arengute planeerimine piirkonnas

“Meie Võrtsjärv” 12. mai 2011 Viljandi, Pärimusmuusika Ait.Viljandi Maavalitsus ‧ http://mv.viljandimaa.ee ‧ [email protected] ‧ +372 43 30 400

Arengute planeerimine piirkonnas

Tõnis KortsViljandi Maavalitsus

[email protected]

Võrtsjärve piirkond

Valgamaa

Viljandimaa

Lääne-Virumaa

Saaremaa

Hiiumaa

Pärnumaa

RõnguRõnguRõnguRõnguRõnguRõnguRõnguRõnguRõngu

RannuRannuRannuRannuRannuRannuRannuRannuRannu

Kolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-JaaniKolga-Jaani

ViiratsiViiratsiViiratsiViiratsiViiratsiViiratsiViiratsiViiratsiViiratsi

TarvastuTarvastuTarvastuTarvastuTarvastuTarvastuTarvastuTarvastuTarvastu

PõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPõdralaPukaPukaPukaPukaPukaPukaPukaPukaPuka

Harjumaa

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

JärvamaaLäänemaa

Põlvamaa

Raplamaa

Tartumaa

Võrumaa

Joonistusvõistlus “Minu Võrtsjärv”

Viljandimaa

Jõgevamaa

Lääne-Virumaa

PärnumaaTartumaa

Valgamaa

Saaremaa

Hiiumaa

Harjumaa

Ida-Virumaa

JärvamaaLäänemaa

Põlvamaa

Raplamaa

Võrumaa

http://mv.viljandimaa.ee

Elanike arv piirkonnas

0500

100015002000250030003500400045005000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Elanike arv Võrtsjärve ümbruse valdades 200-2010 (ESA)

..Rannu vald

..Rõngu vald

..Puka vald

..Põdrala vald

..Kolga-Jaani vald

..Tarvastu vald

..Viiratsi vald


Rahvaarvu jagunemine piirkonnas

Võrtsjärve ümbruse valdade rahvaarvu jagunemine % 2010 a. (ESA)

..Rannu vald10%

..Rõngu vald17%

..Puka vald11%

..Põdrala vald5%..Kolga-Jaani vald

10%

..Tarvastu vald25%

..Viiratsi vald22%


Võrtsjärve arendamine kui edulugu

• Minu seos Võrtsjärvega• Üheksakümnendad-tegevusi korraldab

Viljandi maavanem, Võrtsjärve Fond• Kalamajanduslik suund• 24.10.2001 konverents “Kellele on

Võrtsjärve vaja?”• 3 maakonda, kolm vaadet,

puhkeeeldused. Maakonnaplaneeringud Viljandi 1998, Valga 1998, Tartu 1999.


10 + aastat tagasi• 90-ndate lõpp MV –d otsustavad jõuliselt

arendada Võrtsjärve• Aruteludesse kaasati piirkonna 7

omavalitsust: Kolga-Jaani, Viiratsi, Tarvastu, Puka, Põdrala, Rõngu ja Rannu.

• Projekt Võrtsjärv 21 sept.1999- sept 2000 eesmärk piirkonna arengukava koostamine 2000-2005


Piirkonna peamised probleemid 1999

• Võrtsjärv vähe populaarne• Vähe ja korrastamata avalikud

puhkerannad• Järv ei ole atraktiivne ja nähtav• Puudulik tehniline infrastruktuur• Vähene koostöö avaliku ja

erasektori vahel


Võrtsjärv 21 nägi ette Võrtsjärve SA moodustamise

• Piirkondliku planeeringu algatamine

• Koostöö arendamine teiste sarnaste projektidega

• Piirkonda arendavate projektide ellurakendamine


Edasised arengud• 2000 koostatakse piirkonna

arengukava aastateks 2000-2005 3 maavalitsuse ja 7 valla koostööna (konsult. EMI-ECO)

• 2000 SA Võrtsjärv asutamine 7 valla poolt (külastusretk Siljani järve äärde)

• 2001 valmib Võrtsjärve üldplaneering- ainulaadne Eestis

• 2003 Peipsiga Living Lakes liikmeks


Edasised arengud• 2005 Võrtsjärve piirkonna arengukava

2006-2010• 2005 Võrtsjärve piirkonna

turismistrateegia• 2006 Võrtsjärve hoiuala

kaitsekorralduskava• 2007 Võrtsjärve alamvesikonna

veemajanduskava• Võrtsjärve hoiuala kaitsekorralduskava

2011-2020 (algatati 2006)


Võrtsjärve valdade üldplaneeringud

• Kolga- Jaani 1999• Viiratsi 2007• Tarvastu 2008• Põdrala 2007• Puka 1999• Rõngu 2008• Rannu valla ÜP-na kehtib

Võrtsjärve ÜP 2003


Võrtsjärve Väravad• Idee arengukavast: külastuskeskuste loomine

erinevatesse järveäärsetesse punktidesse, mis moodustavad võrgustiku ja kus pakutakse erinevaid teenuseid.

• Kolga-Jaani- Jõesuu puhkeala, Viiratsi –Valma, Tarvastu- Poldri, Põdrala-Pikasilla, Puka- Vooremäe, Rannu- Järvemuuseum, Vehendi, Rõngu- Rannaküla puhkeala (detailpl. pole)

• Puhkealade arendamiseks on SA algatusel koostatud detailplaneeringud, mis on tänaseks suures osas ka ellu viidud

Võrtsjärve detailplaneer

ingu ala ja Võrtsjärve väravad

Valguta Mustjärv

Andresjärv

Põr ja Porijär v

Põhtjär v

Voor u Umbjärv

V Õ R T S J Ä R V

Purki jv

s o o

S a n g l a

Ube

soo

Rakke raba

V e r

e v i

s o o

L u

l l i

s o o

M e l e s k i r a b a

M e l e s k i r a b a

P i k a s i l l a

s o o

Ar umetsa raba

Nälgu s oo

Mullikas oo

Lagesoo

Rubina s oo

MustlaMustlaMustlaMustlaMustlaMustlaMustlaMustlaMustla

EMAJ

ÕGI

TÄNASSILM

A J

VÄIK

E -

EMAJ

ÕGI

ÕHNE J

ÕH

NE J

Tarvastu j

Helm

e j

Tarv

astu

j

Ärma j

V a i b l aV a i b l a

L e i eL e i e

O i uO i u

M a l t s a

M a r j a m ä e

S u i s l e p a

J ä r v e k ü l a

K i v i l õ p p e

U n a m e t s a

S o e

S o o v i k u

T a r v a s t u

J a k o b i m õ i s a

R o o s i l l a

V i l l a

P o r s a

K u r e s s a a r e

P i k r u

V a n a u s s e

T i n n i k u r u

V a l m a

R i d a k ü l a

L o i m e

R i u m a

K a l b u s e

V ä l u s t e

V a n a v ä l j a

M õ n n a s t e

T ä n a s s i l m a

Ü l e n s i

J õ e k ü l aJ õ e k ü l a

R e b a s t eR e b a s t e

S u r v a

K o i d u

T a g a m õ i s a

Ä m m u s t e

K ä r s t n a

V i l i m e e s t e

M e t s l a

V o o r u

P õ r g a

K a n n u k ü l a

V e i s j ä r v e

T õ n u k ü l a

V a s a r a

M ä h m a

S a a r e k ü l a

A n i k a t s i

Kullamäe MKA

Rubina LKA

Ainsaar

Tondisaar

Pähklisaar


Sadamad ja randumiskohad

• Nõuetele vastavat sadamat ei ole, suuremad on Limnoloogiajaam ja Valma kalasadam.

• Sadamate puudumisel tõuseb reostusoht, kuna veesõidukite kasutamine suureneb.

• Välja arendatud randumiskohad Jõesuus, Valmas, Tarvastu Poldri puhkeala, Suislepas, Pikasillas, Vooremäel.

• Oiul sadamaarendus, mis peaks tulevikus registrisse saama.

Sadamad ja randumiskohad


Teed• Viljandi Maakonnaplaneering nägi ette

Võrtsjärve kui puhkepiirkonna ühendamise Tallinn- Tartu maanteega. 2008 valmis Viljandi- Põltsamaa (nr 51) teelõigu mustkate.

• Tartu- Viljandi-Kilingi-Nõmme (nr 92) tugitee sai põhimaanteeks

• 2011-12 valmib Kolga-Jaani –Leie (nr 24-133) mustkate

• Koostatavas Viljandimaa kergliiklusteede teemaplaneeringus kavandatakse mustkatte alla Valma-Väluste- Mustla teelõik.

• Jalgrattamarsuut ümber Võrtsjärve.


Meie Võrtsjärv• Väärtuste äratundmine, visioneerimine

ja inimesed.• Omavalitsuste ühistöö on toiminud,

igasse valda ei saa mõisa. Tervikpilt.• Keha on oluline. OV-d on sisestanud 5,6

mln SA-sse ja piirkonda on tulnud 30,4 mln krooni.

• Mitte Sinu ega minu vaid MEIE.


Tänan tähelepanu eest!Tõnis Korts

Viljandi [email protected]

arengute planeerimine piirkonnas

Documents