lk 146 - 149

§38. Elektromagnetiline induktsioon.

Elektromagnetiline induktsioon

Kuna elektri- ja magnetnähtused on omavahel seotud.

Kas magneti abil saab tekitada ka elektrivoolu.

M. Faraday avastas 1831. aastal elektro-magnetilise induktsiooni nähtuse.

Kui juhet piki magneti harusid liigutada, näitab galvanomeeter voolu olemasolu juhtmes.

Vool kestab juhtmes seni, kuni juhe liigub.

Elektromagnetiline induktsioon

Paigalolevas juhtmes tekib vool, kui liigutada magnetit juhtme suhtes.

Elektrivool tekib juhtmes ainult siis, kui magneti harude vahel liikuv juhe lõikab magnetvälja jõujooni.

Seda voolu nimetatakse induktsioonivooluks.

Induktsioonivoolu suund sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes.

Elektromagnetiline induktsioon

Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb elektrivoolugeneraatori töö.

Generaator on oma ehituselt sarnane elektrimootoriga.

Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool.

Elektromagnetiline induktsioon

Magnetväljas pöörlevas mähises tekib vool sellepärast, et pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni.

Raami ühe täispöörde jooksul muutub voolu suund raami mähises kaks korda.

Elektromagnetiline induktsioon

Erineva ehitusega generaatorid toodavad kas alalis- või vahelduvvoolu.

vahelduv-voolul kaks eraldi täisrõngast.

Elektromagnetiline induktsioon

Vahelduvvoolugeneraatorid on kaasajal põhilisteks vooluallikateks.

Generaatoris tekib kõrge pinge, sellist voolu on rõngaste ja harjade abil väga raske mähiselt ära juhtida.

Pöörlema pannakse hoopis elektromagnet, indutseeriv elektrivool saadakse liikumatute kesta mähistest.

Elektromagnetiline induktsioon

Generaatori pöörlev osa pannakse pöörlema auruturbiini, hüdroturbiini või ka sisepõlemismootori abil.

Generaatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks.

Generaatorite võimsus elektrijaamades üle 1MW