i t a n u d peaaegu k d i k e , m i d a ta oma kuulsas raamatus kir je ldas.

Marco Polo j a rg i o l i osa assassiinide A l a m u t i k indluses t

154 Eedeni jumalad

m u u d e t u d kauniks salaparaseks aiaks, m i l l e l o o m i s e l o l i v o e ­t u d aluseks M u h a m e d i i l m u t u s t e paradi is ia ia k i r j e l d u s . A i a s kasvas peaaegu igat m d e l d a v a t sort i p u u v i l j u ja seda kastet i v e i n i - , p i i m a - ja meeojadega. Paleed o l i d k a e t u d k a u n i t e orna-ment idega ja kd ik ides paleedes o l i laul jate, tantsi jate ja m u u -sikute t r u p p . K u i m o n i p i i r k o n n a n o o r u k andis alust arvata , et ta v o i k s ol la potentsiaalne mdrvar , siis u i m a s t a t i too d r o o -gidega, enamasti o o p i u m i v o i hasisiga, ja v i i d i salaparasesse aeda. Seal h e l l i t a t i teda m o n i paev ega k e e l a t u d m i d a g i , seal­hulgas ka naisi . Seejarel ant i n o o r u k i l e taas u i m a s t e i d ja v i i d i k o j u tagasi. N o o r m e h e d u s k u s i d , et assassiinide j u h i d o l i d v i i ­n u d n a d paradi i s i ja sealt tagasi t o o n u d . Tais p a r a d i i s i paase-mise i n d u , ta i ts id noored mehed r d d m u g a o m a assassiinidest juht ide korra ldus i . Paradiisist p imestatud kasilastele d e l d i sageli, et tagasipaasuks peavad n a d kulmavere l i se l t t a p m a i i h e v a e n -lase j u h i . N o o r i sa lamdrvareid dpetat i ootama ava l ikus kohas ja t a p m a ohver p is todaga h e t k e l , k u i too m d d d u m a s o n . Et noored sa lamdrvar id t i h t i sealsamas tapet i v o i h i l j e m h u k a t i , siis sisendati neile u s k u sellesse, et nende s u r m m d r v a p a i g a l v o i h i l j e m t i m u k a kae lab i v d i m a l d a b neile tagasitee p a r a d i i s i , m i d a n a d maletasid.

Assassi inide k u r i k u u l s u s levis . L i i k u s i d j u t u d , n a g u o l e k s i d m o n e d E u r o o p a k u n i n g a d assassiinidele t r i b u u t i m a k s n u d , et m i t t e mdrvaob jek t iks saada. E h k k i veel tanapae-v a l g i vaieldakse, k u i u l a t u s l i k u l t o l i d assassiinid t e g u t s e n u d Euroopas ( m o n e d ajaloolased o n v e e n d u n u d , et assassi inid keskendasid suurema osa oma surmavast tegevusest Lahis - Ida k o n f l i k t i d e l e ) , u l a t u s i d k u u l d u s e d assassiinidest u l e k o g u i l m a . Selle tagajarjel o n k d i k i i n i m e s i , kes u r i t a v a d m d r v a t a p o l i i t i l i s t l i i d r i t , h a k a t u d k u t s u m a assassiinideks, has is i tarbi -jateks - salamdrvari teks . E h k k i tanapaeva s a l a m d r v a r i d ei ole enamast i hasisi t a rb i j ad , o n n i i m d n e g i p u h u l o l n u d i l m n e , et nende moistusega o n m a n i p u l e e r i t u d , sellest aga r a a g i m e kaesoleva raamatu l d p u poole .

13. sajandi l o p u k s o l i d m o n g o l i d v a l l u t a n u d Lahis - Ida ja p u r u s t a n u d suurema osa assassiinide k i n d l u s t e s t . V a a r i b m a r k i m i s t , et ka m o n g o l e i d inspireer is id m u s t i l i s e d u s k u m u -sed. Assass i in idel dnnestus h a d a d ule elada ja n a d o n ole-

Muhamed 155

mas ka praegu. Vaidetavast i asuvad tanapaeva rahumeelsed assassiinide sekt id Indias , Iraanis ja Suurias. N e n d e k o r g e i m j u h t o n aga-khaan, kes o n k d i k i d e m a a i l m a i s m a i l i i t i d e va imne j u h t . Praegusel ajal arvatakse maa i lmas olevat l i g i k a u d u 20 m i l j o n i t i s m a i l i i t i . Alates 1840. aastast o n parast 1838. aastal t o i m u n u d A g a K h a n I e d u t u t massu Parsia sahhi vastu aga-khaanide asupaigaks o l n u d I n d i a . K u i mass maha surut i , siis p a k k u s Suurbr i tannia aga-khaanile v a r j u p a i k a Indias , mis t o i ajal Suurbr i tannia valduste h u l k a k u u l u s . Sellest ajast saadik o n aga-khaanid l i i k u n u d Laane seltskonna e l i i t r ingkondades . Vi imase aja aga-khaanid o n saanud hariduse O x f o r d i s , H a r v a r -dis ja Sveitsis. A g a - k h a a n i d o n v d i t n u d Damaskuses kesk-panga asutamisega endale koha ka rahvusvahelistes pangan-dusr ingkondades .

Vdib-ol la o n pelgalt kokkusat tumus, et Ameer ika U h n d r i i -kides m u u t u s i d s a l a m d r v a r i d arvestatavaks nahtuseks umbes sel ajal, k u i A g a K h a n l d i 19. sajandi alguses suhted S u u r b r i -tanniaga . K o i g e esimene teadaolev U S A p r e s i d e n t i r u n n a -n u d salamdrvar uri tas oma tegu sooritada 1835. aastal. O h v -r iks o l i v a l i t u d A n d r e w Jackson, kes o l i , h u v i t a v k u l l , A m e e ­r i k a t e m p l i o r d u l i ige . Alates sellest ajast o n U S A p r e s i d e n d i d o l n u d salamdrvari te mark lauaks iga k u m n e - k a h e k u m n e aasta jarel . Ka p a l j u d teised Laane l i i d r i d ja a v a l i k u e l u tegelased o n sa lamdrvari te o h v r i k s l a n g e n u d . E h k k i m a ei ole l e i d n u d u h t e g i tdendi t selle kohta , et assassiinide sekt v o i k s olla tana­paeva s a l a m d r v a r i t e tausta jduks, o n selge, et m d j u v d i m s a d Vennaskonnaga seotud laanemaai lma p o l i i t i l i s e d j d u d o n v o t ­n u d n e i l t dpetust ja k a s u t a n u d nende m e e t o d e i d , seda aga kavatsen m a kasit leda kaesoleva r a a m a t u jargmistes peatuk-kides .

N a g u juba r a a g i t u d , o l i r i s t i sddade ajajark tunnis ta jaks veel tanapaevalg i meie e l u mdjutavate i n s t i t u t s i o o n i d e s i i n -n i l e . Sellesse n i m e k i r j a v o i m e l isada veel kaks t u n t u d k r i s t -l i k k u o r d u t : f rants iskaanlased ja d o m i n i i k l a s e d . Frantsis-kaanlased h a k k a s i d kasutama t a k u n d d r i g a v d d t a t u d r i i u d ja p a l j a k u t pealael, m i s o l i kasutusel ka muistse Egiptuse Vennas­k o n n a e l -Amarana preestrite juures. Frantsiskaanlased na i s id i i sna humaansetena. D o m i n i i k l a s e d aga p a n d i r i s t i sddade

156 Eedeni jumalad

koige la ialdasemalt v i h a t u d sunnit ise - k a t o l i i k l i k u i n k v i s i t -s iooni etteotsa.

Keskaegne i n k v i s i t s i o o n o n l e i d n u d u l d i s t h u k k a m d i s t u k u i koige repressiivsem inimeste l o o d u d ins t i tu ts ioon . See sai t u n t u k s p i i n a m i s t e ja fanaati l iste l i i a ldus te poolest . I n k v i s i t -s ioonile p a n i aluse paavst Innocentius I I , kes soovis hav i tada s u u r t Prantsusmaa ldunaosas tegutsevat k e t s e r l i k k u sekt i , m i l l e l i i k m e i d t u n t i albilaste n i m e al l . Innocent ius I I k u u l u t a s 1208. aastal val ja erilise ristisoja, m i l l e eesmargiks o l i t u n g i d a Prantsusmaale ja sekt h a v i t a d a . Selle tu lemusena p u h k e s viieaastane soda, m i l l e tagajarjel p d r m u s t a t i k o g u p i i r k o n d . K i i m m e aastat h i l j e m jatkas seda tegevust uus paavst, Grego­r ius IX. Ta maaras albilaste i i l e k u u l a m i s t e eest vastutavateks d o m i n i i k l a s e d . Gregorius andis d o m i n i i k l a s t e ordule t a i e l i k u diguse k o i k e l lu jaanud ketserid k i n d l a k s teha ja h u k k a mois ta . See kampaania kasvas ule t o h u t u suureks e b a i n i m l i k u k s kato­l i i k l i k u i n k v i s i t s i o o n i m a s i n a v a r g i k s , m i l l e eesmargiks o l i h a v i t a d a m i s tahes ketserlus. Jargmiseks kuuesajaks aastaks l d i i n k v i s i t s i o o n Euroopas h i r m u a r a t a v a inte l lektuaalse ja vaimse r d h u m i s e d h k k o n n a . K u u l d u s t e , vihjete ja ausa i n t e l ­lektuaalse te is i t imdtlemise t o t t u mdis te t i p i inamise le ja auto-dafeele ( s u r m t u l e r i i d a l ) p a l j u d k o r r a l i k u d i n i m e s e d . Tana-p a e v a l g i o n naha sotsiaalseid arme, m i s a v a l d u v a d p a l j u d e inimeste inst inkt i ivses h i r m u s n o n k o n f o r m i s t l i k e ideede ees. I n k v i s i t s i o o n ku jundas inimestes u h i s k o n d l i k u vagiva l lareakt -s iooni n o n k o n f o r m i s t l i k e l e ideedele, m i s ei ole veel tanapae-v a l g i t a i e l i k u l t k a d u n u d .

O n selge, et r i s t iusu k i r i k o n r is t isddade ajast l ab i t e i n u d m i t m e i d m u u t u s i . K i r i k ei k u j u t a n u d endast e n a m Jeesuse k a v a n d a t u d h u m a n i s t l i k k u detsentral iseeri tud r e l i g i o o n i . U u s k a t o l i i k l i k ( jagamatu) k i r i k , m i l l e peakor ter asus Roomas, allutas e n d Ida-Rooma imperaator i te re formidele . See ku junes just seesuguseks re l ig iooniks , m i l l e Jeesus oleks h u k k a mois t ­n u d . Onneks hakkas parast i n k v i s i t s i o o n i h i n g u s e l e m i n e k u t k a t o l i i k l i k k i r i k paremuse suunas arenema ja tanapaeval o n sellel m i t m e i d h a i d o m a d u s i .

Rist isddade aja jargu vahest ko ige o l u l i s e m s u n d m u s ei o l n u d m i t t e sodade p i d a m i n e , sa lamdrvar i te p r o g r a m m e e r i -

Midiamed 157

m i n e v o i i n k v i s i t s i o o n i loomine . Selleks o n hoopis r a h u tege-m i n e .

1228. aastal v i i s Saksa k u n i n g a s F r i e d r i c h I I o m a vae r ist isdtta Jeruusalemma. Fr iedr i ch ei o l n u d t o i ajal paavst iga k a u g e l t k i m i t t e heal ja la l . F r i e d r i c h i k o h t a o n d e l d u d , et ta o l i „kummal ine i l m a l i k u l t meelestatud k d r g e l t h a r i t u d u l i k , p a a v s t i v d i m u v e e n d u n u d vastane p o l i i t i l i s t e l pdhjuste l , mees, kes o l i abielu teel saanud omandioiguse sellele, mis Jeruusa­l e m m a k u n i n g r i i g i s t veel jarele o l i j a a n u d " . 1

F r i e d r i c h i vastasseis paavst Gregor ius IX-ga o l i a l a n u d koigest aasta enne tema retke Jeruusalemma. K o n f l i k t F r i e d ­r i c h i ja paavst Gregoriuse vahel o l i t e k k i n u d tsentral iseeri tud p a a v s t i v d i m u umber. Fr iedr ich o l i sellele vastu ja Gregoriuse eesmark ol i seda tugevdada . N e n d e lahkhel ide t o t t u langetat i otsus F r i e d r i c h k i r i k u s t val ja heita - otsus, mis l o p u k s 1245. aastal ka taide v i i d i .

Juba parast seda, k u i val jaheitmise otsus o l i l a n g e t a t u d , k u i d veel m i t t e taide v i i d u d , vot t i s kuningas F r i e d r i c h r i s t i -sddalaste eesotsas ette teekonna oma Jeruusalemma k u n i n g -r i i k i . H o o l i m a t a t ihedatest sidemetest t e u t o o n i r u u t l i t e g a , tdestas Fr iedr i ch selle retkega, et ta oskab olla ka rahutegi ja . Selle asemel, et sdjapidamist moslemitega jatkata, sdlmis Fr ied­r i c h r a h u l e p i n g u . I lmsel t arvas ta, et religioosse vdi t luse ldpe-t a m i n e o n k d i k i d e h u v i d e s , ja l d p u ta sellele v d i t l u s e l e ka tegi . F r i edr i ch saavutas oma v o i d u t a n u labiraakimistele mos­lemite j u h i sul tan K a m i l i g a . Aasta j o o k s u l , parast seda, k u i ta sul taniga l a b i r a a k i m i s i o l i a l u s t a n u d , ja i l m a paavst i heaks-k i i d u t a , sdlmis Fr iedr ich 1229. aastal r a h u l e p i n g u , m i l l e alusel a n t i J e ruusa lemm krist lastele k u m n e k s aastaks tagasi t i n g i -muse l , et krist lased end ei relvasta. See k o k k u l e p e ka pidas .

Labiraakimis te ja moistusele apelleerimise abi l o l i F r ied­r i c h i ihe luhikese retke j o o k s u l saavutanud selle, m i d a paavs-t i d o l i d e n d i sdnul u r i t a n u d k o r d a saata sdja ja vere abi l pea­aegu 130 aasta v a l t e l . F r i e d r i c h i l e p i n g u j a r g i o l i kr i s t las te l d igus vaba l t Jeruusalemmas elada ja s inna p a l v e r a n n a k u i d k o r r a l d a d a , m o s l e m i d aga vabanes id kris t laste sdjavagede p o o l t tulenevast ohust. O m e t i p o l n u d p a l j u d kristlaste ja mos­lemite j u h i d selle korraga s u g u g i r a h u l , sest Fr iedr i ch o l i asja

158 Eedeni jumalad

seadnud n i i , „et m d l e m a d poo led t u n d s i d saarase rahumeelse lahenduse ule n d r d i m u s t . K u i 1239. aastal re lvarahu v i i m a k s ldppes , algas p u h a soda uuest i .. . " 2 *

M e i l o n ta ie l ik digus kus ida , m i k s ei p i k e n d a t u d F r i e d ­r i c h i l e p i n g u t v o i m i k s ei s d l m i t u d u u t samasugust. M i s kasu o l i veel seitsmekumnest verise v a e n u aastast? Krist lased kao-tasid l o p u k s p u h a maa k o g u n i s t i .

N i i t i h t i o n mei le d e l d u d , et sojad k u j u t a v a d endast i n i ­mese p d h i o l e m u s e p r o d u k t i , samas aga me n a g i m e , k u i d a s 130 aastat kes tnud raevukas k o n f l i k t ldppes t a n u sellele, et i i k s mees apelleeris moistusele ja teine mees v o t t i s teda k u u l d a , m i l l e tagajarjel s d l m i t i k o g u l e p i n g u keht ivuse aja v a l d a n u d r a h u . M e naeme, et in imeste v o i m e r a h u saavutada o n n i i ­sama tugev v o i t u g e v a m g i k u i t a h t m i n e sddida. M i s siis d h u -tas m o s l e m e i d ja kr i s t l as i m i n g i t u h i p a l j a k i n n i s v a r a n i m e l uksteist tdurastama?

U h e vastuse sellele kus imuse le le iame siis, k u i u u r i m e seda, m i l l e n i m e l n i i m o s l e m i d k u i ka kr is t lased arvas id e n d v d i t l e v a t - vaimset lunastust ja vabadust . M d l e m a d u s k u s i d , et oma u s u eest vdideldes ja vahest k o g u n i k u u l s u s r i k k a l t sur-res o n neile tagatud igavene lunastus. A j a l u g u o n selgelt n a i -d a n u d , et in imese soov saavutada va imset v a b a d u s t o n n i i tugev, et v o i b s u m m u t a d a mis tahes i n i m l i k u t u n g i , sealhulgas ka f i iusi l ise enesealalhoiu i n s t i n k t i . Teataval hetkel o n i n i m e ­sed v a l m i s o h v e r d a m a o m a i s i k l i k u fuus i l i se eksistentsi ja k o g u n i oma lahedaste e l u , k u i n a d u s u v a d , et ohver tagab nende vaimse t e r v i k l i k k u s e v o i et see toob kaasa nende vaimse lunastuse . K u i ehedad v a i m s e d teadmised o n m o o n u t a t u d , aga k u i samas uha st imuleeritakse inimese iha vaimse lunas­tuse jarele, o n v o i m a l i k s u n d i d a m i t m e i d i n i m e s i s u u r i r u m a -l u s i k o r d a saatma. Seega o n v a i m u tdelise olemuse m d i s t m i n e ja tegel ik taas le idmine uks o l u l i s i samme sodade p r o b l e e m i lahendamisel .

* Sellel loo] on ka naljakas korval l i in . Parast seda, k u i Friedrich oli lepingu so lminud, tahtis ta, et ta kroonitaks Jeruusalemma monarhiks, nagu ta parandis ette ol i nahtud. Ent kuna otsus Friedrich k ir ikust valja heita o l i langetatud, siis ei toht inud uksk i kato l i ik l ik vciim seda tseremooniat labi vi ia . Friedrich aga p o l n u d mees, kes oleks lasknud tehnilistel takistustel oma ettevotmist nurjata. Ta lihtsalt kroonis end ise ja naasis Saksamaale.

Muhamed 159

K u i me vaat leme k r i s t l i k e r u u t l i t e ja moslemitest i s m a i ­l i i t i d e v a i m s e i d r i tuaa le , siis naeme, et sodadest osavdtmis t u l i s t a t i sageli k u i va imset o t s ingut . M d l e m a leer i sddalasi innustas k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna m i i s t i t s i s m , m i s dpe-tas, et vaimset tasu o n v o i m a l i k saavutada osaledes sdjalistes ettevdtmistes kaasinimese vastu . See mdt tev i i s kujutas endast va imse l t u l l a sdja m i i t o l o o g i a t , mi l les galantsetele sdduri te le l u b a t i nende vdi t luse eest i i l l a ur i tuse n i m e l igavest lunastust ja k o h t a paradi is is . See m i i u t o n kasutusel ka tanapaeval , et v a r v a t a i n i m e s i osalema uha j a tkuvas sdjategevuses. Selle tagajarjel vaarastub inimese p u u d saavutada v a i m n e vabadus ja m u u t u b sdja ulistamiseks.

M i s siis o n soda k u i m i t t e ullas p u u d l u s ? K u i analuusida soda selle p d h i k o m p o n e n t i d e n i , ei k u j u t a

see endast m i t t e m i d a g i m u u d k u i tahkete objektide des t ruk-t i ivse t p d r k u m i s t teiste tahkete ob jekt idega . M o n i k o r d v o i b see t o r e g i o l la , k u i d j a t k u v sellise asjaga tegelemine ei too endaga k u l l kaasa m i n g e i d er i l i s i v a i m s e i d h u v e s i d . E h k k i sdjas on , tosi k u l l , m i t m e i d m a n g u l i s i elemente, ei k u j u t a see o m a l a m m u t a v a olemuse t o t t u endast m i t t e m i d a g i m u u d k u i h u l k a k r i m i n a a l s e i d tegus id : peamisel t s u u t a m i s i , peks-m i s i ja m d r v u . See teadmine paljastab meile m i d a g i aarmiselt o lu l i s t :

Soda k u j u t a b endast seadustatud k u r i t e g e v u s t . Soda ei saa k u n a g i kaasa t u u a vaimset ta ius tumist , k u n a kur i tegevus o n uks peamis i hingelise ja vaimse a l laka igu pdh jus i .

U h i s k o n d a , mis ul istab k r i m i n a a l s e i d tegusid u l l a p u u d -lusena, tabab selle l i i k m e t e k i i re v a i m n e ja h ingel ine a l lakaik . Vaimsed d o k t r i i n i d , m i s u l i s tavad v o i t l u s t , o n d o k t r i i n i d , mis a landavad i n i m s u g u .

Kas pole siis soda dilsa eesmargi n i m e l hea asi? Koige s u u r e m p r o b l e e m vagiva l la kasutamisel vdi t luses

eesmargi n i m e l o n asjaolu, et j d u reegl id t o i m i v a d sootuks te i -s i t i k u i hea ja h a l v a p d h i m d t t e d . V d i d u k a s j d u k a s u t a m i n e sdl tub oskustest, m i l l e l pole m i d a g i p i s tmis t sellega, kas ees­m a r k o n d i l i s v o i m i t t e . M e h e l , kes suudab esimesena o m a kuuelasul i se haarata, po le m i t t e t i n g i m a t a teisest d i g e m a d ideaa l id . M e i l e m e e l d i v a d meie kangelased, k u i n a d s u u d a v a d

160 Eedeni jumalad

h a l v a d puss i - v o i jduvdi t luses alistada, ja selles pole m i d a g i halba, et n a d n i i teevad, k u i d m i t t e k o i k kangelased pole sel­leks v d i m e l i s e d . N e e d , kel le u r i t u s o n dige, peaksid seetottu h o i d u m a kiusatusest k i n n i t a d a o m a v e e n d u m u s t e digsust vagival la teel, sest n i i v o i b nende u r i t u s teen imatul t kaotajaks osutuda . Oige ur i tuse edendamiseks ja v d i d u saavutamiseks o n m i t m e i d tdhusaid meetodeid , k u i d need m e e t o d i d le iavad harva kasutust maai lmas , m i d a o n d p e t a t u d kasutama v a g i -v a l d a v i i m s e instantsina.

Rist isddasid ja teisi u s u k o n f l i k t e o n sageli d h u t a t u d k u s i -musega, kes o n dige messias ja kes mi t te . See teema saab k i r e d l d d m a m a . Seetottu o n otstarbekas asuda vaatama, kes v o i b ja kes ei v o i ol la messias.

16. p e a t i i k k

Messias ja vahendid

Globaalses t s iv i l i sa ts ioonis nagu meie oma, kus vaimsete teadmiste ja vabadusega on i lmsel t m a n i p u l e e r i t u d , peaks k i n d l a s t i l e i d u m a k o h t kel le legi , kes oleks v d i m e l i n e val ja tddtama k a s u l i k u ja arusaadava v a i m u n i n g v a i m u ja u n i v e r ­s u m i suhet p u u d u t a v a t e teadmiste k o g u . K u n a k o n t r o l l i t a v v a i m n e fenomen paistab iga inimese p u h u l ja k d i k i d e l aegadel samasugune olevat, on tdenaoline, et k o i k v a i m s e d reaalsused l a h t u v a d kokkusob iva tes t reeglitest ja aks ioomidest , tapselt s a m a m o o d i nagu astronoomias v o i fuusikas . K u i keegi s u u -daks need seadused ja a k s i o o m i d avastada ja m e t o o d i l i s e l t esitada, siis osutaks ta sellega i n i m k o n n a l e suure teene. See-sugused avastused paneks id aluse tervele uuele teadusharule . Kas in imene , kes seda teeks, v o i k s ol la messias?

L u b a d u s i messia saabumiseks o n a n d n u d m i t m e d r e l i ­g i o o n i d , n i i s o l t u m a t u d k u i ka vardjate o m a d . Sdnal messias o n m i t m e i d tahendusi , alates l ihtsal t „6peta jast" k u n i „vabas-ta jan i " . Messias v o i b ol la igauks, n i i in imene , kes tddtab val ja eduka va imudpetuse , k u i ka is ik , kes o n toepoolest v d i m e l i n e i n i m s o o vaimsel t vabastama.

A ja loo va l te l o n o l n u d t u h a n d e i d in imes i , kes o n v a i t n u d e n d messia olevat v o i kellele teised o n selle nimetuse a n d n u d ka siis, k u i n a d ise e n d sellena es i t l enud ei ole. N i i s u g u s e d m e s s i a n i s t l i k u d v a i t e d p d h i n e v a d taval isel t varasema ajaloo ka igus u les tahendatud e t t e k u u l u t u s t e l , sellistel n a g u b u d i s t -l i k Mai t re ja legend, Ilmutusraamatu taastulemise e t t e k u u l u t u s , Zoroastresi apoka lupt i l i sed opetused v o i heebrealaste k u u l u -

11 E e d e n i j u m a l a d

162 Eedeni jumalad

tused. Pal jud in imesed s u h t u v a d kdikidesse messianistlikesse vaidetesse otsekohese skeptits ismiga; teistest saavad i n n u k a d j u n g r i d l i i d r i l e , ke l le l ab i n a d u s u v a d religioosse e t t e k u u l u -tuse t a i t u n u d olevat . See tdstatab k u s i m u s e : kas k u n a g i o n o l n u d v o i kas k u n a g i tuleb ka toeline messias? K u i d a s oleks v o i m a l i k sellist i s i k u t ara tunda?

Igauks, kes suudab l u u a eduka ja funkts ioneer iva v a i m u kasit leva teadusharu, v o i b d igusta tul t n d u d a messia t i i t l i t selle sona tahenduses „dpeta ja" . S i in pole m i t t e m i d a g i m u s t i l i s t v o i apokalupt i l i s t : in imene teeb avastusi ja jagab n e i d teistega. K u i need teadmised saavad u l d t u n t u k s ja nende t u l e m u s e l saavutatakse u l e l u l d i n e v a i m n e lunastus , siis me j d u a m e lunastaja v o i e t t e k u u l u t a t u d messia j u u r d e . Kuidas me saak-sime sellise lunastaja ara t u n d a , k u i eksisteerib n i i p a l j u erine-v a i d e t t e k u u l u t u s i ja t o h u t u l t v d i m a l u s i nende t d l g e n d a m i -seks?

Vastus o n l i h t n e : lunastajaks saada soovi ja peab o lema edukas. See is ik peab oma t i i t l i ara teenima, see ei ole jumalast a n t u d .

N i i s u g u n e lahenemine o n k o h u t a v a l t k u l m a v e r e l i n e ja k o m p r o m i s s i t u . See vdtab messianist l ikelt e t tekuulutus te l t ara nendele tavaliselt omase v d l u j d u ja salapara. See sunnib iga-u h t , kes n d u d l e b messia t i i t l i t , ka t e g e l i k u l t r a h u ja v a i m s e lunastuse kaasa t o o m a , sest e t t e k u u l u t u s ei t a i t u enne, k u i keegi pole p d h j u s t a n u d selle ta i tumis t . See lahenemine n d u a b nei l t , kes soovivad saada lunastajaks, et tuleb j agu saada k o i ­k i d e s t u le tamatutes t takistustest , m i s n e i d t i l d i s i eesmarke saavutada ei lase. See o n igatahes ko ige v a h e m kadestamist v a a r i v ulesanne. Piisab v a i d hei ta p i l k m o d d u n u d aegade „lunasta jate le" , et osata taiel m a a r a l h i n n a t a seda p i k k a ja vaeval is t teed, mis to l le l i s i k u l ette tuleb vot ta . Tanaseni pole keegi e d u saavutanud, k u i d k i n d l a s t i o n see p a r i m a i d a n d e i d v a a r i v eesmark.

K u i e n a m i k meist messiat ette k u j u t a b , siis naeb ta i n i ­mest, kes o n rd ivas ta tud p lekkideta valgesse rtiusse, kes m d t -leb, raagib ja k a i t u b ko ige p u h a k l i k u m a l k o m b e l . K u i aga keegi tdesti tahab le ida m a r k e , m i s l u b a k s i d otsustada, kas u u r i t a v is ik o n t e i n u d vaimse lunastuse saavutamiseks t a r v i -

Messias ja vahendid 163

l i k k e avastusi v o i m i t t e , ei p r u u g i seesugune lahenemine h o o p i s k i sobida. E d u k a vaimuteaduse val ja tddtamine ei erine m i n g i l m o e l eduka aeronautika val jatddtamisest : s i lmapais t -v a d teadlased ei p r u u g i s u g u g i m i t t e k o i k p u h a k u d ol la -m o n e d neist v o i v a d olla k o g u n i saarased, keda te oma k o d u s naha ei soovi - , k u i d nende l e n n u k i d l endavad. I roonia p e i t u b selles, et tahtsaid avastusi teevad sageli vastumeelsed i s i k u d . Vaadake kas v o i Sakndinaavia v i i k i n g e i d , kes kaardis tas id u i i r a t u i d t u n d m a t u i d p i i r k o n d i , k u i d r t i u s t a i d k d i k e oma teel.

Siit j are ldub, et is ik , kes leiab tee vaimse lunastuse j u u r d e , ei pea ise s u g u g i p u h a k olema. Tegel ikult o n tdenaoline, et ta l saab olema niisama pal ju ise loomuvigu k u i kellel tahes. Proovi-k i v i maaramaks , kas tee vaimse taassunni j u u r d e o n l e i t u d , ei p e i t u selle avastaja is ikus : p r o o v i k i v i k s o n see, kas see tee t e id toepoolest ja v a i e l d a m a t u l t vaimse lunastuse j u u r d e v i i b .

O n l e v i n u d a r v a m u s , et ke l leg i messiaks k u u l u t a m i s e s t pi isab, et e t tekuulutus taide laheks. Sellise arvamuse loogika p e i t u b veendumuses , et k u i k o i k uhe u s u j u h i u m b e r k o g u n e -v a d , siis o n automaatselt tulemuseks h a r m o o n i a ja u lemaai lme r a h u . Saarane p l a a n kdlab i lusast i , k u i d a ja lugu o n i lmselgel t n a i d a n u d , et see ei ole teostatav. Isegi uhe ja sama u s u j u h i jargi jad j agunevad t iht ipeale er i faktsioonidesse. Vaadake kas v o i kr is t las i ja mos lemeid .

R e l i g i o o n h a k k a b l o p u k s i k k a tegelema i n d i v i d u a a l s e vaimse o l e n d i ellujaamisega, ja n a g u me raamatu l d p u poole naeme, siis ka K o r g e i m a O l e n d i v d i m a l i k u ellujaamisega u h e l v o i teisel v i i s i l . Seetottu m u u t u v a d in imesed usukus imustes sageli fanaatikuteks. Fanatismis pole m i d a g i halba seni, k u n i seda j u h i v a d kaastunne ja terve mdistus . M e oleme juba n a i ­n u d , k u i d a s m i t m e d r e l i g i o o n i d , m i s o l i d l a h t u n u d vaga humanis t l ikes t ideaalidest, reetsid need ideaal id ja m u u t u s i d turanniaks , mis o l i t u n d u v a l t h u l l e m k u i see turannia , m i d a r e l i g i o o n o l i es ialgu v a s t u s t a n u d . N i i j u h t u b taval ise l t siis, k u i r e l i g i o o n i jargi jad u s u v a d , et a l t ru is t l ike eesmarkide saa-v u t a m i s e v a h e n d i d o n a lat i d i g u s t a t u d , peaasi, et eesmark saavutatakse. N e n d e loogika naib pi i saval t m d i s t l i k u n a , k u i d kas ta seda ka on?

O n e l u k u r b tdsiasi, et v a h e n d i d v o r m i v a d alati tulemuse.

164 Eedeni jumalad

U k s k o i k k u i i i l las saavutatu ka poleks, l d p p t u l e m u s sarnaneb alat i vahenditega, m i d a selle saavutamisel o n kasuta tud . Just seetottu v o i v a d m i t m e d kdrged s i h i d pdhjustada repressiivsete ja surmatoovate inst i tuts ioonide teket. Kir janduses esineb sageli a l t r u i s t l i k tegelane, kellest l o p u k s saab samasugune n u r j a t u n a g u vaenlased, kelle vas tu ta v d i t l e b , l ihtsal t sel ainsal p d h j u -sel, et ta kasutab samasuguseid v a h e n d e i d n a g u ta vaenlane. Selle tagajarjel ei ole l d p p u d e l o p u k s v o i m a l i k teha vahet alt­r u i s t ! ja tema vastase v a h e l . T i h t i v o i m e tahe ldada , k u i d a s samasugune fenomen t o i m i b ka suuremas mastaabis, h d l m a -tes organisatsioone ja val i tsusi .

Uhe organisatsiooni h indamiseks ei pi isa sellest, k u i l i h t ­salt organisats iooni v a l j a k u u l u t a t u d eesmarke v o i sihte vaa-delda. M e peame u u r i m a ka n e i d v a h e n d e i d , m i d a see o r g a n i ­satsioon paevast paeva selle eesmargi saavutamiseks kasutab. I i k s k o i k k u i s i i rad i s i k u d ka poleks , m a a r a v a d selle, m i l l e n a d l o p u k s l o o v a d , v a h e n d i d , m i d a n a d kasutavad. O n h u v i -tav m a r k i d a , et t agas iho id l ike eesmarkidega r u h m i t u s v o i b m o n i k o r d teha p a l j u r o h k e m head, isegi r o h k e m , k u i selle l i i k m e d kavatsesid, k u i r u h m kasutab o m a eesmarkide saa­vutamiseks ausaid, k o n s t r u k t i i v s e i d vahende id .

N a g u me naeme, tekitab kdrgemate eesmarkide, suurema m d j u v d i m u saavutamise ja vastaste havi tamise n i m e l tapmis t , l a i m u ja m a k i a v e l l i s t l i k k u m a n i p u l e e r i m i s t d igustav o r g a n i ­satsioon maai lma , kus l e idub n i i tapmist , l a i m u k u i ka r a h u -tusi . Teisalt aga loob in imene , kes raagib alat i tdt t soovist , et tema k u d u m i s k l u b i hea n i m i sailiks, m a a i l m a , kus raagitakse tdt t . L o p p k o k k u v o t t e s o n par imas maai lmas suurejoonel ised eesmargid u h e n d a t u d suurejooneliste vahendi tega selle saa­v u t a m i s e k s , sest taval isel t n d u a b eesmargi saavutamine t e a d l i k k u j d u p i n g u t u s t . Lisaks sellele t o o v a d u l l a d v a h e n d i d t a g a s i h o i d l i k u m a eesmargi saavutamisel maai lmale t u n d u v a l t r o h k e m kasu k u i v a a r i t u d v a h e n d i d kdrge eesmargi saavu­tamiseks.

17. p e a t i i k k

Ameerika kohal lendavad jumalad

Ristisddade ajal etendus maakera vastaspoolel suurejooneline draama. A m e e r i k a k o n t i n e n d i l o l i d t e k k i n u d ja k a d u n u d s u u -r e d ts iv i l i sa ts ioonid .

A m e e r i k a muistsete t s iv i l i sa t s ioonide a ja lugu o n raske u u r i d a , sest peaaegu k o i k tol le aja alguparased uleskir jut i sed h a v i t a t i juba sajandeid tagasi. Selle tulemusena seisavad aja­loolased sageli s i l m i t s i va idlusa luste kus imustega , m i s p u u -d u t a v a d koige p d h i l i s e m a i d fakte, n a g u k u u p a e v i . Nai teks o n v d i m s a maajade ts iv i l i sa ts iooni eksisteerimisajana n i m e t a t u d m i s tahes aega v a h e m i k u s 30 000 k u n i 12 000 aastat tagasi, aga ka aega koigest 700 aastat tagasi. Kaesolevas raamatus kasutan m a aastaarve, m i d a tildiselt tunnistab s u u r e m osa tanapaeva ajaloolasi ja arheolooge.

P a l j u d a r h e o l o o g i d u s u v a d , et ko ige esimene s u u r e m Pdhja -Ameer ika k u l t u u r o l i o lmeegide ts iv i l i sats ioon M e h h i -kos. A r v a t a k s e , et selle ditsenguaeg langes a j a v a h e m i k k u ca 800-400 aastat e. Kr . Olmeegidest o n teada vaga vahe , val ja a r v a t u d t d i k , et n a d ja t s id endast jarele v d i m s a d v a r e m e d , nende hulgas ka suured p t i r a m i i d i d . P u r a m i i d i d e o lemasolu o n veenev t d e n d selle kohta , et Vana ja U u e M a a i l m a v a h e l o l i d s idemed ka enne meie ajaarvamise algust.

Arvatakse , et o lmeegid ands id a lgtduke hi l isemale k u u l -sale maajade k u l t u u r i l e . Maajade ts ivi l isats ioon ula tus M e h h i -kost K e s k - A m e e r i k a n i ja kestis a j a v a h e m i k u l ca 300 aastat e. Kr . - 900 aastat p . Kr. N a g u olmeegidele meeldis maajade-legi p u r a m i i d e ehitada. U l l a t a v a l k o m b e l o n m i t m e d maajade

166 Eedeni jumalad

p u r a m i i d i d o l n u d k a e t u d l u b j a k i v i s t fassaadikattega n a g u Egiptuse p u r a m i i d i d k i . Maa jad kopeer is id ka egiptlaste s u r n u -kehade mumif i t seer imise tava ja u s k u s i d s a m a m o o d i , et parast s u r m a eksisteerib f u u s i l i n e e lu . Aja loolane R a y m o n d Cart ier o n k i r j u t a n u d :

Teisi Egiptusega sarnaseid jooni voib taheldada maajade imet-lusvaarses kunstis. Maajade seinamaalid ja freskod ning kaunis-tatud vaasid kujutavad tugevalt valjendunud semiitlike [Meso­potaamia] joontega inimesi, kes on hoivatud eri tegevusaladega: pollutoode, kalapiitigi, ehitustoo, poliit ika ja religiooniga. Vaid Egiptuses on neid tegevusi kujutatud samasuguse julma toe-truudusega; k u i d maajade keraamika tuletab pigem meelde etruske [muistne kul tuur Itaalias]; nende madalreljeef mee-nutab Indiat ja nende ptiramiidikujuliste templite hi iglasl i -k u d jarsud trepid sarnanevad Angkor i omadega [Kampuchea h induismi templid] . K u i nad just oma mudeleid valjastpoolt pole saanud, siis p i d i nende moistus olema loodud ni imoodi , et nad olid voimelised votma omaks samasuguseid kunstilise valjenduse vorme nagu teisedki voimsad muistsed k u l t u u r i d Euroopas ja Aasias. Kas tekkis kultuur toesti iihes geograafilises regioonis ja levis pikkamooda koikides suundades nagu metsa-tulekahju? Kas ol id moned rassid opetajateks ja teised opilas-teks voi oppisid nad koik iseseisvalt? Uhe Hive uksteisest eral-datud seemned, mis v5rsuvad igas ilmakaares?

K o k k u l a n g e v u s e d o n kauge l t l i i g a s u u r e d selleks, et oleks alust arvata , n a g u o leks id A m e e r i k a t s i v i l i s a t s i o o n i d t e k k i n u d iseenesest, Vana M a a i l m a k u l t u u r i d e s t s d l t u m a t a . Jungi kol lekt i ivse alateadvuse teooria m e i d vaeval t r a h u l d a b . Rabav sarnasus osutab tdsiasjale, et A m e e r i k a k u l t u u r i d o n u lemaai lmse t s iv i l i sa ts iooni osa, h o o l i m a t a sellest, et m u i s t ­sed A m e e r i k a asukad ise seda ei t e a d n u d . Ka tanapaeval o n o l u k o r d samasugune. M a a i l m a er i l innades v o i b le ida p i l v e -l d h k u j a i d , m i s o n s i l m a t o r k a v a l t sarnased, sdl tumata sellest, k u s m a a i l m a paigas need seisavad: S ingapur is , A a f r i k a s , A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s . V o i b naida ul latavana naha kauges A a f r i k a r i ig is kdrget klaasist p i l v e l d h k u j a t , mis o n sona otse-ses mdttes identne mone Chicago p i l v e l d h k u j a g a . Samas v o i b u m b r i t s e v k u l t u u r ol la igas r i ig i s radikaa lse l t erinev, osuta-des asjaolule, et A a f r i k a p i l v e l d h k u j a ei ole m i t t e k o h a l i k u A a f r i k a k u l t u u r i , v a i d s d l t u m a t u globaalse mdjutuse p r o d u k t .

Ameerika kohal lendavad jumalad 167

Samasugune globaalne m d j u t e g u r o l i olemas ka e n a m k u i t u h a t aastat tagasi, sellest annavad tunnis tus t tahelepanuvaar-sed sarnasused muistsete maajade ja Egiptuse k u l t u u r i vahe l . Selliseks globaalseks m d j u t e g u r i k s o l i vardjate ts ivi l i sats ioon, sest n i i p e a , k u i me h a k k a m e u u r i m a i i d s e i d A m e e r i k a u r i -k u i d , k o h t u m e taas oma vardjatest sdpradega.

M u i s t s e d ameeriklased k u m m a r d a s i d v a r d j a i d k u i i n i -mesetaolisi j u m a l a i d , kes t d i d t e r v i t u s i teistest maai lmadest . N a g u i d a p o o l k e r a l g i n i i p e i t u s i d v a r d j a d ka A m e e r i k a s v i i r

maks m u u t i d e v a r j u . N a g u Egiptuses ja Mesopotaamias o l i d A m e e r i k a s k i vardjate teenriteks p r e e s t r i d , ke l le l o l i tahele-panuvaarset p o l i i t i l i s t m d j u v d i m u tanu nende erilisele suhtele i n i m k o n n a vaidetavate maavaliste isandatega. Just seetottu ei u l l a t a g i m e i d l e i u d , mis tdendavad Vennaskonna k o h a l o l e k u t muistse l A m e e r i k a m a n d r i l . Nai teks o l i m a d u k o g u laanepool-keral tahtis u s u s u m b o l . M i t m e d vabamui i r las te a ja lugu u u r i -n u d teadlased va idavad , et Kolumbuse-eelsetes k u l t u u r i d e s v o i b le ida t u n n i s t u s i varastest v a b a m u u r l u s e r i tuaal idest . Ka Ven­naskonna svast ikasumbol o l i neis k u l t u u r i d e s olul ise tahtsu-sega, sellele osutab Pennsylvania U l i k o o l i professor W. N o r ­m a n B r o w n oma r a a m a t u The Swastika: A Study of the Nazy Claims of its Aryan Origin 27. leheki i l je l :

Svastika olemasolu Ameerikas enne Kolumbuse aegu piistitab kummalise ktisimuse. Seda stimbolit esineb sageli Ameerika pohja-, kesk ja lounaosas ja sellel on mitmeid erinevaid vorme.

A m e e r i k a ts ivi l i sats iooni a ja lugu sarnaneb Vana M a a i l m a omaga. See o n tais s d d u , genotsi ide ja hadas id . I idse A m e e ­r i k a l i n n a d ja usukeskused t e k k i s i d ja k a d u s i d . Samas aga ei l a k a n u d k u n a g i p i i r a m i i d i d e eh i tamine . To l teeg id , rahvas , kel le k u l t u u r tekkis maajade k u l t u u r i s t , ja tkasid p u r a m i i d i d e ehi tamise t rad i t s ioone ja p u s t i t a s i d suureparase M e h h i k o s asuva P a i k e s e p u r a m i i d i . P u r a m i i d o n m a h u l t s u u r e m k u i Egiptuse Cheopsi p u r a m i i d ja seda iseloomustab samasugune k i v i r a i u m i s t e h n i k a tapsus nagu tema Egiptuse vastetki .

K u i hispaanlased 16. sa jandi l A m e e r i k a v a l l u t a s i d , siis h a v i t a s i d n a d meelega i idse A m e e r i k a k u l t u u r i n i i v d r d , k u i see v o i m a l i k o l i , val ja a r v a t u d k u i d ja m u u d v a a r i s m e t a l l i d ,

168 Eedeni jumalad

m i s laevadel Hispaaniasse saadeti. Toi ajalooetapil elas i n k v i ­s i ts ioon oma kdrgaega ja Hispaania o l i selle koige f a n a a t i l i -sem eestkostja. M u i s t s e i d ameeriklasi peeti paganateks, ja see­t o t t u k o r r a l d a s i d k r i s t l i k u d m i s j o n a r i d energi l is i k a m p a a n i a i d , et havi tada k o i k ameeriklaste usuga seotud u r i k u d ja k u n s t i -esemed. Kahjuks sisaldasid need u r i k u d h i n d a m a t u i d ajaloo-l i s i ja teadusl ikke tekste. Selle hav i tus tdd tagajarjed o n v d r r e l -d a v a d suurel maaral A l e k s a n d r i a r a a m a t u k o g u pdletamisega kr is t laste p o o l t m o n i aeg v a r e m : see tekitas o lul ise l u n g a i n i m k o n n a muistsesse a j a l u k k u . Seetottu tuleb m e i l maajade koha peal t k o k k u p u u t u d a m i t m e t e vastamata kus imustega . Nai teks ehitasid maajad endale rel igioossed keskused ja h u l -gasid need siis. M o n e d ajaloolased a r v a v a d , et need p a i g a d h u l j a t i a k k i ja et selle pohjus jaabki saladuseks. Teised arva­v a d , et seda t e h t i j a r k - j a r g u l t seoses maajade k u l t u u r i a l la -ka iguga . Arvatakse ka , et maajad o h v e r d a s i d jumalate le i n i ­mes i . M o n e d ajaloolased u s u v a d , et o h v e r d a m i n e o l i h a r v a esinev r i t u a a l , teised a r v a v a d , et o h v e r d a m i n e v o t t i s tdelise genots i id i ulatuse, ndudes 50 000 i n i m e l u aastas. K u s p e i t u b tode?

O n l e i t u d raamat, mis naib k i r j e ldavat muistsete maajade u s k u m u s i . Seda r a a m a t u t tuntakse n imetuse a l l Popol Vuh („Kogukonna r a a m a t " ) . Popol Vuh ei ole tdel isel t vana teos. Selle k ir jutas esmakordselt 16. sa jandil i i k s t u n d m a t u maaja. H i l j e m t d l k i s teose hispaania keelde d o m i n i i k l a s t e ordusse k u u l u n u d isa Francisco Ximenez . X i m e n e z i tdlke e s m a t r u k k ava ldat i V i i n i s 1857. aastal ja see o n Popol Vuh'i esimene sa i l i -n u d vers ioon.

Vaidetavast i k u j u t a b Popol Vuh endast maajade sajandite va l te l suuliselt edasi a n t u d uskumuste ja legendide k o g u . O n aga selge, et selles teoses o n ka p a l j u k r i s t l i k k e i d e i d , m i s l i sat i s inna kas t u n d m a t u maaja a u t o r i v o i isa X i m e n e z i v o i m d l e m a pool t . O n s a m u t i i lmselge, et Popol Vuh sisaldab m i t ­m e i d i l m s e i d va l jamoeldis i , mis o n labisegi i lmsel t tdeparaste inimese l o o m i s t p u u d u t a v a t e lugudega . Sellest h o o l i m a t a o n m i t m e d Popol Vuh'i osad vaart u u r i m i s t , k u n a need k o r d a v a d o l u l i s i rel igioosseid ja ajaloolisi teemasid, m i d a me ka m u j a l n a i n u d oleme. Samas o n n e i d teemasid k a s i t l e t u d t u n d u v a l t

Ameerika kohal lendavad jumalad 169

k e e r u k a m a l t k u i k r i s t l i k e s u r i k u t e s . See tu leb i l m s i k s Popol Vuh'i osas, mis raagib muistsete maajade pal judest jumalatest .

Popol Vuh j u t u s t a b , et i n i m e n e l o o d i j u m a l a i d teenima. A r a o n t o o d u d j u m a l a l t par inev tsitaat:

„Tehkem tema, kes ta toidab ja elatab meid! M i d a me peaksime tegema, et meid kutsutaks, et meid Maal maletataks? Me oleme juba katsetanud oma esimese loometooga, esimeste olenditega; kuid me ei suutnud neid sundida meid kiitma ja austama. Seega pui idkem siis luua kuulekad, aukart l ikud olendid, kes meid toidavad ja elatavad." 2

Popul Vuh'i j a rg i o l i d j u m a l a d enne Homo sapiens'i l o o m i s t v a l m i s t a n u d o lendeid , m i d a n i m e t a t i p u u k u j u d e k s . N o o d ole­v a t n a i n u d val ja ja r a a k i n u d n a g u in imesed , need k u m m a l i -sed olevused „olid olemas ja pal junes id ; n a d said t u t r e i d , n a d sa id p o e g i . . . " . 3 Ent nad o l i d jumalate le k d l b m a t u d teeni jad. Selgitades seesugust o l u k o r d a , val jendab Popol Vuh keerul is t va imset tode, mis r ist iusus p u u d u b , k u i d m i d a o n kas i t l e tud varasemates M e s o p o t a a m i a u r i k u t e s . P u u k u j u d e l ei o l n u d h i n g e , ju tus tab Popol Vuh, ja seeparast l i i k u s i d n a d s i h i t u l t ne l jakapaki l r i n g i . Teiste sdnadega, j u m a l a d avastasid, et n a d o l i d l o o n u d o l e n d i d , k e l l e l o n v a i d keha, k u i d pole h i n g e (vaimset o lendi t ) , kes o n k u l l v o i m e l i s e d b io loogi l i se l t p a l j u -n e m a , k u i d ke l l e l p u u d u b m d i s t u s , m i s lubaks n e i l seada endale sihte v o i eesmarke.

Jumalad hav i tas id oma p u u k u j u d ja p i d a s i d p i k k i koos- f o l e k u i d , et j d u d a otsusele, m i l l i n e peaks olema nende jargmise katsetuse v o r m ja sisu. L o p u k s l d i d j u m a l a d keha, mi l l ega o l i v o i m a l i k v a i m s e i d o lendeid uhendada. See uus ja p a r a n d a t u d olevus o l i Homo sapiens.*

Homo sapiens'i loomisega ei saanud aga vardjate peava lu otsa. Popol Vuh'i j argi o l i d esimesed Homo sapiens'id liiga i n t e l -l igentsed ja ne i l o l i liiga p a l j u v d i m e i d .

Koigepealt anti neile [Homo sdpens'idele] moistus; nad nagid ja nad suutsid kohe naha kaugele, neil onnestus naha, nad said

* Sumeri i i r ikute jargi sarnanes Homo sapiens keha poolest vardjatega. Sellega voib olla seletatav, miks Popol Vuh'i jumalatel o l i rohkem onne Homo sapiens'i k u i teist t t i u p i kehadega: vaimsed olendid asustasid meelsamini selliseid kehasid, mis nende poolt varem asustatuid meenutasid.

170 Eedeni jumalad

teada koik, mis maailmas on. K u i nad vaatasid, siis nagid nad kohe k5ike enda timber ja nemad motisklesid omakorda taeva-kaare ja maa kumera palge tile.

Ent Looja ja Valmistaja ei kuulanud seda roomsal meelel. „Ei ole hea, et meie katetoo, meie loodud olendid iitlevad: me teame koike, suurt ja vaikest," titlesid nemad. 4

M i d a g i t u l i ette vot ta . Inimeste (ja ka i n i m k e h a s i d asusta-vate vaimsete olendite) mdistuse tase vajas a landamist . I n i m -k o n d t u l i m u u t a r u m a l a m a k s .

„Mida me nendega n i i i i d teeme? Las jouavad nende p i l g u d vaid asjadeni, mis on lahedal; las nad naevad vaid vaikest osa sellest, mis on maa peal! Ei ole hea see, mis nad iitlevad. Kas pole nad juhusl ikult juba loomu poolest meie loodud lihtsad olendid? Kas peavad nad ka jumalad olema?" 5

Siis jutustab Popol Vuh sumbol i te abi l sellest, m i d a v a r d j a d esimeste Homo sapiens'idega teg id , et p i i ra ta inimeste mdis tus t ja kahandada intel lektuaalset nagemisulatust :

Siis puhus Taeva Stida nende silmadele u d u , see varjutas nende vaate nagu peegli, k u i sellele puhuda. Nende silmad said kae-tud ja nad nagid vaid seda, mis ol i lahedal, ainult see oli nen-dele selge. Sel vi is i l havitati nende nelja mehe [esimesed Homo sapiens'id] tarkus ja koik teadmised ...s

U l a l t o o d u d l d i g u s kajab v a s t u p i i b l i l u g u A a d a m a s t ja Eevast, kus raagitakse sellest, et inimeste juurdepaasu o l u l i s -tele teadmistele takis tas id „tuleleegina s a h v i v a d m d d g a d " . See osutab ka vard ja te kavatsusele h o i d a i n i m o l e n d i t e eest saladuses k o g u m a a i l m , mis jaab kaugemale i lmsest ja p i n n a -pealsest.

Popol Vuh sisaldab veel u h t m a r k i m i s t vaar ivat e lement i , sest k i r j e l d a b keelte segamise teemat, m i l l e s t ju tus tab ka p i i b l i l u g u Paabeli tornis t . Popol Vuh j u t u s t a b , et er i j u m a l a d raakis id er inevaid keel i , m i l l e muis tsed maajad o l i d s u n n i t u d omaks v o t m a iga k o r d , k u i uus j u m a l n e i d val i tsema hakkas. Isegi Uues M a a i l m a s jagasid vardjatest j u m a l a d i n i m k e e l e d er i l ingvisti l istesse ruhmadesse.

Selleks ajaks, k u i hispaanlased esmakordsel t 15. sa jandi

Ameerika kohal lendavad jumalad 171

l o p u l Ameer ikasse j o u d s i d , ei o l n u d vardjatest j u m a l a d i n i ­meste tegevuses enam otseselt nahtavad ja p o l n u d seda o l n u d juba sajandeid. E h k k i k o g u maai lmas n a h t i j a t k u v a l t U F O - s i d , ei p i d a n u d in imesed n e i d enam jumalate sdiduri is taks . V a r d ­jate rass v o t t i s omaks madala p r o f i i l i , j u s t k u i o l e k s i d n a d M a a l t l a h k u n u d ja k o j u tagasi l a i n u d . Kah juks j a i d n a d s i iski paigale , n a g u nai tab j a r g m i n e , vahest ko ige p a h a e n d e l i s e m peatukk .

18. p e a t u k k

Must Surm

P a a v s t i v d i m u tsentra l i seerumine saavutas oma h a r i p u n k t i paavst Innocentius I V ajal, kes o l i selles ametis aastatel 1243-1254. Innocentius I V p i i u d i s m u u t a paavst i ins t i tu t s iooni maa­i l m a kdrge imaks pol i i t i l i seks v d i m u k s , k u u l u t a d e s , et paavst o n k d i k i d e i n i m o l e n d i t e ule valitseva Looja v ikaar [maapealne esindaja]. Just Innocent ius I V ajal m u u t u s i n k v i s i t s i o o n roo-m a k a t o l i k u k i r i k u amet l ikuks inst i tuts iooniks .

I n k v i s i t s i o o n i survest hoo l imata hakkas Euroopa 13. sajan­d i l r is t isddade p d h j u s t a t u d ma jandus l ikus t ja sotsiaalsest kao-sest kosuma. Euroopa renessansi m a r k e vois taheldada i n t e l -lektuaalsete ja kunstialaste s i l m a p i i r i d e avardumises . Kauba-vahetus teiste maai lmajagudega rikastas p a l j u s k i eurooplaste e lu . Euroopa o l i astumas ajajarku, kus r u u t e l l i k k u s , m u u s i k a , k u n s t ja va imsed vaartused m a n g i s i d i iha suuremat r o l l i . See progress o l i kes tnud vaevalt sajandi, k u i katastroof i l ine s u n d -m u s selle mdneks ajaks jarsult peatas. See s u n d m u s o l i m u h k -katk , m i d a ka M u s t a Surma n i m e al l tuntakse.

M u s t S u r m sai alguse Aasiast ja levis k i i res t i Euroopasse, kus v a h e m k u i nelja aastaga tappis enam k u i k a k s k t i m m e n d v i i s m i l j o n i t in imest (umbes k o l m a n d i k u k o g u Euroopa ela-n ikkonnas t ) . M o n e d e ajaloouuri jate arvates o n see arv k o g u n i k o l m k i i m m e n d v i i s k u n i n e l i k u m m e n d m i l j o n i t in imes t ehk peaaegu p o o l ko ik ides t eurooplastest.

Esmakordselt haaras epideemia Euroopat aastatel 1347-1350. M u h k k a t k tabas Euroopat j a t k u v a l t luhiajal iste haigus-p u h a n g u t e n a , tosi k u l l , u h a vaheneva o h v r i t e a r v u g a , iga

Must Surm 173

k u m n e - k a h e k t i m n e aasta jarel k u n i 18. sa jandini . E h k k i o n raske k o k k u arvata k d i k i selle 400 aasta v a l t e l aset l e i d n u d s u r m a j u h t u m e i d , arvatakse, et k a t k u katte vois surra ule saja m i l j o n i inimese.

Arvatakse , et M u s t a Surma pdhjustas kaks k a t k u v o r m i . Esimene o l i m u h k k a t k , mis o l i koige taval i sem. M u h k k a t k u iseloomustab l u m f i s o l m e d e turse; turset nimetatakse b u b o o -niks . Buboonidega kaasneb oksendamine, p a l a v i k ja k u i tdbe m i t t e r a v i d a , s u r m m o n e paeva j o o k s u l . See k a t k u v o r m ei l e v i in imese l t inimesele : nakatamiseks o n tarv is ak t i ivse t kandjat , naiteks k i r p u . Seetottu u s u v a d p a l j u d ajaloolased, et k i r p e tais n a r i l i s e d p d h j u s t a s i d k i m u h k k a t k u . N a r i l i s e d o n tanapaevalg i haiguste levita jatena t u n t u d . Terve h u l k k i r j a -l i k k e a l l i k a i d teavitab m e i d sellest, et a javahemikul 1347. aastast k u n i 17. sajandi ldpuaastateni suurenes enne m i t m e i d M u s t a Surma p u h a n g u i d nari l iste arv, m i s naib nari l is te teooriat k i n -ni tavat .

Teine k a t k u v o r m , mis andis o m a panuse M u s t a Surma koledustesse, o n aarmiselt nakkav, k o p s u k a t k u n a t u n t u d h a i -gus. Seda tdbe ise loomustavad v a p p e d , h ingamise k i i r e n e m i n e ja vere er i tus k d h i m i s e l . K e h a t e m p e r a t u u r tduseb kdrgele ja s u r m saabub tavaliselt k o l m e k u n i nelja paeva jooksul parast k o n t a k t i nakatajaga. See teine k a t k u v o r m ldpeb peaaegu alat i surmaga ja k a n d u b koige p a r e m i n i edasi k u l m a i l m a g a h a l -vasti dhuta tud ruumides . Tanapaeval usuvad m i t m e d arstid, et just teine k a t k u v o r m - k o p s u k a t k - n d u d i s tolle aja Euroopa ulerahvastatuse ja halbade h i i g i e e n i t i n g i m u s t e t o t t u M u s t a Surmana koige r o h k e m i n i m e l u s i d .

T a v a j u h u l paneks see i n i m s o o ajaloo t raag i l ine ajajark m e i d l ih tsa l t pead v a n g u t a m a ja dnne tanama, et tanapaeva arstiteadus o n l e i u t a n u d nende haiguste vastu r a v i m i d . O m e t i jaavad M u s t a Surma mdistatused s i iski o h k u r i p p u m a . Pal jud h a i g u s e p u h a n g u d t e k k i s i d suvel soojade i lmadega ja horedal t asustatud p i i r k o n d a d e s . M i t t e k d i k i d e l e m u h k k a t k u epidee-miatele ei ee lnenud nari l iste u l a t u s l i k pa l junemine ; t ege l ikul t naib , et v a i d vaikese osa j u h t u m i t e p u h u l vois taheldada para-s i i t ide a r v u k a s v u . Koige suuremaks M u s t a Surmaga seotud mdistatuseks jaab k u s i m u s , ku idas sai see tabada e r a l d u n u d

174 Eedeni jumalad

i n i m a s u l a i d , m i l l e l p o l n u d eelmise nakkuskoldega o l n u d m i t t e m i n g i s u g u s t k o k k u p u u d e t . Samuti naib , n a g u oleks id epidee-m i a d alat i j a rsku l d p p e n u d .

N e n d e mdis ta tuste lahendamiseks p d d r d u k s ajaloolane t a v a j u h u l katkuaastate u r i k u t e poole , et naha, mi l l e s t i n i m e ­sed k i r j u t a n u d on . K u i aga ta seda teeb, siis v o i b ta le ida n i i h a m m a s t a v a i d ja u s k u m a t u i d l u g u s i d , et ta need i lmse l t u l i -m a l t a r a h i r m u t a t u d mdistuse s u n n i t a t u d fantaasia ja ebausuna korva le heidab. Pal jud in imesed ule k o g u Euroopa ja ka teistes k a t k u a l l k a n n a t a n u d p i i r k o n d a d e s o n t a h e l d a n u d , et k a t k u -p u h a n g u i d p d h j u s t a s i d h a l v a s t i l e h k a v a d u d u l a a m a d . N i i -sugused u d u l a a m a d t e k k i s i d sageli parast seda, k u i taevas o l i n a h t u d ebatavaliselt heledat valgust . Aja loolane avastab v a r s t i , et u d u l a a m a d e s t ja heledast valgusest raagitakse t u n d u v a l t sagedamini ja p a l j u enamate paikadega seoses k u i naril istest . T e g e l i k u l t k u j u t a s i d ka tkuaas tad endast U F O - d e akt i ivse tegutsemise p e r i o o d i .

M i d a need salaparased u d u l a a m a d siis endast kujutasid? O n olemas veel u k s o l u l i n e k a t k u p i s i k u t e l ev i tamise

v a h e n d : b a k t e r i o l o o g i l i s e d r e l v a d . Tanapaeval o n A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e l ja N d u k o g u d e L i i d u l l aod tais bakter io loog i l i s i r e l v i , m i s s isaldavad m u h k k a t k u ja m u i d epideemi l i s i tdbesid. P i s i k u i d hoitakse elavaina kanistr i tes , m i l l e ab i l ha iguseteki -ta jaid paksu , sageli nahtava k u n s t l i k u u d u vahenduse l o h k u pihustatakse. Igauks, kes seda u d u sisse h ingab , h ingab sisse ka haigust . Tanaseks o n v a l m i s t a t u d n i i p a l j u bakter io loogi l i s t l ah ingumoona , et sellest piisaks suure osa in imsoo havitamiseks. Katkuaastatest p a r i n e v a d teated samasugusest ha igus t t e k i -tavast u d u s t a n n a v a d tdsist alust o letada, et M u s t a S u r m a pdhjustas bakter io loogi l ine r u n n a k . Vaatame dige n e i d u s k u ­m a t u i d teateid, mis l u b a v a d m e i l saarasele jareldusele j d u d a .

Esimene k a t k u e p i d e e m i a Euroopas jargnes tervele h u l -gale ebahari l ikele sundmustele . A j a v a h e m i k u l 1298-1314 n a h t i Euroopas seitset suur t komeet i ; uks neist paistis s i lma d u d u s t -aratava musta v a r v i poolest . 1 Aasta enne esimese epideemia p u h k e m i s t n a h t i Prantsusmaal A v i g n o n i s paavst i * palee k o h a l

* See o l i teine vastupaavst, kes vottis enesele selle t i i t l i skisma tot tu kato l i ik l ikus kir ikus.

Must Surm 175

tulesammast. Varem samal aastal o l i Pari is i k o h a l tulekera s i l -m a t u d ; see olevat j a a n u d mdneks ajaks pealtnagijatele nahta-vaks. Eurooplaste jaoks k u j u t a s i d need i l m i n g u d endast peat-selt j a rgnenud k a t k u e t tekuulutus i .

O n tdenaol ine , et m o n e d v a i d e t a v a d k o m e e d i d jus t k o m e e d i d o l i d k i . M o n e d v d i s i d ol la ka vaikesed m e t e o o r i d v o i n n . tu lekerad (suured leegitsevad meteoor id) . Sajandeid tagasi o l i d in imesed t u n d u v a l t e b a u s k l i k u m a d , k u i n a d seda tana­paeval on , ja seetottu raagi t i t i h t i loodusl ikest meteooridest ja teistest samalaadsetest proosalistest nahtustest k u i h i l j e m aset l e i d n u d katastroofide kuuluta jatest , h o o l i m a t a sellest, et nende nahtuste v a h e l ei ole reaalset seost o l n u d . Teisalt o n o l u l i n e m a r k i d a , et peaaegu iga e b a h a r i l i k k u taevaobjekt i n i m e t a t i k o m e e d i k s . Suureparase nai te selle k o h t a v o i b l e ida 1557. aastal a v a l d a t u d suure m u u g i e d u g a raamatust A Chronicle of Prodigies and Portents ...*, m i l l e autor o n C o n r a d Lycosthenes. Lycosthenesi raamatu 494. lehekti l je l v o i b lugeda komeedis t , m i d a n a h t i aastal 1479: „Araabias n a h t i k o m e e t i , m i s k u j u l t meenutas teravaotsalist p u u p a l k i . . . " Juuresoleval i l lus t ra ts ioo-n i l , m i s tugines pealtnagija kir je ldusele , o n naha m i d a g i , m i s sarnaneb osaliselt pilvedesse p e i t u n u d raket i esiosaga. Objek­t i l na ib olevat m i t u i l l u m i n a a t o r i t . Tanapaeval me n i m e t a k -sime seda objekt i UFO-ks , m i t t e komeediks . See sunnib m e i d k u s i m a , k u i p a l j u d teised muistsed k o m e e d i d tege l ikul t seda sorti raketitaolised objektid o l id . K u i me satume si lmitsi aegade-taguste ulestahendustega, m i l l e s raagitakse komeedis t , siis, k u i tapsem k i r j e ldus p u u d u b , ei v o i me olla s u g u g i k i n d l a d selles, mi l l ega m e i l tegemist on . Teated ootamatust komeet ide v o i teiste seesuguste taevaste nahtuste esinemise sagenemisest v o i v a d raakida h o o p i s k i UFO-de akti ivsuse kasvust.

Seos ebatavaliste dhunahtuste ja M u s t a Surma vahe l avas-ta t i kohe parast esimesi Aasias aset l e i d n u d k a t k u p u h a n g u i d . U k s ajaloolane raagib meile sellest, et:

* Raamatu taielik pealkir i on: A chronicle of prodigies and portents that have occurred beyond the right order, operation and working of nature, in both the upper and lower regions of the earth, from the beginning of the world up to these present times (Kroonika, milles raagitakse vatjaspool oiget i lmakorraldust ja looduse seadusi j u h t u n u d imedest ja ennetest n i i maailma i i l e m - k u i ka alampiirkondades alates aegade algusest k u n i tanapaevani).

I

176 Eedeni jumalad

Esimesed teated [katku kohta] parinesid Idast. Need teated olid segased, l i ialdatud, ehmatavad, nagu tollest ilmajaost lahtuvad teated seda sagedasti on. Tormide ja maavarinate kirjeldused, meteoorid ja komeedid, mis vedasid enda jarel murgiseid gaasi-p i l v i , mis tapsid p u i d ja havitasid viljakandva maa

U l a l t o o d u d lo igus raagitakse sellest, kuidas k u m m a l i s e d l e n d a v a d objekt id teg id m u u d k i peale haiguse levitamise: na ib , et n a d piserdasid o h k u ka keemi l i s i v o i b i o l o o g i l i s i defol iante . U l a l t o o d u d l d i k u h t i b iidsete Mesopotaamia savi tahvl i te teks-t idega, kus kir jeldatakse, kuidas muis tsed vardjatest j u m a l a d lasksid langeda p u u l e h t e d e l . Pal jude M u s t a Surma i n i m o h v -r i te pdhjustajaiks v d i s i d olla just need d e f o l i a n d i d .

Seos dhunahtuste ja k a t k u vahel sundis t u n d u v a l t v a r e m k u i M u s t S u r m . Eelmistes pea tukkides me raakis ime Justi ­nianuse k a t k u j u h t u d e s t . Uhest teisest a l l ikas t me luges ime u la tus l ikus t katkuepideemiast , mis o l i p u h k e n u d va idetava l t 1117. aastal - peaaegu 250 aastat enne M u s t a Surma. Ka sellele k a t k u l e eelnesid ebatavalised taevased nahtused:

1117. aasta jaanuaris lendas pohjakaarest ida suunas komeet nagu leegitsev armee, varjutades verepunase k u u , aasta hil jem nahti valgust, mis oli eredam k u i paike. Sellele jargnesid pau-kuv pakane, nalg ja katk, milles olla h u k k u n u d kolmandik inimkonda. 3 *

Sellest ajast saadik, k u i keskaegne M u s t S u r m o l i haka-n u d m a a d laastama, kaasnesid epideemiaga a lat i ka m a r k i -misvaarsed taevased nahtused. Johannes N o h l o n k o k k u k o g u n u d teated pal judest seesugustest nahtustest ja ava lda­n u d need o m a raamatus The Black Death, A Chronicle of the Plague (1926). N o h l i j a rg i ol la a javahemikus 1500-1543 n a h ­t u d vahemal t k a h t k u m m e n d k u u t komeet i . Aastatel 1556-1597 o n teatatud v i i e te i s tkumnes t v o i k u u e t e i s t k u m n e s t seesugu-sest. 1618. aastal n a h t i kaheksat v o i uheksat . N o h l r d h u t a b seost, m i d a in imesed arvasid olevat komeet ide ja neile jargne-n u d epideemiate vahel .

* Selle katku kohta ei ole ma le idnud teateid mitte i iheski ajalooraamatus. See vois olla kohal iku ulatusega haiguspuhang, mis ei havitanud mit te ko lmandiku i n i m k o n -nast, v a i d ko lmandiku tovest haaratud elanikkonnast.

Must Surm 177

1606. aastal nahti komeeti, parast seda levis tile kogu maailma ulatuslik katkuepideemia. 1582. aastal toi komeet Majos, Prahas, Tuuringis, Madalmaades ja mujal kaasa n i i raevuka katku, et Tituringis viis see kaasa 37 000 ja Madalmaades 46 415 inimelu. '

V i in i s t par ineb jargmine , 1568. aastal aset l e i d n u d s u n d -muse k i r je ldus . Si in o n m e i l v o i m a l i k naha seost katkuepidee­m i a p u h k e m i s e ja ob jekt i v a h e l , m i d a k ir je ldatakse tahele-panuvaarse l t sarnasena tanapaeva s i g a r i - v o i p a l g i k u j u l i s e UFO-ga.

K u i paikese ja k u u paistel nahti ptiha Stefania k i r i k u kohal holjumas kaunist vikerkaart ja leegitsevat palki , siis sellele jargnes mollav epidcemia, mis laastas Austriat , Svaabimaad, Augsbergi, Wtirtembergi, Niirnbergi ja teisi paiku, viies endaga kaasa inimesi ja kariloomi. 3

Ebatavalised d h u i l m i n g u d l e i d s i d taval isel t aset alates mdnest m i n u t i s t k u n i aastani enne jarjekordse ka tkuepideemia p u h k e m i s t . K u i seda sort i nahtuse ja k a t k u vahele o n j a a n u d p i k e m ajavahemik, siis on m o n i k o r d taheldatud ka teistsugust nahtust : musta r i i e t a t u d dudustara tava id inimesetaol is i o len­d e i d . N e i d o l e n d e i d n a h t i t i h t i l i n n a v o i k u l a lah ikonnas , ja nende k o h a l o l e k andis teada peaaegu kohesest ep ideemia puhkemisest . 1682. aastal k i r j u t a t u d k o k k u v d t e raagib mei le uhest saarasest sajand v a r e m t o i m u n u d ktilastusest:

Brandenburgi [Saksamaal] saabusid 1559. aastal hirmuaratavad mehed, kellest algul, aga ka hiljem nahti kahteteistktimmend. Eesmistel ol id tagumiku korval yaikesed pead, teistel jubedad naod ja pikad vikat id , millega nad loikasid kaera, n i i et vihinat oli kuulda kauge maa taha, kuid kaer jai endiselt korrele seisma. K u i inimmass t u l i joostes valja neid vaatama, siis jatkasid nad oma niitmistood. 6

N e n d e k u m m a l i s t e meeste v i i b i m i s e l e k a e r a p o l l u l j a r g ­nes kohe age k a t k u p u h a n g Brandenburgis .

See j u h t u m tdstatab intr igeer iva kusimuse: kes o l i d need salaparased olendid? M i s asjad o l i d need p i k a d v ikat i tao l i sed i n s t r u m e n d i d , mi l les t t u l i k u u l d a v a l e va l ju v ih inat? N a i b , et need v i k a t i d v d i s i d ku ju tada endast p i k k i seadmeid m u r g i v o i bakter i tega r i k a s t a t u d gaasi p ihustamiseks . See seletab asja­o l u , et l innarahvas pidas nende vikat i tega v e h k i m i s t e k s l i k u l t

12 Hedeni junui la i l

178 Eedeni jumalad

p u u d e k s kaera ldigata , samas k u i l i igutus te eesmargiks o l i l i n -nale aerosooli p i h u s t a d a . K a U n g a r i s o l la n a h t u d sarnaseid musta r i i e t a t u d m e h i :

... Kristuse aastal 1571 tekkis taevaminemispiiha 5htul Kremni-cas Ungari magiktilades suur hammeldus [segadus] inimeste seas, kui Schuelersbergi maele ilmus n i i palju musti ratsanikke, et paljud hakkasid arvama, et tiirklased on asunud salajasele pealetungile, k u i d ratsanikud kadusid jarsku ja kohe puhkes lahikonnas raevukas katkutobi. 7

K u m m a l i s i mustis rdivais mehi , deemoneid ja m u i d h i r m u -aratavaid o lende id n a h t i pal judes Euroopa asulates. O u d u s t -teki tavatel o lendi te l o l i d t i h t i kaasas p i k a d l u u a d , v i k a t i d v o i m d d g a d , m i d a n a d kasutasid p u h k i m i s e k s v o i inimeste k o d u -ustele koputamiseks . Selle tagajarjel haigestusid nende majade e l a n i k u d k a t k u . Just nendest teadetest l d i rahvas Surma, keda k u j u t a t i v i k a t i t h o i d v a luukere v o i deemonina . V i k a t hakkas sumbol iseer ima Surma, kes ld ikab in imes i k u i v i l j a . Si lmitse-des seda k u m m i t a v a t Surma k u j u , vaatame aga vahest h o o -p i s k i otsa UFO-le .

Ko ik ides t M u s t a Surmaga seotud nahtustest l e i d u b koige sagedamini teateid kummal ises t , lehkavast udust . T i h t i tahel-d a t i a u r u ka u k s i , i l m a teiste nahtusteta. N o h l osutab sellele, et ni iske k a t k u toov u d u o l i „nahtus, mis eelnes epideemiale k o g u selle ajaloo v a l t e l " . 8 P a l j u d tol le aja teadlased p i d a s i d enesestmdistetavaks, et k u m m a l i n e u d u p d h j u s t a s k i k a t k u . See seos le i t i usna M u s t a Surma algusaastatel. N o h l o n d e l n u d :

Katk ol i saanud alguse Hiinast, seal olevat see mollanud juba 1333. aastal parast seda, k u i seal oli hol junud ja ohku m i i r g i -tanud kohutavalt haisev u d u . 9

Veel uks ulestahendus k i n n i t a b asjaolu, et k a t k ei l e v i n u d m i t t e in imese l t in imesele , v a i d sellesse n a k a t u t i parast sur-m a v a ja lehkava d h u sissehingamist:

Terve 1382. aasta jooksul ei puhunud t u u l , selle tagajarjel m u u ­tus ohk lappunuks, n i i et puhkes epideemia ja katk ei l i i k u n u d mitte iihelt inimeselt teisele, vaid k5ik, kes selle katte surid, ol id saanud selle otse ohust. 1 0

Must Surm 179

Teateid surmavate u d u l a a m a d e ja k a t k u toovate u d u d e k o h t a saabus k o i k i d e s t ka tkus t h a a r a t u d paikadest ule maa­i l m a :

Praha kroonika kirjeldab epideemiat Hiinas, Indias ja Parsias; ja Firenze ajaloolane Matteo Villani, kes jatkas oma venna Gio­vanni tood parast seda, k u i too Firenzes katku oli surnud, edas-tab meile Aasia randuri jutustusi maavarinatest ja katku too-vatest ududest. . . 1 1

Sama ajaloolane jatkab:

Teated sarnastest maavarinatest ja katku toovatest ududest saa-busid Kiiproselt ja tuul olla olnud seal n i i miirgine, et mehed kukkusid sellest maha ja surid. 1 2

Ta lisab:

Saksamaalt parit lood raagivad raskest lehkavast udust, mis liikus idast ja levis tile Itaalia. 1 3

A u t o r jutustab , et teistes r i ik ides

... olid inimesed veendunud, et nad voivad nakatuda haisust v5i koguni, nagu vahel raagiti, naha katku, k u i see li igub mooda tanavat k u i kahvatu u d u . 1 4

Ta vdtab asja usna dramaat i l i se l t k o k k u :

Naib, et maa ise vappus, varises ja siilgas rasket miirgist tuult , mis havitas loomad ja taimed, ja elustas putukateparved havi-tustoode l5puleviimiseks. 1 s

Samasuguseid j u h t u m e i d k i r j e l d a v a d ka teised k i r j a n i k u d . 1680. aastast p a r i t a jakir i raagib jargmisest kummal i ses t i n t s i -dendist :

Eisenbergi ja Dornbergi vahel nahti keset paist paeva kolmekum-mend surnuraami [kirstu alust], mis koik olid kaetud musta kan-gaga, nende keskel surnuraamil seisis must mees, kes kandis valget risti . K u i need mehed kadunud ol id , siis laskus maale koletu kuumus, n i i et sealsed inimesed seda vaevalt taluda suutsid. Aga k u i paike ol i loojunud, siis tundsid nad magusat lohna, justkui viibinuksid nad roosiaias. Selleks ajaks ol id k5ik arevile aetud. Seejarel puhkes Tiiuringis paljudes paikades epi­deemia. 1 6

180 Eedeni jumalad

L d u n a p o o l , V i i n i s

... siiudistatakse haisvat u d u katku tekitajana, ja toepoolest, lainud siigisel oli mitut seesugust nahtud. 1 7

Otse katkust laastatud Eislebeni l innast o n meien i j o u d ­n u d kentsakas ja vahest k o g u n i l i i a l d a v a jalehelugu, mis aval ­d a t i 1. septembri l 1682:

Eislebeni kalmistul nahti 6. inst. [?] oosel jargmist. K u i haua-kaevajad oosel usinasti kraavi kaevamisega arnetis ol id, sest mit -mel paeval oli surnud kaheksakummend kuni iiheksakummend inimest, siis markasid nad akitselt, et kalmistu kir ikut , oigemini selle kantslit valgustas hele paikesevalgus. Aga kui nad hakkasid sellele lahemale minema, siis mattus kogu kalmistu n i i pimedasse musta ja tihedasse udusse, etnad iiksteist vaevalt naha voisid, ja nad pidasid seda halvaks endeks. N i i ol i paeval ja oosel nahtud kohutavaid kurje vaime inimesi hirmutamas, paharetid irvitasid nende tile ja togisid neid, kuid nahtud oli ka mitmeid valgeid kummitus i ja viirastusi... 1*

Edasi pajatab seesama ajalehelugu:

K u i magister Hardte agoonias hinge ol i heitnud, siis nahti tema suust tousvat sinist suitsu, ja seda dekaani juuresolekul; sama on nahtud ka teiste surijate juures. Samal viisi l on nahtud sinist suitsu tousmas Eislebenis nende majade katuselt, kus koik elanikud on surnud. Ptiha Peetruse kir ikus on sinist suitsu nahtud korgel i i leval lae all ; selletSttu hoiduvad koik sellest kirikust eemale, eriti n i i i i d , kus terve kogudus on surnud. 1 9

U d u v o i k a t k u m u r k o l i p i isaval t t ihe, et seguneda tavalise ohuni i skusega ja langeda h o m m i k u k a s t e n a maha. I n i m e s t e l soovi ta t i vot ta tarvitusele jargmised et tevaatusabindud:

K u i viirskelt kiipsetatud leib jaetakse ohtul ridvale ja k u i siis hommikul leitakse, et see leib on hallitanud ja seestpoolt rohe-liseks, kollaseks ja soomiskolbmatuks m u u t u n u d ja k u i seda kodul innud ja koerad, kellele see visatakse, selle soomisert surevad, aga ka siis, k u i kodul innud joovad hommikukastet ja selle tagajarjel surevad, siis on katk lahedal. 2 0

N a g u eespool r a a g i t u d , seostati u d u otseselt heledate taevas l i i k u v a t e tuledega. O n l e i t u d u les tahendus i ka teiste ha i sua l l ika te k o h t a . N a i t e k s k i r ju tas Forestus A l c m a r i a n o s koletust vaalast, keda ta k o h a n u d o l i ja kes o l i

Must Surm 181

28 kiiunart [105 jalga] pikk ja 14 kii i inart [33 jalgaj lai , see ol i tulnud. laiines paiknevast merest ja selle ol id heitnud Egemonti juures suured lained kaldale, kust ta polnud enam avamerele paasenud; sellest levis ohku n i i joledat roisuhaisu ja lehka, et varsti puhkes Egemontis ja timbruskonnas age epideemia. 2 1

K a h j u , et A l c m a r i a n o s ei ole j a t n u d mei le s u r m a toova vaala uks ikas ja l ikumat k ir je ldust , sest tegemist vois ol la U F O -taolise s d i d u k i g a , m i d a o n m u j a l g i n a h t u d veekogudesse laskuvat ja sealt va l juvat . Teisalt vois Alcamarianose vaa l ol la toepoolest s u r n u d r o i s k u v vaal , m i l l e l a ined j u h u s l i k u l t vahe­t u l t enne k a t k u t d v e p u h k e m i s t kaldale o l i d u h t u n u d .

O n tahelepanuvaarne, et ajaloo va l te l o n m u r g i s t u d u ja halba o h k u s u u d i s t a t u d ka pal jude teiste epideemiate pdh jus -tamises. Muistse Rooma katkuepideemia ajal vai t is k u u l u s arst H i p p o k r a t e s (u . 460 - u . 377 e. K r . ) , et haiguse pohjustajaks o l i a t m o s f a a r i m u u t u s t e s t t i n g i t u d kehaarr i tus . H a i g u s e r a v i k s kaskis H i p p o k r a t e s suudata s u u r i aval ikke l d k k e i d . Ta uskus, et suured l d k k e d ai tavad o h k u korrastada. Hippokratese n d u -annet jarg is id ars t id ka m i t u sajandit h i l j e m keskaegse k a t k u ajal. Tanapaeva arst id s u h t u v a d aga Hippokra tese sellekoha-sesse nduandesse uleolevalt , uskudes, et H i p p o k r a t e s ei t u n d -n u d k a t k u tege l ikke p d h j u s i . Tege l ikul t k u j u t a s i d t o h u t u d l d k k e t u l e d endast ainsat m o e l d a v a t kaitset k a t k u v a s t u , k u i selle pdhjuseks o l i d toepoolest bakter i tega r i k a s t a t u d aero-s o o l i d . Vakts i ine k a t k u g a vdi t l emiseks ei o l n u d l e i u t a t u d ja seetottu o l i inimeste ainus lootus pdletada surma toovat u d u tulega. H i p p o k r a t e s e l ja n e i l , kes tema nduannet j a rg is id , vois ka tege l ikul t dnnestuda e lus id paasta.

V a a r i b m a r k i m i s t , et m u h k - ja k o p s u k a t k ei ole ajaloo va l te l o l n u d ainsad k u m m a l i s e surma toova u d u lev i ta tavad n a k k u s h a i g u s e d . Veel u k s seesugune o l i t appev k d h u h a i g u s koolera.

K u i Tema Majesteedi alusel „Britannia" 1854. aastal Mustal merel koolera puhkes, siis kinnitasid mi tmed ohvitserid ja meremehed, et vahetult enne taudi puhkemist ol i tousnud merelt kummaline must udupilv ja hol junud tile laeva. Vaevalt oli too u d u hajunud, k u i teatati esimesest haigusjuhtumist. 2 2

182 Eedeni jumalad

Samuti o n r a a g i t u d sinisest u d u v i h m a s t seoses Ing l i smaa l 1832. ja 1848.-1849. aastal p u h k e n u d kooleraepideemiaga.

N a g u eespool m a i n i t u d , o l i k a t k u l vaga o l u l i n e rel igioosne tahendus. Pi ibl is o n k a t k u n i m e t a t u d Jehoova vi i s iks i n i m e s i p a t u eest karistada. E n d e d , mis eelnesid M u s t a Surma p u h -kemisele, meenutas id p a l j u s k i Pi ibl is k i r j e l d a t u d endeid :

Inimestele, keda Must Surm kogu oma ouduses tabas, avaldas tugevat muljet viimaks katkuni v i i n u d siindmuste jada ja lood koigist neist 14. sajandi katkutaudile eelnenud ennetest. Need ended, mis eelnesid 1348. aasta katkupuhangule, meenutavad paljuski ki immet vaaraode nuhtlust: ohumollud, tormid , eba-hari l ikult arvukad putukaparved, taevased nahtused. 2 3

Lisaks sellele sarnanes k a t k u m u h k v o r m vaga m i t m e karistusega, mi l l ega Vana Testamendi Jumal i n i m e s i nuht les , olles vahel nendega k o g u n i identne:

Ja Jehoova kasi ol i raskesti asdodlaste peal, ta laastas neid ja loi veripaisetega Asdodit [vilistite l inn] ja selle maa-alasid.

Esimene Saamueli raamat 5:6

... tabas Jehoova kasi linna [Gat, veel iiks vilistite l inn] vaga suure jahmatusega: ta lo i linna inimesi, niihasti pisukesi k u i suuri, nonda, et neil tekkisid veripaised!

Esimene Saamueli raamat 5:9

Sest kogu linnas ol i surmahirm, Jumala kasi oli seal vaga rank. Need inimesed, kes ei surnud, olid loodud veripaisetega; linna hadakisa aga tousis taevani.

Esimene Saamueli raamat 5:11-12

Keskaegse M u s t a Surma rel igioosset m o j u s u u r e n d a s i d veelgi ka tkuepideemia puhkemisega kaasnenud k d u e m u r i n a t m e e n u t a v a d h e l i d . N e e d h e l i d m e e n u t a s i d seda m u r i n a t , mis saatis Pi ibl is k i r j e l d a t u d Jehoova i l m u m i s t . H u v i t a v a l k o m -bel m e e n u t a v a d n a d ka m i t m e t e UFO-nahtus tega seostatud m u r a :

1565. aasta katku ajal kuuldus n i i 661 k u i ka paeval kouemiir i -nat, justkui oleks s5ja ajal kostnud voimsa vae tekitatud larm ja komin. Saksamaal k u u l d i mitmes paigas sellist kolinat, justkui oleks surnuvanker omatahtsi mooda tanavat veerenud ...2 4

Must Surm 183

Samasugune m u r a kaasnes ka k u m m a l i s t e , k a t k u g a seo­t u d tahelepanuvaarsete taevaste nahtustega, m i s l e i d s i d aset I n g l i s m a a l . Ob jekt , m i d a o n a l l t o o d u d tsi taadis k i r j e l d a t u d , ja i nahtavaks k a u e m k u i nadalaks, ja naib olevat ehtne komeet v o i planeet (nagu naiteks Veenus); omet i ei saa m i t m e i d teisi objekte m i t t e k u i d a g i n i m e t a d a te is i t i k u i t u n d m a t u i k s . A j a ­loolane Walter Georg Bell , kes lahtus tol le p e r i o o d i ulestahen-dustest, vot t i s asja k o k k u n i i :

Londoni elanikud istusid 1664. aasta pimedatel ohtutel hil is-66ni ii leval ja vaatasid uut leegitsevat tahte, ja sellest raagiti koikjal. Kuningas Charles I I ja tema kuninganna vaatasid valja Whitehalli aknast. See taht tousis idast, ei joudnud kuig i korgele ja vajus edelas umbes kella kahe ja kolme vahel silmapiiri taha. Nadala voi kahe moodudes oli taht kadunud, siis saabusid V i i -nist kir jad, milles raagiti samasugusest heledast komeedist ja „6hus nahtud. kirstust, mis tekitas inimeste seas suurt h i r m u " . Erfurdis nahti koos selle tahega teisi kohutavaid i lmut i s i ja pealtvaatajad kuulsid ohus mura, justkui loomaks kusagil tule-kahju ja tulistataks suurtukkidest ja musketitest. Raagiti, et jarg-misel veebruarikuul nagid sajad inimesed terve tunni jooksul tuleleeke, mis naisid kanduvat Whitehallist k u n i St. Jamesi katedraalini ja tagasi Whitehalli , kus nad kadusid. Martsis ilmus taevalaotusesse veelgi heledam komeet, mida vois naha kaks tundi parast keskood, ja n i i jatkus k u n i paevavalguse saabumiseni. Selliste endeliste ilmutistega juhatati sisse suur Londoni katkuepideemia. 2 5

Seoses M u s t a Surmaga raagi t i ka teistest, h a r v e m i n i esine-vatest ettekuulutustest . M o n e d need nahtused k u j u t a v a d endast i lmset va l jamdeldis t . O n o l u l i n e m a r k i d a , et need v a l j a m d e l -d ised ei o l n u d k u i g i la ial t l e v i n u d ja neist raagi t i harva valjas-p o o l p a i k k o n d a , kus n a d t e k k i n u d o l i d .

E e l t o o d u d tsitaat tdestab, et U F O - d (s. t. vardjate sugu) o n p o m m i t a n u d i n i m k o n d a s u r m a toovate tdbedega. N e e d t o e n d i d m u u t u v a d e r i t i h u v i p a k k u v a t e k s , k u i m e vaat leme m i t m e t e tanapaeval UFO-dega kontakt i s o l n u d inimeste v a i -t e i d , et n a d edastavad i n i m k o n n a l e teateid UFO-de u h i s k o n -nast. M o n e d need in imesed k i n n i t a v a d , et U F O - d e eesmark o n i n i m k o n d a aidata ja et U F O - d j u u r i v a d haigused M a a pealt val ja . V a i d e t a v a s t i ei t u n n e U F O - d e u h i s k o n d h a i g u s i . K u i vardjate u h i s k o n d toepoolest n i i terve o n , siis v a i d seetottu,

184 Eedeni jumalad

et n a d pole ise ennast bakter ioloogi l is te relvadega p o m m i t a -n u d . K u i U F O - d tdesti kavatsevad i n i m k o n n a l e tervise t u u a , siis vahest pole selleks tarvis teha m u u d k u i lopetada nakkuse-kandjate pihustamine.

Peale selle, et M u s t S u r m tappis p a l j u s i d , tekitas ta ka sugava id p s u h h o l o o g i l i s i ja sotsiaalseid h a a v u . Tolle aja i n i ­mesed o l i d v e e n d u n u d , et e p i d e e m i a d k u j u t a v a d endast Jumala karistust p a t t u d e eest, ja see v e e n d u m u s sundis n e i d enesesse s u u v i m a . O l i taiesti l o o m u l i k , et in imesed suudis ta-s id ennast ja oma naabreid nurjatuses ja k u s i s i d endi l t , m i l l e g a n a d o n oma karistuse ara teen inud. O h v r i t e l e t u l i harva pahe, et k a t k u l , isegi k u i see o l i neile meelega kaela saadetud, pole m i d a g i p is tmis t sooviga in imes i v o o r u s l i k u m a k s m u u t a . L d p -p u d e l o p u k s avaldas j u katk . sootuks v a s t u p i d i s t p s u h h o l o o -gi l i s t ja sotsiaalset m o j u . H a d a ja vi letsus, m i l l e tekitajaks o l i s u r m a r a n k l d i v u v d t m i n e , t d i d enesega kaasa hoopis u la tus -l i k u eetilise languse. Surijate keskel ei h o o l i n u d p a l j u d e n a m sellest, kas nende teod o n head v o i h a l v a d , n i i k u i n i i peavad n a d surema. Keskaja k a t k u dudust tek i tavas d h u s t i k u s tabas v a i m s e i d v a a r t u s i margatav a l laka ik ja o lu l i se l t sagenesid h i n g e l i s e d k d r v a l e k a l d u m i s e d . Samasuguseid t u l e m u s i v o i s taheldada ka sodade ajal. E h k k i Pi ibel ja teised religioossed teo-sed v o i v a d raakida sellest, et k a t k u e p i d e e m i a i d ja s d d u tekitab Jumal , kel le ldppeesmark o n m u u t a i n i m s u g u v o o r u s l i k u m a k s ja vaimsel t arenenumaks, o n tu lemus alat i vas tupid ine .

M u s t a Surma k a t a k l u s m i l i n e o lemus var jutas katkuaas-tatel aset l e i d n u d teise katastroof i l ise s u n d m u s e - kr is t laste jar jekordse katse j u u t e h a v i t a d a . L e v i s i d v a l e s u u d i s t u s e d , n a g u oleksid j u u d i d p d h j u s t a n u d k a t k u kaevude m u r g i t a m i s e teel. N e e d k u u l u j u t u d dhutas id epideemiast meeleheitele aetud kr is t l ikes k o g u k o n d a d e s h i r m u g a segatud v i h k a m i s t j u u t i d e vas tu . Pa l jud krist lased osalesid genotsi idis , mis n d u d i s i l m ­selt ni isama pa l ju , k u i m i t t e r o h k e m i n i m e l u s i d n a g u 20. sajan­d i l aset l e i d n u d j u u t i d e h a v i t a m i n e nats ide p o o l t . Collier's Encyclopedia's o n kir jas:

See r i ik [Saksamaa] oli m u u t u n u d ... nende koige julmemate massimorvade tandriks, mis vaikeste vaheaegadega tile kogu maa levisid. Need kulmineerusid hirmsa, Musta Surmana tun-

Must Surm 185

t u d katku aastatel 1348-1349. Vahest seetottu, et j u u d i d ol id tanu oma meditsiinialastele teadmistele ja htigieenilistele elu-viisidele vahem vastuvotlikud katkule k u i ulejaanud, suiidis-tati neid naeruvaarselt katku sihilikus levitamises. Sajad j u u d i asundused, n i i suured kui ka vaikesed, pi ihi t i maa pealt soo­tuks voi purustati peaaegu olematuks. Parast seda jai juutidest maale vaid tiihine kaputais, nad elunesid peamiselt tiliukestes viirst ir i ikides, kus neid tanu nende pakutavatele rahandusli-kele hiivedele kaitsti ja koguni toetati. Vaid vahesed saksa-juudi kogukonnad, sellised nagu Maini-aarse Frankfurdi voi Wormsi omad, suutsid keskajast edasi sailitada oma jarjepidevat eksis­tentsi. 2"

G e n o t s i i d i algatajaiks o l i d t i h t i saksa g i l d i d , m i s j u u d i d o m a l i i k m e s k o n n a s t val ja h e i t s i d . P a l j u d need g i l d i d o l i d muistsete Vennaskonna g i l d i d e otsesed jare l tu l i jad . Tegel ikul t kattus veel 14. sa jandilgi Vennaskonna organisatsioonide l i i k -m e s k o n d Euroopa g i l d i d e l i i k m e s k o n n a g a , kus juures nende kaupmeeste g i l d i d e j u h t i d e k s o l i d sageli i s i k u d , kes ka teis-tesse Vennaskonna organisatsioonidesse k u u l u s i d . See k o i k naitab taas k o r d , ku idas k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna v o r -g u s t i k o n o l n u d ajaloo va l te l aset l e i d n u d suuremate genot-s i id ide o lu l ine , k u i m i t t e esmane dhutaja.

Saksamaa ei o l n u d m i t t e a inus r i i k , k u s j u u t e h a v i t a t i . Sama t o i m u s ka Hispaanias . 1391. aastal m o r v a t i j u u t e mas-siliselt peaaegu k o g u Purenee poolsaarel.

E h k k i a r a h i r m u t a t u d krist lased varustas id n e i d j u b e d a i d m a s s i m d r v u i n i m j d u g a , ei soosinud p a a v s t i v o i m nende tege-v u s t s u g u g i m i t t e alat i . Aastatel 1342-1352 paavs t i too l i l i s t u -n u d Clemens V I auks tu leb delda, et ta asus peaaegu kohe j u u t e g e n o t s i i d i eest ka i t sma. Clemens V I andis val ja kaks b u l l a t , mi l l es ta deklareeris , et j u u d i d ei ole s u u d i tegudes, mi l les n e i d si it idistatakse. Bullades k u t s u t i kr is t las i ules taga-k i u s a m i s t ldpetama. O m e t i ei k r o o n i n u d Clemens V I j d u -p i n g u t u s i t a ie l ik e d u , sest t o i ajal o l i d m i t m e d kaupmeeste s a l a g i l d i d u h i n e n u d paavstivastaseks tegevuseks. S a m u t i ei l i k v i d e e r i n u d paavst Clemens ka i n k v i s i t s i o o n i , ja i n k v i s i t ­s ioon andis suure panuse i i l euldise r d h u v a d h u s t i k u l o o m i -sesse, m i s o m a k o r d a soodustas seesuguste m a s s i m o r v a d e k o r r a l d a m i s t .

186 Eedeni jumalad

K a t k , i n k v i s i t s i o o n ja g e n o t s i i d i d s isaldasid uheskoos apokalupt i l i se e t tekuulutuse k d i k i elemente. K a t o l i i k l i k k i r i k o l i kokkuvar i semise aarel, k u n a k a t k u labi o l i d p a l j u d preest­r i d o m a otsa l e i d n u d ja rahvas o l i kaotamas u s k u k i r ikusse , k u n a see ei s u u t n u d teha l d p p u Jumala saadetud tdvele. Pa l jud in imesed k i n n i t a s i d , et m a a i l m a l d p p o n katte j o u d n u d . Ette-k u u l u t u s e l e vastavalt k e r k i s i d selles kaoses esile u u e d Jumala sdnatoojad, kes k u u l u t a s i d ette peatselt saabuvat d n n i s t u s -aega. N o n d e u u t e messiate opetused ja p r o k l a m a t s i o o n i d avaldas id r a s i t u d eurooplastele elektriseerivat m o j u ja a n d s i d tduke aarmiselt olulisele sundmusele - protes tant l ikule refor-matsiooni le .

19. p e a t u k k

Luther j a roos

14. sa jandi l paiknes a la l , m i d a me tanapaeval Saksamaana t u n n e m e , l u g e m a t u h u l k s d l t u m a t u i d v u r s t i - ja l i n n r i i k e . Tol -leks ajaks o l i d m i t m e d neist v t i r s t i r i i k i d e s t saanud Vennas­k o n n a peamiseks tegevuspaigaks Euroopas , kus juures s u u r osa sellest tegevusest o l i k e s k e n d u n u d Kesk-Saksamaa r i i k i Hessenisse. Saksamaal, nagu ka m u j a l , t u n t i Vennaskonda ja m d n i n g a i d selle s i l m a p a i s t v a m a i d inits iaate ladinakeelse n i m e a l l illuminaadid, mis tahendab „valgustatuid" .*

U k s i l l u m i n a a t i d e s i l m a p a i s t v a m a i d h a r u s i d Saksamaal o l i m u s t i l i n e roosir ist laste organisats ioon. Roosir is t luse t o i 9. sajandi a l g u l Saksamaale imperaator K a r l Suur. Saksamaa esimene a m e t l i k roosir ist laste looz asutat i W o r m s i l innas Hesseni vurs tkonnas aastal 1100. Roosiristlased said t u n t u k s t a n u nende h u v i l e a lkeemia v a s t u , keerul iste le must i l i s t e le sumbol i te le ja salajastele in i ts ia ts ioonikraadidele . Seos i l l u m i ­naat ide ja varajaste roosiristlaste vahel o l i usna t ihe ja seisnes selles, et olles l a b i n u d roosiristlaste i n i t s i a t s i o o n i k r a a d i d , sai l i ige sageli i l l u m i n a a d i k s .

P a l j u d roosir is t luse a ja lugu k a s i t l e v a d teosed v a i d a v a d e k s l i k u l t , et roos i r i s t lus tekkis organisats ioonina alles 1614. aastal, k u i Saksamaa roosir is t lased a v a l d a s i d Hessenis d r a -maat i l ise p a m f l e t i , m i l l e g a a n d s i d teada oma olemasolust ja k u t s u s i d i n i m e s i organisats iooni astuma. U k s p d h j u s i , m i k s

* Neid il luminaare ei tohi ajada segamini teiste, vahemoluliste i l luminaatidega, kelle vennaskonna asutas 18. sajandil Baierimaal A d a m Weishaupt. Need toelised i l l u m i ­naadid ja Weishaupti i l l u m i n a a d i d on kaks eri organisatsiooni. Weishaupti Baieri i l luminaate kasitletak.se luhidalt iihes jargmises peatiikis.

188 Eedeni jumalad

see v i g a n i i t i ld i se l t l e v i n u d o n ja m i k s on n i i raske j a l g i d a roosir ist laste o r d u t uhtse jar jepideva organisats ioonina , o n ordus rakendatav 108-aastane akti ivsuse ja inakt i ivsuse tsuk-k e l . Vastavalt o r d u reeg l i s t ikule p i d i iga roosir ist laste o r d u s u u r e m h a r u maarama k i n d l a k s oma a m e t l i k u a s u t a m i s k u u -paeva. Alates sellest kuupaevast p i d i iga h a r u arvestama valja uksteisele jargnevad 108 aasta p i k k u s e d p e r i o o d i d . Esimesel p e r i o o d i l p i d i t o i m u m a hast i d o k u m e n t e e r i t u d va l japoole s u u n a t u d tegevus, m i l l e lab i h a r u olemasolu p i d i aval ikkusele laialdaselt t u n t u k s saama; sel p e r i o o d i l varbas organisatsioon a v a l i k u l t u u s i l i i k m e i d . Jargmisel p e r i o o d i l p i d i t o i m u m a v a r j a t u d , v a i k i v tegevus, mi l les t a v a l i k k u s ei p i d a n u d m i t t e m i d a g i teada saama, ja organisatsiooni ei v o e t u d vas tu m i t t e kedagi peale o r d u v e n d a d e otseste perekonnal i ikmete . N i i p i d i iga roosiristlaste h a r u neist 108-aastastest per ioodides t koos-nevatest tsukli test k i n n i p i d a m a . K u n a roosiristlaste o r d u er i h a r u d lab is id val japoole ja sissepoole s u u n a t u d faasi er i aega-d e l , na ib vaatlejatele, et roosir ist laste o r d u o n ajaloo v a l t e l k o r d t e k k i n u d ja siis jal le k a d u n u d . A M O R C - i ajaloolase dr. Lewise jargi „ei ole teada, mis o l i seesuguse uue reegl i s t iku tekke p d h j u s t a n u d " . 1

I l l u m i n a a d i d ja roosiristlased o l i d katkuaastatel t e k k i n u d u u e religioosse l i i k u m i s e laine peamised l i i k u m a p a n e v a d j d u d . U k s esimesi seda l a a d i l i i k u m i s i o l i m t i s t i l i n e u s u n d , m i l l e jarg i ja id tuntakse Jumala Soprade n i m e a l l .

Jumala Soprade organisats ioon tekkis Saksamaal samal aastal, k u i M u s t S u r m esimest k o r d a ule Euroopa p u h k i s . Soprade organisatsiooni asutas p a n k u r R u l m a n M e r s w i n , kes o l i a l u s t a n u d oma rahandusalast kar jaar i juba noores eas ja t e e n i n u d sellega suure varanduse. M e r s w i n i g a o l i tema enese s d n u l 1347. aastal v o t n u d u h e n d u s t vddras , kes o l i v a i t n u d end olevat Jumala sober. M e r s w i n ei a v a l d a n u d m i t t e k u n a g i tol le salaparase v d d r a i s i k u t , m i s t d t t u tekkis kaht lus , et M e r s ­w i n o l i ta ise val ja m d e l n u d . I l m n e b aga, et M e r s w i n i „sdber" o l i usna ehtne ja suure m d j u v d i m u g a is ik ; sellest annab t u n -n is tus t M e r s w i n i s t o i m u n u d a k i l i n e m u u t u s ja tahe lepanu vaar iv toetajaskond, m i l l e Jumala Soprade l i i k u m i n e luhikese ajaga k o g u d a suutis .

Luther ja roos 189

U h e l esimestest kohtumistest teatas M e r s w i n i salaparane sober, et ta o n n a i n u d m i t m e i d otse Jumalalt p a r i n e v a i d m u s -t i l i s i i l m u t u s i ja et M e r s w i n v a l i t i val ja selleks, et ta neist i l m u t u s t e s t u l e j a a n u d m a a i l m a l e ju tustaks . Vddras avaldas M e r s w i n i l e sugavat m u l j e t . Parast seda k o h t u m i s t loobus M e r s w i n oma pangandusar i s t , l a h k u s i l m a l i k u s t m a a i l m a s t ja puhendas n i i enese k u i ka oma maise vara selle u u e r e l i ­g i o o n i l ev i tamiseks , mi l l e s t tal le o l i j u t u s t a n u d salaparane vddras.

O n selge, et organisatsioon, m i l l e vddras M e r s w i n i l l u u a kaskis, pole m i d a g i m u u d k u i jar jekordne Vennaskonna h a r u . Jumala Soprade opetused o l i d sugaval t m u s t i t s i s t l i k u d ja n e i d edastat i sa ladusl ike astmete ja i n i t s i a t s i o o n i r i i t u s t e k a u d u . A j a l u g u raagib sellest, et M e r s w i n toetus peamise l t va lgusta tute m u s t i t s i s m i l e ja tema eeskuju jarg is id ka teised i l l u m i n a a d i d .

Jumala Soprade opetused p o l n u d m i t t e uksnes m u s ­t i t s i s t l i k u d , n a d o l i d ka aarmisel t a p o k a l u p t i l i s e d . Sdbrad k u u l u t a s i d j u n g r i t e le idmiseks jdul i s t m a a i l m a l d p u s d n u m i t . M e r s w i n va i t i s e n d olevat p a l j u d e u l e l o o m u l i k e i l m u t u s t e vahendaja, neis i lmutustes o l i talle teada a n t u d , et Jumal t u n -neb v a s t i k u s t paavs t i ja k a t o l i i k l i k u k i r i k u v a s t u . N u t i d o l i Jumal p a n n u d oma lootused Merswini - tao l i s te inimeste peale, n o o d p i d i d tema p u h a d p l a a n i d e l l u v i i m a . M e r s w i n i s d n u l p i d i Jumal peatselt in imes i nende uha kasvava k o r r u p t s i o o n i ja p a t u eest k a r m i l t kar i s tama. Seetottu o l i M e r s w i n i p u h a k o h u s ju t lus tada t a i e l i k k u k u u l e k u s t Jumalale. Selle s d n u m i l e v i t a m i s e l p o l n u d M e r s w i n u k s i n d a . Soprade l i i k u m i s e g a kaasaminejate hulgas t k e r k i s te is ig i p r o h v e t e i d , kes tao l i s i h o i a t u s i j u t l u s t a s i d . K o i k n a d r d h u t a s i d va jadust m a a i l m a havimise ee ldhtul v a n k u m a t u l t Jumalale k u u l e t u d a . M e r s w i ­n i l ja temataol istel h u k u k u u l u t a j a t e l o l i v a i e l d a m a t u l t d igus uhes asjas: maai lma p i d i lahemas t u l e v i k u s tabama k a t a k l u s m . Peatselt o l i p u h k e m a s M u s t Surm.

Jumala S o p m d f l tekkis Euroopas laialdane toetajaskond. U s k u pddranute le dpetat i uheksaastmelist p r o g r a m m i , m i l l e ab i l n a d t a i e l i k u l t ja v a n k u m a t u l t Jumalale k u u l e k a k s p i d i d m u u t u m a . N e i d v e e n d i selles, et ni isuguse r e z i i m i j a r g i m i n e

190 Eedeni jumalad

saastab n e i d k a t k u s t ja n e i d u m b r i t s e v a s t sotsiaalsest k a o -sest.

P r o g r a m m i esimene aste o l i siiras p i h t i m u s , mis p i d i ter-vise taastama. Oige p i h t i m u s v o i b inimesele aarmisel t has t i m d j u d a , samas k u i vale v o i vajaduseta p i h t i m u s v o i b usna k a h j u l i k u k s osutuda . Teisele astmele j o u d n u d u s k u j a d p i d i d „lahti i i t l e m a oma i s i k l i k u s t tahtest ja a l lu tama end valgusta-t u d Jumala Sdbrale, kellest saab nende j u h t ja opetaja Jumala kojas" . 2 Seitsmendale astmele j o u d n u d l i ige o l i t a i e l i k u l t o m a tahtest l a h t i d e l n u d ja oma teel t a i e l i k u Jumalale a l i s tumise poole k o i k s i l lad p d l e t a n u d . Vi imasel astmel p i d i havi ta tama k o i k i s i k l i k u d s o o v i d , u k s i k i s i k p i d i nae luta tama r i s t i m a a ­i l m a ja m a a i l m tema k u l g e , ta p i d i n a u t i m a v a i d seda, m i d a teeb Jumal , ja l o o b u m a k o i k i d e s t teistest soovidest . N e e d opetused k u j u t a s i d endast p r o g r a m m i in imeste p i i r i t u k u u -lekuse saavutamiseks. L i i k m e t e l e r a a g i t i , et k u u l e k u s o n va imse o l e n d i k o r g e i m k u t s u m u s , m i s k i , m i l l e poo le peab p u u d l e m a .

M e r s w i n i p d d r d u m i s e l tema „sdbra" jutlustatavasse u s k u o l i d M e r s w i n i l e , n a g u ka i lmse l t pa l judele teistele, aarmisel t k a h j u l i k u d tagajar jed. Varst i hakkas M e r s w i n k a n n a t a m a raske maniakaaldepressiivsuse a l l : nahtus, m i l l e p u h u l i n i m e n e o n v a h e l d u v a l t k o r d dnne l ik ja seejarel seletamatult r d h u t u d . M e r s w i n i p u h u l m u u t u s i d need s u m p t o o m i d tugevateks ja tema jargi jad p i d a s i d n e i d e k s l i k u l t religioosse transi marg iks . Pal judele tanapaeva inimeste le r a a g i v a d need s u m p t o o m i d sellest, et M e r s w i n kannatas m i n g i repressiivse - s e d a p u h k u Vennaskonna ja toenaolisel t tema salaparase „ s d b r a " - m o j u a l l .

K o g u oma tegevuse va l te l Jumala Soprade organisats iooni l i i k m e n a v a i t i s M e r s w i n , et temaga l e i a v a d p i d e v a l t aset salaparased j u h t u m u s e d , sealhulgas uh ised i l m u t u s e d , m i d a ta koges koos oma „sdbraga" . U h e sellise i l m u t u s e k a i g u s d e l d i M e r s w i n i l e , et ta peab kasutama oma raha, et osta saar Strausbergis, k u h u peab rajama vendade p u h k e p a i g a . Straus-berg o l i M e r s w i n i k o d u l i n n ja see asetseb Saksa-Prantsuse p i i r i edelaosas. Vi i s aastat h i l j e m koges M e r s w i n veel u h t e uhis t i l m u t u s t , mi l les ta l kast i m u u t a k o g u Soprade l i i k u m i n e

Luther ja roos 191

organisats iooniks n imega p u h a Johannese o r d u , m i s h a k k a b sestpeale soprade l i i k u m i s t j u h t i m a . *

Jumala Soprade r e l i g i o o n o l i uks pal judest must i ts is t l ikest l i i k u m i s t e s t , m i s katkuaastate l l e v i s i d . Tavaliselt o l i d need u s k u m u s e d k r i s t l i k u iseloomuga, k u i d nende k u u l u t a j a d v a i t -s id e n d olevat a l ternat i iv iks k a t o l i i k l i k u l e k i r i k u l e ja t d m b a s i d seetottu l i g i p a l j u s i d r a h u l o l e m a t u i d k a t o l i i k l a s i . Seesugune o l u k o r d hakkas k r i s t l i k k u m a a i l m a ldhestama. K a h j u k s ei t a h e n d a n u d see ldhenemine t a g a s i p d d r d u m i s t Jeesuse s o l t u ­matute dpetuste j u u r d e . U u e d m u s t i t s i s t l i k u d r e l i g i o o n i d a i n u l t t u g e v d a s i d rdhuasetust kuulekuse le ja apokalupt i l i se le maa-i lmavaate le . T a n u sellele t d u k a s i d need p a l j u s i d r e l i g i o o n i s t sootuks eemale ja a i tas id l u u a baasi radikaalsele mater ia l i s -m i l e , mis vars t i parast seda Saksamaal pead tdstma hakkas.

Jumala Sdbrad ja m i t m e d teised tol le aja m u s t i t s i s t l i k u d u s k u m u s e d m u u t u s i d ebausuks, m i l l e tagajarjel k e r k i s esile i i k s tahelepanuvaarsemaid val jakutse id k a t o l i i k l i k u l e k i r i k u l e : M a r t i n L u t h e r i protestant l ik re formats ioon.

L u t h e r alustas oma kuulsat k i r i k u m a s s u 16. sajandi a l g u -ses. Selleks ajaks o l i k a t o l i k u k i r i k u s v o t n u d v d i m u paavst Leo X, Lorenzo de 'Medic i poeg. Lorenzo de 'Medic i o l i Firenzes r i k k a Itaalia rahvusvahelise pangamaja pea. Medic i t e p e r e k o n d o l i s e k k u n u d p a a v s t i v d i m u asjadesse juba p d l v k o n d v a r e m , k u i M e d i c i d rahastasid p e a p i i s k o p p i , kellest h i l j e m sai vas tu -paavst Johannes X X I I I . Johannes X X I I I val i tsemise ajal t e h t i M e d i c i t e l e kohustuseks paavst i le makse ja k u m n i s t k o g u d a . Selle ulesande ta i tmiseks j u h t i s i d M e d i c i d k a u g e l e u l a t u v a t m a k s u k o g u j a t e ja a lamkoguja te v d r k u . N i m e t a t u d tegevuse eest saadav tasu aitas kaasa sellele, et M e d i c i p e r e k o n d l o i uhe Euroopa j d u k a i m a ja m d j u v d i m s a i m a pangamaja.

K a s u m i t taotlevate pankade sekkumine k i r i k u tegemistesse m u u t i s n i i m d n e g i k a t o l i k u k i r i k u va imse tegevuse ariet te-vdt teks . Nai teks u s k u s i d ka to l i ik lased vajadusse i n d u l g e n t s i maksta . I n d u l g e n t s k u j u t a b endast rahasummat , m i l l e g a heas-

* Puha Johannese o r d u olemus ja par i tolu on jaanud saladuseks. Sellest raagitakse Alber t MacKey teoses Encyclopedia of Freemasonry k u i 17. sajandi vabamuiirlaste sala-jase missiooniga opetusest. Kas MacKey kir je ldatud ptiha Johannese ordu on sama organisatsioon, mis vottis 14. sajandil, k o l m sajandit varem ule Jumala Soprade l i i k u -mise? Ma ei tea.

192 Eedeni jumalad

tatakse patune tegu. K u i seda maksta koos digesti s o o r i t a t u d p i h i g a , siis v o i b r a h a s u m m a osutuda tdhusaks v a h e n d i k s s u u t u n d e peletamisel , e r i t i j u h u l , k u i raha kasutatakse k a h j u -kannataja abistamiseks. Paraku aga sattus s u u r e m osa i n d u l -gentse k i r i k u varakirstudesse . M e d i c i t e m a k s u k o g u j a d o l i d sageli h u v i t a t u d p i g e m sellest, k u i p a l j u o n in imene suutel ine maksma, k u i sellest, kas patukahetseja selle eest toepoolest ka m i n g i t vaimset kasu saab. O n iseenesest mdistetav, et see t e k i -tas katol i ik laste seas n u r i n a t ja see rahulo lematus aitas s i l l u -tada teed M a r t i n Luther i l e .

A j a l o o r a a m a t u d r a a g i v a d , et M a r t i n L u t h e r o l i Saksa k a t o l i i k l i k preester ja opetaja. Ta o l i a l u s t a n u d oma kar jaar i a u g u s t i i n i m u n g a n a ja o l i oma teenis tuskaigu tu lemusena saanud Saksimaa v u r s t i r i i g i W i t t e n b e r g i t i l i k o o l i teo loogia-kateedri juhatajaks.

K a t o l i k u preestrina p i d i L u t h e r a l luma rangele reegl is t i -kule , m i l l e k i r i k o l i ko ik ide le preestritele peale s u r u n u d . N e e d reeg l id n d u d s i d ka korraparast p i h t i . K a t o l i i k l i k e s k o g u d u s -tes peab i n i m e n e r a a k i m a preestri le u s a l d u s l i k u l t k o i k i d e s t pahategudest , m i d a p iht i j a o n korda saatnud. Seesuguse tege­vuse eesmargiks o n aidata inimesel vaimsest koormast vaba-neda. N a g u juba eespool m a i n i t u d , v o i b digest i s o o r i t a t u d p i h i l o l la pos i t i ivne m o j u , ja o n h u v i t a v m a r k i d a , et peaaegu igauhel tekib vaimse arengu kaigus teatav vajadus selle jarele. Ent L u t h e r i aegadel p i h i t i sageli valest i v o i vajaduseta, m i s -t d t t u in imesed sellest harva kergendust t u n d s i d .

V i i m a k s le idis Luther , et p i h t o n tal le raske. Ta o l i j u b a d p p i n u d v i h k a m a k a t o l i i k l i k u re l ig iooni t igedat h u k k a m d i s t -va t Jumalat ja selle tagajarjel kaotas ta usu k a t o l i i k l i k k u lunas-tusse. O m e t i o l i L u t h e r i p ih ipe lguse l ka teine pohjus : ta o l i te i -n u d tegusid , m i d a ta ei saanud v o i ei t a h t n u d p i h t i d a . L u t h e r v a i d a b , et ta i i r i tas puhastada end igast mdeldavas t pa tus t , k u i d m o n e d teod k a d u s i d tal alat i meelest, k u i o l i katte j o u d ­n u d aeg neist pihi isale raakida. Osaliselt seetottu ei t e k k i n u d L u t h e r i l t u n n e t , et ta areneb v a i m s e l t , ja ta kaht les , kas ta k u n a g i t i ldse lunastuse saavutab. Ta t u n d i s va jadus t ots ida vaimseks tervenemiseks m i n g i t teist teed, mis ei sunniks teda ta luma ebamugavat p i h t i . E h k k i Luther valjendas k a t o l i i k l i k u

Luther ja roos 193

k i r i k u suhtes pa l jusk i d i g u s t a t u d k r i i t i k a t ja k inni tas , et u r i t a b taasluua Jeesuse p r i m i t i i v s e t k r i s t l i k k u k i r i k u t , o l i L u t h e r m d n i n g a s mdttes mees, keda k iusas id u les tunnis tamata jaa-n u d pahategude d e e m o n i d . Selle tu lemusena p a n i ta alguse uuele r i s t i u s u v o r m i l e , m i s laks Jeesuse tegelikest dpetustest veelgi kaugemale.

H o o l i m a t a Jeesuse dpetuste m o o n u t a m i s e s t Ida -Rooma aladel ja i n k v i s i t s i o o n i ju lmadest meetoditest , o l i L u t h e r i ajaks katol i ikluses sa i l inud veel m i t u o lu l i s t Jeesuse s d l t u m a t u ope­tuse e lement i . N a i t e k s k u u l u t a s k a t o l i k u k i r i k , et lunastuse saavutamine sdltub uks ik is ikust . Lisaks sellele raakis k a t o l i i k -lus heategude tahtsusest,* p i h i k o h u s t u s e s t , k u i i n i m e n e o n p a t t u t e i n u d , ja pahategude heastamisest v o i h u v i t a m i s e s t . K a t o l i k u k i r i k r d h u t a s , et in imese vabast tahtest sd l tub see, kas ta vdtab lunastuse vastu v o i l u k k a b selle tagasi, et m i t t e ke l le leg i ei saa lunastus t tema tahte vastaselt peale s u r u d a (seda ei saa teha isegi monote is t l ik j u m a l mit te) ja et k o i k i d e l e inimestele o n a n t u d digus lunastust otsida. E h k k i katol i ik luses o l i m i t m e i d tdsiseid p u u d u s i ja selles ja i vajaka tdelis i teadmis i v a i m u kohta , katkesid need ideed omet i m o n i n g a i d tddes id ja ausust, mis o l i d m o o d u s t a n u d Jeesuse s d n u m i t u u m i k u .

L u t h e r i v d t m e k s k i r i k u r e f o r m i m i s e l oleks p i d a n u d olema kato l i ik luses veel s isalduvate heade joonte r o h u t a m i n e , m i l ­lega p i d a n u k s kaasnema j u l t u n u d k o m m e r t s i a l i s e e r u m i s e v a l j a j u u r i m i n e ja k a t o l i i k l i k u d o k t r i i n i puhastamine Ida-Rooma lisanditest . Selle asemel levitas L u t h e r aga vaardpetust , et i n i ­mesel ei ole oma vaimse lunastuse ule m i n g i t k o n t r o l l i . L u t h e r

* Heateod on olulised selles mottes, et nad muudavad inimese keskkonna paremaks ja taiustavad tema eetilisust, mis omakorda aitab luua vundamendi i n d i v i i d i lopl ikuks vaimseks eneseleidmiseks. Kahjuks kasutas katol iku k i r ik hea tegusid punktitabelina. Katoliiklased uskusid, et Jumal summeerib punktidena koik inimese heateod (teened), ja k u i inimene on oma "varakambrisse" piisavalt teeneid kogunud, siis on tollele inimesele tagatud ondsus (eeldusel, et on taidetud ka teatavad m u u d tingimused). K i r i k opetas, et pi ihakutel jaab teeneid iile ja et paavst saab kanda teeneid puhakute varast iile teistele inimestele, kellel neid p u u d u jaab. Onnelikelt saajatelt oodati loo-m u l i k u l t , et nad teenete eest kir ikule raha annetaksid. Luther vastustas agedalt teenete ja varakambri moisteid, ja sellest sai i iks peamisi pohjusi, miks Luther k i r ikus t valja heideti. Kahjuks ei taastanud Luther tegelikku seost heade tegude ja lunastuse vahel, selle asemel heitis ta heategude vajaduse sootuks korvale, hoolimata sellest, et just heateod on iiks komponente, mil le abil inimene on voimeline oma vaimse taiuse saa-vutamise vundamenti rajama.

13 l : A 'dcni JL inui l jd

194 Eedeni jumalad

veenis i n i m e s i , et lunastus sd l tub t a i e l i k u l t m o n o t e i s t l i k u j u m a l a armust . Jumala a r m u arateenimiseks peab i n i m e n e tegema v a i d u h t e - u s k u m a Jeesusesse Lunastajasse ja sel­lesse, et Kristuse kannatuste ja r i s t i lddmise lab i leiab ta paase-mis t omaenese pattudest .

L u t h e r i kentsakas a r v a m u s selle k o h t a , et Jeesuse r i s t i -lddmisega v o i b kus tutada teiste inimeste p a t u d , tugineb osali-selt karma mdistele. K a r m a k u j u t a b endast ideed , et k o i k u n i ­versumis k o r d a saadetud teod t u l e v a d k u n a g i inimese j u u r d e tagasi. In imesed v a l j e n d a v a d k a r m a ideed , k u i n a d k i i s i v a d : „Mil lega o len m a selle ara t e e n i n u d ? " Tanapaeva teaduses va l j endub k a r m a vaites: „Igale akts iooni l jargneb vastassuuna-l ine reaktsioon." Monote ismis val jendub karma tavaliselt jumala v a l t i m a t u s karistuses pat tude ja tasus heategude eest. U k s i k -i s i k u tasandi l na ib k a r m a k e h t i v a t selles mottes , et m a a i l m , m i l l e in imene loob oma tegude v o i tegematajatmistega, o l g u see siis hea v o i halb , o n just see m a a i l m , mi l les inimesel l o p p ­k o k k u v o t t e s elada tu leb . M a d a l eetikatase naaseb b u m e r a n -gina vaimse a l laka igu k u j u l . Oigest i soor i ta tud p i h i koige o l u -l i sem pos i t i ivne tu lemus o n asjaolu, et saarane p i h t naib l d p p -tulemusena toepoolest p u r u s t a v a t negatiivse b u m e r a n g i e f e k t i ja aitab seelabi in imesel leida taas teed vaimse eneseleidmise j u u r d e .

Et L u t h e r i enda p i h t i m i s k o g e m u s e d o l i d n i g e l a d , siis otsis ta v o i m a l u s t paaseda m i n g i l m u u l v i i s i l sellest k a r m a tsukl is t , m i l l e monote i s t l ik j u m a l tasu ja karistuse nao l peale o l i s u n d i n u d . Seetottu tddtas L u t h e r val ja opetuse, m i l l e j a r g i Jumal laskis Jeesuse r i s t i l l ab i e l a t u d v a l u l ja k a n n a t u s t e l m u u t u d a b u m e r a n g i k s k d i k i d e jaoks. Teiste sdnadega, k u i sa u s u d Jeesusesse, siis ei pea sa k a n n a t a m a m i n e v i k u s k o r d a saadetud pahategude parast , sest Jeesus o n j u b a s i n u eest k a n n a t a n u d . See o n suureparane ja i m e l i n e arusaam, k u i d vaeval t v o i b seda p i d a d a v a s t u t u s t u n d e f i losoof iaks , s a m u t i pole diglane oodata Jeesuselt, et ta vdtaks vas tu l d d g i ke l leg i teise nur ja tute tegude eest. M i s veelgi tahtsam, L u t h e r i lahen-d u s ei t o i m i . P a l j u d i n i m e s e d o n h a k a n u d e n d p a r e m i n i t u n d m a ja p a r e m i n i k a i t u m a parast seda, k u i n a d o n Kris tuse l e i d n u d , sest n a d o n h a k a n u d teadvustama o m a v a i m s e t

Luther ja roos 195

eksistentsi v a r e m k o g e m a t u l v i i s i l , ja selle tulemusena m u u ­t u b nende k a i t u m i n e sageli eetilisemaks, k u i d nende tegevus v o i usk ei ole k a n n u s t a n u d n e i d pal jude teiste t a i e l i k u vaimse taassunni teel seisvate takistuste uletamisele.

Protestandid jatkasid p i h i s a k r a m e n d i rakendamist , e h k k i seda ei pee tud enam lunastuse saavutamisel esmatahtsaks. K a p r a k t i l i s i teadmis i h inge kohta ignoreer i t i u leuldise l t . L u t h e r i m e e t o d i sisuks o l i k i i r e lunastus: l ihtsal t u s k u m i n e iseenesest. L u t h e r dpetas, et Jumal o n t a g a n u d lunastuse t i n g i m u s e l , et i n i m e n e peab k i n n i oma usust Jeesusesse k u i Lunastajasse.

L u t h e r i ideed o l i d i lmse lge l t m u s t i t s i s t l i k u d . See ei ole u l la tav , k u i arvestada asjaolu, et L u t h e r i l e a v a l d a s i d s u u r t m o j u m i t m e d tema k o d u m a a l n i i populaarsed m u s t i t s i s t l i k u d r e l i g i o o n i d . L u t h e r i peamine mentor augustiinlaste seas, Johann v o n Staupi tz , ju t lustas u s k u , mis sisaldas p a l j u s i d elemente kuulsate saksa m u s t i k u t e H e i n r i c h Suso ja Johann Tauler i teos-test. Tauler o l i uks koige enam l o e t u d 14. sajandi m u s t i k u i d ja teda seostati Jumala Soprade l i ikumisega . Luther i s t sai Tauler i teoste i n n u k a s lugeja . L u t h e r i i s i k l i k u l t p i t s e r i l t le iame veel uhe k i n n i t u s e L u t h e r i otsestest sidemetest Vennaskonna v d r -gust ikuga . L u t h e r i pitser koosnes tema initsiaal idest teine te i -sel p o o l kahte Vennaskonna sumbol i t : roosi ja r i s t i . Roos ja r is t o n roosir ist laste o r d u p e a m i s i s u m b o l e i d . Sona Rosicrucian (roosirist lus) tuleb ladinakeelsetest sdnadest rose (roos) ja crucis (rist) .

N i i oma e lu ajal k u i ka parast seda k u u l u s L u t h e r i toeta-jaskonna h u l k a tahtsaid u k s i k i s i k u i d ja p e r e k o n d i , kes osale-s i d a k t i i v s e l t i l l u m i n a a t i d e ja roosir ist laste l i i k u m i s e s . U k s n e i d o l i P h i l i p p Ul las , Hesseni v d i m s a k u n i n g a k o j a pea, kelle jare l tul i ja te l o l i h i l j e m kdrge posi ts ioon Vennaskonna o r g a n i -satsioonides, e r i t i Saksa vabamuur las te seas, n a g u me edas­p i d i naeme. Uhena re formats iooni peamistest juht ides t asutas P h i l i p p Ul las M a r b u r g i U l i k o o l i ja organiseeris po l i i t i l i se l i i d u Saksa k a t o l i i k l i k u i m p e r a a t o r i K a r l V v a s t u . Parast L u t h e r i s u r m a hakkas tema r e l i g i o o n i toetajaks sir Francis Bacon (1571-1626), kes o l i u h e l oma e l u p e r i o o d i l I n g l i s m a a l o r d -kantsler. Bacon o l i ka S u u r b r i t a n n i a roosir ist laste o r d u k o r ­g e i m u l i k . Baconi uks o l u l i s e m a i d p a n u s e i d r e f o r m a t s i o o n i -

196 Eedeni jumalad

l i ikumisse o l i tema tegevus autor iseer i tud ingliskeelse protes-t a n t l i k u P i i b l i koostamise l k u n i n g a s James I va l i t semisa ja l . See P i ibe l , m i d a tuntakse k u n i n g a s Jamesi P i i b l i n a , i l m u s 1611. aastal ja sellest o n saanud koige laialdasemalt kasutatav Pi ibel inglisekeelses protestant l ikus maai lmas.

L u t h e r ja tema toetajad pdhjustas id krist luse ajaloo s u u -r i m a k i r i k u l d h e . R o o m a k a t o l i k u k i r i k ja i i l m a olulisest osast oma moju jous t . Tanapaeval k u u l u b protestantl ikesse sekt i -desse l i g i k a u d u k o l m a n d i k ko ik ides t kristlastest ule k o g u maa­i l m a ja peaaegu pooled Pohja-Ameerika krist lased on protes-t a n d i d . K a t o l i k u k i r i k aga ei l a s k n u d k d i g e l sel i l m a v d i t l u -seta s u n d i d a . K a t o l i i k l a s e d algatasid v a s t u r e f o r m a t s i o o n i ja p i i u d s i d p r o t e s t a n t l i k k u ketserlust e d u t u l t maha suruda . Vaa-r i b tahe lepanu, et v a s t u r e f o r m a t s i o o n i j u h i k s sai u u s , sellel eesmargi l l o o d u d Vennaskonna- laadne organisats ioon: Jee­suse Sells, m i d a tuntakse p a r e m i n i j e su i i t ide o r d u n i m e a l l . Jesuiitide o r d u l o i 1540. aastal sdduris t preestriks saanud Igna­t ius Loyola . Jesuiitide organisatsioon kujutas endast k a t o l i i k -l i k k u sa lauhingut , kus o l i d kasutusel astmeline in i t s ia t s iooni -r i i t u s , katseajad ja p a l j u d salajased r i t u a a l i d . Jesuiit idelt n o u t i , et n a d o l e k s i d s d d u r l i k u l t lojaalsed o m a k a p t e n Jeesusele. Ignat ius v a l i t i 1541. aasta apr i l l i s o r d u esimeseks k i n d r a l i k s . K u j u t l u s Jeesusest k u i poolsojavaelisest kaptenist v o i b paista usna nal jakana igauhele, kes tunneb Jeesuse dpetus i , k u i d see k u j u n d aitas kaasa jesui i t ide o r d u m u u t m i s e l tdhusaks j d u k s vdit luses protestantidega.

E h k k i vastab tdele, et re formats ioon juht i s i n i m s o o vee lg i kaugemale vaimsete teadmiste juurest, o l i sellel ka i iks aarmiselt pos i t i ivne tagajarg: see aitas m u r d a k a t o l i i k l i k u i n k v i s i t s i o o n i selgroo. I n k v i s i t s i o o n k u i i n s t i t u t s i o o n o l i o l n u d uks i n i m -v a i m u koige r d h u v a m a i d k o o r m a i d . I n k v i s i i t o r i d s e k k u s i d peaaegu igasse inimtegevuse v a l d k o n d a - alates re l ig ioonis t ja ldpetades teaduse ja kunst iga . I n k v i s i t s i o o n surus inimestele peale l o o t u s e t u l t i g a n e n u d teadus l ikke i d e i d , ahvardades v a s t u h a k u k o r r a l piinairffste ja surmaga. I n k v i s i t s i o o n parssis m i t m e t e kauni te kuns t ide , e r i t i teatri arengut. Toenaoliselt ei o l n u d o l u l i s t tahtsust sellel , m i d a p r o t e s t a n t i s m operas;, n i i -kaua, k u n i pro tes tandid suuts id vahendada k a t o l i i k l i k u i n k v i -

Luther ja roos 197

s i ts iooni m o j u , o l i d nad koigest h o o l i m a t a v o i m e l i s e d t o o m a Euroopale s u u r t kergendust . Selle h u v e eest t u l i aga l o p u k s oma h i n d a maksta, ja selleks hinnaks o l i uha suvenev mater ia­l i s m .

M i s aga veelgi o lu l i sem, pa l jud reformats iooni pos i t i ivsed kul jed kaotasid oma tahenduse asjaolu t o t t u , et protes tant l ik k i r i k m u u t u s jarjekordseks inimeste faktsiooniks, mis asus teiste faktsioonidega vaarate r c l ig iooni tddede p i n n a l leppimatusse k o n f l i k t i . L u t h e r g i andis sellesse k o n f l i k t i oma panuse vihjates, et paavst esindab a n t i k r i s t l i k k e j d u d u s i d . Selle tulemusena o n p u h k e n u d u u e d sojad, seckord katol i ik laste ja protes tant ide vahel - naiteks tanapaeva l i r i m a a l .

H o o l i m a t a Vennaskonna v d r g u s t i k u sajandeid k e s t n u d pi i i id lus tes t k o n f l i k t e ohutada, mil lest kaesolevas peat i ik is raa-g i t u d on , vaar ib m . i r k i m i s t , et 17. sajandi alguses vois roosi ­ristlaste organisatsioonides l i ihe ldada s d l t u m a t u i d m d j u t u s i . Roosiristlaste eesmark indiv iduaalse vaimse taassunni saa-v u t a m i n e ja m i l m i ' d selle opetused sarnanesid tahelepanu v . i . i i i v . i l l varasemale sol tumatute dpetustega. Tanapaeva U S A roosiristlcisti ' k i r ja iu lus kajastab praegugi m d n i n g a s t p o s i t i i v s e t ino jn , propagcvri i les vaimsete nahtuste t e a d u s l i k u m a t kasit le-MIIMI |.I levitades opi-tust, et in imesed o n v o i m e l i s e d t e a d l i k u l t n m . i elu j i i h l i m a . Kahjuks sisaldab tanapaeva roosir ist lus i k k a veel pal jusid vardjatel t par i t elemente, m i s ei lase selle l i i k u -misc pooldajatel saavutada t a i e l i k k u vaimset tervenemist .

Ehkki roosiristlased o n a n d n u d olulise panuse re format ­s iooni edusse, ei saavutanud n a d seelabi suuremat k u u l s u s t enne k u i 1614. aastal, k u i , n a g u v a r e m d e l d u d , Saksa roos i ­ristlaste loo/, oma val japoole s u u n a t u d faasi alustas, avaldades Ir i ik ise , mi l lega ant i teada roosiristlaste kohalo lekust Hesseni suur imas v u r s t i r i i g i s , Hessen-Kasselis. Trukis tekitas lugejates s u u r t segadust, sest see kutsus i i les l a h t i u t l e m a o m a v d l t s -dpetajatest, n a g u paavst, Galenos ( t u n t u d Vana-Kreeka arst) ja Aristoteles. Lendlehes ju tus ta t i ka v a l j a m d e l d u d i s i k u - Chr i s -l iau Kosencreutzi e l u l u g u , m i s sumboliseer is roosir ist laste o r d u rajamist . Koige p a r e m i n i tuntakse seda lendlehte n i m e . i l l rami! Fraternitatis ( k u u l u s v e n n a s k o n d ) . T d l g i t u n a k d l a b leose ta ie l ik p e a l k i r i : „Laia m a a l i m a universaa lne ja i i l d i n e

198 Eedeni jumalad

r e f o r m a t s i o o n koos roos i r i s t i kuulsa vennaskonnaga, m i s o n k i r j u t a t u d ko ik ide le Euroopa opeta tud valitsejatele."

H o o l i m a t a oma veidrast kdrgelennulisest st i i l is t , paljastas teose p e a l k i r i surmtdsise kavatsuse: sellega taheti panna alus laiaulatusl ikele muutuste le in imuhiskonnas . Fama Fraternitatis'e ajaks o l i Vennaskonna v d r g u s t i k juba m u u d a t u s t e es i lekutsu-m i s p r o g r a m m i g a algust t e i n u d . Jargmise paar i sajandi va l te l varustas Vennaskonna v o r k m a a i l m a j u h t f i g u u r i d e g a , kes innustas id ja j u h t i s i d agedaid revoluts iooni l i s i l i i k u m i s i k d i k i -des m a a i l m a kolgastes, ur i tades i n i m u h i s k o n d a u l e u l d i s e l t teistsuguseks m u u t a . See ne i l ka dnnestus ja tanapaeval m e elame nende l o o d u d maai lmas.

2 0 . p e a t i i k k

Uus aristokraatia

Revoluts ioon o n ni isama vana k u i m a a i l m . In imesed o n juba t u h a n d e i d aastaid massanud jumalate , k u n i n g a t e ja vanemate v a s t u ja seega v o i m e vaeva l t vaade lda r e v o l u t s i o o n i k u i m i d a g i e b a h a r i l i k k u .

L u t h e r i vas tuhakk ei o l n u d toeline revo luts ioon , k u i vere-valamisest raak ida . L u t h e r ja paavst ei j u h a t a n u d teineteise v a s t u vages id . O m e t i l o i r e f o r m a t s i o o n v u n d a m e n d i ja o l i inspira ts ioonia l l ikaks pal judele sddadele ja mets ikutele p o l i i -t i l istele revo luts ioonide le , m i s m i t m e jargneva sajandi v a l t e l k o g u maai lmas ldkkele l d i d .

U k s esimesi re formats ioonis t val ja k a s v a n u d p o l i i t i l i s i v d i t l u s i o l i Kaheksakumneaastane soda, m i s 1569. aastaks o i l s a a v u t a n u d o m a taie ulatuse. Kaheksakumneaastases sdjas vdi t les Hispaania Euroopa p i i r k o n n a g a , m i d a me tanapaeval M a d a l m a a d e a l l t u n n e m e ja m i s t o i ajal Hispaania v a l d u s t e h u l k a k u u l u s . Selleks ajaks o l i t e k k i n u d u u s p r o t e s t a n t l i k sekt, m i d a tuntakse k a l v i n i s m i n i m e a l l (ja m i l l e l a t t e i d m e kasit leme 22. peatukis) . Prantsuse radikaalsed k a l v i n i s t i d o l i d s i i r d u n u d Madalmaadele ja asutanud H o l l a n d i s akti ivse p r o -testant l iku koondise. L o o m u l i k u l t pdhjustas selline asjaolu hddr-d u m i s t H i s p a a n i a vagade k a t o l i i k l i k e valitsejate ja H o l l a n d i tarkava p r o t e s t a n t l i k u vahemuse vahel . Hol landlastes t vahe-m u s ei p u u e l n u d m i t t e a i n u l t usulise vabaduse poole , v a r s t i asusid n a d taot lema ka p o l i i t i l i s t sdl tumatust . Selle tagajarjel puhkes peaaegu terve sajandi v a l d a n u d sdjategevus.

M i t m e i d esimesi hol landlaste Hispaania-vastaseid l a h i n -

200 Eedeni jumalad

g u i d juht i s W i l l e m I - Saksa u l i k , kes valitses Nassau v u r s t k o n -nas (mis p i i rnes Hesseniga) ja Prantsuse Orange ' i v u r s t k o n -nas, seetottu t u n t i W i l l e m i dunast iat Oranje-Nassau k u n i n g a -kojana v o i l ihtsal t Oranje kuningako jana . W i l l e m j u h t i s H o l -landis v d i t l e v a i d vagesid osaliselt seetottu, et ta o l i seal s u u r i m a a v a l d u s i p a r i n u d .

E d u , mis v i i m a k s hol landlaste ulestdusu kroonis , s u n n i -tas taiesti iseseisvad M a d a l m a a d . Sdl tumatuse tu lemusena h a k a t i ra jama p o l i i t i l i s t ja m a j a n d u s l i k k u susteemi, m i l l e s t p i d i saama teiste maade revoluts ioonide eeskuju. H o l l a n d l a -sed l d i d parlamentaarse r i i g i v a l i t s e m i s k o r r a , m i l l e tagajarjel vahenes k u n i n g a v d i m . E h k k i Oranje k u n i n g a k o j a s t k u j u n e s H o l l a n d i k u n i n g l i k dunast ia , mis o n p i i s i n u d k u n i tanapae-v a n i , taandus m o n a r h i r o l l uue v a l i t s u s v o r m i raames Stadt-holder'i, s. t. asevalitseja tasemele. Stadtlwider v o i b p i d a d a oma p o s i t s i o o n i a i n u l t j u h u l , k u i ta o l i k i n n i t a t u d p a r l a m e n d i (generaalstaatide) poo l t , e h k k i see ndue k u j u t a b endast sageli pelgal t formaalsust . U k s parlamentaarse susteemi soovi tava id eesmarke o l i takistada l i iga suure v d i m u k o o n d u m i s t u k s i k i s i k u katte.

M e i l e v o i b t u n d a kummal i sena , et Saksamaa Ornje-Nas-sau k u n i n g a k o d a aitas l u u a p o l i i t i l i s t susteemi, m i l l e g a selle enese v d i m u v a h e n d a t i . N i i s u g u s t o l u k o r d a v o i b seletada vai tega , et saavutada r a h v a h u l k a d e toetus Hispaania -vas ta -sele ulestdusule; l d p p u d e l o p u k s sailitas j u Oranje k u n i n g a ­k o d a valitsuses alatise posi ts iooni . See ei lahenda aga mdis ta -tus t t a i e l i k u l t , sest n a g u me h i l j e m naeme, o l i d ka teised Saksamaa va l i t se japerekonnad k u l l a l t k i sarnaste p o l i i t i l i s t e susteemide ulesehitamisega l d p p e n u d paleepddrete ja r e v o l u t ­s ioonide j u h t f i g u u r i d e k s , kusjuures vahesed neist dtinastiatest tegutsesid p u h t a l t ullas test ajenditest tdugatuna . Selle mdis ta-tuse lahenduse v d t i pe i tub tdigas, et Saksamaa dunas t iad o l i d t iheda l t seotud Vennaskonna organisats ioonidega. N a g u me jargmistes peatukkides naeme, l e i d u b p i i sava l t toende id selle k o h t a , et need p e r e k o n n a d edendas id Vennaskonna u r i t u s t , m i l l e eest k u n i n g a k o j a d teisel v i i s i l r i k k a l i k u l t t asutud said.

Vaadeldes Vennaskonna v o r g u r o l l i revoluts ioonide d h u -tamises ja m o n a r h i v d i m u vahendamises, v o i b e s m a p i l g u l t u n -

Uus aristokraatia 201

d u d a , et Vennaskond o l i p d d r d u n u d tagasi oma tdelise r i k k u -m a t u eesmargi j u u r d e , mi l leks o l i vardjate vastustamine. L d p ­p u d e l o p u k s saab m o n a r h i a t k u i i n s t i t u t s i o o n i j a l g i d a ajas tagasi k u n i muistse Sumeri vardjatest j u m a l a t e n i valja. Meso­potaamia savi tahvl i te jargi valitses vardjate s u g u usna a i n u -laadsel v i i s i l . K o r g e i m organ o l i n d u k o g u v o i n d u k o g u d e sus-teem. N d u g k o g u ( d e ) l e a l lus id planetaarsed a l luksused n a g u M a a . Iga a l luksus t valitses par imiso iguse alusel uks v a r d j a , kes p i d i a l l u m a noukogu(de) reeglitele. Iidsete sumeri te j arg i o l i d par imiso iguse alusel v d i m u l e t u l n u d k o h a l i k u d v a r d j a d M a a esimesed k u n i n g a d . L o o m u l i k u l t s u n d i s i d need val i tse­j a d o m a m o n a r h i s t l i k u susteemi peale ka i n i m u h i s k o n n a l e . H u v i p a k k u v a i d toendeid selle kohta leiab i idsetel Mesopotaa-miast par i t joonistustel , m i l l e l kujutatakse vardjatest j u m a l a i d , kes k a n n a v a d kahte tanapaeval k u n i n g a v d i m u t i l d t u n t u d s u m b o l i t : skeptr i t ja k r o o n i .

S u m e r i d j u t u s t a s i d , et esimesed M a a inimestest k u n i n ­g a d o l i d vardjate j a re l tu l i j ad , kes o l i d s u n d i n u d vahekorrast M a a naistega. Selline v a h e k o r d andis vardjate pool inimestest jare l tul i ja te le diguse saada M a a esimesteks valitsejateks. Sel v i i s i l p a n d i alus k u n i n g l i k u vere mdiste le , tahtsaks m u u t u s dige k u n i n g l i k u s u g u p u u sai l i tamine, mi l lega tagat i inimestest k u n i n g a t e t d u p u h t u s . O n h u v i t a v m a r k i d a , et muis tse id v a r d ­jatest j u m a l a i d k u j u t a t i kas sinisenahaliste v o i siniverelistena: see l o i ettekujutuse (ja monede arvates ka reaalsuse) k u n i n g -l i k u s t s iniverel isusest . A r i s t o k r a a t l i k u vere p u h t u s e sai l i ta­m i n e o n k e s t n u d k o g u ajaloo va l te l ja mdnedes k u n i n g a k o d a -des peetakse seda oluliseks tanapaevalgi . Inimestest s inivere-l ised on k u i a u h i n n a t u d herefordi t d u g M a a eluskarja, Homo sapiens'ide seas.

U l a l k i r j e l d a t u valguses oleks p i d a n u d esialgse, k o r r u m ­peerumata Vennaskonna eesmargiks olema monarhia kaotamine ja selle asendamine parlamentaarse v a l i t s u s v o r m i g a , kus i n i m -o l e n d i t e l o l n u k s v o i m a l u s oma juhte v a l i d a . Kas tdest i o l i Vennaskond end W i l l e m Vaiki ja aegadest r e f o r m i n u d ?

Kahjuks m i t t e . N a g u eespool n a h t u d , m o o n d u s i d Vennaskonna diged

eesmargid ja opetused vard ja te m o j u l a b i saa tus l ikul t . Just

202 Eedeni jumalad

seda sor t i m o o n d u m i s e l a b i vaaras tus id ka Vennaskonda k u u l u v a t e revoluts ionaar ide m u u s osas taiesti h u m a n i s t l i k u d sotsiaalsed ja p o l i i t i l i s e d eesmargid. Vast ndrgesta tud k u n i n g a -ko jad ja parlamentaarsed val i tsused ands id suurema osa v d i -m u s t uuele revoluts ionaar ide l o o d u d ins t i tu ts iooni le - uuele pangandus- ja rahandussusteemile. See u u s rahandussusteem kujutas endast i ih te 16., 17. ja 18. sajandi revo luts ioonide pea-m i s t e lement i , o m e t i main i takse e n a m i k u s a jalooraamatutes seda t d i k a v a i d pdgusa l t . I s i k u i d , kes j u h t i s i d ja j u h i v a d tanapaevalgi u u t rahandussusteemi , o n u u r i j a H o w a r d K a t z tabavalt paberiaristokraatiaks n i m e t a n u d . R e v o l u t s i o o n i d , m i s l d d m a s i d maai lmas parast re formats iooni , k u u l u t a s i d po l i i t i l i se aristokraatia v d i m u vahenemist vahemnahtava , k u i d p a l j u s k i n i i sama vdimsa rahandusaristokraat ia kasuks. N i i j u h t u s see-parast, et re formats iooni ajal saavutasid p a n g a d ja l a e n u k o n -t o r i d , m i d a v a r e m pdlastusvaarseks peet i , t a n u o m a vast o m a n d a t u d rahateadusele sootuks suurema v d i m u . * See u u t sort i raha o l i seda laadi paberraha, m i l l e vaartust o l i v o i m a l i k i n f l a t s i o o n i n i m e a l l t u n t u d protsessi ab i l meelega ja suste-maat i l i se l t vahendada. Seda t u u p i raha o n kasutusel tanapae­v a l g i . N i i uus raha k u i ka t a n u sellele t e k k i n u d i n s t i t u t s i o o n i d o n a v a l d a n u d meie tanapaeva k u l t u u r i l e m d d t m a t u t m o j u . M e ei suudaks p r o t e s t a n t i s m i ja selle tagajarjel p u h k e n u d revoluts ioonide tait u la tust h innata , i l m a et me mdis taks ime, ku idas see uus rahasusteem t o i m i b .

* K u i te soovite saada raha ja majanduse ajaloost lihtsat ja paeluvat ulevaadet, soovi-tan ma teile Douglas Michaeli teost The Cartoon Guide to Economics, mil le Ameerika Uhendri ikides avaldas kirjastus Harper and Row Publishers, Inc. ja Kanadas Toronto kirjastus Fitzhenry & Whiteside Ltd.

2 1 . p e a t i i k k

Kummaline raha

M a a i l m a s o n vahe asju, mis h u v i t a k s n i i p a l j u s i d i n i m e s i ja tek i taks n i i p a l j u emots ioone k u i raha. See j o h t u b suures osas asjaolust, et raha on e n a m i k u l e inimestele masendaval t r d h u v p r o b l e e m . U k s n a h t u s i , m i l l e t o t t u tanapaeva raha p r o b l e e m i k s m u u t u b , o n i n f l a t s i o o n , s d l t u m a t a sellest, kas see o n 3 v o i 300 protsent i aastas. Iseenesest mdistetaval t toob i n f l a t s i o o n kaasa o l u k o r r a , kus toodete ja teenuste h i n n a d p i d e v a l t raha uha vaheneva vaartuse t o t t u kasvavad. See j u h -t u b siis, k u i raha massi suhe vaartust omavatesse toodetesse ja teenustesse suureneb.

Raha iseenesest ei ole v a a r t u s l i k , vaartus o n a i n u l t selle eest ostetavatel toodetel ja teenustel. M i s tahes u k s i k i s i k u v o i r i i g i jdukuse maarab seeparast loppkokkuvot tes tdsiasi, k u i pa l ju o n ta v d i m e l i n e too tma vaar tus l ikke toote id ja teenuseid, m i t t e see, k u i p a l j u ta raha t r u k i b , emiteer ib v o i omab. Iseenesest v o i k s r i i k eksisteerida taiest i rahata t i n g i m u s e l , et ta teisel v i i s i l p r o d u k t i i v n e on .

Raha eesmark o n h d l b u s t a d a toodete ja teenuste r i n g -lust . Seetottu k u j u t a b raha endast ta iendust v a h e t u s k a u b a n d u -sele. Vahetuskaubandus o n tegevus, m i l l e kaigus uks vahetab m i d a g i , m i d a tal o n v o i m i d a ta teeb, m i l l e g i vas tu , m i s k u u l u b kel le legi teisele. Tootmine ja vahetamine o n k o g u majanduse alus.

M i i n d i d ja paberraha l o o d i esialgselt selleks, et vahetust hdlbustada. T a n u sellele o l i in imeste l v o i m a l i k vahetada vaar-tusi i l m a , et n a d p i d a n u k s i d tegelikke toote id kaasas k a n d m a

204 Eedeni jumalad

v o i kohe teenust osutama. Raha vo imaldas i i k s i k i s i k u t e l ker-g e m i n i kaupa teha ja saasta oma too tu lemus parastiseks.

Paberraha sai alguse volakir jades t . V d l a k i r i k u j u t a b endast k i r j a l i k k u lubadust v o l g tasuda. I s ik k i r j u t a b paberi le teate, mi l les lubab v d l a k i r j a o m a n i k u l e k a u p u v o i teenuseid, m i l l e p a k k u m i s e k s v d l a k i r j a andja n d u d e esi tamisel v d i m e ­l ine on . Selle o l u k o r r a i l lustreerimiseks toome jargmise val ja-m d e l d u d naite.

K u j u t l e g e m , et ta lupoeg, kes k a n u kasvatab, v i i b i b k u l a -laadal ja soovib o m a n d a d a k o r v i t a i t d u n u . Tal ei ole k a n u kaasas, seetottu o n ta s u n n i t u d k i r j u t a m a o u n a m u i i j a l e v d l a ­k i r j a , m i s lubab selle o m a n i k u l m i s tahes ajal t a l l u t u l l a ja kaks tervet kana valja v a l i d a . Seega o n t a l u m e h e l v o i m a l u s l a h k u d a koos k o r v i t a i e duntega ja n u u d on juba d u n a m u i i j a asi m i n n a m o n i paev kanalasse, et v d l a k i r j a vastu oma kaks l u b a t u d kana katte saada. Seni k u n i in imesed u s u v a d kana-kasvataja vdimesse oma l u b a d u s i lunastada, o n tal v o i m a l i k kauplemise l n e i d kasutada.

K u j u t l e g e m n i i i i d , et paeva l d p u poole on d u n a m u i i j a o t s u s t a n u d laadal r i n g i vaadata. Ta jduab k a n g a k a u p m e h e j u u r d e . O u n a m i i u j a naine o n mehe k a l l a l juba m i t u paeva n a a k s u n u d , et too ostaks m o n e t u k i seda u u t s i i d i , m i s asja k a r a v a n i g a K a u g - I d a s t kohale o l i j o u d n u d . Ounakasvata ja k o d u n e e l u o n m u u t u n u d naise l a k k a m a t u t e n d u d m i s t e ja naisekohustusest k e e l d u m i s e t o t t u v a l j a k a n n a t a m a t u k s , n i i a s u b k i mees k a n g a k a u p m e h e g a s i i d i u le k a u p l e m a . K a n g a -k a u p m e h e l ei ole aga r o h k e m d u n u vaja, siis meenub d u n a -kasvatajale, et ta l o n v d l a t a h t kahele kanale , ja ta k u s i b k a n g a k a u p m e h e l t , kas to l l e l ei v o i k s k o d u l i n d e t a r v i s o l la . Kaupmees vastab, et o n k u l l , ja ounakasvata ja annab ta l le vastutasuks s i i d i eest volatahe kahele kanale. N u u d o n juba k a n g a k a u p m e h e asi kanakasvataja t a l l u v d l a k i r j a lunas tama m i n n a . K a n a d pole terve paeva j o o k s u l k o r d a g i oma k u u d i s t val ja saanud, o m e t i o n n a d juba kahel k o r r a l o m a n i k k u vahe-t a n u d . Just seda l a a d i vahetuskauba tarvis l o o d i o m a l ajal paberraha , k u i d kas te naete, m i l l i s e k iusatuse see endaga kaasa toob?

K u i kanakasvataja teab, et enne k u i ta oma v d l a k i r j a par is

Kummaline raha 205

kanadega valja peab lunastama v o i et m o n e d v d l a k i r j a d v o i ­v a d jaada igavest i r i n g l e m a ja tal ei t u l e n e i d k u n a g i val ja lunastada, v o i b tal tekkida kiusatus anda valja r o h k e m v d l a -k i r j u , k u i ta l tege l ikul t k a n u on , lootuses, et selleks ajaks, k u i n e i d lunastama tullakse, o n tal t e k k i n u d v o i m a l u s vdlak i r jade eest tasuda.

N u u d vdtab kiusatus kanakasvataja ule v d i m u s t . Kanakasvataja kavatseb k o r r a l d a d a suure p e r e k o n d l i k u

k o k k u t u l e k u ja tahab k o r d k i avaldada oma sugulastele m o j u sellega, et suudab pus t i panna k i i l l u s l i k u peo. Ta laheb t u r u l e , kus k i r j u t a b v d l a k i r j u veel k o o r u m a t a kanadele ja saab teis-te l t kaupmeeste l t vastutasuks rohkes t i k r a a m i . N u u d v o i b j u h t u d a m i t u asja. K u i kanakasvatajal dnnestub iga v d l a k i r j a s issendudmisel ndue r a h u l d a d a , tuleb ta o lukorras t auga val ja . V o i b j u h t u d a ka, ja sageli n i i j u h t u b k i , et talumees kul lastab t u r u o m a kana-vdlak i r j adega ja e n a m i k i n i m e s i ei ole neist enam h u v i t a t u d , n i n g seega peab ta iga t e h i n g u sdlmimiseks veelgi r o h k e m k a n u p a k k u m a , n i i et inimestele naiks, et n a d o m a kauba eest vaar i l i s t tasu saavad. N u u d k i r ju tab ta v d l a ­k i r j u kahele v o i k o l m e l e kanale vastutasuks k a u b a a r t i k l i t e eest, m i l l e vas tu ta v a r e m p i d i a i n u l t uhe kana v d l a k i r j u a n d -m a . Sel ajal , k u i need k a n a k i r j a d r i n g l e v a d , vaheneb nende v a a r t u s uha enam ja enam, sest n e i d k i r j u o n n i i p a l j u . Siit saab alguse k u r j a k u u l u t a v spiraa l : m i d a r o h k e m v d l a k i r j u ta lumees k i r j u t a b , seda v a i k s e m o n nende vaar tus ja seda r o h k e m peab ta n e i d k i r j u t a m a , et saada m i d a g i , m i d a ta tahab. Seda nahtust tuntakse inf la ts ioonina.

N i i u d me jduame koige h u l l e m a j u u r d e . M i d a enam o n v d l a k i r j u val ja a n t u d , seda r o h k e m tuuakse

n e i d talumehele lunastamist ndudes tagasi. Varsti saab talumees a r u , et tema tegel ik vara , m i l l e k s o n tema k a n a d , vaheneb k i i res t i , e h k k i tagasi o n t o o d u d v a i d vaike osa tema k i r j u t a t u d v d l a k i r j u . O m a kanade saastmiseks peab ta vahendama oma vdlak i r jade vaartust ja teatama, et v a l j a a n t u d vdlak i r jade eest saab nuudsest poole v a h e m , k u i nendega l u b a t u d . Seda k u t ­sutakse deva lveer imiseks . K u n a t a l u m e h e l v o i b ol la raske m d d n d a , et ta o n a n d n u d val ja p a l j u r o h k e m v d l a k i r j u , k u i tal k a n u o n , u r i t a b ta toenaoliselt paasta oma mainet valega, et

206 Eedeni jumalad

poole tema suliskarjast o n h a v i t a n u d k u r i ka tk . Toenaoliselt ei paase ta selle vale l a b i ebapopulaarsusest . In imeste usk tema volakir jadesse o n h a v i t a t u d . N u u d peab ta kas p d d r -d u m a tagasi otsese vahetuskaubanduse j u u r d e v o i kasutusele v o t m a kel legi teise v d l a k i r j a d , et oma tegevust t u r u l jatkata.

N a g u naha, p e i t u v a d paberraha j u u r e d tegelikes k a u p a -des ja need p e a v a d v a l j e n d a m a t d i k a , et rahatahtede va l j a -andja l o n m i d a g i v a a r t u s l i k k u , mi l lega kaubelda.

Vas tupid ise l t paberrahale t o i m i s i d m u n d i d teisel v i i s i l . M e t a l l i o n a lat i v a a r t u s l i k u k s p e e t u d ja seetottu k u j u t a s m e t a l l i t u k k endast m u g a v a t k a u p l e m i s v a h e n d i t . M e t a l l i t u k -k ide le v e r m i t i e r inevad k u j u n d i d , mis lab i neist said m u n d i d , ja nendes s isalduva m e t a l l i puhtuse tagas v e r m i j a . Esialgselt maaras m u n t i d e vaartuse nende s u u r u s ja neis s i sa lduva m e t a l l i p u h t u s . K u i d o l i h a r u l d a n e ja soos i tud m e t a l l , m i s -t d t t u kul las t v a l m i s t a t u d m u n d i d o l i d k a l l i m a d ja nende vahe-tusvaartus s u u r e m k u i naiteks v a s k m u n t i d e l .

M e t a l l m u n d i d m u u t u s i d populaarseteks kauplemisvahen-diteks , k u n a n a d o l i d v a s t u p i d a v a d ja nende h u l k a o l i v o i m a l i k k o n t r o l l i d a . Tegel ikult vahetasid in imesed l ihtsal t m e t a l l i t u k k e teiste k a u p a d e v a s t u . M u n t i d e ja m u n t i d e v a l m i s t a m i s e k s kasutatava m e t a l l i k o g u m i n e m u u t u s p a l j u d e inimeste jaoks kinnis ideeks ja seda laadi k i n n i s m d t e k i p p u s korvale j u h t i m a energiat, m i d a oleks k a s u l i k u m o l n u d k u l u t a d a teiste vaar tus -l ike kaupade ja teenuste tootmiseks. Samut i andis selline sus-t e e m ebaproports ionaalse l t suure v d i m u nende kat te , kel le valduses o l i suurel h u l g a l m u n d i m e t a l l i , e h k k i m u u d k a u b a d , naiteks to i t , o l i d t e g e l i k u l t hoopis v a a r t u s l i k u m a d . I n i m e n e , ke l l e l o l i m u n d i m e t a l l i , vo i s iga he tk o m a n d a d a m i s tahes k a u p a v o i teenust, samas k u i talumees p i d i kdigepeal t l ab ima esialgse etapi , vahetades oma toote m u n d i v o i m u n d i m e t a l l i v a s t u , enne k u i o m a k u l u t u s t e s m d n i n g a s e p a i n d l i k k u s e omandas.

M e t a l l m u n d i d u h e n d a t i paberrahadega 17. sa jandi l , see l o i aluse meie tanapaeva rahandusstisteemile. N e e d , kes seda v u n d a m e n t i ra jas id, o levat va ide tavas t i o l n u d kul lassepad. Kul lasseppadel o l i d tavaliselt l inna koige k i n d l a m a d se i f id ja v a r a k a m b r i d . Seetottu a n d s i d p a l j u d i n i m e s e d o m a m e t a l l -

Kummaline raha 207

m u n d i d nende katte hoiule . Kullassepad a n d s i d hoiustajatele vas tu k v i i t u n g i , m i l l e g a lubas id maksta k v i i t u n g i o m a n i k u l e tema n d u d m i s e l kul las v o i hdbedas k v i i t u n g i l n a i d a t u d s u m -ma. Iga selline sedel kujutas endast tege l ikul t v d l a k i r j a , m i d a o l i v o i m a l i k h o i d a rahana r ingluses senikaua, k u n i v d l a k i r j a o m a n i k tagasi kul lassepa j u u r d e laks ja v d l a k i r j a eest selles n a i d a t u d koguse m e t a l l i vas tu sai.

Kul lasseppadele k u u l u b uhe o lul ise avastuse au . Tava-o lukorras t o o d i tagasi koigest 10-20 protsent i nende valjasta-t u d sedeleid. U l e j a a n u d sedel id r i n g l e s i d in imeste seas k u i raha, ja selleks o l i ka oma pohjus . Paberit o l i k e r g e m kaasas k a n d a k u i raskeid m e t a l l m u n t e ja i n i m e s e d t u n d s i d e n d p a r e m i n i , k u i reaalse k u l l a ja hdbeda asemel o l i d nende v a l d u ­ses sedel id . Kul lassepad m d i s t s i d , et ne i l o n v o i m a l i k va l ja -n d u d m a t a m e t a l l i val ja laenata ja selle eest intressi k u s i d a , tee-nides ka raha valjalaenamise pealt . Seda laenu andes p u u d i s aga kul lassepp veenda laenutahtjat v o t m a s u m m a v a s t u sede-l i t , m i t t e t ege l ikku m e t a l l i . Seega tekkis laenu saajal v o i m a l u s saadud sedel rahana ringlusesse anda. N a g u naha, o l i ku l las ­sepp seelabi t e k i t a n u d „ r a h a " (oma sedeleid) kaks k o r d a r o h k e m , k u i tal seifis raha o l i : kdigepealt valjastades sedeleid esialgsetele hoiustajatele ja seejarel laenajatele. M e t a l l k u l l a s ­sepa seifis ei o l n u d isegi tema oma, samas aga o l i keegi pelgal t paber i le k i r j u t a t u alusel temale v d l g u r a h a s u m m a , m i s vo is v d r d u d a k o g u ta seifis oleva k u l l a vaartusega. Kul lassepp vo is ja tkata sedelite k i r j u t a m i s t eeldusel , et sedelite alusel sisse-n d u t a v a d s u m m a d ei uleta tema tegelikke vaar ismeta l l i depo-siite. Tavaliselt andis kul lassepp val ja n e l i k u n i v i i s k o r d a r o h k e m sedeleid, k u i ta l tege l ikul t k u l d a o l i .

N i i t u l u t o o v , k u i see tegevus ka naida v o i b , andis see ka tagasi lddke. K u i l i i g a p a l j u kullassepa val ja a n t u d sedeleid korraga lunastamiseks tagasi t o o d i v o i k u i kullassepa laenu-saajad tagasimaksmisega ei k i i r u s t a n u d , siis laks kul lassepa ar i l d h k i . Tema sedelite usaldusvaarsus o l i k a d u n u d . K u i aga kul lassepp ajas o m a a r i e t t e v a a t l i k u l t , siis vo is temast i i sna jdukas mees saada, i l m a et ta ise oleks m i d a g i v a a r t u s l i k k u t o o t n u d .

Sellise susteemi ebadiglus o n i lmselge. K u i iga k u l l a k o t i

208 Eedeni jumalad

eest, m i s kullassepale h o i u l e o l i a n t u d , v d l g n e s i d i n i m e s e d talle n i i t i d nel i k u l l a k o t t i , siis p i d i keegi kaotajaks jaama. M i d a suuremaks kasvas uldsuse v o l g kullassepale, seda r o h k e m v d l g n e t i talle reaalseid vaar tus i ja ressursse. K u n a kul lassepp ise tegel ikke v a a r t u s i v o i ressursse ei t o o t n u d , n d u d i s aga samas tanu oma paberist sedelitele neist uha suurenevat osa, m u u t u s ta hdlpsast i paras i id iks . Sellise tegevuse v a l t i m a t u l tagajarjel kasvas p a n k u r i k s m u u t u n u d e t tevaat l iku kullassepa jdukus teiste u h i s k o n n a l i i k m e t e vaesumise hinnaga. See vae-sumine avaldus kas siis selles, et in imesed p i d i d vaartusl ikest asjadest l o o b u m a , v o i selles, et n a d p i d i d p a n k u r i l e maksta-vate vaartuste loomiseks uha r o h k e m t d d d r t igama. K u i aga kul lassepp ei o l n u d ettevaat l ik ja tema r a h a m u l l lohkes, siis said teda u m b r i t s e v a d in imesed kannatada hadade t o t t u , m i d a pdhjustas panga k o k k u v a r i s e m i n e ja i k k a veel r ingluses ole-vate sedelite vaartuse kaotus.

Selline o l i g i tanapaeva panganduse sund. Pal judele na ib , et pangandus ku jutab endast o l e m u s l i k u l t ebaausat susteemi. N i i see ongi . Samuti o n pangandus sotsiaalselt ja m a j a n d u s l i -k u l t destabi l iseeriv tegur, samas tegutsevad k o g u m a a i l m a s u u r i m a d rahandus- ja pangandussusteemid tanapaeval usna sarnaselt nende susteemidega, m i d a m a asja k i r je ldas in .

17. sajandiks o l i M e d i c i pangamaja Itaalias t u l n u d val ja mdttega kasutada k u l d a paberraha aluseks oleva kaubaar t ik -l i n a . K u l d a peet i selle h a r u l d u s e ja ihaldusvaarsuse t o t t u paberraha par imaks ekviva lendiks . Sellega p a n d i algus k u l l a -s tandardi le , m i l l e alusel mdddetakse k d i k i t o o t e i d ja t eenu-seid suhtes k u l l a g a (ja m o n i k o r d hdbedaga) . K u l l a s t a n d a r d meeldis v a i e l d a m a t u l t neile in imeste le , ke l le l o l i k u l d a ja hdbedat suurtes kogustes, k u i d samas tekitas see k u n s t l i k u l t usaldusvaarse k a u b a a r t i k l i , mis pole aga t e g e l i k u l t l i g i l a h e -dasel tki n i i kasu l ik k u i p a l j u d teised tooted. K o g u rahandus-st isteemi ra jamine uhele k a u b a a r t i k l i l e o n p a r e m k u i selle ra jamine m i t t e m i l l e l e g i , k u i d isegi k u l l a s t a n d a r d i o lemasolul i i letab kaibele las tud paberrahade arv selle tagamiseks kasu-tatava m e t a l l i v a r u vaartuse. P a r i m lahendus oleks s i d u d a rahamass k i n d l a l t r i i g i kogu v a a r t u s l i k u t o o t m i s t u l e m i g a , n i i et raha val jendaks tapselt selle t u l e m i vaartust .

Kummaline raha 209

Parast k u l l a s t a n d a r d i l o o m i s t a r v a t i , et p a b e r r a h a d o n „kulda v a a r t " , sest in imesed v d i s i d n e i d reaalse k u l l a v a s t u vahetada. Selline o l u k o r d tekitas p e t l i k u t u r v a t u n d e . M i d a r o h k e m k u l l a s e d e l e i d t u r u l kaibele las t i , seda va iksemaks m u u t u s j a rk- jargul t nende vaartus, m i l l e tagajarjeks o n p i d e v in f la t s ioon . K u l l a o m a n i k u d - p a n k u r i d p i d i d val ja a n d m a u h a u u s i ja u u s i sedeleid, sest just sel teel teenisid n a d oma kasu-m e i d . N i i kaua k u i p a n k u r i d oma tegevust h o o l i k a l t planee-r i s i d ja in imesed usu sedelitesse sai l i tasid, suuts id sede l ik i r ju -tajad ol la sammukese ees nende eneste t e k i t a t u d inf lats ioonist ja seelabi t o h u t u i d v a r a n d u s i k o k k u ajada. Teisalt aga, k u i n a d lasksid kaibele l i iga p a l j u sedeleid ja l i iga suur osa nende val ja l as tud sedeleid val jalunastamiseks tagasi t o o d i , o l i n e i l v i i m s e paaseteena v o i m a l u s sedel id oma k u l l a v a r u d e paastmiseks deva lveer ida . Seetottu m u u t u s i n f l a t s i o o n i a l d i s paberraha isegi k u l l a s t a n d a r d i t ing imustes j d u k u s e ja v d i m u a l l ikaks neile, kellele o l i a n t u d digus raha kaibele lasta. Samut i tekitas see t o h u t u v d l a k o o r m a , sest enamik e imi l l es tk i t e h t u d k u l l a ­sedeleid last i kaibele k u i p a n k u r i t e l e tagasimaksmisele k u u -l u v laen. K u i in imesed ei laenaks p a n k a d e l t , siis tu leks k a i ­bele v a i d vaike kogus raha ja majanduse areng aeglustuks.

Selline rahatekitamise v i i s havitas raha tege l iku eesmargi val jendada tdeliste k a u p l e m i s k d l b l i k e kaubaar t ik l i te vaartust . Paberraha, m i l l e vaartust o n v o i m a l i k vahendada, lubab peo-ta ie l in imestest o m a n d a d a ja j u h t i d a s u u r i reaalseid v a r a n ­d u s i , m i l l e k s o n inimeste toodetavad tdelise vaartusega too­t e d ja teenused, l i h t s a l t seetottu, et n a d t r u k i v a d m i d a g i paber i le ja v a h e n d a v a d seejarel i n f l a t s i o o n i teel selle p a b e r i vaartust . N i i m u u t u b raha iseenesest k a u b a a r t i k l i k s , m i l l e g a o n o m a k o r d a v o i m a l i k m a n i p u l e e r i d a , enamasti sel m o e l , et halvendatakse tootmise ja vahetuskaubanduse susteemi. Raha o l i m d e l d u d selle susteemi hdlbustamiseks , m i t t e d o m i n e e r i -miseks ja juht imiseks .

U l a l k i r j e l d a t u d i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteem k u j u ­tas endast u u t Vennaskonna r e v o l u t s i o n a a r i d e l o o d u d „tea-d u s t " . Susteemi uks esimesi vers ioone kehtestat i H o l l a n d i s 1609. aastal. Sel aastal s d l m i s i d H o l l a n d i ja Hispaania vahe-r a h u , m i s t o i vaheaja Kaheksakumneaastase sdja vaenutege-

|.| I m l i - n i j u m a k u l

210 Eedeni jumalad

vusse. Vaherahu m a r k i s iseseisva H o l l a n d i Vabar i ig i s u n d i ja A m s t e r d a m i Panga asutamist samal aastal.

Eraomanduses olev A m s t e r d a m i Pank v o t t i s kasutusele i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteemi sel k u j u l , n a g u u l a l p o o l k ir je ldatud. Panka juhtis r u h m rahandustegelasi, kes p a n i k o k k u osa oma vaarismetal l ist , et m o o d u s t u k s panga vara l ine baas. Eelneva k o k k u l e p p e alusel H o l l a n d i val i tsusega aitas p a n k H o l l a n d i vagedel taasalustada soda H i s p a a n i a v a s t u , andes val ja sedeleid, mis ne l i k o r d a uletasid panga varalise tagatise. H o l l a n d i m a g i s t r a a t i d e l o l i seega v o i m a l i k kasutada k o l m e n e l j a n d i k k u „eimillestki t e k i t a t u d " raha k o n f l i k t i f inantsee-r imiseks . See seik paljastab esmase pdhjuse inf la ts iooni le a l l u -tatava paberrahasusteemi loomiseks: see aitab in imeste l sddida ja o m a sddu veni tada. See m u u d a b inimeste vdi t luse fuusi l ise eksistentsi n i m e l tanapaeva ma janduskeskkonnas susteemi t e k i t a t u d raske v d l a k o o r m a ja jdukuse p a r a s i i t l i k u a k u m u l e e -r u m i s e t o t t u vee lg i vaevar ikkamaks . Lisaks sellele vahendab uha j a t k u v in f la t s ioon inimeste kaes oleva raha vaartust , m i s -t d t t u nende k o g u t u d vara kahaneb. Vardjate eesmargid, m i d a o n v a l j e n d a t u d n i i Eedeni aia k u i ka Paabeli t o r n i loos, aren-d a t i paberrahasusteemi leiutamisega veelgi kaugemale .

A m s t e r d a m i Panga esialgne e d u julgustas samasuguseid p a n g a n d u s a s u t u s i l o o m a ka teistes r i i k i d e s . K o i g e tahele-panuvaar ivamaks sunnitiseks sai 1694. aastal asutatud Ingl ise Pank. Ingl ise Pank kehtestas tanapaeva keskpankade sus­teemi , mi l l ega ta vee lg i taiustas H o l l a n d i s kasutatava i n f l a t ­s ioonia l t i paberraha susteemi. L o p p k o k k u v o t t e s levis Ingl ise Panga susteem r i ig i s t r i i k i , sageli tegi ta seda jargnedes Ven­naskonna organisatsioonide s i lmapaistvate l i i k m e t e j u h i t a v a -tele revoluts ioonidele . U l e m a a i l m n e re formats ioon , mis k u u -l u t a t i val ja teoses Fama Fraternitatis, o l i 17. sajandi l o p u k s taie hoo sisse saanud ja „uus raha" moodustas sellest olul ise osa, n a g u me edaspidi ka naeme.

2 2 . p e a t u k k

Marssivad piihakud

U k s r e f o r m a t s i o o n i koige s i l m a p a i s t v a m a i d juhte o l i Johann C a l v i n . C a l v i n o l i koigest kumneaastane, k u i Luther l o i l a h k u k a t o l i i k l i k u s t k i r i k u s t , k u i d ta iskasvanuna sai C a l v i n i s t u k s protes tant ismi koige i n n u k a m a i d propageer i ja id .

C a l v i n avaldas o m a esimese religioosse t r a k t a a d i 1536. aastal Baselis - Sveitsi ja Saksamaa p i i r i aarses l innas. C a l v i n veetis o m a taiskasvanuaastad r a a m a t u i d k i r j u t a d e s ja o m a unikaalse p r o t e s t a n t l i k u d o k t r i i n i td lgendust dpetades. Selle tagajarjel tekkis pro tes tant l ik sekt, m i d a h a k a t i C a l v i n i j a r g i n imetama k a l v i n i s m i k s ja m i l l e peakorter paiknes Genfis.

C a l v i n jatkas M a r t i n L u t h e r i m u s t i t s i s t l i k k u joont . Mee-n u t a g e m , et L u t h e r i s d n u l ei ole inimesel v o i m a l i k omaenese jdupingutus tega vaimset lunastust saavutada. Lunastus nduab h o o p i s u s k u m i s t . C a l v i n jut lustas sama i d e e d , k u i d v e e l g i k a r m i m a s v o r m i s . C a l v i n i d o k t r i i n i j a r g i ei p i i sa inimese vaimse dndsuse saavutamiseks isegi m i t t e usust v o i v e e n d u -musest. Selle asemel k u u l u t a s C a l v i n , et inimese v a i m n e d n d -sus v o i h u k a t u s o n Jumala p o o l t juba enne s u n d i ette maara-t u d . Jumal o n ni is i is eelnevalt k i n d l a k s m a a r a n u d , kes p a l v i b paasemise ja kes m i t t e , ja in imese l enda l ei ole absoluutsel t mi t te m i n g i t v o i m a l u s t Jumala sellise otsuse vastu m i d a g i ette vot ta . Seda dnnetut d o k t r i i n i nimetatakse „et temaaratuseks" . C a l v i n i opetused ei p a k k u n u d inimestele m i t t e m i n g i t l o h u -tust, sest neis r d h u t a t i , et enamik i n i m o l e n d e i d o n m a a r a t u d vaimsele hukatusele . N e e d in imesed, keda Jumal enne s u n d i soosis, o n a r a v a l i t u d . A r a v a l i t u i d o n usna vahe ja n a d ei saa

212 Eedeni jumalad

m i t t e k u i d a g i oma v e d a m i s t teistega jagada. A r a v a l i t u d o n C a l v i n i j a rg i maai lmas v a i d uks ulesanne, selleks o n Jumala teenimise teel teiste inimeste pa t tude k u s t u t a m i n e . L o o m u l i -k u l t o l i C a l v i n ise t iks araval i tu .

Te v d i t e k t i s i d a , m i k s peab Jumal peaaegu iga h i n g e enne tema s u n d i ara needma ja ja tkama karis tamist ka parast sundi? See o n u p r i s j u l m . C a l v i n i jargi karistatakse i n i m k o n d a i k k a veel A a d a m a ja Eeva par ispatu eest. N a g u me maletame, ku ju tas par i spa t t endast muistse inimese p u u e t saada tead­m i s i eetika ja vaimse surematuse kohta .

C a l v i n ei p u u d n u d k i digustada ettemaaratust selle i l m -sest ebadiglusest hoo l imata . Selle asemel jut lustas ta, et ette­maaratus o n m u s t e e r i u m , m i l l e ees k o i k i n i m e s e d p e a v a d a u k a r t u s t t u n d m a . Ta utles , et p a l j u d Jumala asjad ei peag i inimesele arusaadavad olema.

K a l v i n i s m o n m i d a g i kaugelt enamat k u i puhapaevare l i -g ioon . See o n e lus t i i l . K a l v i n i s m nduab o m a jargi jatelt p r a g -maat i l i s t ja ranget e l u v i i s i ja inimese k o r g e i m kohus o n Juma-lat o m a i g a p a e v a t o i m i n g u t e g a u l i s tada . In imeste le dpeta-takse, et nende posi ts ioon elus, sdl tumata sellest, m i l l i n e see p o s i t s i o o n o n , k u j u t a b endast Jumala k u t s u m u s t . I n i m e n e peab elama oma e l u n i i , n a g u tahtnuks K d i g e k d r g e m , et ta o n see, kes ta on . K a l v i n i s m o n tanapaeva seisukohast i lmselgel t feodal is t l ik f i losoofia .

U s u l i s t e l pdh jus te l keelab k a l v i n i s m j o o m a r l u s e , d n n e -m a n g u d , tantsimise ja kergemeelsete l a u l u d e laulmise . N e e d k u j u t a v a d endast p a t t u , m i l l e va l ja juur imiseks o n a r a v a l i t u d m a a i l m a saadetud. Pole ul la tav , et k a l v i n i s t i d saavutas id peagi k i b e s t u n u d ja v a r v i t u t e inimeste kuulsuse. Samut i m u u ­t u s i d n a d vag iva ldse iks . C a l v i n p o l n u d sal l iva i s e l o o m u g a mees ja ta vot t i s ule m i t m e d Ida-Rooma imperaator i te k u r j a d k o m b e d . Naiteks pooldas C a l v i n , et need ketser id, kes vastus-tavad tema u u s i dpetusi , mdistetaks surma, ja n d u d i s , et n d i a d t u l e r i i d a l ara pdletataks.

K a l v i n i s m levis oma kantsist Sveitsis teistesse ri ikidesse. H o l l a n d i s o l i d k a l v i n i s t i d m a n g i n u d s u u r t r o l l i K a h e k s a k u m -neaastase sdja ohutamise l ja p u h k e m i s e l , selle sdja tagajarjel me saime A m s t e r d a m i Panga. Suurbri tannias sai k a l v i n i s m i s t puri taanlaste r e l i g i o o n i v u n d a m e n t .

Marssivad vuhakud 213

N a g u k a l v i n i s t l i k u d v e n n a d H o l l a n d i s otsustasid ka m o ­n e d I n g l i s m a a pur i taanlased k i n n i s t a d a vag iva ldse r e v o l u t ­s iooni teel oma sungeid v e e n d u m u s i ja i s i k l i k k u materiaalset h u v i . 1642. aastal alustas r u h m j d u k a i d ja s i l m a p a i s t v a i d B r i t i pur i taanlas i l a i a u l a t u s l i k k u kodusdda Ingl ismaa k u n i n g a Charles I v a s t u . Puritaanlaste s i lmis o l i Charles p a t u s t a n u d Jumala v a s t u , abiel ludes katol i ik lasega ja suhtudes k a t o l i i k -lusesse sal l ival t . Parast kodusdja v d i t m i s t ja Charles i h u k k a -m i s t p a n i d puritaanlaste v d i d u k a d vaed Suurbr i tannia etteotsa omaenese d i k t a a t o r i - O l i v e r C r o m w e l l i .

C r o m w e l l i val i tsemise ajal o l i p u r i t a a n l a s t e l v o i m a l i k l e v i t a d a o m a u s u l i s i t d e k s p i d a m i s i v a l i s p o l i i t i l i s e l areeni l . I n g l i s m a a p u r i t a a n l a s e d u s k u s i d v a n k u m a t u l t h a r m a g e d o -nisse, s. t. vi imsesse lahingusse. N a d u s k u s i d , et v i i m n e l a h i n g o n juba a l a n u d ja see p i d i saavutama oma h a r i p u n k t i 17. sajandi ldpus . N a d u s k u s i d ka, et puri taanlaste kodusdda Charles I v a s t u o l i k u j u t a n u d endast selle l a h i n g u u h t e osa. Paavst n i m e t a t i antikristuseks ja k a t o l i i k l u s t peeti Saatana t d d -r i i s taks . C r o m w e l l p u u d i s nende v e e n d u m u s t e j a r g i k u j u n -d a d a I n g l i s m a a v a l i s p o l i i t i k a t , ur i tades t u g e v d a d a r a h v u s -vahel i s t protes tant ide uhtsust ja dhutades soda kato l i ik las te vas tu m i t m e s Euroopa paigas. C r o m w e l l uskus, et Ingl i smaa puri taanlased k u u l u v a d Jumala teise a r a v a l i t u d rahva* h u l k a ja et tema teod o n osa P i i b l i e t tekuulutustest .

K a l v i n i s t l i k k o s m o l o o g i a tegi ara suure t o d , v o r m i d e s puri taanlaste arusaamu sdjast. Sdjapidamist u l i s ta t i . Pur i taan­lased u s k u s i d , et p i n g e d ja v d i t l u s k u j u t a v a d endast Jumala ja Saatana omavahel ise igavese v d i t l u s e t o t t u kosmi l i se s t r u k -t u u r i alalist e lement i . Professor M i c h a e l Walzer seletab n e i d u s k u m u s i oma intr igeer ivas teoses Revolution of the Saints: A Study in the Origins of Radical Politics jargmiselt :

Kuna kosmoses piisib lakkamatu vastasseis ja konf l ikt , siis kestab ka Maa peal pidev sojategevus. See pinge iseenesest ol i lunastuse tiks aspekte: muretu inimene oli kadunud inimene. 1

O n aarmiselt o l u l i n e seda puritaanlaste arusaama moista , k u n a see u l e n d a b sdjategevuse vajalikuks sammuks vaimse

* l imi t 1 peeti esimeseks aravalitud rahvaks, k u i d nemad ol id soosingu kaotanud.

214 Eedeni jumalad

lunastuse saavutamisel. Sellest seemnest tarkas ka m a r k s i s t l i k f i losoofia - d ia lek t i l ine mater ia l i sm.* See p u r i t a a n l i k v e e n d u -m u s o n uks koige h u k a t u s l i k u m a i d i d e i d , m i d a vardjate r e l i ­g i o o n k u n a g i o n d p e t a n u d . T a n u sellele hakkas id p u r i t a a n l a ­sed nagema rahus vastuseisu Jumalale, sest r a h u tahendas, et v d i t l u s Saatana v a s t u o n se i skunud. , ,U lemaai lmne r a h u o n ko ige a g e d a m soda Jumala v a s t u , " k i r j u t a s T h o m a s Taylor 1630. aastal. 2 Puritaanlasest mehe k o r g e i m k u t s u m u s o l i Jumala ul i s tamiseks sdtta marssida. K u i paras jagu soda ei p e e t u d ( jumal h o i d k u selle eest!), siis p a k u t i meestele meele-l a h u t u s t sojalise val jadppe naol .

Ja usulisest aspektist, kuna iga inimene peab oma meelt lahu-tama viisi l , mis on koige parem tema eemalehoidmine patust ja koige parem viis tema tugevdamiseks... siis jata oma kaardimang, taringumang, kambri lobud, vallatused, amelemine, rovedad ju tud ja ttihine ajaraiskamine, ja kiilasta sagedasti neid harjutusi [sojalist dr i l l i ] ...3

See, et puri taanlased ul is tas id soda, ja nende k a r m p r a g ­m a t i s m t d i d kaasa o l u l i s i m u u d a t u s i sd jap idamisv i i s ides . P d l v k o n d v a r e m o l i renessanss a v a l d a n u d Euroopa sddadele usna h u v i t a v a t m o j u . Soda o l i m u u t u n u d harrasmeeste tege-vuseks - see o l i vaatemangul ine ja tais kehklemis t . E u r o o p a val i tse jad k u l u t a s i d t o h u t u i d rahasummasid , et omada estee-t i l i se l t m d j u v a t ja v a r v i k a t sdjavage. Eredad v o r m i r d i v a d , l e h v i v a d l i p u d ja peened t u r v i s e d k u u l u s i d to l le aja m o e j u u r d e . O n tahelepanuvaarne , et v d i t l u s l a h i n g u v a l j a l asen-dus valise toretsemisega. O l i p i g e m reegel k u i erand, et sara-v a d renessansiaja v a e d o l i d h d i v a t u d teineteise vastas l d p u -tute m a n d d v r i t e g a omavahe l t e g e l i k k u lahingusse astumata . La iau la tus l ik p o m p d d s n e etendus ldppes sageli sojalise p a t i -seisuga, m i l l e l e jargnes elegantne, p o o l p d d r d e n imetuse a l l t u n t u d ratsavaemanddver. K u m b k i p o o l vois e n d seejarel v d i t -jaks k u u l u t a d a , olles k a n d n u d kaotusi min imaa lse l t v o i uldse m i t t e , ja marssida v a r v i k a l t k o j u , et n a u t i d a oma rahva m e e l i -t u s i . N o o r e d s d d u r i d t u l i d l a h i n g u s t e luga tagasi ja p a n i d

* Dialektil ine materialism on filosoofia, mis vaidab, et k o n f l i k t i d uhiskonnaklasside vahel on val t imatud ja et need k o n f l i k t i d kujutavad endast esimest etappi protsessis, mil le lopptulemuseks on klassideta utoopia kehtestamine Maa peal.

Marssivad piihakud 215

o m a armastatute sudamed k i i r e m i n i p d k s u m a toredate j u t t u -dega lah inguval ja l u lesna idatud galantsusest ja aust.

Tanapaeva t u l p i n u d u l ipragmaat i l i ses m a a i l m a s v o i b u l a l k i r j e l d a t u d k a i t u m i n e t u n d u d a usna tobedana, j u s t k u i par ineks see Vdlur Ozi raamatust . O m e t i o l i aga s i inkohal tege­m i s t erakordselt olulise nahtusega, sest renessansi st i i l is sdja-p i d a m i n e paljastas i n i m v a i m u tege l iku olemuse. E n a m i k i n i ­mesi pageb sdja eest kohe, k u i neile selleks v o i m a l u s antakse. N a d m u u d a v a d s d j a t a n d r i d kohe h i i l g a v a t e etenduste l a v a -laudadeks . N a d v a l i v a d v a r v i k a e l u ja a r t i s t l i k k u s e s u r m a , varv i tuse ja a l lakaigu asemel. Renessanss kujutas endast l u h i -kest a ja looper ioodi , mis tdestas, et kohe, k u i r d h u m i n e jarele annab, k u i vaheneb sall imatuse ja sdjadhutuse f i losoofia taht-sus ja k u i in imeste le antakse v o i m a l u s m d e l d a ja tegutseda v a b a m a l t , h a k k a b i n i m k o n d t e r v i k u n a l o o m u l i k u l t ja auto -maatselt sdjategevusest h o i d u m a .

Puritaanlaste k a r m u s ja sdja u l i s tamine m u u t s i d Euroopa sojad ver isemateks . Puri taanlaste vaed l a h t u s i d ideest, et sddima peab t u l e m u s l i k u l t , m i t t e v a r v i k a l t . Seda silmas p i d a -des l o o b u s i d p u r i t a a n l a s e d mil i taarsest sarast ja l d i d jarele-a n d m a t u d r i l l i ab i l tdhusad vdi t lusuksused . Seda laadi p r a g -maat i l ine v d i t l u s v i i s levis vars t i m u j a l e g i , k u i ka teised r a h ­v a d m d i s t s i d , et k a u n i l t t i k i t u d v d i t l u s l i p u d ei kd lba relvaks tapselt s i h i t u d s u u r t u k i vastu . E h k k i enamik tanapaeva sdjalisi organisatsioone k o r r a l d a b n u u d k i toretsevaid etendusi , kasu-tatakse seda toredust tegelikus sdjapidamises harva . Selle ase­m e l me naeme r a n g e i d v a l i v o r m e , napisdnal i s t t d h u s u s t ja sdjastrateege, kes k a l k u l e e r i v a d k u l m a l t t u u m a p o m m i massi-h a v i t u s m d j u kasutades selleks protsente ja tdenaosusfakto-r e i d . K o i k see peegeldab seda p r a g m a t i s m i , m i d a p u r i t a a n l a ­sed ja teised pro tes tandid o l i d sdjapidamisse uuest i j u u r u t a -n u d . K u i me vaatame u h a tdhusamate ja pragmaat i l i semate vahendi tega t a p e t u d kaasinimeste sdjast m o o n u t a t u d s u r n u -kehas id , vahest m d i s t a m e siis, et renessansiaja toretsemine ei o l n u d k i n i i tobe.

Esialgsest edust h o o l i m a t a ei k e s t n u d uus C r o m w e l l i j u h t u d p u r i t a a n l i k val i tsus k u i g i kaua. Stuartite dunast ia asus taas B r i t i t r o o n i l e 1660. aastal, k u i k r o o n i t i Charles I I (peast

216 Eedeni jumalad

i l m a j a a n u d Charles I poeg) . Charles I I s u r i k a k s k u m m e n d v i i s aastat h i l j e m 1685. aastal pari jateta, ja n i i astus t r o o n i l e tema v e n d James I I . James valitses koigest k o l m aastat, 1688. aastal p u h k e s teine Ingl i se r e v o l u t s i o o n , m i d a tuntakse n n . Kuulsa revoluts ioonina . E h k k i peakus imus o l i endiselt protes-t a n t i s m i ja k a t o l i t s i s m i vastasseis, ei j u h t i n u d K u u l s a t r e v o ­l u t s i o o n i pur i taanlased. Tegelikkuses o l i d p a l j u d p u r i t a a n l a ­sed parast seda, k u i t rooni le o l i t u l n u d Charles I I , Ing l i smaa l t p d g e n e n u d , et asutada k o l o o n i a i d Pdh ja -Ameer ikas . U k s Kuulsa r e v o l u t s i o o n i juhte ei o l n u d m i t t e keegi m u u k u i Nas-sau-Oranje k u n i n g a k o d a . Kuulsa revo luts iooni ajaks o l i Nas-sau-Oranje k u n i n g a k o j a l k i n d e l pos i t s ioon H o l l a n d i t r o o n i l . See, k u i d a s Oranje ka B r i t i t rooni le t u l i ja uheaegselt k o l m e r i i k i valitses, k u j u t a b endast po l i i t i l i s te i n t r i i g i d e pdnevat l u g u .

23. p e a t i i k k

William ja Mary peavad soda

Ingl i smaa k u n i n g a l Charles I I - l ja James I I - l , Charlesi venna l ja t rooni jarglase l , o l i ode M a r y , kes o l i a b i e l l u n u d Oranje p r i n t s i g a . Selle abieluga l o o d i p e r e k o n d l i k u d s idemed Suur­b r i t a n n i a ja H o l l a n d i kuningako ja vahel . N e e d s idemed m u u ­tus id vee lg i t ihedamateks, k u i James I I tutar M a r y I I abiellus Oranje p r i n t s i poja W i l l e m i g a . Toi ajal ei k u j u t a n u d k u n i n g -l i k u d a b i e l u d endast m i t t e uksnes t d u p u h t u s e k u s i m u s t , nende eesmargiks o l i ka p o l i i t i l i s t e eeliste saavutamine, m i s -t d t t u a b i e l l u m i s t k o r r a l d a t i t i h t i pa leepddrdele omase kee-r u k u s e ja kavalusega. M i t m e d Saksamaa k u n i n g a k o j a d o l i d selle m a n g u alal o m a n d a n u d meister l ikkuse . N a d o l i d t u n t u d selle poolest , et s d l m i s i d abie lusidemed valismaiste k u n i n g a -k o d a d e g a , m u u t e s need ab ie lud astmelauaks, et v o t t a v o i m n o n d e r i i k i d e t i le . Nassau-Oranje k u n i n g a k o d a k u u l u s ree-t u r l i k k u Saksa k l i k k i . Stuartite dunast ia , olles p i d a n u d maha k u r n a v a v d i t l u s e t r o o n i tagasisaamiseks, langes s a m u t i sel­lesse l d k s u . A b i e l u d Nassau-Oranje k u n i n g a k o j a l i i k m e t e g a aitasid 1688. aasta K u u l s a revo luts iooni tagajarjel kaasa Stuar­t i te dunas t ia l d p l i k u l e havi tamise le . Et mois ta , k u i d a s see j u h t u d a sai ja m i k s k o i k see meie jaoks tahtis on , vaade lgem dige K u u l s a t revoluts iooni lahemalt .

M d j u v d i m a s inglaste ja sotlaste r u h m i t u s o l i m o o d u s t a -n u d I n g l i s m a a l v i i g i d e n a t u n t u d p r o t e s t a n t l i k u f a k t s i o o n i . Tegel ikul t paiknes v i i g i d e peakorter H o l l a n d i s , m i d a valitses, iseenesestmdistetavalt, Oranje k u n i n g a k o d a . V i i g i d alustasid 1688. aasta K u u l s a t revo luts iooni oma H o l l a n d i baasist ja t d u -

218 Eedeni jumalad

kas id James I I k i i r e s t i v e r e t u paleepddrde ab i l t r o o n i l t . See­jarel tdsts id v i i g i d t r o o n i l e James I I v a i m e h e , Oranje soost W i l l e m i - W i l l i a m I I I . Seega valitses Oranje k u n i n g a k o d a n t i i i d n i i H o l l a n d i t , I n g l i s m a a d k u i ka oma esialgset Saksa k o d u m a a d .

Selle i n t r i i g i taustal o n naha Vennaskonna v a r j u . V a i d e -tavast i o levat W i l l i a m I I I k u u l u n u d v a b a m u u r l a s t e h u l k a . 1

Tegel ikul t m o o d u s t a t i 1688. aastal W i l l i a m I I I toetuseks m i l i -taarne salaselts. Seda k u t s u t i W i l l i a m I I I p e r e k o n n a j a r g i oranjelaste o r d u k s ja see jargis oma o r g a n i s a t s i o o n i s t r u k t u u -riga vabamuurlas te eeskuju. Oranjelaste o r d u vastustas ka to -l i i k l u s t ja selle eesmargiks o l i tagada protes tant ismi j u h t p o s i t -s ioon Ingl i smaa r i s t iusul is te seas. Oranjelaste o r d u o n p t i s i -n u d sa jandeid ja tanapaeval o n see ko ige t u g e v a m I i r i m a a l , kus sellel o n t i le saja tuhande l i i k m e . O r d u t tuntakse vahest koige p a r e m i n i t a n u iga-aastastele avalikele paraadidele W i l ­l i a m I I I Ingl i smaal saavutatud e d u malestuseks.

Parast seda, k u i W i l l i a m I I I o l i B r i t i t r o o n i l e t d u s n u d , asutas ta I n g l i s m a a l peagi samad i n s t i t u t s i o o n i d , m i s tema dunas t ia o l i a s u t a n u d H o l l a n d i s : tugeva p a r l a m e n d i koos n d r g e s t a t u d m o n a r h i a g a ja keskpanga, m i s laskis kaibele in f la t s ioonia l t i paberraha. W i l l i a m ja k u n i n g a n n a M a r y I I saat-s id Ingl i smaa vars t i kulukasse sdtta k a t o l i i k l i k u Prantsusmaa vas tu .

Mees, kelle W i l l i a m I I I valis valja Inglise keskpanga asu-tamist k o r r a l d a m a , o l i salaparane soti seikleja W i l l i a m Pater-son, kellest o n teada vaga vahe. B r i t i A l a m k o d a (par lament ) suhtus esialgu Patersoni p a n g a n d u s s k e e m i vastuvdtmisesse vastumeelsel t , k u i d andis jarele sedavdrd , k u i d a s B r i t i r i i g i -v d l g aarmisel t sdjaka W i l l i a m I I I d h u t a t u d k o n f l i k t i d e taga­jarjel raket ina taevasse tousis . Paberrahasusteemi koos selle sisse p r o g r a m m e e r i t u d i n f l a t s i o o n i g a k i i d e t i k u i m e e t o d i t k u l u k a t e sodade f inantseer imiseks . M a k s u d o l i d n i i g i j u b a n i i k d r g e d , k u i uldse ol la v d i s i d , ja seetottu nais A l a m k o j a l e , et ei ole m u u d val japaasu k u i see skeem kasutusele v o t t a . N i i v i i s i sundis Ingl i se Pank ja s d d i m i n e v o i s j a t k u d a , jus t s a m a m o o d i , n a g u see o l i j a t k u n u d parast A m s t e r d a m i Panga asutamist H o l l a n d i s .

William ja Mary peavad soda 219

M o n e d majandusteadlased o n n i m e t a n u d Ingl ise Panka keskpankade emaks. See pangasusteem m u u t u s m u d e l i k s , m i d a j a rg i s id k o i k h i l i s e m a d , sealhulgas ka tanapaeva kesk-pangad . Inglise Panga susteemi jarg i p i d i keskpangast saama r i i g i esimene p a n k , m i l l e ulesanne o n anda laenu a i n u u k s i r i i g i l e . Keskpanga ainus eesmark o l i val i tsus vdlgadesse mas-sida ja valitsuse peamiseks kreedi tor iks ol la . Keskpank laenas val i tsusele sedeleid ja need sedel id last i ringlusesse r a h v u s -l i k u va luutana . Selle tagajarjel h a k k a s i d n i i r i i k k u i ka rahvas ne id sedeleid usaldama k u i raha. Ingl ise Panga asutamisega tekkis S u u r b r i t a n n i a l s u u r v d l g r a h a n d u s e l i i d i („paberiar is-tokraat ia" ) ees. N i m e t a t u d rahanduse l i i t sai seelabi v d i m a l u s e m d j u t a d a rahvus l ike ressursside kasutamist . Selline o n ka iga tanapaeva panga modus operandi.

N a g u e n a m i k te i s ig i k e s k p a n k a s i d o l i ka Ingl ise Pank p o o l r i i k l i k u staatusega eraomanduses v o i e rakapi ta l i j u h i t a v p a n k . Vastavalt Patersoni p laani le said f i n a n t s i s t i d , kes o l i d Inglise Panga loomiseks oma v a h e n d i d k o k k u p a n n u d , v a l i t -suselt loa emi teer ida k u l l a - ja hdbedasedele id koguses, m i s m i t m e k o r d s e l t tiletas f inantsist ide u h e n d a t u d v a h e n d i d . Tolle aja p a n k u r i t e tavade h u l k a k u u l u s sedelite emiteer imine s u m -mas, mis nel ja-vi iekordsel t uletas nende kasutuses oleva vaa-r i smeta l l i vaartuse. Inglise Pank aga andis sedeleid val ja u s k u -m a t u l h u l g a l - 1 6 2 / 3 k o r d a r o h k e m , k u i p a n g a l m e t a l l i o l i . B r i t i v a l i t s u s ndustus n e i d sedeleid laenama ja t u n n u s t a m a n e i d k u i reaalset ostude f inantseer imise l kasutatavat raha. Valitsus soostus selle plaaniga, k u n a val i tsuselt ei n d u t u d esi­algse laenu tagasimaksmist , tagasi t u l i maksta v a i d laenu i n t -ressid. Ega Inglise Pank selle tehinguga raha kaotanud?

Sugugi m i t t e . Laenusedel i te n i m i v a a r t u s o l i m i t u k o r d a s u u r e m k u i

nende sedelite tagatiseks oleva vara vaartus . Juba laenu uhe aasta intressid u letasid Inglise Panga vaar ismetal l ide vaartuse! Tapsemal t deldes: f i n a n t s i s t i d o l i d tagat isvarana p a n n u d k o k k u 72 000 naela reaalses kul las ja hdbedas. A n d n u d valja sedel id , m i s u le tas id n i m i v a a r t u s e l t tagatisvara 1 6 2 / 3 k o r d a , o l i Ingl ise Pank v d i m e l i n e laenama Ing l i smaale 1,2 m i l j o n i t naela paberrahas. Aastane intressitase o l i 8 V 3 p ro tsent i , m i s

220 Eedeni jumalad

v o r d u s 100 000 naelaga. See andis kasumiks 28 000 naela ehk 39 protsent i aastas.

K a k s k i i m m e n d kaks aastat parast Ingl ise Panga asuta-m i s t asutat i 1716. aastal Prantsusmaal tapselt samasugune p a n k . Selle panga asutajast John L a w ' s t sai Prantsusmaa rahandusminister . L a w ' d on tema j d u p i n g u t u s t e parast haka-t u d n i m e t a m a in f la t s iooni isaks. M u i d u g i pole see t i i t e l tapne, k u n a i n f l a t s i o o n i p r a k t i k a o l i alguse saanud juba v a r e m . K u i d too suurejooneline in f la t s ioon Prantsusmaal parast L a w kesk­panga natsionaliseerimist andis L a w ' l e kaheldava vaartusega au sellele t i i t l i l e pretendeerida.

Pankur iks h a k a n u d kullassepa pojana o l i John L a w m i t -m e t i tahelepanuvaarne is iksus. Ta o l i h a r d a l t t r u u Vennas­konna must i t s i smikoo lkondade le , mis o l i d tema ajal aset l e i d ­n u d m i t m e olul ise sotsiaalse m u u t u s e tausta jduks. B iograaf H a n s Wantoch, kes o n k i r j u t a n u d raamatu Magnificent Money-Makers, k i r j e l d a b L a w ' d k u i „uhte v i i m a s e i d a l k e e m i k u i d -m u s t i k u i d , astrolooge, kes V o l t a i r e ' i p a e v i l o l i d j u b a val ja suremas, k u i d kes oma tarkade k i v i ots ingute tagajarjel l e i u -tasid i n f l a t s i o o n i " . 2 Veel uks h u v i p a k k u v t d i k o n see, et ka L a w o l i segase m i n e v i k u g a sotlane, tapselt s a m u t i n a g u tema v a r a s e m a m e t i v e n d I n g l i s m a a l W i l l i a m Paterson. Soti seos L a w ja Patersoni vahe l v o i b osutuda olul iseks , k u i me vaat -leme e d a s p i d i t o e n d e i d selle k o h t a , et Sot imaa o l i salajase, k u i d samas laial t l e v i n u d Vennaskonna tegevuse keskus E u ­roopas.

P i iudes veenda Prantsuse va l i t sus t asutama I n g l i s m a a pangaga identset keskpanka, o l i L a w m a n g i n u d Prantsusmaa d i g u s t a t u d I n g l i s m a a - h i r m u l e . Soda, m i l l e W i l l i a m I I I o l i m d n d a aega v a r e m v a l l a p a a s t n u d , o l i Prantsusmaa v a r a -k a m b r i d o h t l i k u l t tuhjaks t e i n u d . L a w ettepanek nais p a k k u -v a t m e e l d i v a t l ahendust ja seeparast v d e t i g i see v i i m a k s vas tu .

Esialgu nais L a w plaani alusel kaibele lastud uus Prant­suse v a l u u t a Prantsusmaa majandust elustavat, k u n a panga-t a h t i o l i v o i m a l i k vahetada m u n t i d e v a s t u , mil lesse i n i m e ­sed u s k u s i d . Parast Prantsuse Panga nats ional iseer imist aga laskis see kaibele ule l i ia suures koguses sedeleid, selle asemel

William ja Mary peavad soda 221

et teha seda e t tevaat l ikul t ja tasapisi. In imesed m d i s t s i d peagi , et r ingluses o n t u n d u v a l t r o h k e m paberraha k u i pangal seda tagavaid m i i n t e . N i i l o i inimeste usk sedelitesse v a n k u m a ja Prantsusmaa majandust tabas kaos.

1688. aasta K u u l u s revo luts ioon andis meile lisaks Inglise Pangale, m i s o n tanapaevalg i S u u r b r i t a n n i a k e s k p a n k , ka tanapaeva Ing l i smaa k u n i n g l i k u dunast ia W i n d s o r i d . W i n d -sorite k u n i n g a k o d a par ineb otseselt Saksamaa H a n n o v e r i * kuningako jas t , m i l l e l o l i d t i h e d a d s i d e m e d Oranje k u n i n g a ­koja ja teiste Saksamaa v u r s t i r i i k i d e g a t a n u reet l ikule ab ie l lu -mise ja t r o o n i h o i v a m i s e p o l i i t i k a l e . Parast seda, k u i O r a n j e / Inglise W i l l i a m I I I s u r i , tousis t rooni le tema ode A n n e . Vasta-v a l t eelnevale k o k k u l e p p e l e andis Oranje p e r e k o n d parast A n n e ' i surma B r i t i t r o o n i Saksa v u r s t i r i i g i H a n n o v e r i val i tse-jatele, kes o l i d m d n d a aega v a r e m e n d abielu teel B r i t i Stuar-tite dtinastiaga s i d u n u d . H a n n o v e r i esimene k u u r v t i r s t Ernst A u g u s t (1629-1698) o l i a b i e l l u n u d Ingl ismaa k u n i n g a James I lapselapsega. N a g u Oranje kuningakojas kombeks , ei a n d n u d hannover las te a b i e l l u m i n e Stuart i te k u n i n g a k o t t a nei le veel seadus l ikku digust Br i t i t rooni le , k u i d parast seda, k u i v i i g i d ja Oranje k u n i n g a k o d a k u n i n g a s James I I t r o o n i l t t d u k a s i d , m u u d e t i need reegl id vdit jatele sobivaiks.

Esimene hanoverlasest kuningas , kes Br i t i t rooni le asus, o l i Georg L u d w i g , kel lest sai Ing l i smaa k u n i n g a s George I . George I ei osanud inglise keelt ja ta p idas I n g l i s m a a d o m a ajutiseks o m a n d i k s . Endis t v i i s i p u h e n d a s ta s u u r e m a osa tahelepanust ja hoolest oma Saksa k o d u m a a l e . K u i aga u h a u u e d hanoverlaste p d l v k o n n a d Br i t i t rooni le t o u s i d , sai neist B r i t i uh iskonna l a h u t a m a t u osa. Planoverlased ands id I n g l i s -maale k o i k selle m o n a r h i d k u n i aastani 1901, seejarel k u n i tanapaevani o n Ingl ismaa t r o o n i l o l n u d hanoverlaste j a r e l t u l i -j a d k u n i n g a n n a Vic tor ia poole l t . K o g u selle aja o n dunas t ia sa i l i t anud tugevad s idemed teiste Saksamaa aadl iperekonda-dega. Esimese poolteise sajandi va l te l , m i l hanoverlased I n g -

"' Saksa keeles kirjutatatakse Hannover kahe n-iga. Suurbritannias kasutatakse kir -japildis ainult i ihte n-tahte. Ma kasutan Bri t i k ir jutusvi is i Hanover siis, k u i raagin Br i t i kuningaperekonnast, ja saksa keele kir javiisi Hannover, k u i jut tu on Saksa v u r s t i r i i -

222 Eedeni jumalad

l i s m a a d val i t ses id , ab ie l lus id B r i t i H a n o v e r i soost k u n i n g a d a i n u l t teiste Saksa k u n i n g a k o d a d e t i i tardega.*

Pole ul la tav , et I n g l i s m a a l t ekk is hanover laste v a s t u , parast seda, k u i n o o d o l i d Suurbr i tannia ule v d i m u v o t n u d , la iaula tus l ik vastuseis. Pa l jud inglased t u n d s i d mdistetavatel pdh jus te l , et Saksa m o n a r h i d e l ei ole m i n g i t d igust S u u r b r i ­tannia alamate u le val i tseda. T e k k i s i d hanoverlastevastased o r g a n i s a t s i o o n i d , m i s u r i t a s i d S tuar te id I n g l i s m a a t r o o n i l e tagasi tuua . Seetottu ei n d u s t u n u d hanoverlased u l a l p i d a m a r o h k e a r v u l i s t sdjavage kartuses, et s d d u r i d v o i v a d massu tdsta. Selle asemel kasutasid hanoverlased iga k o r d , k u i I n g l i s ­maa s u u r t sdjavage vajas, raha B r i t i v a r a k a m b r i t e s t , et r e n -t ida oma Saksa sdpradelt ja omaenese H a n n o v e r i v u r s t i r i i g i l t p a l g a s d d u r e i d , ja seda k d i k e he lde tasu eest. K o i g e s u u r e m arv p a l g a s d d u r e i d t u l i s d b r a l i k u l t Hesseni k u n i n g a k o j a l t , m i l l e s i d e m e d Saksamaa H a n n o v e r i dunast iaga o l i d vaga t i h e d a d ja lahedased. U k s h u v i p a k k u v a i d palgasdduri te r e n t i -misega seotud aspekte o n see, et m i t m e d kdrgelseisvad Saksa p e r e k o n n a d , e r i t i Hessenist , t o u s i d h i l j e m esile u u t t u u p i vabamuurlas te organisatsiooni j u h t i d e n a ; selle organisats iooni eesmargiks o l i k d r v a l d a d a H a n o v e r i dunast ia Ingl i smaa t r o o -n i l t .

Enne, k u i asume seda kentsakat o l u k o r d a u u r i m a , peak-sime vaatama, mis tol le p e r i o o d i vabamuurluses uldse t o i m u s . Selles l e ids id aset erakordselt tahtsad s u n d m u s e d , m i l l e taga­jarjel vabamuurlas te organisatsioon m u u t u s Vennaskonna v d r -g u s t i k u koige suuremaks haruks .

* Toon iira nimekirja Briti Hanoveri soost valitsejaist, kes jargnesid George I-le, nende valitsemisaastad ja abikaasad: George I I , 1727-1760, Brandenburgi kuurvi irst i tar Caroline George I I I , 1760-1820, Mecklcnbergi Charlotte George IV, 1820-1830, Braunschweigi Caroline W i l l i a m IV, 1830-1836, Saksi-Meiningeri Adelaide Victoria, 1837-1901, Saksi-Coburgi-Gotha soost Albert Kuninganna Victoria poeg Edward V I I (1901-1910) purustas selle traditsiooni , abi-elludes Taani printsessi Alexandraga. N i i i i d m u u d e t i kuningakoja n i m i amet l ikul t Hanoveri diinastiast Saksi-Coburgi-Gotha diinastiaks E d w a r d i sakslasest isa jargi . Teine muutus leidis aset 17. j u u l i l 1917 I maailmasfija paevil , k u i Inglismaa Saksa-maaga sojajalal o l i . Saksa n i m i Saksi-Coburg-Gotha m u u d e t i ingliseparaseks Windso-riks. Windsor i nime kannavad Bri t i monarhid ka tanapaeval. Tanapaeva Windsor id , nagu ka m i t m e d teised Euroopa kuningakojad, on tihedalt seotud Saksamaa aadel-konnaga.

24. p e a t u k k

Riiiitlite uus koidik

K u i i n i m k o n d 18. sajandisse astus, l e i d s i d tema ajaloos aset m u u d a t u s e d . I n k v i s i t s i o o n o l i peaaegu s u r n u d ja koos sellega o l i ldppemas ka m u h k k a t k .

Vabamuurlaste ajaloo u u r i j a d teavad, et 18. sajandi algus o l i massoonluse arengus o l u l i n e ajajark. I n g l i s m a a massoo-n i d e looz id o l i d t d m m a n u d kaasa p a l j u l i i k m e i d , kes ei o l n u d oma amet i l t ei m u u r s e p a d ega ka m u i d u ehitajad. Selle p d h -juseks o l i t d i k , et v a b a m u u r l u s o l i m u u t u m a s m i l l e k s k i soo­tuks m u u k s k u i amet ig i ld iks . Sellest o l i saamas must i t s i s t l ike t r a d i t s i o o n i d e g a k o r p o r a t i i v n e selts. P a l j u d l o o z i d o l i d ava-n u d tasapisi o m a u k s i m i t t e m u u r s e p p a d e l e , e r i t i k o h a l i k e l e ar is tokraat idele ja mdjukate le meestele. 1700. aastaks tegeles arvestuste j a r g i 70 p r o t s e n t i vennaskonna l i i k m e i d m i l l e g i m u u g a . N e i d n i m e t a t i v a s t u v d e t u d muurseppadeks , sest n a d o l i d loozidesse v a s t u v o e t u d hool imata sellest, et n a d amet i l t m u u r s e p a d ei o l n u d .

24. j u u n i l 1717 kogunes id nelja B r i t i loozi esindajad Goose and Gridiron'i d l l e t u p p a L o n d o n i s ja m o o d u s t a s i d u u e suur-l o o z i . U u s s u u r l o o z , m i d a m o n e d n i m e t a s i d m a a i l m a s u u r -looz ide emaks, loobus a m e t l i k u l t massoonluse g i l d i o l e m u -sest (operat i ivne massoonlus) ja asendas selle p u h t a l t m u s t i -lise ja k o r p o r a t i i v s e massoonlusega ( spekula t i ivne massoon­lus) . M u u r i l a d u j a t e a m e t i n i m e t u s e d , t d d r i i s t a d ja t o o t e d ei k u j u t a n u d endast enam objekte, m i d a l i i k m e s k o n d oma sisse-t u l e k u a l l i k a n a v d i n u k s kasutada. Selle asemel m u u d e t i n i m e -t a t u d esemed p u h t m u s t i l i s t e k s ja -korporat i ivseteks s u m b o l i -

224 Eedeni jumalad

teks. See m u u t u s ei l e i d n u d aset j a r s k u , p i g e m o l i tegemist tendentsiga, m i s o l i saanud alguse enne 1717. aastat.

Pa l jud a ja lookir juta jad o n e k s l i k u l t v a i t n u d , et v a b a m u u r -lus k u i l i i k u m i n e algas Mother Grand Lodge'i loomisega 1717. aastal. N a g u me juba eespool n a i n u d oleme, o l i v a b a m u u r l u s j u u r d u n u d kaua aega v a r e m , seda k o g u n i Ing l i smaal . Nai teks raagib uks vabamuurlas te legend, et Ingl i smaa p r i n t s E d w i n o l i k u t s u n u d massoonlaste g i lde oma maale juba 926. aastal, et need m i t m e katedraal i ja k i v i h o o n e ehitusel abistaksid. O n r a a g i t u d v a b a m u u r l a s t e 1390. ja 1410. aastast par inevates t kasikir jadest . A l b e r t M a c K e y teoses History of Freemasonry o n vabamuur las te kooso leku kasitsi k i r j u t a t u d p r o t o k o l l aastast 1599. V a b a m u u r l u s o l i 16. sajandiks I n g l i s m a a l e n d n i i hast i sisse seadnud, et a ja loourikutes o n selgelt d o k u m e n t e e r i t u d 1567. aastal aset l e i d n u d sikisma. Skisma jagas Ingl ise vaba-m u u r l a s e d kaheks suureks r t i h m i t u s e k s : Y o r k i ja L o n d o n i massoonideks.

U u s s u u r l o o z i susteem, mis l o o d i 1717. aastal Goose and Gridiron'i dl letoas, sisaldas esialgu a i n u l t uheastmel is t i n i t -s ia ts iooni . V i i s aastat parast looz i m o o d u s t a m i s t l i sa t i vee l kaks astet, m i s t d t t u susteem koosnes kolmest astmest: d p i p o i -sist, sellist ja meis tr is t . N e i d as tmeid n imetatakse taval ise l t s inisteks astmeteks, sest sinisel v a r v i l o n loozides o l u l i n e s u m b o l i s t l i k tahtsus. Sellest ajast alates o n k o l m sinist astet j a a n u d peaaegu k d i k i d e massoonlaste susteemide esimeseks ko lmeks astmeks.

Emalooz andis val ja asutamiskir ja k o i k i d e l e meestele I n g ­l i s m a a l , Euroopas ja B r i t i i m p e e r i u m i s , vo l i tades n e i d m o o -dustama looze, mil les kasutatakse sinist as tmest ikku. Loozide varv ikas k o r p o r a t i i v n e tegevus m u u t u s populaarseks meeste vaba aja veetmise v i i s iks ja varst i sai v a b a m u u r l u s suisa moe-asjaks. M i t m e i d l o o z i k o o s o l e k u i d peet i tavernides , k u s vee l I iheks meelistegevuseks k u j u n e s i d l a u s j o o m i n g u d . M u i d u g i t i h i n e s i d p a l j u d loozidega ka k o r p o r a t i i v s u s e ja va imse v a l -gustatuse t o t t u .

U u s emalooz olevat vaga rangelt kee lanud loozides p o l i i -t i l i sed v a s t u o l u d . Ideaalis p i d i v a b a m u u r l u s olema s d l t u m a t u pol i i t i l i s tes t kusimustest ja probleemidest . Tegel ikul t aga toe-

RiiiUlite uus koidik 225

tas emalooz, m i s asutat i koigest k o l m aastat parast esimese hanoverlasest k u n i n g a k r o o n i m i s t , u u t Saksa m o n a r h i v d i m u ajal, m i l suur osa Ingl ismaast seda tugevas t i vastustas. U k s esimesi ja ko ige m d j u v d i m s a m a i d emalooz i susteemi suur -m e i s t r e i d o l i v a i m u l i k John T. Desagul iers , kes v a l i t i suur -m e i s t r i k s 1719. aastal. Desaguliers o l i enne seda k i r j u t a n u d t r a k t a a d i , m i l l e s ta v a i t i s , et „ looduse seaduse" j a r g i o n hanover lased ainsad I n g l i s m a a digus jargsed s u v e r a a n i d . 5. n o v e m b r i l 1737 omistas ta kaks k d r g e i m a t massoonide t i i t l i t Walesi p r i n t s i l e Frederic i le - hanoverlasele . Jargmiste p d l v -k o n d a d e val te l said k u n i n g l i k u perekonna hanoverlastest l i i k ­m e d k o g u n i s u u r m e i s t r i t e k s . * Ingl ise suur looz toetas o m a meelsusega hanoverlasi ja selle va idetav h o i d u m i n e p o l i i t i l i s ­test vastuoludest kujutas endast t ege l iku l t toetust h a n o v e r l i -k u l e status quo'le.

K u i me vaat leme emalooz i Vennaskonna f a k t s i o o n i n a , m i l l e eesmargiks o n h o i d a elus vas tuolul i s t p o l i i t i l i s t k u s i m u s t (s. t. hanoverlaste t i l e m v o i m u B r i t i saartel), siis, p idades s i l -mas Vennaskonna tegevuse m a k j a v e l l i s t l i k k u olemust , peak-sime oletama, et m o n i Vennaskonna v d r g u s t i k u organisatsioon o n o l n u d ka o p o s i t s i o o n i toetav j d u d . Just n i i tapselt o l i g i . Vars t i parast emalooz i asutamist tekkis ka teine v a b a m u u r ­laste organisatsioon, mis o l i otseselt hanoverlaste vas tu .

K u i James I I K u u l s a r e v o l u t s i o o n i ka igus 1688. aastal t r o o n i l t t d u g a t i , siis pdgenes ta Ing l i smaal t . Tema p o o l d a j a d m o o d u s t a s i d peagi organisatsiooni , m i l l e eesmargiks o l i B r i t i t r o o n James I l - l e tagasi v d i t a . K o i g e v d i m e k a m ja sdjal isem r u h m i t u s o l i j akob i i t ide organisatsioon. J akob i id id , kelle pea-k o r t e r asus Sot imaal ja k a t o l i i k l i k u l I i r i m a a l , t e g i d Stuart i te toetuseks l a i a u l a t u s l i k k u k i h u t u s t d d d . N a d k o r r a l d a s i d m i t u hanoverlastevastast u les tdusu ja sdjalist k a m p a a n i a t , e h k k i l o p p k o k k u v o t t e s ei d n n e s t u n u d k i n e i l Stuart i te d i i n a s t i a t

* Augustus Frederic (1773-1843), George I I I iiheksas poeg, knndis suurmeistr i t i i t l i t k o l m k u m m e n d aastat kuni oma surmani. Enne seda o l i suurmeistriks o l n u d tema vanem vend, kellest sai kuningas George IV. Hi l i sem kuningl ikust soost suurmeis­ter o l i kuningas E d w a r d V I I , kuninganna Victoria poeg; E d w a r d o l i suurmeister 27 aastat ajal, m i l ta kandis Walesi printsi t i i t l i t . Koige hil jutisem kuningl ikust soost suurmeister, kellest on saanud kuningas, ol i Yorki hertsog, kellest parastpoole sai kuningas George V I (v. 1936-1952).

15 Ki-deni j u m a l a d

226 Eedeni jumalad

t r o o n i l e tagasi t u u a . K u i d n n e t u James I I 1701. aastal s u r i , siis jatkas tema poeg, i sehakanud kuningas James I I I v o i t l u s t B r i t i t r o o n i eest. Tema toetuseks l o o d i u u s v a b a m u u r l a s t e organisatsioon. Selle organisatsiooni eeskujuks v o e t i m u i s t n e t e m p l i o r d u .

Mees, kes v a i d e t a v a l t asutas t e m p l i r u u t l i t e v a b a m u u r ­laste o r d u , o l i uks James I I I us tavaid toetajaid M i c h a e l Ramsey. Ramsey o l i Soti m u s t i k , kelle James I I I o l i p a l g a n u d dpetama o m a kahte Prantsusmaal asuvat poega.

Ramsey eesmargiks o l i p d l u alia s a t t u n u d t e m p l i o r d u taastamine Euroopas. Selle saavutamiseks vot t i s Ramsey a p p i L o n d o n i s emalooz i k a s u t a t u d l a h e n e m i s v i i s i : taaselustatud t e m p l i o r d u s t p i d i saama salajane m u s t i l i n e k o r p o r a t i i v n e selts, m i s o n a v a t u d erinevatest e l u v a l d k o n d a d e s t p a r i t meestele. M a s s o o n l i k u s konteks t i s s u m b o l i s t l i k e l , k o r p o r a t i i v s e t e l ja r i tuaalsetel eesmarkidel p i d i vdetama kasutusele v a n a d r u u t l i -t i i t l i d , v o r m i r d i v a d ja amet i r i i s tad . Seda eesmarki silmas p i d a -des vot t i s Ramsey endale Chevalier' t i i t l i .

Ramsey ei t egutsenud u k s i n d a . Teda abistasid teised Stuart i te toetajad. N e n d e seas o l i Ingl ise ar is tokraat Charles Radcl i f fe . Radcl i f fe o l i i n n u k a s j a k o b i i t , kes o l i a r r e t e e r i t u d koos oma venna D e r w e n t w a t e r i k r a h v i g a nende tegevuse t o t t u seoses 1715. aastal l a b i k u k k u n u d massuga James I I I B r i t i t rooni le tdstmiseks. M d l e m a d v e n n a d mdis te t i surma. K r a h v i l r a i u t i pea maha, k u i d Radcliffe pdgenes Prantsusmaale.

Prantsusmaal omistas Radcl i f fe endale D e r w e n t w a t e r i k r a h v i t i i t l i . Ta juhatas 1725. aastal koosolekut , m i l l e eesmar­giks o l i Ramsey uleskutsel uue , t e m p l i o r d u l p d h i n e v a vaba­m u u r l a s t e o r d u asutamine . D e r w e n t w a t e r i looz o l i i n s t r u ­ment , m i l l e abi l l o o d e t i la iendada Euroopas u u t t e m p l i o r d u -laadset vabamuur las te organisats iooni . D e r w e n t w a t e r v a i t i s , et tema v o l i t u s e d loozi asutamiseks t u l i d K i l w i n n i n g i looz i l t Sot imaal - Soti ko ige v a n e m a l t ja t u n t u m a l t l o o z i l t . * Selle-

* Kaivad moningad vaidlused kiisimuses, kas lord Derwentwater ei saanud mit te oma uue Prantsusmaa loozi loomiseks asutamiskirja ka Inglismaa emaloozilt. Paljud ajaloolased vaidavad, et sai, k u i d mi tmed vabamiiiirlastest opetlased k inni tavad, et seesuguse asutamiskirja olemasolu kohta pole mingeid toendeid ja et lord Derwent­wateri looz oli mitteametlik (salajane) looz. O n vaidetud, et Inglismaa emalooz ei oleks Derwentwateri le asutamiskirja andnud, kuna tolle Stuarti-meelsus o l i i i ldteada.

Ruutlite uus koidik 227

parast kutsutakse t e m p l a r i s m i sageli Soti v a b a m u u r l u s e k s , k u n a selle j u u r e d o n vaidetaval t Sotimaal .

Ramsey Soti v a b a m u u r l u s tdmbas l i g i p a l j u l i i k m e i d t a n u deklarats iooni le , et t e m p l i o r d u o l i g i t ege l ikul t salaja emaloozi susteemi l o o n u d . Ramsey s d n u l olevat t e m p l i r u u t l i d sajan­d e i d v a r e m p u h a l maa l peetud rist isddade kaigus v a b a m u u r ­laste k a d u n u d opetused taasavastanud. N a d olevat t o o n u d need opetused Euroopasse ja n e i d salaja sadu aastaid parast t e m p l i o r d u p d l u alia sattumist ja arakeelamist Prantsusmaal , I n g l i s m a a l ja Sot imaal elus h o i d n u d . Parast sa jandi tepikkust v a r j u e l u i l m u s i d t e m p l i r u u t l i d jal le val ja , kehtestades k d i g e ­pealt emaloozi k a u d u v a i d sinised astmed. Ramsey vai t i s , et k o l m sinist astet last i k a i k u a i n u l t v a b a m u u r l a s t e ustavuse kontro l l imiseks . K u i v a b a m u u r l a n e o l i oma ustavust k o l m a n -dale astmele jdudmisega tdestanud, siis o l i ta l digus edeneda „tdel is te le" astmetele: nel jandale , v i i e n d a l e ja kdrgemate le , m i l l e kehtestajaks o l i Ramsey. Ramsey k inni tas , et t e m p l i o r d u salajane peakorter Sotimaal o l i v o l i t a n u d teda k d r g e m a i d ast-m e i d kehtestama. Tema sdnul olevat Soti t e m p l i r u u t l i d salaja K i l w i n n i n g i loozi k a u d u tegutsenud.

O m a Stuarti-meelsete eesmarkide saavutamiseks m u u t -s id Soti l o o z i d siniste astmete p i i b l i s u m b o o l i k a p o l i i t i l i s e k s s u m b o o l i k a k s , et es indada Stuart i te k u n i n g a k o d a . Ramsey „kdrgemad" astmed sisaldasid endas ta iendavat s u m b o l i s m i , „pal jas tades" pdhjuse , m i k s p i d i v a b a m u u r l a s t e eesmargiks o lema Ingl ise t r o o n i tagastamine Stuart i te dunast ia le . Selle-t d t t u n a g i d p a l j u d Soti vabamuur luses kavalat p i i u e t m e e l i -tada v a b a m u u r l a s e d ara hanover las i toetava emalooz i sus­teemi juurest ja teha meelt m u u t n u t e s t Stuarti-meelsed vaba-m i i u r l a s e d .

S t u a r t i d ise astusid Ramsey organisats iooni . James I I I vo t t i s endale t i i t l i Puha Jur i r u u t e l . Tema poeg Charles E d w a r d p u h i t s e t i t e m p l i r u i i t l i k s 24. s e p t e m b r i l 1745. aastal, samal aastal, k u i ta j u h t i s l a i a u l a t u s l i k k u j a k o b i i t i d e sisse-

Joonealuse markusena voib lisada, et lord Derwentwater jai poli i t i l iselt aktiivseks ja In iiritas jakobiit ide 1745. aasta massu ajal uhineda Charles Edwardiga. Laev, mil le pardal o l i Derwentwater, hoivat i Inglise sojalaeva poolt . Krahv v i i d i Londonisse, kus tal 1746. aasta detsembris pea maha ra iut i .

228 Eedeni jumalad

t u n g i Sotimaale. Kaks aastat h i l j e m , 15. a p r i l l i l 1747, asutas Charles E d w a r d Prantsuse l innas Arras is v a b a m t i t i r l i k u Soti j a k o b i i t i d e k a p i i t l i . H i l j e m eitas Charles E d w a r d , et ta o l i k u u l u n u d v a b a m u u r l a s t e ordusse, ja ur i tas k u m m u t a d a k u u l u j u t t e , m i l l e j a r g i po levat Soti v a b a m u u r l a s e d o l n u d m i t t e m i d a g i m u u d k u i Stuartite t i r i tuse ka t tevar i ( m i d a see suure l t jaol t o l i g i ) , e h k k i Charles E d w a r d i l o l i k o g u n i o l n u d Soti susteemi s u u r m e i s t r i t i i t e l . T o e n d i d tema s u u r m e i s t r i -seisuse kohta avastati 1853. aastal, k u i l e i t i Charles E d w a r d i val ja a n t u d asutamisk i r i u l a l n i m e t a t u d A r r a s i loozi m o o d u s -tamiseks. Asutamiskir jas o n m u u hulgas d e l d u d :

Meie, Charles Edward, Inglismaa, Prantsusmaa, Sotimaa ja I i r i -maa kuningas, ja kapiitel H asesuurmeister, keda tuntakse t i i t l i all Kotka ja Pelikani ruiitel ...'*

M e oleme just r a a k i n u d kahe v a b a m u u r l u s s u s t e e m i ole-musest. N e e d susteemid toetasid k u m b k i uhte kahest teine-teist vastutavast poolest Ingl ismaa suure tahtsusega pol i i t i l i ses k o n f l i k t i s , m i s avaldas m o j u ka teistele E u r o o p a rahvastele. M d l e m a d v a b a m u u r l u s e susteemid asutati uhe ja sama v i i e -aastase p e r i o o d i j o o k s u l . Samas sisaldab aga Ramsey l u g u kahe susteemi tekkimisest u p r i s h a m m a s t a v a i d v i h j e i d . Tema loos vaidetakse , et v a i k e salaparane i n i m r u h m , kes k u u l u s Soti Vennaskonna organisatsiooni , l o i meelega kaks teineteist vastustavat v a b a m u u r l a s t e organisats iooni , et n o o d j u l g u s -taks id ja toetaksid ageda pol i i t i l i se k o n f l i k t i k u m b a g i osalist. See o n ehmataval t selge m a k j a v e l l i s m i naide.

K u i tdeparane o n Ramsey lugu? Et sellele kus imuse le vastata, peame h e i t m a p d g u s a

p i l g u Soti vabamuurlas te ajaloole. Sotimaa o n o l n u d p i k k a aega o l u l i n e v a b a m u u r l u s e kes-

kus . K o i g e esimene Soti v a b a m u u r l a s t e g i l d asutat i K i l w i n -n i n g i s 1120. aastal. 1670. aastaks o l i K i l w i n n i n g i looz juba a lus tanud tegevust spekulat i ivse loozina ( e h k k i n i m e poolest o l i ta i k k a veel operat i ivne looz).

* Arvatakse, et kapiitel H oli Heredonis asuv Soti looz. Charles Edwardi t on nimeta-t u d asesuurmeistriks, sest tema isa, kes ol i Sotimaa kuningas, loeti suurmeistriks parimisoiguse jargi.

Riiiitlite uus koidik 229

Soti l o o z i d o l i d ainulaadsed selle poolest, et n a d ei s d l t u -n u d Ingl ise suurloozis t , mis ei o l n u d ka nende asutaja. N a d ja id so l tumatuks isegi parast seda, k u i n a d o l i d v o t n u d kasu­tusele Inglise suurloozisusteemi sinised astmed. K i l w i n n i n g i looz ise o l i va l jas tanud asutamisk i r ju alates 15. sajandi a l g u -sest. Looz ldpetas asutamiskir jade va l j aandmise alles 1736. aastal, k u i ta uhines teiste Soti loozidega, u lendades E d i n ­b u r g h ! loozi Soti suurlooziks . U u s Soti suurlooz E d i n b u r g h i s vot t i s kasutusele Ingl i smaa suur looz i spekulat i ivse susteemi, k u i d ja i o m e t i s o l t u m a t u k s Ingl ise suur loozis t ja andis val ja omaenese asutamiskir ju . Umbes seitse aastat h i l j e m , 1743. aas­ta l , eraldus K i l w i n n i n g i looz Soti suurloozist u p r i s tr iviaalsena t u n d u v a va id luse t o t t u . K i l w i n n i n g m u u t i s end s o l t u m a t u k s vabamuurlas te organiks ( K i l w i n n i n g i emalooz) ja hakkas jalle o m a asutamiskir ju val ja andma. 1807. aastal utles K i l w i n n i n g i looz l a h t i ko ik ides t asutamiskir jade val jaandmise digustest ja uhines taas Soti suurlooziga . Seega o l i K i l w i n n i n g i looz p i k k a aega s d l t u m a t u koik ides t teistest loozidest ja vois sellel per ioo­d i l toepoolest anda val ja asutamiskir ju t e m p l i o r d u v a b a m u u r -lastele. Looz. o l i s d l t u m a t u ajal, m i l Ramsey ja D e r w e n t w a t e r va i t s id end olevat saanud K i l w i n n i n g i l t v o l i t u s e d t e m p l i o r d u astmete sisseviimiseks Euroopas.

M i t m e d v a b a m u u r l u s e ajalooga tegelevad teadlased v a i ­d a v a d , et K i l w i n n i n g i looz i l n a g u ka teistel Soti l o o z i d e l ei o l n u d n n . Soti as tmes t iku kehtestamisega m i n g i t p i s t m i s t . N a d k i n n i t a v a d , et Soti astmest iku l d i d Prantsusmaal Ramsey ja tema j a k o b i i t i d e s t kaasvdi t le jad . M o n e d v a b a m u u r l a s t e s t a u t o r i d o n v e e n d u n u d , et t e m p l i r u u t l i d ei j d u d n u d k i Sot i ­maale enne k u i 1798. aastal, a a s t a k u m n e i d parast seda, k u i see o l i Euroopas l e v i m a h a k a n u d . N e e d a u t o r i d v a i d a v a d ka, et K i l w i n n i n g i looz ei o l n u d kasutanud k u n a g i m i d a g i m u u d peale Ingl i se susteemi sinise as tmest iku . Teised u s u v a d , et Ramsey, kes o l i s u n d i n u d K i l w i n n i n g i lahedal , vai t is oma ast­m e s t i k u olevat Soti p a r i t o l u nats ional i s t l iku uhkuse t o t t u ees-margiga tagada Stuart i tele Sot imaal p o l i i t i l i n e toeta jaskond. Need v a i t e d v o i v a d t u n d u d a veenvatena, k u i d a jalool ised d o k u m e n d i d tdestavad, et n a d o n k o i k va led .

Esiteks me oleme juba n a i n u d , et Sot imaalt o l i t o i per ioo-

230 Eedeni jumalad

d i l t u l n u d o l u l i s i a ja lool is i i s i k u i d , kes a n d s i d o m a panuse Vennaskonna revo luts ioonide sepistatavate m u u d a t u s t e e l l u -vi imisesse. M i c h a e l Ramsey o n k o l m a s hamara p a r i t o l u g a salaparane sotlane, kel le kaasabil o n Euroopas aset l e i d n u d tahtsa id m u u t u s i . Kaks ule jaanut , keda me eespool kas i t le -sime, o n W i l l i a m Paterson, kes aitas Saksa valitsejatel asutada keskpanka I n g l i s m a a l ja John L a w , kes o l i Prantsuse kesk­panga arhitekt .

Teiseks o l i d Soti vabamuurlas te l o o z i d loogil iseks paigaks Stuarte id p o o l d a v a t e m p l i o r d u astmest iku tekkimiseks . Soti­maa o l i tugevast i Stuarti-meelne ja ka j a k o b i i t i d e keskus asus seal. K u m n e i d aastaid enne Inglise suur looz i l o o m i s t o l i juba teada, et p a l j u d Soti vabamuur lased abistasid Stuarteid. N e e d ustavad sotlased kasutasid oma looze salajaste kokkusaamis -kohtadena, kus n a d p o l i i t i l i s i i n t r i i g e p u n u s i d . Stuart i -meelne v a b a m u u r l u s v o i b ol la a l a n u d juba aastal 1660, k u i S t u a r t i d pur i taanlas te l t t r o o n i tagasi v d i t s i d . M i t m e t e esimeste vaba­m u u r l a s t e s d n u l ku ju tas restaurats ioon endast suures osas v a b a m u u r l a s t e v a g i t u k k i . U l e m m u n k , kes mangis restaurat-sioonis pddrdel i s t r o l l i , olevat o l n u d v a b a m u u r l a n e .

L o p u k s o n olemas v a n k u m a t u i d toende id selle kohta , et Soti l o o z i d , nende seas ka K i l w i n n i n g i looz, o l i d o l n u d seo­t u d t e m p l i o r d u g a aastakumneid enne 1798. aastat. V a b a m u u r ­luse ajaloo u u r i j a A l b e r t M a c k e y k i r j u t a b oma teoses History of Freemasonry, et 1779. aastal o l i K i l w i n n i n g i looz a n d n u d val ja asutamiskir ja I i r i v a b a m u u r l a s t e l e , kes n i m e t a s i d e n d dilsate t e m p l i r u u t l i t e looziks. E n a m k u i k i i m m e aastat v a r e m , 1762. aastal, o l i Bostoni St. A n d r e w looz p d d r d u n u d Sot i s u u r l o o z i poole taotlusega saada l u b a k i r i ( m i l l e n a d h i l j e m ka said) , m i l l e alusel saanuks Bostoni looz diguse o m i s t a d a k u n i n g l i k u kaare ja t e m p l i o r d u t i i t l e i d o m a 1769. aasta 28. a u g u s t i l t o i m u v a l k o o s o l e k u l . O n m a r k i m i s v a a r n e , et St. A n d r e w looz o l i p d d r d u n u d Soti s u u r l o o z i , m i t t e m o n e Prantsuse looz i poole , taotledes d i g u s t t e m p l i o r d u t i i t l e i d omistada.

Seega me oleme s u u t n u d tdestada kahte Ramsey loo d e ­m e n t i : Soti l o o z i d o l i d p r a k t i s e e r i n u d t e m p l i r u u t l i t e v a b a -m u u r l u s t ja Soti suurlooz andis val ja t e m p l i o r d u asutamisk i r ju

Ruutlite uus koidik 231

v a h e m a l t alates 1762. aastast. M e v o i m e j u l g e l t o letada, et Soti suurlooz o l i seotud t e m p l i o r d u g a kaua enne seda aastat, sest looz p i d i o m a n d a m a t e m p l i o r d u astme enne, k u i teine o r d u v d i n u k s seda taot leda. K a h j u k s ei ole s a i l i n u d selgeid i i les tahendusi selle kohta , m i l l a l tapselt t e m p l a r i s m Soti l o o z i ­des alguse sai. Ramsey ja D e r w e n t w a t e r k i n n i t a v a d m u i d u g i , et t e m p l i o r d u astmestik o l i olemas juba 1720. aastate alguses. V o i b oletada, et Soti l o o z i d v d i s i d juba t o i ajal o l la seotud m o n e t e m p l a r i s m i v o r m i g a .

O n arusaadav, et Soti l o o z i d h o i d s i d oma t e m p l a r i s t l i k k u tegevust suure saladuskatte a l l . 1762. aasta t e m p l i o r d u asu-tamiskir jas t St. A n d r e w loozi le me teame a i n u l t t a n u Bosto-nis t l e i t u d u r i k u t e l e . Tuleb v a i d meenutada kahe D e r w e n t ­w a t e r i k r a h v i saatust, et mois ta , m i l l i s e d o h u d a h v a r d a s i d n e i d i n i m e s i , sealhulgas ka v a b a m u u r l a s i , kes o l i d seotud Stuarti-meelse po l i i t i l i se tegevusega.

M i t t e k o i k Ramsey t e m p l i o r d u loo e l e m e n d i d ei vasta tdele. Nai teks ei o l n u d v a b a m u u r l u s e asutajateks t e m p l i r u u t ­l i d , n a g u v a i t i s Ramsey. M u u r s e p p a d e g i l d i d , m i l l e s t sai alguse v a b a m u u r l u s , eksisteeris id a m m u enne t e m p l i o r d u asutamist . Teisalt o n olemas kaudse id toendeid selle kohta , et sinise a s t m e s t i k u v d i s i d o l la t o o n u d Ing l i smaale toepoolest t e m p l i r u u t l i d .

N a g u 15. peatukis juba r a a g i t u d , arvatakse, et sinist ast-m e s t i k k u kasutas juba m i t u sajandit v a r e m Parsia assassiinide sekt. T e m p l r u u t l i d s d l m i s i d r i s t i sddade ajal assassiinidega t i h e d a d s i d e m e d . N e i l p e r i o o d i d e l , k u i n a d teineteisega ei v d i d e l n u d , s d l m i s i d assassiinid ja t e m p l i r u u t l i d l e p i n g u i d ja arendas id m u u l v i i s i l sdbra l ikke s u h t e i d . U h e l e p i n g u j a r g i v d i s i d t e m p l i r u u t l i d k o g u n i assassiinide t e r r i t o o r i u m i l e k i n d -l u s i ehi tada . M o n e d ajaloolased u s u v a d , et nende r a h u l i k e aja jarkude j o o k s u l d p p i s i d t e m p l i r u u t l i d t u n d m a assassiinide m u s t i l i s i t e a d m i s i ja kehtestasid m o n e d neist must i l i s tes t teadmistest ka t e m p l i o r d u s . Seetottu o n v o i m a l i k , et t e m p l i -r u u t l i t e l o l i s inine astmestik olemas a m m u enne, k u i I n g l i s ­maa emalooz need sisse v i i s .

O n olemas ka m u i d k a u d s e i d t o e n d e i d selle k o h t a , et t e m p l i r u u t l i d o l i d r ist isddade p e r i o o d i l Euroopas o m a v d i m u

232 Eedeni jumalad

h a r i p u n k t i l . N e i l o l i vara k o g u k o n t i n e n d i l . E r i t i a r v u k a d o l i d nende v a l d u s e d ja k o g u k o n n a d Sot imaal . K u i t e m p l i r u u t l i d parast r i s t i sddade l d p p e m i s t p u h a l t m a a l t l a h k u s i d , n a a s i d nad^ o m a ule k o g u m a a i l m a paiknevatesse kogukondadesse , ka Sot imaale . Parast seda, k u i t e m p l i o r d u Euroopas p u r u s -t a t i , k e e l d u s i d p a l j u d t e m p l i r u u t l i d o m a t radi ts ioone h u l g a -mast ja ja tkas id seetottu oma tegevust salaja. M o n e d salamisi a k t i i v s e d t e m p l i r u u t l i d astusid massoonide loozidesse, seal­hulgas ka Sot imaal ja I n g l i s m a a l asuvatesse loozidesse. See­t o t t u o n m d e l d a v , et jus t t e m p l i r u u t l i t e k a u d u l e i d s i d k o l m sinist astet tee assassiinide sekti juurest lab i Sotimaa 1717. aas­tal asuta tud emaloozi .

M o n e d vabamuur lased peavad vabamuur luse diskredi tee-r imiseks iga katset leida seos sinise astmest iku ja assassiinide vahel, e h k k i selle seose vdimal ikkuse mote parineb i ihel t s i lma-p a i s t v a i m a l t massoonluse ajaloo u u r i j a l t . Sellest seosest r a a k i -des o n o l u l i n e s i lmas p i d a d a , et assassiinide k a s u t a t a v a i d m d r v a m e e t o d e i d ei ole k u n a g i sinises astmestikus r a k e n d a -t u d . Assassiinide laiahaardelised must i l i sed t radi t s ioonid u l a -t u s i d kaugele ule organisats iooni v a s t u o l u l i s t e p o l i i t i l i s t e meetodi te p i i r i d e . Lisaks sellele o l i d assassiinid l a e n a n u d m i t m e d oma m u s t i l i s e d opetused varasematelt Vennaskonna organisats ioonidelt . Seetottu vois sinine astmestik ol la l o o d u d isegi enne assassiinide organisatsiooni .

M i l l i n e tode sinise astmest iku ja Soti as tmest iku p a r i t o l u k o h t a ka poleks , o n m d l e m a d susteemid s a a v u t a n u d suure populaarsuse . Soti susteem m u u t u s l o p u k s d o m i n e e r i v a k s peaaegu terves vabamuurluses . M a n d r i - E u r o o p a s sai Soti vaba­m u u r l u s e keskuseks Saksamaa, kus sama, juba n a h t u d Saksa p i s i v u r s t i d e vaike k l i k k i l m u s peagi lavale ka uues, t e m p l a r i s t -l i k u s vabamuurluses .

25. p e a t i i k k

Kuningasrotid

K o g u ajaloo v a l t e l o n vaikesed Vennaskonna v d r g u s t i k k u k u u l u v a d pol i i t i l i se ja m a j a n d u s l i k u e l i i d i r u h m i t u s e d ld iga-n u d kasu k o n f l i k t i d e s t , m i d a see v d r g u s t i k o n d h u t a n u d . K u i Mesopotaamia , A m e e r i k a ja P i i b l i muis tsed l o o d tdele vasta-v a d , siis k u j u t a b seesugune i n i m e l i i t endast t e g e l i k u l t v a i d v a n g l a h i e r a r h i a t i p p u . M e v d i k s i m e n i m e t a d a n e i d i n i m e s i maisteks kuningasrot t ideks .

N i m e t u s kuningasrott o n p a r i t James C l a v e l l i romaanis t , m i l l e jargi o n v a n d a t u d ka H o l l y w o o d i f i l m George Segaliga peaosas. K u n i n g a s r o t t i d e loos raagitakse A m e e r i k a ja B r i t i sddur i te r i i h m a s t Teise maai lmasoja aegses Jaapani sdjavan-g ide laagris . T a n u kavala le kauplemise le ja k o r r a l d a m i s e l e dnnestub i i h e l ameeriklasest sdjavangil , k a p r a l K i n g i l a h m i d a k o k k u h u l k materiaalseid vaartus i , mi l les t teistel sdjavangidel s u u r p u u d u s o n . Selle tu lemusena i s tub ta v a n g l a h i e r a r h i a i i l emise l astmel ja ta l o n v o i m a l i k n i i m d n i g i k o r d sigareti v o i varske m u n a g a ustavust osta. Teised v a n g i d k u t s u v a d teda l ih tsa l t K u n i n g a k s , sest just seda ta v a n g l a t i n g i m u s t e s o n g i . K u i ta v d t a b ette katse aretada t o i d u k s k d l b l i k k e rot te , siis p a l v i b ta t i i t l i K u n i n g a s r o t t , m i s talle m i t m e mehe arvates vaga hasti sobib.

K u n i n g a s r o t t n a u d i b k d i k i teiste v a n g i d e i h a l d a t u d l u k -susi , samas ei m u u t u aga fakt , et ka tema ise pole ei keegi m u u k u i v a n g . Kuningasro t t saab jaada sddmisjarjekorras esi-meseks v a i d n i ikauaks , k u n i k o i k vangi laagris o n . F i l m i ldpus , k u i soda o n labi ja v a n g i d laagrist vabastatakse, o n k a d u n u d

234 Eedeni jumalad

v a n g l a k e s k k o n d , tanu mi l l e le K i n g teistest i i l e o l i . Vabaduses o n ta taiesti ab i tu ega suuda otsusele j d u d a , kas ta vabasta-m i s t i k k a puhtas t st idamest te rv i tab . F i l m i vi imases stseenis naeme, kuidas K i n g tavalise kapra l ina veoautos m i n e m a sdi -dab. M e mdistame, isegi k u i K u n i n g a s r o t t seda ise ei mois ta , et ta l o n si iski p a r e m vaba olla, sest jaapanlastest v a n g i v a l v u -r i d v d i n u k s i d tema e h i t a t u d h a p r a l aan iva lduse m i s tahes hetke l p u r u s t a d a . K i n g i e lu vabas ta tud k a p r a l i n a o n t u n d u ­v a l t t u r v a l i s e m k u i ebak inde l eksistents r d h u t u d vanglae la -n i k e k u n i n g a n a .

L o p p k o k k u v o t t e s o l i f i l m i K u n i n g a s r o t t kaastunnet ara-tav tegelane. N e e d , keda me Maa kuningasrot t ideks n i m e t a d a v d i k s i m e , ei ole s u g u g i n i i s t impaatsed, sest me kasutame seda sona v a i d nende is ikute kir je ldamiseks , kes oma r i k k u s e ja v d i m u ei saavutanud m i t t e ro t t ide aretamise teel, v a i d s d d u dhutades ja inimestele kannatus i pdhjustades.

Tuhande id aastaid o n meie p laneedi l e l a n u d t o h u t u h u l k kuningasrot te . Kaesolevas peat i ik is vaat leme i ihte nende e r i t i h u v i t a v a t es inemisvormi - 18. sajandi p is iv i i r s te . N e e d v u r s t i d ja nende s idemed Vennaskonna mt i s t i t s i smiga m o o d u s t a v a d pae luva p i l d i 18. sajandi p o l i i t i k a veidrustest . See p o l i i t i k a o n a n d n u d suure panuse selle sotsiaalse, p o l i i t i l i s e ja ma jandus-l i k u m a a i l m a loomisesse, mil les me tanapaeval elame.

Saksamaast sai M a n d r i - E u r o o p a t e m p l a r i s t l i k u v a b a m u u r ­luse keskus. R t i t i t l i a s t m e d o m a n d a s i d Saksa r i i k i d e s taiest i a inulaadse olemuse. Seal m o o d u s t a t i neist astmetest v a n k u -m a t u k s kuulekuseks n imetatav v a b a m u u r l u s e susteem. N i m e -tus „vankumatu k u u l e k u s " tuleneb ndudest , et iga p t i h e n d a t u peab a n d m a v a n k u m a t u ja p i m e d a k u u l e k u s e v a n d e ne i le , kes o m a o r d u k r a a d i l t temast k d r g e m a l o n . K u u l e k u s v a n d e andmise kohustus ulatus astmeid p i d i salaparase i s i k u n i , keda n i m e t a t i t u n d m a t u k s tilemaks, ja kes d e l d i olevat v a n k u m a t u kuulekuse o r d u j u h t , kes va idetaval t Sot imaal asus.

V a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u l i i k m e d p i d i d k d i g e p e a l t l a b i m a sinise as tmest iku , enne k u i n a d i n i t s i e e r i t i k d r g e m a -tele astmetele, m i l l e k s o l i Soti meister, n o v i i t s , t e m p l i r u t i t e l ja p t i h e n d a t u d r t i t i t e l . T u n d m a t u tilema t i i t e l o l i punase sule r t i t i t e l . E h k k i v a n k u m a t u kuulekuse o r d u tegevus o l i a a r m i -

Kuningasrotid 235

selt salastatud, k i n n i t a v a d tiksikud val ja i m b u n u d t o e n d i d , et v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u jai t r u u k s Soti as tmest ikule , agiteerides S tuar t i dunas t ia p o o l t ja h a n o v e r i k u n i n g a k o j a vas tu .

V a n k u m a t u kuulekuse o r d u levis vars t i tile k o g u Saksa­maa ja m u u t u s seal aastaktimneteks juht ivaks vabamuurlas te organisatsiooniks. O r d u saavutas suure v d i m u ka teistes r i i k i ­des, nai teks Prantsusmaal , m i s o l i Euroopa suuruse l t teine v a b a m u u r l u s e keskus. ( s u u r i m o l i Saksamaa.) K d i k i d e s r i i k i ­des v a n d u s i d v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u l i i k m e d us tavust Sot imaal asuvale t u n d m a t u l e i i lemale . J. M . Roberts o n oma raamatus The Mythology of the Secret Societies k i r j u t a n u d :

Prantsusmaal aratas vankumatu kuulekuse ordu oma Saksa juurte tottu kahtlusi ja vaenulikkust, mistottu Grand Orient'i loozi [Prantsusmaa vabamuurlaste korgeim organ] vaidetav vankumatu kuulekuse ordu ja selle tundmatu tilema tunnus-tamine Prantsuse vabamuurlaste asemel tekitas suurt elevust.1

U k s esimesi v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u s u u r m e i s t r e i d o l i G. C. Marschal l . Parast Marschal l i surma 1750. aastal o m a n -das selle t i i t l i Saksimaalt p a r i t sakslane p a r u n v o n H u n d . Peaaegu k o i k v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u astmed o l i d v o n H u n d i ametisseastumise ajaks juba kehtes ta tud , k u i d v o n H u n d i l e k u u l u b nende astmete aratuntavasse v o r m i sead-mise au . V o n H u n d v a i t i s , et tema ini ts ieer is t e m p l i o r d u s s e (s. t. t e m p l i r i i u t l i k s ) l o r d K i l m a n r o c k , s i lmapaistev Soti aadl ik . V o n H u n d va i t i s s a m u t i , et ta o l i k o h t u n u d n i i t u n d m a t u tilema k u i ka Charles E d w a r d i g a .

N i i nagu Michael Ramsey ol i ka v o n H u n d v o t n u d endale tilesandeks t e m p l i o r d u taastamise Euroopas. Von H u n d otsis raha l i s i v d i m a l u s i sa jandeid v a r e m t e m p l i o r d u l t ara v o e t u d maade tagasiostmiseks. E h k k i v o n H u n d i l o l i i isna suur e d u , tembeldas id vaenlased ta petiseks, m i s t o t t u ta l o p u k s ebasoo-singusse sattus.

V a n k u m a t u kuulekuse o r d u omandas tugeva pooldajas-k o n n a Saksamaa v t i r s t l i k e p e r e k o n d a d e seas ( e h k k i m o n e d seda vas tus tas id ja Ingl i se massoonide stisteemile t r u u k s ja id) . S i in o n pe idus mdistatus . M i t m e d v a n k u m a t u kuulekuse o r d u g a seotud v i i r s t l i k u d p e r e k o n n a d o l i d hanoverlastega

236 Eedeni jumalad

pol i i t i l i ses l i i d u s . M i k s p i d a n u k s i d n a d osalema v a b a m u u r ­luse sellises v o r m i s , m i s salaja Ingl ise hanoverlastele v a s t u -p a n u osutas.

M d n i n g a l j u h u l i l m n e b , et v u r s t l i k u perekonna l i i k m e d o l i d l i i t u n u d v a n k u m a t u kuulekuse o r d u g a parast seda, k u i see loobus agedast Stuarti-meelsusest. M u i d u g i o l i 1770. aas-tateks, k u i m o n e d nendest Saksa vurst idest v a n k u m a t u k u u ­lekuse o r d u j u h t i d e k s said, Stuartite u r i t u s oma tahtsust kao-tamas. Tuleb arvestada ka teist o lu l i s t teguri t .

H a d a d Ing l i smaal , mis o l i p d h j u s t a t u d Stuartite massust ja teistesy k o n f l i k t i d e s t , ku ju tas id endast Saksa v u r s t i r i i k i d e , sealhulgas H a n n o v e r i jaoks t i t i r a t u t e k a s u m i t e a l l i k a t . See-sama vaike Saksa v u r s t l i k e dtinastiate k l i k k , mis o l i h a k a n u d s d l m i m a ab ie lus idemeid teiste v u r s t l i k e perekondadega ees-m a r g i g a n a d t r o o n i l t tdugata , teenis t o h u t u t raha k o n f l i k t i -del t , m i d a n a d ise dhutas id - just nendel tsamadel t k o n f l i k t i -del t , m i d a aitas pdhjustada ka Vennaskonna v d r g u s t i k .

Et p a r e m i n i moista k u j u n e n u d o l u k o r d a , tuleb m e i l ajas v e i d i tagasi m i n n a ja u u r i d a t e u t o o n i r u u t l i t e a ja lugu alates tollest ajast, k u i n a d ristisddades l u u a said.

K u i r i s t i sd jad l d p p e s i d , siis l e i d s i d n i i t e u t o o n i r u u t l i d k u i ka t e m p l i r u u t l i d ja h o s p i t a l l i i d i d tegevust m u j a l . 1211. aastal k u t s u t i t eutooni r u u t l i d , kelle eesotsas o l i kdrgmeis ter H e r m a n n v o n Salza, Ungarisse, et n a d osaleksid seal kaivas vdi t luses . O s u t a t u d teenete eest a n t i t e u t o o n i o r d u l e m a a -v a l d u s e d Transilvaanias B u r z e n l a n d i p i i r k o n n a s , m i s t o i ajal o l i U n g a r i vali tsusalas. R u u t l i d aga o s u t u s i d s o o v i m a t u t e k s sissetungijateks ja k i h u t a t i maa l t va l ja , k u n a h a k k a s i d l i i g a p a l j u m a a d n d u d m a . Parast Transilvaaniast val jaajamist k u t -sus M a s o o v i a hertsog K o n r a d I n a d Preisimaale a p p i v d i t l u -sesse ketserlike slaavlastega. Jalle ant i r u u t l i t e l e tasuks m a a d . Seekord said n a d suure t u k i Preisimaad.

R u u t l i d l e ids id endale veel uhe heategija, Saksa imperaa-t o r i F r i e d r i c h I I - mehe, kes sd lmis 15. p e a t u k i s k a s i t l e t u d kumneaastase r a h u l e p i n g u . E h k k i F r i e d r i c h o l i t e g u t s e n u d rahuarmastava mehena, o n ta seotud kahetsusvaarselt ka selle sojaka organisats iooniga. 1226. aastal andis F r i e d r i c h t e u t o o n i o r d u l e v o l i t u s e d Pre is imaad val i t seda . F r i e d r i c h

Kuningasrotid 237

andis kdrgmeister v o n Salzale Saksa Puha Rooma K e i s r i r i i g i v u r s t i t i i t l i . Fr iedr ichi le k u u l u b ka o r d u reorganiseerimise au.

Teutooni o r d u o l i end 1229. aastaks Preisimaal hasti sisse seadnud. O r d u v e n n a d ehi tas id t u g e v a i d k i n d l u s i ja s u r u s i d energilise sojalise kampaania abi l kohal ikele preislastele peale r i s t iusu . 1234. aastaks o l i o r d u r i i k po l i i t i l i se l t autonoomne ega a l l u n u d m i t t e u h e l e g i v d i m u l e peale paavst i . O r d u r i i u t l i d l o o v u t a s i d oma t o h u t u d va ldused nimel ise l t paavsti le ja said need laanivaldustena tagasi. Tegelikkuses vali tsesid Preisimaad t e u t o o n i o r d u r u u t l i d , m i t t e paavst.

T a n u paavst i toetusele pa isus id t e u t o o n i o r d u read k i i -rest i . P a l j u d sakslased s u u n d u s i d Preisimaale, et vo t ta osa tegevusest u u e l ja potentsiaalselt t u l u t o o v a l sdjatandri l . Selle m i g r a t s i o o n i tagajarjel saksastus Preisimaa l o p u k s t a i e l i k u l t . A j a p i k k u astusid sdjaliste k o n f l i k t i d e asemele k a u b a n d u s ja tddstus n i n g Preisimaa m u u t u s tahtsaks kaubanduskeskuseks. 14. sajandi alguseks o l i t eutooni o r d u m d j u v d i m l e v i n u d p i k i k o g u Laanemere l d u n a - ja k a g u r a n n i k u t . Teutooni o r d u r t i u t -l i t e l o l i aega kaks sajandit, et jatta Kesk- ja Laane-Euroopale o m a k u s t u m a t u m a r k . Enne v d i m u kaotamis t o l i d r u u t l i d m u u t n u d Preisimaa sdjakaks p i i r k o n n a k s , ja n i i sugusena t u n t i seda reg iooni pal jude sajandite va l te l .

16. sa jandi alguseks o l i t e u t o o n i o r d u saatus h a l v e m a poole p d d r d u n u d . Poola vaed k i h u t a s i d o r d u r u u t l i d Laane-Pre is imaal t val ja ja n a d o l i d s u n n i t u d va l i t sema Ida-Preis i -m a a d Poola laanisdltlasena. 1618. aastaks laks Preisimaa taiesti H o h e n z o l l e r n i t e dunast ia valitsuse alia. See s u n d m u s tahistas selgelt autonoomse o r d u r i i g i l d p p u .

H o o l i m a t a p idevas t h d d r u m i s e s t r u u t l i t e ja H o h e n z o l ­le rn i te v a h e l Preisimaa val i tsemise kus imustes , sa i l i tas id H o h e n z o l l e r n i d ruut l iorganisats iooni tahtsad e lemendid . Vahe­m a l t uks H o h e n z o l l e r n e i d , Brandenburg-Anspachi k u u r v u r s t A l b e r t o l i o r d u kdrgmeister umbes aastal 1511. Hohenzo l le r ­n i t e Preis imaa k u u l u t a s t e u t o o n i o r d u r u u t l i m a n t l i v a r v i d (must ja valge) oma maa rahvusvarv ideks . Kahe peaga Saksa kotkast sai Preisimaa r i i k l i k s u m b o l .

N a g u te isedki ristisddades osalenud ruut l iorganisa ts ioo-n i d m u u t u s ka t e u t o o n i o r d u l o p u k s k o r p o r a t i i v s e k s sala-

238 Eedeni jumalad

seltsiks, seekord A u s t r i a k u n i n g l i k u perekonna, H a b s b u r g i d e toel . Teutooni o r d u eksisteerib selles v o r m i s ka tanapaeval .

Hohenzol le rn i te valitsemise ajal suurenes Preisimaa j d u d ja v d i m . Preisimaa m u u t u s Euroopa segasel p o l i i t i l i s e l areenil arvestatavaks mangi jaks . 18. sa jandiks o l i d H o h e n z o l l e r n i d segunenud abielusidemete lab i t iheda l t oma Saksa v u r s t l i k e naabritega. N i i naiteks korraldas ajaloo koige t u n t u m a H o h e n -zo l le rn i , Fr iedrich I I (keda p a r e m i n i Fr iedrich Suurena tuntakse) isa poja abielu Loode-Saksamaal asuva Braunschweig i v u r s t i -t a r i E l izabeth Chr is t inega . (1569. aastal o l i B r a u n s c h w e i g i dunast ia m o o d u s t a n u d B r a u n s c h w e i g - L u n e b u r g i l i i n i , mi l l es t h i l j e m ku junes H a n n o v e r i v u r s t i k o d a . ) F r i e d r i c h i ema o l i Sophia Dorothea, hanoverlastest k u n i n g a George I I ode. Po lv -k o n d v a r e m o l i F r i e d r i c h Suure vanaisa a b i e l l u n u d H e n r i e t -taga, Oranje p r i n t s i tutrega.

Pol i i t i l i sed ab ie lud, mis o l i d tavaliselt armastuseta l i i d u d , ei r a h u l d a n u d usna sageli abikaasasid. N i i j u h t u s ka F r i e d ­r i c h Suure ja Braunschweig i v u r s t i t a r i El izabeth Chris t inega. F r i e d r i c h o l i t a h t n u d abiel luda uhega hanoverlastest, k u i d isa sona ja i peale. Onnetust abielust h o o l i m a t a sailitas F r i e d r i c h s i i s k i s d b r a l i k u d s i d e m e d teiste B r a u n s c h w e i g i p e r e k o n n a l i ikmetega . Just Braunschweigis p u h i t s e t i F r iedr i ch , kellest ei o l n u d veel saanud Preisi k u n i n g a t , 14. a u g u s t i l 1738 salaja, o m a isa tahte vastaselt vabamuur laseks . In i ts ieer imiseks o l i a n d n u d loa H a n n o v e r i s a s u n u d H a m b u r g i looz. Loozis o l i kasutusel Inglise vabamuur luse sinine astmestik.

Kaks aastat parast vabamuurlaseks p u h i t s e m i s t sai F r i e d ­r ich I I Preisimaa k u n i n g a k s . Siis teatas ta a v a l i k u l t , et k u u l u b massoonide h u l k a , ja vot t i s ka teisi ordusse vastu . * F r i e d r i c h i k o r r a l d u s e l asutat i Ber l i in i s suur looz , m i d a n i m e t a t i K o l m e Gloobuse looziks. Loozi esimene koosolek peet i 13. septembr i l 1740. See looz alustas oma tegevust Inglise susteemi loozina ja tal o l i digus anda valja asutamiskir ju .

Selle u le , k u i kaua F r i e d r i c h akt i ivse v a b a m u u r l a s e n a

* 1740. aastal initsieeris Friedrich vabamuurlaseks m i t u tahtsat Saksa aadl ikku: oma venna, v i i rs t Wi lhe lmi , Brandenburgi markkrahvi (viirst) Kar l i (kelle perekond o l i samuti tanu Brandenburgi Caroline ja George I I abiellumisele hanoverlastega seotud) ja Friedrich Wilhe lmi , Holsteini hertsogi.

Kuningasrotid 239

tegutses, vaieldakse tanapaevani. M o n e d ajaloolased u s u v a d , et ta ldpetas o m a tegevuse v a b a m u u r l a s t e organisats ioonis 1744. aastal, k u i soda n d u d i s enesele k o g u tema tahelepanu. U l e u l d i n e k u u n i l i s u s , m i l l e ta h i l i s e m a l e l u p e r i o o d i l o m a n -das, laienes ka vabamui i r luse le . Sellest h o o l i m a t a esines Fr ied­r i c h n i m i autoriteetsuse suurendamise eesmargil i k k a ja jal le massoonide asutamiskir jade] , isegi parast seda, k u i ta v a i d e ­tava l t o m a tegevuse o r d u s l d p e t a n u d o l i . Ei ole teada, kas F r i e d r i c h l i h t s a l t lubas kasutada oma n i m e asutamisk i r jade val jaandmise l v o i o l i ka i s i k l i k u l t selles protsessis osaline.

U m b e s k i i m m e aastat parast F r i e d r i c h puhi tsemises t vabamuurlaseks o l i d v a n k u m a t u kuulekuse o r d u ja selle Soti astmestik Saksa v a b a m u i i r l u s t peaaegu t a i e l i k u l t ule vdtmas . F r i e d r i c h i K o l m e Gloobuse loo/, hakkas selgelt j a r g i m a v a n ­k u m a t u k u u l e k u s e susteemi, k u i 20. n o v e m b r i l 1764 v o e t i v a s t u l o o z i uus p d h i k i r i . 1 . j a a n u a r i l 1766 andis p a r u n v o n H u n d , v a n k u m a t u kuulekuse o r d u suurmeister, K o l m e Gloo­buse loozile soti direktoraalse loozi d igused koos vol i tustega anda valja l u b a k i r j u teistele v a n k u m a t u kuulekuse loozidele . K o i k juba v a r e m K o l m e Gloobuse a s u t a t u d l o o z i d peale uhe ( k u n i n g l i k Y o r k i looz) l a k s i d ule v a n k u m a t u k u u l e k u s e (Soti) susteemile.

H o o l i m a t a sellest, missugune F r i e d r i c h i seos v a b a m u u r -lusega ka poleks , l d i k a s i d n i i tema k u i ka Preisi k u n i n g r i i k s u u r t kasu Ingl ismaa k o n f l i k t i d e s t , millesse o l i d a n d n u d oma panuse Soti m a s s o o n i d . H o o l i m a t a o m a l i b e r a l i s m i s t k o d u -m a a l ja a v a l i k u s t an t imak jave l l i s t l ikes t vaadetest , tdestas F r i e d r i c h o m a tegudega, et ta o l i n i i sama sdjakas ja m a n i -puleer i s n i i sama k u l m a v e r e l i s e l t E u r o o p a keerul is te p o l i i t i ­l iste suhete a m b l i k u v d r g u s k u i kes tahes kaasaegne. Tema eesmargiks o l i Preisi k u n i n g r i i g i m i l i t a r i s t l i k ekspansioon. Ta ei k o h k u n u d tagasi ulestdusude toetamise ees ega k a r t n u d ka suhetes oma p o l i i t i l i s t e l i i t lastega meelt m u u t a , k u i see v a i d tema eesmargile kasuks t u l i . 1740. aastatel sdlmis F r i e d r i c h p o l i i t i l i s e l i i d u Prantsusmaaga. Prantsusmaa toetas akt i ivse l t jakobi i te nende vdit luses hanoverlaste vas tu ja L o n d o n i s l i i k u ­s i d k u u l d u s e d , et F r i e d r i c h abistab j akobi i te nende 1745. aasta suure peale tungi et tevalmistamisel .

240 Eedeni jumalad

Parastpoole sd lmis F r i e d r i c h taas l i i t l a ssuhted I n g l i s -maaga ja ldikas s u u r t t u l u Ing l i smaa hadadel t . Ta omandas peale maavalduste ka raha. F r i e d r i c h i rahatu ludes t said osa ka teised Saksa v u r s t i r i i g i d , sealhulgas H a n n o v e r ise. N a d k o i k teenisid selle pealt , et ands id Saksa s d d u r e i d u u r a t u tasu eest Ing l i smaa kasutusse. H a n n o v e r o l i t e i n u d seda j u b a kurrvneid aastaid.

Saksa palgasddurite rent imine Inglismaale kujutab endast toenaol isel t uhte E u r o o p a ajaloo koige s u u r e j o o n e l i s e m a i d a v a n t t i u r e : va ike k l i k k Saksa p e r e k o n d i tdukas t r o o n i l t I n g ­l ismaa k u n i n g a ja p a n i tema asemele i ihe e n d i seast. Seejarel kasutasid n a d oma m d j u v d i m u , et I n g l i s m a a d mi l i tar i seer ida ja sddadesse k i s k u d a . Tanu sellele o l i ne i l v o i m a l i k B r i t i r i i g i -kassat lups ta , rent ides k a l l i h i n n a eest s d d u r e i d , et need v d i t l e k s i d sddades, m i l l e nad ise o l i d v a l l a p a a s t n u d . Isegi j u h u l , k u i hanoverlased oleksid selle tagajarjel p i d a n u d Ingl ise t roonis t l o o b u m a , o l e k s i d n a d v d i n u d m i n n a tagasi H a n n o ­v e r i , kaasas kenake v a r a n d u s , t e e n i t u d sddadel t , m i s n a d t r o o n i l t o l i t d u g a n u d . Just sellega v o i b ol la seletatav, m i k s m o n e d Saksa k l i k i l i i k m e d Soti t e m p l i o r d u v a b a m u u r l a s i toe-tasid ja parastpoole selles organisatsioonis juht ivate le k o h t a -dele asusid.

I n g l i s m a a v o t t i s r e n d i l e Saksa p a l g a s d d u r e i d , sd lmides a b i s t a m i s l e p i n g u i d , m i s k u j u t a s i d endast t e g e l i k u l t a r i k o n t -rahte . Ing l i smaa o l i h a k a n u d s d l m i m a a b i s t a m i s l e p i n g u i d peaaegu kohe parast seda, k u i sakslased o l i d Oranje k u n i n g a ­koja abiga 1688. aastal r i ig i s v d i m u s t v o t n u d . N a g u me male-tame, o l i t iks esimesi tegusid , mi l lega W i l l i a m ja M a r y parast Inglise t rooni le tdusmist h a k k a m a said, Ingl ismaa sdt tak i sku-m i n e .

Saksa p a l g a s d d u r i d o l i d Ingl ismaale p idevaks k o o r m a k s . t i k s esimesi n e i d n i m e t a n u d u r i k u i d o n M a r l b o r o u g h ' k r a h v i kir javahetus. M a r l b o r o u g h o l i Inglise u l i k , kes vdit les M a n d r i -Euroopas H i s p a a n i a pari lussdjas (1701-1714)* Prantsusmaa v a s t u . Toi ajal rent is H a n n o v e r Ing l i smaale o m a vages id -

* Hispaania parilussoda puhkes vaidluste tottu selle i i le , kes parib Hispaania trooni . Suured Euroopa r i ig id sekkusid sagedasti nendesse lahkhelidesse ja muuts id nood laiaulatuslikeks konfl ikt ideks, mis vdisid kiideda aastaid.

Kuningasrotid 241

aastaid enne, k u i H a n n o v e r i v u r s t i k o d a B r i t i t r o o n i l e asus. 15. m a i l 1702 raakis M a r l b o r o u g h vajadusest maksta H a n n o v e r i vagedele, et n o o d v o i t l u s t ja tkaks id :

K u i me tahame Hannoveri vagesid kasutada, siis kardan ma, et meil tuleb maksta neile tuhat krooni, et nad noustuksid sotta marssima, seega oleks aarmiselt soovitav, et see raha Flollandis m i n u tulekuks valmis oleks.3

N e l i paeva h i l j e m eraldas Inglise val i tsus palgasdduri te le maksmiseks 22 600 naela.

Ka Preisimaa ja Hessen andsid Suurbr i tannia le tolle sdja tarvis palgasddureid. M a r l b o r o u g h ' hadaldamine seoses palga­sdduri te le maksmisega jatkus. O m a 26. mar ts i l 1703 Haagis t saadetud kir jas nurises ta:

N i i i i d , kus ma olen siia |Haagi] joudnud, on mulle selge, et ei hessenlased ega preislased ega ka hannoverlased pole oma eritasu saanud

Jargmine s u u r e m soda, m i d a Ingl ismaa Euroopas p idas , o l i A u s t r i a pari lussoda (1740-1748). Seekord sdlmis F r i e d r i c h Suur l i i d u Prantsusmaaga Inglismaa vas tu . See ei t a k i s t a n u d teisi Saksa v u r s t i r i i k e , e r i t i H a n n o v e r i t ja Hessenit , sa i l i ta -mast ar i s idemeid Ingl ismaaga. E h k k i n i i u d istus B r i t i t r o o n i l H a n n o v e r i s t p a r i t val i tse ja , ei k a v a t s e n u d H a n n o v e r o m a t u l u t o o v a t e t tevdtmist katkestada. Tegel ikult andis H a n n o v e r i u l e m v o i m S u u r b r i t a n n i a s tol le le Saksa v u r s t i r i i g i l e v e e l g i soodsama posi ts iooni Ingl i smaal t oma palgasdduri te eest tasu k a u p l e m i s e l . K i r i , m i l l e o n 9. d e t s e m b r i l 1742 k i r j u t a n u d Horace W a l p o l e , B r i t i endine peaminis ter , raakis t o h u t u s t tasust, m i d a I n g l i s m a a l t 16 000-pealise H a n n o v e r i sdjavae eest n o u t i .

... on i l m u n u d iiks eriti ju l tunud pamflett . . . milles kinnitatakse, et iga tolle perekonna [Hannover] [Briti troonile] tousmise jarel solmitud lepinguga on Inglismaa sunnitud Hannoveri huvidele jarele andma ...4

Walpole ' i m a i n i t u d p a m f l e t t sisaldas j a r g m i s i h u v i p a k k u -v a i d sdnu:

Suurbritannial on seniajani sailinud piisavalt rammu ja elujoudu,

16 l iedeni junuilad

242 Eedeni jumalad

et kanda oma turjal Hannoverit, ja ehkki ta on pidevast vasi-musest kurnatud ja rasitud, togitakse teda ikka veel tagant ... Sest tolle saare [Inglismaa] h u v i d peavad i ikski kord peale jaama, vastasel korral tuleb meil soostuda sellega, et jaame alatiseks tolle kuurviirstkonna [Hannover] rahaprovintsiks. 5

L o p u k s vastuseis ab is tamis lepingute le rauges. I n g l i s -maast sai toepoolest H a n n o v e r i r a h a p r o v i n t s . W a l p o l e k u r -vastas:

Me teeme iga natukese aja tagant ettepanekuid hessenlased ja hannoverlased, s. t. palgasodurid laiali saata; k u i d need ette-panekud jaavad alati tulemuseta. 6

A b i s t a m i s l e p i n g u d o l i d toepoolest t u l u t o o v a d . N a i t e k s maksis B r i t i k u n i n g a k o d a 26. detsembri l 1743 a l a n u d l e p i n g u -aastal 393 733 naela 16 268 H a n n o v e r i p a l g a s d d u r i eest. See s u m m a v o i b t u n d u d a usna vaikesena, k u i d me peame arves-tama, et t o i ajal o l i naela vaartus t u n d u v a l t s u u r e m k u i tana­paeval . Selle rahasumma kokkusaamiseks laks p a r l a m e n t isegi n i i kaugele, et korra ldas l o t e r i i .

Samal ajal, k u i Ing l i smaa A u s t r i a pari lussdjas kaasa l o i , vdi t les ta ka jakobi i t idega . Sellel r i n d e l laks tarvis u u s i Saksa vagesid.

12. s e p t e m b r i l 1745. aastal alustas S tuart i soost Charles E d w a r d Sotimaa k a u d u oma k u u l s a t pea le tungi Ingl ismaale . Bonnie Prince Charlie, n a g u Charles E d w a r d i t k u t s u t i , hdivas 17. septembri l E d i n b u r g h i ja lahenes Ingl ismaale kavatsusega v a l l u t a d a L o n d o n . See tahendas Hessenile vee lg i s u u r e m a i d r a h a s u m m a s i d . 20. de t sembr i l teatas hanoverlasest k u n i n g a s George I I I , et ta o n l a s k n u d k u t s u d a 6000 Hesseni s d d u r i t , et n o o d Sot imaal Charles E d w a r d i v a s t u v d i t l e k s i d . K u n i n g a s George esitas Hesseni vagede eest p a r l a m e n d i l e arve . See k i i d e t i heaks. Hessenlased saabusid jargmise aasta 8. veebrua-r i l . Vahepeal o l i I n g l i s m a a r e n t i n u d E u r o o p a l a h i n g u t a n d r i -tele ta iendaval t s d d u r e i d H o l l a n d i s t , Austr ias t , H a n n o v e r i s t ja Hessenist, et kaitsta Ingl i smaa h u v i s i d Euroopa k o n t i n e n d i l . A r v e d p a n i d jahmatama.

L o p u k s soda M a n d r i - E u r o o p a s ldppes . L o o m u l i k u l t ei k u l u n u d p a l j u aega, enne k u i Euroopa val i tse jad u u d e sdtta k i s t i . Seekord o l i t egu Seitsmeaastase sdjaga (1756-1763), m i s

Kuningasrotid 243

o l i i i k s u l a t u s l i k u m a i d sdjalisi k o n f l i k t e Euroopa senises aja­loos.* Preisi F r i e d r i c h o l i taas s d l m i n u d l i i d u Ing l i smaaga . Kaks r i i k i ( Ingl i smaa ja Preisimaa) o l i d u h i n e n u d Prantsus­maa, A u s t r i a , Venemaa, Rootsi , Saksi, H i s p a a n i a ja M d l e m a Sits i i l ia k u n i n g r i i g i vas tu . Tolles sdjas ei l i i t u n u d F r i e d r i c h Ingl ismaaga m i t t e oma p i i r i t u armastuse t o t t u Suurbr i tannia vastu . Ingl i smaa maksis talle. A p r i l l i s t 1758 k e h t i m a h a k a n u d Westminster i l e p i n g u j a rg i sai Fr iedr ich Ingl i smaa riigikassast m a r k i m i s v a a r s e s u b s i i d i u m i , m i s lubas ta l v o i t l u s t ja tkata , s u u r e m a l t jaol t omaenese h u v i d e kai tsmiseks . See l e p i n g kehtis apr i l l i s t a p r i l l i n i ja k u u l u s iga l aastal uuendamisele .

Seitsmeaastase sdja ajal maksis Ing l i smaa ka H a n n o v e -r i le , et ka too saaks Saksa h u v e kaitsta. Prantsusmaa o l i H a n -nover i le , Hessenile ja Braunschweigi le kal lale t u n g i n u d . Osa H a n n o v e r i l e ja Hessenile m a k s t u d toetusest kasutas id need v u r s t i r i i g i d oma p i i r i d e kaitsmiseks. Hesseniga 18. j u u n i l 1755 ( v e i d i aega enne Seitsmeaastase sdja p u h k e m i s t ) s d l m i t u d l e p i n g o l i e r i t i helde. Lisaks s d d u r i t e mobi l i seer imiseks ja hobuste ostmiseks makstavale tasule sai Hessen iga-aastast s u b s i i d i u m i 36 000 naela, k u i vaed o l i d Saksamaa teenistuses, ja kaks k o r d a n i i p a l j u , k u i need v a e d astusid B r i t i teenis-tusse. Lisaks sellele m a k s t i 36 000 naela otse Hesseni maa-k r a h v i v a r a k i r s t u .

Pa l jud Inglise l o r d i d ei p i d a n u d Saksa vagesid selle tasu vaaril iseks. A r u t a d e s Prantsusmaa v d i m a l i k k u sissetungi I n g ­l ismaale , heit is W a l p o l e nal ja: „Kui prantslased toepoolest t u l e m a p e a k s i d , siis me saame hannover las te ja hessenlaste eest m a k s t u d raha eest vahemal t m i d a g i g i ! " 7 Teine m d j u v d i -mas Ingl i se r i ig i tege lane W i l l i a m Pi t t lisas vaidlusesse j a r g -mised h u v i p a k k u v a d sdnad:

Hannoveri vaed, kellele meilt n i i i i d tasu oodatakse, marssisid Madalmaadesse, k u h u nad on jaanud siiani. Nad marssisid paika, mis on vaenlasest koige kaugemal, kus riinnakuoht on koige vaiksem ja mis on voimal iku pealetungi vastu koige paremini kindlustatud. Seetottu ei ole neil mingit oigust nouda tasu mi l legi m u u k u i selle eest, et nad on lahkunud oma

* Tegelikult kujutas Seitsmeaastane soda endast Pdhja-Ameerikas inglaste ja prants-Irtsle poolt peetava Prantsuse-Ida-India sdja laienemist. Sojategevuse laienemise Ifui'oopasse algatas Friedrich Suur i s ik l ikul t , k u i ta Saksisse marssis.

244 Eedeni jumalad

kodumaalt, et veelgi turvalisemasse paika minna. Seetottu ei ullataks m i n d parast seesugust kuulsusrikast kampaaniat ... k u i mulle oeldaks, et meie r i ig i rahale ei ole paremat kasu-tust, k u i rentida hannoverlasi selleks, et nad sooksid ja magak-sid. 8

R o h k e m k u i u k s k i teine Saksa v u r s t i r i i k teenis s d d u r i t e rent imise l t Hessen.

Heites k i i r e p i l g u Hesseni a j a l u k k u , me naeme, et parast P h i l i p p U l l a surma jagati Hessen tema nelja poja vahe l neljaks suuremaks p r o v i n t s i k s , need o l i d : Hessen-Kassel, Hessen-Darmstadt , Hessen-Rheinfels ja Hessen-Marburg . Koige taht-samaks ja vd imsamaks nende nelja Hesseni p r o v i n t s i hulgas m u u t u s Hessen-Kassel, millesse sulasid h i l j e m Hessen-Rhein-fels ja Hessen-Marburg .

Palgasddurite rentimisest Ingl ismaale sai Hesseni v u r s t i -koja ko ige t u l u s a m ar i . E h k k i ka Hessen sai m o n e E u r o o p a k o n f l i k t i kaigus kannatada, teenis Hesseni v u r s t i k o d a s d d u r i -ariga maaratu varanduse. Tegel ikult m u u t i s m a a k r a h v F r i e d ­r i c h I I (arge ajage teda segamini Preisimaa F r i e d r i c h I I v o i ristisddadeaegse Saksa Fr iedr ich II-ga) Hessen-Kasseli i iheks Euroopa koige j d u k a m a k s v u r s t i r i i g i k s t a n u sellele, et rentis Ing l i smaale p a l g a s d d u r e i d B r i t i jargmise suure sdja, m d n e l p o o l ka A m e e r i k a r e v o l u t s i o o n i n a t u n t u d A m e e r i k a Iseseis-vussdja tarbeks. Ka B r a u n s c h w e i g i v u r s t i k o d a teenis A m e e ­r i k a Iseseisvussdja pealt . Selle v i i r s t l i k u perekonna pea K a r l I rentis Ingl ismaale vaga soolase h i n n a eest s d d u r e i d , et n o o d a i taks id bri t lastel v d i d e l d a massavate kolooniate vas tu .

N a g u naha, said Hessen, H a n n o v e r ja m i t m e d teised Saksa v u r s t i r i i g i d k i i l l u s l i k k u t u l u k o n f l i k t i d e s t , m i d a n a d ise I n g l i s m a a l k i i l v a n u d o l i d . S u u r b r i t a n n i a p r o b l e e m i d a n d s i d nei le v d i m a l u s e t u h j e n d a d a B r i t i r i ig ikassat ingl ise r a h v a arvel . Seelabi suurenes veelgi Ingl ismaa v d l g uutele p a n k u r i -tele koos nende in f la t s ioonia l t i paberrahaga.

Selle o lukorra all kannatas ka saksa rahvas. E n a m i k I n g l i s ­maale r e n d i t u d p a l g a s d d u r e i d o l i d n o o r e d m e h e d , kes oma tahte vastaselt sdjavaeteenistusse k u t s u t i ja keda s u n n i t i v o i t -lema seal, k u h u j u h i d n a d saatsid. Pa l jud neist said surma v o i j a i d sandiks selle n i m e l , et nende val i tsused v o i k s i d uha suure-

Kuningasrotid 245

mas luksuses elada. Saksa v u r s t i d e vaikese k l i k i j d u k u s ja m d j u v d i m rajati noorte meeste verele.

N e n d e ettevdtmiste taustal varitses p i d e v a l t Vennaskonna v o r g u s t i k . Aastate m o d d u d e s said Hesseni ja B r a u n s c h w e i g i val i tse japerekondadest v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u j u h i d . Nai teks v a l i t i 1772. aastal K o h l o s t o i m u n u d v a b a m i i i i r l a s t e k o n v e n d i l v o n H u n d i jarglaseks v a n k u m a t u kuulekuse o r d u s u u r m e i s t r i t o o l i l e B r a u n s c h w e i g i hertsog K a r l W i l h e l m Fer­d i n a n d . * M i t u aastat parast seda, k u i hertsog F e r d i n a n d o l i suurmeis tr iks v a l i t u d , jargnes ta Kar l 1-le Braunschweigi t roo-n i l ja paris raha, m i l l e Braunschweig o l i pa lgasdduri te r e n t i -misega t e e n i n u d .

Juhtposi ts iooni v a n k u m a t u kuulekuse ordus jagas Braun­schweigi hertsogiga Hesseni v i i r s t K a r l , Hessen-Kasseli v u r s t Fre idr ich I I poeg. Jacob Katz o n oma raamatus jews and Free­masons in Europe, 1723-1939 k i r j u t a n u d , et h i l j e m sai v u r s t Kar l i s t „Saksa vabamuur las te pea".'' K a r l i v e n d W i l h e l m IX , kes parastpoole oma isalt Hessen-Kasseli v u r s t i r i i g i ja selle t o h u t u d v a r a n d u s e d par is , o l i s a m u t i vabami ' iur lane . W i l ­h e l m IX o l i v a r u s t a n u d Ing l i smaad juba siis, k u i ta Hessen-H a n a u d v a l i t s e n u d o l i .

K u i o l u l i s t r o l l i Vennaskond t e g e l i k u l t nende a v a n t u i i -r ide m a n i p u l e e r i m i s e l mangis? Selleks, et teada saada, kas Vennaskond oma m a k j a v e l l i s t l i k u l moel toepoolest akt i ivse l t selles tegevuses osales, peaksime l e i d m a m o n e konkreetse Vennaskonna r u h m i t u s e , mis osales t ihel poole l ja seejarel teisel. M e peaksime l e i d m a Vennaskonna a g e n d i , kes o n m d d d a r i n g j o o n t l i i k u n u d : j a k o b i i t i d e juurest Hesseni k u u r -v u r s t k o n d a , sealt Prantsusmaa k u n i n g a j u u r d e ja sealt edasi Preisimaale.

O n h u v i t a v m a r k i d a , et a ja lugu tunneb just n i i sugust i s i -k u t . Tavaliselt ei saa me nendest agentidest m i d a g i teada,

* Hertsog Ferdinandi valimise jarel toimusid vankumatu kuulekuse ordus m i t m e d muutused. Mit teamet l ikul t nimetati vankumatu kuulekuse ordut uhendatud loozi-deks. K i imme aastat hil jem, 1782. aastal, peeti Wilhelmsbadis (Hanau linna lahedal I lessen-Kasselis) teine konvent. Seal loobuti taielikult nimetuse „vankumatu kuule-kus" kasutamisest ja parast seda hakati ordut kutsuma „piiha l inna heategevad riiiUlid". Wilhelmsbadi konvent heitis ametl ikult korvale parimuse selle kohta, et vabamuurluse loojad o l id templiruutlid. Sellest hoolimata sailitati ruut l i te astmes­tik, nagu ka konseptsioon tundmatu tilema i i lemvoimust .

246 Eedeni jumalad

k u n a Vennaskonna tegevust u m b r i t s e b enamast i t ihe sala-dusloor . A g a see konkreetne i s ik o l i o m a toretseva isiksuse, oma s i lmatorkava a r t i s t l i k u ta lendi ja teatraalsusearmastusega t d m m a n u d endale n i i s u u r t tahelepanu, et tema teod ja re is id aratasid h u v i pa l judes lah ikondlas tes , kes need tulevaste p d l v e d e tarvis ules k i r j u t a s i d . Seda, tahelepanuaratavat Ven­naskonna agenti , keda m o n e d j u m a l d a s i d ja teised sarlataniks p i d a s i d , t u n t i koige p a r e m i n i tema va len ime - k r a h v St. Ger­m a i n - a l l .

26. p e a t i i k k

Krahv St. Germain

18. sajandil Euroopas p u n u t u d in t r i ig ides osales saladusl ik ja varvikas is ik , keda tuntakse k u i k r a h v St. G e r m a i n i . * St. Ger-m a i n i elust o n k i r j u t a t u d m i t m e i d a r t i k l e i d ja v a h e m a l t u k s raamat. Tema vaidetavast surmast saadik 1748. aastal o n teda kas j u m a l d a t u d v o i tahtsusetu sarlatanina maha t e h t u d . Tege­l i k u l t ei peegelda k u m b k i iseloomustus selle mehe tdelist ole­must .

M e i e jaoks o n St. G e r m a i n i tegevus o l u l i n e , k u n a tema l i i k u m i n e loob h a m m a s t a v a d seosed Euroopas t o i p e r i o o d i l pee tud sodade, Vennaskonna v a r j a t u d tasemete ja Saksa v i i r s -t ide k l i k i - esmajoones Hesseni koja - vahel .

Esimene pal judest St. G e r m a i n i umbri tsevates t saladus-test o n seotud tema s u n d i m i s e asjaoludega. P a l j u d u u r i j a d u s u v a d , et ta pdlvnes Franz II-st , o m a l ajal vd imsa Transi lvaa-nia v u r s t i r i i g i valitsejast. Transi lvaanial , m i d a tuntakse f i l m i -k u n s t i s k u i m u u t i l i s e i n i m v a m p i i r i D r a c u l a k o d u p a i g a n a ja mi l les t o n k i r j u t a t u d ka teistes k ir jandusl ikes apardustes, o l i d s i d e m e d Hesseni dt inast iaga . Transi lvaania Franz I I o l i 25. septembri l 1694. aastal a b i e l l u n u d Saksamaal K d l n i katedraa-lis kuueteistkumneaastase Hessen-Rheinfelsi v i i r s t i t a r i Char­lotte A m a l i e g a .

Sellest abielust sundis teadaoleval t kaks last. K u i aga 1737. aastal a v a l d a t i Franz I I testament, siis n i m e t a t i selles parandisaa jana k o l m a n d a t , n i m e t u t poega. See k o l m a s laps

* Mi t te segi ajada Prantsuse samanimelise k indra l i ega Claude Louis de St. Germaini , 18. sajandi miist ikuga.

248 Eedeni jumalad

osutus Leopold-Georgiks , Franz I I v a n i m a k s pojaks ja Trans i l -vaania t roonipar i jaks . Leopold-Georg o l i s u n d i n u d kas 1691. v o i 1696. aastal olenevalt sellest, m i l l i s t tema s u n n i vers iooni keegi tunnistab. K u n a poja s i i n n i k u u p a e v a osas p u u d u b sel-gus, siis ei ole teada, kas o l i tegemist Hesseni C h a r l o t t e v o i Franz I I eelmise naise pojaga. K i n d e l naib aga olevat fakt , et Leopold-Georg i varajane s u r m 1700. aastal lavastati selleks et saasta teda surmatoovatest in t r i ig ides t , m i s peagi Transi lvaa-nia dunastiale ja Transilvaania sdltumatusele l d p u teg id .

Arvatakse , et Leopold-Georg o l i g i k r a h v St. G e r m a i n . St. G e r m a i n i l m u s Euroopa seltskonda esmakordselt 1743.

aastal, k u i ta p i d a n u k s o lema v i i e k u m n e n d a t e s eluaastates mees. Tema elust enne seda aastat on vaga vahe teada. Prant­susmaa imperaator N a p o l e o n I I I (v. 1852-1870) koostas sala-parase k r a h v i k o h t a t o i m i k u , k u i d k a h j u k s h a v i s i d k o i k d o k u m e n d i d tulekahjus , m i l l e ajal poles maatasa hoone, k u s t o i m i k u t h o i t i . Sellega kadus ka k o r v a m a t u teave St. Ger­m a i n i k o h t a . St. G e r m a i n i enese k i n n i s u s suvendab v e e l g i t ema e l u t i m b r i t s e v a t salapara. A l l e s j a a n u d i n f o r m a t s i o o n osutab aga sellele, et St. G e r m a i n i kasvatat i toepoolest 18. sajandi koige akt i ivsemaks , v a r v i k a m a k s ja edukamaks Ven­naskonna pol i i t i l i seks salaagendiks.

V a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u pea, Hesseni v u r s t K a r l k ir jutas St. G e r m a i n i kohta , et tol le lapsepdlv o l i m o d d u n u d Itaalias m d j u v d i m s a s M e d i c i t e perekonnas . H e r t s o g M e d i c i , n a g u m i t m e d tema ee lka i j adki , o l i sugaval t h u v i t a t u d to l l e aja Itaalias v a l i t s e n u d must i ts is t l ikest f i losoofiatest , m i s v o i b ol la pdhjuseks, et k u i St. G e r m a i n taiskasvanuks sai, p i i h e n -dus ta tdsisele Vennaskonna v d r g u s t i k u tegevusele. Arvatakse , et aastatel, m i l St. G e r m a i n Medic i t e hoole a l l elas, omandas ta har iduse Siena u l i k o o l i s .

St. G e r m a i n i esimene d o k u m e n t e e r i t u d i l m u m i n e E u ­roopa seltskonda leidis aset 1743. aastal Ing l i smaal . Toi ajal o l i j a k o b i i t i d e u r i t u s usna m d j u v d i m a s ja 1745. aasta sissetung Sotimaale koigest kahe aasta kaugusel . N e e d kaks sissetungile ee lnenud saatus l ikku aastat elas St. G e r m a i n L o n d o n i s . Teada-o levad f a k t i d tema tegevuse kohta on - aarmise l t p d g u s a d . St. G e r m a i n o l i andekas m u u s i k ja m i t m e i d tema muusikateose id

Krahv St. Germain 249

esitati 1745. aasta veebruar i a l g u l ka a v a l i k u l t Little Hai/mar-ket'i teatris. L o n d o n i Walsh'i kir jastus avaldas ka m i t u St. Ger­m a i n i t r io t .

B r i t i v d i m u d ei u s k u n u d aga, et St. G e r m a i n i L o n d o n i s v i i b i m i s e pdhjuseks o n tema m u u s i k a l i s e kar jaar i edenda-m i n e . Detsembris 1745, just j a k o b i i t i d e p e a l e t u n g i ajal , arre-teer is id b r i t i d St. G e r m a i n i k a h t l u s t a t u n a selles, et ta o n j a k o b i i t i d e agent. St. G e r m a i n vabastat i aga peagi , k u i tema juures t ei l e i t u d Charles E d w a r d i , Stuart i te p e a l e t u n g i j u h i k i r j u , m i s v a i d e t a v a l t tema kaes p i d a n u k s i d o lema. Horace Walpole o n k i r j u t a n u d sellest vahistamisest :

... hi l jut i votsid nad kinni kentsaka mehe, keda tuntakse krahv St. Germainina. Ta on elanud siin kaks aastat, mees keeldub raakimast, kes ta on voi kust parit , ent tal on kaks imetlust vaarivat joont, esiteks, ta ei esine omaenda nime all, ja teiseks ei ole tal mitte kunagi olnud mingeid suhteid naistega - ka mitte iihegi naise asendajaga - ja ta ka ei soovi neid omada. Ta laulab, mangib suureparaselt v i iul i t , komponeerib, on h u l l ja mitte eriti moistlik. 1

Parast vabanemist lahkus St. Germain Ingl i smaal t ja vee-tis i ihe aasta v u r s t F e r d i n a n d v o n L o b k o w i t z i , A u s t r i a i m p e -r a a t o r i m i n i s t r i kula l i sena . T o i ajal m d l l a s i k k a veel A u s t r i a p a r i l u s s o d a , selles sdjas o l i d A u s t r i a ja I n g l i s m a a l i i t u n u d Prantsusmaa ja Preisimaa v a s t u . Selle A u s t r i a v i i s i i d i ajal t u t v u s t a t i St. G e r m a i n i Prantsusmaa sdjaministr i le marssal de Belle-Isle' i le, kes o m a k o r d a St. G e r m a i n i Prantsuse dukonnale tutvustas .

K o i k see m o o d u s t a b pdneva s u n d m u s t e rea. M e naeme meest, kes vahistatakse sdja ajal kaht lus ta tuna selles, et ta o n Ingl i smaa vaenlane, kes aga seejarel sdidab v i i v i t a m a t u l t k u l l a Ingl i smaaga li it lassuhetes oleva r i i g i (Aust r ia ) tahtsale m i n i s t -r i l e . Selle k u l a s k a i g u ajal sdbruneb sama mees A u s t r i a g a vaenu ja la l oleva r i i g i (Prantsusmaa) sd jamin is t r iga . St. Ger­m a i n i p o l i i t i l i s e d k o n t a k t i d iga vaenutegevuses osaleva p o o -lega v a a r i v a d tahelepanu.

St. G e r m a i n i tegevusest jargmise k o l m e aasta va l te l parast Aust r ias t l a h k u m i s t o n teada vaga vahe.

St. G e r m a i n i l m u s Euroopa seltskonda uuest i 1749. aastal,

250 Eedeni jumalad

seekord Prantsusmaa k u n i n g a Louis X V kulal isena. Prantsus­maa , k a t o l i i k l i k r i i k , toetas a k t i i v s e l t Ingl i se hanover laste vas tu s u u n a t u d j akob i i t ide u r i t u s t . Prantsusmaa o l i seotud ka m i t m e teise p o l i i t i l i s e i n t r i i g i g a . U h e Prantsuse d u k o n n a -d a a m i m e m u a a r i d e s le iame St. G e r m a i n i k o h t a jargmise teate:

Alates 1749. aastast kasutas kuningas [Louis XV] teda [St. Ger­maini] diplomaatilistes missioonides, millised iilesanded ta ka auga taitis. 2

K u n i n g a s L o u i s X V o l i p a l v i n u d tuntuse k u i 18. sa jandi sa lad ip lomaat ia arh i tek t . St. G e r m a i n i v a s t u v d t m i n e Prant ­suse d u k o n d a ja tema tegevus Prantsusmaa k u n i n g a p o l i i t i l i s e agendina o n m a r k i m i s v a a r n e m i t m e l pdhjusel .

Esiteks osutab see olul ise le r o l l i l e , m i d a Vennaskonna l i i k m e d o n r a h v u s l i k e ja rahvusvahel is te luureorganisats ioo-n i d e l o o m i s e l ja kasutamise l k o g u ajaloo v a l t e l m a n g i n u d , teema, m i d a me kas i t leme u k s i k a s j a l i k u m a l t i ihes jargmises peatukis .

Teiseks, kuningas Louis X V o l i katol i iklasena ustav paavs­t i l e . P a a v s t i v d i m aga suhtus vabamuurlusesse v a e n u l i k u l t . Tegel ikul t aga k u j u t a v a d r o o m a k a t o l i k u k i r i k ja v a b a m u u r l u s endast teineteist sa jandeid v a s t u s t a n u d r u h m i t u s i , m i l l e m d l e m a j u u r e d u l a t u v a d Vennaskonda. 1737. aastal andis L o u i s X V val ja e d i k t i , mi l l ega keelas Prantsuse alamatel iga-sugused s i d e m e d v a b a m u u r l u s e g a . Jargnenud k t i m n e n d i t e v a l t e l represseeris Prantsuse va l i t sus a k t i i v s e l t Prantsuse v a b a m u u r l a s i , kasutades selleks n i i pol i tseireide k u i ka v a n g l a -kar is tust . L o u i s X V 1737. aasta e d i k t i l e jargnes aasta h i l j e m paavst Clemensi b u l l a , m i l l e g a keelat i k d i k i d e l k a t o l i i k l a s t e l k i r i k u s t val jaheitmise ahvardusel vabamuurlas te organisatsioo-nides osaleda v o i n e i d toetada; ent o m e t i v i i b i s Prantsuse d u -konnas k u n i n g a kulal isena St. G e r m a i n , kes h i l j e m toob ava-l i k k u s e ette oma k o g u e lu k e s t n u d s idemed Vennaskonnaga. Seda v o i b , arvestades n e i d fakte, mis m e i l St. G e r m a i n i elust teada on , toenaoliselt seletada asjaoluga, et ta p o l n u d n i i v d r d v a b a m u u r l a n e , k u i v d r d Vennaskonna k d r g e m a organisat ­s iooni agent. Ei ole s a m u t i usutav, et Prantsusmaa k u n i n g a s o l n u k s teadl ik St. G e r m a i n i ro l l i s t Vennaskonna v d r g u s t i k u s .

Krahv St. Germain 251

See, mi l l ega St. G e r m a i n a j a v a h e m i k u l 1749-1755 tapselt tegeles, o n enamjaolt teadmata. 1755. aastal s u u n d u s ta teist k o r d a Indiasse. Ta reisis koos Inglise k i n d r a l i Robert C l i v e ' i g a , kes o l i teel Indiasse, et seal prantslaste v a s t u v d i d e l d a . I n d i a ku ju tas t o i ajal endast o l u l i s t so ja tandr i t , kus o l i k a a l u l n i i m d n d a g i . K i n d r a l C l i v e ' i p o s i t s i o o n B r i t i vagede j u h t i m i s e l o l i vaga kdrge . See reis annab taas t u n n i s t u s t St. G e r m a i n i markimisvaarsetest pol i i t i l i s tes t kontakt idest ja tema v d i m e s t l a v i d a k o r d uhe, k o r d teise vaenuleeri juht i s ikuga . U k s e l u l o o -k i r j u t a j a o n o l e t a n u d , et k r a h v vo is o m a re is i l tegutseda Prantsusmaa k u n i n g a Louis X V salaagendina, sest k u i St. Ger­m a i n tagasi t u l i , siis an t i talle 1758. aastal tasuks k o r t e r Prantsuse k u n i n g a lossis C h a m b o r d ' i s . Samut i ant i talle kee-m i l i s t e ja a lkeemil is te eksper iment ide tarvis l a b o r a t o o r i u m i -r u u m i d . N e n d e eksper iment ide l a b i v i i m i s e l osales m o n i k o r d ka L o u i s XV.

St. G e r m a i n o l i kaht lemata v a r v i k a s ja m i t m e t a h u l i n e is iksus . Tema s u g a v a d teadmised a lkeemia val las t d i d tal le suure kuulsuse . (Alkeemias o n u h e n d a t u d m u s t i t s i s m ja kee-m i a ja see o l i r o o s i r i s t l i k u tegevuse uks o l u l i s e m a i d osi.) St. G e r m a i n m u u t u s Prantsuse dukonnas k u u l u j u t t u d e objekt iks , k u n a tema valduses o l i v a i d e t a v a l t a lkeemi l i s t e l u e l i k s i i r i . •Elueliksiiri k o h t a a rva t i , et see o n salajane segu, m i s m u u d a b i n i m e s e d f u u s i l i s e l t surematuks . See o l i sama e l iks i i r , m i d a i i t l e s i d enda l o levat ka m i t m e d E u r o o p a roos ir i s t lased. Ent St. G e r m a i n i lmse l t luiskas v e i d i , k u i ta seda vai t is . U r i k u t e s o n t s i teer i tud teda utlemas kuningas Louis XV-le: „Sire, m o n i ­k o r d p a k u b m u l l e l d b u m i t t e n i i v d r d teiste v e e n m i n e , v a i d see, et m a l u b a n teistel u s k u d a , et o len e l a n u d muis tse te l aegadel . " 3

1760. aastal lahkus St. G e r m a i n Prantsusmaalt ja s i i rdus H o l l a n d i s s e , H a a g i . Selle reis i v o t t i s ta ette Seitsmeaastase sdja h a r i p u n k t i l . H o l l a n d o l i tolles sdjalises k o n f l i k t i s n e u t -raalseks j aanud. Tanapaevalgi vaieldakse veel selle i i l e , m i d a St. G e r m a i n H o l l a n d i s k o r d a uri tas saata. Parast seda, k u i ta o l i k u u l u t a n u d e n d kuningas Louis X V salaagendiks, p u u d i s St. G e r m a i n saada a u d i e n t s i I n g l i s m a a es indajal t Haagis . St. G e r m a i n ut les , et o n t u l n u d H a a g i p i d a m a l a b i r a a k i m i s i

252 Eeden i jurna lad

r a h u sdlmimiseks Ingl i smaa ja Prantsusmaa vahel . Ent Prant­susmaa kuningas ei o l n u d t e a v i t a n u d Prantsuse v a l i s m i n i s t -r i t her t sog C h o i s e u l i ega Prantsusmaa s a a d i k u t H o l l a n d i s k r a h v D ' A f f r y ' d St. G e r m a i n i va idetavas t miss ioonis t . See­t o t t u k u u l u t a s her tsog Choiseu l St. G e r m a i n i sarlataniks ja andis korra lduse ta vahistada. Samal aastal pdgenes St. Ger­m a i n Londonisse . St. G e r m a i n i l aitas p a k k u paaseda tema mdjukas sober k r a h v Bentinck, H o l l a n d i Asevalitsejate N d u -k o g u president .

Selle v a h e j u h t u m i tagajarjel ja Louis X V tahtmatuse t o t t u t u n n i s t a d a St. G e r m a i n i oma agendina ei o l n u d St. G e r m a i ­n i l v o i m a l i k a v a l i k u l t Prantsusmaa k u n i n g l i k k u se l tskonda tagasi p d d r d u d a enne 1770. aastat, m i l tema vaenlane hertsog Choiseul p d l u alia sattus ja v d i m u juurest k d r v a l d a t i .

St. G e r m a i n i l o l i ka teine ja vahest k o g u n i m d j u v a m p o h j u s seda d n n e t u t H o l l a n d i reisi ette v o t t a . K i r i , m i l l e o n 25. m a r t s i l 1760 Ing l i smaale l a h e t a n u d Vene m i n i s t e r v u r s t G o l i t s d n , he idab v a l g u s t St. G e r m a i n i n u r j u n u d tegevusele H o l l a n d i s :

Ma tean krahv St. Germaini hasti kuulduste jargi. See sifmapais-tev mees on vi ib inud siin riigis juba monda aega ja ma ei tea, kas talle siin ka meeldib. Siin on keegi, kellega ta kirjavahetust peab, ja too vaidab, et krahvi Hol landi reisi eesmargiks on vaid rahaasjad.4

Rahaasjad, m i l l e s t raagib G o l i t s d n , o l i d k a e t u d p a k s u sa ladusloor iga . N a i b , et need o l i d k i St. G e r m a i n i H o l l a n d i v i s i i d i tegel ik pohjus . St. G e r m a i n v i i b i s H o l l a n d i s , et u u r i d a v d i m a l u s i printsess Carol ine nai tmiseks Saksa Nassau-Di l l en -b u r g i v u r s t i g a eesmargi l asutada Prantsusmaa tarv is f o n d . St. G e r m a i n soovis H o l l a n d i p a n k u r i t e g a f o n d i k u s i m u s t e s l a b i r a a k i m i s i p i d a d a . Prantsuse s a a d i k u D ' A f f r y s d n u l „oli tema uldiseks eesmargiks H o l l a n d i tahtsaimatel t p a n k u r i t e l t meie jaoks k r e d i i t i t a o t l e d a " . 5 Uhes teises kir jas o n D ' A f f r y m a r k i n u d , et St. G e r m a i n „on s a a b u n u d H o l l a n d i s s e a i n u l t selleks, et l u u a k o m p a n i i , m i s oleks n i m e t a t u d f o n d i jaoks sobiv

F o n d i l o o m i n e o l i i l m s e l t St. G e r m a i n i (ja vahest ka k u n i n g a s L o u i s X V ) aarmise sa ladus l ikkuse tege l ik p o h j u s .

Krahv St. Germain 253

Prantsusmaa d u k o n n a l o l i d juba olemas tahtsad rahastajad -v a r a k a d v e n n a d Par is -Duverney. Vennad o l i d k o r r a j u b a p a a s t n u d Prantsusmaa f i n a n t s o l u k o r r a parast ka tas t roof i l i s t Prantsuse Panga j u h t u m i t , m i l l e p u h u l o l i tegemist o l n u d John L a w i n f l a t s i o o n i a l t i rahaga. St. G e r m a i n suhtus v e n d a -desse Paris'desse u p r i s v a e n u l i k u l t ega s o o v i n u d , et n o o d f o n d i u le k o n t r o l l i haaraks id . St. G e r m a i n i o n t s i t e e r i n u d monsieur de Kauderbach , Saksi minis ter Haagis jargmiselt :

... ta [Prantsusmaa kuningas Louis XV] on umbritsetud ainult vendade Paris'de sokutatud isikutega, nood vennad on iiksinda st i i idi koikides Prantsusmaa hadades. Just nemad on koik laos-tanud ja nurjanud Prantsusmaa parima kodaniku, marssal de Beile-Isle'i plaanid. Sellest on ka t ingitud ministritevaheli-sed lahkhelid ja kadedus. Vennad Paris'd on koik hukutanud; Prantsusmaa on kadunud, kui neil onnestub saavutada oma eesmark ja koguda kaheksasada miljonit . 7

St. G e r m a i n i vastumeelsus Paris ' v e n d a d e t e e n i m a t u l t suure m d j u v d i m u suhtes vois ol la d i g u s t a t u d . K u i d St. Ger­m a i n i tegevuse eesmark Haagis o l i pelgal t p u u e haarata sala-m i s i v e n d a d e l t Par is 'de l t f i n a n t s k o n t r o l l ja anda see tagasi samale f inantsist ide k l i k i l e , mis o l i ise m i n e v i k u s i n f l a t s i o o n i ­a l t i paberraha susteemi k e h t e s t a n u d - sellesama susteemi, m i s o l i Prantsusmaa finantskaosesse p a i s a n u d ja Paris ' v e n ­dade sekkumise t i n g i n u d . K u n a St. G e r m a i n o l i s u n n i t u d oota-m a t u l t H o l l a n d i s t l a h k u m a , ei d n n e s t u n u d t a l o m a f i n a n t s -miss iooni l d p u l e v i i a .

Parast H o l l a n d i s t pdgenemist saabus St. G e r m a i n L o n d o ­nisse, k u s ta jal le arreteer i t i ja seejarel vabastat i . O m a l u h i -kese Ing l i smaal v i i b i m i s e aja jooksul avaldas St. G e r m a i n seitse v i i u l i s o o l o t .

Parast L o n d o n i s t l a h k u m i s t jatkas St. G e r m a i n o m a salajast p o l i i t i l i s t tegevust. 1760. aastal naasis ta ke l leg i tead-mata Pari is i . Arvatakse , et seal peatus St. G e r m a i n oma sdbra A n h a l t - Z e r b s t i v u r s t i t a r i p o o l . A n h a l t - Z e r b s t o l i veel uks I n g ­l i smaale p a l g a s d d u r e i d r e n t i n u d Saksa v a i k e r i i k , e h k k i ei t e e n i n u d selle peal t samasugust v a r a n d u s t n a g u m i t m e d tema Saksa naabr id .

A n h a l t - Z e r b s t i v t i r s t i t a r i l o l i tutar Katar i ina I I . 21 . augus t i l

254 Eedeni jumalad

1744 o l i Katar i ina I I a b i e l l u n u d Vene tsaari Peeter IH-ga. Selle ab ie lu o l i k o r r a l d a n u d Preisi F r i e d r i c h Suur, kes o l i A n h a l t -Zerbs t i perekonna sober ja o l i , v a h e m a l t m d n d a aega, sdb-r u s t a n u d ka St. Germainiga .

1762. aastal, kaks aastat parast St. G e r m a i n i vaikset naas-m i s t Par i is i , tousis Peeter I I I Venemaa t r o o n i l e . St. G e r m a i n sditis kohe Venemaa peal inna Peterburi , kus ta aitas K a t a r i i n a l Peetrit t r o o n i l t tdugata ja Venemaa keisr innaks tdusta. Palee-p d d r e t Venemaal aitas k o r r a l d a d a O r l o v i suguvdsa . A r v a ­takse, et O r l o v i d m d r v a s i d Peetri , kagistades tol le lavas ta tud ruseluse ka igus . O m a panuse eest paleepddrdesse t e h t i St. Germain is t Vene armee k i n d r a l ja ta ja i pa l judeks aastatakse O r l o v i suguvdsa lahedaseks sdbraks. K a t a r i i n a , keda j a re l -t u l i j a d t u n n e v a d Katar i ina Suurena, valitses Venemaad kaks-k u m m e n d uheksa aastat.

Selle j u l t u n u d paleepddrde abi l o l i St. G e r m a i n a i d a n u d p a i n u t a d a Venemaad sama Saksa vaikese a a d l i k l i k i v d i m u al ia , m i l l e saagiks o l i d l a n g e n u d ka teised E u r o o p a r i i g i d . Kasutus t o l i l e i d n u d sama modus operandi: Saksa vurs t i soost i s i k u ab ie lu o h v r i k s olevasse dunastiasse, m i l l e l e jargneb revo luts ioon v o i paleepddre. Si in me naeme toendeid otsesest Vennaskonna vahelesekkumisest St. G e r m a i n i naol .

St. G e r m a i n tegevus parast Venemaalt l a h k u m i s t aja-v a h e m i k u l 1763-1769 o n j aanud saladuseks. Teadupoolest vee-tis ta umbes aasta Berl i inis ja o l i luhikes t aega B r a u n s c h w e i g i F r i e d r i c h A u g u s t i kulal iseks . Braunschweigis t jatkas St. Ger­m a i n o m a reisi m d d d a Euroopat . Ta p d d r d u s Prantsusmaale tagasi 1770. aastal. 1772. aastal tegutses St. G e r m a i n ja l le L o u i s X V agendina , osaledes seekord V i i n i s Poola j agamis t p u u d u t a v a t e l labiraakimiste l . St. G e r m a i n i dnnetuseks 10. m a i l 1774 Louis X V s u r i ja t rooni le astus L o u i s ' uheksate is tkumne-aastane pojapoeg L o u i s X V I . U u s k u n i n g a s t o i taas v d i m u l e C h o i s e u l i ja naitas St. G e r m a i n i suhtes tiles i s i k l i k k u v a s t u -meelsust. K r a h v aeti l d p l i k u l t Prantsuse seltskonnast m i n e m a .

St. G e r m a i n lahkus sedamaid Saksamaale, kus v i i b i s juba uhete i s tk t imnendal paeval parast Louis X V surma kulal isena Hesseni W i l h e l m IX, Hessen-Kasseli tohutute varanduste parija lossis. J. J. B jornstahl o n k i r j e l d a n u d seda oma reisikir jas:

Krahv St. Germain 255

Me olime Hessen-Kasseli trooniparija viirst Wilhelmi (Hesseni Karl i venna) ktilalised Hanaus Frankfurdi lahedal. K u i me 21. mail 1774 Hanau lossi saabusime, siis leidsime seal eest lord Cavendishi ja Comte de St. Germaini; nad ol id saabu-nud Lausanne'ist ning ol id teel Kasselisse ja Berliini. 8

Parast k i i l a s k a i k u Hesseni v u r s t i j u u r d e reisis St. Ger­m a i n m u j a l g i Euroopas . Teda t e r v i t a t i B r a n d e n b u r g i m a r k -k r a h v i ja teiste u l i k u t e juures. L o p u k s p a k k u s St. G e r m a i n i l e k u l a l i s l a h k u s t Hesseni K a r l , kes o l i v a n k u m a t u k u u l e k u s e o r d u k d r g e m a i d juhte . St. G e r m a i n veetis v i i m a s e d v i i s aastat o m a teadaolevast elust K a r l i juures.

St. G e r m a i n s u r i va ide tavas t i 1784. aastal. Eckenforde k i r i k u r a a m a t u s o n jargmine kanne:

Surnud 27. veebruaril, maetud 2. martsi l 1784, n i inimetatud Comte de St. Germain ja Weldon* - liihem teave puudub - era-viisiliselt maetud siia kirikusse. 9

Alles parast St. G e r m a i n i va idetavat surma sai teatavaks tema tegel ik se isund Vennaskonna organisats ioonis . St. Ger­m a i n i s t ei r a a g i t u d m i t t e uksnes k u i uhest Vennaskonna k d r -geimast esindajast, ta ka j u m a l i k u s t a t i k u i f u t i s i l i s e l t sure-m a t u i s ik , kes ei vanane ega sure. Pa l jud St. G e r m a i n i kaas-aegsed imet le jad v a i t s i d , et n a d o l i d k o h t u n u d temaga ajal, k u i see oleks St. G e r m a i n i iga arvestades v d i m a t u o l n u d . Nai teks k i r j u t a s p a r u n E. H . Gle ichen o m a 1868. aastal a v a l d a t u d memuaar ides :

Ma olen kuulnud Rameaud ja Prantsusmaa Veneetsia saadiku elatanud sugulast kinnitamas, et ta ol i tundnud St. Germaini 1710. aastal, k u i too nagi valja nagu viiekumneaastane mees.10

K u i St. G e r m a i n o l i 1710. aastal v i i s k u m m e n d aastat vana , siis p i d a n u k s ta o m a v a i d e t a v a l surma-aastal o lema 124-aastane. O n aga ka n e i d , kes v a i d a v a d , et St. G e r m a i n ei s u r n u d 1784. aastal. Saksa m u s t i k a a j a k i r i Magazin der Be-iveisfiihrer filr Verurtheilung des Freimaurer-Ordens k i r j u t a s 1857. aastal, et St. G e r m a i n o l i u k s Prantsusmaa es inda ja id 1785. aastal t o i m u n u d vabamuurlas te k o n v e n d i l Pariisis, aasta

* St. Germain kasutas m i t m e i d varjunimesid. Weldon o l i i iks nendest.

256 Eedeni jumalad

parast tema v a i d e t a v a t s u r m a . K a u k s teine autor , C a n t u Cesare k i r j u t a b oma teoses Gli Eretici d'Italia, et St. G e r m a i n v i i b i s k u u l s a l W i i h e l m s b a d i v a b a m u u r l a s t e k o n v e n d i l , m i s t o i m u s s a m u t i 1785. aastal.

P a l j u d peavad n e i d teateid t d e n d i k s , et St. G e r m a i n i s u r m o l i o l n u d lavastatud (vdib-ol la k o g u n i teist k o r d a tema elus) , et a idata t a l teda umbr i t sevates t vas tuo ludes t eemale t d m b u d a , n i i et ta oleks saanud elada o m a jare le jaanud e l u suhteliselt r a h u l i k u l t .

St. G e r m a i n i v a i d e t a v surmajargne i l m u m i n e ei l d p p e -n u d aga aastaga 1785. K r a h v i n n a D ' A d h e m a r , Prantsuse d u -k o n n a d a a m , kes p a n i v e i d i aega enne oma surma 1822. aastal k i r j a oma malestused, vihjas, et o l i n a i n u d St. G e r m a i n i m i t -m e l k o r r a l parast tol le vaidetavat surma, tavaliselt rahutuste ajal. D a a m k inni tas , et St. G e r m a i n o l i h o i a t a n u d Prantsusmaa k u n i n g a t ja k u n i n g a n n a t (oma vaenlast L o u i s X V I ja M a r i e A n t o i n e t t e ' i ) v a h e t u l t enne Prantsuse r e v o l u t s i o o n i p u h k e ­m i s t , m i s algas 1789. aastal. Ta k inn i tas ka , et o l i n a i n u d St. G e r m a i n i 1793., 1804., 1813. ja 1820. aastal. Roosiristlasest k i r -j an ik Franz Graeffer va i t i s , et St. G e r m a i n i o l i n a h t u d parast tema a m e t l i k k u s u r m a A u s t r i a s , k u s teda o l i a u s t a t u d k u i kdrgelseisvat Vennaskonna meis tr i t . 19. sajandi l d p u s k inni tas Madame Helena Blavatsky, t iks Teosoofilise U h i n g u asutajaid, et St. G e r m a i n o l i uks Ti ibet i Pe idetud Meistr i test , kes salaja m a a i l m a saatust j u h t i s . 1919. aastal, k u i o l i ka imas edukas k o m m u n i s t i d e j u h i t a v revo luts ioon U n g a r i s , i l m u s seal lage-dale i s i k , kes v a i t i s , et o n St. G e r m a i n . K o i g e l o p u k s teatas mees nimega G u y Bal lard , et ta o n k o h t u n u d St. G e r m a i n i g a M o u n t Shastal Ca l i forn ias ja et St. G e r m a i n o l i a i d a n u d t a l l u u a u u t Vennaskonna h a r u nimetusega I A M . M e kasi t leme I A M - i uhes jargmises peatukis .

Kas k o i k need tunnis ta jad valetasid? Toenaoliselt m i t t e . Vennaskond korra ldas aeg-ajalt taassunde, selleks et m d n d a oma v a l i t u d l i i g e t j u m a l i k u s t a d a . Seda o l i t e h t u d ka Jeesu-sega. Tege l ikul t o m i s t a v a d need Vennaskonna h a r u d , m i s St. G e r m a i n i j u m a l i k u s t a v a d (seega k a u g e l t k i m i t t e k o g u Vennaskond) , to l le le samasuguse va imse staatuse, n a g u o l i Jeesusel. Pdhjust St. G e r m a i n i j u m a l i k u s t a d a ei ole i l m s e l t

Krahv St. Germain 257

k u n a g i v o i m a l i k t a i e l i k u l t moista . Vahest o l i tema e d u Ven­naskonna ur i tuse edendamise l t u n d u v a l t s u u r e m , k u i me teame. M i l l i n e see pohjus ka ei oleks, o n selge, et St. G e r m a i n o l i surelik. Ta sur i , k u i just mi t te oma ulestahendatud surma-paeval , siis vahemal t k u m n e aasta j o o k s u l parast seda.

O m a eluajal ja ka tanapaeval o n p a l j u d in imesed St. Ger­m a i n i petiseks ja sarlataniks n i m e t a n u d . M i t m e d k r i i t i k u d o n r a h u l d u n u d teadmisega, et St. G e r m a i n p o l n u d keegi m u u k u i l i h t r a h v a hulgast p a r i t l ibekeelne s u l i , kelle paas k u n i n g -l i k k u seltskonda sai teoks t a n u tema kavalusele ja v a r v i k a l e olemusele . T o e n d i d , m i d a me v a a d e l n u d oleme, ei k i n n i t a sellist u s k u sugugi . Val jastpoolt t u l n u l e ei oleks o l n u d l i h t n e paaseda n i i paljudesse kuningl ikesse r ingkondadesse ja s inna jaada. St. G e r m a i n i osa Vene tsaari Peetri kukutamises ei k u j u -t a n u d endast tahtsusetut k e l m u s t ; see o l i o lul i se tahtsusega paleepodre, mis m u u t i s k o g u Euroopa p o l i i t i l i s t m a a s t i k k u . Jah, St. G e r m a i n o l i m i t m e s k i mottes sarlatan, k u i d see ei m u u d a tema p o l i i t i l i s t tegevust ja s idemeid s u g u g i v a h e m olul is teks . St. G e r m a i n i v a r v i k u s ja toretsev s t i i l v a r j u t a s i d tema e l u surmtdsise poole . Tema reis id ja tegevus l d i d seosed Vennas­k o n n a ja Hesseni v u r s t i d e , Prantsusmaa i n t r i i g i d e , E u r o o p a sodade ja paberraha emiteerivate pankur i tega .

St. G e r m a i n i is iksus osutab sellele, et te lgi tagustest mdjutustest raakides ei raagi me s u g u g i t i n g i m a t a eeterlikest olevustest, kes var judena r i n g i h d l j u v a d ja se le tamatuid asju teevad. Tavaliselt me raagime sel j u h u l inimestest , kes o n n i i ­sama elavad ja v a r v i k a d n a g u meie teiega. M o n i k o r d saavu-t a v a d n a d e d u ja t e inekord tabab n e i d ebadnn. N e i l o n o m a d v d l u v a d k u l j e d ja ka v e i d r u s e d n a g u m e i l k d i g i l . N a d m d j u t a -v a d i n i m e s i , k u i d ei j u h i n e i d n a g u marionet te . N e i l e avalda-v a d m o j u samasugused asjad n a g u teistelegi . Seesugused tahelepanekud j u h i v a d m e i d olulisele jareldusele.

K u i m o n e d a u t o r i d r a a g i v a d Vennaskonna v d r g u s t i k u m d j u s t ajaloo k a i g u l e ja k u i m o n e d in imesed sellest l o e v a d , siis n a e v a d n a d o m a v a i m u s i l m a s tegutsemas k u m m a l i s i maa-a luse id o k u l t i s t l i k k e j d u d u s i d . See o n i l l u s i o o n , m i l l e l e o n t d u k e a n d n u d Vennaskonna enese m u s t i t s i s m ja salasta-tus. M u u t u s e d uhiskonnas , o l g u siis paremuse v o i ha lvemuse

17 E e d e n i jumalad

258 Eedeni jumalad

suunas, o n inimeste p d h j u s t a t u d . Vennaskonna v d r g u s t i k o n l ihtsa l t o l n u d tdhus kana l , m i l l e k a u d u i n i m e s i tegutsema o n s u n n i t u d ja m i s samas suurema osa Vennaskonna t e g u s i d sa ladus loor iga var jab . Vennaskonna v d r g u s t i k u m o j u a i n u l t naib must i l isena ja o k u l t i s t l i k u n a , sest n i i p a l j u d teod o n jaa-n u d kdrvalseis jate jaoks saladuseks ja m a r k a m a t a . K o r r u m ­p e e r u n u d Vennaskonna v d r g u s t i k u l ei ole k u n a g i o l n u d ega ole ka tanapaeval t d h u s a i d o k u l t i s t l i k k e v d i m e i d . Seetottu o n v o i m a l i k m a a i l m a l i h t s a l t tegude ja tegutsemise a b i l pare-maks m u u t a . Selleks ei ole tarv is m i t t e m i n g i s u g u s t v d l u -k e p p i . L ihtsa l t na tuke j d u p i n g u t u s i .

27. p e a t ii k k

Ruutlid siin, ruutlid seal

Isegi parast Stuart i te v d i m u k o k k u v a r i s e m i s t sailitas r i i i i t l i -astmestik populaarsuse ja levis k i i res t i . Mdnes t e m p l i r u u t l i t e organisats ioonis asendus Stuart i -meelsus monarhiavastase f i losoof iaga , teistes - m o n a r h i s t l i k e vaadetega. V a b a m i i u r l a -sed, kes o l i d kasutusele v o t n u d t e m p l i r u u t l i t e a s t m e s t i k u , m a n g i s i d 18. sa jandi l t o i m u n u d p o l i i t i l i s e s vdi t luses o l u l i s t r o l l i n i i m o n a r h i s t i d e k u i ka monarhiavastaste poo le l , aidates sellega t u l i elus h o i d a , m i s t o t t u in imeste l t u l i uksteisega lak-k a m a t u l t v d i d e l d a . Nai teks in i ts ieer i t i Rootsi k u n i n g a s Gustav I I I ja tema v e n d K a r l , S d d e r m a n l a n d i her tsog , 1770. aastal v a n k u m a t u kuulekuse ordusse. Jargmisel aastal sai i iheks esi-meseks G u s t a v i teoks parast Rootsi t r o o n i l e as tumis t Roots i R i i g i p a e v a v a s t u s u u n a t u d r i i g i p d d r d e k o r r a l d a m i n e ja k u n i n g a u l e m v d i m u taaskehtestamine. Samuel H a r r i s o n Bay-n a r d k i r j u t a b o m a raamatus History of the Supreme Council, et Gustavi le osutasid u l a t u s l i k k u kaasabi tema v a b a m u i i r l a s -test kaaslased.

R u i i t l i a s t m e s t i k le id is sooja v a s t u v d t t u ka I i r i m a a l , k u s m o o d u s t a t i oranjelaste o r d u . N a g u male tame , ku ju tas see o r d u endast sdjakat organisats iooni , m i l l e i i lesehitus sarnanes vabamuurlas te omaga. See organisatsioon asutati eesmargiga sai l i tada Ingl i smaa peamise re l ig ioonina protestant ism. O r a n ­jelaste o r d u l i i k m e d a n d s i d v a n d e toetada hanover las i seni , k u n i hanoverlased toetavad protes tant ismi . 1790. aastate a l g u -ses kehtestat i oranjelaste o r d u s r u u t l i a s t m e s t i k , selleks het -keks o l i Stuarti-meelsete u r i t u s peaaegu val ja s u r n u d . O r a n -

260 Eedeni jumalad

jelaste o r d u t e m p l i r u u t l i t e l t ule v o e t u d a s t m e s t i k k u k u t s u t i ja kutsutakse tanapaevalgi mustaks dpeta jaskonnaks. E h k k i oranjelaste o r d u t ja m u s t a dpeta jaskonna a s t m e s t i k k u pee-takse oma seisundeilt vdrdseks, o n paas musta dpetajaskonna ridadesse v o i m a l i k a i n u l t parast uhe aasta m d d d u m i s t ajast, m i l i s i k o n l a b i n u d oranjelaste o r d u as tmest iku . Tony G r a y o n oma raamatus The Orange Order k i r j u t a n u d , et m u s t a l ope-ta jaskonnal o n tanapaeval uksteist astet ja „selle k u m m a l i s e u h i n g u siseasju u m b r i t s e b tanapaevalgi t ihe sa laduskate" . 1

U m b e s 50-60 p r o t s e n t i k o i k i d e s t oranjelaste o r d u l i i k m e t e s t saavad dpetajaskonna l i ikmeteks . Oranjelaste o r d u ise o n jaa-n u d rangelt protes tant l ikuks ja a n t i k a t o l i i k l i k u k s n i n g annab seelabi oma panuse tanapaeva konf l ik t idesse I i r i m a a protes-tant ide ja katol i iklaste vahel .

Veel i i k s h u v i p a k k u v episood t e m p l i r u i i t l i t e as tmest iku ajaloos p u u d u t a b p s e u d o i l l u m i n a a t i d e s i i n d i . N a g u me male-tame, o n illuminaat ladinakeelne sona, m i s tahistab vennas­k o n d a . 1779. aastal l o o d i M u n c h e n i v a n k u m a t u k u u l e k u s e loozis teine i l l u m i n a a t i d e o r d u . Seda teist, p s e u d o i l l u m i n a a ­t i d e o r d u t j u h t i s e n d i n e j e su i i t ide preester, kel le n i m i o l i A d a m W e i s h a u p t , ja o r d u o l i ules e h i t a t u d k u i p o o l a u t o -n o o m n e organisats ioon. A d a m W e i s h a u p t i a v a l i k u l t p o l i i t i ­l i n e ja monarhiavas tane i l l u m i n a a t i d e o r d u moodustas vee l uhe vabamuurlas te kdrgema astmest iku k a n a l i , m i l l e n i j d u d -m i n e eeldas sinise astmest iku labimist . Weishaupt i i l l u m i n a a -t i d e l o l i oma v a r j a t u d meister, keda t u n t i nimetuse a l l m u i s t n e Soti u l e m . V a n k u m a t u kuulekuse o r d u l i i k m e d , kes ini ts iee-r i t i i l l u m i n a a t i d e ordusse, u s k u s i d i lmsel t , et satuvad tdeliste i l l u m i n a a t i d e korgeimasse eseloni, s. t. Vennaskonda. K u i n a d o l i d ordusse vastu v o e t u d , siis pal jastat i range saladus-v a n d e a n d n u d l i i k m e t e ees p o l i i t i l i n e ja monarh iavas tane f i losoofia .

Weishaupt i i l l u m i n a a d i d kohtas id aga peagi tugevat vas-t u p a n u . 1786. aastal korra ldas Baieri k u u r v u r s t organisatsiooni Baieri peakorter i s lab iots imise . Lab io ts imise ka igus l e i t u d d o k u m e n t i d e s t t u l i paevavalgele s u u r h u l k i l l u m i n a a t i d e radikaalsetest pol i i t i l i s tes t eesmarkidest. Braunschweig i her t ­sog, kes tegutses Saksa v a b a m u u r l a s t e s u u r m e i s t r i n a , andis

Ruutlid siin, ruutlid seal 261

v i i m a k s kaheksa aastat h i l j e m , 1794. aastal, val ja m a n i f e s t i , mi l lega rundas Weishaupt i pseudoi l luminaate , sest k a u e m ei o l n u d v o i m a l i k a v a l i k k u skandaal i var jata . Ka p a l j u d roos i ­ristlased osalesid Weishaupt i Baieri i l l u m i n a a t i d e m a h a s u r u -mises. Repressioonidest h o o l i m a t a o n ka need i l l u m i n a a d i d p u s i m a jaanud ja tegutsevad edasi tanapaevalgi .

Pa l jud in imesed u s u v a d e k s l i k u l t , et W e i s h a u p t i i l l u m i ­n a a d i d o n tdel ised i l l u m i n a a d i d ja et n a d o n i i l e v o t n u d k o g u v a b a m u u r l u s e . See v i g a j o h t u b W e i s h a u p t i selgelt v a l -j e n d a t u d soovist m u u t a oma astmestik ainsaks v a b a m u u r l u s e k d r g e i m a k s as tmest ikuks . K a tanapaeval v o i b le ida r a a m a ­t u i d , m i s v a l j e n d a v a d teooriat , et W e i s h a u p t i i l l u m i n a a d i d o l i d ja o n i n i m k o n n a k d i k i d e hadade al l ikaks . Tdendi te h o o -likas u u r i m i n e osutab aga sellele, et Weishaupt i i l l u m i n a a d i d k u j u t a s i d endast t e g e l i k u l t selles asjas h o o p i s p a t u o i n a s t . E h k k i W e i s h a u p t i i l l u m i n a a d i d a n d s i d mdningase panuse E u r o o p a revoluts iooni l is tesse rahutustesse, o n nende m o j u ajaloo k a i g u l e i l l u m i n a a t i d e l e osaks l a n g e n u d t o h u t u s t ava-l i k k u s e tahelepanust h o o l i m a t a i l m s e l t v a i k s e m , k u i p a l j u d a r v a v a d . Sotsiaalsed h a d a d , m i l l e pdhjustamises W e i s h a u p t i i l l u m i n a a t e vahetevahel sui idis tatakse , eksisteeris id a m m u enne A d a m Weishaupt i sundimis t . Organisats ioon, mis vaba­m u u r l u s e 18. sa jandi l peaaegu t e r v i k u n a enesele a l lutas , o l i t e m p l i o r d u o m a astmest ikuga, ja see o n sootuks m i d a g i m u u d k u i A d a m W e i s h a u p t i i l l u m i n a a d i d . Baier i i l l u m i n a a ­t ide tahtsus pdhineb asjaolul, et tegemist o l i monarhiavastase fakts iooniga , m i l l e l l u b a t i tegutseda v a n k u m a t u k u u l e k u s e loozis; samal ajal peet i v a n k u m a t u t k u u l e k u s t tildiselt p r o -m o n a r h i s t l i k u k s ja see toetas m i t m e i d m o n a r h i a m e e l s e i d t i r i t u s i , n a g u v a r e m m a i n i t u d Rootsi Ri igipaeva diguste k a r p i -m i n e . T a n u sellele m u u t u s v a n k u m a t u k u u l e k u s p a l j u d e k s aastateks salajaseks rahutuste dhutajaks nii m o n a r h i s t i d e kui ka a n t i m o n a r h i s t i d e leeris - veel uks na ide Vennaskonna makjavel l i smist .

Roosirist laste Tama Fraternitatis'e e n n u s t a t u d u l e u l d i n e i n i m u h i s k o n n a t r a n s f o r m e e r u m i n e sai sisse v e e l g i s u u r e m a hoo , k u i v a b a m u u r l a s e d ja teiste m u s t i t s i s t l i k u v d r g u s t i k u organisatsioonide l i i k m e d maai lmas p u h k e n u d pa l jude revo-

262 Eedeni jumalad

l u t s i o o n i d e etteotsa asusid. Rahutus i ei o l n u d m i t t e uksnes Euroopas, need l e v i s i d A t l a n d i ookeani teisele kaldale ja ajasid oma j u u r e d eurooplaste kolooniatesse Pdhja-Ameerikas . Selle tulemusena sundis tanapaeva m a a i l m a koige v d i m s a m r i i k -A m e e r i k a U h e n d r i i g i d .

28. p e a t u k k

Ameerika fooniks

Koos E u r o o p a k o l o n i s t i d e g a p u r j e t a s i d Pdhja-Ameerikasse ka Vennaskonna organisa t s ioonid . 1694. aastal asutas r i i h m Euroopast t u l n u d roosiristlaste l i i d r e i d k o l o o n i a , m i d a tana­paeval Pennsylvania osar i ig ina tuntakse. M i t m e d m a a l i l i s e d hooned, mis n a d Ephratas pust i tas id , k u j u t a v a d endast tana­paevalgi unikaalse id vaatamisvaarsusi .

N e i l e jargnes v a b a m u u r l u s . 5. j u u n i l 1730. aastal andis N o r f o l g i her tsog N e w Jerseyst p a r i t D a n i e l Coxe ' i le k o i g e esimese teadaoleva A m e e r i k a k o l o o n i a t e n i j o u d n u d vaba­muurlas te ametissemaaramiskir ja. Selle d o k u m e n d i g a maarat i Coxe ajutiseks N e w Yorgi , N e w Jersey ja Pennsylvania suur-m e i s t r i k s . S a m u t i andis see k i r i Coxe ' i le diguse looze m o o -dustada . U h e esimese looz i kolooniates asutas Bostonis 31 . augus t i l 1733. aastal Ingl i smaa emaloozi a n t u d asutamiskir ja alusel H e n r y Price. V a b a m u u r l u s t u u r i n u d ajaloolane A l b e r t M a c K e y u s u b , et l o o z i d o l i d olemas toenaolisel t ka v a r e m , k u i d d o k u m e n d i d nende kohta o n kaotsi l a i n u d .

V a b a m u u r l u s levis A m e e r i k a kolooniates n i isama k i i r e s t i , n a g u see o l i l e v i n u d Euroopaski . Peaaegu k o i k esialgsed B r i t i kolooniates m o o d u s t a t u d looz id o l i asutanud Ingl i smaa suur­looz, ja nende loozide l i i k m e d o l i d k o i k lojaalsed B r i t i k o d a n i -k u d .

Inglased p o l n u d a insad A m e e r i k a ko loniseer i j ad . Uues M a a i l m a s o l i I n g l i s m a a uks p e a m i s i r ivaa le Prantsusmaa. Kahe r i i g i vahe l ine k o n k u r e n t s pdhjustas kolooniates sage-dasi p i i r i t i i l i s i d . Selle tagajarjel to imus A m e e r i k a p i n n a l m i t m e i d

264 Eedeni jumalad

v a g i v a l d s e i d k o k k u p d r k e i d , n a g u 18. sa jandi esimesel k u m -n e n d i l pee tud K u n i n g a n n a A n n e ' i soda ja K u n i n g a s George' i soda 1744. aastal. Isegi rahuajal ei o l n u d suhted kahe s u u r r i i g i vahel k a u g e l t k i rahumeelsed.

U k s B r i t i kolooniates tegutsevaid lojaalseid ohvitsere o l i George Washington. Ta in i ts ieer i t i vabamuurlaseks 4. n o v e m b -r i l 1752. aastal k a h e k u m n e aasta vanuselt . Ta k u u l u s sellesse organisats iooni k u n i oma e lu l d p u n i . W a s h i n g t o n sai B r i t i armee ohvi t ser iks juba enne k o l m e k u m n e s e k s saamist. L i g i meeter u h e k s a k u m m e n d p i k k ja l i g i sada k i l o raske, o l i W a s h i n g t o n ka v a l i m u s e l t mul je t avaldav mees.

t i k s Washingtoni sdjavaelisi ulesandeid o l i j a lg ida Prant­suse vagede tegevust r a h u t u t e l p i i r i a l a d e l . 1748. aastal s d l m i -t u d A i x - l a - C h a p e l l e ' i l e p i n g tahistas K u n i n g a s George ' i sdja l d p p u ja andis osa t e r r i t o o r i u m i s t Prantsusmaale tagasi. N i i Ingl i smaale k u i ka Prantsusmaale t o i a jut ine vaenutegevuse peatamine s u u r t kergendust , k u n a sojad o l i d n a d m d l e m a d sugavatesse vdlgadesse m a s s i n u d . Isegi m d l e m a s r i i g i s k a i ­bele t u l n u d inf la ts ioonialdis paberraha, m i d a vaenutsevad p o o ­led oma sdjategevuse rahastamiseks kasutasid, ei s u u t n u d ara h o i d a sddadega alat i kaasaskaivaid tdsiseid f inantsraskusi .

Kah juks ei kes tnud r a h u k u m m e t aastatki. M o n e ajaloo-lase arvates paastis uue sdja lahti George Washington uhe oma O h i o Valleysse soor i ta tud sojalise rddvre tke ajal. W a s h i n g t o n ja tema vaed avastasid r u h m a Prantsuse s d d u r e i d , prantslased aga ei m a r g a n u d n e i d . Washingtoni m a r g u a n d e peale avasid b r i t i d i l m a hoiatamata tule . T u l i val ja , et W a s h i n g t o n i s d d u r i d o l i d peale s a t t u n u d akredi teer i tud Prantsuse saadikutele, kes tavaparase sojalise eskordi saatel reis is id. Prantslased v a i t s i d h i l j e m , et n a d o l i d teel b r i t t i d e j u u r d e , et p i d a d a l a b i r a a k i m i s i veel mone jarele jaanud O h i o regiooni p u u d u t a v a vaidlusaluse kus imuse ule. Washington digustas oma r u n n a k u t ja k i n n i t a s , et Prantsuse s d d u r i d o l i d o l n u d varitsuses ja et nende d i p l o -maat i l i se p u u t u m a t u s e ndue o l i a lusetu . K u i d a s ka l o o d poleks o l n u d , iga l j u h u l t u n d s i d prants lased e n d provotsee-r i m a t a sojalise r u n n a k u ohvr i tena . Peatselt o l i p u h k e m a s soda prantslaste ja indiaanlastega. Seitsmeaastase sdjana levis see ka Euroopasse.

Ameerika fooniks 265

Taaspuhkenud sdjal o l i d k o h u t a v a d tagajarjed. F r i e d r i c h Suure s d n u l n d u d i s Seitsmeaastane soda 853 000 o h v r i t sdja-vaelaste seas, p luss sajad t u h a n d e d t s iv i i l e lan ikes t t a p e t u d . N i i I n g l i s m a a k u i ka Prantsusmaa said t o h u t u t m a j a n d u s -l i k k u k a h j u . K u i soda ldppes , o l i I n g l i s m a a v d l g k a s v a n u d 136 m i l j o n i nae ls ter l ingin i , e n a m i k u sellest vdlgnes r i i k p a n -k u r i t e e l i i d i l e . Selle v d l a tagasimaksmiseks kehtestas I n g l i s ­maa p a r l a m e n t o m a k o d a n i k e l e k d r g e d m a k s u d . K u i see m a k s u k o o r m u s l i i g a kdrgeks m u u t u s , siis kehtestat i A m e e ­r i k a kolooniatesse saad eta vatele kaupadele t o l l i m a k s u d . N e e d t o l l i m a k s u d m u u t u s i d A m e e r i k a ko lonis t ide jaoks vars t i tera-vaks v a l u k u s i m u s e k s , m i l l e l e k o l o o n i a d peagi v a s t u p a n u h a k k a s i d avaldama.

Sojad t d i d kaasa ka teise olul ise m u u d a t u s e : hanover la ­sed ut les id l a h t i oma po l i i t ikas t p i d a d a Ing l i smaa l v a i d vaikest sdjavage. Ing l i smaa armee suurenes o lul ise l t . Selle tagajarjel tekkis vajadus e lanikke veelgi korgemal t maksustada. Lisaks kdigele vajas l i g i 6000 B r i t i sdjavaelast Ameer ikas eluaset, ja seda hankides r i k u t i sageli k o l o o n i a e lanike o m a n d i d i g u s i . See suurendas kolonis t ide rahulo lematust veelgi .

Nel jas sdja negat i ivne tagajarg (vahemal t k o l o o n i a t e arvates) o l i Ingl i smaa k a p i t u l e e r u m i n e m i t m e A m e e r i k a i n d i -aanlaste h o i m u n d u d m i s t e ees. A m e e r i k a indiaanlased o l i d v d i d e l n u d prantslaste p o o l e l , k u n a b r i t i d o l i d v a g i v a l d s e l t h d i v a n u d suure osa indiaanlaste m a i d . Parast prantslaste ja indiaanlastega p e e t u d sdja l d p p u andis B r i t i k u n i n g a k o d a 1763. aastal val ja p r o k l a m a t s i o o n i , m i l l e alusel m o o d u s t a t i t o h u t u l maa-alal Apalats ide maes t iku ja Miss i ss ippi joe vahe l indiaanlas te reservaat. B r i t i a lamatel o l i k e e l a t u d seda i l m a k u n i n g a v d i m u loata asustada. See karpis o lul ise l maaral v d i -m a l u s i laanepoolseid alasid asustada.

B r i t i esimene uus kolooniatele kehtestatud m a k s u k o r r a l -dus p i d i j d u s t u m a 1764. aastal. Seda maksuseadust tuntakse suhkruseaduse n i m e a l l . Selle alusel maksustat i t o l l i m a k s u g a saematerjal i , t o i d u k a u p u , r u m m i ja melassi. Jargmisel aastal kehtestati uus maks , tempelmaks , mis p i d i aitama katta k o l o o -nias paiknevate B r i t i vagedega seotud k u l u t u s i .

Pa l jud k o l o n i s t i d vastustasid agedalt maksude kehtesta-

266 Eedeni jumalad

m i s t ja nende k o g u m i s e vi ise . N a i t e k s o l i k r o o n u t o l l i a m e t -n i k e l B r i t i a b i d o k u m e n t i d e alusel d igus seadusevastaselt i m p o r d i t u d kaupade leidmiseks iga l p o o l lab iots imis i k o r r a l -dada. A g e n t i d e l o l i peaaegu p i i r a m a t u digus lab iots imis i k o r -ra ldada ja ette hoiatamata v o i i l m a tagatiseta k a u p u k o n f i s -keerida.

1765. aasta o k t o o b r i s t u l i d N e w Yorgis t e m p e l m a k s u seaduse kongressi le k o k k u uheksa k o l o o n i a es indajad. N a d v d t s i d v a s t u Oiguste dek lara ts iooni , mi l l es v a l j e n d a s i d o m a vastuseisu B r i t i p a r l a m e n d i p o l i i t i k a l e kehtestada makse i l m a k o l o o n i a t e esindajate k o h a l o l e k u t a . D e k l a r a t s i o o n vastustas ka B r i t i a d m i r a l i k o h t u t e v a n d e k o h t u n i k e t a peetavaid k o h t u -protsesse. See v a s t u p a n u a k t s i o o n o l i erakordsel t edukas . 17. m a r t s i l 1766, v i i s k u u d parast t e m p e l m a k s u seaduse v a s t u v d t -mis t kongressi poo l t , t e m p e l m a k s u seadus tuhis ta t i .

H o o l i m a t a B r i t i p a r l a m e n d i s i irast p i i u d e s t r a h u l d a d a e n a m i k k u kolooniate n d u d m i s i , hakkas A m e e r i k a kolooniates l e v i m a mdjukas iseseisvusl i ikumine. Samuel A d a m s i j u h t i m i -sel hakkas „Vabaduse Poegade" n i m e a l l tegutsev salaorgani-satsioon soor i tama v a g i v a l l a - ja t e r ror iak te . O r g a n i s a t s i o o n i l i i k m e d p d l e t a s i d V i i t s e a d m i r a l i k o h t u a r h i i v i ja r u u s t a s i d m i t m e t e B r i t i amet i i s ikute k o d u s i d . N a d ahvardas id t e m p e l -maksuagente ja teisi B r i t i v d i m u esindajaid vagival laga . „Vaba-duse P o j a d " organiseerisid majandusboikot te , dhutades k o l o -niste t u h i s t a m a o m a B r i t i kaupmeeste le saadetud t e l l i m u s i . N e e d akts ioonid t d i d Ingl ismaale s u u r t k a h j u , k u n a k o l o o n i a d o l i d b r i t t i d e jaoks o l u l i n e k a u b a t u r g . Seetottu andis Ing l i smaa 1770. aastal taas ko lon is t ide le jarele ja tuhistas k d i k i d e k a u ­pade , val ja a r v a t u d tee t o l l i m a k s u d . K u i d selleks ajaks o l i r e v o l u t s i o o n i l i n e d h i n l i i g a tugevaks m u u t u n u d , n i i et selle peatamine p o l n u d e n a m v o i m a l i k . 5. m a r t s i l 1770. aastal t o i -m u s Bostoni veresaun, m i l l e kaigus B r i t i vaed avasid Bostonis tu le rahvamass i p i h t a ja taps id v i i s in imest . Pinge kasvas ja k o l o n i s t i d e seas t e k k i s i d i i h a u u e d salajased r e v o l u t s i o o n i -l i sed r u h m i t u s e d . B r i t i d ei k a v a t s e n u d i k k a vee l t eemaksu tuhis tada . 14. o k t o o b r i l 1773. aastal, k o l m aastat parast Bos­t o n i veresauna, t u n g i s i d k o l o n i s t i d indiaanlasteks maskeer i -tuna Bostoni sadamas ankrus seisvale B r i t i laevale ja v i s k a s i d

Ameerika fooniks 267

suure koguse teed merre . See o l i k u u l u s „Bostoni teejoo-m i n e " .

N e e d massuakts ioonid s u n d i s i d p a r l a m e n t i l o p u k s k o l o o ­niate v a s t u kaubandussankts ioone kehtestama. N e e d sankt-s i o o n i d va las id aga veelgi o l i massutul le . 1774. aastal kutsus r u h m k o l o n i s t i d e j u h t e k o k k u I k o n t i n e n t a a l k o n g r e s s i , et protesteer ida B r i t i v d i m u d e tegevuse v a s t u ja k u t s u d a r a h -vast ti les k o d a n i k u a l l u m a t u s e l e . 1775. aastal p idas Patr ick H e n r y V i r g i n i a kongress i l o m a k u u l s a kdne „ A n d k e m u l l e vabadus v o i andke m u l l e s u r m " . V a h e m k u i k u u aega parast seda k d n e t algas C o n c o r d i l a h i n g u g a A m e e r i k a Iseseisvus-sdda. Selles l a h i n g u s langes kaheksa meest k o l o n i s t i d e m i i -l i tsa r idades , samal ajal k u i B r i t i p o o l e l o l i l a n g e n u i d 273. Sama aasta j u u n i s n i m e t a t i George W a s h i n g t o n , mees, kes p a l j u d e ajaloolaste arvates o l i k a k s k u m m e n d aastat v a r e m O h i o Valleys a n t u d tu l i s tamiskasuga p a n n u d l i i k u m a k o g u protsessi, u u e r a h v a r a m p s u s t k o k k u k l o p s i t u d k o n t i n e n t a a l -armee ulemjuhata jaks .

A ja loo lased o n m a r k i n u d , et A m e e r i k a revoluts ionaare ei a j endanud tegutsema s u g u g i m i t t e uksnes m a j a n d u s l i k u d m o t i i v i d . See t u l i i l m s i k s siis, k u i B r i t i p a r l a m e n t tuhis tas peaaegu k o i k kehtestatud m a k s u d . H o o l i m a t a kuningas George I I I H a n n o v e r i p a r i t o l u s t , o l i ta k o d u m a a l p o p u l a a r n e ja ka tema pidas e n d alguses k o l o n i s t i d e pooldajaks . Teravad v a l -j e n d i d , m i d a r e v o l u t s i o o n i j u h i d k u n i n g a k o h t a k a s u t a s i d , t e g i d k u n i n g a l e p a l j u tuska, sest talle na i s id tema vas tu s u u ­n a t u d r u n n a k u d ebadiglastena, vdrre ldes tema t e g e l i k u r o l -l iga k o l o n i s t i d e pahameele a l l ikaks olevate p r o b l e e m i d e tek-k i m i s e l . K o l o n i s t i d e i l u k d n e oleks p i d a n u d olema s u u n a t u d p i g e m p a r l a m e n d i v a s t u . R e v o l u t s i o o n i l i s t tegevust dhutas i lmsel t tagant m i n g i k a v a l a m j d u d : massulised o l i d kehtesta-mas taiest i u u t u h i s k o n n a k o r d a . U l e s t d u s u t u l l e l i sas id o l i u u e d agedad f i losoof i l i sed vaated, mis h d l m a s i d p a l j u enamat k u i k o n f l i k t i k u n i n g a v d i m u g a . U k s sell iseid f i losoof i l i s i sus-teeme o l i v a b a m u u r l u s .

A m e e r i k a Iseseisvussdja Who's Who o n peaaegu t e r v i -k u n a A m e e r i k a kolooniate v a b a m u u r l u s e Who's Who. Iseseis-vuse pooldajate r idades vdi t levate vabamuurlas te h u l k a k u u -

268 Eedeni jumalad

l u s i d George W a s h i n g t o n , Ben jamin F r a n k l i n (kes o l i o l n u d v a b a m u u r l a n e v a h e m a l t aastast 1731), A l e x a n d e r H a m i l t o n , Richard M o n t g o m e r y , H e n r y K n o x , James M a d i s o n ja Patr ick H e n r y . Revoluts ionaar ide h u l k a , kes o l i d u h t l a s i ka vaba­muur las te s u u r m e i s t r i d , k u u l u s i d Paul Revere, John Hancock ja James C l i n t o n , lisaks neile Washington ja F r a n k l i n . K o l o n e l LaVon P. L i n n k i r j u t a b oma art ik l i s Freemasonry and the Natio­nal Defense, 1754—1799,] et kont inentaalarmee l i g i k a u d u 14 000 ohvitser ist o l i v a b a m u u r l a s i uks sei tsmendik, ehk 2018 meest. N a d esindasid u h t e k o k k u 218 loozi . Sada ohvi tser i nende h u l -gas o l i d k i n d r a l i d . L i n n m a i n i b :

Koikides meie sodades, alates prantslaste ja indiaanlastega peetud sodadest ja lopetades Ameerika Iseseisvussojaga, on lahinguvaljade kohal hol junud Ameerika sojakate vabamuur­laste varjud. 2

Euroopa andis A m e e r i k a l e veel kaks s i lmapaistvat vaba-m u i i r l a s t . Saksamaalt t u l i kolooniatesse p a r u n v o n Steugen, kes i s i k l i k u l t m u u t i s W a s h i n g t o n i r a b a l a p u n d a r d e armee sdjavage meenutavaks organisats iooniks . V o n Steuben o l i Saksa v a b a m u u r l a n e , kes o l i t e e n i n u d Preisi sdjavaes F r i e d ­r i c h Suure a d j u t a n d i n a . Parast Seitsmeaastase sdja l d p p u o l i ta 1763. aastal Preisi armee demobi l i sats iooni kaigus e r r u las­t u d . A j a l , k u i Ben jamin F r a n k l i n Pariisis v o n Steubenit o m a teenistusse varbas, o l i v o n Steuben k e h v a p a l g a l i n e k a p t e n , kes juba nel i te is t aastat ei o l n u d armeeteenistuses o l n u d . F r a n k l i n , selleks et saavutada Kongress i h e a k s k i i t u , v d l t s i s v o n Steubeni t o i m i k u t , vaites, et v o n Steubenil o n k i n d r a l l e i t -n a n d i auaste. K o n t i n e n t a a l a r m e e suureks dnneks j a i pe t tus avastamata.

Teine eurooplane o l i m a r k i i La Fayette. La Fayette o l i jdukas Prantsuse aadl ik , keda o l i d u u d i s e d A m e e r i k a r e v o l u t -s ioonist i n n u s t a n u d juba kahekumneaastaselt , sel ajal k u i ta alles Euroopas Prantsuse sdjavaes teenis. Seetottu purjetas ta Ameerikasse, et anda oma panus r e v o l u t s i o o n i v d i d u saavu-tamisse. 1778. aastal, k u i La Fayette Kont inentaalarmees tee­n i s , sai temast v a b a m u u r l a n e . H i l j e m , parast soda, avaldas La Fayette saladuse selle k o h t a , k u i o l u l i n e o l i o l n u d v a b a ­m u u r l u s revolutsiooniarmee juht ide hulgas. Pddrdumises „Wil-

Ameerika fooniks 269

m i n g t o n i n e l i k u " loozi poole Delaware ' is oma v i imase A m e e ­r i k a kulastuse ajal 1824. aastal utles La Fayette:

Uhel perioodil [kui ma teenisin kindral Washingtoni alluvuses] ei saanud ma kuidagi lahti kahtlusest, et kindral i l on m i n u suh-tes kShklusi; seda kahtlust kinnitas t5ik, et ma poleks i ia lgi saanud mone vaeosa etteotsa. See mote muutus painavaks ja tegi mulle palju tuska. Parast seda, k u i minust o l i saanud vabamuurlane, nais mulle, et kindral on oma arvamist minust sootuks muutnud. Alates sellest hetkest ei olnud m u l pohjust tema usalduses kahelda. Ja varsti parast seda edutati m i n d vaga korgele vaejuhikohale. 3

K u i me arvestame seda o l u l i s t r o l l i , m i d a v a b a m u u r l a -sed A m e e r i k a Iseseisvussdjas m a n g i s i d , * siis ei peaks m e i d s u g u g i u l la tama asjaolu, et r evo luts ioonipropaganda parines otseselt vabamuurlas te organisatsioonist.

6. detsembril 1773. aastal lahkus r i i h m indiaanlasteks r i ie tu-n u d mehi St. Andrew loozist Bostonis ja suundus Bostoni sada-masse, kus kolme Ida-India laeva lastiks olnud tee tile parda loobiti . St. Andrew looz suleti toi ohtul vara, sel pShjusel, et „kohal viibis vaga vahe l i i k m e i d " . 5

Sven G. L u n d e n jutustab oma ar t ik l i s Annihilation of Free­masonry, et St. A n d r e w looz o l i Bostoni tahtsa im v a b a m u u r ­laste organisatsioon. Ta lisab:

* Kaks silmapaistvat Iseseisvussoja j u h t i , kes polevat o l n u d vabamiit ir lased, on Samuel Adams ja Thomas Jefferson. John C. M i l l e r kir jutab oma raamatus Sam Adams, Pioneer in Propaganda:

„On ii l latav todeda, et Sam Adams, kes kuulus peaaegu igasse Bostoni libe-raalsesse poliit ikaklubisse ja kandis oma o lu l suuremat looziohtute koormat k u i uksk i teine patrioot , ei o l n u d vabamuurlane. Pal jud tema sobrad ol id vabamuurlaste organisatsioonis korgetel astmetel ja Bostoni looz aitas iisna palju kaasa revolutsiooni edule, k u i d Sam Adams ei astunud vabamuurlaste hulka kunagi .

Thomas Jeffersoni n i m i esineb Virginia suurloozi 1883. koosoleku protokol l is , kus teda mainitakse Charlottesville ' i loozi nr. 60 kulalisena, kellena ta olevat 20. sep­tembri l 1817 loozis v i i b i n u d . The Pittsburg Library Gazette 4. augustist 1828 nimetab Jeffersoni silmapaistvaks vabamuurlaseks. Elu ajal siiudistati teda koguni selles, et ta olevat o lnud Weishaupti Baieri i l luminaatide agent. H i l j u t i on moned roosiristla­sed nimetanud Jeffersoni oma organisatsiooni l i ikmeks. Koigest sellest hoolimata puuduvad voi on kadunud reaalsed dokumendid selle kohta, et Jefferson oleks k u u -l u n u d mdnda nendest organisatsioonidest, valja arvatud too iiks i i r i k , kus raagitakse tema iihekordsest kii laskaigust Charlottesvi l le ' i loozi . Seet5ttu usuvad m i t m e d vabamuurluse ajaloo u u r i j a d , et Jefferson o l i kas passiivne vabamuurlane v o i ei k u u l u n u d sellesse organisatsiooni hoopiski .

270 Eedeni jumalad

Ja raamatus, millesse kanti loozi protokol l id ja mis on alles tanapaevalgi, on kohal, kus peaks olema tolle malestusvaarse neljapaeva protokoll , peaaegu t i i t l i leht. Selle asemel on lehe-kuljele kir jutatud koigest iiks taht - suur T. Ei tea, kas sellel voiks olla midagi pistmist teega?6

Raamatus Sam Adams, Pioneer in Propaganda k i r j e ldab raa­m a t u autor John C. M i l l e r k o n f l i k t i puhkemises n i i o l u l i s t osa m a n g i n u d Brit i -vastase rahvamass i h i e r a r h i a t . N e e d r a h v a -mass id ei k u j u t a n u d endast l ih tsa l t j u h u s l i k k e pahaste k o l o ­n i s t i d e g r u p p e . M i l l e r k i r j e l d a b v a b a m u u r l a s t e tahtsat r o l l i nendes grupeer ingutes :

Rahvagruppide hierarhia kujunes valja ajal, k u i Sam Adams Bostonis valitses. Koige alam klass - teenijad, neegrid ja mere-mehed - allutati „ulemate v o i m u alia, kelle hulka kuulus id linna vabamiiurlastest meistrid ja puusepad"; nende iilemateks ol id kaupmeeste ruhmad ja „ Vabaduse Pojad". 7

Vabamuurlas te l o o z i d p o l n u d revoluts ioonias jades k a u -g e l t k i m i t t e v d h i k u d . O n olemas selgeid toende id selle kohta , et n e m a d o l i d k i esmased massu dhuta jad . Vahemal t u k s looz osales rahutus te k u l v a m i s e s par is algusest peale. 1760. aas­tate algusest p a r i n e v a d k i r j a d ja ajalehed pal jastavad, et Bos­t o n i v a b a m u u r l a s t e u h i n g k u t t i s ules b r i t t i d e v a s t a s e i d k i r g i juba Seitsmeaastase sdja ldpus , t u b l i k i i m m e aastat enne Ise­seisvussoja t e g e l i k k u algust.

Bostoni vabamuurlaste t i l l ing siunas [kuberner Thomas] Hutchinsoni ja kuninga valitsust oma kogunemispaigas a d j u ­tant Troweli p ikl ikus katusekambris", kus j u t u jargi olevat hautud rohkem massuplaane, aetud rohkem laimujuttu ja soi-matud vangemalt k u i tiheski teises katusekambris tervel Grub-streetil. Otisest ja tema vabamuiirlastest vendadest said n i i osavad poripi ldujad, et Hutchinsoni soprade meelest o l id nad pidanud „iiles tuhnima n i i Billingsgate'i k u i ka Stewsi", et kogu seda Massachusetts! aristokraatide pihta loobitavat muda kokku saada.8

V o i b n a i d a k u m m a l i s e n a , et massupesadeks sa id jus t A m e e r i k a l o o z i d , o l i d need j u peaaegu k o i k o l n u d a s u t a t u d Ingl ise susteemi j a r g i , m i s , n a g u m e male tame, toetas h a n o -ver las i ja keelas p o l i i t i l i s e d v a s t u o l u d loozides . Tuleb aga meeles p idada , et 1760. aastateks o l i hanoverivastaste t e m p l i -

Ameerika fooniks 271

r u u t l i t e astmest ik Euroopas juba i i sna k i n d l a l t j u u r d u n u d ja sealt ka pal judesse A m e e r i k a loozidesse l e v i n u d . N a i t e k s Bostoni St. A n d r e w looz, m i d a me eespool m a i n i s i m e ja m i s o l i 1773. aastal k o r r a l d a n u d Bostoni teejoomise, o l i h a k a n u d o m i s t a m a t e m p l i o r d u as tmeid juba 28. a u g u s t i l 1769, olles t a o t l e n u d selleks 1762. aastal luba E d i n b u r g h i Soti s u u r l o o -z i l t . See taot lus o l i es i ta tud peaaegu k i i m m e aastat enne A m e e r i k a Iseseisvussoja p u h k e m i s t . M o n e d t e m p l i r u u t l i d ei o l n u d m i t t e a i n u l t hanoverlaste vastased, v a i d taotlesid k o g u m o n a r h i a havi tamis t .

Vabamuurlas te f i losoof ia m o j u A m e e r i k a revoluts ionaa-r idele v o i b naha ka pal judes sumboli tes , m i l l e revoluts ionaa-r i d u u e A m e e r i k a rahva esindamisel tarvitusele v d t s i d . N e e d o l i d Vennaskonna/vabamuur las te s i i m b o l i d .

R i i g i ko ige o l u l i s e m s u m b o l o n r i i g i p i t s a t . U h e esimesi A m e e r i k a r i i g i p i t s a t i k a v a n d e i d esitas 1782. aastal W i l l i a m Bar ton . B a r t o n i joonise ulemises paremas nurgas o n k u j u t a -t u d t i p u t a p u r a m i i d . T i p u asemel o n k o l m n u r k n e Jumala kdikenagev s i l m . N a g u eespool r a a g i t u d , o l i kdikenagev s i l m juba ammustest aegadest uks vabamuurlas te tahtsa imaid s u m ­b o l e i d . See o l i t i k i t u d k o g u n i George W a s h i n g t o n i , Ben jamin F r a n k l i n i ja teiste vabamuurlastes t revoluts ionaar ide r i t u a a l -setele pdl ledele . P u r a m i i d i ja s i lma k o h a l seisid Bar ton i k a v a n -d i l ladinakeelsed sdnad Annul Ceoptis, m i s tahendab „Tema [ j u m a l ] o n d n n i s t a n u d meie u r i t u s t " . K a v a n d i allosas o n k i r i Novus Ordo Seclorum („Uue i l m a k o r r a a lgus" ) . See a l u m i n e tekst annab t u n n i s t u s t sellest, et r e v o l u t s i o o n i j u h i d taot les id laiahaardelist universaalset eesmarki , mis hdlmas p a l j u enamat k u i ko lon is t ide esmaseid m u r e s i d . N e i l e kangastus k o g u maa-i l m a k o r r a m u u t u m i n e . See soov langeb k o k k u teoses Fama Fraternitatis t o o d u d eesmargiga.

B a r t o n i p u r a m i i d koos ladinakeelsete tekst idega v o e t i v a s t u t e r v i k u n a . See k a v a n d o n praegugi veel A m e e r i k a suure r i i g i p i t s a t i osa, m i d a v o i b naha A m e e r i k a uhedol lar i l i se raha-tahe tagakul je l .

B a r t o n i k a v a n d i p d h i o s a l i i k a t i uhe vaikese e r a n d i g a tagasi. Bar ton i k a v a n d i keskel o n k i l p , m i l l e k o r v a l k u m m a l g i p o o l seisavad i n i m f i g u u r i d . K i l b i k o h a l o n l a i a l i l a o t a t u d

272 Eedeni jumalad

t i ibadega f o o n i k s ; k i l b i keskel aga v a i k e f o o n i k s , kes o m a matuseldkkes pdleb. N a g u eespool r a a g i t u d , ku jutab fooniks endast Vennaskonna sumbol i t , mis o n o l n u d kasutusel muistse Egiptuse aegadest alates. A m e e r i k a rajajad h a k k a s i d k a s u -tama f d d n i k s i t A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e esimese r i i g i p i t s e r i tagakul je l , n i i n a g u seda o l i p a k k u n u d oma k a v a n d i l Charles T h o m p s o n , Kontinentaalkongressi sekretar. A m e e r i k a U h e n d ­r i i k i d e r i i g i p i t s a t i esimesel v o r m i l o n k u j u t a t u d pikakaelal is t t u t i l i s t l i n d u - fddniks i t . Fooniks hoiab nokas l i p p u sdnadega Ex Pluribus Unim (Paljude hulgas ainus). L i n n u koha l o n k u j u ­t a t u d k o l m e t e i s t k u m m e n d tahte, m i s p i lvedest lab i saravad. Uhe jalaga hoiab fooniks n o o l e k i m p u , teisega - o l i i v i p u u o k s a . M o n e d o n toda l i n d u tema p i k a kaela parast eks l iku l t mets-k a l k u n i k s p i d a n u d , k u i d ka f d d n i k s i l o n p i k k kael ja k o i k teised d e t a i l i d n a i t a v a d selgelt, et tegemist o n f d d n i k s i g a . 1841. aastal l o o b u t i sellest v o r m i s t ja u u e l asendati f o o n i k s paljaspaise kotkaga - A m e e r i k a r a h v u s l i n n u g a .

Vabamuurlased peavad oma organisatsioonil is i s idemeid tahtsamateks k u i p o l i i t i l i s i ja r a h v u s l i k k e vaa te id . K u i aga A m e e r i k a Iseseisvussdda l d p p e n u d o l i , siis l d i d A m e e r i k a loo­z i d L o n d o n i emaloozist l a h k u ja m o o d u s t a s i d oma iseseisva A m e e r i k a s u u r l o o z i . Peagi hakkas A m e e r i k a v a b a m u u r l u s e s d o m i n e e r i m a Soti astmestik. Kaks peamis t A m e e r i k a s tana­paeva l prakt i seer i tavat v a b a m u u r l u s e v o r m i o n Y o r k i r i i t u s (alguparase Ingl ise Y o r k i r i i tuse teisend) ja Soti r i i t u s . Tana­paeva Y o r k i ri ituses o n k o k k u k i i m m e k r a a d i : koige. k d r g e m o n t e m p l i r u u t e l . Soti r i i tuses o n u h t e k o k k u k o l m k u m m e n d k o l m k r a a d i , p a l j u d neist r u u t l i a s t m e d .

Vabamuurluse m o j u A m e e r i k a p o l i i t i k a l e ja i tahelepanu-vaarseks ka parast revoluts iooni ldppemis t . Umbes k o l m a n d i k k o i k i d e s t A m e e r i k a presidentidest o n o l n u d v a b a m u u r l a s e d , enamik neist o n k u u l u n u d Soti riitusesse.*

V a b a m u u r l u s e m o j u A m e e r i k a p o l i i t i k a l e u l a t u s p r e s i -d e n d i i n s t i t u t s i o o n i s t kaugemaleg i . U S A Senatisse ja Es inda-

* Lisaks George Washingtonile ja James Madisoni le on vabamuurlased o l n u d ka jargmised presidendid: James Monroe (initsieeriti 9. novembri l 1775), A n d r e w Jack­son (1800), James Polk (5. j u u n i l 1820), James Buchanan (11. detsembril 1816), A n d ­rew Johnson (1851), James Garfield (22. novembri l 1861 v o i 1862), W i l l i a m McKinley (1. mai l 1865), Theodore Roosevelt (2. jaanuaril 1901), W i l l i a m H o w a r d Taft (18. veeb-

Ameerika fooniks 273

jatekotta o n k o g u ajaloo va l te l k u u l u n u d p a l j u v a b a m t i u r -lasi. Nai teks nimetas uks 1924. aasta vabamuurlaste val jaanne vabamuur laseks k u u t k u m m e n d senaatorit . 9 See o l i u le 60 protsendi Senatist. Ka enam k u i 290 Esindajatekoja l i iget ole­va t k u u l u n u d v a b a m u u r l a s t e loozidesse. V i i m a s t e l aastatel o n vabamuur las te osa m d n e v d r r a v a h e n e n u d . Reklaamil isas pealkir jaga ,, Vabamuur lus - e l u v i i s " paljastas Ca l i forn ia suur­looz, et 97. Kongressis (1981-1983) o l i Senatis koigest 28 ja Esindajatekojas v a i d 78 loozi l i iget . E h k k i vdrreldes 1920. aas-tatega o n margata o lu l i s t langust , o n v a b a m u u r l a s e d Senatis es indatud si iski usna suurel a r v u l , vabamuur lased m o o d u s t a -v a d sellest seadusandlikust organist r o h k e m k u i veerandi .

A m e e r i k a Iseseisvussdda o l i m i d a g i p a l j u enamat k u i pe lga l t k o h a l i k u tahtsusega ulestdus. See mdjutas p a l j u s i d r a h v a i d . Prantsusmaa o l i salamisi toetanud A m e e r i k a u r i t u s t a m m u enne sdja t e g e l i k k u p u h k e m i s t . Juba 1767. aastal o l i Prantsusmaa v a l i s m i n i s t e r hertsog Choiseul saa tnud A m e e ­r ika kolooniatesse salaagente, et need u u r i k s i d a v a l i k k u arva-m u s t ja selgitaksid val ja , k u i hasti massuseeme i d a n e n u d on . Prantsusmaa o l i saatnud kolooniatesse ka agente-provokaa-t o r e i d , et n o o d Br i t i -vastase id mee leo lus id d h u t a k s i d . 1767. aastal si iudistas Benjamin F r a n k l i n , kes ei o l n u d veel v a l m i s Ingl i smaaga sdjalist k o n f l i k t i a lustama, Prantsusmaad, p u u -des s u n n i t a d a v a e n u Ing l i smaa ja tema A m e e r i k a alamate vahe l . Parast Choiseu l i tagandamist 1770. aastal jatkas tema jare l tul i ja k r a h v Vergennes Choiseul i p o l i i t i k a t ja parast Ise­seisvussoja algust organiseeris Prantsuse a v a l i k k u sdjalist toe-tust A m e e r i k a uri tusele .*

ruar i l 1908), Warren H a r d i n g (28. j u u n i l 1901), Franklin D. Roosevelt (10. oktoobri l 1911), H a r r y S. Truman (9. veebruaril 1909) ja Gerald Ford (1949). Silmapaistvate Ameerika vabamuurlaste hulka k u u l u v a d ka sellised mehed nagu J. Edgar Hoover, FBI rajaja, kes joudis Soti ri i tuse korgeimale, 33. astmele, ja presidendikandidaat Jesse Jackson (1988). Ka kuulsad Ameerika kultuuritegelased, nagu M a r k Twain, W i l l Rogers ja W. C. Fields, on olnud vabamuurlased. * Vaarib markimis t , et ka Vergennes ise o l i vabamuurlane. Ta toetas m o n i n g a i d Prantsuse vabamuurlas i , nagu Voltaire, kes tekitas tolle k i r g l i k u intellektuaalse k l i i m a , mis v i is lopuks Prantsuse revoluts ioonini . Suure Prantsuse revoluts iooni tagajarjel kukutat i Vergennes'i soosinud kuningas Louis X V I koigest k i i m m e aastat parast Vergennes'i surma. Iroonia seisneb selles, et oma elu ajal oli Vergennes vas-tustanud k o i k i o lul is i reforme Prantsuse iihiskonnas. Seelabi aitas ta kaasa rahva rahulolematuse kasvule, tanu millele Prantsuse revolutsioon ka n i i edukas o l i .

IX E e d e n i j u m a l a d

274 Eedeni jumalad

Preisimaa F r i e d r i c h Suur o l i teine A m e e r i k a massajate suur toetaja. Ta o l i uks esimesi Euroopa val i tse ja id , kes t u n -nistas A m e e r i k a U h e n d r i i k e iseseisva r i i g i n a . F r i e d r i c h laks k o g u n i n i i kaugele , et sulges o m a sadamad r e v o l u t s i o o n i v a s t u s d d i m a seilavatele Hesseni p a l g a s d d u r i t e laevadele . Seda, k u i sugaval t F r i e d r i c h t e g e l i k u l t A m e e r i k a ur i tusega seotud o l i , ei saa me aga i i a l teada. Pole kaht lus t , et m i t m e d k o l o n i s t i d t u n d s i d e n d tema ees vdlglasena ja n a g i d temas u h t o m a moraalset ja f i l o s o o f i l i s t j u h t i . K u m n e i d aastaid parast r e v o l u t s i o o n i v d t s i d p a l j u d A m e e r i k a v a b a m u u r l a s t e l o o z i d omaks Soti astmed, m i l l e o l i va idetavast i l o o n u d F r i e d ­r i c h . Esimene Charlestonis , L d u n a - C a r o l i n a osari igis l o o d u d Soti r i i t u s e A m e e r i k a looz avaldas 10. o k t o o b r i l 1802 r i n g -k i r ja , mi l les teatas, et selle korge ima astme kehtestas F r i e d r i c h , keda n a d p i d a s i d endiselt k d i k i d e vabamuurlas te peaks:

1. mai l 5786. [1786.] aastal ratifitseeris Tema Majesteet Preisi­maa kuningas, kellel tanu k u n i n g l i k u saladuse vt i rs t i o r d u suurmeistri t i i t l i le* o l i suveraanne v o i m vabamuurlaste ven­naskonna i i le , suveraansete peainspektorite t i lemnoukoguks nimetatud kolmekiimne kolmanda astme suure pohikirja. Uue konstitutsiooniga anti see v o i m igas riigis tile iiheksa venna iilemnoukogule, kellel on oma piirkonnas koik samasugused vabamuurlaste eelisoigused, nagu Tema Majesteedil ol id suve-raanina, ja neid ulemnoukogusid loetakse vabamuurlaste ven­naskonna suveraanideks.1 0

M o n e d dpetlased v a i d a v a d , et 1700. aastate l d p u poole ei o l n u d F r i e d r i c h e n a m a k t i i v n e v a b a m u u r l a n e . N a d u s u ­v a d , et ke isr i n i m e kasutat i l ihtsal t organisats iooni autor i teed i suurendamiseks . See v a i d e v o i b , v a h e m a l t osaliselt , usna tdene ol la . Char les toni k i r jut i se tahtsuseks o n aga asjaolu, et see k i n n i t a s a v a l i k u l t n i i l i ih ikes t aega parast u u e A m e e r i k a v a b a r i i g i s u n d i A m e e r i k a Soti r i i t u s e us tavust Saksa v a b a -muur luse le .

Sel ajal k u i m i t m e d Saksa v a b a m u u r l a s e d Pre is imaal t

* Soti riituse astmed on grupeeri tud riihmadesse, igal ruhmal oma n i m i . Tanapaeval kutsutakse k u n i n g l i k u saladuse vurst i ordut Consistory of Sublime Princes of the Royal Secret (kuningl iku saladuse ullaste vi irst ide noukogu) ja see holmab 31. ja 32. Soti r i i ­tuse astet. Veel iihe toendi selle kohta, et varased Soti riituse organisatsioonid pida­sid lugu Preisi kuningast, voib leida 21. astme nimetusest Noachitc ehk Preisi riiiitel.

Ameerika fooniks 275

abistasid ameer ik las i nende ur i tuses , a i tas id teised Saksa v a b a m u u r l a s e d S u u r b r i t a n n i a t ja l d i k a s i d sellest t o h u t u t kasu. K u u s Saksa r i i k i - Hessen-Kassel, Hessen-Hanau, B r a u n ­schweig , Waldeck, Anspach-Bayreuth ja A n h a l t - Z e r b s t - ren-t i s id Suurbr i tannia le l i g i 30 000 saksa sddur i t . E n a m k u i p o o ­led neist o l i d p a r i t Hessen-Kasselist; seega t u n t i k d i k i saksa s d d u r e i d hessenlastena. Hessen-Kasseli so jamehi peet i p a r i -mateks palgasdduriteks; kolonistide vagedesse sisendas dudust nende tapne p u s s i t u l i . Pal judes lahingutes osales I n g l i s m a a p o o l e l r o h k e m saksa k u i b r i t i s d d u r e i d . N a i t e k s v d i t l e s i d ameeriklased Trentoni lah ingus a i n u l t sakslaste vas tu . See ei tahenda, et saksa s d d u r i d oleksid b r i t t i d e l e v o i k o g u n i o m a Saksa isandatele eri l iselt ustavad o l n u d . L i g i k u u e n d i k saksa pa lgasddure id ( l i g i k a u d u 5000) deserteerus ja jai Ameerikasse.

Saksa p a l g a s d d u r i t e k a s u t a m i n e tekitas pahamee l t n i i I n g l i s m a a l k u i ka A m e e r i k a s . Pa l jud B r i t i l i i d r i d , sealhulgas ka m o n a r h i a toetajad, vastustasid val ismaiste sddur i te p a l k a -m i s t B r i t i alamate al lasurumiseks. Sakslaste jaoks o l i see ette-v d t m i n e t u l u s n a g u alat i , B r a u n s c h w e i g i hertsog sai naiteks esimese aasta renditasuna 11 517 naela 17 s i l l i n g i t l1/ p e n n i ja j a rgmis te l aastatel kaks korda ni isama p a l j u . Lisaks sellele sai her tsog pearaha e n a m k u i seitse naela iga mehe eest, k o k k u 42 000 naela Braunschweig i 6000 mehe eest. Iga lange-n u d mehe eest m a k s t i B r a u n s c h w e i g i l e l isatasu, kus juures k o l m e haavatut loet i uhe langenu eest. Hessen-Kasseli v t i r s t Fr iedr ich I I teenis oma Hesseni sdjavae eest umbes 21 000 000 taa l r i t , m i s teeb k o k k u l i g i k a u d u v i i s m i l j o n i t Ingl i se naela. Toi ajal o l i see suisa e n n e k u u l m a t u s u m m a ja kujutas endast enamat k u i p o o l t sellest varandusest , m i l l e W i l l i a m IX parast o m a isa s u r m a 1785. aastal paranduseks o l i saanud. Hes­sen-Kasseli r i igikassa m u u t u s tanu A m e e r i k a Iseseisvussdjale i iheks Euroopa s u u r i m a k s ( m o n e d v a i d a v a d k o g u n i , et koige suuremaks) v u r s t l i k u k s varanduseks.

A m e e r i k a Iseseisvussdda kulges s a m a m o o d i n a g u varase-m a d r e v o l u t s i o o n i d , ndrgestades r i i g i p e a d ja tugevdades sea-d u s a n d l i k k u v d i m u . Kahjuks ands id A m e e r i k a revoluts ionaa-r i d o m a rahvale sellesama i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha , m i l l e o l i d kehtes tanud ka E u r o o p a r e v o l u t s i o n a a r i d . Isegi enne

276 Eedeni jumalad

A m e e r i k a r e v o l u t s i o o n i l d p l i k k u v d i t u o l i K o n t i n e n t a a l -kongress h a k a n u d tegelema rahaariga, hakates t r i i k k i m a raha-taht i , m i d a t u n t i kontinentaalrahana. Kongress k u u l u t a s need rahatahed k a i b i v a k s maksevahendiks , e h k k i need p o l n u d m i t t e m i l l e g a g i t a g a t u d . Kont inentaa lkongress kasutas n e i d sedeleid sdjapidamiseks vajal ike kaupade ostmisel . K o o s t d d -v a l m i d k o l o n i s t i d v d t s i d selle raha vas tu , uskudes lubadust , et rahatahed tagatakse m i l l e g a g i parast seda, k u i soda o n v d i d e t u d . M i d a r o h k e m kontinentaalraha Ben F r a n k l i n i t r i i k i -pressi a l t va l ja t u l i , seda e n a m suvenes i n f l a t s i o o n . N i i t u l i t r i i k k i d a veelgi r o h k e m rahataht i , see aga val landas h i i p e r i n f -la ts iooni . Parast sdja v d i t m i s t ja k d v a v a l u u t a (metal l iga taga­t u d v a l u u t a ) sisseviimist osteti kont inentaalsedel id k d v a raha eest tagasi k u r s i g a uks sent d o l l a r i eest. N i i s u g u n e selge ja v a l u s d p p e t u n d naitas veel k o r d , k u i d a s paberraha , i n f l a t ­s iooni ja d e v a l v e e r i m i s t o n v o i m a l i k rahvastevahel ise sdja dhutamise l tdhusal t ara kasutada.

I roonia seisneb selles, et m i t m e d A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e rajajad kasutasid kont inentaalraha d p p e t u n d i selleks, et l u u a k i i r e m i n i Inglise Panga eeskujul p a n k , mis p i d i hakkama u u e A m e e r i k a r i i g i v a l u u t a p o l i i t i k a t j u h t i m a . K a v a n d a t a v kesk-p a n k m u u t u s k u u m a k s keskusteluteemaks, m i l l e l o l i n i i t u l i -seid p o o l d a j a i d k u i ka v e r i s e i d vastaseid. V d i d u saavutas id panga p o o l d a j a d . Parast m i t u t lahkhel iaastat asutat i 1791. aastal A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e Pank. Tegevuslitsentsi tahtaeg ldppes k a h e k u m n e v i i e aasta parast, seda p i k e n d a t i vi ieaas-tase vaheaja jare l , siis p a n i pres ident A n d r e w Jackson selle 1836. aastal ve to al ia , p a n k sai k a h e k u m n e seitsme aasta parast (1863) oma digused tagasi ja m u u t u s l o p u k s Foderaal-reservi Pangaks, m i s tegutseb ka tanapaeval A m e e r i k a U h e n d ­r i i k i d e keskpangana. E h k k i A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s o n o l n u d k o g u aeg tugev keskpangavastane oposi ts ioon, o n keskpank seal uhe v o i teise n i m e a l l eks is teer inud peaaegu k o g u r i i g i ajaloo val te l .

A m e e r i k a esimese keskpanga loomise au k u u l u b A m e e ­r i k a U h e n d r i i k i d e rajajale A l e x a n d e r H a m i l t o n i l e . H a m i l t o n ol i l i i t u n u d r e v o l u t s i o o n i l i i k u m i s e g a 1770. aastate alguses ja 1777. aastaks o l i ta t d u s n u d k o l o n e l l e i t n a n d i k s ja teenis

Ameerika fooiuks 277

Washingtoni staabi ad jutandina . H a m i l t o n o l i t u b l i vae juht ja temast sai George Washingtoni ja m a r k i i de La Fayette ' i hea sober. Parast sdja l d p p u oppis H a m i l t o n digusteadust , astus a d v o k a t u u r i ja 1784. aasta veebruaris sai temast N e w Yorgi Panga juhataja.

H a m i l t o n i seadis enesele eesmargiks ehi tada A m e e r i k a pangandusst isteem ules Inglise Panga eeskujul . Samuti soovis H a m i l t o n , et vastne U S A val i t sus v o t a k s enda k a n d a k o i k osar i ik ide v d l a d ja m u u d a k s need uhtseks r i i g i v d l a k s . Fdde-raalval i tsus p i d i seda vo lga vee lg i s u u r e n d a m a , laenates raha H a m i l t o n i l o o d a v a l t keskpangal t , m i s oleks o l n u d era-•omanduses ja m i d a oleks j u h t i n u d vaike f inants i s t idegrupp.

K u i d a s p i d a n u k s A m e e r i k a val i t sus k o g u selle laenu tagasi maksma?

U l i m i r o o n i a seisneb aga selles, et H a m i l t o n kavatses kehtestada kaupadele t o l l i m a k s u d , just n i i s a m u t i n a g u b r i t i d seda enne r e v o l u t s i o o n i algust t e i n u d o l i d . Parast seda, k u i H a m i l t o n i s t o l i r a h a n d u s m i n i s t e r saanud, surus ta l a b i see-suguse t o l l i m a k s u a l k o h o l i l e . Selle m a k s u tagajarjel p u h k e s 1794. aastal k u u l u s Visk i revo luts ioon , kus r t i h m magie lan ikke kee ldus m a k s u tasumast ja hakkas a v a l i k u l t U S A val i tsuse vas tu massu d h u t a m a . H a m i l t o n i pealekaimisel saatis pres i ­d e n t George W a s h i n g t o n massuliste v a s t u m i i l i t s a ja surus massu relvade toel maha. H a m i l t o n i l ja tema toetajatel dnnes-tus l u u a USA-s tapselt samasugune o l u k o r d , k u i o l i o l n u d Ing l i smaal enne A m e e r i k a Iseseisvussdda: raske v d l a k o o r m a al l agav r i i k , mis o n s u n n i t u d maksustama oma e lanikke , et vo lga tagasi maksta . V o i b d i g u s t a t u l t k u s i d a : m i k s harrased H a m i l t o n ja W a s h i n g t o n uldse A m e e r i k a Iseseisvussoja ette vdts id? N a d kasutas id l ih tsa l t ara oma m d j u v d i m u , et l u u a A m e e r i k a s tapselt needsamad i n s t i t u t s i o o n i d , m i s k o l o n i s t i -dele B r i t i val i tsemise a l l o l i d n i i vastumeelsetena t u n d u n u d . See k u s i m u s o n m u u t u n u d e r i t i aktuaalseks tanapaeval : A m e e r i k a U h e n d r i i g i d seisavad s i l m i t s i u t i r a t u r i i g i v d l a g a , mis u l a t u b ule kahe t r i l j o n i d o l l a r i , ja rahva m a k s u k o o r e m o n v d r r e l d a m a t u l t s u u r e m , k u i S u u r b r i t a n n i a 18. sa jandi l kolonist idele k a v a n d a n u d o l i .

E h k k i H a m i l t o n i p l a a n i d o l i d enamjaolt e d u k a d , ei jaa-

278 Eedeni jumalad

n u d need i l m a arvestatava vastuseisuta. Eraomanduses oleva keskpanga vastase v d i t l u s e eesotsas seisid James M a d i s o n ja Thomas Jefferson. N e m a d tahts id , et r a h v u s l i k k u v a l u u t a t emiteeriks val i tsus , m i t t e keskpank. O m a 13. de tsembr i l 1803 d a t e e r i t u d kir jas val jendas Jefferson oma si igavat vas tumeel -sust A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e Panga vas tu :

See institutsioon on olemasolevatest tiks koige mortsukaliku-maid vaenuakte meie konstitutsiooni pohimotete ja v o r m i vastu. 1 1

Ta lisas:

... mis tahes seda laadi institutsioon, mis ajab oma harud koikidesse Uhendriikide osadesse, on suuteline, k u i ta tegut-seb kasu alusel ja faalanksina [uhisrindena], kri i t i l isel hetkel valitsuse kukutama. Ma ei pea valjaspool ohtu olevaks uhtegi valitsust, mis teenib vasallina mis tahes isehakanud v o i m u -organit peale rahva voi selle poolt maaratud funktsionaaride. 1 2

E h k k i Jeffersoni uks keskpangavastaseid v a i t e i d l ah tus eeldusest, et sdja ajal v o i b seesugune p a n k osutuda takistuseks, o l i ta o m e t i u p r i s ettenagelik m i t m e t e ni isuguse ins t i tu ts ioo-n i g a kaasnevate tagajargede suhtes. Lisaks sellele, et U S A keskpank pdhjustas 1893. ja 1907. aasta f inantspaanika , m d j u -tas keskpanka k o n t r o l l i v f inants i s t ide v e n n a s k o n d , ja m d j u -tab ka tanapaeval , o lu l i se l maara l U S A p o l i i t i k a t , e r i t i v a l i s -p o l i i t i k a t , just n a g u Jefferson o l i h o i a t a n u d . M u i d e , just t a n u Jeffersoni m d j u k a l e vastuseisule t ekk is 1811. aastal panga tegevusloa uuendamise l viieaastane vahe.

M e oleme just l d p e t a n u d A m e e r i k a Iseseisvussoja lahka-mise, ja seda m i t t e just roosas valguses. O m e t i tuleb avaldada t u n n u s t u s t A m e e r i k a rajajate s iser ingi tugevatele humaanse-tele mdjutuste le . T a n u seesugustele mdjutuste le o n A m e e r i k a U h e n d r i i g i d tanapaeval t iks koige v a b a m a i d r i i k e maai lmas , e h k k i ka ameeriklased pole k a u g e l t k i m i t t e t a i e l i k u l t v a b a d in imesed. A m e e r i k a rajajad tunnis tas id o l u l i s i v a b a d u s i , e r i t i kus imustes , mis p u u d u t a s i d sona-, k o g u n e m i s - ja usuvaba-dust . A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e jaoks l o o d i suureparane k o n s t i -t u t s i o o n , mis o n n i i suure ja er ipalgel ise i i h i s k o n n a jaoks aarmisel t sobivaks o s u t u n u d . G e n o t s i i d i p o l i i t i k a , m i s nais

Ameerika fooniks 279

sobivat Vennaskonna varasema po l i i t i l i se tegevusega, p u u d u b A m e e r i k a Iseseisvussdjas s i lmanahtava l t . Tanapaeva A m e e ­r i k a v a b a m u u r l a s e d o n u h k e d selle r o l l i u le , m i d a nende o r d u v e n n a d A m e e r i k a r i i g i ra jamisel m a n g i s i d , ja n e i l o n selleks ta ie l ik digus . Humaansusesade, mis aeg-ajalt Vennas­k o n n a v d r g u s t i k u s sut t ib , valgustas kaht lemata ka A m e e r i k a v a b a r i i g i rajamise aegu.

K u i m e i l tuleks A m e e r i k a rajajate seas n imetada m d n d a koige s i lmapais tvamat h u m a n i s t i , siis peaksime r a a k i m a sel-listest meestest n a g u Thomas Jefferson, James M a d i s o n , Pat­r i c k H e n r y ja R i c h a r d H e n r y Lee. Samas main i takse u h t e ko ige va l j apa i s tvamat A m e e r i k a rajajat h o o p i s h a r v a . Just tema o n see, kelle auks ei ole Washington i r ingkonnas k u n a g i p u s t i t a t u d k d r g e i d ausambaid. Tema portree ei kaunista u h t e g i U S A rahatahte ja alles 1981. aastal ant i val ja tema p i l d i g a post­m a r k . See mees o n George Mason .

Thomas Jeffersoni s d n u l o l i Geroge M a s o n „uks meie tegel ikke ja tdel is i esimese j a r g u s u u r m e h i " . 1 3 M a s o n o n uks sugavale u n u s t u s e h d l m a v a j u n u d A m e e r i k a ra ja ja id , sest ta ei a j a n u d taga p o l i i t i l i s t h i i l g u s t , h o i d u s k o r v a l e tahtsatest amet ikohtades t ega s a a v u t a n u d i i a l g i k u u l s u s t oraa tor ina ; o m e t i peetakse teda k o i k i d e s t A m e e r i k a r i i g i rajajatest ko ige e t tenage l ikumaks . Parast Iseseisvussoja l d p p u astus George M a s o n val ja H a m i l t o n i p laanide vastu ja k u u l u t a s , et H a m i l ­t o n o l i „ teki tanud mei le r o h k e m k a h j u k u i S u u r b r i t a n n i a koos k o g u oma laevast iku ja sdjavaega". 1 4 Just George M a s o n surus l a b i fdderaalse Oiguste d e k l a r a t s i o o n i v a s t u v d t m i s e . A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e k i i m m e k o n s t i t u t s i o o n i p a r a n d u s t , mis m o o d u s t a v a d Oiguste deklarats iooni , p d h i n e v a d varase-m a l M a s o n i V i r g i n i a Oiguste deklarats iooni l , m i l l e ta k i r jutas 1776. aastal. Vahe p u u d u s , et Oiguste deklarats ioon ei oleks i i ldse U S A k o n s t i t u t s i o o n i paasenud, ja n i i oleks l a i n u d k i , k u i Mason ei oleks p i d a n u d tu l i s t v o i t l u s t selle sisseviimise k i n d -lustamiseks. O m a krooni l i s tes t tdbedest h o o l i m a t a avaldas M a s o n m d j u k a i d k o n s t i t u t s i o o n i p r o j e k t i v a s t a s e i d p a m f l e t t e , k u n a selles p u u d u s i d u k s i k i s i k u d i g u s i p u u d u t a v a d satted. E n a m i k k o n s t i t u t s i o o n i a u t o r e i d , sealhulgas ka H a m i l t o n , k u u l u t a s Oiguste deklarats iooni m i t t e v a j a l i k u k s , k u n a nende

280 Eedeni jumalad

s d n u l satestas kons t i tu ts ioon n i i g i fdderaalvalitsuse digustele p i i r a n g u d ja tasakaalustas need digused kohustustega. M a s o n jai aga enesele k i n d l a k s , teda toetasid R ichard H e n r y Lee ja Thomas Jefferson. James M a d i s o n i toetusel s u r u t i Oigus te deklarats ioon v i i m a s e l hetke l enne rat i f i tseer imist lab i . A l l es siis, k u i me v d t a m e arvesse, m i l maara l fdderaalval i tsus t o l -lest ajast saadik k a s v a n u d o n ja k u i o lu l i s t r o l l i o n m a n g i n u d Oigus te d e k l a r a t s i o o n , s u u d a m e mois ta , k u i e t t e n a g e l i k u p i l g u g a George M a s o n tege l iku l t o l i . Tema et tenagel ikkus ja humaansus t u l i d i l m s i k s ka tema p u u d e s teha t a i e l i k u l t l d p p or japidamisele . A j a l , m i l isegi tema sdbrad George W a s h i n g ­t o n ja Thomas Jefferson ise orje p i d a s i d , k u u l u t a s George M a s o n or jakaubanduse i n i m k o n n a h a b i p l e k i k s ja tegi k o i k selle n i m e l , et see k d i k i d e s osari ikides seadusevastaseks k u u -luta taks . O m a eluajal ei s a a v u t a n u d George M a s o n sel a la l e d u , k u i d tema unis tus ta i tus v a h e m k u i sajand h i l j e m , k u i kolmeteistkumnenda konstitutsiooniparandusega kaotati A m e e ­r i k a U h e n d r i i k i d e s or jap idamine . * E h k k i enamikule A m e e r i k a kool i lastele ei raagita a ja lootundides George Masonis t p a l j u m i d a g i ja tema p i l t ei r i p u klassitubades, o l i M a s o n uks u l l a -m a i d in imvabaduste eest v d i t l e j a i d .

A m e e r i k a Iseseisvussoja ajal t aassut t inud h u m a n i s m i -sade kustus peagi. In f la t s ioonia l t i paberraha susteemi kehtes-t a m i n e A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s naitas selgelt , et Vennas­k o n n a v d r g u s t i k u s o l i i k k a veel m i d a g i aarmisel t m a d a . Samasuguste v a b a m u u r l a s t e d h u t a t u d r e v o l u t s i o o n i d e p u h -kedes k e r k i s i d taas esile endised jubedused. U k s n i i s u g u s e i d jubedus i o l i k a l k u l e e r i t u d genots i id .

* Ka La Fayette ja m i t m e d teised vabamuurlased on andnud oma panuse orjapidamist vastustava l i ikumise edusse. N a d k u u l u s i d vabamuurlaste organisatsiooni, m i d a tuntakse nimetuse all Societe des Amis des Noirs (Mustanahaliste Soprade U h i n g ) , mil le eesmargiks ol i ulemaailmne mustanahaliste vabastamine. Kahjuks o l id aria­nismi mdjutused teistes Vennaskonna harudes iisna elujoulised.

29. p e a t i i k k

Maailm tules

Lisaks kdigele eespool kas i t le tule m u u t i s A m e e r i k a Ise­seisvussdda in imeste vaate id r e v o l u t s i o o n i l e . K u i B e n j a m i n F r a n k l i n v i i b i s Prantsusmaal eesmargiga leida A m e e r i k a u r i -tusele sdjalist toetust , siis alustas ta l a i a u l a t u s l i k k u teadvus-t a m i s k a m p a a n i a t . Ta levitas i n n u k a l t huvel ise r e v o l u t s i o o n i i d e e d - k o n t s e p t s i o o n i , m i s o l i juba v a r e m v a b a m u u r l a s t e loozides s u u r t p o o l e h o i d u l e i d n u d . Tolle aja u ldsus nag i revo-lu ts ioonides k u r i t e g u u h i s k o n n a v a s t u . F r a n k l i n i l dnnestus seda a r v a m u s t m u u t a , ta ju lgustas i n i m e s i vaat lema v a g i -va ldse id revoluts ioone k u i astmeid i n i m k o n n a progressi teel. Revolutsionaare ei peaks e n a m p o l g a m a k u i k r i m i n a a l k u r j a -teg i ja id , va i t i s ta, sest n a d o n i d e a l i s t i d , kes v d i t l e v a d vaba­duse ja oigluse eest. Tekkis uus h u u d l a u s e : „Revoluts ioon t u r a n n i a vas tu o n inimese koige u l l a m k o h u s . " 1 N e e d j u l g e d i d e e d e lektr iseer is id Par i i s i ja tagasid Prantsusmaa a v a l i k u toetuse A m e e r i k a t i r i tuse le , k u i d seda i n i m u h i s k o n n a k o l e -tute ja kaua valtavate kannatuste hinnaga. Tollest ajast saadik o n F r a n k l i n i v a l j e n d a t u d ideed a i d a n u d kaasa l d p u t u t e veriste revoluts ioonide puhkemise le k o g u maailmas.

A m e e r i k a Iseseisvussdjale jargnes m i t m e i d teisi r e v o l u t ­sioone j a / v d i v a b a r h k l i k e valitsuste kehtestamisi k o g u laane-maai lmas ja Ladina-Ameer ikas . A m e e r i k a Iseseisvussoja e d u m u u t i s in imeste vditlusesse k u t s u m i s e hdlpsaks . M e v o i m e taheldada nahtust seoses Prantsuse revoluts iooniga , Bataavia vabar i ig iga Madalmaades (1795-1806), Helveetsia vabar i ig iga (1798-1803), Tsisalpi ini vabar i ig iga Pdhja-Itaalias (1797-1802),

282 Eedeni jumalad

L i g u u r i a vabar i ig iga Genuas (1797-1805) ja Parthenope vaba­r i i g i g a Lduna-I taahas . A j a v a h e m i k u l 1810-1824 tds ts id H i s ­paania k o l o o n i a d L d u n a - A m e e r i k a s r e l v a d ja saavutas id po l i i t i l i se iseseisvuse. 1825. aastal puhkes Venemaal dekabris-t ide ulestdus. Prantsusmaal puhkes 1830. aastal teine r e v o l u t ­s ioon. Samal aastal t o i ulestdus H o l l a n d i s kaasa Belgia ise-seisvumise. 1830. ja 1831. aasta Poola r e v o l u t s i o o n i d surus Venemaa j u l m a l t maha. 1848. aastal p u h k i s ule Euroopa v d i -mas revoluts iooni la ine , m i l l e o l i p d h j u s t a n u d rahvusvahel ise kred i id i sus teemi k o k k u v a r i s e m i n e , mis o m a k o r d a o l i aga t i n -g i t u d uuest in f la t s ioonia l t i paberraha stisteemist, ikaldusest ja kooleraepideemiast .

Peaaegu k d i k i d e nende r e v o l u t s i o o n i d e eesotsas seisid tahtsatel p o s i t s i o o n i d e l v a b a m u u r l a s e d . Suure Prantsuse r e v o l u t s i o o n i v d t m e f i g u u r i k s o l i Or leans ' i her tsog , kes o l i Prantsusmaa v a b a m u u r l a s t e suurmeis ter a jani , k u n i ta sel­lest posits ioonist r e v o l u t s i o o n i h a r i p u n k t i l loobus. Ka m a r k i i de La Fayette, mees, kel le initsieeris vabamuurlaseks George W a s h i n g t o n , mangis Prantsusmaa revoluts iooni i i r i tuses taht-sat r o l l i . Jakobiinide K l u b i , mis moodustas Prantsuse r e v o l u t -s i o o n i l i i k u m i s e t u u m i k u , asutasid s i l m a p a i s t v a d v a b a m u u r ­lased. Sven L u n d e n k i r j u t a b oma a r t i k l i s The Annihilation of Freemasonry jargmist :

Hebert, Andre Chenier, Camille Desmoulins ja pal jud teised Prantsuse revolutsiooni zirondiinid [m56dukad Prantsuse vaba-riiklased, kes toetasid vabar i ik l ikku valitsust ja vastustasid monarhiat] ol id vabamuurlased. 2

V a b a m u u r l a s e d j u h t i s i d ka Venemaa 1825. aasta dekab-r i s t ide ulestousu. Seda ulestdusu k a v a n d a t i g i osaliselt vaba­muur las te loozides.

Richard D e H a a n k i r ju tab Collier's Encyclopedia's, et L d u n a -Ameer ikas

mangis [vabamuurlaste] ordu olulist rol l i liberalismi levikus ja Ladina-Ameerika poliitiliste revolutsioonide organiseerimises. Nagu Prantsuse vabamuurluski n i i ol i ka Ladina-Ameerika l i i ­kumine tildiselt antiklerikaalne. Mehhikos ja Kolumbias aitasid vabamuurlased saavutada sSltumatust Hispaaniast, samas k u i nad Brasiilias Portugali ulemvoimu vastustasid. 3

Maailm tides 283

L u n d e n k i n n i t a b :

Ka Ladina-Ameerikas oli Hispaania ikkest vabanemise prot-sess suures osas vabamuurlaste katetoo. Simon Bolivar oli tiks aktiivseimaid vabamuurluse poegi ja seda olid ka San Mart in , Mitre, Alvear, Sarmiento, Benito Juarez - koik ladinaameerik-laste jaoks ptihad nimed. 4

Raakides teistest revoluts ioonidest , L u n d e n lisab:

M i t m e d kuulsusrikka 1848. aasta feodaalkorravastaste iiles-tousude juh id Euroopas kuulusid ordusse; nende hulgas suur Ungari demokraat ja kangelane Lajos Kossuth, kes t u l i ajutiselt Ameerikasse maapakku. 5

19. sajand o l i tunnistajaks ka Itaalia uhinemiseks p e e t u d sddadele , m i l l e j u h i k s sai Giuseppe G a r i b a l d i (1807-1882), kes o l i k o l m e k u m n e k o l m a n d a astme v a b a m u u r l a n e ja Itaalia suurmeister . V d i d u k a s G a r i b a l d i tdstis t r o o n i l e V ic tor E m a -nuele , jarjekordse vabamuurlase .

I taal ia uh inemise eesmargil p e e t u d sodade, risorgimento tagajarjel tekkis kaks nahtust : u h i n e n u d Itaalia ja tanapaeva maf f ia . M a f f i a kujutas endast Sitsiilias 18. sajandi keskel loo ­d u d suhteliselt vaba s t r u k t u u r i g a sa lauhingut . O m a tegevuse alguses kujutas maf f ia endast v a s t u p a n u l i i k u m i s t , m i s vastus-tas t o i ajal Sitsiilias u l e m v o i m u o m a n u d val ismaise id val i tse-j a i d . Esialgsed m a f i o o s o d o l i d v i h a t u d valismaalaste vas tu soo­r i t a t u d k u r i t e g u d e l e spetsial iseerunud k o h a l i k u d kangelased. M a f f i a moodustas Sitsiilias pdrandaaluse vali tsuse ja sailitas oma v d i m u val japressimiste abi l . M a f f i a aitas G a r i b a l d i t , k u i too 1860. aastal Sitsiiliasse tungis , ja k u u l u t a s ta saare d ik taa -tor iks . A l les parast val ismaiste valitsejate val jaajamist ja Itaa­l ia u h e n d a m i s t m u u t u s maf f ia ni isuguseks j u l m a k s kur i tege -l i k u k s organisats iooniks , missugusena me seda tanapaeval tunneme.

V a b a m u u r l u s o l i i lmselgel t oluliseks katalusaatoriks tana-paevaste laanel ike val i tsuste moodustamise l . Suurest e n a m i -kus t revoluts ioonidest osa v o t n u d vabamuurlas te kavatsused o l i d v a i e l d a m a t u l t d i l sad . Esindatuse alusel m o o d u s t a t u d r i i g i k o r d , m i d a n a d kehtestada ai tasid, o l i i lmse l t p a r e m k u i

284 Eedeni jumalad

n i i m i t m e d k i nende k u k u t a t a v a d val i tsused.* Kahjuks reetsid vars t i Vennaskonna v d r g u s t i k u s eneses l e i d u v a d j d u d n o n d e vabamuurlas te u l l a d ideed.

Prantsuse r e v o l u t s i o o n i tagajarjel laostus Prantsusmaa majandus t a i e l i k u l t . Toiduainete t o o t m i s m a h u d o l i d vahene-n u d olul ise l t ja uus r e z i i m seisis s i l m i t s i si igavate p o l i i t i l i s t e probleemidega, k u n a prantslaste enamik o l i i k k a veel m o n a r -hiale ustav. Seesugune prob leem pea k o h a l r i p p u m a s , p i i u d i s revo luts iooni l ine val i tsus lahendada po l i i t i l i se oposits iooniga seotud raskus i , leevendada nal jahada ja kasvatada j d u k u s t Prantsusmaa e l a n i k k o n n a vahendamise teel. Selle asemel, et n d u d l u s e rahuldamiseks to iduainete tootmis t la ienda, otsus-ta t i v a h e n d a d a n d u d l u s t n i i , et see vastaks olemasolevale toiduainete hulgale. Ule kogu Prantsusmaa levis revoluts iooni-n d u k o g u algatatud p r o g r a m m i n a massimorvade laine. Seda p r o g r a m m i tuntakse terror iva l i t susena . I n i m e s i s u r m a t i k d i -k i d e v d i m a l i k e vahenditega, sealhulgas g i l j o t i i n i a b i l , massi-liste u p u t a m i s t e , peksmiste , mahalaskmiste ja s u r n u k s n a l j u -tamise teel. E h k k i k o k k u v d t t e s m d r v a t i v a h e m i n i m e s i , k u i n d u k o g u d o l i d kavatsenud, o n h u k a t u t e k o g u a r v u k s a r v a t u d ule 100 000 inimese.

M e oleme t a h e l d a n u d , et genots i idide k o r r a l d a m i s e l jaga-takse i n i m e s e d kdigepeal t kunst l ikesse ruhmadesse , nai teks kas rass ikuuluvuse , usuliste vaadete v o i rahvuse j a r g i . See­jarel alustatakse o h v r i t e tduras tamis t , e h k k i n a d ei ole o m a m d r v a r i t e ees s u i i d i m i t t e uheski kur i teos . Prantsuse r e v o l u t -s ionaar id v i i s i d selle protsessi aarmuseni . Terrorival i tsuse ajal r u h m i t a t i i n i m e s i l ihtsa l t nende m a j a n d u s l i k u seisu ja veen-d u m u s t e alusel . N e e d , kes valesse kategooriasse sa t tus id , loet i soovimatusse uhiskonnaklass i k u u l u v a t e k s ja tapet i . See­sugune vahetegemine o n n i i k u n s t l i k , k u i u ldse o l la saab,

* Ei saa oelda, et monarhia oleks alati halb o lnud. Aja lugu tunneb n i i mondagi hea-taht l ikku monarhi , kes on hasti valitsenud, kes on o l n u d suuteline tegutsema rahu n imel ja kes on oma rahva seas populaarne o l n u d . Paritava v o i eluaegse v o i m u eeliseks on stabiilsus. Selline r i i g i k o r d on orinestunud, k u i monarh vastutab oma tegude eest ja teda on voimal ik kroonilise ebapadevuse voi v o i m u kuritarvitamise eest v o i m u l t korvaldada. Maa monarhiad on harva hasti funkts ioneer inud, sest tavaliselt on monarhid valitsenud nn. j u m a l i k u oiguse alusel ja seetottu ei ole pida-n u d vastutama inimeste eest, keda nad valitsevad.

Maailm tides 285

o m e t i o n seda sort i r u h m i t a m i n e o l n u d inimeste f a k t s i o o n i -desse jagunemisel i isnagi edukas tduke jduks .

Prantsuse revo luts ioon kiskus sotta peaaegu k o i k suure-m a d Euroopa r i i g i d . Esialgu sai sellest s u u r i m a t t u l u W i l h e l m IX , v u r s t , kes o l i p a r i n u d Hessen-Kasseli t o h u t u d varandused . 1790. aastate esimesel poole l rentis W i l h e l m IX kopsaka tasu eest Ingl ismaale vdi t luseks Prantsusmaaga 8000 s d d u r i t . K u i N a p o l e o n Bonaparte ' i s t sai Prantsusmaa imperaator , siis onnestus W i l h e l m IX-1 veelgi r o h k e m teenida. Parast seda, k u i N a p o l e o n i v a e d o l i d v a l l u t a n u d Reini jdest laane poole jaa-v a d Saksa alad, sealhulgas ka osa Hesseni m a i d , kompensee-r is N a p o l e o n W i l h e l m i l e to l le kaotused , andes tal le suure t u k i M a i n z i aladest ja omistades talle k u u r v u r s t i t i i t l i , m i s o l i v u r s t i omast k d r g e m . S u d a m l i k k u s , m i s valitses N a p o l e o n i ja k u u r v i i r s t W i l h e l m i vahel , ei k e s t n u d aga kaua. W i l h e l m IX uri tas k u l u n u d t r i k k i , ta p i i u d i s h a i d suhte id sail i tada m d l e m a konfl ikt iosal isega, et palgasdduri te rentimise teel oma v a r a n -d u s t vee lg i kasvatada. O m a rumalusest andis W i l h e l m vee-r a n d m i l j o n i naela suuruse tasu eest sddure id ka Preisi k u n i n -gale, kes vajas m e h i vdi t luseks N a p o l e o n i v a s t u , ja ur i tas seejarel end neutraalseks k u u l u t a d a . Just n a g u M a c h i a v e l l i o l i h o i a t a n u d , andis seesugune kahepalgelisus Hesseni kojale v i i m a k s tagas i lddgi . Peagi va l lutas N a p o l e o n k o g u Hessen-Kasseli ja m u u t i s selle oma Westfal i k u n i n g r i i g i osaks. Al les parast N a p o l e o n i kaotust L e i p z i g i lahingus 1813. aastal onnes­tus W i l h e l m i l Hessen-Kassel tagasi saada. Seejarel ja i Hessen-Kassel tema dunast ia k o n t r o l l i al ia k u n i 1866. aastani, k u i Preisimaa selle val lutas . E h k k i Hesseni v u r s t i k o d a o n sail i ta-n u d Saksamaal o l u l i s e l maara l o m a m d j u v d i m u tanapaeva-n i g i , ei ole ta enam k u n a g i saanud t a i e l i k k u u l e m v o i m u oma maade ule . Hessen uhines r i i g i g a , m i l l e s t o n saanud tana­paeva Saksamaa - r i i k , m i l l e u h e n d a m i s e l o n o l u l i s t r o l l i m a n g i n u d Preisi H o h e n z o l l e r n i dunastia.

H o o l i m a t a Hessen-Kasselit t a b a n u d hadadest , o s u t u s i d Prantsusmaa rahutused suureks dnnistuseks uhele W i l h e l m IX f inantsagendi le , M a y e r A m s c h e l Rothsch i ld i le (1743-1812), Euroopa i ihe m d j u v d i m s a rahandus ins t i tu ts iooni asutajale.

M a y e r A m s c h e l o l i e d a s i p u u d l i k ja tddkas kaupmees, kes

286 Eedeni jumalad

alustas oma kar jaari Hessenis, Maini-aarse F r a n k f u r d i j u u d i -getos. 1765. aastal, k a k s k u m m e n d aastat enne Prantsuse revo­l u t s i o o n i p u h k e m i s t , dnnestus R o t h s c h i l d i l raske t o d t u l e ­musena saavutada t o i ajal alles Hessen-Hanaus elava v u r s t i W i l h e l m IX soosing. M a y e r A m s c h e l tegi k o i k , et s iduda e n d Hesseni vt i rs t iko jaga , muues tollele aarmiselt madala h innaga a n t i i k m u n t e . W i l h e l m , kes otsis iga v o i m a l u s t mis tahes v i i s i l o m a materiaalset vara suurendada, kasutas Rothsch i ld i helde p a k k u m i s e r d d m u g a ara. Vastutasuks ta i t is W i l h e l m R o t h ­s c h i l d i p a l v e ja n imetas ta Hessen-Hanau v u r s t i d u k o n n a agendiks . Too 1769. aastal a n t u d a m e t i n i m e t u s t o i endaga kaasa p i g e m au k u i t e g e l i k k u v d i m u , k u i d see tdstis o lu l i se l t M a y e r A m s c h e l i pos i t s iooni uhiskonnas ja aitas kaasa eduka panga loomisel .

Jargmised k a k s k u m m e n d aastat parast ametisse n i m e t a -m i s t sailitas M a y e r A m s c h e l v u r s t W i l h e l m IX-ga t i h e d a d k o n t a k t i d . Rothsch i ld i eesmargiks o l i tdusta v u r s t i i s i k l i k u k s f inantsagendiks . L o p u k s k r o o n i s R o t h s c h i l d i j a r j e k i n d l u s t e d u . 1789. aastal, k u i p u h k e s Prantsuse r e v o l u t s i o o n ja n e l i aastat parast seda, k u i W i l h e l m o l i saanud paranduseks Hes­sen-Kasseli m a a r a t u d v a r a n d u s e d , sai M a y e r v i i r s t W i l h e l m i l t oma esimese f inantsulesande. See aga o m a k o r d a tahendas, et k a u a i h a l d a t u d v u r s t l i k u f i n a n t s a g e n d i p o s i t s i o o n o l i saavu-t a t u d .

Rothschi ld ajas W i l h e l m i teenistuses olles erinevate t e h i n -gutega k o k k u t o h u t u varanduse . Prantsuse r e v o l u t s i o o n ja selle va l la paastetud sojad pdhjustas id k o g u Hessenis p a l j u d e toodete d e f i t s i i d i . Rothschi ld kasutas selle o l u k o r r a ara ja tds­tis margataval t selle kanga h i n d a , m i d a ta Ing l i smaal t i m p o r -tis. Rothschi ld sdlmis k o k k u l e p p e ka uhe teise v i i r s t W i l h e l m IX f inantsagendi C a r l Buderusega. See k o k k u l e p e v d i m a l d a s R o t h s c h i l d i l saada osa k a s u m i s t , m i s t een i t i Hesseni p a l g a ­s d d u r i t e rent imises t Ing l i smaale . V i r g i n i a C o w l e s k i r j e l d a b oma suureparases raamatus The Rothschilds, A Family of For­tune seda k o k k u l e p e t jargmiselt :

N u u d tegi Mayer pakkumise ettevotlikule Carl Buderusele. Inglismaa maksis maakrahvile [Wilhelm IX] rasket raha Hes­seni palgasddurite eest; ja Rothschildid maksid Inglismaale

Maailm tides 287

suuri rahasummasid kaupade eest, mida nad importis id. Miks ei voinuks mehed neid kahte tehingut tasaarveldada ja kasu-m i d m5lema poole vekslite eest oma taskusse pista. Buderus noustus ja varsti teenis too Rothschildi vibupiissi lisanoor muljetavaldavat t u l u . 6

N i i p a n d i algus ka Rothsch i ld i pangamajale , m i l l e emb-leemiks sai punane k i l p (roth [punane] ja schild [ k i l p ] ) . Varst i m u u t u s Rothsch i ld i n i m i jdukuse, v d i m u ja panganduse s i ino-n u u m i k s . Pal jude p d l v k o n d a d e va l te l o l i Rothschi ld ide pere­k o n d Euroopa koige v d i m s a m p a n g a n d u s p e r e k o n d ja o n ka tanapaeval sa i l i tanud pangandusr ingkondades suure osa oma m d j u v d i m u s t . Algusaastate l o l i uks R o t h s c h i l d i panga osa-n i k k e Schi f f i p e r e k o n d . Ka Schiff idest ku junes s i lmapais tev p a n g a n d u s p e r e k o n d ja n a d o n a j a n u d R o t h s c h i l d i d e g a a r i tollest ajast k u n i tanapaevani .

Rothschi ld ide pangamaja, n a g u pa l jude teistegi p a n g a n -dusasutuste j u h t i m i n e , an t i m i t m e p d l v k o n n a va l te l edasi isalt pojale v o i poegadele. R o t h s c h i l d i d , Schi f f id ja teised pangan-d u s p e r e k o n n a d m u u t u s i d tdelisteks p a r a n d a t a v a v d i m u g a paberiar is tokraat ideks , mi l l e le Vennaskonna r e v o l u t s i o n a a r i d o n l a b i aegade a n d n u d suure v d i m u alates i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteemi ja seda toetavate keskpankade a lgus-aegadest.

P a l j u d R o t h s c h i l d i perekonnast k i r j u t a n u d ajaloolased keskendavad oma tahelepanu asjaolule, et M a y e r A m s c h e l o l i j u u t . R o t h s c h i l d i d o n k o g u perekonna ajaloo va l te l o l n u d j u u d i ur i tus te m d j u v d i m s a d toetajad. H a r v e m i n i main i takse t d i k a , et R o t h s c h i l d i d o l i d seotud ka Saksa v a b a m u u r l u s e g a . See seotus sai i lmse l t alguse M a y e r Amschel is t , kes saatis W i l h e l m I X - t tema k u l a s k a i k u d e l v a b a m u u r l a s t e loozidesse. E i ole teada, kas M a y e r ka t e g e l i k u l t tollesse organisats iooni astus. O n aga k i n d e l , et tema pojast Solomonist (Rothschi ldi panga asutaja Vi in is ) sai v a b a m u u r l a n e . Jacob Katz o n oma raama­tus Jews and Freemasons in Europe, 1723-1939 k i r j u t a n u d , et R o t h s c h i l d i d o l i d uks r i k k a i d ja m d j u v d i m s a i d F r a n k f u r d i p e r e k o n d i , kel le n i m e v o i b 1811. aastal le ida v a b a m u u r l a s t e l i i k m e s k o n n a nimekir jades .

Saksa loozides r a k e n d a t u d Soti astmestik o l i oma o l e m u -

288 Eedeni jumalad

selt k r i s t l i k . See pdhjustas pal judele l i i t u m i s t taotlevatele j u u -t idele , n a g u Rothschi ldidele , probleeme. Selle d i l e m m a lahen-damiseks ur i tas id j u u d i k o g u k o n n a d m u u t a teatavaid r i tuaale , et v a b a m u u r l u s j u u t i d e l e vastuvdetavaks saaks. L o o d i spet-siaalsed j u u d i l o o z i d , naiteks M e l k i s e d e k i looz, m i s sai o m a n i m e Vana Testamendi preesterkuninga jarg i , kelle tahtsusest me uhes varasemas peatukis r a a k i n u d oleme. M e h i , kes k u u ­l u s i d M e l k i s e d e k i loozi , n imeta t i M e l k i s e d e k i o r d u l i ikmeteks . See o n u l i m a l t tahe lepanuvaarne seik, k u n a just samal ajal o l i teisel p o o l A t l a n d i ookeani A m e e r i k a m a n d r i l M e l k i s e d e k i n i m i taas paevakorra le tulemas, samal p e r i o o d i l t a h e l d a t i pa l jude inimeste arvates ka mark imisvaarse id UFO-episoode. N e e d episoodid p a n i d alguse uuele re l ig iooni le : v i imsepaeva-puhakute le , m i d a tuntakse p a r e m i n i M o r m o o n i k i r i k u n a .

Iidne Mesopotaamiast leitud maavalise jumalanna kujutis. Tolle aja jumalad olid vaga inimestesarnased, osa mehe, osa naise kehaga. )umala silmakatted, tihedalt liibuvad roivad ja kehal kantav aparaat sarnanevad suurel mddral tanapaeva piloodi kaitseprillide, ohukindla ulikonna ja moodsate seadeldistega.

Reprodutseeritud Zecharia Sitchini raamatu The Twelfth Planet vdljaand-jate loal

***** * * * * * * *

Cheopsi piiramiid osutab oma nurkadega tapselt nelja ilmakaarde. See postmark, mis on antud valja Egiptuses 1959. aastal, kujutab lennukit lendamas tapselt tihel joonel Cheopsi puramiidiga, justkui ndidates, et piloot kasutab piiramiidi lennuki navigeerimiseks.

Muistse Egiptuse vardjatest jumalaid kujutati sageli polledega.

Egiptuse vardjatest jumalad olevat osa-lenud vaaraode kasvatamises. Sellel Egiptuse illustratsioonil on naha, kuidas tiks jumal vaarao Tutmosis Ul-le vibu-laskmist opetab. Kaesolev joonis lubab oletada, et vardjad mdngisid mdrkimis-vadrset osa inimeste sojakuse suuren-damisel.

Zoroastresi jumaiat Ahuramazdat kujutati muistses Parsias inimesetaolise olendina, kes lendab ringikujulises objektis. Objekti on kujutatud stiliseeritud tiibade ja linnu sabaga toestamaks, et see lendab. Samuti on tal linnujalad, mis ndevad valja nagu maandumisagregaat. Seda sorti kunstiteoste eesmargiks polnud mitte jumala tdpne kujutamine, vaid nad pidid andma jumalast niisuguse pildi, mis naitab tema omadusi. Zoroastresi jumala atribuudid annavad moista, et too jumal sarnaneb inimesega ja lendab ringikujulises aparaadis.

Templiruutlite suurmeistrit Jacques de Molkayd viiakse tuleriidale, kus ta ka poletatakse. Hukkamist ootab veel kolm templirtiutlit. Poletamine toimus Pariisis, tagaplaanil paistab Notre Dame'i katedraal.

Juba Jeesuse eluajast saadik on rddgitud Vennaskonna miistitsismi seotusest krist-lusega. Selle Jan Provost' (ca 1465-1529) maali nimi on "Kristlik allegooria". Maalil on kujutatud kristlikud siimbolid, nende seas ka Jumala kdikenagev silm ja tall. Molemat siimbolit kasutas Vennaskond juba kaua enne kristluse teket. Jumala koikeniigeva silma sumbol on parit Horuse silma siimbolist, mis oli kasutusel muistses Egiptuses. Tallel oli oluline siimboolne tahendus juba Melkisedeki valitsemise ajal palju sajandeid enne Jeesuse sundi. Teadaolevalt hakkas just Melkisedeki Vennaskonna haru esimesena oma tseremoniaalsete pollede valmistamiseks tallenahka kasutama.

Hammastavad sarnasused Egiptuse ja Ameerika muistsete tsivilisatsioonide vahel on liiga suured, et olla juhuslikud. Ulal on kujutatud Mehhiko Paikesepuramiid, mis meenutab esimesi Egiptuse astmikpuramiide.

Sarnasusi muistsete Vana ja Uue Maailma tsivilisatsioonide vahel voib taheldada ka mdnes nende kasutatud siimbolis. Ulal vasakul on Egiptusest parit Horuse silma sumbol. Ulal paremal on samasugune silm, mis on kujutatud antiiksel Ameerika kunstileiul.

Sajandeid tagasi kutsuti peaaegu iga ebaharilikku lendavat objekti komeediks. Ulal on 1557. aastal avaldatud illustratsioon, millel on kujutatud 1479. aastal Araabias nahtud komeeti. Seda kirjeldati kui eset, mis naeb valja nagu terava otsaga puupalk. Kunstnik, kes joonistas oma pildi pealtnagija jutustuse jargi, on kujutanud raketisarnast eset paljude illuminaatoritega. Nii monegi teise muistse komeedi all vois olla moeldud samasugust objekti.

Reprodutseeritud Conrad Lycosthenese teosest A Chronicle of Prodigies and Portents ...

ULAL JA ALL: Uue Konfoderatsiooni lipu tarvis esitati mitmeid kavandeid. Need kaks kavandit, mida hoitakse tanapaeval Ameerika Uhendriikide Riigiarhiivis, kujutavad selgelt Vennaskonna koikendgeva silma sumbolit. Lopuks jaid Konfoderatsiooni juhid siiski lihtsa triipude ja tdhtedega kavandi juurde.

Toendeid selle kohta, et Martin Luther oli roosiristlane voi mone teise Vennaskonna organisatsiooni liige, leiame siimbolitest, mille Luther oma isikliku pitsati jaoks valja valis.

ULAL VASAKUL: Martin Lutheri isiklik pitsat. Sellel on tema initsiaalid M. L. ja rist roosi sudamikus. Roos ja rist olid Martin Lutheri kodumaal kaks peamist roosiristlaste sumbolit.

ULAL KESKEL JA PAREMAL: Ka 20. sajandil on roosiristlaste seas ikka veel kasutusel roosi ja risti sumbolid.

Elioopia postmark 1977 aastast. Sellel on kujutatud marksistliku reziimi embleem. Pange tahele Vennaskonna kdikendgeva silma siimbolit keskel.

Charles Thompsoni kavandi jargi valmistatud pitsat, mida kasutas George Washing­ton. Pika kaelaga lind kujutab fddniksit. Fooniks oli mitteametlikult esimene Ameerika Uhendriikide ralwuslind, kuid hiljem asendati see kiilaspaise kotkaga.

30. p e a t i i k k

Meistersepp ja inglid

M e oleme m i t m e l p u h u l n a i n u d , kuidas usurahutuste ja u s u -lise arkamise dhutamisega o n kaasnenud UFO-nahtused : n i i -sugusteks p u h k u d e k s o n o l n u d Moosese j u h i t u d j u u t i d e mass Egiptuses , kr is t laste r a h u t u s e d Jeesuse ajal , i s l a m i sdjakus M u h a m e d i j u h t i m i s e l ja religioosse akt i ivsuse tdus U F O - d e k u l v a t u d k a t k u , M u s t a Surma paevi l .

20. sa jandi alguses v a l l a n d u s S u u r b r i t a n n i a s m i t m e s Walesi k o g u k o n n a s aarmisel t tahelepanuvaarne usu l ine are-vus. N i m e t a t u d vahe juhtumit tuntakse 1904.-1905. aasta Walesi arkamisa jana, m i l l e ka igus seesmistest haaltest i n n u s t a t u d preester oma k i r g l i k e jut lustega k u l a k o g u k o n d i elektriseeris. In imesed raakis id k d i k v d i m a l i k e s t arkamisaastate k u m m a l i s -test nahtustest , sealhulgas ka heledatest l i i k u v a t e s t tuledest taevas, m i d a me tanapaeval UFO-deks n imetaks ime. Nai teks v o i m e lugeda jargmis i Psi i t ihi l is te U u r i n g u t e U h i n g u {Society of Psychical Research - SPR) k o g u t u d ja u h i n g u valjaandes Pro­ceedings 1905. aastal a v a l d a t u d pealtnagijate k i r j e l d u s i . *

Koigepealt juhtis sellele m u tahelepanu rahvahulgas o lnud isik, ma vaatasin tiles ja nagin tulesammast, mis oleks justkui maekiiljelt tSusnud, ja see sammas li ikus p i k i maektilge oma 200 voi 300 jardi, enne k u i tasapisi taevasse tousis. Siis tuiskas taht talle vastu, nad iihinesid ja moodustasid tulekera. M i d a korgemaie see kera tousis, seda heledamaks ta muutus ja siis

* SPR-i taieliku aruande Walesi arkamisajast leiate artiklist psycholog ica l Aspects of the Welsh Revival" , mil le autor on A. T. Fryer. A r t i k k e l i lmus valjaandes Society of Psychical Research, Proceedings, 19:80, 1905. A r t i k l i kogu teksti voite tellida kirjas-tuselt The Sourcebook Project.

l!> E e d e n i j u m a l a d

290 Eedeni jumalad

nais ta kovasti koikuvat; seejarel paistis ta moodustavat midagi laeva t t i i i r ipuu taolist. Tolleks hetkeks ol i kera umbes K u u suu-rune, kuid ta ol i palju heledam ja koik see kestis umbes vee-rand tundi . 1

... taht ilmus nahtavale nagu tulekera taevas, sadeles ja siller-das, ja kui ta ulespoole l i ikus, siis nais, justkui oleks ta pulbit -senud. Koik see kestis umbes 20 minut i t ...2

Alguses ilmus taevasse vaga suur ja hele tulekera. Selle valgus ol i tunduvalt eredam k u i tavaline tahesara - kera sarnanes koige rohkem valgelt hooguva rauatiikiga. Sellel keral ol i kaks helendavat haru, mis maa poole sirutusid. Nende harude vahele tekkis veel iiks t u l i voi m i t u tu ld , mis sarnanesid tahekogumiga, see kogum nais vSbelevat ja ta heledus muutus pidevalt . . . See kestis oma ki imme minut i t vo i rohkemgi. 3

O n h u v i t a v m a r k i d a , et mdnes Walesi p i i r k o n n a s n a h t i tu les id just arkamisajal . Proceedings k i r j u t a b :

Vastates vahejuhtumit puudutavatele ktisimustele, vaitis M . , et ta ei olnud mitte kunagi enne arkamisaega neid tulesid nainud, samuti ei olnud ta kuulnud, et keegi teine oleks neid nainud. ... Neid [tulesid] ol i nahtud „korgel taevas, kus ei saanud olla mingeid maju ega midagi m u u d , mis oleks voinud meid eksi-teele viia " (s. t. mis lubanuks arvata, et tegemist on tavaliste tuledega); neid nahti niihasti pimedatel oodel k u i ka oodel, m i l paistsid tahed ja Kuu.

V a h e m a l t uks k o r d o n n e i d t u l e s i d n a h t u d k a b e l i lahe­d a l , s a m u t i o n n e i d n a h t u d l a h k u m a s p i i r k o n n a s t , k u s elas keegi s i lmapais tev jut lusta ja ; seega v i h j a v a d n a d otsesele U F O - d e sekkumisele nende in imeste asjadesse, kel le d h u t u -sel usul ine arkamine alguse o l i saanud.

Me joudsime juhusl ikul t Llanfairi umbes veerand k i imme ohtul. Ohtu oli iisna pime ja niiske. Eemalt paistva kabeli timber nagime tulekerasid, need olid siigavpunased ja tousid kabeli iihelt ktiljelt, tollelt kiil jelt , kus asus pold. Pollul ei olnud mitte midagi , mis oleks v5inud selle nahtuse pohjustada - s. t. seal ei olnud maju jne. Parast seda me kondisime l ig i kaks tundi teed mooda edasi-tagasi ega nainud uhtegi t u l d peale selle, mis Llanbedri poolt kaugusest paistis. Seekord oli tulekera ere, ta tousis korgele taevasse puude vahelt, kus elas tuntud k i r i k u -opetaja C. E. Me olime tollest tulest umbes m i i l i kaugusel. See­jarel, umbes kell uksteist, k u i Mrs. Jonesi jutlus ol i loppenud, tousid samast kohast samasugused tulekerad nagu need, mida

Meistersepp ja inglid 291

me kdigepealt nainud olime. Mone m i n u t i parast moodus meist oma vankris Mrs. Jones ja moni sekund parast seda, k u i ta moddunud oli , ilmus kahel korral peateele meist vaid mone jardi kaugusele hele sinaka helgiga tu l i . Kaks voi kolm sekundit parast nende kadumist i lmusid meist paremale umbes 150-200 jardi kaugusele kahel korral helendavad kerad, mis sarnane­sid nondega, mida me teel olime nainud. Seekord olid need n i i heledad ja voimsad, et meid paariks sekundiks koguni pimes-tasid. Kohe seejarel tousis metsast, kus elab kirikuopetaja C. E., ere valgus. N i i kordus ni i i id kaks korda. Teisel pool peateed, meile veidi ligemal, tousis pollult korgele taevasse kolm siigav-punast valguskera. Nais, nagu oleksid kaks neist jagunenud, keskmine aga jaanud muutumata. Parast seda, k u i olime seda nahtust veerand tundi jalginud, laksimo koju. 3

M o n e d e Walesi nahtustega seoses on t i i h e l d a t u d ka tae­vast k o s t n u d m u u s i k a t ja heliefekte. Na ib , et hel iefektide ees­m a r k o l i a r a t u s s d n u m vee lg i p a r e m i n i inimeste teadvusesse k innis tada , veendes n e i d , et n a d naevad taevasaadikute saa-b u m i s t .

E. B. kuulis moddunud kolmapaeval umbes kella nelja ajal midagi, mis kostis nagu piksemiirin, sellele jiirgnes kaunis laul, mis otse dhust kolas.

E. E. kuulis laupaeva ohtul kella seitsme ja kaheksa vahel, k u i ta parasjagu tddlt koju laks, kummalist muusikat, see sarnanes vibratsiooniga, mida tekitavad telegraafitraadid, ainult ol i palju valjem. Hel i kostis kdrgendikult, kiinkal ei olnud mingeid p u i d ega traate, ja ohtu oli ka iisna vaikne. J. P. kuulis kolm nadalat tagasi laupaeva ohtul m i i l i kaugusel oma kodust tee peal kaunist laulu, mis teda hirmsasti ehmatas.6

O n h u v i t a v m a r k i d a , et n e i d U F O - n a h t u s i naeruvaar is -ta t i 1905. aastal just s a m a m o o d i , nagu praegusel ajal n a e r u -vaaristatakse tanapaevaseid U F O - s i d , n i i et seesugune n a e r u -v a a r i s t a m i n e ei ole k a u g e l t k i m i t t e 20. sa jandi nahtus . t i k s u u r i j a heit is oma 21 . veebruar i l 1905 koosta tud aruandes k o r ­vale k o i k Walesi nahtused ja pidas n e i d ta lutuledeks , soogaa-siks, Veenuseks ja i i l i e r u t a t u d aju k u j u t l u s t e k s . N i i s u g u s e d seletused ei a i d a n u d ei 1905. aastal ega aita ka tanapaeval mdningate le toepoolest tahelepanu vaarivatele nahtustele v a l ­gust heita.

292 Eedeni jumalad

Walesi arkamiseaeg ei o l n u d ainus seda laadi s u n d m u s . See sarnanes tapselt N e w Yorgi osariigis peaaegu sajand v a r e m aset l e i d n u d samasuguse l i ikumisega . N e w Yorgi s u n d m u s t e h u l k a k u u l u s ka nagemus, mis sai tdukeks M o r m o o n i k i r i k u asutamisele teismelise n o o r u k i , Joseph S m i t h i pool t . See l u g u tasub vaatamist .

Joseph S m i t h i sdnul o l i too 1820. aasta kevadpaev o l n u d i lus ja selge. N o o r Joseph o l i ne l j a te i s tkumne- v o i v i ie te i s t -kumneaastane ja ta meeltes valitses segadus. Tema k o d u l i n -nas Manchester is , m i s asub N e w Y o r g i osar i igis , o l i d o m a -v a h e l k o g u d u s e l i i k m e t e parast vdis t levate k r i s t l i k e sekt ide v a h e l p u h k e n u d agedad v a i d l u s e d . Selleks, et o m a mdtetes v e i d i selgust saada, ronis Joseph k o d u lahedal asuvale k d r v a -lisele k u n k a l e , palvetas v a l j u l haalel ja loot i s , et Jumal ta l le vastab. See, mis siis aga j u h t u s , o l i i lmse l t p a l j u h u l l e m , k u i ta o o d a n u d o l i :

... kohe haaras m i n d endasse mingi joud, mis m i n u tile taielikult voimust vottis, ja see avaldas mulle n i i hammastavat moju, et halvas minu. keele n i i , et ma ei saanud raakida. M i n u timber sigines pilkane pimedus ja mulle nais, justkui oleksin ma maa-ratud ootamatule havingule.

Joseph Smith 2:15*

Just siis, k u i Joseph o l i juba v a l m i s meelt he i tma , n a g i ta

... otse oma pea kohal tulesammast, mille valgus oli eredam k u i paikesevalgus ja mis pikkamooda allapoole laskus, kuni m i n u peale langes. N i i i i d ei tundunud mulle enam, justkui oleksin ma sattunud vaenlase katte, kes m i n d k i n n i hoiab. K u i valgus m i n u peal puhkas, nagin ma kahte olendit, kelle sara ja suursugusus on kirjeldamatud, need olendid seisid m i n u kohal ohus. Uks neist raakis minuga, kutsus m i n d nimepidi ja osutas teisele: „See on m i n u armastatud Poeg. Kuula teda!

Joseph Smith 2:16-17

N i i algas terve seeria k o h t u m i s i i n g l i g a , kel le va ide tava d i k t e e r i m i s e ja u t lus te alusel asutat i v i i m s e p a e v a p i i h a k u t e k i r i k , m i d a ka M o r m o o n i k i r i k u n a tuntakse . See k i r i k o n kaht lemata o l u l i n e i n s t i t u t s i o o n . 1985. aastal k u u l u s sellesse

* Joseph Smithi tsitaadid parinevad raamatust Pearl of Great Price.

Meistersepp ja inglid 293

kir ikusse umbes 5,8 m i l j o n i t in imest ja k i r i k u l o n suured a r i -et 'tevotted ja m a a v a l d u s e d . U k s i n d a k u n k a l se isnud N e w Y o r g i osar i ig i teismelise n o o r u k i aegadest saadik o n k i r i k k a s v a n u d m d d t m a t u l t ja mojutab tanapaeval pal jude inimeste e lus id .

Josephi nagemus k u n k a t i p u l kujutas endast esimest p a l -judes t v i s i i t ides t , m i s i n g l i s t sober n o o r u k i l e teg i . Teine kulaska ik leidis aset k o l m ja p o o l aastat parast esimest. Joseph S m i t h o l i just voodisse h e i t n u d ja palvetas parajasti , k u i

Ma nagin valgust, mis minu tuppa ilmus ja iiha heledamaks muutus, kuni tuba oli valgem kui keskpaeval, kohe ilmus m i n u voodi korvale olend, kes ohus seisis, sest tema jalad ei puudu-tanud maapinda. Tal oli seljas lai r u i i , mis oli nii pimestavalt valge, valgem kui miski maine, mida ma varem nainud olin; samuti ei usu ma, et miski maine voiks n i i tilimalt valge ja sarav olla.

Joseph Smith 2:30-31

Josephi t u p p a i l m u n u d o l e n d i l o l i d p a l j a d k a e d , r a n d -m e d , ja lad ja p a h k l u u d . Samuti o l i paljas ta pea, kael ja r i n d . O l e n d tutvustas end M o r o n i n a , sajandeid tagasi e lanud mehe v a i m u n a . U l e s t d u s n u d M o r o n i andis Josephile edasi s d n u m i , mis koosnes Vana Testamendi v i imsepaeva e t tekuulutustes t . M o r o n i k i n n i t a s , et e t t e k u u l u t u s e d l a h e v a d peag i ta ide. M o r o n i raakis Josephile ka sellest, et o n olemas i idsed m e t a l l -p l a a d i d , m i l l e l o n k i r ja p a n d u d osa Pdh ja -Ameer ika m a n d r i varasemast ajaloost. Josephile d e l d i , et ta peab t u l e v i k u s need p l a a d i d maa seest val ja kaevama, laskma need ara t d l k i d a ja levi tama seda tdlget k o g u maailmas. Olles seesuguse s d n u m i edasi a n d n u d , kadus M o r o n i a inukordse l v i i s i l :

... Ma nagin, kuidas valgus hakkas kohe kogunema timber selle isiku, kes minuga raakinud ol i , ja see kestis, k u n i tuba oli taas pime, ainult otse tema timber ol i valgus; ja jarsku nagin ma, kuidas tekkis kaik otse taevasse, ja tema tousis kdrgemale, kuni taielikult ara kadus ...

Joseph Smith 2:43

Josephile ei a n t u d selle kentsaka nahtuse ule i m e s t a m i -seks k u i g i p a l j u aega. Varsti tekkis k u m m a l i n e va lgus jalle ja

294 Eedeni jumalad

kula l ine t u l i uuest i Josephi t u p p a . Joseph raagib sellest teisest t o i 661 aset l e i d n u d kiilastusest:

Tema [ingel] alustas ju t tu ja kordas koike, mida ta oma esimese ktilastuse ajal oli raakinud, ilma et seda vahegi m u u t n u d oleks. K u i ta lopetanud ol i , teatas ta mulle viimsepaevakohtust, mis p i d i varsti maa peal katte joudma ja mis laastab maad nalja ja mooga ja katkuga; ja koik need koletud needused langevad maa peale tema [Joseph Smithi] polvkonna eluajal. Jutu lope­tanud, lahkus ta taas n i i , nagu seda enne teinud oli .

Joseph Smith 2:45

K u m m i t u s kais Josephi magamistoas do l a b i . Jargmisel paeval , k u i Joseph p d l l u l tddtas, kaotas k u r n a t u d n o o r u k ule aia ronides j d u ja k u k k u s teadvusetul t maha. K u i Joseph taas meelemarkusele t u l i , siis nag i ta enese k o h a l m d o d u n u d d i s t i n g l i t , kes uuest i sedasama s d n u m i t kordas . N u u d o l i l i s a t u d aga veel uks teade: inge l kaskis Josephil oma nagemusest isale raakida .

M o n e d k r i i t i k u d o n v a i d l u s t a n u d Joseph S m i t h i l u g u d e tapsuse, osutades tdigale , et Joseph p a n i o m a esimese nage­muse paberi le alles uheksate is tkumne aasta m d d d u d e s . A r v e s -tades tolle aja asjaolusid, o n see ka mdistetav, er i t i k u i me vdtame arvesse Josephi nooruse ja vahese har iduse .

Selles osas, mil les S m i t h i ju tus tus tapne on , vaar ib ta s i i ski tahelepanu. Kas poiss nag i toepoolest religioosset nagemust , n a g u u s u v a d tema poolda jad , v o i o l i ta, n a g u k i n n i t a v a d te i ­sed, UFO-de ohver?

Josephi i n g e l M o r o n i erines nondest ingl i tes t , keda o l i d Pi ibl is k i r j e l d a n u d Hesekiel ja Johannes. S m i t h i inge l ei k a n d -n u d esemeid, m i d a v d i n u k s p i d a d a k i i v r i k s ja saabasteks. M o r o n i r d i v a d o l i d tavaliste rdivaste m o o d i . O m e t i paistab, et Joseph vaatas t e g e l i k u l t sa lvestatud p i l t i , m i d a tal le l a b i ta toa akna n a i d a t i . A l u s seesuguseks vai teks p e i t u b Josephi sdnades, et M o r o n i o l i k o r r a n u d oma s d n u m i t , „ i lma et ta

[ seda vahegi m u u t n u d oleks" . See v i i t a b selgelt salvestusele. M o r o n i l a h k u m i s v i i s lubab arvata, et tegemist o l i pro j i tseer i -t u d valgusega, m i l l e all ikas asetses taevas val jaspool maja. K u i M o r o n i t o i d d l k o l m a n d a t k o r d a tagasi t u l i , siis k u u l i s S m i t h teda „ules ut lemas v o i kordamas u u e s t i . . . n e i d s a m u asju - just

Meistersepp ja inglid 295

n a g u varemal t ..." (Joseph Smith 2:48-49). K u i S m i t h i k i r j e ldus , tdele vastab ja see nahtus toepoolest UFO-dega seotud o n , siis o n k o g u see l u g u tdel iselt h u m o o r i k a s . Tanapaeval m e v o i m e imet leda Disneylandis K u m m i t u s t e Majas tahelepanu-vaarse id , rea l i s t l ikke p r o j i t s e e r i t u d raakivate peade k u j u t i s i . Samasugust pro jekts iooni , m i d a nag i noor maapoiss 19. sajan­d i l , peetakse aga ei m i l l e k s k i vahemaks k u i tdeliseks Jumala i l m u t u s e k s . M u i d u g i meenutab noore S m i t h i l u g u m i t m e t i varasemaid k o h t u m i s i vardjatega: hele valgus laskub taevast alia, seejarel i l m u v a d i n g l i d . Josephi tunnistus selle kohta , et tal le nais , n a g u oleks keegi temast k i n n i h a a r a n u d , n i i et ta l i i k u d a ei saanud, sarnaneb taht - tahel t m i t m e t e tanapaeva U F O - d e g a l a h i k o n t a k t i l a b i e l a n u d in imeste ju tustustega , kus peal tnagi jad o n m u u d e t u d l i i k u m a t u t e k s , seda e r i t i enne nende r d o v i m i s t .

Ka teised m o r m o o n i d e k ir jut i sed k i p u v a d k i n n i t a m a tde-naosust, et Joseph S m i t h o l i k o h t u n u d UFO-ga. S m i t h i edas-t a t u d m o r m o o n i d e d o k t r i i n i d v a i d a v a d , et u n i v e r s u m i s o n p a l j u asustatud planeete. Seesugune va ide kolas h a r i m a t u 19. sajandi mehe suust usna julgena. Smith lisas, et Jumal elab lihast ja l u u s t in imkehas (vt. nai t . Opetused ja lepingud 130:22) ja et Jumal elab Kolobi -n imel i se tahe laheduses (vt . Abraham 3:1-2). Teiste sdnadega, Jumal o n in imesetaol ine t u l n u k a s , kes elab teisel p l a n e e d i l . Joseph S m i t h i seikluse p u h u l o n i l m s e l g e l t tegemist meie vardjatest sdpradega, kes Jumalat teesklevad ja inimeste tegemistesse sekkuvad , tuues Maale veel uhe apoka­l u p t i l i s e re l ig iooni .

T i h t i o n o p o n e n d i d s u u n a n u d terava k r i i t i k a S m i t h i r e l i ­g i o o n i „piibl i" - Mormoonide raamatu vas tu . Mormoonide raamat k u j u t a b endast v a i d e t a v a s t i muistsete i n g l i t e k a s u l S m i t h i v a l j a k a e v a t u d m e t a l l p l a a t i d e l o l n u d tekst ide tdlget . L o o d , m i l l e s t Mormoonide raamat koosneb, v a a r i v a d tahe lepanu ja v o i v a d pal judele u s k u m a t u t e n a naida.

Mormoonide raamat o n k i r j u t a t u d Vana Testamenti m e e n u -tavas proosast i i l i s . See seob muistse P o h j a - A m e e r i k a ajaloo Vanas Testamendis k i r j e l d a t u d sundmustega . M o r m o o n i d e j a r g i olevat in imesed Jumala jarelevalve a l l Palestiinast t a l d -r i k u k u j u l i s t e s al lveelaevades A m e e r i k a m a n d r i t e l e t o o d u d .

296 Eedeni jumalad

U m b e s 2300 aastat e. Kr . o l i Jumal in imesed U u d e M a a i l m a saatnud, peamisel t Paabeli t o r n i v a h e j u h t u m i t o t t u . K u s a g i l A m e e r i k a s (vahest M e h h i k o s v o i Kesk-Ameer ikas ) eh i tas id need ja h i l i semad pagulased k a u n e i d l i n n u , mis o l i d v d r r e l -d a v a d Vana M a a i l m a l innadega . N a d p i d a s i d s d d u ja o l i d k u u l e k a d samadele jumalate le ja i n g l i t e l e , keda n a d j u b a Lahis - Idas k u m m a r d a n u d o l i d . Mormoonide raamat raagib mei le i n g l i t e sagedastest k u l a s k a i k u d e s t ja nende akt i ivsest sekkumisest muistse A m e e r i k a asukate asjadesse. I n g l i d kas-k i s i d oma teenritel arendada endas o l u l i s i v o o r u s i , esmajoones m u i d u g i k u u l e k u s t .

Mormoonide raamat jutustab, et aja j o o k s u l le idis A m e e r i ­kas aset m i t u o lu l i s t sundmust . 1. sa jandil p . Kr . olevat Jeesus Kr i s tus , v a h e t u l t parast oma r i s t i l d d m i s t teisel p o o l maakera, Ameerikasse i l m u n u d . Mormoonide raamatus k i r j e l d a t u d K r i s ­tuse nagemust ta iendavad h i i l g a v a d v a l g u s k i i r e d taevas, m i l ­lest Jeesus val jus.

E h k k i p a l j u d dpetlased s u h t u v a d Vanasse Testamenti taie tdsidusega n a g u m i s tahes a ja loourikusse , o n Mormoonide raamat h a r v a seesugust t u n n u s t u s t p a l v i n u d . M o r m o o n i d e l o o d n a i v a d n i i k u m m a l i s t e n a ja see v i i s , ku idas Joseph S m i t h need p l a a d i d le idis ja t d l k i s , n i i kahtlasena, et dpetlased o n p d d r a n u d nei le v a i d pdgusat tahelepanu. M e peaksime aga k u s i m a : kas tasub i k k a Mormoonide raamatut n i i kergekaeliselt korva le heita?

Tegel ikult v o i b Mormoonide raamat ol la hoopis uks koige o l u l i s e m a i d vardjate re l ig ioonis t t u n n i s t u s t a n d v a i d ajaloo-u r i k u i d . Lat i tudes kaesolevas raamatus j u b a k a s i t l e t u d tea-best, o n i idse A m e e r i k a m a n d r i t e a ja lugu sellisena, n a g u raa­gib Mormoonide raamat, tapselt n i i s u g u n e a j a l u g u , m i d a m e oodata v d i k s i m e . M a a o n va ike . M e i l o n alust ee ldada, et muis tsed as t ronaudid (s. t. vard jad) va l i t sevad i n i m u h i s k o n d a k d i k i d e l m a n d r i t e l u h t e m o o d i . Samut i o n m e i l alust arvata, et n a d na i tavad ules i k k a uhesugust j u l m u s t ja s u r u v a d in imes­tele peale i k k a u h t e s i d ja s a m u re l ig ioosse id v a l j a m d e l d i s i . Mormoonide raamatus n imetatav aeg, m i l palest i inlased A m e e ­r i k a m a n d r i l e o l i d s a a b u n u d , o n e r i t i h u v i t a v , sest langeb k o k k u ajaga, m i l ajaloolaste arvates o n t e k k i n u d M e h h i k o ja

Meistersepp ja inglid 297

K e s k - A m e e r i k a m u i s t s e d k u l t u u r i d . Seetottu v o i b jus t Mor­moonide raamat anda mei le seletuse selle k o h t a , m i k s need k u l t u u r i d Pohja- ja Kesk-Ameerikas t e k k i s i d n i i j a r sku ja alles pa l ju aega parast samasuguste k u l t u u r i d e t e k k i m i s t ja k a d u -mis t maakera vastaskuljel .

O m e t i jaab uks mdistatus lahenduseta. K u i Mormoonide raamat vahemal t osaliseltki tdele vastab,

siis k u s o n seal n i m e t a t u d l i n n a d e asemed? M u i d u g i on A m e e r i k a s l e i t u d p a l j u suure joonel is i v a r e m e i d , k u i d m i t t e k d i k i d e Mormoonide raamatus m a i n i t u t e o m i . Mormoonide raa­mat p a k u b mei le v e r d tarretama paneva vastuse: m o n e d neist purustas Jumal dudustaratava katakl t i smi kaigus ta ie l ikul t .

N i i nagu m u j a l g i o l i ka iidsetel ameeriklastel raske o m a vardjatest isandatele meele jarg i olla. Mormoonide raamat ju tus ­tab, et m o n e d ameeriklased o l i d selle koha pealt e r i t i saama-t u d . Sel pdhjusel langes umbes aastal 34 p. Kr. l a iau la tus l iku A m e e r i k a p i i r k o n n a peale k a r m karistus , mis le idis aset just samal ajal, k u i Jeesus teisel p o o l maakera rist i l o o d i . Mormoo­nide raamatu l u g u , m i s raagib tollest A m e e r i k a katak l t i smis t , o n erakordne. See k u j u t a b usna tapselt tuumakatas t roof i :

... kolmekiimne neljandal aastal, esimesel k u u l , kuu neljandal paeval tousis tugev torm - seesugune, mill ist keegi siin maal polnud varem nainud. Ja puhuma hakkas koletu tormi- i i l ; ja kostis koletut kouemiir i -nat, n i i et kogu maa rappus, nagu hakkaks ta lohki rebenema. Ja koige tile paistis ere valgus, millist keegi siin maal polnud varem nainud. Ja Sarahemla l inn siittis polema. Ja Moroni l inn vajus merestigavustesse ja tema elanikud uppu-sid koik. Ja Moronihah linna kattis maakamar, n i i et linna asemele tekkis suur magi. Ja sellest paigast louna poole havitati maa kohutaval kombel sootuks. Ja ennae, pohja pool oli having veelgi suurem ja kohutavam; sest ennae, tuulei i l id ja tuulispask ja k5u ja valgud olid m u u ­tunud teiseks kogu maapinna ja kogu maa kohutava vappumise labi. Ja maanteed varisesid rusudeks ja siledad teed muutusid soidukolbmatuteks, ja paljud tasased paigad muutusid kt ink-likeks.

298 Eedeni jumalad

Ja paljud voimsad ja hiilgavad linnad vajusid maa alia, ja mit ­med neist polesid maatasa, ja paljud linnad rappusid seni, k u n i koik selle hooned kokku varisenud olid ja koik selle elanikud surma leidnud ol id, ja need paigad muutusid taiesti in imtuh-jadeks. Ja moned linnad jaid ka piisima; kuid sealsed purustused olid kohutavad, ja palju inimesi leidis seal oma surma. Ja moned linnad viis keeristorm endaga kaasa; ja mitte keegi ei teadnud, kuhu see keeristorm nad viis, nad said lihtsalt minema kantud. Ja n i i vaandus kogu maa pale, mida olid moonutanud rajud ja aikesetormid ja valgud ja maa varisemine. Ja ennae, kal juriinkad lohenesid kaheks ti ikiks; nad purunesid iile kogu maa, nende purunenud ja pragunenud ja lohenenud kilde vois leida koikjal iile kogu maa. Ja siis vaibusid aikesetormid ja valgud ja raju ja maru ja maa varisemine - sest, ennae, nad olid valdanud umbes kolm tundi ; ja moned titlesid, et see aeg oli olnud pikem; aga ometi juhtusid koik need kohutavad ja hirmsad asjad umbes kolme tunni val­tel - j a siis, ennae, langes pimedus tile kogu maa. Ja juhtus n i i , et tile kogu maa langes pilkane pimedus, n i i et need selle maa elanikud, kes ei olnud langenud [surnud], voi-sid tunda pimeduse aurusid. Ja pimeduse tottu ei olnud kusagil mitte uhtegi tu ld , ei k u i i n -laid, ei torvikuid, ei suttinud ka t u l i peentes ja iileliia kuivades puudes, n i i et umberringi ei paistnud uhtegi tu ld . Ja mitte kusagilt ei paistnud valgust, ei tuleleeki, ei helki, ei pai-kest ega k u u d ega tahti, n i i tihe ol i too pimeduse udu, mis ol i langenud tile kogu maa. Ja juhtus n i i , et see pimedus kestis k o l m paeva, mil le ajal ei olnud naha uhtegi tu ld ; ja umberringi kostis inimeste leinaitku ja halamist; jah, valjud olid inimeste oiged, sest nende peale ol i langenud pilkane pimedus ja kohutav having.

3. Nephi 8:5-23, Mormoonide raamat

K d m i n , s a h v i v a d v a l g u d , hetkega maatasa p d l e n u d l i n ­n a d , kusjuures k o i k see kestis v a i d k o l m t u n d i , ja neile jargne-n u d ko lmepaevane p i l k a n e ja t ihe p i m e d u s uheskoos anna­v a d i isna tapse p i l ch t u u m a r u n n a k u s t ja sellele j a r g n e n u d v a l t i m a t u s t paksust tahma- ja t o l m u p i l v e s t . U l a l t o o d u d l d i k m u u t u b e r i t i tahelepanuvaarseks, k u i me meenutame, et see i l m u s esmakordsel t r o h k e m k u i sajand tagasi - kaua enne, k u i i n i m e n e o l i l e i u t a n u d t u u m a r e l v a . See l u g u lisab v e e l g i

Meistersepp ja inglid 299

r o h k e m usaldusvaarsust M o r m o o n i k i r i k u k i n n i t u s t e l e , et Joseph S m i t h ei o l n u d Mormoonide raamatut val ja m d e l n u d , n a g u m o n e d k r i i t i k u d o n v a i t n u d . O n aarmisel t ebatdenao-l ine , et S m i t h i p a e v i l v d i n u k s keegi j u h u s l i k u l t val ja m d e l d a s i indmuse , m i l l e k i r je ldus n i i tapselt tuumakatas t roof i omaga k o k k u langeb.

M o n e d m o r m o o n i d r d h u t a v a d , et nende r e l i g i o o n i p t i h a -des tekstides l e i d u v a d v a i m s e d opetused o n tahtsamad k u i a jalooline teave. M o r m o o n i v a i m s e d u s k u m u s e d o n toepoo­lest aarmisel t tahtsad, k u n a n a d r a a g i v a d u p r i s avameelselt vardjate kavatsustest.

M o r m o o n i k i r i k u peamised religioossed teesid v o i b k o k k u vot ta jargmiselt .

Inimesed o n surematud va imsed o l e n d i d , kes o n vangis -t a t u d inimkehadesse. Teadmiste ja isiksuse toel ine al l ikas o n h i n g , m i t t e keha. M e oleme vaimsete olenditena e lanud enne oma s u n d i ja elame edasi parast oma surma. E l u toel ine ees­m a r k o n oma v a i m s u s t p a r a n d a d a , ja i g a u h e l o n l o p p u d e l o p u k s v o i m a l i k taas saavutada K o r g e i m a O l e n d i sarnane v a i m n e seisund. Sellise seisundi saavutamisel m a n g i b eetika o lu l i s t osa. Igauhele o n a n t u d vaba tahe.

N e e d opetused k d l a v a d k u i s o l t u m a t u d r e l i g i o o n i d . O n taiesti arusaadav, et n i i p a l j u s i d i n i m e s i k i sub m o r m o o n l u s e p o o l e , et n a d selle r e l i g i o o n i p i i h e n d u n u d poolda jateks jaa-v a d . Uskl ike le avaldatakse o l u l i s i saladusi. K u i me aga m o r ­m o o n i d e teoseid edasi loeme, siis saab meile selgeks, et m i t -m e l p u h u l o n u l a l t o o d u d tddes id saa tus l ikul t m o o n u t a t u d , m i s t o t t u in imesed t e g e l i k u l t m i t t e k u n a g i va imset lunastus t ei saavuta.

M o r m o o n i tekstides vaidetakse , et i n i m e s e d o n tege l i ­k u l t s u r e m a t u d v a i m s e d kehad, m i s i n i m k e h a s i d asustavad. Va imsed k e h a d koosnevad ainest ja naevad val ja tapselt samasugused n a g u i n i m k e h a d . Joseph S m i t h o n d e l n u d , et „vaim o n aine; see o n materiaalne, k u i d p u h t a m , elastsem ja r a f i n e e r i t u m aine k u i i n i m k e h a " . K o r g e i m O l e n d ( jumal ) o n va ide tavas t i samasugune mater iaalne o l e n d , kes asustab t a i u s l i k k u ja s u r e m a t u t l ihast ja verest keha. M o r m o o n l u s e loppeesmark o n saavutada samasugune jumalataol ine seisund

300 Eedeni jumalad

ja elada ta ius l ikus surematus in imkehas k o g u ule jaanud iga-v i k u . M o r m o o n i d e opetused, mis par inevat muistsetelt p l a a t i -de l t ja vardjatest i n g l i t e l t d h u t a v a d seega i n i m e s i t e r v i t a m a igavest i in imkehadesse v a n g i s t a t u d h i n g e sunget saatust. Mormoonide raamat k i r je ldab seda eesmarki n i i v i i s i :

Vaim ja keha saavad taas iiheks selle taiuslikus vormis ; . . . nende vaim iihineb nende kehadega, et mitte kunagi sealt lahkuda ...

Alma 11:43, 45

M u i s t s e d Mesopotaamia tekst id raag ivad mei le sellest, et i n i m k o n n a vardjatest j u m a l a t e eesmargiks o l i p a g e n d a d a v a i m s e d o l e n d i d igavesti inimkehadesse, n i i et vard jate l oleks orjarass a lat i omast kaest. S o l t u m a t u d r e l i g i o o n i d o n seda teesi v a i d l u s t a n u d , vaites, et v a i m u vangis tamine inimkehasse o n kannatuste esmane all ikas. Vastureakts joonina sellele sdl ­t u m a t u r e l i g i o o n i dpetusele ja vard ja te eesmargi e d e n d a m i -seks lev i tab m o r m o o n l u s v a a r u s k u , j u s t k u i saaks v a i m n e o l e n d saavutada igavese dnne ja dndsuse siis, k u i ta o n a la t i -seks aine kulge ahe ldatud.

Sest inimene on vaim. Elemendid on igavesed, ja va im n ing elemendid lahutamatult uhendatud, vaid n i i leiavad nad taius-l i k u onne. Ja k u i nad uksteisest eraldada, siis ei saavuta inimene eales taiuslikku onne.

Opetused ja lepingud 93:33-34

A l l e s siis, k u i o n l d p l i k u l t k a o t a t u d tdel ised v a i m s e d teadmised, v o i b levi tada seesuguseid opetus i n i i laias u l a t u -ses, n a g u seda M a a l o n t e h t u d .

M o r m o o n l u s dpetab, et igauks o n enne M a a l e t u l e k u t e l a n u d Taevaisa (Jumala) juures. Jumala suurejoonelise p l a a n i j a r g i o n i n i m e s e d saadetud Maale , et n a d d p i k s i d tegema vahet hea ja kur ja vahe l , et n a d tdestaksid Jumalale oma soovi teha head, m i t t e halba. O m e t i vdetakse k d i k i d e Maale saade-tavate vaimsete olenditega m i d a g i ette: nende meeltest k u s -tutatakse k o i k sunnieelset eksistentsi p u u d u t a v a d teadmised. M o r m o o n i k i r i k u a v a l d a t u d brosuuris o n d e l d u d :

... ehkki me-voime vahel tajuda oma surmaeelset eksistentsi [vaimne eksistents enne kehasse asumist] justkui labi tumeda

Meistersepp ja inglid 301

klaasi [ahmaselt], on koik malestused meie meeltest tohusalt puhi tud . 7

See o n tahelepanuvaarne v a i d e , k u n a annab mois ta , et vard ja te u h i s k o n d b l o k e e r i b i n i m m e e l t e s meelega p u h t a l t va imse eksistentsi malestused, sest n a d tahavad aheldada v a i m s e d o l e n d i d igavest i i n i m k e h a d e k u l g e . Vardjate t s i v i l i -satsioonil naib olevat usna tdhusaid meetodeid m a l u ahmas-tamiseks , m i d a o n tdes tanud ka tanapaeval U F O - d e p o o l t r d d v i t u t e j u h t u m i d , kus i n i m o h v r i t e l kutsutakse-esile i lmse l t ta ie l ik m a l u k a o t u s kdiges , mis p u u d u t a b r d o v i m i s e asjaolu-s id .

Mormoonide raamatus k i r j e l d a t u d p e a l e s u n n i t u d m a l u -kaotusel o l i va idetaval t m i t u pdhjust , uks nende hulgast o l i

... p i i i i d tagada, et meie val ikud hea ja kurja vahel peegeldak-sid meie maiseid ihasid ja tahet, mitte malestusi labinisti heast Taevaisast.8

See o n hammastav k i n n i t u s . See annab moista , et inimeste v a i m s e t ' m a l u o n h a g u s t a t u d eesmargiga s u n d i d a n e i d o m a tegevuses l a h t u m a oma materiaalsest eksistentsist, m i t t e tead-mistest ja malestustest , m i s n e i l oma elust vaimsete o l e n d i -tena o n o l n u d . N i i s u g u n e lahenemine v o i b u k s i k i s i k u lootused kdrge eetika taseme saavutamiseks v a i d h a v i t a d a , k u n a toe­l ine eetika peab eetilise d i l e m m a ees seistes arvestama s i iski eelkdige i s i k u vaimset olemust . K u i k o i k eetikat p u u d u t a v a d k u s i m u s e d o n pelgal t maiste asjadega seotud probleemideks m a d a l d a t u d , siis p u u d u b inimesel tege l ikul t v o i m a l u s lahen-dada n e i d eetil isi k u s i m u s i , mis na i taks id neile katte tee taie-l i k u vaimse vabanemise j u u r d e . Just seesugust takistust v a r d ­j a d pust i tada t a h t s i d k i , seda naitab Vana Testamentki : Jumal ei t a h t n u d , et A a d a m ja Eeva sddksid hea ja kur ja t u n d m i s e p u u s t , k u n a see j u h a t a n u k s n a d va imse surematuse saavu­tamiseks vajal ike teadmiste j u u r d e .

U l a l t o o d u d ld igus antakse moista veel sedagi, et vard jad o n s o o v i n u d k u s t u t a d a in imeste meeltest malestused K d r -geimast O l e n d i s t . Seega v o i b va i ta , et in imes te l ei ole m i t t e uksnes a l l a s u r u t u d malestus i oma eelnevast vaimsest eksis­tentsist , v a i d ka v a r j a t u d t e a d m i s i k o n t a k t i d e s t K o r g e i m a

302 Eedeni jumalad

O l e n d i g a . K u i seesugused malestused toepoolest olemas o n , siis o n usna mdistetav, m i k s v a r d j a d n e i d ahmastada p u t i a -v a d . N e n d e malestuste b lokeer imise teel suvendab vard ja te u h i s k o n d veelgi va imset ignorantsust ja tal o n p a r e m a d v d i -m a l u s e d oma religioossete taotluste ja va l jamdeldis te l e v i t a -miseks.

See ei tahenda m u i d u g i m d i s t a , et uksnes vardjate u h i s ­k o n d o n s u u d i i n i m s o o laostumises ja amneesias. See laos tu-m i n e ja amneesia o n a l a n u d i lmsel t t i i k k aega enne vardjate t s iv i l i sa ts iooni f o r m e e r u m i s t . M o r m o o n i d e k i r j u t i s e d n a i v a d v a i d k i n n i t a v a t tdsiasja, et v a r d j a d kasutasid seda langust ara ja k i i r e n d a s i d seda vastavalt oma h u v i d e l e .

M e oleme juba tahe ldanud, et v a r d j a d o n k a s u t a n u d soda i n s t r u m e n d i n a i n i m p o p u l a t s i o o n i ule k o n t r o l l i sai l i tamiseks. Mormoonide raamatu j a r g i o n seda i n s t r u m e n t i k a s u t a t u d ka muistsetes A m e e r i k a tsivi l isatsioonides, kus Jumalat peeti vas-tutavaks n i i m d n e g i sdja vallapaastmise eest:

Ja juhtus n i i , et mina nagin, kuidas Jumala viha langes suure ja ilge k i r i k u [Saatana k i r iku] peale, n i i et koikide maapealsete maade ja hoimude [perekondadc] seas hakkasid levima soja-kuuldused.

1. Nephi 14:15

Mormoonide raamatus raagitakse sellest, et Jumal dhutas s d d u m i t m e p d l v k o n n a val te l , kasutades n e i d oma u l e m v o i m u sail itamiseks:

Ja pSlvkonnast polvkonda jatkuvad verevalamised ja kohuta­vad nuhtlused [katastroofid] nende hulgas; seetottu, m u pojad, ma tahan, et te maletaksite; ma tahan, et te kuuleksite m i n u sonu.

2. Nephi 1:12-13

U l a l t o o d u valgusel ei peaks m e i d s u g u g i u l l a t a m a tds i -asi, et m o r m o o n l u s o n veel uks Vennaskonna v d r g u s t i k u orga­nisatsioon, hool imata sellest, et t radi ts iooni l i se l t o n m o r m o o -n i d vabamui i r luse tao l i s i s a l a u h i n g u i d vas tustanud. M o r m o o ­n i d e vastuseis v a b a m u u r l u s e l e t u g i n e b Mormoonide raamatu nendele peatukkidele , mis n a i v a d v i i t a v a t sellele, et J u m a k e i sal l i s a l a u h i n g u i d . N a i t e k s v o i m e l u g e d a 2. Nephi raamatus (26:22-23):

Meistersepp ja inglid 303

Ja on olemas ka salaliitusid, just nagu muistsetelgi aegadel, just saatana salasepitsuste jargi, sest just tema on koikide nende asjade algataja...

P a l j u d ei ole nous t d l g e n d a m a u l a l t o o d u d l d i k u vaba-mi iur lusesarnaste sa lauhingute v a s t u s u u n a t u d r i i n n a k u n a . L d p p u d e l o p u k s , kas ei l o o n u d Joseph S m i t h ise v a b a m u u r ­luse eeskujul mitmetasemel is t preesterkonda, m i l l e tegevuse j u u r d e k u u l u s i d n i i salajased r i t u a a l i d k u i ka tseremoniaalsed pol led?

M o r m o o n i k i r i k u preesterkond o n jagatud kaheks: A a r o n i preesterkond (mis sai oma n i m e Moosese venna jargi) ja u l e m -prees terkond, m i d a tuntakse p a r e m i n i M e l k i s e d e k i preester-k o n n a n a ( P i i b l i k u n i n g a M e l k i s e d e k i j a rg i ) . Alma raamatus (13:1-14) o n r a a g i t u d sellest, et m o r m o o n i d e ulempreester -k o n d o n tapselt sama organisats ioon, m i l l e ule M e l k i s e d e k m i t u sajandit v a r e m v a l i t s e n u d o l i . Tanapaeva m o r m o o n i d e prees terkond kasutab endisel t teistest Vennaskonna o r g a n i -satsioonidest t u t t a v a t astmelist in i ts ia ts iooniprotsess i . Selle ko ige tahtsamad r i i t u s e d sooritatakse salaja ja in i t s ieer i tava-telt ndutakse v a i k i m i s v a n n e t . N e n d e tseremooniate ajal k a n -n a v a d p u h e n d a t a v a d t i h t i tseremoniaalseid p d l l e s i d ja nei le avaldatakse sumbol i te ja allegooriate abi l tahtsaid saladusi.

Joseph S m i t h k i n n i t a s , et ta ehitas o m a prees terkonna tiles vastaval t i n g l i etteutlemisele. Ta ei u s a l d a n u d aga o m a maaval i s t sdpra l d p u n i . M d n d a aega k u u l u s S m i t h ka vaba­m u u r l a s t e h u l k a , et n e n d e l t o m a organisats iooni s t r u k t u u r i jaoks uht - te i s t laenata. Thomas F. O 'Dea o n o m a raamatus The Mormons k i r j u t a n u d jargmist :

Joseph astus vabamuurlaste uhingusse, et sealt mitmeid tsere-mooniaelemente laenata. Ta kujundas need timber, seletades oma jiingritele, et massoonide rituaalid kujutavad endast muist­sete preestrite vaarastunud tseremoniaali, mille tema n i i i i d taas-tanud o l i . 9

Joseph SmithiSt sai vabamuurlas te meister I l l i n o i s i loozis 1842. aasta 16. m a r t s i l . Samasse loozi k u u l u s i d ka teised k d r -geai M o r m o o n i k i r i k u l i i k m e d . Vahest ko ige t u n t u m vaba-muiir lasest m o r m o o n o l i B r i g h a m Young - mees, kes korra ldas m o r m o o n i d e va l j a rande k o i k i d e s t A m e e r i k a p i i r k o n d a d e s t

304 Eedeni jumalad

U t a h ' o s a r i i k i ja asutas tolles osari igis m o r m o o n i r e l i g i o o n i peakorter i , kus see tanapaevalgi on .

U l a l t o o d u d f a k t i d ei tahenda s i iski , et m o r m o o n l u s oleks o l n u d vabamuur luse h a r u . M o r m o o n i k i r i k u ja v a b a m u u r l u s e vahel ised s idemed p u r u s t a t i juba usna vars t i . S m i t h ja vara -sed m o r m o o n i d s idus id end vabamuur lusega selleks, et lae­nata, m i t t e et t ege l ikul t tolle l i ikumisega uhineda . M o r m o o n i k i r i k u s t sai l ihtsal t veel uks Vennaskonna faktsioone, m i s k o i ­k i d e ulejaanutega sdjajalal o l i . M o r m o o n i d e l e raagi t i , et nende r e l i g i o o n o n „ainus dige ja elav k i r i k tervel maakeral , m i l l e g a m i n a , teie J u m a l , h a s t i r a h u l olen . . . " (Opetusedja lepingud 1:30). See k i n n i t u s o n l o o m u l i k u l t vastuolus k o i k i d e teiste vardjate re l ig ioonidega , m i s k o i k just sedasama k i n n i t a v a d , pdh jus ta -

i des seelabi i iha u u s i m d t t e t u i d u s u l i s i v a i d l u s i , m i s i n i m e s i \l sdjajalal ja uksteisest eraldatutena h o i a v a d . M o n e d

i n i m e s e d v d i t l e v a d m o r m o o n i d e g a seniajani . K a r m saatus tabas ka Joseph S m i t h i , kel le pahane rahvamass 1844. aastal mdrvas .

K o g u M o r m o o n i k i r i k u sdjaka ajaloo va l te l o n m o r m o o ­n i d l e i d n u d l o h u t u s t Smi th i i n g l i l u b a t u d vi imsepaeva ideest. S m i t h i k i r j u t i s e d osutavad selgelt, et ta ootas v i i m s e t p a e v a juba oma eluajal. Vahest ennustaski ta ette toepoolest peatselt p u h k e v a t laastavat h a v i n g u t : 1861. aastal algas A m e e r i k a K o d u s d d a . Pal jud S m i t h i j u n g r i d o l i d sel ajal veel elus ja said tunnista jateks j u l m a d e l e k o n f l i k t i d e l e , m i s p i d i d p a l j u d e l e ameeriklastele toepoolest harmagedonina na ima. * N a g u seni-n i g i ei j a r g n e n u d harmagedoni le s u g u g i tuhandeaastast r a h u -

* Vaarib markimist , et lounaosariikide setsessionistide ja orjanduse pooldajate orga-nisatsioone, mis o l i d ohutanud Konfoderatsiooni lahkuldomist Uhendr i ik ides t ja seelabi loonud eeldused Kodusoja puhkemiseks, mdjutas olulisel maaral Vennas­konna vorgustik. Me naeme naiteks, et kahel tolle uue Konfoderatsiooni paljudest p a k u t u d l ipukavanditest on selgelt ku jutatud iiks Vennaskonna s i lmapaistvaid sumboleid: koikenagev si lm. Enne sdja puhkemist o l i r i i h m lounaosariiklasi loonud mdjuvoimsa orjandust pooldava salauhingu, mida nimetat i Kuldse Ringi Ruutl i te i ihinguks. Need r i i i i t l i d ol id p i ihendunud orjapidatnise sailitamisele maades, mis i imbritsesid Kari ibi merd, — nn. Kuldse Ringi maades. Ruutlite pitsali l o l i kujuta­tud rist, mis sarnanes malta ristiga, mida ol id kasutanud kunagised Malta r u u t l i d . Kuldse Ringi Ruut l id kadusid aja mdddudes ja nende asemele astusid K u K l u x K l a n i r i i i i t l i d . Klan kujutas endast ju lma Vennaskonna stiilis salaiihingut, mis tekkis sdja-jargse segaduse riipest. K u K l u x Klan, mis oh vaidetavalt alguse saanud naljast, muutus varsti lounaosariikide arvestatavaks sotsiaalseks ja poliitiliseks jduks. Klan i opetused on siigavalt rassistlikud ja selle juured peituvad arianismis.

Meistersepp ja inglid 305

r i i k i , n i i t eg id m o r m o o n i d sedasama, m i d a p a l j u d teised apo-k a l u p t i l i s e d r e l i g i o o n i d enne n e i d t e i n u d o l i d : n a d m u u t s i d oma vi imsepaeva e t t e k u u l u t u s i n i i , et ja i m u l j e nende pa ika -pidavusest , hoo l imata ennustuste selgest l ab ikukkumises t .

t i k s tanapaeva M o r m o o n i k i r i k u s u u r i projekte o n t o h u t u genealoogil ise r a a m a t u k o g u - m a a i l m a s u u r i m a - u l a l p i d a -m i n e . Genealoogia o n dpetus s u g u p u u s t ja eellastest. See annab mei le teada, kes kellest p d l v n e b , ja raagib in imese s u g u p u u rassilistest ja sotsiaalsetest joontest . M o r m o o n i d e genealoogil ised u r i k u d o n p e i d e t u d Kal jumagedes p a i k n e v a -tesse katakombidesse umbes k a k s k u m m e n d m i i l i Salt Lake Ci tys t ldunasse. N e i d katakombe kaitsevad 700 jala paksused gran i id i s t maeseinad ja 14-tonnine terasuks. Raamatukogu o n i lmsel t m d e l d u d ule elama mis tahes s t indmust . M o r m o o n i d e b r o s i i u r i j a rg i annab m o r m o o n i d e k o g u kaesoleval ajal aastas val ja e n a m k u i 60 000 r u l l i m i k r o f i l m i , m i l l e l e o n k a n t u d d o k u m e n t i d e s t , abielulitsentsidest, perekonnapi ib l i tes t , regist-ritest , k a l m i s t u n i m e k i r j a d e s t ja m u u d e s t al l ikatest p a r i n e v a d a n d m e d .

See m a r k i m i s v a a r n e tegevus sai alguse 20. sajandi esime-sel poole l . Vaidetavast i o n selle aluseks m o r m o o n i d e usk, et perekonnad kestavad igavesti . M o r m o o n i d e l e o n d p e t a t u d , et n a d p e a v a d t u n d m a o m a perekonna s u g u p u u d , n i i et tana­paeva m o r m o o n i d e tseremooniates oleks v o i m a l i k dnnistada k d i k i p e r e l i i k m e i d , kes v a r e m e lanud ja s u r n u d on . M o r m o o ­n i d aga ei p i i r d u o m a genealoogilises u u r i m i s t d d s s u g u g i m i t t e t iksnes m o r m o o n i perekondadega . N e n d e eesmargiks o n „viia va ja l ik u u r i m i s t d o labi n i i , et oleks tagaselja v o i m a l i k r i s t ida k d i k i praegu e lavaid ja k o g u n i n e i d , kes juba v a i m u d e r i i g i s a s u v a d " . 1 0 K u n a iga i n i m o l e n d , kes uldse k u n a g i e l a n u d o n , sobib sellesse kategooriasse, peame jareldama, et m o r m o o ­n i d e eesmark o n koostada k o g u i n i m s o o ta ie l ik genealoogi-l ine andmestik. M o r m o o n i k i r i k u sdnul seisneb pro jekt i eesmark just selles, n i i v d r d k u i see teostatav on.

Mdis te tava l t teeb seesugune tegevus n i i mdneleg i m u r e t . P a l j u d p r a e g u elus o levad in imesed o n o l n u d tunnista jateks Saksa nats ide rass ihul lusele , ja nei le t u l e v a d h i r m u j u d i n a d peale, k u i n a d m d t l e v a d sellele, et m o r m o o n i d e genealoogil ine

2 0 E e d v n i jmnalud

306 Eedeni jumalad

k o g u v 5 i b rassistide katte sat tuda. Seda k a r t u s t s u u r e n d a b vee lg i M o r m o o n i k i r i k u algusaegadel l e v i n u d opetused , et mustanahal ised in imesed seisavad i ih iskonnas valgetest t u n ­d u v a l t m a d a l a m a l . A r i a n i s m o l i varase m o r m o o n i f i losoof ia o l u l i s i elemente. 2. Nephi raamatu 5. peatukis o n kir jas , et Jumal l o i t u m e d a naha karistusena pat tude eest:

... seeparast, et nemad (need, keda karistati) o l id valged ja aarmiselt heledad ja kaunid, siis selleks, et nad ei ahvatleks m i n u rahvast, tegi Issand n i i , et nende nahk muutus mustaks. Ja siis titles Issand Jumal: ma teen n i i , et nemad sinu rahvale vastumeelseks muutuvad , et nemad voiksid oma nurjatusi kahetseda. Ja olgu neetud selle seeme [sperma], kes segab oma seemne nende seemnega; sest neid karistatakse samasuguse needusega. Ja k u i Jumal oli n i i lausunud, siis sai n i i ka toimuma. Ja nende peale langenud needuse tottu sai neist valjatougatud rahvas, kellele langesid osaks hadad ja onnetused, ja nad p i d i d endale metsades saakloomi otsima.

M o r m o o n i d e auks tu leb delda, et v i i m a s e l ajal o n n a d ni isugustest veendumustest l o o b u n u d ja v d t a v a d tanapaeval ka m u s t i o m a preesterkonda. O m e t i p e a v a d m o r m o o n i d t i n g i m a t a v a l v e l olema, et nende genealoogi l ised a n d m e d ei langeks n o n d e in imeste katte , kes s o o v i k s i d n e i d rassilise puhastuse eesmargil kasutada.

Tanapaeva mormoonide dpetustes le idub ka pal ju humaan-seid i d e i d . Nai teks soosib M o r m o o n i k i r i k t u g e v a i d pereside-m e i d . 1982. aastal vaatas in m a r d d m u g a M o r m o o n i k i r i k u t o o d e t u d r e k l a a m i , m i s kutsus ules lapse saavutus i m a r ­kama. See annab tunnis tust uhest vaga olulisest m o m e n d i s t .

M i t t e u k s k i i n d i v i i d ega organisats ioon ei ole l a b i n i s t i hea ega lab in is t i halb . Meie hullumeelses u n i v e r s u m i s l ihtsa l t ei ole olemas absoluutset headust ja absoluutset pahet. Koige ha lvemaski inimeses v o i b leida mone headuskubeme (naiteks o l i psuhhopaat A d o l f H i t l e r lahke laste vastu) ja koige pare-m a t e s k i inimestes o n a lat i kas v o i u k s a i n u s i s e l o o m u j o o n , mis tahaks m u u t m i s t . E n a m i k in imes i , kes uh ineb mone r u h -mitusega, et jargneda l i i d r i l e , teeb seda headel a jenditel : n a d o n k u u l n u d toe e l e m e n t i v o i o t s i v a d l a h e n d u s t reaalsele p r o b l e e m i l e . Selleks, et anda h i n n a n g u t inimese v o i r u h m i -

Meistersepp ja inglid 307

tuse tegevusele, tuleb l ihtsal t vaadata, kas n a d o n t e i n u d r o h ­k e m head v o i halba, ja kuidas oleks v o i m a l i k halba heastada, i l m a et hav ineks selles l e i d u v hea alge. Enamast i ei ole see ii lesanne kergete ki l last .

Mormoonide raamat k i n n i t a b , et Jumal (s. t. M a a vardjatest i i l e m a d ) soovib l o p p k o k k u v o t t e s o m a j u m a l i k u u t o o p i a rajamiseks inimeste vaimse maai lma t a i e l i k u l t kaotada. Teiste sdnadega jaab inimeste jaoks eksisteerima a i n u u k s i materiaalne u n i v e r s u m . Seda v o i b tdlgendada soovina aheldada v a i m l d p -l i k u l t fuus i l i se aine k u l g e . N i i s u g u s e d f i l o s o o f i l i s e d v a a t e d eeldavad, et loodaks range mater ia l i smi f i losoofia ja see i n i m -k o n n a l e peale surutaks , n i i et in imes te l kaoks soov naha materiaalsest u n i v e r s u m i s t kaugemale. Seesugused f i losoof iad peaksid dpetama, et maai lmas p u u d u b v a i m n e reaalsus taie­l i k u l t , et m d t t e d ja loovus t ek ivad a i n u u k s i f i iusi l istest protses-sidest. N e e d ideed o n vaga m o o d i l a i n u d ja kahjuks a i tavad need kaasa i n i m k o n n a v a j u m i s e l u h a sugavama vaimse une kutkesse. Selle t r e n d i eesotsas seisis p a l j u aastaid p o l i i t i l i n e f i losoof ia , m i s o l i oma esialgse k i i r e n d u s e s a a v u t a n u d 19. sajandi Saksamaal. M u i d u g i raagin m a k o m m u n i s m i s t - tollest n i i kentsakast apokalupsisedpetusest , m a t e r i a l i s m i ja protes-t a n t i s m i t d d m o r a a l i segust, m i s 20. sa jandi l n i i t a h e l e p a n u -vaarseks jduks kujunes .

31. p e a t u k k

Marxi apokaliipsis

1789. aasta Suur Prantsuse r e v o l u t s i o o n tahistas p i k a ules-t d u s u d e rea algust Prantsusmaal . Uuest Or leans ' i hertsogist L o u i s - P h i l i p p e ' i s t sai 1830. aasta J u u l i r e v o l u t s i o o n i l i i d e r , m i l l e tagajarjel ta konst i tuts iooni l ise m o n a r h i n a Prantsusmaa t rooni le istus. Teda toetas m a r k i i de La Fayette. Teine L o u i s -P h i l i p p e ' i m d j u v d i m a s toetaja o l i L o u i s - A u g u s t e B l a n q u i , mees, keda uus va l i t sus autasustas tema panuse eest 1830. aasta revo luts iooni onnestumisse.

B l a n q u i jai ka parast 1830. aastat akt i ivseks r e v o l u t s i o -naar iks ja o l i p a l j u d e j i i r g n e n u d ules tousude u k s p e a m i s i juhte . Julius Brauntha l o n k i r j u t a n u d oma raamatus History of the International, et „Blanqui inspireeris k d i k i Pari is i r a h u t u s i alates 1839. aastast k u n i Pariisi K o m m u u n i n i * 1871". 1

B l a n q u i k u u l u s Prantsusmaa sa lauhingute v d r g u s t i k k u , mis n e i d revoluts ioone organiseeris ja planeeris. Peaaegu k o i k need salaorganisatsioonid ku jutas id endast Vennaskonna h a r u -s id ja sarnanesid o m a ulesehitusel t Vennaskonna u l e j a a n u d organisatsioonidega. Iga l t i h i n g u l o l i oma f u n k t s i o o n ja ideo-l o o g i l i n e alus, m i l l e ab i l i n i m e s i r e v o l u t s i o o n i u r i t u s e Juurde meel i tada. E h k k i revoluts iooni l i sed u h i n g u d er ines id u k s t e i ­sest ideo loog iakus imuste ja tak t ika poolest , o l i ne i l k d i k i d e l uks ja seesama eesmark: paasta val la revo luts ioon . Pal jud ules-t d u s u j u h i d v d t s i d samal ajal osa m i t m e seesuguse organisat­s iooni tegevusest.

* Kommuun kujutas endast revolutsioonilist ruhmitust , mis valitses Pariisi 1871. aas­ta 18. martsist k u n i 28. maini .

Marxi apokaliipsis 309

t i k s Prantsusmaa t u l e m u s r i k k a m a i d r e v o l u t s i o o n i l i s i s a l a u h i n g u i d o l i „Aastaa jad" , m i d a j u h t i s B l a n q u i koos m d t -tekaaslastega. Selle r u h m i t u s e peaeesmargiks o l i g i po l i i t i l i s t e v a n d e n d u d e h a u d u m i n e ja e l l u v i i m i n e . U k s „Aastaaegadega" seotud u h i n g u i d o l i Oiglaste L i i t . Oiglaste L i i t asutati 1836. aas­tal jarjekordse salauhinguna ja see abistas B l a n q u i ' d ja „Aasta-aegade" u h i n g u t vahemal t uhe ulestdusu, 1839. aasta maiules -tdusu k o r r a l d a m i s e l . M o n i aasta parast toda ulestdusukatset uhines l i i d u g a mees, kellest sai h i l j e m revoluts ionaar ide koige k u u l s a m eestkdneleja - K a r l M a r x .

K a r l M a r x o l i sakslane, kes elas aastatel 1813-1883. Pal jud peavad teda tanapaeva k o m m u n i s m i rajajaks. Tema teosed, eelkdige Kommunistliku Partei manifest, o n k o m m u n i s t l i k u ideoloogia tahtsamaid n u r g a k i v e . O m e t i on m i t m e d ajaloola­sed osutanud tdsiasjale, et K a r l M a r x ei o l n u d k a u g e l t k i k o i ­k i d e oma ideede autor. Ta val jendas enamasti selle radikaalse po l i i t i l i se organisatsiooni i d e i d , k u h u ta k u u l u s . Just ajal, m i l M a r x k u u l u s Oiglaste L i i t u , p a n i ta koos oma sdbra F r i e d r i c h Engelsiga paberi le Kommunistliku Partei manifesti. E h k k i Mani-festis l e i d u b m i t m e i d M a r x i enese i d e i d , k u j u t a b tema saa-v u t u s eelkdige Prantsusmaa s a l a u h i n g u i d massule j u h t i n u d juba olemasolevate k o m m u n i s t l i k e tdekspidamiste k o g u m i s t uhte teosesse.

T a n u oma inte l lekt i le saavutas M a r x Oiglaste L i i d u s o l u ­lise m d j u v d i m u ja v i i s l i i d u s sisse m i t m e i d m u u d a t u s i . M a r x i l e ei m e e l d i n u d , et sa lauhingute v d r g u s t i k , k u h u ta k u u l u s , o l i o m a n d a n u d r o m a n t i l i s e v a n d e n d u l a s l i k u olemuse, ja ta l onnestus m o n i seesugune joon l i i d u s ka kaotada. 1847. aastal m u u d e t i l i i d u n i m i K o m m u n i s t i d e L i i d u k s . K o m m u n i s t i d e L i i d u g a t i h i n e s i d m i t m e d tddl is te organisa t s ioonid , n a g u Saksa 'Tddliste H a r i d u s u h i n g . M a r x asutas selle u h i n g u h a r u Brusselis.

S i i n avaneb mei le n o n d e s u n d m u s t e erakordne i r o o n i a . Sama Vennaskonna organisatsioonide v d r g u s t i k , mis o l i a n d ­n u d mei le revoluts ioonide tagajarjel A m e e r i k a U h e n d r i i g i d ja teised k a p i t a l i s t l i k u d r i i g i d , o l i n u u d akt i ivse l t loomas u u t ideoloogiat ( k o m m u n i s m i ) , mis hakkas n e i d r i i k e vastustama. A a r m i s e l t o l u l i n e o n moista jargmist : tanapaeva k o m m u n i s m i

310 Eedeni jumalad

ja k a p i t a l i s m i omavahel ise v5 i t luse m d l e m a d osalised o n Vennaskonna, uhe ja sama s a l a i i h i n g u l i i k m e t e l o o d u d . See e lul ise l t tahtis t d i k jaab ajalooraamatutes peaaegu alat i kahe s i lma vahele. Koigest saja aasta j o o k s u l o l i Vennaskonna v d r ­gust ik a n d n u d maai lmale kaks teineteist oponeer ivat f i losoo-f iat , mis m o o d u s t a s i d n n . k t i l m a sdja, peaaegu p o o l sajandit k e s t n u d k o n f l i k t i a lustalad.

Vdttes arvesse K a r l M a r x i s idemeid Vennaskonna v d r g u s -t i k u g a , ei peaks m e i d u l la tama, et M a r x i f i losoofia jargib sama pdhiskeemi n a g u k o i k teisedki vardjate r e l i g i o o n i d . M a r k s i s m o n oma olemusel t aarmisel t a p o k a l u p t i l i n e . See lev i tab dpe-tust vi imsest lahingust , mil les osalevad head ja k u r j a d j d u d ja parast m i d a saabub Maale utoopia . Peamine er inevus seisneb selles, et M a r x paigutas need v e e n d u m u s e d m i t t e r e l i g i o o s -sesse r a a m i s t i k k u ja ur i tas p a k k u d a n e i d p i g e m sotsiaaltea-duse k u i r e l i g i o o n i n a . M a r x i skeemis esindas h a i d r d h u t u d tddlisklass ja ha lbu - omanikeklass id . N e n d e klasside vahel i s i v a g i v a l d s e i d k o n f l i k t e k u j u t a t i l o o m u l i k e , v a l t i m a t u t e ja l o p p ­k o k k u v o t t e s terv i ta tavatena , k u n a seesugune k o n f l i k t p i d i t i n g i m a t a l o p p e m a maapealse utoopia kehtestamisega. M a r x i v a l t i m a t u t e klassidevaheliste pingete idees peegeldub k a l v i -n i s t l i k m o t e , et in imes tevahe l i s i k o n f l i k t e tu leb t e r v i t a d a , k u n a see tahendab, et hea vdi t leb akt i ivsel t kur juse j d u d u d e g a .

M a r x ur i tas oma v a l t i m a t u k o n f l i k t i ideele t e a d u s l i k k u ko la anda sel m o e l , et i ihendas selle kontsepts iooniks , m i d a nimetatakse d i a l e k t i k a k s . D i a l e k t i k a mdis te o n p a r i t teiselt sakslaselt - H e g e l i l t (1770-1831). H e g e l i d i a l e k t i k a i d e e d o n v o i m a l i k seletada jargmisel t : teesist (idee v o i mdiste) ja a n t i -teesist (teesi vastandist ) o n v o i m a l i k tu le tada suntees (uus idee v o i mdis te , m i s erineb kahest eelmisest, ent o n n e n d e tu le t i s ) . M a r x v o t t i s to l le n a i v a l t t e a d u s l i k u idee ja p d i m i s selle oma sotsiaalajaloo teooriasse. D i a l e k t i l i s e m a t e r i a l i s m i k o m m u n i s t l i k u m u d e l i jargi j o h t u v a d sotsiaalsed, ma jandus-l i k u d ja p o l i i t i l i s e d m u u t u s e d uksteisele antagonist l ike ja t i h t i vagivaldsete j d u d u d e omavahelisest k o k k u p d r k e s t . Seega o n va idetaval t ajaloo va l te l aset l e i d n u d a r v u k a d sojad ja katke-m a t u r i d a uksteist vas tutava id r u h m i t u s i eksistentsi l o o m u l i k osa, m i l l e t o t t u l e iavad aset k o i k sotsiaalsed m u u t u s e d . N i i -

Marxi apokaliipsis 311

sugune kontsepts ioon loob naivuse l d p u t u t e k o n f l i k t i d e h u v e -lisusest, ja just n i i sugust ideed t i r i t ask i M a r x oma klass ivdi t -luse teooriaga in imsoole edastada.

K o m m u n i s t i d e kujut luses o n saabuv u t o o p i a kentsakas, ent tahe lepanu vaar iv . Selle j a r g i o n igauks t d d l i n e , kes o n v d r d n e k o i k i d e u l e j a a n u d tddlistega. M i t t e k e l l e l g i ei ole m i d a g i , k u i d k o i k koos o n ne i l k o i k ; igauks saab k o i k , mis ta vajab, k u i d m i t t e t i n g i m a t a k d i k e , m i s ta soovib. K u i d enne, k u i seesugune u t o o p i a teoks saab, peavad in imesed kdigepeal t d i k t a t u u r i a l l elama. Vaat n i i ! See k u m m a l i n e arusaam dnne-ajast naib selgelt osutavat tdsiasjale, et inimestele o n maara-t u d toorassi saatus ja et n a d peavad a l l u m a sotsiaalsele repres-sioonile (s. t. d i k t a t u u r i l e ) .

M a r x i eluajaks o l i d va imsed teadmised elamas labi ranga languse p e r i o o d i . Protestantide „lunastuse k a h k u k a s " ja pea­aegu k o i k i d e re l ig ioonide prakt iseer i tavad habivaarsed r i tuaa­l i d ajasid iseenesestmdistetavalt pa l jus id ratsionaalselt m d t l e -v a i d i n i m e s i endast val ja . Seetottu pole i i l la tav, et n a d seadsid kaht luse alia vaimse reaalsuse o lemaso lu . N i i s u g u s t e k d h k -luste tagajarjel k a l d u s i d p a l j u d in imesed rangelt mater ia l i s t -l i k u elukasituse poole ja M a r x p a k k u s neile f i losoof iat , m i l l e p a l j u d neist omaks v d t s i d . E h k k i M a r x tunnistas vaimse eksis­tentsi reaalsust, vai t i s ta eks l ikul t , et v a i m n e eksistents o n taie­l i k u l t fuus i l i s te ja materiaalsete nahtuste p r o d u k t . Sel v i i s i l a i tas id M a r x i opetused kaasa vardjate ideede edendamisele , just nendesamade Mormoonide raamatus ja muistsete l S u m e r i sav i tahvl i te l v a l j e n d a t u d ideede edendamisele, m i l l e eesmar­g iks o n v a i m s e d o l e n d i d ja i n i m k e h a d teineteisega alal iselt u h e n d a d a . M a r x i teosed a n d s i d sellele uhendusele t e a d u s ­l i k u " pdhjenduse tanu vaitele, et v a i m u ja mateeriat ei ole v o i ­m a l i k teineteisest h o o p i s k i l a h u t a d a . M a r x i teooria lisas, et u l e l o o m u l i k u reaalsuse (s. t. val jaspool materiaalset u n i v e r s u ­m i t eksisteeriva reaalsuse) olemasolu ei ole v o i m a l i k . Seetottu k u j u t a b m a r k s i s t l i k u t o o p i a endast P i i b l i Eedeni aeda: mate-r i a l i s t l i k paradi is , mi l les igauks o n tddl ine , kus p u u d u b soo­tuks tee vaimse vabaduse ja teadmiste j u u r d e ; teiste sdnadega k d i g i mugavustega v a i m n e vangla .

Samal ajal, k u i k o m m u n i s m hakkas v o r m u m a organisee-

312 Eedeni jumalad

r i t u d l i i k u m i s e k s , elas p a n g a n d u s l a b i o l u l i s t arengufaasi . 19. sajandi l o p u k s o l i uus i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteem m u u t u n u d k o g u m a a i l m a s j u u r d u n u d n o r m i k s . Samas ei o l n u d see susteem rahvusvahelises ulatuses pi i saval t o r g a n i -seer i tud , ja jargmise s a m m u n a t u l i l u u a p u s i v u l e m a a i l m n e keskpankade v d r g u s t i k , m i d a oleks v o i m a l i k k o o r d i n e e r i d a tihest k indlas t paigast.

Uks sellest arengutendentsist k i r ju tanud dpetlane o l i k a d u ­n u d C a r r o l l Quig ley , H a r v a r d i , P r i n c e t o n i ja G e o r g e t o w n i U l i k o o l i Valisteenistuse K o o l i professor. C. Q u i g l e y r a a m a t Tragedy and Hope, A History of the World in Our Time sai k o g u n i m d n e v d r r a kuulsaks , k u n a seda kasutasid John Birchi U h i n g u m o n e d l i i k m e d , et tdestada oma k o m m u n i s t i d e v a n d e n d u i d e e d . K u i me tol le paha m a i n e tahelepanuta ja tame, siis avastame, et C. Q u i g l e y raamat k u j u t a b endast a m m e n d a v a t u u r i m u s t ja o n v a g a g i loetav. C. Q u i g l e y ei o l n u d s u g u g i v a n d e n d u f a n a a t i k , ta o l i vaga l u g u p e e t u d ja s i lmapais tvate akadeemil is te saavutustega professor. C. Q u i g l e y raamatus o n uks ikas ja l ikul t k i r j e l d a t u d , ku idas arenes ja t o i m i b r a h v u s -vahel ine pangandussusteem parast seda, k u i o l i kehtestanud in f la t s ioonia l t i paberraha susteemi terves maai lmas.

Vaadakem l u h i d a l t , mis C. Q u i g l e y l delda on .

32. p e a t i i k k

Kummaline raha muutub rahvusvaheliseks

O m a raamatus Tragedy and Hope jagab C. Q u i g l e y k a p i t a l i s m i ajaloo mitmeks etapiks. C. Quigley nimetab kolmandat etappi , m i d a kir jeldatakse k u i p e r i o o d i 1850. aastast k u n i 1931. aastani, f i n a n t s k a p i t a l i s m i s taadiumiks . C. Q u i g l e y utleb:

Kolmandal kapitalismistaadiumil on 20. sajandi ajaloo seisu-kohast n i i mootmatu tahtsus ja selle haruncmine ja mojutused on olnud n i i varjatud ja koguni okultsed, et meile ehk andes-tatakse, k u i me selle organisatsioonidele ja meetoditele erilist tahelepanu poorame. Tolle perioodi koige tiihelepanuvaarsem saavutus oli see, et ta vSttis vanad organiseerimata ja lokaalsed raha- ja krediidimeetodid ja korrastas need rnhvusvahelisel alusel integreeritud susteemi, mis tootas uskumatu ja hasti51i-tatud holpsusega mitmeid aastaktimneid.1

C. Quig ley k i r je ldab tol le uue susteemi i i l d i s t eesmiirki :

... f inantskapitalismi joududel oli veel teinegi kaugeleulatuv siht, ei midagi vahemat kui tilemaailmse finantskontrolli koon-damine erakatesse, et selle abil juhtida eraldi koikide r i ikide poli i t i l is i siisteeme ja kogu maailma majandust tervikuna. Seda susteemi p i d i juhitama feodalistlikc meetoditega, pannes maa­ilma keskpangad omavahel kooskolastatult tegutsema lepingute alusel, mis solmiti paljude salakohtumiste ja -labiraakimiste tagajarjel. Tolle susteemi tipuks p i d i saama Baselis paiknev Rah-vusvaheliste Arvelduste Pank, erapank, mil le omanikeks ja juhtideks p i d i d saama maailma keskpangad, mis ka ise era-oiguslikud korporatsioonid ol id. Iga keskpank uritas ... mani-puleerida valisrahaga, et mojutada teise maa majandustegevust ja kuulekaid pol i i t ikuid pidevate majanduslike htivedega ari-maailmas. 2

314 Eedeni jumalad

Jngliskeelses maai lmas avaldasid u u e l v i i s i l organiseeru-n u d keskpangad tugevat p o l i i t i l i s t m o j u nende toetatava orga­nisats iooni k a u d u , m i d a tuntakse U m a r l a u a n i m e a l l . U m a r -l a u d kujutas endast a judepanka, m i l l e eesmargiks o l i m d j u t a d a vali tsuste p o l i i t i l i s i samme.

U m a r l a u a asutaja o l i ing lane Ceci l Rhodes (1853-1902). Rhodesi le k u u l u s h i i g l a s u u r t e e m a n d i - ja k u l l a k a e v a n d u s -ettevdte L d u n a - A a f r i k a s ja veel kahes A a f r i k a r i i g i s , mis tema auks oma n i m e d o n saanud: Pohja- ja Lduna-Rodeesia (praegu vastavalt Sambia ja Z i m b a b w e ) . Rhodes, kes o l i saanud h a r i -duse O x f o r d i s , mangis u l i s u u r t r o l l i A a f r i k a maavarade eks-p lua teer imise l ja A a f r i k a k o n t i n e n d i m u u t m i s e l B r i t i i m p e e ­r i u m i elutahtsaks osaks.

Rhodes p o l n u d aga k a u g e l t k i in imene , keda h u v i t a n u k s v a i d i s i k l i k u varanduse k o k k u a j a m i n e . Ta t u n d i s suur t m u r e t m a a i l m a asjade ja nende arengu parast , e r i t i m i s sodadesse p u u t u s . E h k k i ta elas peaaegu sajand tagasi, nag i ta ette paeva, m i l suure havi tus jduga r e l v a d o n suutel ised maa peal t p u h -k i m a k o g u i n i m s o o . See k a u g e n a g e l i k k u s andis tal le m d t t e rakendada oma s i lmapais tvad anded ja i s i k l i k v a r a n d u s n i i -suguse m a a i l m a p o l i i t i l i s e susteemi loomiseks , m i l l e s n i i k d i k e h d l m a v a d sojad v d i m a l i k u d poleks . Rhodesi eesmark o l i moodustada t iks u l e m a a i l m n e val i tsus , m i l l e eesotsas p i d i seisma Suurbr i tannia . M a a i l m a val i tsus p i d i saama p i i sava l t tugev, et suruda alia m i s tahes i n i m r u h m a a lgata tud v a e n u -tegevus. Rhodesi kavatsuste h u l k a k u u l u s ka ingl ise keele m u u t m i n e universaalkeeleks eesmargiga in imesed o m a v a h e l vdrdsustada . Ta lootis vahendada nats ional i smi ja panna i n i ­mesi m d i s t m a , et n a d o n tege l ikul t osa suurest i n i m u h i s k o n -nast. Just seesuguseid eesmarke silmas pidades asutas Rhodes U m a r l a u a . O m a testamendis l o i Rhodes ka k u u l s a Rhodes i s t i p e n d i u m i - p r o g r a m m i , mis tegutseb tanapaevalgi . Rhodesi s t i p e n d i u m i p r o g r a m m o n m d e l d u d universaalse k o d a k o n d -suse ideede edendamiseks anglosaksi t r a d i t s i o o n i d e l e t u g i -nedes.

Rhodesi suda o l i i lmse lge l t diges kohas. K u i ta l o l n u k s e d u , siis oleks m e i l d n n e s t u n u d k a h j u t u k s teha p a l j u d k a h j u -l i k u d vard ja te tegevuse ja k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna

Kummaline raha muutub rahvusvaheliseks 315

p e a l e s u n n i t u d v e e n d u m u s e d . Universaa lne keel oleks a ida-n u d heastada Paabeli t o r n i loos k i r j e l d a t u d k a h j u l i k u d taga-jar jed, m i l l e tulemusena in imesed eri keelegruppidesse jaotat i . Universaalse kodakondsuse kehtestamine oleks a i d a n u d kao-tada seda laadi nats ional ismi , mis s d d u pdhjustab. M i d a g i laks aga v i l t u . Rhodes tegi sama vea, m i l l e o l i d t e i n u d enne teda p a l j u d h u m a n i s t i d : ta arvas, et ta l dnnestub saavutada o m a eesmarke k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna v d r g u s t i k u kaasabil . Seetottu l o i Rhodes l o p p k o k k u v o t t e s i n s t i t u t s i o o n i d , m i s langesid saagiks neile, kes kasutasid ne id inst i tuts ioone t d h u -salt i n i m s o o rdhumiseks . U m a r l a u d ei o l n u d suutel ine k o r d a saatma seda, m i d a Rhodes o l i k a v a n d a n u d , selle l i i k m e d aga aitasid h i l j e m l u u a kahte 20. sajandi koige v d i k a m a t nahtust -k o o n d u s l a a g r e i d ja nahtus t , m i l l e takistamisele o l i Rhodes p u h e n d a n u d k o g u e lu - a a t o m i p o m m i .

U m a r l a u a idee o l i Rhodesi l t e k k i n u d juba siis, k u i ta v e i d i ule k a h e k u m n e o l i . 24-aastasena, O x f o r d i U l i k o o l i t u d e n g i n a , k i r j u t a s Rhodes o m a teise tes tamendi , mi l l es k i r je ldas o m a plaane ja parandas o m a vara

... salatihingu loomiseks, selle tegevuse edendamiseks ja aren-damiseks toelise eesmargi ja sihiga laiendada Bri t i v o i m u ja kehtestada see kogu maailmas ... ja lopptulemusena ulivoimsa r i ig i loomine, mis muudaks sojapidamise voimatuks ja teeniks taielikult inimkonna huve. 3

Rhodesi sa lauhing, U m a r l a u d , sai teoks 1891. aastal. Selle organisats iooni l i se ulesehituse eeskujuks o l i v a b a m u u r l u s koos selle va l imise ja sisemise r ing iga . Rhodesi s iseringi n i m e -ta t i in i ts iaat ide r i n g i k s ja v a l i s r i n g i - abistajate assotsiatsioo-n i k s . Organisats iooni n i m e t u s - U m a r l a u d - v i i tas k u n i n g a s A r t h u r i l e ja tema legendaarsele umarlauale . Seetottu n i m e t a t i k d i k i Rhodesi U m a r l a u a l i i k m e i d r u u t l i t e k s .

O l i taiesti v a l t i m a t u , et Rhodesi e d u ja p o l i i t i l i n e m d j u -v d i m v i i s ta k o k k u teiste Ingl ise u h i s k o n n a „li igutajate ja kd iguta ja tega" . N e n d e hulgas o l i d m u i d u g i ka B r i t i tahtsai -m a d f i n a n t s i s t i d . U k s Rhodesi p e a m i s i toeta ja id o l i Ingl ise p a n k u r l o r d Rothschi ld , vd imsa Rothschi ldide pangamaja pea I n g l i s m a a l . Uhena U m a r l a u a i n i t s i a a t i d e r i n g i v d i m a l i k u l i i k -mena n i m e t a t i ka l o r d R o t h s c h i l d i . Teine Rhodesi toetaja o l i m d j u v d i m a s Inglise p a n k u r A l f r e d M i l n e r .

316 Eedeni jumalad

Parast Rhodesi surma 1902. aastal suurenes rahvusvahe-lise p a n g a n d u s r i n g k o n n a toetus Umar laua le veelgi . P a n k u r i d n a g i d U m a r l a u a s v a h e n d i t ava ldada m o j u B r i t i Rahvaste Uhenduse l i i k m e s r i i k i d e valitsustele ja teistelegi. C. Q u i g l e y s d n u l leidis A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s aset j a rgmine protsess.

Selle organisatsiooni [Umarlaua] peatelg arenes timber juba eksisteeriva finantskooperatsiooni, alates Morgani pangast New Yorgis k u n i Lazardi vendade juhitava rahvusvaheliste finantsistide grupini . 4

Alates 1925. aastast sai U m a r l a u d oma peamised annetused varakate l t t iks ik i s ikute l t , f o n d i d e l t ja rahvusvahel ise pangan-dusvennaskonnaga seotud s u u r t e l t f i r m a d e l t . N e n d e h u l k a k u u l u s i d Carnegie United Kingdom Trust, organisatsioon, m i l l e l o l i d s idemed J. P. M o r g a n i g a n i n g Rockefellerite ja W h i t n e y perekonnaga.

Parast Esimest maai lmasdda U m a r l a u d laienes, n i i et tek-k i s i d m i t m e d a l l r u h m i t u s e d . Pal jud a l l r u h m i t u s e d l o o d i t a n u L i o n e l Curt ise le . I n g l i s m a a l ja igas B r i t i d o r n i n i o o n i s asutas Cur t i s U m a r l a u a k o h a l i k u h a r u (Quig ley s d n u l e e s l i i n i r i i h m i -tuse) , m i d a k u t s u t i Valisasjade K u n i n g l i k u k s I n s t i t u u d i k s . A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s n i m e t a t i U m a r l a u a e e s l i i n i r u h m i t u s t Valissuhete N d u k o g u k s ( V N ) .

P a l j u d tanapaeva ameeriklased o n t u t t a v a d N e w Yorgis asuva Val issuhete N d u k o g u tegevusega. N d u k o g u v a a d e l -dakse tavaliselt k u i ideedepanka , m i l l e l i i k m e t e h u l g a s t o n p a r i t vaga p a l j u d fdderaa l tasandi p o l i i t i l i s e d a m e t i m e h e d . R o n a l d Reagani pres idendiks o l e k u ajal k u u l u s ndukogusse nai teks ule se i t smekumne a d m i n i s t r a t s i o o n i h u l k a k u u l u v a i s i k u , nende seas ka m i t u tahtsat kabinet i l i iget . V N o n m a n g i -n u d o l u l i s t r o l l i ka varasemate pres ident ide ametiaegadel ja d o m i n e e r i b p r a e g u g i . V N - i juhatuse esimeheks o n p a l j u d e aastate v a l t e l o l n u d p a n k u r D a v i d Rockefeller, endine Chase Manhattan panga juhatuse esimees. Enne teda o l i V N - i j u h a ­tuse esimees t iks teine Chase Manhattan'! kdrge ametnik . T h o ­mas Jeffersoni ho ia tus o n tdeks saanud. Pangandusvennas-k o n d o n a v a l d a n u d A m e e r i k a p o l i i t i k a l e tugevat m o j u , e r i t i valisasjades, ja Valissuhete N d u k o g u o n uks k a n a l e i d , m i l l e

Kummaline raha muutub rahvusvaheliseks 317

vahendusel see t o i m u b . Kah juks o n see m o j u a i d a n u d kaasa in f la t s iooni , vdlgade ja sodade pdlistamisele status quo'na.

O m a eluajal omandas Cecil Rhodes Lduna-Aafr ikas suure v d i m u ja teenis seal m i t m e i d aastaid k o l o n i a a l v d i m u kuber -ner ina . Tal o l i a inulaadne ja tdhus meetod v d i m u delegeeri-miseks. t i h e Rhodesi l ah ima sdbra, dr. Jamesoni sdnul andis Rhodes o m a usaldusalustele suure iseseisvuse. Dr . Jameson o n k i r j u t a n u d :

... Rhodes usaldas otsustamise [selles kiisimuses, mida teatud olukorras ette votta] kohapealsele mehele, minule, kes tema arvates p i d i oskama tekkinud olukorda koige paremini hinnata. Just n i i Rhodes to imibki . On suur room tootada koos tema-suguse aiiretult voimeka inimesega, ja see room on kahekordne, k u i avastad, et oma plaanide teokstegemisel jatab ta koik sinu enese otsustada; ehkki ta kahtlemata viimases Transvaali ki isi-must puudutavas asjas selle meetodi labi ka kannatada sai, ja ometi toob seesugune susteem pikas perspektiivis ainult kasu. Niikaua, kuni sa saavutad tulemuse, mida ta saada soovib, ei i ir ita ta sugugi sulle hoolikalt ette oelda vahendeid ja meeto-deid, mida sa kasutada voiksid. Need asjad jatab ta su enese otsustada, ja just seeparast annavad k5ik tema mehed igas asjas oma parima. 5

See v o i b ol la vaga tdhus juht imissus teem, val ja a r v a t u d siis, k u i v a h e n d i d , m i d a ldppeesmargi saavutamiseks kasuta-takse, ise prob leeme p d h j u s t a v a d . M o n e d Rhodesi meeste m e e t o d i d t d i d endaga kaasa t u n d u v a l t r o h k e m pikemaajal isel t t u n d a andvat k a h j u k u i kohest kasu. Nai teks puhkes L d u n a -A a f r i k a s hollandlastest asukate (buur ide) ja inglaste vahelise k o n f l i k t i tagajarjel B u u r i soda. Selle k o n f l i k t i ajal asutas uks Rhodes i a l luvuses t e e n i n u d B r i t i ohvi tser l o r d Ki tchener k o o n d u s l a a g r i , kus ta v a n g i s t a t u d b u u r e h o i d i s . K i t chener andis korra lduse koonduslaager rajada 27. detsembri l 1900 ja l o p u k s peet i n e l j a k t i m n e kuues laagris u h t e k o k k u 117 000 b u u r i . T i n g i m u s e d neis laagrites o l i d n i i e b a i n i m l i k u d , et ole-tataval t s u r i seal 18 000-26 000 in imest , esmajoones haiguste tagajar jel . See o l i p u h t a k u j u l i n e mass imdrv . Tanapaeval me seostame koondus laagre id n a t s l i k u Saksamaa ja k o m m u n i s t ­l i k u Venemaaga, k u i d nende kasutamisele 20. sa jandi l p a n i t ege l iku l t alguse Ingl ismaa l o r d Ki tchener i naol .

318 Eedeni jumalad

Vahest koige s u u r e m iroonia U m a r l a u a loos o n selle r o l l a a t o m i p o m m i loomise l . Parast Rhodesi s u r m a jatkas U m a r ­l a u d teiste organisats ioonide asutamist . U h e k s saaraseks sai Pr incetonis , N e w Jerseys p a i k n e v K d r g e m U u r i m i s i n s t i t u u t . I n s t i t u u t aitas o lul ise l maaral teadlasi, kes tegelesid A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e jaoks esimese a a t o m i p o m m i loomisega. I n s t i -t u u d i l i ige o l i ka Robert O p p e n h e i m e r , keda o n n i m e t a t u d t u u m a p o m m i isaks, ja A l b e r t E inste in , kel lele i n s t i t u u t otse k o d u k s o l i .

N a g u naha, elas m a a i l m 20. sajandi k u n n i s e l l a b i m i t ­m e i d o l u l i s i m u u t u s i . Keskpankadest m o o d u s t a t i u l e m a a ­i l m n e v d r g u s t i k . P a n k u r i d omandas id n i i B r i t i k u i ka A m e e ­r i k a v a l i s p o l i i t i k a s suure m d j u v o i m u t a n u seesugustele r u h -mituste le n a g u U m a r l a u d ja Valissuhete N d u k o g u . Samal ajal kogus k o m m u n i s t l i k l i i k u m i n e Euroopas uha suuremat h o o g u . See h o o g kandis v i l j a 1917. aastal, k u i k o m m u n i s t l i k u d revo-l u t s i o n a a r i d Venemaal o m a esimese p r o l e t a r i a a d i d i k t a t u u r i kehtestasid.

Jalle o l i a s u n u d m a a i l m teele P i i b l i u t o o p i a t otsima.

33. p e a t u k k

Tooliste paradiis

Pal judele t o i ajal e l a n u d inimestele nais 1914. aastal a l a n u d ja 1930. aastate keskpaigani k e s t n u d a javahemik tdelise apo­ka lupt i l i se ennustuse ta i tumisena. N e e d aastad said tunnis ta ­jateks havi tava le maai lmasdja le , oo tamatu le u lemaai lmse le g r i p i e p i d e e m i a l e , m i s tappis luhikese ajaga k u m n e i d m i l j o -n e i d i n i m e s i , ja u lemaai lmse le rahandussusteemide k o k k u -varisemisele, m i l l e margiks sai Saksamaa h u p e r i n f l a t s i o o n .

Aset l e i d s i d ka m i t m e d o o t a m a t u d m e t e o r o l o o g i l i s e d m u u t u s e d . Suured maa-alad A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s m u u t u ­s id pduasteks „ to lmukauss ideks" . See to i endaga kaasa la ia-u l a t u s l i k u ika lduse ja p a l j u d in imesed kaotas id o m a f a r m i d h u p o t e e g i v d l a katteks. Just t o i p e r i o o d i l avaldas Neiv York Times uha sagedamini teateid vaatemangulistest tulekeradest (heledatest lddmavatest meteooridest) . Nais , n a g u t o o n u k s i d m o n e d neist tulekeradest kaasa laastavaid torme , maavarise-m i s i ja teisi looduskatastroofe. t i l e k o g u m a a i l m a k e r k i s i d esile u u e d messiad. P a l j u d u s k u s i d k i n d l a l t , et Jumal o n v i i m s e -p a e v a k o h u t ette valmistamas.

20. sajandi algus o l i tunnistajaks pal judele muudatus te le Saksamaal. Iseseisvad v u r s t i r i i g i d o l i d u h i n e n u d uhtseks Saksa r i i g i k s . Selle u h e n d a m i s p u i i d e eesotsas seisis Preisi H o h e n z o l l e r n i t e dunast ia , mis andis h o o g u ka t o h u t u l e Saksa sdjamasinale. Seda masinat juht i s keiser W i l h e l m , p a r i t o l u l t H o h e n z o l l e r n , kel le kaasabil tougat i Euroopa Esimesse maa-i lmasdtta .

T d u k e j d u d Saksamaa mi l i ta r i seer imiseks t u l i Vennas-

320 Eedeni jumalad

k o n n a v o r g u s t i k u l t . 20. sajandi alguses jut lustas h u l k Saksa must i t s i s t l ikke organisatsioone k u m m a l i s t segu ar ianis t l ikust harrasrassist ja Saksa tulevase hii lgeaja must i t s i s t l ikes t idee-dest. Sellest v i r v a r r i s t sundis Saksa k d r g e m a rassi kontsept -s ioon. U k s koige va l japais tvamaid seda zanr i v i l j e l e v a i d k i r -j a n i k k e o l i H o u s t o n Stewart C h a m b e r l a i n , ing lane , kes o l i ules k a s v a n u d Pariisis ja kel le n o o r p d l v e d p e t a j a o l i o l n u d preislane. C h a m b e r l a i n i peateos Die Grundlagen des Neunzehn-ten Jahrhunderts a v a l d a t i 1899. aastal. Selles teoses ul istas C h a m b e r l a i n g e r m a n i s m i ja teatas, et Saksamaa o n r i i k , m i s ko ige p a r e m i n i sobib „uue k o r r a " kehtestajaks Euroopas. Ta vai t i s , et sakslased k u u l u v a d laaneaarialaste i n i m r u h m a ja o n seetottu rassil iselt k o i k i d e s t teistest u le . Saksamaal s u n n i b uus u l i i n i m e s t e rass, k i n n i t a s ta. C h a m b e r l a i n o l i eugeenika ( in imsoo p a r a n d a m i n e vanemate hoo l ika va l imise teel) p o o l -daja ja k u u l u t a s , et k o i k aarialastest sakslased o n k o h u s t a t u d o m a aaria seemnest u l i in imeste rassi aretama. C h a m b e r l a i n ei k o h k u n u d tagasi ka ant i semit i smi k u u l u t a m i s e ees. Ta va i t i s , et j u u d i d o l i d t o o n u d Euroopasse v d d r a i d m d j u t u s i ja r u v e t a -n u d k o i k k u l t u u r i d , millesse n a d assimileerusid.

C h a m b e r l a i n i teosed p u u d u t a s i d sugaval t Saksa k e i s r i W i l h e l m i ja p a l j u d e Saksa o h v i t s e r i k o r p u s e l i i k m e t e h i n g e -kee l i . Keiser kutsus C h a m b e r l a i n i k u n i n g l i k k u d u k o n d a ja o levat t e r v i t a n u d teda sdnadega: „Jumal saatis teie r a a m a t u saksa rahvale ja t e i d i s i k l i k u l t m i n u l e . " 1 C h a m b e r l a i n ja i kula l i sena P o t s d a m i keisr i lossi ja temast sai k e i s r i v a i m n e mentor . C h a m b e r l a i n i k u u l u t a t a v a d m u s t i t s i s t l i k u d ideed aita­s id o lul ise l maaral kaasa keisr i ja teiste Saksa valitsejate s u u -r u s h u l l u s t u s e t ekk imise le , m i l l e tagajarjel p u h k e s Es imene maai lmasdda.

Esimese maai lmasdja a jendiks sai h u l k k r i i s e , m i l l e o l i p d h j u s t a n u d ertshertsog Franz F e r d i n a n d i , ko ige t d e n a o l i -sema A u s t r i a - U n g a r i t r o o n i p a r i j a m d r v . Ertshertsogi ja tema naise her tsoginna Sofia t a p s i d 28. j u u n i l 1914 p u s t o l i l a s u g a serblastest p a l g a m d r v a r i d , kes k u u l u s i d okultsesse sa la i ih in -gusse „Must K a s i " . Sellele m d r v a l e jargnes p o l i i t i l i n e ahel-reaktsioon ja Esimene maai lmasdda puhkes , k u i Saksa k i n d -ralstaabi i i lemjuhataja k i n d r a l H e l m u t h v o n M o l t k e (kes o l i ka

Tddliste par adds 321

ise m u s t i k , e h k k i m o n e a l l ika j a rg i m i t t e n i i fanaat i l i se l t Saksamaa saatusesse u s k u v k u i keiser) andis kasu u ld iseks sdjaliseks mobi l i sa t s iooniks , m i l l e l e jargnes sissetung Prant ­susmaale 1 . august i l 1914.

M u s t i t s i s t l i k u v d r g u s t i k u l i i k m e d o l i d jalle j u l m a ja m o r ­t e m sdja val la paas tnud.

Esimese maai lmasdja k o h t a raagitakse veel u h t e edasi-r a a k i m i s t v a a r i v a t l u g u . See ju tus tab e b a h a r i l i k u s t rahust . Selle loo a v a l d a s i d ajakirjas Parade oma veerus „S igni f i ca" I r v i n g Wallace, D a v i d W a l l i c h i n s k y ja A m y Wallace. S i in o n see l u g u ni isugusena, n a g u n a d selle kir ja p a n i d :

Esimese maailmasdja koleduste keskel leidis aset haruldane vaherahuepisood, k u i vaenlased mone tunni jooksul kaitusid k u i vennad. 1915. aasta jouluShtu ol i kogu Prantsuse laanerindel, alates Inglise kanalist kuni Sveitsi Alpideni , taiesti rahulik. Kaevikud ol id juba 50 m i i l i kaugusel Pariisist. S5da oli kestnud kdigest viis k u u d ja juba oli tapetud voi haavatud umbkaudu 800 000 meest. Igal soduril mdlkus meeles kusimus, kas toob joulupaev kaasa jalle uue lahingu ja tapatalgud. Ent jarsku juhtus midagi: Brit i sodurid tdstsid iiles si ldid „Haid joule" ja varsti kostis ka Saksa ja Prantsuse kaevikutest joululaule. Joulupaeva koidik valgustas vaatepilti, kus relvastamata sodurid oma kaevikutest lahkusid ja mSlemal poolel i iritasid ohvitserid tagajarjetult takistada oma sodureil kohtuda vaenlasega rinde-joonel eikellegimaal selleks, et laulda ja jut tu puhuda. Vaheta-des vaikseid kingitusi - enamasti maiustusi ja sigareid - , veetsid sodurid rahuliku joulupaeva mitme m i i l i pikkusel rindeloigul. Uhes kohas mangisid br i t id sakslastega jalgpalli , viimased voit-sid 3:2. Mones paigas jatkus see spontaanne vaherahu ka jargmisel paeval, kuna k u m b k i pool ei soovinud esimesena tulistada. Lopuks, k u i saabusid varsked vaed, soda jatkus ja molema armee korgem tilemjuhatus andis korralduse, et edaspidine „mitteformaalne sobrunemine" vaenlasega on karistatav k u i reetmine. 2

U l a l t o o d u d l d i k o n veel uks v a i k e , ent m a r k i m i s v a a r n e episood, mis naitab, et in imesed ei ole oma l o o m u l t sdjakad. A n d k e neile v o i m a l u s ja n a d panevad re lvad kaest, et tegelda kons t rukt i ivsemate ja rddmsamate asjadega. See j d u d , m i s n e i d s d d u r e i d uuest i v d i t l e m a sundis , o l i kaesolevas raamatus k i r -

21 E e d e n i jumalad

322 Eedeni jumalad

j e l d a t u d pal judest faktori test j o h t u v k u n s t l i k u sotsiaalse s t r u k -t u u r i surve.

Uheks peamiseks Esimese maai lmasdja sundmuseks sai Venemaa bolsevist l ik revoluts ioon , mis leidis aset 1917. aastal. See r e v o l u t s i o o n m u u t i s Venemaa k o m m u n i s t l i k u k s r i i g i k s , m i s p i i s i s teatavasti peaaegu k o g u 20. sajandi. R e v o l u t s i o o n t o i m u s aasta enne Esimese maailmasdja l d p p u . Selle uks pea-m i s i juhte o l i V l a d i m i r Il j i ts Ul janov, keda tuntakse p a r e m i n i tema p s e u d o n u i i m i L e n i n al l .

R e v o l u t s i o o n i p u h k e m i s e ajal o l i Venemaa Saksamaa vaenlane. Esimese maailmasdja ko ledused o l i d ara tanud vene inimestes t u g e v a i d saksavastaseid t u n d e i d . Bolsevismi vastas-tel o l i v o i m a l i k n e i d t u n d e i d bolsevike v a s t u ara kasutada , vaites , et L e n i n o n Saksamaa agent. M d n i n g a l m a a r a l vasta-s id need suudis tused ka tdele. Sir W i n s t o n C h u r c h i l l , kes o l i Teise maailmasdja ajal Suurbri tannia peaminister, kir jutas : „Nad [sakslased] t r a n s p o r t i s i d L e n i n i k i n n i p i t s e e r i t u d rongis n a g u k a t k u p i s i k u Sveitsist Venemaale . " 3 C h u r c h i l l raakis rongis t , m i l l e g a L e n i n ja tema kaaskondlased re is is id o m a r e v o l u t ­s iooni peakorterist Sveitsis labi Saksamaa Venemaale, et asuda j u h t i m a juba h o o g u v d t v a t r e v o l u t s i o o n i . Saksa sdjavaelased tagasid L e n i n i rongi le turval ise tee l ab i Saksamaa, ent ei l u b a -n u d L e n i n i l ega tema j u n g r i t e l r o n g i s t v a l j u d a , k u n i see Saksamaa p i n n a l o n . K u i r o n g parast Sveits i p i i r i u l e t a m i s t esimest k o r d a Saksamaal peatus, t u l i r o n g i kaks Saksa o h v i t -seri , kes eskor t i s id revo luts iooni l i se r u h m i t u s e va ikse l t l a b i Saksamaa. Enne r o n g i l e t u l e k u t o l i ohvi tsere i n s t r u e e r i n u d k i n d r a l E r i c h L u d e n d o r f f , Saksa I d a r i n d e 8. armee staabi-u l e m . L u d e n d o r f f i s t sai h i l j e m uks Saksamaa m d j u v d i m s a i -m a i d p o l i i t i l i s i f i g u u r e ja s i lmapaistev H i t l e r i toetaja.

M i c h a e l Pearson, suureparase r a a m a t u The Sealed Train autor, esitab oma teoses toende id selle k o h t a , et sakslased jat-k a s i d enamlaste toetamist ka parast r e v o l u t s i o o n i Venemaal . Saksa sd jardid tahts id ol la k i n d l a d , et b o l s e v i k u d o n suutel ised Venemaal v d i m u l e jaama. Parast Teist m a a i l m a s d d a a v a l d a -t u d Saksa V a l i s m i n i s t e e r i u m i aruannete j a r g i o l i m i n i s t e e -r i u m e r a l d a n u d 5. v e e b r u a r i l 1918 k o k k u 40 580 977 Saksa m a r k a Vene p r o p a g a n d a ja er iotstarbe jaoks. A r v a t a k s e , et

Tddliste paradiis 323

s u u r e m osa sellest rahast saadeti otse uuele k o m m u n i s t l i k u l e r e z i i m i l e . Samade d o k u m e n t i d e j a r g i o l i Saksamaa r i i g i k a s -sast a n t u d Venemaale v i i s te is t m i l j o n i t m a r k a koigest paev parast seda, k u i L e n i n 1917. aasta n o v e m b r i s v d i m u l e t u l i . 3. d e t s e m b r i l 1917 saadetud te legrammis k i r j u t a b R i c h a r d v o n K u h l m a n , Saksamaa val isminis ter :

... alles parast seda, k u i bolsevikud olid meilt eri kanaleid p i d i regulaarseid rahasummasid saanud, olid nad suutelised kaima panema oma peamise haalekandja Pravda, et viia labi energilist propagandat ja oluliselt laiendada oma partei algselt tisna ki t -sast baasi.

K o l m paeva h i l j e m saadetud v o n K u h l m a n i t e l e g r a m m paljastab:

... bolsevike l i ikumine ei oleks iialgi saavutanud oma praegust mojuvoimu, k u i me ei oleks seda pidevalt teotanud. 5

L o o m u l i k u l t eitas L e n i n k d i k i s u u d i s t u s i selle k o h t a , et ta o levat saanud Saksamaalt mis tahes abi . Sakslased o l i d Venemaa vaenlased ja L e n i n i t oleks p e e t u d Venemaa reetjaks. L d p p u d e l o p u k s , m i k s p i d a n u k s k a p i t a l i s t l i k Saksamaa k o m -m u n i s t e toetama? Rdhuja tsaar o l i juba r e v o l u t s i o o n i t o t t u t roonis t l o o b u n u d ja sellega seoses v d i m u l e t u l n u d A j u t i n e Valitsus jargis v o r m i l t A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e val i tsust .

E n a m i k usub, et Saksamaa aitas L e n i n i l A j u t i s t Valitsust k u k u t a d a selleks, et s u n d i d a Venemaad Esimesest m a a i l m a -sdjast v a l j u m a . Saksamaa sdjalised j u h i d soovis id k o g u h i n -gest I d a r i n n e t sulgeda, et n i i va ja l ikke s d d u r e i d ja varustus t saaks kasutada m u j a l . A j u t i n e Valitsus o l i j a t k a n u d soda Saksamaaga, samas k u i b o l s e v i k u d toepoolest t d i d Venemaa parast v d i m u l e t u l e k u t Esimesest maailmasdjast val ja .

N u u d tekib k u s i m u s : m i k s p i d i Saksamaa abistama kom-munistlikke revoluts ionaare? Venemaal o l i ka teis i p o l i i t i l i s i r u h m i t u s i , m i d a ne i l o l n u k s v o i m a l i k toetada.

Esiteks o l i d enamlastel i lmsel t koige s u u r e m a d lootused edule . Veelgi o lu l i semaks tegur iks sai aga see, et m i t m e d vaga s i lmapais tvad Saksa t d d s t u r i d , ke l le l o l i suur m d j u v d i m Saksa sdjavaejuhtkonnale, toetasid k o m m u n i s t l i k k u l i i k u m i s t . N e n d e toetus o l i saanud alguse a m m u enne Esimese m a a i l m a -

324 Eedeni jumalad

sdja p u h k e m i s t . U k s K a r l M a r x i t u n t u i m a i d toeta ja id o l i Fr iedr ich Engels. Engels o l i koos M a r x i g a k o g u n i Kommunist­liku Partei manifesti uks autore id . Samut i o l i k o m m u n i s m l e i d ­n u d olul ise toetajaskonna Saksamaa pangandusr ingkondades . M a x W a r b u r g , Saksamaa uks j u h t i v a i d f inants is te , abistas bolsevikke, sama tegi p a n k u r Jacob Schiff, kes, e h k k i ameerik-lane, k u u l u s samasse Saksa perekonda , m i s m o n i p d l v k o n d v a r e m o l i koos Rothschi ld ide perekonnaga F r a n k f u r d i s panga­maja j aganud. Schiff i pojapoja sdnul o l i Schiff laenanud Vene­maa esimesele k o m m u n i s t l i k u l e valitsusele umbes k a k s k u m ­m e n d m i l j o n i t d o l l a r i t . Laane laenud ja Saksa ri igikassa raha i iheskoos a i tas id b o l s e v i s t l i k u l r e z i i m i l elada ule o m a a l g -aastad.

O l i p a l j u poh jus i , m i k s Laane p a n k u r i d enamlasi f i n a n t -seerisid. U k s arvestatavaid asjaolusid o n t d i k , et n i i k o m m u ­n i s m i k u i ka in f la t s ioonia l t i paberraha susteemi uhised j u u r e d u l a t u v a d samasse must i l i sse v d r g u s t i k k u . M a r k s i s m jargis tapselt kr i s t luse ja teiste vard ja te r e l i g i o o n i d e p d h i l i s t f i l o -soofi l ist joonist koos v i i m s e vdi t luse ja dndsuse lubadustega. Vahest koige tahtsam tanapaeva k o m m u n i s m i p u u d u t a v tds i -asi, m i s aitaks seletada, m i k s Laane p a n g a d seda toetas id , o n see, et k o m m u n i s m k u j u t a b endast t e g e l i k u l t a a r m u s e n i v i i d u d k a p i t a l i s m i . Selle mdis tmiseks peame vaatama, m i d a k a p i t a l i s m endast tege l ikul t ku jutab .

K a p i t a l i s m i ja vaba ettevotluse vahe l asetatakse t i h t i v d r -d u s m a r k . N i i ei t o h i k s teha. Vaba e t tevdt lus k u j u t a b endast kammitsemata majandustegevust ; see t o i m u b siis, k u i o n ole­mas vaba ja a v a t u d t u r g tootmiseks ja toodete ja teenuste vahetamiseks. Et tevdt jad ( inimesed, kes l o o v a d e t tevdt te id ja r i s k i v a d ) o n vaba ettevotluse alustalaks.

K a p i t a l i s m i l aga o n kaks d e f i n i t s i o o n i . Esimene d e f i n i t -s ioon p u u d u t a b n n . reaa lpdhikapi ta l i . N e e d o n tooted , m i d a kasutatakse teiste toodete tootmiseks. T u i i p i l i s e k s reaa lpdhi -k a p i t a l i k s o n m a s i n , m i d a kasutatakse m o n t a a z i l i i n i osana. Seetottu v o i b sona kapitalist tahistada i n i m e s t , kes ostab r e a a l p d h i k a p i t a l i , et toota teisi t o o t e i d k a s u m i saamise ees-m a r g i l . Seesugust kapi ta l i s t i v o i b enamasti le ida vaba ettevot­luse susteemist, k u i d ta ei vaja olemasoluks vaba et tevdtlust .

Tddliste paradiis 325

Ta v o i b eksisteerida peaaegu igas po l i i t i l i ses v o i m a j a n d u s -susteemis, k u n i ta l o n lootust k a s u m i t teenida. Tegelikkuses e lavad n i i s u g u s e d k a p i t a l i s t i d koige p a r e m i n i s u l e t u d ette­vot luse susteemis, kus konkurents o n va ike v o i p u u d u b uldse.

Valitsused o n k a p i t a l i s t i d , k u i neile k u u l u v a d p d h i v a h e n -d i d ja n a d investeer ivad neisse.

Teine k a p i t a l i s t i t u u p on f inantskapi ta l i s t . F i n a n t s k a p i -t a l i s m k u j u t a b endast k o n t r o l l i ressursside i i le investeerimise ja rahade l i i g u t a m i s e vahenduse l . Selle tagajarjel v o i b t o i -m u d a , aga ei pea t o i m u m a kaupade tootmine . F inantskapita­l ist investeerib tavaliselt oma raha f i rma aktsiatesse ja m d j u -tab ressursside kasutamist , val ides, missugusesse ettevdttesse ta investeerib. Finantskapital is t v o i b olla ka pankur , kel lel o n digus emiteer ida i n f l a t s i o o n i a l d i s t paberraha laenamiseks ja ke l le l o n v o i m a l i k m o j u t a d a ressursside kasutamist , otsusta-des, missuguste l t i n g i m u s t e l ta oma e i m i l l e s t k i t e h t u d raha val ja laenab. Ka f i n a n t s k a p i t a l i s t ei vaja e l lu jaamiseks vaba ettevotluse susteemi ja ld ikab sageli kasu just monopol ides t .

N a g u naha, ei ole k a p i t a l i s m s u g u g i sama m i s vaba et tevdt lus , e h k k i n a d eksisteerivad te inekord k i i l g kul je k o r ­v a l . Vaba et tevdtlus ja k a p i t a l i s m satuvad sageli teineteisega v a s t u o l l u , k u n a k a p i t a l i s m i l on tendonts areneda m o n o p o l i z e suunas ja vaba et tevdtlus o n s u u n a t u d just soodustustevabade ja k o i k i d e l e ettevdtjatele a v a t u d t u r g u d e poole.

1989. ja 1990. aastal hei ts id Venemaa ja e n a m i k I d a - E u -roopa r i i k e enda l t k o m m u n i s m i i k k e ja h a k k a s i d asendama seda Laane t u u p i demokraat iaga . Suures osas taastati maa ja t o o t m i s v a h e n d i t e e r a o m a n d . Siis, k u i see raamat t r i i k k i j d u a b , kestab n i m e t a t u d u l e m i n e k i k k a veel ja ajal , m i l teie seda loete, o n kaht lemata l e i d n u d aset p a l j u u u s i s u n d m u s i . Si iski o n kasul ik raakida sellest, m i d a N d u k o g u d e L i i t endast k o m m u n i s t i d e v d i m u al l kujutas , et moista , k u i t o h u t u l t p a l j u

j d u p i n g u t u s i tegi see tahtis Vennaskonna fakts ioon oma eksis-teerimise ajal o lul is te probleemide sail itamiseks. Lisaks sellele 'ctomiheerib k o m m u n i s m i k k a veel teistes r i ik ides ja o n j a t k u -v a l t K o l m a n d a M a a i l m a revoluts iooni l i s te k o n f l i k t i d e i n s p i -rats ioonia l l ikaks .

K o m m u n i s t l i k u Venemaa majandussusteem o l i u l t r a k a p i -

326 Eedeni jumalad

t a l i s t l i k , k u n a selle tddstus o l i v e e l g i m o n o p o l i s e e r i t u m ja r i i g i majanduses d o m i n e e r i s i d veelgi t u g e v a m a l t needsamad i n s t i t u t s i o o n i d , m i s d o m i n e e r i v a d k a p i t a l i s t l i k e s r i i k i d e s . Koige tahtsam seesugune i n s t i t u t s i o o n o l i N d u k o g u d e kesk­p a n k , m i s tegutses tapselt samal v i i s i l n a g u k e s k p a n g a d laaner i ik ides . Peamine er inevus seisnes selles, et Vene kesk-p a n g a l o l i , ja o n ka p r a e g u nende r i d a d e k i r j u t a m i s e ajal , vee lg i s u u r e m k o n t r o l l maa majanduse lu ule k u i Laane p a n -kadel .

N d u k o g u d e L i i d u keskpanka nimetatakse Gosbank - R i i g i -p a n k . See o n i i h t a e g u n i i k e s k p a n k k u i ka k o m m e r t s p a n k . 1980. aastaks o l i R i ig ipanga l umbes 3500 f i l i a a l i ja 150 000 t d d -tajat. Suured N d u k o g u d e et tevdtted, mis o l i d k o i k r i i g i o m a n -duses, sd l tus id Ri ig ipanga laenudest, m i l l e abi l n a d elasid i i l e p i k k i p e r i o o d e , m i l nende k u l u d o l i d s u u r e m a d k u i t u l u d . Teiste sdnadega tegutsesid ka k o m m u n i s t l i k u l e val i tsusele k u u l u v a d e t tevdt ted N d u k o g u d e L i i d u s k a s u m i ja k a h j u m i p d h i m d t t e l ja o l i d s u n n i t u d laenama raha R i i g i p a n g a l t , k u i n a d paras jagu k a h j u m i s o l i d . N i i n a g u m i t t e k o m m u n i s t l i k e r i i k i d e f i r m a d p i d i d ka N d u k o g u d e et tevdtted m a k s m a laenu-raha intressi . A i n u s erinevus seisnes selles, et R i i g i p a n k v o t t i s f i k s e e r i t u d intressi , samas k u i e n a m i k u Laane pankade intress o n k d i k u v .

R i i g i p a n k o l i ja o n p r a e g u g i emi teer iv p a n k , s. t. sellele o n a n t u d digus emi teer ida raha. R i i g i p a n k l o o b raha e i m i l -l e s tk i samal v i i s i l , n a g u seda teevad Laane p a n g a d . E h k k i R i i g i p a n k o l i na i l i se l t k o m m u n i s t l i k u Venemaa val i t suse k o n t r o l l i a l l , o l i ta t e g e l i k u l t pooliseseisev i n s t i t u t s i o o n , m i l ­lele N d u k o g u d e ettevdtted o l i d ja o n v d l g u s u u r i s u m m a s i d .

R i i g i p a n k d o m i n e e r i s N d u k o g u d e majanduses v e e l g i e n a m k u i Laane p a n g a d o m a l m a a l , sest k o i k N d u k o g u d e ettevotete vahel i sed a r v e l d u s e d p i d i d t o i m u m a R i i g i p a n g a k a u d u . See v d i m a l d a s R i ig ipanga l omada ulevaadet k o i k i d e s t paevast paeva to imuvates t N d u k o g u d e ettevotete vahelistest f inantstehingutest . R i ig ipanga ulesanne o l i ka k o i k i d e l e tddta-jatele p a l k maksta. Tegemist o l i t o h u t u b i i r o k r a a t l i k u o r g a n i -satsiooniga, mis reguleeris N d u k o g u d e L i i d u majandustege-v u s t usna olul ise l maaral .

Tddliste paradiis 327

N a g u naeme, ku jutas k o m m u n i s t l i k Venemaa endast f i n a n t s k a p i t a l i s t i u n e l m a t . M a r x i idee , m i l l e j a r g i k o m m u -n i s t l i k u s uhiskonnas o n k o i k kol lekt i ivseks o m a n d i k s , tahen-das l ih tsa l t seda, et v a l i t u d p a n g a n d u s - ja v a l i t s u s e l i i d i l o l i t a ie l ik v o i m k o i k i d e r i i g i k a s u t u s k d l b l i k e ressursside u le . N d u k o g u d e tddlistele m a k s t i pa ika , mi l lega n e i l o l i v o i m a l i k osta i s i k l i k k e asju, k u i d N d u k o g u d e seaduste j a r g i ei o l n u d n e i l d igus t o m a d a m a a d , h o o n e i d , e t t evdt te id ja s u u r i tdds-t u s l i k k e seadmeid . N d u k o g u d e k o d a n i k e l o l i d igus m i i u a a i n u l t k a s u t a t u d v o i i s i k l i k u l t t o o d e t u d esemeid, ent n a d ei t o h t i n u d palgata teisi in imes i i s i k l i k u kasu saamise eesmargil ega tegutseda vahendajatena. E h k k i nende p i i r a n g u t e osas o l i m d n i n g a i d e r a n d e i d ja t o i m i s edukas m u s t t u r g , l d i d N d u ­k o g u d e seadused o m e t i tohusa monopoolse susteemi, mi l les vene tddl i s i jaigas feodaalssusteemis u l i m a l m a a r a l eksplua-teer i t i ; pi isab v a i d v d r r e l d a k o m m u n i s t l i k k u Venemaad kesk-aegsete feodaalr i ik idega, et seda sarnasust margata.

N a g u vanades Euroopa feodaalr i ikides kannatas ka ena­m i k N d u k o g u d e k o d a n i k k e k r o o n i l i s e k a u p a d e ja teenuste d e f i t s i i d i a l l ja neile dpeta t i , et n a d peavad seda t a l u m a k u i o h v r i t Emakese Venemaa heaks.

N a g u vanades feodaalsusteemides o l i d ka N d u k o g u d e i n i m e s e d maa k u l g e seotud t a n u jaigale b u r o k r a a t i a l e , m i s keelas in imeste l i l m a valitsuse heakski iduta l i i k u d a . See k o r d o l i kehtes ta tud eesmargiga k o n t r o l l i d a N d u k o g u d e L i i d u ma jandus- ja p o l i i t i l i s t e lu , otsustades inimeste eest, kus n a d elama ja tddtama peavad. Just samasugust m o t i i v i o l i d kasu­t a n u d ka feodaal isandad, k u i n a d oma par isor jad maa k u l g e aheldas id . T a n u sellele m u u t u s i d N d u k o g u d e i n i m e s e d tea-t a v a l m a a r a l par isor jadeks . E m i g r a t s i o o n raudse eesri ide tagustesse r i ik idesse o l i k a r m i l t k e e l a t u d , ka see k u j u t a s endast teatavat parisorjastamise meetodi t , sest in imesed o l i d a n k u r d a t u d r i i g i ku lge , kus n a d s u n d i n u d o l i d .

N a g u ka feodal i s t l ikus uhiskonnas v d i m a l d a t i k o m m u ­n i s t l i k u Venemaa e l i id i le er i l i s i luksusasju ja pr iv i leege , m i d a seadus massidele keelas. K o m m u n i s t l i k u s N d u k o g u d e L i i d u s k u u l u s i d seesuguste p r i v i l e e g i d e h u l k a peened p o e d , k u s l u b a t i ka ia v a i d k a p u t a i e l i n i m e s t e l . E l i i d i l o l i ka h d l p s a m

328 Eedeni jumalad

N d u k o g u d e L i i d u p i i r i d e s t va l japoole re is ida ja o m a l a p s i val ismaa koolidesse saata.

Endisaja feodaal isandad sai l i tasid oma susteemi sel teel , et p a k k u s i d par isor jadele v o i m a l u s t m a r o d d d r i d e v o i v a e n -laste vae pea le tungi eest oma k i n d l u s t a t u d lossidesse p d g e -neda. K a n d u k o g u d e susteem pusis t a n u sellele, et suvendas masside ksenofoobiat ja meenutas in imeste le regulaarsel t N a p o l e o n i ja n a t s l i k u Saksamaa sissetungi Venemaale. N d u ­k o g u d e r i i k lubas oma rahvale kaitset h i r m u a r a t a v a ja o h t l i k u v a l i s i l m a eest.

N a g u naha, sobis M a r x i tddliste ul is tus vaga hasti k o k k u n d u k o g u d e k o m m u n i s t l i k u susteemiga. Et too susteem sea-dis o m a n d i d i g u s e l e n i i k a r m e p i i r a n g u i d , v a a r t u s t a t i ena­m i k k u in imes i k u i t d d j d u d u v o i b i i rokraate . K o m m u n i s m o n ka a v a l i k u l t ateist l ik, s. t. ta eitab igasuguse vaimse reaalsuse o lemasolu . Seetottu sobis n d u k o g u d e k o m m u n i s t l i k susteem vardjate muistsetes tekstides v a l j e n d a t u d eesmargiga, et Homo sapiens peab igavesti jaama o lendiks , kel le osaks o n t d d r u g a -m i n e ja kelle eksistents s i innis t s u r m a n i o n l a k k a m a t u v d i t l u s fuusi l ise o lemasolu sail itamise eest, i l m a et tal oleks v a h i m a t k i l o o t u s t l e ida paas vaimsete teadmiste j u u r d e , m i s t a l v a b a -neda a i taks id .

Vene r e v o l u t s i o o n i tahelepanuvaarseks aspektiks o l i r o l l , m i d a m a n g i s i d tolles ulestdusus spiooni teenis tused. Vene r e v o l u t s i o o n i ajaks o l i rahvusvahel ine l u u r a j a s k o n d k a s v a n u d suureks ja keerul iseks , t o h u t u m d j u j d u g a i n s t i t u t s i o o n i k s . K o g u oma ajaloo va l te l o l i d Vennaskonna v d r g u s t i k k u k u u l u -v a d p o l i i t i l i s t v d i m u o m a v a d i s i k u d p i d a n u d luureteenis tus i ideaalseks v a h e n d i k s Vennaskonna sotsiaalsete ja p o l i i t i l i s t e eesmarkide saavutamise l t a n u sa ladus l ikkuse le , m i s l u u r e -tegevust enamast i u m b r i t s e b . Selle tagajarjel m u u t u s i d m i t ­m e d luureteenistused m a n i p u l a t s i o o n i , p r o v o k a t s i o o n i ja ree-tur luse al l ikaks. N i i s u g u n e k a i t u m i n e i lmnes selgelt ka revo-l u t s i o o n i p a e v i l Venemaal.

Enne, k u i Venemaal t u l i v d i m u l e A j u t i n e Valitsus, valitses tsaar ( i m p e r a a t o r ) . Tsaari kasutuses o l i t o h u t u l u u r e v d r k , m i d a n i m e t a t i ohrankaks . O h r a n k a hdlmas m i t u t l u u r e o r g a n i -satsiooni , mis ta i t s id k o i k taval is i l u u r e f u n k t s i o o n e , n e i l o l i d

Tddliste paradiis 329

sa laagendid, t o p e l t a g e n d i d , a g e n d i d - p r o v o k a a t o r i d ja sala-t o i m i k u d . O h r a n k a luuras tsaari soprade ja vaenlaste jarele ja tegutses k u i Venemaa s iser i ik l ik kaitsepolitsei . O h r a n k a aren-das Venemaal l a i a u l a t u s l i k k u r i ig ikukuta jatevastast tegevust. O h r a n k a ebapopulaarne s iser i ik l ik tegevus o l i enamlaste pea-m i n e tsaarivastane argument .

L o o m u l i k u l t t d u g a t i tsaar v i i m a k s t rooni l t . See p i d a n u k s tahendama, et ohranka p o l n u d oma tddga h a k k a m a saanud.

Kas see o l i nii? Ajaloolased o n tahe ldanud, et ohranka o l i t u n g i n u d stiga-

vale b o l s e v i s t l i k k u l i i k u m i s s e ja k o g u n i aitas selle eesmarke e l l u v i i a . O h r a n k a tegi seda oma spioonide , n n . agent ide-pro-vokaator i te abi l . A g e n t - p r o v o k a a t o r o n is ik , kes meelega agi -teerib teis i m i d a g i seadusevastast v o i v a g i v a l d s e t tegema, taval ise l t eesmargiga d i s k r e d i t e e r i d a v o i vahis tada ohver , kellega o n m a n i p u l e e r i t u d . Tanapaeval kasutatavad po l i t se i -v d i m u d Ameer ikas ja ka teistes r i ik ides sageli agente-provo-k a a t o r e i d eesmargiga s i h i k u l e v o e t u d i n i m e n e l d k s u m e e l i -tada. N i i s u g u s t tegevust n imetatakse m o n i k o r d n d e l a t o r k e operatsiooniks.

N a i b , et a g e n t i d e - p r o v o k a a t o r i t e kasutamiseks o n ole­mas mdistetav pohjus . K u i s ih ikule v o e t u d in imene ei soorita tegu , m i l l e eest teda saaks vastutusele vo t ta , k o m p r o m i t e e r i d a v o i vangistada, siis tuleb ta s u n d i d a seda tegema. K u n a ena­m i k p r o v o k a a t o r l i k k e v d t t e i d o n s u u n a t u d oletatava k u r j a -tegija v o i r i i g i k u k u t a j a vas tu , siis v o i b p r o v o k a t s i o o n n a i d a k a s u l i k u v a h e n d i n a kur i tegevuse ja r i i g i v a e n u l i k u tegevuse vastases vdit luses . Tegel ikult pole asi h o o p i s k i n i i .

H o o l i k a s analuus osutab uuri ja le vars t i , et p r o v o k a a t o r i -tena tegutsevad peaaegu alati in imesed, kes k u u l u v a d l u u r e -agentuuridesse v o i politseiorganisatsioonidesse, mis o n h o o -p i s ise k u r i t e g e l i k u d v o i r i ig ivastased. P r o v o k a a t o r l u s o n o s u t u n u d sagedasti kat tevar juks a m e t l i k u l t sankts ioneer i tud r i igivastasele tegevusele v o i kur i tegevuse le . P r o v o k a a t o r i d p a k u v a d poli tsei le v o i luureagentuur ide le koige parema v d i -maluse var jata o m a t e g e l i k k u toetust k u r i t e g e l i k u l e ja r i i g i ­vastasele e lemendi le . Seesuguse vai te suureparaseks naiteks o n Vene ohranka .

330 Eedeni jumalad

O h r a n k a saatis k o m m u n i s t l i k u l i i k u m i s e i iha kasvava-tesse ridadesse p a l j u oma agente. O h r a n k a a g e n d i d p u g e -s id bolsevike p a r t e i ko ige kdrgematesse r ingkondadesse ja j u h t i s i d m i t m e i d enamlaste akts ioone. E r i t i l a i a u l a t u s l i k u k s m u u t u s see s i sse imbumine aastatel 1908-1909, k u i o h r a n k a a g e n d i d m o o d u s t a s i d enamlaste p a r t e i Pe terbur i komitees t ne l i v i i e n d i k k u . E h k k i revolutsionaare arreteerit i sagedasti, o l i ohranka tegevusest p a l j u enam kasu k u i k a h j u p r o v o k a t s i o o n i ka t tevar ju a l l Venemaa bolsevike abistamisel . O h r a n k a k i n d -lustas revolutsionaare regulaarselt raha ja hadavajal ike mater-jal idega. T a n u sellele organisatsioonile s u r u t i alia kaks bolse­v i k e p a r t e i r i v a a l i - Sots iaa ldemokraat l ik Partei ja mensev i -k u d . Ohranka aitas val ja anda enamlaste peamist p r o p a g a n d a -v a h e n d i t - ajalehte Pravda. K u i Pravda 1912. aastal asutati , siis o l i d selle toimetaja (Roman M a l i n o v s k i , kes o l i ka bolsevike par te i Keskkomitee l i ige ja L e n i n i peamine toetaja Venemaal) ja laekahoidja ( M i r o n Tsernomazov) ohranka agendid .

O h r a n k a o n i l m s e l t a n d n u d Vene k o m m u n i s t i d e l e ka nende k u r i k u u l s a d i k t a a t o r i Jossif S ta l in i . S ta l in i b i o g r a a f E d w a r d El l is S m i t h o n oma raamatus The Young Stalin v a i t -n u d , et S ta l in - revoluts ionaar , kes saavutas paras tpoole Venemaa valitsuses korge ima v d i m u p o s i t s i o o n i - vois p u g e d a k o m m u n i s t l i k u s s e l i i k u m i s s e k u i agent-provokaator . A j a l o o ­lased o n osutanud ka sellele, et Stal in o l i peamine sidepidaja bolsevike ja tsaari p o l i t s e i vahel ja ta o l i suute l ine h a n k i m a ohranka l t suure osa hadatarvi l ikes t asjadest.

Parast seda, k u i tsaar o l i 1917. aasta a l g u l t r o o n i l t k u k u -t a t u d , saatis A j u t i n e Valitsus la ia l i k o g u ohranka v d r g u s t i k u . Bolsevist l ik p r o p a g a n d a mdist is ohranka tegevuse v a l j u h a a l -selt h u k k a ja seetottu v d i n u k s arvata , et v d i d u k a d k o m m u -n i s t i d j a tavad Venemaa l u u r e o r g a n i s a t s i o o n i d s innapa ika . B o l s e v i k u d t o i m i s i d aga sootuks v a s t u p i d i . K u u s k u u d parast A j u t i s e Valitsuse k u k u t a m i s t taastasid b o l s e v i k u d l u u r e o r g a -nisa ts ioonide v d r g u s t i k u . I lmse l t p o l e see ul la tav , k u i m e v d t a m e arvesse seda, k u i t iheda l t o l i o h r a n k a seotud e n a m ­laste parteiga. L e n i n l ihtsal t segas k a a r d i d r i n g i , andis o h r a n -kale uue n i m e ja m u u t i s luureorganisa ts iooni val i tsuse kae-pikenduseks veelgi suuremal maaral , k u i see o l i o l n u d tsaari

Tddliste paradiis 331

aegadel. 1921. aastaks, koigest ne l i aastat parast r e v o l u t s i o o n i , o l i bolsevike salapolitseis k i i m m e k o r d a r o h k e m i n i m e s i k u i ohrankas tsaariajal . Venemaal o l i a v a l i k u k s saladuseks t d s i -asi, et o h r a n k a o l i tagasi t u l n u d , vee lg i j u b e d a m a n a k u i v a r e m .

N i m i , m i s a n t i reorganiseer i tud Vene l u u r e a p a r a a d i l e , kolas K o n t r r e v o l u t s i o o n i ja Sabotaazi Vastu V d i t l e m i s e Era-korra l ine K o m i s j o n , m i d a p a r e m i n i t u n t i nimetuse a l l tsekaa. Jargmiste k i i m n e n d i t e va l te l m u u t i s tsekaa oma n i m e ja v o r m i usna m i t m e l k o r r a l . 1922. aastal sai sellest G P U , siis O G P U ja 1934. aastal reorganiseeri t i see Siseasjade Rahvakomissariaa-d i k s ( N K V D ) . L o p u k s m u u d e t i see tanapaeva KGB-ks, m i s o n kaesoleval ajal maa i lma s u u r i m luureorganisats ioon. 1982. aas­tal tddtas KGB-s a i n u u k s i sisekaitse ja po l i i t i l i s t e v a n g i d e siis-teemis u m b e s 90 000 k a a d r i o h v i t s e r i . KGB-1 o n o m a v a e d , k u h u k u u l u b 175 000 pi i r ivalvevaelast , ja see v i i b e l lu e n a m i k u spionaazi- ja provokats iooniakts ioone , m i l l e osas n d u k o g u d e r e z i i m o n k o m m u n i s t l i k u val i tsuse ajal n i i k u r j a k u u l s u s e o m a n d a n u d . I l m s e l t o n K G B - s u u r u s t organisats iooni i isna k u l u k a s u l a l p i d a d a . T o h u t u d ressursid, m i d a n i i i i i i r a t u l u u r e -b i i r o k r a a t i a va jab, o n tegur, m i s aitab sai l i tada n d u k o g u d e majandussusteemi aarmiselt haletsusvaarset seisukorda, hoo­l i m a t a ' i d a b l o k i r i i k i d e kaimasolevatest re formides t . N d u ­k o g u d e tddl ised m a k s a v a d i k k a veel madala elatustasemega h i i g l a s l i k u K G B u l a l p i d a m i s e eest. Jaab v a i d naha, m i s j u h -t u b KGB-ga 1989.-1990. aasta re formide tagajarjel.

t i k s Vene r e v o l u t s i o o n i s t k i r j u t a n u d mees o l i A r s e n i Gulevi ts , endine bolsevismivastase Vene va lgekaardi k i n d r a l . E h k k i Gulevi t s i t v o i b vaevalt erapooletuks lugeda, o l i ta l oma raamatus Tsarism and the Revolution uht- te ist h u v i t a v a t delda.

G u l e v i t s i s d n u l o l i Venemaal enne r e v o l u t s i o o n i ja selle ajal terve h u i k I n g l i s m a a salaagente. Tege l ikul t k a i s i d k u u l -d u s e d , et osa L e n i n i i i r i tuse le a n t u d f inantsabist o l i p a r i t Ing l i smaa pangandusal l ikates t . U k s n i i s u g u s e i d v a i d e t a v a i d a l l i k a i d o l iAJbfred M i l n e r . N a g u male tame, o l i M i l n e r i i k s U m a r l a u a asuta jaid. B u u r i sdja ajal o l i ta ka s i lmapais tev L d u n a - A a f r i k a pol i i t ikategelane. Just B u u r i sdja p a e v i l rajasid inglased tanapaevased k o o n d u s l a a g r i d . K u i Gulev i t s i va idete l

332 Eedeni jumalad

o n t d e p d h i a l l , siis saab mei le vahest mois te tavamaks , k u s t said enamlased idee l u u a laialdane koonduslaagr i te susteem osana uuest k o m m u n i s t l i k u s t majandussusteemist - jus t inglastelt .

A l g n e N d u k o g u d e koondus laagr i t e susteem o l i l a iau la -t u s l i k e t t e v d t m i n e , m i s j d u d i s oma h a r i p u n k t i l e L e n i n i j a r g -lase Jossif Stal ini ajal. Ju lma Sta l in i val i tsemise a l l a lgatat i Venemaa i n d u s t r i a l i s e e r i m i s p r o g r a m m , mis t u l i koheselt e l l u v i i a ja m i l l e alguseks sai Venemaa esimene vi isaastakuplaan. Selle p l a a n i ta i tmiseks laks tarvis s u u r t h u l k a o d a v a t t d d -

^ o u d u . Selle saamiseks rajati Venemaal t o h u t u k o o n d u s l a a g -r i fe susteem. Laagre id administreer is Venemaa salapolitsei -N K V D . Koondus laagr i te v a n g i d o l i d or jad , kes tddtas id aar­misel t ju lmades t ingimustes . Peaaegu k o i k v a n g i d o l i d vene-Tased, kes o l i d erinevate ettekaanete a l l laagritesse h e i d e t u d .

L a a g r i d o l i d p a l j u d e aastakumnete kestel N d u k o g u d e majanduse l a h u t a m a t u osa. 1941. aastal era ldat i 17 pro tsent i Venemaa kapi taa lehi tusfondis t N K V D - l e , et v d i m a l d a d a sellel k o o n d u s l a a g r e i d rajada. Peaaegu poole Venemaa k r o o m i - ja kaks k o l m a n d i k k u k u l l a t o o d a n g u s t a n d s i d laagris pee tavad v a n g i d . K u m n e d m i l j o n i d in imesed k a i s i d lab i nendest laag-ritest ja umbes k i i m m e protsent i neist sur i sinna. Arvatakse , et laagrites h u k k u s k o l m k u n i nel i m i l j o n i t in imest alates laagrite rajamisest k u n i 1950. aastani.

N d u k o g u d e k o o n d u s l a a g r i d o l i d o m a olemusel t p u h t a l t k a p i t a l i s t l i k u d i n s t i t u t s i o o n i d , k u n a o l i d r a j a t u d jeesmargiga maksimaalses ulatuses ja igasuguste s u u m e p i i n a d e t a i n i m -t d d j d u d u ekspluateer ida . R d h u t u d tddlisklass m u u t u s k o m -m u h i s t l i k e vabastajate v d i m u a l l v e e l g i r d h u t u m a k s . Saab naha, m i s j u h t u b Venemaa koonduslaagri tega p r a e g u t o i m u -vate r e f o r m i d e tagajarjel. Kaesoleva r a a m a t u k i r j u t a m i s e ajal kasutatakse n e i d endiselt tod- ja vangi laagr i tena.

K o m m u n i s m i ja selle u l a t u s l i k k u k o o n d u s l a a g r i t e sus­teemi s u r u t i vene rahvale peale juba n i i g i t o r m i l i s e l e p o h h i l . Esimene m a a i l m a s d d a o l i iseenesest j u l m k o n f l i k t . See o l i n d u d n u d l i g i k i i m m e m i l j o n i t o h v r i t sdjavaelaste ja m i t m e i d m i l j o n e i d t s iv i i le lanike seas. K u i soda 1918. aasta ldpus ldppes , siis le idis aset teine katastroof: u l e m a a i l m n e g r i p i e p i d e e m i a .

Tddliste paradiis 333

Epideemia mdl las v a h e m k u i aasta, k u i d suut is selle u l l a t a -v a l t luhikese aja j o o k s u l tappa i i l e k a h e k u m n e m i l j o n i i n i ­mese. Epideemia puhkes jarsku ja o l i peaaegu ni isama laastav n a g u 14. sajandi m u h k k a t k . Venemaal a n d s i d need s u n d m u -sed end er i t i teravalt tunda . Nal jahada koos gr ip iepideemiaga tappis a javahemikul 1914-1924 l i g i k a u d u k a k s k u m m e n d m i l ­j o n i t Venemaa e l a n i k k u . Nal j ahada o l i suures osas k o m m u ­n i s t l i k u r e v o l u t s i o o n i ja sellele j a r g n e n u d m a j a n d u s l i k u laos-tumise tagajarg.

N u r k a aetud vene rahva jaoks k u j u t a s i d need s i i n d m u -sed endast koigest i iha suveneva dudusunenao algust.

Stal ini 1928. aastal a lgatatud vi isaastakuplaani alusel k o l -lekt iv iseer i t i , s. t. ant i valitsuse omandisse k o g u e r a o m a n d u -ses o l n u d maa. Iseenesestmdistetavalt vastustasid seda p a l j u d t a l u p o j a d ja m a a o m a n i k u d . Stal ini val i tsus vastas sellele n i i , et alustas m a s s i m o r v a d e p r o g r a m m i , m i s meenutas s u u r e l maara l Prantsusmaa terror iaegu. Talupojad ja m a a o m a n i k u d h a v i t a t i f i i i i s i l i se l t eesmargiga nende maa anastada ja k d r v a l -dada o p o n e n d i d k u i takistus k o m m u n i s t l i k u u t o o p i a saavu-tamise teel. See h a v i t u s k a m p a a n i a kestis 1929. aastast k u n i 1934. aastani. M d r v a t i m i l j o n i d in imesed , kelle ainsaks k u r i -teoks o l i maa o m a m i n e . Selle tagajarjel t o i m u s aastatel 1932-1934 mass, m i l l e kaigus massulised ta lupo jad hav i tas id poole Venemaa eluskarjast . See protes t iakts ioon koos k o m m u n i s t ­l i k u r e z i i m i ur i tusega t u u a sisse val israha v i l j a u l e e k s p o r t i -mise teel (3,5 m i l j o n i t t o n n i kahe aasta jooksul ) to i kaasa u u e nal jahada, mis n d u d i s veel v i i e m i l j o n i Venemaa e l a n i k u e lu .

K o k k u h u k k u s Venemaal k o m m u n i s m i kehtestamise otse-sel v o i kaudse l tagajarjel a j a v a h e m i k u l 1917-1950 l i g i k a u d u 35-40 m i l j o n i t in imest . See o n koige s u u r e m surevuse naitaja uhe a ja loosundmuse v a l t e l . Sellele a r v u l e peaksime j u u r d e l i i t m a ka teiste r i i k i d e k o m m u n i s m i o h v r i d , naiteks kaks m i l ­j o n i t 1950. aastate industr ial iseerimise kaigus m d r v a t u d maa-o m a n i k k u M a o Z e d o n g i H i i n a s ja 1970. aastate a l g u l K a m -pucheas K h m e r i V a b a r i i g i aegadel t d u r a s t a t u d m i l j o n i d i n i ­mesed. Pelgalt n u m b r i t e s va l j endatud i n i m k a o t u s e d osutavad sellele, et k o m m u n i s m o n o l n u d i n i m k o n n a koige katastroo-f i l i s e m a ja loosundmus.

334 Eedeni jumalad

M i n u eesmark, k u i m a koigest sellest raagin , ei ole p d r i s -tada a n t i k o m m u n i s m i t r u m m e . M a tahan l ih tsa l t na idata , et ka 20. sa jandil k o r d u v a d ajaloolised joonised, m i d a me s i iani v a a d e l n u d oleme. K o m m u n i s m ei ole m i t t e m i d a g i m u u d k u i sellesama sa jandeid k o r d u n u d k u l u n u d teema ulessoo-j e n d a m i n e nendesamade traagi l is te tagajargedega. K o m m u ­n i s m o n koigest veel t iks i l m i n g Vennaskonna salaorganisat-s ioonidest l a h t u v a t e h a v i n g u l i s t e k u n s t l i k e i i h i s k o n n a m o o -dustiste pikas reas, m i l l e eesmargiks o n o l n u d s u n d i d a i n i m e s i i l m a m i n g i pdhjuseta p i d e v a l t uksteisega v d i t l e m a , kannatama ja surema. K o m m u n i s m ei o l n u d mi t te oma vaidetavate vaen-laste, n i m e l t m o n o p o l i s t l i k u k a p i t a l i s m i ja m a a i l m a l d p u r e l i -gioonide alternatiiv. Tanapaeva k o m m u n i s m on niisama m o n o -p o l i s t l i k n a g u m o n o p o l i s t l i k k a p i t a l i s m ja m a a i l m a l d p u r e l i -g i o o n i d u h t e k o k k u .

Kaesoleval ajal aset le idev N d u k o g u d e ja Euroopa k o m ­m u n i s m i k o k k u v a r i s e m i n e o n t e k i t a n u d maai lmas tdelist ele-vus t . Vennaskonna f a k t s i o o n i d o n ajaloo v a l t e l t e k k i n u d ja k a d u n u d ja nende lagunemise jarel o n alat i saabunud leeven-d u s p e r i o o d . K a h j u k s kavatsevad praeguse aja N d u k o g u d e r e f o r m i j a d sail itada oma in f la t s ioonia l t i paberraha susteemi ja ehitada ules astmelist maksususteemi, mis selle k u l u s i d katta aitaks. I d a - E u r o o p a r i i g i d laenavad e i m i l l e s t k i l o o d u d raha Laane pankadest u h a kasvava intressiga. A j a l , m i l te seda loete, peaksime juba koigest r o h k e m teadma.

34. p e a t i i k k

Robo-sapiens

A l l a k a i k vaimsete teadmiste juurest m a t e r i a l i s t l i k u ideoloogia j u u r d e t o i m u s jarkjargulise l i i k u m i s e n a uhe l t teisele. M e v o i m e ja lg ida seda teekonda t i p u s t alates ja vaadata, k u i d a s uhte v o i teist va imset v o i materiaalset reaalsust v o i k s vaadelda v a i m ­sest perspekt i iv is t , l i i k u d e s seejarel al lapoole ja vaadata, k u i ­das n e i d s a m u asju defineeritaks mater ia l i s t l ikust vaatenurgast .

Vaimne realsus

Igauks on vaimne olend. Vaimne eksistents on lSppkokkuvottes soltumatu mis tahes materiaal-sest protsessist. Vaimsed protses-sid on ul imusl ikud ja mojutavad materiaalset universumit. Uhegi vaimse olendi potentsiaali jaoks ei ole teadaolevalt olemas mitte mingisuguseid piiranguid. Igauks on vaimne olend, k u i d on olema erinevaid vaimsete olen­dite klasse, mida pole voimalik muuta.

Igauks on vaimne olend, k u i d on olemas korgemaid vaimseid olendeid, kellele al luvad koik tilejiianud vaimsed olendid.

Materiaalne reaalsus

Materiaalsed tosiasjad on taieli­kul t vaimsete protsesside tule-mus ja neid reaalsusi on voima­l i k vaimse protsessi abil lopp­kokkuvottes n i i luua, muuta k u i ka kaotada. On voimal ik taielik materiaalsete ja vaimsete protses­side teadvustamine.

Vaimsed olendid allutatakse m i n -gitele valtimatutele voi m u u t -matutele seadustele, mis juhivad materiaalses universumis to imu-vaid protsesse. Materiaalsed protsessid on eel-koige korgeima vaimse olendi tegevuse tulemus ja koik iilejaa-n u d is ikud on temast madala-mad.

336 Eedeni jumalad

Vaimne reaalsus Materiaane reaalsus

Igaiihel on vaimne pool, k u i d on olemas ainult tiks toeliselt vaimne olend, tavliselt tiks ja ainus jumal.

Vaimne reaalsus on olemas, kuid see soltub ja tekib materiaalest universumist. K u i korgeim olend ka olemas on, siis on ta toenao­liselt kas matriaame olend voi teaduslik seaduspara.

Vaimset reaalsust ei ole olemas. Koike on voimalik seletada labi materiaalsete protsesside.

„Elu" ei ole olemas. Kogu liikmriine on fuiisikaliste protsesside pro-dukt , mil le tagajarjel tekib i l l u -sioon „elust" ja „m5ttest".

Materiaalse universumi looja on tiks ja ainus jumal. Universumis on palju valt imatuid seaduspara-susi, millest inimestel ei ole loo-tustki aru saada. Koik vaimsed nahtused on t ingi -tud ainuuksi materiaalsetest prot-sessidest. Vaimsed voimed, nagu ekstrasensoorsed voimed, selgelt-nagemine jne., k u i nad toepoo­lest olemas on, on t ingitud ainult materiaalse universumi veel avas-tamata printsiipidest. Ei ole olemas teist reaalsust peale materiaalse universumi. Vaimseid voimeid, naiteks ekstrasensoor-seid v5imeid, ei ole olemas.

Tanapaeva Laane k u l t u u r naib pa iknevat kusag i l a l l p o o l u l a l t o o d u d skeemi keskjoont . Vaate id , m i s seda t r e n d i a l la -poole j u h i v a d , tuntakse nimetuse a l l „teaduslik p s u h h i a a t r i a " . Psuhhiaatr iaga tegelevad m i t m e d suureparased i n i m e s e d , k u i d see ala t e r v i k u n a o n o l n u d u h a e n a m ja e n a m p o l i t i -seer i tud , k u n a va l i t sused o n seda m i t m e l p u h u l k a s u t a n u d , ja see o n h a k a n u d edendama p u h t a l t m a t e r i a l i s t l i k k u vaate-n u r k a . Tanapaeva psuhhiaatr ia o n kurvas tava l v i i s i l m i n e m a p u h k i n u d n e e d k i vahesed jaanused vaimsest reaalsusest, m i d a o n t u n n i s t a n u d k o g u n i M a r x . Et mois ta seesugust arengutendents i , vaat leme pdgusa l t t e a d u s l i k u p s u h h i a a t r i a a ja lugu.

Jdupingutused inimeste ravimiseks nende va imutdbedes t o n ni isama v a n a d k u i m a a i l m . Tanapaeva psuhhiaat r ia t u g i -neb pa l jusk i muistsetele kreeklastele ja roomlastele. E n a m k u i kaks tuhat aastat tagasi klassifitseeris Kreeka arst H i p p o k r a t e s

Robo-sapiens 337

(ca 400 a. p . Kr . ) m i t m e d v a i m u h a i g u s t e v o r m i d ja heitis k o r ­vale l a ia l t l e v i n u d arvamuse , et v a i m u h a i g u s i p d h j u s t a v a d pahased j u m a l a d v o i d e e m o n i d . H i l i s e m a s Roomas o l i arst Galenos (2. sajand p . Kr . ) uks esimesi, kes arutles aju ja v a i m u -tegevuse seoste ule . Parast Galenost p d d r d u s Laane p s u h h o -loogia pal judeks sajcinditeks tagasi usu j u u r d e deemonitese ja ndidadesse.

Vahest ko ige o l u l i s e m l a b i m u r r e psuhhiaatr ias t o i m u s Aust r ias . 1880-1882 avastas arst Josef Breuer, et o n v d i m e l i n e r a v i m a tutarlapse raskekujul is t hiisteeriat , sundides teda h u p -noosi al l meenutama m i n e v i k u t raumaat i l i s t kogemust ja sel­lele leevendust l e i d m a . N e i u s i i m p t o m i d k a d u s i d igaveseks. J. Breuer o l i a v a s t a n u d , et in imes i on toepoolest v o i m a l i k r a v i d a va imuhadadest , sundides ne id l ihtsalt maletama m d d -d a n i k u j u h t u m e i d , m i s o l i d teadvuse eest terapeudi abita k a u -gele p e i t u s u r u t u d . Teatud mottes on seesuguse protsessi ab i l v o i m a l i k leevendada mdis tus t nar ivat v a l u . J. Breuer o l i k o m i s t a n u d m i l l e l e g i aarmisel t o lul ise le , o m e t i ei v o e t u d tema avastust psuhhiaatr ias k u n a g i ta ie l iku l t kasutusele, e h k k i S i g m u n d F r e u d kasutas seda osaliselt oma p s u h h o a n a l u u s i loomise l . Isegi Freudi psuhhoanal i i t i s ei s u u t n u d astuda jarg-m i s t s a m m u , m i l l e k s o l n u k s tapsete meetodite l o o m i n e , m i s a i taks id in imese l m i n e v i k u s t o i m u n u d haiget teki tavat vahe-j u h t u m i t tiles leida ja vabaneda vaimsest, fuusil isest ja emot -sionaalsest va lus t , m i l l e see i n t s i d e n t esile o n k u t s u n u d . Freud kaugenes sellest vdimalusest oma lohakasse vaba assot-s iats iooni meetodisse, m i l l e jargi maletamisprotsess m u u t u s v a h e m tapseks. Samut i p a n i ta l i iga s u u r t r d h k u seksuaalset laadi vahe juhtumite le .

Breueri u l i taht i s l a b i m u r r e sattus veelgi v d i m s a m a l d d g i al ia nende protsessidele t o t t u , m i s t o i m u s i d tema e l u p a e v i l naaberr i igis Saksamaal. Tekkimas o l i teadusl ik psuhhiaatr ia .

Uheks esimeseks teadusliku psuhhiaatria keskuseks Saksa­m a a l sai L e i p z i g . Seal asutas W i l h e l m W u n d t (1832-1920) 1879. aastal m a a i l m a esimese p s u h h o l o o g i a l a b o r a t o o r i u m i . K u n i selle ajani o l i d u l i k o o l i d tavaliselt v i i n u d lab i p s u h h o l o o -giaalaseid u u r i m u s i f i losoofiateaduskonna raames, seda t a n u ahmasele e t tekujutusele , et in imese l o n ka v a i m s e i d k u i g i .

22 Hedtmi JLimulad

338 Eedeni jumalad

K u i d W u n d t n d u d i s , et p s u h h o l o o g i a l a b o r a t o o r i u m k u u l u k s b io loog ia labor i koosseisu. W u n d t i jaoks o l i d in imesed koigest b i o l o o g i l i s e d o r g a n i s m i d , m i l l e l ei ole m i t t e m i n g i t p i s t m i s t vaimse reaalsusega. Seetottu pidas ta oma lahenemist teadus-l i k u k s , m i t t e f i losoofi l iseks.

W u n d t i i n i m m e e l i p u u d u t a v teooria seisnes selles, et i n i ­mese m d t t e i d tek i tavad val ised arr i ta jad, m i l l e tagajarjel keha ident i f i t seer ib n e i d teiste s t i i m u l i t e n a , m i l l e keha o n k u n a g i v a r e m saanud ja salvestanud. K u i leiab aset seesugune a r r i -tus, siis loob keha v o i aju mehaanil isel t „tahte" a k t i , mis rea-geerib uuele arritajale. Ei ole olemas n i i sugust asja n a g u ise­enesest t e k k i n u d m o t e v o i vaba tahe. W u n d t i ja tema kaas-mdtle ja te jaoks ei k u j u t a n u d i n i m e n e endast m i t t e m i d a g i m u u d k u i keerul ist robotilaadset organismi .

W u n d t i ideed tug ines id tema laboris ja m u j a l l a b i v i i d u d eksper iment idele . M o n e d e k s p e r i m e n d i d nai tas id , et o n v o i ­m a l i k saavutada er i emots ioonide f u s i o l o o g i l i s t a v a l d u m i s t aju er i osi e lektr i l isel t s t imuleerides. Eksper imentaator id jare l -das id eks l iku l t , et seega peab aju olema isiksuse al l ikas, k u n a v a l l a n d a b emots ioonide ja m d t t e f i i i i s i l i se a v a l d u m i s e . Selle m d t t e v i i s i eks l ikkus o n i lmselge. E k s p e r i m e n d i lab iv i i j a raken-dab val i s t arritajat . Teiste sdnadega ei v a l l a n d u ajus emotsioo-n i d iseenesest, val ja a r v a t u d vaga p i i r a t u d mottes. N e e d eks­p e r i m e n d i d tdestasid, et o n tarvis m i d a g i m u u d , m i d a g i va l i s t , et nendes ajukeskustes emots ioonid v a l l a n d u k s i d . M i s paneb need keskused tddle siis, k u i eksper imenteer i ja e n a m o m a elektroode ei kasuta? Peab olema m o n i teine va l ine al l ikas -p u u d u v element . N a i b , et see p u u d u v e lement o n v a i m n e o l e n d , kel le l o n oma energiaval i . E h k k i W u n d t ja teised kasu­tas id n e i d eksper imente , et tdestada i n i m m d t t e p u h t a l t b i o -loogi l i s t o lemust , osutasid tu lemused tege l ikul t teravmeelselt sootuks teises suunas.

Eks l ik v o i m i t t e , Le ipzig is va l j a tddta tud ka i tumise ar r i ta -jate ja reaktsioonide m u d e l m u u t u s peagi psuhhiaatr ia uueks laineks ja talle sai osaks Saksa valitsuse tugev toetus. W u n d t ise jai 40 aastaks t e a d u s l i k u psuhhiaatr ia koige m d j u v d i m s a -maks i s ikuks . L e i p z i g i l a b o r i d t d m b a s i d l i g i pa l jus id u l i d p i l a s i ule k o g u m a a i l m a , pal judest neist said h i l j e m t u n t u d n i m e d

Robo-sapiens 339

psuhhiaatr ia alal . Nai teks o l i t iks L e i p z i g i t i l i d p i l a s i Venemaalt p a r i t I v a n P a v l o v (1849-1936), kes saavutas kuulsuse t a n u oma eksperimentidele kellukeste ja sulge ndristavate koertega. D u a n e P. Schultz , kes k i r ju tas r a a m a t u A History of Modern Psychology, o n k o i k selle usna p i l t l i k u l t k o k k u v o t n u d :

Nende iiliopilaste vahendusel avaldas Leipzigi laboratoorium psuhholoogia arengule tohutut moju. Sellest sai paljude uute 19. sajandi lopu poole rajatud laborite eeskuju. Need arvukad tiliopilased, kes lendasid kokku Leipzigisse, moodustasid tanu oma iihisele vaatenurgale ja eesmarkidele terve psiihholoogia-koolkonna. 1

Defineerides u u t m o o d i mdt te ja ka i tumise olemust , maa-ratles t eadus l ik p s u h h i a a t r i a u u e l v i i s i l ka va imse ebanor-maalsuse ja selle r a v i . U u r i t i ja arendati meetodeid , m i l l e ab i l oleks v o i m a l i k m i n n a m d d d a inimese vabast tahtest ja i n t e l -lekt is t ( k a i t u m i s e m o d i f i k a t s i o o n ) . K u n a i n i m o l e n d e i d vaa-d e l d i k u i pelgal t b io loogi l i s -keemil i s -e lektr i l i s i organisme, siis k i n n i t a t i , et k o i k v a i m u h a i g u s e d tu lenevad teatud f u s i o l o o g i -listest protsessidest, mis o n m d n e v d r r a „vussi l a i n u d " . Eks-per imenteer i ja te teooria va i t i s , et v a i m u h a i g u s i o n v o i m a l i k r a v i d a p u h t a l t fus io loogi l i s te vahendi tega , naiteks r a v i m i t e , e lektr i soki v o i a juoperats iooni ab i l . U s u t i , et seesugune r a v i s u u d a b p a r a n d a d a o r g a n i s m i keemi l i s t v o i e l e k t r i l i s t tasa-k a a l u t u s t ja seelabi t e rvendada i n i m e s t tema v a i m u h a i g u -sest.

N e n d e teooriate baasil tekkis m i l j a r d e i d d o l l a r e i d teeniv r a v i m i t d d s t u s , m i s laseb iga l aastal val ja tohututes kogustes m e e l e o l u m d j u t a v a i d r a v i m e i d . N e e d r a v i m i d o n m d e l d u d mis tahes va imse te rv i ser ikke parandamiseks , alates k a e b u -sest „ma ei saa oosel m a g a d a " k u n i vagivaldse p s u h h o o s i n i . Lisaks sellele k a s u t a v a d m i t m e d p s u h h i a a t r i d spetsiaalseid mas ina id , et saata inimajusse elektrisokke. M o n e d kasutavad sel eesmargi l k o g u n i a juoperats ioone. N u u d , k u i m e i l o n o l n u d peaaegu p o o l sa jandit aega n e i d r a v i v d t t e i d tods j a l -g i d a , v o i m e esitada k t i s imuse : kas need o n i n i m k o n n a l e ka kasu toonud? Kas m a a i l m o n tanapaeval m d i s t l i k u m k u i 50 aastat tagasi? Selleks, et meie kus imuse le vastata, tasuks a n a l u i i s i d a , k u i d a s r a v i v a d need p i l l i d - p s u h h o t r o o p s e d

340 Eedeni jumalad

(mdistust mojutavad) r a v i m i d , m i d a arst id koige sagedamini val ja k i r j u t a v a d .

Psuhhotroopsete r a v i m i t e t o o t m i n e o n h i ig las l ik tddstus-h a r u . N e e d r a v i m i d m o o d u s t a v a d suure osa ko ik ides t arstide maaratavatest r a v i m i t e s t , ja a i n u u k s i U S A valmista ja te u l e -maa i lmsed m u u g i m a h u d 1978. aastal u l a t u s i d l i g i k a u d u 16,7 m i l j a r d i d o l l a r i n i h u l g i m u i i g i h i n d a d e s arvestatuna. See a rv ei sisalda isegi Sveitsi ja teiste E u r o o p a valmista jate t o o d e t u d k o g u s e i d . Suureparane raamat The Tranquilizing of America paljastas, et koige sagedamini va l jak ir juta tavat p s u h h o t r o o p -set r a v i m i t V a l i u m i (Roche Laboratories) m a a r a t i 1977. aastal enam k u i 57 m i l j o n i l k o r r a l , sealhulgas retsepti u u e n d a m i s e d . 1981. aastal a v a l d a t u d Roche'i reklaamis o n v a i d e t u d , et pea­aegu kaheksa m i l j o n i t inimest ehk umbes v i i s protsent i U S A ta iskasvanud e lanikkonnast kasutas sel aastal V a l i u m i . Lisame tol lele arvule k u m n e d m i l j o n i d k o r r a d , m i l pats iendi le k i r j u -t a t i val ja teisi p s u h h o t r o o p s e i d r a v i m e i d , ja me naeme, m i s -suguses maaratus koguses tarbitakse igal aastal meel i ja meele-o l u m u u t v a i d r a v i m e i d . Nai teks 1977. aastal maarat i pats ien-t idele USA-s k a h t k u m m e n d j u h t i v a t psuhhotroopset r a v i m i t e n a m k u i 150 m i l j o n i l k o r r a l . See teeb k o k k u l i g i k a u d u 8,35 m i l j a r d i t tab le t t i . K a tanapaeval maaratakse n e i d s a m u r a v i ­m e i d patsientidele samasugustes kogustes.

Seesugune epideemialaadne r a v i m i k a s u t u s ei ole j u h u s -l i k . M d j u v a i d p s u h h o t r o o p s e i d r a v i m e i d surutakse m e d i t s i i -n i r i n g k o n d a d e l e jdul ise l t peale suurejooneliste M a d i s o n i ave-n u t i l e p a i g u t a t u d reklaamide abi l , American Journal of Psychia­try taoliste mainekate ajakirjade ja rav imiva lmis ta ja te sponso-reer i tud d p p e p r o g r a m m i d e ja seminaride vahendusel .

R a v i m i t e l e o r i e n t e e r i t u d p s u h h i a a t r i a v a s t u o n s u u n a ­t u d d i g u s t a t u d k r i i t i k a t , k u n a l e i d u b suur h u l k pats iente , kel le tervis o n nende r a v i m i t e tagajarjel hoopis h a l v e n e n u d . Nai teks o n inimeste hulgas , kes o n s o o r i t a n u d i lmsel t m d t t e -t u i d vag iva l laakts ioone , n a g u h u u p i t u l i s t a m i n e v o i m u u d d u d u s t a r a t a v a d ja ajalehepealkirjadesse s a t t u v a d teod , u l l a -tava l t p a l j u n e i d , keda o n v a r e m r a v i t u d p s u h h o t r o o p s e t e r a v i m i t e g a . Nai teks o l i John H i n c k l e y j u n . V a l i u m i m o j u a l l , k u i ta 1981. aastal U S A pres ident i Ronald Reaganit tappa u r i -

Robo-sapiens 341

tas. N i i s u g u s e i d k o k k u s a t t u m u s i seletatakse taval ise l t asja-oluga , et n o o d inimesed o n o l n u d vaimsel t haiged juba enne n e i d v a g i v a l d s e i d j u h t u m e i d ja et h a l v i m a l j u h u l ei a i d a n u d r a v i m i d n e i d s u g u g i . Teisalt osutavad k r i i t i k u d tdsiasjale, et enne oma r a v i algust ei o l n u d need i s i k u d s u g u g i v a g i v a l d -sed, v a i d m u u t u s i d vagivaldseks h i l j e m . Kas halvendas p s u h -hiaatr i l ine r a v i toepoolest nende vaimset seisundit n i i v d r d , et n a d m u u t u s i d taiesti psuhhooti l isteks?

U h k e su lg U S A Toiduainete ja R a v i m i a m e t i kubaras o n ndue , et r a v i m i v a l m i s t a j a d o n k o h u s t a t u d loetlema k o i k k d r -v a l m d j u d v o i vas tureakts ioonid , m i d a nende r a v i m o n neile teadaoleval t p d h j u s t a n u d . See k o h u s t u s l i k a v a l d a m i s n d u e hoiatab arste v d i m a l i k e ohtude eest ja annab neile teada, m i l -la l n a d peaksid soovitama pats iendi l rav imis t loobuda. Paraku o n selleks ajaks, k u i r a v i m i negat i ivne m o j u arstile teatavaks saab, k a h j u juba s u n d i n u d . E n a m i k vastureaktsioone kaob toe­poolest parast r a v i m i manustamise ldpetamist , k u i d m o n i k d r -v a l m d j u v o i b ol la p t i s i v ja pdhjustacla p i k k a aega v a l t a v a i d k o m p l i k a t s i o o n e . See teeb er i t i m u r e l i k u k s neil j u h t u d e l , k u i me avastame, et p a l j u d vastureakts ioonid on psuhholoogi l i s t laadi .

I n i m e s t , kes teeb l a h t i ajakirja American journal of Psy­chiatry ja vaatab r a v i m i r e k l a a m i esimest k o r d a , v o i b tabada jahmatus m i t t e i iksnes l ibekeelseid rek laami lause id , v a i d ka peenes kir jas k i r j u t a t u d teksti nahes. Iga r e k l a a m i t u d p s u h h o -troopse r a v i m i g a kaasneb p i k k n i m e k i r i potentsiaalseid f u u -s i l i s i ja p s u h h o l o o g i l i s i vastureakts ioone. E n a m i k l o e t l e t u d k o r v a l m d j u s i d k u j u t a b endast m e d i t s i i n i t e r m i n e i d , m i d a tava-i n i m e n e s u g u g i ei mois ta ; p a l j u d neist aga on u p r i s k i a r u -saadavad. Toon teile naite loet le tud populaarsete, 1980. aasta­tel r e k l a a m i t u d ja sageli m a a r a t u d psuhhotroopsete r a v i m i t e v d i m a l i k e s t kdrval to imetest :

R a v i m i l S u r m o n t i l (Ives Laboratories), m i d a pakutakse k u i r o h t u , m i s aitab in imese l j agu saada d e p r e s s i o o n i s u m p t o m i -test, o n naiteks j a rgmis i k o r v a l m d j u s i d :

Segasusseisund (eriti vanemate inimeste puhul) koos hallutsi-natsioonidega, desorientatsioon, luulud, arevus, ptisimatus, arri-tus, unetus ja unehirmud, hiipomaania [ebanormaalne meele-olu korgenemine], pstihhoosi agenemine.2

342 Eedeni jumalad

H a l d o l i (McNeil Pharmaceutical) reklaamitakse k u i v a h e n ­d i t a r r i t u n u d seisundis pats ient ide rahustamiseks . See v o i b pdhjustada

unetust, arevust, erutust, eufooriat, arritust, unisust, depres-siooni, letargiat, peavalu, segasuseisundit, vertigot, grand mat langetovekrampe ja pstihhootiliste siimptomite agenemist, seal­hulgas hallutsinatsioonid ja katatooniataoline seisund .. . 3

Thorazine , m i d a reklaamitakse k u i v a h e n d i t p s u h h o o t i -liste taiskasvanute ja laste rav iks , k u u l u b rav imi tek lass i , mis mei le teadaolevalt v o i b pdhjustada jargmist :

... psiihhootilised stimptomid, katatooniataoline seisund, aju-odeem [liigne kogus ajuvedelikku], konvulsiivsed krambid, ebanormaalne pea- ja seljaaju vedeliku valgusisaldus ... KAS PANITE TAHELE: on taheldatud akksurma patsientide seas, kes kasutavad fenotiasiine [ravim, mille hulka kuulub Thora­zine] (ilmselt siidame seiskumise vo i asftiksia tottu, mil le on pdhjustanud kohareaktsiooni parsitus), ku id ei ole leitud p5h-juslikke seoseid.

V i i m a n e lause k u j u t a b endast suureparast kahekeelsuse naidet . Selles o n d e l d u d , et selle klassi r a v i m i manustamisega o n kaasnenud in imeste a k i l i n e s u r m , k u i d va lmis ta ja eitab v o i m a l u s t , et jus t r a v i m o n s u r m a p d h j u s t a n u d . K a h t l e m a t a o n l ihtsal t k o k k u s a t t u m i n e , et mone inimese suda o n seisku-n u d v o i kdhareakts ioon o n p a r s i t u d jus t sel ajal, k u i n a d o n seda r a v i m i t t a r v i t a n u d . Saatuse teed on toepoolest k u m m a l i -sed.

Stelazine'i , veel uhe Smith Kline'i va lmis ta tava r a v i m i k d r -v a l m d j u d e loetelus l e i d u b p a l j u T h o r a z i n e ' i k d r v a l m d j u d e g a sarnaseid, sellele l i s a n d u v a d medi ts i in i l i s te vas tureakts iooni -dena „hupotoonia ( m o n i k o r d fataalne); st idame se i skumine" . 5

Seda r a v i m i t reklaamitakse k u i k lass ikal is t a n t i p s u h h o o t i -k u m i .

N o r p r a m i n i (Merrel Dow Pharmaceuticals, Inc.) p u h u l loet-letakse juba v a r e m n i m e t a t u d vastureakts ioone ja l isatakse: „Sudame b lokaad , m u o k a r d i i n f a r k t , i n s u l t . " 6

Isegi suhteliselt s u t i t u r a v i m , Valium, m i d a tanapaeval n i i laialdaselt maaratakse, v o i b pdhjustada j a r g i m i s i reaktsioone:

Robo-sapiens 343

On esinenud paradoksaalseid reaktsioone, nagu iilierutussei-sund, arevus, hallutsinatsioonid, suurenenud lihaste spastili-sus, unetus, raev, unehaired ja arritus; ku i need stimptomid esi-nevad, tuleb ravimi manustamine lSpetada.7

U l a l n i m e t a t u d r a v i m i d o n t o o d u d v a i d naitena. Peaaegu k o i k i d e ajakirjas American journal of Psychiatry r e k l a a m i t u d r a v i m i t e juures o n ara t o o d u d p i k k n i m e k i r i , mi l les s i sa ldu-v a d sarnased v o i samasugused potentsiaalsed vastureaktsioo­n i d . N i i s u g u s t e n i m e k i r j a d e sisu o n tahelepanuvaarne. N e e d r a v i m i d o n m d n i n g a t e l j u h t u d e l teadaolevalt o lu l i se l maara l h a l v e n d a n u d inimese vaimset seisundit v o i t e k i t a n u d t u n d u ­v a l t raskekuju l i semaid p s u u h i l i s i probleeme k u i need, mi l l ega seoses patsient r a v i alustas.

N a g u m a r g i t u d , m a a r a v a d p s u h h i a a t r i d n e i d r a v i m e i d , k u n a v a i d e t a v a l t es inevad agedad v a s t u r e a k t s i o o n i d a i n u l t vahestel j u h t u d e l ja p a l j u d k d r v a l m d j u d l d p e v a d parast r a v i m i manustamise ldpetamist . O m e t i v o i b m i t m e vastureakt-s iooni p u h u l tee tervenemisele ol la p i k k ja vaevaline. In imene , kes kannatab kas emotsionaalse stressi v o i r a v i m i pdh jus ta -t u d p s u h h o o t i l i s e haire a l l , v o i b terveneda vaga aeglaselt. Vahepeal v o i b tal le aga pahe t u l l a endale v o i teistele k a h j u teha. K u i me arvestame t o h u t u i d koguse id , mi l les n e i d r a v i ­m e i d maaratakse, k u j u t a b isegi v a i k e protsent patsiente, kes ageda psuhholoogi l i se reaktsiooni a l l kannatavad, s u u r t h u l k a i n i m e s i . See seletab, m i k s m o n e d v a i m u h a i g e d parast r a v i omadega taiesti sassi lahevad. Kah juks s t iudis tavad v a i d vahe-sed in imesed r a v i m i t , isegi ne i l j u h t u d e l , k u i r a v i m toepoolest sellise reakts iooni p d h j u s t a n u d on , selle asemel suudistatakse hoopis pats ient i („ta o n alat i vaheke o h m u o l n u d " ) v o i u h i s -k o n d a („vaata, m i d a u h i s k o n d o n tol le vaese hul lumeelsega t e i n u d " ) . Koige t raagi l i sem o n aga see, et n i i sugused j u h t u m i d v o i v a d m d j u t a d a lapsi . Pa l jud k o o l i d ja ravikeskused maara­v a d probleemsetele lastele ja nooruki te le kergekaeliselt tuge-v a i d psuhhotroopse id a ineid .

Sellele va i te le o n v a s t u v a i e l d u d , k i n n i t a d e s , et nende inimeste arv, keda r a v i m i d o n a i d a n u d , o n t u n d u v a l t s u u r e m k u i nende, kel le se isund seelabi h a l v e n e n u d o n . R a v i m i t e p o o l d a j a d t s i t e e r i v a d s ta t i s t i l i s i a n d m e i d , m i s tdes tavad, et

344 Eedeni jumalad

r a v i m i d a i tavad p a l j u d e l pats ient idel k i i r e m i n i psuhhiaat r ia -k l i i n i k u t e s t val ja paaseda ja u h i s k o n d a tagasi t u l l a . M d n e l j u h u l s u u d a v a d inimesed psuhhotroopsete r a v i m i t e abi l o m a s u m p t o m e i d n i i hasti k o n t r o l l i a l l h o i d a , et n a d o n v o i m e l i s e d elama kasu l ike u h i s k o n n a l i i k m e t e n a . K u s i m u s seisneb aga jargmises: mi l l i se h innaga o n see i l m n e t u l e m u s l i k k u s saavu-tatud?

Pal jud p s u h h i a a t r i d t u n n i s t a v a d , et psuhhotroopsed r a v i ­m i d s u u d a v a d v a i d h a r v a pats ient i v a i m u h a i g u s e s t t e r v e n -dada . N a d s u r u v a d s t i m p t o m i d l i h t s a l t maha. Sellest seisu-kohast o n p s u h h o t r o o p i k u m i d n a g u n o h u r o h u d k i , t a n u m i l ­lele i n i m e n e e n d p a r e m i n i t u n n e b ja t e r v e m val ja naeb, ent mis harva tdbe ennast r a v i v a d . K u i in imene r a v i m i t e m a n u s -tamise ldpetab, t u l e v a d s u m p t o m i d tavaliselt tagasi. Patsiendi tervis ei ole s u g u g i p a r e m k u i enne ja v o i b r a v i m i t e k d r v a l -t o i m e t o t t u ol la k o g u n i h a l v e n e n u d . Seetottu ei raagi p a l j u d p s u h h i a a t r i d m i t t e ravimises t , v a i d toetusravimisest . P s u h ­h i a a t r i a ei k e l g i m i t t e m a d a l a t e r v e n e m i s p r o t s e n d i g a , v a i d kdrge stabii lsusprotsendiga. N i i k a u a , k u n i v a b r i k u d p i l l e val ja lasevad, v o i b r a v i m i t e abi l stabil iseerimine j a t k u d a .

Kas see o n patsientide suhtes diglane? Kas pikemas pers-p e k t i i v i s u h i s k o n d ka toepoolest abi saab?

Seisundi stabiilsusele or ienteer i tud psuhhiaatr ia oht seis­neb selles, et v a i m u h a i g u s o n teatavas mottes n a k k a v . See asjaolu v a l j e n d u b koige se lgemini mass ipsuhhoosi j u h t u d e s , aga ka teistel p u h k u d e l . K u i i n i m e s i ei rav i ta terveks nende vaimsetest tdbedest, k u i s t i m p t o m e i d l i h t s a l t maskeeri takse ja samal ajal lev ib teistest asjaoludest t i n g i t u d va imusegadus , siis suureneb toenaolisel t v a i m u h a i g u s t e h u l k p a r a t a m a t u l t mis tahes uhiskonnas , m i s o n p a n n u d oma lootused r a v i m i -teraapiale. K u i ps t ihhotroopsed r a v i m i d r a m m i v a d i g a l aas­tal o h t l i k e k d r v a l m d j u d e g a t u h a n d e i d i n i m e s i vee lg i sugava-masse psuuhil isse mulkasse, siis naeme selgelt, et r a v i m i t e l e o r i e n t e e r i t u d p s u h h i a a t r i a v o i b i i h i s k o n n a k o g u n i s t i laos-tada; o m e t i k u j u t a v a d p s u h h o t r o o p s e d a ined endast tana­paeva p s u h h i a a t r i a k l i i n i k u t e s peamist r a v i v a h e n d i t .

Tugevatoimel is te psuhhotroopsete r a v i m i t e g a kaasnevat o h t u suurendab veelgi uks teine tegur. Tanapaeva psuhhiaat -

Robo-sapiens 345

r iauldsus seisab s i l m i t s i selle ala arst ide hulgas ebanormaal -selt kdrge enesetappude protsendiga. A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e p s i i h h i a a t r i t e hulgas o n enesetappude protsent k u u s k o r d a k d r g e m k u i e l a n i k k o n n a hulgas t e r v i k u n a . Sui ts i ide esineb ko ige r o h k e m v a i m u h a i g l a t e s prakt iseer ivate arst ide seas. Seda s u u r t enesetappude protsent i loetakse amet iga seotud o h t u d e h u l k a ja selle pdhjuseks f rustrats iooni , mis tekib p s u h -h iaa t r i pidevast k o k k u p u u t e s t va imuhaigustega . M i l l i n e p o h ­jus ka poleks , tuleb n i i kdrget sui ts i idsust p idada o h t l i k u k s v a i m u h a i g l a t e pats ient ide tervisele. Enesetappudele eelneb taval ise l t ha lveneva vaimse tervise p e r i o o d . H a r v a soori tab enesetapu tdeliselt tasakaalukas ja hasti kohanev is ik . U k s psuhhiaa t r i t e peamis i k o h u s t u s i on haigeid digesti d i a g n o o -sida ja neile va ja l ik r a v i maarata, omet i on koige sagedamini esinev va imuhaiguse val jendus omaenese probleemide nage-m i n e teistes inimestes . Suitsiidieelses seisnndis ps i ihhiaater v o i b seetottu kahetsusvaarselt valesti d i a g n o o s i d a , kuna ta v o i b diagnoosida pats iendi l haiguse, m i l l e all la tegel ikul t hoo-pis ise kannatab. K u n a valediagnoos ja - rav i v o i v a d inimese e l u p u r u s t a d a , e r i t i haiglaumbruses , kus kasutatakse p s u h h o ­t roopse id r a v i m e i d , sokiteraapiat ja p s i i h h o k i r u r g i a t , o n aar­m i s e l t o l u l i n e , et r a v i v a d p s u h h i a a t r i d ja t e h n i k u d o l e k s i d tdel isel t t e r v e d , tasakaalukad ja hasti k o h a n e v a d . K a h j u k s osutab statistika sellele, et p a l j u d neist seda sugugi pole.

E p i d e e m i a ulatuse v o t n u d psuhhotroopsete r a v i m i t e kasutamine tekitab veel uhe olulise prob leemi . Uks tanapaeva raske imaid sotsiaalseid pahesid o n n a r k o o t i k u m i d e v a a r t a r v i -t a m i n e . O i g u s k a i t s e o r g a n i d k u l u t a v a d sellega v o i t l e m i s e k s t o h u t u l t aega ja raha. V d i t l u s n a r k o o t i k u m i d e k u r i t a r v i t a -mise v a s t u l a h t u b mdt tev i i s i s t , et in imesed ei t o h i t a r v i t a d a ebaseaduslikke n a r k o o t i k u m e oma meeleolu v o i va imse sei­s u n d i m u u t m i s e k s . Tanapaeva p s u h h i a a t r i a m u u d a b selle k a m p a a n i a m d t t e t u k s . Ravimi te le o r i e n t e e r i t u d p s u h h i a a t r i a dpetab: t u n n e d e n d masendununa? Vdta r o h t u ! Kas o led l i iga d n n e l i k (maania)? V d t a r o h t u ! Ei suuda eluga t o i m e tul la? V d t a r o h t u ! T u n n e d , et s u u d a d l i iga hasti to ime t u l l a (mega-lomaania)? V d t a r o h t u ! Kas t u n n e d end segaduses olevat ja ebakindlal t? V d t a r o h t u ! T u n n e d e n d l i iga k i n d l a l t ( l u u l u d ) ?

346 Eedeni jumalad

V d t a r o h t u ! E i saa magada? Vdta r o h t u ! L i i g a unine? V d t a r o h t u ! N a e d asju, m i d a pole olemas (ha l lu ts inats ioonid)? V d t a r o h t u ! E i nae enda u m b e r o l e v a i d asju? V d t a r o h t u ! Se isundi stabi l iseerimisele o r i e n t e e r i t u d p s u h h i a a t r i a s u r u b peale just n e i d s a m u seisukohti , t a n u mi l l e le n a r k o k a u b a n d u s ditseb: tahad end va imsel t ja emotsionaalselt p a r e m i n i tunda? V d t a r o h t u ! K o g u selle o l u k o r r a i roonia p e i t u b tdigas, et jus t k o n s e r v a t i i v s e d o iguska i t seorganid , k o h t u n i k u d ja seaduse-a n d j a d , kes n d u a v a d r a n g e m a i d k a r i s t u s i ebaseaduslikele narkokaupmeeste le , o n need i s i k u d , kes koige kergekaelise-m a l t p a n e v a d k a i m a j u r i i d i l i s e mas inavarg i , et saata i n i m e s t vas tu tema tahtmis t vaimuhaiglasse, kus rut i inse l t ja a v a l i k u l t k a s u t a t a v a d r a v i m i d o n n i i sama t u g e v a t o i m e l i s e d k u i m i s tahes illegaalsel t u r u l r i n g l e v n a r k o o t i k u m .

Kaesoleva arut luse eesmargiks ei ole m i t t e r u n n a t a v a i m u h a i g u s t e r a v i v a l d k o n d a t e r v i k u n a . N a g u m a j u b a varem mainis in , v o i b tanapaevalgi leida m i t m e i d suureparaseid psuhhiaa t re id . Tuleb ka m a r k i d a , et p a l j u d p s u h h o t e r a p e u d i d ja ndusta jad , kes o n spets ia l i seerunud k o m m u n i k a t s i o o n i l e (vestlusele) o r i e n t e e r i t u d teraapiale ega kasuta r a v i m e i d , o n saavutanud h i i l g a v a i d t u l e m u s i ja oma k l i e n t i d e abistamiseks vaga p a l j u ara t e i n u d . T e a d u s l i k u p s u h h i a a t r i a spets i i f i l i s te probleemide paremaks mdistmiseks o n vahest arukas m e e n u -tada, et p s u h h i a a t r i d (ent m i t t e enamik psuhholooge) o n arst i -kraadiga in imesed. Ars te kooli tatakse m e d i t s i i n i i n s t i t u u t i d e s n i i , et n a d r a v i k s i d p s i i u h i l i s i probleeme fuus i l i s te v a h e n d i ­tega: p o m m i t a k s i d p d l e t i k k u a n t i b i o o t i k u m i d e g a v o i p a r a n -d a k s i d m u r d u n u d l u u k i p s i abi l . K u n a p a l j u d arst id a r v a v a d , et v a i m u h a i g u s o n sama asi n a g u m u r t u d j a l g v o i v i i r u s -in fekts ioon , siis p o m m i t a v a d n a d v a i m u h a i g u s t r a v i m i g a v o i sokeer ivad seda e lektr iga . Seesugune lahenemine aga paneb m a r g i s t m d d d a , k u n a m u r t u d meel t tu leb r a v i d a sootuks teistsuguste reegli te j a r g i . Seda t u n n i s t a v a d m i t m e d r i i g i d , lubades m e d i t s i i n i h a r i d u s e g a i n i m e s t e l hakata p s u h h o t e r a -peut ideks v o i ndustajateks.

Kas range mater ia l i smi f i losoof iad o n a n d n u d mei le o i l -m i tseva p s u h h i a a t r i a , m i s o n suute l ine tagama pats ient ide , arstide ja uh iskonna k u i t e r v i k u parema vaimse tervise? K a h -

Robo-sapiens 347

juks tuleb vastata eitavalt . Psuhhiaatria alustas digel teel, k u i t e h t i avastus, et mdis tus t o n v o i m a l i k mitteorgaanil istest h a i -gustest r a v i d a sel m o e l , et mdis tus sunnitakse astuma v a s t u m d d d a n i k u p e i d e t u d t r a u m a d e l e , k u i d ars t ide l ei d n n e s t u -n u d arendada seda avastust kaugemale tanapaeva p s u h h o -teraapias kasutatavatest rohmakatest ja juhuslikest meetoditest. Psuhhiaatr ia laks omadega rappa siis, k u i hakkas v a i m s e i d probleeme kemikaa l ide abi l alia s u r u m a ja k u i leiutas kentsa-k a d m e e t o d i d in imese vaba tahte m a h a s u r u m i s e k s arr i ta ja -tele reageeriva m a n i p u l e e r i m i s e (ka i tumise m o d i f i k a t s i o o n i ) kasuks. Vahest oleks paras aeg eemalduda range mater ia l is t -l i k u maai lmakasi tuse juurest , loobuda r a v i m i t e kasutamisest ja taastada respekt i n i m o l e n d i t e vaba tahte ja i n t e l l e k t i vas tu . M e i l v o i b avaneda v o i m a l u s s u u n d u d a tagasi i n i m s o o tege-l i k u m d i s t u s l i k u , sotsiaalse ja vaimse taassiinni j u u r d e v i i v a l e teele.

35. p e a t i i k k

St. Germain tuleb tagasi

20. sajandi alguse rahutused p a n i d suure h u l g a in imes i u s k u ­m a , et v i i m n e p a e v o n saabumas. P a l j u d kr is t lased ja m u s t i -k u d ennustas id Kris tuse tagasi tulekut . See e t t e k u u l u t u s p i d i ka taide m i n e m a .

Jeesuse tagasi tuleku kuuluta jaks sai surnust t i l es tdusnud k r a h v St. G e r m a i n - too salaparane 18. sajandi Vennaskonna agent, kel le tegevust me 26. p e a t i i k i s vaat les ime. Parast St. G e r m a i n i vaidetavat surma 1784. aastal l o o d i nail isus tema fuusi l i sest surematusest . 1930. aastate alguses k i n n i t a s G u y W a r r e n Ba l lard i n i m e l i n e mees, et St. G e r m a i n o l i C a l i f o r n i a magedes temaga r a a k i n u d . See vestlus p a n i alguse uue h u v i -tava Vennaskonna h a r u sunni le . See h a r u ei k u u l u t a n u d m i t t e uksnes St. G e r m a i n i , v a i d ka Jeesus Kristuse ulestous-mis t .

G u y W a r r e n B a l l a r d o l i kaevandusinsener . 1930. aastal sdit is ta ar ireis i le M o u n t Shastale - maele , m i s asub Pdhja-Cal i fornias . Enne seda reisi o l i Bal lard h a k a n u d t u n d m a h u v i m i i s t i t s i s m i vas tu ja ta kavatses kasutada M o u n t Shastal tddst vaba aega, et k u m m u t a d a k u u l u j u t u d va idetavas t Vennas­k o n n a salauhingust n imega M o u n t Shasta v e n n a s k o n d . Raa­g i t i , n a g u o l n u k s M o u n t Shasta selle v e n n a s k o n n a salajane peakorter kuulsates Ca l i forn ia magedes.

L o o d , mis o l i d Ba l lardi h u v i a ra tanud, o l i d h a k a n u d l i i -k u m a enne sajandivahetust. R a u g e m a t u d k u u l u j u t u d r a a k i s i d salaparastest M o u n t Shasta asukatest, kes j a r g i v a d sugava-motte l i s t m i i s t i l i s t t rad i t s iooni . Salaparased m a e e l a n i k u d v a i -

St. Germain tuleb tagasi 349

det i olevat muistse Vaikse ookeani k a d u n u d m a n d r i L e m u u -r ia asukad.

M i s s u g u n e nende legendide t a g a p d h i ka poleks o l n u d , v a i e l d a m a t u l t o n selge, et M o u n t Shasta o l i o l n u d p i k e m a t aega m u s t i t s i s t l i k u tegevuse k e s k p u n k t i k s . Selle salaparase tegevusega kaasnesid ka m a r k i m i s v a a r s e d U F O - n a h t u s e d . N a i t e k s v o i m e l u g e d a ajakirja Rosicrucian Digest 1931. aasta m a i k u u valjaandes (ava lda tud Bal lardi Shasta retkele jargne-n u d aastal ja vi isteist aastat enne seda, k u i massiteabevahen-d i d U F O - d populaarseks m u u t s i d ) Shasta saladustest r a a k i -vas ar t ik l i s j argmist lendava p a a d i k i r je ldust :

Paljud kinnitavad, et nad on nainud kummalist paati voi paate, mis seilavad Vaiksel ookeanil ja tousevad siis selle kallastele ja seilavad labi 5hu, et seejarel taas Shasta laheduses maanduda. Sama paati on nainud mitmel korral Vancouveri lahedal asuva telegraafikeskuse tootajad ja paati on taheldatud isegi n i i kau-gel, nagu seda on Aleuudid. 1

Sama a r t i k l i jargi „ei ole to l le l p a a d i l ei pur jes id ega korst -n a i d " . 2

Selle k i r j e lduse valguses suureneb B a l l a r d i Shasta mae kogemuse tahendus l ikkus veelgi .

Bal lard k i r j u t a b , et ta k d n d i s m d d d a maekulge ules ja pea-tus oja aares. K u i ta k u m m a r d u s , et taita oma k r u u s i veega, t u n d i s ta, ku idas e l e k t r i v o o l ta l pealaest jalatal lani labi jook-sis. K u i ta enda u m b e r r i n g i vaatas, siis nag i ta h a b e t u n u d , umbes kahekumnendates v o i k o l m e k i i m n e n d a t e s eluaastates meest. H i l i s e m a vestluse ka igus tutvustas mees e n d k r a h v St. Germain ina . *

Selle k o h t u m i s e tagajarjel p t i h e n d u s Ba l lard t a i e l i k u l t u u e St. G e r m a i n i dpetuste levitamisele. Bal lard asutas o r g a n i ­satsiooni n i m e g a I AM Foundation, m i l l e l o l i d o m a salajased i n i t s i a t s i o o n i r i i t u s e d ja astmeline dpetus . B a l l a r d v a i d a b , et teda t u t v u s t a t i Vennaskonna kdrgeimatele u l i k u t e l e , kelle a l l u -vuses I A M l o o d i .

* St. Germaini valimus M o u n t Shasta] erines oluliselt St. Germaini 18. sajandil k i r ­jeldatud valimusest. Endisaegne St. Germain oli o l n u d neljakumnendates eluaasta­tes mees, mustade juuste ja siledaks raseeritud naoga. M o u n t Shasta St. Germaini kirjeldatakse k u i nooremat, pruunide juuste ja uhke habemega.

350 Eedeni jumalad

L o o d , mi l les t Bal lard oma St. Germain iga seotud episoo-didest raagib, o n n i i ebatavalised, et p a l j u d in imesed o n need p i l k a v a l t fantaasia v i l j aks k u u l u t a n u d . O n aga i isna i i l l a tav , et k u i m e he idame k o r v a l e need t d l g e n d u s e d , m i l l e n i i Ba l ­l a r d k u i ka tema k r i i t i k u d nondele episoodidele o n a n d n u d , siis avastame, et need l o o d annavad mei le p i l d i , mis lahevad k o k k u u l e j a a n u d seni meie u u r i t u d ajalooga ja l i s a v a d ka h a m m a s t a v a i d u u s i k i n n i t u s i , m i s o n meie aja jaoks o lu l i se kaastahendusega.

Esimesed Bal lardi ja St. G e r m a i n i k o h t u m i s e d l e i d s i d aset a j a v a h e m i k u l 1930. aasta augustist o k t o o b r i n i . Koige esimeste k o h t u m i s t e ajal p a k k u s St. G e r m a i n Bal lardi le juua v e d e l i k k u , m i s tekitas tugeva f i ius i l i se reakts iooni ja sundis B a l l a r d i t o m a kehast v a l j u m a . (Samasugusest kehast va l jumise n a h t u -sest o n sageli r a a k i n u d tugevato imel i s i drooge t a r v i t a n u d i n i ­mesed.) Parast seda, k u i Bal lard o l i m i t m e l k o r r a l toda j o o k i m a i t s n u d , va i t i s ta, et suudab j u b a ka i l m a joogi ta kehast v a l j u d a . See t u n n i s t u s sobib k o k k u teiste tdendi tega , m i s k i n n i t a v a d , et k u i i n i m e n e oma kehast v a l j u m a d p i b , siis m u u t u b see mdneks ajaks usna l ihtsaks.

Bal lard va idab , et St. G e r m a i n , kes o l i s a m u t i o m a kehast v a l j u n u d , v i i s teda i i sna tahelepanuvaarsetesse paikadesse. U k s seesuguseid p a i k u o l i Tetoni m a g i W y o m i n g i s , m i d a Bal­l a r d n imetab Royal Teton. Bal lardi s d n u l avanes m a e t i p u lahe­d a l suletav t u n n e l , m i s v i i s l i f t i d e j u u r d e . L i f t i d s d i d u t a s i d i n i m e s e d p a i k a , m i s asub kaks t u h a t jalga maa a l l ja m i s k u j u t a b endast maa-alust ha l l ide , l a o r u u m i d e ja kaevanduste k o m p l e k s i .

B a l l a r d v a i t i s , et n a g i i ihes suures maa-aluses r u u m i s seinal s i imboolset kdikenagevat s i lma. Seal paiknes ka s u u r mas in , m i d a Bal lard o n k i r j e l d a n u d jargmiselt :

... kuldketas - * vahemalt kaksteist jalga labimoodus. Seda taitis n i i , et t ipud puutusid vastu valisringi - leegitsev seitsmetipu-line taht - mis koosnes tervenisti kollastest briljantidest - i i leni helekuldse valguse mass.3

* Ballard liigendab oma laused mottekriipsudega (-). Ma olen lisanud mottekr i ipsud sinna, kus need originaaltekstis paiknevad.

St. Germain tuleb tagasi 351

t i m b e r peaketta paiknes seitse vaikest ketast, mi l l e le Bal­l a r d sumboolse tahenduse andis. Samas paljastas Bal lard aga peagi , et see suur m a s i n p o l n u d s u g u g i uksnes s u m b o l .

Nagu ma hil jem teatud kindlal ajal ja kindlal eesmargil teada sain - valavad U l i m a d Kosmilised Olendid nende ketaste kaudu - oma voimsaid jouvoogusid. 4

Ulimad Kosmilised Olendid o n t e r m i n , m i d a Bal lard kasu­tas Vennaskonna korgeimasse eseloni k u u l u v a t e u l i k u t e tahis-tamiseks. O m a kir jut i s tes v a i d a b B a l l a r d , et m o n e d Vennas­k o n n a U l i m a d K o s m i l i s e d O l e n d i d o n maaval is t p a r i t o l u .

Ba l la rd i le r a a g i t i , et j d u v o o d , m i d a too m a s i n edastas, o l i d s u u n a t u d „Maa i n i m s o o l e " . 5 M i s eesmargil?

See kiirgus mojutab - seitset ganglionikeskust [narvikeskust valjaspool pea- ja seljaaju] meie planeedi iga inimese kehas -aga ka loomset ja taimset elu. 6

H a m m a s t a v va ide , k u n a see tahendaks, et Vennaskonna U l i m a d K o s m i l i s e d O l e n d i d kasutavad v d i m s a t e lektroonikat , et m d j u t a d a l a i a u l a t u s l i k u l t in imeste n a r v i s u s t e e m i . K u i u s k u d a I AM Foundation'! a jakir ja, siis o n selle k i i r g u s e ees­m a r g i k s m d j u t a d a k a i t u m i s t , et „endasse t d m m a t a ja puhas-tada jdukeer ise id , m i d a toodab i n i m k o n d oma vaenutseva ja p a h a t a h t l i k u tegevusega". 7

Idee ka i tumise mdjutamisest elektroonil ise k i i rguse abi l ei ole m i t t e m i n g i l j u h u l absurdne. V i i m a s t e l aastatel o n N d u ­k o g u d e L i i t t d d t a n u d valja ja kasutanud e lektrooni l i s i rahusta-v a i d seadmeid suurte r a h v a h u l k a d e ka i tumise mdjutamiseks . Samasuguseid seadmeid o n p a k u t u d kasutamiseks ka A m e e ­r i k a U h e n d r i i k i d e kool ik lass ides . M e kas i t leme n e i d sead­m e i d jargmises peat i ik is .

E h k k i Royal Tetoni k i i rgusemasina vaidetav kasutusees-m a r k o l i vaenutseva in imtegevuse vahendamine , o n seesugu-sel k i i r g u s e l tavaliselt pikemaajal ine m o j u , k u n a arr i tab tege­l i k u l t kesknarvisusteemi , e h k k i v o i b in imest k u n s t l i k u l t rahus-tada. O n usna i r o o n i l i n e , et v a h e m k u i k i i m m e aastat parast seda, k u i Bal lard oma kogemusest k i r j u t a n u d o l i , puhkes maa­i lmas uks ver i semaid k o n f l i k t e : Teine maai lmasdda. Kas t i l i -

352 Eedeni jumalad

mate Kosmil is te Olendi te mas in ei h a k a n u d tddle . . . v o i h o o -pis hakkas?

O m a esimestes raamatutes va idab Ba l lard , et o n kulasta-n u d k o k k u nelja salajast maa-alust p a i k a : kahte sirs, k u i o l i oma kehast valjas, ja kahte tavalisel i n i m l i k u l v i i s i l . O n h u v i ­tav m a r k i d a , et iga p a i k langeb k o k k u p i i r k o n n a g a , kus juba varasema ajaloo v a l t e l o n eks is teer inud v d i m s a d k u l t u u r i d , mis vardjatest j u m a l a i d k u m m a r d a s i d . Tetoni koobas langes k o k k u muistse P o h j a - A m e e r i k a k u l t u u r i asukohaga. Sama­sugune koobas L d u n a - A m e e r i k a s paiknes kohas , k u s t o l l e l m a n d r i l o l i eks is teer inud inkade t s iv i l i sa t s ioon . Laeva ja autoga e t t e v d e t u d reis v i i s B a l l a r d i oletatavasse koopasse Araabia poolsaarel , mis langes k o k k u muistsete mesopotaam-laste ja egiptlaste k u l t u u r i g a . Neljas koobas asetses Indias Dar-Jeelingi l i n n a k o h a l kdrguvates magedes ja vastas muis tse le aarialaste asualale I n d i a s u b k o n t i n e n d i l .

Maa-a lused ra jat ised o l i d k u u l u j a r g i usna u l a t u s l i k u d ja n e i l o l i m i t u f u n k t s i o o n i . Lisaks sellele, et seal h o i t i elekt-r o o n i k a r i i s t u , o levat k o o p a d o l n u d t a i d e t u d maaratutes kogustes vaar ismetal l ide ja ka l l i sk iv idega . See o n vaga h u v i -p a k k u v , k u n a me teame, et enamik vardjatest j u m a l a i d k u m -m a r d a n u d muis tse id tsivil isatsioone ohverdas nendele j u m a ­latele regulaarselt suurel h u l g a l k u l d a , hdbedat , k a l l i s k i v e ja teisi vaar ismineraale . Bal lard k i n n i t a b , et m d n i n g a d aarded, m i d a ta seal nagi , par ines id k i n d l a s t i nendel t t s iv i l i sa ts iooni -delt :

Nendes konteinerites hoitakse kulda, mis on parit kadunud mandritelt - M u l t ja Atlantiselt - Gobi ja Sahara korbe* muist-

* Muistsed Gobi ja Sahara korbe tsivilisatsioonid o l id mojukad k u l t u u r i d , mis olevat kunagi eksisteerinud vastavalt Sahara korbes Pdhja-Aafrikas ja Gobi korbes Kesk-Aasia idaosas. N a g u ka M u ja Atlantis olevat need k u l t u u r i d o lnud olemas enne Sumerit ja seetottu kipub enamik ajaloolasi arvama neid valjamoeldiste k i lda . Vaide-lavasti on Gobi ja Sahara tsivilisatsioonid olnud tehnoloogiliselt kdrgelt arenenud, ja korbed, mida nad vaidetavalt asustasid, olevat o l n u d kaetud r i k k a l i k u taimestikuga. Legendid kinni tavad, et Sahara ja Gobi tsivilisatsioon havitat i katakli ismilise soja kaigus. Tanapaeva geoloogid on avastanud nendes piirkondades tuumaplahvatuse jalgi, ku id neid on enamasti seletatud k u i toendeid looduslike radioaktiivseteelemen-tide iseeneslikust suttimisest kaua aega tagasi. Teised usuvad, et need jaljed annavad pigem tunnistust tuhandeid aastaid tagasi kasutatud tuumarelvadest, mis havitasid muistsed tsivilisatsioonid ja seda umbritseva taimestiku, muutes kogu umbritseva piirkonna korbeks.

St. Germain tuleb tagasi 353

setelt kultuuridei t - Egiptuse-Kaldea-Babuloonia-Kreeka-Rooma - ja veel kahe..

Aja loo lased o n t i l d i s e l t o l e t a n u d , et muistsete in imeste o h v r i a n n i d laks id preestritele. K u i me aga v d t a m e vardjatest j u m a l a t e o lemaso lu tosiselt , siis o n tdenaol isem, et j u m a l a d toepoolest k o g u k r a a m i m i n e m a tassisid. Bal lardi a n t u d t u n -nistus k i n n i t a k s , et suure hulga n e i d ka l l i sk ive ja vaar i smeta l l i l a d u s t a s i d j u m a l a d l igipaasmatutesse maa-alustesse p a i k a -desse, vahest selleks, et aidata finantseerida vardjate tegevust ja tagada Vennaskonna funkts ioneer imine .

V a a r i s m e t a l l i d ja - k i v i d o n h i n n a l i s e d peamisel t nende k u n s t l i k u l t l o o d u d harulduse t o t t u . K u i Cecil Rhodes kehtes-tas L d u n a - A a f r i k a s teemant ide kaevandamise alal peaaegu m o n o p o o l s e se i sundi , siis o l i ta l v o i m a l i k sai l i tada korge t h i n d a , luues aarmiselt ja igad k a n a l i d , m i l l e k a u d u n e i d k a l ­l i s k i v e t u r u s t a t i . See k e h t i b ka tanapaeva t e e m a n d i k a u b a n -duse kohta . Ba l lardi sdnul kavatsesid Vennaskonna v d r g u s t i k u K d r g e d I sandad h o i d a v a a r i s m e t a l l i ja k a l l i s k i v e h a r u l d a s -tena. Bal lard va idab :

K u i koik ku id jagataks laiali valismaailma tegemiste tarbeks -siis tekiks paratamatult akiline muutus - inimtegevuse koikides faasides. Praegusel ajal - ei oleks - see - moistlik. 1'

St. G e r m a i n vai t is k u u l d a v a s t i , et need t o h u t u d k u l l a - ja aare tevarud antakse v a l i s m a a i l m a l e siis, „kui i n i m k o n d o n a s t u n u d valja - oma - ohje ldamatust isekusest". 1 0

Selle ld iguga tahetakse delda, et maa peal piisavas k o g u -ses l e i d u v a t e v a a r i s k i v i d e ja - m i n e r a a l i d e vaar tus langeb d r a m a a t i l i s e l t , k u i need k o i k a v a l i k k u ringlusesse antakse. Teiseks o n s i in d e l d u d , et need vaartused on k o k k u ahni t se tud eesmargiga tagada d e f i t s i i d i ab i l Vennaskonna v d r g u s t i k u r i k k u s . J u h u l , k u i need aarded toepoolest olemas o n , siis k u j u t a b Vennaskonna v d r g u s t i k endast m a a r a t u s u u r t var ja-t u d m a j a n d u s l i k k u j o u d u . Ba l lardi sdnul eksisteerib see p e i -d e t u d m a j a n d u s l i k j d u d toepoolest ja seda kasutatakse i n i m ­tegevuse m d j u t a m i s e k s . Reisi ajal Tetoni koopasse o levat St. G e r m a i n Bal lardi le d e l n u d :

2.* l i e d e n i j u m a l a d

354 Eedeni jumalad

Mitte keegi siin ilmas - ei ole suutnud eales koguda suurt rikkust - ilma mone Korge Isanda abi ja kiirguseta. On olnud juhuseid - k u i i iksikisikuid on kasutatud suure rikkuse fooku-sena - teatud kindlatel eesmarkidel - ja niisugustel aegadel -on nendesse saadetud oluliselt suurendatud kiirgusjoudu - sest tanu sellele - saavad nad is ik l ikku abi. Selline eksperiment kujutab endast - testi - ja voimalust - nende kasvamiseks.1 1

O n toepoolest i lmselge , et j d u k u s o n t r a d i t s i o o n i l i s e l t o l n u d k o o n d a t u d kaputaie inimeste katte. Samut i o n selge, et ajaloo jooksul o n p a l j u d need in imesed o l n u d seotud saladus-l i k u Vennaskonna v d r g u s t i k u g a . Selle o lukorraga kaasnevaks p r o b l e e m i k s ei ole m i t t e kitsa r i n g k o n n a katte k o o n d a t u d k o n t r o l l jdukuse ule , probleemiks o n tdsiasi, et seda k o n t r o l l i o n n i i t i h t i k a s u t a t u d eesmargiga d h u t a d a soda ja v a i m s e t m a n d u m i s t .

O m a r a n n a k u t e l nendesse saladuslikesse maa-alustesse paikadesse n a g i B a l l a r d ka m i n g e i d raadio tao l i s i seadmeid . U h e seesuguse seadme abi l o levat o l n u d v o i m a l i k k u u l a t a pealt vest lus i , mis t o i m u s i d m a a i l m a eri paigus - sealhulgas ka Ingl ise Panga kontor i t es . N a g u me male tame , o l i Ing l i se Pank uks esimesi i n s t i t u t s i o o n e , m i s asutat i i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteemi alusel. Selle susteemi l o i d olulises u l a t u -ses Vennaskonna v d r g u s t i k u g a seotud m u s t i k u d ja r e v o l u t -s i o n a a r i d . Ingl ise Pank o n tanaseni j a a n u d selle susteemi uheks tahtsaimaks keskuseks. Bal lardi Kdrgete Isandate v a i d e -tav p e a l t k u u l a m i s v d i m e o n seetottu tahelepanuvaarne, k u n a tdestab, et Vennaskonna v d r g u s t i k u k o r g e i m eselon ja lgis v a h e t u l t u h t peamist rahvusvahelisse paberrahasusteemi k u u -l u v a t keskpanka. See m u u t u b veelgi h u v i t a v a m a k s jargmises pea tuk is , kus me raagime abist, m i d a osutas Ingl i se Panga d i r e k t o r M o n t a g u e N o r m a n A d o l f H i t l e r i l e ja Saksa fasistide l i ikumise le just sel ajal, k u i see va idetav p e a l t k u u l a m i n e aset leidis .

Kaesolevas raamatus me raak is ime eespool , k u i d a s fanaati l ised krist lased havi tas id i d a - ja laanepoolkeral u la tus -l i k u l t k o r v a m a t u i d re l igioosseid ja a ja lool is i u r i k u i d . Sellest hool imata o n ajaloolastel d n n e s t u n u d k i l d u d e s t k o k k u panna o l u l i n e osa m a a i l m a ajaloost; ent kas see a ja lugu o n taiel ik?

St. Germain tuleb tagasi 355

B a l l a r d i s d n u l ei ole. I n i m k o n d o n k a o t a n u d suure osa oma ulesk i r ju tus tes t Vennaskonna j u h t i d e l e , kes o n need u r i k u d meelega k d r v a l d a n u d ja ara p e i t n u d . Bal lard k i n n i t a b , et o n n a i n u d m d n i n g a i d n e i d ajaloolisi teoseid Indias Darjeel ingist pohja p o o l paiknevas maa-aluses magikompleks i s . Ta lisab, et n e i d u r i k u i d ei anta inimestele enne, k u i K d r g e d Isandad seda kas ivad :

Neid u r i k u i d ei anta veel praegu valismaailma katte kasutada, kuna inimesed ei arene vaimselt ega arenda vastastikust moist-mist, ... suure valge vennaskonna Korged Isandad on alati nai­n u d ette seesuguseid laastavaid impulsse ja on v i i n u d ara koi ­kide tsivilisatsioonide koik olulised ur ikud, ja n i i i i d sailitavad neid, ja jatavad siis vahemtahtsnd vandnalide pahatahtlikkuse meelevalda. 1 2

K u i selles tsitaadis va l jendatu toele vastab, siis o n tege­m i s t sdnatuks tegeva tddemusega. In imeste va imse arengu p u u d u m i s e o n p d h j u s t a n u d just seesama organisatsioon, m i l -lesse need n i i n i m e t a t u d K d r g e d Isandad k u u l u v a d . Just Ven­n a s k o n d o l i see j d u d , mis m u u t i s va imsed teadmised mdiste-tamatuteks s u m b o l i t e k s , kas i tamatuteks m u s t e e r i u m i d e k s , eelarvamusterikasteks r i i tusteks , mets ikuks apokalupsiseks ja k d i k i d e k s m u u d e k s sellest tulenevateks pahedeks. Seega pole ul latav, et in imesed t u n n e v a d rahutus t ja s u h t u v a d k r i i t i l i s e l t . L a h e n d u s , m i s seisneb teadmiste pei tmises , ei ole k i n d l a s t i m i t t e p a r i m ni isuguste i n i m l i k e p u u d u s t e p a r a n d a m i n e . See lahendus v o i b p r o b l e e m i a inu l t suvendada. Va ide , et o lu l i sed ulestahendused peavad olema p e i d e t u d , et kaitsta n e i d h a v i -tamise eest, o n s i l m a k i r j a l i k . B a l l a r d i p a e v i l o l i raamatute t r u k k i m i s e k u n s t juba paris hast i val ja a renenud. M i s tahes o l u l i s t teavet o l n u k s v o i m a l i k kergesti kopeer ida ja massiliselt reprodutseer ida , jattes o r i g i n a a l i d k i n d l a l t kai ts tuks . K u i need p e i d e t u d u r i k u d toepoolest olemas o n , siis tu leb m e i l jare l -dada, et ainus pohjus n e i d peita o l i inimeste eest nende m i n e -v i k k u varjata.

B a l l a r d i asuta tud I A M l i i k u m i n e jut lustas v i imsepaeva f i losoof iat ja k i r g l i k k u a n t i k o m m u n i s m i . H o o l i m a t a a jakir jan-duse ja U S A val i tsuse r u n n a k u t e s t , tdmbas I A M l i i k u m i n e 1930. aastate ldpus ja 1940. aastate alguses kaasa suure h u l g a

356 Eedeni jumalad

i n i m e s i . I A M operas, et k o m m u n i s m o n m a a i l m a s u u r i m pahe, m i l l e K d r g e d I sandad peagi h a v i t a v a d . O n h u v i t a v m a r k i d a , et mit te sdnagi ei raagi tud natsismist, mis to i perioo­d i l Saksamaal k i i res t i levis.

K d r g e d Isandad ja nende j u n g r i d o l i d v a i e l d a m a t u d p o -l i i t i l i s e d o l e n d i d . Ba l la rd i vaidetest j a re ldub, et Vennaskonna l i i k m e d o l i d 1930. aastatel akt i ivsel t seotud l u u r e - ja pol i t se i -organisats iooniga. Vennaskonna l i i k m e d teenis id v a i d e t a v a l t A m e e r i k a salateenistuses ja Ballard k i n n i t a b , et o l i k o h t u n u d Prantsusmaa salateenistuse (Prantsuse r i i k l i k luureorganisat -s ioon) agentidega, kes k u u l u s i d Vennaskonda ja n i m e t a s i d e n d valguse vendadeks.

Jus tku i St. G e r m a i n i taas i lmumisest 1930. aastal po leks veel k u l l o l n u d . I A M l i i k u m i n e vddrustas veel u h t e s i l m a ­pais tvat oraatori t - Jeesus Kris tust . Jeesus kulastas N e w Y o r k i 24. o k t o o b r i l 1937 ja O a k l a n d i l i n n a Cal i fornias 15. v e e b r u a r i l 1939. M u l ei ole d n n e s t u n u d valja selgitada, kas too Jeesus o l i reaalne i s ik , kes e n d Kris tuseks t i tu leer i s , v o i l i h t s a l t h a r r a v o i p r o u a Bal lard, kes tegutsesid m e e d i u m i n a , kanaliseerides Jeesuse hingehaalt . M i s see ka poleks o l n u d , kas, k o g u l u g u -p i d a m i s e juures , m i d a me koige selle v a s t u t u n n e m e , annab seesugune k i n n i t u s mei le alust oletada, et tegemist o l i n i i ausameelse ja tdelise Jeesuse taastulemisega, k u i vardjate r e l i ­g i o o n i d uldse lubada voivad? Selle 1930. aastate taastulemise taustal o l i seesama Vennaskonna v d r g u s t i k , mis o l i juba sajan­d e i d v a r e m Jeesust toetanud ja ta ree tnud ja m i s sellest ajast peale o l i h o i d n u d elus a p o k a l u p t i l i s i Jeesuse t a g a s i t u l e k u t ennustavaid dpetusi . L o o m u l i k u l t ei l d p p e n u d too tagasitulek tuhandeaastase r a h u r i i g i ja vaimse lunastusega. See aitas l i h t ­salt kaasa Teise maailmasdja puhkemisele .

I A M l i i k u m i n e soikus peagi parast oma di tsengu t i p p u 1940. aastatel. Tanapaeval o n tal i isna va ikesearvul ine l i i k -m e s k o n d . * Ta ei s a a v u t a n u d k u n a g i seesugust m d j u v d i m u ,

* I A M on inspireerinud mitme teise r i ihmituse teket. Uks selliseid r u h m i t u s i on Summit Lighthouse, mis on tanapaeval koige suurem I A M ruhmitus i , ehkki kaesole-vas peatiikis kasitletud esialgne I A M organisatsioon ei ole seda tunnistanud ega for-maalselt oma haruks lugenud. Summit Lightlwusc'i peakorter on Californias, Malibus ja selle organisatsiooni juht on praegu iiks selle asutajaid Elizabeth Claire Prophet, kes koos oma hi l jut i surnud abikaasa Mark Prophetiga olevat enne Summit Lighthouse'i

St. Germain tuleb tagasi 357

n a g u o l i d o m a n d a n u d m i t m e d teised Vennaskonna h a r u d . E n a m i k u tanapaevainimeste jaoks k u j u t a b I AM Foundation endast pe lga l t kentsakat , esmajoones pens ionar ide j u h i t a v a t grupikes t . Toepoolest ei ole I A M meie jaoks h u v i p a k k u v n i i -sugusena, n a g u see tanapaeval eksisteerib; tahelepanuvaarne o n ta selle poolest, m i d a ta endast 1930. ja 1940. aastatel k u j u ­tas.

Kas Bal lardi I AM Foundation o l i koigest j u l t u n u d s i lma-moonda ja te sepitsus, m i s p a k k u s k o d u s p r u u l i t u d s p i r i t i s t -l i k k u e l i k s i i r i h u l l u n u d maai lmas lootusekubet otsivatele i n i ­mestele? V o i kohtus Bal lard to i 1930. aasta paras t ldunal M o u n t Shastal toepoolest kellegagi? Kas I A M o n l ihtsal t m i n g i m u s -t i t s i s t l ik s i g r i m i g r i , m i l l e eesmargiks o l i Ba l lardi perekonnale raha teenida, n a g u o n k i n n i t a n u d k r i i t i k u d , v o i ku jutas Bal­l a r d i j u t u s t u s toepoolest h a r u l d a s t p i l g u h e i t u Vennaskonna m d n e d e l e to imetuste le 20. sajandil? K a h j u k s ei ole B a l l a r d i t e n a m s i in tode tunnistamas.

asutamist k u u l u n u d teise I A M haruorganisatsiooni (Bridge to Freedom). N a g u Ballardi I A M organisatsioon n i i kinnitab ka Summit Lighthouse, et St. Germain ol i i iks Korge-matest Isandatest. Summit Lighthouse vaarib markimist pohjusel, et Prophet vaidab paljusid UFO-sid inimeste heaolule kahju toovat.

36. p e a t i i k k

Kivist universum

Inimesed on valmis surema mitte ari, vaid ainult ideaalide nimel.

A d o l f H i t l e r , Mein Kampf

St. G e r m a i n ja Jeesus ei o l n u d ainsad messiad, kes 1930. aas­tate l va l ja i l m u s i d ja igavese dndsuse l u b a d u s t k u u l u t a s i d . Saksamaalgi tekkis uhele messiale s u u r toeta jaskond. Tema t u l e m i n e p i d i tahistama tuhandeaastase r a h u r i i g i algust. V o t ­n u d kasutusele uhe Vennaskonna ko ige tahtsama s u m b o l i , svastika, kutsus too Saksa messias end A d o l f H i t l e r i k s .

A d o l f H i t l e r o n l o o m u l i k u l t too u l e s p u h u t u d , h a m b a -har javunts idega mehike , kellest sai Saksamaa absoluutne d i k -taator ja kes paastis v a l l a Teise maai lmasdja . H i t l e r ja tema k a a s k o n d v o i k s i d tanapaeval suisa naeruvaarsetena paista , k u i nende hul lumee lsuse tagajar jed n i i t raagi l i sed poleks o l n u d .

N o o r u k i e a s , enne v d i m u l e paasemist, elas H i t l e r V i i n i s . U k s H i t l e r i to l le p e r i o o d i s d p r u o l i Wal ther Johannes Stein. Teise maailmasdja p a e v i l sai Steinist Ingl i smaa p e a m i n i s t r i sir W i n s t o n C h u r c h i l l i n d u a n d j a . Suur osa sellest, m i d a S te in i l H i t l e r i s t delda o l i , l e id is tee Trevor Ravenscrof t i k i r j u t a t u d raamatusse Spear of Destiny.

Raamat Spear of Destiny raagib, et V i i n i aastatel sai p u u -dustkannatavast H i t l e r i s t p u h e n d u n u d m u s t i k . A j a v a h e m i k u l 1909-1913, k u i H i t l e r o l i m o n i aasta ule k a h e k u m n e , o l i ta v e e n d u n u d , et o n saavutanud

... korgema teadvuse taseme tanu droogidele ... [Hitler] uuris tiksikasjalikult keskaegset okultismi ja rituaalmaagiat, arutle-des temaga [Steiniga] tohutu hulga poli it i l iste, ajalooliste ja filosoofiliste teoste tile, mille alusel ta formuleeris oma teooria,

Kivist universum 359

mis sai hiljem tuntuks kui fasistide Weltanshauung [iisna oma-laadne inimsoo ajalugu kasitlev kontseptsioon]. 1

O m a autobiograaf ias Mein Kampf k i n n i t a b H i t l e r , et too p e r i o o d o l i tema ideede ku junemise l o lu l i s t r o l l i m a n g i n u d .

H i t l e r ei l o o n u d oma ideo loog ia t v a a k u m i s . U k s tema s i l m a p a i s t v a i m a i d m e n t o r e i d o l i V i i n i r a a m a t u k a u p m e e s Ernst Pretzsche. Stein o n k i r j e l d a n u d Pretzschet k u i pahataht-l i k u val imusega, v e i d i k a r n k o n n a meenutavat meest. Pretzsche o l i aarialaste superrassi ul is tava germaani m u s t i t s i s m i veen­d u n u d austaja. H i t l e r o l i Pretzsche raamatupoes sagedane k u l a l i n e ja pantis seal r a a m a t u i d , k u i raha vajas. N e n d e kulas-k a i k u d e ajal puhendas Pretzsche H i t l e r i germaani m u s t i t s i s m i saladustesse ja dhutas teda kasutama pieyote'ks k u t s u t u d h a l -lutsinogeenset d r o o g i k u i v a h e n d i t mi is t i l i se v a l g u s t a t u d sei-s u n d i saavutamiseks.

Tuleb val ja , et Pretzsche o l i seotud G u i d o v o n List iga. Von List k u u l u s asutajal i ikmena ja j u h t f i g u u r i n a okultsesse looz i , mis kasutas oma ri tuaal ides r i s t i asemel svastikat. Enne ava­l i k k u habistamist ja V i i n i s t v a l j a k i h u t a m i s t o l i v o n Lis t k o g u -n u d endale g e r m a a n i m u s t i t s i s m i ju t lus tavate k i r j u t i s t e abi l r o h k e a r v u l i s e a u d i t o o r i u m i . T a n u Pretzschele sai H i t l e r i s t selle a u d i t o o r i u m i uks l i ige .

J o u d n u d tagasi oma viletsasse t u p p a vaesteddmajas, ahmis noor H i t l e r i n n u k a l t brosui ire ja r a a m a t u i d , m i s k i r j e l ­d a s i d i l m e k a l t Saksamaa m u s t i l i s t saatust ja tu levast aaria u l i i n i m e s t e rassi. M o n e d e ni i suguste t raktaat ide j a r g i o levat aarialaste looja o l n u d maavaliste hi iglaste superrass. A j a l , m i l H i t l e r ur i tas t a n a v a n u r k a d e l o m a akvarel le m u u a , et e n d a l h i n g e sees h o i d a ja d r o o g i t e k i t a t u d v a l g u s t u s s e i s u n d i eest maksta , sai temast nende ideede t u l i h i n g e l i n e poolda ja

Tdsiasi, et H i t l e r oma nooruses narkar o l i ja kemikaa l ide ab i l m u s t i l i s i t e a d m i s i otsis, ei peaks m e i d u l l a t a m a . A d o l f H i t l e r i is iksuse ku junemises m a n g i s i d d r o o g i d esmatahtsat r o l l i . H i t l e r kasutas t u g e v a t o i m e l i s i n a r k o o t i l i s i a i n e i d k o g u e lu . K u i u s k u d a H i t l e r i ihuars t i Theodore M o r e l l i p a e v i k u i d , m i l l e me le ids ime U S A R i i g i a r h i i v i s , s i i s t i t i Saksa d ik taa tor i l e k d i g i nelja Teise maailmasdja aasta j o o k s u l k o r d u v a l t e r ineva id

360 Eedeni jumalad

v a l u v a i g i s t e i d , rahuste id , s t r u h n i i n i , k o k a i i n i , teatud m o r f i i n i d e r i v a a t i ja m i t m e i d teisi drooge.

M u s t i t s i s t l i k f i losoof ia , m i l l e g a n o o r H i t l e r n i i i n n u k a l t kaasa laks, o l i toosama, mis v a r e m g i keisri le ja teistele Saksa­maa l i i d r i t e l e n i i tugevast i m d j u n u d o l i . Tegel ikult k u u l u t a s k i H o u s t o n Stewart C h a m b e r l a i n , ke isr i le n i i sugavat m u l j e t a v a l d a n u d m u s t i k , m o n e d aastad h i l j e m H i t l e r i Saksamaale l u b a t u d messiaks. 25. septembr i l 1925 m a r k i s nats l ik ajaleht Volkischer Beobachter ara C h a m b e r l a i n i sunnipaeva ja k u u l u t a s tema teose Foundations of the Twentieth Century n a t s l i k u l i i k u -mise p i ihaki r jaks . N a g u me maletame, o l i keiser seda raama­t u t Jumala saadetiseks p i d a n u d .

H i t l e r i tee poli i t ikasse sai alguse ajal, m i l ta s d d u r i n a Esi-meses maai lmasdjas vdi t les . K u i soda p u h k e s , astus H i t l e r kohe sdjavakke. Teda h u v i t a s endisel t Saksamaa salaparane saatus ja l a h i n g u v a l j a l v d i d e l d e s m d l g u t a s ta m d t t e i d aaria kus imuse i i l e . Seetottu m u u t u s ta oma kaasvditlejate seas aar­m i s e l t ebapopulaarseks , sest n o o d o l i d e n a m mures t o i d u , p u h k u s e ja naiste parast ja ootasid, et ldpeks soda, m i d a n a d k o i k jalestasid. H i t l e r aga t u n d i s e n d sdjast laas ta tud kesk-konnas i i l i h a s t i ja o l i s i lmapaistev sddur. Ta j d u d i s kdrge imale v d i m a l i k u l e sddur iauas tmele ( jefrei tor) ja tal le a n t i esimese klassi Raudris t .

Umbes kaks k u u d parast oma autasustamist Raudris t iga j a i H i t l e r l a h i n g u s sinepigaasist p i m e d a k s . Ta v i i d i Pdhja-Saksamaal paiknevasse Pasewalki sdjavaehospidal i , kus talle eks l iku l t psuhhopaati l ise husteeria diagnoos p a n d i . ( I lmselt o l i d s u m p t o m i d sinepigaasi pdh jus ta tud . ) L o p u k s usa ldat i H i t l e r psuhhiaater E d m u n d Forsteri hoolde . M i d a teht i H i t l e r i g a ajal, k u i ta dr. Forsteri pats iendiks o l i , pole tapselt teada, k u n a aas­t a i d h i l j e m , 1933. aastal konfiskeeris H i t l e r i salapolitsei Gestapo k o i k H i t l e r i r a v i p u u d u t a v a d psuhhiaat r i l i sed d o k u m e n d i d ja havitas need. Samal aastal sooritas Forster enesetapu.

Saladusloori u m b e r teabe, mis p u u d u t a b H i t l e r i r a v i Pase-w a l k i s , s u v e n d a v a d vee lg i H i t l e r i enese v a i t e d . Temas s d n u l olevat ta n a i n u d haiglas olles nagemust teispoolsusest. Selle nagemuse ajal o levat H i t l e r i l e d e l d u d , et tema kohuseks o n taastada s i lmanagemine, et ta v o i k s Saksamaa taas hiilgusesse

Kivist universum 361

tdsta. H i t l e r i v a r j a t u d ant isemit ism, m i s o l i mi is t i t s i s t l ike raa-matute dhutusel h a k a n u d temas idanema juba Vi in is , tdstis Pase-w a l k i s a v a l i k u l t pead.

M i s siis seal haiglas tegelikult juhtus? O m a teravmeelses detektiivteoses, mis ava ldat i ajakirjas

History of Childhood Quarterly, oletab psuhhiaatr iaa ja loolane R u d o l p h B i n i o n , et H i t l e r i nagemused vois meelega esile k u t -suda psuhhiaater E d m u n d Forster eesmargiga aidata H i t l e r i l o m a p imeduses t terveneda. H i t l e r i m u s t i t s i s t l i k u d v e e n d u -m u s e d o l i d u l d t e a d a ja toenaoliselt p i d i d need p s u h h i a a t r i -l iste vestluste ka igus i l m s i k s tu lema . B i n i o n tsiteerib Saksa-maal t 1933. aastal p d g e n e n u d j u u d i arsti Ernst Weissi 1939. aas­tal k i r j u t a t u d raamatut Der Augenzeuge („Pealtnagi ja") . Selles raamatus raagib autor m d n e v d r r a k i r j a n d u s l i k k u v o r m i vala-t u l t mehest A . H . , kes vi iakse Pasewalki haiglasse psuhhiaat -ri l isele ravi le . A . H . va idab , et ta o n saanud kannatada s inepi -gaasirunnakus. Pasewalkis sisendab psuhhiaater husteerilisele A . H - l e meelega nagemusl ikke i d e i d , et teda tervendada. I m e -r a v i o n edukas ja aastaid h i l j e m , 1933. aasta suvel u r i t a b p s u h ­hiaater saata r a v i p u u d u t a v a d d o k u m e n d i d va l i smaale , et v a l t i d a nende sa t tumis t Gestapo katte . O m a a r t i k l i s osutab B i n i o n tdsiasjale, et t o i suvel o l i H i t l e r i psuhhiaater E d m u n d Forster toepoolest Pariisis v i i b i n u d , ja B i n i o n oletab, et Forster vois t o i ajal kel lelegi H i t l e r i ravis t raakida , m i s t o t t u see teave ka raamatusse Der Augenzeuge jdudis . Forster vois paljastada ka selle tdsiasja, et veel kaks kdrgelseisvat natsi , Bernhard Rust (Preisimaa har idusmin is te r ) ja H e r m a n n G o r i n g , o l i d v a i m u -h a i g e d . Rust o l i t u n n i s t a t u d p s u h h o p a a d i k s ja G o r i n g o l i endine m o r f i n i s t .

Parast seda, k u i H i t l e r o l i 1918. aasta n o v e m b r i s Pasewal-kis t val ja k i r j u t a t u d , sditis ta tagasi Munchenisse . Ta ja i sdja­v a k k e ja 1919. aasta apr i l l i s sai temast spioon. Lduna-Saksamaal o l i alles h i l j u t i t o i m u n u d k o m m u n i s t l i k revo luts ioon ja seal o l i parast regionaalse valitsuse k u k u t a m i s t val ja k u u l u t a t u d n d u ­k o g u d e vabar i ik . H i t l e r o l i uks sddurspioonidest , kes M i i n c h e -nisse jaet i ja kes p i d i seltsima k o m m u n i s m i m e e l s e t e s d d u r i -tega, et selgitada val ja nende j u h i d . K u i Saksa Reichswehr'i v a e d Ber l i in i s t kohale saabusid ja massu maha s u r u s i d , siis

362 Eedeni jumalad

k o n d i s H i t l e r v a n g i s t a t u d sdduri te rea eest m d d d a ja paljastas nende j u h i d . N e e d Saksa s d d u r i d , kellele H i t l e r osutas, v i i d i m i n e m a ja h u k a t i i l m a k o h t u t a kohapeal . H i t l e r vaatas pealt , kuidas p a l j u d tema o h v r i d seina aarde seati ja maha lasti .

H i t l e r i sarav tegevus M u n c h e n i s t o i tal le a m e t i k d r g e n -duse. Ta maara t i sd javaer ingkonna staabi tilisalajasse p o l i i t i -lisse osakonda. H i t l e r i uus uksus kujutas endast l u u r e o r g a n i -sats iooni , mis tegeles t e r r o r i s m i a k t i d e k o r r a l d a m i s e g a o m a l maal . See uksus keeldus tunnistamast Saksamaa luuasaamist Esimeses maai lmasojas ja n i i organiseeris see m i t m e Saksa­maa k a p i t u l e e r u m i s t p u u d u t a v a t e l l a b i r a a k i m i s t e l o s a l e n u d Saksamaa pol i i t i l i se l i i d r i m d r v a .

Sdjavaeringkonna i iks va l japa is tva imaid l i i d r e i d o l i h a u p t -m a n n Ernst R o h m . R o h m o l i e lukutse l ine sdjavaelane, kes pidas uhendust sdjavaeringkonna staabi ja selle i i l emjuhatuse k o m m u n i s t i d e v a s t a s t v o i t l u s t otseselt f i n a n t s e e r i n u d Saksa tddstur i te vahel . H a u p t m a n n R o h m ja m i t m e d teised sdjavae­r i n g k o n n a l i i d r i d k u u l u s i d m i i s t i t s i s t l i k k u organisa t s iooni , m i d a tuntakse nimetuse a l l Thule u h i n g . Thule u h i n g u l i i k m e d u s k u s i d aaria superassi ideesse ja sellesse, et peagi saabub Saksa messias, kes v i i b Saksamaa hiilgavasse t u l e v i k k u ja loob u u e aaria t s i v i l i s a t s i o o n i . Raamatus Spear of Destiny raagib Stein, et Thule r u h m i t u s t f inantseeris id m i t m e d t d d s t u r i d , kes ka sd javaer ingkonna u l e m j u h a t u s t toetasid. Thule a l ius otse­selt ka Saksa sdjavae kdrgemale ulemjuhatajale .

Pal jude sdjavaeringkonna staabi organiseer i tud p o l i i t i l i s t e m d r v a d e dhuta ja o l i Thule u h i n g . Steini s d n u l ku jutas Thule r u h m i t u s endast p o l i i t i l i s t e m d r v a r i t e u h i n g u t . Selles r u h m i -tuses peet i salajasi k o h t u i s t u n g e i d ja mdis te t i in imes i surma. O n usna tdenaoline, et p a l j u d sdjavaeringkonna ulemjuhatuse m d r v a t u d i n i m e s e d o l i d juba enne seda Thule sa lakohtutes s u u d i m d i s t e t u d . P a l j u d v a l j a p a i s t v a d sakslased p o o l d a s i d seesugust v a g i v a l d a ja, k u i u s k u d a d o k u m e n t e , k u u l u s i d Thule uhingusse. Nai teks olevat M u n c h e n i p o l i t s e i u l e m Franz G u r t n e r o l n u d Thule u h i n g u t u u m i k l i i g e . H i l j e m sai temast K o l m a n d a r i i g i just i i tsminister .

Parast seda, k u i A d o l f H i t l e r sd javaer ingkonna staabis tddle hakkas, sai temast Ernst R d h m i hea sober. Just R o h m o l i

Kivist universum 363

too mees, kes v i i s H i t l e r i k o k k u D i e t r i c h Eckart iga, m o r f i n i s -t iga , kes juht i s Saksamaa Thule u h i n g u t . R d h m i l o l i selle k o k k u s a a m i s e k o r r a l d a m i s e g a seoses o m a eesmark. Ta t u n -dis , et H i t l e r i s o n tugeva l i i d r i ainest ja et just tema v o i k s ol la Thule u h i n g u ots i tav mees. Eckart ndustus ja n i i sai p a n d u d algus H i t l e r i karjaari le uue Saksamaa messiana.

Vahend, m i d a H i t l e r po l i i t i l i se v d i m u saavutamisel kasu­tas, o l i Saksa Tddl isparte ina t u n t u d vaike sotsial ist l ik o r g a n i ­satsioon. 1919. aasta septembris saatis sdjavaeringkonna staap H i t l e r i osalema selle par te i koosolekul . Seejarel tegi par te i H i t -ler i le e t tepaneku parteisse astuda ja aasta h i l j e m o l i temast saanud p a r t e i l i i d e r . 1920. aastal k u u l u t a s H i t l e r M u n c h e n i dl lekeldr is pee tud parte i koosolekul Saksa Tddl isparte i uueks n i m e k s Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei ehk l u h i -d a l t nats ipartei .

O m a teoses Mein Kampf k i n n i t a b H i t l e r , et ta vot t i s suda-m e v a l u g a v a s t u otsuse jaada korvale sdjavaeringkonna staabi tddst, et osaleda Saksa Tddl isparte i tegevuses. Pal jud ajaloola­sed o n aga v e e n d u n u d , et H i t l e r p o l n u d oma s idemeid sdjavae­r i n g k o n n a staabiga s u g u g i katkes tanud, ja u s u v a d , et hoopis Saksa Tddl ispar te i o l i see tddri is t , m i l l e ab i l sdjavaeringkonna staap oma p o l i i t i l i s i eesmarke e l lu v i i s . Selle jarelduse k i n n i -tuseks v o i b leida v e e n v a i d toendeid . Ernst R o h m , H i t l e r i ope­taja sdjavaeringkonna staabist, o l i as tunud parteisse juba enne H i t l e r i t u l e k u t ja h a k a n u d seda oma meele jarg i v o r m i m a . R o h m osutas H i t l e r i l e s u u r t kaasabi Saksa T d d l i s p a r t e i m u u t m i s e l H i t l e r i p o l i i t i l i s e k s tddr i i s taks . R o h m kasvas koos areneva Nats ionaa l so t s ia l i s t l iku Parteiga ja h i l j e m sai temast nats ide pruunsark las tena t u n t u d SA-organisats iooni j u h t . * Thule u k s

* Rohm kaotas lopuks oma poliit i l ise v o i m u , k u i SA mojuvoim vahenes ja H i m m l e r i SS-organisatsioon voimule tu l i . 1934. aastaks muutus Rohm Thule uhingule ja Saksa luureteenistusele kasutuks, mistottu natsl ikud ohvitserid arreteerisid ta oma kodus siiudistatuna vandenou organiseerimises oma endise alluva H i t l e r i kukutamiseks. Rohm olevat vaidetavasti leitud oma magamistoast kompromiteerivas poosis koos iihe oma adjutandiga. Talle pakut i voimalust end ise tappa, k u i d ta keeldus, mistottu nat-sid ta Muncheni vanglas maha lasksid. O n huvitav markida, et Rohm ei o l n u d osanud oma saatust ette naha, sest Hit ler ol i t u l n u d is ik l ikul t Munchenisse temaga kohtuma ja teda saatma. Hi t ler oskas meisterl ikult inimeste usaldust ara kasutada ja seejarel nad erakordse reeturlikkusega hiil jata - see ol i ka iiks neid meetodeid, mil le abil juute ja teisi ebasoovitavaid is ikuid natslikesse koonduslaagritesse surma saadeti.

364 Eedeni jumalad

juhte D i e t r i c h Eckart, kes o l i samut i t ihedal t sdjavaeringkonna staabi j u h t k o n n a g a seotud, hakkas to imetama n a t s t l i k k u aja-lehte Volkischer Beobachter. H i t l e r ei o l n u d m i t t e m i n g i l j u h u l o m a s d p r u sd javaer ingkonna u lemjuhatuse seas h u l j a n u d . K o i k koos v d t s i d n a d osa Saksa Tddl ispar te i u m b e r k u j u n d a -misest natsiparteiks.

E h k k i Thule o l i i l m s e l t ko ige tahtsam m u s t i l i n e o r g a n i ­satsioon, m i s n a t s i s m i formeerumise le kaasa aitas, e i o l n u d see k a u g e l t k i m i t t e ainus. Teine seesugune organisatsioon o l i u h i n g Vril, mis o l i saanud oma n i m e inglise p a r i t o l u roosir ist -lase l o r d B u l w e r - L y t t o n i raamatust . L y t t o n i raamat j u t u s t a b aaria u l i in imeste rassi saabumisest Maale . U k s Saksamaa Vrili u h i n g u l i i k m e i d o l i professor K a r l Haushofer - endine Saksa­maa sdjavaeluure tddtaja . Ka H a u s h o f e r o l i o l n u d H i t l e r i ja H i t l e r i propagandaspetsial is t i R u d o l f Hessi opetaja. (Hess o l i o l n u d H a u s h o f e r i assistent M u n c h e n i U l i k o o l i s . ) Vrili u h i n -gusse k u u l u s ka v d i m u a s t m e s t i k u l teine mees n a t s l i k u l Saksa­m a a l - H e i n r i c h H i m m l e r , kellest sai d u d u s t a r a t a v a SS-i ja Gestapo u l e m . H i m m l e r uhendas Vrili u h i n g u n a t s l i k u o k u l -t i s m i b i i r o o g a . Lisaks neile jut lustas Pdhjamaa messia t u l e k u t ka m u s t i t s i s t l i k Edelweissi u h i n g . N a t s i d e f i n a n t s d i k t a a t o r i s t H e r m a n n Gdr ing is t o l i saanud 1921. aastal, k u i ta elas ja t d d -tas Rootsis, Edelweissi u h i n g u akt i ivne l i ige . G o r i n g uskus , et H i t l e r o n g i Pdhjamaa messias.

N a t s i s m o l i i lmse lge l t m i d a g i enamat k u i p o l i i t i l i n e l i i ­k u m i n e . See o l i m d j u v d i m a s uus Vennaskonna fakts ioon, k u s o l i kasutusel r i k k a l i k u l t Vennaskonna u s k u m u s i ja s u m b o ­l e i d . E m b l e e m i k s , m i s hakkas s u m b o l i s e e r i m a n a t s i p a r t e i d , sai svastika - antiikajast t u n t u d k u i Vennaskonna i iks tahtsai-m a i d s u m b o l e i d . H i t l e r k u u l u t a t i m i t t e uksnes p o l i i t i l i s e k s messiaks, v a i d ka rel igioosseks messiaks, kel le t u l e m i n e o l i s ignaaliks, et Saksamaal tegutsevate must i t s i s t l ike r u h m i t u s t e a p o k a l u p t i l i s e d ennustused o n taide l a i n u d . H i t l e r i saabumine p i d i t i ihistama tuhandeaastase r i i g i algust , selle m i l l e n n i u m i ajal p i d i i n i m k o n d p u h a s t u m a ja saavutama oma eksistentsi korge ima taseme. N a t s i s m o l i n i i sama p a l j u vard ja te r e l i -gioosne f i losoofia k u i p o l i i t i l i n e ideoloogia . O m a kdnes, m i l l e H i t l e r parteikaaslastele 1934. aasta N u r n b e r g i p a r t e i m i i t i n g u l

Kivist universum 365

pidas , utles ta oma parte i kohta : „Selle i m a g o aga saab olema samasugune n a g u m d n e l p u h a l o r d u l . " *

Brutaalne Nats ionaalsots ia l i s t l ik Partei ja p u h a ordu? Tagantjarele na ib see mote naeruvaarsena, k u n i me avas-tame, et see ei ole esimene k o r d ajaloo va l te l , kus p u h a o r d u o n o l n u d u l a t u s l i k e h i r m u t e g u d e eest vastutav. D o m i n i i k l a ­sed, kes v i i s i d lab i keskaja k a t o l i i k l i k k u i n k v i s i t s i o o n i , k u u l u -v a d samut i sellesse kategooriasse.

Teine m a a i l m a s d d a kestis 1939. aastast k u n i 1945. aas­t a n i . See n d u d i s t o h u t u l h u l g a l i n i m e l u s i d . Suur ima osa neist moodustas id in imesed, kes h u k k u s i d fasistide koige k o l e t u s l i -kumates ettevdtmistes - lugematutes Saksa koonduslaagri tes , k u s kaotas e l u k o k k u i ikste is t m i l j o n i t in imest , kellest k u u s m i l j o n i t o l i d j u u d i d . Selleks ajaks o l i d k o o n d u s l a a g r i d suisa moeasjaks m u u t u n u d , algust o l i d t e i n u d b r i t i d L d u n a - A a f r i ­kas, nende l t v d t s i d m a l l i b o l s e v i k u d Venemaal ja ameer ik la -sed, kes interneer is id Teise maailmasdja ajal Jaapani p a r i t o l u ameer ik las i , ko ige m a d a l a m a l e langes id barbaarsuses aga Saksa nats id .

E n a m i k i n i m e s i teab fasistide k o o n d u s l a a g r e i d gaasi-k a m b r i t e , jubedustteki tavate inimkatsete ja vangistatute s i h i -l i k u nal jutamise t o t t u . L a a g r i d k u j u t a s i d endast osa fasistide n i i n i m e t a t u d l d p l i k u s t lahendusest. L d p l i k lahendus ei tahis-t a n u d m i t t e uksnes katset i n i m k o n d a rassil iselt puhas tada j u u t i d e ja teiste ebasoovitavate rasside fuus i l i se h a v i t a m i s e teel, see kujutas endast p u u e t tappa n e i d grandioosse majan-d u s p l a a n i alusel. N i i n a g u Venemaalgi k a v a n d a t i ka natside k o o n d u s l a a g r i d rahvamajanduse o lul iseks osaks. A i n u u k s i Saksamaal ra jat i e n a m k u i 300 laagri t . Pa l jud need asetsesid suurte tehaste lahikonnas , m i l l e t d d k o r r a l d u s nag i ette kasu­tada laagri te o r j a t d d j d u d u . K u r i k u u l u s A u s c h w i t z i laager naiteks rajati Poolas h i ig lasuure nafta- ja k u m m i t d d t l e m i s - ja -rikastustehase lahedusse. L d p l i k u lahenduse eesmargiks o l i

* Fasistid ei o l n u d ainus Teisest maailmasojast osa v o t n u d r i ihmitus , kelle jaoks miis-titsism oluline ol i . Paljud Saksamaa l i i t lasri igi Jaapani sojavaeliidrid kuulus id samuti mi is t i t s i s t l ikku salaseltsi, mida t u n t i selle musta draakoni s i imboli jargi. Ameerika Uhendr i ik ide president Franklin D. Roosevelt, veendunud antifasist, oli vabamuiir-lane, nagu ka tema jarglane H a r r y S. Truman, kes andis soja loppfaasis korralduse heita aatomipommid kahele Jaapani linnale (Hiroshima ja Nagasaki).

366 Eedeni jumalad

havitada mitteaarialased (keda fasistid i n i m m u t a n t i d e k s p i d a ­s i d ) , alandades n a d va ikse imaks v d i m a l i k u k s a r v e s t u s u h i -k u k s : laagriasukad m u u d e t i k u l u a r t i k l i k s , majandus jduks , m i s s u n n i t i tddtama maksimaalse jdupingutusega , samal ajal aeg-laselt surnuks nalgides. Parast surma kasutat i nende inimeste s u r n u k e h i sageli teistel eesmarkidel . K u l d s e d h a m b a k r o o n i d v o e t i suust ja saadeti Saksa riigikassasse. In imeste juustest teht i tekke. K o g u n i i n i m n a h k a kasutat i l a m b i v a r j u d e ja teiste dekorati ivesemete valmistamiseks . Fasistlike koonduslaagr i te susteem alandas i n i m o l e n d i d sona otseses mottes e luskar ja tasandile.

E n a m i k tehaseid, m i d a k o o n d u s l a a g r i d tdd jduga v a r u s -tas id , k u u l u s h i i g l a s u u r d e Saksa k e e m i a t d d s t u s k o n t s e r n i I. G. Farben. U k s L G. Farben'i tehaseid valmistas k o g u n i m u r k -gaasi, m i d a koonduslaagr i te gaasikambrites kasutat i . Tahele-panuvaarne raamat The Crime and Punishment of I. G. Farben, m i l l e autor o n Joseph B o r k i n , k i r j e l d a b , k u i d a s Farben'i f i r -m a d j u h t i s i d koostdds natside SS-organisatsiooniga k o o n d u s -laagreid ja nende juures asuvaid tehaseid n a g u p u h t a k u j u l i s i a r i e t t e v d t t e i d . B o r k i n i raamat toob ara L G. Farben'i ja SS-i vahe l i sed arve ldused l a a g r i t d d j d u kasutamise eest. K v i i t u n -g i d o n k i r j u t a t u d kena kaekir jaga, kus or jatdd t a r i i f i d o n k e h -testatud vastavalt k e h t i n u d aritavadele. Parast sdja l d p p u esi-t a t i N i i r n b e r g i sd jakur i tegude protsessi l s u u d i s t u s k d i g i l e k a h e k u m n e neljale I. G. Farben'i j u h t i v t d d t a j a l e . M o n e d Far­ben'i j u h i d , kes m d i s t e t i s u u d i osalemises or japidamises ja massimdrvades , m i s johtus nende osavdtust laagrite j u h t i m i -ses, p i d i d k a n d m a vaga kerget karistust . O t t o A m b r o s , m i i r k -gaasiekspert ja L G. Farben'i juhatuse l i ige , mdis te t i v a n g i k o i ­gest kaheksaks aastaks. H e i n r i c h Buetefisch sai k u u s aastat. Parast Teist maai lmasdda I G. Farben'i kontsern reorganisee-r i t i ja see o n j a a n u d rahvusvahel ise h i ig lae t tevdt tena teiste n imede a l l tegevaks ka tanapaeval.

N a t s l i k organisats ioon, m i l l e ulesannete h u l k a k u u l u s k o o n d u s l a a g r i t e jarelevalve, o l i Schutzstaffel (SS). SS k u j u t a s endast a r m u t u t sdjalist luureorganisats iooni , m i d a juht i s p o l i t -se in ikuks h a k a n u d kanafarmer H e i n r i c h H i m m l e r . H i m m l e r , n a g u ka p a l j u d teised n a t s l i k u d l i i d r i d , o l i Saksa m u s t i t s i s m i

Kivist universum 367

v e e n d u n u d pooldaja . M e raakisime juba kaesolevas peatukis , et ta k u u l u s t ihingusse Vril. H i m m l e r juht i s SS-i n a g u sa lauhin-g u t , kasutades m u u hulgas ka i n i t s i a t s i o o n i r i i t u s i . SS-lastele sisendati m u s t i l i s i v a a t e i d , m i l l e h u l k a k u u l u s ka dpetus , et H i t l e r o l i saksa rahvale Jumala saadetud. O p e t a t i ka m u s t i t -s i s t l i k k u s u m b o o l i k a t , rdhutades e r i t i svastika o k u l t i s t l i k k u tahendust . H i m m l e r unistas , et SS rajab v u n d a m e n d i uue le ar ianis t l ikule utoopia le . Seega p i d i d need, kes SS-i vas tu v o e t i , o lema a i n u l t koige puhtamast aaria soost.*

El i i torganisats ioonina o l i SS-il vaga suur iseseisvus. E h k k i H i m m l e r ja i i s i k l i k u l t H i t l e r i l e lojaalseks, k u n a uskus, et H i t l e r o n u u s messias, u s u v a d p a l j u d ajaloolased, et n i i m i t m e s k i mottes o l i H i m m l e r ni isama m d j u v d i m a s ja k i n d l a s t i n i i sama kardetav k u i H i t l e r g i . H i m m l e r i unistuseks o l i l u u a Prantsus­maa l Burgundias taiesti sd l tumatu r i i k , m i d a SS t a i e l i k u l t SS-i p d h i m d t e t e j a rg i j u h t i m a p i d i . H i m m l e r i unistuseks o l i l u u a SS-lastest rahvas, keda kadestab k o g u m a a i l m . SS-i k u i orga­nisats iooni iseseisvus nahtus ka sellest, et seda f inantseeris id otse m d j u v d i m s a d Saksa t o d s t u r i d . U k s annetajaid o l i l o o m u -l i k u l t I. G. Farben. Lisaks sellele k u u l u s i d annetajate h u l k a ka k o n t s e r n i d e I.T.T. ja General Electric Saksa t u t a r f i r m a d . N i i n a g u sd javaer ingkonna staabi p u h u l , v d i m a l d a s seesugune otsef inantseer ing ka SS-il tegutseda i l m a vajaduseta s d l t u d a par te i k u i t e r v i k u rahakot iraudadest . Samut i o m a n d a s i d tods­t u r i d seelabi SS-i ule t u n d u v a l t suurema m d j u v d i m u .

N a t s i s m ja k o i k selle jubedused ei oleks o l n u d v d i m a l i -k u d , k u i seda poleks toetanud Saksa p a n g a n d u s r i n g k o n n a d . Pangandus , tddstus ja va l i t sus o l i d f a s i s t l i k u l Saksamaal s a m a m o o d i omavahel labi p d i m u n u d k u i peaaegu igas tana-p a e v a r i i g i s . Saksamaal k u u l u s i d p a l j u d p a n k u r i d teiste f i r -made juhtorganitesse, ja k a u g e l t k i m i t t e v i i m a n e seesuguste f i r m a d e seas ei o l n u d I. G. Farben. Na i teks k u u l u s i d M a x ja P a u l W a r b u r g , kes j u h t i s i d n i i Saksamaal k u i ka A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s s u u r i p a n k u (ja kes o l i d j u h u s l i k u l t o l n u d tege-v a d U S A Fdderaalreservi l o o m i s e l ) , I. G. Farben'i juhatusse . I. G. Farben'i uks juhte H . A . M e t z k u u l u s Manhattan Bank'i

* Soja lopu poole alandati SS-i rassinoudeid oluliselt, kuna Saksa sojamasin vajas meele-he i t l ikul t u u t kahuri l iha.

368 Eedeni jumalad

juhatusse. Manhattan Bank'ist, mis o l i W a r b u r g i d e U S A p a n k , sai Chase Manhattan Bank, m i d a j u h t i s Rockefel ler i te pere­k o n d . * t i k s A m e e r i k a I. G. Farben'i t u t a r f i r m a juhatuse l i i k ­m e i d o l i C. E. M i t c h e l l , kes k u u l u s ka N e w Y o r g i Fdderaal -reservi panga ja National City panga juhatusse. K o i g e e n a m vaar ib aga m a r k i m i s t asjaolu, et H e r m a n Schmitz , I. G. Far­ben'i president, o l i k u u l u n u d n i i Deutsche Bank'i k u i ka Rah-vusvahel iste A r v e l d u s t e Panga juhatusse. N a g u me maletame kujutas Rahvusvaheliste A r v e l d u s t e Pank endast rahvusvahe-liste keskpankade ja omavahel seotud i n f l a t s i o o n i a l t i paber­raha susteemi t i p p u . Schmitz o l i t iks vaheseid L G. Farben'i juht ides t , kelle N u r n b e r g i kohus v a n g i mdist is . Ta sai k i i m m e aastat.

Vahest koige ul la tavamaks H i t l e r i toetajaks rahvusvahe-listes pangandusr ingkondades sai M o n t a g u e N o r m a n , Ingl ise Panga juhatuse l i ige . Ing l i smaa o l i l o o m u l i k u l t Teises maa-i lmasdjas fas i s t l iku Saksamaa vaenlane. Q u i g l e y raamatus Tragedy and Hope o n d e l d u d , et N o r m a n „oli k o g u u l e m a a -i lmse p a n g a n d u s k o n t r o l l i susteemi u l e m j u h a t a j a " , 3 k u i ta 1920.-1944. aastani juhatas Inglise Panka. Q u i g l e y va idab :

... paljud joukad ja mojukad inimesed, nagu Montague Norman ja Henri Detering [Shell Oil'i omanik], juhtisid iildsuse tahele­panu bolsevismi ohtudele, samal ajal k u i nad natsismi suhtes sailitasid neutraalse voi koguni soosiva suhtumise.4

I lmsel t o l i M o n t a g u e N o r m a n nats ismi suhtes e n a m k u i l ihtsa l t neutraalne, j u h u l k u i u s k u d a 3. n o v e m b r i l 1938 uhes Chicago ajalehes a v a l d a t u d k i r ju t i s t :

1934. aasta kevadel kogunes r i ihm City finantsiste Threadneed-le'i tanavas Inglise Panga akendeta hoones timber Montague Normani . Nende seas ol i sir Alan Anderson, firma Anderson, Green & Co. tiks osanikke, lord (tollal sir Josiah) Stamp, L.M.S. Railway System'i juhatuse esimees, Edward Shaw, P. & O. Steam­ships Lines laevakompanii juhatuse esimees, sir Robert K i n -dersley, tiks firma Hambros Bros, osanikke, C. T. Tiarks, f irma /. Shroeder Co. juht. ... Ku id n i i i i d ol i Euroopa poliitilisele hori-sondile kerkinud uus joud - nimelt natslik Saksamaa. Hit ler

* Kockelellerile teine firma - New Jerseys asuv Standard Oil - o l i enne soda o lnud /. C. i'arln-n'i kartellipartner.

Kivist universum 369

ol i oma kri i t ikutele pettumuse valmistanud. Tema reziim ei olnud mitte ltihiaj aline 5udusunenagu, vaid lubava tulevikuga susteem, ja Norman soovitas juhatuse liikmetele Hit ler oma plaanidesse l i i l i tada. Vastuvaiteid ei olnud ja n i i voeti vastu otsus, et Londoni finantsringkonnad osutavad Hitlerile salaja abi n i i kaua, k u n i Normani l onnestub valitsusele piisavalt survet avaldades sundida seda loobuma oma Prantsusmaa-meelsest poliitikast ja vahetada see lubavama Saksa-meelsuse vastu.5

Inglise Pank toetas H i t l e r i t isegi parast seda, k u i fasistl ik d ik taator o l i a lus tanud oma v a l l u t u s p r o g r a m m i . Parast seda, k u i H i t l e r o l i t u n g i n u d Tsehhoslovakkiasse, r i k k u d e s Ingl ise p e a m i n i s t r i g a a l l a k i r j u t a t u d m i t t e k a l l a l e t u n g i p a k t i , andis Ingl ise Pank fasist l ikule Saksamaale k u u s m i l j o n i t naela I n g ­lise Pangas h o i t u d Tsehhoslovakkia kul lavarudest .

N i i n a g u Saksa p i s i v u r s t i d e k l i k k o l i 18. sa jandil endale t o h u t u d varandused k a h m a n u d , rentides sddivatele r i i k i d e l e s d d u r e i d , teenis vaike pangandustegelaste ja rahvusvahel is te tddstur i te k l i k k s u u r i k a s u m e i d , pakkudes k a u p u ja teenuseid m d l e m a l e Teise maai lmasdja sddivale poole le . Parast seda, k u i Ingl ise Pank o l i kd igepea l t H i t l e r i l e toetust o s u t a n u d , andis ta l o o m u l i k u l t laenu ka Suurbr i tannia le , et aidata seda hit lerismivastases vdi t luses . Samal ajal k u i k o r p o r a t s i o o n i d e I.T.T. ja General Electric Saksa t u t a r f i r m a d ands id raha SS-ile ja osutas id fas is t l ikule Saksamaale t a r v i l i k k e teenuseid, abista-s i d nende korpora t s ioonide teised t i i tare t tevdt ted A m e e r i k a s ja teistes r i ik ides Saksamaa vaenlasi . N i i n a g u I. G. Farben H i t ­l e r i sdjamasinat olitas, olitas uks tema karte l l ipartner , Standard Oil, l i i t las te j d u p i n g u t u s i Saksamaa al istamiseks. Sellal k u i Ford Motor Company toot is varus tus t Saksamaa v a s t u v d i t l e -vale A m e e r i k a sdjavaele, lasid Ford'i Saksamaa tehased val ja s d i d u k e i d fasistide tarbeks. P o l n u d taht is , kes sdja v d i d a b , need p a n g a d ja k o r p o r a t s i o o n i d teenis id i g a l j u h u l k a s u m i t ja l e i d s i d l o p p k o k k u v o t t e s a r m u vdit jate s i lmis .

U l i t a h t i s r o l l , m i d a e r i n e v a d p a n k u r i d ja t d d s t u r i d H i t ­l e r i toetamisel ja fasistide sdjamasina ulesehitamisel m a n g i s i d , o n o l n u d pdhjuseks , m i k s p a l j u d ajaloolased o n p i d a n u d n e i d p a n k u r e i d ja t d d s t u r e i d tdelisteks n a t s i s m i taus ta jdu-d u d e k s . N a d m a n g i s i d toepoolest tahelepanuvaarset osa,

24 H e d c n i j u m ; i l a d

370 Eedeni jumalad

k u i d kas o n i k k a just n e m a d o l n u d fasismi esmaseks lat-teks?

N a g u me juba m a r k i n u d oleme, o l i nats ism t e k k i n u d sala-d u s l i k u s t Vennaskonna v d r g u s t i k u s t . M o n e d u u r i j a d o n eks-l i k u l t j a r e l d a n u d , et radikaalsed Vennaskonna organisatsioo­n i d o n o l n u d po l i i t i l i s t e , sdjaliste ja ma janduse lu l i i d r i t e t d d -r i i s taks , m i t t e v a s t u p i d i . Selle vea o n taval isel t p d h j u s t a n u d as jaolu, et v a i d vahesed ajaloolased o n j u l g e n u d v a a d e l d a Vennaskonna v d r g u s t i k k u k u i m i d a g i i n i m e l i i d i s t k d r g e m a t ja m d j u v d i m s a m a t . Kes aga o n seda m d j u v d i m u t e a d v u s t a n u d , peab eneselt k u s i m a : j m i s s u g u n e o n Vennaskonn.§ taga o lev jdud? M e i e oleme l o o m u l i k u l t sellele kus imusele juba vasta-ml7i7~]a seda v i i s i l , mis n i i pal judele inimestele v a s t u v d t m a t u o n : maaval ised o l e n d i d , s. t . _ y a j ^ j a t e j i h i s k p n d . Siis, k u i me seda ebaliTriliTcku v o i m a l u s t tosiselt o leme h a k a n u d v o t m a , peame p d d r a m a o m a p i l g u d ajaloole, et sealt o m a vaidete le k i n n i t u s t leida - praegusel j u h u l fasist l ikule Saksamaale. K u i me seda teeme, siis leiame sealt m i d a g i aarmiselt tahelepanu-vaarset.

Fasistid vditsid ka ise, et nende ideoloogia allikas ja nende organisatsiooni juhtiv jdud on maavaline tsivilisatsioon.

K o g u ajaloo va l te l o n Vennaskonna organisats ioonid k i n ­n i t a n u d oma v a n k u m a t u t t r u u d u s t er inevatele teistelt p l a -neet ide l t p a r i t jumala te le , i n g l i t e l e , kosmi l i s te le o lendi te le , taevastele isandatele, kes o n t e g e l i k u l t o l n u d peaaegu k o i k m u u t i d e l o o r i m a s s i t u d v a r d j a d . N i i Thule r u h m i t u s k u i ka nats l ik m u s t i t s i s m v a i t s i d , et t ege l iku l t j u h i b n e i d maaval ine t s iv i l i sa ts ioon . Fasistid n i m e t a s i d oma m a a v a l i s e i d i s a n d a i d maa-alusteks u l i i n i m e s t e k s . H i t l e r uskus ul i in imestesse ja v a i t i s , et o n uhega neist k o h t u n u d ; sama o n k i n n i t a n u d ka teised Thule organisats iooni j u h t f i g u u r i d . N a t s i d v a i t s i d , et nende u l i i n i m g s e d _ e l a v a d maappues ja et n e m a d o n o l n u d aaria rassi loo jad . Seetottu k u j u t a s i d aarialased endast m a a ­i l m a ainsat puhast rassi ja k d i k i teisi i n i m e s i loe t i geneeti l is-teks m u t a n t i d e k s . Fasistid kavatsesid i n i m k o n n a puhas tada , mdrvates sel eesmargi l k o i k , kes ei ole aarialased. Fasistide tahtsa imad l i i d r i d u s k u s i d , et maa-alused u l i i n i m e s e d t u l e v a d tagasi M a a p i n n a l e ja h a k k a v a d i n i m k o n d a j u h t i m a n i i p e a ,

Kivist universum 371

k u i fas is t id o n t e i n u d algust o m a rassilise puhastusega ja r a j a n u d tuhandeaastase r i i g i .

N a t s i d e usk o n vaga sarnane teiste vard ja te r e l i g i o o n i -dega, mis dpetavad in imest v a l m i s t u m a selleks, et k o r d saa-b u v a d tagasi u l e l o o m u l i k u d o l e n d i d v o i u l i i n i m e s e d , kes h a k k a v a d dndsuses elava M a a t i le va l i t sema. N a g u teistegi vard ja te r e l i g i o o n i d e p u h u l kaasneb ka fasistide u l i i n i m e s t e t u l e k u g a grandioosne ja l d p l i k Jumala kohus . Juba oma tege­vuse algusajal deklareeris H i t l e r k o h t u s , et peagi o n saabu-mas Jumala kohus :

Meie loodud [natslik] armee kasvab iga paevaga. Minus pesit-seb uhke lootus, et tihel paeval saabub tund, m i l nendest tahu-matutest kompaniidest saavad pataljonid, pataljonidest riige-mendid, rugementidest d iv i i s id , et muistne kokard [pael v o i rosett, mida eraldustunnusena kiibaral kantakse] tostetakse mudast, et muistsed l i p u d hakkavad jalle lehvima, et enne meid ootavat viimsepaevakohut saabub leppimise paev.6

V o i b n a i d a , j u s t k u i poleks fasistide u l i i n i m e s t e p u h u l o l n u d tegemist m i t t e maaval is te , v a i d maiste o lendi tega , k u n a n a d olevat va ide tavas t i e l a n u d maa a l l . K u i d H i t l e r ja tema m u s t i k u t e s t j u n g r i d o l i d u n i v e r s u m i p i l d i k u m m a l i s e l t p a h u p i d i p d d r a n u d . N e n d e meelest koosnes u n i v e r s u m l d p u -tus t ka l jus t , m i l l e s o n l u g e m a t u l a r v u l ddnsa id p i i r k o n d i . Teiste sdnadega o n u n i v e r s u m n a g u l d p u t u sveitsi j u u s t u t i i k k - r o h k e l t auke tais tahke keha. Odnsate p i i r k o n d a d e v d l -v i d k u j u t a v a d endast p laneet ide , sealhulgas ka M a a p i n d a . Seetottu ei ela i n i m e s e d m i t t e u m m a r g u s e kera v a l i s p i n n a l : g r a v i t a t s i o o n s u r u b n e i d vas tu ddnsuse s isepinda. N a t s i d e meelest r i p u b pa ike ddnsuse k e s k p u n k t i s , taevas koosneb sinisest gaasist ja tahed k u j u t a v a d endast t i l l u k e s i objekte (nagu nai teks j a a k r i s t a l l i d ) , m i s r i p u v a d samal v i i s i l n a g u p a i k e . Selles l d p u t u s sveitsi j u u s t u s , k i v i s t u n i v e r s u m i s o n p a l j u l d h e s i d ja p r a g u s i d , m i s v d i m a l d a v a d nende ddnsuste v a h e l l i i k u d a . N a t s l i k e u s k u m u s t e j a rg i elab kdrvalddnsuses aarialastest u l i i n i m e s t e rass. Seetottu o l i d H i t l e r i maa-alused u l i i n i m e s e d toepoolest maava l i sed o l e n d i d , k u i d kentsaka l t p a h u p i d i p d d r a t u d m o e l . Oletagem, et natside sveitsi j u u s t u taolise u n i v e r s u m i m u d e l o l i uks H i t l e r i suur vale, samas o n

372 Eedeni jumalad

m e i l toendeid , et fasistide l i i d r i d v d t s i d seesugust ideed usna tosiselt. Nai teks t i r i t as id n a d Teise maailmasdja ajal B r i t i lae-v a s t i k k u n i i avastada, et saatsid taevasse in f rapunase id k i i r i . N a t s i d u s k u s i d , et k i i r e d p d r k a v a d M a a ddnsuse vastaskul jel t tagasi. Juba a i n u u k s i sel pdh juse l me peame r d d m u s t a m a , et fas is t id sdja kaotas id , k u n a t a n u sellele o leme paas te tud nende astronoomiaopetuste kaest.

K a h j u k s ei t a h i s t a n u d fasistide luuasaamine ja A d o l f H i t l e r i ja H e i n r i c h H i m m l e r i v a i d e t a v s u r m n a t s i s m i m o j u k a d u m i s t maai lmast . Parast Teist maai lmasdda osalesid fasis­t i d m i t m e s olulises tegevussfaaris.

A m e e r i k a L u u r e Keskagentuur ( L K A ) v o t t i s v a s t u nats-l i k u salateenistuse Venemaa luureoperats ioonide ulema Rein-h a r t Gehlen i e t tepaneku ehitada ules sdjajargne A m e e r i k a l u u r e v d r k Euroopas. Gehleni organisatsiooni k u u l u s i d m i t m e d endised SS-lased. G e h l e n i organisats ioonist sai L K A Laane-E u r o o p a tegevuse uks t a h t s a m a i d elemente, s a m u t i k u j u t a s see endast v u n d a m e n t i , m i l l e l e eh i ta t i ules Laane-Saksamaa h i l i s e m luureorganisa ts ioon . L K A a m m u t a s N u r n b e r g i sdja-k u r i t e g u d e t r i b u n a l i d o k u m e n t i d e s t teavet natside psuhhiaat -r i l is te katsete kohta , m i d a L K A kasutas k u m n e i d aastaid h i l ­j e m o m a arvukates kur ikuulsa tes mdistuse k o n t r o l l i eksper i -mentides .

I n t e r p o l i , e r a d i g u s l i k k u rahvusvahel is t pol i tseiorganisat-s iooni , mis l o o d i vaidetava eesmargiga v d i d e l d a rahvusvahe-lise kuri tegevusega ja narkokaubandusega, j u h t i s i d k u n i aas­tan i 1972 m i t m e l k o r r a l endised fasistidest SS-ohvitserid. See ei ole s u g u g i ul latav, k u i me vdtame arvesse asjaolu, et Teise maailmasdja ajal o l i I n t e r p o l natside k o n t r o l l i a l l .

Oranje v u r s t i k o t t a k u u l u v H o l l a n d i p r i n t s B e r n h a r d o l i enne soda SS-lane o l n u d , seejarel tddtas ta I. G. Farben'i teenis-tuses. Parast seda abiellus ta Oranje vurs t iperekonda ja temast sai naf takontserni Shell Oil juhatuse esimees. Prints Bernhard p a n i alguse rahvusvahel is te le B i l d e r b e r g e r i k o h t u m i s t e l e , m i d a peetakse tanapaevalgi iga l aastal. B i lderberger i k o h t u -mised o n m i t t e a m e t l i k u d u r i t u s e d , m i l l e eesmargiks o n t u u a omavahel k o k k u m a a i l m a j u h t i v a d p a n k u r i d , t d d s t u r i d , p o l i i -tikategelased ja teised s i lmapais tvad i s i k u d , et n a d vest leksid

Kivist universum 373

maai lma asjadest ja jduaksid aeg-ajalt mdnes kusimuses m i t t e -a m e t l i k u l e konsensusele. K u n i 1970. aastate teise p o o l e n i o l i p r i n t s Bernhard i s i k l i k u l t k o i k i d e nende k o h t u m i s t e eesistuja.

Tanapaeva noor te jaoks o n Teine m a a i l m a s d d a kauge m i n e v i k , jus t n i i s a m u t i n a g u tanaste k o l m e - n e l j a k u m n e s t e jaoks o n u r g a j a l u g u Esimene m a a i l m a s d d a . K o n f l i k t , m i d a enamik tanapaevainimesi tunneb , o n U S A ja Venemaa vahel ine k u l m soda. Teine maai lmasdda mangis o lu l i s t r o l l i tanapaeva vastasseisude tekkimises . Teise maailmasdja ajal o l i Venemaa U S A , S u u r b r i t a n n i a ja Prantsusmaa l i i t l a n e sdjas f a s i s t l i k u Saksamaa vas tu . Vene vaed v d i t l e s i d sakslaste v a s t u m i t m e s Venemaaga p i i r n e n u d Balkani r i ig i s . Sdjajargse ebastabiilsuse t ingimustes saavutasid nendes Balkani r i ik ides olul ise v d i m u k o m m u n i s t l i k u d l i i k u m i s e d ja Vene vaed j a i d nendesse maa-desse ka parast Saksamaa luuasaamist . _Liitlased\ei t a h t n u d p i k e n d a d a soda, p d d r d u d e s Venemaa v a s t u , ja n i i s u n d i s k i

TcJablokk. "*~~~""Fasismil k u i kogemusel on er i t i suur tahtsus, sest see v o i -mutses pal jude tanapaeval elavate inimeste s i lme a l l . O n o m e t i u s k u m a t u , et n i i Ameer ikas , Saksamaal k u i ka teistes r i i k i d e s o n t e k k i n u d u u e d n a t s l i k u d r t i h m i t u s e d . O n raske k u j u t l e d a , et keegi v o i k s uhineda l i ikumisega , m i l l e hul lumeelsus o n n i i i lmse lge l t tdes ta tud , ja o m e t i o n see n i i . Saksamaa fas ism naitas mei le , et ka tanapaeval o n j d u d e , m i s m a a i l m a sdtta, rumalusele ja ja tkuvale genots i idi le t d u k a v a d , just samal v i i ­s i l n a g u juba t u h a n d e i d aastaid: m u s t i l i n e v d r g u s t i k , millesse k u u l u v a d maavalisele ts ivi l isats iooni le v a n k u m a t u t lojaalsust k i n n i t a v a d organisa t s ioonid . Fasism naitas veel k o r d seda koige o l u l i s e m a t kana l i t , m i l l e k a u d u a v a l d u b Vennaskonna v d r g u s t i k u m o j u : see o n r i i k l i k e luureorganisats ioonide v o r k , m i l l e tegevus o n seaduse j d u l salastatud ja m i s t o i m i b t i h t i -peale val jaspool seadust. N a t s i s m o l i koigest veel uks t o o r u t -sev fakts ioon, m i s l o o d i vastandina pal judele teistele Vennas­k o n n a v d r g u s t i k u s t v d r s u n u d fakts ioonidele ; see aitas kaasa u u t e sodade p u h k e m i s e l e , lisas vee lg i in imeste k a n n a t u s i ja teadmatust , mis i n i m k o n n a meie t i l lukesele planeedi le r u m a -luse m t i t i r i d e taha igavesse v a n g i p d l v e o n m a a r a n u d . Nats is -mis o n koos k o i k e l e m e n d i d , mi l les t me kaesolevas raamatus

374 Eedeni jumalad

seniajani r a a k i n u d oleme: Vennaskonna v d r g u s t i k , a p o k a -l i i p t i l i n e dpetus, paberraha emi teer iv p a n g a n d u s e l i i t , genot-s i i d ja maava l ine rass, keda jumala te ja M a a o m a n i k e n a ul istatakse. N a t s i s m oleks v d i n u d n i i sama hast i kaks t u h a t aastat v a r e m esile k e r k i d a , k u i d see tekk is koigest m o n e d a a s t a k u m n e d tagasi. K o i k kaesolevas raamatus k a s i t l e t u d nahtused o n olemas ka tanapaeval.

N e e d v i i m a s e d tahelepanekud s u n n i v a d m e i d taas k o r d U F O - n a h t u s i u u r i m a . K u i me v d t a m e arvesse as jaolu, et i n i m u h i s k o n d a m a n i p u l e e r i b ka tanapaeval vard ja te t s i v i l i ­sats ioon, jus t samal v i i s i l , n a g u ta seda t u h a n d e i d aastaid tagasi tegi , siis peame l e i d m a k i n n i t u s t vaitele , et U F O - d k a i -t u v a d tanapaevalgi s a m a m o o d i , n a g u n a d seda kauges m i n e -v i k u s t e i n u d o n . Selleks me peame esitama kaks k u s i m u s t : kas U F O - d l e v i t a v a d ka tanapaeval sama k o r r u m p e e r u n u d Vennaskonna must i ts ismi? Kas n a d i i r i t a v a d i k k a veel s u r u d a in imeste le peale vaardpetus t , et n a d o n j u m a l a d ? K u i m e v d t a m e tdena nende inimeste t u n n i s t u s i , keda U F O - d o n h i l j u t i r d d v i n u d , siis tuleb m e i l mdlemale kusimusele j ah vastata.

37. p e a t u k k

Tanapaeva Hesekielid

Ma olen kohtunud inimestega, kes on vditnud end olevat labi elanud UFO-dega seotud kogemusi ja kes on oelnud, et need kogemused olid meeldivad, unendotaolised ja suurepdrased. Kuid agressorid ei tule kaugeltki mitte alati hambuni relvas-tatunaja ahvardavatenal Vahel saabuvad nad roomsa naera-tusega, lippudega lehvitades, Piiblid ja ristid fares.1

T a n a v a i n t e r v j u u s t , a jakir ja UFO l a h k e l l o a l .

U F O - d e i n i m r d d v i d j a r g i v a d enamast i u h t e k i n d l a t skeemi : i n i m e n e vi iakse v a s t u tema tahtmist U F O pardale , tema k a l l a l sooritatakse m i t m e s u g u s e i d m e d i t s i i n i l i s i u u r i n g u i d , mis jarel ta taas vabaks lastakse. Rddvimisep isoodi p u u d u t a v a d males­tused o n k a n n a t a n u l tavaliselt alateadvusesse s u r u t u d , k u n a t u l n u k a t e s t r d d v i j a d o n i l m s e l t ta m a l u g a m a n i p u l e e r i n u d . M o n e d u u r i j a d o n v d r r e l n u d n e i d i n i m r d d v i j u h t u m e i d o l u -k o r r a g a , k u s inimestest b i o l o o g i d u i n u t a v a d rahus t i t e a b i l m e t s l o o m i , u u r i v a d n e i d ja lasevad seejarel l o o m a d loodusesse tagasi.

Kaesoleva sajandi k u u e k u m n e n d a t e , se i tsmekumnendate ja k a h e k s a k u m n e n d a t e aastate U F O - i n i m r d d v i j u h t u m i t e l o n veel te inegi u l i m a l t o l u l i n e u h i s j o o n . Thomas E. B u l l a r d I n d i a n a U l i k o o l i s t o n ajakirja MUFON UFO Journal 1988. aasta v e e b r u a r i n u m b r i s o e l n u d oma i n i m r d d v e p u u d u t a v a t e u u r i n -gute k o h t a jargmist :

Koige sagedamini esinev jarg [roovitud inimeste] uurimisele [UFO-asukate poolt] kujutab endast vestlust, enam voi vahem ametlikku suhtlust tunnistaja ja tema roovijate vahel. ... Sageli hoiatatakse roovitut , et inimeste teatavat laadi kaitumine on ohtl ik , sageli ennustatakse talle tu levikku. Need ennustused kuulutavad tavaliselt tulevaid onnetusi ja isegi apokaluptilisi muutusi Maal, siindmusi, mille tagajargi on vSimelised leeven-dama kas tulnukad v5 i kirgastust kogenud pealtnagija.2

B u l l a r d i v a a d e l d u d d o k u m e n t e e r i t u d i n i m r d d v i j u h t u m i d p a k u v a d mei le h a m m a s t a v a i d toende id selle kohta , et v a r d j a d

376 Eedeni jumalad

l e v i t a v a d tanapaevalg i n e i d s a m u a p o k a l u p t i l i s i s d n u m e i d , m i d a n a d o n k u u l u t a n u d juba t u h a n d e i d aastaid. Samas aga l i savad need tanapaeval aset l e i d n u d j u h t u m i d k a a l u ajaloo-listele tdendi te le , k i n n i t a d e s va ide t , et p a l j u d , sealhulgas ka Pi ib l is l e i d u v a d a p o k a l u p t i l i s e d s d n u m i d p a r i n e v a d uhest ja samast maavalisest al l ikast . B u l l a r d i es i tatud tdigad osutavad sellele, et v a r d j a d k a i t u v a d ka tanapaeval u l i m a l t m a n i p u -leer ival t , t ege l iku l t u t l e v a d n a d : „Teie, in imesed, ka i tute ine-t u l t ( e h k k i me ei kavatse teile delda, et just meie v o i m e ol la need, kes te id sellele assitavad) ja sel letottu leiab aset katast-roof. A r g e aga teie kar tke m i d a g i , sest meie, i n g e l l i k u l t head o l e n d i d , paastame te id sellest. Otsige lunastust meie ja meie m a a r a t u d s d n u m i t o o j a t e juures t . " See kdlab jus t n a g u otse M a c h i a v e l l i suust.

UFO-asukad i l m u v a d tanapaevalgi inimeste ette ja k i n n i -tavad j u l t u n u l t , et n a d o n j u m a l a d . Uks seda tdendava id i n i m -rddviepisoode o n j u h t u m Betty A n n Andreassoniga, naisega, kel le h a s t i d o k u m e n t e e r i t u d ja p d h j a l i k u l t u u r i t u d k o g e m u s sai aluseks pdnevale raamatule The Andreasson Affair, m i l l e autor o n R a y m o n d Fowler.

Andreasson r d d v i t i 25. jaanuari l 1967. H i l j e m h i i p n o o s i a l l meenus Andreassoni le , et ta r d d v i t i oma k o d u s t , v i i d i i lmse l t t u l n u k a t e lennumasinale ja lennutat i tundmatusse kohta , k u s ta j u h i t i labi r u u m i d e , mis meenutasid linnasarnases m o o d u s -tises olevat ebahar i l ike punaste ja roheliste maa-aluste k a i -k u d e ragas t ikku . See, mis Andreassoniga edasi j u h t u s , m u u -dab tema loo pal jude inimeste s i lmis usutamatuks , k u i d meie jaoks o n tegemist ep isoodiga , mis v d i b - o l l a ko ige p a r e m i n i tema j u t u tdepara tdestab.

Andreassoni sdnul v i i s i d rddvi jad ta spetsiaalsesse r u u m i . Seal koges ta m i d a g i , m i d a tema u u r i j a d k ir je ldas id k u i „kogu tema r d d v i m i s e p i s o o d i koige v a l u l i k u m a t ja emotsionaalsemat osa". 3 Tolles r u u m i s n a g i A n d r e a s s o n s u u r t l i n d u , kes o l i umbes vi isteist jalga kdrge. L i n d meenutas kotkast , k u i d tema kael o l i p i k e m . T e g e l i k u l t o l i tegemist f o o n i k s i k u j u g a , m i s nagi val ja j u s t k u i elus. Sel ajal, k u i Andreasson seisis ja l i n d u vaatas, hakkas fooniks m u u t u m a . Andreasson t u n d i s lddska-v a t k u u m u s t , mis tegi n i i haiget, et seda episoodi h i i p n o o s i -

Tcinapiieva Hesekielid 377

seisundis meenutades hakkas ta k a r j u m a . Jarsku jahtus k u m ­mal ine vddras r u u m maha. Seal, kus o l i o l n u d suur l i n d , poles va ike ldke. Leek ja i u h a vaiksemaks, k u n i ldkkest o l i j a a n u d jarele v a i d h u n n i k h a l l i t u h k a , mil les mi i las paar punast sde-t i i k k i . M o n e aja parast n a g i Bet ty jahtuvas t u h a h u n n i k u s m i d a g i . „Nuud naeb see val ja j u s t k u i uss," meenus tal le h u p -noosi a l l , „suur ja paks uss. See naeb val ja tapselt n a g u suur paks uss - h a l l uss, mis seal lebab." 4

See, m i l l e tunnis ta jaks A n d r e a s s o n o l i o l n u d , k u j u t a s endast i lmse lge l t jus t selleks p u h u k s l a v a s t a t u d f o o n i k s i l egendi taasesitust. N a g u maletame, o l i f o o n i k s uks Vennas­k o n n a s u m b o l e i d , m i d a o l i kasuta tud apokalupt i l i se m a a i l m a -p i l d i loomiseks ja in imeste l a k k a m a t u t e kannatus te d i g u s -tamiseks. E h k k i Andreassoni nagemus fddniksist kujutas endast a i n u l t vaikest osa k o g u tema rddvimiskogemusest , jare ldasid u u r i j a d :

... on ilmne, et Betty toomine l innu juurde kujutas endast kogu tolle roovimisloo keskset momenti. Nais, nagu oleks just see episood olnud pohjuseks tema liikumisele labi punaste ja roheliste ruumide. 5

Andreasson k inni tas hupnoosise isundis , et parast seda, k u i talle o l i toda m u s t i l i s t nagemust es i tatud, t o i m u s tema ja ta rddvi ja te vahe l j a rgmine jutua jamine :

Nad hui ids id m i n u nime, kordasid seda uuesti valjemal haa-lel. Ma utlesin: „Ei, ma ei moista, miks see koik toimub, isegi mitte seda, milleks ma siin olen." Ja nemad - kes nad ka poleks olnud - titlesid: „Ma olen sinu valja val inud." „Milleks oled sa minu valja valinud?" ktisis Betty. „Ma olen val inud sinu, et sulle maailma naidata." „Kas sa oled jumal?" ktisis Betty. „Kas sa oled Issand Jumal?" „Ma naitan sulle, k u i aeg katte jouab." 6

O m a r d d v i m i s e hetkeks o l i A n d r e a s s o n j u b a kr i s t lane . O m a kogemuse tagajarjel l u l i t a s ta o m a kr i s t l ikusse a p o k a -lupt i l i sse m a a i l m a p i l t i ka U F O - d .

Uuri ja R a y m o n d Fowler pani need veendumused proovi le .

R A Y M O N D FOWLER: Kas neil [UFO-del] on midagi pistmist Kristuse taastulemisega?

378 Eedeni jumalad

BETTY: Kindlasti on. RAYMOND FOWLER: M i l l a l see juhtub? BETTY: See pole nende asi teile oelda. RAYMOND FOWLER: Kas nad teavad seda? BETTY: Nad teavad, et isand on selleks valmistumas, ja see paev on vaga l igidal . 7

K u i Betty Andreassoni j u h t u m tdele vastab, siis o n tege­m i s t aarmisel t tahelepanuvaarse looga. See osutaks, et A n d ­reassoni p u h u l o l i tegemist koigest uhega a r v u t u t e v a s t u taht-m i s t p r o h v e t i k s saanud in imeste seas, kel lele vard ja te u h i s -k o n n a l i i k m e d v a g i s i a p o k a l u p t i l i s e s d n u m i o n e d a s t a n u d . K a Bet ty Andreassoni l u g u , just n a g u muistsete Hesekie l ide l o o d k i , tdendab, et r d d v i j a d m a n i p u l e e r i s i d Betty Andreassoni moistusega. Seesugune m a n i p u l e e r i m i n e v o i b seletada r d d v i -m i s j u h t u m i kaigus naise k o g e t u d m i t m e i d ebatavalisi a i s t in -g u i d . Er ineval t aga m i n e v i k u Hesekiel ide kogemustest ei satu Andreassoni r a a g i t u d l u g u toenaoliselt Piiblisse, s a m u t i ei ole see k i h u t a n u d teda tagant k o o n d a m a sdjavage usukampaania alustamiseks. Tema ju lge tunnis tus o n l ihtsa l t veel uks tdend m a a i l m a l e selle k o h t a , et 20. sa jandi l ei ole t o i m u n u d m i t t e m i n g i s u g u s e i d m u u t u s i nendes meetodites, m i d a v a r d j a d o n inimeste ldashoidmiseks kasutanud.

Kas A n d r e a s s o n i k o g e m u s annab t u n n i s t u s t sellest, et m i m u h i s k o n d peab elama ule veel uhe maai lmaldpuepisoodi? M a a i l m a p o l i i t i l i n e , sotsiaalne ja m a j a n d u s l i k s t r u k t u u r p a k u b selleks kaht lemata p a l j u v d i m a l u s i . Vennaskonna v d r g u s t i k o n elus ja a k t i i v n e n a g u ka p a l j u d selle l o o d u d i n s t i t u t s i o o n i d . N e n d e abi l o n usnagi l ih tne k i s k u d a m a a i l m taas uhte m d t t e -tusse viimsesse vdit lusse.

38. p e a t u k k

Uus Eeden

Tanapaeval ehitatakse ules u u t Eedeni aeda v o i vahest luuakse tollele vanale Eedenile l ihtsal t u u t val janagemist . Tana­paeva Eedeni aeda iseloomustab sterii lne a r h i t e k t u u r ja s t i i l i -l i n e homogeensus . M o o d s a Eedeni aia e lanikele p a k u t a k s e m i t m e i d v d i m a l u s i m a a n d a d a r o h k e a r v u l i s i Eedenis e l a m i -sega seotud stresse, nende h u l k a k u u l u v a d r a v i m i d , mis l u b a -v a d m u u t a v o i j u h t i d a peaaegu iga negati ivset i n i m o m a d u s t (ja iga posi t i ivset samuti ) . Uute le Eedeni aia asukatele dpeta-takse f i losoof ia id , mis l u b a v a d m a t e r i a l i s t l i k k u u t o o p i a t keset va imset j aa tmaad. H o o l i m a t a k o i k i d e s t nendest e d u s a m m u -dest, soor i tavad Eedeni e l a n i k u d i k k a g i u l la tava l t p a l j u enese-t a p p u s i d . Tuleb tddeda traagi l is t td ika , et suur osa enesetapu-ohvr i tes t o n noored in imesed. M i l l e s t need o h v r i d mei le raa­g ivad? Vahest sellest, et ka tanapaeva Eeden o n endise l t Eeden: k u l l a t u d p u u r , p o l s t e r d a t u d v a n g l a . P a l j u d n o o r e d t a j u v a d seda ja tds tavad massu, m u u t e s o m a rd ivas tus t v o i soengus t i i l i , k u i d koigest h o o l i m a t a l e iavad n a d e n d ldksus olevat , mdis tmata seesuguse o l u k o r r a t ege l ikku pdhjust . N a g u A a d a m ja Eevagi i i r i t a v a d n i i m d n e d k i i n i m e s e d , s d l t u m a t a sellest, k u i e d u k a d n a d o n o l n u d v o i k u i hasti n e i l elus o n l a i ­n u d , pdgenemisteed leida.

Tanapaeva Eedenit m d j u t a b endiselt o lul ise ! maara l Ven­naskonna v d r g u s t i k v o i selle h a r u d . U k s k d i k mi l l i ses t Ven­naskonna organisatsioonist r a a k i m i n e aga k u j u t a b endast tana­paeva maai lmas u p r i s k i del ikaatset k u s i m u s t . M e ei kdnele e n a m s u g u g i inimestest ja r u h m i t u s t e s t , kes kaugesse m i n e -

380 Eedeni jumalad

v i k u r u p p e on v a j u n u d , m e i l tuleb seista s i l m i t s i in imeste ja organisatsioonidega, mis m o o d u s t a v a d meie tanapaeva maa­i l m a olul ise osa. Lubage m u l seetottu t u u a ara kaks vaga taht-sat m o m e n t i .

1. S u u r e m osa i n i m e s i , kes u k s k d i k millisesse organisat­s i o o n i astub, teeb seda ausate kavatsustega, sealhulgas ka need, kel lest o n saanud m o n e Vennaskonna h a r u o r g a n i s a t -s iooni l i ige v o i kes o n end p i i h e n d a n u d mdnele vardjate r e l i -g iooni le . N a d o n l e i d n u d kubekese td t t v o i kangastub nei le m i n g i reaalse prob leemi lahendus. N e e d in imesed tegutsevad seesugustes organisatsioonides selleks, et k u u l u t a d a tode v o i leevendada prob leemi . Niisamuti nagu kogu eelneva ajaloo valtel ei osale peaaegu keegi neist, sealhulgas ka enamik nende liidreid, teadlikult makjavellistlikus tegevuses. N a d teavad a i n u l t seda, et nei le o n a n t u d ul las eesmark, m i l l e n i m e l tu leb n e i l k iusata taga m d n d a teist i n i m g r u p p i , teadmata , et k u s a g i l m u j a l o n usna samasugune organisats ioon, m i l l e l i i k m e t e l e o n a n t u d just samasugune ul las eesmark neid endid taga kiusata . K o r -r u p t s i o o n , mis val i tseb Vennaskonna v d r g u s t i k u s , ja sealt v d r s u v v a g i v a l d on ni isama laastavad n i i neile endile k u i ka k o i k i d e l e teistele.

2. M i n u eesmark o n heastamine, m i t t e h u k k a m d i s t . E i M a a peal ega i lmsel t ka m i t t e kusagi l m u j a l ei ole p u h a k u i d . Jah, meie seas o n suur h u l k vaga t u b l i s i d i n i m e s i , kes abista-m i s t v a a r i v a d , k u i d i lmsel t ei l e i d u M a a l m i t t e u h t e g i o lendi t , kes ei oleks oma e lu jooksul uhel v o i teisel v i i s i l a n d n u d oma panust kdigesse sellesse, mi l les t me kaesolevas raamatus raa-k i n u d oleme. Enese v o i teiste s u u d i s t a m i n e ja k a r i s t a m i n e v o i b praegusel e tapi l asja a i n u l t hu l lemaks teha. M i n u kavat ­sus o n k u u l u t a d a ideed , et h o o l i m a t a sellest, m i d a me m i n e -v i k u s t e i n u d oleme, o n a i n u l t tanane paev tdel isel t o l u l i n e . M i n u eesmark seda raamatut kir jutades o n teha mei le k o i k i ­dele et tepanek p e a t u d a hetkeks , astuda s a m m u k e tagasi ja vaadata , mil lesse me v d i b - o l l a e n d massida oleme l a s k n u d . Vahest suudab igauks meist siis tahelepanel ikul t analuusida , m i d a m e i l o n tarvis teha (voi tegemata jatta) , et k u t s u d a esile neid m u u t u s i , mis asjad jalle joonde a javad, i l m a et see meie vaartusl ikele eludele v o i ins t i tuts ioonidele laastavalt m d j u k s .

Uus Eeden 381

See, m i d a n u u d k d i k i d e l t oodatakse, o n koos tdd , m i t t e s u u ­dis tamine .

K u i me u u r i m e tanapaeva organisatsioone ja re l ig ioone , m i s o n t e k k i n u d t i m b e r Vennaskonna v d r g u s t i k u , siis avas-tame m i d a g i u p r i s i r o o n i l i s t . Sellal k u i m a a i l m ja tkab o m a intel lektuaalset f l i r t i mater ia l i smiga , o n Vennaskonna organi ­sats ioonid ja vardjate r e l i g i o o n i d n e i d vaheseid a l l i k a i d , m i s h o i a v a d elus habrast ideed, et in imene v o i b endast t ege l iku l t hoopis vaimset o lendi t k u j u t a d a . Seetottu t d m b a v a d Vennas­k o n n a organisats ioonid ja vardjate r e l i g i o o n i d enda poole s u u -reparaseid i n i m e s i , kelle hinges ei ole veel k u s t u n u d v a i m n e sade. Raske o n le ida j e s u i i d i preestr i t , A m e e r i k a v a b a m u u r -last, presbuterlasest k i r i k u d p e t a j a t v o i j u u d i r a b i , kes poleks aarmiselt sugavat l u g u p i d a m i s t vaar iv in imene. Valdav e n a m i k neist r d h u t a b oma usuliste v e e n d u m u s t e tdeliselt h e a l o o m u -lisi ja u l e n d a v a i d tahke. O n ni isama raske jaada ukskdikseks , kuulates j d u l u d h t u l k a t o l i i k l i k k u missat v o i nautides erutavat vest lust sdnaosava roosiristlasega e lu m d t t e t i le . O n v d i m a t u mit te hinnata kdrgelt vaikese lapse naeratust, kes naudib eduka j u u d i r e l i g i o o n i p d h i m d t e t e j a r g i k o k k u h o i d v a p e r e k o n n a s u d a m l i k k u hooli tsust , n i i s a m u t i o n v d i m a t u mi t te t u n d a m d n u h i n d u k u n s t i kdrgest esteetilisest tasemest. V a b a m u u r l a s e d , O d d f e l l o w ja Shr iner i salaseltside l i i k m e d abistavad iga paev o m a heataht l ikkusega laps i ja v a n u r e i d . M a r k s i s t i g a o n v o i ­m a l i k p i d a d a n a u d i t a v a i d p o l i i t i l i s i d iskuss ioone ja m d n e l t k d v a sudamega paremaarmuslaselt v o i b saada teada h a m m a s -t a v a i d fakte. Sellest hoo l imata poh jus tavad vaga p a l j u d Ven-naskonna- laadsed i n s t i t u t s i o o n i d ja vard ja te r e l i g i o o n i d ka tanapaeval tdsiseid probleeme.

Kaesolevas raamatus me oleme v a a d e l n u d l igemal t i n f l a t ­s ioonia l t i paberraha susteemi. Tanapaeva A m e e r i k a U h e n d r i i ­k ides l o o v a d k o m m e r t s p a n g a d e n a m k u i 75 p r o t s e n t i raha-massist. K u i te paigutate k o m m e r t s p a n k a d o l l a r i , siis m u u t u b see do l lar panga o m a n d i k s , m i l l e p a n k v o i b val ja laenata; see tahendab , et p a n k o n l o o n u d veel uhe d o l l a r i l isaks sellele, m i s teie pangaarvel on . Samas ei ole too teie pangaarvel olev d o l l a r reaalne r a h a u h i k . See k u j u t a b endast l i h t s a l t panga v o l g a teie ees. See v d l g m u u t u b aga k i i r e s t i rahaks , sest te

382 Eedeni jumalad

v d i t e selle raha kohe ara k u l u t a d a ja pangal o n teie esialgne d o l l a r i k k a veel alles. Seega o n p a n k t e k i t a n u d raha e i m i l -l es tk i . S u u r i m a osa o m a k a s u m i s t saavad p a n g a d sel v i i s i l raha tekitades. Pangalaenude intressid k a t a v a d koigest panga a d m i n i s t r a t i i v k u l u d ja, m i s veel tahtsam, k o m p e n s e e r i v a d i n f l a t s i o o n i , m i d a p a n g a d ise o m a rahateki tamisprotsess iga v a l t i m a t u l t pdh jus tavad. Raha h u l k , m i d a p a n k a d e l o n l u b a ­t u d tek i tada , o n s e a d u s a n d l i k u l t m u i d u g i p i i r a t u d . K o m -m e r t s p a n g a l peab olema k o h u s t u s l i k m i n i m a a l n e sularaha-reserv (keskpanga rahataht i ) iga h o i u s t a t u d d o l l a r i k o h t a , k u i d see moodustab rahamassist v a i d vaikese protsendi . Seni-kaua k u n i in imesed kasutavad oma a r v e l d u s a r v e i d ega v d t a val ja s u u r i sularahakoguseid, o n panga o l u k o r d k i n d e l . Samas v o i b aga p a n k p a n k r o t i s t u d a , k u i l i i g a suur osa laenudest halbadeks m u u t u v a d v o i l i iga suur h u l k hoiusta ja id korraga reaalset sularaha nduab ja seelabi panga vaikese akt ivareservi tuhjaks a m m u t a b .

Selle susteemi tagajarjeks o n tanapaeva maai lmas k o i k i -d e l tasandi te l va l i t sev t o h u t u v d l g n e v u s . Pangad o n v d l g u hoiusta jatele , hoiusta jate raha o n val ja l a e n a t u d , l aenu saa-j a d o n v d l g u pankadele . Tdsiasi , m i s k o g u to l le susteemi v e e l g i h u l l u m e e l s e d e l i i r i u m i sarnasemaks m u u d a b , seis­neb selles, et p a n k a d e l , n a g u ka teistel l aenuandja te l , o n d igus v o t t a ara reaalset vara , k u i nende a n t u d paberraha ei tagastata.

R i i k l i k u l ja rahvusvahel i se l tasandi l v o i m e l u g e d a , k u i ­das K o l m a n d a M a a i l m a r a h v a d agavad m a a r a t u v d l a k o o r m a a l l . Enamast i o n need v d l a d n a i v a d , sest s u u r e m osa n e i d laene o n t u l n u d pankadel t , mis l o o v a d v o i v a h e n d a v a d e i m i l -lestki t e k i t a t u d raha. M d n e l ne i l p a n k a d e l , naiteks osal Rah-vusvahelisse V a l u u t a f o n d i ( I M F ) k u u l u v a i l pankade l , o n digus d i k t e e r i d a m a j a n d u s p o l i i t i k a t ja n d u d a v d l g u olevatel t r i i k i -d e l t tagas imaksu garanteer imiseks kehtestada k a r m e meet-m e i d . N a i t e k s s u n d i s I M F Brasi i l ia le 1980. aastate alguses peale radikaalsed meetmed. N e n d e meetmete h u l k a k u u l u s i d Bras i i l ia tddl is te u l a t u s l i k u d p a l g a k a r p e d , kdrgete h i n d a d e kehtestamine k o i k i d e l e kaupadele , v a l u u t a deva lveer imine ja ekspord i suurendamine , et maksta tagasi laenu, mis pdhines

Uus Eeden 383

i l l u s i o o n i l . Selle tu lemusena langes ja rsu l t Bras i i l ia e lanike elatustase ja p u h k e s i d rahutused. Brasiil ia v ihametsade h a v i -tamine , m i l l e tunnista jaks me tana oleme, o n t i n g i t u d suures osas Bras i i l ia vajadusest maksta tagasi v o l g a , m i s baseerub n a i v a l rahal . M a a i l m a p a n g a l a b i v i i d u d u u r i n g u d s u u d i s t a v a d v i h m a m e t s a d e h a v i n g u s e l a n i k k o n n a k a s v u , k u i d l a h e v a d va ik ides m d d d a rol l i s t , m i d a M a a i l m a p a n k ise Brasi i l ia v d l g -nevuse tekkimise l m a n g i n u d on .

Veel uhe naitena v o i k s tuua o l u k o r r a D o m i n i k a a n i Vaba-r i i g i s , kus r i i g i v d l g 1980. aastate keskpaigaks o l i 3 m i l j a r d i t d o l l a r i t . R i i k sooviks kasutada oma nappe v a h e n d e i d , et ela-n ike le p a r e m a i d eluasemeid ehitada. Ent 1985. aastal p i d i r i i k m a k s m a v a l i s v d l a katteks r o h k e m raha, k u i ta v a l i s v a l u u t a t teenis. Sellest h o o l i m a t a n d u d i s I M F range id m e e t m e i d , seal­hulgas p d h i t o i d u a i n e t e h i n n a u l a t u s l i k k u tdstmist , m i l l e taga­jarjel p u h k e s i d rahutused . I M F andis ka korra lduse D o m i n i ­k a a n i v a l u u t a deva lveer ida ; see suurendas e k s p o r d i m a h t u , k u i d m u u t i s i m p o r d i k a l l i m a k s . Kes k o g u selles o l u k o r r a s tegelikeks kaotajateks osutusid? D o m i n i k a a n i Vabar i ig i e lani ­k u d .

A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e r i i g i v d l g kasvas Ronald Reagani p r e s i d e n d i k s olemise ajal kahekordseks . S u u r e m osa sellest l a e n a t u d rahast k u j u t a b endast l o o m u l i k u l t s u u r t e l t p a n k a ­del t saadud e imi l l es tk i t e k i t a t u d raha. Sellest h o o l i m a t a tuleb n u u d tasuda selle raha laenuintresse. N e n d e intresside maks-miseks vahendas Reagani adminis t ra t s ioon k u l u t u s i fdderaal -sele sots iaalhooldusele , m i l l e g a langes p a l j u d e ameeriklaste elatustase. M i l l e k s seda j u u r d e l a e n a t u d raha kasutati? Sdjalis-teks vajadusteks.

Vaiksemates mastaapides v a a d a t u n a o n too i n f l a t s i o o -n i a l d i s paberraha pdhjuseks, et f a r m e r i d oma f a r m i d kaota-v a d . E n a m i k f a r m e r e i d ei kaota o m a e l a t u s v a h e n d e i d m i t t e seetottu, et n a d vahe t d d d teevad, v o i seeetdttu, et nende too-d a n g u l ei oleks s u u r t vaar tus t . N a d k a o t a v a d o m a f a r m i , k u n a ei suuda taita in f la t s ioonia l t i paberraha susteemi n d u d -m i s i . See o l u k o r d v d i m a l d a b s u u r t e l a g r a a r f i r m a d e l t u l l a ja osta tiles p d l l u m a a d , m i l l e tu lemusena to iduainete t o o t m i n e i i h a vahematesse katesse k o o n d u b .

384 Eedeni jumalad

N a g u naeme, o n tanapaeva rahasusteem h a v i t a n u d p a l ­j u d need eelised, m i d a i n i m k o n n a l e v d i n u k s i d p a k k u d a mass-t o o t m i n e ja kdrgetasemelised teadus- ja t ehnoloogiasaavutu-sed. Tanapaevaks oleks v d i n u d ol la l d p p e n u d p i d e v r u g a -m i n e oma f i iusi l ise eksistentsi sail itamiseks; k u i d i n f l a t s i o o n i ­a l t i paberraha susteem o n a i d a n u d kaasa, et see o l u k o r d o n kestma j a a n u d , kasvatades rasket v d l a k o o r m a t , k r o o n i l i s t in f ­la ts iooni ja pdhjustades u l d i s t m a j a n d u s l i k k u ebastabiilsust. Valdav enamik k o i k i d e r i i k i d e e lanikke k u l u t a b ka tanapaeval olul ise osa oma p a r i m a i d a r k v e l o l e k u t u n d e tddks oma f inants-vajaduste rahuldamiseks . Vardjate soov A a d a m a ja Eeva p i i b l i -loos, et in imesed peavad sunnist s u r m a n i palehigis leiba tee-n i m a , o n ta i tumas ka tanapaeval.

Veel uks tanapaeva rahasusteemi m a r k i m i s v a a r s e i d k d r -v a l p r o d u k t e o n maksus tamine . E n a m i k ameer iklas i u s u b , et U S A val i t sus l o o b oma raha ise. K u i see o n tos i , siis m i k s peaks va l i t sus k e d a g i maksustama? M i k s ei v o i k s v a l i t s u s l ihtsa l t enesele oma tegevuseks v a j a l i k k u raha eraldada? See oleks m a j a n d l i k u s mottes i lmse lge l t p a l j u m d i s t l i k u m , k u i p i d a d a u l e v a l t o h u t u t m a k s u k o g u m i s b u r o k r a a t i a t , m i s o n v d i m e l i n e i n i m e s i meeleheitele ajama ja j a r su l t t o o t l i k k u s t vahendama.

A s i seisneb l ih tsa l t selles, et U S A va l i t sus ei loo raha -seda teevad Fdderaalreserv ja k o m m e r t s p a n g a d , ja n o o d ei ole r i i k l i k u d organisats ioonid. Selleks, et saada enesele osa tollest p a n k a d e l o o d u d rahast, peab va l i t sus kas maksus tama v o i laenama. Valitsus teeb n i i i ih te k u i ka teist ja k o d a n i k u d m a k -savad. M a k s u s t a m i n e , e r i t i r i i k i d e s , k u s o n kehtes ta tud ast-mel ine tu lumaksususteem, m u u d a b inimeste jaoks raha saast-mise raskemaks ja s i ivendab seelabi inimeste va jadust veeta s u u r e m osa oma elust ranka t d d d rabades, et o m a f u u s i l i s t eksistentsi sail i tada.

H o o l i m a t a t e r e t u l n u d pol i i t i l i s tes t re formidest , mis kaes-oleval ajal t o i m u v a d n i i Venemaal k u i ka teistes i d a b l o k i r i i k i ­des, o n k o m m u n i s m jaanud oluliseks jduks m u u d e s m a a i l m a osades, kus v i i m a s t e l aastaki imnetel o n p a n d u d t o i m e j u b e -d u s t t e k i t a v a i d terror iakte , m i d a K a m p u c h e a ja E t ioopia r a h ­v a d on oma suureks kurvastuseks kogema p i d a n u d .

Uus Eeden 385

12. septembri l 1974 t d u g a t i Et ioopia kuningas sdjavaelise r i i g i p d d r d e tagajarjel t r o o n i l t . K u u s k u u d h i l j e m , parast seda, k u i E t ioopia r e v o l u t s i o o n i l i n e val i t sus o l i m o n a r h i a taiest i h a v i t a n u d , m u u t u s E t ioopia k o m m u n i s t l i k u k s r i i g i k s koos sellele omaste kolhoos ide ja valitsuse omanduses oleva tdds-tusega. U u e d m a r k s i s t l i k u d val i tse jad seisid peagi s i l m i t s i Er i trea ja Tigre p r o v i n t s i s t a r g a n u d isese isvusl i ikumisega . Seda isese isvusl i ikumist dhutas ja dhutab tanapaevalgi teine m a r k s i s t l i k r i i h m i t u s : R a h v u s l i k Vabadusr inne . Selle vastas-seisu tagajarjel aset le idnud k o k k u p d r k e d m a r k s i s t l i k u r e z i i m i ja m a r k s i s t l i k u v a b a d u s l i i k u m i s e vahe l o n p d h j u s t a n u d p a l ­j u d e in imeste s u r m a . E t ioopia n a l j a h a d a d , m i l l e s t me n i i sageli k u u l m a peame, o n p d h j u s t a t u d esmajoones E t i o o p i a valitsuse puuetest suruda maha Eritrea iseseisvustaotlusi, takis-tades abisaadetiste t r a n s p o r t i m i s t p d u a kaes vaevlevatesse pi i rkondadesse . See aga ku jutab endast tdelist genots i id iakt i . I n i m e s e d o n p i d a n u d surema h i r m s a t s u r m a , k u n a n a d o n j aanud kahe vdrdse l t j u l m a j d u hammasrataste vahele. Koige selle taustal me le iame taas t o e n d e i d Vennaskonna v d r g u s ­t i k u k o h a l o l e k u k o h t a : m a r k s i s t l i k u r e z i i m i e m b l e e m i l o n s i l m a t o r k a v a l t k u j u t a t u d Vennaskonna k d i k e n a g e v a s i lma s u m b o l .

17. a p r i l l i l 1975. aastal alistus K a m p u c h e a (endine K a m -bodza) p e a l i n n k o m m u n i s t l i k e r e v o l u t s i o o n i v a g e d e peale­t u n g i ees. Sellele jargnes sona otseses mottes i n f o s u l g . Val ja-i m b u n u d teave tekitas k i r j e l d a m a t u t j u b e d u s t . Parast k o m ­m u n i s t i d e l i i d r i Pol P o t h i v a l i m i s t 1976. aasta a p r i l l i s pea-m i n i s t r i k s p a n d i Kampucheas to ime genots i id , mis o n m i t m e t e ajaloolaste arvates k o i g e u l a t u s l i k u m parast Teist m a a i l m a ­sdda. M d r v a t i vahemal t uks, k u i d tdenaolisemalt k o l m m i l j o ­n i t kamputsealast . See m o o d u s t a b suure osa 7,5-mil jonil isest e lanikkonnast . Too genots i id kujutas endast osa grandioossest ma jandusplaan is t , m i l l e o l i d k a v a n d a n u d k d r g e s t i h a r i t u d K a m p u c h e a l i i d r i d , kes k e l k i s i d oma hi i lgavate Prantsusmaa u l i k o o l i d e s o m a n d a t u d teadusl ike k r a a d i d e g a m a j a n d u s - ja sotsiaalteaduste alal . N e e d l i i d r i d otsustasid, et nende r i i g i s t u l e b arendada val ja p d l l u m a j a n d u s .. . v i i v i t a m a t u l t . K a m ­puchea pea l inna P h n o m Penhi e l a n i k u d e v a k u e e r i t i v a e v d i -

25 Eiedc-ni p n u alad

386 Eedeni jumalad

m u g a maale, kus n e i d ootasid agraarsed t o o t m i s k o o p e r a t i i v i d . Eraomandus kaotat i . K o d a n i k u d , keda suudis ta t i vas tutddta -mises uuele Kampuchea utoopia le kas nende amet i v o i h a r i -duse t o t t u , v o i in imesed, kes vastustasid pea lesunni tud or ja-p d l v e , m d r v a t i . Sageli s u n n i t i n e i d m d r v u sooritama laps i , see­lab i kasvatat i K a m p u c h e a s ules noor te in imeste p d l v k o n d , kel le seas esineb s a g e d a m i n i p s u h h o p a t o l o o g i a t k u i m u j a l . Too grandioosne Pol Pothi u r i t u s kopeeris sona otseses mottes varasemast ajaloost t u n t u d revo luts iooni l i s i p r o g r a m m e , m i d a o l i d j a r g i n u d r e v o l u t s i o o n i n d u k o g u d 18. sajandi Prantsusmaal , Jossif Stal in r e z i i m Venemaal ja M a o Z e d o n g i k u l t u u r i r e v o l u t -s ioon H i i n a s . Pol P o t h i r e z i i m varises k o k k u 1979. aasta jaa-nuar is , k u i Kampuchea v a l l u t a s i d k o m m u n i s t l i k u Pohja-Viet-n a m i sddalased, kes ka ise vaeva l t in imsuse eeskujuks o l la v d i n u k s i d . 1990. aastateks o n Pol Poth ja p u n a k h m e r i d e orga­nisats ioon taas e l l u arganud. N a d m o o d u s t a v a d osa koa l i t s ioo-nis t , m i s u r i t a b sojalise j d u abi l u u e s t i v d i m u l e t u l l a . Seda k o a l i t s i o o n i toe tavad A m e e r i k a U h e n d r i i g i d ja, k u i u s k u d a m i t m e t e pealtnagijate tunnis tus i , j d u a v a d L K A t a r n i t u d r e l v a d tanapaevalgi jdhkrate p u n a k h m e r i d e vagedeni .

Enne h i l j u t i s i re forme n d u k o g u d e b lok is varustas id N d u ­k o g u d e K G B ja teiste i d a b l o k i salateenistused relvadega p a l ­j u s i d k o m m u n i s t l i k k e l i i k u m i s i , et toetada o m a m i s s i o o n i vabadussddade d h u t a m i s e l ule k o g u m a a i l m a . O n h u v i t a v m a r k i d a , et ka Laane luureteenis tused o n a i d a n u d kaasa k o m m u n i s t l i k e rez i imide kehtestamisele just samal v i i s i l , n a g u seda teg i Saksamaa 1917. aastal. N a i t e k s toetas id A m e e r i k a U h e n d r i i g i d algselt F ide l Castrot K u u b a s ja H o C h i M i n h i V i e t n a m i s . M d l e m a d m e h e d kehtestas id h i l j e m o m a r i i g i s k o m m u n i s t l i k u d r e z i i m i d . M d l e m a d r i i g i d o n ka p r a e g u kaes­oleva r a a m a t u k i r j u t a m i s e ajal k o m m u n i s t l i k e k s j a a n u d . A m e e r i k a U h e n d r i i g i d toetasid esialgu ka Pol Poth i ja ai tasid tal Kampucheas v d i m u l e t u l l a . K o m m u n i s t l i k m a a i l m o n n i i m i n e v i k u s k u i ka tanapaeval o l n u d usna suure l m a a r a l ka laanemaai lma tegevuse p r o d u k t .

Tanapaeva p o l i i t i l i s t e k i l d k o n d a d e taustal terendab n u u d k i otsene Vennaskonna v d r g u s t i k u s e k k u m i n e . N a i t e k s o n M a l t a r u u t l i t e suveraanne ja sdjaline o r d u ( S M O M ) r a d i -

Llus Eeden 387

kaalselt a n t i k o m m u n i s t l i k ja sisendab o m a l i ikmetesse a n t i -k o m m u n i s m i , mis o n organisatsiooni v a i m n e eesmark. Selles poleks m i t t e m i d a g i halba, k u i seesugune tegevus ei ku ju taks endast veel i ih te digustust vagiva l la , r d h u m i s e ja v a e n u d h u -tamisele. U k s S M O M - i r u u t l e i d Ameer ikas , h i l j u t i s u r n u d W i l ­l i a m Casey, juht i s alates 28. jaanuarist 1981 k u n i 29. j a a n u a r i n i 1987 A m e e r i k a L K A - d . O m a tegevuse va l te l L K A sefina tegi Casey p a l j u ara L K A v a r j a t u d operats ioonide la iendamiseks, e r i t i Kesk-Ameerikas . Seal toetas L K A contratest massul is i ja paremaarmuslastest surmasalgad p a n i d k o m m u n i s m i v a s t a s e vdi t luse s i i d i a l l t s iv i i le lanike vas tu to ime j d h k r a i d k u r i t e g u -s id . Ri ik l ikusse luureorganisats iooni k u u l u n u d S M O M - i r u u t ­l i d o n James Buckley raadiost „Vaba E u r o o p a " / „ V a b a d u s r a a -d i o " , John M c C o n e (pres ident John K e n n e d y aegne L K A d i r e k t o r ) ja A l e x a n d r e de Marences ( S M O M - i r u i i t l i k s o l n u d p r e s i d e n d i Giscard d 'Estaing ' i aegne Prantsusmaa luureorga­nisats iooni u l e m ) .

A m e e r i k a L K A - l e o n a v a l d a n u d m o j u ka m o r m o o n l u s , v a b a m u u r l u s ja teised v a h e m t u n t u d Vennaskonna organisat­s ioonid . L K A varbajad o n vaga h u v i t a t u d m o r m o o n i d e s t nende ; va l i smaal m i s j o n i t d d kaigus saadud kogemuste t o t t u , ja m i t - ' m e d neist o n saavutanud A m e e r i k a l u u r e r i n g k o n d a d e s vaga k d r g e koha . M o n e d a n t i k o m m u n i s m i k a l d u v a d v a b a m u u r ­laste r u h m i t u s e d p a k u v a d oma noortele l i ikmete le er is t ipen-d i u m i astumiseks W a s h i n g t o n i s asuvasse Val isteenistuse K o o l i . See k o o l varustab personaliga m i t m e i d m i n i s t e e r i u m e , annab r i i g i l e d ip lomaate ja spioone. K o i k need Vennaskonna m d j u t u s e d i iheskoos m o o d u s t a v a d A m e e r i k a v a l i s p o l i i t i k a ideoloogi l ise ta imelava. Selle tulemusena o n A m e e r i k a U h e n d -r i i k i d e s t saanud tdhus p o l i i t i l i n e fakts ioon, m i l l e eesmargiks o n h o i d a elus k o n f l i k t e m a a i l m a er i paigus.

Endise l t o n suur tahtsus s a l a m d r v a r i t e l . Eespool me vaat les ime seda, k u s t o n alguse saanud p r a k t i k a kasutada sa lamdrtsukaid po l i i t i l i se tddri istana. M a r k i m i s v a a r n e k o n s p i -r a t s i o o n , m i s u m b r i t s e b tanapaeva p o l i i t i l i s t e s a l a m d r v a d e t o e n d e i d , osutab tdsiasjale, et seesugused m d r v a d o n j a a n u d tanaseni j u l m a k s p o l i i t i l i s e k s salarelvaks. Peamisi e r i n e v u s i m d d d a n i k u assassiinide ja tanapaeva salamdrtsukate v a h e l o n

388 Eedeni jumalad

see, et m o n e d s a l a m d r v a r i d o n o s u t u n u d tegelike m o r v a r i t e kattevar juks, ja asjaosalised i i r i t a v a d teha n a g u , j u s t k u i olek­s id s a l a m d r v a r i d toepoolest i i k s i n d a tegutsenud. Teiste o l u -liste i s e l o o m u l i k e joonte poolest o n tanapaeva s a l a m d r v a r i d peaaegu taiesti identsed nende mdrtsukatega , keda Vennas­konna ismael i i t ide organisatsioon sajandeid tagasi Lahis-Idas programmeer is . Selle k inni tuseks vaadelgem tegelike m o r v a -j u h t u m i t e g a seotud toendeid .

Vaga p a l j u o n k i r j u t a t u d 1963. aasta 22. n o v e m b r i l t o i -m u n u d U S A p r e s i d e n d i John F. K e n n e d y m d r v a s t , seega v d t a n m a s i inkoha l teadaolevad f a k t i d l ihtsa l t l i i h i d a l t k o k k u . President K e n n e d y lasti maha v i n t p u s s i s t , k u i ta Dallases, Texase osari igis e s k o r d i saatel autos sdit is . Peaaegu k o h e parast m d r v a sundis v a n d e n d u k a h t l u s . Va idetav sa lamorvar Lee H a r v e y O s w a l d teatas a v a l i k u l t , et ta o n koigest p a t u -oinas. Ba l l i s t i l i sed katsed ja a s i t d e n d i d k i n n i t a s i d v e e n v a l t va idet , et K e n n e d y t tabasid k u u l i d , mis lasti val ja temast ees­p o o l , m i t t e tagant, kus o l i o l n u d O s w a l d . O s w a l d i l e ei o l n u d a n t u d aega, et tdestada oma va idet , n a g u o l n u k s ta koigest patuoinas , ega las tud tal ka k o h t u ette astuda, sest kaks paeva parast v a h i s t a m i s t m d r v a s p o l i t s e i v a l v e a l l oleva O s w a l d i d d k l u b i o m a n i k Jack Ruby, ke l l e l o levat o l n u d v a i d e t a v a s t i s idemed maff iaga. R u b y mdis te t i v a n g i ja ta sur i v a h e m k u i ne l i aastat h i l j em.

. K u t s u t i k o k k u a m e t l i k r i i k l i k k o m i s j o n , m i s p i d i h a k -k a m a u u r i m a JFK m d r v a g a seotud asjaolusid. O m a eesistujalt, U l e m k o h t u k o h t u n i k u l t Earl W a r r e n i l t n i m e saanud W a r r e n i k o m i s j o n j d u d i s jareldusele, et O s w a l d o l i t egutsenud taiesti u k s i n d a . A a s t a i d h i l j e m u u r i s U S A Esindajatekoja k o m i s j o n 26 k u u d uuest i John F. Kennedy ja mustade k o d a n i k u d i g u s t e eest vdi t l e j a M a r t i n L u t h e r K i n g i (kelle tappis 1968. aastal v a i d e t a v salamorvar) m d r v u . Esindajatekoja k o m i s j o n j d u d i s jareldusele, et s a l a m d r v a r i d ei olnud tegutsenud u k s i n d a ja et n i i K e n n e d y k u i ka K i n g i tapmise taga o l i o l n u d v a n d e n d u . K o m i s j o n i arvates vajasid need j u h t u m i d ta iendavaid pol i t se i -u u r i n g u i d . H o o l i m a t a sellest, et l e v i s i d k u u l d u s e d , j u s t k u i o l n u k s K e n n e d y m d r v a g a seotud L K A ja maf f ia , ei ole s i iani v a h i s t a t u d m i t t e uhteg i vandendulast .

Uus Eeden 389

John K e n n e d y n o o r e m v e n d Robert F. K e n n e d y m o r v a t i peaaegu v i i s aastat h i l j e m , 1968. aasta 5. j u u n i l Los Angeleses C a l i f o r n i a s „ A m b a s s a d o r i " hote l l i s . RFK k a n d i d e e r i s o m a m d r v a ajal p r e s i d e n d i k o h a l e ja o l i usna tdenaol ine , et just tema nimetatakse D e m o k r a a t l i k u Partei p r e s i d e n d i k a n d i d a a -d i k s . Robert K e n n e d y o l i just l o p e t a n u d kdne oma entusiast-l ikele va l imiskampaanias t osavotjatele ja hakkas l i i k u m a labi t a g a r u u m i , kus teda umbritses toetajate ja reporter i te s u m m . Just t a g a r u u m i s avas s u u d i m d i s t e t u d m d r v a r S i rhan S irhan lahedalt tule oma 22-kaliibrisest p i is to l i s t . Pihta sai m i t u i n i ­mest ja K e n n e d y k u k k u s pea- ja kehahaavadega p d r a n d a l e . Sirhan v o e t i s i l m a p i l k k i n n i . K e n n e d y sur i jargmisel paeval ja Sirhan mdis te t i s u u d i k u i u k s i k m o r v a r . Suudimois tvas t o tsu-sest h o o l i m a t a o l i s i ingi tegemist pa l jude vastuolul i s te tden-di tega . U u r i v a a jakir janduse erakordse saavutusena k o g u s Theodore Charach t o h u t u h u l g a t o e n d e i d selle k o h t a , et K e n n e d y t a p n u d lasu o l i t u l i s t a n u d teine m d r v a r , m i t t e Sir­h a n Sirhan. Charach kasutas n e i d toende id hammastava tais-p i k a d o k u m e n t a a l f i l m i The Second Gun lahtemater jal ina. Seda f i l m i n a i d a t i 1970. aastatel luhikest aega U S A kinodes ja h i l j a -aegu hakat i seda m u u m a ka videokasseti l . * Charachi u u r i m i s -t d d aratas tahe lepanu ka teiste seas, ja v i i m a k s t o i m u s selle alusel Los Angelese maakonna j a r e l e v a l v e n d u k o g u j u u r d l u s salamdrva kusimustes .

RFK teise relva teooria pohineb tervel h u l g a l h u v i p a k k u -vate l bal l is t i l i s te l testidel ja pealtnagijate tunnis tuste l . Nai teks laskis Los Angelese koroner v i i a lab i K e n n e d y peast ja r i ie te l t l e i t u d p i i s s i r o h u t e k i t a t u d pdletushaavade analuusi . Pdletus-haavade o lemasolu osutab sellele, et re lv p o l n u d s u r m a v a i d k u u l e tulistades K e n n e d y peast k a u g e m a l k u i k o l m t o l l i , see tahendab, et p u s t o l i t o r u o l i otse Kennedy vastas. K o i k pealt­n a g i j a d aga k i n n i t a v a d , et S i rhani re lv ei o l n u d m d r v a t u l e o l n u d m i t t e u h e l g i hetke l lahemal k u i kaksteist t o l l i ; o l u l i n e vahe pdletushaavade seisukohast. F i l m i The Second Gun teoo­ria osutab vdimaluse le , et surmava k u u l i vois ol la t u l i s t a n u d v o r m i r i i d e s turvamees , kes h o i d i s enne tu l i s tamise a lgust

* F i l m i The Second Gun videokasseti on andnud valja Video Cassette Sales, Inc. Biblio-graafiast leiate selle f i rma aadressi.

390 Eedeni jumalad

k i n n i K e n n e d y paremast kaest. Turvamees m d d n i s , et ta o l i m o l l u s toepoolest p u s t o l i val ja t d m m a n u d , ent k i n n i t a s , et p o l n u d k o r d a g i t u l i s t a n u d . O m e t i vai t i s j u u r e s v i i b i n u d pealt­nagi ja , et ta o l i n a i n u d turvameest tu l i s tamas . P u u d u v a d t o e n d i d selle kohta , et pol i tse i oleks t u r v a m e h e p u s t o l i t k o r ­d a g i u u r i n u d .

Kentsakas p a e v i k , m i s o l i va ide tava l t S i rhani k i r j u t a t u d ja m i s l e i t i parast tu l i s tamis t mehe kor ter i s t , naib k i n n i t a v a t v a n d e n d u teooriat . Selles p a e v i k u s k i r j u t a b S irhan m i t m e l k o r r a l samas kontekstis Robert K e n n e d y surma vajal ikkusest ja Sirhani lootusest suur rahasumma katte saada. Uhes sisse-kandes maini takse 100 000 d o l l a r i t . Koige h u v i t a v a m p a e v i k u sissekanne o n too , mi l l es S irhan, kes unis tab sellest, k u i d a s tal le saadetakse tema n i m e l e v a l j a k i r j u t a t u d tsekid suurele rahasummale , naib k o r d a v a t i n s t r u k t s i o o n i , et ta pole k u n a g i k u u l n u d lubadust , et saab katte suure s u m m a raha, k u i K e n ­n e d y sureb enne 5. j u u n i t 1968 - C a l i f o r n i a ee lva l imis te k u u p a e v a l . S irhani paevikus o n jargmised sdnad:

Robert F. Kennedy tuleb tappa Robert F. Kennedy tuleb tappa enne 5. juunit 68 Robert F. Kennedy tuleb tappa ma ei ole kunagi kuulnud, palun makske valja noudmisel noudmisel. 1

Los Angelese p o l i t s e i p idas n e i d p a e v i k u s issekandeid koigest v a i m s e l t h a i r i t u d s a l a m d r v a r i sonimiseks . K u i see p a e v i k toepoolest S i rhani k i r j u t a t u d o n , siis v o i k s i d v i i t e d rahale k u j u t a d a endast ta iendavat m o t i i v i K e n n e d y t a p m i -seks, keda S irhan n i i g i k i r g l i k u l t ei s a l l i n u d . Vastuseta o n k u s i m u s : kes p a k k u s Sirhanile toda i l m s e l t ahvat levat raha-s u m m a t ja kas Sirhan usub, et ta selle raha ka katte saab, k u i l o p u k s vanglast vabaneb? Tanase paevani o n S irhan j a a n u d enesele k i n d l a k s , vaites , et ta tegutses taiesti u k s i , ja n i i FJB k u i ka Los Angelese pol i tse i o n v a l m i s teda u s k u m a .

K u i turvamees toepoolest Robert K e n n e d y t a p n u d lasu tulistas, o n v o i m a l i k , et ta tegi seda kogemata. Turvamees vo is olla t d m m a n u d p u s t o l i kabuur is t , et K e n n e d y t kaitsta, ja tap-pis siis keset s u n d i n u d m e l u K e n n e d y kogemata , i l m a et ta t o i m u n u t ise a d u n u d oleks. Politsei ei ole seda vers iooni aga k u n a g i u u r i n u d , e h k k i o l i d olemas k a a l u k a d t o e n d i d selle

LJMS Eeden 3 9 1

kohta , et saatuslik k u u l ei o l n u d las tud Sirhani pustol is t . Los Angelese pol i t se i ho id i s v a n k u m a t u l t k i n n i oma sa lamdrvar i teooriast ja n a g u v a i d a b a r t i k k e l ajalehes Los Angeles Times, jattis m i t m e d as i tdendid arvesse v d t m a t a . *

Jalle hakkas id l e v i m a k u u l d u s e d v d i m a l i k u s t maf f ia j a / v d i L K A osalusest Robert K e n n e d y m d r v a s , k u i d selle m d r v a -asjaga seoses ei ole v a h i s t a t u d m i t t e u h t e g i vandendulast .

1981. aasta 30. m a r t s i varasel paras t lduna l o l i pres ident R o n a l d Reagan jus t l d p e t a n u d o m a W a s h i n g t o n i „Hi l ton i " hotel l is pee tud kdne. U m b r i t s e t u n a kaaskonnast ja salateenis-tuse agentidest, astus Reagan valja sdiduteele, kus teda ootas l i m u s i i n . Just n a g u Robert K e n n e d y mdrva loos astus ka n u u d r a h v a h u l g a s t val ja i l m s e l t h u l l u m e e l n e n o o r u k , kes Reagani p i h t a p u s t o l i s t tu le avas. Salateenistuse a g e n d i d l u k k a s i d Reagani l i m u s i i n i ja sd idutas id ta k i i res t i haiglasse, kus k d r -v a l d a t i operat i ivsel teel uksa inuke k u u l , mis o l i t a b a n u d pre -s i d e n d i v a s a k u t r i n n a k o r v i ja t u n g i n u d vasakusse k o p s u . Onneks ei o l n u d too k u u l saatuslik. Salamorvar John H i n k l e y j u n . m d i s t e t i mdrvakatses s u u d i . K o l u m n i s t i s d n u l teg i FJB k o i k tdestamaks, et H i n c k l e y o l i o l n u d ainus s u n d m u s k o h a l v i i b i n u d m d r v a r . M o n e d i n i m e s e d o n aga FJB jareldustesse k a h t l e v a l t s u h t u n u d . K u u aega parast oma tervenemist pee­t u d pressikonverentsi l vastas Reagan kusimuste le ja k i n n i t a s , et ei t u n d n u d k u u l i enne, k u i juba l i m u s i i n i s sees o l i .

K: Mil l ised o l id teie esimesed m5tted, k u i taipasite, et olite pihta saanud?

* Nende arvesse mittevoetud asitoendite hulka kuuluvad tagaruumi laepaneelid, milles oleks v d i n u d leiduda kuuliauke, mis tdestanuks, et tul istatud ol i ka teisest pustolist. N i i uskumatuna k u i see ka kdlab, havitas politsei need laepaneelid. Los Angelese pol i t -seiiilema Daryl Gatesi sdnul purustat i laepaneelid tavalise protseduuri korras. Gates kinnitas, et tegemist ei o lnud asitoendite havitamisega, kuna neid ei o l n u d Sirhani kohtuprotsessis asitdendina nimetatud. Ent ometi ta lisas:

... Tegelikult usun ma, et see [laepaneelide purustamine] ei o l n u d hasti labi m d e l d u d . See oli terve mdistuse vastane ja andestamatu, kuna tegemist o l i ulemaa-ilmselt tahtsa kohtuprotsessiga.

Mis veelgi olulisem, Sirhan o l i s i i i id i mdistetud ja tema apellatsioonikaebust ei pa is tnudki veel. Vdimal ikke asitdendeid ei peaks kunagi havitama enne, k u i kogu kohtuasi ldpetatud on.

M i l l e kuradi parast need asjad siis havitati? See sarnaneb juba Joseph Hel ler i raamatus Loks nr. 22 k ir je ldatud taiel iku hullumeelsusega. Nad oleksid justkui taht­n u d paisata valla varavad totaalsele kri i t ikale ja kahtlemisele. Sellele tegevusele ei ole vo imal ik anda mitte uhtegi mdis t l ikku seletust.2

392 Eedeni jumalad

V: Tegelikult ei suuda ma seda eri t i selgelt meenutada. Ma teadsin, et olin haiget saanud, kuid ma arvasin, et mulle ol i tei-nud haiget salateenistusc mees, kes mulle autos peale viskus, ja ma pean iitlema, et see oli toeliselt halvav valu. Ma olen oel­n u d , et see ol i n i i valus, justkui oleks keegi m i n d haamriga loonud. K u i d too tunne, naib mulle, tekkis siis, k u i ma olin juba autos, ja n i i ma arvasin, et vahest oli tema pustol voi midagi , siis k u i ta [salateenistuse mees] mulle peale viskus, m u l r ib i m u r d u -nud. K u i ma aga istukile tousin ja valu ikka veel jarele polnud and­nud, ja k u i ma jarsku avastasin, et kohin verd, siis me arvasime molemad, et voib-olla on m u l murdunud r ib i ja see on kopsu tunginud. 3

Uhes hi l isemas i n t e r v j u u s o n Reagani naine N a n c y k i n ­n i t a n u d pres idendi mul j e t .

Kas o l i tegemist l ihtsal t Reagani h i l i n e n u d reaktsiooniga H i n k l e y pustol is t l a s tud k u u l i t e k i t a t u d haavale v o i sai ta toe­poolest juba autos olles p i h t a salateenistuse agendi pus to l i s t v o i b - o l l a kogemata t u l i s t a t u d k u u l i s t , m i l l e l e na ib v i i t a v a t eespool t s i teer i tud tunnistus? FJB k i n n i t u s e l olevat Reaganit h a a v a n u d k u u l l e n n a n u d r ikoset ina l i m u s i i n i u k s e l t jus t t o i hetke l , k u i turvamees Reagani sdidukisse tdmbas. K u i FJB sel-g i tus tdele vastab, siis m i k s ei p l a h v a t a n u d k u u l k o k k u p d r k e s t autouksega, k u n a tegemist o l i ldhkekuul iga? Vahest see k u u l l ih t sa l t ei l d h k e n u d ? O n v o i m a l i k , et Reagani t u l i s t a m i s e p i -soodi ajal sa t tus id j u h u s l i k u l t k o k k u kaks asjaolu: m i t t e l d h -kev k u u l ja h i l i n e n u d va lua is t ing . Teine seletus, mis seesugust k o k k u s a t t u m i s t ei vaja, raagib sellest, et Reaganit tu l is tas , v o i b - o l l a kogemata, autos salateenistuse agent; see seletaks n i i seda, m i k s l d h k e k u u l ei l d h k e n u d (kuna ta ei p d r g a n u d v a s t u meta l lust ) , k u i ka Reagani enese malestusi .

FJB ei u u r i n u d v o i m a l u s t , et Reagani tulistamises osales ka „teine r e l v " . See o n m u r e t t e k i t a v , k u n a s u u d i m d i s t e t u d John H i n c k l e y j u n . k inni tas , et mdrvakatsega o l i seotud v a n d e -n d u . New York Times k i r ju tas o m a 1981. aasta 21 . o k t o o b r i valjaandes:

Tana hil isohtul kinnitas Justiitsministeeriumi allikas, et John W. Hinckley jun. oli kirjutanud tema kongist juunis konfiskee-

Uus Eeden 393

r i tud paberitele, et 30. martsil, k u i ta tulistas president Reaganit ja veel kolme meest, osales ta vandenous.4

H i n c l k e y v a i t e d o leks id p i d a n u d a n d m a t d u k e u l a t u s l i -k u l e v a n d e n d u j u u r d l u s e l e . L d p p u d e l o p u k s p o l n u d j u John H i n c k l e y j u n . m i t t e l ihtsal t keegi j u h u s l i k is ik A m e e r i k a r a h -vaste sulatusahjus. Ta o l i tolleaegse asepresidendi v a r a k a sdbra ja po l i i t i l i se toetaja poeg ja l o o m u l i k u l t oleks parast Rea­gani surma asepresidendist president saanud. M a ei taha sel-lega va i ta , j u s t k u i oleks v a n d e n d u toepoolest olemas o l n u d , a i n u l t et seesugused asjaolud t o o v a d enamasti kaasa t u n d u ­v a l t p d h j a l i k u m a j u u r d l u s e . New York Times k i n n i t a b , et FJB konfiskeeris H i n c l k e y paber id , u u r i s neis s i sa lduvaid v a i t e i d ja j d u d i s jareldusele, et H i n c k l e y j u t t vandendust ei vasta tdele. K o h t u n i k keelas advokaat ide l ja tunnistajatel H i n c k l e y pabe-r i te sisu aval ikkusele avaldada. V a n g l a v a l v u r i d , kes o l i d pabe­r i d k o n f i s k e e r i n u d ja labi l u g e n u d , ands id k o h t u n i k u ees v a i -k i m i s v a n d e . H i n c k l e y kohtuprotsess i ajal ei p u u d u t a n u d ei kai ts jad ega ka st iudista jad k o r d a g i v a n d e n d u ega teise relva o lemasolu v d i m a l i k k u s t . Selle asemel keerles k o g u k o h t u p r o t -sess H i n c k l e y usna ilmsete vaimsete probleemide umber.

Vahest o l i d k d i g i nende eespool k i r j e l d a t u d tu l i s tamis te taga toepoolest u k s i t egutsenud s a l a m d r t s u k a d , kus juures kahe l k o r r a l kolmest laks kogemata l a h t i ka t u r v a m e h e relv. F i l i p i i n i d e l aset l e i d n u d t a p m i n e tdestas aga, et seesugused j u h t u m i d v o i v a d t e i n e k o r d k u j u t a d a endast luureorganisa t -s ioonide soor i ta tud m d r v a .

O l i 1983. aasta. Benigno A q u i n o o l i F i l i p i i n i d e populaarne oposi ts iooni l i ider . F i l i p i i n e valitses t o i ajal d ik taa tor i s t presi ­dent F e r d i n a n d Marcos. Marcos o l i 1960. aastatel k u u l u t a n u d val ja sdjaseisukorra ega p i d a n u d k u i d a g i v a j a l i k u k s seda tuhis tada . Parast kolmeaastast v a b a t a h t l i k k u pagendust otsus-tas A q u i n o k o d u m a a l e naasta, e h k k i k u u s aastat v a r e m o l i ta o m a p o l i i t i l i s e tegevuse eest m d i s t e t u d s u r m a mahalaskmise labi .

A q u i n o l e n n u k maandus M a n i l a l ennuval ja l 21 . august i l 1983. U m b r i t s e t u n a F i l i p i i n i turvameestest , o l i A q u i n o jus t l e n n u k i t r a p p i m d d d a alia astumas, k u i v i h i s e s i d k u u l i d . Kuklasse t a b a n u d k u u l tappis ta s i l m a p i l k s e l t . Sa lamorvar

394 Eedeni jumalad

Rolando G a l m a n y D w a n g i , kes seisis r u l e e r i m i s t e e l , laskis s i lmapi lkse l t maha tema laheduses seisnud turvamees. Va l i t ­sus k u u l u t a s G a l m a n i k o h e m a i d sa lamdrvar iks , kes tegutses u k s i n d a , ja uri tas k o g u l u g u k i n n i mats ida.

Kohe t e k k i s i d aga ka kaht lused. President Marcosel o l i p i isaval t m o t i i v e A q u i n o tappa ja

A q u i n o o l i juba k o r d surma m d i s t e t u d . Selleks, et n e i d k u u l u -jut te s u m m u t a d a , moodustas Marcos m d r v a u u r i m i s e k s amet-l i k u k o m i s j o n i , samasuguse, n a g u o l i o l n u d Warreni k o m i s j o n , m i s o l i t e g e l n u d k a k s k u m m e n d aastat v a r e m USA-s John K e n n e d y m d r v a uur imisega . K r i i t i k u d k i n n i t a s i d , et Marcose k o m i s j o n o n erapool ik ja Marcose-meelne. Pa l jud kaht les id v d i -maluses , et k o m i s j o n tu leb a m e t l i k u s t er inevale jareldusele . O m e t i j u h t u s m i d a g i o o t a m a t u t . K o m i s j o n tegutses m d r v a u u r i d e s objekti ivselt . Ta kuulas ara tunnis tused selle kohta , et puss i rohus t p d h j u s t a t u d pdle tushaavad A q u i n o peas osuta-v a d tdigale, et saatuslik k u u l o l i las tud valja peast 12-18 t o l l i kaugusel . Valitsus vai t i s , et G a l m a n o l i g i n i i lahedale t u l n u d , k u i d peal tnagi jad ei k i n n i t a n u d seda. L e n n u k i s o l n u d ajakir-j a n i k tunnis tas , et kaks turvameest , kes o l i d se isnud otse A q u i n o k o r v a l , o l i d t d m m a n u d valja oma r e v o l v r i d ja suuna-n u d need A q u i n o l e hetk enne seda, k u i kosts id lasud. U m b e r -l u k k a m a t u d k o h t u l i k u d t o e n d i d ja pealtnagi jate t u n n i s t u s e d osutasid sellele, et A q u i n o t o l i t u l i s t a n u d uks turvamees, kelle ulesandeks o l i o l n u d teda kaitsta. Salamorvar p o l n u d k u j u t a -n u d endast m i t t e m i d a g i peale r o h m a k a kat tevar ju . Marcose k o m i s j o n avalikustas selle tulemuse.

K o m i s j o n i jarelduste tagajarjel esi tat i k r i m i n a a l s u u d i s -tused m i t m e l e korgele sdjavaelasele. O m e t i mdis te t i n a d k o i k kohtuprotsess i l o p u k s digeks. F i l i p i i n i k o h t u s u s t e e m i v e i d -rused ei l u b a n u d kasutada kohtuprotsess i ka igus s u u r t h u l k a n e i d t u n n i s t u s i , mis k o m i s j o n o l i k o g u n u d . Pal jud o l u ­l ised suudistuse tunnis ta ja id ei i l m u n u d kohale . K u u l d a v a s t i o l i m i t u t tunnis ta ja t a h v a r d a t u d . Parast seda, k u i Ben igno A q u i n o naine C o r a z o n A q u i n o o l i Marcose k u k u t a n u d ja to l le H a v a i l e l u k s u s l i k k u e k s i i l i saa tnud, i l m u s i d lagedale tunnis ta jad , kes k i n n i t a s i d , et Marcos o l i kohtuprotsessi l a b i -v i i m i s t tak is tanud. Lagedale i l m u s i d ka u u e d m d r v a t u n n i s -

Uus Eeden 395

ta jad, kes k i n n i t a s i d s a m u t i , et Benigno A q u i n o o l i t a p n u d turvamees.

A q u i n o m d r v o n tahtis selle poolest, et see o n sona otse-ses mottes identne teiste salamdrvari te tapatdddega. K u i RFK v o i Ronald Reagani tul istamiste taga o l i toepoolest v a n d e n d u , o n m d r v a soori tamisvi is identne A q u i n o j u h t u m i g a : va imsel t h a i r i t u d v o i fanaati l is te p o l i i t i l i s t e vaadetega s a l a m d r v a r i t kasutatakse k u i k a t t e v a r j u tdelisele m d r v a r i l e , kes v i i b i b s u n d m u s k o h a l o h v r i t kai tsva t u r v a e s k o r d i l i i k m e n a . Sellel tddemusel o n o l u l i n e tahtsus, k u n a nende F i l i p i i n i ohvi tser ide h u l k a , kel lele esitat i suudis tus A q u i n o tapmise organiseer i -mise eest, k u u l u s k i n d r a l Fabian Ver oma al luvate o h v i t s e r i -dega. Ver ei j u h a t a n u d m i t t e a i n u l t r i i g i sdjavage, v a i d ka selle l u u r e v d r g u s t i k k u . Teiste sdnadega, u k s i n d a tegutsenud sala­morvar , kes tappis Benigno A q u i n o , kujutas endast sdjalist ja /wureoperatsiooni. See o n vaga o l u l i n e , k u n a F i l i p i i n i d e Vaba-r i i k o l i tolle m d r v a ajal USA tahtsa imaid l i i t las i , ja ka tanapae­v a l o n USA-1 seal suured mere- ja lennuvaebaasid. F i l i p i i n i d saavad U S A - I t o l u l i s t ab i , sealhulgas ka sdjaliste ja l u u r e -alaste nduandjate naol . Sel pdhjusel o n F i l i p i i n i d e luureorga-nisa ts ioon suur t a n u v o l g l a n e n i i L K A k u i ka U S A sdjavae-l u u r e ees. M a ei taha sellega delda, et A q u i n o tapmisest v d t s i d osa A m e e r i k a luureteenis tused. See v a i d e nai tab l i h t s a l t , et Laane luureteenis tused o n v o t n u d h i l j u t i oma arsenali sala­m d r v a r i m e e t o d i , ent n i i k o h m a k a l t , et i n i m e s e d selle kohe lab i naevad. Isegi U S A ajalehed, mis U S A mdrvadega seoses s a l a m d r v a r i teooria omaks v d t s i d , a v a l d a s i d j u h t k i r j u , k u s t a u n i t i F i l i p i i n i sdjavaelaste digeksmdistmist . M e peame aval -d a m a austust nendele julgetele k o m i s j o n i l i i k m e t e l e , ke l l e l j a tkus v a p r u s t vaadata kaugemale s a l a m d r v a r i m u i i d i s t , ja nendele pealtnagijatele, kes o l i d pi isaval t j u l g e d , et t u n n i s t u s i anda. Seesugune ausameelsus o n h i n d a m a t u varandus .

Tanapaeva s a l a m d r v a r i d ei ole a i n u l t Ameer ikaga seotud nahtus . 1981. aasta 13. m a i l t u l i s t a t i Puha Peetruse v a l j a k u l a v a l i k u esinemise ajal paavst Johannes Paulus I l - t . Ta ja i e l l u ja o n selles ametis tanaseni. S u u d i m d i s t e t u d salamorvar M e h -m e t A l i A g c a o l i t u l i s t a n u d paavst i tema s d i d u k i t u m b r i t s e -vast r a h v a s u m m a s t . O n h u v i t a v m a r k i d a , et I taal ia p o l i t s e i

396 Eedeni jumalad

vahistas tulistamisega seoses ka teise mehe ja suudistas B u l ­gaaria luureteenistust katses paavst m d r v a t a . Bulgaaria o l i to i ajal veel k o m m u n i s t l i k r i i k . Venemaa suudistas A m e e r i k a L K A - d , et too o n p r o p a g a n d a eesmargi l Bulgaar ia osalust k i n n i t a v a d t o e n d i d f a b r i t s e e r i n u d ; ent Laane a jak i r jandus v a i t i s , et L K A o l i t e g e l i k u l t vahele s e k k u n u d ja a v a l d a n u d surve t I taal ia po l i t se i le , et see „Bulgaaria seotuse" ja „teise r e l v a " teooria korva le heidaks. Itaallased a n d s i d L K A n d u d -miste le jarele parast seda, k u i suudis ta tav m d r v a r M e h m e t Agca havitas oma tunnistuste usaldusvaarsuse, hakates vas-sima ja k u m m a l i s e l t k a i t u m a .

K a Rootsis le idis aset tahelepanuvaarne sa lamdrva j u h -t u m , k u i 1986. aasta 28. v e e b r u a r i l t a p e t i vaga p o p u l a a r n e peaminister O l o f Palme. Palme jalutas koos oma naisega k o j u k inost , k u i tema j u u r d e tormas re lvastatud mees, tulistas kaks korda ja pdgenes dhe. Kohe tekkis po l i t se i l v a n d e n d u k a h t l u s , k u i d peagi teatati , et t a p m i n e o l i o l n u d hul lumeelse katetdo. L o p u k s vahis ta t i ka kaht lusalune, aga k u n a mees keeldus e n d s u u d i tunnis tamas t , ta vabastat i . 1990. aastal maksis Roots i va l i t sus tal le k o g u n i vanglas v e e d e t u d aja eest k o m p e n s a t -s iooni . Kaesoleva r a a m a t u k i r ju tamise ajal ei ole u h t e g i teist kaht lusalust k o h t u ette astumas.

V i i m a n e vaatlemist v a a r i v j u h t u m leidis aset Laane-Saksa-m a a l 25. a p r i l l i l 1990 Oskar Lafonta ine ' iga . L a f o n t a i n e o l i Saarimaa l i i d u m a a peaminister ja sots iaaldemokraat ide k a n d i -daat Saksamaa kants ler iks . Ta v i i b i s p o l i i t i l i s e m i i t i n g u ajal l a v a l koos teise j u h t i v a sots iaa ldemokraadi Johannes Rauga. Is ik , kes nais olevat turvamees, juhatas lavale naise, ke l le l o l i kaes l i l l ebuket t . K u i naine Lafonta ine ' i j u u r d e j d u d i s , tdmbas ta r a h u l i k u l t val ja l i h u n i k u n o a ja sahvas sellega ule mehe k d r i . Onneks ja i Lafonta ine suurest verekaotusest h o o l i m a t a e l l u ja kandideer ib ka tana, kaesoleva raamatu k i r ju tamise ajal kantsleriks . M d r v a r A d e l h e i d Streidel v o e t i sealsamas k i n n i ja r i s t i t i va imsel t h a i r i t u d sa lamdrvar iks . Samas kannab ka see mdrvakatse m i t m e varasema eespool kas i t l e tud u k s i k m d r v a r i j u h t u m i k a u b a m a r k i : turvapersonal i i l m n e osalus, n n . u k s i k -salamdrvar, ke l le l a v a l d u v a d selged vaimse m a n i p u l e e r i m i s e m a r g i d , ja a v a l i k u l t soor i ta tud tegu. L i h u n i k u n o a kasutamine

Uus Eeden 397

t u l i r e l v a asemel m u u d a b Streideli veelgi enam keskaegse Par­sia assassiinide programmeeri tud mdrvari te sarnaseks, ka n o o d kasutas id t e r a r i i s t u . K i r j e l d a t u d m d r v a d teht i k o i k p o l i i t i ­lise e lu pddrdehetkedel : Lafontaine o l i kantsler H e l m u t h K o h l i vastaskandidaat . K o h l aga o l i Saksamaa taasuhinemise ja o l u -l i s i m a a i l m a m a j a n d u s l i k k e , p o l i i t i l i s i ja sdjalisi m u u d a t u s i kaasa toova Euroopa uhtsuse peamis i eestvedajaid. Lafontaine ja so ts iaa ldemokraadid aga k a n d i d e e r i s i d v a l i m i s p l a t v o r m i l , mis kutsus ules Saksamaa taasuhinemisprotsessi p i d u r d a m a .

N i i n a g u A d e l h e i d Streidel igi p u h u l o n pea k o i k i d e sala­m d r v a r i t e s o o r i t a t u d m d r v a d e p u h u l uks o l u l i s i e lemente sa lamdrvar i te i l m n e h a i r i t u d v a i m u s e i s u n d m d r v a h e t k e l . M i t m e p u h u l selgesti a v a l d u n u d v a i m u h a i g u s v o i b anda t u n -nis tus t vaimsest manipuleer imises t . S irhan S i rhani o l i d v a i -detavasti k o r d u v a l t h u p n o t i s e e r i n u d sdbrad, kel le tausta p o l i t ­sei ebapi isaval t u u r i s . Peal tnagi jad k i n n i t a s i d , et K e n n e d y tu l i s tamise h e t k e l o l i S i rhan n a i n u d val ja , j u s t k u i o l n u k s ta transis. John H i n c k l e y j u n . o l i saanud mdrvaeelsel ajal r o h k e l t psuhhiaat r i l i s t r a v i ja me ei tea veel seniajani, mi l les see r a v i seisnes. Kas H i n c k l e y l k u t s u t i esile nagemusi , sell iseid, n a g u o l i n a i n u d A d o l f H i t l e r siis, k u i ta v i i b i s r a v i l Pasewalki p s u h -hiaat r iak l i in ikus? N a g u muistse Parsia assassiinidest salamdr­v a r i d dhutas ka H i n c k l e y t taga h u l l u m e e l n e usk sellesse, et parast Reagani m d r v a m i s t paaseb ta paradi i s i , selle ainsa e r i -nevusega, et H i n c k l e y jaoks tahendas paradi i s uhe teatava na i t le ja tar i kat tesaamatut armastust . H i n c k l e y uskus , et k u i ta p r e s i d e n d i tapab, siis saavutab ta to l le naise armastuse. M e h m e t A l i Agca ja teiste tanapaeva sa lamdrvar i te (nagu „ S q u e a k y " F r o m m e , kes ur i tas 1975. aastal tappa pres ident Gera ld Fordi ) k u m m a l i n e v a i m u s e i s u n d osutab veelgi selge-m a l t , et tanapaeva sa lamdrvar i te j u h t u m i t e s v o i b v a i m n e m a n i p u l a t s i o o n ol la m a n g i n u d o l u l i s t r o l l i , just samal v i i s i l , n a g u see o l i t o i m u n u d muistses Parsias.

U l a l t o o d u valguses ei t i l lata m e i d i lmsel t avastus, et Ven­naskonna v d r g u s t i k o n kas otseselt v o i kaudsel t o l n u d seotud m i t m e tanapaeva salamdrvaga. Nai teks k u u l u s John H i n c k l e y j u n . m d n d a aega A m e e r i k a natslikusse organisats iooni . V e n ­naskonna s t i i l i s m u s t i t s i s m m d j u t a b tanapaeva A m e e r i k a

398 Eedeni jumalad

natsismi seda laadi organisatsioonide vahendusel n a g u A a r i a R a h v a d , jus t s a m a m o o d i n a g u see o l i m d j u t a n u d n a t s i s m i Saksamaal. „Squeaky" F r o m m e ' i eeskujuks o l i o l n u d Charles M a n s o n , kes jut lustas t i l lukeses C a l i f o r n i a l innas k u m m a l i s t a p o k a l u p t i l i s t m u s t i t s i s m i . Just M a n s o n ja tema „ p e r e k o n d " soori tasid 1969. aastal Los Angeleses jubedust tek i tavad Tate-LaBianca m d r v a d . O n h u v i t a v m a r k i d a , et M a n s o n o l i v a r e m pol i t se i in formaator o l n u d .

N i i kaua, k u i salamdrvari te m e e t o d i d ei leia vastustamist , ei tduse nende p o o l t o h v r i k s t o o d u d r i i g i d k u n a g i kdrgemale banaanivabar i ig i tasemest. Ni i suguste r i i k i d e h u l k a k u u l u v a d ka A m e e r i k a U h e n d r i i g i d ja Euroopa s u u r r i i g i d . Piisab v a i d heita p i l k sellele, m i l v i i s i l need m d r v a d o n m d j u t a n u d A m e e ­r i k a pres ident ide jargnevust , et osata h i n n a t a , k u i v d r d s u u r t k a h j u tek i tab seesugune m e e t o d demokraa t ia le . Tanapaeva A m e e r i k a j u h t i d e p r o b l e e m i d ei tulene m i t t e n i i v d r d v a l i m i s -protsessist v o i k o n s t i t u t s i o o n i puudustes t . Probleem seisneb selles, et val imisprotsessi ja k o n s t i t u t s i o o n i o n o lul ise l maara l vaarastanud j u h t i d e ja kandidaat ide sa lamdrvad. K u i sellesse annavad oma panuse ka p o l i t s e i v d i m u d , ignoreerides ja var ja-tes tdendusmater ja le ja ka m u u l v i i s i l k o r r a l i k k u j u u r d l u s t takistades, siis saavad nendest pol i t se i jdududest k u r i t d d kaas-osalised usna reaalses ja jur i id i l i ses mottes . N i i sureb d e m o -kraatia .

K o g u kaesolev raamat raagib Vennaskonna v d r g u s t i k u ro l l i s t revoluts ioonide dhutamise l . R e v o l u t s i o o n i d ja relvasta-t u d v a s t u p a n u l i i k u m i s e d o n usna k u l u k a d , ja k u i me v a h e g i ots ime, siis avastame, et tanapaeval f inantseer ivad e n a m i k k u n e i d luureorganisa t s ioonid . U k s seesuguse tegevuse k u r v a s -t a v a i d kdrva lnahte o n terror i sm.

T e r r o r i s t l i k u d r u h m i t u s e d k u j u t a v a d endast tdhusat v a h e n d i t k o n f l i k t i e lushoidmiseks . Cla i re S t e r l i n g i h u v i t a v raamat The Terror Network paljastab nai l isel t mi t teseotud terro-r i s t ide r u h m i t u s t e omavahe l i s i t i h e d a i d s i d e m e i d . Er inevate ideoloogi l is te vaadetega t e r r o r i s t l i k u d organisats ioonid maa­i l m a e r i p a i g u s t k a s u t a v a d s a m u p e l g u p a i k u ja varustuse ta rn i j a id . The Terror Network paljastab, et p a l j u d e l nendel u h i s -tel v a r u s t u s a l l i k a t e l o n s i d e m e i d Vene KGB-ga , e h k k i selles

Uus Eeden 399

raamatus ei l e i d u v i i t e i d Laane luureorganisats ioonidele , m i s s a m u t i t e r r o r i s m i er i v o r m e toetavad.

M i t m e t e r r o r i s t l i k u organisatsiooni eesmargiks o n sai l i ta­da n i i n i m e t a t u d p i d e v a revo luts iooni seisundit , s. t. dhutada j a t k u v a t vag iva ldse t r e v o l u t s i o o n i . Selle eesmargi j u u r e d o n marks i s t l ikus maailmanagemuses, m i l l e j arg i k lass ivdi t lus o n v a l t i m a t u ja peab u t o o p i a saabumise tagamiseks t o i m u m a l a k k a m a t u l t . N a g u male tame, o n selle v e e n d u m u s e j u u r e d o m a k o r d a C a l v i n i opetuses, m i s raagib, et sddiv m a a i l m o n Jumalale meeleparane. Seega o n p i d e v a r e v o l u t s i o o n i s ihiks h o i d a i n i m e s i l d p u t u s vdit luses , selleks et n a d v o i k s i d t u l e v i -k u s u t o o p i l i s t m a a i l m a n a u t i d a . Te ut le te , et see o n h u l l u -meelne? M u i d u g i o n . P idev r e v o l u t s i o o n , m i d a o n f i n a n t -seer inud m i t m e d luureteenistused ja m i d a innustab Vennas­k o n n a v d r g u s t i k , o n veel uks v i i s h o i d a i n i m e s i l a k k a m a t u s sdjaseisukorras ja uksteisega opositsioonis .

J d u p i n g u t u s i M a a l p i d e v a vastasseisu sai l i tamiseks o n k r o o n i n u d i lmse l t n i i t o h u t u e d u , et o n olemas oht suurema osa i n i m k o n n a havimiseks . In imesed o n jar jekordseks hea ja kur ja vaheliseks v i imseks vdi t luseks va lmis tudes l o o n u d v d i m -sa id t u u m a r e l v i . N e i l e , kes u s u v a d , et t u u m a s d d a o n v d i ­m a t u , u t l e n m a : mdelge hasti jarele. Selles p i d e v a vastasseisu d h k k o n n a s , m i l l e s me j a t k u v a l t e lame, j a a v a d r e l v a d h a r v a kasutamata . Teise maai lmasdja ajal kaks t u u m a p o m m i j u b a he idet i , k u i me aga vaatleme m d n i n g a i d eespool t o o d u d toen­d e i d , siis v o i m e v e e n d u d a , et n e i d o n i l m s e l t k a s u t a t u d ka kauges m i n e v i k u s tervete k u l t u u r i d e havi tamiseks . Selles p e i t u b i r v i t a v i r o o n i a . K u i i n i m s o o rahutus te taga seisavad toepoolest vardjate u h i s k o n n a m a n i p u l a t s i o o n i d , siis v o i v a d v a r d j a d u h e l heal paeval avastada, et nende omanduses olev k i n n i s v a r a o n paris dnnetus o lukorras . O n tosi , et t u u m a r e l -v a d o n k u r j a k u u l u t a v a l t ebastabiilsed, n i i et m i t m e d t u u m a -l d h k e p e a d ei p r u u g i va l ja tul is tamise k o r r a l s u g u g i l d h k e d a , k u i d l o o d u d t u u m a r e l v a d e p u r u s t u s j d u d o n n i i suur, et t u u -masdja p u h u l tekitatakse Maale o lu l i s t k a h j u . Koige k o l e d a m tuumare lvadega kaasas k a i v oht ei p e i t u aga m i t t e - ebastabii l-setes lendavates rakett ides, v a i d statsionaarsetes t u u m a p o m -m i d e s , m i s o n p e i d e t u d raket t ide s i h t p u n k t i d e s . Pentagon

400 Eedeni jumalad

val jendas oma m u r e t seesuguse v d i m a l u s e i i l e 1945. aastal k o o s t a t u d iilisalajases sdjalises aruandes. Sellest m u r e s t o n r i i a g i t u d h i l j e m g i , k u i teht i j d u p i n g u t u s i , et tddtada val ja n i i n i m e t a t u d rakett idevastast kaitsesusteemi „tahtede sdja" p r o g r a m m i raames, mi l l es vaenlase raket t ide purus tamiseks kavatset i kasutada l a s e r k i i r i . * M o n e d strateegid k a r t s i d , et „tahtede sdja" p r o g r a m m v o i k s m o t i v e e r i d a v a e n u l i k k e r i i k e , j u h u l k u i n e i l t ek ib kar tus , et nende t u u m a r a k e t i d v o i v a d m i t t e s ihi le j d u d a , s m u g e l d a m a ja p a i g a l d a m a A m e e r i k a Uhendr i ik idesse t u u m a p o m m e . Seesuguseid p o m m e o n kerge ladustada ja naiteks veoautodes v o i vaikebussides l i i k u v a t e n a h o i d a . Massi teabevahendites 1970. aastatel t u u m a t e r r o r i s m i kohta a v a l d a t u d h i r m u t a v a d a r t i k l i d osutavad sellele, et juba p r a e g u g i v o i v a d m o n e d statsionaarsed p o m m i d A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e t e r r i t o o r i u m i l olla. Tuleb arvestada ka selle v d i -malusega, et nende p o m m i d e paikaasetajaks ei p r u u g i s u g u g i olla vaenul ik r i i k v o i terroristide r u h m i t u s . A l a t i jaab alles oht , et r i i g i enese val i tsus v o i b salamahti o m a linnadesse t u u m a ­p o m m e p a i g u t a d a , kasutades n e i d osana „pdletatud m a a " varuplaanis t , samal m o e l n a g u Sveits o n p a i g u t a n u d k o i k i d e oma si ldade alia m i i n e j u h u k s , k u i vaenlane r i i g i v a l l u t a b ja u r i t a b n e i d s i l d u kasutada. Ksenofoobiat pddevates r i i k i d e s v o i b see sisemine t u u m a o h t v a g a g i reaalseks o s u t u d a . N i i -sugune o l u k o r d peaks teki tama m u r e t k o i k i d e t u u m a r i i k i d e elanikele.

N i i n i m e t a t u d k u l m soda Ameer ika U h e n d r i i k i d e ja Vene­maa v a h e l , e h k k i see o n tanapaeval h i l j u t i s t e u m b e r k o r r a l -duste t o t t u Venemaal k i i res t i raugemas, o n m i t m e t i meie e l u m d j u t a n u d , ja need m d j u t u s e d annavad e n d t u n d a veel tanagi . Inimestele o n vaenlase vas tu vdi t lemise ettekaandel s u n n i t u d peale k d r g e m a d m a k s u d , m d j u v d i m s a d sdjavae- ja luureorga-nisats ioonid ja p a l j u d m u u d k i hadad . M e i d o n m d j u t a t u d ka m u u l v i i s i l , mis o n k u l l v a h e m s i lmatorkav, k u i d s i iski n i i sama tahtis.

* „Tnhtede soda" on voimal ik ka muuta runderelvasruseks, et efektiivselt laserkiirte abil vaenlase l i n n u purustada. Seesugused laserrelvad oleksid tunduval t suurema purustusjouga k u i tuumaarsenal ja voiks id , k u i need l o p l i k u ku ju saavad, asendada meie tuumarelvade varusid.

Uus Eeden 401

1970. aastatel i m b u s i d a jakir jandusse teated A m e e r i k a sdjavae ja L K A k o r r a l d a t u d b a k t e r i o l o o g i l i s e sdja eksper i -ment idest . In imeste l t u l i ul latusega tddeda , et suur osa n e i d eksperimente teht i U S A l innades ja need o l i d s u u n a t u d U S A k o d a n i k e vastu . Nai teks p i h u s t a t i 1950. aastatele San Francis-cole i i h e l t sdjalaevastiku aluselt „bakterioloogilist u d u " . A j a -leht Los Angeles Times k i r ju tab :

S5javaedokumentidest on teada, et eksperimendi kaigus, mille eesmargiks oli selgitada valja n i i bioloogilise relva riinde- k u i ka kaitseomadused, kiilvas sojalaevastiku alus 1950. aastal kuue paeva jooksul San Franciscole ja seda iimbritsevatele asulatele bakteritest kiillastatud udu. Dokumentidest nahtub, et peaaegu 800 000 San Francisco ela-n i k k u puutus kokku tolle pilvega, mida pihustas ohku otse Gol­den Gate'i silla juures edasi-tagasi l i ikuv sojalaevastiku alus. Aerosool, mida laev ohku pihustas, sisaldas bakterit, mida tuntakse nimetuse all serratia ja mida sojavaelased toi ajal kahjutuks pidasid, ent mille kohta on hil jem teatavaks saanud, et see pohjustab teatavat l i i k i kopsupoletikku, mis monedel juhtudel voib loppeda surmaga. 5

Los Angeles Times lisas, et umbes tol le aja p a i k u h o s p i t a l i -seeriti vahemal t kaksteist in imest serratia p d h j u s t a t u d k o p s u -p d l e t i k u t o t t u . U k s neist s u r i . See o l i aga alles algus. Sdja-v a e v d i m u d paljastasid tdsiasja, et aastatel 1949-1969 o l i k o k k u v i i d u d lab i 239 va l i eksper iment i . Nendest 80 j u h u l , m d d n s i d sojavaelased, o l i k a s u t a t u d e lusa id baktere id . N e e d katsed h d l m a s i d Washingtoni , C o l u m b i a r i n g k o n d a , N e w Y o r k i , K e y Westi , Panama C i t y t (Florida) ja San Franciscot. K u i me otsus-tame u s k u d a sd javaevdimude p a k u t u d a r v u 80, siis saame tulemuseks tdsiasja, et k a h e k u m n e aasta j o o k s u l teht i U S A l i n -nade vastu iga l aastal keskmiselt ne l i bakter io loogi l i s t r i i n n a -k u t . Lisaks sellele o n teised val i tsuse d o k u m e n d i d pal jasta-n u d ka L K A labi v i i d u d samasuguseid bakter ioloogi l ise relva katsetusi . See tahendab, et U S A sdjavae- ja luureorganisats ioo-n i d p o m m i t a s i d usna intensi ivsel t m i t m e i d oma r i i g i t ihedal t asustatud p i i r k o n d i bakterioloogil ise relvaga tervelt kahekumne aasta val te l .

V a i d e t a v a l t l d p e t a t i seesugused b a k t e r i o l o o g i l i s e re lva katsetused 1969. aastal. O m e t i o n t e k k i n u d n i i m d n e l g i digus-

26 E e d e n i JLimulad

402 Eedeni jumalad

t a t u d k a h t l u s e d seoses t u n d u v a l t h i l j e m aset l e i d n u d oota-matute haiguspuhangutega , mis ei k a i k o k k u meie e p i d e m i o -loogiaalaste teadmistega. U k s v i i m a s e i d seesuguseid h a i g u s i o n A I D S ( A c q u i r e d I m m u n e Deficiency S y n d r o m e - o m a n d a -t u d i m m u u n s u s p u u d u l i k k u s e s t i n d r o o m ) . Parast seda, k u i puhkes A I D S - i epideemia, avaldasid N d u k o g u d e L i i d u amet-l i k u d ajalehed r i m d a v a i d k i r j u t i s i , m i l l e s k i n n i t a t i , et A I D S k u j u t a b endast U S A sdjavaelaste l o o d u d b i o l o o g i l i s t re lva . N e e d st tudistused k u u l u t a t i propagandis t l ikeks ja h i l j e m v o t ­tis N d u k o g u d e L i i t A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e surve l seesugused v a i t e d a v a l i k u l t tagasi . Tagasivdtmisest h o o l i m a t a o n n i i m d n e d k i U S A u u r i j a d v e e n d u n u d , et l e i d u b m i t m e i d t o e n d e i d , m i s esimest va idet k i n n i t a v a d .

U S A k o d a n i k k e ei ole p o m m i t a t u d m i t t e uksnes p i s i k u -tega, v a i d ka teistsuguse relvaga. 1981. aasta 16. j u u l i l eetris o l n u d t e l e p r o g r a m m i NBC Magazine with David Brinkley uhes intr igeer ivas ld igus t o o d i aval ikkuse ette fakt , et N d u k o g u d e L i i t o n p i d e v a l t p o m m i t a n u d U S A l o o d e p i i r k o n d i m a d a l -sagedusega raadiolainetega. Raadiolained o n seatud l i g i k a u d -sele elektrobioloogil isele tasemele. B r i n k l e y va idab :

Nagu oeldud, tundub see mulle uskumatuna, see on hullumeel-sus ja mitte keegi meist ei tea, mida kogu sellest asjast arvata: Vene valitsus on t i r i tanud valise elektrilise mojutamise teel inimkaitumist muuta. See on selge. Ja me teame ka seda, et mingi Vene raadiosaatja pommitab meie r i i k i aarmiselt mada-lal sagedusel edastavate raadiolainetega.6

U k s U S A valitsuse esindaja k inni tas , et tegemist o n o l n u d teatavat l i i k i mada la te l sagedustel tddtavate radar i sus teemi -dega, k u i d ta ei s u u t n u d k u i d a g i seletada, m i l v i i s i l seesugune radarisusteem tddtab. Fakt o n aga see, et er inevatel sagedus­tel edastatavad raadio la ined m d j u t a v a d neuro loogi l i s t ja f i i s i o -loog i l i s t funkts ioneer imis t , tavaliselt v a h e n d a v a d need v a i m ­set tegevust ja m u u d a v a d in imesed h d l p s a m i n i sugereerita-vateks . Just n i i s u g u n e selle tegevuse eesmark i l m s e l t o n g i . 1983. aasta 20. m a i l a v a l d a t u d Associated Press'i a r t ik l i s k i n n i ­t a t i , et alates v a h e m a l t 1960. aastast o n N d u k o g u d e L i i d u s . o l n u d kasutusel m a s i n Lida, et m d j u t a d a i n i m k a i t u m i s t 40-megahertsiste raadiola inetega . Lidat kasutatakse Venemaal

Uus Eeden 403

rahustava v a h e n d i n a ja selle m o j u a l l t ek ib in imese l t r a n s i -taol ine seisund. Venelaste kasutus juhend nimetab Lidat k a u g -t o i m i v a k s i m p u l s s r a v i aparaadiks, m i d a kasutatakse p s u h h o -loogi l i s te p r o b l e e m i d e , h i i p e r t o o n i a ja neuroosi r a v i k s . Seda mas inat o n p a k u t u d val ja psuhhotroopsete r a v i m i t e v d i m a -l i k u asendajana. A j a l , m i l A P a r t i k k e l i l m u s , o l i Lida m a s i n a n t u d parajasti medi ts i in i l i se v a h e t u s p r o g r a m m i raames kasu­tada Jerry L . Pettisele USA Veteranide Memoriaalhaiglast . Ha ig la u u r i m i s o s a k o n n a juhataja sdnul v o i k s seda masinat t u l e v i k u s kasutada ka A m e e r i k a kool ides , et j u h t i d a h a i r i t u d v o i arengu-peetusega laste k a i t u m i s t . Lida o n i l m s e l t v a i k s e m v e r s i o o n i isna sarnasest masinast, mi l les t D a v i d B r i n k l e y oma ar t ik l i s o n k i r j u t a n u d . A P k i n n i t a b :

[Uurimisosakonna iilem] titles, et leidub neidki , kes teoretisee-r ivad voimaluse tile, et Noukogude L i i d u kasutuses on selle masina taiustatud valjalase, mida rakendatakse saladuskatte all USA kodanike kaitumise muutmiseks NSV Liidust valjasaa-detavate signaalide abil. 7

Paistab sedavi i s i , et ameeriklased said toepoolest N d u ­k o g u d e val i tsuse a r m u s t rahustavat e l e k t r o o n i l i s t r a v i . O n u s k u m a t u , et A m e e r i k a U h e n d r i i g i d ei n d u d n u d val juhaalselt seesuguse tegevuse ldpetamist . O l u k o r r a i roonia p e i t u b selles, e h k k i see pole h o o p i s k i u l la tav , et A m e e r i k a m u u t u s see­suguse r a v i tagajarjel hoopis sdjakamaks. Ndukogude-vas tased m e e l e o l u d suvenes id ja n i i k o g u s h o o g u ka v d i d u r e l v a s t u -m i n e . L o o m u l i k u l t ei saa A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e kasvavat sdjakust panna k o g u ulatuses Vene masinate arvele, ent isegi p a r i m a t uskudes o s u t u s i d N d u k o g u d e sdjavaelaste j d u p i n -g u t u s e d ameeriklaste rahustamisel tagajarjetuteks. Tegel ikul t o n e lektrooni l i sed r a h u s t i d o s u t u n u d suvatoimelisteks arr i ta -jateks, m i l l e tagajarjel agressiivsus hoopis suveneb. Venelased ja k o i k u le jaanud, kes n e i d aparaate tanapaevalgi veel kasuta­v a d , peaksid need sootuks k i n n i panema ja k i n n i ka ja tma.

N a g u tdenditest n a h t u b , o n suured sdja- ja luureorganisat -s i o o n i d v o t n u d ule U F O - d e ja m i t m e t e Taevaste Isandate v a r e m kasuta tud m e e t o d i d : n a d o n l e v i t a n u d o h t l i k k e bakte-r e i d ja p o m m i t a n u d i n i m k o o s l u s i k a i t u m i s t m u u t v a t e elekt-rooni l i s te k i i r t e g a . N e i d tdsias ju arvestades m u u t u b e r i t i

404 Eedeni jumalad

olul iseks asjaolu, et v a h e m a l t A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s o n eelkdige just sdja- ja luureorganisa ts ioonid u r i t a n u d p a l j u d e aastate va l te l U F O - s i d maha v a i k i d a .

Koige esimest teadaolevat A m e e r i k a valitsuse a m e t l i k k u U F O - u u r i m u s t alustasid 1948. aasta 22. j a a n u a r i l U S A O h u -j d u d . Toonase u u r i m i s r u h m a n i m e k s sai Project Sign. Project Sign j d u d i s ehmatavale jareldusele, m i s ava ldat i selle r u h m a o l u k o r r a h i n n a n g u s ja mis seisnes tddemuses, et U F O - d k u j u ­t a v a d endast teisest maa i lmas t p a r i t lennuaparaate . V i i v i t a -m a t u l t lukkas selle jarelduse tagasi s taabiulem k i n d r a l H o y t S. Vandenberg, kes pidas toendeid ebapiisavateks. L o p p k o k k u ­vot tes m o o d u s t a t i u u s u u r i m i s g r u p p , m i s alustas t d d d 11. v e e b r u a r i l 1949 p r o j e k t i g a Grudge. Grudge'i eesmargiks o l i u u r i d a U F O - n a h t u s i , la t i tudes p d h i m d t t e l i s e s t eeldusest, et maaval i se id lennuaparaate ei saa ol la olemas. Project Grudge tegutses m i t u aastat ja v i i m a k s i i l e n d a t i see 1952. aastal - aas­ta l , m i l teadete h u l k UFO-de kohta markimisvaarse l t kasvas -k u u l s a k s Project Bluebook'i n imel iseks e t tevdtmiseks . Project Bluebook j d u d i s jareldusele (mis ei peaks m e i d u l l a t a m a , k u i m e v d t a m e arvesse lahte-eelduse, m i l l e alusel tema eelkaija Project Grudge m o o d u s t a t i ) , et k o i k U F O - d k u j u t a v a d endast taiesti seletatavaid l o o d u s l i k k e nahtus i .

Aasta parast Project Bluebook'i t d d r u h m a m o o d u s t a m i s t andis UFO-vaidlustesse oma panuse ka L K A , alustades ise-seisvate uur imustega . 1953. aastal moodustas L K A si lmapaist -vatest teadlastest koosneva k o m i s j o n i , mis sai n i m e k s Robert-soni k o m i s j o n . L K A k o m i s j o n k inni tas peagi a m e t l i k k u seisu-kohta , et U F O - d ei esinda maaval ist t s iv i l i sats iooni . K o m i s j o n lisas, et U F O - d ei k u j u t a endast r i i k l i k u l e ju lgeolekule otsest fuus i l i s t o h t u ega p a k u seetottu h u v i . Samas k inni tas k o m i s j o n aga, et UFO-dest teatamine v o i b hoopis r i i k l i k k u j u l g e o l e k u t ohustada. K o m i s j o n p a n i k i r ja j argmised sdnad, k i n n i t a m a k s v a i d e t selle k o h t a , et UFO-teadete m a h a v a i k i m i n e o n r i i g i h u v i d e seisukohast soovitatav:

... nendel ohtlikel aegadel voib seesuguste nahtuste kohta k a i - ' vate teadete jatkuva rohutamise tagajarjel sattuda ohtu p o l i i t i ­liste kaitseorganite nouetekohane funktsioneerimine. 8

Uus Eeden 405

Selle jarelduse tu lemusena u u r i s i d L K A ja FJB p a l j u s i d UFO-dest teatanud in imes i . U S A O h u j o u d aitasid sellele p r o t -sessile kaasa, andes 1958. aastal val ja i n s t r u k t s i o o n i d , m i s k o h u s t a s i d O h u j o u d u d e u u r i j a i d teatama FJB-le nende i n i ­meste n i m e d , kes k i n n i t a v a d , et o n mis tahes v i i s i l UFO-dega kontakt i s o l n u d , pdhjendades seda k o r r a l d u s t vaitega, et need in imesed „tdmbavad n i m e t a t u d kusimusele ebaseaduslikul v o i p e t t u r l i k u l m o e l uldsuse tahe lepanu" . 9 E h k k i n e i d n d u d m i s i o n l e e v e n d a t u d ja v a i d e t a v a l t ei u u r i FJB enam U F O - j u h t u -m e i d , v o i s A m e e r i k a v a l i t s u s r i n g k o n d a d e s v i i e k t i m n e n d a t e aastate l d p u s ja k u u e k u m n e n d a t e a l g u l taheldada k i n d l a t kavatsust takis tada UFO-teadete l e v i m i s t aval ikkuse seas ja a v a l i k k u diskuss iooni sel teemal.

Tanapaeval o n U S A val i tsus aval ikkuse ees UFO-asjadest korva le t d m b u n u d . Ta o n a n d u d UFO-de paljastamise t d r v i k u ule e r a d i g u s l i k u l e r i i h m i t u s e l e , Paranormaalsete N a h t u s t e T e a d u s l i k u U u r i m i s e K o m i t e e l e (CSICOP). CSICOP k i i t l e b o m a tahelepanuaratava teaduslike ja tehnil iste konsul tant ide ple jaadiga, p a l j u d need k o n s u l t a n d i d o n ka presti izikate u l i -k o o l i d e professor id . CSICOP o n a s u n u d l o o m a ka k o h a l i k k e h a r u u h i n g u i d , m i d a tuntakse taval isel t „skeptikute i i h i n g u -tena" . CSICOP annab val ja ka ne l i k o r d a aastas i l m u v a t ajakirja The Skeptical Inquirer.

CSICOP l a h t u b o m a tegevuses vaitest , et m i t t e keegi p o l e tdes tanud, et U F O - d o n maava l i sed l e n n u a p a r a a d i d . Samut i paljastab CSICOP ka k d i k i teisi nahtus i , m i d a ta pet-t u r l i k e k s v o i pseudoteadusl ikeks peab. Ni i suguste h u l k a k u u -l u v a d nai teks se lgel tnagemine, s p i r i t i s m , l u m e i n i m e n e , j e t i , L o c h Ness i kole t i s ja k o i k sp i r i tuaa lsed nahtused. CSICOP r i p u t a b igale katsele vahegi tdsisemalt UFO-dega seotud p r o b ­leeme u u r i d a k u l g e pseudoteaduse s i i d i - t e r m i n i , m i l l e g a organisatsioon u p r i s suvaliselt r i n g i ka ib . Pa l jud CSICOP-i ja koha l ike skept ikute r i n g i d e l i i k m e d o n paris energil ised ja esi-n e v a d sageli raadio- ja telesaadetes.

Tanapaeval o n CSICOP-i m o j u k u l l a l t k i tugev. Lisaks oma tegevusele i i l i k o o l i d e s , m i d a teostatakse CSICOP-iga seotud teaduskondade k a u d u , o n CSICOP l e v i t a n u d oma vaate id ka teabekanalite k a u d u . CSICOP-i l i i k m e k s o n n i m e t a t u d k u u l s a t

406 Eedeni jumalad

astronoomi C a r l Sagani. Teiste l i ikmetena o n m a i n i t u d ajakirja Omni E u r o o p a to imeta ja t Bernard D i x o n i t , Encyclopedia of Philosophy toimetajat Paul E d w a r d s i t , ajakirja Discover tegev-toimetajat Leon Jaroffi , ajakirja Aviation Week & Space Techno­logy l ennunduse aia vanemtoimeta ja t P h i l i p Klassi ja B. F. S k i n -n e r i t , k i r j a n i k k u ja k u u l s a t ka i tumis teadlas t , kes o n t e i n u d meie p d l v k o n n a hulgas ara t o h u t u tod i n i m k a i t u m i s e s t i i m u l -reakts iooni m u d e l i propageer imisel .

CSICOP o n l e i d n u d enesele j u n g r e i d peamiselt seetottu, et o n s u u t n u d endale organisats ioonina objekt i ivsuse i m a g o l u u a . Nai teks o n CSICOP-i tegevuseesmargi kir jelduses j a rg ­m i s e d sdnad:

Paranormaalsete Nahtuste Teadusliku Uurimise Komitee ees­margiks on edendada paranormaalsete ja aarmusteaduslike vaidete kriiti l ist uurimist vastutustundlikust, teaduslikust vaate-nurgast ja levitada teadlaste ja uldsuse hulgas faktilist infor-matsiooni seesuguste uurimiste tulemuste kohta.

Komitee on mittetulunduslik teadus- ja haridusorganisatsioon. 1 0

N a i b , j u s t k u i oleks see k o m i t e e suureparane organisat ­s ioon . M a a i l m v o i k s U F O - d e ja paranormaalsete nahtuste objektiivsest uur imises t toepoolest p a l j u kasu saada. O n vaga tahtis , et tdsiteadlased s u u d a k s i d eraldada d ige id v a i t e i d pet-tusest, ja seda pole k a u g e l t k i m i t t e a lat i l ih tne teha. Kah juks ei ole CSICOP selle eesmargi saavutamisel p i i saval t ob jekt i ivne . M i n u l e teadaolevatel andmetel o n CSICOP-i t u l e m u s e d o l n u d a la t i taiesti s i l m a k i r j a l i k u d . See o n t e k i t a n u d h a m m e l d u s t nende inimeste seas, kes ei suuda moista , ku idas o n v o i m a l i k ob jekt i ivse l vaat lemise l t e a t u d t o e n d i d i i ldse k o r v a l e jat ta . Lahenduse sellele kusimusele leiame siis, k u i selgitame val ja , kes o n CSICOP-i asutanud ja mis pdhjusel .

CSICOP- i asutas 1976. aastal A m e e r i k a H u m a n i s t i d e Assotsiatsioon. L o o m u l i k u l t o n A m e e r i k a H u m a n i s t i d e Assot-s iats ioon p i i h e n d a n u d oma tegevuse h u m a n i s m i f i l o s o o f i a edendamisele . H u m a n i s m i ennast o n raske def ineer ida , sest sageli tahendab see er i in imeste jaoks e r i n e v a i d asju. O m a p d h i o l e m u s e l t k u j u t a b h u m a n i s m endast f i l o s o o f i l i s t k o o l -k o n d a , m i l l e eesmargiks o n tegelemine i n i m l i k e h u v i d e ja

Litis Eeden 407

i n i m l i k e vaartustega, vastandades n e i d religioossetele h u v i -dele ja vaartustele. See vaatleb eetika ja eksistentsi k i i s i m u s i , lahenedes inimestele nende k u i f i iusi l is te o lendite seisukohast. Rel igioossed h u m a n i s t i d tegelevad ka spir i tuaalsete ja teo-loogi l i s te asjadega, ent v a a t l e v a d n e i d in imkesksest , m i t t e j u m a l a - v o i vaimukesksest aspektist, n a g u seda teeb e n a m i k u s u n d e i d .

Koige p a r e m i n i t u n t u d organiseer i tud h u m a n i s m i v o r m tanapaeva A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s o n n i i n i m e t a t u d seku-laarne [mi t te re l ig ioosne] h u m a n i s m . Sekulaarne h u m a n i s m o n nous tunnis tama a i n u l t fuus i l i s t eksistentsi ja heidab k o r ­vale spirituaalse ja teoloogilise reaalsuse. See o n rangelt mate-r i a l i s t l i k maai lmakasi tus . Pal jud sekulaarsed h u m a n i s t i d u s u ­v a d i n i m k a i t u m i s e s t i imulreakts iooni m u d e l i t .

CSICOP-i asutaja ja praegune esimees o n Paul K u r t z , Buffalos asuva N e w Yorgi osari igi u l i k o o l i f i losoofiaprofessor. K u r t z o n pal jude aastate va l te l t o i m e t a n u d ajakirja The Huma­nist. Ta o l i uks I I h u m a n i s t i d e mani fes t i koosta jaid ja o n k i r j u ­t a n u d r a a m a t u In Defense of Secular Humanism. Tema raamat p a k u b h u v i asjaolu t o t t u , et selles o n v a l j e n d a t u d m i t m e d orga­n i s e e r i t u d sekulaarse h u m a n i s m i l i i k u m i s e d o k t r i i n i d ja ees-m a r g i d . N e e d d o k t r i i n i d ja eesmargid o m a n d a v a d suure taht-suse siis, k u i n e i d vaadelda selle r o l l i valguses, m i d a professor K u r t z ja teised sekulaarsed h u m a n i s t i d o n CSICOP-i asutamisel m a n g i n u d . Professor K u r t z o n k i r j u t a n u d vaimse eksistentsi teemal jargmist :

Humanistid eitavad teesi, mille jargi on vaim kehast eraldatav, voi usku, et parast keha surma jatkub elu mones teises vormis. 1 1

I I h u m a n i s t i d e manifest k i n n i t a b :

Pigem kinnitab teadus, et inimene k u i l i ik on tekkinud loomu-like evolutsiooniprotsesside tulemusena. N i i v d r d , k u i me seda teame, on isiksus tervikuna bioloogilise organismi funktsioon, mis on seotud sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga. 1 2

Seesugused ideed sobivad hasti nende inimeste jaoks, kes o n o t s u s t a n u d neisse u s k u d a . See, m i d a m i n a delda t a h a n , seisneb jargmises : u k s i k i s i k u d ja o r g a n i s a t s i o o n i d , kes n i i -suguseid i d e i d ak t i ive l t l ev i tavad , avastavad peagi , et n a d ei

408 Eedeni jumalad

suuda olla s i i ral t ob jekt i ivsed siis, k u i seisavad s i lmi t s i tden-di tega , m i s selgelt nende v a l j a k u j u n e n u d m a a i l m a p i l d i g a v a s t u o l l u lahevad. N a d o n juba ette d e k l a r e e r i n u d , millesse n a d u s u v a d ja millesse mi t te .

Ob jekt i ivusust o n veelgi raskem saavutada ne i l j u h t u d e l , k u i need inimesed i i r i t a v a d aktiivselt oma mdttevi is i sotsiaalse eesmargina levitada. Vaatame I I humanist ide manifesti .

Me noustume kindlate uldtunnustatud printsiipidega. mis vo i ­vad olla iihendatud tegevuse aluseks - positiivsete pr ints i ipi ­dega, mis on seotud praeguse inimkonna olukorraga. Need moodustavad sekulaarse iihiskonna alustalad kogu planeeti holmavas ulatuses."

N a g u me kaesolevast tsitaadist naeme, o n pa l jude seku-laarsete h u m a n i s t i d e u h i n e eesmark l u u a k o g u planeet i h d l -m a v sekulaarne u h i s k o n d . CSICOP-i asutajaesimees professor K u r t z o n osalenud selle d o k u m e n d i koostamises, mi l l es n i i -sugune eesmark o n val jendust l e i d n u d . Seda laadi eesmargis ei ole iseenesest m i t t e m i d a g i halba. Akt i ivse te le re l ig ioonidele ja f i losoof i l i s te le dpetustele o n enamast i omane soov k u j u n -dada m a a i l m a vastaval t oma nagemusele. Seesugusel a k t i i v -susel o n aga ka o m a h i n d : CSICOP ja selle h a r u o r g a n i s a t -s ioonidena tegutsevad s k e p t i k u t e r u h m i t u s e d o n kaotamas oma usaldusvaarsust . N e i d tuleb kasitada p i g e m uhe teatava seisukoha eestkdnelejatena, m i t t e erapoole tute u u r i j a t e n a . N a d o n e e l u u r i m i s k o h t u t e u u r i j a d , m i t t e aga k o h t u n i k u d v o i v a n d e m e h e d .

CSICOP-i-sarnaste r u h m i t u s t e p u h u l tu leb i l m s i k s j u b a sa jandeid eks i s teer inud p r o b l e e m . E n a m i k u i d e o l o o g i l i s i l a h i n g u i d o n l o o n u d e k s t r e m i s t i d . N a i t e k s e s i n d a v a d seku­laarsed h u m a n i s t i d m a t e r i a l i s t l i k k u aarmust , ja sageli peavad n a d l a h i n g u i d tanapaeva k r i s t l i k e f u n d a m e n t a l i s t i d e g a , kes e s i n d a v a d religioosset aarmust . M d l e m a d p o o l e d o n ekstre­m i s t i d selles mottes , et k u u l u t a v a d se isukoht i , m i d a o n v o i ­m a l i k elus h o i d a a i n u l t t o h u t u t tdendi temass i ignoreer ides . N a d k u j u t a v a d teineteise jaoks hdlpsast i tabatavaid m a r k l a u d u , k u n a ne i l o n m d l e m a l n i i m i t m e i d p u u d u s i ; samas aga k u t s u ­takse i n i m e s i u h i n e m a uhe v o i teise poolega pelgal t selle vai te alusel, et k u n a uks p o o l n i i jamedalt eksib, siis peab teisel poole l ,

Uus Eeden 409

kes eksimused paljastab, omet i digus olema. Seda loog ika t o n o h t l i k j a rg ida . Sageli j u h t u b , et kaks i n i m e s t , kes k i r g l i k u l t m o n e k u s i m u s e ule v a i d l e v a d , k u m b k i v e e n d u n u d , et jus t t emal digus on , avastavad v i i m a k s , k u i n a d toe teada saavad, et o n m d l e m a d e k s i n u d . Kaks hul lumeelset v o i v a d l d p m a t u -seni va ie lda selle t i le , k u m b neist o n dige N a p o l e o n Bonaparte, k u i d hada kdrvaltvaata jale , kes uhe poole kasuks otsustab ja e m m a l e - k u m m a l e neist t r u u d u s t v a n n u b ! K u i e k s t r e m i s t i d omavahel v d i t l e v a d , siis o n tode sageli unarusse jaetuna soo­tuks m u j a l .

H o o l i m a t a sekulaarsete h u m a n i s t i d e ja teiste samalaad-sete ideoloogi l is te s u u n d u m u s t e puuetest eitada r e l i g i o o n i ja teoloogiat , on re l ig ioon endiselt o lu l ine i n i m i i h i s k o n d a m d j u -tav j d u d . K u i k o g u d a tanapaeval k o k k u k o i k s i iani veel alles o levad toed ko ik ides t a m m u t e k k i n u d re l ig ioonidest ja m u s t i t -sistlikest susteemidest, siis ei piisaks neist, et aidata in imesel j a g u saada ko ik ides t h irmuaratavatest barjaaridest, m i s seisa­v a d teel t a i e l i k u vaimse taassunni j u u r d e . Par imal j u h u l v o i ­v a d need k o k k u k o g u t u d toed anda mei le v d t m e taiesti u u e u u r i m u s e l a b i v i i m i s e l . Sellega ei soovi m a s u g u g i alahinnata seda reaalset tasu, m i d a suur h u l k i i k s i k i s i k u i d er ineva id r e l i -gioosseid r a d u kaies leiab. Enamikus usundeis o n toepoolest p a l j u v a a r t u s l i k k u , mis inimese e l u v o i b r ikastada.

K a tanapaeval , n a g u ka k o g u eelnenud ajaloo va l te l , tekib ja kaob p i d e v a l t suur h u l k u s u n d e i d . V a i d vahesed neist jaavad p i k e m a k s ajaks p i i s i m a , veelgi h a r v e m i n i m u u t u v a d n a d i i l d -t u n n u s t a t u d re l ig ioonideks . Sellest h o o l i m a t a runnatakse u u s i re l ig ioone tanapaeval n i i sama agedalt n a g u ka m i n e v i k u s . N u u d i s a j a r u n n a k u d v d t a v a d samasuguse v o r m i n a g u sajan­d e i d v a r e m g i : u u e d r e l i g i o o n i d k u u l u t a t a k s e salaparaseks kur juseks , mis ahvardab koike head. Tanapaeval kasutatakse u u t e r e l i g i o o n i d e margis tamiseks i i sna vaba l t sona kultus, e h k k i p a l j u d need r e l i g i o o n i d ei ole k a u g e l t k i m i t t e k u l t u s e d selle sona tegel ikus tahenduses. Oigest i kasutatuna tahendab sona kultus suurema r e l i g i o o n i a l a m r u h m a , naiteks n a g u r i s t i ­u s u k u l t u s v o i muhameedluse k u l t u s . M i s tahes t a i e l i k u l t u u t v o i iseseisvat r e l i g i o o n i peaks digupooles t n i m e t a m a sektiks v o i veel p a r e m , l i h t s a l t uueks r e l i g i o o n i k s . Sona kultus o n

410 Eedeni jumalad

i l m s e l t m u u t u n u d n i i populaarseks t a n u selle foneet i l is te le omadustele . Samut i sobib see vaga hast i ajalehepealkirjadesse.

K o i g e s u u r e m u u t e r e l i g i o o n i d e g a kaasnev o h t ei ole s u g u g i m i t t e see, et n a d v a l j e n d a v a d m i d a g i taiesti u u t v o i er inevat , oht p e i t u b selles, et n a d v o i v a d ol la suureparane t d d r i i s t selle kaes, kes soovib i n i m s u g u grupikes teks k i l l u s -tada, just samal v i i s i l , n a g u r e l i g i o o n i d seda ka m d d d a n i k u s t e i n u d on . See ei pea k o g u n i u s u n d i k u i seesuguse s u u l t o i ­m u m a . A i n u u k s i oma olemasolu t o t t u , selle t o t t u , et teda o n v o i m a l i k r t innata , v o i b tanapaeva r e l i g i o o n m u u t u d a sdjakaks fak ts iooniks , k u i avastab e n d tegutsemas k u l t u s e husteer iat tais sotsiaalses d h u s t i k u s . Seda l a a d i sotsiaalset k l i i m a t o n tanapaeval l i h t n e l u u a , k u n a e n a m i k h a r i t u d i n i m e s i arvab , et n a d o n i n i m p s u h h o l o o g i a kus imustes hast i k o d u s . A p e l -leerides sellele edevusele, o n h d l b u s d h u t a d a m u i d u i i sna sall ivate inimeste seas v a e n u uute re l ig ioonide vas tu , ruutades religioosse sall imatuse psuhholoogil istesse terminitesse. I r o o ­n ia p e i t u b selles, et e n a m i k tanapaeva kultusevastasest a k t i i v -susest l a h t u b n i i n i m e t a t u d k r i s t l i k u s t parempoolsusest , selle p u u d e s t j u u r i d a val ja Saatana kate tddd, m i l l e h u l k a k u u l u v a d k o i k r e l i g i o o n i d , mis ei lange k o k k u f u n d a m e n t a l i s t l i k e k r i s t ­laste dpetustega. Tanapaeva A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s l e v i t a -v a d kultusevastaseid r a a m a t u i d peamiselt k r i s t l i k u d r a a m a t u -k a u p l u s e d . N e e d kr is t lased o n l e i d n u d endale k e n t s a k a i d l i i t l a s i CSICOP-i-sarnastes r i ihmi tus tes ja teistes ja igal t mate­r i a l i s m i pooldavates inimestes (naiteks p s u h h i a a t r i d ) , ke l le meelest o n k o i k r e l i g i o o n i d ebaterved ja kes endale u u t e r e l i ­g ioonide nao l hdlpsast i tabatavaid m a r k l a u d u le iavad.

Seega o n uute re l ig ioonide u u r i m i s e l koige tahtsam h o i -d u d a n e i d p d l g l i k u l t kul tuseks n imetatutena uhte patta pane-mast, et seejarel nende uhise id j o o n i otsida. O i g e m oleks vaa-d e l d a neist i g a u h t e i n d i v i d u a a l s e l t , selgitada val ja i g a i i h e unikaalsed o m a d u s e d ja analuusida nendes l e i d u v a i d h a i d ja h a l b u k u i g i , lat i tudes igai ihele neist omastest i se loomul ikes t joontest . M o n e d need r e l i g i o o n i d o s u t u v a d i l m s e l t k o i g e kaesolevas raamatus kas i t l e tu d n n e t u k s j a t k u k s , teised aga v o i v a d k u j u t a d a endast siirast p u u d u va imset v a l g u s t le ida . Pohjus, m i l l e parast o n o l u l i n e jaada objekt i ivseks u u t e r e l i -

Uus Eeden 411

g ioonide suhtes, p e i t u b selles, et i lmsel t o n v a i m s e i d teadmis i v o i m a l i k leida a i n u l t uuemate re l ig ioonide vahendusel . Vane­m a d u s u n d i d ei lahe i lmsel t k u i g i kaugele oma va l j aku june­n u d dpetustest ja e n a m i k n u i i d i s a j a teadusi ei v d t a v a i m s e reaalsuse kohta olemasolevaid toende id uldse arvesse.

M a r k i m i s t vaar ib v a i d uks v i imase l ajal l e v i m a h a k a n u d rel igioosne l i i k u m i n e . Selleks o n k i n d l a s t r u k t u u r i t a ja k i i res t i kasvav New Age'i l i i k u m i n e . New Age'i l i i k u m i s t nimetatakse n i i selleparast, et tema eesmargiks o n tuua Maale uus ajastu, m i l u l e m v o i m u saavad v a i m n e v a b a d u s , f u u s i l i n e tervis ja m a a i l m a r a h u . Suur osa New Age'i l i ikumisega seotud u n i k a a l -sest m u u s i k a s t o n paris m e e l d i v ja New Age'i r d h u t a t a v vaja-dus suua l o o d u s l i k k u , t e r v i s l i k k u t o i t u o n l i i k u m i s e vaga p o s i -t i i v n e element. M o n e d New Age'i p o s t u l a a d i d k a t k e v a d endas so l tumatute re l ig ioonide va l j endatud i d e i d vaimse o l e n d i ole­muse k o h t a , ent n a g u h i n d u i s m o n ka New Age h a v i t a n u d nende s o l t u m a t u t e ideede pos i t i ivse olemuse, segades n e n ­desse suurtes doosides m u s t i t s i s m i , vardjate dpetusi (naiteks m o n e d hol i s t i l i sed opetused, mis raag ivad mdistuse, keha ja v a i m u uhtsusest , m i t t e eraldatusest) ja eneseabi m e e t o d e i d , m i s h d l m a v a d h u p n o o s i ja alateadvuse p r o g r a m m e e r i m i s t (mis o n m d l e m a d u h t v i i s i ebasoovitavad).

Meie jaoks p a k u v a d eri l is t h u v i need m d n i n g a d New Age'i i d e e d , m i s p u u d u t a v a d U F O - s i d . P a l j u d in imesed maai lmas o n p u u t u n u d k o k k u muistsete astronautide teooriaga ja selles s isa lduvate postulaat idega , m i s d p e t a v a d , et m i t m e d i i d s e d r e l i g i o o n i d o n saanud alguse kosmoseajastus elavatest maa-val is test t s iv i l i sa ts ioonidest . T a n u sellele o n osaliselt lange­n u d ka m u i i t i d e l o o r , m i s o m a l ajal o n U F O - n a h t u s i u m b r i t -senud. Vahest jus t selle tu lemusena o n New Age'i l i i k u m i n e u r i t a n u d taastada i i d s e i d rel igioosseid u s k u m u s i , m i l l e k o h a -selt o n maava l i sed o l e n d i d , keda o n n a h t u d meie taevas lendamas, v a l g u s t a t u d , peaaegu jumalatao l i sed o l e n d i d , k e l -lesse tuleb s u h t u d a imet leva aukartusega ja kelles tuleb naha lunastuse a l l i k a t . Seesugust j u m a l d a m i s t o n v a i e l d a m a t u l t e d e n d a n u d m i t m e d New Age'i teosed ja v i i m a s t e l aastatel A m e e r i k a s t e h t u d f i l m i d , n a g u Close Encounters of the Third Kind ja Cocoon. Ka m i t m e i d teisi vardjate dpetus i , sealhulgas

412 Eedeni jumalad

ka m a a i l m a l o p u k u u l u t u s i l ev i tavad tanapaeval modernsesse v o r m i valatuna New Age'i l i i k u m i s e k a u d u in imesed, kes v a i ­d a v a d , et n a d U F O - d e l t s d n u m e i d saavad (ja vahest m o n i o n g i saanud). K u i d i n g l i t e asemel p a k u v a d New Age'i p o o l -da jad mei le kosmosevendi . K u i u s k u d a aga a ja lugu , siis o n meie kosmosevendade l mei le o m e t i vaga vahe p a k k u d a peale r d h u m i s e ja g e n o t s i i d i , k u i me ei s u u d a neile ise u u s i k o m b e i d dpetada. N a i b , et just in imrass peab maaval is te le o lendi te le kaastunnet dpetama, m i t t e v a s t u p i d i . V a i d e t a v a d vardjatest h u m a n i s t i d , kes vahetevahel M a a d k u l a s t a v a t ja in imestest pealtnagi jate ja r d d v i t u t e s i lme a l l h a i d t e g u s i d soor i tavat , n a i v a d k u j u t a v a t endast selget v a h e m u s t , m i s o n v d i m e t u i n i m k o n n a jaoks m i d a g i tdel isel t o l u l i s t k o r d a saatma. N i i n a g u ars t id , sotsiaaltddtajad ja preestr id , kes lahe-v a d vanglatesse, et v a n g i d e l e l o h u t u s t p a k k u d a , pole ka vardjatest h u m a n i s t i d s u u t n u d k u n a g i tege l ikul t v a n g l a m u u r e maha l d h k u d a . N a i b , et ainsad i n g l i d ja kosmosevennad, k e l ­lele loota tasub, olete teie ise ja teie vagagi maised maapeal -sed naabr id .

A j a l , m i l kaesolev val jaanne t r u k k i o n m i n e m a s , o n m a a i l m tunnis ta jaks m i t m e t e l e m u u t u s t e l e . M o n e d neist o n v a g a g i t e r v i t a t a v a d , naiteks k o m m u n i s m i k o k k u v a r i s e m i n e pal judes r i i k i d e s , L d u n a - A a f r i k a val i tsuse p u u d e d a p a r t h e i d kaotada ja m i t m e l p o o l u h a s a g e d a m i n i k o r r a l d a t a v a d d e m o k r a a t l i k u d v a l i m i s e d . N e e d s u n d m u s e d n a i t a v a d , et o l u ­k o r d o n paranemas, vahest saabub k u n a g i ka l d p p neile i n i m ­k o n n a hadadele , m i l l e s t me kaesolevas raamatus r a a k i n u d oleme.

K a h j u k s o n n i i rahvustevahe l ine v a e n k u i ka i k k a vee l kasutuse l olev i n f l a t s i o o n i a l t i paberraha susteem uuenevas Euroopas t d e n d i k s selle k o h t a , et m i d a g i o n s i i sk i p u u d u . N u u d , kus m a a i l m elab 20. sajandi u h e k s a k u m n e n d a i d aas­t a i d , o n i l m n e , et o l u k o r d meie l i m b e r sarnaneb tol lega, m i s valitses kakssada aastat tagasi, k u i pal judes m a a i l m a r i i k i d e s t u l i d v d i m u l e v a b a r i i k l i k u d v a l i t s u s e d . N i i n a g u t o l g i ajal n a i t a v a d ka tanapaeval t o h u t u t akt i ivsus t ules Vennaskonna f a k t s i o o n i d , dhutades s d d u ja pdhjustades sotsiaalseid hada-s id .

Uus Eeden 413

U h a k a s v a v a l m a a r a l o n i s l a m i m a a i l m a s ja K o l m a n d a M a a i l m a r i i k i d e s t u l n u d kasutusele bal l i s t i l i sed r e l v a d , m i l l e l e v i k u l e a i tavad kaasa n i i H i i n a k u i ka l aaner i ig id ; samal ajal pdhjustab Lahis - Ida r a d i k a l i s m r a h u t u s i n i i Lahis-Idas k u i ka m u j a l . 1990. aastal saavutas i s lami sekt, m i d a tuntakse mosle­m i t e vennaskonna n imetuse a l l , u lekaa luka v d i d u Jordaania l innades Zarka ja A k a b a t o i m u n u d v a l i m i s t e l .

Kaesoleva r a a m a t u k i r j u t a m i s e ajal j a t k a v a d m a r k s i s t i -dest revo luts ionaar id i k k a veel inimeste m d r v a m i s t n i i Peruus k u i ka F i l i p i i n i d e l . Peruus k u u l u v a d koige r a e v u k a m a d mauist -l i k u l t mee les ta tud sissid salauhingusse n imetusega Sendero Luminoso, m i s l ig ikaudses tdlkes tahendab „hiilgav r a d a " .

N a r k o k a r t e l l i d e s t o n saanud tdsisel tvdetav p o l i i t i l i n e v o i m , naiteks K o l u m b i a s , kus k o k a i i n i k a r t e l l i d alustasid rae-v u k a t soda K o l u m b i a valitsuse vastu . Toendeid Vennaskonna v d r g u s t i k u tegutsemisest n a r k o m a a i l m a telgitagustes v o i b naha ka Peruus, kus Sendero Luminoso o n tege lnud k o k a p o d -saste kasvatamisega, ja h e r o i i n i k a u b a n d u s e s , k u s m d j u k a d Aasia hero i in iga k a u p l e v a d t r i a a d i d m o o d u s t a v a d kaesoleval ajal s a l a u h i n g u i d , m i l l e j u u r e d u l a t u v a d tagasi 17. sajandisse.

Parempoolsed n a t s i o n a l i s t l i k u d organisa ts ioonid , e h k k i need o n maai lmas tildiselt ebapopulaarsed, saavad tanaseni s u b s i i d i u m e val i tsusorgani te l t , n i i t o i m u b naiteks Venemaal , k u s organisats ioon nimetusega Venemaa Rahva O i g e u s k l i k L i i k u m i n e , mis kasutab oma sumbol ina svastikat meenutavat r i s t i kollasel taustal . 1990. aastal spondeeris tol le l i i k u m i s e g a seotud in imes i U S A Teabeagentuur eesmargiga anda neile v o i ­m a l u s esineda A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s loengutega , ja seda h o o l i m a t a protestidest , et need kdnele jad o n a n t i s e m i i t l i k u l t meelestatud.

1990. aasta mais i l m n e s , et la ia ldast k d l a p i n d a l e i d n u d j u u d i h a u d a d e r t ivetamise I israelis H a i f a l innas o l i p a n n u d t o i m e j u u d i k i l i a s t i d e sekt. t i k s to l le sekt i l i i k m e i d m d d n i s , et nende r t i h m i t u s o l i r t i v e t a n u d h a u d u m a k j a v e l l i s t l i k u ees­margiga st ivendada k o n f l i k t i j u u t i d e ja ant isemi i t l ike j d u d u d e vahe l .

M a a i l m a p a n k o n e n n u s t a n u d u u t e A I D S - i - t a o l i s t e i m -m u u n s i i s t e e m i havitavate v i i rushaiguste p u h a n g u i d ja 1990.

414 Eedeni jumalad

aasta martsis saadeti r u h m A m e e r i k a arste viieaastasele m i s -sioonile Aafrikasse, et n a d selgitaksid val ja u u e d v i i r u s h a i g u -sed ja tegeleksid m u u d e g i asjadega. N i m e t a t u d m i s s i o o n i k s eraldas raha U S A valitsuse peamine A I D S - i u u r i m i s e g a tege-lev a m e t k o n d - A l l e r g i a ja N a k k u s h a i g u s t e I n s t i t u u t . U h t arsti , Nicholas Lerche'i Cal i fornia Davise U l i k o o l i s t , tsiteeritakse ajalehe San Francisco Chronicle 1990. aasta 15. m a r t s i n u m b r i lehekul je l 8 A : „Uks p r o b l e e m , m i d a me p r a e g u teadvustama hakkame, o n uute i l m n e n u d vi i rushaiguste teke, ja maai lmas v o i b ol la veel p a l j u g i loomade v i i r u s h a i g u s i , m i s a i n u l t oota­v a d i n i m o r g a n i s m i sa t tumis t , et seal l o p p k o k k u v o t t e s u u s i h a i g u s i p d h j u s t a d a . " Vdttes arvesse v i h j e i d ja t o e n d e i d selle kohta , et A I D S v o i b ol la i n i m s o o hulgas meelega l e v i t a t u d , o n pdhjus t karta sedagi, ku idas v o i k s i d kasutada arstide avasta-t u d u u s i h a i g u s i m o n e d need i s i k u d , kes seda u u r i m u s t o n toe tanud.

A j a l , k u i te seda raamatut loete, o n i lmse l t l e i d n u d aset n i i m d n e d k i u u e d s u n d m u s e d . L i i d r i d , po l i i t ika tege lased ja i n s t i t u t s i o o n i d t e k i v a d ja k a o v a d m a a i l m a na i te lava l . Sdja-tegevus k o r d algab, k o r d kaob. (Nai teks o n A m e e r i k a vaba­m u u r l u s m u u t u n u d u h a e n a m vastast ikuse abi u h i n g u k s . Tanapaeval o n koige agedamateks v a e n u dhutavateks r u h m i -tusteks m u u t u n u d ul t ranats ional i s t id , separatistid-rassistid ja re l ig ioossed eks t remis t id - m i l l e l o n u l l a t a v a i d otseseid v o i k a u d s e i d s i d e m e i d UFO-nahtustega . ) M a l o o d a n , et kaes­olevas raamatus k i r j e l d a t u d pikaajal ist kasutamist l e i d n u d aja­l o o l i s e d tegutsemis tavad v o i v a d o s u t u d a h u v i p a k k u v a k s ja vahest k o g u n i t a r v i l i k u k s tddr i i s taks tulevaste k o n f l i k t i d e pdhjus te u u r i m i s e l . Oleks vee lg i p a r e m , k u i me v d i k s i m e loota , et see raamat m u u t u b u k s k o r d ei m i l l e k s k i m u u k s k u i malestuseks halvast unenaost, mi l les t m e i l k d i g i l o n dnnes tu-n u d ules argata.

39. p e a t i i k k

Pogenemine Eedenist

O n l o o m u l i k , et in imesed ots ivad v d i m a l u s i umbr i t seva t maa­i l m a parandada. Laia l t o n l e v i n u d vaararvamus , et tegus i n i ­mene peab o lema kas r ikas , p o l i i t i k v o i p u h a k . T e g e l i k u l t v o i b aga iga i n i m e n e , kes ta ka poleks , v o t t a e d u k a l t o m a katte n i i enese k u i ka oma lahedaste e luohjad, i l m a et ta o l u l i -selt o m a e l u v o i tegevust o h t u seaks. Seda v o i b teha j a r k -j a r g u l t , kd igepea l t tu leb alustada enese e l u v i i s i p a r a n d a m i -sest, seejarel aidata oma perekonda ja s d p r u , k u i n a d abi vaja-v a d , siis tuleks mdttekaaslastega l i i t u d a v o i m o o d u s t a d a k i i d u v a a r s e t e sotsiaalsete eesmarkidega g r u p p e ja l o p u k s k u j u n d a d a endas val ja otsene i s i k l i k u vastutuse t u n n e k o g u i n i m k o n n a eest. O n vaga o l u l i n e , et uha r o h k e m i n i m e s i see-suguse protsessiga algust teeks. Selge o n see, n a g u a ja lugugi selgelt n a i d a n u d o n , et k u i sa ise oma keskkonda ei loo , siis teeb seda s i n u eest keegi teine ja sulle ei p r u u g i t u l e m u s s u g u g i m i t t e mee ld ida .

Tegel ikul t ei pea me m a a i l m a oluliseks ja kons t rukt i ivseks m u u t m i s e k s k u i g i p a l j u tegema. Nai teks oleks hdlpsast i v o i m a ­l i k asendada in f la t s ioonia l t i paberraha susteem, mis j a t k u v a l t s t ivendab v d l g u o l e m i s t ja ebastabii lsust k d i k i d e l tasandi te l , stabil ise rahasusteemiga, selleks tu leks l i h t s a l t k d r v a l d a d a ka ibe l t p a n k a d e l o o d u d raha ja asendada see susteemiga, m i l l e s raha e m i t e e r i v a d r i i k i d e va l i t sused vas taval t nende r a h v u s l i k u l e k o g u t o o d a n g u l e ja m i d a levitatakse i l m a laenusid tek i tamata . P a n g a d k i v o i k s i d selles stisteemis osaleda, olles selleks kanal iks , m i l l e k a u d u raha ringlusesse lastakse, k u i d

416 Eedeni jumalad

nei l ei oleks e n a m v o i m a l i k raha l u u a . Val i tsused ei peaks e n a m kedagi maksustama ega laenu v o t m a ; n a d v o i k s i d l i h t ­salt eraldada endale n i i p a l j u raha, k u i n e i l oma tegevuseks vaja o n , la t i tudes p i i r i d e s t , m i l l e neile seab r a h v u s l i k k o g u -p r o d u k t . Selle p laan i rakendamise tulemusena vo iks m o m e n -taanselt tuh is tada k o i k pankade a n t u d l a e n u d : v a l i t s u s e d v o i k s i d maksta nende teenuste eest, m i d a n a d raha l e v i t a m i -sel ja r inglusse laskmisel o n osutanud, ja k l i e n d i d neile osuta-t u d teenuste eest.

Vardjate u h i s k o n d ise, k u i see toepoolest olemas o n , o n h e i t n u d mei le erakordse val jakutse , n a g u me eespool j u b a n a g i m e . K u i keegi u r i t a b kahandada inimese v d i m e t sellele val jakutsele vastata ja tdkestada UFO-de ja spirituaalsete n a h ­tuste u u r i m i s t valeteadete, kahtlaste tdendi te , hammastavate seletuste ja pettusega, siis teeb ta sellega i n i m k o n n a t u l e v i k u -valjavaadetele suur t potentsiaalset kah ju . S i inkohal oleks tar­v is k o i k i d e osaliste p i i n l i k k u ausust.

K u i M a a o m a n i k o n toepoolest maaval ine rdhujate t s i v i ­l i sa ts ioon, siis p e a v a d k u s a g i l o lema ka s i d e k a n a l i d i n i m -olendite ja vardjate uh iskonna vahel . M a ei raagi s u g u g i v a i -detavast telepaatil isest uhendusest , m a r a a g i n in imeste ja vardjate vahelistest si lmast s i lma kontakt idest . Osaliselt v o i k s praegust o l u k o r d a lahendada nende k o m m u n i k a t s i o o n i k a n a -l i te l e i d m i n e ja nende kasutamine labiraakimisteks eesmargiga kaotada M a a l t v a l u ja kannatused. See ettepanek v o i b t u n d u d a taiest i meele tuna , k u n a tahendaks seda, et tu leb asuda s d l -m i m a d i p l o m a a t i l i s i s i d e m e i d maaval ise t s iv i l i sa t s iooniga , m i l l e o lemasolugi ei m d d n a enamik va l i t sus i , selleks et v d i t a katte vabadus in imsoole , m i l l e or jastamistki s u u r e m osa i n i m -konnas t eitab. Teisest kul jes t v o i v a d p a l j u d v a i t a , et need l a b i r a a k i m i s e d o s u t u v a d n i i sama t u l u t u t e k s , n a g u j aaks id t u l u t u t e k s ka San Q u e n t i n i vangide lab i raakimised vabaduse ule oma v a n g i v a l v u r i t e g a v o i koonduslaagr iasukate labiraa­k i m i s e d SS-lastega. Vardjate ts iv i l i sats iooni tuleb veenda sel­les, et i n i m s u g u ei soovi ei kat temaksu ega p o l i i t i l i s i r a h u t u s i . I n i m k o n d otsib koigest v d i m a l u s i l u b a t u d lunastuse l e i d m i -seks ja o n nous jagama oma e d u ka vardjate uhiskonnaga. M e i e eesmark oleks v a n a d asjad unustada ja t u l e v i k k u ehitada.

Pogenemine Eedenist 417

Vahepeal v o i b i n i m s o o sodade p r o b l e e m i lahendamise kallale asuda ka vahetul t . Peaks olema selge, et sdja ajal, o l g u see siis k u u m v o i k u l m soda, ei ole kohta turval isusel . I n i m e ­sed raagivad tuumarelvastusest loobumisest , k u i d m i s mote t o n vahendada m d n e v d r r a tuumaarsenal i , k u i keemia- ja bak-t e r i o l o o g i l i s i r e l v i kasutatakse u h a suuremates kogustes? Onneks m d i s t a v a d p a l j u d in imesed, et toeline r i i k l i k ju lgeolek o n saavutatav a i n u l t sdpruse ja r a h u l a b i . K i i s ige u k s k d i k , m i l l i s e l t ameeriklaselt , kas ta tunneb , et Kanada teda sdjaliselt ohustab , v o i esitage sama k u s i m u s A m e e r i k a k o h t a kas v o i koige sdgedamale kanadalasele. M d l e m a r i i g i e l a n i k u d tunne­v a d end teineteise suhtes turval ise l t , ja m i t t e seetottu, et nad o n s u u n a n u d laskevalmis re lvad teineteise poole , v a i d selle-parast , et need r i i g i d e lavad ta ie l ikus sopruses. Euroopas ei leia te, et Belgia r i i k o n a janud oma ri igikassa p a n k r o t i aarele, relvastades end H o l l a n d i o h u vastu , ega relvasta ka h o l l a n d -lased e n d h a m b u n i , et v d i d e l d a Prantsuse sdjarditega. M i s tahes loo tused , et re lvade , spionaazi , p r o p a g a n d a ja teiste s d j a p i d a m i s v a h e n d i t e a b i l o n v o i m a l i k saavutada r i i k l i k k u j u l g e o l e k u t , o n eos m a a r a t u d l u h t u m i s e l e . V a r e m v o i h i l j e m ehitab keegi suurema p o m m i v o i leiab v d i m a l u s e teie o m a d neutral iseerida. Varvatakse p a r e m spioon v o i esitatakse veen-v a m vale . M i t t e keegi ei peaks o m a turva l i suse o t s i n g u t e l jaama loo tma seesugustele kelmustele.

M a a i l m a s o n p a l j u in imes i , kes u r i t a v a d saavutada ju lge­o l e k u t sdpruse abi l . N e i l ei ole aga d n n e s t u n u d suurematest takistustest j a g u saada. M a a i l m a j u h i d o n k a l l u t a n u d o m a k d r v a d luureagentuur ide poole , m i l l e eesmargiks o n oma ette-kannete, alarmeerivate teadete ja stingete stsenaariumide abi l j a t k u v a l t k rooni l i s t h i r m u - ja o h u t u n n e t suvendada. N i i kaua k u i r i i g i j u h t i d e vahel p u s i v a d k u n s t l i k u d f i losoof i l ised er imeel-sused, ei ole need j u h i d vo imel i sed m d t l e m a ja iiksteisega rat-sionaalselt suht lema. Senikaua k u i r i i g i j u h i d o n v e e n d u n u d , et m a a i l m a saabub suureparane u t o o p i a , k u i n a d v a i d o m a seisukohale k i n d l a k s jaavad, ei tu le r a h u k u n a g i . Rahu o n v o i ­m a l i k a inu l t sel j u h u l , k u i meie j u h i d o n v a l m i s l o o b u m a oma suurejoonelisest apokalupt i l i ses t vdit lusest ja u h i n e v a d k o g u ule jaanud i n i m k o n n a g a l ihtsa sdprus lep ingu alusel.

27 E e d e n i j u m a l a d

418 Eedeni jumalad

Koige esimene asi, m i d a in imesed vabaduse s a a v u t a m i ­seks teha saavad, o n teadvustada enesele k d i k i o m a v a i k e s i v a b a d u s i ja i i r i t a d a n e i d la iendada. M e i e maa i lmas r d h u t a -takse o l u l i s e l m a a r a l u l a t u s l i k k e ja h i i g l a s l i k k e sotsiaalseid, p o l i i t i l i s i ja v a i m s e i d vabadus i , ent pa l jude l in imeste l o n ras-k u s i isegi vaikeste vabaduste arakasutamisega, n a d ei s u u d a naiteks l ihtsal t val jendada oma sotsiaalses keskkonnas m d n d a f a k t i v o i a r v a m u s t . I r o o n i a p e i t u b selles, et l a i a u l a t u s l i k u d , k d i k e h d l m a v a d v a b a d u s e d o n t e g e l i k u l t olemas a i n u u k s i selle jaoks, et i n i m e s e d saaksid n a u t i d a k d i k i o m a p i s i k e s i v a b a d u s i , mis e l u elamisvaarseks m u u d a v a d . Vaikes i v a b a d u s i o n v o i m a l i k n a u t i d a n e i d l ih tsa l t kasutades. M i d a r o h k e m i n i m e s i seda teeb, seda e n a m need v a b a d u s e d a v a r d u v a d . Seetottu tahendab vaiksemate vabaduste o h v e r d a m i n e suure-mate n i m e l tege l ikul t k o i k i d e vabaduste kaotust .

M e i e jaoks o n vahest koige lootus tandvamaks tdsiasi , et k o i k v a i m s e d o l e n d i d , sd l tumata sellest, kas n a d asustavad i n i m k e h a s i d v o i v a r d j a i d v o i ei asu uldse kehas, o n emots io-naalselt i isna sarnased. Igas inimeses, sealhulgas ka k o i g e kur jemates despootides, naib p e i t u v a t headuse ja k o r r a l i k k u s e t u u m , m i l l e n i o n l d p p u d e l o p u k s v o i m a l i k t u n g i d a , e h k k i m o n e inimese p u h u l v o i b seesuguse t u u m a l e i d m i n e osutuda aar­m i s e l t v a e v a n d u d v a k s e t tevdtmiseks . P i i s ivuse , tarkuse ja kaastundega v o i b aga s i iski osutuda v d i m a l i k u k s le ida lahen­dus kdigele , m i d a me kaesolevas raamatus n a i n u d oleme, n i i et k o i k u k s k o r d d n n e l i k u k s saavad.

M e i e m a a i l m a s ootab l a h e n d a m i s t ka terve h u l k te is i probleeme. N i i i i d o n teie k o r d lahendus i ots ima hakata . K u i te need val ja olete m d e l n u d , siis raakige nendest ja h a k a k e tegutsema. See, m i d a te mdtlete , m i d a te tajute ja kuidas te maa­i l m a naete, o n aaretult o l u l i n e , k u n a teie naete asju u n i k a a l -sest perspekt i iv is t , m i s jaab var ju le k o i k i d e teiste eest. Oelge val ja see, m i s t e i l de lda o n , avastage see, m i d a te avastada soovi te , ja p i i i i e l g e nende humaansete eesmarkide p o o l e , m i d a te oma sisimast leiate. See v o i b m e i d k d i k i aidata.

40. p e a t u k k

Korgeima Olendi olemus

Enne, k u i teiega h u v a s t i jat ta , o n veel u k s teema, m i d a m a p u u d u t a d a tahan. See o n asi, mis o n h i i l i n u d koige selles raa­m a t u s raag i tu tagaplaani l , k u i d m i d a m a s i iani o len e d u k a l t v a l t i d a s u u t n u d . See j u t t p u u d u t a b K d r g e i m a t O l e n d i t . Kas m i n g i K o r g e i m O l e n d o n uldse olemas? K u i j a h , siis m i s -sugune o n tema suhe elusolenditega M a a peal ja nende asja-dega, m i l l e s t me selles raamatus r a a k i n u d oleme? M a u r i -t a n vastata nendele kus imuste le , ent pean te id h o i a t a m a , et p r a e g u kas i l olev p e a t u k k o n k o g u r a a m a t u ko ige s p e k u l a -t i i v s e m ja f i l o s o o f i l i s e m . M i n u kas i t lus o n l i h t s u s t a t u d ega ole m u l ka kavatsust oma v a i t e i d l d p l i k u toe pahe esitada. M a s o o v i t a n lugejale p d d r d u d a ta iendava teabe saamiseks ka teiste a l l ikate poole . K u i see teile ei m e e l d i , siis v d i t e vaba l t asuda lugema jargmist , v i i m a s t p e a t i i k k i .

O n vaga k a h j u , et t e r m i n teaduslik meetod o n m u u t u n u d peaaegu m a t e r i a l i s m i s i i n o n u u m i k s . N e n d e kahe vahele ei tohiks asetada v d r d u s m a r k i . Teaduslik meetod k u j u t a b endast l ih tsa l t p u u e t mois ta ja u u r i d a m i n g i t teabevaldkonda m d i s -t u s l i k u l t ja pragmaat i l i se l t . Selle meetodi eesmargiks o n le ida p d h j u s l i k k e seoseid ja tddtada val ja aksioome ja m o o d u s e i d eeldatava tulemuse saavutamiseks. Just seesugust m e t o d o l o o -giat tuleks kasutada ja o n v o i m a l i k kasutada vaimsuse u u r i -m i s e l , k u i d seda ei ole suuremas ulatuses s u g u g i t e h t u d . V d i m s a d u l i k o o l i d ja f o n d i d o n l i iga k i n n i oma „inimene o n m d i s t u s " t u u p i u u r i m u s t e s ja u u r i v a d u h a k o g u n e v a t t d e n -ditemassi vaimse eksistentsi kohta usna pinnapealselt . Suure-

420 Eedeni jumalad

rricitel u s u n d i t e l o n juba olemas oma ules tahendatud „ jumala-sona" ja seetottu v d t a v a d ka n e m a d harva ette seda v a l d k o n d a p u u d u t a v a i d o t s i n g u i d .

N i i m d n e d k i in imesed ei tavad t a i e l i k u l t K o r g e i m a O l e n d i o lemaso lu v o i m a l u s t . N e i d o n raske s u i i d i s t a d a , k u i arves-tada taset, m i l l e n i v a i m s e d teadmised o n l a n g e n u d . O m e t i annavad v a a r a m a t u d t o e n d i d ind iv iduaa l se vaimse eksistentsi kohta ja need p a l j u d i s e l o o m u l i k u d jooned, mis n a i v a d olevat u h i s e d k o i k i d e l e vaimsetele o lendite le , alust u s k u d a , et toe­naol ise l t o n s i i sk i olemas m i n g i s u g u n e v a i m n e o l e n d , k o g u vaimse eksistentsi uhine all ikas.

K u i K o r g e i m Olend toepoolest olemas on, siis v o i b uskuda, et e n a m i k in imes i ei ole vo imel i sed teda ara t u n d m a , k u i n a d temaga k o h t u m a peaksid . Pal jud a r v a v a d , et K o r g e i m O l e n d o n p i k a l e h v i v a habemega h i ig lasekasvu mees, kes raagib k d l a v a i d s d n u , m d i r g a b ja tapab i n i m e s i . Teised u s u v a d , et K o r g e i m O l e n d o n ere v a l g u s , m i l l e s t k i i r g a b armastust ja soojust. O n n e i d k i , kellele ta naib t a j u m a t u saladusena, mi l les t p o l e l o o t u s t k i i l m a u l e p i n g u t a t u d m u s t i l i s t e m o o n u t u s t e t a a r u saada.

Toenaoliselt ei ole K o r g e i m O l e n d i i k s k i neist. A j a l , m i l m a kaesoleva raamatu k ir jutamiseks n e i d k u s i -

m u s i u u r i s i n , p u u t u s i n m a k o k k u p a l j u d e mdtetega selle k o h t a , m i l l i n e v o i k s ol la K o r g e i m O l e n d . Vahest o n ko ige p a r e m lahenemisv i i s sellele k u s i m u s e l e p u u d a teha k d i g e ­peal t selgeks see, m i d a k u j u t a b endast iga i i k s i k v a i m n e o lend .

N a i b , et vaimne olend on m i d a g i , mis ei ole osa materiaal-sest u n i v e r s u m i s t , ent mi l l e le o n o m e t i omane v o i m e ta juda n i i e n d u m b r i t s e v a t k u i ka iseennast. Kaesolevas raamatus t o o d u d saankhja d e f i n i t s i o o n i d pais tavad olevat k u l l a l t k i t ap-sed ja m a soovi tan lugejal uuest i nende poole p d d r d u d a . U h a taienev k o g u m t o e n d e i d vaimse surematuse k o h t a , m i s o n saadud surmalahedaste episoodide u u r i m i s e l ja d o k u m e n t e e -r i t u d eelnevate elude malestuste vaat lemise l , osutab sellele, et v a i m s e i d o lendeid o n koige p a r e m maarat leda k u i a ja tu id ja h a v i m a t u i d teadvuse t iksusi . 1

Iga v a i m n e o l e n d v o i teadvuse uksus naib olevat taiesti

Korgeima Olendi olenitis 421

u n i k a a l n e ja s d l t u m a t u . N a i b , et i g a u h e l neist o n omaenese selge seisukoht, m i d a ei ole v o i m a l i k t e r v i k u n a teise teadvuse uksusesse k o p e e r i d a . See vaatenurga unikaalsus ja i n d i v i -duaalsus naib olevat vaimse eksistentsi p d h i o l e m u s ja peamine eesmark. M e le iame t o e n d e i d sellele vai te le tdigas , et k u i u k s i k i s i k u d o n s u r u t u d uhetaolisusse, siis m u u t u v a d n a d dnnetuteks ja a rmetuteks ; nende t a j u m i s v d i m e ndrgeneb ja n a d o n v a h e m l o o m i n g u l i s e d . K u i inimeste toeline unikaalsus ja i n d i v i d u a a l s u s taastatakse, siis saavad n a d tagasi oma v i t a a l -suse ja l o o m e v d i m e .

N a i b , et iga teadvuse uksus o n v d i m e l i n e l d p m a t u k s loo-vuseks , k u n a va imse i s i k u l o o m i n g saavutatakse m d t t e v o i k u j u t l u s v d i m e k a u d u . * K u i te ku ju ta te endale ette, et selle raamatu peal is tub valge kass, siis te olete l o o n u d valge kassi, e h k k i see eksisteerib a i n u l t teie jaoks. N i i s u g u n e l o o m i n g , k u i seda jagavad ja sellega o n nous ka teised, loob l o p p k o k k u v o t ­tes u n i v e r s u m i d , m i d a v o i v a d ta juda ja kogeda k o i k . N a i b , et v a i m s e d o l e n d i d l o o v a d oma u n i v e r s u m e i d just sel v i i s i l ja koostdds teistega, m i s t o t t u v o i b tanapaeva fuusikas le ida toen­d e i d selle kohta , et meie u n i v e r s u m o n l o p p k o k k u v o t t e s raja-t u d mdttele .

M i s tahes u n i v e r s u m i v o i reaalsuse eksisteerimiseks peab kdigepeal t eksisteerima l d p m a t u s , millesse see u n i v e r s u m v o i reaalsus o n p a i g u t a t u d . K o g u reaalsus, sealhulgas ka meie materiaalne u n i v e r s u m , tekib ldpmatusest ja m i t t e v a s t u p i d i , seda o n tdestanud m i t m e d s i lmapais tvad m a t e m a a t i k u d p a l j u -dest m a a i l m a t i l i k o o l i d e s t . Iga teadvuse uksus o n omaenese ldpmatuse all ikas, k u n a m d t t e l ja k u j u t l u s v d i m e l ei ole p i i r e , v a i m n e o l e n d v o i b k u j u t a d a ette m i s tahes r u u m i , asja v o i aine k o g u s t ja selle o lemasoluga v o i v a d n d u s t u d a ja seda jagada k o i k teised v a i m s e d o l e n d i d .

K u s t k o i k need l u g e m a t u d teadvuse uksused p a r i t on? Kas m i n g i l ajahetkel o l i olemas uksainus teadvuse uksus , m i l ­lest t e k k i s i d k o i k ule jaanud? P a l j u d k o i k i d e l e vaimsete le olenditele omased uhised jooned annavad alust oletada, et n i i

* Sonad mote ja kujutlusvdime ei ole i lmselt tegeliku protsessi kirjeldamiseks mit te koige paremad, k u i d meie eesmarkide saavutamiseks on nad piisavad.

422 Eedeni jumalad

see o n g i . Esmane teadvuse uksus v o i k s seega olla too , keda tavaliselt v d i d a k s n imetada Kdrge imaks O l e n d i k s , k u i d keda meie v d i k s i m e ka primaarseks o lendiks n imetada .

Naib, et individuaalsed vaimsed olendid on tegelikult primaarse voi Korgeima Olendi teadvuse iiksused, samas on igal iiksusel voime end teadvustada, oma personaalsus, vaba tahe ja sdltumatu mote ja lopmatu loovus.

See v o i k s tahendada, et K o r g e i m O l e n d o l i l o o n u d v o i s u n n i t a n u d l u g e m a t u a r v u u n i k a a l s e i d ja i n d i v i d u a a l s e i d teadvuse t iksus i , m i l l e k a u d u see K o r g e i m O l e n d o n v d i m e ­l i n e k o g e m a l u g e m a t u l a r v u l l d p m a t u s i , u n i v e r s u m e i d ja reaalsusi , m i d a k o i k need v a i m s e d o l e n d i d o n v o i m e l i s e d v a b a l t ja s d l t u m a t u l t l o o m a . Seetottu v o i k s vaga j a m e d a l t v d r r e l d a K d r g e i m a t O l e n d i t i s i k u g a , kes i s tub t e l e v i s i o o n i r e z i i p u l d i s ja j u h i b t r i l j o n e i d v i d e o k a a m e r a i d . Iga kaamera ( v a i m n e olend) edastab p i l t i oma indiv iduaa l se le r e z i i p u l d i s olevale m o n i t o r i l e , m i d a ja lg ib operaator ( K o r g e i m O l e n d ) . Iga kaamera paikneb v e i d i erinevas kohas ja seetottu o n iga-i i h e l neist er inev v a a t e n u r k ja perspekt i iv . S a m u t i o n iga kaamera suutel ine o m a spetsiaalefekte ( u n i v e r s u m i t ) l o o m a .

K u i see u l a l k i r j e l d a t u d teooria tdele vastab, siis me v o i m e k i i s i d a : k u i d a s v o i k s K o r g e i m O l e n d o m e t i n i i r u m a l olla? M i k s p i d i ta looma teadvuse uksus i , mis iseennast teadvusta-vad? L d p p u d e l o p u k s o n j u just eneseteadvustamine v o i o m a teadvuse t e a d v u s t a m i n e see o m a d u s , m i s annab vaimsete le olenditele v o i m e olla taiesti s o l t u m a t u d ja tegelda rumalusega , m i s sunnib n e i d ta luma seda armetut o lekut , mi l les n a d M a a l ja i l m s e l t ka m u j a l n a i v a d v i i b i v a t . M i k s ei oleks K o r g e i m O l e n d v d i n u d l i h t s a l t paisata l a i a l i teadvuse u k s u s i , m i s s u u t n u k s i d teadvustada a i n u l t u m b r i t s e v a t ega t a j u n u k s enese eksistentsi? Veelgi enam, m i k s ei oleks K o r g e i m O l e n d v d i n u d k a i t u d a a r u k a l t ja sai l i tada omaenese ainsat ja jaga-m a t u t vaatenurka?

Eneseteadvustamine o n i l m s e l t see o m a d u s , m i s annab va imsele o lendi le m d t l e m i s - ja k u j u t l u s v d i m e ja j a r e l i k u l t v o i m e olla ldpmatuse ja loovuse a l l ikaks .

I l m a eneseteadvuseta ei oleks v a i m n e o l e n d v d i m e l i n e iseseisvalt looma. Eneseteadvus paistab olevat tol leks „peeg-

Korgeima Olendi olemus 423

I i k s " , m i l l e vastas saab v a i m n e o lend olla ldpmatuse a l l ikaks ja l u u a selles reaalsusi ja u n i v e r s u m e i d .

Teoreetiliselt o l i K o r g e i m O l e n d l o o m u l i k u l t juba iseene­sest v d i m e l i n e l o o m a l d p m a t u s i ja m i d a iganes selles l d p m a -tuses, kuid ainidt latitudes omaenese ainsast vaatenurgast. K o r ­g e i m O l e n d v d i n u k s olla v a i d omaenese ldpmatuse al l ikaks. K u i K o r g e i m O l e n d soovinuks kogeda m d n d a teist l d p m a t u s t , siis t u l n u k s tal l u u a teine unikaalne ennast teadvustav teadvuse uksus n a g u ta isegi. Seega t o i m i s ta i lmsel t just n i i . Ent ta ei r a h u l d u n u d pe lga l t uhe teadvuse t iksusega: n a i b , et ta l o i n e i d l u g e m a t u l a r v u l , andes enesele seelabi vd imaluse n a u t i d a peaaegu l d p m a t u t a r v u l d p m a t u s i ja reaalsusi. See annab alust oletada, et K o r g e i m a O l e n d i potentsiaalne ulatus v a l j u b k a u -gele selle uhe t i l lukese u n i v e r s u m i raamidest - see h d l m a b t r i l j o n e i d potentsiaalseid l d p m a t u s i ja u n i v e r s u m e i d .

„Ahah! " vdi te teie vahele h u u d a . „Lahtudes u n i v e r s u m i def in i t s ioonis t , v o i b eksisteerida koigest t iks u n i v e r s u m . O n m d t t e t u , k u i keegi, kes o n juba iseenesest v d i m e l i n e l d p m a t u k s l o o m i n g u k s , ennast laiendab. L d p m a t u s , isegi k u i seda k o r r u -tada l u g e m a t u arv t r i l j o n e i d k o r d i , jaab i k k a g i a i n u l t I d p m a -tuseks."

N a g u d e l d u d , k u j u t a b l d p m a t u s endast koigest vaate-n u r g a p r o d u k t i . A i n u l t teadvuse uksustel v o i b ol la oma vaate­n u r k . Seetottu v o i b eksisteerida ni isama p a l j u l d p m a t u s i , n a g u o n olemas ka teadvuse uksus i (vaimseid olendeid) . L d p m a t u s ei t e k i mehhaanil isest u n i v e r s u m i s t v o i mis tahes selle seadu-sest, p i g e m tekib m e h h a a n i l i n e u n i v e r s u m ja selle seadused ldpmatusest .

M i s siis v i l t u laks? K u i d a s sattus siis n i i p a l j u v a i m s e i d o l e n d e i d , kellest igauks o n v d i m e l i n e l d p m a t u k s loovuseks , h o o p i s sellesse M a a l valitsevasse r d d m u t u s s e rahklemisse , arvates, et n a d pole m i t t e m i d a g i enamat k u i I iha ja elekter?

I lmse l t pdh jus tas id seesuguse o l u k o r r a m i t m e d t e g u r i d , sealhulgas ka need, mi l les t kaesolevas raamatus r a a g i t u d on . M a ja tan k e l l e g i teise hooleks k i r j e l d a d a u l e j a a n u d , vahest k o g u n i v e e l g i o l u l i s e m a i d p d h j u s i . M a l i san v a i d seda, et v a i m s e d i iksused v o i v a d eneste l o o d u d keerulise u n i v e r s u m i l a b u r i n t i d e s l o o t u s e t u l t ara eksida. E h k k i u n i v e r s u m n a i b

424 Eedeni jumalad

t o i m i v a t aarmiselt l ihtsate ehi tusklots ide najal ( p a l u n vaadake kaesolevas raamatus lehekulgedel 100 ja 111 t o o d u d na i te id) , k u i need e h i t u s k l o t s i d oma kohale o n asetatud, siis as tuvad m a n g u u u e d meelevaldsused, m i s t o t t u u n i v e r s u m v o i b m u u -t u d a aarmisel t keerul iseks ja paista tahkena, n a g u seda o n u n i v e r s u m , m i d a meie teiega jagame. K u i n i i j u h t u b , siis v o i ­v a d v a i m s e d o l e n d i d nendesse universumitesse p i d a m a jaada n a g u kaamerad, m i s o n p a i g a l d a t u d siigavasse v i h m a m e t s a : need k a a m e r a d ei s u u d a t u n g i d a lab i l e h e s t i k u , m i s n e n d e vahetus laheduses on . Olles pi isaval t p i k k a aega seda v i h m a ­metsa v a a d a n u d , v o i v a d k a a m e r a d j d u d a arvamusele , et n e m a d k i pole mi t te m i d a g i m u u d k u i lehestik, ja unustada, et n a d o n digupoolest kaamerad. Lunastuse saavutamiseks tuleks taastada nende kaamerate toeline identi teet ja anda neile v o i ­m a l u s v ihmametsa tul la ja sealt l a h k u d a , m i l l a l n a d seda aga ise soov ivad .

K u i me vaatame M a a l asuvaid u k s i k u i d v a i m s e i d o len­d e i d , siis naeme, et suhtes u n i v e r s u m i g a o n n a d vaga va ike -sed. N i i j u h t u b i lmsel t siis, k u i va imsed o l e n d i d satuvad kehade v o i teiste fuusi l is te objektide v d r k u . Selles seisundis kaotavad va imsed o l e n d i d v o i m e m u u t a oma p e r s p e k t i i v i fuusi l ise u n i ­v e r s u m i suhtes. Perspekt i iv o n i l m s e l t see, m i s maarab ara vaimse o l e n d i m d d t m e d . Kas te olete k u n a g i seisnud p i l v e l d h -ku ja katusel ja alia vaadanud? Teie esimesi reaktsioone v o i k s ol la mote : „Vaata, o n need in imesed aga t i l lukesed . N a d pole s ipe lgas tk i s u u r e m a d ! " N o o d i n i m e s e d n a i v a d n i i p is ikes -tena ja o n seda ka tegel ikul t , k u n a te olete m u u t n u d oma pers­p e k t i i v i . Vaimne o l e n d , k u i ta o n vabas olekus , m u u d a b i l m ­selt samal v i i s i l oma p e r s p e k t i i v i fuusi l ise u n i v e r s u m i suhtes. U n i v e r s u m v o i b n a i d a m i t t e s u u r e m k u i kohvi tass , a a t o m aga v o i b ol la suur n a g u m a g i . Just sel v i i s i l m u u t u b v a i m n e o l e n d i lmse l t n i i suuremaks k u i ka vaiksemaks. Selline pers­p e k t i i v i m u u t u s ei ole aga s u g u g i m i t t e pelgal t m d t t e t o i m i n g . See k u j u t a b endast ka reaalset ja otsest va imse ta ju m u u t m i s t n i i sama reaalselt ja kaegakatsutavalt , n a g u m u u d a b oma pers­p e k t i i v i i s ik , kes h i i p p a b p i l v e l d h k u j a t i p p u sditvasse l i f t i . M a a d asustavad va imsed o l e n d i d o n suures osas k a m m i t s e t u d ainsasse p e r s p e k t i i v i , m i l l e o n neile peale s u r u n u d need f i i u -

Korgeima Olendi olemus 425

si l ised kehad, m i d a n a d hingestavad. Vaimsed p e r s p e k t i i v i d v o i v a d i k k a veel m u u t u d a , k u i d m i t t e vaimse o l e n d i otsene perspekt i iv u n i v e r s u m i k u i sellise suhtes.

Seesugusel m d t t e k a i g u l o n k o g u ule jaanud raamatu koha peal t selge tagamdte . Vaimse o l e n d i represseerimine, selle l d k s u p u u d m i n e ainesse v o i mis tahes m u u d katsed selle k u i va imse o l e n d i vaateval ja , l o o v u s t v o i eneseteadvustamist ahendada k u j u t a v a d endast katset m a d a l d a d a K d r g e i m a t O l e n d i t . K u i keegi pisendab K o r g e i m a O l e n d i teadvuse i iksust (s. t . va imset o l e n d i t ) - kas v o i u h t a i n u s t pa l judest t r i l j o n i -test - , siis o n ta p i s e n d a n u d samavdrra ka K d r g e i m a t O l e n d i t . K u n a seesuguses represseerimises v o i v a d osaleda a inul t teised teadvuse uksused, siis o n j a r e l i k u l t t e k k i n u d kentsakas p s i i h -hoos. N a i b , j u s t k u i u r i t a k s i d i ihe ja sama keha osad r d h u d a teisi osi , s. t. vasak kasi p u u a b p a r e m a t k a t t al ia s u r u d a ja l d k s u meel i tada. Paistab, et o n n a g u teatavat l i i k i psuhhoos , mis v o i b t e k k i d a siis, k u i vaba tahtega o lende id k a m m i t s e d a i i r i tatakse.

M o n e d m u s t i t s i s t l i k u d r e l i g i o o n i d dpetavad , et in imese peamis i v a i m s e i d eesmarke peab olema j a t k u v u h i n e m i n e v o i l i i t u m i n e K o r g e i m a Olendiga . N a i b , et see eesmark o n vaar. K u i v a i m s e d o l e n d i d o n toepoolest l o o d u d selleks, et n a d tegutseks id unikaalsete ja s o l t u m a t u t e v a a t e n u r k a d e n a , siis o n nende loomise eesmark sootuks v a s t u p i d i n e k u i p i d e v u h i n e m i n e teiste teadvuse uksuste v o i K o r g e i m a O l e n d i g a . See v o i b k o g u n i v d i m a t u k s osutuda . M i s tahes l u n a s t u s -p r o g r a m m i t e g e l i k u k s eesmargiks peaks o lema omaenese unikaalse va imse eneseteadvuse ja p e r s p e k t i i v i t a i e l i k taas-tamine .

U l a l t o o d u annab alust arvata, et p a l j u d j u m a l a t p u u d u ­t a v a d laial t l e v i n u d ideed v o i v a d sootuks ebatapsed ol la . N a i ­teks o n m i t m e d surmalahedast se isundit k o g e n u d i n i m e s e d r a a k i n u d sellest, ku idas n a d o n l i i k u n u d labi t u n n e l i ja n a i n u d valgusest o lendi t , mis o n t a i t n u d surmalahedust k o g e n u d i n i ­mesed armastuse ja kdiketeadmisega . M a o len k o h t u n u d mehega, kes k u u l u b h i n d u i s t l i k k u sekti , m i l l e eesmargiks o n o m a meditats ioonides selle va lgusolendiga k o h t u d a ja sellega uhineda . Too mees o n k i r j u t a n u d teose, mi l les ta k i r je ldab o m a

426 Eeden i ju ma lad

i s i k l i k k u kogemust . Tema k i r j e l d u s e d selle k o h t a , k u i d a s ta l i i g u b p i k i t u n n e l i t ja k o h t u b valgusolendiga , o n vaga sarna­sed surmalahedast se i sundi t k o g e n u d in imeste omadega . E h k k i m a t u n n i s t a n pa l jude seesuguste kogemuste o lu l i sus t ja i l m s e t tdelevastavust , o n m u l o m e t i t e k k i n u d k u s i m u s i n i i -sugustest kogemustest v d r s u n u d veendumuste suhtes. A r m a s -tuse ja kdiketeadmise tunnet , m i d a too o lend sisendab, saab tek i tada ka d r o o g i d e , e lektrooni l i se emanats iooni ja teiste k u n s t l i k e vahendi tega . M i t m e d i n i m e s e d , keda U F O - d o n r d d v i n u d , o n s a m u t i r a a k i n u d ni isugustest tunnetest seoses o m a U F O parda l v i ib imisega . M o n e d e seda laadi U F O - j u h t u -m i t e p u h u l l u b a v a d kogemusega kaasnevad t o e n d i d oletada, et n e i d t u n d e i d o l i p d h j u s t a n u d m i n g i r a h u s t i n a k a s u t a t u d e lektrooni l ine seade. Kes too surma lahedust kogenute va lgus -o l e n d ka poleks o l n u d (ja m a ei kavatse seda isegi oletada) , o n i lmselge, et see pole o l n u d K o r g e i m O l e n d . See v o i b ol la k o g u n i objekt , m i s teki tab surmajargset v a i m s e t amneesiat . Inimestele ei peaks soovitama medi ta t s iooni v o i surma hetkel tol le va lgusolendiga u h i n e d a v o i sellele laheneda. N a d peak­s id , k u i see vahegi v o i m a l i k on , temast hoopis eemale h o i d m a . Seda deldes ei kavatse m a eitada m i t m e t e h i n d u d e ja s u r m a lahedust kogenute l a b i e l a t u d m u u s mottes p o s i t i i v s e i d ja s i i g a v a i d t u n d e i d , k u i n a d ajutiselt oma va imset surematust taaskogevad.

M i d a me peaksime siis m d t l e m a ideest, m i l l e j a r g i K o r ­g e i m O l e n d mdistab k o h u t k o i k i d e M a a olendi te ule?

O n raske k u j u t l e d a , et K o r g e i m O l e n d v o i k s moista h u k k a omaenese teadvuse uksus i , u k s k d i k k u i vaikseks v o i k a m m i t -setuks n a d ka poleks m u u t u n u d ja u k s k d i k k u i hul lumeelse l t v o i des t rukt i ivse l t m o n e d neist ka poleks selle tagajarjel k a i -t u n u d .

Kas K o r g e i m O l e n d , nahes, k u i ha lvas t i k o i k o n l a i n u d , ei v o i k s siis seda e k s p e r i m e n t i ldpetada ja kaotada ara k o i k teadvuse i iksused peale iseenda? K u i seesugune asi oleks v o i ­m a l i k , siis j u l g e n m a arvata, et seda ei tehta. Peaaegu l o p m a t u a r v u vaimsete o lendi te l o o m i n e vo is o l la K o r g e i m a O l e n d i jaoks h i i l g a v tegu tema enese m d d t m a t u laienemise seisuko-hast. Lahendus valest i l a i n u heastamiseks v o i k s p e i t u d a tead-

Korgeima Olendi olemus 427

vuse uksuste sai l i tamises ja nende ju lgustamises lunastuse otsimisel .

Vaimne lunastus ei saa aga i lmsel t teoks m i n g i maagil ise j u m a l i k u v d l u k e p i g a v i i p a m i s e tagajarjel . K u n a va imsete l o lendi te l o n vaba ja s d l t u m a t u tahe, siis naib lunastus olevat m i d a g i sellist, mi l lega vaimsetel o lendi te l tuleb endal h a k k a m a saada. Iga u k s i k v a i m n e o l e n d peaks iseseisvalt a r u k a l v i i s i l o m a lunastuse l e i d m a . N a i b , et lunastus o n m i d a g i seesugust, m i d a o n v o i m a l i k saavutada ni i sama p r a g m a a t i l i s e l t n a g u m i s tahes m u u d eesmarki elus, eeldusel , et jdutakse m i n g i l e ratsionaalsele arusaamisele selles osas, kuidas seda lunastust le ida tuleb.

P a l j u d teo loogi l i sed susteemid d p e t a v a d , et K d r g e i m a l O l e n d i l o n oma vaenlane. Vahest o n selles ka tdetera sees, h o o ­l imata sellest, et seda tode o n m o o n u t a t u d . M e v o i m e toepoo­lest v e e n d u d a , et iga l eksistentsi tasandil o n oma o l u k o r d v o i „ m a n g " , mi l les e l lu jaamine o n vdi t luse k u s i m u s . I s i k u tasandi l seisab i n d i v i i d i e l u j d u d p i d e v a l t vas tamis i vananemise , h a i ­guste ja teiste teguri tega . Perekonna sai l imise p a n e v a d t i h t i p r o o v i l e f i n a n t s p r o b l e e m i d , v a e n u l i k u d sugulased ja va l i sed seksuaalsed kiusatused. Tavaliselt o n iga l organisats iooni l ja r i i g i l n i i k o n k u r e n t e k u i ka vaenlasi . L o o m a r i i g i s e t e n d u b e l lu jaamisdraama koige i l m e k a m a l t j a h i - ja saaklooma o m a -vahelistes suhetes. K o i k f u i i s i l i s e d o b j e k t i d o n m d i s t e t u d paratamatule h a v i n g u l e . Vaimsed o l e n d i d ise n a i v a d aga seis-v a t s i l m i t s i o m a e l lu jaamist ohustavate tegur i tega , k u i n a d o n k a m m i t s e t u d ainesse.

K u n a o n i l m n e , et seda l a a d i e l l u j a a m i s m a n g u m a n g i -takse iga l eksistentsi tasandi l , siis o n v o i m a l i k , et see k e h t i b ka K o r g e i m a O l e n d i tasandil - see o n m a n g , mi l les K o r g e i m a O l e n d i oma olemasolu pannakse p r o o v i l e , vahendades selle teadvuse uksus i ja seelabi vahest pisendades l o p p k o k k u v o t t e s ka K d r g e i m a t O l e n d i t ennast. Selleks, et n i i sugune m a n g eksis­teerida oleks saanud, t u l n u k s K d r g e i m a l O l e n d i l veenda i ih te v o i m i t u t omaenese teadvuse uksust teda vastustama v o i p i d a -n u k s K o r g e i m O l e n d l o o m a uhes v o i m i t m e s oma teadvuse i iksuses arusaama, et K o r g e i m O l e n d k u j u t a b endast o h t u k o i k i d e vaimsete o lendi te j a t k u v a l e o lemasolule . K o r g e i m a

428 Eedeni jumalad

O l e n d i oponent poleks i lmse l t o l n u d ei er inev ega o l e m u s l i -k u l t h a l v e m k u i m i s tahes teine v a i m n e o l e n d , just samal v i i ­s i l , n a g u ei ole teisest h a l v e m naaber, kes is tub teie vastas, et m a n g i d a p a r t i i Monopoli, l i h t s a l t sel p d h j u s e l , et ta m a n g i b vastaspoolel . O p o n e n t o n l ih tsa l t see, kes o n saanud teist-sugused m a n g u n u p u d ja m a n g i b n i i hasti k u i oskab. K u i see­sugune m a n g toepoolest kaimas on , siis v o i m e v a i d loota , et K o r g e i m O l e n d selle peagi ldpetab , tanades o m a oponente toreda m a n g u eest, lubades oma teadvuse uksustele igavest e lu ja paludes , et seda m a n g u k u n a g i e n a m ei mangi ta . N a i b , et o n aeg ldpetada m i t m e d kaua k e s t n u d m a n g u d , n i i et iga­uks meist v o i k s hakata l i i k u m a oma fundamentaa lse l t p a r a -n e n u d eksistentsi u u d e faasi.

41 . p e a t u k k

Uurijale

Uute todede parusosaks on tekkida kui ketserlus.

T h o m a s H u x l e y

Tanan , et te m i n u g a jaite. M a m d i s t a n , et i l m s e l t o n p a l j u d m i n u v a l j a d e l d u d ideed teie jaoks ni isama rasked alia neelata, k u i n a d seda m i n u jaoksk i o l i d . K u i te s i i t ka m u u d ei ole l e i d n u d , siis l o o d a n , et p idas i te m d n d a osa teabest, m i l l e g a m a o m a i d e i d tdendasin , h u v i t a v a k s . M a olen alat i p i d a n u d l u g u uutest vaatenurkadest ja u s u n , et i n i m e n e peab olema v a l m i s n e i d ka val ja ut lema. Iga l vaatenurgal o n oma panus anda, ent u k s k i neist seisukohtadest ei anna m i n g i t panust , k u i seda teistega ei jagata.

O n o lu l ine p i d a d a meeles tdsiasja, et teadmine iseenesest o n tea tud maaral ka ajalooline nahtus. Peaaegu iga l m i s tahes ajahetkel eksisteerinud tsivilisatsioonil o n o l n u d tildiselt omaks-v d e t u d k o g u m ajalool is i , sotsiaalseid ja teadus l ikke d p e t u s i , m i l l e g a o n v o i m a l i k peaaegu k d i k e seletada. O l u k o r r a i roonia p e i t u b aga l o o m u l i k u l t selles, et tanapaeval e r i n e v a d need opetused o l u l i s e l m a a r a l 14. sa jandi l ka ib inutes t . O n e n a m k u i tdenaol ine , et viiesaja aasta parast t u l e v i k u s t d d t a v a i d teadlasi l d b u s t a v a d m o n e d meie 20. sajandi opetused sama-v d r r a , n a g u m e i d ajavad naerma m i t m e d 14. sajandi j u u r d u -n u d teadmised. Seetottu o n l ih tne astuda ajas tagasi ja moista , et teadmine ei ole k u n a g i o l n u d absoluutne, hoo l imata v a s t u -p id is tes t vaidetest . P i g e m o n teadmised k u j u t a n u d endast igavest i m u u t u v a t vara , m i d a o n aegade j o o k s u l s u u r e n d a t u d ja ta ius ta tud.

O m a m a h u k u s e s t h o o l i m a t a ei k u j u t a kaesolev raamat endast m i t t e m i d a g i enamat k u i v i sandi t . Selles alles alusta-

430 Eedeni jumalad

takse kas i t le tud teemade kohta kaiva i n f o r m a t s i o o n i ja tden-di te esitamist . M a a i l m a s o n olemas t o h u t u h u l k a n d m e i d , m i l l e g a m u l ei o l n u d aega, raha ega s o o v i g i t u t v u d a , e h k k i n a d k o i k o n o lul ised. M i n u v d i m a l u s i pi iras inglise keel , seega ei k a s u t a n u d m a peaaegu u h t e g i muukee l se t r a a m a t u t v o i a l l ika t . Igast kaesoleva r a a m a t u p e a t u k i s t oleks v d i n u d ise-seisva raamatu saada. M i n u koige s u u r e m p r o b l e e m ei o l n u d m i t t e teabe n a p p u s v o i p u u d u m i n e , see o l i p i g e m t o h u t u mater ja l i tu lv . M a avastasin, et oleksin v d i n u d veel kaheksa v o i k i i m m e aastat tegelda koige selle teabe kogumisega ja koos-tada selle alusel mi tmekdi te l i se entsuklopeedia , k u i d m i t t e see ei o l n u d m i n u eesmark. K u i ma hakkas in m d i s t m a o m a p r o -j e k t i m a a r a t u t m a h u k u s t , siis p i i r a s i n m a seda meelega, et m u l oleks m d n i n g a l g i maaral lootust esitada kdike l ines seda teemat kasi t leva r a a m a t u kdites . M a u s u n , et teised l i s a v a d m i n u tehtule oma panuse ja ava ldavad oma k i r j u t i s i .

Kaesolevas peatukis annan m a ulevaate m d n i n g a t e s t tddvahendites t ja -meetoditest , m i l l e kasutamisest seda l a a d i teema kasi t lemisel u u r i j a l v o i k s kasu ol la . M a raag in s a m u t i l u h i d a l t mdnest pdnevast aspektist ja ajaloolisest episoodist , m i l l e u u r i m i s e k s m i n u l aega ei j a t k u n u d , k u i d m i s v o i k s i d m i n u arvates h u v i t a v a i d t u l e m u s i anda.

K o i g e o l u l i s e m a d m u l l e kattesaadavad a l l i k a d o l i d i i l i -k o o l i d e t e a d u s r a a m a t u k o g u d . M a kasutas in neist p a l j u s i d . L a a n e r a n n i k u l o s u t u s i d e r i t i headeks Los Angeleses asuva C a l i f o r n i a U l i k o o l i ( U C L A ) ja S tanford i U l i k o o l i teadusraa-m a t u k o g u . I d a r a n n i k u l p a k k u s p a r i m a i d v d i m a l u s i K o n g -ressi Raamatukogu. U l i k o o l i d e t eadusraamatukogud o n tead­miste sail itamise seisukohast v a i e l d a m a t u l t meie tahtsa imaid inst i tuts ioone. M a soovitan t u n g i v a l t iga l u u r i j a l , kes m d n d a neist r a a m a t u k o g u d e s t kasutab, s u h t u d a raamatukogusse , seal leiduvatesse teostesse ja raamatukogutddta jatesse l u g u -p i d a m i s e ja hoolega. Lisaks tekkis m u l h a r j u m u s ( m i l l e u le m o n e d raamatukogutddta jad nur isevad) panna ise r a a m a t u d r i i u l i t e l e tagasi. N i i k a i t u s i n m a seetottu, k u n a avastasin, et mdnes raamatukogus m d d d u b m i t u paeva, enne k u i raamat oma kohale r i i u l i s tagasi asetatakse. K o r d j u h t u s k o g u n i , et uks vaga o l u l i n e raamat, m i l l e m a U C L A tagastatavate raa-

Uurijale 431

m a t u t e karusse asetasin, ja ig i k a d u n u k s . K u i m a aga ise raa­m a t u d ri iulitesse p a n i n , siis vois m u suda r a h u l ol la t e a d m i -sest, et n a d sealt ka jargmisel paeval le ian. Veenduge aga, et te t u n n e t e n u m m e r d a m i s s u s t e e m i ja et te panete r a a m a t u tagasi tapselt sinna, kus t te n a d vdts i te , vas tupid ise l j u h u l v o i ­v a d r a a m a t u d r a a m a t u k o g u s endas ara k a d u d a . K u i te pole susteemis k i n d e l , siis laske raamatukogutddta ja te l r a a m a t u d tagasi panna, n i i et te ise oleksite v d i m e l i n e n e i d ka edaspid i ules l e i d m a .

M a ei suudaks i i l e h i n n a t a p d h i l i s t e teatmeteoste o l u l i -sust m i n u jaoks, sellisteks mater jal ideks o n entsuklopeediad , k a l e n d r i d ja sdnaraamatud. M a a i l m a ajaloo kasit lemise juures o n l igipaas kergesti loetavale ja k o k k u v d t l i k u l e entsuklopee-dia le h i n d a m a t u vaar tus . A j a l u g u h d l m a b l u g e m a t u l a r v u l k u u p a e v i , n i m e s i d ja p a i k u , mi l l es k d i k i d e s tu leb selgust saada ja m i d a ja lg ida , just need o n d e t a i l i d , mis o n d e t e k t i i v i -t d d seisukohast elul isel t v a j a l i k u d ja mis v o i v a d te id v i i a mone o lu l i se l a b i m u r d e j u u r d e . Hea entsuklopeedia annab teile aluspdhja ajalooliste p e r i o o d i d e , episoodide ja inimeste m d i s t -miseks , k u i te t u h n i t e paras jagu mdnes t u n d m a t u s a jaloo-epohhis . O m a eesmarkide seisukohast o l i p a r i m entsuklopee­d i a , m i l l e g a m a k o k k u p u u t u s i n , Encyclopedia Americana. Collier's Encyclopedia o l i peaaegu ni isama hea, k u i d seda enam ei kir jastata . E n t s u k l o p e e d i a d o n olemas peaaegu k d i k i d e s u l i k o o l i d e ja avalikes raamatukogudes . K u i te vdi te seda aga enesele l u b a d a , siis soovi tan m a te i l endale o m a eksemplar muretseda, k u n a t i h t i j u h t u b seda laadi u u r i m i s t d d d e p u h u l , et t e i l v o i b t e k k i d a o o t a m a t u m o t e v o i k u s i m u s , m i l l e l e te v d i k s i t e entsuklopeediast k i i res t i vastuse le ida. K u i te ei v o i lubada endale u u t e n t s u k l o p e e d i a k o m p l e k t i , siis soovi tan m a te i l osta kasuta tud . A m e e r i k a U h e n d r i i k i d e s v o i b sageli le ida k a s u t a t u d e n t s u k l o p e e d i a k o m p l e k t e r a a m a t u k o g u d e va l ja -m u i i k i d e l , g a r a a z i m u u k i d e l ja a ja lehekuulutuse k a u d u .

U k s markimisvaarse l t hea teatmeteos o n The World Alma­nac and Book of Facts, m i l l e o n a v a l d a n u d kir jastus Newspaper Enterprise Association, Inc. Val jaanne, m i d a m i n a kasutas in , s isaldab m a a i l m a ja U S A a ja lugu kas i t levat osa, m i s osutus i i l l a t a v a l t k a s u l i k u k s t a n u o m a suhtelisele l u h i d u s e l e . M a

432 Eedeni jumalad

loodan , et Almanac jatkab seda tegevust. M i n a kasutasin seda k u l l paris sageli.

Taiest i k o h u s t u s l i k o n o m a d a selle teema kas i t lemise l s u u r t ja u k s i k a s j a l i k k u sdnaraamatut . Sellest o n toepoolest p a l j u abi , k u i te i l o n v o i m a l u s vaadata sdnaraamatust m d n d a sona, m i l l e tahendust te ei tea, et p a r e m i n i moista k d i k e seda, m i d a te loete. E r i t i ka ib see ajaloolise u u r i m u s e k o h t a , k u s u u r i j a l e s a t u v a d sageli vanades raamatutes ette sdnad, m i s tanapaeval enam tavakasutuses ei ole. M i n u kasuta tud sdna-raamatutest o l i koige p a r e m kahekdite l ine World Book Dictio­nary. Kahjuks pole vaikestest pehmes kdites sdnaraamatutest k u i g i p a l j u abi , k u n a neis ei l e i d u p a l j u s i d sdnu. M i n u l sai h a r j u m u s e k s v o t t a o m a i s i k l i k World Book Dictionary a la t i raamatukogusse kaasa, u k s k d i k k u i t t i t i t u see ka p o l n u d , k u n a vee lg i t u l i k a m o l i tdusta p i d e v a l t ja joosta r a a m a t u k o g u enese sdnaraamatu j u u r d e .

Veel uheks m u g a v a k s teatmemater ja l iks sai m u l l e maa­i l m a atlas. T i h t i o n p a l j u kasu sellest, k u i tead tapselt, kus u k s p a i k teise suhtes asub. K u i see ka m i d a g i m u u d ei anna, siis aitab ta vahemal t tuua maa i lma a ja lugu mei le lahemale. O m a tod l d p u poole avastasin m a Poole'i ajaloolised atlased. E h k k i m u l ei a v a n e n u d k o r d a g i v o i m a l u s t n e i d kasutada , n a i b m u l l e , et Poole'i atlastest vo iks paris p a l j u abi ol la .

Seda laadi uur imis tegevus kasitleb in ima ja loo koige eba-m e e l d i v a m a i d tahke. M o n e aja m d d d u d e s v o i b see m u u t u d a u p r i s k o o r m a v a k s intellektuaalseks dieediks . Olu l i se l t kerge-maks m u u t i s k o o r m a see, et m u l o l i v o i m a l i k d p p i d a t u n d m a m d n i n g a i d ajaloo tdelisi kangelasi ja humanis te . Pal ju abi saab ka sellest, k u i osata naha, et v a l d a v enamik in imes i teeb oma igapaevases elus t u n d u v a l t r o h k e m h a i d tegus id k u i h a l b u . I n i m k o n d tunneb pa l jus id suureparaseid i n i m e s i ja o n o l u l i n e ka neile tahelepanu puhendada .

M a p u u t u s i n k o k k u p a l j u d e teooriatega, m i d a m a ei k a s u t a n u d . E h k k i kaesolevas raamatus t o o d u d ideed v o i v a d radikaalsetena n a i d a , o n t e g e l i k u l t n a d n i i m d n e g i k a i b i v a teooriaga vdrre ldes sootuks k o n s e r v a t i i v s e d . M a p i i u d s i n vot ta ajaloolisi fakte, aastaarve ja i s i k u i d sellistena, n a g u n e i d enamasti kasi t levad ajaloolased. Vahest o n see m d n e l j u h u l ka

Uurijale 433

v iga o l n u d , k u i d m a otsustasin n i i tal i tada. In imene , kes u u r i b s i in raamatus v a a d e l d u d asju, p u u t u b k o k k u pal jude revis io­nis t l ike teooriatega, m i l l e eesmargiks o n k u m m u t a d a m i t m e d aktsepteer i tud ajaloolised tdigad. M a p u u t u s i n k o k k u George W a s h i n g t o n i - A d a m Weishaupt i teooriaga, mis raagib sellest, n a g u oleks George Washington salaja U S A pres idendiamet is t k d r v a l d a t u d ja just n a g u oleks Baieri t u n t u d i l l u m i n a a t A d a m Weishaupt , kes ka t e g e l i k u l t m d n e v d r r a George W a s h i n g t o -niga sarnanes, a s t u n u d Washingtoni asemele parast seda, k u i Weishaupt Baier imaal areenil t kadus . K u u l d u s e n a l i i g u b ka teooria, et teleulekanne USA astronautidest K u u l o l i t e g e l i k u l t f i l m i t u d stuudios. Veel uhe teooria jargi o n Maa ddnes ja U F O - d p a r i n e v a d maa-alusest tsivi l isatsioonist . Vahest vastab uks v o i paar neist teooriatest ka tdele, k u i d k u n a m a ei l e i d n u d pi isa­v a l t teavet, m i s n e i d m i n u jaoks v a n k u m a t u l t oleks k i n n i t a ­n u d , siis ei v o t n u d m a n e i d arvesse.

I n i m e s e d , kes u u r i v a d sa lauhingute r o l l i m a a i l m a aja­loos, p u u t u v a d v a r e m v o i h i l j e m k o k k u Nesta H . (Mrs . A r t h u r ) Websteri k ir jut is tega. Websteri teosed avaldat i 20. sajandi esi-mesel kahel k u m n e n d i l ja need k a n n a v a d seesuguseid pea l -k i r j u n a g u The French Revolution, World Revolution, The Socialist Network, Surrender of an Empire ja Secret Societies and Subversive Movements. Nendes raamatutes s isa lduv peamine m o t e seis­neb selles, et s a l a u h i n g u d , e r i t i t e m p l i r u u t l i t e s t v a b a m u u r l a ­sed, o n o l n u d vas tutavad k o i k i d e vi imase kahesaja aasta jook­sul aset l e i d n u d tahtsamate r e v o l u t s i o o n i d e d h u t a m i s e eest. Webster i teosed o n a n d n u d hi l i sematele uur i j a te le p i i s a v a l t p u s s i r o h t u , m i l l e abi l o n o l n u d v o i m a l i k l u u a teoor ia id v a n d e -n d u d e tahtsusest ajaloos.

Va ie ldamatul t dnnestus Websteri l tuua lagedale vaar tus­l i k k u teavet, mis poleks vahest i l m a temata meieni j d u d n u d k i . K o i k i d e s t tema teostest paistab val ja t o h u t u t o d . Webster i t v d i n u k s lugeda i l m s e l t uheks oma aia t i p p u u r i j a k s ja tema panus i n i m k o n n a teadmistesse o lnuks t i l i suur , k u i tema enese l a h t e k o h t poleks o l n u d segane. Webster tegi saa tus l iku vea, jdudes jareldusele, et i lmse l t o n m a a i l m a ajaloo m a k j a v e l l i s m i a l l ikaks n i i n i m e t a t u d j u u d i v a n d e n d u . O m a teoses Secret Socie­ties and Subversive Movements o n ta p u h e n d a n u d terve p e a t u k i

2S E e d e n i j u m a l a d

434 Eedeni jumalad

toelisele j u u d i ohule , mi l les ta suudistab juute k r i s t l i k u maa­i l m a ddnestamises. See j u u d i v a s t a n e h o i a k , n a g u ka saksa-vastane hoiak , o n n i i tugev, et tema u u r i m i s t d d vaartus laheb kaots i , k u n a teised u u r i j a d ei saa usaldada k o g u tema esita-tavat i n f o r m a t s i o o n i . Sellest o n k a h j u , k u i d see o n ka hea d p p e t u n d k o i k i d e l e teistele. See na i tab , et j u u r d u n u d eel-a r v a m u s v o i b t a i e l i k u l t h a v i t a d a k o i k h e a d k i i l j e d , m i s see-sugusel u u r i m i s t d d l ol la v o i v a d . See naitab ka , k u i va ja l ik o n sa i l i tada p a i n d l i k k u s t m u u t u v a ajaloo ja u u t e tdendi te ees. K u i Webster oleks e l a n u d k a u e m ja n a i n u d , m i s j u h t u s j u u t i -dega Teises maai lmasdjas , siis v d i n u k s tema se isukoht o l la teistsugune.

O l i i isna p a l j u teabel i ine, m i l l e u u r i m i s e k s m u l l i h t s a l t p u u d u s aeg, k u i d mis v o i k s i d osutuda t u l e m u s l i k e k s ( e h k k i m a ei garanteeri m i d a g i ) . M a esitan need s i i n k o h a l j u h u s l i k u s jar jekorras nende jaoks, kes o l e k s i d h u v i t a t u d s u g a v a m a l t kaevama.

1. K d i k j a l maai lmas eksisteerib m d j u v d i m a s p o l i i t i l i n e ja m a j a n d u s l i k j d u d - a m e t i u h i n g u d . A m e t i i i h i n g u d o n t e i n u d ara suure tod p a l j u d e tddl is te t d d t i n g i m u s t e p a r a n d a m i s e l , k u i d v a i e l d a m a t u l t o n n i i m d n e d k i a m e t i u h i n g u t e r a k e n d a -t u d m e e t o d i d p d h j u s t a n u d p i d e v a i d k o n f l i k t e . U h i n e m i n e a m e t i l i i t u d e k s o n a i d a n u d kaasa ka teatavat l i i k i m d d d u k a f e o d a l i s m i tekkeks, suurendades pea l i skaudse id e r i n e v u s i juht iv tddta ja te ja tddliste vahe l ja dhutades n e i d p o o l i teine-teisega k o n f l i k t i as tuma. O n h u v i t a v m a r k i d a , et A m e e r i k a varase a m e t i u h i n g u l i i k u m i s e i i k s o l u l i s i m a i d j d u d e o l i orga­nisatsioon, m i d a tuntakse T d d l i s r u i i t l i t e n i m e a l l . See o l i sala-u h i n g , k u s kasuta t i sa lavandeid jus t n a g u teisteski Vennas­k o n n a organisats ioonides . E h k k i r u u t l i d h i l j e m o m a m u s t i -l istest k o m m e t e s t l o o b u s i d ja v i i m a k s ka o m a j d u k a o t a s i d , m a n g i s i d n a d o l u l i s t r o l l i A m e e r i k a T d d f d d e r a t s i o o n i l o o -m i s e l , m i l l e s t o n tanapaevaks saanud i i k s A m e e r i k a s u u r i -m a i d a m e t i u h i n g u i d . U u r i j a l e esitatav k u s i m u s oleks j a r g -m i n e : kes rajas T d d l i s r u u t l i t e organisatsiooni? Kas k u u l u s i d m o n e d selle raja jad ka m d n d a teise Vennaskonna organisat ­s iooni , n a g u v o i k s T d d l i s r u i i t l i t e organisats iooni olemuse j a rg i arvata?

Uurijale 435

2. U k s argumente , m i l l e abi l o n v a i e l d u d vas tu ideele, et in imes tevahe l i s i s d d u pdhjus tab m i n g i m a k j a v e l l i s t l i k j d u d , seisneb tdigas , et p r i m i t i i v s e d s u g u h a r u d , m i d a ei ole p u u -d u t a n u d laanemaai lma m d j u d , peavad s a m u t i t i h t i isekeskis s d d u . See naib ddnestavat Vennaskonna seose tdepara ja a n d -v a t alust arvata , et vahest o n sdjakus l i h t s a l t i n i m l o o m u s e osa.

Lubage m a k o r d a n veel k o r d , et in imeste sdjakuse taga seisavad selged psuhholoogi l i sed f a k t o r i d , mi l les t tuleb p r o b ­l e e m i lahendamise l j a g u saada. M a k j a v e l l i s t l i k u d m a h h i n a t -s i o o n i d l i h t s a l t s u u r e n d a v a d sodade sagedust ja k o l e d u s i . Samas o n aga s i lmatorkav tdsiasi seegi, et Vennaskonna t u i i p i s a l a u h i n g u i d l e i d u b hulgal ise l t k o g u maai lmas ja need eksis-teer ivad ka aarmiselt pr imi t i ivse tes i n i m k o g u k o n d a d e s . Tege­l i k u l t peab tddema, et need vennaskonnad n a i v a d p r i m i t i i v -ses maa i lmas olevat n i i sama l e v i n u d , n a g u n a d o n seda ts i -v i l i s e e r i t u d maai lmas. Naieks o n kapten F. W. B u t t - T h o m p s o n o m a raamatus West African Secret Societies o e l n u d A a f r i k a kohta jargmist :

Aafrika laaneranniku parismaalaste suguharudes on avastatud palju salauhinguid. Peaaegu saja viiekumnest neist on raagitud jargmistes peattikkides. 1

K a p t e n B u t t - T h o m p s o n jagas need u h i n g u d kahte p d h i -r u h m a : m u s t i t s i s t l i k u d ja p o l i i t i l i s e d . Ta kir jutas must i t s i s t l ike u h i n g u t e k o h t a jargmist :

Nad sarnanevad oma organisatsiooni ja eesmargi poolest Kreeka ptitaagorlastega, Rooma gnostikutega ja j u u d i kabalaga ja esseenidega, Baieri i l luminaatidega, Preisi roosiristlastega ja kogu maailmas tuntud vabamiiurlastega. Aastate valtel on neist kujunenud ametlik klass, mida voib vorrelda Ignatius Loyola loodud preesterkonnaga.2

M o n e d neist A a f r i k a salauhingutest , naiteks m u h a m e e d -lased, o l i d i lmse l t p a r i t val jastpoolt . K u i d pal judes p r i m i t i i v ­setes regioonides A a f r i k a s t k u n i U u s - G u i n e a n i o n need u h i n ­g u d k o h a l i k k u p a r i t o l u . V a l d k o n d , m i d a tasuks u u r i d a , v o i k s ol la selline: k u i l e v i n u d o n seda laadi m i i s t i t s i s m p r i m i t i i v s e s uhiskonnas? K u s t said alguse p r i m i t i i v s e d u h i n g u d ja kas n e i l

436 Eedeni jumalad

o n ka legende maavalistest olenditest? Missugusel maara l o n n a d d p e t a n u d m i i s t i t s i s t l i k k e v e e n d u m u s i , m i s s d d u u l i s t a -v a d ja dhutavad?

3. K u i vardjate u h i s k o n d tdesti eksisteerib, siis v o i b M a a a j a l u g u k u j u t a d a endast koigest t raagi l i s t joonealust t u n d u ­v a l t l a i a u l a t u s l i k u m a s ajaloolises kontekst i s , m i s o n saanud alguse kaua enne seda aega, k u i M a a l t s iv i l i sa t s ioon tekkis . M i l l i n e vo iks ol la see ajalugu? M i s vois ol la p d h j u s t a n u d v a r d ­jate uh iskonna i lmse eetilise, sotsiaalse ja vaimse languse? Kas o n olemas m i n g i v o i m a l u s seda teada saada?

4. 1978. aasta 18. n o v e m b r i l t o i m u s katastroof L o u n a -A m e e r i k a r i i g i s Guyanas . E n a m k u i 900 meest, naist ja last m d r v a t i salaparastel as jaoludel e r a l d a t u d religioosses k o g u ­konnas nimetusega Inimeste Tempel (Jonestown). Kohapea l t l e i t i suur tors m u r k i sisaldava joogiga, m i s andis esialgu alust arvata, et s u r m o l i saabunud enesetapuna. O h v r i t e kehad le i t i lamamas, k u l g kul je k o r v a l , korral ikes r idades, j u s t k u i o l n u k s i n i m e s e d j o o n u d m u r k i , siis aga uheskoos p i k a l i h e i t n u d ja s u r n u d . Samas aga selgus o h v r i t e lahkamisel , et uheksasajast inimesest seitsesada o l i d s u r n u d p u s s i k u u l i v o i kagistamise, m i t t e m u r g i tagajarjel. N a d ei o l n u d ise endalt e lu v o t n u d , n a d osutus id j u l m a mass imdrva ohvr i teks . O n iisna tdenaoline, et need, kes m u r k i v d t s i d , teg id seda kas vas tu t a h t m i s t v o i ei t e a d n u d , m i d a n a d j o o v a d . A i n s a d in imesed , kes t ragdddiast paasesid, ei o l n u d k o h a l , k u i u l e j a a n u d 900 m d r v a t i . K o g u s i i n d m u s e l ei ole u h t e g i tunnis ta ja t . K u s i m u s seisneb j a r g -mises: kes mdrvas Jonestowni e lanikud?

1980. aasta 27. septembri l k i r jutas u u r i v a jakir janik Jack A n d e r s o n a r t i k l i Jonestowni j u h t u m i s t . U k s ajaleht pealkir jas-tas selle jargmiselt : „LKA seotud Jonestowni mass imdrvaga?" A n d e r s o n ts i teerib l i n d i s t u s t , kus In imeste T e m p l i j u h t J im Jones raagib D w y e r i - n i m e l i s e s t mehest . A n d e r s o n i s d n u l j o u d s i d u u r i j a d jareldusele, et tegemist o l i o l n u d R i c h a r d D w y e r i g a , U S A G u y a n a miss iooni asesefiga. D w y e r o l i saat­n u d U S A Esindajatekoja l i i g e t Leo Ryani t to l l e l k u r i k u u l s a l paeva l v i s i i d i l ^ J o n e s t o w n i laagrisse. Leo Ryanist sai u k s m d r v a o h v r i t e s t , k u i d m i n g i l pdhjusel paases Richard D w y e r , kes teatas k o g u n i h i l j e m , et J im Jonesi v i i d e temale o l i eksitus.

Uurijale 437

Tuleb val ja, et Richard D w y e r o l i k a n t u d Ida-Saksa valjaandesse Kes on kes LKA-s k u i kauaaegne L K A agent. D w y e r o l i va ide ­tavalt a lus tanud oma kar jaari tolles spionaaziorganisatsioonis 1959. aastal. A n d e r s o n i a r t i k l i va idete l o l i D w y e r v a s t a n u d : „Ei k o m m e n t e e r i " , k u i temal t k u s i t i , kas ta o n L K A agent.

Parast Jonestowni t a p a t a l g u i d l e i d s i d u u r i j a d sealt s u u -res koguses r e l v i ja r a v i m e i d . Ravimi te seas o l i tugevato imel i s i p s u h h o t r o o p s e i d r a v i m e i d ; sealhulgas Quaaludes , V a l i u m , D e m e r o l ja Thoraz ine . Jonestownis l e i t i ka k l o r a a l h u d r a a t i , m i d a o l i kasuta tud L K A salajases mdistuse k o n t r o l l i p r o g r a m -mis n imega M K U L T R A . Kas kujutas Jonestown endast L K A mdistuse k o n t r o l l i e k s p e r i m e n t i , mil lesse v a r v a t i osale jaid, e r i t i vaesemate mustanahaliste seast, r e l i g i o o n i kat tevar ju all? Jonestowni veresauna ajendiks sai U S A Kongressi l i i k m e Leo R y a n i sdit Guyanasse eesmargiga i s i k l i k u l t Jones towni o l u -k o r d a u u r i d a , k u n a tal ei o l n u d d n n e s t u n u d saada selle k o h t a i n f o r m a t s i o o n i R i i g i d e p a r t e m a n g u s t . Leo R y a n i l ei dnnes tu­n u d elada n i i kaua , et ta l o l n u k s v o i m a l u s r a a k i d a sellest, m i d a ta avastanud o l i , ja peaaegu k o i k m e h e d , naised ja l a p ­sed vaigis ta t i igaveseks. Tapatdd p a n d i k o r d a ajal, k u i p a l j u d A m e e r i k a ajalehed avaldas id l u g u s i d L K A mdistuse k o n t r o l l i eksperimentidest - eksperimentidest , m i s olevat L K A vaidete l a m m u l d p e t a t u d . Kas L K A m d r v a s 900 i n i m e s t v a r j a m a k s tdsiasja, et ta i k k a veel Guyana dzungl i t e var jus seesuguseid u l a t u s l i k k e eksperimente lab i v i ib?

Lisaks sellele peaks u u r i j a k u s i m a : m i l l i n e o n In imeste T e m p l i tegelik a ja lugu enne Jonestowni? M i l l i n e o n J im Jonesi taust? Kes toetas teda ja tema esialgset k i r i k u t ?

5. R a a m a t u d , f i l m i d ja teised k u n s t i l i i g i d n a i v a d l o o v a t U F O - d e l e , sp ioonide le ja m d r v a v a n d e n d u d e l e ja n i i edasi r o m a n t i l i s t oreool i . N a g u me vahest m d i s t m a oleme h a k a n u d , v o i b seesuguse r o m a n t i k a var jus t le ida tdel is t j u l m a ja b r u -taalset psuhhoos i . Iga a v a l i k u l e ja v a r j a t u d sdjale or ienteer i ­t u d u h i s k o n n a va lus p r o b l e e m o n tdsiasi , et sotsiopaati l ised i s i k u d l e i a v a d seal enesele koha vali tsuses. Sotsiopaate ei vaeva s ise tundenapis tused ja t i h t i naudivaql n a d seda, k u i saavad teistele halba teha. Sageli edutatakse n e i d kdrgete le kohtadele sdjapidamisega seotud inst i tuts ioonides , k u n a n i i -

438 Eedeni jumalad

sugused i s i k u d o n v o i m e l i s e d teisi k o r d u v a l t r u n d a m a ja neile halba tegema, i l m a et see nende eneste emotsioonidele nega-t i i v s e l t m d j u k s . K d r g e IQ-ga so ts iopaadid v o i v a d ol la usna n u t i k a d l e i d m a vi ise , k u i d a s teistele halba teha; seesugune omadus on luureorganisats ioonide s i lmis sageli vaga vaar tus-l i k . A j a l u g u o n n a i d a n u d , et m i d a enam o n r i i k o r i e n t e e r i t u d sdjale, seda enam h a k k a v a d selles d o m i n e e r i m a sots iopaadid. Seesugune d o m i n e e r i m i n e aga v i i b o m a k o r d a r i i g i k i i re le l a n -gusele ja v i i m a k s ka hav imise le . See o n uks n e i d h i r m s a i d ohte, mi l l ega r i i g i l tu leb k o k k u p u u t u d a , k u i temast saab p i k a -ajalise k o n f l i k t i uks osaline, sdl tumata sellest, k u i demokraat -l i k ja h u m a n i s t l i k see r i i k ka m u u s osas ei oleks.

U u r i d a tasuks naiteks j a r g m i s i k u s i m u s i : mil l ises u l a t u -ses d o m i n e e r i v a d valitsustes tanapaeval sotsiopaadid? M i k s i n i m e s e d n e i d sal l ivad? Kas need vard ja te r e l i g i o o n i d , m i s n d u a v a d kr iminaa lse l t hul lumeelsete olendite teenimist i n g l i t e ja jumalana , o n vahest p i m e s t a n u d pa l jus id i n i m e s i n i i v d r d , et n o o d ei ole vo imel i sed sotsiopaati diges valguses nagema?

6. Kaesolev raamat o n v a i d p innapealse l t p u u d u t a n u d Vennaskonna organisatsioonide m o j u Aasia ajaloole. M a olen r a a k i n u d h i n d u i s m i s t , k u i d Aasias l e i d u b p a l j u m u u d k i . N a i ­teks o l i H i i n a s 1900. aastal t o i m u n u d verise bokser i te ules-t d u s u algatajaks Vennaskonna v d r g u s t i k u h a r u bokser id . Bok-ser id vastustas id r a e v u k a l t va l i smaalas i , n a d m d r v a s i d ule 100 000 inimese (ja p i l d i s t a s i d p a l j u d e l j u h t u d e l o m a maha r a i u t u d peaga o h v r e i d ) ja k u t s u s i d esile massu, m i s t o i H i i -nasse m i t m e suure laaner i ig i sdjavaed eesmargiga mass maha suruda .

U u r i j a l e es i tatavad k u s i m u s e d v o i k s i d o l la : m i l l i s e i d s d d u ja ulestduse Aasias o n veel p d h j u s t a n u d Vennaskonna organisatsioonid? M i l l i n e o n o l n u d tegelik Vennaskonna v d r ­g u s t i k u m o j u Aasia ajaloole?

7. Teema, m i d a m a oleks in t a h t n u d p d h j a l i k u m a l t u u r i d a , p u u d u t a b n a r k o o t i k u m e . M e oleme m i t m e l p u h u l n a r k o o t i -k u m i d e s t r a a k i n u d , k u i d m i t t e k o r d a g i l a i n u d s i i g a v u t i aja-l u k k u . E h k k i n a r k o o t i k u m i d o n alat i o l n u d osa i n i m k u l t u u -r i s t , kas o n teada, m i l l a l in imestele esmakordsel t n a r k o o t i ­k u m e pakut i? K u i on , siis m i l l a l see juhtus ja kes seda tegi?

Uurijale 439

8. U k s tanapaeval laialdast k d l a p i n d a saanud p r o b l e e m o n laste k a d u m i n e . I g a l aastal r d d v i t a k s e p a l j u laps i v a n e ­mate omavahelistes hooldusvaidlus tes , sugulaste ja vddraste p o o l t . Veel sagedamini jooksevad lapsed l ih tsa l t k o d u s t ara. Jooksikute ja vanemate p o o l t r o o v i t u d laste p r o b l e e m e o n kerge moista ja need lapsed m o o d u s t a v a d k i e n a m i k u k a d u ­n u d laste j u h t u m i t e s t . O m e t i o n o l n u d teatavat segadust selles osas, k u i p a l j u laps i r d d v i v a d v d d r a d . K a h e k s a k u m n e n d a t e aastate a l g u p o o l e l teatas A m e e r i k a s u u r i m k a d u n u d laste otsimisega tegelev organisats ioon Child Find, Inc., et v d d r a d r d d v i v a d aastas l ig ikaudsete h i n n a n g u t e j a r g i 20 000-50 000 last. 1985. aastal k inni tas Child Find aga, et uuest i labivaada-t u d a n d m e t e l o n see arv 600. M a hel is tas in Child Find'i, et selgitada val ja, mis o n seesuguse radikaalse m u u t u s e pohjus . M u l l e vastat i , et esimene arv kajastas t ege l iku l t u l d i s t k a d u ­n u d laste a r v u ja et t e g e l i k u l t r d d v i s i d v d d r a d jus t 600 last aastas. Selleks, et see asi veelgi segasemaks m u u t u k s , avastasin m a uhest teisest al l ikast , et ko ik ides t jooksikutest kaob A m e e ­r i k a U h e n d r i i k i d e s umbes 3000 last jal jetult . Kas ka see n u m ­ber m u u t u b ? N a g u lugeja naha v o i b , valitseb k a d u n u d laste a r v u maaramise l toel ine segadus. M u i d u g i leitakse p a l j u d lapsed l o p u k s ules. Teised k a o v a d sootuks.

M i n d hakkas see p r o b l e e m h u v i t a m a , k u n a p u u t u s i n k o k k u m i t m e t e teadetega UFO-de i n i m r d d v i d e k o h t a . Tana­paeval me k u u l e m e nendest U F O - r d d v i d e s t , m i l l e o h v r i d o n tagasi t o o d u d . Kas o n teada j u h t u m e i d , kus UFO-de r o o v i t u d in imesed ei ole tagasi t u l n u d ? Kas v o i v a d m o n e d need j u h t u -m i d ka lapsi p u u d u t a d a ? M a avastasin e n d k o g u n i m d e l d a -m a t u t k u s i m u s t esitamas: k u i inimrass o l i l o o d u d orjarassiks, kas ei varusta see tanapaevani vardjate u h i s k o n d a i n i m t d d -jduga , naiteks in imlaste ku jul?

Meie aja uks l u g u p e e t u d U F O - u u r i j a i d o n Jacques Vallee, kes o n k i r j u t a n u d m i t u autoriteetset teost U F O - n a h t u s t e k o h t a . Vallee o l i uks esimesi u u r i j a i d , kes keskendas o m a tahe lepanu tdsiasjale, et k o g u ajaloo v a l t e l o n U F O - n a h t u s o l n u d vaga t ihedal t seotud sotsiaalsete muutus tega . Vallee o n m a r k i n u d s a m u t i i l m s e t seost muistse f o l k l o o r i ja U F O - d e vahel . M i t m e i d r a h v a l u u l e p a k a p i k k e o n k i r j e l d a t u d just sama-

440 Eedeni jumalad

sugustena n a g u tanapaeva UFO-pi loote . Samut i o n muistsetes p a k a p i k u l u g u d e s k i r j e l d a t u d UFO-taol is i nahtus i .

U k s p a k a p i k k u d e l e f o l k l o o r i s o m i s t a t u d tegevusi o n nende sagedased lapserddvid . Pal jusid n e i d lapsi ei nahta h i l ­j e m e n a m k u n a g i . See o l i in imeste ja p a k a p i k k u d e vahel ise v a e n u uks peamis i p d h j u s i , mis tdstatab uhe k u l l a l t k i ehma-tava k i i s i m u s e : kas m o n i h i l j u t i n e l a s t e r d d v i j u h t u m v o i k s ol la seotud UFO-dega? Kas o n mdeldav, et tanapaeval v o i k s M a a l eksisteerida lasterddviga tegelev v d r g u s t i k , mis r a h u l d a b vard ja te j a t k u v a t va jadust i n i m t d d j d u jarele? N e e d k i i s i m u -sed o n u l d l e v i n u d arvamuse jarg i usna meelevaldsed ja tee-m a d , m i d a kasitleb kol lane ajakir jandus (ja o n k i n d l a s t i ko ige s p e k u l a t i i v s e m k o i k i d e s t kaesolevas pea t i ik i s es i ta tud k i i s i -mustest) , k u i d vahest peaks m o n i ju lge h i n g seda s i iski u u r i m a , vaadates k u s i m u s t koige selle valguses, m i d a me UFO-nahtuste kohta teada oleme saanud.

M a loodan , et m o n e d neist u l a l t o o d u d kusimustest anna­v a d sobiva tduke taiendavatele u u r i n g u t e l e . O m a l e i d u d e l d p -l i k u analu i i s i ajal o n o l u l i n e jaada ideede suhtes p a i n d l i k u k s ja isegi nende ule nalja heita. Olles oma raamatuga oma n i n a nendesse asjadesse t o p p i n u d , l o o d a n ma, et o len j u l g u s t a n u d ka teisi i n i m e s i u u r i m a teemasid, mis neis u u d i s h i m u arata-v a d , ja jagama teistega seda, m i d a n a d le iavad. M e i l ei p r u u g i a lat i digus ol la , o lu l ine o n aga soov otsida ja le i tust teistelegi r a a k i d a . Olge e t t e v a a t l i k u d ja arge rajage o m a v e e n d u m u s i v a i d k a p u t a i e k i r j a n i k e , dpetajate, preestr i te v o i teadlaste arvamusele . O p p i g e ne i l t , k u i d u u r i g e ka ise ja naut ige oma tegevust . A r g e otsige alat i teistelt h e a k s k i i t u sellele, m i d a te avas tanud olete. K u i teie sisetunne ut leb tei le , et m i d a g i o n k i n d e l , siis jaage selle j u u r d e , hoo l imata noomimises t ja k r i i t i -kast. Teisest ki i l jest olge aga v a l m i s m u u t m a oma arvamust , k u i te avastate, et olete e k s i n u d . O m a eksimuse t u n n i s t a m i n e o n t ih t ipea le par is raske, k u i d see k u u l u b d p p i m i s e j u u r d e . I n i m e n e , kes teeskleb, et tal o n alat i d igus , o n kas egoist v o i valetaja ja ta ei s u u d a g i m i d a g i er i l is t d p p i d a .

O n n kaasa ... ja rddmsat n u h k i m i s t !

Viited

3. p e a t u k k . U F O - d , tode voi valjamoeldis?

1. Mysteries of the Unexplained. Pleasantville, The Reader's Digest Association, Inc., 1982, lk. 208.

2. Pauwels, Louis; Bergier, Jacques, Morning of the Magicians. New York, Avon Books, 1963, lk. 181.

3. Fort, Charles, The Books of Charles Fort. New York, Henry Holt & Co., 1941, lk. 163.

4. Ibid. 5. Ibid. 6. Ibid., lk. 163-164. 7. Ibid., lk. 163. 8. Klass, Philip J., UFOs Explained. New York, Random House, 1974,

lk. 14. 9. Scientific Study of Unidentified Flying Objects. Toim. Daniel S.

Gillmor, tead. toim. Edward U . Condon. New York, E. P. Dutton & Co., Inc., 1969, lk. 305.

10. Klass, Philip J., Radar UFOs: Where Have They Gone? - Skeptical Inquirer, CSICOP, Buffalo, k d . IX, nr. 3, kevad 1985, lk. 258-259.

4. p e a t u k k . Eedeni jumalad

1. Lambert, W. G.; Millard, A. R.; Atra-Hasis, The Babylonian Story of the Flood, w i t h The Sumerian Flood Story by M . Civi l . Oxford at the Clarendon Press, 1969, lk. (43).

2. The Encyclopedia Americana. The Americana Corp., International Ed. Danbury, Grolier, Inc., 1984, k d . 14, lk. 545m.

3. Ibid. 4. The New Encyclopaedia Britannica. Chicago, Encyclopaedia Bri-

tannica, Inc., 1986, lk. 965. 5. Lambert, op. cit., lk. 59. 6. Sitchin, Zecharia, The Twelfth Planet. New York, Avon Books, 1976,

lk. 356. 7. Lambert, op. cit., lk. 65,67. 8. Ibid., lk. (73). 9. Ibid., lk. (107).

5. p e a t u k k . Mao Vennaskond

1. Sitchin, op. cit., lk. 90.

442 Eedeni jumalad

6. p e a t i i k k . Piiramiidide ehitajad

1. Wilson, Don, Secrets of Our Spaceship Moon. Dell Publishing Co., 1979, lk. 20.

2. Ibid., lk. 21. 3. Breasted, James Henry, A History of Egypt, From the Earliest Times

to the Persian Conquest. New York, Charles Scribner's Sons, 1937, lk. 62.

4. Ibid., Ik. 60. 5. Weigall, Arthur, A History of the Pharaohs. New York, E. P. Dutton

& Co., 1925, kd . 1, lk. 148. 6. Fakhry, Ahmed, The Pyramids. Chicago, The University of Chicago

Press, 1961, lk. 99. 7. Ibid., lk. 6-7. 8. Ibid., lk. 7.

7. p e a t u k k. Jehoova

1. Lewis, H. Spencer, Rosicrucian Questions and Answers With Complete History of the Rosicrucian Order. San Jose, Supreme Grand Lodge of AMORC, 1977, lk. 79-80.

2. Ibid., lk. 79. 3. Machiavelli, Niccolo, The Prince. New York, E. P. Dutton & Co., 1935,

lk. 167. 4. Ibid., lk. 169. 5. Stark, W., The Discourses of Niccolo Machiavelli. London,

Routledge & Kegan Paul, 1950, kd . 1, lk. 436.

8. p e a t u k k. M e l k i s e d e k i poll

1. MacKey, Albert G., A n Encyclopedia of Freemasonry and Its K i n d ­red Sciences. New York, The Masonic History Company, 1919, kd. 1, lk. 114.

2. The Book of the Dead. University Books, New Hyde Park, 1960, lk. 343-344.

3. Lezois, H. Spencer, op. cit., fotod.

9. p e a t u k k. Jumalad ja aarialased

1. Bloomfield, Maurice, The Religion of the Veda, The Ancient Reli­gion of India (From Rig-Veda to Upanishads). New York, AMS Press, 1969, lk. 155.

Viited 443

2. A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada, Srimad Bhagavatam, Seventh Canto. The Bhaktivedanta Book Trust, New York, 1976, lk. 10.

10. p e a t u k k. Soltumatud religioonid

1. The Encylopedia Americana. The Americana Corp., International Ed. Danbury, Grolier, Inc., 1984, k d . 14, lk. 121.

2. Eliot, Charles, Hinduism and Buddhism. A n Historical Sketch. New York, Barnes & Noble, Inc., 1957, lk. 297.

12. p e a t u k k. Jeesuse kogukond

1. Bock, Janet, The Jesus Mystery, Of Lost Years and U n k n o w n Tra­vels. Los Angeles, Aura Books, 1980, lk. 211.

2. Ibid. 3. Ibid., lk. 211-212. 4. Ibid., Ik. 213. 5. Durant, Will, The Story of Civilization. Osa I I I : Caesar and Christ.

New York, Simon & Schuster, 1944, lk. 569. 6. Ibid.

14. p e a t u k k. Justinianuse nuhtlused

1. Smith, John Holland, Constantine the Great. London, Hamish Hamil ton, 1971, lk. 102.

2. Hubbard, L. Ron, Have You Lived Before This Life? A Scientific Sur­vey. Los Angeles, Church of Scientology Publications Organiza­tion, 1977, lk. 284.

15. p e a t u k k. M u h a m e d

1. The Encyclopedia Americana. The Americana Corp., Internatio­nal Ed. Danbury, Grolier, Inc., 1984, k d . 8, lk. 267.

2. Ibid.

17. p e a t i i k k. A m e e r i k a kohal lendavad jumalad

1. Pauwels, op. cit., Ik. 174-175. 2. Goctz, Delia; Morley, Sylvanus G., Popol Vuh, The Sacred Book of

the Ancient Quiche Maya. Norman, University of Oklahoma Press, 1950, lk. 86.

444 Eedeni jumalad

3. Ibid., lk. 89. 4. Ibid., lk. 168. 5. Ibid., lk. 169. 6. Ibid. 7. Ibid. 8. ftz'd., lk. 190.

18. p e a t i i k k. Must Surm

1. Nohl, Johannes, The Black Death. A Chronicle of the Plague. Lon­don, George Allen & U n w i n Ltd. , 1926, lk. 56-57.

2. Deaux, George, The Black Death, 1347. New York, Weybright & Tal-ley, Inc., 1969, lk. 1.

3. Nohl, op. cit., lk. 56-57. 4. Ibid., lk. 68. 5. Ibid., lk. 59. 6. Ibid., lk. 53-54. 7. Ibid., Ik. 63. 8. 7Wd.,lk. 205. 9. Ibid., Ik. 2

10. ftz'd., lk. 63. 11. Deaux, op. cit., lk. 2. 12. /bid. 13. Ibid., Ik. 4. 14. /bid., lk. 78. 15. A i d . , lk. 4. 16. No/i/, op. cit., lk. 63. 17. Ibid., lk. 68. 18. Ibid., lk. 66. 19. Ibid., lk. 67. 20. Ibid., lk. 62-63. 21. Aid . , lk. 61-62. 22. Corliss, William R., Handbook of Unusual Natural Phenomena.

Garden City, Anchor Books, 1983, lk. 206. 23. Deaux, op. cit., lk. 10. 24. Nohl, op. cit., lk. 65. 25. Bell, Walter George, The Great Plague in London i n 1665. Dodd,

Mead & Co., 1924, lk. 1. 26. Collier's Encyclopedia. Peatoim. Wil l iam D. Halsey. The Crowell-

Collier Pub. Co., 1965, k d . 13, lk. 579.

Viited 445

19. p e a t i i k k. Luther ja roos

1. Lexvis, H. Spencer, op. cit., lk. 103. 2. Jones, Rufus M., Studies in Mystical Religion. London, MacMil lan

& Co., Ltd . , 1923, lk. 269.

22. p e a t i i k k . Marssivad p u h a k u d

1. Walzer, Michael, The Revolution of the Saints. A Study in the Or i ­gins of Radical Politics. Cambridge, Harvard University Press, 1965, lk. 279.

2. Ibid. 3. Ibid., lk. 287.

23. p e a t u k k. W i l l i a m ja Mary peavad soda

1. Brown, William Adrian, Facts, Fables and Fantasies of Freemasonry. Boyce, Carr Publishing Co., Inc., 1968, lk. 131.

2. Wantoch, Hans, Magnificent Money-Makers. London, Desmond Harmsworth, 1932, lk. 94.

24. p e a t u k k. Ruutlite uus koididk

1. MacKey, Albert Gallatin, The History of Freemasonry. New York, The Masonic History Company, 1898, kd . 1, lk. 280.

25. p e a t u k k . Kuningasrotid

1. Roberts, j. M . , The Mythology of the Secret Societies. New York, Charles Scribner's Sons, 1972, lk. 111.

2. The Marlborough-Godolphin Correspondence. Toim. Henry L. Snyder. Oxford at the Clarendon Press, 1975, lk. 57-58.

3. Ibid., lk. 159. 4. Horace Walpole's Correspondence w i t h Sir Horace Mann. Toim.

W. S. Lewis. New Haven, Yale University Press, 1960, kd. 19, lk.123. 5. Ibid. 6. Ibid., Ik. 180. 7. Ibid., k d . 20, lk. 570. 8. Petrie, Charles, The Four Georges. Port Washington, Kennikat Press,

1971, lk. 101. 9. Katz, Jacob, Jews and Freemasons in Europe, 1723-1939. Cambridge,

Harvard University Press, 1970, lk. 64.

446 Eedeni jumalad

26. p e a t i i k k . K r a h v St. G e r m a i n

1. Horace Walpole's Correspondence w i t h Sir Horace Mann. Toim. W. S. Lewis. New Haven, Yale University Press, 1960, k d . 20, lk . 570.

2. Cooper-Oakley, Isabel, The Count of St. Germain. Blauvelt, Rudolph Steiner Publications, 1970, lk. 94.

3. Franco, johan, The Count of St. Germain. - The Musical Quarterly. New York, G. Schirmer, Inc., okt. 1950, k d . XXXVI, nr. 4, lk. 541.

4. Cooper-Oakley, op. cit., lk. 233. 5. Ibid., lk. 169.' 6. Ibid., lk. 170. 7. Ibid., lk. 100-101. 8. Ibid., lk. 147-148. 9. Ibid., lk. 135.

10. Ibid., lk. 7.

27. p e a t u k k. R u u t l i d s i in , ruutlid seal

1. Gray, Tony, The Orange Order. London, The Bodley Head, Ltd . , 1972, lk. 209.

28. p e a t u k k . A m e e r i k a fooniks

1. Linn, LaVon P., Freemasonry and the National Defense, 1754-1799. - The New Age. Washington, Supreme Council, 33rd degree, A n ­cient & Accepted Scottish Rite of Freemasonry of the Southern Jurisdiction, U.S.A., marts 1974, kd. LXXXII, nr. 3.

2. Ibid., lk. 13. 3. De La Fuye, Maurice; Babeau, Emile. The Apostle of Liberty: A Life

of LaFayette. London, Thames & Hudson, 1956, lk. 42. 4. Miller, John C, Sam Adams, Pioneer in Propaganda. Stanford, Stan­

ford University Press, 1936, lk. 40. 5. Linn, op. cit., lk. 16. 6. Lunden, Sven G., Annihilat ion of Freemasonry. - The American Mer­

cury. New York, The American Mercury, Inc., veebr. 1941, k d . L I I , nr. 206, lk. 189.

7. Miller, op. cit., lk. 70. 8. Ibid., lk. 37. 9. Official Masonic Record of the Third Annual Fashion and Home

Exposition for the Benefit of Masonic Free Hospitals. New York, 13.-24. mai 1924.

10. MacKey, op. cit., lk. 292.

Viited 447

11. The Works of Thomas Jefferson. Toim. Paul Leicester Ford. New York, G. P. Putnam's Sons, 1905, k d . X, lk. 57.

12. Ibid. 13. The Papers of George Mason, 1725-1792. Toim. Robert A. Rutland.

Chapel H i l l , University of North Carolina Press, 1970, kd . 1, lk. 296.

14. Ibid., lk. cxxv.

29. p e a t u k k. M a a i l m tules

1. Fay, Bernard, Revolution and Freemasonry, 1680-1800. Boston, Little, Brown, & Co., 1935, lk. 259.

2. Lunden, op. cit., lk. 189. 3. DeHaan, Richard, Fraternal Organizations. - Colliers Encyclopedia,

k d . 10, lk. 338. 4. Lunden, op. cit., lk. 190. 5. Ibid. 6. Cowles, Virginia, The Rothschilds. A Family of Fortune. New York,

Alfred A. Knopf, 1973, lk. 22.

30. p e a t u k k. Meistersepp ja inglid

1. Fryer, A. T., Psychological Aspects of the Welsh Revival. - Society of Psychical Research, Proceedings, 19:80,1905 (kordustriikk: Source­book Project, Glen A r m ) , lk. 158.

2. Ibid., Ik. 159. 3. Ibid. 4. Ibid., lk . 149. 5. Ibid., lk. 148-149. 6. Ibid., lk. 134. 7. The Church of Jesus Christ of Latter Day Saints. Granite M o u n ­

tain - Where a Bill ion People 'Live' (reklaamileht, i lma kuupae-vata), lk. 7.

8. Ibid. 9. O'Dea, Thomas F., The Mormons. Chicago, The University of Chi­

cago Press, 1957, lk. 57. 10. The Church of Jesus Christ of Latter Day Saints, op. cit., lk. 5.

31 . p e a t u k k . Marxi apokaliipsis

1. Braunthal, Julius, History of the International. New York, Frede­rick A . Praeger, 1967, k d . 1:1864-1914, lk. 46.

448 Eedeni jumalad

32. p e a t i i k k. K u m m a l i n e raha muutub rahvusvaheliseks

1. Quigley, Carroll, Tragedy and Hope, a History of the World in Our Time. MacMillan Co., New York, 1966, lk. 50.

2. Ibid., lk. 324. 3. Plomer, William, Cecil Rhodes. Edinburgh, Peter Davis, L td . , 1933,

lk. 25-26. 4. Quigley, op. cit., lk. 951. 5. Imperialist, Cecil Rhodes, a Biography and Appreciation. New York,

The MacMillan Company, 1897, Ik. 401-402.

33. p e a t i i k k. Tddliste paradiis

1. Ravenscroft, Trevor, The Spear of Destiny. York Beach, Samuel Weis-er, Inc., 1973, lk. 116.

2. Wallace, Irving; Wallichinsky, David; Wallace, Amy, Significa. -Parade. New York, Parade Publications, Inc., 20." dets., 1981, lk. 12.

3. Pearson, Michael, The Sealed Train. New York, G. P. Putnam's Sons 1975, lk. 15.

4. Ibid., lk. 113. 5. Ibid.

34. p e a t i i k k . Robo-sapiens

1. Schultz, Duane P., A History of Modern Psychiatry. New York, Academic Press, 1969, lk. 45.

2. The American Journal of Psychiatry. Washington, American Psychiatric Assn, aug. 1981, reklaamifisa.

3. Ibid., dets. 1981, lk. A56. 4. Ibid., sept. 1981, lk. A28. 5. Ibid., dets. 1981, lk. A35. 6. Ibid., okt. 1981, reklaamilisa. 7. Ibid. , dets. 1981, reklaamilisa.

35. p e a t u k k. St. G e r m a i n tuleb tagasi

1. Prater Selvius, Descendants of Lemuria, A Description of an A n ­cient Cult in California. - Rosicrucian Digest.San Jose, AMORC, mai 1931, lk. 497.

2. Ibid. 3. King, Godfre Ray, Unveiled Mysteries. Chicago, St. Germain Press,

1934, lk. 82. 4. Ibid., Ik. 83.

Viited 449

5. Ib id . 6. Ibid. 7. Royal Teton, Thou Mountain of Light. - The Voice of the I AM. Sin-

delar Studios (kuupaev ja avaldamisandmed puuduvad), lk . 16. 8. King, op. cit, lk. 89. 9. Ibid.

10. Ibid., lk. 88. 11. Ibid., lk. 89. 12. King, Godfre Ray, The Magic Presence. Chicago, St. Germain Press,

1935, lk. 352-353.

36. p e a t i i k k. K i v i s t universum

1. Ravenscroft, op. cit., lk. xxi. 2. Triumph de Willens (Triumph of the Will). Produtsent Leni Riefen-

sthal. Fi lm, 1934,1975. 3. Quigley, op. cit., lk. 325. 4. Ibid., lk. 514. 5. Katz, Howard S., The Warmongers. New York, Books I n Focus, Inc.,

1979, lk. 78-79. 6. Ravenscroft, op. cit., lk. 233.

37. p e a t u k k . Tanapaeva Hesekie l id

1. Wil l iam Henry inervjuu ajakirjast California UEO. Los Angeles (toimetajad ja valjaandjad Vicki Cooper ja Sherie Stark), kd . 1, nr. 3, 1987, lk. 12.

2. Bullard, Thomas E., Abductions: A Comparative Study. - MLIFON UFO Journal. Seguin, Mutual UFO Network, Inc., nr. 238, veebr. 1988, lk. 4.

3. Fowler, Raymond E., The Andreasson Affair. Englewood Cliffs, Pren­tice-Hall, "inc., 1979, lk. 95.

4. Ibid., lk. 99. 5. Ibid., lk. 202. 6. Ibid., lk. 99. 7. Ibid., Ik. 201.

38. p e a t i i k k. U u s Eeden

1. Kaiser, Robert Blair, R. F. K. Must Die! New York, E. P. Dutton & Co., 1970, lk. 550.

2. Los Angeles Times (Los Angeles, Otis Chandler), 1. marts 1976, osa I , lk. 14.

2 9 E e d e n i j u i r u l a d

450 Eedeni jumalad

3. The New York Times (The New York Times Company, New York), 12. apr. 1981, lk. B12.

4. Ibid., 21. okt. 1981, lk. A22. 5. Los Angeles Times, 17. sept. 1979, osa I , lk. 11. 6. National Broadcasting Company, N. B. C. Magazine with David Brin­

kley, New York, 16. j u u l i 1981. 7. San Jose Mercury. Kirjastaja Anthony P. Ridder, San Jose, 20. mai

1983, lk. 2A. 8. Sachs, Margaret, The U.EO. Encyclopedia. G. P. Putnam's Sons,

New York, lk. 269. 9. Ibid., lk. 7.

10. The Skeptical Inquirer. Buffalo, Committee for the Scientific Inves­tigation of Claims of the Paranormal, k d . 9, nr. 1, sugis 1984, tagakaas.

11. Kurtz, Paul, In Defense of Secular Humanism. Buffalo, Prome­theus Books, 1983, lk. 169.

12. Ibid., lk. 42. 13. Ibid., lk. 41.

40. p e a t i i k k. Korgeima O l e n d i olemus

1. Hubbard, L. Ron, Dianetics and Scientology Technical Dictionary. Publications Organization, Los Angeles, 1975, lk. 431-432.

41 . p e a t i i k k. Uuri jale

1. Butt-Thompson, F. W., West African Secret Societies. London, H . E & G. Witherby, London, 1929, lk. 13.

2. Ibid.

Bibliograafia

A. C. Bhaktivedanta Swami Prabhupada, Srimad Bhagavatam, Seventh Canto. The Bhaktivedanta Book Trust, New York, 1976

Adamski, George, Inside the Spaceships. Abelard-Schuman, New York, 1955

Alden, John R., A History of the American Revolution. Alfred A. Knopf, New York, 1969

Alfold, Andrew, The Conversion of Constantine and Ancient Rome. Oxford at the Clarendon Press, London, 1948

Allegro, John Margo, The People of the Dead Sea Scrolls. Doubleday & Company, Inc., New York, 1958

Allen, Gary, None Dare Call It Conspiracy. Concord Press, Rossmoor, dateerimata (ca 1971)

American Broadcasting Company, 20/20, New York The American Heritage Book of the Revolution. Toim. Richard M .

Ketchum. American Heritage Publishing Company, Inc., New York, 1958

The American Journal of Psychiatry. Toim. John C. Nemiah. American Psychiatric Association, Washington, erinevad valjaanded, 1981

Anderson, jack, CIA Involved in Jonestown Massacre? - Seattle Post-lntelligencer. Seattle, 27. sept. 1980

Anderson, Jack, Jack Anderson: Confidential. Telesari, Washington, 1983 Andrae, Tor, Mohammed: The Man and His Faith. Books for Libraries

Press, Freeport, 1971 Andreades, Andreas Michael, History of the Bank of England, 1640-1903.

4. tr. (1. tr. 1909), A. M . Kelley, New York, 1966 Andrus, Hyrum L., God, Man and the Universe. Bookcraft, Salt Lake

City, 1968 Apfel, Necia H.; Hynek, Allen, Architecture of the Universe. The Ben­

jamin/Cummings Publishing Company, Inc., Menlo Park, 1979 Asimov, Isaac, Asimov's Guide to the Bible, The Old and New Testa­

ments. Avenel Books, New York, 1969; 1981

Ballard, G. W., Purpose of the Ascended Masters „I A M " Activity. St. Germain Press, Inc., 1942

Bell, Walter George, The Great Plague in London in 1665. John Lane the Bodly Heat Ltd . , London, 1. tr. 1924

Binion, Rudolph, Hitler 's Concept of Lebensraum: The Psychological Basis. - History of Childhood Quarterly: The Journal of Psychohisto-ry, Atcom, Inc., New York, sugis 1973, kd . 1, nr. 2

452 Eedeni jumalad

Birch, Una, The Compte de Saint-Germain. - The Nineteenth Century and After, kd . LXI I I , jaan. - juuni 1908, Leonard Scott Publication Co., New York

Bloomfield, Maurice, The Religion of the Veda, The Ancient Religions of India (From Rig-Veda to Upanishads). AMS Press, New York,1969

Bock, Janet, The Jesus Mystery, Of Lost Years and Unknown Travels. Aura Books, Los Angeles, 1980

Bock, Richard, The Lost Years. Filmistsenaarium. Aura Enterprises, Los Angeles, 1978

The Book of the Dead. University Books, New Hyde Park, 1960 The Book of Mormon, A n Account Written by The Hand of Mormon

Upon Plates Taken from the Plates of Nephi . The Church of Je­sus Christ of Latter Day Saints, Salt Lake City, 1980

Borkin Joseph, The Crime and Punishment of I . G. Farben. Pocket Books, New York, 1978

Bouquet, A. C, Comparative Religion. Penquin Books, Baltimore, 1962 Boivart, Walter ET., Operation M i n d Control. Dell Publishing Co., New

York, 1978 Braunthal, Julius, History of the International. K d . 1:1864-1914. Frede­

rick A. Praeger, New York, 1967 Breasted, James Henry, A History of Egypt, From the Earliest Times to

the Persian Conquest. Charles Scribner's Sons, New York, 1937 Brown, W. Norman, The Swastika: A Study of the Nazi Claims of Its

Aryan Origin. Emerson Books, Inc., New York, 1933 Brown, William Adrian, Facts, Fables and Fantasies of Freemasonry.

Vantage Press, Inc., New York, 1968 Bullard, Thomas E., Abductions: A Comparative Study. -MUFON UFO

Journal. Seg uin, Mutua l UFO Network, Inc., Seguin, nr. 238, veebr. 1988

Burke, J. Bruce; Wiggins, James B., Foundations of Christianity, From The Beginnings to 1650. The Ronald Press Company, New York, 1970

Burns, James, Further I l lumination. - Liberty. The Review and Herald Publishing Association, k d . 5, nr. 2, marts/apr. 1980

Butt-Thompson, F. W., West African Secret Societies, Their Organiza­tions, Officials and Teaching. H . F. & G. Witherby, London, 1929

Charach, Theodore; Alcan, Gerard, The Second Gun (dokumentaalfilm). Video Treasures, Inc. (c/o Video Cassette Sales, Inc., 200 Robins Lane, Jericho, New York 11753), 1973; 1976

Cheesman, Paul R., The World of the Book of Mormon. Horizon Pub­lishers & Distributors, Inc., Bountiful, 1984

Chionetti, Marta Luchino, Corrado Licostene, E le Antiche Osservazioni sui Fenomeni Naturali D'Interesse Geografico. G. Giappichelli, Torino, 1960

Bibliograafia 453

Chronicle of the 20th Century. Peatoim. Clifton Daniel. Chronicle Publications, Mount Kisco, 1987

Clymer, R. Swinburne, The Book of Rosicruciae. The Philosophical Pub­lishing Company, Quakertown, 1947

Clymer, R. Swinburne, The Rosicrucian Fraternity in America. The Rosi­crucian Foundation, Quakertown, 1935

Coil, Henry Wilson, Coil's Masonic Encyclopedia. Macoy Publishing and Masonic Supply Company, Inc., New York, 1961

Collier's Encyclopedia. Peatoim. Wil l iam D. Halsey. The Crowell-Col-lier Publishing Co., The MacMillan Educational Corp., New York

Conquest, Robert, The Great Terror: Stalin's Purge of the Thirties. The MacMillan Company, New York, 1968

Cooper-Oakley, Isabel, The Count of St. Germain. Rudolph Steiner, Pub­lications, Blauvelt, 1970

Corliss, William R., Handbook of Unusual Natural Phenomena. A n ­chor Books, Garden City, 1983

Coivles, Virginia, The Rothschilds, A Family of Fortune. Alfred A. Knopf, New York, 1973

Crowther, Duane S., Reading Guide to the Book of Mormon. Horizon Publishers & Distributors, Inc., Bountiful, 1975

Deaux, George, The Black Death, 1347. Weybright & Talley, Inc., New York; Hamilton; London; 1969

DeHaan, Richard, Fraternal Organizations. - Collier's Encyclopedia. Toim. Wil l iam D. Halsey, The Crowell-Coilier Publishing Com­pany, 1965

DeLaFuye, Maurice; Babeau, Emile, The Apostle of Liberty: A Life of La Fayette. Thames & Hudson, London, 1956

Denslow, Ray V., Freemasonry and the Presidency, U.S.A. Missouri Lodge of Research, Missouri, 1952

DiPietro, Vincent; Molenaar, Gregory; Brandenburg, John. Unusual Mars Surface Features. Mars Research, P. O. Box 284, Glenn Dale, Mary­land 20769:1988

The Discourses of Niccolo Machiavelli. Toim. W. Stark. Routledge & Kegan Paul, kd . 1, London, 1950

The Doctrines and Covenants of the Church of Jesus Christ of Latter Day Saints/The Pearl of Great Price. Church of Jesus Christ of Latter Day Saints (Mormons), Salt Lake City, 1949; 1948

Dupuy, R. Ernest; Dupuy, Trevor N., The Compact History of the Revo­lutionary War. Hawthorn Books, Inc., New York, 1963

Durant, Will, The Story of Civilization. Osa I I I : Caesar and Christ, Simon & Schuster, New York, 1980

Daniken, Erich von, Chariots of the Gods? Bantam Books, Inc., New York, 1969

454 Eedeni jumalad

Daniken, Erich von, Gods From Outer Space (a.k.a. Return to the Stars ja Evidence for the Impossible). Bantam Books, Inc., New York, 1971

Daniken, Erich von, In Search of Ancient Gods, M y Pictorial Evidence for the Impossible. Bantam Books, Inc., New York, 1973

Eberhard, Wolfram, History of China. University of California Press, Berkeley, 1960

Edelson, Edward, Who Goes There? Doubleday & Co., Inc., Garden City, 1979

Eliot, Charles, Hinduism and Buddhism, A n Historical Sketch. Barnes & Noble, Inc., New York, 1957

The Encyclopedia Americana. Americana Corporation, New York, 1971-1981

Erman, Adolf, Life in Ancient Egypt. MacMillan and Company, Lon­don, 1894

Evans, Medford, The Prince and the Bilderbergers. -American Opinion. Toim. Robert Welch. Robert Welch, Inc., Belmont, okt. 1975

Fakhry, Ahmed, The Pyramids. The University of Chicago Press, Chi­cago, 1961

Fay, Bernard, Revolution and Freemasonry, 1680-1800. Little, Brown, & Co., Boston, 1935

Fife, Austin; Fife, Alta, Saints of Sage and Saddle, Folklore Among the Mormons. Indiana University Press, Gloucester, 1956

Fiske, John, The American Revolution. Houghton, M i f f l i n & Co., Bos­ton, 1891

Ford, Brian J., The Earth Watchers. Leslie Frewin of London, 1973 Fort, Charles, The Books of Charles Fort (sisaldab: The Book of the

Damned, New Lands, Lo! ja Wi ld Talents). Henry Holt and Com­pany, New York, 1941

Fowler, Raymond E., The Andreasson Affair. Prentice-Hall, Inc., Engle-wood Cliffs, 1979

Franco, Johan, The Count of St. Germain. - The Musical Quarterly. G. Schirmer, Inc., New York, okt. 1950, k d . XXXVI, nr. 4

Free, Joseph, Archaeology and Bible History. (Ilmumisandmed p u u d u -vad.)

Freemasonry-A Way of Life. Toim. Ralph H . Head. Grand Lodge, Free and Accepted Masons of California, San Francisco, 1981

French, Allen, Charles I and the Puritan Upheaval. Houghton M i f f l i n Company, Boston, 1955

Fryer, Rev. A. T, Psychological Aspects of the Welsh Revival. - Society of Psychical Research, Proceedings, 19:50, 1905. Uustrtikk: The Sourcebook Project, P. O. Box 107, Glen A r m , Maryland, 21057 U.S.A.

Bibliograafia 455

GEO. Toim. Kevin Buckley. GEO Publishing Company, Los Angeles (erinevad valjaanded 1984-1985)

Goetz, Delia; Morley, Sylvanus G., Popol Vuh, The Sacred Book of the A n ­cient Quiche Maya. University of Oklahoma Press, Norman, 1950

Goldsmith, Donald; Owen, Tobias, The Search for Life in the Universe. The Benjamin/Cummings Publishing Co., Inc., Menlo Park, 1980

Gould, Robert Freke, The History of Freemasonry. Thomas C. Jack, Lon­don, 1887

Gowens, Lawrence, Paintings in the Louvre. Stewart, Tabori & Chang, New York, 1987

Graham, William Franklin (Billy), Angels; God's Secret Agents. Double-day, Garden City, 1975

Granite Mountain - Where a Bill ion People Live (reklaamileht, datee-rimata). Church of Jesus Christ of Latter Day Saints (Mormons)

Gray, Tony, The Orange Order. The Bodley Head, Ltd . , London, 1972 Grey, Ian, Stalin, Man of History. Doubleday & Co., Inc., Garden City,

1979 Grove's Dictionary of Music and Musicians. Toim. Eric Blom. 5. tr.,

St. Martin's Press, Inc., New York, 1954 Guinnes Book of World Records. Toim. Norris McWhirter. Bantam

Books, Inc., New York, 1982

Hale, Van, H o w Could a Prophet Believe i n Moonmen? Mormon Mis­cellaneous, Sandy, apr. 1983

Hall, Manty Palmer, A n encyclopedic outline of Masonic, Hermetic, qabbalistic and Rosicrucian symbolical philosophy; being an interpretation of the secret teachings concealed w i t h i n the r i t u ­als, allegories and mysteries of all ages. H . S. Crocker Co., San Francisco, 1928

Hall, Manty Palmer, The Masters at Work in the World Today. - Philo­sophical Research Society, Los Angeles, 25. okt. 1944

Hall, Manty Palmer, Secret Destiny of America. Philosophical Research Society, Los Angeles, 1944

Hamilton, Tolbert, The Great Pyramid, Its Importance and Significance i n Today's World. Tolbert Hamilton, Ukiah, 1979

Hanfstaengl, Ernst, Hitler, The Missing Years. Eyre & Spottiswoode, London, 1957

Hansen, Klaus J., Quest for Empire, The Political Kingdom of God and the Council of Fifty in Mormon History. Michigan State Univer­sity Press, East Lansing, 1967

Haywood, H. L., Freemasonry and Roman Catholicism. The Masonic History Company, Chicago, 1943

Hervet, Francoise (pseud.), Knights of Darkness: The Sovereign M i l i ­tary Order of Malta. - Covert Action Information Bidletin. Covert Action Publications, Inc., Washington, nr. 25, talv 1986

456 Eedeni jumalad

Eiexner, Ervin, International Cartels. Sir Isaac Pitman & Sons, New York, 1973

A History of World Civilization. Toim. Max Savelle. Henry Holt and Company, kd . 1, New York, 1957

History of the Rosicrucian Order. Supreme Grand Lodge AMORC, Department of Publications (AMORC), 1963

Hitler, Adolf, Mein Kampf (My Struggle). Houghton, M i f f l i n Co., Bos­ton, 1927; 1971

Hohne, Heinz, The Order of the Death's Head. Coward-McCann, Inc., New York, 1969

The Holy Bible, Old A n d New Testaments in the King James Version. Thomas Nelson, Inc., Nashville, 1970

Horace Walpole's Correspondence w i t h Sir Horace Mann. Toim. W. S. Lewis jt . Yale University Press, New Haven, k d . 18,1954, k d . 20: 1960

Horace Walpole's Correspondence w i t h Sir Horace Mann and Sir Horace Mann the Younger. Toim. W. S. Lewis jt . Yale University Press, New Haven, k d . 26:1971

Hubbard, L. Ron, Dianetics and Scientology Technical Dictionary. Pub­lications Organization, Los Angeles, 1975

Hubbard, L. Ron, Have You Lived Before This Life? A Scientific Survey. The Church of Scientology of California Publications Organiza­tion, Los Angeles, 1974

Hubbard, L. Ron, H y m n of Asia, A n Eastern Poem. The Church of Scientology of California Publications Organization, Los Ange­les, 1974

Hubbard, L. Ron, The Volunteer Minister's Handbook. The Church of Scientology of California Publications Organization, Los Ange­les, 1976

Huber, Heinz; Muller, Arthur, Das Dritte Reich, Seine Geschichte in Texten Bildern und Dokumenten. Verlag Kurt Desch GmbH. , Munich, 1964

Hughes, Richard; Brezvin, Robert, The Tranquilizing of America, Pil l Popping and the American Way of Life. Harcourt Brace Jovano-vich, New York, 1979

Hunt, Gaillard, The History of the Seal of the United States. U.S. Department of State, Washington, 1909

Imperialist, Cecil Rhodes, A Biography and Appreciation. The MacMil­lan Company, New York, 1897

Jacobs, David Michael, The U.F.O. Controversy i n America. Indiana University Press, Bloomington, 1975

jessee, Dean C, The Early Accounts of Joseph Smith's First Vision. Mormon Miscellaneous, Sandy, dets. 1984

Bibliograafia 457

Jones, Rufus M., Studies in Mystical Religion. MacMillan & Co., Ltd . , London, 1923

Kaiser, Robert Blair, R. F. K. Must Die!, A History of the Robert Kennedy Assassination and Its Aftermath. E. P. Dutton & Co., Inc., New York, 1970

Katz, Howard S., The Warmongers, Books In Focus, Inc., New York, 1979

King, Godfre Ray (Guy Warren Ballardi kir janikunimi) , The Magic Pre­sence. St. Germain Press, Chicago, 1935

King, Godfre Ray, Unveiled Mysteries. St. Germain Press, Chicago, 1934 Klass, Lance J., The Leipzig Connection, A Report on the Origins and

Growth of Educational Psychology. The Delphian Press, 1978 Klass, Philip J., UFOs Explained. Random House, New York, 1971 Klass, Philip J., Radar UFOs: Where Have They Gone? - Skeptical In

auirer CSICOP, Buffalo, k d . IX, nr. 3, kevad 1985 Knight, David C , UFOs: A Pictorial History from Antiqui ty to the

Present. McGraw-Hi l l Book Company, New York, 1979 The Koran. Penquin Books, New York, 1977 Kurtz, Paul, In Defense of Secular Humanism. Prometheus Books,

Buffalo, 1983

Lafore, Laurence, Lord Mountbattan: A Man for the Century. - TV Guide. Triangle Publications, Inc., Radnor, 24. nov. 1979

Lambert, W. G.; Mi l lard , A. R., Atra-Hasis, The Babylonian Story of the Flood, w i t h The Sumerian Flood Story by M . Civi l . Oxford at the Clarendon Press, Oxford, 1969

Leggett, George, The Checka: Lenin's Political Police. Clarendon Press, Oxford, 1981

Lennhojf, Eugen, The Freemasons: The History, Nature, Development and Secret of the Royal A r t . A Lewis (Masonic Publishers) L td . , London,1978

Leone, Mark P., Roots of Modern Mormonism. Harvard University Press, Cambridge, 1979

Leslie, Desmond; Adamski, George, Flying Saucers Have Landed. The British Book Centre, New York, 1953

Leiois, H. Spencer, The Mystical Life of Jesus. Supreme Grand Lodge of AMORC Printing and Publishing Department, San Jose, 1957

Lezois, H. Spencer, Rosicrucian Questions and Answers, With Complete History of the Rosicrucian Order. Supreme Grand Lodge of AMORC Printing and Publishing Department, San Jose, 13. tr., 1977

Lezois, H. Spencer, The Secret Doctrines of Jesus. Supreme Grand Lodge of AMORC Printing and Publishing Department, San Jose, 19. tr., 1981

458 Eedeni jumalad

Lewis, Ralph M . , Along Civilization's Trail. Supreme Grand Lodge of AMORC Printing and Publishing Department, San Jose, 1940

Lien-Teh, Wu; Chun,J. W. Ei.; Pollitzer, R.; Wu, C. Y., Plague, A Manual for Medical and Public Health Workers. Weishengshu National Quarantine Service, Shanghai Station, 1936

Linn, LaVon P., Freemasonry and the National Defense, 1754-1799. -The New Age. Supreme Council, 33 r d Degree, Ancient & Accep­ted Scottish Rite of Freemasonry of the Southern Jurisdiction, United States of America Washington, marts 1974, k d . LXXXII , nr. 3.

Linn, William Alexander, The Story of the Mormons, From the Date of Their Origin to the Year 1901. Russell & Russell, Inc., New York, 1963

Los Angeles Times. Valjaandja Otis Chandler. Los Angeles. The Lost Books of the Bible and The Forgotten Books of Eden. W i l ­

l iam Collins Publishers, Inc., 1926,1927 Lunden, Sven G., Annihilat ion of Freemasonry. - The American Mercu­

ry. Toim. Eugene Lyons. The American Mercury, Inc., New York, veebr. 1941, k d . L I I , nr. 206

Machiavelli, Niccolo, The Prince. E. P. Dutton & Co., New York, 1935 Mackay, Charles, Extraordinary Popular Delusions and the Madness

of Crowds. Harmony Books, New York, 1980 (1. tr. London, 1852) Mackenzie, Norman, Secret Societies. Holt , Rinehart and Winston, New

York, 1967 MacKey, Albert Gallatin, A n Encyclopedia of Freemasonry and Its K i n d ­

red Sciences. The Masonic History Company, New York, 1919 MacKey, Albert Gallatin, The History of Freemasonry. The Masonic

History Company, New York, 1898 MacKey, Albert Gallatin, Lexicon of Freemasonry. Moss, Brother & Com­

pany, Philadelphia, 1860 The Malta Stamp. Philatelic Bureau, Malta, nr. 52, apr. 1982 The Marlborough-Godolphin Correspondence. Toim. Henry Snyder.

Oxford at the Clarendon Press, 1975 Marx, Karl, The Class Struggles in France, 1848 to 1850. International

Publishers, New York, 1964 Mastery of Life. Supreme Grand Lodge AMORC, Department of Publi­

cations (AMORC), 25. tr., dateerimata Mazour, Anatole G., The First Russian Revolution, 1825, The Decemb­

rist Movement, Its Origins, Development, and Significance. U n i ­versity of California Press, Berkeley, 1937

McGavin, E. Cecil, Mormonism and Masonry. Bookcraft Publishers, Salt Lake City, 1956

Menzel, Donald H., Flying Saucers. Harvard University Press, Cam­bridge, 1953

Bibliograafia 459

Menzel, Donald Ei.; Taves, Ernest Ei., The UFO Enigma, The Definitive Explanation of the UFO Phenomena. Doubleday & Company, Inc., New York, 1977

Metropolis on Mars. - Omni. Toim. Gurney Williams. O m n i Publica­tions International Ltd . , New York, k d . 7, nr. 6, marts 1985

Michael, Douglas, The Cartoon Guide to Economics. Harper & Row Publishers, New York, 1985

Michell, John; Rickard, Robert J. M., Phenomena, A Book of Wonders. Pantheon Books, New York, 1977

Middlehurst, Barbara jt., Chronological Catalog of Reported Lunar Events. N A S A Technical Report (NASA TR R-277), Washington, 1968. Saadav aadressil: The Sourcebook Project, P. O. Box 107, Glen A r m , Maryland 21057 U.S.A.

Miller, John C, Sam Adams, Pioneer in Propaganda. Stanford Univer­sity Press, Stanford, 1960 (1. tr. 1936)

Miller, Ken, What the Mormons Believe, A n Introduction to the Teach­ings of the Church of Jesus Christ of Latterday Saints. Horizon Publishers & Distributors, Inc, Bountiful, 1983

Mysteries of the Unexplained. Projektitoim. Carrol C. Calkins. The Reader's Digest Association, Inc., Pleasantville, 1982

National Archives of the United States. (Naitusedja valjapanekud.) Washington, mai, 1981

National Archives Trust Fund Board. Documents from America's Past, Reproductions from the National Archives. National Archives and Records Service, Washington, 1978

National Broadcasting Company. N . B. C. Magazine w i t h David Brinkley. New York, 16. j u u l i 1981

The New Age. Supreme Council, 33 r d Degree, Ancient & Accepted Scot­tish Rite of Freemasonry of the Southern Jurisdiction, United States of America, Washington, erinevad valjaanded

The New American Bible. Catholic Biblical Association of America, P. J. Kenedy & Sons, New York, 1970

The New Grove Dictionary of Music and Musicians. Toim. Stanley Sadie. MacMillan Publishers, Ltd . , London, 1980

The New York Times. The New York Times Company, New York, erine­vad kuupaevad

Nohl, Johannes, The Black Death, A Chronicle of the Plague. George Allen & U n w i n Ltd. , London, 1926

Noorbergen, Rene, Secrets of the Lost Races, New Discoveries of A d ­vanced Technology in Ancient Civilizations. The Bobbs-Merrill Co., Inc., Indianapolis, 1977

Nugoshi, Thomas T, Coroner. Pocket Books, New York, 1983 Nutall, Zelia, The Fundamental Principles of Old and New World Civi ­

lizations. - Archaeological and Ethnological Papers of the Peabody

460 Eedeni jumalad

Museum. Harvard University, k d . I I , Peabody Museum of Ame­rican Archaeology and Ethnology, Cambridge, 1901

O'Dea, Thomas F., The Mormons. The University of Chicago Press, Chicago, 1957 •

Official Masonic Record of the Third Annual Fashion and Home Exposition for the Benefit of Masonic Free Hospitals. New York State Grand Lodge, New York, 1924

The Papers of George Mason. Toim. Robert A. Rutland. The Univer­sity of North Carolina Press, Chapel H i l l , 1970

Paranormal Beliefs: Scientific Facts and Fictions (konverents). Com­mittee for the Scientific Investigation of Claims of the Paranor­mal (CSICOP), Stanford University, Palo Alto , 9. nov. 1984

Pauwels, Loins; Bergier, Jacques. Morning of the Magicians. Avon Books, New York, 1963

Payne, Robert. The Rise and Fall of Stalin. Simon & Schuster, New York, 1965

Pearson, Michael, The Sealed Train. G. P. Putnam's Sons, New York, 1975 Plomer, William, Cecil Rhodes. Peter Davis, Ltd . , Edinburgh, 1933 Popular Movements and Secret Societies in China, 1840-1950. Toim.

Jean Chesneaux. Stanford University Press, Stanford, 1972

Quigley, Carroll, Tragedy and Hope, A History of the World in Our Time. The MacMillan Company, New York, 1966

Ravenscroft, Trevor, The Spear of Destiny. G. P. Putnam's Sons, New York, 1973

Read The Book of Mormon, It Can Change Your Life. Church of Jesus Christ Of Letter Day Saints (Mormons), Salt Lake City, 1975

Richards, LeGrand, A Marvelous Work and Wonder. Deseret Book Company, Salt Lake City, 1978

Ridpath, Ian, Messages from the Stars. Communication and Contact wi th Extraterrestrial Life. Harper & Row Publishers, New York, 1978

Roberts, J. M., The Mythology of the Secret Societies. Charles Scrib-ner's Sons, New York, 1972

Robison, John, Proofs of a Conspiracy. Western Islands, Boston, 1967 (1. tr. 1798)

Rosicrucian Documents. Supreme Grand Lodge AMORC, Rosicrucian Press, Ltd . , San Jose, 1978

Rosicrucian Egyptian Museum. San Jose, valjapanekud ja naitused, 1981,1988

Rosicrucian Order (AMORC). San Jose, telefoniintervjuu instrukto-riga, 1981

Bibliograafia 461

Sachs, Margaret, The UFO Encyclopedia. Perigee Books (G. P. Putnam's Sons), New York, 1980

The Sacred Books of The East. Toim. F. Max Muller. Oxford at the Clarendon Press, London, 1879-1894

Sagan, Carl, The Man i n the Moon. - Parade Toim. Walter Anderson. Parade Publications, Inc., New York, 2. juuni 1985

Sanders, N. K., The Epic of Gilgamesh. Cox & Wyman, Ltd . , London, 1964

San Francisco Chronicle. Toim. Richard T. Thieriot. Chronicle Publish­ing Company, San Francisco, 30. nov. 1981

San Jose Mercury. Valjaandja P. Anthony Ridder , San Jose San Jose Nezos. Valjaandja P. Anthony Ridder. San Jose Schalk, Louis Gott, Lafayette Comes to America. The University of Chi­

cago Press, Chicago, 1935 Schiller, Ronald, Decoding the Mysteries of the Ancient Calendars. -

Reader's Digest. The Reader's Digest Association, Inc., Pleasan-ton, nov. 1980

Schultz, Duane P., A History of Modern Psychiatry. Academic Press, New York, 1969

Scientific Study of Unidentified Flying Objects. Toim. Daniel S. Gi l l -mor, tead. dir. Edward U . Condon. E. P. Dutton & Co., Inc., New York, 1969

Secret Societies in China. Toim. Jean Chesneaux. The University of Michigan Press, A n n Arbor, 1971

Selvius (Prater), Descendants of Lemuria, A Description of an Ancient Cult in California. - Rosicrucian Digest. AMORC, San Jose, mai 1931

Shklovskii, I. S.; Sagan, Carl, Intelligent Life in the Universe. Dell Pub­lishing Co., New York, 1966

Singer, Michael; Weir, David, Nuclear Nightmare. - New West. New York Magazine Company, Inc., Beverly Hil ls , 3. dets. 1979

Sitchin, Zecharia, The Twelfth Planet. Avon Books, New York, 1976 Sitchin, Zecharia, The Stairway to Heaven. Avon Books, New York, 1980 Sitchin, Zecharia, The Wars of Gods and Men. Avon Books, New York,

1985 The Skeptical Inquirer. Toim. Kendrick Frazier. Committee for the

Scientific Investigation of Claims of the Paranormal, Buffalo, k d . IX, nr. 1, sugis 1984

Skousen, W. Cleon, The Naked Capitalist. W. Cleon Skousen, Salt Lake City, 1970

Smith, Edward Ellis, The Young Stalin. Farrar, Straus & Giroux, New York, 1967

Smith, John Holland, Constantine the Great. Hamish Hamilton, Lon­don, 1971

Sommer, A. Dupont, The Essene Writings f rom Qumran. Basil Black-wel l , Oxford, 1961

462 Eedeni jumalad

Sterling, Claire, The Terror Network, The Secret War of International Terrorism. Berkley Books, New York, 1981

Sutton, Antony C, Wall Street and the Rise of Hitler. '76 Press, Seal Beach, 1976

The Zend-Avesta. Greenwood Press, Westport, 1972 Ziegler, Philip, The Black Death. The John Day Company, New York,

1969

Taylor, Connie R., Before Birth, Beyond Death. Horizon Publishers & Distributors, Inc., Bountiful, 1987

Time. Time Inc., Los Angeles, kd . 117, nr. 23, 8. j u u n i 1981 Tompkins, Peter. Mysteries of the Mexican Pyramids. Harper and Row,

New York, 1976 Tompkins, Peter, Secrets of the Great Pyramid. Harper Colophon Books,

New York, 1971 Triumph de Widens (Triumph of the Will). Produtsent Leni Riefenstahl.

Fi lm, 1934,1975. Tryon, James Owen, Count St. Germain. - The Catholic World. The

Office of the Catholic World, Paulist Fathers, New York, k d . CXLIX, apr. 1939

Tucker, Robert C., Stalin as Revolutionary. W. W. Norton & Company, Inc., New York, 1973

UFO (end. California UFO). Toim. ja kirjastajad Vicki Cooper ja Sherie Stark. Los Angeles, k d . 2, nr. 3,1987

Vallee, Jacques, The Invisible College. E. P. Dutton & Co., Inc., New York, 1975

Vallee, Jacques, Passport to Magonia, From Folklore to Flying Saucers. Henry Regnery Company, Chicago, 1969

Van Tyen, Claud H., Founding of the American Republic. Houghton M i f f l i n Company, Boston, 1929

Viola, Herman J., The National Archives of the United States. Harry N . Abrams, Inc., New York, 1984.

The Voice. St. Germain Press, Chicago

Wallace, Irving; Wallechinsky, David; Wallace, Amy, The Book of Lists I I . Bantam Books, Inc., New York, 1973

Wallace, Irving; Wallechinsky, David; Wallace, Amy, Significa. - Parade. Parade Publications, Inc., New York, erinevad kuupaevad

Wallechinsky, David; Wallace, Irving; Wallace, Amy, The Book of Lists. Bantam Books, Inc., New York, 1977

Walzer, Michael, Revolution of the Saints. Harvard University Press, Cambridge, 1965

Bibliograafia 463

- Wantoch, Hans, Magnificent Money-Makers. Desmond Harmsworth, London, 1932

The Way. Tyndale House Publishers, Wheaton, 1971 Weber, Max, The Protestant Ethic and the Spirit of Capitalism. Scrib-

ner's Sons, New York, 1976 Weber, Max, The Protestant Sects and the Spirit of Capitalism. - From

Max Weber: Essays in Sociology. Toim. H . H . Gerth ja Wright Mil ls , Oxford University Press, Inc., New York, 1985

Webster, Nesta H. (Mrs. Arthur), The French Revolution, A Study in Democracy. The Christian Book Club of America, 1969 (1. tr. 1919)

Webster, Nesta H., Secret Societies and Subversive Movements. The Christian Book Club of America, dateerimata (1. tr. 1924)

Webster, Nesta H., World Revolution: The Plot Against Civilization. Constable & Company, London, 1921

Weigall, Arthur, A History of the Pharaohs. Kd. I : The First Eleven Dynasties. E. P. Dutton & Company, New York, 1925

West, Ray B., Jr., Kingdom of the Saints, The Story of Brigham Young and the Mormons. The Viking Press, New York, 1957

Why We Fight (fi lm). United States War Office, 1942-1945 Wilson, Colin, The Occult. Vintage Books, New York, 1973 Wilson, Don, Secrets of Our Spaceship Moon. Dell Publishing Com­

pany, Inc., New York, 1979 The Works of Thomas Jefferson. Toim. Paul Leicester Ford. G. P. Put­

nam's Sons, New York, 1905 The World Almanac and Book of Facts 1981. Toim. Hana Umlauf Lane.

Newspaper Enterprise Association, Inc., New York, 1980 The World Book Dictionary. Peatoim. Clarence L. Barnhart. Field En­

terprises Educational Corporation, Chicago, 1974 The Written Word Endures. Office of Educational Programs, Milestone

Documents of American History. National Archives and Records Service, Washington, 1976

OiJ «Greif». Tellimus nr. 1488.