MAJANDUSOLUKORD JA TULEVIKUTRENDID NII EESTIS KUI MUJAL MAAILMAS

10.04.2014

Tartu

Ardo Hansson

Eesti Pank

I. Maailmamajandus

II. Euroala areng

III. Eesti majandus

Lähiaastatel oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist

Allikas: IMF

• Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul• Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud ning võib oodata, et see

trend jätkub

Tööpuudus on maailmas arenenud erinevalt

Allikas: Reuters EcoWin

• Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades• Erinevalt Euroopast on USA puhul tööjõus osalemine märgatavalt vähenenud

USA, Jaapani ja euroala töötus

Euroala töötuse määr püsib stabiilselt 12% lähedal

• Töötus ja tööpuuduse dünaamika varieeruvad eri riikides märkimisväärselt

0

5

10

15

20

25

30

AT DE LU NL MT FI BE EE* SL FR IT EA LV* IE SK CY PT SP GR*

2013. a jaanuar

2013. a august

2014. a veebruar

* viimased andmed detsembrist 2013

Tööpuudus euroala riikides (%)

Allikas: Eurostat

Palgakasv on euroala riikides tagasihoidlik

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

EE LT LV RO SK BG PL

AT

DE

MT

CR

LU HU NL

eu

roal

a

DK IT BE

CZ SE ES FI UK FR SL IE PT

CY

GR

Muutus tööstuse tööjõukuludes 2013. a (palk + tööjõumaksud)*

Allikas: Eurostat

* Hollandi ja Kreeka puhul 2012. a andmed

• Suur tööpuudus hoiab palgakasvu tagasi• Raskustes riikides langetatakse palku – see on vajalik konkurentsivõime

parandamiseks ja majanduskavu kindlustamiseks

• Endiselt paistavad silma riigid, kus majandusarengut pärsib varasem tasakaalustamatus

• Euroala kasvukeskkond on riigiti erinev, kuid olukord paraneb peaaegu igas riigis

Euroala majanduskasv on tugevnenud

-6

-4

-2

0

2

4

6

Küp

ros

Itaa

lia

Soo

me

His

pa

an

ia

Eesti

Euro

ala

(18

riik

i)

Austr

ia

Pra

nts

usm

aa

Ho

llan

d

Belg

ia

Saksa

ma

a

Slo

vakkia

Slo

vee

nia

Ma

lta

Läti

2012 IV kvartal 2013 IV kvartal

SKP aastakasv (%)

Allikas: Eurostat

Investeeringud näitavad mõningast paranemist

85

90

95

100

105

110

115

60

65

70

75

80

85

90

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tootmisvõimsuse rakendatuse määr, %

Investeeringud (2005 =100), (ps)

Tootmisvõimsuse rakendatus ja investeeringud euroalal

Allikas: Eurostat, Bloomberg

• Euroala ettevõtete investeerimisjulgust on piiranud ebakindlus tuleviku suhtes

• Majanduskeskkonna paranemine aitab kaasa investeeringute taastumisele

Euroalal hoiti riigi rahandust kriisi ajal paremaskorras kui USAs või Jaapanis

Allikas: IMF

• Valitsemis- ja finantssektori vastastikuse sõltuvuse nõiaringist tuleks välja murda,

ent seejuures ei saa siiski välistada võimalust, et valitsus on teatud tingimustel

valmis finantssektorit toetama

-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3*

201

4*

201

5*

201

6*

201

7*

201

8*

% S

KP

st

Eelarve puudujääk

USA Jaapan Euroala

Riigi rahanduse korrastamine on suurendanud ka probleemsemate riikide usaldusväärsust

Allikas: Reuters EcoWin

Hinnakasv on üleilmselt küllaltki tagasihoidlik …

No picture available for this analysis

Allikas: Reuters EcoWin

… mistõttu saavad keskpangad majandust toetada rekordmadalate intressidega

Allikas: Reuters EcoWin

2013. aasta mais põhjustas föderaalreservi varade ostuprogrammi lõpetamise signaal arenevatel turgudel languse

Allikas: Bloomberg

Aktsiaindeks (USD, 01.01.2013 = 100)

Arenevate turgude mõju euroalale on jäänud tagasihoidlikuks

Allikas: Bloomberg

80

85

90

95

100

105

110

115

120

125

130

01.2

01

3

01.2

01

3

01.2

01

3

02.2

01

3

02.2

01

3

03.2

01

3

03.2

01

3

04.2

01

3

04.2

01

3

05.2

01

3

05.2

01

3

06.2

01

3

06.2

01

3

07.2

01

3

07.2

01

3

07.2

01

3

08.2

01

3

08.2

01

3

09.2

01

3

09.2

01

3

10.2

01

3

10.2

01

3

11.2

01

3

11.2

01

3

12.2

01

3

12.2

01

3

12.2

01

3

01.2

01

4

01.2

01

4

02.2

01

4

02.2

01

4

03.2

01

4

03.2

01

4

Aktsiaindeks (01.01.2013 = 100)

Tärkavad turud, MSCI Euroala, Stoxx USA, S&P

Eksport moodustab euroala majandusest suure osa, kuid enamasti kaubeldakse arenenud turgudega

Allikas: UNCTAD

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

Jaapan USA Euroala

G3 riikide eksport kaubanduspartnerite kaupa 2012. aastal, % SKPst

BR, IN, ID, SA ja TK Venemaa Hiina Muud arenevad riigid Arenenud riigid

• Euroala on Jaapani ja USAga võrreldes avatum

Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas

Allikas: Euroopa Komisjon

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kaubanduspartnerite kindlustunne

Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu

Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur

Allikas: Eurostat, OECD

-12

-8

-4

0

4

8

12

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP reaalkasv, a/a (%)

Soome Rootsi

-20

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP reaalkasv, a/a (%)

Venemaa Läti Leedu

• Eesti majandusele võib negatiivset mõju avaldada Soome ja Venemaa nõrkus

Eesti avatus Venemaa suhtes on aastatega vähenenud

Allikas: Eurostat

• Venemaale veetavate kaupade seas domineerib väljaspool Eestit valminud toodang

• Eesti kaubavahetus Venemaaga on mahult väiksem kui Venemaa kaubavahetus meie

naaberriikidega, kuid lisaks vahetule mõjule tuleb arvestata poliitilist ebakindlust, mis

võib piirata siinseid investeerimisotsuseid ja vähendada tarbijate kindlustunnet

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Venemaale suunduva ekspordi osatähtsus (2013)

Rootsi Soome Leedu Läti Eesti

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

Venemaalt pärineva impordi osatähtsus (2013)

Rootsi Soome Leedu Läti Eesti

Eestis oli möödunud aasta majanduskasv oodatust aeglasem, ulatudes 0,8%ni

Allikas: statistikaamet

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

2010 2011 2012 2013

Panused SKP kasvu (tootmise meetod)

Töötlev tööstus Ehitus Veondus ja laondus Kaubandus

Muud tegevusalad Neto-tootemaksud SKP

• Suur osa kasvu aeglustumisest oli seotud väliskaubandusega

• Tootmismaht kahanes veonduse ja laonduse ning ehituse tegevusalal

Eestile jõukohane kasv on 3-4% aastas

Allikas: Eurostat

• Kriisieelse perioodi arenguvõimalustest on Eesti välja kasvanud

• Edasiseks kasvuks on vaja tootmist tõhustada – investeerida tarka tootmisse

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

30 50 70 90 110 130 150 170

Kasv Euroopas 2000-2008 (EL 27)

SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine

Keskm

ine a

asta

ne S

KP

kasv a

asta

tel 2

001-2

008

Eesti 2000. aastal

Eesti 2012. aastal

Eesti ettevõtted on olnud äraootaval seisukohal ja investeerinud ettevaatlikult

Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon

50

55

60

65

70

75

80

85

90

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringute kasv ettevõtete sektoris (%)

Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC (a/a)

Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps

• Vajadus lisainvesteeringute järele on siiski suurenenud• Tootmisvõimsuse rakendatus on kerkinud buumieelsele tasemele• Investeeringud tootmiskapitali ning töötajate kapitaliga varustatuse suurendamine

võimaldavad kasvatada tööjõu tootlikkust ning tasakaalustada palga ja tööjõukulude kiiret kasvu

Ettevõtete investeeringute kasv (vasakpoolne skaala)

Tootmissisendite rakendatuse määr (%, parempoolne

skaala)

Eestis loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja investeerida põhikapitali ja töötajate arendamisse

0

20

40

60

80

100

120

140

Ru

me

en

ia

Läti

Poo

la

Eesti

Un

ga

ri

Port

ug

al

Lee

du

Ma

lta

Tše

hh

i

Kre

eka

Slo

vakkia

Küp

ros

Slo

vee

nia

UK

Itaa

lia

Soo

me

His

pa

an

ia

Austr

ia

Ro

ots

i

Saksa

ma

a

Ho

llan

d

Ta

an

i

Iiri

maa

Pra

nts

usm

aa

Belg

ia

Tööjõu tunnitootlikkus* (EL 27 = 100)

Allikas: Eurostat

* Keskmine tunnis loodav lisandväärtus

• Eesti tööjõu tunnitootlikkusel on palju arenguruumi

Mis takistab kasvu?

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad tegurid

piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõupuudus materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid

Allikas: Euroopa Komisjon

• Ettevõtteid ei piira investeeringute rahastamisvõimalused

• Suurimaks takistuseks hindavad ettevõtted kesist nõudlust

• Sellele järgneb tööjõupuudus, mis ilmselt süveneb, kui nõudlus taastub

Tööjõupuudus aina süveneb – tööealine elanikkond väheneb 0,4-0,8% aastas*• Lähiaastatel väheneb tööealine elanikkond peamiselt noorte, hiljem keskmises

tööeas inimeste arvelt (keskmiselt 4800 inimese võrra aastas)

• Järgmise 15 aastaga väheneb tööjõud konstantse vanuse- ja soospetsiifilise osalemise korral ligi 15% ehk 75 000 inimese võrra

* Pessimistlik stsenaarium. Statistikaamet koostab kaht rahvastikuprognoosi. Pessimistliku väljavaate kohaselt jääb senine negatiivne

rändesaldo püsima ja väheneb vaid pisut, optimistliku väljavaate puhul eeldatakse rändesaldo tasakaalustumist

Allikas: statistikaamet

-1,0%

-0,8%

-0,6%

-0,4%

-0,2%

0,0%

0,2%

0,4%

0,6%

201

5

201

6

201

7

201

8

201

9

202

0

202

1

202

2

202

3

202

4

202

5

202

6

202

7

202

8

202

9

203

0

203

1

203

2

203

3

203

4

203

5

203

6

203

7

203

8

203

9

204

0

50-74 25-49

15-24 kokku

Peale tööjõupuuduse vaevab Eestit ka tööpuudus

• Tööpuudus on pärast kriisi oluliselt vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem, kuid püsib siiski suhteliselt suur

• Ühelt poolt on suur tööpuudus majandusele probleem, teiselt poolt aga on see kasutamata ressurss

Allikas: statistikaamet

Tööealiste inimeste hulga vähenedes ei saa hõive püsivalt suureneda

• 2013. aasta II poolaastal oli hõive kasv nullilähedane

• Hõive kasvas teenuste sektoris, ent langes ehituses

Allikas: statistikaamet

-12%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

töötlev tööstus tööstus, v.a töötlev tööstus ehitusteenused, erasektor teenused, avalik sektor muukokku

Hõive kasv

Töötajate positsiooni paranemine on viinud palgakasvu kiirenemiseni

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

brutokuupalk reaalpalk netokuupalk

• Tänu madalale inflatsioonimäärale ulatub keskmise reaalpalga aastakasv üle 5%

Allikas: statistikaamet

Võimalik, et palgakasv on hakanud majandusoludega kohanema

Allikas: statistikaamet

-6%

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

15%

2010 2011 2012 2013

riik kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik välismaa eraõiguslik isik

Keskmise brutokuupalga kasv tööandja omaniku liigi järgi

• Palgakasvu kiirenemine jätkus eelmise aasta lõpus üksnes kohalike omavalitsuste haldusalas

• Aeglase hinnakasvu tõttu Eesti ekspordi sihtriikides on siinsete ettevõtete tootmiskulude kasvu ja konkurentsivõime vahel varasemast tugevam seos

Töötute reservatsioonipalga kasv on aeglustunud

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2009 2010 2011 2012 2013

töötuse määr reservatsioonipalga aastakasv keskmise brutokuupalga aastakasv

Allikas: statistikaamet

• Tööotsijate ootused on võimalustega rohkem kooskõlas

Reservatsioonipalga kasv on aeglustunud eelkõige kõrgema haridusega inimeste puhul

• I ja II haridustasemega inimeste seas vähenes tööpuudus kõige kiiremini, mis suurendas ka palgaootusi

Töötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo alusel

Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv

mehed naised kokku mehed naised kokku

1 I taseme haridus: kuni põhiharidus ja kutseharidus

629 485 588 10,2% 10,7% 10,6%

2 II taseme haridus: keskharidus ja kutseharidus 734 543 651 11,0% 11,6% 10,7%

3 III taseme haridus: keskeriharidus ja kõrgharidus 870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1%

Allikas: statistikaamet

Kõrgem haridus vähendab töötuks jäämise tõenäosust

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Töötuse määr haridustaseme järgi

kokku esimese taseme haridus

teise taseme haridus kolmanda taseme haridus

• 60% kõrgharidusega inimestest töötab erasektoris

• Kõrgharidusega inimeste töötuks jäämise risk on püsivalt väiksem, nagu ka nende töökohtade tundlikkus majandustsükli suhtes

Allikas: statistikaamet

KOKKUVÕTE – MAAILM JA EUROALA

• Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kasvuväljavaade on kindlam arenenud riikide puhul.

• Euroala majandusaktiivsus on aegamisi suurenenud, kuid edaspidi kiireneb kasv vaoshoitult.

• Euroalal on tehtud suuri edusamme riigi rahanduse kordaseadmisel ning eelarvete konsolideerimise lühiajalised kulud on taandumas. Kindlustunne euroala majanduse edasise väljavaate suhtes on suurenenud.

• Tagasihoidlik hinnakasv võimaldab euroalal intresse madalal hoida – see soodustab investeeringute taastumist.

• Majanduspoliitika seisukohalt on probleemiks see, et olukord Euroopa riikide tööturgudel on väga erinev. Uute töökohtade loomise eelduseks on konkurentsivõime parandamine.

KOKKUVÕTE – EESTI

• Eesti majandus on viimastel aastatel kosunud sisenõudluse toel. Lähiaastatel suureneb sõltuvus välisnõudlusest ja ekspordivõimekusest.

• Välisturgude vaoshoitud inflatsioon suurendab ekspordi kuluefektiivsuse tähtsust.

• Eesti majandusel on jõudu kasvada Põhjamaadest kiiremini, kuid buumiaegset kasvu enam oodata ei saa.

• Tööturg jääb Eesti majandusarengu võtmeteguriks ka lähematel kümnenditel. Tootlikkuse kasvu tagamiseks on investeeringud tootmis- ja inimkapitali määrava tähtsusega.

• Madal intressitase, kuulumine euroalasse ja stabiilne finantskeskkond lihtsustavad Eesti ettevõtete tegevuse rahastamist.

• Pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestades on oluline tagada, et tööturule oleks kaasatud võimalikult suur osa elanikest ning et seda toetaks ka sotsiaalkindlustussüsteem.