majandusaasta aruanne 2007/2008
Post on 17-Mar-2016
225 Views
Preview:
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
Põhivõrgu peamised ülesanded:
• Eesti suuremate elektritootjate ja -tarbijate elektrisüsteemiks ühendamine
• Elektrienergia edastamine pingel 6-330 kV tootjatelt jaotusvõrkudele
ja suurematele tööstustarbijatele
• Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise tagamine
• Eesti riikliku energiabilansi tagamine
• Süsteemihalduri teenuste osutamine
• Bilansienergia ost ja müük
Kas teadsid, et?
• Vastavalt elektrituruseadusele on OÜ Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi haldur ja vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise ning
varustuskindluse eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus.
• Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog. Põhivõrk ühendab Eesti suurtootjad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad
ühtseks elektrisüsteemiks kandes elektrit üle nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt.
• Põhivõrgu jaoks saab aina olulisemaks koostöös naabermaade süsteemihalduritega Euroopa Liidu piirkondliku elektrituru
ja piiriüleste elektriliste ühenduste arendamine.
• Põhivõrgus paikneb Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus, mis korraldab reaalajas kogu elektrisüsteemi tööd ja vastutab riigi
elektribilansi eest.
• Põhivõrk on erapooletu, kauplejatest ja teistest turuosalistest sõltumatu elektri ülekandeteenuse osutaja –
Põhivõrk on teiste kauplemist võimaldav turuplats ja turu korraldaja, kes ise elektriga ei kauple.
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
OÜ Põhivõrk asutati 1. aprillil 2004. aastal, 100% omanik on Eesti Energia AS
2
Eesti elektrisüsteemi kaart
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
ESTL
INK
Rakvere-Põhja
Eesti
BaltiRaasiku-Veo
Kohila
Narva HEJ
Venemaa
Läti
330 kV elektriliinid
220 kV elektriliinid
110 kV elektriliinid
35 kV elektriliinid
Merekaabel +/- 150 DC,
350 MW
330 kV alajaamad
220 kV alajaamad
110 kV alajaamad
Tuulepargid
Soojuselektrijaamad
Soome
3
TEGEVUSARUANNE
Põhivõrgu strateegia 6
Juhatuse pöördumine 7
Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal 8
Peamised sihid järgmistel majandusaastatel 9
Majandustegevusest ja varadest 10
Organisatsioonist 13
Inimestest 15
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele 18
Bilanss 19
Kasumiaruanne 20
Rahavoogude aruanne 21
Omakapitali muutuste aruanne 22
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 23
SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE 48
KASUMIJAOTAMISE ETTEPANEK 49
JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE KINNITUS 50
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
4
6
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Aastaks 2025 tahame olla parim põhivõrk Euroopas. Meie jaoks tähendab see:
• põhivõrguna efektiivselt toimimist
• katkematu elektrivarustuse tagamist
• kvaliteetse elektrienergia tagamist
• klientide kõrget rahulolu
• kõrget mainet oluliste huvirühmade silmis
• efektiivselt toimivat elektriturgu
• kvalifi tseeritud ja motiveeritud personali olemasolu
Põhivõrgu strateegia
Põhivõrgu strateegilised eesmärgid aastateks 2008-2015:
• elektrituru toimimise tingimused on tagatud
• Põhivõrgu juhitav ülekandetariifi komponent on madal
• Põhivõrk kannab üle kvaliteetset elektrienergiat
• kiendid on Põhivõrgu teenustega rahul
• elektrisüsteemi toimimine on tagatud
• olulised huvirühmad on Põhivõrguga rahul
• Põhivõrgu töötajad on kõrge kompetentsiga ja motiveeritud
• Põhivõrgu fi nantseesmärgid on täidetud
Missioon Eesti elektrivarustuse jätkusuutlikkuse tagamine tähendab meie jaoks:• elektrituru toimimiseks vajalike tingimuste tagamist • elektrivõrgu piisava läbilaskevõime ja elektrienergia kvaliteedi tagamist • elektrisüsteemi talitluse tagamist
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Lembit Vali Kalle Kilk Peep SooneJuhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige
Eesti elektrisüsteemi haldurina peame tagama riigi pideva
elektrivarustuskindluse olenemata sellest, milline saab tule-
vikus olema piirkonna tootmisvõimsuste paiknemine või
milline tootmisviis saab valdavaks. Elektrivõrgu hooldaja ja
arendajana peame käima käsikäes tootmise ja tarbimise tulevi-
kuprognoosidega. Vaid nii saame täita oma lähiaastate kõige
olulisemat rolli – olla õiglase turukorraldajana võimalusi
loovaks turuplatsiks kõigile energiaga kauplejatele.
Võrreldes varasemate aastatega on jõudsalt laienemas elektri-
turuga seonduvate tegevuste osakaal meie kogutegevuses.
Võimaldamaks elektrituru avanemist 2009. aasta algusest
35% ulatuses ning aastaks 2013 täielikult, peab Põhivõrk turu-
platsina tegema ära suure töö, et turg saaks hakata reaalsuses
toimima nii, et kõigi turuosaliste vajadused oleksid rahuldatud.
Kuna avaneva turu tingimustes vaatavad turuosalised juba
ammu kodumaa piiride taha, on ka Põhivõrgu jaoks koostöö
naabersüsteemidega väga tähtis – seda nii elektrisüsteemi
operatiivjuhtimise ja katkematu varustuskindluse tagamise
Lähiaastatel seisavad Põhivõrgu ees olulised väljakutsed kõigis meie kolmes peamises tegevusvaldkonnas – Eesti elektrisüsteemi haldamises, avaneva elektrituru arendamisega seotud tegevustes ning Põhivõrgule kuuluva vara efektiivses arendamises ja haldamises.
Hea lugeja
Lembit Vali
Kalle Kilk
Peep Soone
tasandil kui ka elektrivõrkude koordineeritud arendustegevuse
võtmes. Sellest tulenevalt on lähiaastate üheks olulisemaks
märksõnaks saamas aina laiemat turuplatsi võimaldavad välis-
ühendused. Elektrisüsteem ei ole enam ammu vaid kodu-
maiste liinide ja alajaamade võrgustik, vaid lai piiriülene ener-
giaga kauplemise turuplats.
Põhivõrgu inimesi seob pikaajaline kirg energeetika vastu, tahe
olla võtmetegijaks Eesti jätkusuutliku elektrivarustuse taga-
misel ja julgus võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad Eesti rahva
heaolu ka aastakümnete pärast. Meie strateegias sõnastatud
kaheksa olulise eesmärgi saavutamise nimel tegutseb kogu
Põhivõrgu meeskond, et üheskoos viia Põhivõrk Euroopa pari-
mate võrgu ettevõtjate hulka.
7
8
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Möödunud majandusaasta üheks olulisemaks sündmuseks
elektrisüsteemi juhtimise vallas oli uue elektrisüsteemi juhti-
mise vahendi SCADA juurutamine. Selle tulemusena paranesid
nii Eesti elektrisüsteemi jälgimise võimalused kui ka valmisolek
vaba elektrituru tekkeks. Lisaks suurendas SCADA-uuendus
juhtimiskeskuse töökindlust – nüüdsest on võimalik ühe
süsteemi tõrke korral kasutada teist, analoogset ja esimesest
sõltumatut juhtimissüsteemi.
Oluline on tuua välja Eesti ühinemine üle-Euroopalise põhivõr-
kudevahelise elektrienergia transiidivoogude kompensatsiooni-
mehhanismiga. Vabastades kauplejad piiriüleste ekspordi- ja
imporditasude maksmisest lihtsustab see oluliselt piiriülest
elektrienergiaga kauplemist.
Vastavalt elektrituruseadusele vastutab Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi toimimise eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus. See eesmärk ja vastutus kogu Eesti rahva ees on kõigi Põhivõrgu tegevuste juures ülim.
Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal
Koostöös naaberelektrisüsteemidega algatasime lõppenud
majandusaastal Põhjamaade elektribörsi NordPool’i laienemise
Baltimaadesse, et luua kõigile Baltikumi elektritootjatele ja –
tarbijatele võimalus elektrit osta ja müüa elektribörsi vahen-
dusel ühtse turuhinna alusel. See avardaks oluliselt Balti
riikides ning Põhjamaades tegutsevate elektritootjate ja -tarbi-
jate kauplemisvõimalusi.
Samuti jõudsid lõpule mitmed olulised investeeringud Põhi-
võrgu seadmetesse. Suuremate lõpetatud objektidena võib
esile tõsta Papiniidu, Kohila ja Rummu 110 kV alajaamade
renoveerimist. Aruandeaasta investeeringute kogumaht oli
227 miljonit krooni, mis järgmisel majandusaastal peaks taas
suurenema ligi 700 miljoni kroonini.
9
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Koostöös Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrkudega jätkuvad
ettevalmistused Balti riikide ja Poola energiasüsteemide ühen-
damiseks, mis omakorda on esimene samm Balti riikide üle
viimiseks sünkroontööle Kesk-Euroopa ühendenergiasüstee-
miga UCTE.
Samuti jätkuvad lõppenud majandusaastal alanud tööd Eesti
ja Soome vahele rajatava teise merekaabli ehituse ettevalmis-
tamiseks, sealhulgas on algatatud trasside valik ja arvutuste
tegemine kaabli võimalikest kasudest elektrienergia tarbijatele.
Põhivõrk töötab plaaniga käivitada Estlink 2 aastal 2013 ehk
samaaegselt Eesti energiaturu avanemisega.
Eesti elektrivarustuskindluse suurendamiseks jätkuvad ette-
valmistustööd iseseisva gaasiturbiin-elektrijaama rajamiseks,
mis elektrisüsteemi häiringute korral võimaldaks kiiresti käivi-
tada kodumaiseid avariireserve ning suuravariisid ära hoida.
Peamised sihid järgmistel majandusaastatel
Üks Põhivõrgu strateegilistest eesmärkidest on luua 2015. aastaks eeldused vabale konkurentsile avanenud elektriturul. See tähendab praktikas uute välisühenduste loomist, riigisisese elektrivõrgu tugevdamist ning ühtsel turul osalevate riikide (Eesti, Läti, Leedu, Soome) energeetika-alase regulatsiooni ühtlustamist. Kõigile neile valdkondadele keskendume ka järgmistel majandusaastatel.
10
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Vastavalt seadustele reguleerib Põhivõrgu majandustegevust
ja teostab ettevõtte tegevuse üle järelvalvet Konkurentsiamet.
Põhivõrgu elektrienergia ülekandeteenuste tariifi d määratakse
Konkurentsiameti poolt põhjendatud kulude ja varade toot-
lusel põhineva metoodika alusel. See muudab ettevõtte
majandustulemused suhteliselt hästi prognoositavateks.
Majandustegevusest ja varadest
Järgnevatelt aastatelt ootame ettevõtte jätkusuutlikku arengut, mille juures on täidetud nii klientide ootused mõistliku hinnaga osutatud kvaliteetse teenuse suhtes kui ka omaniku ootus fi rma kasumlikkuse osas.
Üldise majanduskeskkonna muutused toovad reeglina kaasa
muutused ka elektrienergia kodumaistes ülekandekogustes.
Siiski ei ole mõju Põhivõrgu majandustulemustele pikemas
perspektiivis märkimisväärne, kuna toimunud muudatused
võetakse järgmisel regulatsiooniperioodil tagantjärgi arvesse.
11
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008
Alajaamade arv 142 144 144 144
110 kV alajaamad 133 133 133 133
220 kV alajaamad 1 1 1 1
330 kV alajaamad 8 10 10 10
Liinide pikkus, km 5 193 4 991 5 212 5 206
35 kV kaabelliinid 54 54 53 53
35 kV õhuliinid 8 8 7 7
110 kV kaabelliinid 25 37 32 32
110 kV õhuliinid 3 370 3 412 3 420 3 414
220 kV õhuliinid 439 184 184 184
330 kV õhuliinid 1 298 1 298 1 515 1 515
Andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga
Majandustegevus teenuste lõikes
• elektri ülekandeteenus (~90% tuludest)Teenuse sisuks on kliendi soovil elektrienergia üle kandmine
ühest elektrivõrgu punktist teise. Ülekandeteenust osutame
Eestis asuvatele Põhivõrgu elektrivõrguga liitunud klientidele
ning Vene Föderatsiooni põhivõrgule. Meie klientideks on
peamiselt elektrijaamad, jaotusvõrgud ning suurtarbijad,
majandusaasta lõpu seisuga kokku 6 elektrienergia tootjat
ning 11 tarbijat.
• bilansiteenus (~6% tuludest)Teenuse sisuks on bilansihaldurist klientide elektribilansi taga-
mine, mille kaudu hoiame tasakaalus Eesti elektrisüsteemi
tervikuna.
Vastavalt seadusele peab iga turuosalise bilanss olema tasa-
kaalus. See tähendab, et tema poolt toodetud ja ostetud
elektrienergia kogused peavad olema võrdsed tema poolt
müüdud ning tarbitud elektrienergia kogustega. Tundidel,
mil turuosalise bilanss on negatiivne, müüb puudujääva elektri
talle Põhivõrk, vastupidisel juhul aga ostab ära üle jääva osa.
• kiudoptilise kaabli renditeenusPõhivõrgu elektriliinidele monteeritud kiudoptilise kaabli
kaudu edastatakse Põhivõrgule vajalikku tehnoloogilist infot.
Oma vajadustest ülejäävaid kiudoptilise kaabli kiude renditakse
Televõrgu ASile, kes kasutab neid oma klientidele sideteenuse
osutamiseks.
GWh 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008
Eesti-sisene 6 814 7 088 7 343 7 630
Eestist välja 2 783 2 686 2 181 4 037
Kokku 9 597 9 774 9 524 11 667
Kaoenergia 284 289 296 369
% 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008
Kaoprotsent 2,9 2,9 3,0 3,1
Ülekantud energia:
Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog – Põhivõrgule kuuluvate
110-330 kilovoldiste kõrgepingeseadme abil ühendame tootjad, jaotusvõrgud ja suur-
tarbijad ühtseks elektrisüsteemiks, mis võimaldab elektrit üle kanda nii kodumaiselt
kui ka piiriüleselt naaberriikidega. Majandusaasta lõpu seisuga on Põhivõrgul elektrilised
ühendused nii Läti ja Venemaa kui ka 2007. aasta algusest Soome energia süsteemiga.
12
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
TähtsamadmajandusnäitajadBilansi andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga.
Mln kr 2004/2005 2005/2006 2006/07 2007/2008
Tulud 968 1 080 1 127 1 190
Ärikulud 883 818 798 810
Ärikasum 85 263 329 380
Finantskulud 314 125 120 121
Puhaskasum -229 138 209 259
Investeeringud 632 670 585 226
Kohustused 2 798 3 000 3 063 2 763
Omakapital 1 871 2 009 2 218 2 476
Varad 4 669 5 009 5 281 5 239
1. Tulud
0
200
400
600
800
1000
1200
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
Mln kr
2. Ärikulud
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
200
400
600
800
1000
Mln kr
3. Ärikasum
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
150
100
50
200
250
300
350
400
Mln kr
4. Finantskulud
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
150
100
50
200
250
300
350
Mln kr
5. Puhaskasum
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
-250
500
-200-150-100
-50
100150200250300
Mln kr
6. Investeeringud
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
300
200
100
400
500
600
700
800
Mln kr
7. Kohustused
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
1500
1000
500
2000
2500
3000
3500
Mln kr
8. Omakapital
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
500
1000
1500
2000
2500
Mln kr
9. Varad
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
Mln kr
13
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
OsanikEesti Energia AS / 100%
NõukoguRAINE PAJO (esimees)
SANDOR LIIVEMARGUS KAASIK
HEIKI TAMMOJA
Juhatus
VarahaldusjuhtJuhatuse liige
KALLE KILK
Varahaldus
FinantsjuhtJuhatuse liige
PEEP SOONE
Finantsjuhtimine, kliendisuhted, elektriturud
Finantsosakond
Kliendihaldur
Elektriturgude osakond
Võrguhalduseosakond
Käiduosakond
Põhjakäidusektor
Idakäidusektor
Lõunakäidusektor
Diagnostikasektor
Elektrivõrguplaneerimise sektor
Investeeringuprojektidejuhtimise sektor
Tehnoloogiasektor
Tugiteenused
Juhatuse esimeesLEMBIT VALI
Ettevõtte üldjuhtimineEesti elektrisüsteemi
juhtimine
Elektrisüsteemijuhtimise osakond
Dispetšersektor
Režiimisektor
Bilansisektor
Andmehõivesektor
Läänekäidusektor
Organisatsioonist
Põhivõrgu strateegiliste ülesannete efektiivseks täitmiseks kasutame protsessijuhtimist. Sellele vastavalt on üles ehitatud ka ettevõtte struktuur.
Põhivõrgu strateegiat vaadatakse üle igal aastal. Tasakaalus
tulemuskaardi meetodil määratleti ka möödunud majandus-
aastal ettevõtte strateegilised eesmärgid, kriitilised edutegurid
ja mõõdikud edusammude hindamiseks. Samuti rakendati
tööle Põhivõrgu uus valdkondadepõhine juhtimismudel.
Põhivõrgu põhiprotsessiks on elektrienergia ülekandmine,
mistõttu toetava funktsiooniga teenuseid (juriidiline teenus,
maaprobleemide lahendamine jmt) ostame sisse. Eelmisest
majandusaastast lisandusid sisseostetavate teenuste hulka
hooldustööde ning lülitustoimingute teostamine Põhivõrgu
alajaamades ja liinidel. Vastavaid töid viivad läbi Empower
EEE AS ja AS Siemens Electroservices.
Sisseostu kasutame ka uurimis- ning arendustegevuse osas,
millesse lõppenud majandusaastal panustasime ligi 2 miljonit
krooni. Uuriti elektri kvaliteeti Eesti elektrisüsteemi kustumis-
järgse taaskäivitamise korral, koostati Eesti elektrijaamade
arvutusmudelid ja põhivõrgu kvaliteedinõuded ning osaleti
põhivõrkude hooldus- ja remondikulude võrdlusprojektis ITOMS.
14
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutus EQFM on meile väljas-
tanud sertifi kaadi R4E (Recognised for Excellence) tõenda-
maks, et oleme teinud juhtimiskvaliteedi arendamisel märki-
misväärseid edusamme ja oleme teel organisatsioonilise täius-
likkuse poole. Põhivõrgu juhtimissüsteem vastab kvaliteedijuh-
timise ISO 9001:2000, keskkonnajuhtimise ISO 14001:2004
ning töötervishoiu ja -ohutuse OHSAS 18001:1999 standardi
nõuetele.
Põhivõrgu tegevus on seotud mitmete keskkonnariskidega,
mistõttu peame negatiivset keskkonnamõju ennetama. Oleme
välja selgitanud olulised keskkonnaaspektid ning vastavalt
neile seadnud keskkonnaeesmärgid ja –ülesanded. Püstitatud
sihtideni jõudmise edukust jälgime spetsiaalse seiresüsteemi
abil, eraldi peame ka keskkonnakaitsealaste kaebuste registrit.
Põhivõrgu alajaamade elektriseadmetes on kokku ligi 6000
tonni õli. Keskkonna õlireostuse vältimiseks oleme seadnud
eesmärgiks teha korda kõikide õlitäitega elektriseadmete all
olevad õlikogumise rajatised. Hetkel vajavad korrastamist veel
22 õlikogumise vanni ja 13 mahutit. Viimastel aastatel oleme
kõik renoveeritavad õlimahutid asendanud õlipüüduritega,
mis nõuavad käidus märksa vähem kulutusi. Oluliselt oleme
vähendanud suure õlimahuga õlilülitite kogust, vahetades
need välja elegaaslülitite vastu. Kokku on elegaastäitega
seadmetes gaasi üle viie tonni.
Praktiliselt kõik meie elektrivõrgu uuendamiseks tehtavad
investeeringud aitavad kaasa keskkonnasäästlikkuse suurene-
misele. Spetsiaalselt keskkonnakaitsesse investeerisime
möödunud majandusaastal 2,8 miljonit krooni, eelarvelisi
vahendeid kasutasime lisaks 1,4 miljoni krooni ulatuses.
Keskkonnariskide vähendamiseks juhindume järgmisest:• teadvustame oma töötajatele ning tarnijatele seadusandlikke jm keskkonnaalaseid nõudeid ning kohustume neid täitma• rakendame standardi ISO 14001 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi ning kohustume seda pidevalt parendama• väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat• tarbime ressursse säästlikult
15
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
AS Fontes PMP poolt 2005. a läbi viidud väärtuste uuringu
tulemused näitavad, et Põhivõrgus töötavate inimeste isiklikud
väärtushinnangud langevad kokku ettevõtte väärtustega –
vastutustundlikkus, asjatundlikkus, abivalmidus ja avatus.
Väärtuste ühtsus ettevõtte ja töötaja tasandil on loonud tingi-
mused stabiilseks koosseisuks. Seda tõendab ka tööjõu voola-
vuse näitaja 2,5%, mida võib kasvavates konkurentsitingi-
mustes ning energeetikasektoris valitsevat spetsialistide
nappust arvestades pidada väga heaks näitajaks.
Inimestest
Põhivõrgu suurim vara on õiged inimesed õigetel ametikohtadel täitmas ülesandeid ja kandmas rolle, mis kõige paremini sobivad nende isikuomaduste, teadmiste ja võimetega.
2007/2008. majandusaastal oli keskmiseks töötajate arvuks
ettevõttes 127 – neist 79% mehed ning 21% naised, tööta-
jate keskmine vanus 45 aastat. Töötajatele maksti aasta
jooksul töötasudena koos maksudega välja 54,1 miljonit
krooni, juhatusele makstud tasud moodustasid koos erisoo-
dustuste ning maksudega kokku 4 miljonit krooni. Ettevõtte
nõukogu liikmetele maksti aruandeaastal 83 000 krooni,
eelneval perioodil neile tasu ei makstud.
Aivar Sarvandmehõive sektori juhataja
Töötajate arv
0
30
60
90
120
150
2007/2008
2006/2007
2005/2006
2004/2005
Mirjam Pihlakkliendihaldur
Nikolai Dorovatovskidiagnostika sektori juhataja
Ingrid Aruselektriturgude arendusjuht
Peep Teraleelarvejuht
Tamara Kovaginapearaamatupidaja
16
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne
Ettevõttes välja kujunenud ühised traditsioonid, töötajatele
suunatud üritused ning enesetäiendamist toetav töökeskkond
aitavad tagada staažikate töötajate soovi ettevõttele lojaalseks
jääda ning noorte spetsialistide huvi Põhivõrgu vastu. Ette-
võtte tugevuse kindlustabki erinevate põlvkondade võrdne
esindatus personali seas. Aastatepikkuse kogemusega tipp-
spetsialistid ning värskelt akadeemilise hariduse omandanud
noored täiendavad teineteist. Keskmine staaž ettevõttes on
18,3 aastat.
Põhivõrgu stabiilsuse ja progressiivsuse eelduseks on järel-
kasvu tagamine. Teeme koostööd mitmete kõrgkoolidega
ning pakume parimatele õppuritele praktikavõimalusi.
Samuti täiendavad meie töötajad end tasemeõppes. Käesoleva
aasta kevadel lõpetasid erinevatel tasanditel kraadiõppe 6%
Põhivõrgu töötajatest.
Iga-aastase personali rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad,
et Põhivõrgus töötavad pühendunud professionaalid. Põhi-
võrgu oluline tugevus töötajate silmis on konstruktiivsed
suhted juhtidega, erialase arengu toetamine ning see, et töö
võimaldab oma oskusi ja võimeid täiel määral rakendada.
Seesmiselt motiveeritud ja koostöövalmid inimesed on Põhi-
võrgu kõige tugevamaks alustalaks ja ettevõtte edukuse
pandiks.
Kersti Preiassistent
Töötajate hariduslik jaotusseisuga 31.03.2008
KõrgharidusKutseharidusKeskharidus
Töötajate vanuseline jaotusseisuga 31.03.2008
21-3031-4051-6041-5061-65üle 65
Toomas Laurandtöökeskkonna ekspert
Raivo Attikasrežiimisektori juhataja
Urmas Kriisainfotehnoloogiajuht
Heldur Karjahermpõhja käidu sektori juhataja
Märt Allikadispetšersektori juhataja
18
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Juhatus kinnitab, et:
• raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
• raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Põhivõrk fi nantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;
• OÜ Põhivõrk on jätkuvalt tegutsev ettevõte.
Juhatus kinnitab lehekülgedel 18 kuni 47 esitatud OÜ Põhivõrk 01.04.2007–31.03.2008 raamatupidamise aastaaruande
koostamise õigsust ja täielikkust.
Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele
Lembit Vali Kalle Kilk Peep SooneJuhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige
Tallinn, 30. juuni, 2008
19
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa
VARADKäibevara
Nõuded ja ettemaksed 165 380 118 173 2Kokku käibevara 165 380 118 173
PõhivaraMateriaalne põhivara 5 059 543 5 159 385 4Immateriaalne põhivara 13 820 2 910 5Kokku põhivara 5 073 363 5 162 295
Kokku varad 5 238 743 5 280 468
KOHUSTUSED JA OMAKAPITALLühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 66 541 48 069 6Mitmesugused võlad 317 067 703 604 6, 7Maksuvõlad 5 100 2 921 6Viitvõlad 23 168 4 752 6Kokku lühiajalised kohustused 411 876 759 346
Pikaajalised kohustusedMuud pikaajalised võlad 2 046 586 2 046 586 7Ettemakstud tulevaste perioodide tulud 304 085 256 999 8Kokku pikaajalised kohustused 2 350 671 2 303 585
Kokku kohustused 2 762 547 3 062 931
OmakapitalOsakapital 2 100 000 2 100 000 9Kohustuslik reservkapital 17 328 6 894Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 209 -98 033Aruandeaasta kasum 258 659 208 676Kokku omakapital 2 476 196 2 217 537
Kokku kohustused ja omakapital 5 238 743 5 280 468
20
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Kasumiaruanne
tuhandetes kroonides 1.4.2007-31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa
ÄRITULUDMüügitulu 1 184 758 1 125 208 10,12Muud äritulud 4 766 1 694 11Kokku äritulud 1 189 524 1 126 902
ÄRIKULUDKaubad, toore, materjal ja teenused -395 770 -402 634 13Mitmesugused tegevuskulud -45 174 -42 209 14Tööjõukulud -54 098 -42 762 15Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon -314 080 -309 634 4,5Muud ärikulud -458 -1 020 16Kokku ärikulud -809 580 -798 259
Ärikasum 379 944 328 643
Finantstulud ja -kulud
Finantstulud ja -kulud investeeringutelt sidusettevõttesse -153 2 468 3Intressikulud -121 119 -122 461 17Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 50 27Muud fi nantstulud ja -kulud -63 -1Kokku fi nantstulud ja -kulud -121 285 -119 967
Aruandeaasta puhaskasum 258 659 208 676
21
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Rahavoogude aruanne
tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSESTÄrikasum 379 944 328 643Korrigeerimised
Kasum materiaalse põhivara müügist -171 -530Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon 314 080 309 634 4,5Liitumis- ja muude teenustasude amortisatsioon -11 356 -4 880 8
Kokku korrigeerimised 302 553 304 224Äritegevusega seotud käibevarade muutus
Nõuete muutus ostjate vastu -13 695 -816Muu äritegevusega seotud käibevarade muutus -35 980 7 515
Kokku äritegevusega seotud käibevarade muutus -49 675 6 699Äritegevusega seotud kohustuste muutus
Võlgnevuse muutus tarnijatele 20 382 -6 970Muu äritegevusega seotud kohustuste muutus 42 289 5 046
Kokku äritegevusega seotud kohustuste muutus 62 671 -1 924Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 58 442 59 948 8Makstud intressid ja laenukulud -122 014 -122 187Kahjum valuutakursi muutustest 50 27Muud fi nantskulud -63 -1
Kokku rahavood äritegevusest 631 908 575 429
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSESTTasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -227 482 -628 929Laekunud materiaalse põhivara müügist 595 536Laekunud sidusettevõtte likvideerimisel 2 315 0Kokku rahavood investeerimistegevusest -224 572 -628 393
RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSESTKontsernisisese arvelduskrediidi muutus -407 336 52 964 7Kokku rahavood fi nantseerimistegevusest -407 336 52 964
Rahavood kokku 0 0
Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi algul 0 0Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 0 0Kokku raha ja selle ekvivalentide muutus 0 0
22
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Omakapitali muutuste aruanne
tuhandetes kroonides Osakapital Kohustuslikreservi kapital
Jaotamatakasum/kahjum
Kokku Lisa
Omakapital seisuga 31.03.2006 2 100 000 0 -91 139 2 008 861 9
2006/2007 aruandeaasta kasum 0 0 208 676 208 676Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali 0 6 894 -6 894 0
Omakapital seisuga 31.03.2007 2 100 000 6 894 110 643 2 217 537 9
2007/2008 aruandeaasta kasum 0 0 258 659 258 659Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali 0 10 434 -10 434 0
Omakapital seisuga 31.03.2008 2 100 000 17 328 358 868 2 476 196 9
Täpsem informatsioon osakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 9
23
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
OÜ Põhivõrk raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatu-
pidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi
raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatu-
pidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud
soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida
on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes
Eesti kroonides.
• Raha ja raha ekvivalendid
Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel
ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskon-
tode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi depo-
siite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse
bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.
Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fi kseeritud fi nantsvarad ja kohustused
Välisvaluutas toimunud tehingud on kajastatud Eesti kroo-
nides, kasutades tehingupäeval kehtinud Eesti Panga vastava
valuuta ametlikku noteeringut. Raha ülekandmise ja tehingu-
päeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajasta-
takse kasumiaruandes.
Välisvaluutas fi kseeritud varad ja kohustused on ümber
hinnatud bilansipäeval kehtinud Eesti Panga noteeringu alusel.
Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse
kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.
• Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase
äri tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid
teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid
ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses
(nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõen-
deid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt
nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis
viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku
pankrot või olulised fi nantsraskused ning maksetähtaegadest
mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse
langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta
eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade
nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaal-
selt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende
väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogu-
mina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud
nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on
vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoo-
gude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära
meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäo-
liselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest
1/ Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused
24
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema alla-
hindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste
nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate
nõuete kulu vähendamisena.
• Muud nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud
lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi
eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud
soetusmaksumuses.
Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul
võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud alla-
hindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis
tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigee-
ritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt
arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgne-
vatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära
meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid
kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Kõiki muid nõudeid kajastatakse järjepidevalt nõude arvele-
võtmisest kuni selle realiseerimiseni õiglases väärtuses.
Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt
kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.
Kauplemiseesmärgil soetatud nõuete õiglase väärtuse
muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi
kasumiaruandes.
• Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandus-
tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta
ja maksumusega alates 30 000 krooni. Varad, mille kasulik
tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla
30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe-
väärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise
hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike
inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
a. Soetusmaksumus
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetus-
maksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud
mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud
kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisun-
disse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis
tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee-
ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad alla-
hindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara
arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järg-
nevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus)
on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on mate-
riaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale
väärtusele.
b. Kulum
Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi-
määr määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle
kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul
amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetus-
maksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksu-
must, lõpetatakse vara amortiseerimine.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eris-
tatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud
25
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele
eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende
kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Piiramata
kasutuseaga objekte (maa jms.) ei amortiseerita.
Kulumi arvestamist alustatakse selle kuu algusest, mil vara on
kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning
lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust,
vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifi tseeri-
misel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse
kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi
ning lõppväärtuse põhjendatust.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara
gruppidele järgmised:
Uue põhivara kasulik eluiga,
aastates
Põhivara keskmine
allesjäänud eluiga
31.03.2008, aastates
Hooned 25–40 23Elektriliinid 30–60 25Muud rajatised 10–30 13Elektriülekandeseadmed 7–25 16Muu põhivara 3–20 8
c. Parendused, remont ja hooldus
Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksu-
musele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele
ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse
põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse
uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumu-
sele ning asendatud komponent või proportsionaalne osa
asendatud põhivarast kantakse bilansist maha.
Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse
kasumiaruandes aruande perioodi kuludes.
d. Väärtuse langus
Piiramatu kasuliku elueaga vara (nt. maa) ei amortiseerita,
vaid kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes
vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.
Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse
võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste
asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust
ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas,
mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava
väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest
on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus,
vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse
hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku
varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille
jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit).
Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel
bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav
väärtus on vahepeal tõusnud (v.a fi rmaväärtus, mille alla-
hindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse
aruande aasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu
vähendamisena.
e. Põhivara müük
Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks
lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. Vastavad
kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kirjel
,,Muud äritulud” või ,,Muud ärikulud”.
26
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Kasutus- ja kapitalirent
Kapitalirendina on klassifi tseeritud rent, mille puhul kõik
olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved on läinud
rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna
tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul.
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse
bilansis analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amorti-
seeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas raken-
datavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed
kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul,
kui on täidetud järgmised tingimused:
- varaobjekt on ettevõtja poolt kontrollitav;
- on tõenäoline, et ettevõtja saab objekti kasutamisest
tulevikus tulu;
- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.
Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetus-
maksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse
bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud
akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tule-
nevad allahindlused
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset põhivara amortisee-
ritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku
eluea jooksul. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooni-
perioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade
vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele on järgmised:
• Tarkvara ja litsensid 3 aastat
• Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat
Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui
eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse
põhivara väärtuse languse hindamisele.
Finantskohustused
Kõik fi nantskohutused (võlad hankijatele, võetud laenud,
viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)
võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab
ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajasta-
mine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus
on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühi-
ajalisi fi nantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele
kuuluvas summas. Pikaajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressi-
määra meetodit.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise
tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäe-
vast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist
edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul
bilansipäevast, kuid mis refi nantseeritakse pikaajaliseks pärast
bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse
lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohus-
tusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda
laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.
27
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Eraldised ja tingimuslikud kohustused
Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on
avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste taga-
järjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.
Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnan-
gust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning
eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis
summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva
seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks
või üleandmiseks kolmandale osapoolele.
Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu
jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud
väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse
summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on
ebaoluline.
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realisee-
rumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või
millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava
usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande
lisades tingimuslike kohustustena.
a. Tehnorajatiste talumise tasu võlg
Vastavalt asjaõiguseseadusele on maaomanik Eestis kohustatud
taluma tema kinnisasjale paigaldatud tehnorajatisi. Seaduse
järgi peab tehnorajatiste omanik maksma maaomanikule
tehnorajatiste talumise eest kompensatsiooni seadusega sätes-
tatud määrades ja osas, kui poolte vahel pole kokku lepitud
teisiti. Seisuga 31.märts 2008 on OÜ-l Põhivõrk kohustus
maksta maaomanikele tehnorajatiste talumise eest tasu
summas 945 tuh kr, seisuga 31.märts 2007 kohustuse summa
oli 670 tuh kr. Tasu on arvestatud tagasiulatuvalt alates
1. novembrist 2004.
Maksude arvestus
Vastavalt kehtivatele õigusaktidele Eestis ettevõtete kasumit ei
maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu
nõudeid ega kohustusi. Tulumaksu makstakse dividendidelt,
erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt,
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna
korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud
kasumi maksumääraks 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksu-
määr 22/78, kuni 31.12.2006 23/77 ja kuni 31.12.2004-ni
26/74) väljamakstavate netodividendide summast. Teatud
tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma
täiendava tulumaksukuluta. Tulumaksuseadus näeb ette tulu-
maksumäära edasise alanemise kuni 2011. aastani: 2009.
aastal on maksumäär 20/80, 2010. aastal 19/81 ja alates
2011. aastast on maksumäär 18/82 netodividendidena välja-
makstavalt summalt.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu
kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal
perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest,
millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need
tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib
dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
28
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Tulude ja kulude arvestus
Tulude ja kulude arvestuses on lähtutud tulude ja kulude
vastavuse printsiibist, kus aruandeperioodil teenitud tuludest
on maha arvatud samade tulude teenimisega seotud kulud.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva
tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi
ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik
olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale,
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt
mää ratav ning tehingust saadava tasu laekumine on
tõe näoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse
osutamise järel.
Liitumistasud kajastatakse liitumistasu tuluna eeldatava
kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat.
Tuludesse kandmata liitumistasu kajastatakse bilansis pika-
ajaliste tulevaste perioodide tuludena.
Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reserv-
kapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhas-
kasumi eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali
vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab
1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi
katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist
ei tehta väljamakseid osanikele.
Sidusettevõtjad
Sidusettevõtja on ettevõte, mille üle emaettevõtjal on oluline
mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise
mõju olemasolu juhul, kui ettevõte omab sidusettevõtjas 20%
kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.
Ettevõtte kulusid mõjutavad veel järgmised maksuliigid:
Maksuliik Maksumäärkuni 31.12.2006
Maksumäärkuni 31.12.2007
Maksumääralates 01.01.2008
Sotsiaalmaks 33% 33% 33% Töötajatele tehtud väljamaksetelt
ja erisoodustuselt
Töötuskindlustus-makse 0,3% 0,3% 0,3% Töötajatele tehtud väljamaksetelt
Erisoodustuste tulumaks ja
ettevõtte tulumaks ettevõtlu-
sega mitteseotud kuludelt
23/77 22/78 21/79 Töötajatele tehtud erisoodustuselt
ja ettevõtlusega mitteseotud
kuludelt
Maamaks 0,8–2,5% 0,6–2,5% 1,0–2,5% Maa maksustamishinnast aastas
29
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
Sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja
arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajas-
tatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumee todile
võetakse omandatud sidusettevõtjate varad, kohustused
ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele
nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetus-
maksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe
kajastatakse positiivse või negatiivse fi rmaväärtusena.
Investeeringud sidusettevõtjatesse kajastatakse bilansis kasu-
tades kapitaliosaluse meetodit. Kapitaliosaluse meetodi koha-
selt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksu-
muses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte
osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis
(nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui
muudel omakapitali kirjetel).
Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid
elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realisee-
rimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul,
kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.
Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava
investeeringuobjekti kahjumis on võrdne või ületab investee-
ringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu
bilansilist väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse
bilansiväliselt. Juhul kui ettevõte on garanteerinud või kohus-
tatud rahuldama investeeringuobjekti kohustusi, kajastatakse
bilansis nii vastavat kohustust kui kapitaliosaluse meetodi
kahjumit.
Osalust omandatud sidusettevõtjate varades ja kohustustes
ning omandamisel tekkinud fi rmaväärtust kajastatakse bilansis
netosummana vastavalt real „Pikaajalised fi nantsinvestee-
ringud“.
Rahavoogude aruanne
OÜ Põhivõrk rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel
meetodil, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks
korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute
mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste
kohustuste saldode muutused.
30
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
2 / Nõuded ja ettemaksed tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa
NÕUDED OSTJATE VASTU
Ostjatelt laekumata arvedelektrivõrgu teenuste eest 21 840 10 612muud laekumata arved 4 4Kokku ostjatelt laekumata arved 21 844 10 616
Kokku nõuded ostjate vastu 21 844 10 616Nõuded seotud osapoolte vastu 135 110 96 577 3Muud nõuded 164 11EttemaksedMaksude ettemaksed
Käibemaksu ettemaks 7 203 9 773Kokku maksude ettemaksed 7 203 9 773
Muud ettemaksedKindlustuspreemiad 57 517Ettemaksed teenuste eest 387 209Muud ettemakstud kulud 615 470Kokku muud ettemaksed 1 059 1 196Kokku ettemaksed 8 262 10 969
Kokku nõuded ja ettemaksed 165 380 118 173
Nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid
31
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
3 / Nõuded seotud osapoolte vastu
tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa
OÜ Jaotusvõrk 126 455 83 021Eesti Energia AS Energiakaubandus 983 0Televõrgu AS 979 861Põlevkivi Kaevandamise AS 814 511OÜ Iru Elektrijaam 101 0AS Narva Elektrijaamad 92 96Kohtla-Järve Soojus AS 35 32Eesti Energia AS 0 3 837
Kokku nõuded kontserniettevõtjate vastu 129 459 88 358
Nõuded sidusettevõtteleSIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs 0 2 468
Kokku nõuded sidusettevõtjate vastu 0 2 468
Muud nõuded seotud osapoolte vastuNordic Energy Link AS 5 651 5 751
Kokku muud nõuded seotud osapoolte vastu 5 651 5 751Kokku nõuded seotud osapoolte vastu 135 110 96 577 2
OÜ Põhivõrk sidusettevõtja SIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs likvideerimisprotsess lõpetati 2007.a märtsis.
Likvideerimisbilansi kohaselt kuulus jaotatavast varast OÜ-le Põhivõrk 2 468 tuh kr, mis on kajastatud 31.03.2007 bilansis lühi-
ajalise nõudena.
Mais 2007.a laekus summa 2 315 tuh kr. Vahe 153 tuh kr, mis maksti DC Baltija juhtkonnale preemiaks, on kajastatud 2007/2008.
majandusaastal.
Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid.
32
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
4 / Materiaalne põhivara
tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja
seadmed
Kokku
Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006Soetusmaksumus 27 739 129 107 3 069 467 1 579 569 4 805 882Akumuleeritud kulum 0 -18 307 -371 954 -250 036 -640 297Jääkmaksumus 27 739 110 800 2 697 513 1 329 533 4 165 585
Lõpetamata ehitus 445 0 235 089 478 148 713 682Ettemaksed 0 0 0 7 472 7 472Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006 28 184 110 800 2 932 602 1 815 153 4 886 739
Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 0 35 697 222 421 324 169 582 287Arvestatud kulum 0 -8 517 -147 917 -151 973 -308 407Arvestatud väärtuse langus* 0 0 -181 -64 -245Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses 0 0 0 0 0Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 663 12 688 4 498 17 849Mahakantud põhivara kulum 0 -663 -12 688 -4 498 -17 849Müüdud vara jääkväärtuses 0 0 0 -7 -7Lõpetamata ehituse mahakandmine 0 0 0 -982 -982Kokku perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised 0 27 180 74 323 171 143 272 646
Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007Soetusmaksumus 27 739 164 142 3 459 226 2 138 857 5 789 964Akumuleeritud kulum 0 -26 160 -507 366 -396 625 -930 151Jääkmaksumus 27 739 137 982 2 951 860 1 742 232 4 859 813
Lõpetamata ehitus 445 0 55 063 244 064 299 572Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007 28 184 137 982 3 006 923 1 986 296 5 159 385
järg lk 33
33
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
4 / Materiaalne põhivara (järg)
tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja
seadmed
Kokku
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 207 17 005 28 340 175 668 221 220
Arvestatud kulum 0 -7 842 -146 753 -155 697 -310 292Arvestatud väärtuse langus* 0 -34 -194 -3 048 -3 276Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses ** 0 -838 -5 862 0 -6 700Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 -1 215 -5 226 -52 329 -58 770Mahakantud põhivara kulum 0 1 215 5 226 52 329 58 770Müüdud vara jääkväärtuses -67 -237 0 -120 -424Lõpetamata ehituse mahakandmine 0 0 -369 -1 -370Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008toimunud liikumised 140 8 054 -124 838 16 802 -99 842
Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008Soetusmaksumus 27 879 178 806 3 502 727 2 399 310 6 108 722Akumuleeritud kulum 0 -32 770 -648 925 -502 219 -1 183 914Jääkmaksumus 27 879 146 036 2 853 802 1 897 091 4 924 808
Lõpetamata ehitus 445 0 28 283 106 007 134 735Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008 28 324 146 036 2 882 085 2 003 098 5 059 543
*Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest.
**Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber
klassifi tseeritud immateriaalseks põhivaraks.
Info rendile antud põhivara kohta on toodud lisas 18.
34
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
5 / Immateriaalne põhivara
tuhandetes kroonides Tarkvara Isiklikudkasutusõigused
Kokku
Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2006 0 0 0
Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumisedTarkvara lõpetamata soetus 2 910 0 2 910Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2007 2 910 0 2 910
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 1 334 3 018 4 352Arvestatud amortisatsioon -56 -86 -142Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses * 0 6 700 6 700Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised 1 278 9 632 10 910
Immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008Soetusmaksumus 202 9 901 10 103Akumuleeritud kulum -56 -269 -325Jääkmaksumus 146 9632 9 778
Lõpetamata soetus 4 042 0 4 042Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008 4 188 9 632 13 820
Immateriaalse põhivarana kajastatakse tarkvara litsensi ja isiklikud kasutusõigused
*Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber klassifi t-
seeritud immateriaalseks põhivaraks.
35
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
6 / Lühiajalised kohustused
tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007
Võlad tarnijatele Võlad põhivara eest 28 443 30 352 Muud võlad kaupade ja teenuste eest 38 098 17 717Kokku võlad tarnijatele 66 541 48 069
Mitmesugused võladLühiajalised võlad kontserniettevõtjatele (lisa 7) 288 767 703 604Muud võlad 28 300 0Kokku muud võlad 317 067 703 604
MaksuvõladSotsiaalmaks 2 213 1 737Tulumaks 1 317 1 030Töötuskindlustusmaksed 45 36Kohustuslik kogumispension 77 58Maamaks 98 60Aktsiisimaks 1 350 0Kokku maksuvõlad 5 100 2 921
Viitvõlad Võlad töövõtjateleMaksmata töötasud 1 871 1 605Preemiade ja puhkusetoetuste kohustus 3 217 215Puhkusetasude kohustus 2 124 1 639Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse kohustus 1 776 617Kinnipidamised töötasust 9 6 Tehnorajatiste talumise tasu 945 670 Muud viitvõlad ( lisa 13) 13 226 0Kokku viitvõlad 23 168 4 752
Kokku lühiajalised kohustused 411 876 759 346
36
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
7 / Võlad seotud osapooltele
tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 lisa
Võlad kontserniettevõtjateleLühiajalised võlad
Eesti Energia AS 277 020 681 875Narva Elektrijaamad AS 9 149 9 158Jaotusvõrk OÜ 265 2 419Elektriteenused AS 444 8 268Televõrgu AS 1 143 1 076Kohtla -Järve Soojus AS 19 147Elpec AS 691 549Iru EJ OÜ 27 31ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 9 81Kokku lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele 288 767 703 604 6
Pikaajalised võlad Eesti Energia AS 2 046 586 2 046 586Kokku pikaajalised võlad kontserniettevõtjatele 2 046 586 2 046 586
Kokku võlad kontserniettevõtjatele 2 335 353 2 750 190Kokku võlad seotud osapooltele 2 335 353 2 750 190
OÜ Põhivõrk kasutab fi nantseerimiseks kahte liiki laenusid:
- lühiajaline laen on olemuselt arvelduskrediit OÜ Põhivõrk kontol, mis kuulub Eesti Energia AS kontsernikonto koosseisu.
Arvelduskrediidi jääk oli 31.03.2008 260 161 tuhat krooni (31.03.2007 - 667 497 tuhat krooni).
Intressimäär arvelduskrediidilt oli 4,65% majandusaastal 2007/2008 (2006/2007 - 4,35%)
- pikaajaline laenuleping sõlmiti 31.03.2005. Selle kohaselt laenab Eesti Energia AS OÜ Põhivõrgule 2 046 586 tuhat krooni
tähtajatult, kuid tagasikutsumise õigusega 13-kuulise etteteatamise korral.
Laenu intress oli nii 2006/2007 kui 2007/2008 majandusaastate puhul sama kui arvelduskrediidil.
Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS aastaks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja
OÜ-le Põhivõrk kehtestatud riskimarginaalile. Laenu alusvaluutaks on Eesti kroon.
Finantseerimiskohustustelt arvestatud intressikulu on kajastatud lisas 17.
37
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
8 / Ettemakstud tulevaste perioodide tulud
tuhandetes kroonides
Pikaajalised tulevaste perioodide tuludLiitumistasud seisuga 01.04.2006 201 931Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised
Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud 59 948Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) -4 880
Liitumistasud seisuga 31.3.2007Saadud liitumistasud 264 676Akumuleeritud amortisatsioon -7 677
Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2007 256 999
Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedLaekunud liitumis- ja muud teenustetasud 58 442Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) -11 356
Liitumistasud seisuga 31.3.2008 304 085Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2008 304 085
9 / Osakapital OÜ Põhivõrk ainuosanikuks on Eesti Energia AS, kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 2 100 mln kr.
Äriseadistiku nõuete kohaselt peab ettevõtja moodustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks
on 1/10 osakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus peab olema 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali
miinimumsuuruse täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapita-
list, samuti osakapitali suurendamiseks. Seisuga 31.03.2008 oli jaotamata kasum (võttes arvesse kohustuslikku nõuet kanda 1/20
majandusaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) 345 935 tuh kr. OÜ Põhivõrk on seisuga 31.03.2008 kohustatud jaota-
mata puhaskasumist kandma kohustuslikku reservkapitali 12 933 tuh kr (seisuga 31.03.2007 10 434 tuh kr).
Dividendide väljamaksmisel omanikele alates 01.01.2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksu-
määr 22/78 ning kuni 31.12.2006 23/77). Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 72 646 tuh kr tulu-
maksu (seisuga 31.03.2007 22 046 tuh kr).
Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 273 289 tuh kr (seisuga 31.03.2007 78 163 tuh kr).
38
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
10 / Müügitulu tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKESBilansienergia müük 73 271 52 754Kokku bilansienergia müük 73 271 52 754Elektrivõrgu teenuste müük
Edastamistasu 483 799 350 958Võrguühenduse kasutamise tasu 560 726 663 158Liitumistasude amortisatsioon (lisa 8) 11 356 4 880Muud elektrivõrgu teenused 40 624 42 801Kokku elektrivõrgu teenuste müük 1 096 505 1 061 797
Muude teenuste ja kaupade müükÜlekandeseadmete rent (lisa 18) 11 469 10 101Vanametalli müük 2 927 56Muude teenuste müük 560 498Muu kaupade müük 26 2Kokku muude teenuste ja kaubade müük 14 982 10 657
Kokku müügitulu 1 184 758 1 125 208 Müügitulu jaguneb geograafi liste piirkondade lõikes järgnevalt:
Eesti 1 127 757 1 074 014
Läti 37 218 36 106Venemaa 18 190 12 491Leedu 1 593 2 597
Kokku müügitulu 1 184 758 1 125 208
OÜ Põhivõrk müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 1 096 505 1 061 79735141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 73 271 52 75477399 Mujal liigitamata masinate ja seadmite rentimine 11 469 10 101
* EMTAK -Eesti majanduse tegevusalade klassifi kaator
11 / Muud äritulud1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Saadud viivised, trahvid, hüvitised 4 496 1 158Kasum põhivara müügist 171 530Kasum valuuta kursivahedest 99 6Kokku muud äritulud 4 766 1 694
39
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
12 / Müügitulu seotud osapooltele
tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Bilansienergia müükEesti Energia AS 30 351 17 334Narva Elektrijaamad AS 602 352
Kokku bilansienergia 30 953 17 686
Elektrivõrgu teenuste müükJaotusvõrk OÜ 904 752 939 396Eesti Energia AS 37 674 18 933Põlevkivi Kaevandamise AS 5 917 5 836Iru Elektrijaam OÜ 625 295Narva Elektrijaamad AS 311 217Kohtla-Järve Soojus AS 233 153
Kokku elektrivõrgu teenuste müük 949 512 964 830Muude teenuste ja kaupade müük
Ülekandeseadmete rent (lisa 18) 11 469 10 101Televõrgu AS 11 469 10 101
Kinnisvara rent ja hooldus 441 394Televõrgu AS 276 229Narva Elektrijaamad AS 165 165
Remondi- ja ehitusteenuste müük 7 9Elektriteenused AS 3 4Iru Elektrijaam OÜ 0 5Jaotusvõrk OÜ 4 0
Kasutatud kaupade müük 15 0Jaotusvõrk OÜ 12 0Televõrgu AS 3 0
Kokku muude teenuste ja kaupade müük 11 932 10 504Kokku müügitulu seotud osapooltele 992 397 993 020
Materiaalse põhivara müükNarva Elektrijaamad AS 0 12Eesti Energia AS 2 7
Kokku materiaalse põhivara müük 2 19
Viivised, trahvid, hüvitisedElektriteenused AS 0 17Eesti Energia AS 1 0
Kokku viivised, trahvid, hüvitised 1 17
40
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
13 / Kaubad, toore, materjal ja teenused
tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekterOstetud bilansienergia 70 253 51 299Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 1 223 493Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter 71 476 51 792
Süsteemiteenuste kuludOstetud elektrilised reservid 51 819 49 248Reaktiivenergia 3 157 2 219Kokku süsteemiteenuste kulud 54 976 51 467
Elekter võrgukadude kompenseerimiseksElekter taastuvatest allikatest 8 360 70 989Elekter mittetaastuvatest allikatest 151 450 120 374Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks 159 810 191 363
Hooldus- ja remonditöödPõhitegevuse rajatistele ja seadmetele 62 855 70 210Tootmishoonetele ja - territooriumitele 3 557 3 025Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 2 698 10 479Muud kulud 857 510Kokku hoodus- ja remonditööd 69 967 84 224
Muud kuludOperatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 7 743 20 165Muud kulud * 31 798 3 623Kokku muud kulud 39 541 23 788
Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 395 770 402 634
* Tulenevalt EL regulatsioonist sõlmisid Euroopa põhivõrgud piiriüleste transiidivoogude kompenseerimise ehk nn. ITC lepingu.
Selle kohaselt arvutatakse Euroopa põhivõrkude assotsiatsiooni - ETSO - poolt kompensatsioonisummad, mis tuleb elektri transiiti
põhjustanud maade põhivõrkudel maksta nende maade põhivõrkudele, millest vastav transiit läbi läks.
Aastaaruande koostamise ajaks polnud ETSO veel suutnud välja arvutada kõiki kompensatsioonisummasid. Selle tulemusena
kajastas OÜ Põhivõrk ITC tasu eest esitamata arvete summasid 7 543 tuh kr ja selgitamata kompenseerimissummasid hinnangu
alusel 5 457 tuh kr, summa kokku 13 000 tuh kr kuludena ja kohustusena muude viitvõlgade hulgas (lisa 6).
41
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
14 / Mitmesugused tegevuskulud
tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Töövahendite- ja transpordi kulud 1 677 1 545Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 3 400 3 713Kulud büroodele 6 943 7 058Uurimistööd ja konsultatsioonid 2 885 4 258Telekommunikatsioonikulud 13 949 13 431Infotehnoloogia kulud 5 087 4 781Koolituskulud 1 452 1 692Muud tegevuskulud 9 781 5 731Kokku mitmesugused tegevuskulud 45 174 42 209
15 / Tööjõukulud tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 38 122 29 385Toetused töötajatele 688 731Töölepingu lõpetamise hüvitised 598 1 029Muud tasud 1 121 648Kokku arvestatud töötajatele 40 529 31 793Sotsiaalmaks 13 462 10 643Töötuskindlustusmaksed 107 85Erisoodustuste tulumaks 241Kokku tööjõukulud 54 098 42 762
Sh arvestatud juhatusele (juhatajale) ja nõukogulePõhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 2 834 2 196Erisoodustused 178 51Sotsiaalmaks 994 742Kokku arvestatud juhatusele 4 006 2 989
järg lk 42
42
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
15 / Tööjõukulud (järg) Töötajate arv
Töötajate arv perioodi algul 134 140Töötajate arv perioodi lõpul 128 134Keskmine töötajate arv 127 138
Keskmine töötasu kuus oli 25 014 krooni (võrreldaval perioodil 17 745 krooni)
Juhatuste liikmetele makstakse Osaühingu algatusel teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist, mis võrdub nelja kuu
teenistustasuga.
Osaühingu nõukogu liikmetele on makstud aruandeaasta jooksul 83 tuh kr, eelneval perioodil tasu ei makstud.
16 / Muud ärikulud Tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Ettevõtlusega mitteseotud kulud 371 384Trahvid, viivised, hüvitised 33 559Kahjum valuuta kursi muutusest 4 1Ettevõtte tulumaks 50 76Kokku muud ärikulud 458 1,020
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt
tuhandetes kroonides 01.4.2007 - 31.3.2008 01.4.2006 - 31.3.2007
Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekterOstetud bilansienergia
Eesti Energia AS 38 333 36 418Ostetud võimsuse reguleerimise teenus
Narva Elektrijaamad AS 1 223 493Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter 39 556 36 911Süsteemiteenuste kulud
Ostetud elektrilised reservidNarva Elektrijaamad AS 41 586 43 588
ReaktiivenergiaNarva Elektrijaamad AS 3 022 2 075Iru Elektrijaam OÜ 135 144
Kokku süsteemiteenuste kulud 44 743 45 807
järg lk 43
43
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)
tuhandetes kroonides 01.4.2007 - 31.3.2008 01.4.2006 - 31.3.2007
Elekter võrgukadude kompenseerimiseksElekter taastuvatest allikatest
Eesti Energia AS 348 2 150Elekter mittetaastuvatest allikatest
Narva Elektrijaamad AS 150 071 117 920Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks 150 419 120 070Hooldus- ja remonditööd
Põhitegevuse rajatistele ja seadmeteleElektriteenused AS 4 425 22 306Narva Elektrijaamad AS 3 631 4 156ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 5 775 5 723Jaotusvõrk OÜ 0 1 549Kohtla-Järve Soojus AS 149 388Energoremont AS 0 21Elpec AS 1 334 1 237Elektrikontrollikeskus AS 3 18Eesti Energia AS 133 698Televõrgu AS 116 0
Kokku hoodus- ja remonditööd 15 566 36 096Muud kulud
Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud Narva Elektrijaamad AS 2 352 2 286Jaotusvõrk OÜ 1 560 1 748Elektriteenused AS 0 10 023Kohtla-Järve Soojus AS 0 420
Muud kuludNarva Elektrijaamad AS 919 1 012Eesti Energia AS 0 10
Kokku muud kulud 4 831 15 499
järg lk 44
44
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)
tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa
Mitmesugused tegevuskuludValve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud
Eesti Energia AS 2 741 2 629Kulud büroohoonetele, ruumidele, territooriumile
Eesti Energia AS 6 266 6 200Konsultatsioonid
Eesti Energia AS 285 285Telekommunikatsioonikulud
Televõrgu AS 13 497 12 932Infotehnoloogia kulud
Eesti Energia AS 2 645 2 646Mitmesugused äriteenused
Eesti Energia AS 1 888 670Kokku mitmesugused tegevuskulud 27 322 25 362Muud ärikulud
Viivised, trahvid, hüvitisedEesti Energia AS 5 5
Kokku muud ärikulud 5 5
Intressikulu Eesti Energia AS Intressikulud laenudelt 121 119 122 461 7
Kokku intressikulu 121 119 122 461
Tehingud sidusettevõtjategaSIA “Baltijas Energosistemu dispeceru centrs”
Dispetserijuhtimiskulud 0 3 053Muud kulud 0 683Kokku ärikulud 0 3 736
45
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
18 / Kasutusrent tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007
Renditulu Hooned 544 433 Ülekandeseadmed* (lisa 10) 11 469 10 101Kokku renditulu 12 013 10 534
tuhandetes kroonides 1.4.2007 -31.3.2008 1.4.2006 -31.3.2007
Rendikulu Hooned 6 069 6 004 Transpordivahendid 1 628 1 489 Muud masinad ja seadmed 29 10Kokku rendikulu 7 726 7 503
Kasutusrendilepingud on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad, v.a. ülekandeseadmete rent
Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel*tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007
Renditulu < 1 aasta 12 033 11 469 1 - 5 aastat 48 132 45 876 > 5 aasta 60 165 68 814Kokku renditulu 120 330 126 159
Kasutusrendi tingimustel rendile antud varadtuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007
Soetusmaksumus 68 623 65 181Kulum -18 492 -13 281Jääkväärtus 50 131 51 900
* OÜ Põhivõrgul on üks mittekatkestatav kasutusrendi leping, milles renditakse välja liini mastidele kinnitatud kiudopti-
lise kaabli vabu kiude. Nimetatud kaabel toimib ühtlasi ka liinidele vajaliku piksekaitsetrossina ning Põhivõrgu kasutuses
olevate kiudude kaudu töötab Põhivõrgu tehnoloogiline side. Vabu kiude rendib Televõrgu AS. Rendilepinguga kaasneb
piirang, mille kohaselt OÜ Põhivõrk ei tohi oma ülekandeseadmeid teistele telekommunikatsiooni alal tegutsevatele äri -
ühingutele kasutada anda. Rendileping lõpeb 31.03.2018. Rendilepingu alusvaluuta on Eesti kroon ja intressimäär on 13%.
46
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
19 / Tehingud seotud osapooltega
OÜ Põhivõrk aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:
a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);
b. emaettevõtja tütarettevõtjaid (kontserniettevõtjaid);
c. sidusettevõtjaid;
d. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid;
e. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;
f. eespool loetletud isikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõteid.
OÜ Põhivõrk emaettevõtja on Eesti Energia AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile.
AS Eesti Energia grupi ettevõtjad seisuga 31.03.2008 on järgmised:
AS Narva Elektrijaamad Eesti Põlevkivi AS
AS Narva Elektrijaamade Õlitehas Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevandus
Narva Soojusvõrk AS Põlevkivi Kaevandamise AS Viru Kaevandus
OÜ Iru Elektrijaam Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu Karjäär
Energoremont AS Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjäär
AS Mäetehnika AS Põlevkivi Raudtee
OÜ ER Test Service Elpec AS
ER BEA AS OÜ Aulepa Tuulepargid
Elektrikontrollikeskus AS (müüdi grupist välja mais 2007.a) SIA E. Energy
OÜ Jaotusvõrk Solidus Oy
Elektriteenused AS Oil Shale Energy of Jordan
Televõrgu AS UAB Lumen Balticum
Kohtla-Järve Soojus AS
OÜ Põhivõrk arvelduskontod AS-is Hansapank ja AS-is Ühispank kuuluvad AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu.
Andmed makstud intresside ja intresiimäärade kohta on toodud lisas 7. Peale seda on lisas7 toodud võlad seotud osapooltele.
Lisas 3 on toodud nõuded kontserni ettevõtjatele,
lisas 12 - müügitulu seotud osapooltele,
lisas 15 - makstud tasud juhatuse ja nõukogu liikmetele,
lisas 17 - ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt.
47
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad
20 / Bilansivälised kohustused
Siduvad tulevikukohustused:
a. Võrgu arenduskohustus.
Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse
järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust.
b. Ehituslepingud
Seisuga 31.03.2008 oli OÜ Põhivõrgul põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 536 927 tuh kr eest.
(seisuga 31.03.2007 123 879 tuh kr)
Tingimuslikud kohustused:Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning
vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Aruandeaastal ei ole maksuhalduri poolt ettevõtte
maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli algatatud. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks
maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.
Muudest õigusaktidest tulenevad kasumlikkust mõjutavad asjaolud:
c. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kasutatavale elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale arvutatakse tariifi d kolme-
aastaseks perioodiks, kasutades Energiaturu Inspektsiooni poolt prognoositavaid elektri ülekandemahtusid. Kui tegelikud
ülekandemahud jäävad alla nimetatud prognoosile, siis OÜ Põhivõrgul jääb osa tulusid saamata ning ka järgnevatel tariifi -
perioodidel ei ole saamata tulu kompenseerimist ette nähtud.
d. Euroopa Komisjon on algatanud nn. 3. energeetika õigusaktide paketi, milles on toodud mitmed seaduseelnõud, mille
ees märgiks on EL elektri siseturgu edendamine. Nendes nähakse ühe võimalusena ette põhivõrkude väljaviimist elektritootmise
ning – kaubandusega tegelevatest kontsernidest. Aruande koostamise ajal ei ole nimetatud õigusakte veel EL tasemel vastu
võetud ning seega pole võimalik prognoosida, millal ja millises ulatuses muutused toimuma hakkavad. Siiski ei näe juhtkond
võimalikes muutustes ohtu fi rma jätkusuutlikkusele, kuna vastavalt Konkurentsiameti elektrivõrkude võrgutasude arvutamise
metoodikale on elektrivõrgule alati põhjendatud tootlus garanteeritud.
Seisuga 31. märts 2008 oli ettevõtte käibekapital negatiivne. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes
ettevõtte tegevuse jätkumisest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2008. aastal, kuna
vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused. Emaettevõttega sõlmitud kokkuleppe koha-
selt on emaettevõte valmis majandusraskuste korral ettevõtet viivitamatult fi nantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ette-
võtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.
21 / Negatiivne käibekapital
48
Sõltumatu audiitori aruanne
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
AS PricewaterhouseCoopersPärnu mnt. 15 10141 Tallinn
Telefon 614 1800 Faks 614 1900 www.pwc.ee SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE
OÜ Põhivõrk osanikule
Oleme auditeerinud kaasnevat OÜ Põhivõrk (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. märts 2008, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008) kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.
Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas
Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta; asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine; ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine.
Audiitori kohustused
Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.
Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Arvamus
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. märts 2008 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Ago Vilu Laile Kaasik AS PricewaterhouseCoopers Vannutatud audiitor
20. juuni 2008
49
Kasumijaotamise ettepanek
Juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2007/2008. majandusaasta puhaskasum
258 659 tuhat krooni alljärgnevalt:
Kohustuslikku reservkapitali 12 933 tuhat krooni
Jaotamata kasumisse 245 726 tuhat krooni
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
50
Juhatuse ja nõukogu liikmete kinnitus
OÜ Põhivõrk juhatus on koostanud 01.04.2007–31.03.2008 majandusaasta aruande. Osaühingu nõukogu on majandusaasta
aruande läbi vaadanud ja osanike üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.
Juhatus Nõukogu 30.06.2008 30.06.2008
Lembit Vali Raine PajoJuhatuse esimees Nõukogu esimees
Peep Soone Sandor LiiveJuhatuse liige Nõukogu liige
Kalle Kilk Margus KaasikJuhatuse liige Nõukogu liige
Heiki Tammoja Nõukogu liige
Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008
top related