sistema protesaun ba mota.pptx
Post on 21-Dec-2015
246 Views
Preview:
TRANSCRIPT
SISTEMA PROTESAUN BA MOTA
Suprevisiona geometria mota nian,no halo atividade pesquisa do
estudo ba fatin relevante ,i husi kausa servisu protesaun mota nian.
ASPECTO GERAL Tuir ami grupo nia hare (studa) konaba studo teknitku
sistema dos Ribeiros ne’ebe mestri esplika mai ami tuir mesttri nia konhesimentu ba sistema dos Ribeiros nian.
Maibe tau hamutuk ho ami grupo nia hanoin no konhesimento ba sistema dos Ribeiros presisa haklean liu tan atu ami bele proteje i resolve tuir ema kandidatu enginheira sivil nia hare, iha aspektu tekniku no ambiental ne’be sustentavel ba interese nasaun nia.
Timor –Leste agora dadaun presisa solusaun ba degradasaun Inundasaun no protesaun ba populasaun sira nia vida no sasan ne’ebe hetan ameasa bot wainhira tempo udan.
Iha tempu udan sempre iha akontesimentu mota sobu uma no irrigasaun sira no hetan ameasa bot ba populasaun sira ne’ebe hela besik mota (utilize be husi mota).
Tamba ne’e ami grupo sei fo ami nia hanoin atu resolve problema ne’e tuir kontiudo ne’ebe ami iha atu resolve problema ne’e.
Bazeia ba teoria ne’ebe ami hetan katak Konstrusaun ba sistema mota mak hanesan
konstrusaun be ne’ebe hari hodi mota bele sulin tuir nia funsaun.
Funsaun ba konstursaun ba mota sai hanesan
Atu regula diresaun be nia ho diak No atu reduz inundasaun ba be’e Atu halo mota bele tuir nia diresaun no hadia
nia sai linha to ba nia rohan(tama tasi)
Modelu –modelu konstrusaun sistema mota: Hatos rai nia ninin Halos be mota Inklui (check dam) hamenus sedimentasaun Hamenus be nia velosidade
Liu husi modelu-modelu sira ne’e bele ajuda ami nia grupo hodi fo solusaun ba mota iha Timor-Leste laran tomak no bele fasilita ami hodi halo avaliasaun ba futuru oinsa atu protégé desastre husi mota.
Engeralmente konaba mota
Mota sai hanesan dalan (geometria) ida ho nia modelu, karakteristika ba mota ne rasik, iha aspektu da mudansa (fatin ne’ebe hetan mudansa) ho tempu sai hanesan dinamico ba nia ambiente ne’ebe iha relasaun.
Karakteristika mota
Mota sai hanesan diresaun ida ne’ebe forma husi natureza rasik, maibe ne-neik nia sei ke’e mota nia okos, no wainhira be sulin tun mai halo forsa trasaun ba rai nia ninin,i volume kuando bo’ot sei lori sedimentus sira iha rai nia ninin, (mota ke rai nia ninin ne’ebe iha modelu rai halis(kemiringgan))no lori tun ba iha be’e laran, no sulin hamutuk ho mota, wainhira mota bo’ot sei lori sedimentus tun ba tasi, sedimentus bo’ot liu iha mota nia ulun, no menus iha mota nia ain(tasi). Tamba problema sira ne’e hotu mak ami nia grupo ho mestri ba observa mota ida iha Hera no sai exemplu ba mota sira hotu iha Timor-Leste laran tomak, atu bele loke ami nia hanoin konaba sistema dos ribeiros
Objetivos husi visita mota Hera suco Hera Aldeia Mota ki’ik
Objetivo principal
Ami nia grupo ba survey atu observa direitamente ba kondisaun mota nian no hare konstrusaun ne’ebe iha mota laran, maibe tuir mestri informa katak atu halo modelu bendungan ida ou (check dam) ne’ebe hari atu reduz velosidade be’e nian i halos mota ne’e no protégé husi desastre naturais.
Identifikasaun problema
Problema ne’ebe ami hetan mak hanesan falta de kontrolu ba kondisaun geometrika mota nian, ne’ebe bele sobu rai nia ninin balun sai ameasa bot, i konstrusaun ne’ebe ladun hetan atensaun diak iha prosesu servisu nian ne’ebe fo nia resultado ladun sustentavel ba obra ne’e rasik
Geometria mota nebe fo impaktu bo’ot ba ambiente ne rasik, tanba mota sobu rai nia ni-nian
Tenbok penahan nebe hetan stragu husi be’e mota nian,resultadu husi servisu nebe la hetan kontrolu diak.
Modelu konstrusaun ba prevensaun mota nian,ou tuir mestri dehan atu sai hanesan cehk dam ou bendungaan ida.
Mota nebe sulin tun husi konstrusaun refe iha leten, mai be iha parte ida ne, la iha penbok penahan atu proteje mota nia ni-nin,quandu husi hela mk mota sei loka rai nia ni-nin hodi ke’e rai halo mota luan tan,bele fo inpaktu bo’ot ba komunidade sira iha strada ni-nin nebe besik ho mota.
Tenbok penahan nebe halo husi beton ho tulangaan baja,nebe iha garante ba protesaun mata ni-nin,maibe husi parte sorin ba,tenbok penehan lai iha,sai ameasa bo’ot ba mota ni-nin parte sorin nian.
top related