Charles-Pierre BaudelaireKirjandus11. klass

Koostanud õpetaja Tiiu Neeme

TLG

Lapsepõlv

• Sündis Pariisis 9. aprillil 1821 61-aastase Joseph Fransois Baudelaire’i ja 26-aastase Caroline Archimbault-Dufais pojana

• Varaseimad mälestused on isaga kunstinäituste ja Luxembourg’i aia külastustest

• “Maalid- mu ainus, mu suurim ja kõige varasem kirg,” on ta öelnud.

Isa surm• Kuueaastasena kaotab ta

armastatud isa

• Võõrasisaks saab kõrgem sõjaväelane Jacques Aupick

• Vimm võõrasisa vastu kandub üle emale

• “Kui omatakse niisugust poega, siis ei abielluta enam!”Võõrasisa

Koolid• Lyoni kolledž - internaadielu, “kaklused

õpetajate ja poistega”

• Pariisi Louis-le-Grand’i lütseum, kust ta distsipliinirikkumiste tõttu välja visatakse

• Esimesed kirjanduslikud katsetused, unistus kirjanikukutsest

• École de Droit - juuraõpingud, ei lõpeta

• Süvenev melanhoolia

Boheemlaselu Pariisis• Elab Bailly pansionis - kunstnike ja

kirjanike asupaigas

• Sukeldub põhjani Pariisi boheemlasellu

• Vastuokslik, tunneb huvi kõige salapärase ja normist kõrvalekalduva vastu

• Armastab sõpru šokeerida müstifikatsioonidega

• Saavutab dändi kuulsuse

Peitev mask- dändi• B-i välimus - aeglase, nõtke

kõnnakuga, pikas mustas kuues, kõrgelt nööbitud vesti ja pimestavalt valge pesuga

• Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule

India-reis

• Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja pole tema eluviisiga rahul

• Ta saadetakse India-reisile

• Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt

• Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules

Jeanne Duval• Baudelaire kohtub mulatist

naise Jeanne Duvaliga, “musta Veenusega”

• Jeanne’ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks

• Jeanne inspireerib Baudelaire’i parimat armastuslüürikat

Manet portree Jeanne’ist

Täisiga• 1843 saab B. isa pärandusena

75000 franki• Andub luksusele ja

aristokraatlikule seltskonnaelule, kulutab raha riietele, raamatutele, maalidele, kallile toidule ja veinidele, oopiumile ja hašišile

• Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes

E. Deroy portree 1844. a

• 1843 võtab perekond Baudelaire’ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha

• Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili

• Süveneb eraldatuse, lootusetuse ja tüdimuse seisund - spleen

1855. a.

Spleen

1848. a revolutsioon

• B-i paeluvad revolutsiooniideed

• Ta asutab ajalehe, peab kohvikutes mässukõnesid ja võitleb barrikaadidel

• “On vaja maha lasta kindral Aupick!” karjub ta selgituseks tuttavate küsimustele

• Keisririigi saabudes tõmbub ta pettunult poliitikast kõrvale

“Poe - see olen mina!”

• Kirjanikuteed alustab ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe tõlkimisega

• Mõttemaailm sarnane-mõlemad keskendusid ilule, surmale ja veidrustele

E. A. Poe

Kunstikriitikuna• B. tunneb hästi Pariisi

kunstielu, on G. Courbet ja E. Manet sõber, imetleb Corot’d

• Baudelaire kirjutab ajakirjadele kunstikriitikat, esseesid ja ülevaateid

• Varasemad tööd Eugene Delacroix’st ja Gustave Courbet’st toovad talle kunstikriitikumaine

C. Baudelaire. G. Courbet maal

Luulekogu “Kurja lilled”• Ainus luulekogu “Kurja lilled” ilmub 1857

(eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 “Kurja õied”)

• Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega kohtulikule vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi

• Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta:”Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!”

• 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks

1900. a väljaande illustratsioon

“Väikesed poeemid proosas”

• Ilmusid posthuumselt 1869

• Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile

• Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed

• Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses

• Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus

Surm• 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses

avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest.

• Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust

• Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus

• Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Baudelaire 1863. a

Luulet iseloomustab

• Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus

• ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges

• vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale

• Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, “elu õite” roiskumine, lagunemine surmas

Luule teemad

• Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte-poeetilise aine

• Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine

• Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana

Tähendus

• Baudelaire’ga algab modernismiajastu

• Baudelaire on sümbolismi eelkäija

• Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks

• Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust

Kasutatud kirjandus

• C. Baudelaire. Kurja lilled.

• C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna “Meenutuseks lugejale”)

• A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad.

• Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa.

Pildid:

• Võõrasisa: http:/baudelaire.litteratura.com/?rub=vie&srub=per&id=6

• Dändi: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Charles_Baudelaire.jpg

• Jeanne Duval: http:commons.wikimedia.org/wiki/File:Jeanne_Duval.JPG

• Deroy portree: http:commons.wikimedia.org/wiki/File:Baudelaire_1844.jpg

• 1855. a portree

• E. A. Poe: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Edgar_Allan_Poe_portrait_B.jpg

• G. Courbet maal: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Gustave_Courbet_033.jpg

• Fleurs-du-mal: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fleurs-du-mal_titel.jpg

• Baudelaire 1863. a: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Baudelaire_crop.jpg