1. Piret Pihu
6. klassi ajalugu
7 maailmaimet

2. 7 maailmaimet
olidantiikajal (alates3.sajandisteKr) vljavalitudseitse maailma ehituskunsti ja skulptuuritippsaavutust.
3. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid.Kahjuks ei ole esimene maailmaimede loetelu silinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim silinud seitsme maailmaime nimekiri on silinud hes raidkirjas, mis prineb 2. sajandist eKr ja mille on les thendanud kreeklane AntipatrosSidonist:
"Ngin su mre, suur Bablon, laiu, et vankriga sita, ninud olen ka Zeusi Olmpia klas, vaadanud Babloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja pramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma ngin Artemisele phendatud phakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta krval kik, sest vljaspool Olmpost ei kohta pike kuskil sellist ilu."
4. Sellest lhtudes on kige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud
Cheopsipramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Bablonis,
Artemise tempel Ephesoses,
Zeusi kuju Olmpias,
Halikarnassose mausoleum,
Rhodose koloss
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
5. Cheopsi pramiid
Cheopsi pramiid on Egiptuse pramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptusekuninga Cheopsi (Hufu) jrgi.
Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi pramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse pramiididest ja maailma krgeim pramiid.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tnaseni silinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma krgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal.
6. Lincolnikatedraal-Tnapeval 83 meetrit kirikutorn kukkus kokku 1549. aastal. Aastatel 1311 kuni 1549 maailma krgeim ehitis. Vahemikus 1549 kuni 1807 oli krgus 103 meetrit.
159,7 m
7. Oleviste kirik-Tnapeval 123 meetrit krge kirikutorn hvis vlgulgi tagajrjel 1625. Tegemist oli maailma krgeima hoonega vahemikus 1549 kuni 1625.
158,4 m
8. Tehnilised andmed
ehitise alune pindala 5,4 hektarit
krgus ehitamisel 146,6 meetrit
krgus praegu 137,3 meetrit
kljepikkus ehitamisel 232,4 meetrit
kljepikkus praegu 230,37 meetrit
maht ehitamisel 2 521 000 kuupmeetrit
maht praegu umbes 2 351 000 kuupmeetrit
kiviplokkide arv ligi 2,25 miljonit
keskmine kiviploki kaal umbes 2,5 tonni (esineb ka 15 ja isegi 70 tonni raskusi plokke)
umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni
astmeid 203
9. Faktid:
Cheopsi pramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul ja pramiidi phi on lhedane ideaalsele ruudule. Pramiid on orienteeritud phiilmakaartega nii, et iga klg on tpselt risti kahega neist.
Algselt kaeti pramiid valge lubjakiviga, kuid alates 14. sajandist on pramiidi vahelduva eduga kasutatud kivimurruna ja katteplaadid kasutati ra Kairo linna ehitamisel. Samuti on maha kulunud pramiidi tipp, mis praegu on 7,85 meetri vrra madalamal.
10. 11. 12. Semiramise rippaiad ehk Babloni rippaiad
Nii aiad kui mr arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar IIksul umbes 600 eKr.
Legendi kohaselt olevat kuningas lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita kodumaa oli roheline ja mgine, Bablon aga pikesekuum tasandik.
Veel varasem legend omistab neid aedu Assriakuninga Bablooniast prit naisele ammuramatile, kelle kreekaprastatud nimi on Semiramis
13. Iga korrust kandsid tugevad pletatud tellistest vlvkaared. Kige peal oli paks mullakiht, mis vimaldas seal kasvatada ka suuri puid.
aedade kastmisekspumpasid vahetpidamata Eufratist vett orjad
nimetus tuleneb ilmselt kr.k snast kremastos, mis thendab "le ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust ksteisest leulatuvatele terassidele.
14. 15. Zeusi kuju Olmpias
Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas Olmpias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias.
Kuju oli 12 meetrit krge ja kujutas oma aujrel istuvat Zeusi, see oli nii suur , et titis kogu tema jaoks ehitatud templi. Strabon kirjutas: "kui Zeus tuseks psti, tstaks ta templi katuse pealt". Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluustja eboni puust ning oli kaunistatud vriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust.
16. Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema vrikas ngu oli range ja heatahtlik, pead ehtis lipuuokstest prg. Tema r jttis paljaks la ja rinna laosa ning r laiad voldid katsid alakeha. Paremas kes hoidis ta kullast ja elevandiluust, prjatud peaga Nike kuju; vasakus valitsuskeppi, millel istus kullast Zeusi pha lind - kotkas. "Ka jumala sandaalid on kullast, samuti r, mis figuuride ja lilledega, nimelt liiliatega inkrusteeritud on," mrkis Pausanias.
17. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Prast pikki mtisklusi ja katsetusi nnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Prand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne svend. Sinna valati oliivlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt lipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja lgadele. Palverndureile nis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust.
18. 19. Artemise tempel Ephesoses
on jumalanna Artemisele phendatud tempel, mis asus Ephesoses (tnapeva Trgi zmiri linnast u 50 kilomeetrit lunas). Rajatud aastal 550 e.m.a.365. aastal e.m.a. pletas selle maha Herostratos, et ajalukku pseda ja kuulsaks saada, prast taastamist hvitasid selle lplikultgootid aastal 262 m.a.j.
20. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai (mnedel andmetel 105x50 meetrit) ning mbritsetud kahekordse kolonnaadiga. Pliniuse jrgi oli sambaid 127 ja need olid 18 meetri krgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, klgedel oli kakskmmend sammast mlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui vljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkmne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri krgune Artemise kuju, mille meisterlikult lemaalitud ngu, kelabad ja jalapiad olid puust, rivad aga leni ehitud kulla ja kalliskividega. Kuju selja taga oli sammas. Lagi ja katus olid uhkemad kui enne. Eelmise templi saviplatide asemel oli katus nd kaetud marmorplaatidega.
21. Efesose templit ehitati 120 aastat.
Peale jumala austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja pgenenud orjad. Lpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika, vaid ka omaaja kige suuremat panka Aasias, kuhu oli paigutatud palju eraisikute ja mitte ainult efesoslaste, vaid ka vlismaalaste ning kskik kust pritolevate inimeste raha, samuti rahvastele ja kuningatele kuuluvat raha.
Ehituse lpetamise aastat me ei tea, see-eest on aga uskumatult tpselt teada templi hvitamise pev. "Sel sel, kui sndis Aleksander suur, sdati tempel,"
22. 23. Halikarnassose mausoleum
Mausoleumi laskis Halikarnassosesse (tnapeval Bodrum, Trgis) ehitada Kaaria valitsejanna Artemisia oma abikaasa Mausoluse mlestuseks aastail 353-350 eKr.
Mausoleumi moodustas suur ristklikukujuline mritis, mida kroonis 36-st sambast koosnev sammaskik, mille kohal oli 24-astmeline pramiidikujuline katuseosa. Hoone tipus oli nelja hobusega triumfivanker, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse pramiidide jrel suurim hauamonument. Mausoleum oli meldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle prast surma pidi austusavaldusi osutatama.
Mausoleum psis sajandeid, kuni lagunes varemeteks. 1581.aastal hakati sellelt vtma kive kindluse ehitamiseks. Mned selle ehitise osad, sealhulgas ka triumfivankri ratas, on nd Londonis muuseumis hoiul.
Mausoluse jrgi on hakatud hauarajatisi kutsuma mausoleumideks.
24. Esimese korruse moodustas "hiigelsuur prokonnesose marmorist pjedestaal". Tegelikult oli ta vgev pletamata tellistest alus, milles asus Mausolose ja Artemisia viimne puhkepaik, ainult marmoriga kaetud. Selle laiuseks annab Plinius 19, pikkuseks 42 ja krguseks 11 meetrit. Mitmed teised autorid nimetavad palju suuremaid mte, maksimaalselt 66 x 77 x 30 meetrit. hes on aga kik autorid ksmeelsed: alusel seisis kolmekmne kuuest joonia stiilis sambast mbritsetud tempel. Sambad kandsid 24-astmelise pramiidi kujulist katust, mida kroonis skulpturaalne neljahobuserakend.
25. Esimese koruse lemist serva ehtis lai krgreljeefidega friis, mis piiras hoonet igast kljest. Aluse juures olid lvide ja kihutavate ratsanike kujud. Hauakambri lage hoidsid lal viisteist massiivset ja vimsat dooria stiilis sammast. Selles rikkalikult kaunistatud mitmevrvilisest marmorist saalis asusid kuninga ja kuninganna marmorsakrofaagid.
26. Teise korruse ohverdamisruumis seisid valitsejate peaaegu kahekordses elusuuruses raidkujud: Pytheose loodud loomutruu, elavana niv Mausolose kuju ja Skopase valmistatud levust, kurbust ja leina vljendav Artemisia skulptuur. Ruumi lage kandsid viisteist korintose stiilis sammast. Templi vliskljel paiknev joonia kolonnaad kandis rikkalikult kaunistatud karniisi, sammaste vahel aga seisid raidkujud
27. Rhodose koloss
oli vanakreeka pikesejumala Heliose auks pstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle tpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jnuseid.
Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis thendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi krgus oli 37 meetrit.
Koloss hvis maavrinas aastal 227 eKr. Seega oli ta kige lhemat aega psinud maailmaime (60 aastat).
653. aastal mdi kolossi jnused vanametallina Sria kaupmehele. Nende ra vedamiseks olevat vaja olnud 900 kaamelit.
28. Kolossiks nimetasid kreeklased esialgu raidkujusid, mis olid le elusuuruse. Hiljem hakati nii nimetama tepoolest hiiglaslikke kujusid. Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende jrglastes ratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline tiuslikkus.
29. Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejrel valanud lejnud kehaosad "hendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle vljaspoolt savi ja liivaga ja prast veel kividega, et kik paigal psiks."
Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et PtolemaiosIII olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske.
30. Pharose tuletorn
Arvukate madalike ja veealuste kaljude tttu nudis sissesit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lhenemine sadamale, kskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos pstitada Suursadama ette tuletorni.
31. Ktus tuleriida jaoks toimetati kohale mda lauget keerdkiku eeslite abil. Tule valgusjudu suurendati liikuvate metallpeeglitega.
32. Valgest marmorist tuletornil oli 3 jrku: aluminekorrus oli ristklikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja laosa silindriline, tuletorni tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju.
33. Tuletorn sai kannatada maavrinates aastatel 279 eKr, 365. ja 1303 ning varises lplikult kokku 1326. aastal.
Aleksandria tuletorn oli 122 m krgune, tuletorni tipus ples tuliniipevalkuisel. Valgus oli niiere, et tapaistismerele 56 km kaugusele (tulesammas sel, suitsusammas peval). Tulevalgust peegeldati merele tohutu suure nguspeegliga.
34. 7 maailmaimet kaardil