Üldhaigla – õnn või õnnetus?

Üldhaigla – õnn või õnnetus?

SA Viljandi Haigla 10

Viljandi haigla 185

Jämejala psühhiaatriahaigla 115

Üldhaigla maakonna inimestele

Toimetulev ja arenemisvõimeline haigla oma maakonnas,

2/3 arstkonnast kohalikud inimesed

Lisaks tavalisele üldhaigla teenusepaketile ka heal tasemel psühhiaatriline abi

Uus valmiv atraktiivne hooldusravikorpus

Turvaline võimalus kodulähedaseks raviks ja diagnostikaks

Väljakutsed kõrvalseisja pilguga

Personalimure – vähene atraktiivsus noortele tervishoiutöötajatele töökohana, vanemaealiste töötajate pensionile minek, eriala ainuesindajate otsused, sellest tulenev ülekoormus

Põhihoone amortiseerunud, ülemahuline infrastruktuur, halb logistika

E-teenuste efektiivsem kasutamine

Vähenev ja vananev elanikkond maakonnas (samas siiski piisav üldhaigla säilimiseks!)

Toimiv koostöö ühise eesmärgi nimel

Haiglavõrgu visioonistehk kuidas edasi

Trendid arstiabisPäevaravi osakaalu tõus, ravi ambulatoorsemaks (tõhusad ravimid, uued tehnoloogiad)

Kõrgtehnoloogilise ja keerulise eriarstiabi koondumine suurematesse keskustesse, patsientide liikumine

Sagedasem ja lihtsam eriarstiabi koos esmatasandi teenustega kodulähedaselt

E-lahenduste laialdane kasutamine

Vähem traumeeriv lähenemine

Põhimõtted haiglavõrgu korralduses:haiglavõrk jääb 4 tasandiliseks,igas maakonnas tagatud 24/7 arstiabi, 4 piirkonnas olemas vähemalt keskhaigla tasehaiglaravi ajaliselt kättesaadav sagedamini esinevate lihtsamate haiguste korral 1 tund autosõitu,

kesk- ja piirkondlikele haiglatele vastutus eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel oma piirkonnas.

Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

I tasand – TP kuni 40 000 elanikkuteenustepaketi miinimumiga:

valikuline ambulatoorne eriarstiabi valikuline peamiselt plaaniline statsionaarne ravi (sisehaigused, üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused peamiselt päevakirurgiana)põhiline diagnostika 24/7 arstlik valmisolek erakorraliseks abikshooldusravi ja hoolekanneesmatasandi teenused (perearst, apteek, hambaarst jms) sh üldarstiabi haigla teenustepaketti

Kui sünnitusabi, siis ämmaemanda valvega 24/7, arst väljakutsel

Maakonnad – Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva ja Hiiumaa

Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

II tasand – TP 40 000 - 80 000 elanikkuteenustepaketi miinimumiga:

ambulatoorne eriarstiabistatsionaarne eriarstiabi: sisehaigused, üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia,põhiline diagnostika,hooldusravi ja hoolekanne ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abiks põhierialadel (sisehaigused, kirurgia, sünnitusabi)üldhaigla teenustepaketti

Maakonnad - Viljandi, Narva, Rakvere, Kuressaare

Lõuna-Eestis võiks kujuneda üks haiglatest (Võru, Põlva, Valga) II tasandi haiglaks!

Haiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

III (-IV) tasand – piirkondliku vastutusega haiglad

Kesk ja piirkondlikud haigladKeskhaiglad Pärnu ja Ida-Viru maakonnas, Tallinnas

Piirkondlikud haiglad Tallinnas, Tartus

Omavad tulevikus piirkondlikku vastutust eriarstiabi teenuste kättesaadavuse tagamisel

väljaspool asukohamaakondaHaiglavõrgu töögrupi konsensus 2. detsember 2009.a

Esmatasandi tervishoid

Esmatasandi tervishoiu teenused

perearsti ja – õe teenused,

kodune õendusabi teenus,

füsioteraapia teenus,

ämmaemandusabi teenus,

koolitervishoiu teenus,

apteegi teenus,

töötervishoiu teenus,

hambaravi teenus,

vaimse tervise õe teenus Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

Esmatasandi tervisekeskuste mudel

Esmatasandi tervisekeskus - ühtset infrastruktuuri kasutav ja kindlat territoriaalset vastutust omav esmatasandi tervishoiuteenuse osutajate meeskond (võivad olla erinevad JI). Esmatasandi tervisekeskused asuvad tõmbekeskustes ning tagavad oma tõmbepiirkonna (linnaosa või valla) elanikele lisaks perearstiabi ja –õe teenustele ka teised esmatasandi põhiteenused vajaliku regulaarsusega. Esmatasandi tervisekeskuses tegutseb alati enam kui üks perearst.

Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajategaeriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutajatega

Võimaldab teenuste parema kättesaadavuse elanikkonnale

Tagab ressursside (aeg, raha, inimesed) optimaalse kasutamise

Parandab teenuste kvaliteeti ja omavahelist koostööd perearstide, maakondliku eriarstiabi ja kõrgema etapi haiglate vahel

On hea lahendus maakondliku tervishoiu ja sotsiaalteenuste arenguks

Esmatasandi tervisekeskuste ühine infrastruktuur eriarstiabi ja sotsiaalteenuste

osutajatega võimaldab teenuste parema kättesaadavuse

elanikkonnale ja hea koostöö omavahel ning on seetõttu heaks lahenduseks

maakonnakeskustes, kus sellise mitmekülgseid teenuseid pakkuva

maakondliku tervishoiu ja hoolekandekeskuse

perspektiivse rolli on endale juba võtnud üld- ja kohalikud haiglad

Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009-2015

Üldhaigla – ei õnn ega õnnetus,vaid

vajalik ja oluline osa maakonna tugivõrgustikust ning

tervishoiusüsteemist