alara album

Download Alara Album

Post on 04-Apr-2015

71 views

Category:

Documents

0 download

Embed Size (px)

TRANSCRIPT

Paldiski endise tuumaallveelaevnike ppekeskuse tuumaobjekt leandmine Eestile ja saastusest puhastamine

Phendatud tuumaobjekti Eesti Vabariigile leandmise kmnendale aastapevale

Paldiski 2005

Raamatu koostamist, kirjastamist ja trkkimist rahastas AS A.L.A.R.A. Koostajad ja toimetajad: Mart Varvas, Henno Putnik, Joel Valge Kljendus ja kaanekujundus: Jan Kramp Fotod ja dokumendid: AS A.L.A.R.A., PIERG, Jan Kramp, Eduard Stogov, Jri Trei, Jri Tikk, Mark Sinisoo Trkitud: O Kullapuu Grupp, Kastani 44, Tartu 50410 AS A.L.A.R.A. Leetse tee 21, Paldiski 76806 alara@alara.ee www.alara.ee AS A.L.A.R.A. 2005 ISBN 9949-13-193-6

1. SissejuhatusTeise maailmasja eelhtul ning vahetult prast Saksamaa ja Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) vahelise mittekallaletungi pakti slmimist oli Eesti Vabariik sunnitud slmima samasuguse pakti Nukogude Liiduga. Selle, niinimetatud baaside lepingu alusel sai NSVL iguse rajada Eesti territooriumile kuus sjavebaasi, neist he Paldiskisse. Nukogude ved judsid Paldiskisse 1939. a. oktoobris ning 1940. a. kevadel sai kogu linna elanikkond evakueerumiskorralduse. Suveks 1940 oli linna elanikkond mber asustatud ning Paldiskist oli saanud Nukogude Liidu kinnine sjavelinnak. Suletud sjavelinnakuks ji Paldiski ka prast Teise maailmasja lppemist ning oli seda kuni 1994. aastani. Nukogude okupatsiooni ajal asus Paldiskis ja Pakri poolsaarel mitmeid sjaveksusi: diiselallveelaevade brigaad; raketived kahe taktikaliste rakettide angaariga; taktikaliste rakettidega varustatud kaatrite (Osa I klass, projekt 205) divisjon; hutrjeved; piirivalveved; piirivalvevgede ppekeskus; pilootprojektidega (niteks miniallveelaevad) tegelevad ajutised ksused; merevelaste distsiplinaarpataljon.

Kaheksakmnendate aastate lpus ja heksakmnendate aastate algul koosnes NSVL Balti laevastik 575 alusest, millest niteks 49 olid suured pealveesjalaevad, 50 abisjalaevad ja 46 allveelaevad.

3

2. Nukogude tuumaallveelaevnike ppekeskus Paldiskis1960-ndate aastate algul alustati Paldiskis nukogude laevastiku tuumaallveelaevade meeskondade vljappeks maismaal asuva ppekeskuse ehitamist. 1968. a. aprillis alustas td esimese plvkonna nukogude tuumaallveelaeva imiteeriv ja ttava tuumareaktoriga varustatud ppestend (Echo II klass, Projekt 658). 1983. a. lks kiku ka teine teise plvkonna reaktoriga varustatud stend (Delta I-IV klass, projekt 667). ppestendid kujutasid endist seda osa allveelaevade korpustest, mis olid otseselt seotud energiatootmise, allveelaevade ja reaktorite juhtimisega ning nende liikumisega seotud pardassteemidega. ppekeskuses toimunud koolitus hlmas kiki rahu- ja sjaajal vajalikke allveelaevade kitamise teoreetilisi ja praktilisi aspekte, nagu navigeerimine, sidevahendid, arvutitehnoloogia, relvastuse (raketid ja torpeedod) kasutamine, allveelaevade reaktorite kitamine jne. Esimese ppesendi reaktoris vahetati 1981. a. tuumaktus ning teostati remonttid, mille kigus vahetati mitmeid seadmeid, sh. ka kik kaheksa aurugeneraatorit. Mlemad reaktorid seisati 1989. aastal. Reaktorite ekspluatatsiooniandmed on esitatud alljrgnevas tabelis. Paldiski ppekeskus asus kll endise NSVL Balti laevastikule alluval territooriumil, kuid tegelikult ji ta otseselt Moskvas asuva Nukogude Laevastiku Peastaabi alluvusse. Prast Ternobli katastroofi lbiviidud tuumarajatiste ohutuskontseptsioonide levaatamise tulemuseks oli mlema reaktori ajutine seiskamine 1989. aastal. Koolitus ppekeskuses kestis kll kuni 1993. aastani, kuid ilma praktilise reaktorit kogemuseta. NSVL lagunemisel alustas NSVL Laevastiku Peastaap koolituse ja selleks vajalike seadmete leviimist Paldiskist Venemaale, Moskva lhistel asuvasse Obninskisse. Nii jidki reaktorid taaskivitamata. Parameeter Projekti nr / NATO klass Reaktori tp Soojusvimsus Ktuse rikastatus U-235 suhtes Ligikaudne uraani / U-235 kogus [kg] Kaitsekest (allveelaeva kere segment) Esimene kriitilisus Viimane kriitilisus Ktuse vahetamine ja remont Taeg Esimene ppestend 658 / Echo II PWR / VM-A 70 MW 21% 250 / 50 diam 7,5 m pikkus ligi 50 m 10. aprill 1968 29. jaanuar 1989 1980-81 1. laadimine 13 781 h 2. laadimine 7 040 h Teine ppestend 667 / Delta I-IV PWR / VM-4 90 MW 21% 350 / 70 diam 9,5 m pikkus ligi 50 m 10. veebruar 1983 26. detsember 1989 ei 5333 h

4

Echo tpi allveelaev.

Delta tpi allveelaev.

5

3. Paldiski tuumaallveelaevnike ppekeskuse tuumaobjektPaldiski ppekeskus paiknes tegelikult kahes erinevas paigas: peastaap koos hiigelsuure ppebaasiga (nn. Pentagon) Paldiski linnas ning tuumappebaas kahe ttava reaktoriga Pakri poolsaare keskel Paldiski linnast 4 km kaugusel. Tuumaobjekt vttis enda alla 27,1 hektarit ning selle koosseisu kuulusid alljrgnevad rajatised: 1 - vedeljtmete hoidla 2 - tahkete jtmete hoidla 3 - vedeljtmete ttlemiskompleks 4 - peahoone 5 - ventilatsioonihoone 6 - eripesula 7 - laboratooriumihoone 8 - jahutusvee pumbajaam 9 - gradiirid 10 - katlamaja1

10

Paldiski tuumaobjekt 1995. aastal, enne levtmist Eesti Vabariigi poolt.

9

6

2

3

5 4 6 7 8

7

PeahooneMlemad ppestendid asusid tuumaobjekti peahoone suures saalis, lisaks paiknesid hoones ka kaks kasutatud tuumaktuse jahutusbasseini, mitmed abiruumid vajalike tehnoloogiliste abiseadmete ja -ssteemide, tkodade ja ladudega ning brootiib kabinettide ja pperuumidega.

Peahoone 1995. aastal, enne levtmist Eesti Vabariigi poolt. Vaade phjast.

Vedeljtmete ttlemiskompleksSelles viiekorruselises hoones toimus radioaktiivsete vedeljtmete ttlemine erinevate seadmete ja tehnoloogiate abil (mehhaaniline filtratsioon, flokulatsioon, ioonvahetus, kokkuaurutamine ja destillatsioon). Puhastusprotsessi lbinud vesi suunati prast radionukliidide sisalduse kontrolli kanalisatsioonissteemi kaudu keskkonda. Tekkinud kontsentraadid (saastunud liivafiltrite liiv, flokulatsioonisetted, kasutatud ioonvahetajad, aurutuskontsentraadid) pumbati vedeljtmete hoidla mahutitesse.

Vedeljtmete ttlemiskompleks 2001. aastal.

8

Vedeljtmete hoidlaVedeljtmete hoidla koosnes kuuest mahutist (kogumahuga 2400 m) ning neid teenindavatest tehnoloogilistest ssteemidest. Need mahutid olid kavandatud tdeldud/kontsentreeritud radioaktiivsete vedeljtmete lpphoidlaks.

Vedeljtmete hoidla 1996. aastal. Vaade lunast.

Tahkete jtmete hoidlaTahkete radioaktiivsete jtmete hoidla kujutas endast maapealset betoonrajatist, mis oli vaheseintega jaotatud 10 sektsiooniks. Sektsioonid olid pealt kaetud betoonkorkide vi -plaatidega. Ehitis oli kavandatud objektil tekkivate radioaktiivsete jtmete lpphoidlaks.

Tahkete jtmete hoidla 1996. aastal. Vaade lnest.

9

VentilatsioonihooneVimaliku radioaktiivse saaste keskkonda sattumise tkestamiseks tekitati alarhk kikides reaktori tga vi radioaktiivsete materjalide ttlemisega seotud hoonetes ja rajatistes. Selleks olid need hooned maaaluse torustiku kaudu hendatud ventilatsioonihoonega. Alarhk tekitati kuue vimsa ventilaatori abil hu vljaimemise teel, mis lbis enne 100 m krguse korstna kaudu keskkonda juhtimist krge osakeste pdmise efektiivsusega filtrite (HEPA) ssteemi.

Ventilatsioonihoone 2000. aastal. Vaade lnest.

LaboratooriumihooneLaboratooriumihoone oli kolmekorruseline hoone, milles olid brooruumid, ppeklassid, keskkonna- ja radiokeemia laboratooriumid ning instrumentide kalibreerimise seadmed.

EripesulaEripesula oli kahekorruseline hoone, kus tdeldi kogu objekti personali t- ja kaitseriietus. Esimesel korrusel pesti kiirgusohutuse kontrollaladel kasutuses olnud t- ja kaitseriietus ning lemisel korrusel tavalisi t ja vormiriideid. Lisaks lalloetletutele paiknesid tuumaobjekti territooriumil veel mitmed abirajatised ja -hooned nagu niteks jahutusvee mahutid koos gradiiridega-jahutitega, mis tagasid reaktorite trgeteta t maapealsetes tingimustes, keskkttekatlamaja masuudihoidlaga, tkojad, laod jne.10

Jahutusvee gradiirid enne objekti levtmist.

11

4. Venemaaga peetud lbirkimised Paldiski tuumaallveelaevnike ppekeskuse sulgemiseks ja leandmiseks EestilePrast NSVL lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal sai Vene vgede lahkumine Eestist ning Paldiski tuumaallveelaevnike ppekeskuse sulgemine ja reaktorite demonteerimine heks Eesti ja Venemaa vaheliste lbirkimiste vtmeksimuseks. Esimeseks dokumendiks ppekeskuse sulgemise ja likvideerimise ajagraafikut puudutavas kirjavahetuses on Venemaa Mereve Peastaabist admiral Ternavinilt peaminister Edgar Savisaarele saadetud kiri, milles informeeritakse Eesti valitsust sellest, et kaks Paldiskis asuvat tuumareaktorit on seisatud ning ohutud. Admiral teatas samuti, et Vene pool viis lbi ettevalmistused treeningksuste demonteerimiseks, kuid jttis tde unikaalsusele ja Venemaa finantsprobleemidele viidates tde lpetamise thtajad mramatusse tulevikku. Lbirkimiste algfaasis sidus Vene pool Paldiski ppekeskuse likvideerimise ajagraafiku veel ka Vene vgede Eestist vljaviimise thtajaga, phjendades seda nendepoolse kohustusega tagada tde vltel tuumarajatise ohutus. Eestile oli selline lhenemine ja Vene poole poolt pakutav tde lpetamise thtaeg (1999. aasta) vastuvtmatu. Prast kaks ja pool aastat kestnud intensiivseid lbirkimisi slmiti 30. juulil 1994. aastal kokkulepe, mis stestas Paldiski tuumaallveelaevnike ppekeskuse Eesti Vabariigi omandisse andmise 30. septembriks 1995. aastal. Lepingule kirjutasid alla Raul Mlk, Eesti Vabariigi Vlisministeeriumi asekantsler ja Igor Ivanov, Vene Fderatsiooni vlisministri asetitja. Selle kokkuleppega vttis Eesti pool enda kanda kogu vastutuse ka endisele tuumaobjektile jvate radioaktiivsete jtmete ohutu kitlemise ning tuumareaktorite demontaai (nn. dekomisjoneerimise) eest. Kokkuleppe kohaselt kohustus Vene pool eemaldama tuumareaktoritest tuumaktuse ning transportima selle Venemaale. Samuti demonteeriti ja transporditi Venemaale kik eriseadmed ning konserveeriti tuumareaktorid. Konserveer