hariduskorralduse muudatused ja haldusreformi seosed

HARIDUSKORRALDUSE MUUDATUSED JA HALDUSREFORMI SEOSED

Piret Sapp-HTM nõunik Kundas 2014

Eesti rahvaarv väheneb-sündide arv sõltub olemasoleva rahvastiku vanuselisest koosseisust (IVAR 2010)

Õpilaste sündivus aastas jätkuvalt kahanev prognoos 2020–2030Allikas: HTM, arvutatud vanusenihke meetodil

1993

1998

2003

2008

2013

2018

2023

10000

11000

12000

13000

14000

15000

16000

17000

Kesk-Soome gümnaasiumivõrk (10 km tegevusraadiusega)

1 kooliga on 117 KOVi,

lapsi 13%

koguarvust

2 kooliga on 49 KOVi, lapsi 13%

koguarvust

3 kooliga on 27 KOVi, lapsi 15% koguarvust

4 ja enam kooliga

KOVe on 17, lapsi 59% koguarvust

Mida rohkem on omavalitsuses õpilasi ja koole, seda suurem on üldjuhul vajadus korrastada

põhikoolivõrku

Haridus- ja regionaalpoliitika protsesside vahelised seosed

Regionaalpoliitika/haldusreformi põhjused

Hariduspoliitika/haridusreformi põhjused

Rahvastiku vananemine, riigisisene rahvastikuränne, koondumine keskustesse

Õpilaste arvu vähenemine, noorte õpetajate vähesus eelkõige maapiirkondades

Teenuse kättesaadavus ja kvaliteet ebaühtlane, vähene võimekus omavalitsust arendada

Tähelepanu keskmes pigem kooli administreerimine kui sisuline arendamine

Halduskorraldus killustatud, KOVide arv liialt suur, me ei suuda isevoolu teed minevat riigikorraldust pidada.

Koolivõrk korrastamata, õpilaste arv vähenenud 15.a. jooksul ca 80 000, õpetajate ametikohtade arv on jäänud samaks

KOVide väiksus ja vähene tulubaas ei võimalda kõiki ülesandeid täita

Paljudel koolipidajatel vähene võimekus kooli pidada , õpetajatele konkurentsivõimelist palka maksta

Suuremate omavalitsusüksuste loomisega luuakse eeldused:

• haridusvaldkonna arengut käsitleva kompetentsuse tõstmiseks;

• mõistliku põhikoolikoolivõrgu kujundamiseks piirkonnas ;

• valikuvõimalustega gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamiseks igas maakonnas;

• õpetajatele eesti keskmisest ca 20% kõrgema töötasu maksmiseks;

• ühe piirkonna lastele võrdväärsete tingimuste loomiseks üldhariduse ja huvihariduse kättesaadavuseks (toetused huvihariduses, transpordikorralduses jne).

MILLINE ON MEIE KOOLIVÕRK 2020?

Kriteerium Arvuline näitajaRegionaalsus Igas maakonnas vähemalt 1 (riigi) gümnaasiumVariant1- Õpilaste arv linnas

540 õpilast (nn 5 paralleeli);

Variant 2-Õpilaste arv väiksemates maakondades

Vähemalt 252 õpilast (nn 3 paralleeli)

Variant 3: Geograafiline eraldatus (nn.saarelised alad)

Laste arv võimalik ka alla 252;

Gümnaasiumivõrk

Kriteerium Arvuline näitaja

Variant 1:Põhikooliõpilaste arv tiheasustusega KOV üksustes

Keskmiselt 500-600 õpilast

Variant 2:Põhikooliõpilaste arv regionaalsuse arvestamisel hõreasustusega KOV üksustes

Üldjuhul igas kohalikus omavalitsuses vähemalt 1 kodulähedane põhikool, arvestuslikult vähemalt 90 õpilast

Piiriülese koostöö mõju indikaatorid Õpilaste rände %

Eelkooliealiste laste arv KOVis või KOVi kooli mõjupiirkonnas

vähemalt 10 samas vanuses eelkooliealist last

Põhikoolivõrk

Võimalikud erandid Arvuline näitaja1-9kl kodulähedase põhikooli kättesaadavus geograafiliselt eraldatud KOV üksustes

* PGS-ist lähtuv ajaline piirang koolitee pikkusest*minimaalselt 45 õpilast (st max 2 klassi liitklassidena, keskmiselt 10 õpilast klassis)

Geograafiliselt eraldatud väikesaared Laste arv ei ole oluline

Põhikooli mittetäielikke vorme (kuni 6kl) tabelis ei määratleta., max 1-6kl võimalikult kodu lähedal. Kooli mõjupiirkonnas võiksid koolid olla organiseerunud nn. kooliahelatena, st. nn mittetäielikud põhikoolid kuuluksid 1-9kl põhikooli juurde. Need ahelad võiksid olla ka ühe juhtimise all.

Hariduse kättesaadavuse tagamiseks riik:

• toetab väiksemate õpilaste arvudega (ca 40% omavalitsuste üksusi) põhikooliõpilasi 2x suurema nn pearahaga kui suuremate linnade õpilasi

• toetab väiksemate keskuste gümnaasiumiõpilasi 12% suurema pearahaga;

• suurendab riigi vastutust gümnaasiumivõrgu arendamise osas vähendades omavalitsuste tegevuskulusid gümnaasiumile

• tagab ühinenud omavalitsustele rahastamise kaalutud keskmise koefitsiendi alusel

13

Koolivõrgu korrastamiseks riigi poolt suuremahulised toetused 2014-2020

• Gümnaasiumivõrgu korrastamiseks• Põhikoolivõrgu korrastamiseks• Õpetajate täienduskoolituseks• Õppevahendite kaasajastamiseks

14

G võrku korrastanud KOVidele paindlikumad võimalused PK ja G õpetajate tööjõukulu kasutamisel

• Kohaliku omavalitsuse üksused võivad kuni 5% põhikooliõpetajate tööjõukulude toetusest kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ajavahemikul 2010–2013 volikogu otsuse alusel ja vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõigetele 1 ja 2 teinud muudatusi oma koolide gümnaasiumiastmes või otsustab hiljemalt 1. augustiks 2014. a lõpetada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punktile 5 ja lõikele 7 õpetamise oma koolide gümnaasiumiastmes hiljemalt 1. septembrist 2015. a, sealhulgas lõpetades vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõikele 4 järk-järguliselt õpetamise gümnaasiumiastmes ja mitte võttes gümnaasiumiastmesse vastu uusi õpilasi hiljemalt 1. septembrist 2015. a.