1

16.oktoober 2012

majandusteemaline pärastlõuna

Pärnus

1. Eesti majandus

2. Euroalas toimuv

3. Küsimused?

2

Päevakajalist Eesti majanduses

Kiire taastumine, 2011.a kasv EL suurim (8,3%)

Hõive juba 15tuh. üle eelmise kümnendi keskmise, tööpuudus alla EL keskmist (kiireim paranemine)

Aidanud nii sisenõudlus kui Rootsi, Läti ja Vene kasv

Maksulaekumised oodatust paremad -- kevadega võrreldes üle 100 mln lisaeuro 2013.a eelarves

Järgnevate aastate SKP kasv 3 – 4%, eksport oluline

Peamised üles-alla riskid seotud Euroalas toimuvaga3

Majanduskasv Euroopa Liidus 20111,

51,

48,

35,

95,

54,

33,

93,

23,

02,

72,

72,

51,

91,

91,

81,

71,

71,

71,

61,

41,

00,

90,

80,

60,

50,

40,

4-1

,7-7

,1-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10

EU27

EA17 EE LT LV PL SE SK DE AT FI RO CZ M

T BE BG FR LU HU IE NL

UK DK SI CY ES IT PT EL

Tööhõive Eestis

52

54

56

58

60

62

64

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

III kv

IV kv

I kv

II kv

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööhõive määr (%; hõivatud 15-74 aastastest)

Euroala

Ühisraha on olnud kasulik nii Euroopale kui Eestile

Kriis näitas, et euroala institutsioonid ei olnud veel

piisavalt valmis.

Kiiruga loodud stabiilsusmehhanismid (Kreeka I

abilaen ja EFSF) ning kaasnenud programmid on

andnud juba selgeid tulemusi

6

Programmiriigid on tõsiselt pingutanud

7

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

Eesti Iirimaa Kreeka Läti Portugal Eesti Iirimaa Kreeka Läti Portugal

Kulud kokku Palgad

Valitsussektori kulude muutus I kv 2012 vs I kv 2009

Meetmed euroala tugevdamiseks Tugevam stabiilsus- ja kasvupakt (võlakriteerium

taaselustatud, tõhusamad hoiatused-sanktsioonid)

Jõustumas on fiskaallepe ja erireeglid euroalale (2-pakk)

Majanduspoliitika ja reformiplaanide koordineerimine Euroopa semestri raames.

Loodud makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur (st konkurentsivõime probleemide puhuks)

Käivitus Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM)

Esimesed sammud pangandusliidu loomiseks, palju lahtist

– Esialgu ühine järelevalve, probleem näiteks EL-27 ja Euroala suhe

– Ühine hoiusekindlustus ja pankade kriisihaldus - kes maksab?

Edasi? Tihedam poliitiline liit, euroala eelarve jms? 8

Valitsuse eesmärgidEelarvedistsipliin

• nominaalne ülejääk 2014, struktuurne ülejääk juba saavutatud, eelarve baasseaduse uuendamine

Haridusreform – kõrgharidus, õppetoetused, koolivõrk

Palgad -- haridus, kultuur, tervishoid, kaitsevägi

Töötuskindlustusmakse 3%ni, rohkem raha kätte

Vajaduspõhised lastetoetused

Veemajanduse projektid, teedeehitus, Rail Baltic

Energiavarustus – Estlink 2, gaasivõrk, LNG9

Palkade areng on olnud ebaühtlane

-20

-15

-10

-5

0

5

10

I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv

2009 2010 2011 2012

Palkade kasv võrreldes eelmise aastaga, %

Eestis kokku Avalik haldus, kaitse, sots.kindl. Haridus Tervishoid

Eelarve tasakaal Eestis (% SKP-st)

11

1,1

-0,3

2,2

-0,7

-3,5

-0,2

-0,1

0,3

1,7 1,6 1,6

2,5 2,4

-2,9

-2,0

0,2

1,2

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Valitsussektori intressikulud 2011 (% SKP-st)

2,9 3,0

0,1 0,

5 0,6

1,2 1,

41,

4 1,5 1,6

1,6 1,

8 1,9 2,0

2,0 2,

4 2,5 2,6

2,6

2,6 2,

8 3,1 3,

33,

3 3,5 3,

9 4,2

4,8

7,0

0

1

2

3

4

5

6

7

8EU

27 EA EE LU BG SE CZ FI LV RO SK LT DK NL SI ES CY DE FR AT PL MT IE UK BE PT HU IT EL

Valitsussektori intressikulud 2011

(eurot elaniku kohta)74

086

211 33

100 14

6 171 19

920

3 267 33

9 407

420 47

948

849

851

0 561 62

0 712

807

812

827 90

591

611

4511

62 1252 13

29

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400EU

27 EA EE BG RO LV LT SK CZ PL SI LU HU

MT SE FI CY ES PT NL FR DK DE UK AT IE BE IT EL

Maksukoormus 2001- 2010 (% SKPst; Eurostat)

39,1

39,6

48,7

47,6

44,3

43,5

43,5

42,8

41,5

38,7

38,6

38,3

38,0

37,4

35,9

34,9

34,8

34,7

33,0

32,8

32,1

31,7

31,7

30,7

30,6

29,6

28,8

28,8

27,9

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

EU27

EA17 DK SE BE FI FR AT IT DE

HU NL SI LU UK CZ ES CY PL MT EL EE PT BG SK IE LV LT RO

Investeeringute osakaal on EL suurim20

,1

20,6

30,3

29,8

27,1

27,0

26,9

26,0

25,9

25,8

22,5

22,5

22,3

22,2

21,8

21,3

21,0

20,9

20,9

20,8

20,5

20,2

20,0

19,6

19,2

18,3

18,0

16,7

16,5

0

5

10

15

20

25

30

35

EU27 EA EE LV ES BG CZ SI RO SK HU AT PT LT EL BE IE PL IT LU FI DK FR CY NL

SE DE

MT

UK

Kapitali kogumahutus põhivarasse 2002-2011 (% SKPst; Eurostat)

16

Tänan!