saarepangad est 062011 · 2020. 4. 22. · likud saaremaa dolomiidi leiukohad, näiteks kaarmal ja...
Post on 21-Jan-2021
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
SAAREMAAPANGAD
Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
Turu Ülikooli geoloogiaosakond
SAAREMAAPANGAD
Tallinn 2006
Koostajad: TiiuMärss AlvarSoesoo HeldurNestor
Täname: OlleHints HellePerens KaidiTilk IgorTuuling
Toimetaja: MTÜGEOGuideBaltoscandia
Kujundus: AndresAbe
Joonised: HeikkiBauert
Fotod: HeikkijaTarmoBauert,TiiuMärss,OiveTinn,IgorTuuling
Esikaas: Püssinapank
Tagakaas: Pangapank(foto:T.Märss)
©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2006
Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.
SAAREMAA PANGAD. MTÜ GEOGuide Baltoscandia. Tallinn, 2006.
ISBN-13:978-9985-9763-2-6
ISBN-10:9985-9763-2-0
Pangad on meremurrutuse tulemusel
aluspõhja kivimitesse tekkinud ranna-
järsakud.Lääne-Eestisaarestikusleidub
panku Kesselaiu, Muhu, Kõinastu ja
Vilsandi põhjarannikul ning Saaremaa
ida-,põhja-jaläänerannikul.Omavälja-
nägemiseltonpangaderinevad:esineb
ühtse püstise seinana kerkivaid, on
murrutuskulbastega järsakuid, aga ka
astangutenamaismaasuunastõusvaid
panku.Onotsemerrelaskuvaid,laine-
tusestmõjustatud,aktiivseidjakauge-
malsisemaalolevaidhääbunudpanku.
Viimased kujutavad endast Balti mere
varasematearengustaadiumide ranna-
järsakuid. Pankade kõrgus on üsna
erinev. Lääne-Eesti saarte kõrgeim on
Panga ehk Mustjala pank – 21.3 m
Saaremaal. Panga nägu sõltub neid
moodustavatekivimitekoostisest,kihi-
lisusest, lõhelisusest,agakakivimikih-
tide lasumusestningaluspõhjapealis-
pinnareljeefist.Püstisedseinadtekivad
juhul kui panga moodustavad ühtlase
tugevusega kivimid; murrutuskulpad
on iseloomulikud pankadele, millede
alumise osa kivimid on meremurrutu-
sele vähem vastupidavad kui ülemise
osa kivimid. Pankade väljanägeminegi
on pidevalt muutuv. Nende ilmet
mõjustavad tugevad tormid, millede
puhul tõuseb veepinna tase ja suure-
neblainetepurustavjõud.
Geoloogileonpangadulatuslikudpal-
jandid, kus pikal rannalõigul on või-
malik tundma õppida neis esinevaid
kivimeid ja kivimites olevaid kivistisi.
Kivimite iseloomu, nende horisontaal-
ja vertikaalsuunaliste muutuste järgi
agaselgitataksekunagisesmeresvalit-
senud tingimusi. Saaremaal, aga ka
mujalLääne-Eestipankadelvõibjälgida
Siluri ajastul (416-443 miljonit aastat
tagasi)eksisteerinudPaleobaltimereja
selleelustikuarengut.
North America
Mexico
E kvaator PALEO - TETHYSEo okean
IAPETUSEo okean GONDWANAGONDWANA
BarentsiaBarentsia
Põhja-AmeerikaPõhja-Ameerika
Avalonia
SiberSiber KasahstanKasahstan
Põhja-Hiina
Põhja-Hiina
Lõuna-Hiina
Lõuna-Hiina
AafrikaAafrika
AntarktikaAntarktika
AustraaliaAustraaliaBaltika
AraabiaAraabia
FloridaFlorida
GröönimaaGröönimaa
Mandrite asend Kesk-Siluri eal umbes 425 Ma (C.R. Scotese "Plate tectonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)
Mandrite asend Siluri ajastu keskel, ca 425 Ma eest (C.R. Scotese järgi “Plate tec tonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)
SAAREMAA PANGAD 3
SILURI AJASTU
Siluri ajastu algas umbes 443 ja lõp-
pes 416 miljoni aasta eest, kestes
seegaligi27miljonitaastat.Siluritvõib
pidadapöördeliseksajastuksMaaaja-
loos, kuna Agueooni (Proterosoikumi)
lõpul alanud Rodinia ülimandri lagu-
nemine ja mandriosade teineteisest
eemaldumineasendus mandrikildude
taasühinemisega. Eesti ala asus tollal
Baltika ürgmandri (kratooni) koossei-
sus. Viimane hõlmas praeguse Põhja-
ja Ida-Euroopa. Siluri jooksul lähenes
Baltika Põhja-AmeerikaehkLaurentia
ürgmandrile ning ajastu lõpuks nad
liitusidüksteisega.Nendeürgmandrite
kokkupõrgealgaspõhjapoolt jajätkus
lõuna suunas. Suurte maakooreplok-
kidesurvetulemusenahakkaskerkima
Baltikaürgmandripraegune loodeserv
Skandinaavia mäestiku kohal. Samal
ajal moodustus nüüdse Läänemere ja
Baltimaadekohalkirde-edelasuunaline
nõgu, milles paiknes iidse Paleobalti
mere sügavaim telgosa. Ürgmandrite
liitekohal moodustus Kaledoonia
mäestik, mis kulges üle Briti saarte,
Lääne-Skandinaavia ja Ida-Gröönimaa
kuni Teravmägedeni. Kerkimise taga-
järjeltaandusidmeredjärk-järgultüha
kaugemale mandriäärtele. Mere taan-
duminejamadaldumineeiolnudsiiski
pidev ja ühesuunaline protsess. Selle
käigusoli korduvaidmere vastupeale-
tunge ja sügavnemisi, mis vähemalt
osaliseltolidseotudmaailmamerevee-
tasememuutustega.Naguikka,tekki-
sid mere madalamas, rannalähedases
osas,karbonaatsedsetendid–lubja-ja
dolokivid(paekivid),sügavamasavame-
res aga savisetendid – merglid, savid,
kiltsavid.Baltika jäikoguSiluri jooksul
lõunapoolkerapalavvöötmesse.Selline
asend hoidis ära Siluri alguses Lõuna-
AmeerikasningAafrikasesinenudkül-
made jääaegade mõju Eesti ala kat-
nudsoojaveeliselemerele.
Siluri ajastu mereelustik oli esindatud
peamiselt merepõhjal elavate selgroo-
tutega. Vabalt ujuvate selgroogsete,
lõuatute ja kalade osatähtsus kasvas
Siluri jooksul märgatavalt. Meredes
kasvas järsult korallide ja praeguseks
väljasurnud kihtpoorsete käsnade ehk
stromatopooride mitmekesisus ning
osatähtsus riffide moodustamisel.
Tekkisidesimesedtänapäevastegavõr-
reldavad,sadadekilomeetritepikkused
vallrahude.barjäärrifid.Okasnahksete
seassaavutasidjuhtpositsioonipikavar-
relised mereliiliad (krinoidid). Viimaste
tihnikud"tootsid"hiigelkogustes ske-
letiosiseid paksude lubjakivilasundi-
te moodustamiseks. Lülijalgsete seas
vähenes pidevalt trilobiitide mitmeke-
sisus jaesinemissagedus,kuidtekkisid
sootuksuuedevolutsiooniharud,näi-
teksmeriskorpionid(eurüpteriidid),kes
suutsideladamahkjaveelistes laguuni-
4
SILURI KIVIMID EESTIS
EestisjagatakseSilurkümnekskohaliku
nimega lademeks,mis rahvusvaheliste
kokkulepete alusel grupeeritakse nel-
jaks ladestikuks: Llandovery, Wenlock,
Ludlow,Pridoli.
TavakohaseltonEestisSilur liigestatud
Alam-jaÜlem-Siluriks:esimenehaarab
Llandovery ja Wenlocki, teine Ludlow
ja Pridoli. Kahjuks ei ole see jaotus
enam rahvusvaheliselt aktsepteeritud.
SilurikihidlasuvadOrdoviitsiumiljaon
kaetudDevoniga.Silurilademedavane-
vadmaapinnaleKesk- ja Lääne-Eestis,
Haapsalu –Risti – Tamsalu–Mustvee
des ja saavutada aukartust äratavaid
mõõtmeid.Nimetatudelujälgikivistis-
tenäolvõibnähaSaaremaapankadel
jakivistelrannikualadel.
Siluri ajastust on teada ka juba mais-
maataimedeja-loomadekivististeleide.
Need lubavad oletada, et Siluri ajastu
teisel poolel hakkas tekkima algeline
hõre maismaataimestik, mis koosnes
primitiivsete eostaimede – ürgraigaste
(psilofüütide) esindajatest. Seega võib
Siluri ajastut pidada pöördeliseks ka
sellepoolest,etsiitpärinevadesimesed
päriskindladtõendidmaismaataimede
ja-loomadeolemasolust.
Siluri stratigraafia Eestis, lademetete paksused ja valdavad kivimid
LADE Paksusm
Valdavad kivimidKesk-Eestis
Valdavad kivimidLõuna-Eestis
domeriit lubjakivi vahekihtidega
AL
AM
-SIL
UR
416.0± 2.8
van
us
miljo
nit
aast
at
LADESTIK
Ohesaare 29+ puuduvad
Kaugatuma 41-86 puuduvad mergel lubjakivi vahekihtidega
Kuressaare 19-27 puuduvad mergel, savikas jadetriitlubjakivi
Paadla 11-28 puuduvad detriit- ja rifilubjakivi, dolomiit
Rootsiküla 19-40 puuduvadsavikas dolomiit,lubjakivi
422.9± 2.5
443.7± 1.5
ÜL
EM
-SIL
UR
PRIDOLI
LUDLOW
WENLOCK
LLANDO-VERY
Jaagarahu 32-140 detriit- ja rifilubjakivi,dolomiit
mergel (all),dolomiitlubjakivi (ülal)
Jaani 24-70 mergel, domeriit,savikas lubjakivi
mergel, domeriit
Adavere 10-52 mergel, domeriit,detriitlubjakivi mergel, savi, domeriit
Raikküla 16-176 mikriit-, detriit- jarifilubjakivi, dolomiit
mikriitlubjakivi,mergel, kiltsavi
Juuru 20-64 savikas, detriit-karp- ja rifilubjakivi
mergel lubjakivimugulatega
SAAREMAA PANGAD 5
joonest lõuna pool. Mandri-Eestis on
nadpõiksaltkaetudDevonikihtidega.
Siluri avamuse lõunapiir kulgeb üle
Tõstamaa–Pärnu–SuurejõejaKolga-
Jaani Mustvee suunas. Saaremaal aga
Devoni kivimid puuduvad. Ida-Eestis
olid Siluri kihid juba Devoni eel suu-
relt osalt ära kulutatud. Säilinud on
vaid kaks alumist – Juuru ja Raikküla
lade. Edela suunas liikudes muutuvad
läbilõiked järjest täielikumaks. Ülem-
Siluri lademed (Paadla, Kuressaare,
Kaugatuma, Ohesaare) on säilinud
vaidSaaremaal jaTõstamaapoolsaare
lääneservas, kõige ülemiste lademete
(Kaugatuma, Ohesaare) levila piirdub
praktiliseltvaidSõrvepoolsaarega.
Silurialguses,Juuru eal,tekkisidKesk-
Eestis mergli vahekihtidega muguljad
mudalis-detriitsed lubjakivid, Lõuna-
Eestis aga merglid lubjakivi mugu-
latega. Juuru ea teises pooles meri
madaldus ning Kesk-Eestis tekkis
HiiumaaltAlutaguseniulatuvkäsijalgse
Borealis kodadest koosnev karplub-
jakivi hiigellasund. Seda rõngaspaeks
kutsutud ülipuhast lubjakivi on kasu-
tatudlubjatehasteslubjapõletamiseks.
Hiiumaal jaRidalapoolsaarelhakkasid
Juuru ea lõpul tekkima puhtad tera-
lisedmeriliiliatepurdosadest-detriidist
moodustunudkrinoidlubjakividkoralli-
dest ja stromatopooridest koosnevate
rifimoodustistega. Nende setendite
tekejätkussamaskaRaikkülaeal.Neid
plaatjaid ehituslubjakive on kasutatud
Haapsalu jaUngru lossideningRidala
jaKäinakirikuteehitamisel.
Järgnevat, Raikküla ladet, iseloo-
mustabmudaliste (mikriitsete) ja tera-
liste (detriitsete) lubjakivide tsükliline
vaheldumine Kesk-Eestis ja mudaliste
lubjakivideningmerglite vaheldumine
Lõuna-Eestis.Raikkülaealõpultoimus
Lääne-Eestiserakordseltulatuslikmere
madaldumine, mille käigus kulutati
ärasuurosavarasematestsetenditest.
SedanäitabRaikkülalademepaksuste
väga suur erinevus: 16 m Hiiumaal,
176mEestilõunapiiril-Iklas.
Kõige sügavamaveelisemad tingimu-
sed kujunesid Siluri-aegses Paleobalti
meresväljaAdavere ja Jaani eal,mis
on esindatud peamiselt merglitega.
Nendesse, suhteliselt pehmetesse kivi-
mitesse on uuristatud aluspõhjanõgu,
mis kulgeb Soela väina, Matsalu lahe
ja Kasari madaliku kohal. Kesk-Eestis
esinebAdaverelademealgusesjaJaani
lademelõpusagakasavikaidjadetriit-
lubjakive, mis näitab, et mere sügav-
neminejasellelejärgnevmadaldumine
kulgesidjärk-järguliselt.
Jaagarahu ea alguses toimus järsk
mere madaldumine. Paleobalti mere
põhjaserval moodustus ligi 400 km
pikkune rifivöönd, mis algab Gotlandi
saarelt,kulgebedasiLäänemerepõhjas,
siispikiSaaremaajaMuhupõhjaranni-
6
kutningMatsalu–Kasarimadalikulõu-
napiiri kuni Kaismani. Ida-Saaremaal,
Muhus ja Mandri-Eestis on rifikivim
dolomiidistunudjasuurtekorrapäratute
õõnsustega.Rifivööndonsiinkatkendlik
jaesindatudüksteisesteraldatud,kuni
kilomeetrise läbimõõduga rifikõvikute-
ga, milliseid esineb Salevere-Salumäel,
Lihulas, Kirblas, Mihkli ümbruses jm.
Väga madalaveelised tingimused, mis
vaheldusid ajutiste sügavnemiste-
ga, kestsid Eesti alal kogu Jaagarahu,
Rootsiküla ja Paadla eajooksul,saa-
vutades maksimumi Rootsiküla eal,
so. Vara-Siluri lõpul. Madalaveelistes
laguunidestekkisidsavikaddolomiidid,
millesesinebkuivalõhesidningmahkja-
veeliste meriskorpionide (eurüpteriidi-
de)ninglõuatutekaladekivistisi.Nende
kivimitega on seotud mitmed väärtus-
likud Saaremaa dolomiidi leiukohad,
näiteks Kaarmal ja Tagaveres. Kaarma
dolomiidistonehitatudKuressaareloss
jamitmedkirikud.
Siluriviimasedehkkõigeülemisedlade-
med–KaugatumajaOhesaare –tor-
kavad silma selle poolest, et neis on
savimaterjali sisaldus tunduvalt suu-
renenud. Valdavad kivimid on merg-
lid,milleslubjakividesinevadõhukeste
vahekihtidena või üksikutepaksemate
(3-5 m) lasunditena. Viimased koos-
nevad valdavalt jämedateralisest kri-
noidlubjakivist. Savimaterjali sisalduse
tunduv suurenemineannab tunnistust
sellest,etKaledoonilinemäestikBaltika
kratooniloodeservalolijõudnudinten-
siivse kerkimise staadiumisse. Sealt
kanti vooluvetega rohkestipeent savi-
materjali üha taanduvasse Paleobalti
merenõkku, mis Siluri lõpul taandus
Eesti alalt jäädavalt ja täideti Devoni
algusestäielikultsavisetenditega.
Lõuatu kalalaadse Tolypelepis undu-lata Pander rekonstruktsioon (ülal). Tema selja- ja kõhukilpe on leitud Ohesaare panga kivimeist.
Phlebolepis elegans Pander Himmiste paemurrust (Paadla lade). Kala pikkus oli umbes 7 cm. Foto: G. Baranov
SAAREMAA PANGAD 7
SILURI KLINT ja PANGAD
Klindist rääkides meenub loodushuvi-
lisele eelkõige umbes 1200 kilomeetri
pikkuneBaltiklint,misulatubRootsist
Ölandi saare lähistelt üle Läänemere
kuniLaadoga järveniVenemaal. Selle
osaksonkaEestimaalilinepõhjarannik
oma suurepäraste pankadega, mida
ekslikult on Põhja-Eesti paekaldaks
kutsutud. Tegelikult moodustab paas
vaid selle rannajärsaku kõige ülemise
osa, selle alla jäävad Ordoviitsiumi ja
Kambriumi liivakivid. Pealegi on mere
puhultäpsemkõneledarannast,mitte
kaldast.Baltiklindistpisutlõunapoole
jääb teine,Siluri vanusega (so.umbes
443-416 miljonit aastat) kivimitesse
lõikunud Gotlandi - Lääne-Eesti klint.
KunaSiluri klint eimoodustanii pikki
jakõrgeidastanguidkuiBaltiklint,on
ta siiani rahva seas teenimatult vähe
tuntud. Mitmed allpoolloetletud pan-
gadagamoodustavad justnimeltosa
Gotlandi–Lääne-Eestiklindist.
See Siluri vanusega kivimitesse lõi-
kunud klindiastang ulatub Gotlandi
saare looderannikult üle Saaremaa
põhjaranniku,KesselaiujaMuhusaare
kuni Kesk-Eestis paikneva Linnamaa
külani. Siluri klindi kogupikkuseks on
umbes 500 kilomeetrit. Lääne-Eesti
mandriosas paljandub klint katkend-
like sisemaapankadena, mis moodus-
tavad umbes 100 kilomeetri pikkuse,
tavaliselt 3 kuni 7 meetri, harvem
kuni 15 meetri kõrguste astangute ja
paekühmudevööndi.Paremini jälgitav
on Siluri klint aga Lääne-Eesti saartel,
kustapaljandubligi90kilomeetripik-
8
KESSELAID ja MUHUMAA:
Kesse pank (Kesselaid)
PankasubMuhusaarejamandrivahel
asuva Kesselaiu looderannas. Tema
pikkus rannal on ligikaudu 600 m,
kõrgus kuni 8,5 m; kihtide kallaku
lasuvuse tõttu on geoloogilise läbilõi-
ke kogupaksuseks 13,5 m. Panga
läbilõige on Jaagarahu lademe Muhu
kihistu Kesselaiu kihistiku tüüpläbilõi-
keks.Pangaalumisesosaspaljanduvad
4,5 m paksuselt Jaani lademe dolo-
miitsed lubimerglid halvasti säilinud
kivististega (brahhiopoodid, sammal-
loomad),nendepeal lasuvad4–5m
kusel lõigul mitmete rannaastangute
ja pankadena. Kesselaiul, Muhus ja
Saaremaalulatuvadpankadekõrgused
kunipaarikümnemeetrini,klindiastan-
gutepikkusedkunikahejapoolekilo-
meetrini,tavaliseltkõigubseepaarisaja
meetripiires.Saaremaastläänesuunas
sukeldub klint Läänemere põhja, kus
seemoodustabkohatikuni100meetri
kõrguseidastanguid.Kõigekõrgemon
SiluriklintagaGotlandijaFärösaartel,
kusklindiastangukõrgusonkohatiüle
50meetriülalpoolveepinda.
Kesselaiu pank(foto: I. Tuuling)
SAAREMAA PANGAD 9
paksuseltJaagarahulademekõvemad,
plaatjaddolokivid,mis sisaldavad roh-
kesti suuri, osalt porsunud püriidimu-
gulaid.Pangaülemisesosasonurbne,
biohermnedolokivikompleksnn.rifido-
lomiitehkrahkjaspaas,millelkihilisus
puudub.Kessepangaülaosa taandub
kolmeastanguna,neistkakskõrgemat,
11mja13mkõrguselmerepinnast,on
Litoriinamere rannaastangud. Vastav
Baltimere arengustaadium oli umbes
4000-7500 aastat tagasi. Kesse pank
kuulub Kesselaiu maastikukaitseala
koosseisu.
Püssina pank (Muhu saar)
PankasubMuhumaalLõetsakülast1,5
kmidapoolmererannas.Pangapikkus
onkuni600m,kõrgus5m,geoloogi-
listläbilõiget8,5m.Pangageoloogiline
ehitus on väga sarnane Kesse omale:
alllamavad3mpaksuseltJaanilademe
dolomiitsed merglid, millele ülal lisan-
dub 5,5 m Jaagarahu lademe plaat-
jaidjabiohermseiddolokive.Viimased
jäävad rohkem panga loodeotsa, kus
nad on vajutanud allolevatesse kihti-
desse lohke e. vaondeid. Panga peal,
kadakate vahel esineb rohkesti eba-
korrapäraseid biohermide kühme ja
kõrgendikke.
Kesselaiu pank(foto: I. Tuuling)
10
Jaagarahu biohermid Püssina panga põhjaotsas
Püssina panga lõunaots
SAAREMAA PANGAD 11
Üügu ehk Anduvälja pank (Muhu saar)
Pank asub Raugi ja Nõmmküla vahel,
Kallaste küla juures rannikul. Tema
pikkusonu. 450m ja suurimkõrgus
jalamilt-7m.Pankjääbtänapäevasest
rannajoonest veidi eemale, sisemaa
poole, tema jalami kõrgus merepin-
naston4-6m.Muhusaaresuurima
ja ilusaima pangana võeti ta 13.03.
1959. a. maastiku üksikelemendina
looduskaitsealla;alates14.03.1996.a.
moodustabpankjaselleümbrusÜügu
maastikukaitseala.
ÜügupankkujutabendastLimneamere
murrutusjärsakut ja on heaks näiteks
Jaagarahu lademealumiseosakihtide
järgnevusest, biohermide (mudapan-
kade)kujust,suurusest jaLimneamere
murrutuse mõjust pangale. Kõrgemal
lasuvad Jaagarahu lademe õhukeseki-
hiliseddolokivid;alumised,Jaani lade-
memerglidonkinnivarisenudegapal-
jandu. Tähelepanuväärsed on pangas
leiduvadmurrutuskulpad,mismoodus-
tasidsuuremaidjaväiksemaidkoopaid.
Paljudneisthävisidsajandieestpanga
dolokivimurdmisel Peterburimetallur-
giatehase jaoks. Murrud on praegugi
pangapealnähtavad.
Murrutuskulpad Üügu panga jalamil(foto: T. Märss)
12
Üügu pank
SAAREMAA PANGAD 13
PANGAD SAAREMAAL:
Pulli ehk Oiu pank
Pank asub Taalikul, Orissaare – Leisi
maanteest vähem kui 1 km kaugusel
mererannas. Pangapikkuson430m,
kõrgus-3,5mjageoloogilistläbilõiget
ligikaudu5m.PangalleiameMuhuja
Kesselaiu pankadega sarnaseid jooni:
alllamavadJaanilademedolomiidistu-
nudmerglid,midakatavad Jaagarahu
lademe plaatjad ja biohermsed dolo-
kivid. Üle biohermikehade kaarduvad
kuplitaoliselt nooremadplaatjaddolo-
kivikihid. Seega on siin olemas ka
biohermide kattekihid, mis Muhumaa
pankadelpuuduvad.JaanijaJaagarahu
lademetepiiritähistabtugevpüriidistu-
nud katkestuspind. Selle kohal olevas
kihis leidub ümardunud kivimitükke –
tegu on madalveelise konglomeraadi-
kihiga. Pulli panga läbilõikes on hästi
jälgitavad kaardunud kihid, mille teki-
tasid oma raskuse tõttu poolkõvastu-
nudsettessevajutanudbiohermid.
Bioherm
Pulli pank
14
Panga ehk Mustjala pank
Pank asub Saaremaa põhjarannikul,
Pangakülast loodes.Pangapikkuson
u. 3 km, suurim kõrgus 21,3 m, mil-
lega taonLääne-Eesti saartekõrgeim
rannajärsak. Pangal on kaks astangut
veepiirist kõrgemal, kusjuures kolmas,
10 – 12 m kõrgune astang, jääb vee
alla.Pangapõhja-jaläänepoolne1km
pikkune lõik võeti 13.03.1959. aas-
tal maastiku üksikelemendina loodus-
kaitse alla; alates 13.05.1999 on ta
Panga maastikukaitseala koosseisus,
milleeesmärgiksonkaitstaLääne-Eesti
klindi kõrgeimat panka ja kohalikku
taimekooslust. Pangal on ulatuslikult
jälgitavad kivimite lasuvustingimused,
kivimiline koostis ja selle lateraalne ja
vertikaalnemuutumine.Pangasuurema
osamodustavad Jaani lademesavikad
dolokividjadomeriidid.Kõrgemalkoh-
tame paksukihilisi kõvu dolokive, mis
moodustavad pangast väljaulatuvaid
nukke. Peaaegu kõigis kihtides leidub
omaaegseteselgrootutemereloomade
karpe ja kodasid. Mõnedel tasemetel
hakkavadsilmasuuredkaltsiidikristalli-
depesad.Pangakivimeidläbivadarvu-
kad vertikaalsed lõhed, millede tõttu
variseb pangalt tormilainetuse mõjul
aeg-ajaltallasuuripaerahnusid.
Panga panga ülemise osa moodustavad Jaagarahu dolomiidid
SAAREMAA PANGAD 15
S1jg
S1jn
S1rt
S2pd
S2kr
S2kg
S2oh
S1jg
S1jn
S1rt
S2kr
S2kr
S2kg
S2oh
S2kr
S2oh
S2kg
S2kg
S2kg
S1jg
S1rt
S2pd
S1jn
Panga
Ninase
Abula
SuurikuUndva
Soeginina
Katri
Kaugatuma
Ohesaare
Kübassaare
Pulli
Üügu
Püssina
Anikaitse
Elda
Kesse
LADE tähis
AL
AM
-SIL
UR
416.0± 2.8
vanus miljonit aastat
LADESTIK
Ohesaare S2oh
Kaugatuma S2kg
Kuressaare S2kr
Paadla S2pd
Rootsiküla S1rt
422.9± 2.5
443.7± 1.5
ÜL
EM
-SIL
UR
PRIDOLI
LUDLOW
WENLOCK
LLANDO-VERY
Jaagarahu S1jg
Jaani S1jn
Adavere S1ad
Raikküla S1rk
Juuru S1jr
SILURI LADEMETE AVAMUSEDSAAREMAAL ja MUHUMAAL
S1jg
S1jn
S1rt
S2pd
S2kr
S2kg
S2oh
S1jg
S1jn
S1rt
S2kr
S2kr
S2kg
S2oh
S2kr
S2oh
S2kg
S2kg
S2kg
S1jg
S1rt
S2pd
S1jn
Panga
Ninase
Abula
SuurikuUndva
Soeginina
Katri
Kaugatuma
Ohesaare
Kübassaare
Pulli
Üügu
Püssina
Anikaitse
Elda
Kesse
LADE tähis
AL
AM
-SIL
UR
416.0± 2.8
vanus miljonit aastat
LADESTIK
Ohesaare S2oh
Kaugatuma S2kg
Kuressaare S2kr
Paadla S2pd
Rootsiküla S1rt
422.9± 2.5
443.7± 1.5
ÜL
EM
-SIL
UR
PRIDOLI
LUDLOW
WENLOCK
LLANDO-VERY
Jaagarahu S1jg
Jaani S1jn
Adavere S1ad
Raikküla S1rk
Juuru S1jr
Ninase pank
Ninase ehk Tagaranna pank
Pank asub Ninase poolsaare põhja- ja
läänerannal. Panga pikkus on umbes
1,5 km, kõrgus veidi üle 5 m, geo-
loogilist läbilõiget -6m.SeeonJaani
lademe Ninase kihistiku tüüpläbilõige.
Panga allosas paljanduvad Jaani
lademe Mustjala kihistiku merglid ja
nende peal Ninase kihistiku dolomii-
distunud horisontaal- või lainjaskihi-
lised detriitsed, kivististe purdosadest
koosnevad lubjakivid. Huvipakkuvad
on panga nurgal jälgitav tektooniline
kihisuse rike ja põhiliselt sammalloo-
madest koosnevad väikesed ümmar-
gused biohermid. Need, alla meetrise
läbimõõduga, 30 – 40 cm kõrged
orgaanilisedehitisedkujutavadendast
varajases arengustaadiumis olevaid,
nn. embrüonaalseid riffe. Peale sam-
malloomade on panga kivimeis rikka-
likult brahhiopoodide karpe ja pool-
meid ning kokkukuhjatud meriliiliate
fragmente.Rikkalikdetriitosutabselle
settimiselemeremadalasvööndis.
18
mis koosneb pea täielikult suurtest
ümaratest lubivetikate, stromatopoo-
ride ja korallide kivististest, mistõttu
geoloogidonsedapaika"pealuuranni-
kuks"hakanudkutsuma.
Abula pank
Pank asub Tagalahe idakaldal. Panga
pikkus on u. 400 m, kõrgus u. 2 m,
geoloogilist läbilõiget veidi üle 3 m.
AbulapankasubKoorunõmme-Abula
looduskaitsealal. Pangal on jälgitav
Jaagarahu lademe Vilsandi ja Maasi
kihtidepiirja2mulatusesMaasikihte.
Panga jalamil paljanduvad Vilsandi
kihtide dolomiitsed meglid asenduvad
kõrgemal plaatjate ostrakood-gastro-
pood-onkoliitlubjakividega,nendepeal
ilmubläbilõikespeenmuguljasdetriitne
lubjakivi. Läbilõikeülemises kolmandi-
kus muutub kivim paksukihilisemaks.
Koguläbilõigeonvägakivististerikas.
Abulapangapõhjatipustu.200mloo-
despaljandubveepiirilVilsandikihtide
biohermse lubjakivi lasundipealispind,
Abula pank
Stromatopoor kihipinnal
SAAREMAA PANGAD 19
Suuriku pank
PankasubTagamõisapoolsaarelUndva
külastkirdesmererannal.Suurikupank
on Panga panga järel kõrgeim ranna-
järsak vaadeldavail saartel. Tema alu-
mine 8 m koosneb Siluri kivimitest,
ülemine osa aga (ca 3 m) kobedatest
pinnakatte setetest. Panga pikkus on
üle 500 m. Paljanduvad Jaani lademe
kivimid: panga alumises kolmandikus
valdavadmerglidvaheldumisidetriitse-
telubjakividega,keskmisesosasesineb
puhtam detriitne kivim savika lubja-
kivi vahekihtidega. Horisontaalsuunas
onjälgitavnendekivimiteasendumine
sammalloomadest moodustatud bio-
hermidega. Siin leidub ka üksikuid
tabulaate ja stromatopoore, aga ka
brahhiopoode,ostrakoodejakrinoidide
detriiti. Biohermide läbimõõt Suuriku
pangalkõigub1–10meetrini,paksus
aga 0,5 – 3 meetrini. Panga ülemises
kolmandikus vahelduvad jällegi det-
riitsedjasavikadlubjakivid,kuidselles
kompleksisbiohermidpuuduvad;kivis-
tistestesinebmassiliseltbrahhiopoode.
Panga lõunaosas läbivad panka tek-
toonilised rikked, kus kivimite plokid
onnihutatudüksteisesuhtes.
Suuriku pank
20
Undva ehk Tõrvasoo pank
Pank asub Tagamõisa poolsaare põh-
jatipusUndvaninakirderannal.Panga
pikkusonu.500m,maksimaalnekõr-
gus1,8m.SeeonJaanilademekõige
läänepoolsem paljand. Siin avanevad
pangaallosaspõhiliseltmerglid,nendel
puhtaddetriitsedlubjakivid,mispanga
keskosas sisaldavad väikesi, arengu
algstaadiumisolevaid sammalloomade
bioherme.
Undva pank(foto: T. Märss)
SAAREMAA PANGAD 21
dikirjaline. Alumises 70 cm paksuses
dolokivi kihis on pruunikas, savine,
läätsjasvahekiht,millesonküllalthästi
säilinud lõuatute kalalaadsete pead
ja kere esiosa katnud kilbid. Kivimi
iseloom ja korallide säilimine eluasen-
dis viitavad settimise ajal valitsenud
vaikseveelisteletingimustele.
Elda pank
Pank kuulub Vilsandi Rahvuspargi
koosseisu ja asub Atla poolsaare loo-
deotsas. Panga pikkus on u. 400 m,
kõrgus 1,8 m. PaljanduvadRootsiküla
lademekihid:keskmise-kunipaksuki-
hilisedkarplikumurdepinnaga,koralle,
väikesi stromatoliite ja onkoliite sisal-
davaddolokivid.Kohationkivimpürii-
Elda pank
Eurüpteriid Rootsiküla lademest(foto: O. Tinn)
22
Soeginina pank
Pank asub Atla poolsaare lääneran-
nal,VilsandiRahvuspargiterritooriumil.
Panga pikkus on u. 500 m, maksi-
maalne kõrgus ja geoloogilist läbilõi-
get on 3,6 m. Pank on Soeginina
kihtide tüüpläbilõige. Pangal ava-
neb Rootsiküla lademe Soeginina ja
Vesiku kihtide vaheline piir ja selle
kohale jäävad Soeginina kihid, mis
on esindatud õhukese- kuni paksu-
kihiliste dolokividega. Panga jalamil
on tavalisteks kivististeks väheldased
stromatoliidid–peenkihiliseehitusega
bakterite elutegevusel tekkinud moo-
dustised. Kõrgemal on panga kivim
kavernoosne tigude, ostrakoodide jt.
organismide jäänuste väljaleostumise
tõttu. Iseloomuliku, kerajatest onko-
liitidest põhjustatud struktuuri pärast
kutsutaksesedakivimit"sibulpaeks".
Kuivalõhedega polügoonid (ülal) ja onko liitidega dolokivi (all)
Soeginina pank
SAAREMAA PANGAD 23
Katri pank
PankasubKaralakülastu.4,5kmlõunas.
Pangapikkuson500m,kõrgus1m.
Siin paljanduvad kivimid kujutavad
endast Paadla ea madalas meres tek-
kinudlaia, lamedatrifilaadsetmoodus-
tist-biostroomi.Põhimassisellesmoo-
dustavad stromatopoorid (vähemasti
9 liiki), korallid ja Katri biostroomile
iseloomulik brahhiopoodide kooslus.
Paleontoloogide hinnangul korallid ja
stromatopoorid moodustavad siin kuni
60% kivimi mahust. Paljud kolooniad
on maetud ümberpööratud asendis,
misannabtunnistustnendesettimisest
suhteliselttugevalainetusetingimustes.
Lainetuse poolt väljapestud kivistisi Katri panga jalamilt (foto paremal)
Katri pank
24
Kaugatuma pank
Pank asub Sõrve poolsaare lääneosas
Kaugatuma külast lõunapool. Tema
pikkuson125m,astangukogukõrgus
on2,8mjaaluspõhjaliseosakõrgus–
2,0 m. Pank on Kaugatuma lademe
tüüpläbilõikeks. Kaugatuma pank
võeti 18.12.1973. a. maastiku üksik-
elemendina looduskaitse alla, alates
21.11.2000.a. kuulub ta Kaugatuma-
Lõo maastikukaitsealasse. Pank jääb
veepiirist eemale, sisemaa poole, mis-
tõttu lainetus ei ulatu temani. Vaid
suurtormid on kuhjanud veeriseid ja
klibu kõrgele panga jalamile ja mat-
nud enda alla järsaku alumise osa.
See asjaolu ja samuti panga rahnude
allavariseminesoodustavadtemakiiret
tasandumistjakinnikasvamist.
Läbilõike alumises osas, murrutuskul-
bastes, paljanduvad savikad muguljad
lubjakividmerglivahekihtidega,panga
ülemine osa aga on esindatud jäme-
detriitsetekõvadekrinoidlubjakividega.
Kivim sisaldab massiliselt meriliiliate
mitmesuguses suuruses ümmargusi
varrelülisid,milletõttutedakutsutakse
sõrmuspaeks. Siin-seal panga seinas
leidubväikesi,paari-kolmekümnesen-
timeetrilise läbimõõduga põõsataolisi
põhikkoralli e. tabulaadi Syringopora
blandakolooniaid;sealaga,kusfossiil
onväljamurenenud,esinevadväikesed
koopakesed. Panga jalamil rannaval-
lides on väga rikkalikult selgrootute
kivistisi:brahhiopoode,meriliiliatevar-
relülisid, ostrakoode, trilobiitide osi,
Kaugatuma pank
SAAREMAA PANGAD 25
sammalloomi, tigusid jne. Kaugatuma
pangast1kmlõunapooleasubveepiiril
paenerand,millegeoloogidonnime-
tanud"Eterniitrannaks".Siin,olenevalt
merevee tasemest, võib näha umbes
200 m pikkusel ja kuni 10 m laiusel
rannaribalüle400miljoniaastatagasi
eksisteerinud mere kivistunud lainevi-
resid.Neidonkogupaljanduvaläbilõi-
ke ulatuses, mida on maksimaalselt
mõõdetud80cm.Laineviredkulgevad
ida-läänesuunaliselt, nende kumerate
looklevateharjadevaheon40–60cm
(mõnelpuhulisegi80cm),kõrguskuni
10cm.Kohation lainetus ja jääkivis-
tunudviredeharjadärakulutanudning
allesonjäänudvaidlainjadkonarlikud
kihipinnad. Lubjakivi sisaldab merilii-
liate peeni lülisid, vähembrahhiopoo-
dide detriiti, piklikke lamedaid sam-
malloomadelubitoeseid,karpidepool-
meid, kihipindadel aga - tundmatute
mudaelanikeroomamisjälgi.Sõrmuspaas
Kivistunud lainevired(foto: T. Märss)
26
Ohesaare pank
Pank asub Sõrve poolsaare lääneran-
nal, Jämaja küla lähedal. Temapikkus
on700m,kõrgus3,5m,geoloogilist
läbilõiget-4,3m;taonOhesaarelade-
mejakihistutüüpläbilõige.Pankvõeti
13.03.1959.a. maastiku üksikelemen-
dina looduskaitse alla; alates 14.03.
1996. a. kuulub ta Ohesaare panga
ja kliburanna maastikukaitsealasse.
Läbilõikes vahelduvad erineva savi-
sisaldusega lubjakivid ja merglid, esi-
neb savi vahekihte. Panga lõunapool-
ses otsas ilmub ülemistesse kihtidesse
aleuriitne materjal. Need kivimid esin-
davad madalas rannalähedases meres
tekkinudsetteid.Ohesaarepaljandon
väga fossiiliderikas. Siit on leitudpea-
aegukõigiBaltikumiSiluri selgrootute
jakaselgroogseteesindajateskeletiosi:
esikohal on brahhiopoodid, järgnevad
ostrakoodid,krinoidid,karbid,sammal-
loomad,trilobiidid,teod,tentakuliidid,
tabulaadid, nautiloidid ja rugoosid.
Rohkestionkivimispeeneid tumedaid
kalade ja lõuatute soomuseid, har-
vemsuuremaid luuplaate.Suuresmit-
mekesisuses leidub merepõhja mudas
elanudloomadeelutegevusejälgi,näit.
ussikäike. Tähelepanuväärsed on pal-
jandiseluasendis säilinudmerekarpide
Grammysia obliquakojad,milledejärgi
onsaanudnime50cmpaksunemergli-
kiht, nn. Grammysia-mergel paljandi
ülemisekolmandikupiiril.
Ohesaare pank
SAAREMAA PANGAD 27
tegamereosades.Stromatoliitidepeal
lasuvad pangal ostrakoode, tigusid ja
kihiti ka eurüpteriide sisaldavad lain-
jaskihilised dolokivid; stromatoliitidest
allapooleagajäävadtumehallisavining
onkoliitidega dolokivi- ja konglome-
raadikihid. Viimased tekivad tavaliselt
mere rannalähedasemates, liikuvavee-
listesosades;sügavamal,vaikseveelises
keskkonnas nad reeglina puuduvad.
Kübassaare pangal avanevad kihid
kuuluvadilmseltRootsikülalademesse.
Kübassaare pank
PankasubKübassaarepoolsaarelõuna-
osaidarannal.Temapikkuson360m,
kõrguskuni1,5m,geoloogilistläbilõi-
get - 2,7 m. Pank asub Kübassaare
maastikukaitsealal. Tavaliselt on pank
maetud rannaklibu alla, millest siin-
seal ulatuvad välja astmetena tõusva
panganukid.Pärastpangamõnelõigu
puhastamistklibustavanebainulaadne
pilt,midaeikohtakusagilmujalEestis.
Panga keskmistes kihtides võib näha
horisontaalselt lasuvaid, kuni paari-
meetrise läbimõõduga, kihilise ristlõi-
kega kumeraid, väiksematest kühmu-
dest koosnevaidmoodustisi – stroma-
toliite. Neid peeti esialgu loomseteks
organismideks, stromatopoorideks,
tänapäeval aga bakterite elutegevuse
tulemusenaladestunudmoodustisteks.
Stromatoliididtekkisiderilistetingimus- Stromatoliidid Kübassaare pangal
Kübassaare pank(foto: T. Märss)
28
Anikaitse pank
PankasubKübassaarepoolsaarepõh-
jaosa idarannal, Kübassaare majakast
4 km kirdes. Järsaku kogukõrgus on
3,5 m, geoloogilist läbilõiget 2,3 m.
PangalpaljanduvadRootsikülalademe
kivimid: helehallid peenkavernoossed,
keskmise- kuni paksukihilised tigusid
ja karpe sisaldavad dolokivid onkolii-
tiderikka ja savimergli vahekihtidega.
Paljandi alumises osas esineb kohati
heledaidveeriseidjakihipindadelleidub
kuivalõhesid;huvitavadonläbikihtide
minevadpolügonaalsederaldusvormid
jakihisusrikked.Peajalgse? kivistis
Anikaitse pank
SAAREMAA PANGAD 29
30
SÕNASELETUSI
Ajastik – ajastualajaotus,millenimetus tuletatakseenamasti täiendsõnade"Vara-","Kesk-"või"Hilis-"lisamisegavastavaajastunimetuseette
Ajastu–üleilmsegeoloogiliseajaskaalapõhiühik,kümneidmiljoneidaastaidkestnudkindelajaetappMaageoloogilisesarengus
Avamus–ala,kuskindlavanusevõikoostisegakivimidulatuvadotsemaapinnale,võionkaetudõhukestekivistumatapinnakattesetetega
Balti klint–ligi1200kmpikune,ÖlandisaarelähisteltalgavjaLaadogajärvelõunakal-daniulatuvaluspõhjalisteastangutesüsteem,milleüheksosaksonPõhja-Eestiklint.
Barjäärriff–vallrahu,üksteiselekinnitunudmerepõhjaorganismide(korallid,lubiveti-kad,käsnad jt.) lubiskelettidestmoodustunudpiklik, vallitaolinemerepõhjakõrgendik,õigeminimõnevõrrakatkendlikrifiahelik
Bioherm–organismidepooltmoodustatudmerepõhjakõrgendik(vt.riff)
Biostroom–üksteiselekinnitunudorganismidelubiskelettidestkoosnevkiht
Brahhiopood–käsijalgne
Detriit–organismidepurunenudskeletiosised
Detriitlubjakivi – organismide skeletiosiseid sisaldav lubjakivi, jaguneb mudalis-det-riitseks,kui skeletiosistevaheloli settimiseajal lubimuda ja lausdetriitseks,kuialgseltlubimudapuudusjategemistolipuhtalubiliivaga;esimeseljuhultoimussettiminesüga-vamal,vaikseveelistestingimustes,teiseljuhulmadalaslainetusevööndis
Dolokivi – kaltsiumi ja magneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO3) moodustunudkivim
Domeriit –dolomiit-mergel,savimaterjalirikasdolomiitnekivim
Eurüpteriid–meriskorpion,väljasurnudskorpionilaadsetelülijalgseteklassiesindaja
Fossiil-kivistis
Gastropood–tigu
Iga–teatudkindelajaetappmingipiirkonnageoloogilisesarengus
Karbonaatsed kivimid–süsihappe(H2CO3)mineraalidest(kaltsiit,dolomiit)moodus-tunudkivimid,rahvakeelestuntudpaekivina
Kavern – kivimis esinev õõnsus, mis on enamasti tekkinud kivistise väljalahustumisetulemusena
Kavernoosne dolomiit–rohkeidlahustumisõõnsusisisaldavdolomiit
SAAREMAA PANGAD 31
Klint–ulatuslikulevikugameremurrutusetulemusenatekkinudaluspõhjalisteastan-gutesüsteem,ebatäpsevastenaonkasutatudnimetust"paekallas"
Kratoon – mandrituum, vana mandrilise maakoorega tasandikuline ala, mis kunagigeoloogilisesminevikusesinesiseseisvaürgmandrina;tänapäevageoloogilisestruktuuritähenduseskasutataksekanimetustplatvorm
Krinoid –meriliilia
Lade–teatudpiirkonnasgeoloogiliseeajooksulmoodustunudkivimid;lademenimiontuletatudkohanimest,kusladeontüüpiliselkujulesindatud
Ladestik– ladestualajaotus,vastavaajastikujooksulmoodustunudkivimid; ladestikunimetusmoodustatakseenamastitäiendsõnade"Alam-","Kesk-"või"Ülem-"lisami-segavastavaladestunimetuseette
Ladestu–samanimeliseajastujooksulmoodustunudkivimid
Mergel –lubi-jasaviainestkoosnevkarbonaatnekivim,nn.vesipaas
Mikriitlubjakivi –mudalinelubjakivi,lubimudastmoodustunudmikro-võipeitkristalli-linelubjakivi,mispeaaegueisisaldaorganismideskeletiosiseide.detriiti
Ostrakood –karpvähiline,kahepoolmegakojaselanud lülijalgsetehulkakuuluvpisi-kivistis
Paas–karbonaatkivimite (lubjakivi,dolomiit jm) rahvapäranenimetus,peetakseEestirahvuskiviks
Pank–meremurrutusetulemusenatekkinudaluspõhjakivimeistrannajärsak
Psilofüüt–ürgraigas,algelineeostaim
Riff–rahu,üksteiselekinnitunudorganismide(korallid,lubivetikad,käsnadjt.)lubiske-lettidestmoodustunudmerepõhjakõrgendik
Rifikõvik–tänapäevapinnamoesesinev,kõvadestrifikivimitestmoodustunudaluspõh-jakõrgendik
Siluri klint–(kaGotlandi–Lääne-Eestiklint)BaltiklindistlõunaspaiknevSilurikivimiteastangute süsteem, mis algab Gotlandi saare lähistel ja on jälgitav kuni Lääne-Eestimandrialani
Stromatopoor – väljasurnud kihtpoorsete käsnade klassi kuuluv suur pätsilaadnekivistis
Trilobiit–väljasurnudvähilaadsetelülijalgseteklassikuuluvkivistis
Ülimanner – superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner,
nt.Pangaea,Rodinia
KIRJANDUST
Aaloe,A.1958.Jaagarahulademepangad.EestiLoodus,1,14-18.
Aaloe, A. 1960. Ohesaare pank. Üügu pank. Rmt.: Looduskaitse teatmik. EestiRiiklikKirjastus,Tallinn,143-144,146-147.
Aaloe,A.,Miidel,A.1967.Eestipangadjajoad.EestiRaamat,Tallinn.71lk.
Klaamann,E.1959.Pangapank.EestiLoodus,2,108-109.
KlaamannE.&EinastoR.1982.CoralreefsofBalticSilurian(structure,faciesrela-tions).In:KaljoD&KlaamannE.(eds).EcostratigraphyoftheEastBalticSilurian.Valgus,Tallinn,35-41.
Leito,T.,Märss,T.2003.Saaremaapangad.KirjastusEestiLoodusfoto.32lk.
Luha,A.1927.PilteMuhujaSaaremaapankadelt.Rahvaülikool2,66-72.
Mark-Kurik,E.,Märss,T.1976.KivististelevikustOhesaarepaljandis.Geoloogilisedmärkmed3,48-54.
Orviku,K.1974.Eestimererannavöönd.Tallinn,111lk.(venekeeles).
Perens,H. 1996. Üügu-Kesselaiu pangad – geoloogiline võti Siluri ajastust. EestiLoodus,5/6,182.
Tuuling, I. & Tilk, K. 2004. Saaremaad ja Gotlandi ühendab klindivöönd. Eesti
Loodus6,42-46.
KIVISTISTE UURIMINE JA KAITSE
"Kivistisi, mis on olulised mineviku elu tundma õppimisel, säilitatakse muuseumides. Iga oluline kivistis saab muuseuminumbri. Mitmetel kivististel on suur teaduslik väärtus ning nende leiukohad ja täpne asend paljandis tuleb paleontoloogidel kirjeldada. Selgroogsete kivistised on haprad ning koosnevad paljudest osadest; nende teadusliku väärtuse säilimiseks on alati vajalik spetsialistide osalemine väljakaevamistel. Ka selgrootute kivistised tuleb täpselt leiukohaga siduda. Seetõttu on olulisemad Eesti kivististe rühmad vastavalt looduskaitseseadusele kaitse all. Kivistisi võib paljandi seinas vaadelda, kuid mitte sealt eemaldada. Lisaks on loodusmälestistena kaitse all ka paljud paljandid."
Puura, I., 2006. Eesti kivistisi, lk.3.
Geoloogiline ajaskaala
Holotseen
Pleistotseen
Pliotseen
Miotseen
Oligotseen
Eotseen
Paleotseen
Hilis-Kriit
Vara-Kriit
Hilis-Juura
Kesk-Juura
Vara-Juura
Hilis-Triias
Kesk-Triias
Vara-Triias
Loping
Guadalup
Cisural
Pennsylvania
Mississipi
Hilis-Devon
Kesk-Devon
Vara-Devon
Ludlow
Wenlock
Llandovery
Hilis-Ordoviitsium
Kesk-Ordoviitsium
Vara-Ordoviitsium
Furong
Kesk-Kambrium
Vara-Kambrium
Pridoli
KVATERNAAR
EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)
IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)
NEOGEEN
KRIIT
KARBON
PALEOGEEN
JUURA
TRIIAS
DEVON
ORDOVIITSIUM
KAMBRIUM
SILUR
PERM
EDIACARA
KRÜOGEEN
TON
STEN
ECTAS
CALYMM
STATHER
OROSIR
RHYAC
SIDER
Kainosoikum Uusaegkond
Fanerosoikum
Paleosoikum Vanaaegkond
Mesosoikum Keskaegkond
Proterosoikum Agueoon
Arhaikum Ürgeoon
Neoproterosoikum
Mesoproterosoikum
Neoarhaikum
Mesoarhaikum
Paleoarhaikum
Eoarhaikum
Paleoproterosoikum
0,00
0,0115
1,806
5,332
23,03
33,9 ± 0,1
55,8 ± 0,2
65,5 ± 0,3
99,6 ± 0,9
145,5 ± 4,0
161,2 ± 4,0
175,6 ± 2,0
199,6 ± 0,6
228,0 ± 2,0
245,0 ± 1,5
251,0 ± 0,4
260,4 ± 0,7
270,6 ± 0,7
299,0 ± 0,8
318,1 ± 1,3
359,2 ± 2,5
385,3 ± 2,6
397,5 ± 2,7
416,0 ± 2,8
418,7 ± 2,7
422,9 ± 2,5
428,2 ± 2,3
443,7 ± 1,5
460,9 ± 1,6
471,8 ± 1,6
488,3±1,7
501,0±2,0
513,0±2,0
542,0±1,0
630
850
1000
1200
1400
1600
1800
2050
2300
2500
2800
3200
3600
~4500
ISBN-13:978-9985-9763-2-6ISBN-10:9985-9763-2-0
top related