Artemise tempel

Vanaaja maailmaime

Kreeka linn Efos Väike-Aasia rannikul

Umbes 550 eKr vallutas selle linna Lüüdia kuningas Kroisos - (umbes 595 eKr – 546 eKr) oli viimane Lüüdia kuningas, valitses 560-547 eKr. Kuningas on tuntud oma enneolematu rikkuse poolest.

Kuningas lasi jumalanna Artemise auks rajada templi

Ehitati 120 aastat

Pühamut kutsuti Artemision

Kuningas Kroisos

Jumalanna Artemis

Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna

Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde

Sümbolid on vibu ja nool

Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid

Roomlased samastasid teda oma Dianaga

Jumalanna Artemis

Tempel

Ristkülikukujuline tempel oli 52 m lai ja 112 m pikk

Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast

Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja läbimõõduga 3 m asetsesid paralleelselt templi seintega

Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid

Ehitamine

Kui templi vundament oli rajatud ja põrand ehitatud, hakati sambaid aegamööda plokk ploki kaupa kõrgemaks ehitama

Raskete kiviplokkide ülestõstmiseks kasutati kraanasid ja talisid, ning kui ehitise ilme hakkas juba kujunema, püstitati tema ümber tellingud, siis alustati viimistlustöödega

Sambad

Templil oli 127 sammast

Sambaid kaunistasid keerulised skulptuurid, mis kujutasid jumalate ja kangelaste vägitegusid

Iga sammas pandi kokku umbkaudu 12 ümmargusest kiviplokist, mis paigutati täpselt üksteise otsa

Samba alumine plokk oli enne paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem

Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks

Artemise templi interjööri rekonstruktsioon

Artemise kuju

15 meetri kõrgune

Meisterlikult ülemaalitud nägu

Käelabad ja jalapöiad puust

Rõivad üleni ehitud kulla ja kalliskividega

356. aastal e.K.r. ühel ööl süütas Herostratos templi põlema. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha

Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efeose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. Aastaks 250. e.K.r oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest

Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistuse täitumist

Kasutatud materjal

„7 maailmaimet“ – Tallinn OLION 1996

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/artemise_tempel.htm

http://www.tmk.edu.ee/~nuku/artemise_tempel/stoori.htm

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/7maailmaimet/

Tänan tähelepanu eest!