eesti elanikkonna hoiakud maaelu probleemide suhtes · eesti vabariigi kodanik 961 86% muu riigi...
Post on 22-Jun-2020
1 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Ülevaade laiendatud omnibussküsitluse tulemustest
EESTI ELANIKKONNA HOIAKUD MAAELU PROBLEEMIDE SUHTES
Tallinn
Mai 2006
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 2
Sisukord UURINGU TAUST JA VALIM ................................................................ 3 KOKKUVÕTVAD TULEMUSED .............................................................. 8 1. HINNANGUD MAAELU ÜLDISELE ARENGULE ................................... 12
1.1. Maaelu üldine areng .............................................................. 12 1.2. Maaelu arengutase peamistes sotsiaal- ja majanduspoliitilistes küsimustes ................................................................................. 19
2. MAAELU TOETAMISE VAJADUS ..................................................... 24
2.1. Maaelu toetamise vajadus ...................................................... 24 2.2. Maaelu toetamise vajadus etteantud valdkondades ................... 27 2.3. Oodatavad eeldused maal elamiseks ........................................ 34
3. EUROOPA LIIDU PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA JA TOETUSED ............. 38 4. TALU MÕISTE ............................................................................. 45
5. MAAL ELAMISE SOOV .................................................................. 48
6. LINNAELANIKUD, KES SOOVIKSID ELADA MAAL ............................. 52 Kasutatud küsimustik ...................................................................... 60
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 3
UURINGU TAUST JA VALIM Ülesanne Käesoleva uuringu tellijaks on Riigikogu Kantselei ja Riigikogu Maaelu komisjon ning selle peamiseks ülesandeks oli selgitada maaelu arengu ja selle toetamisega seotud aktuaalsete probleemide loetelu ning lahendamise prioriteedid.
Meetod Uuringu meetodiks oli vahetu silmast-silma intervjuu kodudes.
Küstlusaeg Uuringu aluseks olev küsitlus viidi läbi ajavahemikul 12.04.-23.04.2006
Valim Küsitlusvalimi kujunduamisel arvestati kahe taotlusega: 1) valim peab esindusliku sotsiaaldemograafilise läbilõikena kirjeldama Eesti elanikkonda vanusevahemikus 18-74 aastat; 2) maaelanike osa valimis peaks olema piisav, et võrrelda nende hinnanguid linnaelanikega ning samas võimaldama ka maaelanike arvamuste võrdlust selle sisetruktuuri lõikes. Seetõttu kujundati küsitlusvalim 2-osalisena:
1) üleriigiline põhivalim omnibussküsitluse ( N=1030 vanusevahemikus 15-74 aastat) raames, millest jäeti andmebaasi 935 respondenti vanusevahemikus 18-74 aastat (15-17 aastased kõrvaldati)
2) maaelanike lisavalim N=200 väikealevikest ja küladest, vanusevahemikus 18-74 aastat, millest jäi pärast andmete kontrolli ja puhastamist andmebaasi 183 respondenti.
Kokku küsitleti seega1118 inimest vanusevahemikus 18-74 aastat ning kumbki alam- valim kujundati piirkondlikult stratifitseeritud juhuvalimi põhimõttel.
Andmetöötluse alused NB! Kuna laiendatud koguvalim koosnes kahest eri alamvalmist, mis kokkuvõttes sisaldab võrreldes normiga proportsionaalselt enam maaelanikke, siis esitatakse uuringu tulemused ja analüüsid järgmiste printsiipidega.
Tulemused, mis kirjeldavad elanikonna kui üldkogumi vastuseid, on võetud põhivalimi (N=935), ehk elanikkonna proportsionaalse sotsiaaldemo-graafilise läbilõike baasil
Tulemused, mis võrdlevad maa- ja linnaelanike nägemusi, on võetud laiendatud valimi (N=1118) baasil, kus seega on maaelanikke normist enam ja mõnevõrra muutunud ka muude tunnuste proportsioonid
Tulemused, mis käsitlevad maaelanike sisestruktuuri vastuseid, on võetud maaelanike laiendatud valimi (N=452) baasil
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 4
Küsitlusvalimite struktuur
Põhivalimi struktuur Kokku 935
Küsitluse läbiviimise koht
Tallinn 316 34%
Harjumaa 73 8%
Raplamaa 20 2%
Hiiumaa 8 1%
Saaremaa 20 2%
Läänemaa 12 1%
Pärnumaa 64 7%
Lääne-Virumaa 45 5%
Ida-Virumaa 125 13%
Viljandimaa 35 4%
Jõgevamaa 25 3%
Järvamaa 19 2%
Tartumaa 97 10%
Valgamaa 30 3%
Võrumaa 27 3%
Põlvamaa 19 2%
Koht
Suurlinn 499 53%
MK-keskus 90 10%
väikelinn, asula 79 8%
alevik 114 12%
küla 152 16%
Sugu
mees 433 46%
naine 502 54%
Vanus
18-24 138 15%
25-34 178 19%
35-44 174 19%
45-54 178 19%
55-64 141 15%
65-74 126 13%
Suhtluskeel
eesti keel 672 72%
vene keel 258 28%
muu 5 1%
Haridus
alg- või põhiharidus 140 15%
kutseharidus (ilma
keskhariduseta) 45 5%
kesk- või
gümnaasiumiharidus 240 26%
kutsekeskharidus
/ keskeriharidus 312 33%
kõrgharidus 195 21%
Perekonnaseis
vallaline 192 20%
lahutatud 83 9%
lesk 84 9%
abielus, vabaabielus 572 61%
Olete peres suurima sissetuleku tooja?
Jah 564 60%
Ei 367 39%
Olete peres peamine igapäevaste sisseostude tegija?
Jah 490 52%
Ei 243 26%
ostame koos 195 21%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 5
Sissetulek pereliikme kohta kuus puhtalt kätte
alla 1000 26 3%
1001-2000 71 8%
2001-3000 198 21%
3001-4000 182 19%
4001-5000 120 13%
5001-6000 83 9%
6001-7000 57 6%
7001-8000 25 3%
8001-9000 18 2%
9000+ 34 4%
vastamata 121 13%
Kes Te olete peamiselt?
Palgatöötaja 502 54%
Talunik 7 1%
Vabakutseline 21 2%
Ettevõtja, FIE 60 6%
Õpilane, üliõpilane 72 8%
Kodune 57 6%
Töötu 21 2%
Pensionär 185 20%
muu 2 *%
Mis ametikohal Te töötate?
Asutuse/
ettevõtte tippjuht 8 2%
Keskastme juht 43 9%
Tippspetsialist 32 6%
Keskastme spetsialist 114 23%
Kontoriametnik 29 6%
Isiku- või
klienditeenindaja 80 16%
Oskustööline 99 20%
Seadme-
või masinaopaator,
mootorsõiduki juht 34 7%
Lihttööline 50 10%
muu 9 2%
Kodu tüüp
Individuaalmaja 202 22%
Osa individuaalmajast 25 3%
Ridaelamuboks 4 *%
Korter kuni
6 korteriga majas 105 11%
Korter üle 6
korteriga majas 586 63%
Kas Te olete:
Eesti Vabariigi kodanik 797 85%
Muu riigi kodanik 64 7%
Kodakondsuseta 58 6%
Leibkonna liikmete arv
1 171 18%
2 274 29%
3 234 25%
4 168 18%
5 66 7%
6+ 22 2%
Kvintiilid
1 kvintiil 166 18%
2 kvintiil 164 18%
3 kvintiil 157 17%
4 kvintiil 159 17%
5 kvintiil 154 16%
Sissetulek vastamata 135 14%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 6
Laiendatud valimi struktuur
Kokku 1118
Küsitluse läbiviimise koht
Tallinn 316 28%
Harjumaa 101 9%
Raplamaa 29 3%
Hiiumaa 8 1%
Saaremaa 32 3%
Läänemaa 23 2%
Pärnumaa 83 7%
Lääne-Virumaa 66 6%
Ida-Virumaa 134 12%
Viljandimaa 46 4%
Jõgevamaa 36 3%
Järvamaa 29 3%
Tartumaa 110 10%
Valgamaa 39 3%
Võrumaa 37 3%
Põlvamaa 29 3%
Koht
Suurlinn 497 44%
MK-keskus 92 8%
väikelinn, asula 77 7%
alevik 184 16%
küla 268 24%
Sugu
mees 558 50%
naine 560 50%
Vanus
18-24 194 17%
25-34 198 18%
35-44 176 16%
45-54 231 21%
55-64 197 18%
65-74 122 11%
Suhtluskeel
eesti keel 852 76%
vene keel 261 23%
muu 5 *%
Haridus
alg- või põhiharidus 187 17%
kutseharidus (ilma
keskhariduseta) 57 5%
kesk- või
gümnaasiumiharidus 288 26%
kutsekeskharidus
/ keskeriharidus 374 33%
kõrgharidus 209 19%
Perekonnaseis
vallaline 251 22%
lahutatud 97 9%
lesk 94 8%
abielus, vabaabielus 671 60%
Olete peres suurima sissetuleku tooja?
Jah 659 59%
Ei 453 41%
Olete peres peamine igapäevaste sisseostude tegija?
Jah 567 51%
Ei 308 28%
ostame koos 234 21%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 7
Sissetulek pereliikme kohta kuus puhtalt kätte
alla 1000 37 3%
1001-2000 101 9%
2001-3000 238 21%
3001-4000 210 19%
4001-5000 139 12%
5001-6000 96 9%
6001-7000 60 5%
7001-8000 31 3%
8001-9000 19 2%
9000+ 42 4%
vastamata 145 13%
Kes Te olete peamiselt?
Palgatöötaja 597 53%
Talunik 12 1%
Vabakutseline 29 3%
Ettevõtja, FIE 76 7%
Õpilane, üliõpilane 102 9%
Kodune 59 5%
Töötu 27 2%
Pensionär 210 19%
muu 7 1%
Mis ametikohal Te töötate?
Asutuse/
ettevõtte tippjuht 8 1%
Keskastme juht 50 8%
Tippspetsialist 36 6%
Keskastme spetsialist 124 21%
Kontoriametnik 30 5%
Isiku- või
klienditeenindaja 90 15%
Oskustööline 123 21%
Seadme-
või masinaopaator,
mootorsõiduki juht 46 8%
Lihttööline 77 13%
muu 10 2%
Kodu tüüp
Individuaalmaja 307 27%
Osa individuaalmajast 27 2%
Ridaelamuboks 5 *%
Korter kuni
6 korteriga majas 129 12%
Korter üle 6
korteriga majas 633 57%
Elukoht Tallinnas
Lasnamäe 112 10%
Mustamäe 74 7%
Haabersti/Õismäe 28 3%
Kesklinn 21 2%
Kristiine 24 2%
Nõmme/Pääsküla 29 3%
Kopli/Kalamaja/Pelgulinn 28 3%
Pirita/Merivälja - -%
Kas Te olete:
Eesti Vabariigi kodanik 961 86%
Muu riigi kodanik 62 6%
Kodakondsuseta 60 5%
Leibkonna liikmete arv
1 200 18%
2 338 30%
3 271 24%
4 194 17%
5 85 8%
6+ 30 3%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 8
KOKKUVÕTVAD TULEMUSED
Maaelu üldised arengud
Hinnangud maaelu üldisele arengule viimase 15 aasta jooksul on kokkuvõttes pigem tagasihoidlikud. Toimunud muutusi peab kas väga positiivseiks või pigem positiivseiks vaid 18% elanikkonnast. 38% leiab, et muutused on olnud kahesuunalised – nii positiivsed kui negatiivsed ning pigem negatiivseiks või väga negatiivseiks peab muutusi 29% elanikkonnast. 15% ei oska hinnangut anda.
Hinnangud maaelu üldisele arengule viimase 3 aasta jooksul (ehk ajal, mil EL rahasid on maaellu suunatud) on siiski kokkuvõttes märksa paremad kui 15 aasta retrospektiivis. Positiivsete vastuste osa kogu elanikkonna seas ulatub siin 29%-ni, kahesuunaliste hinnangute osa on 32%, negatiivsete hinnangute osa 19% ning hinnata ei oska 20%.
Maaelus toimunud positiivsete muutuse all peetakse silmas peamiselt ettevõtluse arengut, igasugu toetusi ja rahalist abi ning maaelu elavnemist. Negatiivsete muutuste juures on selgelt esikohal tööpuudus.
Tervikuna hinnatakse muutusi maaelus taasiseseisvumise järel negatiivseiks, kuid viimase kolme aasta arenguid EL toetuste perioodil positiivseks
Maaelu arengutegurid
Vaadeldud 10-st arengutegurist on kaheks paremal järjel olevateks side ja telekommunikatsioon (59% vastas, et täiesti piisav või pigem piisav) ning vajaliku tasemega põhi- ja keskhariduse kättesaadavus (56%). Negatiivsete hinnangute osakaal neis tegureis on vastavalt 32% ja 33%. Halvimaks arenguteguriks maal on palkade ja teenimisvõimaluste tase (positiivseid vastuseid 4%, negatiivseid 86 %).
Võttes kõigi vaadeldud tegurite positiivsete ja negatiivsete vastuste vahe, on side ja telekommunikatsiooni ning põhi- ja keskhariduse kättesaadavus ka ainsad + märgiga tegurid (vastavalt +27% ja +22%). Kõikide ülejäänud tegurite hinnangute suhe on negatiivne, kusjuures kaheks nõrgimaks on töökohtade olemasolu ja valik (-79%) ning palgad ja teenimisvõimalused (-82%). Maa- ja linnaelanike koondhinnanguis on siiski mõned olulised erinevused – nii side ja telekommunikatsiooni kui hariduse kättesaadavuse osas on maaelanike vastused tunduvalt positiivsemad kui linlaste omad ning maaelanike hinnang on ka looduskeskkonna korrashoiu ja kaubanduse kättesaadavuse osas kergelt positiivne. Kahe nõrgima teguri – töökohad ja teenimisvõimalused – osas on aga maaelanikud sama kriitilised kui linlased.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 9
Üldistades kõigi tegurite hinnangute tulemused, näib tegu olevat pildiga, mille järgi elamine maal on võimalik, kuid elamine tänapäevasel tasemel mitte. Selle peamisteks pärssijateks on töökohtade puudus ning seega ka palkade ja teenimisvõimaluste nõrkus.
Maaelu toetamine
67% kogu elanikkonna valimist leiab, et riik peaks kindlasti spetsiaalselt toetama maaelu arengut. 21% leiab, et seda tuleks teha teatud määral mõnedes valdkondades ning vaid 3% leiab, et seda ei peaks tegema. 10% ei oska öelda. Linnaelanikest pooldab maaelu toetamise vajadust kindlasti 62%, maaelanikest 77% Lahtise vastusena nimetatud valdkondadeks, mille osas peaks maaelu toetama tõusid esile:
põllumajandus
tööhõive suurendamine
karja- ja loomakasvatus
sotsiaalsfäär, toetused ja laenud
haridus Etteantud 9 valdkonnast peaks kogu elanikkonna arvates enim toetama põllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust, mida pooldab rohkem või vähem 79% küsitletuist ning teedevõrgu arengut ja selle korrashoidu (samuti 79%). Vajaliku tasemega hariduse kättesaadavuse toetamise vajadust näeb 74% küsitletuist. Samas on näha, et kõiki etteantud maaelu valdkondi peaks elanike arvates toetama, ehk kõigi puhul ületas toetamist pooldavate osa märgatavalt mittetoetamist pooldavate osa.
Pool küsitletud elanikkonnast leiab, et riik peaks kindlasti soodustama tootmise/tööstuse linnast väljaviimist. 38% arvab, et seda peaks tegema teatud juhtudel ning vaid 13% leiab, et pigem või kindlasti mitte. Maa- ja linnaelanike üldhoiakuis siin olulist vahet pole. Tervikuna on eestimaalaste hoiak maaelu toetamise suhtes läbivalt positiivne ning seda tuleks teha kõigis olulistes valdkondades. Maal elamise oodatavad tingimused
Võttes kõigi vastanute poolt märgitud summade keskmise, on maal elamise äratasumise keskmiseks sissetuleku summaks 6 300 krooni pereliikme kohta kuus Märkimisväärne on, et maa- ja linnaelanike ootustes vahet pole, mõlemate keskmine ootus on 6 300 - 6 400 krooni. Samas ootab noorem maaelanike rühm enam kui vanemad – noorem rühm 6 800 krooni, keskmine rühm 6 300 krooni ja vanem rühm 6 000 krooni.
Maal elamise mõistlikuks kauguseks linnast peetakse kuni 25 kilomeetrit, mida vastas 62% kogu valimist.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 10
EL põllumajanduspoliitika EL ühist põllumajanduspoliitikat peab kogu ühiskonna jaoks õiglaseks ja mõistlikuks kindlasti 34% ja pigem 26% elanikkonnast. Kokku seega 60%.
Põllumajandustootjatele toetuste maksmine nende elanikegruppide rahuldava elatustaseme tagamiseks on aktsepteeritav 69% küsitletute poolt (39% kindlasti, 30% pigem nõus). Põhimõtte vastaseid on 9% ning seisukohta ei oma 22%. Samasuunaline on samuti hoiak, et lisaks EL toetustele, peaks ka Eesti riik oma eelarvest maaelu toetusi maksma. Kokku 71% elanikkonnast.
Ühemõtteliselt on küsitletud seisukohal, et põllumajandustoetusi peaksid saama reaalsed tootjad, sh rentnikud, mitte lihtsalt omanikud. Seda seisukohta toetab 70% küsitletuist. 22% ei oska vastata ning ülejäänud variantide osa on marginaalne. Sama põhimõtet toetavad pea võrdselt nii maa- kui linnaelanikud. Ülaltooduga seondub järgminegi hoiak – kui maa omanik rendib maa välja ja saab renditulu, siis ei peaks ta toetust saama. Sellisel seisukohal on 74% küsitletuist. 44% küsitletuist leiab, et Eesti peaks maksma põllumajandustoetusi maksimaalsel võimalikul määral, nagu vanades EL maades. 18% arvab, et pigem vähem ning 6%, et kindlasti vähem. 32% ei oska sellele vastata. Seega on rahva toetus EL põllumajanduspoliitikale märkimisväärne ning ka Eesti riigi osalemine selles oodatud.
Talu Talu on elanike arvates tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse põllumajandusliku tootmisega. Toodud määratluse valis 48% küsitletuist. Muude määratluste valik on järgmine:
igasugune maal asuv ajalooline ühepereelamu, kus elatakse püsivalt 17%
igasugune ühepereelamu, mida kasutatakse regulaarselt (elamiseks, maakoduks, suvilaks) 11%
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse muu tootmise või teenindusega 7%.
Kokkuvõttes on näha, et talu on küsitletute jaoks siiski eelkõige klassikaline pere poolt peetav põllumajandustootmise üksus ja alles seejärel muu. Soov elada maal 31% sooviks kindlasti elada maal, 21% sooviks pigem elada maal, 28% sooviks pigem elada linnas ja vaid 19% sooviks kindlasti elada linnas. Seega sooviks rohkem elada maal kokku 52% elanikkonnast ning linnas vastavalt 48% elanikkonnast. (nende kategooriate suhe elanikkonnas on 36% (küla + alevik) ja 64% (linnad).
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 11
Seega on maa kui põhimõttelise elukeskkonna eelistus (igatsus) Eestis märkimisväärne ning veendunud linlasi (elaksid kindlasti vaid linnas) on vaid 19%. Linnaelanikest sooviks elada maal (kindlasti + pigem) 38%, maaelanikest omakorda linnas 10%. Arvestades aruande algul toodud tulemusi maaelu tegurite vajaka-jäämistest ning seejärel esitatud maaelu toetamise pooldamist linnaelanike poolt, näitab tulemus selgelt, et kui Eesti elanikud midagi idealiseerivad, siis küll enam maaelu kui linnaelu, kuigi tingimused maal oodatavat elukvaliteeti ei võimalda. Linnaelanikud, kes sooviksid elada maal Võrreldes kogu linnaelanike valimiga ei eristu maal elada sooviv linnaelanik oma profiililt pea üldse, ehk sellist soovi leidub kõigis elanikegruppides. Ainsateks tunnusteks, mis maale pürgijaid veidi enam eristavad, on:
pigem eestlased
hindavad maaelu arengutaset praegu veidi kõrgemalt kui ülejäänud Kolmandik linnaelanikest, kes sooviksid elada maal, näevad maad siiski vaid elukohana nii, et tööl käiakse linnas. Tegu pole siis niivõrd maaelanikuks saamise kuivõrd elu- ja töökeskkonna lahutamise sooviga. Töökohtade- ja teenistuse võimalused, nagu uuringu algul nägime, on aga maaelu nõrgimad tegurid. Ülejäänud vastused jaotusid: 19% veedaks pensionipõlve maal (ehk poleks samuti aktiivsed) 19% tegeleks aiandusega, 17% tegeleks põllumajandusliku tootmisega 6% tegeleks turismiteenuste pakkumisega 6% tegeleks mõne tavalise palgatööga 3% tegeleks kaubandusega 2% tegeleks muude aladega Seega oleksid pooled hüpoteetiliselt linnast maale elamaasujad maal majanduslikult aktiivsed ning pooled seda poleks. 43% rühmast oleks kindlasti valmis maal mõne vana maja oma perele elamiseks taastama ning veel 40% kaaluks seda, kui tingimused sobivad. Tingimuseteks mida, vajatakse maal vana maja taastamiseks oleksid peamiselt riigi või omavalitsuse rahaline toetus elamu taastamiseks (esimese ja teise tingimusena kokku 41%) ja maja loodusliku asukoha meeldivus (41%). Järgmisteks tingimusteks on töökoha leidmine lähipiirkonnast (esimese ja teise tingimuse summa 29%) või asuks praegune töökoht sedavõrd lähedal, et seal saaks sõites edasi käia (25%).
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 12
1. HINNANGUD MAAELU ÜLDISELE ARENGULE
1.1. Maaelu üldine areng
Hinnangud maaelu üldisele arengule viimase 15 aasta jooksul on kokkuvõttes pigem tagasihoidlikud. Toimunud muutusi peab kas väga positiivseiks või pigem positiivseiks vaid 18% elanikkonnast. 38% leiab, et muutused on olnud kahesuunalised – nii positiivsed kui negatiivsed ning pigem negatiivseiks või väga negatiivseiks peab muutusi 29% elanikkonnast. 15% ei oska hinnangut anda. Maa- ja linnaelanike arvamus lahkneb peamiselt kahesuunaliste muutuste hindamise osas. Üldine vastuste jaotus on järgmine:
Positiivsed Kahe-suunalised
Negatiivsed Ei oska öelda
Linnaelanikud 18% 35% 28% 19%
Maaelanikud 21% 45% 29% 5%
Maaelanike seas on keskmisest positiivsemate hinnagutega noored, kel varasemat kogemust pole või on neil kujutlus maaelust kui sellisest juba uuenenud, ning negatiivsemate hinnangutega vanem põlvkond
Positiivsed Kahe-suunalised
Negatiivsed Ei oska öelda
18-34 27% 46% 21% 5%
35-54 22% 42% 35% 3%
55+ 13% 48% 31% 7%
Maaelus toimunud positiivsete muutuste all peetakse silmas peamiselt ettevõtluse arengut, igasugu toetusi ja rahalist abi ning maaelu elavnemist. Linnaelanikud rõhutavad suhteliselt enam ka talude ja maade tagastamist, maaelanikud aga infrastruktuuri arengut. Negatiivsete muutuste juures on selgelt esikohal tööpuudus. Linnaelanikud rõhutavad spetsiifiliselt ka harimata põlde, maaelanikud aga teenuste puudust, transpordi vähesust ja madalat elatustaset. Hinnangud maaelu üldisele arengule viimase 3 aasta jooksul (ehk ajal, mil EL rahasid on maaellu suunatud) on siiski kokkuvõttes märksa paremad kui 15 aasta retrospektiivis. Positiivsete vastuste osa kogu elanikkonna seas ulatub siin 29%-ni, kahesuunaliste hinnangute osa on 32%, negatiivsete hinnangute osa 19% ning hinnata ei oska 20%. Kuigi ka maaelanike seas on positiivsete hinnangute tase võrdne linnaelanike omadega, on kahesuunaliste ja negatiivsete hinnangute osa neil siiski veidi suurem ning kui linnaelanike hinnagute üldpilt on pigem positiivne, siis maaelanike hinnangute üldpilt pigem kahestunud.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 13
Positiivsed Kahe-suunalised
Negatiivsed Ei oska öelda
Linnaelanikud 30% 29% 17% 24%
Maaelanikud 30% 37% 24% 8%
Maaelanike vastused vanuserühmiti 3 viimase aasta arengute kohta oluliselt enam ei erine.
Hinnang maaelu muutustele ja arengulePõhivalim
4
8
2
4
4
6
4
3
14
15
14
12
25
23
25
28
38
38
37
38
32
36
31
28
22
16
26
23
14
11
16
15
7
4
8
10
5
2
5
7
15
19
13
12
20
22
19
19
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Kuidas te hindate viimase 15
aasta jooksul Eesti maaelus
toimunud muutusi ja
arenguid?
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
Kui nüüd võtta viimased 3
aastat, kuidas te selle aja
jooksul maaelu muutusi
hindate?
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
muutused on olnud väga positiivsed muutused on olnud pigem positiivsed
nii positiivsed kui negatiivsed muutused on olnud pigem negatiivsed
muutused on olnud väga negatiivsed ei tea, raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 14
Hinnang maaelu muutustele ja arengule IILaiendatud valim
4
4
5
4
4
4
15
14
16
26
26
26
39
35
45
32
29
37
21
20
22
14
12
17
8
8
7
6
5
7
13
19
5
18
24
8
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Kuidas te hindate viimase 15
aasta jooksul Eesti maaelus
toimunud muutusi ja
arenguid?
Üldjaotus
Linn
Maa
Kui nüüd võtta viimased 3
aastat, kuidas te selle aja
jooksul maaelu muutusi
hindate?
Üldjaotus
Linn
Maa
%
muutused on olnud väga positiivsed muutused on olnud pigem positiivsed
nii positiivsed kui negatiivsed muutused on olnud pigem negatiivsed
muutused on olnud väga negatiivsed ei tea, raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 15
Hinnang maaelu muutustele ja arengule IIIMaa valim
5
10
3
2
4
6
4
2
16
17
19
11
26
24
26
29
45
46
42
48
37
41
37
31
22
17
26
22
17
15
19
18
7
4
9
9
7
4
8
8
5
5
3
7
8
8
7
11
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Kuidas te hindate viimase 15
aasta jooksul Eesti maaelus
toimunud muutusi ja
arenguid?
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
Kui nüüd võtta viimased 3
aastat, kuidas te selle aja
jooksul maaelu muutusi
hindate?
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
muutused on olnud väga positiivsed muutused on olnud pigem positiivsed
nii positiivsed kui negatiivsed muutused on olnud pigem negatiivsed
muutused on olnud väga negatiivsed ei tea, raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 16
Juhis lahtiste vastuste tabelite lugemiseks. Alljärgnevas tabelis (vt järgmine lk.) ning analoogsetes tabelites mujal aruandes on tegemist lahtiste vastuste üldistustega, mis on saadud vastavat kontentanalüüsi tarkvara kasutades (Le Sphinx Lexica). Kuna lahtiste vastuse tulemuste esitamine küsitlusaruannetes on üldlevinud probleem, mis tuleneb sellest, et neist käsitsi kokkuvõtete tegemine on töömahuks, kodeerijate poolt mõjutatud (nende nägu) ning tervikuna siiski nõrka statistilist esitust võimaldav, siis antud juhul on need probleemid ületatud. Tabel tervikuna annab seega kompaktse ülevaate antud küsimuse lahtiste vastuste esinemissagedusest kokku ning eri vastajarühmade vastuse eripärast selles. Konkreetsed näpunäited tabeli sisu mõistmiseks Kõik tulemused on esitatud vastuste absoluutarvudes (sama tabeli saab esitada ka vastajate % märkides, kuid kuna lahtiste vastuste jaotus on sageli väga hajuv, siis poleks selline protsendijaotus väga ülevaatlik ning erineks loomult tavapäraste formaalsete etteantud vastuste protsendijaotusest).
Esimene veerg näitab vastajate poolt nimetatud omadusi/märksõnu/vastuseid esitatud küsimusele. Järgmised veerud vastajarühmade kaupa näitavad mitu korda antud märksõna iga rühma poolt kasutati. Antud juhul on võrreldud linnaelanike ja maaelanike vastuseid. Total veerg näitab iga märksõna/vastuse üldist esinemissagedust kogu antud küsitlusvalimi peale kokku. Total rida all näitab iga rühma poolt antud märksõnade (vastajate) koguarvu. Sinine raam tulemuse ümber näitab, et antud märksõna/vastus on antud rühmale statistiliselt usaldusväärselt iseloomulik võrreldes teiste rühmadega, ehk seda on antud rühm märkinud suhteliselt sagedamini kui teised võrreldavad rühmad. Roosa raam tulemuse ümber näitab, et antud märksõna/vastus on antud rühmale statistiliselt usaldusväärselt mitteiseloomulik, ehk seda on antud rühm nimetanud suhteliselt harvem kui võrreldavad rühmad. Mõlemal juhul tähendab statistiliselt usaldusväärne erisus sama, mis formaalsetegi vastuste puhul – tulemuse erinevus keskmisest väljub lubatud vea marginaali piirest. Seega omistatakse kas sinine või roosa raam arvestades antud vastajarühma vastuste hulka nii võrreldes teiste rühmadega kui võrreldes sama rühma teiste vastustega. Kui raami pole – tähendab see, et rühmade antud vastused on statistiliselt sageduselt analoogsed ja ei eristu. Kokkuvõttes – total veerg näitab antud küsimuse vastuste üldist pingerida ning vastajarühmade veerud nende vastuste esinemissagedust linna- ja maaelanike seas. Sinise raami järgi on võimalik seejuures eristada seda, mida rõhutavad suhteliselt enam linnaelanikud ja maaelanikud. Roosa raami järgi on võimalik eristada seda, mida kumbki rühm rõhutab suhteliselt vähem.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 17
Milles on teie arvates seisnenud positiivsed muutused maaelus?
Koht
Positiivsed muutused
ettevõtluse areng
toetused, rahaline abi, EL
maaelu elavnemine
võimalused hakkama saamiseks
talude, maade tagastamine, erast
ei ole positiivset
infrastruktuuride areng
uued töökohad, palk
üleüldine areng
hea, ilus elukeskkond
tehnika areng
muu
TOTAL
linn maa TOTAL
98 52 150
79 59 138
77 44 121
52 39 91
58 30 88
39 46 85
18 39 57
24 24 48
24 19 43
18 20 38
22 7 29
24 11 35
533 390 923 Näeme, et positiivsete muutustena tuuakse eeskätt ettevõtluse areng, rahaline abi maaelule ning maaelu elavnemine. Linnaelanikud rõhutavad seejuures ettevõtluse arengut, maaelu elavnemist, talude ja maade tagastamist ning tehnika arengut. Maaelanikud rõhutavad suhteliselt enam infrastruktuuri arengut ning ilusat elukeskkonda ning lisavad ka enam, et midagi positiivset pole tegelikult toimunud. Kokkuvõttes hindavad linlased maaelu muutusi positiivsemalt ja mitmekesisemalt kui maaelanikud ise.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 18
Milles on seisnenud negatiivsed muutused maaelus?
Koht
Negatiivsed omadused
tööpuudus
vähe rahvast / noored linna
maaelu/põllumaj. üldine allakäik
teenuste puudus / teede olukord
harimata põllud ( sh võsa)
madal elatustase/väike palk
transpordivõimaluste vähesus
hoonete lagunemine / kolhooside likvid.
väiketalude suretamine
põllumaj keerukus/kallidus (sh euronormid)
probl toodangu turust. (sh madal hind)
sots. probleemid maal
metsade raie/keskkond
loomapidamise vähend
pole riigipoolset toetust
vähe Eesti toodangut
reformid/seadused/poliitika
tagastamine/erastamine
muu
TOTAL
linn maa TOTAL
155 153 308
80 53 133
72 55 127
47 65 112
71 36 107
44 44 88
34 46 80
26 25 51
27 23 50
32 18 50
25 17 42
31 7 38
19 12 31
19 11 30
20 6 26
13 3 16
7 8 15
2 4 6
51 32 83
775 618 1393
Niisiis põhiliseks ja valdavaks negatiivseks muutuseks on tööpuuduse teke maal, millele juba tuntava vahe järel järgnevad noorte linnaminek, maaelu ja põllumajanduse üldine allakäik, teenuste puudus ning harimata põllud. Maaelanikud rõhutavad spetsiifiliselt veel madalat elatustaset ja transpordivõimaluste vähesust.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 19
1.2. Maaelu arengutase peamistes sotsiaal- ja majandus-poliitilistes küsimustes
Küsimustikus vaadeldud 10-st arengutegurist on kaheks selgelt paremal järjel olevateks side ja telekommunikatsioon (59% vastas, et täiesti piisav või pigem piisav) ning vajaliku tasemega põhi- ja keskhariduse kättesaadavus (56%). Negatiivsete hinnangute osakaal neis tegureis on vastavalt 32% ja 33%. Halvimaks arenguteguriks maal on palkade ja teenimisvõimaluste tase (positiivseid vastuseid 4%, negatiivseid 86 %). Võttes kõigi vaadeldud tegurite positiivsete ja negatiivsete vastuste vahe (jättes välja ”raske öelda” vastused), on side ja telekommunikatsiooni ning põhi- ja keskhariduse kättesaadavus ka ainsad + märgiga tegurid (vastavalt +27% ja +22%). Kõikide ülejäänud tegurite hinnangute suhe on negatiivne, kusjuures kaheks nõrgimaks töökohtade olemasolu ja valik (-79%) ning palgad ja teenimisvõimalused (-82%). Tulemustes on ka mõningaid erinevusi vastavalt vanuselisele jaotusele, kuid need pole põhimõttelist laadi ega muuda üldpilti. Teedevõrgu ja selle korrashoiu hinnangute suhe on -44% ning vajalike teenuste kättesaadavuse hinnang – 54%. Üldistades kõigi tegurite hinnangute tulemused, näib tegu olevat pildiga, mille järgi elamine maal on võimalik, kuid elamine tänapäevasel tasemel mitte. Maa- ja linnaelanike koondhinnanguis on siiski mõned olulised erinevused – nii side ja telekommunikatsiooni kui hariduse kättesaadavuse osas on maaelanike vastused tunduvalt positiivsemad kui linlaste omad ning maaelanike hinnang on ka looduskeskkonna korrashoiu ja kaubanduse kättesaadavuse osas kergelt positiivne. Kahe nõrgima teguri – töökohad ja teenimisvõimalused – osas on aga maaelanikud sama kriitilised kui linlased, ehk vaatamata olude paremale tundmisele, puudub positiivsem noot. Üldiselt on maaelanike vanim rühm (55+) positiivsemate hinnangutega kui esimesed kaks vanuserühma, kuid see ei puuduta jällegi töökohtade ja teenimisvõimaluste tegureid, milles kõik maaelanike vanuserühmad on võrdselt kriitilised.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 20
Hinnang maaelu arengutasemele järgmistes
küsimustesPõhivalim
17
14
3
4
5
4
2
2
1
0
42
42
35
33
30
22
22
16
6
4
25
27
39
37
41
39
40
50
40
34
7
6
11
15
14
19
28
22
46
52
10
11
12
12
9
15
7
10
7
9
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
side ja telekommunikatsioon
vajaliku tasemega põhi- ja
keskhariduse kättesaadavus
kultuurkeskkonna (asulad,
elamud ja hooned) korrashoid
looduskeskkonna korrashoid
vajaliku tasemega kaubanduse
kättesaadavus
kunsti ja kultuuri tarbimise
võimalused
teedevõrk ja selle korrashoid
vajalike teenuste
kättesaadavus
töökohtade olemasolu ja valik
palkade ja teenimisvõimaluste
tase
%
Täiesti piisav Pigem piisav Pigem ebapiisav Täiesti ebapiisav Raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 21
Hinnang maaelu arengutasemele järgmistes
küsimustes
Põhivalim
"+" ja "-" hinnangute vahe
27
22
-11
-15
-20
-32
-44
-54
-79
-82
27
19
-13
-5
-24
-35
-50
-56
-76
-82
27
30
-9
-15
-17
-39
-42
-52
-85
-83
25
15
-11
-26
-20
-21
-38
-55
-74
-80
-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40
side ja
telekommunikatsioon
vajaliku tasemega
põhi- ja keskhariduse
kättesaadavus
kultuurkeskkonna
(asulad, elamud ja
hooned) korrashoid
looduskeskkonna
korrashoid
vajaliku tasemega
kaubanduse
kättesaadavus
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalused
teedevõrk ja selle
korrashoid
vajalike teenuste
kättesaadavus
töökohtade olemasolu
ja valik
palkade ja
teenimisvõimaluste
tase
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 22
Hinnang maaelu arengutasemele järgmistes
küsimustes
Laiendatud valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
31
25
-10
-13
-15
-32
-42
-49
-79
-82
16
2
-21
-14
-28
-41
-48
-60
-78
-79
54
61
5
-11
4
-19
-35
-33
-79
-87
-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80
side ja
telekommunikatsioon
vajaliku tasemega
põhi- ja keskhariduse
kättesaadavus
looduskeskkonna
korrashoid
kultuurkeskkonna
(asulad, elamud ja
hooned) korrashoid
vajaliku tasemega
kaubanduse
kättesaadavus
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalused
teedevõrk ja selle
korrashoid
vajalike teenuste
kättesaadavus
töökohtade olemasolu
ja valik
palkade ja
teenimisvõimaluste
tase
%
Üldjaotus Linn Maa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 23
Hinnang maaelu arengutasemele järgmistes
küsimustes
Maa valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
61
54
5
4
-11
-19
-33
-35
-79
-87
54
54
16
1
-22
-35
-36
-48
-76
-85
61
46
0
-4
-10
-24
-38
-34
-78
-87
68
64
-1
20
1
9
-21
-21
-86
-89
-100 -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80
vajaliku tasemega
põhi- ja keskhariduse
kättesaadavus
side ja
telekommunikatsioon
looduskeskkonna
korrashoid
vajaliku tasemega
kaubanduse
kättesaadavus
kultuurkeskkonna
(asulad, elamud ja
hooned) korrashoid
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalused
vajalike teenuste
kättesaadavus
teedevõrk ja selle
korrashoid
töökohtade olemasolu
ja valik
palkade ja
teenimisvõimaluste
tase
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 24
2. MAAELU TOETAMISE VAJADUS
2.1. Maaelu toetamise vajadus
67% kogu elanikkonna valimist leiab, et riik peaks kindlasti spetsiaalselt toetama maaelu arengut. 21% leiab, et seda tuleks teha teatud määral mõnedes valdkondades ning vaid 3% leiab, et seda ei peaks tegema. 10% ei oska öelda. Linnaelanikest pooldab maaelu toetamise vajadust kindlasti 62%, maaelanikest 77%. Maaelanike nooremas rühmas (18-34) on maaelu toetamise kindlaid pooldajaid 77%, keskmises vanuserühmas (35-54) 69% ja vanemas rühmas (55+) 89%. Lahtise vastusena nimetatud valdkondadeks, mille osas peaks maaelu toetama tõusid esile:
põllumajandus
tööhõive suurendamine
karja- ja loomakasvatus
sotsiaalsfäär, toetused ja laenud
haridus Linnaelanikud rõhutasid seejuures suhteliselt enam kolme viimast, maaelanikud aga tööhõivet ning muudest peamistest teguritest teedeehitust ja korrashoidu.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 25
Kas riik peaks teie arvates spetsiaalselt toetama
maaelu arengut?Põhivalim
67
62
62
77
21
23
24
13
3
4
4
2
10
10
10
8
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
68
62
77
20
23
16
3
3
4
8
12
3
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
77
77
69
89
16
17
22
7
4
3
5
2
3
3
4
2
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
jah, kindlasti teatud määral, mõnedes valdkondades ei peaks raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 26
Millistes valdkondades ja küsimustes peaks teie arvates maaelu toetama?
Koht
Toetusvaldkonnad
põllumajandus
tööhõive suurendamine
karja-loomakasvatus
sotsiaalsfäär,toetused,laenud
haridus
teede ehitamine, korrashoid
tootmine
taimekasvatus, aiandus
kultuur ja sport
ühistransport
tehnika soetamine
ettevõtlus
side ja muud teenused
kaubandus
erinevad toetused noortele
väiketalupidajad,-ettevõtlus
keskkond, loodus
kõigis valdkondades
meditsiin, tervishoid
teenindus
hoonete korrashoid, ehit.
elamistingimused maal
muu
TOTAL
linn maa TOTAL
153 115 268
93 96 189
112 37 149
84 43 127
74 47 121
46 49 95
40 29 69
47 16 63
32 31 63
25 36 61
42 19 61
21 36 57
20 18 38
15 22 37
19 17 36
13 23 36
19 14 33
17 12 29
17 9 26
11 10 21
7 6 13
7 3 10
59 48 107
973 736 1709
Kõik vastajad – maaelus peaks toetama eelkõige põllumajandust, seejärel tööhõivet, karja- ja loomakasvatust, sotsiaalsfääri ja haridust. Linnaelanikud – rõhutavad lisaks veel taimekasvatust-aiandust ning tehnika soetamist. Maaelanikud – rõhutavad lisaks teedeehitust, ühistransporti, kultuuri ja sporti, ettevõtlust tervikuna, kaubandust ning väiketalupidamist-ettevõtlust.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 27
2.2. Maaelu toetamise vajadus etteantud valdkondades
Etteantud 9 valdkonnast peaks kogu elanikkonna arvates enim toetama põllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust, mida pooldab rohkem või vähem 79% küsitletuist ning teedevõrgu arengut ja selle korrashoidu (samuti 79%). Kuigi vajaliku tasemega hariduse kättesaadavuse osas ei olnud probleemid spetsiifiliselt teravad, näeb selle toetamise vajadust siiski 74% küsitletuist. Mõnevõrra üllatav on, et nimetatud valdkondadest sai madalaima tulemuse mittepõllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse toetamise vajadus (59%). Samas on näha, et kõiki etteantud maaelu valdkondi peaks elanike arvates siiski toetama, ehk kõigi puhul ületas toetamist pooldavate osa märgatavalt mittetoetamist pooldavate osa. Seejuures pole erinevused vanuserühmiti statistiliselt märkimisväärsed ehk kõikide valdkondade toetamist pooldavad kõik vanuserühmad. Ka linna- ja maaelanike nägemustes on erinevused suhteliselt väikesed. Vaid kahes viimases valdkonnas – mittepõllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse toetamine ning teenustealase ettevõtluse toetamine – on maaelanike seas pooldajate osa tuntavalt kõrgem kui linnaelanike seas. Maaelanike vanem rühm pooldab keskmisest mõnevõrra veelgi enam põllumajandusliku tootmise ja ettevõtluse ning hariduse kättesaadavuse toetamist. Pool küsitletud elanikkonnast leiab, et riik peaks kindlasti soodustama tootmise/tööstuse linnast väljaviimist. 38% arvab, et seda peaks tegema teatud juhtudel ning vaid 13% leiab, et pigem või kindlasti mitte. Maa- ja linnaelanike üldhoiakuis siin olulist vahet pole, kuid maaelanike seas on veidi enam kindlaid toetajaid, linnaelanike seas keskmisest veidi enam teatud juhtudel toetajaid. Tootmise linnast väljaviimise vastased tõid valdava argumendina välja asjaolu, et see saastab loodust ja rahu, mis on maaelu peamisi väärtusi.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 28
Kas järgmistes valdkondades peaks Teie arvates
maaelu täiendavalt toetama?Põhivalim
53
54
44
40
32
24
36
26
25
26
25
30
33
40
45
30
36
34
3
2
6
7
7
8
10
13
14
1
1
1
1
1
1
3
4
4
17
18
20
19
20
22
21
21
22
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
põllumajanduslikku tootmist ja
ettevõtlust
teedevõrgu arengut ja selle
korrashoidu
vajaliku tasemega hariduse
kättesaadavust
loodus- ja kultuurmaade
taastamist ning korrashoidu
kultuurkeskkonna arengut
kunsti ja kultuuri tarbimise
võimalusi
side ja telekommunikatsiooni
arengut
teenustealast ettevõtlust
mittepõllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
%
Kindlasti peaks Pigem peaks Pigem ei peaks Kindlasti ei peaks Raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 29
Maaelu täiendava toetuse vajadus järgnevates
valdkondades
Põhivalim
"+" ja "-" hinnangute vahe
75
75
68
65
64
60
54
45
41
75
71
64
61
58
59
49
44
37
75
79
71
70
69
64
59
44
45
75
76
68
64
64
54
52
49
42
-10 0 10 20 30 40 50 60 70 80
põllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
teedevõrgu arengut ja
selle korrashoidu
vajaliku tasemega
hariduse kättesaadavust
loodus- ja kultuurmaade
taastamist ning
korrashoidu
kultuurkeskkonna
arengut
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalusi
side ja
telekommunikatsiooni
arengut
teenustealast ettevõtlust
mittepõllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 30
Maaelu täiendava toetuse vajadus järgnevates
valdkondades
Laiendatud valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
75
74
69
64
63
58
54
46
43
74
75
66
64
63
57
51
40
36
77
73
72
65
62
61
60
54
54
-10 0 10 20 30 40 50 60 70 80
teedevõrgu arengut ja
selle korrashoidu
põllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
vajaliku tasemega
hariduse kättesaadavust
loodus- ja kultuurmaade
taastamist ning
korrashoidu
kultuurkeskkonna
arengut
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalusi
side ja
telekommunikatsiooni
arengut
teenustealast ettevõtlust
mittepõllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
%
Üldjaotus Linn Maa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 31
Maaelu täiendava toetuse vajadus järgnevates
valdkondades
Maa valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
77
73
72
65
62
61
60
54
54
74
70
71
64
63
62
64
54
52
78
71
71
70
63
64
61
56
54
79
81
77
60
60
55
53
53
55
-10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
teedevõrgu arengut ja
selle korrashoidu
põllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
vajaliku tasemega
hariduse kättesaadavust
loodus- ja kultuurmaade
taastamist ning
korrashoidu
kultuurkeskkonna
arengut
kunsti ja kultuuri
tarbimise võimalusi
side ja
telekommunikatsiooni
arengut
mittepõllumajanduslikku
tootmist ja ettevõtlust
teenustealast ettevõtlust
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 32
Kas riik peaks soodustama tootmise / tööstuse
linnast välja viimist?Põhivalim
50
38
10
3
0 10 20 30 40 50 60
jah, kindlasti
jah, teatud juhtudel
pigem mitte
kindlasti mitte
%
Kas riik peaks soodustama tootmise / tööstuse
linnast välja viimist?Laiendatud valim
52
35
10
3
50
39
8
3
55
29
12
3
0 10 20 30 40 50 60
jah, kindlasti
jah, teatud juhtudel
pigem mitte
kindlasti mitte
%
Üldjaotus Linn Maa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 33
Miks riik ei peaks soodustama tootmise/tööstuse linnast maale väljaviimist?
Koht
K 11
Saastab loodust, rahu
Linn-suurem, haritum tööjõud
Ka linnas on tööd vaja
Põllumajandus kannataks
Ebamugav maal tööl käia
Tööstus ei sobi maale
Suured transpordikulud
Muu
TOTAL
linn maa TOTAL
24 36 60
8 10 18
9 6 15
10 2 12
9 2 11
4 7 11
6 1 7
16 6 22
86 70 156 Põhiliseks vastuargumendiks tootmise/tööstuse linnast maale viimisel on looduse ja rahu saastamine, kusjuures see on eelkõige maaelanike vastuseisu allikas. Linnaelanikest vastuseisjad nimetavad veel mitut väiksema kaaluga põhjust (põllumajanduse kannatamine, ebamugav töölkäimine ning suured transpordikulud).
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 34
2.3. Oodatavad eeldused maal elamiseks Küsimusele kui suur peaks olema keskmine sissetulek pereliikme kohta kuus, et tasuks elada maal, vastas suurim hulk, ehk 24%, et see peaks olema 5 000 kr. Alla 5 000 summasid märkis 21%, 6 000-10 000 krooni summasid märkis 51% ning üle 10 000 krooni summasid 3% (keskmiselt 15 300 kr). Võttes kõigi vastanute poolt märgitud summade keskmise, on maal elamise äratasumise keskmiseks summaks 6 300 krooni pereliikme kohta kuus. Nooremal rühmal on keskmiseks summaks 6 400 krooni, keskmisel vanuserühmal 6 300 krooni ja vanemal rühmal 6 000 krooni. Mõistetavalt ilmnevad erinevused ka vastajate praeguse majandusliku seisu järgi. Esimene kvintiil (vaesem viiendik) peab piisavaks sissetulekuks elamaks maal 5 800 krooni, viies kvintiil (jõukaim viiendik) aga 7 000 krooni. Märkimisväärne on, et maa- ja linnaelanike ootustes vahet pole, mõlemate keskmine ootus on 6 300 - 6 400 krooni. Samas ootab noorem maaelanike rühm märksa enam kui vanemad – noorem rühm 6 800 krooni, keskmine rühm 6 300 krooni ja vanem rühm 6 000 krooni. Maal elamise mõistlikuks kauguseks linnast peetakse kuni 25 kilomeetrit, mida vastas 62% kogu valimist. 17% lepib kaugusega kuni 50 kilomeetrit ning 20% märgib, et vahet pole kui kaugel. Tulemus on praktiliselt sama kõigis vanuserühmades ning linna- ja maaelanike lõikes.
Kui suur peaks olema inimese keskmine
kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus, et
tasuks maal elada?Põhivalim
2
8
11
24
15
13
10
2
11
3
0 5 10 15 20 25 30
2 000 kr
3 000 kr
4 000 kr
5 000 kr
6 000 kr
7 000 kr
8 000 kr
9 000 kr
10 000 kr
muu summa, keskmine 15 323 kr
%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 35
Kui suur peaks olema inimese keskmine
kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus, et
tasuks maal elada?Laiendatud valim
2
8
11
25
15
12
11
3
12
2
1
8
12
22
17
13
11
2
11
2
2
7
10
29
12
11
11
3
12
3
0 5 10 15 20 25 30 35
2 000 kr
3 000 kr
4 000 kr
5 000 kr
6 000 kr
7 000 kr
8 000 kr
9 000 kr
10 000 kr
muu summa, keskmine
15846 kr
%
Üldjaotus Linn Maa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 36
Kui suur peaks olema inimese keskmine
kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus, et
tasuks maal elada?
Põhivalim
6 303 kr
6 457 kr
6 363 kr
6 043 kr
5 759 kr
5 844 kr
6 287 kr
6 337 kr
7 079 kr
0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000
Üldjaotus
VANUS
18-34
35-54
55-74
KVINTIIL
1 kvintiil
2 kvintiil
3 kvintiil
4 kvintiil
5 kvintiil
keskmine summa
Laiendatud valim
6 352 kr
6 333 kr
6 380 kr
0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000
Üldjaotus
Linn
Maa
keskmine summa
Maa valim
6 380 kr
6 863 kr
6 266 kr
5 979 kr
0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
keskmine summa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 37
Mõistlik kaugus linnastPõhivalim
62
62
60
63
17
19
17
15
1
1
2
2
20
18
21
20
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
62
60
65
17
19
15
1
1
1
19
20
18
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
65
63
67
63
15
17
14
12
1
1
2
1
18
20
15
21
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
kuni 25 kilomeetrit kuni 50 kilomeetrit rohkem vahet pole
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 38
3. EUROOPA LIIDU PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA JA TOETUSED Järgnevad tulemused saadi küsimustele, mis esitati pärast sissejuhatava teksti ettelugemist. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika peamisteks eesmärkideks on tõsta põllumajanduse tootlikkust, kindlustada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, garanteerida varustatus toiduainetega, stabiliseerida turgu, tagada maapiirkondade asustatus ja looduskeskkonna säilimine.
Sellist EL ühist põllumajanduspoliitikat peab kogu ühiskonna jaoks õiglaseks ja mõistlikuks kindlasti 34% ja pigem 26% elanikkonnast. Kokku seega 60%. Õiglaseks ja mõistlikuks ei pea seda 12% ning vastata ei oska 27%. Seega on toetus EL ühisele põllumajanduspoliitikale Eestis üldiselt arvestatav ning märkimisväärset vastuseisu ei ole. Põllumajandustootjatele toetuste maksmine nende elanikegruppide rahuldava elatustaseme tagamiseks on kokku aktsepteeritav 69% küsitletute poolt (39% kindlasti, 30% pigem nõus). Põhimõtte vastaseid on 9% ning seisukohta ei oma 22%. Samasuunaline on ka suhtumine sellesse, kas lisaks EL toetustele, peaks ka Eesti riik oma eelarvest maaelu toetusi maksma. Kindlasti pooldajaid on 42%, pigem toetajaid 29% (kokku 71%) elanikkonnast. Kõigis kolmes küsimuses ei erine vastuste suund põhimõtteliselt ei vanuserühmiti ega maa- ja linnaelanike lõikes (kohati on linnaelanikud pooldavamatki). Ühemõtteliselt on küsitletud aga seisukohal, et põllumajandustoetusi peaksid saama reaalsed tootmisega tegelejad, sh rentnikud, mitte lihtsalt omanikud. Seda seisukohta toetab 70% küsitletuist. 22% ei oska vastata ning ülejäänud variantide osa on marginaalne. Sama põhimõtet toetavad pea võrdselt nii maa- kui linnaelanikud. Ülaltooduga seondub järgminegi hoiak – kui maa omanik rendib maa välja ja saab renditulu, siis ei peaks ta toetust saama. Sellisel seisukohal on 74% küsitletuist ning 16% ei oska öelda. Vaid 10% leiab, et rentimine ei muuda asja. 44% küsitletuist on seisukohal, et Eesti peaks maksma põllumajandus-toetusi maksimaalsel võimalikul määral, nagu vanades EL maades. 18% arvab, et pigem vähem ning 6%, et kindlasti vähem. 32% ei oska sellele vastata. Seega on mõningane ülekaal maksimaalse toetamise poliitkal kui arvestada vaid seisukoha omajaid.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 39
Selles küsimuses on maaelanikud võrreldes linnaelanikega selgemal seisukohal, kus maksimaalse toetuse pooldajate suhe piiratud toetajate pooldajaisse on 56% / 16%. Linnaelanike seas on vastav suhe 42% / 26%.
Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja toetusedPõhivalim
34
26
9
3
27
39
30
7
2
22
42
29
6
1
1
22
0 10 20 30 40 50 60
Kas EL ühine põllumajanduspoliitika on teie arvates kogu ühiskonna
suhtes õiglane ja mõistlik?
jah kindlasti on
pigem on
pigem ei ole
kindlasti ei ole
raske öelda
Kas nõustute põhimõttega, et EL maksab põllumajandustootjatele toetusi
selleks, et tagada nendele elanikegruppidele rahuldav elatustase?
jah kindlasti nõus
pigem olen nõus
pigem ei ole nõus
kindlasti ei ole nõus
raske öelda
Kas lisaks EL- rahadest makstavatele toetustele peaks ka Eesti riik oma
eelarvest maksma maaelu toetusi?
peaks kindlasti
pigem peaks
pigem ei peaks, piisab EL toest
kindlasti ei peaks, piisab EL toest
kumbki ei peaks toetusi maksma
raske öelda
%
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 40
EL põllumajanduspoliitika ja toetused
Põhivalim
"+" ja "-" hinnangute vahe
48
61
63
53
57
61
45
67
67
46
58
60
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Kas selline Euroopa
Liidu ühine
põllumajanduspoliitika
on teie arvates kogu
ühiskonna suhtes
õiglane ja mõistlik?
Kas nõustute
põhimõttega, et EL
maksab
põllumajandustootjatele
toetusi selleks, et tagada
nendele
elanikegruppidele
rahuldav elatustase?
Kas lisaks EL- rahadest
makstavatele toetustele
peaks ka Eesti riik oma
eelarvest maksma
maaelu toetusi?
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 41
EL põllumajanduspoliitika ja toetused
Laiendatud valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
47
60
63
49
65
62
44
53
65
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Kas selline Euroopa
Liidu ühine
põllumajanduspoliitika
on teie arvates kogu
ühiskonna suhtes
õiglane ja mõistlik?
Kas nõustute
põhimõttega, et EL
maksab
põllumajandustootjatele
toetusi selleks, et tagada
nendele
elanikegruppidele
rahuldav elatustase?
Kas lisaks EL- rahadest
makstavatele toetustele
peaks ka Eesti riik oma
eelarvest maksma
maaelu toetusi?
%
Üldjaotus Linn Maa
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 42
EL põllumajanduspoliitika ja toetused
Maa valim
"+" ja "-" hinnangute vahe
44
53
65
45
55
64
44
53
66
0 10 20 30 40 50 60 70 80
Kas selline Euroopa
Liidu ühine
põllumajanduspoliitika
on teie arvates kogu
ühiskonna suhtes
õiglane ja mõistlik?
Kas nõustute
põhimõttega, et EL
maksab
põllumajandustootjatele
toetusi selleks, et
tagada nendele
elanikegruppidele
rahuldav elatustase?
Kas lisaks EL- rahadest
makstavatele toetustele
peaks ka Eesti riik oma
eelarvest maksma
maaelu toetusi?
%
Üldjaotus 18-34 35-54 55-74
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 43
Kas põllumajandustoetusi peaks saama
põllumajandusmaade omanikud või tootmisega
tegelejad, sh rentnikud?Põhivalim
6
6
6
7
70
69
72
67
2
2
2
1
22
23
20
25
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
7
6
8
68
71
64
2
2
2
23
21
26
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
8
7
9
7
64
63
63
67
2
1
3
2
26
29
24
24
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
maade omanikud reaalsed tootjad, sõltumata sellest kas on omanik või rentnik
mitte kumbki, kuna toetuste süsteem on väär raske öelda/vastamata
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 44
Kui maa omanik rendib maa välja ja saab sellest
renditulu, kas ta siis peaks saama veel ka
Euroopa Liidu põllumajandustoetusi?Põhivalim
10
11
10
9
74
72
77
73
16
17
13
19
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
11
10
12
73
74
72
16
16
16
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
12
11
15
9
72
74
70
74
16
15
15
17
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
jah, rentimine ja renditulu ei muuda asja ei, siis ei peaks maaomanik toetust saama raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 45
4. TALU MÕISTE Vastavas küsimustikus toodud variantidest on selge eelistus määratlusel: Talu on tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse põllu-majandusliku tootmisega. Toodud määratluse valis 48% küsitletuist. Muude määratluste valik on järgmine:
igasugune maal asuv ajalooline ühepereelamu, kus elatakse püsivalt 17%;
igasugune ühepereelamu, mida kasutatakse regulaarselt (elamiseks, maakoduks, suvilaks) 11%;
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse muu tootmise või teenindusega 7%.
Seega on näha, et talu on küsitletute jaoks siiski eelkõige klassikaline pere poolt peetav põllumajandustootmise üksus ja alles seejärel muu. Siingi ei erine linnaelanike nägemus märkimisväärselt maaelanike omast. Maaelanikest on noored keskmisest avarama nägemusega, kuid põhimõtteline erinevus siiski puudub. Samuti küsiti lahtise vastusena seda, mille poolest erineb väiketalu mõiste talu mõistest. Peamisteks eristavateks tunnusteks on, et väiketalu on mõeldud eelkõige enda tarbeks tootmiseks ning seal on vähem nii maad, loomi kui hooneid. Maaelanikud lisasid olulise tunnusena ka erineva (väiksema) tootmismahu.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 46
Mida tähendab Teie jaoks mõiste Talu?
Põhivalim
51
50
54
49
17
18
16
15
11
10
10
14
7
7
7
6
0 10 20 30 40 50 60 70
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
50
52
48
16
18
13
11
11
12
7
7
7
0 10 20 30 40 50 60 70
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
48
43
49
53
13
14
13
12
12
10
11
14
7
8
7
4
0 10 20 30 40 50 60 70
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse põllumajandusliku tootmisega
igasugune maal asuv ajalooline ühepereelamu, kus elatakse püsivalt
igasugune ühepereelamu, mida kasutatakse regulaarselt (elamiseks, maakoduks, suvilaks)
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse muu tootmise või teenindusega
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 47
Mille poolest erineb teie jaoks väiketalu mõiste talu mõistest?
Koht
väiketalu
põhiliselt enda tarbeks
vähem maad, loomi, hooneid
erinev tootmismaht
talu-tootmine, VT.-elamiseks
VT - ainult oma tööjõud
väiketalu on suvila või hobi
ei erinegi
üks on väike, teine suur
muu
TOTAL
linn maa TOTAL
196 108 304
150 89 239
88 64 152
74 49 123
30 26 56
42 11 53
7 17 24
4 6 10
46 29 75
637 399 1036
Eristuvad 4 suuremat tunnust – tootmine peamiselt enda tarbeks, vähem loomi, maad ja hooneid, väiksem tootmismaht ning asjaolu, et VT on peamiselt elamiseks, mitte tootmiseks. Maaelanikud lisavad olulise tunnusena veel oma tööjõu kasutamise. Linnaelanike seas on eraldiseisvaks variandiks ka nägemus, et VT on rohkem suvila või hobi.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 48
5. MAAL ELAMISE SOOV Maal elamise soovi üldist hoiakut küsiti kogu uuringu valimilt, sõltumata sellest, kas tegu oli linnaelaniku või juba maal elavatega. Nii pakuvad tulemused võrdlusvõimalusi 2 plaanis – linnaelanike võimalik elamaasumine maale ja maaelanike võimalik maalt äramineku potentsiaal. Sellest seisukohast ongi huvitav kogu põhivalimi (ehk elanikkonna läbilõike) tulemus. 31% sooviks kindlasti elada maal, 21% sooviks pigem elada maal, 28% sooviks pigem elada linnas ja vaid 19% sooviks kindlasti elada linnas. Kokku sooviks rohkem maal elada 52% elanikkonnast ning linnas vastavalt 48% elanikkonnast. Samas on vastavate kategooriate suhe küsitlusvalimis 36% (küla + alevik) ja 64% (linnad). Seega on maa kui põhimõttelise elukeskkonna eelistus (igatsus) Eestis märkimisväärne ning veendunud linlasi (elaksid kindlasti vaid linnas) on vaid 19%. Linnaelanikest sooviks elada maal (kindlasti + pigem) 38%, maaelanikest omakorda linnas 10%. Tõsi, siin on vanuselised erinevused tuntavad. 18-34 aastastest maaelanikest sooviks maal elada 59% ja linnas 38%, ehk noored on juba märksa enama linnasuunitlusega kui vanemad rühmad. Tegemist on tuntud nähtusega – maalt kipuvad ära peamiselt noored. Samal ajal ei ole sellist otsest seost linnaelanike seas. Noorte linnaelanike soov elada maal pole märkimisväärselt madalam (34%) kui vanemate linnaelanike soov. Arvestades aruande algul toodud tulemusi maaelu tegurite vajakajäämistest ning seejärel esitatud maaelu toetamise pooldamist linnaelanike poolt, näitab tulemus selgelt, et kui Eesti elanikud midagi idealiseerivad, siis küll enam maaelu kui linnaelu. Need, kes maal elada ei sooviks, tõid peamiste põhjustena esile paremad töö võimalused linnas ning harjumuse linnas elada. Üldiselt pole sellel rühmal ka olulisi tingimusi, mis suurendaksid maal elamise atraktiivsust niivõrd, et tekiks soov elada maal. Kui miski aitab, siis töökohtade (sealjuures erialaste) valik ning parem infrastrukuur. Maal elada soovijate jaoks on atraktiivseimateks teguriteks:
rahu ja vaikus
ilu ja puhas loodus
värske ja puhas õhk
turvalisus
privaatsus
jms ehk pea kõik pigem emotsionaalsed tegurid.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 49
Kas te ise soovite/sooviksite maal elada?Põhivalim
31
25
36
34
21
21
22
20
28
35
25
25
19
19
18
20
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Laiendatud valim
39
17
71
19
21
17
25
35
8
16
26
2
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linn
Maa
%
Maa valim
71
59
76
80
17
23
15
12
8
15
6
5
2
1
2
2
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
Linna valim
17
14
19
18
21
20
23
21
35
41
33
32
26
24
25
27
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
18-34
35-54
55-74
%
jah, kindlasti jah, pigem maal ei, pigem linnas ei, kindlasti linnas
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 50
Miks te ei soovi/sooviks elada maal?
Koht
Ei soovi maal elada
linnas paremad (töö)võimal.
harjunud,alati linnas elanud
igav, vaikne
vanus, tervis ei luba
maal on kõik kaugel
transpordiga raskusi
maaelu võõras,ei saaks hakka
maal vähem võimal.(meelelah)
ei meeldi maal (maatöö)
linnas mugavam
elu, töö juba linnas
puudub vajalik raha, tehnika
muu
TOTAL
linn maa TOTAL
136 22 158
89 3 92
30 6 36
42 1 43
28 3 31
28 7 35
59 2 61
61 17 78
22 1 23
19 6 25
18 3 21
6 1 7
39 6 45
577 78 655
Siin eristub üks selge põhjus – linnas on paremad töö leidmise võimalused. Linnaelanikel on veel mõned spetsiifilised linnaelanikele tüüpilised põhjendused (harjunud linnas, maaelu on võõras, vanus/tervis ei luba).
Millised on need võtmetegurid, mis parandaksid maaelu kvaliteeti nii, et te sooviksite elada maal?
Koht
Võtmetegurid
tegureid pole, elaksin igal juhul linnas
töökohtasid piisavalt / valik / erialaseid
infrastruktuur (teed, kauplused jms)
transport
hea palk
haridus
kultuur
elamistingimused / mugavus
meelelahutus
toetused
hea asukoht / linna lähedal
muu
TOTAL
Linn Maa TOTAL
226 8 234
95 20 115
69 11 80
46 5 51
41 9 50
32 4 36
27 6 33
29 3 32
13 5 18
11 0 11
9 1 10
33 10 43
631 82 713
Maaelanikest linnalembeste vastused näitavad senigi ilmnenud tegureid – rohkem töökohti, parem infrastruktuur, parem palk.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 51
Miks te soovite/eelistate elada maal?
Koht
Miks maal elada?
rahulik, vaikne
ilus, puhas loodus
värske, puhas õhk
turvaline
privaatne
lastel hea kasvada
linnaelu võõras, ei meeldi
harjunud, oma kodu maal
oma maja, õu, aed
meeldib maaelu, -töö
odavam elu
vabadus, sõltumatus
aeglasem elutempo
palju ruumi
võimalus midagi kasvat-toota
pingevaba
sõbralik, tuttav rahvas
tervislik
muu
TOTAL
maa linn TOTAL
200 134 334
146 126 272
87 70 157
60 12 72
34 27 61
14 10 24
20 5 25
72 16 88
34 23 57
15 13 28
16 4 20
15 16 31
9 1 10
10 4 14
11 19 30
7 5 12
10 3 13
9 4 13
23 36 59
792 528 1320
Siin joonistub selgelt emotsionaalne pilt – rahulik, vaikne, ilus, puhas loodus, puhas õhk, linnaelanikel ka lapsepõlvekodu ning turvalisus.
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 52
6. LINNAELANIKUD, KES SOOVIKSID ELADA MAAL Võrreldes kogu linnaelanike valimiga, iseloomustab maal elada soovivat linlast järgmine:
sugu, vanus, haridus, perekonnaseis, tegevusala, kodu tüüp, leibkonna liikmete arv, laste arv, sissetulekurühmad ja isegi oodatav sissetulek maal elades ning elukoha kaugus linnast ei diferentseeri, ehk maal elada soovijate üldprofiil vastab kogu linnaelanike profiilile ja sisaldab kõiki elanikkonna põhirühmi.
Ainsateks tunnusteks, mis maale pürgijaid veidi enam eristavad, on:
pigem eestlased,
hindavad maaelu arengutaset praegu veidi kõrgemalt kui ülejäänud. Järgnevalt näeme, mille siiski seisneb linnaelanike maal elamise soov. Kolmandik linnaelanikest, kes sooviksid elada maal, näevad maad siiski vaid elukohana nii, et tööl käiakse linnas. Seega pole tegu niivõrd maaelanikuks saamisega kuivõrd elu- ja töökeskkonna lahutamise püüdlusega. Töökohtade- ja teenistuse võimalused, nagu uuringu algul nägime, on aga maaelu nõrgimad tegurid. Ülejäänud vastused jaotusid: 19% veedaks pensionipõlve maal (ehk poleks samuti aktiivsed) 19% tegeleks aiandusega, 17% tegeleks põllumajandusliku tootmisega 6% tegeleks turismiteenuste pakkumisega 6% tegeleks mõne tavalise palgatööga 3% tegeleks kaubandusega 2% tegeleks muude aladega. Seega oleksid pooled hüpoteetiliselt linnast maale elamaasujad ka maal majanduslikult aktiivsed (eeldades, et ka aiandust viljeletakse majandus-tegevusena) ja pooled mitte. 43% rühmast oleks kindlasti valmis maal mõne vana maja taastama oma perele elamiseks ning veel 40% kaaluks seda, kui tingimused sobivad. Tingimuseteks mida, vajatakse maal vana maja taastamiseks (sellele vastas küll kogu rühm) oleksid peamiselt riigi või omavalitsuse rahaline toetus elamu taastamiseks (esimese ja teise tingimusena kokku 41%) ja maja loodusliku asukoha meeldivus (41%). Seejuures on peamise tegurina kergelt esikohal maja looduslik asukoht (24%) ja seejärel rahaline toetus taastamiseks. Järgmisteks tingimusteks on töökoha leidmine lähipiirkonnast (esimese ja teise tingimuse summa 29%) või asuks praegune töökoht sedavõrd lähedal, et seal saaks sõites edasi käia (25%).
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 53
Profiil I
45
55
15
21
18
17
15
14
64
36
1
11
4
27
34
24
20
9
9
62
52
48
14
18
19
20
15
15
70
29
1
12
5
25
37
20
18
8
9
65
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
SUGU
mees
naine
VANUS
18-24
25-34
35-44
45-54
55-64
65-74
SUHTLUSKEEL
eesti keel
vene keel
muu
HARIDUS
alg- või põhiharidus
kutseharidus (ilma keskhariduseta)
kesk- või gümnaasiumiharidus
kutsekeskharidus / keskeriharidus
kõrgharidus
PEREKONNASEIS
vallaline
lahutatud
lesk
abielus, vabaabielus
%
Linnade ja asulate elanikud Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 54
Profiil II
55
2
6
8
6
2
20
0
13
3
0
8
75
22
12
2
1
17
30
26
18
8
14
16
18
18
18
54
2
8
7
5
2
20
0
12
2
1
11
72
22
14
2
1
17
29
25
21
8
14
18
20
17
15
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90
TEGEVUSALA
Palgatöötaja
Vabakutseline
Ettevõtja, FIE
Õpilane, üliõpilane
Kodune
Töötu
Pensionär
muu
KODUTÜÜP
Individuaalmaja
Osa individuaalmajast
Ridaelamuboks
Korter kuni 6 korteriga majas
Korter üle 6 korteriga majas
KUNI 16 A LAPSI PEREKONNAS
1
2
3
4 +
LEIBKONNA LIIKMETE ARV
1
2
3
4
5+
KVINTIILID
1 kvintiil
2 kvintiil
3 kvintiil
4 kvintiil
5 kvintiil
%
Linnade ja asulate elanikud Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 55
Hinnang maaelu arengutasemele järgmistes
küsimustes Põhivalim
1
1
1
1
3
4
7
8
2
3
10
11
3
2
2
1
2
2
6
6
12
16
26
30
37
40
19
21
42
47
29
32
33
36
5
4
19
24
40
43
53
52
44
43
34
34
41
36
28
29
38
38
39
39
34
31
42
42
45
45
20
21
14
15
8
6
28
33
8
7
15
19
10
13
49
57
20
19
9
6
14
10
12
7
15
12
10
6
13
6
15
10
16
11
12
8
18
13
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
TÖÖKOHTADE OLEMASOLU JA VALIK
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
VAJALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
VAJALIKU TASEMEGA KAUBANDUSE KÄTTESAADAVUS
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
VAJALIKU TASEMEGA PÕHI- JA KESKHARIDUSE KÄTTESAADAVUS
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
TEEDEVÕRK JA SELLE KORRASHOID
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
SIDE JA TELEKOMMUNIKATSIOON
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
LOODUSKESKKONNA KORRASHOID
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
KULTUURKESKKONNA KORRASHOID
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
PALKADE JA TEENIMISVÕIMALUSTE TASE
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
KUNSTI JA KULTUURI TARBIMISE VÕIMALUSED
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
%
Täiesti piisav Pigem piisav Pigem ebapiisav Täiesti ebapiisav Raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 56
Kas järgmistes valdkondades peaks Teie arvates
maaelu täiendavalt toetama?Põhivalim
49
50
21
19
23
22
41
43
52
54
35
34
29
29
39
39
22
18
31
31
36
37
37
35
33
29
27
24
30
31
43
42
34
32
47
47
3
3
16
17
15
17
6
8
3
5
12
13
8
11
7
10
9
12
1
1
5
5
5
4
1
1
1
0
3
3
1
1
1
1
1
1
16
14
22
22
21
21
19
19
17
17
20
20
18
18
18
18
22
22
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
PÕLLUMAJANDUSLIKKU TOOTMIST JA ETTEVÕTLUST
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
MITTEPÕLLUMAJANDUSLIKKU TOOTMIST JA ETTEVÕTLUST
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
TEENUSTEALAST ETTEVÕTLUST
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
VAJALIKU TASEMEGA HARIDUSE KÄTTESAADAVUST
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
TEEDEVÕRGU ARENGUT JA SELLE KORRASHOIDU
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
SIDE JA TELEKOMMUNIKATSIOONI ARENGUT
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
KULTUURKESKKONNA ARENGUT
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
LOODUS- JA KULTUURMAADE TAASTAMIST NING KORRASHOIDU
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
KUNSTI JA KULTUURI TARBIMISE VÕIMALUSI
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
%
Kindlasti peaks Pigem peaks Pigem ei peaks Kindlasti ei peaks Raske öelda
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 57
Kui suur peaks olema inimese keskmine
kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus, et
tasuks maal elada?Põhivalim
2
8
11
24
15
13
10
2
11
3
1
9
12
22
16
13
10
2
11
2
1
11
12
17
15
17
8
2
13
2
0 5 10 15 20 25 30
2 000 kr
3 000 kr
4 000 kr
5 000 kr
6 000 kr
7 000 kr
8 000 kr
9 000 kr
10 000 kr
muu summa, keskmine
15323 kr
%
Üldjaotus
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud, kes soovivad maal elada
Mõistlik kaugus linnastPõhivalim
62
60
60
17
18
18
1
1
2
20
20
20
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldjaotus
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud,
kes soovivad maal elada
%
kuni 25 kilomeetrit kuni 50 kilomeetrit rohkem vahet pole
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 58
Mida tähendab Teie jaoks mõiste Talu? Põhivalim
51
52
52
17
18
15
11
10
12
7
7
8
0 10 20 30 40 50 60 70
Üldjaotus
Linnade ja asulate elanikud
Linnade ja asulate elanikud,
kes soovivad maal elada
%
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse põllumajandusliku tootmisega
igasugune maal asuv ajalooline ühepereelamu, kus elatakse püsivalt
igasugune ühepereelamu, mida kasutatakse regulaarselt (elamiseks, maakoduks, suvilaks)
tegutsev pere majandusüksus, kus tegeletakse muu tootmise või teenindusega
Millega te maale elama asudes sooviksite
tegeleda?
32
19
19
17
6
6
3
2
0 5 10 15 20 25 30 35 40
lihtsalt elaks maal, kuid tööl
käiks linnas
veedaks pensionipõlve
aiandusega
põllumajandusliku
tootmisega / talupidamisega
turismiteenuste pakkumisega
mõne tavalise palgatööga
kaubandusega
muu tegevus
% linnade ja asulete elanikest, kes sooviksid elada maal (N=257)
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 59
Kas te oleksite nõus taastama maal mõne vana
maja oma perele elamiseks?
43
40
15
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50
jah, kindlasti
kaaluksin, oleneb
tingimustest
kindlasti ei oleks
% linnade ja asulete elanikest, kes sooviksid elada maal (N=257)
Millistel tingimustel te oleksite nõus taastama
maal mõne vana maja oma perele elamiseks?
22
24
14
13
15
3
6
2
19
17
14
12
7
13
6
3
41
41
29
25
22
16
12
4
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
saaks riigilt või
omavalitsuselt rahalist
toetust elamu taastamiseks
maja looduslik asukoht
meeldiks
lähipiirkonnast leiaks ka
töökoha
ei peaks vahetama töökohta
ehk asuks töökohale
sõitmiseks piisavalt lähedal
asuks minu praeguse
elukohalinna lähedal
lähipiirkonnas oleks kool
lastele
asuks ükskõik millisele
linnale lähedal
muu
% linnade ja asulete elanikest, kes sooviksid elada maal (N=257)
Kindlasti Teiseks Kokku
Kasutatud küsimustik 1. Tallinn
2. Harjumaa
3. Raplamaa
4. Hiiumaa
5. Saaremaa
6. Läänemaa
7. Pärnumaa
8. Lääne-Virumaa
9. Ida -Virumaa
10. Viljandimaa
11. Jõgevamaa
12. Järvamaa
13. Tartumaa
14. Valgamaa
15. Võrumaa
16. Põlvamaa
Koht:
1. Suurlinn
2. MK-keskus
3. väikelinn, asula
4. alevik
5. küla
Keel:
1. eesti
2. vene
1. Kuidas te hindate viimase 15 aasta jooksul Eesti maaelus toimunud muutusi ja arenguid? KAART 1
NR______ 6. EI TEA, RASKE ÖELDA
2. Milles on teie arvates seisnenud positiivsed muutused maaelus? Nimetage oma sõnadega.
KIRJUTA _________________________________
_________________________________
3. Milles on seisnenud negatiivsed muutused maaelus? Nimetage oma sõnadega.
KIRJUTA _________________________________
_________________________________
4. Kui nüüd võtta viimased 3 aastat, kuidas te selle aja jooksul maaelu muutusi hindate? KAART 1
NR______ 6. EI TEA, RASKE ÖELDA
5. Kas riik peaks teie arvates spetsiaalselt toetama maaelu arengut?
1. jah, kindlasti 2. teatud määral, mõnedes valdkondades 3. ei peaks JÄTKA K 7 4. RASKE ÖELDA
6. Millistes valdkondades ja küsimustes peaks teie arvates maaelu toetama? Nimetage oma sõnadega, kuid võimalikult konkreetsed valdkonnad.
KIRJUTA _________________________________
_________________________________
_________________________________
7. Milliseks te hindate praegu maaelu arengutaset järgmistes küsimustes ja valdkondades?
Täiesti piisav
Pigem piisav
Pigem eba-piisav
Täiesti eba-piisav
RASKE ÖELDA
a. töökohtade olemasolu ja valik 1 2 3 4 ?
b. vajalike teenuste kättesaadavus 1 2 3 4 ?
c. vajaliku tasemega kaubanduse kättesaadavus
1 2 3 4 ?
d. vajaliku tasemega põhi- ja keskhariduse kättesaadavus
1 2 3 4 ?
e. teedevõrk ja selle korrashoid 1 2 3 4 ?
f. side ja telekommunikatsioon 1 2 3 4 ?
g. looduskeskkonna korrashoid 1 2 3 4 ?
h. kultuurkeskkonna (asulad, elamud ja hooned) korrashoid
1 2 3 4 ?
i. palkade ja teenimisvõimaluste tase 1 2 3 4 ?
j. kunsti ja kultuuri tarbimise võimalused
1 2 3 4 ?
8. Kui suur peaks teie hinnangul olema inimese keskmine kuusissetulek ühe pereliikme kohta kuus (neto sissetulek ehk ilma maksudeta), et
1. 2000 KROONI 2. 3000 3. 4000
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 61
tasuks elada maal? Nimetage täistuhandetes. ÄRA LOE ETTE
4. 5000 5. 6000 6. 7000 7. 8000 8. 9000 9. 10000 10. _________krooni
9. Milline on teie arvates maal elades kodu mõistlik kaugus linnast
1. kuni 25 kilomeetrit 2. kuni 50 kilomeetrit 3. rohkem 4. vahet pole
10. Kas riik peaks teie arvates soodustama seda, et viia tootmist/tööstust linnast välja?
1. jah, kindlasti JÄTKA K19 2. jah, teatud juhtudel JÄTKA K19 3. pigem mitte 4. kindlasti mitte
11. Miks riik ei peaks soodustama tootmise/tööstuse linnast maale väljaviimist? Nimetage oma sõnadega olulisemad põhjused.
KIRJUTA 1______________________________ 2_____________________________ 3_____________________________
12. Kas järgmistes valdkondades peaks praegu teie arvates maaelu täiendavalt toetama?
Kind-lasti
peaks
Pigem peaks
Pigem ei
peaks
Kind-lasti ei peaks
RASKE ÖELDA
a. Põllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust 1 2 3 4 ?
b. Mittepõllumajanduslikku tootmist ja ettevõtlust 1 2 3 4 ?
c. teenustealast ettevõtlust 1 2 3 4 ?
d. vajaliku tasemega hariduse kättesaadavust 1 2 3 4 ?
e. teedevõrgu arengut ja selle korrashoidu 1 2 3 4 ?
f. side ja telekommunikatsiooni arengut 1 2 3 4 ?
g. kultuurkeskkonna arengut 1 2 3 4 ?
h. loodus- ja kultuurmaade taastamist ning korrashoidu
1 2 3 4 ?
i. kunsti ja kultuuri tarbimise võimalusi 1 2 3 4 ?
13. Mida tähendab teie jaoks mõiste Talu? Valige toodud variantidest enda jaoks sobivaim. KAART 2
NR______
14. Mille poolest erineb teie jaoks väiketalu mõiste talu mõistest? Nimetage oma sõnadega.
KIRJUTA
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 62
LOE ETTE. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika peamisteks eesmärkideks on tõsta põllumajanduse tootlikkust, kindlustada põllumajandustootjatele rahuldav elatustase, garanteerida varustatus toiduainetega, stabiliseerida turgu, tagada maapiirkondade asustatus ja looduskeskkonna säilimine.
15. Kas selline Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on teie arvates kogu ühiskonna suhtes õiglane ja mõistlik?
1. jah kindlasti on 2. pigem on 3. pigem ei ole 4. kindlasti ei ole 5. RASKE ÖELDA
16. Kas te olete nõus põhimõttega, et EL maksab põllumajandustootjatele toetusi selleks, et tagada nendele elanikegruppidele rahuldav elatustase?
1. jah kindlasti nõus 2. pigem olen nõus 3. pigem ei ole nõus 4. kindlasti ei ole nõus 5. RASKE ÖELDA
17. Kas lisaks EL- rahadest makstavatele toetustele peaks ka Eesti riik oma eelarvest maksma maaelu toetusi, et säilitada maaelu järjepidevus ja elujõulisus Eestile omasel kujul?
1. peaks kindlasti 2. pigem peaks 3. pigem ei peaks, piisab EL toest 4. kindlasti ei peaks, piisab EL toest 5. kumbki ei peaks toetusi maksma 6. RASKE ÖELDA
18. Kas põllumajandustoetusi peaks saama põllumajandus-maade omanikud või tootmisega tegelejad, sh rentnikud?
1. maade omanikud 2. reaalsed tootjad, sõltumata sellest kas on
omanik või rentnik 3. mitte kumbki, kuna toetuste süsteem on väär
JÄTKA K21 4. RASKE ÖELDA
19. Kui maa omanik rendib maa välja ja saab sellest renditulu, kas ta siis peaks saama veel ka Euroopa Liidu põllumajandustoetusi?
1. jah, rentimine ja renditulu ei muuda asja 2. ei, siis ei peaks maaomanik toetust saama 3. RASKE ÖELDA
20. Kas Eesti peaks maksma põllumajandustoetusi maksimaalsel võimalikul määral, nagu vanades EL riikides või…?
1. maksimaalsel võimalikul määral 2. pigem vähem 3. kindlasti vähem 4. RASKE ÖELDA
21. Kas te ise soovite/sooviksite maal elada? KÜSIMUSELE VASTAVAD KÕIK, SÕLTUMATA SELLEST, KAS VASTAJA ELAB MAAL VÕI MITTE
1. jah, kindlasti JÄTKA K 24 2. jah, pigem maal JÄTKA K 24 3. ei, pigem linnas 4. ei, kindlasti linnas
22. Miks te ei soovi/sooviks elada maal? Nimetage oma sõnadega võimalikult konkreetsed põhjused.
KIRJUTA 1. _____________________________ 2. _____________________________
23. Millised on need võtmetegurid, mis parandaksid maaelu kvaliteeti nii, et te sooviksite elada maal? Nimetage oma sõnadega võimalikult konkreetsed tingimused.
JÄTKA K25
KIRJUTA 1. _____________________________ 2. _____________________________ 3. _____________________________ 4. Selliseid tegureid pole, elaksin igal juhul linnas
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 63
24. Miks te soovite/eelistate elada maal? Nimetage oma sõnadega võimalikult konkreetsed põhjused
KIRJUTA _____________________________ _____________________________ _____________________________
25… NB! JÄRGMISELE KOLMELE KÜSIMUSELE (25-26.B) VASTAVAD VAID LINNADE JA ASULATE ELANIKUD (vt. asulatüüp), KES SOOVIKSID ELADA MAAL (vastasid K21 1. või 2.) ÜLEJÄÄNUTEGA JÄTKA K 27
25. Millega te maale elama asudes sooviksite tegeleda? KAART 3
NR____ KIRJUTA 8. muu__________________________
26.A Kas te oleksite nõus taastama maal mõne vana maja oma perele elamiseks?
1. jah, kindlasti 2. kaaluksin, oleneb tingimustest 3. kindlasti ei oleks JÄTKA K 27
26.B Millistel tingimustel te seda teeks? Nimetage esmalt kõige tähtsam, peamine tingimus ja seejärel teine tingimus, kui see on vajalik. KAART 4
1. kindlasti NR______ 2. teiseks NR______ kui muu, siis________________________
Riigikogu kantselei / Maaelu komisjon 64
TAUSTANDMED
Sugu 1. Mees 2. Naine
Vanus ______(aastat)
Suhtluskeel 1. eesti keel 2. vene keel 3. muu
Haridus 1. alg- või põhiharidus 2. kutseharidus (ilma keskhariduseta) 3. kesk- või gümnaasiumiharidus 4. kutsekeskharidus/ keskeriharidus 5. kõrgharidus
Perekonnaseis
1. vallaline
2. lahutatud
3. lesk
4. abielus, vabaabielus
Olete peres suurima sissetuleku tooja 1. jah 2. ei
Olete peres peamine igapäevaste sisseostude tegija 1. jah 2. ei 3. ostame koos
Kui suur on Teie pere keskmine sissetulek ühe liikme kohta kuus? Liitke kõikide pereliikmete neto-tulud ja jagage pereliikmete arvuga.
KAART 9 1. alla 1000 6. 5001-6000 2. 1001-2000 7. 6001-7000 3. 2001-3000 8. 7001-8000 4. 3001-4000 9. 8001-9000 5. 4001-5000 10. 9000+ 11. KEELDUS
Kes Te olete peamiselt?
1. Palgatöötaja
2. Talunik
3. Vabakutseline
4. Ettevõtja, FIE
5. Õpilane, üliõpilane
6. Kodune
7. Töötu
8. Pensionär
9. Muu /täpsustage/
_____________
JUHUL KUI PALGATÖÖTAJA Mis ametikohal Te töötate? 1. Asutuse/ ettevõtte tippjuht 2. keskastme juht 3. Tippspetsialist 4. Keskastme spetsialist 5. Kontoriametnik 6. Isiku- või klienditeenindaja 7. Oskustööline 8. Seadme- või masinaoperaator,
mootorsõiduki juht 9. Lihttööline 10. Muu /kirjutage/ _________________
Kodu tüüp 1. Individuaalmaja 2. Osa individuaalmajast 3. Ridaelamuboks 4. Korter kuni 12 korteriga
majas 5. Korter üle 12 korteriga
majas
Elukoht Tallinnas (vastavad tallinlased)
1. Lasnamäe 2. Mustamäe 3. Haabersti / Õismäe 4. Kesklinn 5. Kristiine 6. Nõmme 7. Kopli/Kalamaja/Pelgulinn 8. Pirita/Merivälja
Kas Te olete: 1. Eesti Vabariigi kodanik
2. Muu riigi kodanik
3. Kodakondsuseta
Leibkonna koosseis Arv
1. töötavaid täiskasvanuid ……
2. tööealisi mittetöötavaid täiskasvanuid ……
3. kuni 16-aastaseid lapsi ……
4. 17a. ja vanemaid õppivaid noori ……
5. mittetöötavaid pensionäre .…..
Kokku …….
Selgitus Leibkond – koos elavad, ühiste elamiskuludega pereliikmed
1- kõik üle 17-aastased (k.a.) töötavad liikmed, sh. töötavad pensionärid
2- kõik üle 17-aastased (k.a.), kes ei õpi, ei tööta ega saa ka pensioni
3- kaasa arvatud 16-aastased
4- noored, kes õpivad ja ei tööta või töötavad juhuslikult, ajutistel töödel
5- pensionärid (sh. invaliidsuspensionärid), kes ei tööta või töötavad juhuslikult, ajutistel töödel
top related