Ülevaade euroala ja eesti majandusest. eesti panga avalik loeng 13. märtsil 2014

ÜLEVAADE EUROALA JA EESTI MAJANDUSEST

13. märts 2014

Martti Randveer

1. Euroala majandus

2. Lähinaabrite majandus (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa, Leedu)

3. Eesti majandus

4. Ukraina sündmuste mõju Eesti majandusele

Lähiaastatel oodatakse maailmamajanduse kasvu kiirenemist

Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond

Euroala majandus on viimased kolm kvartalit kvartaalses võrdluses kasvanud

Rahapoliitilised intressid on väga madalad ja turuosalised ootavad madalaid intressimäärasid ka lähiaastateks

Euroala finantsturgudel on olukord paranenud

Samas pankade poolt väljastatud laenumaht euroalal väheneb ja raha pakkumise kasv on väga tagasihoidlik

Allikas: Euroopa Keskpank

Euroala inflatsioon on viimasel aastal alanenud

No picture available for this analysis

Euroala töötus on viimase aasta jooksul püsinud 12% tasemel

Viimase viie-kuue aasta jooksul on euroala jooksevkonto- ja eelarvetasakaal tugevnenud

-7

-6

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eelarve tasakaal (% SKP-st) Jooksevkonto tasakaal (% SKP-st)

Allikas: Rahvusvaheline Valuutafond

Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem tõusutrendil

Allikas: Euroopa Komisjon

70

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kaubanduspartnerite kindlustunne

Euroala Eesti Soome Rootsi Läti Leedu

Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt hea; Venemaal ja Soomes on majandusaktiivsus madalam

Allikas: Eurostat, OECD

-12

-8

-4

0

4

8

12

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP reaalkasv, a/a (%)

Soome Rootsi

-20

-16

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

SKP reaalkasv, a/a (%)

Venemaa Läti Leedu

Poliitilised arengud Ukrainas on avaldanud selget mõju Vene rubla kursile ja Venemaa aktsiahindadele

25

27

29

31

33

35

37

2011 2012 2013 2014

USD/RUB

1000

1200

1400

1600

1800

2000

2011 2012 2013 2014

MICEX

150

170

190

210

230

250

270

2011 2012 2013 2014

Russia, RTS, Oil & Gas Index (USD)

Seisuga 04.03

Meie peamiste kaubanduspartnerite inflatsioon on viimasel aastal alanenud

Allikad: Eurostat, OECD

-5

0

5

10

15

20

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

THI (%, a/a)

Venemaa Läti Leedu Rootsi Soome

2013. aasta majanduskasv kujunes aeglasemaks kui prognoosisime (0,8% vs 1% Eesti Panga prognoosi järgi)

Allikas: statistikaamet

- IV kvartali SKP kasvas 0,2% kvartali ja 0,3% aasta võrdluses- Aastase kasvu struktuur jäi sarnaseks eelnevate kvartalitega:

• negatiivne panus ehitussektorist ja laondusest-veondusest

• positiivne panus töötlevast tööstusest ja kaubandusest (jaekaubandusest)

• neto-tootemaksude panus negatiivne

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

2010 2011 2012 2013

Panused SKP kasvu (tootmise meetod)

Töötlev tööstus Ehitus Veondus ja laondus Kaubandus

Muud tegevusalad Neto-tootemaksud SKP

Töötleva tööstuse panus majanduskasvu on olnud stabiilsest positiivne

Allikas: statistikaamet

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Töötleva tööstuse tootmismaht, kasv a/a

Puit ja paber Arvutid ja elektroonika

Muud masinad, seadmed ja transpordivahendid Metall

Kemikaalid ja muud mittemetallid Muu

Tegevusalad kokku Lisandväärtuse kasv

Kuigi eksport teisel poolaastal vähenes, paranes kaubandusbilanss� madal investeerimisaktiivsus piirab impordinõudlust

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2010 2011 2012 2013

Kaupade ekspordi kasv, a/a

sh aluseksport sh mineraalsed kütused

muu eksport kokku

-800

-600

-400

-200

0

200

400

600

2010 2011 2012 2013*

Maksebilansi saldod (mln eurot)

Kaubad Teenused

Tulu Jooksevülekanded

Jooksevkonto

* IV kvartal on kuise maksebilansi põhjal

SKP kasv oli IV kvartalis suuresti tarbimispõhine

Allikas: statistikaamet

�Eratarbimine +3% a/a (vaba aja teenused + toidukaubad)

�Investeeringud -1,2% a/a (ettevõtete sektoris kahanemist ei olnud –

transpordivahendeid rohkem, masinaid vähem)

�Suur negatiivne panus varudest (baasiefekt)

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2010 2011 2012 2013

SKP aastakasv, tarbimise meetodil (%)

Eratarbimine ja KTKTI Valitsuse tarbimine

Kapitali kogumahutus põhivarasse Neto-eksport

Muu SKP

Majapidamised ei tunne vajadust oma tarbimist piirata ning jaekaubanduse kasv IV kvartalis ei aeglustunud

Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon, Maksuamet

-15

-5

5

15

2010 2011 2012 2013 2014

Jaemüügi mahuindeksi aastakasv

muu mootorikütusedrõivad, jalatsid majatarbedsupermarketid ja toit autode müükTegevusalad kokku

-40

-30

-20

-10

0

10

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Jaemüügi ja palgafondi kasv

Jaemüük, a/aPalgafond, a/aTarbijate kindlustunne, sa (ps)

Välisnõudluse paranedes tekib ettevõtete sektoris vajadus täiendavate investeeringute järele

Allikad: statistikaamet, Euroopa Komisjon

50

55

60

65

70

75

80

85

90

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringute kasv ettevõtete sektoris (%)

Kapitali kogumahutus põhivarasse, NFC (a/a)

Tootmisressursside rakendatuse tase (SA), ps

Tootmisvõimsuste rakendatuse tase on kerkinud juba buumieelsele tasemele

Hõive kasvu peatumine 2013. aasta II poolel oli kooskõlas majanduskasvu aeglustumisega

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Hõive a/a kasv

ehitus kaubandus erasektor teenused

avalik sektor teenused muu töötlev tööstus

mäetööstus, energia, veevarustus kokku

• Positiivselt panustasid hõive kasvu IV kvartalis teenindussektor

• Negatiivselt mäetööstus, energia, veevarustuse majandusharu.

• Töötlevas tööstuses oli hõive muutumatu

• Avalikus sektoris aasta kokkuvõttes hõive kahanes

Allikas: Statistikaamet

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööpuudus

12 kuud või rohkem vähem kui 12 kuud

töötuse määr pikaajaliste töötute osakaal, ps

Töötus kerkis IV kvartalis eelkõige lühiajalise töötuse kasvu tõttu

• Registreeritud töötuse andmed ei näita töötuse kasvu 2013. aasta lõpus ega ka 2014

alguses

• Nii registreeritud kui ka ILO töötute seas on alates 2009 kasvanud kõrgharidusega töötute

osakaal, kuid kõrgharidusega tööjõu töötuse määr on endiselt madalam kui I või II taseme

haridusega tööjõul

Allikas: Statistikaamet

Keskmise maksustatud palgatulu kasv on jätkuvalt kiire

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2 008 2 009 2 010 2 011 2 012 2 013 2 014

Keskmine palgaväljamakse, a/a kasv

äriregistri ettevõtted valitsusasutuste register majandus kokku

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Toiduainete hinnatase maailmaturul on viimastel kuudel kasvanud

Toormed kokku Toit Energia TööstustoormedHWWI; indeks 2007 jan=1; EUR

07 08 09 10 11 12 13 14

0,5

0,8

1,0

1,3

1,5

1,8

2,0

2,3

Eestis jätkub inflatsiooni aeglustumine alates suvest

Allikas: statistikaamet

Tagasihoidliku laenuaktiivsuse tõttu on aeglustunud reaalsektori laenuportfelli kasv

���� Ettevõtete laenujääk kasvas jaanuaris 0,8% ning eluasemelaenudel 1%

���� Majapidamiste muude laenude jääk väheneb

Allikas: Eesti Pank

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Reaalsektori laenuportfelli aastakasv

kokku ettevõtted eluasemelaenud muud majapidamiste laenud

Kinnisvaraturg oli aasta alguses jätkuvalt aktiivne

Korterite ruutmeetri mediaanhind kasvas jaanuaris aastaga 18%, tehingute arv 13%

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tehingute arv ja mediaanhind Eesti korteriturul

tehingute arv mediaanhind (p.s)

Allikas: Maaamet

Reaalsektori hoiuste kasv ületab selgelt laenukasvu

Ettevõtete hoiused kasvasid aastaga 9,2% ning majapidamistel 7,4%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Reaalsektori hoiuste aastakasv

ettevõtted majapidamised kokku reaalsektor

Allikas: Eesti Pank

SKP (%, a/a)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti Venemaa Ukraina

Venemaa ja Ukraina majanduskasv on viimasel paaril aastal aeglustunud

Riiklik võlakoormus (% SKPst)

0

2

4

6

8

10

12

14

16

2010 2011 2012 2013 2014 2015

33

36

39

42

45

Eesti Venemaa Ukraina (ps)

Eelarve tasakaal (% SKPst)

-7

-6

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eesti Venemaa Ukraina

Võrreldes Venemaaga on Ukraina eelarve puudujääk ja riigivõlg suurem

Venemaa osakaal EL riikide ekspordi struktuuris on üsna erinev

Allikas:Eurostat

Eesti ekspordib Venemaale tööstuskaupu, impordime Venemaalt põhiliselt toorained

• 2013: eksport Venemaale moodustas 11,4% kogu Eesti kaubaekspordist

• Eesti lisandväärtuse sisaldus on Venemaale ekspordis olnud keskmisest väiksem,

35%

13%11%

5%

5%

4%

4%

22%

Masinad ja seadmed

Keemiatööstuse tooted

Valmistoidukaubad; alkohol

Elusloomad; loomsed tooted

Metallid ja tooted

Tekstiiltooted

Sõidukid jt transpordivahendid

Muud

Venemaa, 2013

Eksport 1404

Masinad ja seadmed 496

Keemiatööstuse tooted 189

Valmistoidukaubad; alkohol 160

Elusloomad; loomsed tooted 71

Metallid ja tooted 67

Tekstiiltooted 62

Sõidukid jt transpordivahendid 53

Muud 306

Mln eurot

Väliskaubanduses on Ukraina roll Eesti jaoks väike, kuid otseinvesteeringute osas olulisem

Eesti otseinvesteeringud välismaal (mln EUR)

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

2010 2011 2012 2013

Küpros Leedu Läti Ukraina Venemaa Soome

Mitteresidentide hoiuste osakaal Eesti pankades on olnud viimastel aastatel üsna stabiilne

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mln

eu

rot

Mitteresidentide hoiuste maht ja osakaal hoiuste kogumahus

maht (vasak telg) osakaal (parem telg)

Kokkuvõte - kaubanduspartnerid

• Euroala majandus kosub, kõigis euroala suuremates riikides majanduskasv

kiirenemas

• Läti ja Leedu majanduskasv on teiste EL riikidega võrreldes kiire

• Soome majanduse olukord on nõrk

• Rootsi majanduse olukord tugevnemas

• Venemaa majanduskasv aeglustumas, rubla nõrgenemine ja suur ebakindlus

lisavad pingeid

• Ukraina sündmused avaldavad selget mõju nii meile kui ka Lätile, Leedule ja

Soomele

Kokkuvõte – Eesti majandus

• Viimastes kvartalites on majanduse reaalkasv aeglustunud, kuid jooksevhindades

on majanduse mahu suurenemine jätkuvalt kiire

• Eelmise aasta majanduskasvu panustas positiivselt peamiselt kaubandus ja töötlev

tööstus, negatiivselt veondus-laondus ja ehitussektor

• Nii ekspordi kui ka impordi mahud on viimastes kvartalites vähenenud, kuid

jooksevkonto puudujääk on vähenenud

• Eelmise aasta majanduskasv põhines olulisel määral eratarbimisel

• Investeeringute maht viimasel aastal võrreldes varasemaga ei muutunud; valitsuse

investeeringud vähenesid ja erasektori investeeringud kasvasid

• Tööstussektori kapitali rakendatuse tase püsib buumieelsel tasemel, mistõttu võib

eeldada, et nõudluse taastudes tekib vajadus investeeringuteks

• Laenumahu kasv on olnud tagasihoidlik, kuigi eraisikute laenunõudlus näitab

märke tugevnemisest; hoiuste maht kasvab kiiremini

• Tööturul on hõive kasv aeglustunud; palgakasv püsib jätkuvalt üsna kiire.